Kiri

LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+ PLANEERINGULAHENDUS Lääne Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Lahe 8, 90503 Haapsalu Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2360/15 Haapsalu 2018 märts 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................. 5 SEOSED KEHTIVATE MAAKONNATASANDI PLANEERINGUTEGA ............................ 7 1. LÄÄNE MAAKONNA RUUMILINE ARENG ......................................................... 9 1.1. Ruumilise arengu visioon ..................................................................... 9 1.2. Ruumilise arengu põhijooned ............................................................. 10 1.3. Ruumilise arengu suunamine üleriigilises planeeringus .......................... 12 1.4. Ruumilise arengu põhimõtted Lääne maakonnas ................................... 12 1.5. Maakonnaplaneering kui Lääne maakonna arengu soodustaja ................ 15 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE ......................................... 17 2.1. Keskuste võrgustik ja toimepiirkonnad ................................................ 18 2.1.1. Teenused ................................................................................. 27 2.1.2. Ettevõtlus ja töökohad ............................................................... 30 2.2. Linnalise asustusega alad................................................................... 34 2.3. Maalised piirkonnad .......................................................................... 38 2.4. Suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks.................................................................................... 39 3. RUUMILISTE VÄÄRTUSTE VÕRGUSTIKUD JA ARENGUT SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ......................................................................... 41 3.1. Elukeskkonna väärtused .................................................................... 41 3.1.1. Väärtuslikud maastikud ja puhkealad .......................................... 41 3.1.2. Kultuuriväärtused ..................................................................... 48 3.1.3. Linnaline keskkond .................................................................... 49 3.1.4. Veealad ja põhjavesi ................................................................. 50 3.2. Majanduskeskonna väärtused ............................................................. 52 3.2.1. Väärtuslik põllumajandusmaa ..................................................... 52 3.2.2. Maavarad ................................................................................. 54 3.3. Looduskeskkonna väärtused .............................................................. 57 3.3.1. Roheline võrgustik .................................................................... 57 3.3.2. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................... 60  3 4. TEHNILISED VÕRGUSTIKUD ...................................................................... 61 4.1. Liikuvusvajadused .............................................................................62 4.1.1. Maanteed ................................................................................ 62 4.1.2. Rööbastransport ....................................................................... 66 4.1.3. Veeteed ja sadamad ................................................................. 66 4.1.4. Lennuväljad ............................................................................. 68 4.1.5. Kergliiklusteed, matka- ning terviserajad ..................................... 69 4.1.6. Ühistransport ........................................................................... 71 4.2. Muu tehniline taristu ..........................................................................72 4.2.1. Gaasitrassi koridor .................................................................... 72 4.2.2. Kõrgepingeliini koridor .............................................................. 72 4.2.3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ................................................... 74 4.2.4. Sidevõrgud .............................................................................. 74 4.2.5. Taastuvenergeetika .................................................................. 74 4.2.6. Jäätmete käitlemine.................................................................. 80 4.3. Riigikaitse ja turvalisus ......................................................................80 4.3.1. Riigikaitselised ehitised ............................................................. 80 4.3.2. Riskiallikad .............................................................................. 83 4.3.3. Päästevõimekus ....................................................................... 84 5. ENNETAVAD KESKKONNAMEETMED EDASISEL PLANEERIMISEL JA PROJEKTEERIMISEL ................................................................................. 86 6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ...................................................................... 88 7. KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID .......................................................... 89 7.1. Mõisted ............................................................................................89 7.2. Lühendid ..........................................................................................92 8. JOONISED ............................................................................................... 93 9. LISAD ..................................................................................................... 94 Lisa 1 Maakonnaplaneeringu lähteseisukohad ...............................................94 Lisa 2 Lääne maakonna arengustrateegia 2020+ (Ruumilise arengu analüüs) ..94 Lisa 3 KSH aruanne ..................................................................................94 Lisa 5 Tuuleenergeetika (kehtestatud 2013) ................................................94 Lisa 6 Erinevatel keskuse tasanditel optimaalne soovituslik teenuste liigitus .....94 4 Lisa 7 Maakonnaplaneeringu elluviimisekava ............................................... 94  5 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 on kõigis Eesti maakondades sh Lääne maakonnas algatatud maakonnaplaneeringute koostamine seoses varasemate maakonnaplaneeringute aegumisega.1 Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi kohta, kuid ei käsitleta sealjuures merealasid (territoriaalmeri ja majandusvöönd). Maakonnaplaneering on algatatud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 tuleb enne 01.07.2015 kehtima hakanud seaduse jõustumist algatatud planeeringute menetlemine viia lõpuni lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.2 Lääne maakonnaplaneeringu koostamist korraldab Lääne Maavalitsus. Lääne maavanema korraldusega 20.06.2014 nr 1-172014/101 algatati maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Planeeringu ja KSH koostamiseks sõlmis Lääne Maavalitsus konsultatsioonilepingu osaühinguga Hendrikson & Ko. Maakonnaplaneeringu koostamine viidi läbi Lääne Maavalitsuse ja konsultandi tihedas koostöös. Maakonnaplaneeringu koostamise juhtgrupi moodustasid: Merle Mäesalu (Lääne Maavalitsus), Grete Kindel (Lääne Maavalitsus), Liis Moor (Lääne Maavalitsus), Ülle Jaansalu (Lääne Maavalitsus), Pille Metspalu (Hendrikson & Ko), Kairi Mänd (Hendrikson & Ko), Jaanus Padrik (Hendrikson & Ko) ja Riin Kutsar (Hendrikson & Ko). Lääne maakonnaplaneeringu koostamisse kaasati Lääne maavanema juurde moodustatud Arenduskoda, kuhu kuulusid erinevate valdkondade ehk teemakodade juhid, Läänemaa omavalitsuste liidu, Kodukant Läänemaa, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži, ettevõtjate, Keskkonnaameti ja Läänemaa noortekogu esindajad. Maakonnaplaneeringu töögrupp oli tegev planeeringumenetluse läbiviimisel ning planeeringulahenduse väljatöötamisel läbivalt kogu protsessi ja kõikide tööetappide puhul. Maakonnaplaneeringu põhiline eesmärk on ruumilise arengu põhimõtete määratlemine maakonna tasandil ja sisendi andmine kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu koostamiseks. Maakonnaplaneering arvestab tasakaalustatud arengu kontekstis nii oluliste riikliku tasandi vajadustega kui ka kohaliku eripäraga. Eesmärgiks on funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna pikaajalisi arengu suundumusi ja vajadusi. Lääne maakonnaplaneeringu ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule aasta 2030 ja edasi. Lääne maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud aluseks kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus ja Vabariigi Valitsuse poolt koostatud maakonnaplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 1), mis avalikustati mais 2014. Lisaks olid planeeringus sisendiks Lääne maakonna arengustrateegia 2020+ (Lisa 2), 1 Maakonnaplaneeringute algatamine https://www.riigiteataja.ee/akt/323072013006 2 Alates 1. juulist 2015 kehtib uus planeerimisseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003). Enne uue seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/13328539) sätestatud nõuetest. 6 olemasolevad arengudokumendid ning Rahandusministeeriumi poolsed juhendid,3 samuti Arenduskoja ja avalikkuse kaasamise tulemusena saadud ettepanekud. Lääne maakonnaplaneeringut 2030+ koostati ajavahemikus 2015-2016 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 2 kohaselt, toimusid 2017. aasta oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning haldusreformi seaduse § 2 lg 4 ning § 4 lg 2 kohaselt algatati kohalike omavalitsuste ühinemised, sh piiride muudatused. Kui enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi oli Läänemaal 10 kohalikku omavalitsust (Haapsalu linn, Hanila, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi, Nõva, Ridala ja Vormsi vald), siis 2017. aasta valimiste tulemusel muutus Läänemaa haldusterritoriaalne koosseis Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrus nr 26 § 1 ja § 4 jõustumisega: 1. Nõva, Noarootsi, Kullamaa ja Martna vallad ühinesid Lääne-Nigula vallaks 21. oktoobril 2017 ja kuuluvad oma territooriumiga Lääne-Nigula valla koossseisu. 2. Haapsalu linna ja Ridala vald ühinesid Haapsalu linnaks 24. oktoobril 2017 ja kuuluvad oma territooriumiga Haapsalu linna koosseisu. Eelnevalt kirjeldatud protsessi käigus muutus 24. oktoobril 2017 ka maakonnapiir Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 10 § 2 ja § 5 jõustumisega. Selle tulemusel liitusid kaks Läänemaa omavalitsust (Lihula ja Hanila) Pärnumaa omavalitsustega (Koonga ja Varblaga), moodustades uue Lääneranna valla, mis jäi Pärnu maakonna koosseisu. Lisaks haldusreformist tulenevale maakonna piiri muudatusele, toimus Lääne maakonnas veel üks piiri muudatus. Lähtudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §81 lõike 6, punkti 2 ja lõike 8 punkti 6, Nissi Vallavolikogu 25.08.2016 otsusest nr 38 ja Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.11.2016 otsusest nr 41 muutus maakonnapiir, mille tulemusel Rehemäe küla arvati Harju maakonnas Nissi valla piiridest välja ning liideti Lääne maakonnas asuva Lääne-Nigula vallaga. Käesolevas planeeringus on kasutusel endisaegsed valdade nimed: Haapsalu linn, Hanila, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi, Nõva, Ridala ja Vormsi vald. Lisaks määratleb Lääne maakonnaplaneering arengu põhimõtted endiste Lihula ja Hanila valla territooriumitel. Maakonnaplaneering koosneb tekstiosast ehk seletuskirjast (käesolev dokument) ning joonistest (Asustuse suunamine ja Ruumilised väärtused). Eraldi köitena on kehtestatava maakonnaplaneeringu juurde integreeritud varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute osad, mille suhtes uut menetlust läbi ei viidud (vt järgmine peatükk). Lisadena kuuluvad maakonnaplaneeringu juurde Lääne maakonna arengustrateegia 2020+ (maakonna ruumilise arengu põhijooned), planeeringu KSH aruanne ning planeeringu koostamise menetluslikust protsessist ülevaadet koondav menetlusdokumentide köide. 3 „Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) 20015. „Toimepiirkondade määramine“ Siseministeerium, Statistikaamet, 2013.  7 Maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi planeeringulahenduse koostamisega tihedalt lõimitult. KSH töögrupp tegi jooksvalt maakonnaplaneeringu täiendusettepanekuid ja tõi välja leevendusmeetmeid, millega lahenduse koostamisel arvestati. Lisaks tõi KSH töögrupp välja ennetavad meetmed järgmise astme planeeringute käigus keskkonnamõju hindamiseks ja leevendamiseks (vt ptk 5). SEOSED KEHTIVATE MAAKONNATASANDI PLANEERINGUTEGA Vastavalt planeerimisseadusele muutuvad käesoleva maakonnaplaneeringu jõustumisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringud, st varem kehtestatud maakonnatasandi teemaplaneeringud. Lisaks eelmisele maakonnaplaneeringule on Lääne maakonnas varasemalt kehtestatud kolm teemaplaneeringut: a) „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 5.12.2005 a. maavanema korraldusega nr 188); b) Tuuleenergeetika (kehtestatud 31.12.2013. a maavanema korraldusega nr 243); c) „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“ (kehtestatud 19.02.2009 maavanema korraldusega nr 24). Kaks esimest teemaplaneeringut eelnimetatutest on endiselt eesmärgipärased. Käesolevasse maakonnaplaneeringusse on sisse viidud nende teemaplaneeringute asjakohased sisulised lahendused. Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“ on suures osas aegunud ning käesolevasse maakonnaplaneeringusse seda sisse ei kantud. Eelnevalt nimetatud teemaplaneeringu ajakohasema käsitluse leiab asustuse suunamise ptk 2.1 alateemades. Teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ täpsustatakse nii rohelise võrgustiku kui ka väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning linnamaastike käsitlust. Rohelist võrgustikku on Lääne maakonnas üldplaneeringute kaudu oluliselt täpsustatud, kuid on siiski asjakohane rohevõrgustiku piiride kaasajastamine ja kasutustingimuste üle vaatamine. Teemaplaneeringuga on varasemalt määratletud ka väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud, mis kantakse käesolevasse maakonnaplaneeringusse muutmata kujul üle, sest koostamise käigus ei leitud vajadust uute alade määramiseks või välja arvamiseks. Vastavalt laekunud ettepanekutele on täpsustatud Lihula linnamaastiku piire. Varasemalt teemaplaneeringuga määratud tingimused on osutunud praegustes oludes liigselt regulatiivseteks (detailplaneeringu koostamise kohustus). Sellest tulenevalt on maakonnaplaneeringu koostamise käigus laekunud ettepanekute alusel täpsustatud väärtuslike kultuur- ja loodusmaastike ning linnamaastike kasutustingimusi. 8 Teemaplaneering „Tuuleenergeetika“ viidi maakonnaplaneeringusse sisse muutmata kujul, täiendavat menetlust ja arutelu avamata. Antud teemaplaneeringus on põhjalikult käsitletud tuuleenergeetika vajadusi ja võimalusi Lääne maakonnas. Planeeringu eesmärk on endiselt asjakohane. Kuna teemat on varasemalt põhjalikult käsitletud ning uusi arendussoove ei ole ilmnenud, ei näe koostatav maakonnaplaneering ette uusi perspektiivseid tuuleenergeetika alasid Lääne maakonnas. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 on tuulikuparkide kavandamise üldise põhimõttena lisatud koostöövajadus Kaitseministeeriumiga. Käesoleva maakonnaplaneeringu koostamise ajal olid Lääne maakonnas kehtestamisel järgmised maakonnatasandi joonehitise teemaplaneeringud: a) „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ (kehtestatud nr 1-1/16/114 25.07.2016. a korraldusega); b) „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ (kehtestatud nr 1-1/17/124 13.10.2017. a korraldusega). Nimetatud planeeringute lahendused on kajastatud käesoleva maakonnaplaneeringu joonisel Asustuse suunamine ning üldiste põhimõtetena seletuskirjas ilma täiendavat menetlust ega arutelu avamata. Edasistes planeeringutes tuleb antud joonobjektide kavandamisel lähtuda eelpool nimetatud maakonnatasandi teemaplaneeringutest.  9 1. LÄÄNE MAAKONNA RUUMILINE ARENG 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON Maakonna ruumilise arengu visioon esitab kokkuvõtliku pildi olukorrast, mida Lääne maakonnaplaneeringu elluviimisega soovitakse saavutada. Lääne maakonna ruumilise arengu visioon tugineb maakonnaplaneeringu lähteseisukohtadele, Lääne maakonna arengustrateegiale 2020+4, Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja koostatud maakonnaplaneeringute juhendmaterjalidele. 4 Lääne maakonna arengustrateegia 2020+.  10 1.2. RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED Lääne maakonna ruumilise arengu põhijooned on esitatud erinevate alateemade lõikes „Lääne maakonna arengustrateegias 2020+“ (Lisa 2). Ruumilise arengu põhijooned annavad ülevaate planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii maakonna kui Eesti kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Lääne maakonnale iseloomulikud arengutrendid (Lisa 2) on sisendiks maakonnaplaneeringuga kavandatavate ruumilise arengu põhimõtete määratlemisel. Maakonna eripäraga arvestamine võimaldab luua terviklikuma ja erinevaid valdkondi ühendava pikaajalise ruumilise lahenduse.  11 Järgnevalt on välja toodud kokkuvõte maakonna ruumilise arengu põhijoontest: 1. Lääne maakonnas on Eesti suurim kaitstavate loodusväärtuste osatähtsus - looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt moodustavad kaitsealused objektid maakonna pindalast 32%. 2. Loodusmassiivid koos pika liigendatud rannajoonega põhjustavad maakonna erinevate piirkondade ruumilise eraldatuse, mõjutades olulisel määral ehitus- ja majandustegevust. 3. Lääne maakonna elanikkond on tugevalt seotud pealinnaregiooniga, eriti tööalase rände kaudu. 4. Rahvastikunäitajaid iseloomustab kahanemise trend – suhteliselt suur eakate osakaal, pikaajaliselt negatiivne loomulik iive, nooremaealiste väljaränne suurematesse linnaregioonidesse ja nendest asjaoludest tulenev elanike arvu jätkuv kahanemine. 4.1 Väikseim kahanemine on Haapsalu linnastus ja Haapsalu-Tallinna majanduskoridori äärsetes keskustes (Taebla, Palivere, Linnamäe ja Risti). 4.2 Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb aastaks 2020 elanike arv enim Nõva, Martna ja Hanila vallas (aastaks 2030 enim Nõva vallas).5 5. Rahvastiku ja majandustegevuse koondumiskohad on maakonna suurimad keskused Haapsalu linnastu ja Lihula ning põhimaanteede koridorid (Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla; Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare) – kokku elab mainitud alal 82% läänlastest. 6. Igapäevane töö ja vaba-ajaga seotud mobiilsus on muutunud üha intensiivsemaks ja aeganõudvamaks. 7. Endiste tugevate majandikeskuste arengut on iseloomustanud kiirem nõrgenemine võrreldes muutustega hajaasustuses. 8. Avatus merele – maakonnal on pikk rannajoon, olles atraktiivne nii elukohaeelistuste kui majandusaktiivsuse seisukohalt (sadamad ja turism). 9. Maakonna identiteeti kujundavad mereäärne asukoht, säilinud rannarootsi pärandkultuur ja loodukaitseliste alade rohkus. 10. Konflikt sotsiaal-majanduslike huvide ja loodusliku keskkonna säilitamise vahel (looduskeskkond kui väärtus iseenesest ning kvaliteetse elukeskkonna tagaja vastandub majanduslikele huvidele). 11. Kaitsealade suur osakaal piirab ehitustegevust, ettevõtluskeskkonna arendamist, lautrikohtade korrastamist ja juurdepääsude loomist. 12. Töökohtade vähesus, hooajalisus ja madal tööhõive. Suveperioodil leevendavad madalat tööhõivet peamiselt turismitööstusega seotud töökohad, mis näitab maakonna majandusliku konkurentsi võime ja aktiivsuse tugevat sõltuvust hooajalistest tegevustest. 5 Statistikaameti rahvastikuprognoosid.  12 13. Traditsiooniliste majandusharude nagu kalapüük ja põllumajanduse tagasihoidlik osakaal maakonna koguhõives– eelkõige kasutatakse omatarbe vajaduste rahuldamiseks, mis ei võimalda vajalikku sissetulekut. 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS Järgnevalt on esitatud olulisemad üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” väljenduvad üldstrateegilised eesmärgid ja seisukohad, millega arvestati Lääne maakonna ruumilise arengu põhimõtete välja töötamisel. Lääne maakonna ruumilise arengu põhimõtted on esitatud eraldi alapeatükis, vt ptk 1.4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” seab teemade lõikes ka konkreetsemad Lääne maakonda puudutavad arengueesmärgid, mida siinkohal ei ole refereeritud. Üleriigilises planeeringus seatud asjassepuutuvad arengueesmärgid olid aluseks maakonnaplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Vajadusel toodi planeeringu täpsemad eesmärgid välja seletuskirja konkreetsete teemakäsitluste juures. Üleriigilise planeeringu kohaselt on peamised kontseptsioonid, mille järgi Eesti ruumilist arengut soovitakse suunata, järgmised: 1. Tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. 2. Eesti areng hajalinnastunud ruumina – säilivad erinevused maa ja linna füüsilises elukeskkonnas, kuid sotsiaalses ja majanduslikus mõõtmes olud ühtlustuvad tööalase pendelrände ning linliku elustiili leviku tulemusena. 3. Arengu keskmes on ühelt poolt linnaruumi kompaktsuse suurendamine, teisalt võrdsena ka Eestile omase hajaasustuse väärtuste hoidmine. 4. Asustussüsteemi ning teenuste kättesaadavuse toimepiirkondade- põhine areng – linnad oma lähitagamaaga on piirkondliku arengu vedajad ning toimepiirkondade tuumikud. 5. Asustussüsteemi sidustamine toimepiirkondade siseselt, Eesti-siseselt ja välismaailmaga – hajalinnastunud ruum toimib, kui tagatud on head liikumisvõimalused. 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED LÄÄNE MAAKONNAS Ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste järgimine on maakonnaplaneeringu elluviimise eesmärgiks. Planeeringud, millega soovitakse tulevikus täpsustada või muuta maakonnaplaneeringut, peavad lähtuma samadest põhimõtetest.  13 Lääne maakonna ruumilise arengu suunamise põhimõtted: 1. Asustuse arengu suunamisel on tõusnud olulisele kohale planeerimine, mis arvestab kahaneva elanikkonnaga. Planeerimise eesmärgiks on kahanemise pidurdamine ja elukeskkonna kvaliteedi säilitamine ning tõstmine. Lääne maakonna asustuse suunamisel on otstarbekas eelkõige olemasolevate struktuuride, sh hoonestuse ja logistikataristu ära kasutamine ja väärtustamine, seda nii elamuarenduses kui ettevõtluses. Lääne maakonnas puudub vajadus täiendavate linnalise asustusega alade määratlemiseks väljaspool olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid. 1.1 Tihendatakse väljakujunenud kompaktseid asustusalasid, kus on olemas taristu ja erinevad igapäevaeluks vajalikud funktsioonid. 1.2 Lähtudes kahaneva planeerimise põhimõtetest, siis välditakse olemasolevate asustusalade hajali valgumist ja uute kompaktsete elamualade teket. 1.3 Eelistatakse kasutusest välja langenud ja alakasutatud maa-alade ja hoonete taaskasutamist ja väljakujunenud avaliku ruumi korrastamist. 1.4 Asustuse kavandamisel maalistes piirkondades säilitatakse hajusad asustusmustrid, väärtustades sealjuures olemasolevat traditsioonilist külamiljööd ning pakkudes paindlikke ja kogukonnapõhiseid lahendusi teenuste tarbimiseks, et säilitada maapiirkondade atraktiivsus elukohana. 1.5 Ettevõtlustegevuseks võetakse kasutusele olemasolevaid äri- ja tootmisalasid. Arendatakse uusi ettevõtluspiirkondi olemasoleva logistikataristu (maanteed, sadamad, lennuväli) ja linnalise asustusega alade läheduses ning soodustatakse väikeettevõtluse arendamist maalistes piirkondades. 1.6 Väärtustatakse põllumajandusmaid ja väärtuslikke maastikke sh pool-looduslikke kooslusi kui maastikku kujundavat ning kohalikku eripära loovat elementi. 2. Asustuse arengu kavandamisel tuginetakse keskuste võrgustikule ja nendevaheliste ühenduste tugevdamisele. 3. Tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks soositakse kohalike tugevate keskuste säilimist väljaspool Haapsalu linnastut. Võimaldades töökohtade ja igapäevaeluks vajalike teenuste kättesaadavust elukoha lähedal. 4. Erineva tasandi keskused on peamised teenuste- ja töökohtade koondumiskohad, toimides sealjuures keskus-tagamaa põhiselt: 4.1 Teenuste kättesaadavus on seotud liikumisvõimalustega sh ühistranspordiga. Et teenused oleks kättesaadavad nii keskuste tagamaal kui ka erinevate keskuste vahel, peab 14 ühistranspordi korraldus vastama vajadustele. 4.2 Teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja ettevõtluse toetamiseks rakendatakse erinevaid paindlikke lahendusi keskuse tagamaal, äärelise asendiga kui ka madala asustustihedusega piirkondade keskustes. 4.3 Ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes või nende vahetus läheduses, et tagada töökohtade olemasolu keskustes ja elavdada seeläbi kohalikku majanduslikku keskkonda teenuste ülalpidamiseks. 5. Liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejatele liikumiseks. Seejuures arvestatakse oluliste väljakujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) trajektooridega ning seatakse esikohale ühistranspordikasutajate kui ka kergliiklejate mugavuse, ohutuse jm vajadused. 6. Liikumisvõimaluste tagamise alusena peetakse silmas teedevõrgu heakorda ja täiendamise vajadusi, arvestades maakonnatasandi täpsusastet. Sealjuures kajastatakse teadaolevad indikatiivsed vajadused, kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. Sealhulgas käsitletakse maakonna tervikliku arengu soodustamiseks Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamise vajadust. 7. Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui hajaasustuses. Lisaks rohevõrgu ruumilise sidususe säilitamisele kasutatakse vastavaid hooldusvõtteid haljasaladel ning lahendusi, mis toetavad rohetaristu toimimist ehitiste kavandamisel. Üheks oluliseks rohetaristu poolt pakutavaks elukeskkonna kvaliteeti tagavaks teenuseks on puhke- ja rekreatsioonivõimalused. Oluline roll selle teenuse tagamisel Lääne maakonnas on teiste seas rannikuäärsetel aladel, Marimetsa rabal, Palivere metsal, jm. 8. Tulenevalt maakonna mereäärsest asendist ja looduslähedasest keskkonnast on oluliseks puhkeväärtuseks avaliku juurdepääsu tagamine looduskaunitele rannaaladele sh väljakujunenud supluskohtadele, vaatamisväärsustele ja puhke- ning rekreatsioonirajatistele. 9. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse põllumajandustegevuseks sobilike väärtuslike põllumajandusmaadega. 10. Muuhulgas on elukeskkonna kvaliteedi tagamisel oluline roll esteetilistel väärtustel kui ka inimtekkelise pärandi väärtustamisel. Elukeskkonna esteetilised väärtused hõlmavad nii hajaasustuses kujunenud (küla)maastikke ja pool-looduslikke kooslusi linnalises keskkonnas kujunenud iseloomulikke miljöösid kui ka üksikehitiste kõrget arhitektuurset kvaliteeti - nende säilimist ja jätkuvust tuleb pidada kvaliteetse elukeskkonna üheks tagatiseks. 11. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse kaitstavate muinsus- ja  15 loodusväärtustega. 12. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega. Käesolev maakonnaplaneering kajastab teadaolevad vajadused riiklikult tähtsate objektide arendamise osas, kuid täpsemad lahendused selguvad igal konkreetsel juhul, täiendavate planeeringute/projektide käigus. 13. Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina. Kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonnana, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. 14. Maakonna ruumilisel arendamisel peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust. Tähelepanu pööratakse päästevõimekuse tõstmisele ja ohuallikate paiknemisele, tuues muuhulgas välja vajadus vältida ohuallikate kavandamist elutähtsaid teenuseid pakutavate hoonete vahetus lähedusse. 1.5. MAAKONNAPLANEERING KUI LÄÄNE MAAKONNA ARENGU SOODUSTAJA Maakonnaplaneering arvestab Lääne maakonna eripäradega ja hindab pikaajalisi arenguvõimalusi, mis regionaalarengu seisukohalt on olulised nii riikliku kui kohaliku heaolu edendamisel. Maakonnaplaneeringu koostamise protsessi raames kokku lepitud ruumilise arengu põhimõtted annavad võimaluse erinevaid valdkondi ühendava ruumilise strateegia loomiseks, mida saab edaspidi kasutada läbimõeldud alusena regionaalpoliitika elluviimisel. Edasise arengu edendamiseks soodustab Lääne maakonnaplaneering järgmist:  määrab maakonna keskustevõrgu ja annab aluse selle tugevdamiseks;  rõhutab vajadust tagada hajaasustuses elamisväärne elukeskkond läbi teenuste paindlike lahenduste ja liikuvusvõimaluste tagamise;  leevendab oluliselt suuniseid detailplaneeringu koostamise kohustuse osas (varasemalt kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust 16 ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” tingimuste leevendamise läbi).  koondab kokku varasemad teemaplaneeringud ja ametkondlikud suunised;  võimaldab leida tasakaalu erinevate maakasutuste vahel ja teha põhjendatud täiendus/muudatusettepanekuid õigusaktidele (seadused, määrused, kaitsekorralduskavad jm);  toob välja maanteede ja kergliiklusteede ühenduste vajadused, millega saab riigi tasandil arvestada edasiste elluviimiskavade koostamisel;  pöörab enam tähelepanu kokkuhoidlikumale ja efektiivsemale ressursikasutusele, mis tõstab erinevate piirkondade konkurentsivõimet ning kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust;  toob välja piirkondade arengueeldused ja –võimalused, mis pikaajaliselt aitavad teadlikult tegeleda piirkondade positiivse kuvandi loomisega.  17 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis. Selle eesmärgi täitmiseks sätestab „Eesti 2030+“ kaks peamist põhimõtet: 1. olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine; 2. linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Lääne maakonnas, kus rahvaarv väheneb6 ja vanemaealiste elanike osakaal kasvab, tuleb ruumilisel planeerimisel eesmärgiks võtta suuremate linnaliste asulate keskkonna kvaliteedi parandamine ning nende olulisuse rõhutamine töökohtade ja teenuste pakkujatena. Olemasolevate keskuste elujõulisuse säilimine tagab elamistingimused ka maalises piirkonnas. Maakonnaplaneeringus on asustusstruktuuri käsitletud joonisel 1 toodud mudeli järgi, mis näitab ära asustuse suunamise võtmekomponentide – toimepiirkonna, keskuste võrgustiku ja linnalise asustusega ala – omavahelised seosed. Asustussüsteem maakonnaplaneeringus on omavahel hierarhiliselt ja funktsionaalselt seotud nii, et lähestikku paiknevad erineva tasandi keskused toetaksid üksteist ning omaksid toimivaid ühendusi oma tagamaaga. Maakonnaplaneeringuga ei kavandatud asustuse suunamisel maareformi seaduse tähenduses tiheasustusalasid. Tiheasustusalad on määratud kehtivate üldpla- neeringutega. Joonis 1. Asustusstruktuuri ülevaatlik skeem: keskused toimepiirkonnas ja asustuse iseloom. 6 Lääne maakonna rahvastik kahaneb statistikaameti prognoosi järgi perioodil 2014-2040 23%  18 2.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD Asustuse arengu suunamise oluline lähtekoht on inimeste igapäevane ruumiline käitumine kohalikul ja regionaalsel tasandil, mis on seotud nii elukoha, töökohtade kui ka teenuste paiknemisega. Üleriigilise planeeringu järgi peab edaspidine pikaajaline ruumiline areng lähtuma pendelrände peamistest sihtkohtadest ja nende toimepiirkondadest7, toimepiirkonna sees paiknevatest keskustest ning nende tugevdamise ja ühendamise võimalustest. Lähtuvalt Tartu Ülikooli RAKE uuringust on maakonnaplaneeringuga määratud keskuste võrgustik8 (Joonis 2), mis koosneb erineva tasandi keskustest ning mille määramisel on lähtutud rahvastiku kahanemisest, töökohtade ja erinevate teenuste paiknemisest. Keskuste võrgustiku hierarhia on järgmine: maakondlik – piirkondlik – kohalik - saareline – lähi. Keskuste võrgustikule lisaks on oluline mõista keskus-tagamaa süsteemi ehk toimepiirkondasid. Toimepiirkond on keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb keskuslinnast ja sellega funktsionaalselt seotud tagamaast, mille elanikkonnale on keskuslinn igapäevaselt oluline töökohtade ja teenuste tarbimise sihtkoht. Lääne maakonnas on kaks keskuslinna, Haapsalu ja Lihula, mis moodustavad koos ümbritsevate asulate ehk tagamaaga toimepiirkonnad. Toimepiirkondade hierarhia on järgmine: toimepiirkonna keskus – tugi-toimepiirkonna keskus ja kant.9 Keskuste ja toimepiirkondade võrgustiku olulisus seisneb selles, et see loob võimalused teenuste ja töökohtade ruumiliseks hajutamiseks maakonnas ja nende kättesaadavuse parandamiseks äärealadel. Keskuste võrgustiku seoseid teenuste ruumilise paiknemisega on käsitletud ptk 2.1.2. Keskuste 4-astmelise hierarhia loogika lähtub põhimõttest, et madalama tasandi keskustest kõrgemale liikudes teenused kumuleeruvad, tagades igale tasandil minimaalse vajaliku teenuspaketi. Põhjalikuma ülevaate teenuste jagunemisest keskuste vahel annab peatükk 2.1.1. Lääne maakonnas määratud keskused ning nende hierarhia (Joonis 2):  Maakondlik keskus – keskus, kuhu on koondunud maakonna suurem hulk töökohti ja haridusasutusi, regionaalseid avaliku sektori ja mitmekülgseid erasektori pakutavaid teenuseid. See on keskus, kuhu maakonna elanikud igapäevaselt kõige enam töö- ja haridusalaselt ning teenuste tarbimiseks liiguvad. Maakondlik keskus on ühtlasi ka maakonna suurim ja tähtsaim ühistranspordi sõlmpunkt. 7 Toimepiirkond on keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb keskuslinnast ja sellega funktsionaalselt seotud tagamaast, mille elanikkonnale on keskuslinn igapäevaselt oluline töökohtade ja teenuste tarbimise sihtkoht (Statistikaamet, „Toimepiirkondade määramine“ 2011). 8 Lääne maakonna keskuste määratlemisel võeti aluseks maakonnaplaneeringu eeltööna koostatud „Lääne maakonna arengustrateegia 2020+“8 ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuring „Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest Lääne maakonnas.“8 Samuti tugineti keskuste määramisel Statistikaameti poolt koostatud raportile “Toimepiirkondade määramine” (2014). 9 Regionaalministri 2013. aasta juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnplaneeringutes defineerib kandi kui asustussüsteemi esmase (alama astme) funktsionaalse terviku või ühtse osa, mille moodustab asustusüksus või nende grupp. Maakonnaplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ei ole lähtutud kantide jaotusest ehk nende piiridest.  19 Lääne maakonna maakondlik keskus ja toimepiirkonna keskus kattuvad ning selleks on Haapsalu linnastu, mis moodustub ruumiliselt koostoimivatest Haapsalu linnast, Paralepa ja Uuemõisa alevikust (Joonis 3). Haapsalu linnastu mõjualasse jääb suur osa maakonnast. Haapsalu linna lähivöönd hõlmab Haapsalu ja Matsalu lahe vahelise ala (Ridala vald). Keskustest on Haapsalu linnastuga tugevamini seotud Taebla, Palivere, Panga, Martna, Linnamäe, vähemal määral Risti (Tallinna toimepiirkonna mõjualas). Nõrgemini on Haapsalu linnastuga seotud geograafiliselt kaugemal paiknev maakonna põhja- ning lõunaosa (Pürksi, Nõva, Lihula, Virtsu, Kõmsi) ning maakonna idapiiriäärsed alad (Kullamaa), paiknedes tugevamini naabermaakondade toimepiirkondade (Tallinn, Pärnu, Märjamaa) mõjualas.  Piirkondlik keskus– keskus, mis teenindab väiksemat hulka rahvastikust ning pakub vähem teenuseid ja töökohti, kui maakondlik keskus. Piirkondlikku keskust eristab temast madalama tasandi keskustes pakutavate teenuste parem kvaliteet ja mitmekesisus nii era- kui avalikus sektori teenuste osas. Piirkondlikus keskuses asub piirkonna olulisim ühistranspordi sõlmpunkt. Piirkondlikuks keskuseks on Lihula linn, millel on oluline roll Lääne maakonna lõunaosa majanduskeskkonna kujundamisel ja elanikkonna teenindamisel. Lihula linn tagab Lõuna-Läänemaal avaliku sektori ja erasektori kvaliteetteenuste olemasolu. Lihula kannab regionaalarengu seisukohalt Lõuna-Läänemaa administratiivkeskuse rolli, kuna piirkond jääb Haapsalu linnastu ja Haapsalu- Tallinna mnt suhtes geograafiliselt ebasoodasse kaugusesse. Pikaajalised rahvastikuprognoosid näitavad, et Lihula linna ja selle tagamaa rahvaarv on kahanemas. Nii asukohast tulenevate regionaalsete eripärade kui negatiivsete rahvastikuprognooside valguses tuleb arvestada, et Lihula linna suutlikkus teenuste ja töökohtade säilitamisel kahaneb. Arvestades Lihula linna tähtsust oma tagamaa piirkonna sh Pärnu maakonnas Koonga valla elujõulisuse tagamisel on oluline suunata antud keskuse tugevdamiseks regionaalpoliitilisi toetusmeetmeid. Lisaks sellele, et Lihula on ainuke piirkondlik keskus Lääne maakonnas, on ta ka ainuke tugi-toimepiirkonna keskus. Tugi-toimepiirkond on maakonnatasandist väiksem funktsionaalne piirkond, mille keskuse roll on toetada maakonnakeskusi, kui need (oma väiksuse või suurte vahemaade tõttu) üksi ei suuda pakkuda kõigile maakonna elanikele tegevust. Tugi-toimepiirkond moodustab kõrgema tasandi keskuse ümber, mis on mitme omavalitsuse elanike igapäevase liikumise keskmes10. Lihula tugitoimepiirkond kattub osaliselt Haapsalu toimepiirkonnaga. Lihula linn moodustab olulise töö- ja teenuste rände sihtkoha Matsalu lahest maakonna lõuna- ja idaosale, vahemaa Haapsaluga on 52 km (autoga 45 min). Looduslikust ja ajaloolisest eripärast tulenevalt on Lihula oluline majanduslik keskus Lõuna-Läänemaa jätkusuutliku arengu tagamiseks. Sama rolli mängib Lihula ka 10 Toimepiirkondade määramine. Statitsikaamet 2014. 20 Pärnu maakonna loodeosa jaoks. Pärnu maakonnaplaneering rõhutab Lihula tähtsust keskusena Oidrema, Lõpe ja ka Tarva kantide elanikele11.  Kohalik keskus– keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Keskustel on oluline roll oma tagamaa hajaasustuse säilitamisel piirkondlikest keskustest eemal. Kohalikud keskused Lääne maakonnas on Taebla, Risti, Virtsu ja Kullamaa, millel on oluline osa oma tagamaa lähikeskuste toetamisel. Lääne maakonna ruumilisest eripärast tulenevalt on kohalike keskustena käsitletud põhimaanteede ääres paiknevaid olemasolevaid suuremaid asulaid, millel on oma asukohast tulenevalt paremad eeldused toimida funktsionaalselt mitmekülgsete keskustena. Virtsu tähtsus on maakonna lõunaosa elanike teenindamisel, toetudes tugevalt Lihula linnale ja Kõmsi külale. Virtsu arengueeldus tuleneb nii Lihula lähedusest kui paiknemisest põhimaantee ja riikliku tähtsusega reisisadama vahetus läheduses. Virtsu (sh Kõmsi) tagamaa ületab maakonnapiire, olles lähim tugevaim keskus Varbla valla elanikele Pärnu maakonnas. Kullamaa paikneb põhimaantee ääres ja omab head ühendust Märjamaa suunal.Kullamaa teeninduspiirkonnaks on valdavalt maakonna kaguosa ja samuti piiriäärsed alad Rapla maakonnas, eelkõige Märjamaa valla Laukna piirkond. Nii Taebla kui Risti paiknevad Tallinn-Haapsalu põhimaantee ääres, omades seeläbi otseühendusi Tallinna ja Haapsalu linnastu suunal. Võrreldes Ristiga paikneb Taebla tugevamini oma asukoha tõttu Haapsalu linnastu mõjualas. Risti paiknemine Harju maakonna piiril muudab Haapsalu linnastu mõju oma kauguse tõttu tagasihoidlikumaks ning koos mobiilsuse kasvuga saab välja tuua Risti tugevama seose Tallinnaga. Nii Risti kui Taebla moodustavad koos Palivere ja Linnamäega funktsionaalselt koostoimivate keskuste kogumiku, mis omavahel jagavad nii teenuseid kui töökohti.  Saareline keskus – keskus, mille piirkondlik eraldatus eeldab enam paindlikke lahendusi ja toetusmeetmeid kohapealsete teenuste ja töökohtade säilitamiseks ning ettevõtluskeskkonna arengu soodustamiseks. Põhja-Läänemaa eripäraks on madal asustustihedus ning suur kaugus kõrgema tasandi keskustest. Sellest tulenevalt määratakse maakonnaplaneeringuga Lääne maakonnas saarelisteks keskusteks Hullo, Nõva ja Pürksi. Hullo eripära tuleneb otseselt saarelisest asukohast, mis loob omalaadse sotsiaal- majandusliku ja kultuurilise keskkonna. Hullo on Vormsi saare suurim keskus, millel on oluline roll saare püsielanikkonna säilitamisel. Saareline eraldatus ei võimalda luua piisava sagedusega ühendusi lähimate suuremate keskustega mandril, et rahuldada saare elanike igapäeva vajadused mandril kättesaadavate teenuste ja töökohtade osas. Püsiasustuse säilitamiseks ja saare arengusuutlikkuse toetamiseks on vaja tähelepanu pöörata kohapealse ettevõtluskeskkonna tugevdamisele. Saarelise asendi tõttu on esmase tähtsusega meretranspordi 11 Haldusreformi tulemusel on Lihula ja Hanila vallad Pärnu maakonna koosseisu, moodustades koos Koonga ja Varbla valdadega Lääneranna valla.  21 võimaluste arendamine ja energiavarustuse ning andme- ja mobiilside kvaliteedi tõstmine. Kohaliku elukeskkonna arengu toetamiseks on oluline, et sinna suunataks regionaalpoliitilisi vahendeid. Hõre asustus ja suuremate keskuste puudumine piirkonnas ning sellest tulenev vähene kliendibaas ei loo piisavaid sotsiaal-majanduslikke eeldusi Põhja- Läänemaale kohaliku keskuse tekkimiseks, mistõttu on piirkonna tugevamad keskused Pürksi ja Nõva määratud saarelisteks keskusteks. Piirkonna eripäraks on hooajalisus, mis avaldub tugevalt rannikualadel, kus elanikkond suvisel perioodil mitmekordistub. Püsiasustuse säilitamiseks ja piirkonna arengusuutlikkuse toetamiseks on vaja tähelepanu pöörata kohapealse ettevõtluskeskkonna tugevdamisele. Piirkonna konkurentsivõimet aitaks oluliselt parandada otseühenduse olemasolu Haapsalu linnastuga (ptk 4.1.1 Maanteed - Haapsalu linnastu ja Pürksi vahelise ühendustee vajadus). Selleks, et Pürksi ja Nõva piirkonnas säiliks püsiasustus, tuleb antud keskuste puhul enam tähelepanu pöörata teenuste osutamisele ja töökohtade kättesaadavuse tagamisele paindlike lahendustega sh andme- ja mobiilside kvaliteedi tõstmiseks. Samuti on oluline soodustada kohaliku ettevõtluskeskkonna tugevdamist läbi erinevate toetusmehhanismide sh riiklike regionaalpoliitiliste vahendite.  Lähikeskus – keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes suhteliselt väiksemat teenuste hulka, kuid mille roll on oluline üksikute kodulähedaste teenuste pakkumisel. Lähikeskuste jätkusuutliku toimimise eelduseks on kohaliku keskuse lähedus või head otseühendused mõistliku ajakuluga Haapsalu linnastusse või Lihula linna. Lähikeskused on Linnamäe, Martna, Palivere, Panga (Sinalepa) ja Kõmsi. Martna, Linnamäe, Palivere, Panga ja Kõmsi paiknevad maakonna erinevate kõrgema tasandi keskuste lähiümbruses, mis moodustavad antud keskustele olulise tugibaasi nii teenuste kui töökohtade tagamisel. Oluline on luua toimivad ühendused nii lähimate keskuste kui hajaasustusega (toetudes sealjuures ka paindlikele lahendustele). Linnamäe, Palivere ja Kõmsi arengut soodustab põhimaanteede lähedus, samas kui Pangal ja Martnal puuduvad kiired otseühendused Haapsalu linnastu ja Kullamaa suunal. Hoolimata piisavast asustustihedusest ja soodsatest looduslikest tingimustest iseloomustab antud piirkonda ebapiisavate ühenduste tõttu ääremaastumise oht, mistõttu tuleb kaaluda võimalusi Lääne maakonna keskosa teedevõrgu parandamisele. Lähestikku paiknevaid keskuseid on mõistlik arendada funktsionaalselt ühtse majanduspiirkonnana. See tähendab, et erinevaid teenuseid on võimalik jagada mitme keskuse vahel, pöörates seejuures olulist tähelepanu keskuste vaheliste ühenduste (nt ühistransport, kergliiklusteed, nõudetransport) parandamisele. Funktsioonide jaotamine aitab kahaneva elanikkonna tingimustes tugevdada kogu piirkonna jätkusuutlikkust. Läänemaal on kaks piirkonda, kus erineva tasandi keskused moodustavad koostoimivad keskused, kus mõni keskus on tugevam teenuste ja mõni ettevõtluse poolest. Sellisel juhul tarbitakse teenuseid ühes keskuses ja tööl käiakse teises keskuses. 22 Lääne maakonnas moodustavad mitme keskusega koostoimiva piirkonna: (Joonis 2). a) Taebla-Linnamäe-Palivere-Risti (tugevam keskus Taebla); b) Virtsu-Kõmsi–Lihula (tugevam keskus Lihula). Vastavalt sellele, kui suur osa elanikkonnast igapäevaselt Haapsalu linnastu ja Lihulaga seotud on, eristuvad maalises piirkonnas vööndid – linna lähivöönd, siirdevöönd ja ääreline ala. Kuna maalise asustuse vööndites, sh linna lähivööndis elavad inimesed ei ole kõik igapäevaselt toimepiirkonna keskusega seotud, siis on kogu toimepiirkonnas oluline tagada teenuseid ja töökohti ka elanike kodulähedastes väiksemates keskustes: kohalikes, saarelistes keskustes ja lähikeskustes. Haapsalu ja Lihula keskustega on nõrgemini seotud Vormsi saar, Noarootsi, Nõva, Kullamaa-Koluvere piirkond ning Hanila valla lõunaosa, olles sellega tugevamini naabermaakondade mõjualas. Tallinna toimepiirkonnaga on kõige enam seotud Nõva piirkond (sh keskus Nõva) ja Lääne maakonna idaosa (sh keskus Risti). Erinevate vööndite alusel on maakonnaplaneeringuga määratud keskustele ja hajaasustusele teenuste- ja töökohtade paiknemise ja nende kättesaadavuse põhimõtted.  23 Joonis 2. Lääne Maakonna keskuste võrgustik. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 24 Joonis 3. Inimeste kodu-töö vahelise liikumise ulatus vööndite põhiselt Lääne maakonnas vastavalt 2011. aasta rahvaloenduse tulemustele 12 12 Toimepiirkondade määramine, Statistikaamet, 2011. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 25 Põhimõtted teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks Lääne maakonnas: 1. Üldised põhimõtted: 1.1 Toimepiirkonnad on aluseks piirkonnaüleste funktsioonide nagu töökohad ja regionaalsed teenused, kättesaadavuse parandamiseks, mida toetab eritasandiline keskuste võrgustik. 1.2 Toime- ja tugi-toimepiirkondade keskused ehk keskuslinnad (Haapsalu linnastu ja Lihula linn) on peamised ühistranspordi sõlmpunktid, mis omavad otseühendusi maakonna kohalike ja lähikeskustega. 1.3 Ühistranspordikorraldus, sh nõudetransport, võimaldab vajalikke ühendusi keskuslinnadega kogu toimepiirkonna sees. 1.3.1 Eelistatud on töö- ja kooliaegadega arvestavad kiired otseühendused keskuslinnade ja madalama tasandi keskuste vahel. 1.3.2 Ümberistumisega ühendused ja ajanõudlikumad marsruudid on sobivamad teenuste kättesaadavuse tagamisel, kus vajadus ühistranspordi kasutamise järele on nii sageduse ja ajalise kriteeriumi järgi paindlikum. 1.3.3 Soodustada tuleb vajaduspõhise kombineeritud transpordisüsteemi (nõudetransport, sõidukite ühiskasutus, autode jagamine) arendamist piirkondades, kus asustustihedus ei ole piisav tavapärase ühistranspordi ülalpidamiseks. 1.3.4 Ühenduste loomiseks erineva tasandi keskuste vahel ja hajaasustuses tuleb soodustada erinevate ühistranspordiliinide graafikute ühildamist. 1.3.5 Kergliiklemiseks on tagatud mugavad ühendused, järgides sealjuures mõistlikke vahemaid, sidusust ja lähimate ühistranspordi (sh nõudetranspordi) sõlmpunktide paiknemist. 1.4 Hajaasustuses ja madalama tasandi keskustes, kus ühistranspordiühendus on puudulik, võimaldatakse teenuste kättesaadavus alternatiivsete lahendustega – nõudetransport (vajadusel põhinev transport, kohale sõitev teenus, kojukandeteenused, kogukonnateenused, mobiilsed teenused, e- teenused). 1.5 Ääremaastumise ohuga piirkondades tuleb teenuste ja töökohtade kättesaadavuse võimaldamiseks enam tähelepanu pöörata interneti ja mobiilsidevõrgu juurdepääsu parandamisele (e-teenuste kättesaadavuse, kaugtöö ning energiamajanduse sõltumatuse võimaluste loomine). 1.6 Põhja-Läänemaa (Pürksi, Nõva) arengu soodustamiseks on vajadus Haapsalu linnastu ja Pürksi vahelise otsema ühendustee järele. 1.7 Perspektiivse Rohuküla-Haapsalu-Riisipere raudteekoridori äärsete keskuste (Haapsalu linnastu, Taebla, Palivere, Risti) arendamisel tuleb arvestada võimalusega, et raudteeühendus taastatakse. 26 2. Linna lähivöönd ja siirdevöönd 2.1 Töökohtade ja teenuste kättesaadavus põhineb keskuslinnade (Haapsalu linnastu ja Lihula) ja madalama tasandi keskuste vahelisel ühistranspordil. Vajadusel tuleb ühistranspordikorraldust vastavalt maakasutuse muutustele (uute elamu- ja ettevõtluspiirkondade arendamine) täiustada. 2.2 Jätkusuutliku elukeskkonna säilitamiseks Lääne maakonna äärelistel aladel on vajalik teenuste ja töökohtade olemasolu tagamiseks tugevdada siirdevööndis paiknevaid piirkondlikke keskuseid. Tagada tuleb ühistranspordiga keskuslinna tööle ja kooli käimise võimalus. 2.3 Ühenduste arendamisel maakonna siseselt ja naabermaakondadega tuleb eelistada ühistranspordisüsteemi integreeritust, sh ühildatakse sõidugraafikud ja piletisüsteem. 2.4 Ühendused keskuslinnade ja kohalike keskuste vahel võimaldavad teenuse kasutamist sagedasti ja paindlikel aegadel. 2.5 Alternatiivse liikumiviisina tuleb soodustada keskuslinna teenuste- töökohtadeni jõudmiseks kergliiklusvõimalusi ning täiendada kergliiklusteid, seda eriti linna lähivööndis. 2.6 Arendatakse pargi-reisi süsteemi, mis võimaldab ümberistumiseks ühildada autoparklad ühistranspordipeatustega. 3. Ääreline ala 3.1 Teenuste kättesaadavus põhineb eelkõige kohalike väiksemate keskuste tugevdamisel ja paindlikel lahendustel: 3.1.1 Teenus tuuakse kohale perioodiliselt (kauplusauto, pangabuss jne). 3.1.2 Tellimussõidud väiksemate sõidukitega üksikutele tellijatele (nõudebuss). 3.1.3 Interneti-põhised lahendused (sõltuvalt teenusest), mis eeldab lairiba internetiühenduse piisavat kättesaadavust kõikides piirkondades. 3.1.4 Parklate arendamine olulistes transpordi sõlmpunktides, kus toimiks pargi-reisi süsteem. 3.1.5 Vastavalt teenuse olemusele soodustada automaatjaamade levikut – pakiautomaadid, automaattanklad jne. 3.1.6 Ühistransporditeenuse sh nõudetranspordi korraldamisel on esmaseks prioriteediks laste ligipääs kooli ja lastehoidu (võimalik omavahel integreerida). Teiseks prioriteediks on tööalase ja teenuste tarbimise pendelrände vajaduste rahuldamine. Liinide ja graafikute kujundamisel on oluline arvestada tööalase rände peamiste suundadega ning tööaegadega. 3.1.7 Kaugtöövõimaluste loomine kohalikes ja lähikeskustes, nt renditavate töölaudadega, baassisustusega (kontorimööbel, printer, telefon, kvaliteetne internet jm kontoritööks esmavajalik)  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 27 kaugtöökontorite näol. Kaugtöö-kontorite loomiseks on vajalik tagada lairibal internetiühendus nii keskustes kui nende tagamaal. 3.2 Kohapealsete töökohtade ja paindlike teenuste kättesaadavuse tagamiseks tuleb toetada kogukonna algatusi. 3.3 Toimepiirkondade ääreline ala võrreldes linna lähi- ja siirdevööndiga eeldab suuremat regionaalset tähelepanu ja erinevaid toetusmehhanisme. 3.4 Äärelistel aladel, kus kohalikud keskused ja lähikeskused puuduvad, jäävad kaugele või ei paku vastavat teenust, keskendutakse paindlikele lahendustele – teenus “sõidab kohale” perioodiliselt (kauplusauto, pangabuss jne), korraldatakse tellimussõidud väiksemate sõidukitega üksikutele tellijatele (nõudebuss), toimivad integreeritud kohapealsed teenused, Interneti-põhised lahendused (sõltuvalt teenusest), samuti arendatakse väiksemas mahus pargi-reisi süsteemi. 2.1.1. TEENUSED Teenuste paiknemine ja liigitamine Lääne maakonnas lähtub ptk 2.1 määratletud erineva tasandi keskuste hierarhiast, millega käsitletakse koos nii kohapealsete töökohtade kui ka teenuste olemasolu. Maakonnaplaneeringuga määratud optimaalne teenuste vajadus erineva tasandi keskustes näitab, kuidas suunata keskuste paiknemist Lääne maakonnas ruumiliselt nii, et erinevates piirkondades säiliks elamisväärne elukeskkond. Teenuste piirkondlike vajaduste prognoosimisel toetub maakonnaplaneering uuringule “Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes”. 13 Uuringuga on hinnatud Lääne maakonna olemasolevate keskuste võimekust erinevate teenuste tagamisel ja nende arengueeldusi erinevate teenuste säilitamisel. Maakonnaplaneeringu lisas 6 on toodud iga keskuse tasandi juurde optimaalne teenuste liigitus, mis iseloomustab keskuse rolli teenuste tagamisel nii keskuses endas kui selle tagamaal. Lisas 6 toodud teenuste loetelu on soovitusliku olemusega ja ei anna alust olemasolevate teenuste kaotamiseks. Maakonnaplaneeringu eesmärk on elamisväärse keskkonna säilitamine kõikides määratud keskustes ja nende tagamaal. Seetõttu toetab maakonnaplaneering olemasolevate teenuste säilitamist ning seab pikaajalise eesmärgina keskuse tasandile optimaalse teenuste hulga tagamise. Teenuste kättesaadavuse tagamise võimaldamine on eelkõige seotud elanike arvu st tarbijate hulgaga, liikumisvõimalustega teenuseni ja töökohtade paiknemisega. Jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne keskkond on aluseks sellele, et säilitada 13 Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes. Ettepanek teenuste liigitamiseks ja asukohtade määratlemiseks maakonnaplaneeringute. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE). Tartu, 2015. 28 väljaspool keskuslinnu nii avalike kui ka erateenuste olemasolu ja mitmekesisus kohapeal. Keskuste 4-astmeline hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama tasandi keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid juurde (Lisa 6). Tulenevalt piirkondlikest eripäradest ei pruugi kõikides keskustes olla kõiki soovitatavaid teenuseid, mistõttu üksikute teenuste tagamiseks tuleb kaaluda erinevaid parendusvõimalusi (vt lisaks ptk. 2.1. põhimõtteid toimepiirkondade ja keskuste arendamiseks):  teenuse loomine kohapeale st elukoha lähedale;  ühistranspordi korraldamine teenuse kättesaadavuse parandamiseks (inimene läheb teenuse juurde);  paindlikud lahendused (teenuse toomine inimeseni, internetipõhised teenused). Vastavalt sotsiaalmajanduslikele eeldustele ja kvaliteedinõuetele jaotatakse Lääne maakonnaplaneeringus erineva tasandi keskuste alusel teenused vastavalt:  maakondlik keskus- regionaalsed teenused  piirkondlik keskus - kohalikud kvaliteetteenused  kohalik keskus - kohalikud põhiteenused  saareline keskus – kohalikud põhiteenused paindlikel lahendustel (vastab nii kohaliku kui lähikeskuse tasandile, kuid saarelisest eraldatusest tulenevalt ei pruugi kõik nimetatud teenused kohapeal tagatud olla, mistõttu eeldatakse enam paindlikke lahendusi).  lähikeskus - lihtteenused Regionaalsed teenused (maakondlik keskus) ehk maakondliku keskuse optimaalsed teenused, mis on suunatud kogu maakonna elanikkonna teenindamiseks. Maakondliku keskuse teenuseid iseloomustab regionaalselt kõrgeim kvaliteet ja mitmekesisus. Sinna kuuluv taristu on üleriigilise võrgustiku osa ja kulud teenuste ülalpidamisele kõige suuremad. Maakondlikust keskusest kaugemal paiknevate elanike jaoks on antud teenuste kasutus väikese sagedusega ja juhuslik (va gümnaasium). Kohalikud kvaliteetteenused (piirkondlik keskus), mis on olulised tugiteenused maakonna keskusele. Nendele teenustele on iseloomulik spetsialiseeritud meeskond ja/või suurte investeerimis- ja majandamiskuludega taristu. Kvaliteetteenuste kasutus ei ole valdavalt sagedane, mistõttu on tegemist teenustega, mida kasutavad perioodiliselt väiksema tasandi keskuse ja selle tagamaa elanikud. Kohalikud põhiteenused (kohalik keskus), mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (haridus, tervis, turvalisus, vaba aeg). Lihtteenustega võrreldes eeldab põhiteenuste osutamine suuremat professionaalset meeskonda ja/või kõrgemate investeerimis- ja majandamiskuludega taristut. Need keskused, mis paiknevad lähestikku ning mille tagamaad kattuvad, on otstarbekas kohalikke põhiteenuseid arendada ühiselt ja samu teenuseid mitte dubleerides. Võrreldes maakondliku ja piirkondliku keskusega kasutatakse kohalikes keskustes teenuste kättesaadavuse tagamisel lisaks enam paindlikke lahendusi. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 29 Lihtteenused (lähikeskus), mida iseloomustab sagedane kasutus igapäevaelus. Lihtteenused on alternatiiviks kohalikele põhiteenustele, olles oma funktsioonilt samad, kuid neile on esitatud väiksemad nõuded võrreldes põhiteenustega (nt lastehoid, algkool, postipunkt). Suurel määral põhineb teenuste kättesaadavuse tagamine paindlikel lahendustel. Selleks, et saarelistes keskustes säiliks toimiv elukeskkond on vajalik pöörata tähelepanu nii kohalike põhiteenuste kui lihtteenuste olemasolule. Oma geograafilisest eripärast tulenevalt eeldavad need piirkonnad enam paindlikke lahendusi (mobiilsed, internetipõhised). Saareliste keskuste (Vormsi, Pürksi, Nõva) varustamine igapäevaeluks vajalike teenustega eeldades internetil ja muude infotehnoloogilistel rakendustel põhinevate lahenduste arendamist. Sealhulgas eeldab see enam riiklikult süsteemsete paindlike lahenduste väljatöötamist. Teenuste kättesaadavuse tagamise põhimõtted Lääne maakonnas: 1. Erineva tasandi keskused on teenuste koondumiskohad Lääne maakonnas. 2. Keskuste tasandid määravad, milline optimaalne kohapealsete teenuste hulk on vajalik antud piirkonna elanike igapäevaelu toetamiseks ja sellega jätkusuutliku elukeskkonna tagamiseks. 3. Lähestikku paiknevad keskused võivad moodustada ühtse teenuskeskuse, kus erineva funktsiooniga teenused on jaotunud mitme keskuse vahel. 4. Üldjuhul paraneb erinevat liiki teenuste kättesaadavus ja kvaliteet madalama tasandi keskustest kõrgemale liikudes. Võimalikud on olukorrad, kus läbi teenuse kättesaadavuse parandamise halveneb teenuse kvaliteet. 5. Keskuse ja tagamaa elanikkonna hulk ning majandusliku keskkonna aktiivsus mõjutab teenuse olemasolu, kvaliteeti ja mitmekesisust. 6. Kui madalama tasandi keskuses puudub teenus, siis ühistranspordiga tagatakse selle kättesaadavus lähimas keskuses, kus pakutakse vajaminevat teenust. 7. Piirkondades, kus ühistranspordikorraldus ei võimalda teenuseni jõudmist, st kui puuduvad liinid või ühistranspordigraafikud, mis ei võimaldada mõistliku ajavahega edasi-tagasi liikumist, siis korraldatakse teenuste pakkumine paindlike lahendustega (nõudetransport, perioodiliselt liikuvad teenused, interneti-põhised teenused). 8. Maakonna kestliku arengu toetamiseks on vajalik teenuste kättesaadavust võimaldada aastaringselt, vastavalt keskuse tasandile (sh turismihooaja väliselt), säilitamaks piirkonnas püsielanikkond. 9. Juhul, kui piirkonna elujõulisuse säilitamiseks vajaliku teenuse ülalpidamine ei ole majanduslikult otstarbekas, kuid mõistliku ajakulu kaugusel puudub sama tasandi keskuse ja sellega vajaliku funktsiooniga teenus, siis tuleb kaaluda teenuse kättesaadavuse parandamiseks regionaalsete toetusmehhanismide rakendamist. 10. Kogu maakonnas tuleb tagada toimiv side- ja mobiiliühendus. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks on võimalik rakendada infotehnoloogial  30 põhinevaid paindlikke lahendusi (e-teenused, e-õpe, energiamajandus, nõudetransport). 2.1.2. ETTEVÕTLUS JA TÖÖKOHAD Lääne maakonnas on head eeldused kvaliteetse ja kaasaegse majanduskeskkonna arendamiseks. Suuremad ettevõtlusalad on koondunud Haapsalu ja Lihula juurde ning põhimaanteede Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla ja Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare vahetus lähedusse, kus on olemas soodsad tingimused infrastruktuuride väljaarendamiseks ja paikneb enam kohapealset tööjõudu. Maakonna levinumad tegevusvaldkonnad on töötlev tööstus (rõivatootmine, puidutööstus, mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine, toiduainete tööstus) ja kohalikul toorainel ning ressurssidel baseeruvad ettevõtlusalad (taime- ja loomakasvatus, kalapüük, taastuvad energiaallikad, meremuda). Rannikuäärsest asukohast ja looduslikest oludest tulenevalt on Lääne maakonnas olulisel kohal turismindusega seotud ettevõtlus. Suurt arengupotentsiaali omavad eeskätt tervise-, loodus- ja kultuuriturism, mis loovad maakonnas head eeldused väikeettevõtluse arendamiseks. Ohuks on eelkõige puhke- ja turismivaldkonnaga seotud majandustegevuse hooajalisus ehk aktiviseerumine suvisel perioodil. Eelkõige on selles osas tundlikumad suurematest keskustest eemal paiknevad piirkonnad (nt Põhja-Läänemaa, Vormsi saar), kus elanikkond mitmekordistub suvisel perioodil ja aastaringsete töökohtade säilitamine kohapeal on keerulisem. Maakonna peamised töökohtade koondumiskohad on suuremad keskused - Haapsalu linnastu, Lihula linn, Taebla, Palivere, Virtsu. Paremad eeldused mitmekülgsete töökohtade tekkeks on Haapsalu linnastus ja Lihula linnas, mis omakorda omavad kiireid ja sagedasi otseühendusi tagamaa suuremate keskustega. Kahaneva elanikkonna tingimustes on otstarbekas koondada töökohad suurematesse keskustesse sh linnalise asustusega aladele ja maanteede vahetus lähedusse, luues olemasoleva infrastruktuuri ja tööjõuga parimad eeldused ettevõtluskeskkonnaarendamiseks. Kogu maakonna kestliku arengu tagamiseks peavad säilima kohapealsed töökohad ka väljaspool maakondlikke keskusi. Seoses mobiilsuse kasvuga ja kahaneva rahvastikuga on vajalik vähendada töörännet Haapsalu linnastu suunal ja soodustada töökohtade teket ka teistesse maakonna keskustesse. Väljaspool maakonna linnu suudavad kõige paremini tagada mitmekülgset ettevõtluskeskkonda kohalikud keskused (Taebla, Virtsu, Kullamaa, Risti), mis ühtlasi loovad töökohti ka nende tagamaa sh lähimate madalama tasandi keskuste elanikele. Madalama asustustihedusega ja geograafiliselt kaugel paiknevad keskused vajavad kohapealseid töökohti, et tuua piirkonda juurde rohkem püsielanikke. Oluline on soodustada aastaringsete töökohtade teket nendes piirkondades, kus töökohtade kättesaadavus sesoonsuse tõttu on oluliselt suurem suvisel perioodil (eelkõige rannikuäärsetes piirkondades ja Vormsi saarel). Maakonnaplaneeringuga on määratud piirkonnad (Joonis 4), kuhu edaspidi tuleks koondada eelisarendatavad ettevõtluspiirkonnad ehk sobilik maakasutus suuremahulisemaks äri- ja tootmistegevuseks. Piirkondade valikul on arvestatud olemasolevate suuremate äri- ja tootmispiirkondadega, logistilise asukohaga, linnalise asula lähedusega ja toetava infrastruktuuri olemasoluga. Suuremahulisem ettevõtlustegevus koondatakse olemasolevatesse ettevõtluspiirkondadesse, LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 31 kus osaliselt on juba olemas äri- ja tootmistegevust toetav maakasutus ja taristu (juurdepääsuteed, hooned, tehnovõrkudega varustatus) (Joonis 4). Lähtudes ettevõtluskeskkonna arengueeldustest näeb maakonnaplaneering uute ettevõtluspiirkondadena neid alasid, mis paiknevad olemasoleva logistikataristu nagu maanteed, sadamad, lennuväli, ja linnalise asustusega alade läheduses. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb edaspidi eelisarendada järgmisi olemasolevaid ja uusi ettevõtluspiirkondi (Joonis 4): Olemasolevad edasi arendatavad ettevõtluspiirkonnad:  Haapsalu  Lihula  Taebla  Palivere  Uuemõisa Maakonnaplaneeringuga kavandatavad uued ettevõtluspiirkonnad:  Kiltsi  Virtsu Nii keskuste kui ettevõtluspiirkondade paiknemine Lääne maakonnas on tugevalt seotud põhimaanteedega (Ääsmäe-Haapsalu–Rohuküla ja Risti-Virtsu–Kuivastu- Kuressaare), mille äärde koondub kolmveerand maakonna elanikkonnast ja aktiivsem majandustegevus. Asustuse arengu suunamine Lääne maakonnas lähtub sellest, et erinevate piirkondade konkurentsivõimet aitavad tõsta koostoimivad keskused, mis omavahel ressursse jagades võimaldavad kohalikke halduskulusid vähendada. Maakonnaplaneeringuga on määratud keskuste vahelised majandusliku arengu koridorid, mille üheaegne ja terviklik arendamine võimaldab tõsta piirkonna konkurentsivõimet. Majandusliku arengu koridorid omavad soodsamaid tingimusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks, olles kiiremad liikumiskoridorid keskuste ja ettevõtluspiirkondade vahel ning koondades seeläbi enim ressurssi nii kliendibaasi sh turistide ja transiitliikluse näol (sh saarte ja mandrivaheline liiklus, perspektiivne raudteekoridor Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla majanduskoridoris). Koridorid on sobilikud väikeettevõtluse arendamiseks (sh hajaasustuses), võimaldades sealjuures kasutada tõhusamalt ja säästvamalt ressursse majandusliku aktiivsuse tõstmiseks piirkonnas. 32 Joonis 4. Eelisarendatavad ettevõtluspiirkonnad Lääne maakonnas. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 33 Põhimõtted Lääne maakonna ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemisele: 1. Eelkõige näeb maakonnaplaneering eelisarendatavate suuremahuliste ettevõtluspiirkondadena planeeringulahenduse järgseid linnalise asustusega alasid ja ülaltoodud ettevõtluspiirkondi. 2. Väljaspool eelisarendatavaid ettevõtluspiirkondi tuleb ettevõtlusalade arendamisel eelistada piirkondi, kus on olemas äri- ja tootmistegevuseks sobiv maakasutus (detail- ja üldplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmismaad) ja seda toetav tehniline taristu sh hooned, juurdepääsuteed ja ühendused vajalike transiitkoridoridega ning tööjõupotentsiaal. 3. Maalistes piirkondades ja väiksemates keskustes on oluline soodustada mikro- ja väikeettevõtluse arengut ning väiksemamahulist tootmist sh oluliselt maakonna äärealadel ja saartel. Tagamaks seeläbi elanikele kohapealsete töökohtade olemasolu ja aitamaks elavdada kohalikku ettevõtluskeskkonda. 4. Sadamatel tuleb ettevõtluskeskkonna arengu soodustamiseks võimaldada äri- ja tootmismaade kavandamist. 5. Ühistranspordiühenduste kavandamisel tuleb arvestada suuremate ettevõtluspiirkondade paiknemisega ja sealsete tööaegadega. Keskuste äärealadel või tagamaal, kus puuduvad korralised ühistranspordiliinid, on mõistlik kasutusele võtta nõudetransport (nt töökoha ja keskuse/elukoha vaheline transfeerbuss). 6. Elamu- ja tööstusalade (funktsioonide) planeerimisel tuleb lähtuda häiringute vähendamisest ning kaaluda ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri. Olemasolevate elamute vahetus läheduses tuleb eelistada kaubandusliku- ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust. 7. Ettevõtlusalade arendamisel tuleb vältida välisõhu saastetasemete tõusu, seetõttu tuleb jälgida uusettevõtluse tehnoloogilist taset ning vastavust nõuetele. Juhul, kui tegemist on välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutava uusettevõtlusega, kuid kaasnevad ka olulised positiivsed mõjud (nt arvukalt töökohti), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid keskkonnatervisele, pöörates eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele. Nii olemasolevatel kui uutel välisõhu kvaliteeti mõjutavatel ettevõtlusaladel tuleb igati soosida asjakohaste seadmete ja alternatiivsete meetmete kasutuselevõttu heitkoguste vähendamiseks. 8. Suuremate ettevõtlusalade või võimaliku negatiivse mõjuga tootmishoonete arendamisel elamu- ja puhkealade ning ühiskondlike hoonete lähedusse, tuleb need omavahel eraldada kõrghaljastatud puhveraladega. Rasketööstusettevõtete, olulise ruumilise mõjuga objektide ja serverikeskuste asukoha valikul tuleb järgida ohutuid kaugusi elamu- ja puhkealadest ning rakendada negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid (nt puhvertsoonid, müra leevendavad meetmed).  34 9. Äri- ja tootmisalade- või üksikute hoonete arendamisel tuleb arvestada nende sobivust ümbritseva loodusega ja kultuurilise keskkonnaga sh arhitektuurilise keskkonna ja väärtuslike maastikega. 10. Vajalik on ettevõtluse regionaalsete toetusmehhanismide edasiarendamine. 11. Lihula kui Lõuna-Läänemaa majanduskeskuse mõju tuleb tugevdada. Arendades sealjuures Lihula linna tehnilist infrastruktuuri ning luues eeldusi olemasolevate ettevõtete laienemiseks ning uute asutamiseks. 12. Kogu maakonnas tuleb ettevõtlustegevuse soodustamiseks tagada toimiv andme- ja mobiilside, mis võimaldab arendada ka maakonna äärealadel ja saartel mikro- ja väikeettevõtteid ning kaugtöövõimalusi. 13. Soodustada tuleb kohalikul toorainel (nt puit, liiv, turvas, rohtne biomass) baseeruva väikeettevõtluse arendamist. 14. Soojavarustuse tagamisel on eelistatud kohaliku rohtse biomassi 14 kasutamine, et toetada pärandmaastike säilimist ja vähendada negatiivseid mõjusid välisõhule. 15. Tähelepanu tuleb pöörata taristu võimaluste arendamisele, mis soodustab aastaringsete töökohtade teket. 16. Väikesaarte püsielanikkonna ja kohapealsete töökohtade tekkeks sh kaugtöö võimaluse soodustamiseks on oluline väikeettevõtlust toetava infrastruktuuri arendamine – toimiv aastaringne ühendus Vormsi saare ja mandri vahel ning andme- ja mobiiliside ja sõltumatu energiamajanduse arendamine. Eelisarendatavad ettevõtluspiirkonnad on kajastatud maakonnaplaneeringu joonisel Asustuse suunamine. 2.2. LINNALISE ASUSTUSEGA ALAD Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, seda tihendades on võimalik suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ning säilitada kvaliteetset elukeskkonda. Kompaktse asustusega ala võimaldab koondada erinevaid maakasutusfunktsioone, soodustada ühtsete teede- ja tehnovõrkude kavandamist, luua kohapealseid teenuseid ning töökohti. Polüfunktsionaalsed alad aitavad paremini säilitada ka maapiirkondade elujõulisust. Erinevate ressursside sh tehnilise- ja sotsiaalse taristu koondamine võimaldab vähendada nende rajamisega kaasnevaid kulusid. Linnalise asustuse aladena käsitletakse äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alasid, kus on perspektiivne linnalise elukvaliteedi teke. Monofunktsionaalne asustus sinna alla ei kuulu. Isetoimiv polüfunktsionaalne keskus eeldab, et teenuste ja töökohtade kättesaadavus kohapeal on piisav selleks, et valdav osa elanikest ei peaks igapäevaselt pendeldama suurematesse keskustesse. Linnalise asustusega alad võivad, kuid ei pruugi kattuda maareformi tähenduses määratud tiheasustusaladega. Väljaspool linnalise asustusega alasid paiknevad tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka edaspidi tihendada ning laiendada. 14 Lääne maakonnas saab rohtse biomassina kasutada peamiselt Matsalu Rahvuspargi avamaastikel kasvavat pilliroogu, luhaheina, võsa ja erinevate piirkondades tekkivaid põllumajanduslikke jäätmeid nagu põhk, väheväärtuslik hein LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 35 Tihendamisel ja laiendamisel tuleb silmas pidada, et juhul, kui väiksemad tiheasustusalad oluliselt laienevad ja omandavad linnalise asustusega alade omased tunnuseid, tuleb edaspidisel planeerimisel neid ka vastavalt käsitleda. Edasine kompaktse asustusega alade arendamine toimub maakonnaplaneeringus määratletud linnalise asustusega alade piires. Uute linnalise asustusega alade kavandamist käsitletakse erandina. Lääne maakonna rahvastik kahaneb, seega on otstarbekas eelkõige olemasolevate struktuuride ära kasutamine ja väärtustamine, seda nii elamuarenduses, ettevõtluses kui avalikus ruumis. Eelpool toodust lähtuvalt puudub Lääne maakonnas vajadus määratleda uusi linnalise asustusega alasid, väljaspool olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid. Olemasoleva asustusstruktuuri järgi on Lääne maakonnas linnalise asustusega aladeks sobilikud kaks linna ja neli alevikku. Lääne maakonnas on linnalise asustusega alad määratud järgmiste suuremate asulate juurde:  Haapsalu linnastu (koos Uuemõisa ja Paralepaga)  Lihula linn  Virtsu alevik  Taebla alevik  Palivere alevik  Risti alevik Juhul, kui pärast Lääne maakonnaplaneeringu kehtestamist tekib vajadus kavandada uusi linnalise asustusega alasid, käsitletakse seda maakonnaplaneeringu muutmisena, milleks on vajalik avalik planeerimisprotsess. Linnalise asustusega alade põhimõttelised asukohad on kajastatud maakonnaplaneeringu joonisel Asustuse suunamine, millest tuleb lähtuda üldplaneeringute koostamisel. Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustusega aladel: 1. Linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui tihedale asustusele omaseid puhkealasid sh rohealasid. 2. Asustuse suunamine lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist. 3. Haapsalu linnastut käsitletakse funktsionaalse tervikuna, st ei lähtuta linna halduspiiridest. 4. Eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise nagu jalgsi- ja jalgrattaga liiklemine, integreerides kergliiklusteed ühistranspordivõrguga. 5. Linnalise asustusega alade juurde kuuluvate tootmisalade, sh sadamaalade juurde on ette nähtud puhveralad. Nii tagatakse tootmistegevuse jätkumisest tulenevate mõjude leevendamine. 36 6. Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised, kus tuleb tagada võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste planeerimise, tuleb hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku säilimisele ja toimimisele. 7. Roheline võrgustik ei välista otseselt linnalise asustusega alal ehitustegevust, kui säilivad rohelise võrgustiku ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi tuleb täpsustada üldplaneeringutega. 8. Kui linnalise asustusega ala kattub riigikaitselise ala, ehitise või piiranguvööndiga, peab asustuse planeerimine toimuma koostöös Kaitseministeeriumiga. Võimalikud on olukorrad, kus soovitav tegevus ei ole sellisena riigikaitselistel kaalutlustel võimalik. 9. Soovitav on vältida ehitustegevust üleujutusaladel. Kui see ei ole võimalik, peavad ehitustegevusele eelnema vajalikud uuringud edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides. Lisaks tuleb välja töötada meetmed, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. 10. Hinnata tuleb ühisveevärgi mõju põhjavee kasutamisele ja vajadust joogiveeressursside kaitse kavandamiseks. 11. Põhjavee kvaliteedi uuring tuleb kindlasti teostada, kui uues asukohas kavandatakse ühisveevärki. 12. Planeeringud tuleb kooskõlastada Päästeametiga või muu institutsiooniga (kelle vastutusalasse kuulub riiklik kriisireguleerimine), kui kavandatakse arendustegevust suurõnnetusohuga (A ja B kategooria ohtlike ettevõtete ohualad) ning ohtlike ettevõtete ohualas. 13. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades tuleb järgida Kiirguskeskuse väljaantud soovitusi radooniohutu hoone kavandamiseks ja kehtivaid standardeid.15 Linnalise asustusega aladele üldised põhimõtted üldplaneeringu koostamisel: 14. Asustuse areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult tihendamisel. 15. Uute linnalise asustusega alade kavandamine on maakonnaplaneeringut muutev, mis eeldab põhjendatud argumentatsiooni ja arutelu avaliku planeerimisprotsessi raames. 16. Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustusega aladel , sidudes need terviklikult olemasoleva kompaktse asustusega. 17. Kui üldplaneeringutega täpsustakse linnaliste asustusega alade piire, tuleb lähtuda nende sobivusest lähiümbruses olemasoleva maakasutusega. 18. Lähestikku planeeritud elamu- ja tööstusalad tuleb omavahel eraldada haljastatud puhvertsooniga. 15 Standard EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 37 19. Linnalise asustuse alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtsed infrastruktuurivõrgud, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte jmt. 20. Vajadusel määratletakse üldplaneeringutes linnalise asustuse alade piires tiheasumid.16 Selle alusel on alasid võimalik arendada ruumiliselt tervikliku kompaktse üksusena (Joonis 5): 20.1 Tiheasum võib hõlmata maa-alasid haldusjaotuspiire ületavalt, kuid sõltuma sellest tuleb tiheasumit käsitleda ja planeerida tervikuna. 20.2 Tiheasum võib hõlmata nii äri- (sh kaubanduskeskusi), elamu- kui tootmisüksusi, samuti puhkealasid jt kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalikke funktsioone. 20.3 Olemasoleva tiheasumi laienemine saab toimuda vaid tervikliku (olemasolev kui kavandatav laiendus) ruumilahenduse alusel. 20.4 Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena. Laienduste puhul tuleb arvestada, et taristud oleks välja ehitatud hiljemalt hoonete valmimise ajaks. 20.5 Tiheasumi soovituslikuks tiheduseks on 500 in/km2, erandkorras vähem (nt elaniketa tootmis- ja ärialade puhul). 20.6 Tiheasumi piiritlemisel lähtutakse maastikkulisest, funktsionaalsest ning kogukondlikust loogikast. 20.7 Tiheasumites võib koostada üldplaneeringu osana ruumimudeli, mis kavandab tiheasumi ruumilist struktuuri ja terviklahendust eelkõige linnakeskustes ja uuselamurajoonides. Ruumimudel sisaldab nägemust hoonestuse ja avaliku ruumi paiknemisest ja struktuurist ning elamisüksuste tihedusest, mis on kooskõlas eeldatava elanike arvuga ning neile vajalike teenuste osutamisega. Ruumimudeli koostamist võib kaaluda Haapsalu linnastus ja Lihula linnas. 16 olemasoleva kompaktse asustusega üksused (nt linnaosad vm ruumiliselt terviklik üksus), mille piiresse lisanduvad vajadusel kavandatavad laiendused või erandjuhul uued planeeritavad kompaktse asustusega terviklikult piiritletud üksused.  38 Joonis 5. Näide ruumimudeli põhimõttelisest võimalikust lahendusest. 2.3. MAALISED PIIRKONNAD Maaline piirkond on maa-ala väljaspool linnalise asustusega alasid. Maaline piirkond on valdavalt hajusa asustusmustriga, kusjuures üldises hajaasustuses esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustatud alasid (nt tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad jmt). Hajaasustuse arendamisel on eesmärgiks tasakaalu leidmine loodusliku ja sotsiaalmajandusliku keskkonna vahel. Maakonnaplaneeringu ülesanne on luua sobivates kohtades eeldused elamu- ja ettevõtlusalade arenguks ning pidurdada seeläbi elanike väljarännet. Lääne maakonna omanäoline loodusmaastik ja merelähedus loovad head eeldused atraktiivseks elu- ja puhkekeskkonna arendamiseks. Maalise piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringutega. Sealjuures arvestatakse rahvastikuprognoosist tuleneva tulevikuperspektiiviga ning eesmärgiga hoida asustuse arendamisel juba välja kujunenud struktuure. Maalise piirkonna üldised põhimõtted üldplaneeringu koostamisel: 1. Maalises piirkonnas ei kavandata uusi kompaktse iseloomuga asustuse koondumiskohti, erandina võib käsitleda põhjendatud juhul ettevõtlusalade arendamist. 2. Üldplaneeringu koostamisel välditakse uute monofunktsionaalsete elamualade tekkimist ning juba olemasolevate edasi arendamist, kui neile on iseloomulik: 2.1 bussipeatusest eemal paiknemine ja ligipääsu sõltuvus isiklikust transpordist; 2.2 avaliku ruumi teenuste madal tase või nende puudumine piirkonnas; 2.3 paiknemine väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel, puhkealadel sh rannaäärsetel aladel; 2.4 üleujutusohuga ja muudel liigniisketel aladel. 3. Arendustegevused, mis on seotud teenuste ja töökohtade loomise või säilitamisega, tuleks koondada olemasolevatesse keskustesse. Sellega  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 39 toetatakse juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu ja mitmekesistumist. 4. Maalise piirkonna ruumilist arengut kavandatakse üldplaneeringutes, arvestades rohelisest võrgustikust, väärtuslikust põllumajandusmaast jmt faktoritest tulenevate piirangutega. Lisaks tuleb arvestada rahvastikuprognoosist tuleneva tulevikuperspektiiviga ning eesmärgiga hoida asustuse arendamisel juba väljakujunenud struktuure (nt traditsioonilisi külastruktuure). 5. Asustuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnale omaste looduslike, kultuuriliste ja ajalooliste tingimustega, mis on kujundanud asustuse arengut (rannarootsi kultuur, rannakülad, Matsalu rahvuspark). 5.1 Rannaaladel tuleb vältida asustuse teket, mis muudab oluliselt väljakujunenud loodusmaastikku, selle esteetilisust ja puhkeväärtust. Metsaraietel tuleb lähtuda kehtivatest metsa inventeerimise andmetest. 5.2 Elamualade planeerimisel rannikualadele on soovitav eelistada olemasolevaid ajaloolisi rannakülasid, eelistades ehitamist vanadele taluasemetele. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb hinnata selle sobivust olemasoleva külamiljööga. 5.3 Ehitamisel, väärtusliku maastiku alale, tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoonete sobivust maastikuga. 6. Erinevate maakasutuste sh elamualade kavandamisel rannaaladele sh siseveekogude kallastele ja liigniisketele aladele, tuleb arvestada üleujutusohuga. 7. Ehitustegevust on soovitav vältida üleujutusaladel. Kui see ei ole võimalik, tuleb ehitustegevusele eelnevates planeerimis- ja projekteerimisetappides teostada vajalikud uuringud ning välja töötada leevendavad meetmed, tagamaks nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. 8. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades tuleb järgida Kiirguskeskuse väljaantud soovitusi radooniohutu hoone kavandamiseks ja kehtivaid standardeid.17 2.4. SUUNISED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMISEKS Maakonnaplaneering annab suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud maalises piirkonnas määratletakse üldplaneeringutega. Suunised detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks Lääne maakonnas: 1. planeerimisseaduses18 ettenähtud aladel ja juhtudel. 17 Standard EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“. 40 2. elektrituulikute kavandamiseks elektrituulikute arenduspiirkondades (kui samal alal puudub tuuleenergeetika teemaplaneering või eriplaneering). Tulenevalt üleriigilises planeeringus sätestatust on eesmärgiks senisest ühtsem asustuse kujundamine. Eesmärgi täitmine eeldab planeeringute ajakohasust ning vajadusel varasema perioodi realiseerimata planeeringute üle vaatamist. Selleks peavad kohalikud omavalitsused võtma senisest suurema vastutuse kohaliku ruumilise arengu kujundamise eest ning vajadusel tunnistama kehtetuks detailplaneeringud, mille elluviimine ei taga kestlikku arengut ega kõrget elukeskkonna kvaliteeti. 18 Alates 1. juuli 2015 kehtima hakanud planeerimisseadus.  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 41 3. RUUMILISTE VÄÄRTUSTE VÕRGUSTIKUD JA ARENGUT SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED 3.1. ELUKESKKONNA VÄÄRTUSED 3.1.1. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA PUHKEALAD Maakonnaplaneeringuga on määratletud Lääne maakonnas paiknevad väärtuslikud maastikud, mille traditsiooniline maakasutus, väärtuslike liikide olemasolu või nende puudumine, loodus- või muinsuskaitse all olevate objektide kogum piirkonnas või muu iseloomulik tunnus, annab sellele maa-alale maakonna tasandil olulise väärtuse. Lääne maakonnas on hästi säilinud nii looduslikult mitmekesise taimestikuga maastikud (puisniidud, luhad, rannaniidud, loopealsed, märgalad) kui ka traditsioonilised külamaastikud. Maakonnaplaneering peab oluliseks, et edasises maakasutuses arvestatakse piirkonna maastikulise eripäraga, mis aitab kaasa mitmekesise ökoloogilise kui kultuurilise keskkonna säilimisele ning suurendab seeläbi kohaliku elukeskkonna atraktiivsust. Väärtuslike maastikena käsitletakse väärtuslikke kultuur- ja loodusmaastikke ning linnamaastikke. Maakonnaplaneeringuga tuuakse välja väärtuslike maastike säilitamiseks ja kaitsmiseks vajalikud tingimused (Tabel 1). Väärtuslike maastike määramisel ja säilitamisel lähtutakse nii nende kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, puhke-, identiteedi – ja esteetilisest väärtusest. Väärtusliku maastikuga alad on jaotatud kahte klassi vastavalt nende väärtuslikkusele:  I klassi alad on kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad;  II klassi alad on väga väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad. Läänemaa väärtuslike maastikena on määratletud kaheksa I klassi ja kümme II klassi väärtusliku maastikuga ala. Lääne maakonna väärtuslikud maastikud on eelnevalt määratud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.“19 Maakonnaplaneeringuga täpsustatakse väärtuslike maastike säilimiseks ja kasutamiseks määratud maakasutuse ja ehitamise põhimõtteid. Teemaplaneeringust on maakonnaplaneeringusse üle kantud kõik väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud ning linnamaastikud, mis väärivad endiselt säilitamist ja esile toomist. Võrreldes varasema teemaplaneeringuga on Lihula linnamaastiku piire vähendatud. Täpsustatud piiri järgi hõlmab Lihula linnamaastiku ala Lihula linnusemäe koos piiskopilinnuse varemete ja mõisaansambliga, Lihula peatänava Tallinna maantee ja Jaama tn äärse hoonestuse ning Lihula raudteejaama ansambli. 19 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, kehtestatud 5. detsembril 2005 maavanema korraldusega nr 188. 42 Tabel 1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud ning linnamaastikud Lääne maakonnas VÄÄRTUSLIKUD KULTUUR- JA KAITSETEGEVUSED- JA LOODUSMAASTIKUD KASUTUSTINGIMUSED I KLASS 1. Neugrundi madalik  kraatri võimalike vaatekohtade tähistamine Osmussaare ja Nõva rannikul; 2. Osmussaar  sadama arendamine;  järjepidev niitmine ja karjatamine, et vältida saare võsastumist;  matkaradade korrastamine ja tähistamine. 3. Lepajõe – Nõva – Peraküla –  Nõva ja Põõsaspea vahelisele kaunile Dirhami rannamaastikule parema juurdepääsu tagamine Nõva vallast;  matkaradade ja ilusate vaatekohtade tähistamine. 4. Vormsi  jahisadama välja ehitamine Vormsi põhja- ja läänerannikule;  saare püsiühenduse vajaduse hindamine;  vanade rannakülade taastamine ja laiendamine;  rannaalade planeerimisel võimaliku üleujutusohuga arvestamine. 5. Paralepa – Pullapää – Topu  Haapsalu-Rohuküla maanteest põhjapoole jäävate kohalike teede ja erateede seisukorra parandamine;  asustuse kavandamisel eelistada olemasolevaid suvilapiirkondi;  rannaalade planeerimisel arvestada võimaliku üleujutusohuga;  roostunud rannaalade kinnikasvamise piiramine;  maastiku hooldamine puhkekohtade ja liikumisradade (tervisespordi-, suusa-, orienteerumisraja) väljaehitamiseks ja korrashoiuks. 6. Virtsu – Laelatu – Puhtu –  asustuse koondamine Virtsu aleviku Pivarootsi piiresse ja Hanila –Hõbesalu maantee ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala piiri vahelisele alale;  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 43  Rame ja Pivarootsi külade piirkondades uute võimalike elamualade vältimine;  rannaalade planeerimisel võimaliku üleujutusohuga arvestamine;  pärandmaastikena väärtuslike poollooduslike koosluste kinnikasvamise vältimine;  rannaniitudel järjepidev karjatamine;  endise Rapla-Virtsu raudteetammi hooldamine. 7. Lihula (linnamaastik)  elamuehituse arendamine Tallinna maantee ja vana raudtee vahelisel alal, kus ajalooliselt on asunud karjamaa;  endiste kasutusest väljalangenud äri-, tööstus-ja põllumajandusettevõtete maa-alade eelistamine tootmis- ja ärihoonete ehitamiseks;  Lihula mõisapargi ja linnusemäe hooldamine ja vaadete säilitamine Tallinna maanteelt. 8. Haapsalu (linnamaastik)  olemasolevate amortiseerunud hoonete lammutamine või korrastamine ning taaskasutamine;  linnasiseste puhkealade korrastamine;  promenaadiäärse roostiku pidev hooldamine ja veetaimede niitmine. II KLASS 9. Ramsi – Einbi  kohalike teede hooldamine ja rannikualale juurdepääsude tagamine läbi avalike teede;  perspektiivse Vormsi-Noarootsi püsiühendusega arvestamine;  uute elamualade kavandamisel rannakülade taastamise eelistamine;  pärandmaastikena väärtuslike poollooduslike koosluste (loopealsete ja puisniitude) kinnikasvamise vältimine. 10. Kadarpiku – Saunja – Saare  ehitustegevuse vältimine rannaalal Saunja külast kuni Sutlepa mereni;  järjepidev rannaalade niitmine ja 44 karjatamine, et vältida kinnikasvamist;  juurdepääsu parandamine Haapsalu Tagalahe rannaaladele ja sealsetele linnutornidele Oru valla Saunja küla kaudu. 11. Hobulaid  ehituskeeluvööndi vähendamise ja uusasustuse kavandamise vältimine;  pool-looduslike koosluste (puisniitude) taastamine ja hooldamine. 12. Palivere  tervisespordikeskuse välja arendamine;  ehitustegevuse vältimine Taebla jõe kallastele;  pidev maastikuhooldamine Kuliste aasa ja tervisespordiradade (suusa-, ja orienteerumisrajad) väljaehitamiseks ja korrashoiuks. 13. Kuijõe – Keedika – Uugla –  asustuse kavandamine ajalooliste Taebla – Kirimäe – Võnnu – külade piires või nende lähiümbruses; Ridala  hooldusega vaadete avamine teeäärsetele huviväärsetele objektidele ning teeäärte võsastumise ära hoidmine. 14. Ridala  asustuse kavandamine ajalooliste külade piires või nende lähiümbruses;  kohalike teede hooldamine ja tolmuvabaks muutmine. 15. Koluvere – Kullamaa  äri- ja puhkemajanduse arendamine (Koluvere loss koos lossiaiaga);  teenuste kättesaadavuse suurendamine Kullamaal ja Koluveres, eelkõige saarte suunalise liiklustiheduse kasvuga. 16. Puise – Põgari – Tauksi  rannaalade planeerimisel võimaliku üleujutusohuga arvestamine;  asustuse kavandamisel vanade rannakülade taastamise eelistamine;  puhkehooajal kasvava liikluskoormusega arvestamine kohalikel teedel ja parkimiskoormusega (supelranna kasutajad);  rannaniitude järjepidev hooldamine ja niitmine, et vältida kinnikasvamist.  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 45 17. Matsalu – Saastna – Salevere  rannaalade planeerimisel võimaliku üleujutusohuga arvestamine;  asustuse kavandamisel vanade rannakülade taastamise eelistamisega;  rannaalade järjepidev hooldamine ja niitmine Matsalu lahe äärsete lahesoppid) kinnikasvamine, et vältida kinnikasvamist (võsa raiumine sh kadakad, karjatamine, niitmine);  kohalike teede hooldamine, et võimaldada juurdepääse turismiobjektideni. 18. Kukerand ja Uisu pank  uute tiheasustusalade tekke vältimine;  juurdepääsu tagamine huviväärsustele ja avalikele rannaaladele;  rannaniitude järjepidev hooldamine ja niitmine, et vältida kinnikasvamist. Üldised põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks: 1. Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega või üldplaneeringuga. 2. Elamualade asukoha valikul tuleb eelistada ajalooliste külade taastamist ja nende mõningast laiendamist. 3. Olulise ruumilise mõjuga objektide ja kõrgehitiste või rajatiste nagu mastide, tuulegeneraatorite jms, kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb arvestada nende sobivusega ümbruskonda ja haakumist olemasoleva asustusega. 4. Tööstus-ja majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele. 5. Hajaasustuses rannaaladel, kus on ka väärtuslik maastik, tuleb määrata ehituskeeluvöönd vähemalt 1,5 m samakõrgusjooneni, vältimaks seeläbi üleujutusohtu. Samuti tuleb eelnevalt kirjeldatud piirkodades vältida maapinna täitmist, välja arvatud ajaloolise hoonestusega aladel. 6. Väärtuslikele maastikele jäävate jõgede kallastel ei vähendata üldjuhul ehituskeeluvööndit, välja arvatud ajaloolistel talukohtadel. 7. Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke, hajaasustuse tingimustes on soovitav eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele). 46 8. Väärtuslikel maastikel paiknevaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus üldjuhul ei õgvendata, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik kestliku asustuse arengu säilitamiseks. 9. Amortiseerunud ehitised ja rajatised, mis jäävad väärtuslikule maastikule ja kahjustavad maastikupilti, kas lammutatakse või säilitatakse tingimusel, et nad ei kujuta ohtu looduses viibijale. 10. Väärtuslikel maastikel asuvaid väärtuslikke militaarrajatisi, nende varemeid ning vanu paekarjääre tuleb võimalusel säilitada ja korrastada vaatamisväärsustena. Maastikupilti kahjustavate endisaegsete põllumajandus- ja tootmishoonete kasutuselevõtuks on soovitav leida alternatiivseid võimalusi. 11. Väärtuslikel maastikel asuvad suurema liiklustihedusega kruusateed tuleb muuta tolmuvabaks. 12. Maastikuliselt vähemväärtusliku ning kasutusest väljalangenud põllumajandusmaa metsastamisel tuleb eelistada looduslikult võsastunud põllumaid, mis rajati nõukogudeaegse maaparanduse käigus endistele metsamaadele. 13. Kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, peab tee lõppema minimaalse parklaga või võimalusega auto ümberpööramiseks. 14. Majandustegevus ja maastikuhooldus väärtuslikel maastikel on soovitav korraldada maastikuhoolduskava alusel, mis tagab maastike looduslike, esteetiliste ja miljööväärtuslike alade väärtuste hooldamise ja säilimise. 15. Rannaalal asuvate vaatamisväärsuste esile tõstmiseks, tuleb arvestada vaadetega merelt ja tagada võimalusel juurdepääs veeteelt. 16. Väärtuslike maastike määratlemise käigus esile toodud ilmekad teelõigud ja vaatekohad säilitatakse, varustatakse viitadega ja tagatakse teelõikude hooldus ning sealt avanevate vaadete avatus. 17. Väärtuslike maastike koosseisus olevad arhitektuurilised vaatamisväärsused ja muinsuskaitseobjektid säilitatakse, tähistatakse looduses ja tagatakse neile juurdepääs. 18. Suurema külastajaskonnaga vaatamisväärsuste ja puhkealade läheduses tuleb ette näha parkimisvõimalused ja vajalik taristu. 19. Väärtuslikel maastikel asuvad matkarajad tähistatakse looduses ja vaatamisväärsused nende ääres varustatakse infotahvlitega. 20. Liikumise piiramisel, väärtusliku maastiku alal, maaomanike poolt, peavad eramaa piirid olema looduses tähistatud. 21. Kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on maaomaniku poolt piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja huviväärsuse kaugust. 22. Väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida võimalusel kasutuses. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 47 23. Väärtuslikel maastikel asuvatel rannaniitudel on vajalik niitmine ja karjatamine, puisniitudel poollooduslike koosluste hooldustööd (niitmine, võsa raiumine, vanade puude väljaraiumine ja juurimine, okste põletamine jms). 24. Soovitav on laiendada hooldustöid ka kasutusest väljalangenud põlispõldude ja poollooduslike koosluste taastamiseks. 25. Põlispõldude säilitamiseks lahendada põllumajandusmaade omandiküsimused ja tagada nende järjepidev iga-aastane hooldus (pikaajalised maakasutuse lepingud jms). 26. Väärtusliku maastiku alale jäävate lahesoppide kinnikasvamist tuleb vältida järjepideva roolõikusega. 27. Juhul, kui väärtusliku maastiku alal on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule maastikule. Väärtusliku maastiku olemasoluga tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Üldised põhimõtted väärtuslike linnamaastike säilitamiseks: 28. Üldplaneeringuga määratakse konkreetsed miljööväärtusliku ala iseloomust lähtuvad kasutustingimused. 29. Miljööväärtuslikel hoonestusaladel tagatakse väljakujunenud linnaruumi, sealhulgas tänavavõrgu säilimine ning vajadusel struktuurilt ja mastaabilt sobiv täiendamine. 30. Vanalinna ehitiste renoveerimisel tuleb jälgida olemasolevat vana hoonestuse mahtu ja struktuuri, hoone algupäraseid detaile ja fassaadikäsitlust ning kasutada naturaalseid ehitusmaterjale. 31. Uusehitiste rajamisel tuleb säilitada linnakvartalis väljakujunenud tänavajoon ja hoone fassaad kavandada traditsioonilisele ehitusjoonele. 32. Uue hoone või rajatise arhitektuurilise lahendusega tuleb tagada uue hoone sulandumine olemasolevasse miljöösse. 33. Linnapilti kahjustavad amortiseerunud ehitised ja rajatised tuleb kas lammutada või leitakse neile alternatiivseid kasutusvõimalusi ning renoveeritakse. Säilitada tuleb olemasolev väärtuslik haljastus, välja arvatud juhtudel, kus puud piiravad vaadete avatust või puud ja nende juurestik ohustavad ajalooliste ehitiste ja konstruktsioonide säilimist. Täiendavalt on käesoleva maakonnaplaneeringuga määratud üldised põhimõtted puhkealade kavandamiseks üldplaneeringus: 34. Tagada tuleb juurdepääs avalikele rannaaladele. 35. Vajalik on puhke-eeldustega avalike rannaalade korrastamine, puhketegevust toetavate rajatiste ja ehitiste ning juurdepääsu tagava infrastruktuuri (sõidu- ja kergliiklusteed, parklad, paatide vettelaskmise kohad) kavandamine.  48 36. Soodustada tuleb puhkemajandusliku ettevõtluse arendamist (nt kohalikel ettevõtjatel põhinevat koostöövõrgustiku tekkimist). 37. Puhkemajandusliku iseloomuga loodusaladel ja pärandmaastikel tuleb soodustada puhketegevusi, arvestades sealjuures looduskeskkonna koormustaluvusega. 38. Puhketegevuseks sobilike alade kasutamiseks tuleb ette näha puhkemajandusliku iseloomuga infrastruktuur (juurdepääsuteed, viidad ja infotahvlid, vaatetornid, laudteed). 39. Palivere Turismi ja Tervisespordikeskuse arendamine maakondliku tähtsusega keskusena ja tema arendamine ühtses võrgustikus piirkondlike külastuskeskuste ja vaatamisväärsustega (Marimetsa raba, Palivere mets, Kullamaa Tehisjärve Puhkekeskus). 3.1.2. KULTUURIVÄÄRTUSED Lääne maakonna kultuuriväärtusteks on kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi- ja pärandkultuuriobjektid. Kultuuriväärtuste valdkonda kuuluvad sisuliselt ka väärtuslikud maastikud, miljööalad ning pärandkultuuri ilmingud ruumis ja maakasutuses. Kultuurimälestiste riiklikku registrisse on Lääne maakonnas kantud 75 ajaloomälestist, 385 arheoloogiamälestist, 245 ehitismälestist, 2 muinsuskaitseala.20,21 Kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus. Lääne maakonnas on kaks muinsuskaitseala – Haapsalu vanalinna ja Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala. XX sajandi arhitektuuripärandi objektideks on tsaari-, vabariigi- ja nõukogudeaegsed ehitised: elamud, administratiivhooned, kolhoosikeskused, ootepaviljonid jms. Lääne maakonnas on Muinsuskaitseameti andmebaasi kantud 129 objekti.22 Kultuuriväärtuste arvestamise üldised põhimõtted üldplaneeringus: 1. Maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel tuleb arvestada ajaloolise maakasutuse ja asustusmustriga ning säilitada maastikuliselt väärtuslikud elemendid sh ajaloolised vaated. 2. Vajalik on looduse ja inimese koostegevuse tagajärjel tekkinud avamaastike ehk pool-looduslike koosluste säilitamine ja taastamine (karjatamine, võsa raiumine, niitmine). 3. Tagada tuleb maakonna eripärana rannarootsi kultuuri säilimine (Vormsi, Noarootsi, Osmussaare). 4. Piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suurem, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et 20 Maakonnaplaneeringu täpsusastmes ei käsitleta kunstimälestisi ega vallasmälestisi 21 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.10.2015 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument 22 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.10.2015 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 49 muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). 5. Kui üldplaneeringuga soovitakse muuta senist maakasutust või rajada ja arendada sadamaid, tuleb arvestada seni veel leidmata arheoloogiapärandiga ja tagada selle säilimine. 6. Ajalooliselt väärtuslike objektide (sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne) säilimiseks tuleb seada kaitsetingimused. Üldplaneeringute koostamisel tuleb kaaluda XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide kaitse alla võtmist kohalikul tasandil. Käesolev planeering ei tee ettepanekuid täiendavate kultuurimälestiste määramiseks. Lääne maakonna kultuurimälestised on kajastatud joonisel Ruumilised väärtused. 3.1.3. LINNALINE KESKKOND Linnaliste asulate arendamise eesmärk on polüfunktsionaalse linnaruumi tekkimine, kus erinevate funktsioonide koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust, turvalisust ja inimmõõtmelisust. Linnakeskkonna arendamisel soodustatakse erinevaid liikumisvõimalusi, pööratakse tähelepanu tänavavõrgu kujundamisele, avalikule ruumile, hoonestusele ja haljastusele. Linnaruumi turvalisuse tagavad läbimõeldud ruumilahendused ja tänavavalgustus. Põhimõtted linnalise keskkonna arendamiseks: 1. Linnaruum on polüfunktsionaalne, soodustades omavahel sobivate maakasutusotstarvete koostoimet: elu-, töö-, ettevõtlus- ja kultuurilise keskkonna koostoimimine. 2. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ja ala-kasutatud maa-alade ning hoonete taaskasutusele võtmist. 3. Linnaliste asulate arendamisel keskendutakse eelkõige inimeste vajadustele ja pööratakse sellega suuremat tähelepanu kergliiklusele - st lähtutakse inimmõõtmelisusest. 4. Eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise nagu jalgsi ja jalgrattaga liiklemine (sh turvaline ja sujuv ülelinnaline jalgrattavõrk) ja ühistransport. Linnaruumi arendamine põhineb integreeritud transpordisüsteemil, kus omavahel ühilduvad jalg- ja jalgrattaliiklus ning ühistranspordivõrk. 5. Kesklinna piirkondades pööratakse tähelepanu avaliku ruumi ja jalgrattateede suurendamisele sõiduteede ja parkimiskohtade arvelt. 6. Avalik ruum on erinevaid tegevusi pakkuv, inimsõbralikult kujundatud ja mitmekesise haljastusega.  50 7. Parkimine on lahendatud selliselt, et on tagatud kergliikleja ohutu ja sujuv liiklemine. Tihedas linnaruumis ja elamupiirkondades tuleb võimalusel eelistada parkimismaju, et vältida suurte parkimisalade teket avalikus ruumis ja inimsõbraliku tänavaruumi kadu parkivate sõidukite arvelt. 8. Tänavavõrku kuuluvad tänavad on omavahel ühendatud ning tupikteid on võimalikult vähe. 9. Hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastandu üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja on inimmõõtmeline (soovituslikult kuni 4 korrust, üldjuhul orienteeritud tänavajoonele). 10. Lähtutakse avatud fassaadi põhimõttest, st “tumma seina” asemel on ukse-ja aknaavad, hooneelemendid paiknevad inimese tasandil (akna- ja ukseavad, fassaadi liigendatus, trepid jms). 11. Linnaehituslik kultuuripärand on väärtustatud - omanäolise ehitatud keskkonna säilitamiseks kaitstakse erinevatele ajastutele iseloomulikke hoonestusalasid. 3.1.4. VEEALAD JA PÕHJAVESI Veealad Lääne maakonna pikk liigendatud rannikuala on väärtuslik nii looduskaitseliste koosluste kui atraktiivse elukeskkonnana, kus on endiselt säilinud traditsioonilised pärandmaastikud ja ajalooline külastruktuur. Rannikupiirkondadesse on koondunud tugev asustussurve ja majandusaktiivsus sh kaubandusega ja puhkemajandusega seotud tegevus. Piirkondade arendamisel maakonna rannikualadel tuleb arvestada üleujutusohuga, seda nii tiheasustusalade kui üksikute eluasemekohtade ettenägemisel rannikualadele. Säilitada tuleb tasakaal looduskeskkonna ja inimtegevuse vahel ning soodustada puhketegevusi veekogude ääres. Veealad on elukeskkonna oluliseks osaks, pakkudes nii puhkevõimalusi kui muid otstarbeid. Haapsalu Tagalahe seisund on Keskkonnaameti uuringute andmetel viimaste aastatega muutunud halvast väga halvaks. Selleks, et Haapsalu Tagalahe seisund ei halveneks, vaid paraneks, tuleks uurida ja kasutusele võtta erinevad meetmed, puhastööd (lahepõhjast setete eemaldamine, eutrofeerumise vähendamine, sh uurida Vööla mere, Sutlepa mere, Saunja lahe ja Haapsalu Tagalahe ühendamise võimalikkust ning kasulikkust kraavitamise teel, tagamaks ringvoolu). Puhkeväärtusega liivased rannaalad paiknevad Matsalu lahest põhjapool Ridala, Noarootsi ja Nõva vallas. Maakonnaplaneeringus on toodud maakonna avalikud supluskohad. Täiendavalt määratakse supluskohad üldplaneeringute raames. Avalike suplusrandadena nähakse Lääne maakonnas ette Paralepa, Aafrika, Väikese viigi ja Vasikaholmi supluskohad Haapsalu linnastus, Pullapää supluskoht Ridala vallas ja Roosta rand Noarootsi vallas. Avalikud päästevalvega rannad Lääne maakonnas on Paralepa ja Vasikaholmi rand Haapsalu linnas. Maakonna sadamaid on käsitletud ptk 4.1.3 Veeteed ja sadamad. Üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardistamise järgi on Lääne maakonnas määratletud järgmised üleujutusohuga riskipiirkonnad tiheasustusalal (ohuga piirkonnad on kajastatud joonisel Asustuse suunamine):23 23 „Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava“, 2015 LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 51  Haapsalu linn;  Paralepa ja Uuemõisa alevikud Ridala vallas;  Virtsu alevik Hanila vallas. Veealade üldised põhimõtted üldplaneeringute koostamiseks ja veekogude kasutamiseks: 1. Pinnavee kasutamisel ja selle kaitse korraldamisel lähtutakse Lääne maakonnas Lääne-Eesti veemajanduskavast. 2. Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada veekogude keskkonnaseisundit. 3. Korduva üleujutusohuga veekogud ja alad: 3.1. Üldplaneeringutes tuleb määrata korduva üleujutusega ala piir ning täpsustada meetmeid,24 millega vältida ühelt poolt üleujutusest tingitud vara kahjustumist, teisalt üleujutatava veekogu reostumist. 3.2. Üleujutusohuga veekogude (sh siseveekogude ja karstialade) ääres tuleb ehitustingimuste seadmisel teadvustada üleujutusohtu. 4. Juhul, kui üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri on soovitav ehituskeeluvööndi määramisel arvestada üleujutusohuga vähemalt 1,5 m samakõrgusjooneni ja vältida maapinna täitmist. 5. Arvestades tuleb rannikuala suhtelist atraktiivsust, on vajalik pöörata enam tähelepanu tasakaalu leidmisele loodushoiu piirangute ja kohaliku kogukonna vajaduste sh majandustegevuse vahel. 6. Piirata tuleb roostunud rannaalade kinnikasvamist (nt Rohuküla-Pullapää- Topu piirkond). 7. Pool-looduslike koosluste säilitamiseks tuleb tagada rannaniitude pidev hooldamine (karjatamine, niitmine, võsa lõikamine). 8. Avalikele supluskohtadele ja supluseks sobilikele liivarandadele tuleb võimaldada avalik juurdepääs ja planeerida piisaval arvul juurdepääse kallasrajale. 9. Soodustada tuleb endiste ja olemasolevate lautrikohtade taastamist, kasutamist ning tagada vajalikud juurdepääsud sh paatide vette laskmise kohtadesse. 10. Võimalusel tuleb vältida uute juurdepääsuteede kavandamist ranna-aladele läbi looduskaitseliste objektide, väljaarvatud juhtudel, kui see on vajalik kohaliku eluolu edendamiseks ja traditsiooniliste eluviiside säilimiseks. 11. Kalade rändetingimuste tagamiseks tuleb teha koostööd riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega kohapõhiste lahenduste leidmiseks. Vooluveekogude tõkestusrajatiste likvideerimine või kalade rändetingimuste parandamine muul viisil (kalapääsud) tuleb lahendada juhtumipõhiselt, 24 Erinevate üleujutusriskide maandamise meetmeid leiab Keskkonnaministeeriumi eelnõust „Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava“.  52 lähtudes vastavatest uuringutest, tehnilistest alternatiividest ning mõju igakülgsest, tasakaalustatud ja objektiivsest hindamisest (sh sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline mõju). Põhjavesi Lääne maakonnas on levinud suures ulatuses kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alad. Paremini kaitstud põhjaveega alad paiknevad sisemaa aladel maakonna põhjaosas. Põhjavee hea seisundi tagamiseks on oluline põhjavee säästlik kasutamine ja reostuse ärahoidmine. Üldised põhimõtted põhjavee hea seisundi ja varude tagamiseks: 1. Põhjavee kasutamisel ja selle kaitse korraldamisel lähtutakse Lääne maakonnas Lääne-Eesti veemajanduskavast. 2. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb soodustada tsentraalsete vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist, linnalistel aladel on see kohustuslik. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel tuleb arvestada põhjavee reostuse riskiga. 3. Uute suure tootlikkusega kaevude või kontsentreeritud veehaarete (nt tööstuspiirkonnad, kaevandusalad) tööle rakendumisel tuleb arvestada, et veetase ümbruskonna seni kasutatavates kaevudes võib langeda. 4. Ühisveevärgi kavandamisel uues asukohas tuleb igal juhul teha põhjavee kvaliteedi uuring. 5. Maakonna tasandil tuleb kaardistada ohtlikult kõrge fluoriidiooni sisaldusega põhjavee levikualad ning töötada välja meetmekava, mida kohalikud omavalitsused saavad rakendada probleemi lahendamiseks. 6. Kaevandustegevuse kavandamisel tuleb eelnevalt välja töötada vajalikud keskkonnameetmed ja viia need ellu juba kaevandustegevuse ajal, et rakendada võimalikult varakult leevendavaid meetmeid põhjavee taseme muutustele. 7. Ulatuslikumate põllumajandusliku hajureostuse piirkondade väljaselgitamiseks on vajalikud täiendavad uuringud. 3.2. MAJANDUSKESKONNA VÄÄRTUSED Maakonnaplaneeringuga tuuakse välja majanduskeskkonna väärtused, sealhulgas mitmed looduslikud väärtused, mis on ressursiks majandustegevusele. 3.2.1. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Maakonnaplaneering toob välja üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastab esialgse 25 informatiivse andmekihina väärtuslike põllumajandusmaade (VPM) paiknemist Lääne maakonnas. 25 Planeeringuga ei kehtesta väärtuslike põllumajandusmaade ulatust, kuna planeeringus toodud kaardikiht on informatiivne ning võib muutuda. Kajastatav kaardikiht on koostatud Põllumajandusuuringute Keskuse poolt Maaeluministeeriumi tellimusel. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 53 Kuna planeeringu koostamise ajal toimus Maaeluministeeriumi poolt väärtuslike põllumajandusmaade määramise tingimusi täpsustava ja kasutamistingimusi reguleeriva seaduseelnõu koostamine, on väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad kasutamistingimused ja kaardikiht täpsustamisel. Vastava õigusakti kehtestamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid. Maaeluministeeriumi käsitluse aluseks on põllumajandusmaa massiivide keskmine reaalboniteet. VPM on haritav maa ja püsirohumaa ning püsikultuuride all olev maatulundusmaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (40 hindepunkti). Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem eesti keskmisest boniteedist, määratletakse VPM-na maakonna keskmise boniteediga võrdne või sellest suurema boniteediga põllumassiiv.26 Lääne maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 33, mille järgi moodustavad VPM massiivid maakonna põllumajandusmaa kogupindalast 52%. Maakonnaplaneering annab üldised põhimõtted järgmise tasandi planeeringutele VPM säilitamiseks ja täpsustamiseks. VPM määramine loob aluse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste seadmiseks läbi erinevate planeeringute. Põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks:27 1. Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. 2. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimaluse korral alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale. 3. Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 4. Väärtuslikku põllumajandusmaad on võimalik vajadusel kasutada riigikaitselisel eesmärgil. 5. Üldplaneeringuga võib määrata täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid. 6. Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud 26 Väärtusliku põllumajandusmaa kihi loomine. P. Penu, T. Kikas, K. Allik, Mullaseire büroo, Põllumajandusuuringute Keskus. Põllumajandusministeeriumi tellimusel, 2015, Kuressaare. 27 Väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad kasutamistingimused on täpsustamisel, kuna planeeringu koostamise ajal toimub väärtuslike põllumajandusmaade kasutamistingimusi reguleeriva seaduseelnõu koostamine. Vastava õigusakti valmimisel tuleb järgida seal sätestatavaid tingimusi ja nõudeid.  54 põllumajandusmaad välja linnalise asustusega aladelt, üldplaneeringuga reserveeritud elamu- ning äri- ja tootmismaadelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt ning riigimaanteede planeeritavatest trassikoridoridest). Väärtuslik põllumajandusmaa on kantud maakonnaplaneeringu joonisele Ruumilised väärtused. 3.2.2. MAAVARAD Maakonnaplaneeringuga on määratletud üldised kasutustingimused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladel, käsitledes maavara kaevandamist avaliku huvina.28 Lääne maakonnas on kokku 40 maardlat, nende seas 1 dolokivi-, 6 kruusa-, 14 liiva-, 5 lubjakivi-, 1 meremuda-, 2 savi-, 11 turbamaardlat (Joonis 6). Uusi aktiivseid mäeeraldisi ja uuringualasid Lääne maakonnaplaneeringuga ei määrata. 28 Täpsem argumentatsioon ja põhjendused maavara kaevandamise käsitlemiseks avaliku huvina on esitatud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas 2011-2020“, mis on koostatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel. Arengukava on kättesaadav http://www.envir.ee/ehitusmaavarad. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 55 Joonis 6. Maardlad Lääne maakonnas Keskkonnaregistri maardlate nimistu järgi 29. 29 Keskkonnaregistri maardlate nimistu seisuga 12.10.2015. 56 Maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused: 1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. 2. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandusloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 3. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning majandustegevuse lõppemisel koostada korrastamisprojekt,30 et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana. 4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. 5. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Antud tegevuse kavandamisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja Keskkonnaministeeriumiga. 6. Alasid, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, on võimalik määratleda mäetööstusmaana pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. Antud tegevuse kavandamisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja Keskkonnaministeeriumiga. 7. Kaevandamine juba asustatud alade piirkonnas ei ole soovitav, tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanike elukeskkonnas. Eelistatud on sama maavara kaevandamine esmajärjekorras asustatud aladest eemal, eeldusel, et sama maavara olemasolu ja kaevandamise tingimused seda võimaldavad. 8. Enne kaevandustegevuse loa taotlemist on soovitav viia läbi avalik protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada hilisemate kaebuste ja probleemide tekkimise võimalusi. 9. Maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb tugevdada olemasolevate teede (sh riigimaanteede) kandevõimet. 30 Lääne maakonnaplaneeringu koostamise ajal käsitles kaevandamisega rikutud maa korrastamist Maapõueseadus ja selle alusel kehtestatud Keskkonnaministri 26.05.2005 määrus nr 43.  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 57 Riigi tasandil on oluline erinevate ametkondade vahelise koostöö tõhustamine ja seeläbi ametliku seisukoha kujundamine ühtsete ruumiliste tingimuste väljatöötamiseks, et anda suunised maardla, rohelise võrgustiku, asustusalade, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade omavahelise kattumisega kaasnevate konfliktide lahendamiseks. 3.3. LOODUSKESKKONNA VÄÄRTUSED 3.3.1. ROHELINE VÕRGUSTIK Maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad 2005. aastal kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Maakonnaplaneeringuga on täpsustatud rohevõrgustiku piire ja tingimusi, lähtudes nii maakonna arengusuundumustest kui rohelise võrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadustest. Täpsustamisel on lähtutud valdavalt kehtestatud üldplaneeringute lahendustest. Looduskaitse eesmärkide saavutamiseks on Euroopa looduskaitsepoliitikas välja töötatud rohetaristu strateegia. Rohetaristu kujutab endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub inimestele vastavaid hüviseid. Rohetaristu ökoloogilise võrgustiku funktsiooni kõrval on oluline rõhutada ka sotsiaalsete ja majanduslike hüvede pakkumise funktsiooni. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks on olemasoleva looduskeskkonna maksimaalne säilitamine, et mitte tulevikus asuda seda taastama. Natura aladest välja jäävate rohelise võrgustiku alade detailsemad kasutamise ja säilitamise tingimused on määratavad üldplaneeringuga. Lääne maakonna roheline võrgustik on määratletud koosmõjus naabermaakondade rohelise (sinise) võrgustikuga. Rohelise võrgustiku alad kattuvad suuresti Natura 2000 ja rahvusvahelise tähtsusega märgaladega. Rohekoridoride määratlemisel on arvestatud, et need peavad tagama selle sidususe ja ühtlasi aitama kaasa ka Natura 2000 toimimisele. Koridoridena on määratud liikide liikumise (sh rände) seisukohalt olulised looduslikud elemendid nagu rannajoon ja jõed, metsad jm looduslikud alad sh aga ka sellised rohelise kohad, kus inimtegevuse tagajärjel tekkinud struktuurid (nagu teed) tõkestavad rohelise võrgustiku toimivust ja vajavad seetõttu enam tähelepanu leevendavate meetmete rakendamiseks. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt on Eestis määratletud 12 olulisemat rohelise võrgustiku tuumala, millest üks, Lääne-Eesti madalik, asub Lääne maakonnas. Tuumalad koosnevad tugialadest ja neid siduvatest rohekoridoridest, moodustades suure võrgustiku ehk tuumala. Rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega tugialad Lääne maakonnas on Matsalu märgala, Haapsalu laht koos Vormsi saare ja Noarootsi poolsaarega ja Nõva piirkond, mille olulisus tuleneb eelkõige ranniku- ja pärandkoosluste ning lindude rände- ning pesitsuspaikade olemasolust. Maakondliku tähtsusega suuremad tugialad moodustuvad Nõva piirkonnast lõunas ja Noarootsi piirkonnast idas paiknevad Suursoo ja Leidissoo, Paliverest lõuna  58 suunas Marimetsa raba ja Uuemõisast lõunasse jääv metsatukkade, väiksemate soode ja niitude kogum. Roheline võrgustik on kantud maakonnaplaneeringu Asustuse suunamise ja Ruumiliste väärtuste joonisele ning selles eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente:  Tugialad - piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega.  Rohekoridorid - ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad tugialad terviklikuks võrgustikuks. Üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks: 1. Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. 2. Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga. 3. Rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, pool-looduslikud kooslused jm). 4. Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku aladel ei tohi langeda alla 90%. 5. Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti. 6. Rannaaladel asuva rohelise võrgustiku puhul on soovitav määrata ehituskeeluvöönd, vähemalt 1,5 m samakõrgusjooneni, arvestada selle juures üleujutusohuga. Vältida tuleb ka maapinna täitmist. 7. Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid. 8. Asustust ja majandustegevust kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. 9. Ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamine, peab väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid edaspidi lähtuma rohelisest võrgustikust. 10. Tihedalt asustatud aladel (sh linnalise asustusega aladel) tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele sh puhkealadele. 11. Rohekoridori alal tuleb tagada rohekoridori selline laius, mis tagab selle püsimise ja toimimise (tähtsusest lähtuvalt). 12. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 59 rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms). 13. Tugialal ja rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Uusehitiste kavandamine toimub KOV kaalutlusotsusele tuginedes vastavalt kavandatava tegevuse ulatusele, kas läbi eksperthinnangu või mõjude hindamise. 14. Koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. 15. Rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. 16. Infrastruktuuri objektide ja uute kompaktse hoonestusega alade kavandamisel, peab vältima rohelise võrgustiku tugialade killustamist. 17. Rohelise võrgustiku tugialal tuleb reeglina vältida maavarade ja maa-ainese kaevandamist ning turbatootmist. 18. Juhul, kui rohelise võrgustiku aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rohelisele võrgustikule. Rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 19. Maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala rekultiveerida ja taastada rohelise võrgustiku osana. 20. Rohelise võrgustiku aladel maaparandustööde planeerimisel hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. 21. Rohelise võrgustiku tugialal rajada prügilaid ja jäätmehoidlaid ning teisi olulise ruumilise mõjuga objekte vaid äärmisel vajadusel. 22. Rohelise võrgustike koridorides säilitatakse olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel. 23. Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade ülepääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, sillad jne). Rohelise võrgustiku säilimist tagavad korralduslikud meetmed. 24. Maastikuhooldust korraldatakse maastikuhoolduskava ja metsamaade majandamist metsakorralduskavade alusel. 25. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohiks oluliselt muuta veekogude looduslikku seisundit.  60 26. Väga suure külastatavusega rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduslik keskkond ei saaks ohustatud (piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, prügimajandus, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms). 27. Piirata ja suunata rohelise võrgustiku aladel “metsikut” turismi puhkealade planeerimise teel. 28. Toetada ökoturismiga seonduvaid tegevusi. 29. Puutumatus looduses suunata liikumist õppe- ja matkaradade rajamisega. 30. Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride ristumiskohad tuleb liiklusohutuse tagamise eesmärgil tähistada vastavate liiklusmärkidega. Teehooldustöödega (teeäärte puhastamine võsast jms) tuleb tagada maksimaalselt hea nähtavus. 31. Koostöös piirkondliku Keskkonnaametiga ja kaitsealade valitsejatega, korraldada poollooduslike koosluste ja metsa vääriselupaikade kaitse ja hooldamine. 3.3.2. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Tuginedes Keskkonnaregistri andmebaasile on Lääne maakonnas LKS alusel määratletud 06.07.2016 aasta seisuga 8611 kaitstavat loodusobjekti sh 40 kaitseala ja 32 hoiuala.31 Kavandatavaid kaitstavaid alasid on Keskkonnaregistri andmetel 14 (sh loodus- ja maastikukaitsealad, püsielupaigad jne).32 Looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektid – kaitsealad, hoiualad, kohaliku omavalitsuse objektid, püsielupaigad ja üksikobjektid koos piiranguvööndiga moodustavad maakonna pindalast 32%. Suurimad kaitsealad on Matsalu rahvuspark (48 8860 ha) ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (10304 ha). Kaitsealad hõlmavad Lääne maakonnas suure osa rannikualast, mis toob kaasa olulised kitsendused maakasutusele ja ehitustegevusele. Lihula vallas asub ligikaudu pool Euroopa ühest tähtsamast kaitsealusest märgalast - Matsalu rahvuspargist. Matsalu on hästi tuntud nii Eestis kui ka väljaspool ja annab hea võimaluse Lihula, Hanila, Martna ja Ridala valla eristamiseks teistest Eesti valdadest ning nende tutvustamiseks. Lääne maakonnas on maakonnaplaneeringu koostamise ajal maismaal moodustamisel vastavalt Keskkonnaministri algatamise korraldusele üks uus kaitseala ning merel üks kaitseala: a) Aamse looduskaitseala, (algatatud Keskkonnaministri 3.03.2010 a. käskkirjaga nr 279) Ridala ja Lääne-Nigula vallas, suure liigirikkusega sooelupaigatüüpide kaitseks; b) Neugrundi looduskaitseala, (algatatud Keskkonnaministri 26.02.2015. a käskkirjaga nr 195) Nõva vallas merealal, Soome lahes asuva Neugrundi madaliku – meteoriidikraatri – unikaalsuse ja puutumatuse säilitamiseks ning piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkuse 31 Keskkonnaregistri andmebaas, seisuga 06.07.2016 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPUpK2eB0ekVAXOJCnUxbbAy07Aw0E58 32 Seisuga 06.07.2016  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 61 säilitamiseks33. Kavandatav Neugrundi looduskaitseala kattub olemasolevate riigikaitseliste eripiirkonnaga A1, luues konflikti riigi- ja looduskaitseliste huvide vahele, mida lahendatakse merealade teemaplaneeringu raames koostöös Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga. Kaitstavate loodusobjektidega arvestamise põhimõtted üldplaneeringus: 1. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub maa-ala kasutamine koostatud kaitse-eeskirjast ning LKS-st tulenevatest tingimustest ja piirangutest. 2. Joonobjektide (teed, raudteed, elektriliinid) kavandamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektidega ja kaitstavatel aladel kehtivate piirangutega. 3. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub LKS-s sätestatud tingimustest ja piirangutest. 4. Riikliku ja kohaliku tähtsusega kaitsealade moodustamisel on oluline erinevate huvigruppide (riik, kohalik omavalitsus, avalikkus, maaomanikud) huvidega arvestamine. 5. Ulatuslikumad inimtegevusest mõjutamata või vähe mõjutatud alad tuleb säilitada looduslikult puutumatuna. 6. Pöörata tuleb enam tähelepanu tasakaalu leidmisele loodushoiu piirangute sh koormustaluvuse ja kohaliku kogukonna vajaduste sh majandustegevuse vahel. Uute looduskaitseliste objektide kavandamisel, piiride või kaitserežiimi muutmisel, tuleb looduskaitseliste eesmärkide kõrval arvesse võtta ka kohaliku sotsiaalmajandusliku keskkonna vajadusi (nt liikumispiirangute leevendamise vajadus Matsalu Rahvuspargis). 7. Pool-looduslike kooslustel ehk pärandkooslustel tuleb ette näha järjepidev hooldamine ja niitmine (võsa raiumine sh kadakad, karjatamine, niitmine), et vältida nende kinnikasvamist. 8. Kaitsealadel tuleb soodustada looduskaitselisi tingimusi järgides puhke-, rekreatsiooni- ja õppetegevusi. 9. Ettevõtlustegevuse toetamiseks on soovitav puhkealad koondada piiranguvööndisse, kus majandustegevus on lubatud. 4. TEHNILISED VÕRGUSTIKUD Maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna tähtsusega tehnilise taristu indikatiivsed asukohad, käsitledes liikuvusvajadustega seotud perspektiivseid trassikoridore (maanteed, raudtee, kergliiklusteed), maa-alasid (lennuväljad, 33 Kavandatav Neugrundi looduskaitseala kattub riigikaitseliste eripiirkondadega 1A ja 1B. Neugrundi kaitseala moodustamisel on edaspidi vajalik merealade teemaplaneeringu raames riigi- ja looduskaitseliste huvide kooskõlastamiseks koostöö Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel.  62 sadamad, jäätmete ladestamise asukohad, tuuleparkide arendusalad) ning tehnorajatiste trassikoridore. Maakonnaplaneeringu lahenduses on kajastatud varasemalt kehtestatud või paralleelselt koostamisel olevate maakonnatasandi planeeringutega kavandatavad tehnilise taristu objektid, mille osas täiendavat menetlust ega arutelu ei avata. Maakonnaplaneeringuga integreeritud lahendused on kajastatud maakonnaplaneeringu joonisel Asustuse suunamine. Maakonnaplaneeringu lahendusega paralleelselt jäävad kehtima eraldi planeerimise protsessidena kehtestatud/kehtestatavad maakonnatasandi joonehitise teemaplaneeringud: a) Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine (kehtestatud nr 1-1/16/114 25.07.2016. a korraldusega); b) Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine; Nimetatud planeeringute põhimõttelised lahendused on kajastatud käesoleva maakonnaplaneeringu joonisel Asustuse suunamine ja seletuskirja ptk 4.1.1., 4.1.2. ja 4.2.2. Käesoleva maakonnaplaneeringu raames täiendavat arutelu ja menetlust nimetatud teemaplaneeringute lahenduste osas ei avatud. 4.1. LIIKUVUSVAJADUSED 4.1.1. MAANTEED Lääne maakonda läbivad kaks põhimaanteed – Ääsmäe-Haapsalu–Rohuküla ja Risti-Virtsu–Kuivastu-Kuressaare. Maanteede tähtsust maakonna arengu kujundamisele näitab valdava osa asustuse koondumine eelpool nimetatud maanteede äärde. Maakonnaplaneering toob välja perspektiivsed ühenduse vajadused Lääne maakonnas: c) Haapsalu linnastu ja Pürksi vaheline ühendustee, et tagada Põhja- Läänemaa parem ühendatus maakondliku keskuse, Haapsalu linnastuga. Arvestades Põhja-Läänemaa madalat asustustihedust ja suuremate keskuste puudumist piirkonnas, parandab otseühendus Haapsalu linnastuga oluliselt Pürksi ja Nõva ning nende tagamaa elanike töökohtade ja igapäeva teenuste kättesaadavuse võimalusi ning elavdab seeläbi kohalikku ettevõtluskeskkonda sh puhkemajandust. d) Haapsalu ümbersõidutee, et hajutada liikluskoormust Haapsalu kesklinnas, suunates Haapsalu kesklinnast mööda Rohuküla sadamast lähtuvad ja perspektiivse Kiltsi ettevõtluspiirkonna arenguga lisanduvad transpordivood. Ümbersõidutee kavandamise peamine eesmärk on raskeveokite ümbersuunamine kesklinnast. Oluline on soodustada ka edaspidi Haapsalu linnasisese kaubanduse arengut, mistõttu tuleb vältida kaubanduse koondumist ümbersõidutee äärde. Maakonnaplaneering toob välja alternatiivsed võimalused ümbersõidutrassi asukoha edasiseks valikuks. Ühe alternatiivina on võimalus liiklusvood suunata Haapsalu- Rohuküla maanteelt uue magistraalteena Ruhisoo äärest kuni Ääsmäe - Haapsalu – Rohuküla maanteeni. Teise alternatiivina saab kaaluda LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 63 ümbersõidu lahendamist Haapsalu linna siseselt, kavandades uus ümbersõidutee Lihula maanteelt olemasoleva raudteetrassi äärde kesklinna poolsele küljele. e) Suure väina püsiühenduse maismaa ühendusotsad Hanila vallas, et reserveerida tulevikuks perspektiivsed maa-alad püsiühenduse kavandamiseks. f) Vormsi-Noarootsi vaheline ühendustee, mis loob Vormsi saarele paremad võimalused konkurentsivõimelisema elukeskkonna tekkeks sh aastaringsete elamistingimuste loomiseks. Antud ühenduse tasuvust tõstaks Haapsalu linnastu ja Pürksi vahelise ühendustee olemasolu. Maakonna keskosa (põhimaanteede vaheline piirkond) iseloomustavad kitsad ja kurvilised maanteed, mis ei taga asustuse arengu soodustamiseks piisavalt kiireid ühendusi Haapsalu ja Kullamaa suunal. Maakonnaplaneering toob välja vajaduse kaaluda võimalusi Kesk-Läänemaa teedevõrgustiku parandamiseks. Ühe võimalusena näeb maakonnaplaneering olemasolevate maanteede (nt Taebla- Kullamaa mnt) õgvendamist. Teedevõrgustiku parandamine on oluline laiemalt kogu piirkonna asustuse arengule, kus hoolimata piisavast asustustihedusest ja soodsatest looduslikest tingimustest, iseloomustab piirkonda pigem ääremaastumise oht. Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid trassikoridoride alal. Maakonnaplaneering määrab uute teekoridoride vajaduse ja näitab indikatiivselt perspektiivsete trasside asukohti ning vajadust kaaluda tulevikus nende elluviimist. Koridoride kaardistamine annab olulise sisendinfo riigimaadega tehingute tegemiseks pärast planeeringu kehtestamist. Maanteekoridoride täpsemad asukohad selguvad edasise planeerimise käigus (vastavalt kas teemaplaneeringus, üldplaneeringus, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus või riigi eriplaneeringus). Olemasoleva teedevõrgu parendamine lähemas perspektiivis toimub Maanteeameti „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ alusel, parendades eelisjärjekorras keskustesse viivaid teid. Suure väina püsiühendus Lääne maakonnaplaneeringus on kajastatud Suure väina püsiühenduse maismaale ulatuvad alternatiivid põhimõtteliste asukohakoridoridena. Koridoride asukohad tulenevad Maanteeameti tellimusel 2011.a valminud tööst "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava”. Põhjapoolsete, Virtsu vana kalatööstuse territooriumi läbiva ja Viirelaiu trassi alternatiivi koridoride laiuseks on 100 m, mis võimaldab silla rajamist. Kõige lõunapoolsema maismaale ulatuva trassialternatiivi koridori laiuseks on 300 m, võimaldamaks tehniliselt keerukama rajatise, tunneli, rajamist.34 Maakonnaplaneering annab üldised maakasutuspõhimõtted trassikoridorides, mida võib täpsustada omavalitsuse 34 300 m tähistab maa-ala, kus võib asuda tunnelisuue. Tunneli suudme täpne paiknemine sõltub konkreetsest tehnilisest lahendusest (kas tunnel rajatakse nö puurimismeetodil või õhkamismeetodil, millest omakorda sõltub tunneli sügavus ja sellest tulenev kaldenurk). 64 üldplaneeringuga. Suure väina püsiühendus loob eeldused Saare maakonna ja Mandri-Eesti elanike ning ettevõtete sotsiaalmajanduslike võimaluste võrdsustamiseks. Maakonnaplaneering ei hinda eraldi püsiühenduse kavandamise vajadust ja ei määra võimalikke asukohti merealal. Maakonnaplaneering seab põhimõtted, kuidas üldplaneeringute koostamisel arvestada perspektiivse püsiühenduse rajamise vajadusega. Maakonnaplaneeringuga määratakse täpsustavad suunised üldplaneeringule, kuidas reguleerida maakasutust ja ehitusõigust kinnistutel, mis paiknevad püsiühenduse perspektiivsetes trassikoridorides. 1. Püsiühenduse trasside alal toimub üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni. 2. Üldplaneeringus mittekajastuvate ehitusloa kohustuslike hoonete, teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramisel püsiühenduse trasside alal tehakse koostööd Maanteeametiga. 3. Üldplaneeringus seatakse kasutus- ja ehitustingimused sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, millega välditakse ulatuslikke investeeringuid püsiühenduse trasside aladele kuni eriplaneeringu algatamise otsuseni. Ulatuslike investeeringutena käsitletakse käesolevas maakonnaplaneeringus hooneid ja rajatisi, mis eristuvad olemasolevast asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist (nt mahukad tootmishooned, hotellikompleksid vms) või suurendavad oluliselt riigi kulutusi püsiühenduse realiseerimisel eramu võõrandamisest suuremal määral. Ettevõtlusalal on lubatud luua tootmishooneid/ärihooneid, mis oma mahult on võrdsed ühepere- elamuga35. Eriplaneeringu algatamise järgseid investeeringuid püsiühenduse trassikoridoride alla jäävatel aladel riik ei kompenseeri. 4. Üldplaneeringus käsitletakse koostöös riigiametitega püsiühenduse trasside alale jäävate riigile kuuluvate maaüksuste edasisi kasutusvõimalusi. Üldised põhimõtted maanteevõrgu arendamisel: 1. Tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist, asustusstruktuurist, liikluskoormusest, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust. 2. Arvestades võimalikku teekoridori laiendamise vajadust (ristmike ümberehitused, kraavide kaevamised, lisaradade rajatised, tee plaanilahenduse vähene muutmine, jalgratta- ja jalgteede rajamine riigimaantee kõrvale) määratakse kõikide maakonna riigimaanteede koridoride laiuseks 20 m mõlemale poole olemasoleva maantee teljest. Teekoridoris võib ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke üksnes Maanteeameti nõusolekul. Kohalikul omavalitsusel tuleb Maanteeametilt küsida tingimused enne planeeringu algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist. 35 Tootmisinventari teisalduskulude ja muude kaasnevate kulude kompenseerimine otsustatakse läbirääkimiste käigus vastutava ministeeriumi või selle hallatava asutuse esindajatega. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 65 Maanteeameti nõusolekut ei ole vaja küsida teekoridoris asuvatel olemasolevatel õuealadel toimuva tegevuse reguleerimiseks. 3. Üldplaneeringute koostamise käigus tuleb üle vaadata avalikult kasutatavate teede kaitsevööndite ulatus ja seda vajadusel täpsustada. 4. Kehtivate normdokumentide alusel tuleb üldplaneeringute raames määrata teede ristumiskohtade üldised põhimõtted, et tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele. 5. Piirkondade ja arendusalade juurdepääs tuleb reeglina tagada kohaliku teedevõrgu ja olemasolevate ristumiskohtade, vajadusel kogujateede kaudu. Juhul, kui kohalik teedevõrk puudub või ühenduse tagamine läbi selle on ebamõistlik, võib kavandada juurdepääsu riigiteelt, järgides Maanteede projekteerimisnorme. 6. Põhimaantee on eelkõige nähtud ette kaugliikluse teenindamiseks. Ristumiskohtade (ristmik, mahasõit) rajamine on üldjuhul kulukam, mistõttu ei soosita täiendavate mahasõitude kavandamist põhimaanteedele. 7. Juhul kui mahasõidu kavandamine riigimaanteedelt on vajalik elamu- ja ettevõtluspiirkondade planeerimisel, tuleb ette näha arendusaladel siseteede võrk. 8. Haapsalu linnastu-Pürksi ning Vormsi-Noarootsi vahelise perspektiivse püsiühenduse kavandamisel tuleb eelnevalt läbi viia põhjalik keskkonnamõjude hindamine sh hinnata võimalikku mõju merealade ökoloogilisele seisundile ja laidude looduskooslustele. 9. Haapsalu ümbersõidutee trassi täpse asukoha valikul tuleb arvestada erinevate võimalike ökoloogiliste, sotsiaalsete ning majanduslike mõjudega. 10. Kavandatavale raudteekoridorile uute võimalike ülesõidukohtade planeerimisel ei ole lubatud I ja II kategooria samatasandiliste raudteeülesõidukohtade rajamine. 11. Puhkehooajal tuleb arvestada kasvava liiklus- ja parkimise koormusega kohalikule teedevõrgule ja metsa- ning rannaaladele. 12. Kohaliku elukeskkonna edendamiseks ja turismiobjektide paremaks eksponeerimiseks tuleb järjepidevalt parandada nii asulasiseste riigiteede kui kohaliku teedevõrgu sh avalike bussiliinide marsruutidega kattuvate teede seisukorda, eelistades püsikatendit kergkatendile ja tagada aastaringselt teede hooldus. 13. Oluline on mandri ja saarte vahel tagada sobivate ilmastikuolude korral regulaarsed jääteed ja nende järjepidev hooldamine. 14. Suurema liiklussagedusega maanteede ja tänavate ehitamisel tuleb eelistada kvaliteetsemaid ja pikaajalisemalt vastupidavaid ehitusmaterjale (katendi aluskihis lubjakivi, dolokivi ja katendis tardkivi. 15. Maanteedega ristuvate rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamiseks tuleb maanteede täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus  66 arvestada ja vajadusel kavandada meetmed potentsiaalsete mõjude leevendamiseks. 16. Uute maanteelõikude (sh kogujateed) kavandamisel ning maanteede rekonstrueerimisel tuleb pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Lääne maakonna olemasolev ja kavandatav teedevõrk on kantud joonisele Asustuse suunamine, eristatud on olemasolevad põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed. 4.1.2. RÖÖBASTRANSPORT Asustuse arengut Lääne maakonnas on olulisel määral kujundanud kuni 1995. aastani käigus olnud regulaarne Haapsalu-Riisipere vaheline rongiühendus. Raudteetrassi äärde koondunud asulates elab endiselt ligi kolmveerand maakonna elanikkonnast. Säilinud raudteetrassi koridor annab Lääne maakonnale head eeldused raudteeühenduse taastamiseks, mis omab positiivset mõju maakonna sotsiaalmajandusliku keskkonna edendamiseks. Maakonnaplaneeringuga paralleelselt oli koostamisel maakonnatasandi teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“, millega reserveeritakse raudtee rajamiseks ja toimimiseks vajalik maa Lääne-Nigula ja Ridala vallas ning Haapsalu linnas. Maakonnaplaneeringus on asustuse suunamisel arvestatud võimalusega, et endine raudtee Riisipere-Haapsalu-Rohuküla vahel taastatakse. Säilitatud ja kergliiklemiseks kasutusel olev raudteetamm on maakonnaplaneeringus käsitletud olemasoleva kergliiklusteena. Juhul kui samas koridoris taastatakse tulevikus raudteeühendus, arvestab maakonnaplaneering, et antud koridoris ei säili kergliiklustee. Endise raudteekoridori ääres paiknevad jaamahooned on oluline säilitada eelkõige kultuurilise pärandi kandjana. Maakonnaplaneeringu joonisel Asustuse suunamine on kajastatud Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi indikatiivne koridor vastavalt koostatavale teemaplaneeringule. 4.1.3. VEETEED JA SADAMAD Veeteed Lääne maakond omab asendist tulenevalt regulaarseid laevaühendusi Eesti suurimate saartega – Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsiga. Osmussaarega toimuvad reisijate veod kommertsalustel vastavalt nõudlusele. Lääne maakonna territooriumil paiknevad kogu ulatuses veeteed Vormsi ja Osmussaarega. Oluline on säilitada regulaarsed ühendused eelpool nimetatud saartega ja toetada paindlikke ühendusi maakonna väiksemate saartega. Seeläbi tagatakse väikesaarte olemasoleva asustuse jätkusuutlikkus ja antakse võimalus saada osa väikesaarte loodusliku ja kultuurilise keskkonna eripärast, arvestades sealjuures kohaliku keskkonna (nii loodusliku, kultuurilise kui sotsiaalse) koormustaluvusega. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 67 Sadamad Lääne maakonnas paiknevad riiklikult olulised reisisadamad: Virtsu ja Rohuküla sadam. Nimetatud sadamate tähtsus seisneb eelkõige reisiparvlaevade, sh kohalike elanike ning turistide teenindamises. Lisaks on mõlemal sadamal olemas tingimused ja eeldused kaubalaevade teenindamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. Mereturism Lääne maakonnas omab suurt arengupotentsiaali. Maakonna väikesadamaid on vaja lähiajal laiendada või pakkuda olemasolevatele teenustele lisateenuseid- sh aluste hoiustamiskohti. Eesti väikesadamate võrgustiku tugevdamiseks ja arendamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt välja töötatud “Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014- 2020.”36 Lääne maakonnas on väikesadamate võrgustiku sadamatena määratletud Virtsu ja Rohuküla sadamate kõrval veel Westmeri jahisadam, Sviby, Suur- Holmi, Haapsalu Veskiviigi ja Dirhami sadamad. Vastavalt kohalike omavalitsuste huvile on täiendavalt käsitletud maakondliku tähtsusega perspektiivsete väikesadamatena Rälby, Nõva, Österby, Topu, Puise, Luige, Hara (Noarootsi), Paslepa, Keemu, Suitsu, Rälby, Kiideva, Pusku, Virtsu kalasadam, Saastna ja Osmussaare sadamat. Üldised põhimõtted sadamate arendamiseks: 1. Soodustada riikliku tähtsusega Virtsu ja Rohuküla reisisadamate arengut. Reserveerida täiendavalt maa-alasid sadamate laiendamiseks sh arendamaks sadamate perspektiivi jahi- ja kaubasadamana ja perspektiivset raudteeühendust Rohuküla sadamas. 2. Väikesadamate arendamine, sh lautri/sildumiskohtade ja avalike ligipääsude tagamine toimub läbi üldplaneeringute. 3. Väikesadamate arendamisel on otstarbeks ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon, jne), soodustades seeläbi väikeettevõtlust. 4. Tagada tuleb avalik juurdepääsutee kohaliku ja maakondliku tähtsusega sh kõikide avalikult kasutavate sadamate ja väikesadamate juurde. 5. Sadamategevuste juures arvestatakse keskkonnamõju ja reostamise leevendamise nõudeid. 6. Navigatsioonimärgid peavad olema vaatega merelt veeliiklejatele nähtavad, st nende nähtavussektoris ei tohi olla navigatsioonimärke varjavaid objekte. Navigatsioonimärkide vahetus läheduses või mõjupiirkonnas kavandatava ehitustegevuse kavandamisel tuleb teha koostööd Veeteede Ametiga. 7. Sadamate väljaarendamisel tuleb tagada päästevõimekuse tõstmiseks võimalikult kiire juurdepääs merele ning veeskamis- (nt slipp) ja ümberkeeramise koht päästeautodele. 36 “Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020” Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), 2014.  68 4.1.4. LENNUVÄLJAD Lääne maakonna suurim lennuväli on Haapsalu-Rohuküla maantee ääres paiknev endine Kiltsi sõjaväe lennuväli, kus on säilinud kasutusest väljas lennukiangaarid ja lennurajad. Lennuvälja territoorium on riigikaitsemaa ja sellel paiknevad ehitised kuuluvad Kaitseliidule, kes kasutab ala sõjalise väljaõppe korraldamiseks. Lennuvälja edasine kasutusperspektiiv lähtub esmajärjekorras riigi huvidest ja selle arendamine saab toimuda koostöös Kaitseministeeriumi ning Kaitseliiduga. Juhul kui riigil puudub huvi, võtta lennuväli kasutusele sõja- või tsiviillennuväljana või muul otstarbel, saab võimaliku variandina kaaluda lennuvälja arendamist koos perspektiivse Kiltsi tööstuspargiga, nt väiksemamahulise tsiviil (sh kauba) lennuväljana. Maakonna suuruselt teine lennuväli paikneb Vormsi saarel Hullo keskuses, mis on suuteline teenindama nii väikelennukeid kui hobilendureid. Väikelennuvälja taastamine Vormsi saarel on aidanud elavdada kohalikku majandust ja igapäeva elukeskkonda. Lisaks on loonud alternatiive transpordiühenduste parandamiseks. Tagamaks elukeskkonna jätkusuutlikkuse ja aastaringsed ühendused Vormsi saarel on oluline, et ressursse suunataks väikelennuvälja arendamiseks. Lääne maakonnas on väikelennuväljadena kasutusel veel murukattega Lyckholmi lennuväli Noarootsi vallas ja kõvakattega Vatla lennuväli Hanila vallas. Maakonnaplaneeringu kohaselt on oluline soodustada Läänemaa väikelennundust, seega tuleb väikelennuväljasid säilitada ning arendada ka edaspidi. Põhimõtted lennuväljade arendamisel: 1. Esmajärjekorras lähtub Kiltsi lennuvälja arendamine riiklikest huvidest sh võimalikust perspektiivist riikliku tähtsusega sõjaväe- või kaubalennuväljana. 2. Riigihuvi puudumisel saab ühe võimaliku alternatiivina kaaluda Kiltsi lennuvälja arendamist koos perspektiivse Kiltsi tööstuspargiga. 3. Kiltsi ja Hullo lennuväljade lähiümbruse maakasutuse arendamisel on oluline arvestada lennuliiklusest tulenevate mürahäiringutega ning näha ette meetmed müra ja vibratsiooni häiringute leevendamiseks. 4. Väikelennuväljade arendamiseks vajalike/sobivate asukohtade määratlemisel, tuleb arvestada lennuvälja lähiümbruse mõõtmetega37 ja ette näha nende kasutamiseks vajaliku taristu planeerimine. 5. Uute väikelennuväljade38 kavandamist ei käsitleta maakonnaplaneeringut muutvana. 6. Kohaliku omavalitsuse poolt välja antud projekteerimistingimused ja uute väikelennuväljade ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Lennuametiga. 37 Majandus –ja taristuministri määrus 6.05.2015 nr 50 “Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded” 38 Lennuväljad, mida ei käsitleta planeerimisseaduse § 95 lõike 2 alusel Olulise ruumilise mõjuga ehitistena (vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega peamaandumisrajaga lennuväli).  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 69 Olemasolevad ja perspektiivsed Lääne maakonna lennuväljad on kajastatud maakonnaplaneeringu joonisel Asustuse suunamine. 4.1.5. KERGLIIKLUSTEED, MATKA- NING TERVISERAJAD Kergliiklus on keskkonnasäästlik, erinevas vanuses inimestele sobiv liikumisviis, mis on oluline ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks nii linnalises kui maalises piirkonnas. Maakonnaplaneeringu lahenduses nähakse kergliiklust olulise liikumisviisina eelkõige keskus-tagamaa ning lähestikku paiknevate keskuste omavaheliste ühenduste tagamisel. Erinevate transpordiliikide integreerimisel on vaja kergliiklusteed ühendada ühistranspordisõlmedega (bussiterminalid- ja peatused, sadamad, raudtee taastamisel raudteejaamadega). Maakonnaplaneering toob välja, et oluliste sihtpunktide ühendamisel kergliiklusteede võrgustikuga- nt koolide, kaupluste, tööandjate, spordirajatistega ja tervisespordi edendamisel tuleb arvestada erinevate kasutajagruppide vajadustega. Maakonna pikk liigendatud rannajoon, looduskaunid alad ning vaatamisväärsuste rohkus loob head eeldused läbimõeldud matkaradade kavandamiseks. Kergliiklusteede ja matkaradade planeerimisel on esmatähtsateks põhimõteteks võrgustiku turvalisus, selgus, ühtlus ja pidevus. Maakonnaplaneeringuga on määratud kergliiklusteede trasside ja matkaradade indikatiivsed koridorid, mille täpne asukoht ja liik täpsustatakse edasise detailsema planeerimise ja projekteerimise käigus. Täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel selgub ka kergliiklustee iseloom – kas tegemist on autoliiklusest eraldiseisva jalg- ja jalgrattateega, rattaraja või muu kergliiklust eelistava lahendusega. Kergliiklusteede kavandamise põhimõtted üld- ja detailplaneeringutes ning projektides: 1. Kergliiklusteede võrgu kavandamisel lähtutakse esmajoones elanike igapäevastest liikumissuundadest, ühistranspordipeatustest, suuremate elamu- ja ettevõtluspiirkondade paiknemisest, piirkonna vaatamisväärsuste ning looduskaunite paikade ühendamise vajadusest. 2. Tagamaks erinevate piirkondade sh keskuste omavahelise tervikliku ja funktsionaalse sidususe, siis kergliiklusteede võrgu kavandamisel ei lähtuta omavalitsuse piiridest. 3. Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda kergliiklusteede eraldamist või eemale juhtimist sõiduteedest, seda eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, tagamaks kergliikleja jaoks meeldivam ja ohutum keskkond. 4. Kavandatav kergliiklustee peab olema katkematu ning kulgema võimalikult pikkalt ühel pool maanteed või tänavat. Põhjendamatuid ristumisi maanteega tuleb vältida ja vajadusel kaaluda sõidutee ümberehitamist, mahutamaks kõrvale kergliiklusteed. 5. Kergliiklustee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja normidest.  70 6. Sõidutee lähedal kulgev kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et tagada selle kasutajasõbralikkus ja atraktiivsus. 7. Sildade ületamisel tuleb tagada katkematu ja ohutu liiklus. Sildade rekonstrueerimisel tuleb arvestada vajaliku ruumiga jalgsi ja jalgrattaga liikujatele. 8. Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ning tee läbitavus tagada vastavalt erinevatele ilmastikuoludele. 9. Kergliiklusteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) maakonnas, tuleb eelistada sarnast märgistust, et hõlbustada orienteerumist. 10. Kitsastes oludes, kus ei ole võimalik kavandada eraldusriba, tuleb liiklusohutuse tagamiseks leida muu leevendav meede, vähendamaks võimalikku mootorsõidukite liiklusest tulenevat ohtu. 11. Kergliiklusteede asukohtade täpsustamisel tuleb arvestada sujuva liikluse põhimõtetega ning vältida üleliigseid katkemisi ja teeületusi. Juhul, kui kergliiklustee ületab sõiduteed või tänavat, tuleb see kavandada tasapinnalisena. 12. Ülesõidu- ja ülekäigukohtade projekteerimisel on soovitatav kasutada maksimaalsed turvameetmed. Ühetasandiliste ülekäikude rajamine peab olema põhjendatud nende planeerimis- ja projekteerimistööde käigus. 13. Erinevate transpordiliikide integreerimiseks on vajalik kergliiklusteede ühendamine ühistranspordisõlmedega (bussiterminalid- ja peatused, sadamad, raudtee taastamisel raudteepeatustega). 14. Esmajärjekorras tuleb valgustus tagada kergliiklusteedel, mis on: 14.1 kõige kasutatavamad teelõigud; 14.2 ohtlikud teelõigud; 14.3 tihedas kasutuses kooliteed; 14.4 aastaringselt kasutatavad terviserajad või nende osad; 14.5 rulluisu- ja rullsuusarajad või nende osad. 15. Olemasolevad ning kavandatavad kergliiklustunnelid tuleb turvalisuse tagamiseks valgustada. 16. Autoparklad on otstarbekas kavandada kergliiklusteede juurde, mis viivad vaatamisväärsuste juurde või võimaldavad tervisespordiga tegelemist. 17. Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel tuleb ette näha kasutajasõbralikud ja turvalised (varustatud raamkinnitust võimaldavate rattahoidjatega) jalgrattaparklad ja arvestada nende vajadusega teenindus- ja ametiasutuste, koolide, kortermajade, teenindusasutuste, vaba aja veetmispaikade ja puhkealade, ühistranspordisõlmede, avalike supluskohtade, matkaradade ligipääsude juures. Suurema kasutuskoormusega parklad tuleb ilmastiku eest kaitsta ja valgustada. 18. Riigimaantee teekaitsevööndisse planeeritavate kergliiklusteede projektidele tuleb nõutada tehnilised tingimused Maanteeametilt ning valmis projekt täiendavalt kooskõlastada.  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 71 19. Riigivara valitseja eelnev nõusolek on vajalik, siis kui kergliiklusteed planeeritakse riigile kuuluvale transpordimaale ning sellele peab eelnema ammendav alternatiivide võrdlus. 20. Kergliiklusteede täpsed tehnilised lahendused ja paiknemine määratakse madalama tasandi planeeringutega või projekteerimistingimustega. Üldised põhimõtted matka- ja terviseradade kavandamiseks: 1. Matka- ja terviseradadel tuleb tagada tähistus, pidev hooldus ja turvalisus. 2. Looduslikult kaunite kohtade, vaatamisväärsuste ning rannaaladega ühendatud matkarajad peavad moodustama sidusa võrgustiku ja olema selgelt tähistatud algus- ja lõpp-punktiga. 3. Matkarajad peavad olema tähistatud suunaviitadega, infotahvlitega ning varustatud matka toetava vajaliku infrastruktuuri ja rajatistega. 4. Matka- ja terviseradade marsruutide planeerimisel tuleb eelistada trajektoore, mis läbivad looduskauneid ja mitmekesiseid maastikke. 5. Matka- ja terviserajad tuleb ühendada üldisesse kergliiklusvõrgustikku või tagada kergliiklusühendus lähemate ühistranspordipeatusteni. 6. Ligipääsu tagamiseks (peamiste juurdepääsuteede äärde) tuleb selleks sobivatesse kohtadesse rajada auto- ning rattaparklad. 7. Radade tähistus peab olema üheselt mõistetav, süsteemne ning andma informatsiooni tee pikkuse ja kestvuse osas. 8. Pikemate matkaradade kavandamisel tuleb ette näha alad telkimiseks, lõkke tegemiseks ja veevõtmiseks. 4.1.6. ÜHISTRANSPORT Lääne maakonnaplaneering annab üldised suunised, mis on läbivaks aluseks maakonna ühistranspordi edaspidiseks korraldamiseks, sh ka ühistranspordi arengukava koostamisel maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt. Lääne maakonna ühistranspordikorraldus lähtub eelkõige erinevate keskuste vaheliste ühenduste parendamisest ja ühistranspordi kasutamise vajadustest. Kahaneva elanikkonna tingimustes ja majandustegevuse koondumisega suurematesse linnadesse (Haapsalu, Lihula, Tallinn) on vaja tähelepanu pöörata nii headele otseühendustele toimepiirkondade keskustega kui ka maakonnasiseselt ühenduste parandamisele kohalike keskustega ning paindlikele lahendustele. Nõudetranspordi rakendamine ühistranspordiühenduste loomisel aitaks säilitada elamisväärset elukeskkonda ka nõrgenevates keskustes ja hajaasustuses. Põhimõtted maakonna ühistranspordi korralduse arendamiseks: 1. Ühistranspordikorraldus sh nõudetransport võimaldab vajalikke ühendusi maakondliku ja piirkondliku keskusega kogu toimepiirkonna st vajadusel ka halduspiiride üleselt.  72 2. Toime- ja tugitoimepiirkondade keskuslinnad (Haapsalu linnastu ja Lihula linn) on peamised ühistranspordi sõlmpunktid, mis omavad otseühendusi maakonna kohalike ja lähikeskustega. 3. Eelistatud on kiired otseühendused keskuslinnade ja eritasandiliste keskuste vahel, mis arvestavad töö- ja kooliaegadega. 4. Teenuste kättesaadavuse tagamisel on sobivamad ümberistumisega ühendused ja pikemad st suuremaid piirkondi hõlmavad marsruudid, kus vajadus ühistranspordi kasutamise järele on nii sageduse ja ajalise kriteeriumi järgi paindlikum. 5. Ühistranspordikorraldus arvestab suuremate tööandjate paiknemisega ning seal töötavate inimeste peamiste liikumissuundadega, võimaldades piisava kasutajate hulga korral ühistranspordiga tööl käimist ka väljaspool keskusi asuvatel töökohti koondavatel aladel (nt ettevõtluspiirkonnad). 6. Vajalike ühenduste ja peamiste liikumissuundade planeerimine saab selguda elanike vajaduste kaardistamise käigus. 7. Arendatakse väikesaarte Vormsi ja Osmussaare ühendusi mandriga. 8. Ühistranspordi ühenduste arendamisel tuleb arvestada erivajadustega inimeste liikumisvajadustega. 9. Praamiühenduse kavandamisel Vormsi saare ja mandri vahel tuleb arvestada saare eripära ja vajadustega. 10. Haapsalu linnastus tuleb välja arendada maakondlik bussiterminal- ja rongijaam. 11. Kavandada tuleb erinevaid transpordiliike (buss, praam, rong) siduv ühistranspordigraafik. 12. Ühistranspordi graafik arvestab (Hiiumaa, Saaremaa) parvlaeva (põhi)graafikuga andmaks võimaluse õigeaegselt jõuda praamile ja saabujatele võimaluse edasi liikuda põhimarsruutidel (Haapsalu, Tallinna, Pärnu suunal). 13. Erineva tasandi keskustes on ühistranspordipeatused varustatud ootekodade ja infotabloodega ning pimedal ajal valgustusega. 14. Maalises piirkonnas on ühistranspordi ootekohad varustatud pinkide ja infotabloodega ning võimalusel valgustusega. 4.2. MUU TEHNILINE TARISTU 4.2.1. GAASITRASSI KORIDOR Käesoleva maakonnaplaneeringuga ei määrata täiendavaid gaasitrasside koridore. Arendustegevusel tuleb arvestada vastavalt gaasipaigaldise kategooriale määratud kaitsevööndiga. 4.2.2. KÕRGEPINGELIINI KORIDOR Maakonnaplaneeringuga kavandatakse perspektiivsed indikatiivsed kõrgepingeliinide koridorid ja kajastatakse olemasolevaid elektriliine, millel on  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 73 vajadus tõsta pinget. Maakonnaplaneeringuga käsitletakse elektriliine ja alajaamu pingega alates 110 kV. Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid indikatiivsete koridoride alal. Maakonnaplaneering määrab uute kõrgepingeliinide vajaduse. Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub kõrgepingeliinide kulgemine, mis näitab indikatiivselt perspektiivsete liinide asukohti ning vajadust tulevikus kõrgepingeliin kavandada. Perspektiivsed kõrgepingeliinide koridoride vajadused Lääne maakonnas (joonisel ei kajastata): a) Tusti-Rõuste 110 kV merekaabel L8092; b) Virtsu-Võiküla 110 kV merekaabel L8091; c) Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendava kõrgepinge ringliini vajadus, et võimaldada elektrivarustuskindluse tagamine tarbijatele Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal ning parem meretuulikuparkide võrguga ühendamine. Maakonnaplaneeringu lahendusse on integreeritud teemaplaneeringuga „Harku- Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kavandatud elektriliini koridor, mille eesmärk on viia olemasolev Harku–Lihula-Sindi 110 kV õhuliini trass vastavusse 330 kV pingeklassiga õhuliini trassi nõuetele. Üldised põhimõtted kõrgepingeliinide arendamiseks: 1. Planeeritavate uute 110 kv ja kõrgema pingega trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb koostada täiendav planeering. 2. Elektriliinide kavandamine lähtub üldplaneeringutes kavandatud maakasutuse mahust. Juhul kui väheneb kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega kavandatud arenduste maht, väheneb sellega ka elektrivõrgu laienemise vajadus lisavõimsuse tagamiseks. 3. Pinge tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 kV pinge üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada tehniline projekt, kui täiendava planeeringu koostamise vajadus puudub. Kui rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta trassikoridori asukohta, tuleb koostada täiendav planeering trassikoridori asukoha määramiseks. 4. Alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata üldjuhul uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele lähemale kui 15 km. 5. Liinide kavandamisel lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Liinitrasside valikul on määrava tähtsusega liinide ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse liinid avaliku kasutusega maadele (nt teede tehnoloogilisse vööndisse, kergliiklusteede äärde, sobival trassivalikul võimalusel sildade kasutus).  74 6. Maakasutuslikult kavandatakse eraldi kinnistud võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks. 7. Elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise seisukohalt tasub uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Juhul, kui uus liitumine elektrivõrguga tingib ümberehitustööd piirkonnaalajaamas ja/või uue liitumise Elering AS-ga, on liitumise prognoositav valmimise tähtaeg kolm aastat. 8. Kuni 35kV elektriliinide kavandamisel ja rekonstrueerimisel linnalistes asulates, kaalutakse võimalusel maakaabli rajamist. 9. Kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama läbipääsu raskeveokite ja põllumajandustehnikaga. 4.2.3. ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimused tuleb lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavades. Lisaks linnalise asustusega aladele on soovitatav kaaluda ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni väljaarendamist olemasolevatel kompaktse asustusega aladel, tõstmaks seeläbi elukvaliteeti. Täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel tuleb reovee käitlus nendes piirkondades viia vastavusse kehtivate nõuetega. Samuti tuleb tagada kvaliteetse joogivee olemasolu. 4.2.4. SIDEVÕRGUD Kiire sideteenuse (lairibaühenduse) jõudmine tarbijani eeldab tehnilise taristu arendamise võimaldamist. Maakonnaplaneeringuga nähakse ette üldise põhimõttena sidevõrkude paiknemine teede tehnoloogilises vööndis. Sidevõrgu arendamise põhimõtted: 1. Võimaldamaks paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja kaugtööd, on vajalik kvaliteetse sideteenuse väljaarendamine keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades ja saartel (Vormsi, Osmussaar). 2. Avalikes huvides sidevõrkude ehitamise ja vastavate telekommunikatsiooni teenuste pakkumise võimaldamiseks tuleb arvestada uute planeeringute koostamisel vajadusega rajada trassikoridore üldkasutatavate sidekaablite tarbeks. 3. Kogu maakonnas tuleb tagada ligipääs taskukohasele andmeside võrgule kiirusega vähemalt 40 Mib/s. 4.2.5. TAASTUVENERGEETIKA Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on vastavalt üleriigilisele planeeringule Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukavale aastani 203039 on ette nähtud taastuvenergia 39 Maakonnaplaneeringu koostamise ajal on Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu faasis. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 75 osatähtsuse tõusu 30%-ni sisemaises elektri lõpptarbimises. Energia tootmiseks sobilike ressurssidena nähakse Eestis peamiselt tuult, päikest, biokütust, maasoojust ja biomassi. Ressursside efektiivseks kasutamiseks on olulise aspektina välja toodud koostootmisjaamade kasutamine. Asukohast tulenevalt on Lääne maakonna suurim potentsiaal taastuva energeetika tootmises tuuleenergeetika. Selle kõrval omavad Lääne maakonna energeetilise ressursi potentsiaali ka muud kohalikud energiaallikad, mis põhinevad rohtsele biomassile ja biogaasi toormele (nt reoveemuda, sõnnik ja läga, biolagunevad jäätmed), puidule ja turbale, päikeseenergiale. Kohaliku tähtsusega on elektri ja soojuse koostootmise potentsiaali ära kasutamine väikestes asulates ja linnades. Lääne maakonnas on tuuleenergeetika arendamise võimalusi käsitletud teemaplaneeringuga „Tuuleenergeetika“. Lääne maakonnaplaneeringuga antud teemat ei avata ja kantakse käesolevasse maakonnaplaneeringusse täiendavat menetlust läbi viimata ning „Tuuleenergeetika“ teemaplaneeringu planeeringulahendus jääb maakonnaplaneeringu lisas kehtima.40 Teemaplaneeringuga „Tuuleenergeetika“ on Lääne maakonnas välja selgitatud elektrituulikute arenduspiirkonnad41 ja arendusalad,42 kuhu edasiste täpsemate planeeringute (detailplaneering, üldplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering) realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine. Sobilike alade välja selgitamiseks viidi teemaplaneeringu raames läbi sobivusanalüüs, millega valiti välja elektrituulikute rajamiseks sobivad või mittesobivad alad. Elektrituulikute võimalike arendusalade valimisel lähtuti, ruumiandmete klassifitseerimisel, järgmistest kriteeriumitest: a) tõenäoliselt ebasobivad alad; b) täiendavat tähelepanu vajavad alad (tingimuslikud kriteeriumid ehk need, mis võivad olla mittesoovitava iseloomuga, kuid analüüsitavad iga üksikjuhtumi puhul eraldi); d) põhimõtteliselt sobivad alad. Läbiviidud analüüsis arvestati sobivuse hindamisel järgmiseid kriteeriumeid: kaugus elamutest ja tiheasustusaladest, tuulikupargid looduskaitseobjektidel või nende läheduses, infrastruktuuri elemendid, sh kõrgepingeliinid, maanteed, raudteed, riigikaitselased radarid, kalmistud, väärtuslikud maastikud, roheline võrgustik. Analüüsi täpsustamise käigus lisati alade valikukriteeriumitesse täiendavat infot – kohalikul tasandil olulisi mälestusmärke, väärtuslikke alasid ja objekte jms. 40 Teemaplaneeringust „Tuuleenergeetika“ sisse kantud tingimused on viidud kooskõlla 1. juuli 2015 kehtima hakanud planeerimisseadusega. 41 Arenduspiirkond on territoorium, mille sees võib elektrituulikute arendusala laieneda või kitseneda, kui see osutub võimalikuks sobivuskriteeriumite täpsema analüüsi tulemuste alusel järgnevate planeeringute koostamisel. 42 Arendusala on sobivusanalüüsi ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil teadaoleva informatsiooni alusel määratletud elektrituulikute arendamiseks sobiv ala. 76 Elektrituulikute rajamist tõenäoliselt välistavad ehk tõenäoliselt ebasobiva ala kriteeriumid (mis esinevad kas alade või objektidena) ja nende puhveralad on järgmised:  asustusalad, olemasolevad elamud. (Puhverala ulatus 1000 m, va Martna vald, kus Martna valla seisukohti arvestades on määratud puhverala ulatus 2000 m);  puhke- ja virgestusalad. (Puhverala ulatus 1000 m);  kaitstavad loodusobjektid (Natura 2000 võrgustik ja vääriselupaigad);  suured infrastruktuuri elemendid (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee, gaasitrass, telekommunikatsiooni mastid). (Puhverala ulatus 150 m);  veekogud (Puhverala ulatus veekogu ehituskeeluvöönd, mis on: meresaartel 200 m; mererannal 100 m; üle 10 h suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km² suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 m; allikal ning kuni 10 h suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km² suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 m. Metsamaal ehituskeeluvöönd laieneb ranna või kalda piiranguvööndi piirini);  kalmistud (Puhverala ulatus 500 m);  lennuväljad. Täiendavat tähelepanu vajavate alade ja objektide (ilma puhveralata) kriteeriumid on:  roheline võrgustik maakonnaplaneeringu mõistes;  väärtuslikud maastikud maakonnaplaneeringu mõistes;  kaitsestaatuseta loodusväärtuslikud objektid ja kaitstavate objektide puhvertsoonid;  kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid;  keskkonnaregistrisse kantud maardlad. Kuna sobivusanalüüs lähtub teemaplaneeringu koostamise aegsest lähteandmestikust, siis tuleb elektrituulikute rajamiseks detailplaneeringu, üldplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu koostamisel kontrollida sobivusanalüüsis kajastatud informatsiooni vastavust hetkeolukorrale. Riigikaitselise ehitise töövõime tõttu on võimalikud olukorrad, kus Kaitseministeerium ei saa kõigisse kavandatud arenduspiirkondadesse tuulegeneraatoreid lubada. Tuuleparkide realiseerimine toimub koostöös Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste funktsioonide toimimine. Elektrituulikute arenduspiirkonnad ja arendusalad on kantud maakonnaplaneeringu joonisele Asustuse suunamine. Elektrituulikute rajamisel arendusaladesse ja arenduspiirkondadesse tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega:  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 77 1. Arendusaladel on elektrituulikute rajamise aluseks detailplaneering, (teemaplaneering) kohaliku omavalitsuse eriplaneering või üldplaneering. Maakonnaplaneeringu alusel projekteerimistingimuste väljastamine ei ole soovitav. 2. Arenduspiirkondades on arendusalade laiendamine ja seal elektrituulikute rajamise aluseks (teemaplaneering) kohaliku omavalitsuse eriplaneering või üldplaneering. 3. Kui soovitakse rajada tuulikuparki, kus on rohkem kui 5 tuulikut koguvõimsusega üle 7,5 MW, tuleb tuulikupargi rajamise aluseks koostada üldplaneering või (teemaplaneering) kohaliku omavalitsuse eriplaneering. 4. Detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb planeeritavat territooriumi analüüsida eelpool toodud kriteeriumite lõikes. Juhul, kui mõni nimetatud kriteeriumitest ei ole elektrituulikute planeeringu koostamise perioodil enam asjakohane (piirangut põhjustav muinsuskaitsealune objekt on Muinsuskaitseameti andmetel hävinud vms), ei ole selle kriteeriumi põhjalikum analüüs vajalik. 5. Detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda tõenäoliselt ebasobivate alade ja täiendavat tähelepanu vajavate alade kriteeriumitest neid täpsustades lähtuvalt hetkesituatsioonist. 6. Maaomaniku nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maaomaniku elamule lähemale kui 1000 m juhul (erandina Martna vallas 2000 m), kui on tagatud nõuetele vastav müra normtase. 7. Elektrituulikute minimaalne kaugus infrastruktuuri suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee, gaasitrass, telekommunikatsioon- Kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusest nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“) peab olema võrdne elektrituuliku kogukõrgusega (torn+tiiva pikkus). Edasiste detailsemate planeeringute koostamisel peab lähtuma reaalselt kasutatava elektrituuliku parameetritest. 8. Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale tuleb hinnata konkreetses arenduspiirkonnas detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või üldplaneeringu koostamise käigus. 9. Elektrituulikute rajamine väärtuslikule maastikule ja pärandkultuuri objektidele (nt hiiemäed) ei ole üldjuhul lubatud. Elektrituulikute väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab visuaalse mõju metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone (fotomontaaž, 3D arvutisimulatsioonid, maketid). Samalaadse visuaalse mõju hindamise vajadust tuleb kaaluda ka väljaspool väärtuslikke maastikke paiknevate arenduspiirkondade edasisel planeerimisel. 10. Detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada kaitsestaatuseta loodus ja kultuuriväärtuslike  78 objektide olemasolu ja paiknemine ning planeeringulahenduse väljatöötamisel nendega arvestada. 11. Detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda iga konkreetse maardla olemusest – maavara liigist, maavaravaru staatusest, maavaravaru paiknemisest maapõues, eeldatavast kaevandamise perioodist ja kaevandamise (eeldatav) tehnoloogiast. Tuulikupargi rajamine keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik üksnes peale maavaravaru ammendamist. Arenduspiirkondade rajamisel on vajalik arvel olev maavara väljata selliselt, et oleks tagatud maavara kasutuskõlblikkus ning väljatud maavara tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Arenduspiirkondade rajamisel ei ole arvel oleva maavara osas lubatud kasutada mass-stabiliseerimist või muud meetodit, mille tulemusena keskkonnaregistris arvel olev maavara muutub kasutuskõlbmatuks. 12. Detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada väljatöötatud leevendavate meetmetega ja soovitustega, rakendades neid konkreetset asukohta ja kavandatava tuulikupargi spetsiifikat arvestades. 13. Muuhulgas tuleb arvestada LKS-s §52 lg 1 sätestatud nõuet tagada ehitamisel kaitsealuste liikide võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused. Muuhulgas on edasiste täpsemate planeeringute käigus (detailplaneering, kohaliku omavalitsuse, üldplaneering) vajalik uurida põhjalikumalt tuulepargist lähtuva müra ja varjutuse ulatust. Edasiste planeeringute koosseisus (või planeeringutega koos teostatava keskkonnamõju hindamise koosseisus) tuleb kohustuslikuna teostada müra ja varjutuse modelleerimine esitades müratasemete ja varjutuse ajaline kestvus kartograafiliselt ning tekstiline eksperthinnang. 14. Detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Erandina võib kaaluda (eelhinnangu koostamise abil) KSH algatamata jätmist üksiktuulikute ja tuulikuparkidele puhul, mis on maksimaalselt 3 elektrituulikuga ja koguvõimsusega maksimaalselt 10 MW. 15. Kõigi edaspidi koostatavate detailplaneeringute, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või üldplaneeringu aladele võib nõuetekohaste normide/tingimuste tagamise korral lisaks tuuleenergeetika objektidele planeerida ka teisi objekte ja maakasutusfunktsioone, mida elektrituulik/tuulikupark ei välista (tööstusobjektid, metsa- ja põllumajandusmaa jm). 16. Lisaks seadusest (lennundusseadus §35) tulenevale nõudele, kooskõlastada Lennuametiga detailplaneeringud ja ehitusload, tuleb käesoleva teemaplaneeringu alusel toimuva tuulikuparkide edasisel planeerimisel ka üldplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel teha koostööd ja kooskõlastada planeeringud Lennuametiga. 17. Tuulepargi arendamiseks tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada elektrituulikute võimalikud positsioonid ja tuulegeneraatorite võimalikud  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 79 kõrgused. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulepargi või tuulegeneraatori arendamise algstaadiumis.43 18. Varjutuse osas lähtuda rahvusvahelisest heast tavast niikaua kui Eestis kehtestatakse vastavasisulised konkreetsed normid. Püstitada võib ainult uusi elektrituulikuid, st kasutatud elektrituulikute püstitamine on keelatud. 19. Edasistes planeeringutes on soovitatav maa-alad kruntida selliselt, et tuulikutele planeeritakse omaette vastava sihtotstarbega krundid. Konkreetne krundi suurus määratakse vastavalt elektrituuliku tehnilistele näitajatele. Põhimõtted taastuvenergeetika arendamiseks: 1. Hajaenergeetikas, kus maakasutuslikult on vajalik maatulundusmaa kasutuselevõtmine energia tootmiseks, tuleb eelistada vähem väärtuslikke alasid (väljaspool rohelist võrgustikku, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikku põllumajandusmaad). 2. Rohtse biomassi energeetilist potentsiaali on soovitav kasutada madala viljakusega suuremate võsastunud põllumajandusmaade, pool-looduslike koosluste ning luhaheinamaade koos rannaäärsete roostike (nt Matsalu, Noarootsi) baasil. 3. Senisest enam tuleb kasutusele võtta kohalikke taastuvaid kütuseid - rohtne biomass (hein, põhk, pilliroog) ja väheväärtuslik puit. Soodustada kohalikele biokütustele tugineva energeetika arengut, mis oleks täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele, looks töökohti vähekvalifitseeritud tööjõule, oleks odava soojusenergia allikaks. 4. Maasoojuse kasutuselevõtu kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada maastikuilme säilimine. 5. Ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke kavandada nt parkimisaladele, endistele lennuväljadele jms. 6. Väikesaarte Vormsi ja Osmussaare energiasõltumatuse arendamiseks tuleb soodustada kohalike energiaressursside kasutuselevõttu ja tagada selleks toimiv andmeside. 7. Linnalistes asulates tuleb kaugkütte võrgu arendamisel või likvideeritud kaugküttevõrgu asendamiseks uute võimaluste kaalumisel eelistada taastuvate energiaallikate kasutusele võtmist. 43 Tingimus on lisatud käesoleva maakonnaplaneeringu koostamise ajal tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3.  80 4.2.6. JÄÄTMETE KÄITLEMINE Lääne maakonnas on alates 1990. aastatest suletud järk-järgult keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad. 2007. aastal rajati nende asemele Ridala valda, Kiltsi külla jäätmejaam, mis pakub teenust kõikide Lääne maakonna omavalitsuste elanikele ja ettevõtetele. Lisaks Kiltsi jäätmejaamale on jäätmete sorteerimisjaamad veel Lihula linnas, Pürksi külas ning Haapsalu linnas. Lääne maakonnas on hetkel 2 korraldatud jäätmeveo piirkonda: Haapsalu linn ja Ridala vald moodustavad ühe piirkonna ja Nõva, Lääne-Nigula, Lihula, Hanila, Martna vallad teise piirkonna. Olmejäätmeid Lääne maakonnas ei ladustata. Eesti riiklikuks jäätmemajanduse44 arengusuunaks on jäätmetekke vältimine ja vähendamine, täiendavate võimaluste loomine toodete korduskasutuseks, jäätmete taaskasutusse suunamine ning prügilatesse ladestamise vähendamine. Lääne maakonna jäätmemajanduse suuna arendamisel lähtutakse tarbijasõbralikkusest ja keskkonnasäästlikkusest, mille peamine eesmärk on taaskasutusvõimaluste parandamine ja ladestavate jäätmete hulga vähendamine. Kuna valdav osa sortimata segaolmejäätmeid kasutatakse energia tootmiseks, puudub maakonnas vajadus uute maakonna tähtsusega tavajäätmekäitlusega seotud maa-alade kavandamiseks. Varasemast enam tuleb tähelepanu pöörata biolagunevate jäätmete kogumise suurendamisele ja selleks vajalike kompostimisväljakute ette valmistamisele. 4.3. RIIGIKAITSE JA TURVALISUS 4.3.1. RIIGIKAITSELISED EHITISED Maakonnaplaneeringuga kajastatakse üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste asukohad ja määratakse riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatus. Ehitusseadustiku alusel määratakse riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatuseks hajaasustuses kuni 2000 m ja linnades, alevites ning alevikes kuni 300 m. Kavandatavad riigikaitselised ehitised Lääne maakonnas: a) Maleva õppe- ja tagalakeskus Kiltsi lennuväljale, Ridala vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 1000 m kinnisasja välispiirist; b) Kaitseliidu (KL) Lääne maleva 50 m ohualata Ronja lasketiir, Martna vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m kinnisasja välispiirist. Olemasolevad riigikaitselised ehitised: c) Kaitseväe Piirsalu linnak, Lääne-Nigula vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m kinnisasja välispiirist; d) Lääne maleva Piirsalu lasketiir (300 m täisohualaga), Lääne-Nigula vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m kinnisasja välispiirist; e) KL Lääne maleva staabikompleks, Haapsalu linnas, piiranguvööndi ulatus kuni 300 m kinnisasja välispiirist; 44 Riigi jäätmekava 2014-2020 LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 81 f) Kaitseväe riigikaitselised eripiirkonnad 1A ja 1B (merele orienteeritud harjutusala ja mereharjutusala), Nõva vallas“.45 Lääne maakonna territooriumile, Lääne–Nigula valda, ulatub Nissi vallas (Harju maakond) paiknev Kaitseväe Lintsi linnaku piiranguvöönd, mille ulatuses tuleb kõik planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitusteatis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Väljaspool riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladel – taktikaaladel (Joonis 7). Maakonnaplaneeringu põhijoonisel on kajastatud ka tulepositsioonide asukohad, millele ei ole määratud piiranguvööndi vajadust. Üldised tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks üld- ja detailplaneeringutes ning projekteerimisel: 1. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitseliste ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitusteatis. 1.1 Piiranguvööndi laiuseks loetakse linnades, alevites ja alevikes 300 meetrit, külades 2000 meetrit. Piiranguvööndi ulatust tuleb mõõta riigikaitselise ehitise välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest. 1.2 Riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatust täpsustatakse üldplaneeringute raames. Uue üldplaneeringu kehtestamiseni lähtutakse ehitussoovi korral riigikaitselise ehitise piiranguvööndi maksimaalsest ulatusest, mis on toodud eelpool planeeringu seletuskirjas. 1.3 Lasketiiru piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). 2. Väljaspool piiranguvööndeid tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada: 2.1 kõikide üle 28 m kogukõrgusega ehitiste planeeringud, projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised; 2.2 kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja ehitusprojektid või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulepargi või tuulegeneraatori arendamise algstaadiumis. 3. Taktikaalasid kasutatakse metsaseaduse alusel Lääne maakonnas sõjaliseks väljaõppeks (Joonis 7). Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade 45 Riigikaitselised eripiirkonnad 1A ja 1B kattuvad kavandatava Neugrundi looduskaitsealaga. Neugrundi kaitseala moodustamisel on edaspidi vajalik merealade teemaplaneeringu raames riigi- ja looduskaitseliste huvide kooskõlastamiseks koostöö Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel. 82 elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Joonis 7. Kaitseliidu allüksused ja 2015. aasta seisuga enim kasutatud taktikaalad Lääne maakonna territooriumil (vajadusel kasutatakse teisi alasid).  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 83 4.3.2. RISKIALLIKAD Maakonnaplaneeringu lahenduse välja töötamisel arvestatakse erinevate riskiallikatega, mis võivad esile kutsuda ootamatuid ja laiaulatuslikke hädaolukordi. Hädaolukorrana käsitletakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses. Päästeameti juhtimisel on koostatud erinevate hädaolukordade riskianalüüsid. Päästeameti poolt käsitletavate hädaolukorra riskidele vastavalt, paiknevad Lääne maakonnas järgmised riskiallikad, mida tuleb arvestada ruumilisel planeerimisel ja mille osas tuleb rakendada hädaolukordi ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid: a) üleujutusoht tiheasustusalal (suure ohuga piirkonnad Haapsalu linnas, Paralepa ja Uuemõisa külad, Virtsu alevik); b) suurõnnetusohuga ettevõte (Haapsalu linnastus); c) kiirgustegevusluba omavad objektid. Suurõnnetusohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse järgi A ja B kategooria ettevõteteks ja ohtlikeks ettevõteteks. Lääne maakonnas paikneb üks ohtlik ettevõte - Alexela Oil AS Haapsalu tankla Haapsalu linnastus.46 Maakonnaplaneeringuga ei kavandata uusi suurõnnetusohuga ettevõtteid. Olemasolev suurõnnetusohuga ettevõte koos ohualaga on kajastatud maakonnaplaneeringu joonisel Asustuse suunamine. Vastavalt üleujutusohuga riskide hinnangule47 käsitletakse Lääne maakonnas riskipiirkondadena Haapsalu linna, Paralepa ja Uuemõisa küla, Ridala vallas ja Virtsu alevikku Hanila vallas. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata uusi tiheasustusalasid üleujutusriskiga piirkondadesse. Üldised põhimõtted riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks üldplaneeringute koostamisel: 1. Uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte või olemasolevas ettevõttes muudatuste planeerimisel või suurõnnetusohuga ettevõtte ümbruse planeerimisel, tuleb arvestada kemikaaliseaduse kohase Päästeameti kriisireguleerimise juhendiga.48 2. Vastavalt kemikaaliseaduse § 14 peab kohalik omavalitsus detail- ja üldplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubade väljastamisel arvestama suurõnnetuse ohuga ettevõttest lähtuva riskiga vastavalt hädaolukorra riskianalüüsile „Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus– või laohoones“.49 46 Suurõnnetuse oht tuleneb kohapeal käideldavast kütuse hulgast, mis ületab kemikaaliseaduses § 11 lõike 2 punkti 4 alusel määratud kemikaali künniskoguse ja on seetõttu käsitletav ohtliku ettevõttena. 47 Keskkonnaministeerium: http://www.envir.ee/et/uleujutusohuga-seotud-riskide-esialgne-hinnang 48 Kemikaaliseaduse kohase planeeringute kooskõlastamise ja ehitusprojektide heakskiitmise otsuse tegemine. Päästeamet, Kriisi reguleerimise osakond, versioon 16.04.2012. 49 Hädaolukorra riskianalüüs, „Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus – või laohoones“ Kinnitatud Päästeameti peadirektori 01.07.2013 käskkirjaga nr 286. Päästeamet.  84 3. Tagada tuleb ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtlike objektide (suurõnnetuse ohuga ettevõtted) ja elamurajoonide, ühiskondlike hoonete ja alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele. Ohtlikke ettevõtteid ei ole lubatud planeerida lähemale kui 300 meetrit elamualadele ja sotsiaalobjektidele. 4. Detail- ja üldplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubade väljastamisel, tuleb arvestada hädaolukorra riskianalüüsiga „Üleujutus tiheasustusalal“ ja rakendada üleujutusriske leevendavaid meetmeid vastavalt „Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavale“. 5. Üleujutusaladel tuleb ehitustingimuste seadmisel arvestada üleujutusriskiga. Ehitustegevusele peavad eelnema edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. 6. Üleujutusohuga seotud tiheasustusaladel tuleb ennetava meetmena enam tähelepanu pöörata puitmajade piirkondade vastupidavusele ja omavalituse peamiste struktuuride (operatiivteenused, haiglad, koolid ja lasteaiad, avalikud õiguslikud hooned) ja olulisemate juurdepääsuteede kättesaadavusele üleujutuste korral. 7. Tiheasustusaladel tuleb tagada toimiv sademeveesüsteem, et vältida sademeveeüleujutusi. 8. Võimalike üleujutuste ohuga tiheasustusaladega piirkondadest koostatakse täiendav riskianalüüs, millest selgub, milliseid objekte tohib antud piirkonda rajada. 9. Ohtlike veoste marsruutide kavandamisel tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud. 4.3.3. PÄÄSTEVÕIMEKUS Päästevõimekus on otseselt seotud elanike igapäevase turvatundega ja selle kättesaadavuse tagamine kogu Lääne maakonna territooriumil siseturvalisuse tõstmisel on nii riikliku kui kohaliku tähtsusega. Päästevõimekuse seisukohalt on olulised riiklikud päästekomandod ja kohalikud vabatahtlikud päästekomandod, mis on olulised partnerid Päästeametile päästetööde ja ennetustöö teostamisel. Vabatahtlike päästekomandode tegevuse algatamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on aktiivse ja teotahtelise kogukonna kõrval vajalik ka riiklik ja KOV poolne tugi päästedepoo, vajaliku tehnika ja vabatahtlike päästjate väljaõppe tagamisel. Aladel, mis ei ole kaetud riikliku komando areaaliga, on eriti tähtis vabatahtliku päästekomando toetamine. Lääne maakonnas paiknevad riiklikud päästekomandod Haapsalus, Ristil, Nõval, Lihulas ja Vormsi saarel (Joonis 8). Vabatahtlikud päästekomandod asuvad Pangal, Pürksis, Elbikul, Nõval, Paliveres, Kirnas, Kõmsil, Vatlas. Lisaks on loodud 2 reservpäästerühma.50 50 http://www.rescue.ee/vabatahtlikud/uldinfo/vabatahtlikud-paastekomandod, 26.02.2013 seisuga LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 85 Joonis 8. Riiklike päästekomandode asukohad ja reageerimisajad. Tõhusa päästevõimekuse ja sündmusele reageerimiskiiruse tõstmiseks on vajadus tõsta päästevõimekust Haapsalu linnastust kaugemale jäävates piirkondades sh  86 Vormsi saarel ja Osmussaarel, mis eeldavad ka tõhusamat merepääste valmisolekut. Päästetegevuse tõhustamiseks on vajalik täiendavate maa-alade reserveerimine keskustes ning kavandada riigi ja KOV toel nende välja ehitamine, et toetada päästetegevuseks vajalike infrastruktuuride sh piisaval hulgal tuletõrje veevõtukohtade rajamist. Samuti on vajalik tähelepanu pöörata päästevõimekusele sadamate arendamisel, et tagada võimalikult kiire juurdepääs merele ja vajalikud tingimused päästetegevuse reguleerimiseks sadama territooriumil. 5. ENNETAVAD KESKKONNAMEETMED EDASISEL PLANEERIMISEL JA PROJEKTEERIMISEL Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel toodi KSH töögrupi poolt välja mitmed asjaolud, millega tuleb arvestada täpsemate planeeringute koostamisel ja projekteerimisel ning kaasnevate mõjude hindamisel. Keskkonnamõju ennetavad meetmed järgmise astme planeeringutele on alljärgnevad:  Kiltsi ettevõtluspiirkonna edasisel arendamisel on vajalik hinnata konkreetsete tegevuste mõju rohelisele võrgustikule ning vajadusel kavandada leevendavad meetmed.  Suure põllumajandusliku hajureostuse piirkondade väljaselgitamiseks on vajalikud täiendavad uuringud.  Tähelepanu tuleb pöörata reoveepuhastusele tiheasustusaladel ja perspektiivsetel tiheasustuse laienemisaladel.  Ühisveevärgi kavandamisel uues asukohas tuleb igal juhul teha põhjavee kvaliteedi uuring.  Maakonna tasandil tuleb kaardistada ohtlikult kõrge fluoriidiooni sisaldusega põhjavee levikualad ning töötada välja meetmekava, mida kohalikud omavalitsused saavad rakendada probleemi lahendamiseks. Esimese sammuna saab maakonnaplaneeringu ülesandeks olla üleüldise teadlikkuse tõstmine fluoriidiooni tervist kahjustavast mõjust.  Põllumajandusliku hajakoormuse vähendamiseks tuleb kaitsmata põhjaveega ja pinnaveekogude toitumise seisukohast kriitilistel aladel kehtestada rangemad väetamise normid.  Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.  Uute maanteelõikude (sh kogujateed) kavandamisel ning maanteede rekonstrueerimisel tuleb pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele;  Vältida tuleb elamuarendust maantee lähiümbruses, II-III klassi maantee kaitsevööndisse elamumaade kavandamisel tuleb hinnata mürakaitsemeetmete vajadust olenevalt teelõigu olemasolevast ja LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 87 perspektiivsest liiklussagedusest, sõidukiirusest ning raskeliikluse osakaalust.  Sadamapiirkondade laiendamisel tuleb pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele.  Ennekõike linnalise asustusega aladel (ka väiksematel tiheasustusaladel) tuleb arvestada erinevate maakasutuste (elamualad, äri- ja tootmismaad, puhkealad) kavandamisel, et tundlikumate objektid (elamud, avalikud väljakud, spordiplatsid, lasteaed, kool, terviserajad jm) ei paikneks võimalusel vahetult saasteallikate läheduses või oleksid võimalusel eraldatud puhveraladega (haljastus, õhusaaste osas vähem tundlikud ehitised).  Vältida tuleb välisõhu saastetasemete tõusu, seetõttu tuleb jälgida uusettevõtluse tehnoloogilist taset ning vastavust nõuetele. Juhul, kui tegemist on välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutava uusettevõtlusega, kuid kaasnevad ka olulised positiivsed mõjud (nt arvukalt töökohti) tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid keskkonnatervisele, pöörates eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele.  Nii olemasolevatel kui ka uutel välisõhu kvaliteeti mõjutavatel ettevõtlusaladel tuleb igati soosida asjakohaste seadmete ja alternatiivsete meetmete kasutuselevõttu heitkoguste vähendamiseks.  Riigi tasandil tuleb välja töötada ühtne metoodika VPM piiride täpsustamiseks kohalikul tasandil.  Liigniisketel aladel ei ole otstarbekas kavandada uusi hoonestusalasid.  Üleujutusohuga seotud tiheasustusaladel tuleb ennetava meetmena enam tähelepanu pöörata hoonestuse vastupidavusele ja omavalituse peamiste struktuuride (operatiivteenused, haiglad, koolid ja lasteaiad, avalikud hooned) ning tagada olulisemate juurdepääsuteede kättesaadavus üleujutuste korral.  88 6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Lääne maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna pika-ajalised strateegilised arengusuunad. Maakonnaplaneeringus kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur, keskuste võrgustik ja linnalise asustusega alad ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele ja otsustele nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Maakonnaplaneeringu elluviimine eeldab sihipärast tegevust nii riiklike kui kohalike ametkondade tasandil. Ruumiliste arengusuundade realiseerimisel on võtmetähtsusega koostöö ja valdkondade ülesed kokkulepped. Maakonnaplaneeringuga on oluline arvestada riiklike sektorarengukavade koostamisel ja elluviimisel. Lääne maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub valdavalt läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. Uute üldplaneeringute koostamisel võetakse aluseks käesolev maakonnaplaneeringu lahendus. Maakonnaplaneeringu lisas 7 on toodud maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava (ei kuulu kehtestamisele), mida tuleb perioodiliselt üle vaadata ja vajadusel täiendada. Tegevuskava eesmärk on maakonnaplaneeringuga kavandatud pikaajaliste arengueesmärkide koordineeritud elluviimine. Tegevuskava täpsustab koostöö vajadust erinevate riigi tasandite vahel, tuues iga tegevuse juures välja teostaja (riik, maakond, kohalik omavalitsus), kelle pädevuses on antud tegevuse elluviimine. Maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava sisaldab konkreetseid ettepanekuid omavalitsuste uute üldplaneeringute koostamiseks, aga ka teemaplaneeringute või detailplaneeringute ja nendega seotud uuringute koostamiseks. Tegevuskava annab olulise aluse maakonnplaneeringu koostamise käigus läbi viidud koostöö tulemuste osas kokkulepete saavutamiseks, mis on esmatähtsad avaliku sektori investeeringute ettevalmistamisel ja elluviimisel.  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 89 7. KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID 7.1. MÕISTED Asustuse arengu suunamine - Eelduste loomine ja tingimuste seadmine sellise asustussüsteemi ja asulate ruumilise struktuuri kujundamiseks, mille järgimisel asustuse areng soodustaks mitmekesise, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna, esteetilise miljöö ning olemasolevate väärtuste säilimist, kuid ei tooks kaasa ülemääraseid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil ning põhjendamatut uutele aladele ehitamist. Ettevõtluspiirkond - Spetsiaalselt arendatud infrastruktuuriga ala, kuhu äri- ja tootmisettevõtted koonduvad logistiliste, maakasutuslike, tööjaotuslike, maksunduslike või muude eeliste tõttu. Haapsalu linnastu – Ruumiliselt koos funktsioneeriv Haapsalu linn, Paralepa ja Uuemõisa alevik. Haapsalu linn – Haldusüksus. Inimmõõde planeerimises – Inimese vajadustele keskenduva ruumilahenduse kavandamine, mille juures arvestatakse inimeste taju, liikumise, huvide ja käitumisega ning elanikud on kaasatud oma elukeskkonna arendamisse. Inimmõõtmeline välisruum on kvaliteetne ja turvaline, soodustab jalgsi või rattaga liikumist, väärtustab linnaruumi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone, soodustab kogukondlikku tegevust ja suhtlemist. Juhuslik arendamine – Kavandataval maakasutusel/arendusel puudub loogiline ruumiline seos olemasolevate struktuuridega, sh on katkestatud nii maakasutuslik kui taristute ruumiline järjepidevus olemasolevate struktuuride suhtes ja kavandatu elluviimine eeldab uute, olemasolevate eraldiseisvate infrastruktuuride rajamist; Maakasutus on üheotstarbeline, intensiivne (elamu- või äri/tootmisotstarbeline), madalate hoonetega, krundijaotus on ühetüübiline, mis on suunatud piiritletud sotsiaalsele grupile. Kergliiklustee - Jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või tee osa, kus jalakäijad ja jalgratturid on eraldatud autoliiklusest. Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise kohad) ja moodustaksid pideva võrgustiku. Kohalik keskus – Keskus, kus on soovitavalt kättesaadavad teenused, mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused. Kohaliku keskuse teeninduspiirkonna elanike arvestuslik arv > 1500 (TÜ RAKE uuringus II tasandi keskus). Koostoimivad keskused - Lähestikku paiknevad, funktsionaalselt omavahel seotud ja koos toimivad keskused, kus teenuste kättesaadavus tagatakse mitme keskuse koostöös. 90 Linnalise asustusega ala – Kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustavad erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, linnaliselt ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal. Linna lähivöönd (linnastu) - Linna ümbritsev toimepiirkonna osa, kus vähemalt 31% elanikest on teenuste ja töökohtade tõttu linnaga (toimepiirkonna keskusega) igapäevaselt seotud. Lähikeskus - Keskus, mis aitab parandada teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Lähikeskuse teeninduspiirkonna arvestuslik elanike arv > 500 (TÜ RAKE uuringus I tasandi keskus). Maakondlik keskus – Maakonna olulisim töökohtade ja teenuste koondumise koht, võib kattuda maakonna halduskeskuse ja toimepiirkonna keskusega (TÜ RAKE uuringus IV tasandi keskus). Maaline piirkond – Hajusa asustusmustriga ala väljaspool linnalise asustusega alasid, kus esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid (nt alevikud, tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad jmt). Majandusliku arengu koridor - Piirkond tõmbekeskuste vahel, mille üheaegne ja terviklik arendamine koos tõmbekeskustega võimaldab tõsta piirkonna konkurentsivõimet, kasutada tõhusamalt vahendeid, hajutada keskkonnariske ning lähtuda otsuste tegemisel üldisematest ja jõulisematest säästvuse kriteeriumitest. Mälestis - Riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on tunnistatud mälestiseks (MuKS § 2). Nõudetransport – Vajaduspõhine kombineeritud transpordisüsteem. Rakendatakse eelkõige maalises piirkonnas ja maakonna äärealadel. Nõudetransporti rakendatakse, kui püsiliini ülalpidamine ei ole otstarbekas, aga vajadus ühenduste järele on olemas. Nõudetransporti on võimalik siduda nii teenuste, töö, kooli kui ka lastehoiuga. Piirkondlik keskus – Maakondlikust keskusest väiksem keskus, piirkonnas oluline teenuste ja töökohtade koondumise koht. Piirkonna elanike arvestuslik arv > 4500 (TÜ RAKE uuringus III tasandi keskus). Riigikaitseline ehitis - Ehitis või riigikaitselise otstarbega ehitisi teenindav maa- ala, mis on Kaitseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses, sealhulgas riigikaitseline tee (EhS 13 peatükk § 115). Riigikaitselise ehitis piiranguvöönd - Vöönd riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest, kus ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta on keelatud (EhS 13 peatükk § 120 ja kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16). Roheline võrgustik- Planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Rohetaristu - Looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud, ruumiliselt, funktsionaalselt ja ökoloogiliselt sidus ning LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 91 erinevatel hierarhilistel tasanditel koos toimiv võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid. Ruumimudel – Üldplaneeringu osa, mis kavandab tiheasumite ruumilist struktuuri ja terviklahendust, näidates ära põhimõttelised hoonestusmahud, hoonete paigutuse ja tänavavõrgustiku. Ruumimudel on aluseks detailplaneeringute koostamisele, hoonete ja avaliku ruumi suhete, samuti elamispindade ja taristute vastastikuste seoste ning tiheasumi ruumilise struktuuri arendamisele. Saarelised keskused – Keskus, mille piirkondlik eraldatus eeldab enam paindlikke lahendusi ja toetusmeetmeid kohapealsete teenuste ja töökohtade säilitamiseks ning ettevõtluskeskkonna arengu soodustamiseks (TÜ RAKE uuringus III tasandi keskus). Siirdevöönd (tagamaa) – Toimepiirkonna osa, mille elanikest 16−30% on teenuste ja töökohtade tõttu toimepiirkonna keskusega igapäevaselt seotud. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted - Kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad kemikaalide koguse alusel A- ja B-kategooria ettevõteteks. Tagamaa keskused - Piirkondlikult olulised töö- ja teenuste tarbimise sihtkohad, kuid nende konkurentsivõime võrreldes eeslinnaliste keskuste arenguga on nõrgem. Teenuskeskus - Ühtsesse võrgustikku kuuluvad keskused, mida iseloomustab teenuste kättesaadavus kohapeal. Teenuskeskused ja nende klassifikatsioon on määratletud TÜ RAKE uuringus (2015). Maakonnaplaneeringu keskuste hierarhias pakub lähikeskus I tasandi, saareline keskus II tasandi, kohalik keskus III tasandi, piirkondlik keskus IV tasandi ja maakondlik keskus V tasandi teenuskeskusele omaseid teenuseid. Iga kõrgema tasandi keskus pakub ühtlasi ka kõigi temast madalama tasandi keskustele omaseid teenuseid. Tiheasum – Olemasoleva kompaktse asustusega territooriumi osa või kompaktse asustuse arenguks kavandatav piiritletud maa‐ala, kus ruumiline areng on reguleeritud üld‐ ja detailplaneeringutega. Üldplaneeringu koostamisel määratakse tiheasumi paiknemine ja piirid. Ruumiline struktuur täpsustatakse ruumimudeli abil. Tiheasumiteks on eelkõige olemasolevad tiheasustusega paikkonnad, millele lisanduvad vajadusel kavandatavad laiendused või erandjuhul uued planeeritavad kompaktse asustusega terviklikult piiritletavad maa-alad. Suuremaid linnu võib käsitleda tiheasumite kogumina. Toimepiirkond - Keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskusest (maakondlikust keskusest) ja sellega funktsionaalselt seotud piirkondlikest, kohalikest ja lähikeskustest ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest, mille elanike jaoks on antud keskused peamiseks igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkohaks. Maakonnatasandi toimepiirkond on funktsionaalne piirkond, kust on võimalik jõuda tööle, kooli ja igapäevateenusteni poole tunniga. Toimepiirkond jaguneb linna lähivööndiks, siirdevööndiks ja äärealaks. Toimepiirkonna keskus - Kõige olulisem töökohtade ja teenuste koondumise koht toimepiirkonnas, maakondlik keskus.  92 Tugi-toimepiirkond - Toimepiirkonda toetav, piirkondliku keskusega funktsionaalne piirkond. Tugitoimepiirkonna keskus - Piirkondlik keskus, mille ülesanne on toetada maakondlikku toimepiirkonna keskust, kui see oma väiksuse või suurte vahemaade tõttu ei suuda üksi pakkuda kõigile maakonna elanikele maakondliku keskuse teenuseid. Vajaduspõhine kombineeritud transpordisüsteem - Rakendatakse eelkõige piirkondades, kus asustustihedus ei ole piisav, et säilitada elanike vajadusele vastavad transpordivõimalused. Kombineeritud transpordisüsteem võib sisaldada nõudetransporti, sõidukite ühiskasutust, autode jagamist jms. Väärtuslik maastik - Maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslik põllumajandusmaa (VPM) - Haritav maa ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist 40. Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem kui Eesti keskmine boniteet, siis on väärtusliku põllumajandusmaa alampiiriks maakonna keskmine boniteet. Ääreala - Toimepiirkonna servaala, valdavalt hajaasustusega piirkond, kus toimepiirkonna keskusega on igapäevaselt teenuste ja töökohtade tõttu seotud kuni 15% elanikest Ääremaastumise ohuga piirkonnad – Madala asustustihedusega ja/või geograafilisest ebasoodsas olukorras olevad maalised piirkonnad, kust ebapiisava taristu tõttu on juurdepääs suurematesse linnalistesse keskustesse raskendatud. 7.2. LÜHENDID KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes LKS - looduskaitseseadus PlanS – planeerimisseadus VPM- väärtuslik põllumajandusmaa  LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+. SELETUSKIRI 93 8. JOONISED  ASUSTUSE SUUNAMINE  RUUMILISED VÄÄRTUSED  94 9. LISAD LISA 1 MAAKONNAPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD LISA 2 LÄÄNE MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2020+ (RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS) Esitatud eraldiseisva köitena. LISA 3 KSH ARUANNE Esitatud eraldiseisva köitena. LISA 4 ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED (KEHTESTATUD 2005) Esitatud eraldiseisva köitena. LISA 5 TUULEENERGEETIKA (KEHTESTATUD 2013) Esitatud eraldiseisva köitena. LISA 6 ERINEVATEL KESKUSE TASANDITEL OPTIMAALNE SOOVITUSLIK TEENUSTE LIIGITUS Esitatud eraldiseisva köitena. LISA 7 MAAKONNAPLANEERINGU ELLUVIIMISEKAVA Esitatud eraldiseisva köitena.    KÄSKKIRI 22.03.2018 nr 1.1-4/70 Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Lääne maakonnas Haapsalu linnas, Lääne-Nigula vallas, Vormsi vallas ja Pärnu maakonnas osaliselt Lääneranna vallas I ASJAOLUD Esimene Lääne maakonnaplaneering kehtestati 21.02.2000, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Tuuleenergeetika“, „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“, „Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ ja „Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Vaatamata tehtud täiendustele ja täpsustustele, maakonnaplaneeringu põhisisu vananes ega vastanud maakonna muutunud oludele. Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Läänemaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Lääne maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on välja kasvanud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisast, tagamaks ühtsed alused kõikidele maakonnaplaneeringutele. Uute maakonnaplaneeringute eesmärgiks sai eelkõige maakondade ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine maakonna tasandil. Planeeringu peamiseks ülesandeks on anda suunised maakonna kestliku ruumilise arengu loomiseks, tagades tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna asustus on jaotunud ebaühtlaselt ja elanikkond on pikema ajaperioodi jooksul kahanemas ning vananemas. Seetõttu on Lääne maakonnaplaneeringus läbivateks teemadeks asustusstruktuur ja asustuse suunamine, ruumiliste väärtuste võrgustikud ja arengut suunavad keskkonnatingimused ning tehnilised võrgustikud. Sealjuures on jälgitud, et planeeringulahendus vastaks üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Planeeringu koostamisel on olnud sisendiks olemasolevad riiklikud, aga ka maakondlikud arengukavad, strateegiad, planeeringud ning Rahandusministeeriumi (kuni 2015. aastani Siseministeerium) planeeringute osakonna koostatud või tellitud juhendid, erinevate ametkondade või huvigruppide arenguvajadused, seisukohad, uuringud, arengu- või investeerimiskavad ning Läänemaa Arenduskoja ettepanekud. Lisaks on koostamisel arvesse võetud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud eesmärke, olemasolevaid riigi tasandi riskianalüüse ja teisi riigi tasandi strateegilisi dokumente. Maakonnaplaneering on koostatud pikaks ajaperioodiks, perspektiiviga 2030+. Tuginedes Lääne maakonna arengustrateegiale 2020+ ja Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja koostatud maakonnaplaneeringute juhendmaterjalile, formuleeriti ka Läänemaa ruumilise arengu visioon aastani 2030+: Lääne maakond on mitmekesise loodusega ning omanäolise kultuuripärandiga meeldiv ja jätkusuutlik elukeskkond, kus hinnatakse inimese ja looduse vahelist tasakaalu. Majandusliku heaolu ja konkurentsivõime aluseks on motiveeritud ja ettevõtlikud inimesed ning majandustegevust toetav innovatiivne kohalikel ressurssidel baseeruv ettevõtluskeskkond. Lääne maakond on kaasaegse ja jätkusuutliku infrastruktuuriga kiirete maismaa- ja mereühendustega maakond. Igale Läänemaa elanikule on kättesaadavad tema vajadustest lähtuvad teenused ja eneseteostust pakkuvad töökohad. Väärtustatakse omanäolise kultuuripärandi ja traditsioonide säilimist, looduslikku mitmekesisust ja avatust merele. Planeering koostati tihedas koostöös erinevate poolte ja huvigruppidega. Planeeringule andis peamise sisendi maavanema poolt moodustatud arenduskoda, Läänemaa kohalikud omavalitsused ning ministeeriumid ja nende hallatavad asutused. Planeerimisprotsessi käigus korraldati töökoosolekuid ning arutelusid. Planeeringuga samaaegselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames hinnati kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Planeering koosneb tekstiosast ehk seletuskirjast ning kahest põhijoonistest („Asustuse suunamine“ ja „Ruumilised väärtused“), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku koos maakonnaplaneeringu elluviimise kava ja lisadega. Lisadena kuuluvad maakonnaplaneeringu juurde Lääne maakonna arengustrateegia 2020+ (maakonna ruumilise arengu põhijooned), planeeringu KSH aruanne, maakonnaplaneeringu elluviimise kava ja varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute lahendused, mille suhtes uut menetlust läbi ei viidud Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneeringu koostamise konsultant ja KSH läbiviija oli OÜ Hendrikson ja Ko (registrikood 10269950, Raekoja plats 8, Tartu). Planeeringu koostamist korraldas Lääne Maavalitsus. Maakonna haldusjaotuse ja piiride muudatused maakonnaplaneeringu koostamise ajal Lääne maakonnaplaneeringu koostamine jäi perioodi 2013-2016, seega hõlmab planeering haldusreformi eelset Lääne maakonna territooriumi, kajastades ka haldusreformi eelselt Lääne maakonna koosseisu kuulunud Hanila ja Lihula valda (joonis 1). Kuna endised Hanila ja Lihula vald on täna Lääneranna valla osad ja kuuluvad Pärnu maakonna koosseisu, siis edaspidi kehtib Pärnu maakonnas, endiste Lihula ja Hanila valla territooriumitel, Lääne maakonnaplaneering 2030+. Seega hõlmab planeering täna lisaks Lääne maakonnale ka Pärnu maakonda, kuid arvestades, et planeering koostati enne haldusreformi, ei ole haldusreformi järgseid muudatusi Lääne maakonnaplaneeringusse nagu ka planeeringu pealkirja sisse viidud. Eeltoodust tulenevalt on planeeringu nimetus Lääne maakonnaplaneering 2030+ ning käesoleva käskkirja pealkirjas on täpsustatud, millises osas Lääne maakonnaplaneering 2030+ kehtima hakkab. Joonis 1. Lääne maakonnaplaneeringu koostamise ajal kehtinud haldusjaotus (16.11.2016 seisuga). Lähtudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §81 lõike 6, punkti 2 ja lõike 8 punkti 6, Nissi Vallavolikogu 25.08.2016 otsusest nr 38 ja Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.11.2016 otsusest nr 41 muutus maakonnapiir, mille tulemusel Rehemäe küla arvati Harju maakonnas Nissi valla piiridest välja ning liideti Lääne maakonnas asuva Lääne-Nigula vallaga (joonis 2). Kuna Rehemäe küla kuulus Harjumaa koosseisu Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamise ajal, siis jäävad ja hakkavad edaspidi Rehemäe osas kehtima Harju maakonnaplaneeringu suunised ja tingimused. Seega, käesoleva käskkirjaga ei kehtestata Lääne maakonnaplaneeringust 2030+ lähtuvaid suuniseid ja tingimusi Rehemäe küla osas, vaid edaspidi tuleb ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel ning üldplaneeringu koostamisel aluseks võtta Harju maakonnaplaneering. Ajahetkel, mil Lääne maakonnaplaneeringu üle teostati järelevalvet, toimus haldusreform ning seetõttu kadusid mõned kohalikud omavalitsused ja muutus Lääne maakonna piir veel kord. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 2 kohaselt, toimusid 2017. aasta oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning haldusreformi seaduse § 2 lg 4 ning § 4 lg 2 kohaselt algatati kohalike omavalitsuste ühinemised, sh piiride muudatused. Kui enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi oli Läänemaal 10 kohalikku omavalitsust (Haapsalu, Hanila, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi, Nõva, Ridala ja Vormsi), siis 2017. aasta valimiste tulemusel muutus Läänemaa haldusterritoriaalne koosseis Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrus nr 26 § 1 ja § 4 jõustumisega: 1. Nõva, Noarootsi, Kullamaa ja Martna vallad ühinesid Lääne-Nigula vallaks 21.10.2017 ja kuuluvad oma territooriumiga Lääne-Nigula valla koosseisu (joonis 2). 2. Haapsalu linn ja Ridala vald ühinesid Haapsalu linnaks 24.10.2017 ning kuuluvad oma territooriumiga Haapsalu linna koosseisu (joonis 2). Eelnevalt kirjeldatud protsessi käigus muutus 24.10.2017 ka maakonnapiir Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 10 § 2 ja § 5 jõustumisega. Selle tulemusel liitusid kaks Läänemaa omavalitsust (Lihula ja Hanila) Pärnumaa omavalitsustega (Koonga ja Varblaga), moodustades uue Lääneranna valla, mis jäi Pärnu maakonna koosseisu (joonis 2). Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ on kasutusel endisaegsed valdade nimed: Haapsalu linn, Hanila, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi, Nõva, Ridala ja Vormsi vald (joonis 1). Kuna Lihula ja Hanila vald kuulusid Läänemaa koosseisu Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ koostamise ajal, siis hakkavad käesoleva käskkirja kehtestamisega Lääneranna vallas, endiste Lihula ja Hanila valla territooriumite osas, kehtima Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ suunised ja tingimused (joonis 2). Seega tuleb edaspidi Lääneranna vallas, endiste Lihula ja Hanila valla territooriumite osas, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel ning üldplaneeringu koostamisel, aluseks võtta Lääne maakonnaplaneering 2030+. Joonis 2. Haldusreformi käigus toimunud piirimuudatused Lääne maakonnas: Rehemäe küla lisandumine ning Lihula ja Hanila valla lahkumine Lääne maakonna koosseisust. II MENETLUSE KÄIK Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni Vabariigi Valitsus tegi 18.07.2013 (muudetud 27.09.2015 korraldusega nr 405) korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ maavanematele ülesandeks korraldada planeeringute koostamine kogu maakonna territooriumil koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Lääne maakonnaplaneeringu (edaspidi planeering) keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Lääne maavanema poolt 20.06.2014 korraldusega nr 101. Vastav teave ilmus Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Lääne Elu 12.07.2014, samuti Lääne Maavalitsuse ja Läänemaa kohalike omavalitsuste veebilehtedel. 23.01.2015 moodustas Lääne maavanem korraldusega nr 1-1/15/13 enda kõrvale nõuandva komisjoni ehk maakonna arenduskoja, maakonda puudutavate regionaalpoliitiliste otsuste tegemiseks ning oluliste kohalike majandus- ja sotsiaalpartnerite kaasamiseks. Arenduskoja moodustamisega sooviti saavutada laiapõhjaline osaluse tagamine maakonna arendus- ja planeerimistegevuse kavandamisel ja korraldamisel. Alates 01.07.2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus. Kuna planeering algatati enne seda, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 on planeeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust (RT I, 13.03.2014, 97). Planeeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sisalduvaid menetlusnõudeid. Esimene arenduskoja koosolek, mis puudutas maakonnaplaneeringu koostamist, toimus 26.08.2015 kui liikmetele tutvustati planeeringu käsitletavaid teemasid ja KSH programmi. Maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 31.08- 14.09.2015, avalik arutelu 22.09.2015 Lääne maavalitsuses. Avalikkust teavitati sellest ajalehes Lääne Elu 29.08.2015, Ametlikes teadaannetes ja Lääne Maavalitsuse veebilehel. Keskkonnaamet kiitis KSH programmi heaks 30.10.2015. Järgmine koosolek toimus 02.12.2015, millele eelnes ettepanekute, arvamuste ja täienduste kogumine Lääne maakonnaplaneeringu esmasele eskiisile. Esmane eskiis saadeti tutvumiseks kõigile Läänemaa arenduskoja liikmetele ning erinevatele ametkondadele, kelle valdkonda planeering puudutas. 02.12.2015 koosolekul arutati läbi kõik ettepanekud, arvamused ja täiendused, mis esmase eskiisi osas oli saadetud ning mille osas koostati ka pärast koosolekut vastuskirjad ettepanekute, arvamuste ja täienduste arvestamise või mittearvestamise kohta. Seejärel täiustati Lääne maakonnaplaneeringut veel kord ning teine eskiisi versioon saadeti taaskord arenduskoja liikmetele ning ametkondadele ettepanekute, arvamuste ja täienduste esitamiseks. Kahe mitteametliku eskiislahenduse baasilt valmis ametlik maakonnaplaneeringu eskiislahendus, mille avalik väljapanek toimus 14.03.-28.03.2016 ja avalik arutelu 01.04.2016. Vastav teave ilmus ajalehes Lääne Elu 12.03.2016, samuti Lääne Maavalitsuse veebilehel. Maakonnaplaneeringu eskiislahendusele laekus seitse kirja ettepanekutega, millega maakonnplaneeringu koostamisel ka arvestati. Maavanem esitas maakonnaplaneeringu puudutatud kohalikele omavalitsustele ja valitsusasutustele ning nende hallatavatele riigiasutustele kooskõlastamiseks 07.06.2016. Maakonnaplaneeringu kooskõlastasid märkusteta Pärnu maavanem, Harju maavanem, Saare maavanem, Hiiu maavanem, Rapla maavanem, Ridala Vallavalitsus, Hanila Vallavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus, Kullamaa Vallavalitsus, Martna Vallavalitsus, Lihula Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Veeteedeamet, Maanteeamet, Maa-amet, Lennuamet, Maaeluministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet. Planeeringulahenduse kooskõlastasid märkustega/tingimustega Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Terviseamet, Keskkonnaministeerium ja Päästeamet. Vastavalt PlanS § 17 lg 5 EhSRS § 1 lg 1 alusel loetakse planeering kooskõlastatuks Nõva Vallavalitsusega, Noarootsi Vallvalitsusega, Vormsi Vallavalitsusega, Muinsuskaitseametiga, Siseministeeriumiga, Kaitseliidu Lääne Malevaga, Sotsiaalministeeriumiga ja Kultuuriministeeriumiga. Eelnevast tulenevalt on planeeringul olemas seadusest tulenevad vajalikud kooskõlastused kõigi osapooltega. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine Lääne maavanem võttis maakonnaplaneeringu vastu 30.08.2015 korraldusega nr 1-1/16/127 ning suunas selle avalikule väljapanekule. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalik väljapanek toimus 13.09.-11.10.2016. Teave sellest ilmus ajalehes Lääne Elu 06.09.2016, samuti Lääne Maavalitsuse veebilehel. Planeeringumaterjalid olid kättesaadavad Lääne Maavalitsuse ja Läänemaa kohalike omavalitsuste veebilehtedel ning paberil Lääne Maavalitsuses ja Lihula Vallavalitsuses. Avaliku väljapaneku ajal laekus kolm kirja, millest Kaitseministeeriumi ja AS Eleringi kirjad sisaldasid parandusettepanekuid ning kolmas, eraisik Andres Lindemanni, kiri vastuväidet. Andres Lindemann oli seisukohal, et Saaremaa püsiühenduse seisukohast lähtuvalt ei ole Lääne maakonnaplaneeringu lahendus erinevaid huvisid tasakaalustav ja seab põhjendamata kitsendusi trassi koridori alale. Lääne maavanem korraldas 19.10.2016 koosoleku, kuhu kutsus vaidleva osapoole, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti ja Rahandusministeeriumi esindajad, et arutada Saaremaa püsiühenduse maakasutustingimuste kajastamist Lääne maakonnaplaneeringus. Lääne maavanem selgitas koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maanteeameti esindajatega vaidlevale osapoolele maakasutustingimuste olemust ja põhjust Saaremaa püsiühenduse koridoris nii Virtsu alevikus kui ka Muhu saarel. 19.10.2016 koosoleku ajal saavutati vaidleva osapoolega kompromiss, mille tulemusel lepiti kokku, et Lääne maakonnaplaneeringu seletuskirja täpsustatakse ja korrigeeritakse selliselt, et püsiühenduse koridori ei jääks ebamõistlikud ja mitmeti mõistetavad maakasutustingimused. Andres Lindemann teatas 02.11.2016 kirjalikult, et nõustub planeeringus tehtud paranduste ja täpsustustega ning loobub vastuväitest. Lääne maakonnaplaneeringu avalik arutelu toimus 20.10.2016 Lääne Maavalitsuses. Keskkonnaamet kiitis Lääne maakonnaplaneeringu KSH aruande heaks 12.12.2016 kirjaga nr 6-5/16/311-2. Maakonnaplaneeringu seletuskiri ja KSH aruanne on vastavalt Keskkonnaameti märkustele täiendatud. Hindamise tulemusi on arvestatud maakonnaplaneeringu koostamisel. Lisaks on planeeringu koostamisel arvestatud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud eesmärgiga, olemasolevate riigi tasandi riskianalüüsidega ning teiste riigi tasandi strateegiliste dokumentidega. Planeeringu järelevalve Lääne maavanem esitas 22.12.2016 kirjaga nr 12-3/16/1507-1 Lääne maakonnaplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks. Järelevalve teostaja kontrollis planeeringu õigusaktidele vastavust ja on seisukohal, et Lääne maavanem on planeeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust. Planeeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sisalduvaid menetlusnõudeid. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 23 lõike 3 punktile 2 on järelevalve teostaja pädevuses kontrollida planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavust. Rahandusministeeriumi hinnangul vastab planeering üleriigilises planeeringus sätestatud eesmärkidele ning on kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+. Planeeringujärelevalve teostaja esitatud märkustega on arvestatud ja planeeringut täpsustatud. Vastavad korrektuurid on tehtud planeeringu seletuskirjas joonistele. Arvestades, et PlanS-s regulatsioon muutus planeeringu koostamise ajal (1.01.2018 jõustunud PlanS muudatuste kohaselt ei ole maakonnaplaneeringu heakskiitmine enam vajalik ning enne 1.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringud kehtestab riigihalduse minister), ei ole Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamiseks järelevalvaja heakskiidu saamine enam nõutav. III MAAKONNAPLANEERINGU SEOS TEISTE PLANEERINGUTEGA Planeeringu kehtestamisega kaotab kehtivuse 21.02.2000 korraldusega nr 25 kehtestatud maakonnaplaneering ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud „Asustust ja maakaasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 05.12.2005 korraldusega nr 188), „Sotsiaalne infrastruktuur“ (kehtestatud 19.02.2009 korraldusega nr 24) ja „Tuuleenergeetika“ (kehtestatud 31.12.2013 korraldusega nr 243). „Tuuleenergeetika“ teemplaneeringu tingimused on Lääne maakonnaplaneeringusse 2030+ muutmata kujul sisse viidud, ilma täiendavat menetlust ja arutelu avamata ning selle põhilahendus jääb kehtima maakonnaplaneeringu lisana. Maakonnaplaneeringust eraldi jäävad kehtima järgmised maakonnaplaneeringu joonehitiste teemaplaneeringud: - 25.07.2016 Lääne maavanema korraldusega nr 1-1/16/114 kehtestatud „Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“; - 13.10.2017 Lääne maavanema korraldusega nr 1-1/17/124 kehtestatud "Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“; Kehtima jäävate joonehitiste teemaplaneeringutega on igakülgselt arvestatud maakonnaplaneeringute koostamisel. IV KÄSKKIRJA ÕIGUSLIKUD ALUSED Käskkiri kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõiget 1 ja kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 1 ning kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõikega 6, § 25 lõigetega 2 ja 3, planeerimisseaduse § 71 lõigetega 2 ja 4, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikega 1, §-ga 11 lõikega 3 ja 5 ja § 13 lõikega 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1. V OTSUS 1. Kehtestan Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ lisatud kujul. 2. Tunnistan kehtetuks Lääne maavanema 21.02.2000 korralduse nr 25 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine“, 05.12.2005 korralduse nr 188 „Asustust ja maakaasutust suunavad keskkonnatingimused“, 19.02.2009 korralduse nr 24 „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“ ja 31.12.2013 korralduse nr 243 "Tuuleenergeetika“.  3. Kehtestatud maakonnaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talituses aadressil Lahe 8, Haapsalu, samuti veebiaadressil http://www.maavalitsus.ee/laane-maakonnaplaneering. 4. Teen käesoleva käskkirja koos maakonnaplaneeringuga teatavaks Haapsalu Linnavalitsusele, Lääne-Nigula Vallavalitsusele, Vormsi Vallavalitsusele, Lääneranna Vallavalitsusele, Saue Vallavalitsusele, Andres Lindemannile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Põllumajandusametile, Terviseametile, Veeteede Ametile, Lennuametile ja Kaitseliidu Lääne Malevale seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 5. Rahandusministeeriumi ühisosakonnal avaldada teated planeeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul kehtestamise päevast arvates Rahandusministeeriumi veebilehel http://www.maavalitsus.ee/laane-maakonnaplaneering ja Ametlikes Teadaannetes ning 30 päeva jooksul ajalehes Lääne Elu ja Lääne maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes. VI VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: - Seletuskiri – Lääne maakonnaplaneering 2030+ - Joonis 1. Läänemaa asustuse suunamine - Joonis 2. Läänemaa ruumilised väärtused - Lisad 1-7