Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine

Hiiu maakonnaplaneering 2030+ Taustainfo, olemasolev olukord  Sa da m  Lennu v äli í P a rv la ev a üh endu s J äätm ekesku s Ü " Loom setejäätm etem a tm i spa i k - Ki nni sm älesti s  Ka rjäär J Ma a rdla T olm u v a b a ka tteg a ri i gim a a ntee Kru u ska ttteg a ri i gim a a ntee 35kVelektri li i n Ma a konna pi i r Tu u leenerg i a a rendu sa la Kärdla Lääne-Eestisa a rteb i osfääriprog ra m m i a la pi i r Lennu v älja kõrg u spi i ra ng u tea la Kõrgessaare Ma a rdla Ka i tsta v loodu sob jekt Mets Maakonnaplaneeringuga kavandatu / I lu sa v a a teg a koh t I lu s teelõi k Roh eli nev õrg u sti k Väärtu sli k m a a sti k P u h kea la Üh i stra nspordi üh endu s Lennu üh endu s P a rv la ev a üh endu s Eb a reg u la a rne( h ooa ja li nev õinõu de- )üh i stra nspordi üh endu s Reg u la a rneüh i stra nspordi üh endu s J a lg -ja ja lg ra tta teed Suuremõisa Olem a solev Ipri ori teet( ra ja ta v tee) I Ipri ori teet( ra ja ta v tee) Kesku sed Käina ! T oim epi i rkonna kesku s,m a a kondli k kesku s ( IVta sa nd) . ! Koh a li k kesku s ( IIta sa nd) ! Läh i kesku s ( Ita sa nd) Li nna li sea su stu seg a a la Ri i gika i tse ' Ma a ltm erelela skeh a rju tu stea la F G Ka i tseli i du LääneMa lev a Hi i u m a a Ma lev kond # La sketi i r ' Lõh kekeh a deh äv i tu skoh t Ri i gika i tseli seeh i ti sepi i ra ng u v öönd Energ eeti ka Rekonstru eeri ta v a la ja a m Hiiu maakonna " maakonnaplaneering Ka v a nda ta v a teelektri li i nideori enteeri v pa i knem i ne Emmaste Ka a rdikoosta m i selon ka su ta tu d: -Ha ldu s-ja a dm i ni stra tiiv piirid.Ma a - a m et,ja a nu a r,2018) ; Hii u Ma a v a li tsu s P õh i jooni s -Hi iu m a a konna pla neeri ng u teem a pla neeri ng " Tu u leenerg eeti ka " ,keh testa tu d14. 08.2015; -Ma a konna pla neeri ng Hi i u m a a konna g a pi i rnev a lm erea la l,keh testa tu d20. 06. 2016; Lei i g riv 5,Kärdla 92401 nfo@h i i u.m a a v a li tsu s. ee Mõõtka v a 1: 100000 -"Uu ri ng era -ja a v a liketeenu steru u m i li sepa i knem i seja kättesa a da v u seta g a m i sestja teenu stekäsi tlem isestm a a konna pla neeri ng u tes" .RAKE,m a i2015; Artes Terra eOÜ 0 2Km -Metsa era ldu stepi i rjooned.Metsa reg i ster,m ärts 2015; Pui estee78,Ta rtu 51008 -Ri igim a a nteed,koh a li ku dteedja era teed.Ma a nteea m etiteereg i ster,a pri ll2015; a rtes@a rtes. ee -Hi iu m a a üh i stra nspordi m u del.I nseneri b üroo Stra tu m ,septem b er 2015; Skepa st&P u h ki m AS -P erspekti iv sedelektri tra ssi d,rekonstru eeri ta v a da la ja a m a d.Elektri lev iOÜ,Eleri ng AS,N elja Energ i a AS,detsem b er 2015; La ki 34, Ta lli nn 12915 Ka a rdi projektsi oon:L-Est97( EUREF89) -Ri igika i tselisedob jekti d.Ka i tsem ini steeri u m ,ju u li2015; i nfo@skpk. ee Ka a rdi lon L-Estkoordina a tri sti d -Bi osfääriprog ra m m i a la ( BP A) .Keskkonna reg i ster:Keskkonna a g entu u r,nov em b er 2015; P la neeri ng u koosta ja d:Ma i la Ku u si k,HeikiKa lb erg ,Urv eP i ll, -Ka i tsta v loodu sob jekt.EELI S( EestiLoodu seI nfosüsteem -Keskkonna reg i ster) :Keskkonna a g entu u r,m a i2017; keskkonna eksperdi dVeroni ka Verš ja Kri sti i na Eh a pa lu -Ma a rdla d,ka rjääri d.Ma a - a m et,septem b er 2016. Jooni s: Urv eP ill Ku u päev :06. 03. 2018  Hiiu maakonnaplaneering Hiiu maakond Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiu Maavalitsus Koostajad: Maila Kuusik, Urve Pill, Heiki Kalberg Keskkonnaeksperdid: Veronika Verš ja Kristiina Ehapalu Kaasatud eksperdid: Karel Pomerants ja Sergei Nikolajevski (Elektrilevi OÜ); Ilja Matjas, Oleg Tsernobrovkin ja Kalev Kukk (Elering AS); Siim Paist (Nelja Energia AS); Allan Mäll (Kärdla Lennujaam); Imre Antso ja Dago Antov (inseneribüroo Stratum); Janek Sõnum (Päästeameti Demineerimiskeskus Hiiu Maavalitsus Kärdla 2018  Hiiu maakonnaplaneering 07.03.2018 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................... 4 I. RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ...................................................................................................... 5 1. Trendid...................................................................................................................................................... 5 2. Ruumilise arengu eesmärgid .................................................................................................................. 10 II. PLANEERINGULAHENDUS ....................................................................................................................... 11 1. ASUSTUS JA ÜHENDUSED ....................................................................................................................... 11 1.1. Asustusstruktuur ............................................................................................................................. 11 1.2. Toimepiirkond.................................................................................................................................. 11 1.3. Keskused .......................................................................................................................................... 14 1.3.1. Maakondlik keskus (IV tasand) ............................................................................................... 15 1.3.2. Kohalik keskus (II tasand) ......................................................................................................... 16 1.3.3. Lähikeskused (I tasand) ............................................................................................................ 16 1.4. Ühendused ...................................................................................................................................... 18 1.5. Ettevõtlus ja tootmisalad................................................................................................................. 21 2. KESKKOND .............................................................................................................................................. 24 2.1. Väärtuslikud maastikud ................................................................................................................... 24 2.1.1. Ilusad maanteelõigud ja vaatekohad........................................................................................ 28 2.2. Väärtuslik põllumajandusmaa ......................................................................................................... 28 2.3. Roheline võrgustik ........................................................................................................................... 30 2.4. Puhkealad ........................................................................................................................................ 33 2.5. Kaitstavad objektid .......................................................................................................................... 34 2.5.1. Muinsuskaitseobjektid.............................................................................................................. 34 2.5.2. Looduskaitseobjektid................................................................................................................ 34 2.6. Maavarad ......................................................................................................................................... 34 2.7. Hiiumaa sinine võrgustik ja jõgede suudmed .................................................................................. 38 2.8. Üleujutused ja keskkonnariskid ....................................................................................................... 39 2.9. Jäätmemajandus.............................................................................................................................. 40 3. RIIGIKAITSE ............................................................................................................................................. 41 4. TEHNILINE TARISTU ................................................................................................................................ 43 4.1. Maanteed ........................................................................................................................................ 43 4.2. Kergliiklus......................................................................................................................................... 47 4.3. Sadamad .......................................................................................................................................... 50 4.4. Lennuliiklus ...................................................................................................................................... 51 2 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering 4.5. Elekter.............................................................................................................................................. 51 4.5.1. Elektrivõrk ................................................................................................................................ 51 4.5.2. Energiasääst.............................................................................................................................. 56 4.5.3. Tarkvõrgu arendamine ............................................................................................................. 57 4.5.4. Tuuleenergia ............................................................................................................................. 57 5. KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................ 61 6. MÕISTED ................................................................................................................................................. 63 7. KASUTATUD MATERJALID....................................................................................................................... 66 KAART: Hiiu maakonnaplaneeringu põhijoonis 1:100 000 LISAD: Lisa 1. Maakonnaplaneeringu tegevuskava Lisa 2. Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine Lisa 3. Väärtuslike maastike register Lisa 4. Hiiu maakonna olemasolev olukord ja ruumiline analüüs Lisa 5. Maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisa 6. Tuuleenergeetika Lisa 7. Hiiu maakonnaplaneeringu lähteseisukohad Artes Terrae 3  Hiiu maakonnaplaneering 07.03.2018 SISSEJUHATUS Hiiu maakonnaplaneering on algatatud 18.07.2013 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 337. Maakonnaplaneeringu eesmärk on määrata maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seada valdkondade (teemade) põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisele. Olulisemateks trendideks, millega maakonnaplaneeringute koostamisel on arvestatud ning mis mõjutavad ka Hiiumaa arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutus. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on formuleeritud Hiiumaa visioon aastani 2030+: • Hiiumaa on loodust hoidva ja väärtustava elujõulise uuendusmeelse kogukonnaga saar Läänemeres, kus on atraktiivne elamis-, ettevõtlus- ja külastuskeskkond. Sellest tulenevalt on seatud ka maakonna ruumilise arengu eesmärgid: • Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused on hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud; • Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond; • Hiiumaa majandus on uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine. Olulisemad teemad, mida maakonnaplaneering käsitleb, on asustus ja ühendused; väärtuslikud maastikud, sinine ja roheline võrgustik; ettevõtlus ja tootmine; tehniline taristu, sh maanteed, kergliiklusteed, energeetika, taastuvenergeetika. Maakonnaplaneeringuga paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Hindamise tulemused on planeeringu koostamise käigus integreeritud planeeringu seletuskirja. Planeeringu koostamisel on arvestatud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud eesmärke, olemasolevaid riigi tasandi riskianalüüse ning teisi riigi tasandi strateegilisi dokumente. Maakonnaplaneeringu menetlus on läbi viidud kuni 31.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse kohaselt ning lähtutud on seal esitatud maakonnaplaneeringu ülesannetest. Arvestatud on ka 01.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse põhimõtetega kuna planeeringut viiakse ellu lähtudes 01.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse nõuetest. Käesoleva planeeringu kehtestamisega kaotavad kehtivuse varem kehtestatud maismaa maakonnaplaneeringud sh teemaplaneeringud. Kehtima jäävad 14.08.2015 Hiiu maavanema korraldusega nr 1-1/2015/140 kehtestatud Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Tuuleenergeetika" planeeringulahendus ja Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering, mis on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Maakonnaplaneeringu koostamise protsessis on osalenud ametkonnad, omavalitsused, valdkondade eksperdid ja erasektori esindajad. Maavalitsus tänab kõiki, eriti maakonnaplaneeringu juhtrühma, kes on andnud ja annavad oma panuse maakonna ruumilise arengu eesmärkide seadmisel, planeeringulahenduse väljatöötamisel ning planeeringu tegevuskava edaspidisel elluviimisel. 4 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering I. RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED 1. TRENDID Trendide kirjelduses on lähtutud üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” trendidest ja nende ruumilisest mõjust1. Olulisemad ruumilise mõjuga globaalsed suundumused (trendid), mis mõjutavad Hiiu maakonda: 1. Üleminek teadmispõhisele majandusele ja infotehnoloogiliste (IT) lahenduste levik. Teadmispõhist majandust määratles OECD 1996. aastal kui otseselt teadmiste ja info tootmisel, jaotamisel ja kasutamisel põhinevat majandust. Teadmispõhises majanduses on rikkuse loomise juures keskne roll teadmiste kujundamisel ja kasutamisel. Kõige kiiremat majanduskasvu on täheldatud otseselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT), teadus- ja arendustegevuses ning teadusmahukatel tootmis- ja teenindusaladel (nt lennuki-, keemia- ja farmaatsiatööstus, projekteerimine, arhitektuur, tehnilised teenused jms), aga ka loomemajanduses. Seda suundumust võis täheldada juba eelmise sajandi lõpu-kümnenditel kõige enam arenenud maades, kuid see levib järjest ka mujale. Infotehnoloogial on siirdeid praktiliselt kõigisse ühiskonnaelu valdkondadesse, mistõttu ei saa seda käsitleda teemana iseenesest. IT on seotud kõigi klastritega, kuna omab potentsiaali lahendada täiesti erinevaid väljakutseid ja pakkuda lahendusi – näiteks energiatehnoloogiate arendamisel, paindlike töövõimaluste loomisel, valitsemisvormide tõhustamisel, uute ärialade leidmisel2. IT-lahenduste abil on võimalik luua uut laadi meditsiini- ja hoolekandeteenuseid, mis vähendavad vajadust arstivisiitide või hoolekandeasutustes viibimise järele. Suurem digitaalne kirjaoskus ja interneti parem kättesaadavus on suure potentsiaaliga sotsiaalsüsteemide koormuse vähendamisel. Paremad arvutikasutuse oskused ja interneti kasutamise võimalused loovad aluse uute toodete-teenuste turuletoomiseks3. Arvestades Hiiumaa asendit, on IT lahenduste arendamine oluline töökohtade loomisel sh kaugtöövõimaluste arendamisel, energeetika valdkonnas ja tervishoiuteenuste arendamisel. Seega toetab trend ruumilise arengu eesmärki, mille kohaselt on maakonna majandus uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine. Maakonnaplaneeringus haakub see teemadega asustus, energeetika, ettevõtlus ja tootmine. 2. Rahvastiku vähenemine, vananemine ja hõbemajanduse ennakkasv. Sarnaselt paljude riikidega on Eesti üks suuremaid tulevikuväljakutseid tööealise elanikkonna vähenemine rahvastiku vananemise, madala sündimuse ja väljarände tõttu. Riigi ja elanikkonna väiksuse tõttu on need mured Eesti jaoks eriti pakilised ja kaalukad, sest iga talent ja töötaja on majanduse jaoks tähtsam kui suuremates riikides. Nii võivad tööjõu kasvav liikuvus ja töö paindlikkuse kasv maailmas tuua Eestile leevendust, kuigi samas ka võimendada sisemistest suundumustest tekkinud arenguriske4. 1 Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 5-6 2 Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile (Tallinn 2012), lk 93 3 Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile, lk 91 4 Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile, lk 32 Artes Terrae 5 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Kuigi rahvastiku vähenemine on viimastel aastatel aeglustunud, ei ole suurt muutust ette näha ja mõõdukas langus jätkub. Statistikaameti prognooside kohaselt elab Eestis (nn positiivse prognoosi puhul) aastal 2030 kokku 1 296 382 inimest, mis on praegusega võrreldes 3,3% vähem5. Hiiumaa rahvastikuprognoosi väljendab Joonis 1. Joonis 1. Hiiumaa rahvastiku prognoos aastani 2040 (Statistikaamet, 2014) Rahvastiku vananemine on maailmas üleüldine, kuid makroregiooniti jääb demograafiline olukord siiski mitmekesiseks. Ajal, mil lääneriikide ja Jaapani rahvastikku iseloomustavad negatiivne loomulik iive ja vanurite osakaalu kasv, on paljudes teistes riikides sündimus küll kahanenud, kuid noori ja tööealisi veel külluses. Rändesurve sealt lääneriikidesse aitab viimastel oma kahanevaid tööealiste hulki täiendada ja rahvastiku vähenemist leevendada, kuid see toimub sisserändajate lõimimise raskuste hinnaga. Rahvastiku vananemine koormab järjest enam eelkõige Euroopa ja Jaapani sotsiaalsüsteemi ning aeglustab majanduskasvu. Hõbemajanduse mõistega üldistatakse uuelaadiliste ühiskondlike tellimustega seotud tulevikumajandust. Eakana elatud aeg pikeneb, sellega kasvavad tervishoiu- ja hoolekandevajadused6. Hõbedane majandus hõlmab eakatele pakutavaid tooteid ja teenuseid, mis kindlustavad pikeneva eluea veetmise tervena, aktiivsena ja turvaliselt. Trend mõjutab kogu Hiiumaa arengut ja on seotud eelkõige asustuse, ettevõtluse ning tootmise teemadega. 3. Kasvav migratsioon Euroopasse. Euroopa lähedal asuvad mõned maailma vaesemaid piirkonnad, mida mõjutavad kiire rahvastiku kasv või kliimamuutused. Nendest riikidest pärit väljarändajate jaoks on Euroopa ahvatlev sihtkoht ning edaspidi on oodata immigratsioonisurve kasvu Euroopasse sellelt suunalt.7 Trend mõjutab maakonnaplaneeringu asustuse (sh haridused ja tervishoiu) ning tootmise ja ettevõtluse teemasid. 4. Üldine linnastumine. Linnastumine iseloomustab kogu maailma. Siiski on sellelgi protsessil piirkonniti omad erijooned. Arenenud riikides ilmneb inimese elutsükli vältel rände diferentseerumine: noored liiguvad enamjaolt suurlinnadesse, lastega pered eeslinnadesse ning 5 Eesti 2030+ Lisa, lk 4-5 6Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile, lk 10 7 Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile, lk 91 6 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering vanemad tööealised ja pensionärid pigem maale. Seejuures ei piirdu ränne alati oma kodumaa piiridega. Noored asuvad sageli õppima ja tööle välismaa suurkeskustesse. Elanike koondumine Eesti suuremate linnade ümbruses survestab elamuehitust. Kahanemine väiksemates keskustes ja maapiirkondades on kohati väga järsk ning seab ohtu sealsed teenused ja elukvaliteedi8. Teisalt väljendub linnastumine ka selles, et maaelanike tööalane pendelränne kasvab, mille tulemusena imbub linlik elulaad (eelkõige teenuste nõudluse ja kvaliteedi osas) maale9. Maale on asunud elama hulk inimesi, kes hindavad privaatsust ja looduskeskkonda ning võivad ka kohalikku elu edendada, kuid kelle elustiil ja tegevus on sageli linlik. Järjest kasvab põhiliselt linnas elavate inimeste maakodude arvukus, pikeneb ka nendes elamise aeg. Maal elavad inimesed on kokkuvõttes üha enam linnastunud – oma mõtlemiselt, käitumiselt, tööhõivelt jne. Seetõttu peab maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega.10 Trend mõjutab maakonnaplaneeringus eelkõige asustuse ja transpordi teemat – Hiiumaal tuleb arvestada suvise suure sesoonsusega teenustevõrgu arendamisel ning transpordikorralduses. 5. Kasvav mobiilsus. Asustuse tulevikuprognoosides tuleb silmas pidada, et Eesti inimeste liikuvus ja liikumistarve on märgatavalt kasvanud. Töökohad paiknevad tihti elukohast eemal, mis tingib vajaduse iga päev liikuda. Selle põhjuseks on nii töökohtade kadumine väikelinnadest ja maapiirkondadest kui ka suurem autostumine. Juba EMORi 2000. aasta uuring näitas, et eelnenud paarikümne aasta jooksul oli inimeste tööalane liikuvus kaks ja pool korda kasvanud. Kui aastal 2000 töötas väljaspool oma kodulinna või -valda iga neljas tööl käiv inimene, siis praeguseks on see näitaja veelgi suurem11. Trend on seotud maakonnaplaneeringus arengueesmärgiga, mis sätestab, et Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond. Trend mõjutab peamiselt asustuse (eelkõige ühistranspordi kontekstis) ja transpordi teemakäsitlust. 6. Ilmastu (kliima) muutumine. Maa keskmise temperatuuri kasvu on mõõtmistega registreeritud juba üle sajandi. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasv selle põhjustajana on leidnud rahvusvahelises teadlaskonnas ja laiemas avalikkuses tugevat toetust. Kliima soojenemise kahjulikuks mõjuks peetakse muu hulgas põllumajandusmaa ja magevee varude kasvavat defitsiiti kuivades piirkondades – mis süvendab veelgi toiduainete turu ettenähtavat pingestumist. Toiduainete nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Eeldatavasti tekivad pinged toiduainete ja energia nõudluse ning pakkumise vahel, mis tõstab hinda mõlemas kaubarühmas12. Järgmise 40 aastaga peab põllumajandustootmine kasvama 60%, et rahuldada kasvavat vajadust toidu järgi. Tootmist on vaja suurendada ka selleks, et varustada kasvavat biokütusetööstust lähteainetega13. Looduskeskkonna suhteline puhtus ja kliimamuutuste jätkumine annavad Eestile täiendava hea võimaluse maailma põllumajandusäris suuremat osa hõivata. Olulise mõjuga on ka asjaolu, et kliima 8 Eesti 2030+, Lisa 1 9 Eesti 2030+, lk 9 10 Eesti 2030+, lk 20 11 Eesti 2030, Lisa 1 12 Satelliidirakenduste arendaja teekaart ja metodoloogiad (ettekanne) 28.10.2014 13 http://browse.oecdbookshop.org/oecd/pdfs/free/agr_outlook-2012-sum-et.pdf Artes Terrae 7 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering soojenemise tõttu pikeneb Eesti laiuskraadil vegetatsiooniperiood, mis toetab põllumajandussaaduste tootmist14. Kliimamuutuste osas on täheldatud ekstreemsete ilmastikunähtuste võimendumist, nt tormide ja üleujutuste sagenemist rannikupiirkondades ning maailmamere taseme tõusu. Trend mõjutab Hiiumaa ruumilise arengu eesmärki, mis käsitleb loodusressursside säästlikku kasutust ning teemasid nagu energeetika, keskkonnariskid ja asustus. 7. Rohelise majanduse ennakkasv ja ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv, töökohtade “rohestumine” Ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine kasvab maailmas üksikisikute ja kodanikuliikumiste tasandil eeskätt lääneriikide toel. See ilmneb puhta keskkonna, tervisliku toitumise ja eluviisi senisest ulatuslikuma väärtustamisena, mida on lühemalt nimetatud ka ökomõtteviisiks. Seda järgivad inimesed eelistavad tarbida mahetoitu ja loodusmaterjalidest tarbekaupu, kasutada loodusravivõtteid ja loodussäästlikke sõiduvahendeid ning elada loodusmaterjalidest ja/või energiatõhusates hoonetes, sageli linnast väljas. Eesti saab üldiselt puhast ja loomulikku loodus- ja elukeskkonda üha rohkem kasutada riikliku kuvandi ja positsiooni edendamiseks ja see annab otsest majanduslikku kasu nt turistide ja talentide Eestisse meelitamisel15. Nn rohelise majanduse mõistega üldistatakse uuelaadiliste ühiskondlike tellimustega seotud tulevikumajandust. Roheline majandus hõlmab paljusid ettevõtlusvaldkondi alates taastuv- energeetikast, passiivmajade ehitamisest ja materjalide taaskasutusest kuni elektriautode ja mahetoiduainete tootmiseni. Suur osa rohelisest majandusest tugineb biotehnoloogiale, mille paljud harud on alles väljaarendamise faasis. Koos uute ärialadega, sh rohemajandusega muutuvad ka töökohad. Investeeringud rohemajandusse, sh taastuvenergeetikasse, samuti roheliste tehnoloogiatega seotud teadusarendustegevus loob töökohti üle terve oskuste spektri, kuid eeldab ka tööjõu oskuste ümberprofileerimist ning vastavaid muudatusi hariduses ja õppeprogrammides16. Trend mõjutab nii keskkonnakasutuse ja –hoiu kui ka Hiiumaa majandusega seonduvaid ruumilise arengu eesmärke. Maakonnaplaneeringu käsitlevate teemade osas on trendiga tugevalt seotud puhkemajandus, väärtuslikud põllumajandusmaad, energeetika, ettevõtlus ja tootmine. Trendiga on seotud ka koostatav Hiiumaa rohemajanduse tegevuskava ja Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala säästliku arengu programmi eesmärgid. 8. Taastuvenergeetika laiem levik. Taastuvenergeetika eelisarendamine on eeskätt arenenud lääneriikides kliima soojenemise ohu tõttu leviv suundumus. Samuti muutub üha tähtsamaks energia säästmine. Taastuvenergia kasutamine muutub konkurentsieeliseks. Turu tõukajaks on arengumaade kasvav energiavajadus enam kui 50% järgneva 20 aasta jooksul. Arenevad hübriid-liikumistehnoloogiad – autod, lennukid, raketid. 14 Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile (Tallinn 2012), lk 47 15 Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile, lk 48 16 Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile, lk 105 8 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Aastaks 2020 on kontsentreeritud päikeseenergia (CSP) konkurentsivõimeline traditsiooniliste energiaallikatega, samuti on konkurentsivõimeline maismaa tuuleenergia. Aastaks 2015 on tuuleenergia võimsusi eeldatavasti maailmas umbes 600 000 MW ja 2020 on see jõudnud juba 1,5 miljoni MW-ni. Need arengud toovad kaasa nihke subsiidiumivaba taastuvenergeetika suunas. Samas on taastuvenergeetika potentsiaali ärakasutamiseks oluline investeerida infrastruktuuri (tark elektrivõrk) ning regulatiivse keskkonna loomine17. Peale elektriajamite pakuvad säästvaid transpordilahendusi ka biokütused – uue põlvkonna biokütused on tselluloosi- või vetikapõhised ja ei konkureeri otseselt inimeste toiduga. Ärivõimalused selliste kütuste arendamiseks on piirkondades, kus on bio- ja puidumass kättesaadav ning regulatsioonide abil on biokütuste transpordiks loodud kohalik turg. Trend toetab ruumilise arengu eesmärki, mille kohaselt on maakonna majandus uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine, samuti taastuvenergeetika tegevuskava eesmärke. Maakonnaplaneeringus haakub see teemadega energeetika, ettevõtlus ja tootmine. 9. Maailma kalavarude vähenemine. Arvestades demograafilisi trende, on 2030. aastal maailma toiduvajaduse katmiseks vaja lisaks 27 miljonit tonni kala. Samas püütakse looduslikku kala juba kohati taastootmise piiril ning täiendav nõudlus tingib jätkusuutmatuid püügimeetodeid. Täiendav nõudlus kaetakse kalafarmidega, kust juba praegu tuleb ligi pool maailma kalatoodangust18. Trend mõjutab ruumilise arengu eesmärke, mis käsitlevad loodusressursi säästlikku kasutust ja Hiiumaa majandust. Maakonnaplaneeringu käsitlevate teemades osas haakub trend sinise võrgustiku, sadamate ning toomise ja ettevõtluse teemadega. 17 Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile, lk 105 18 Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile, lk 105 Artes Terrae 9 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering 2. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Hiiumaa visioon 2030+: Hiiumaa on loodust hoidva ja väärtustava elujõulise uuendusmeelse kogukonnaga saar Läänemeres, kus on atraktiivne elamis-, ettevõtlus- ja külastuskeskkond. Ruumilise arengu eesmärgid: • Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud Hiiumaa unikaalse looduse sh randade kaitse ja säästlik kasutus. Maismaa ja mereala loodusressursside (sh maavarad, energeetiline ressurss) kestliku majandamise soodustamine. Looduslähedase elulaadi väärtustamine ning rohelise mõtteviisi ja käitumise laiendamine erinevate majandusvaldkondade arendamisel. Väärtuslike maastike ning põllumajandusmaade hoidmine ning säilitamine. Nimetatud eesmärki toetab ka asjaolu, et Hiiumaa paikneb Lääne-Eesti biosfääri programmialal (BPA). BPA eesmärkideks on seatud, et programmiala on kujunenud kestliku majanduse ja looduskasutuse pilootpiirkonnaks, looduslik mitmekesisus on säilitatud ning programmiala saarte kultuuripärand on hoitud ja eksponeeritud. • Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond Regiooni toimepiirkondade (Läänemaa, Saaremaa) parem omavaheline ning üle piiri sidustamine Läänemere lähiriikidega. Taristu ja ühenduste arendamine, et tagada Hiiumaa hea ühendus mandriga. Saaresisene ruumiline sidusus eri liikumisvõimaluste kasutamisega ning põhivajadustega seotud teenuste kättesaadavuse tagamine läbi paindliku ühistranspordi korralduse. Keskuste arendamine ning sidustamine, tagamaks igapäevaste teenuste kättesaadavus. • Hiiumaa majandus on uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine Energiajulgeoleku tagamine sh ringtoite kaabli paigaldamine Hiiumaa ja mandri vahel. Energiasäästu ja taastuvate loodusvarade kasutamise stimuleerimine kohaliku energiavajaduse rahuldamiseks. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja taastuvenergia suurem kasutamine, kohalikel ressurssidel, traditsioonidel ja loovusel põhineva väiketootmise arendamine, klastrite arenduse põhimõtete rakendamine ning ettevõtluseks vajalike tugistruktuuride arendamine. Tulenevalt saarelisusest on oluliseks suunaks Hiiumaa arengus turismi- ja puhkemajanduse arendamine. 10 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering II. PLANEERINGULAHENDUS 1. ASUSTUS JA ÜHENDUSED 1.1. Asustusstruktuur 1992. aastal elas Hiiumaal ligikaudu 12 000 elanikku. Viimastel aastakümnetel on Hiiumaa elanike arv vähenenud. Hiiumaa rohkem asustatud keskusteks on Kärdla linn, Käina ja Kõrgesaare alevikud, Emmaste, Suuremõisa, Lauka, Männamaa, Lõpe ja Nurste külad (Joonis 2). Joonis 2. Hiiumaa rahvastikutihedus (Statistikaamet, 2014) 1.2. Toimepiirkond Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt jaguneb Eesti toimepiirkondadeks, milles tööealine elanikkond liigub pidevalt valdavalt marsruudil elukoht – töökoht – igapäevateenused.19 Hiiu maakond moodustab ühe toimepiirkonna, kus elab üle 8 000 elaniku. Tugi-toimepiirkondi Hiiumaal ei moodustu.20 Hiiumaal asub üks vallasisene linn - Kärdla, mis on ühtlasi saare tõmbekeskus ja linnalise asustusega ala. Linnalise asustusega ala piiri tuleb vajadusel täpsustada üldplaneeringus. Kärdla linnaga on kõige tugevamalt seotud Palade-Hellamaa kant, kust käib keskusesse tööle üle 100 inimese. Kärdla linna lähivööndisse kuuluvad veel Tubala-Nõmba ja Malvaste kandid.21 Seda piirkonda võib toimepiirkonna metoodika kohaselt nimetada tinglikult linna lähivööndiks, kuid see ei vasta otseselt metoodikas esitatud kriteeriumidele. Valglinnastumist Hiiumaal ei esine. Kärdla linna vahetusse lähedusse rajatud elamud (perioodil 2000-2015 kuus elamut) ei ole toonud kaasa täiendavat sundliikumist ning elanikud kasutavad Kärdla linna teenuseid. Elamute kaugus linnast ning 19 Eesti 2030+, lk 20 20 Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes (Tallinn 2013). Juhendi kriteeriumide kohaseid tugitoimepiirkondi Hiiumaal ei moodustu. 21 Toimepiirkondade määramine (Tallinn 2014), lk 26 Artes Terrae 11 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering elamutega hõlvatud ala on marginaalne ning nad on nii funktsionaalselt kui tehnilise taristuga seotud linnaga. Maakonnaplaneeringuga ei määrata ka detailplaneeringuga alasid ega juhte kuna need on määratud kehtivate üldplaneeringutega. Hoonestuse kavandamise põhimõtted ja kasutustingimused: • Hoonestuse kavandamisel linnas eelistada olemasolevate hoonestusalade tihendamist, seejuures säilitades neile iseloomulik struktuur, ning osaliselt väljaehitatud piirkondade terviklikku väljaarendamist. • Sotsiaalobjektide (lasteaed, kool, laste mänguväljak, hooldekodu jms) asukoha valikul arvestada, et need oleksid eemal müra- ja õhusaaste allikatest. Objektide kavandamisel arvestada universaaldisaini põhimõtetega. • Kaaluda võimalusi tehnilise taristu (vesi, kanalisatsioon, teed) ühendamiseks ühisesse süsteemi; • Hoonestuse kavandamisel hajaasustuses analüüsida, kas ala on kaetud ühistranspordivõrgustikuga või kas on võimalik ning majanduslikult otstarbekas ala ühistranspordiga ühendamine; • Analüüsida, kust hakatakse tarbima teenuseid sh lastehoiu ja koolivõrgu kättesaadavust. Joonis 3. Rahvastiku muutus ajavahemikul 2000-2011 (Statistikaamet, 2014) Hiiumaal ei ole toimunud mastaapset asustuse laienemist ning arvestades rahvastiku kahanemise trendi, ei ole seda ka edaspidi ette näha (Joonis 3). Asustuse arengu võimalused peavad olema tagatud kogu Hiiumaa piires. Ettevõtluse ja elamumajanduse arendamine on soodustatud keskustes, kuid see ei välista nende kavandamist ka hajaasustuses. Arvestada tuleb siiski asjaoluga, et ühistranspordi kättesaadavus ei pruugi olla hea kui ettevõtted ei paikne keskustes või nende lähialadel. Autoga liikumine võib olla ühistranspordist säästvam kui on vaja teenindada väikest arvu inimesi.22 22 Transpordi arengukava 2014-2020, lk 6 12 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Tuleb toetada kaasaegsete üürikorterite ehitamist keskustes kui korteriturul pakkumisi ei ole. Näiteks oma elukaart alustavatel noortel ei ole võimalik isegi töökoha olemasolul ennast samas elukvaliteedis sisse seada niisamuti nagu see oleks võimalik suuremates linnades. Siirdevöönd moodustub linna lähivööndist järgmise vööndi – linnaga on seotud 16-30% elanikest. Just siirdevööndi sidumine keskuses pakutavate võimalustega on otsustava tähtsusega.23 Kärdla linna siirdevöönd koosneb peamiselt 5 kandist – Malvaste, Suuremõisa, Luidja, Lauka ja Kõrgessaare.24 Sisuliselt moodustab kogu Hiiumaa piirkonna, mis on vaja siduda linnaga. Kärdlaga seotud 30- minutilise pikkusega autosõidu alast jäävad välja ainult Kõpu, Nurste ja Sõru kant (Joonis 4). Eeldatavasti saab toimepiirkondade raadiust järgneva 20 aasta jooksul suurendada 30-lt kilomeetrilt 40-ni tänu inimeste liikuvuse kasvule paremate teede ja kvaliteetsema ühistranspordi tõttu.25 Pikemate vahemaade igapäevaseks läbimiseks on Hiiumaal vajalik transpordivõimaluste mitmekesistamine ning teede kvaliteedi parendamine, mistõttu on esitatud planeeringus (Tabel 3) teede tolmuvabaks muutmise prioriteedid. Seeläbi on tulevikus paremini kaetud ka teenuste kättesaadavus Kõpu, Nurste ja Sõru kantides. Joonis 4. Kärdla toimepiirkonna sisemine tsoneering ja tööränne (Statistikaamet, 2014) Toimepiirkondade sisene sidusus on elu- ja töökohtade kokkusobitamise, inimeste tihedama suhtluse, kohaliku majanduse elavdamise, laialdasemate vaba aja veetmise ja õppimise võimaluste eelduseks. Tänu sellele suureneb elanike töö- ja elukohavalik, ettevõtetele on kättesaadav arvukam ja mitmekesisem tööjõud.26 Väljaspool saart on suuremateks pendelrände sihtkohtadeks Tallinn (197 inimest) ja Harjumaa, seetõttu on oluline hästitoimiv praami- ja lennuühendus. 23 Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes 24 Ettekanne. Tööränne ja toimepiirkonnad Hiiumaal (Statistikaamet, 2014) 25 Eesti 2030+, lk 24 26 Eesti 2030+, lk 24 Artes Terrae 13 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering 1.3. Keskused Hiiumaa keskuste võrgustiku määratlemisel on lähtutud „Uuringust era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“.27 Uuringu eesmärgiks on ühtlustada Eesti keskuste võrgustikku ning luua ühtne alus teenuste käsitlemisel teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks Eesti territooriumil, arvestades sotsiaal-majanduslikke suundumusi; pakkuda sisulistele kriteeriumitele tuginev lähenemine teenustevõrgu planeerimiseks, mis aitaks jõuda ühtse, põhjendatud ja toimiva lahenduseni kogu Eesti teenustevõrgu käsitlemises maakonnaplaneeringute kontekstis; suunata teenuste paiknemist ühtsetel alustel kogu riigis.28 Hiiumaa keskuste hierarhia ja paiknemine on kujutatud Joonisel 5. Joonis 5. Hiiu maakonna keskuste paiknemine ja hierarhia Arvestades prognoositavat elanikkonna vähenemist ja vananemist suuremal osal Eesti territooriumil, aga ka alternatiivsete kättesaadavuse viiside (e-teenused, koju toodavad teenused) lisandumist, tuleb ettevaatavalt kavandada teenuste võrgustikku selliselt, et teenuste kättesaadavus oleks valdavale 27 Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes (2015). Uuringus määratud keskused on siseministeeriumi poolt 2015.a ümber nimetatud järgnevalt: IV tasandi teenuskeskus – maakondlik keskus; III tasandi teenuskeskus – piirkondlik keskus, II tasandi teenuskeskus – kohalik keskus; I tasandi teenuskeskus – lähikeskus. 28 Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes lk 5-6 14 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering osale Eesti elanikest piisavalt hästi kättesaadav muutuvate majanduslike võimaluste ja otstarbekuse piires. Teenuste loetelu eesmärk maakonnaplaneeringus on näidata, milline on keskuste hierarhia asustusstruktuuris ja mitte teenuste konkreetse asukoha määramine. Teenuste loetelu keskuste lõikes on soovituslik. 1.3.1. Maakondlik keskus (IV tasand) Hiiumaal on maakonnakeskuseks Kärdla linn. Regionaalsete teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuuluvad Hiiumaa 17 paikkonnast 16 paikkonda – üksnes Sõru jääb sellest välja. Teenuskeskuse Potentsiaalsete Elanike arv hea Teenuspiirkonda potentsiaalse gümnaasiumi- Keskuse paikkond kättesaadavusega haaratud kliendibaasi õpilaste arvu teenuspiirkonnas paikkondade arv arvestuslik suurus hinnang 2030 2030 2030 2011 2011 2011 hinnang hinnang hinnang Kärdla linn 8299 6452 8299 6452 207 146 17 Prognoositav muutus Hiiumaa 78% 78% 70% rahvastikus (2030) Maakonnas on olemas enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu - maakonnahaigla, gümnaasium, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, staadion, pangakontor, linna läheduses maakondlik tervisespordikeskus (Paluküla) ning mujal piirkonnas (Suuremõisas) ametikool. Kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine on riigi prioriteet, mida viiakse ellu gümnaasiumivõrgu arendamisega, valdavalt maakondlikes keskustes, lähtudes haridusstrateegiast ja selle programmidest ning Hiiumaa vajadustest. Valdav osa elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omab Kärdlas regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti. Puudub Haigekassa teenindusbüroo. Kõik kohalikud kvaliteetteenused on Kärdlas või selle rahuldava kättesaadavusega teenuspiirkonnas olemas. Kärdla linnas või linna teenuspiirkonnas (kõik teenused ei paikne Kärdla linna territooriumil) on soovitavalt kättesaadavad kõik kohaliku ja lähikeskuste teenused ning täiendavalt järgnevad teenused: - Haigla; - Riigi regionaalhaldusasutused; - Politseijaoskond ja konstaablijaoskond; - Pangakontor; - Võistlusstaadion; - Maakonnarahvamaja või kultuurikeskus; - Maakonnaraamatukogu; - Kutsekool või muu ameti- või ümberõppevõimalus (asub Suuremõisas); - Maakondlik tervisespordikeskus; - Apteek; - Hambaravipraksis; - Maagümnaasium; - Ujula (asub Käinas); Artes Terrae 15 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering - Ühistranspordi terminal; - Hooldekodu eakatele (asub Tohvril); - Ehitus- ja aiakaupade kauplus; - Kiirabijaam; - Päästekomando. 1.3.2. Kohalik keskus (II tasand) Hiiumaal on üks kohalik keskus – Käina. Keskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub 4 paikkonda. Arvestuslik piirkonna elanike arv on alates 1500 elanikust. Keskusel on teenuspiirkonnas piisavalt suur kliendibaas kohalike põhiteenuste jätkusuutlikuks osutamiseks ka tulevikus. Elanike arv hea Keskuse potentsiaalse Potentsiaalsete Teenuspiirkonda Keskuse paikkond kättesaadavusega kliendibaasi põhikooli õpilaste haaratud teenuspiirkonnas arvestuslik suurus arvu hinnang paikkondade arv 2030 2030 2030 2011 2011 2011 hinnang hinnang hinnang Käina 2537 1972 2537 1972 226 150 6 Prognoositav muutus Hiiumaa 78% 78% 66% rahvastikus (2030) Käina toimib kohaliku keskusena hästi, kõik kohalikud põhiteenused on olemas. Käinas on soovitavalt kättesaadavad lähikeskuse teenused ning täiendavalt järgnevad teenused: - Põhikool; - Lasteaed; - Spordisaal, välispordiväljak ja terviserada; - Noortekeskus; - Rahvamaja; - Raamatukogu; - Postkontor; - Sularahaautomaat või postipank; - Päevakeskus eakatele; - Sotsiaaltöötaja kabinet; - Kütuse müügikoht; - Esmatasandi tervisekeskuse filiaal või üksik perearstipraksis; - Haruapteek; - Päästeüksus (kutseline või vabatahtlik)29; - Piirkonnapolitseiniku vastuvõtupunkt; - Toidu- ja esmatarbekaupade kauplus. 1.3.3. Lähikeskused (I tasand) Lähikeskuse kriteeriumi täidab Hiiumaal 5 paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Lähikeskuse arvestuslik piirkonna elanike arv on alates 500 elanikust. 29 Maakonnaplaneering ei sätesta, kas tegemist on kutselise või vabatahtliku päästeüksusega 16 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Elanike arv hea Kaugus lähimast Potentsiaalsete põhikooli- Keskuse paikkond kättesaadavusega kõrgema tasandi õpilaste arvu hinnang teenuspiirkonnas keskusest 2011 2030 hinnang 2011 2030 hinnang Emmaste 983 764 81 54 18,5 Kõrgessaare 850 661 71 47 18,9 Suuremõisa 456 354 33 22 11,6 Vastavate teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust arvesse võttes, määratakse Hiiumaal kolm teenuskeskust lähikeskustena – Emmaste, Kõrgessaare ja Suuremõisa. Kui Emmaste ja Kõrgessaare keskuste rahvaarv kasvab ning ületab 1500 elaniku piiri, saab neid liigitada kohaliku tasandi keskusteks. Võttes arvesse Emmaste ja Kõrgessaare paikkondade keskuste kaugust kõrgema tasandi keskustest kohalike põhiteenuste rahuldava kättesaadavuse kauguskriteeriumi kontekstis (15 km), on Emmaste ja Kõrgessaare teenuste nimekirja laiendatud. Emmaste asula ja suure osa Emmastega seotud teenuspiirkonna ning Kõrgessaare ja suure osa Kõrgessaarega seotud teenuspiirkonna kaugus lähimast keskusest (vastavalt Käina ja Kärdla) on suurem kui 15 km. Emmaste on Käinast 19 km kaugusel, Tohvri 27 km ja Õngu 34 km kaugusel. Kõrgessaare on Kärdlast 19 km, Kõpu 35 km ja Kalana 43 km kaugusel. Emmastes ja Kõrgessaares on soovitavalt kättesaadavad järgnevad teenused: - Põhikool; - Lasteaed; - Spordisaal; - Noortekeskus; - Sularahaautomaat; - Päevakeskus eakatele; - Sotsiaaltöötaja kabinet; - Kütuse müügikoht; - Perearsti vastuvõtt 1-3 korral nädalas - Haruapteegi filiaal; - Vabatahtlik päästeüksus. Lisaks metoodikas nimetatutele on lähikeskuseks määratud ka Suuremõisa, kuna sealne elanike arv on ligilähedane lähikeskuse kriteeriumile ning eeldatavasti säilib samal tasemel tänu Suuremõisa logistiliselt heale asukohale ja ametikooli olemasolule. Ametikoolis õpivad õpilased üle kogu saare ja ka väljapoolt Hiiumaad, seetõttu on Suuremõisas tegelik teenuseid tarbivate inimeste arv suurem. Suuremõisas on soovitavalt kättesaadavad järgnevad teenused: - Toidu- ja esmatarbekaupade kauplus; - Postipunkt; - Haruraamatukogu; - Laste päevahoid; - Algkool; - Vaba aja keskus; - Välispordiväljak. Käesoleval ajal (2016.a) on soovituslikest teenustest Emmastes olemas kõik teenused, samuti Kõrgessaares ja Suuremõisas. Artes Terrae 17 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering 1.4. Ühendused Asustusstruktuuri toimimiseks ning teenuste kättesaadavuse tagamiseks on oluline ühenduste olemasolu keskuste vahel. Transpordisüsteemid peavad olema üles ehitatud viisil, mis tagab igal pool Eestis elamisvõimalused ning seejuures aegruumiliste vahemaade vähendamiseks võimalikult keskkonnahoidlikul moel. Peamine ülesanne on tagada sagedaste, mugavate ja kestlike liikumisvõimaluste loomise abil vajalikus suunas ja vajalikul ajal töökohtade ja teenuste kättesaadavus ka hõreda asustuse tingimustes. Lahendused peavad lähtuma igapäevasest liikumisvajadusest ja ühendama erinevaid liikumisviise.30 Transpordikorralduse arendamisel tuleb arvestada ka universaaldisaini põhimõtetega, mis muudab liikumise kõikidele eagruppidele lihtsamaks sh arusaadavamaks. Transpordikasutus sõltub elanike liikumisvajadusest. Inimeste liikumised on enamasti eesmärgipärased, olles seotud kindla ajaperioodiga, liikumise lähtekoha ja soovitud sihtkohaga. Liikumisviisi valikut mõjutab seejuures liikumiste vahemaa ja liikumisviisi kättesaadavus. Lühemate vahemaade puhul eelistatakse pigem jalgsi käimist ning jalgratast. Eelkõige on lühemad liikumised asulatesisesed või kahe naaberasula vahelised. Pikemate vahemaade läbimisel tekib vajadus motoriseeritud transpordi järele. Siinjuures on oluline roll ühistranspordil. Just pikemate vahemaade läbimisel sõltutakse enam transpordisüsteemi optimaalsest toimimisest ja eelkõige bussiühenduse kättesaadavusest. Ühistranspordi kasutatavust mõjutab enim selle teenuse kättesaadavus. Olulisimateks kriteeriumiteks on seejuures bussiühenduse olemasolu sobival ajahetkel vajalikus suunas. Bussitranspordi veovõime on suur ning selle efektiivsus ilmneb eelkõige suurema nõudluse puhul. Vähese nõudluse korral tuleb inimeste liikumisvajadus rahuldada muul moel. Seejuures tuleb silmas pidada, et liikumisvõimalused tuleb tagada kõikidele elanikele. Transpordikasutust mõjutavad enim lapsed ja töötavad täiskasvanud. Lastel on igapäevased liikumised seotud enamasti kooli ja koduga. Olulisel kohal on samuti huvitegevus ja vaba aja sisustamine. Samas toimuvad koolivälised tegevused sageli kodu või kooli piirkonnas. Täiskasvanute liikumised toimuvad valdavalt kodu ja töökoha vahel. Eelkõige päevasel ja õhtusel perioodil on olulise tähtsusega ka kaubandus- ja teenindusasutuste külastamine. Teistel põhjustel liikumised on väiksema osakaaluga ning juhuslikumat laadi. Eakate liikumisvajadus on võrreldes töötajate ja õpilastega ebaregulaarsem, sõltudes eelkõige konkreetsest vajadusest.31 Seetõttu on bussitranspordi liinivõrgu ja sõidugraafikute kavandamisel vajalik esmalt tagada ühendusvõimalused peamistel liikumissuundadel, et võimaldada jõuda sobivaks ajaks tööle ja kooli ning hiljem tagasi koju. Rahvaloenduse andmetel (2011) elab Kärdlas ligikaudu 40% töötavatest elanikest ja linnas asuvad ligikaudu pooled Hiiumaa töökohtadest. Asustuse struktuur ja töökohtade paiknemine avaldavad suurimat mõju elanike liikumisvajadustele.32 Liikumiste modelleerimisel lühima marsruudi järgi, kujunevad hommikusel perioodil suurima mahuga liikumisteks Kärdlasse suunduvad suunad. Pea ühtlase koormusega on nii Heltermaa, Käina kui ka Kõpu suunalt saabuvad liikumisvood. (Joonis 6). 30 Eesti 2030+, lk 26 31 Hiiu maakonna transpordiuuring (Tallinn 2014), lk 3 32 Hiiu maakonna transpordiuuring, lk 4 18 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Joonis 6. Töö ja kooliga seotud liikumissuunad (Stratum, 2015) Ühistranspordi kättesaadavuse mõistes on lisaks ühendusele maakonnakeskusega olulised ka ühendused nii kohaliku kui lähikeskustega. Selleks on vajalik töörände mõistlikku ajakulu võimaldavad kiiremad ühendused kohalikust keskusest toimepiirkonna keskusesse hommikul ja õhtul ning nendega seotud kohalikud etteveoliinid. Antud jaotusele tuginedes võiks igal paikkonnal olla keskustega ühel tööpäeval vähemalt üks ühistranspordiühendus päevas, seda nii kohaliku kui maakonnakeskusega. Teenuskeskuste ühendamisel on vajalik ühenduste arv: • Kõrgessaare – Kärdla: 3 ühendust tööpäevas; • Emmaste – Käina: 3 ühendust tööpäevas; • Käina – Kärdla: 4 ühendust tööpäevas. Määratletud mahus ühendused on teenuskeskuste vahel tagatud ning seega ka juurdepääs teenustele tagatud (Joonis 7). Artes Terrae 19 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Joonis 7. Teenuskeskustele hea juurdepääsuga alad Oluline on, et ühistranspordi teenus säiliks edaspidi vähemalt samas mahus, selleks tuleb arendada alternatiivseid transpordivõimalusi (nõudebuss, kogukonnateenus vms). Suurema nõudlusega liikumissuundadel (üle 50 inimese) tuleb tagada ühistranspordiga regulaarne ühendus. Väiksema nõudluse korral on otstarbekas kasutada nõudluspõhist veoteenust (Joonis 8).33 Ühistranspordi liinivõrgu planeerimisel on oluline tagada regulaarne ühendus teenuskeskuste vahel, hoiduda tuleb dubleerivatest liinidest ja väljumistest. See puudutab nii õpilasliine, kaugliine kui maakonnaliine. Liinide dubleerimine toob kaasa ressursside ebaotstarbeka kasutuse.34 Ühistranspordi korralduse osas on esitatud ettepanekud planeeringu Lisas 2. Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine. 33 Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine (Stratum, 2015), lk 9 34 Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine (Stratum, 2015), lk 32 20 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Joonis 8. Regulaarse ja ebaregulaarse (hooajaline või nõudluspõhine) ühistranspordiühendusega piirkonnad pikas perspektiivis Saarelisuse tõttu on oluline tagada ühistranspordiga juurdepääs ka lennuväljale ja sadamale. Lennuväljale juurdepääs tagatakse otseühendusega Kärdlast. Teiste piirkondade ühendus lennuväljaga võimaldatakse ümberistumisega Kärdlas. Oluline on lennu optimaalne väljumine ja saabumine, et võimaldada ühendus Tallinnaga mõistlikul ajal. Lennuajad peavad olema sobitatud maakonnasiseste ühendustega. Oluline on teiste piirkondade elanike optimaalse ümberistumisvõimaluse tagamine Kärdlas. Juurdepääs Heltermaa sadamale ja parvlaevaühendusele tagatakse otseühenduste kaudu Kärdla ja Käinaga. Ühendus on otstarbekas võimaldada igale põhigraafikujärgsele parvlaeva väljumisele.35 Ühendus Saaremaaga Sõru sadama kaudu tagatakse nõudeliiniga. Oluline on, et Saaremaal toimiks samuti analoogse teenuse olemasolu või regulaarne ühistranspordiliin. 1.5. Ettevõtlus ja tootmisalad Ligi pooled majanduslikult aktiivsed ettevõtted on registreeritud Kärdla linnas. Hiiu maakonnas on olulisel kohal töötlev tööstus (15% ettevõtetest) ning kutse- ja tehnikaalane tegevus (12,9% ettevõtetest). Olulise osa moodustavad ka majutuse ja toitlustuse ning veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted (vastavalt 11,2% ja 6,7% ettevõtetest). Peaaegu pooled maakonna elanikud töötavad elukohajärgses asulas. Tööle suundudes ületab asula piiri 47,9% Hiiu maakonna elanikest ehk 1 239 inimest. Siiski ei ole kõik erinevate asulate vahel liikujad potentsiaalsed ühistranspordi kasutajad, sest paljudel juhtudel töötatakse kõrvalasulas ning igapäevane liikumistee on piisavalt lühike jalgsi käimiseks või jalgrattaga sõitmiseks. 35 Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine (Stratum, 2015), lk 32 Artes Terrae 21 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Suurim töökohtade arv on Kärdla linnas. Oluline keskus on ka Käina alevik, kus on 254 inimese töökoht. Suurim liikumine toimub just nende keskuste suunas.36 Valdade üldplaneeringutega määratud tootmisalad on pindalalt suhtelistelt väikesed (Joonis 9). Joonis 9. Hiiumaa olemasolevate ja kavandatud tootmisalade paiknemine Ulatuslike tootmisalade määramiseks maakonnaplaneeringus puudub otsene vajadus. Oluline on pigem olemasolevate tootmisalade laiendamise võimaluste säilitamine ning nende baasil klastrite moodustamine. Hiiumaa tootmisalad on koondunud sadamate või keskuste lähedusse. Suurem tootmisalade kontsentratsioon on Kärdla ja Käina lähialal. Tootmisalade asukoha valikul eelistatakse varem tootmis- või ettevõtlusaladena kasutuses olnud alasid. Tootmisalade arengu põhimõtted ja kasutustingimused: • Olemasolevatele tootmisaladele tagada laienemisvõimalus. • Tootmisalad kavandada logistiliselt kättesaadavatesse kohtadesse (nt keskuste lähialadele), et võimaldada nii toorme, toodangu kui tööjõu liikumine; • Kontsentreerida tootmisalad ning moodustada klastrid (nt puit, plast); 36 Hiiu maakonna transpordiuuring (Tallinn 2014), lk.6 22 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering • Vältida suure liiklus- ja saastekoormusega tootmisalade kavandamist elamualade vahetusse lähedusse. Ohtlike ettevõtete kavandamisel arvestada ohualaga (sõltuvalt ettevõtte iseloomust, indikatiivselt alates 300 meetrist); • Tulenevalt kliimamuutustest arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega vältimaks kuumasaarte teket. Vajadusel moodustada puhveralad tootmisalade ja muu kasutusfunktsiooniga alade vahele. Liigendada tootmisalad, soovitavalt rajada kõrghaljastus, liigendada ulatuslikud pinnad haljastusega, • Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladele (Joonis 10) ehitamisel ja majandustegevuse arendamisel kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb üldplaneeringutes vajadusel ette näha vastavad meetmed (nt projekteerimistingimused). Põhjavee kaitstuse kohta on leitav informatsioon Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse kaardilt37. Tootmisalade planeerimisel tuleb välja selgitada põhjavee toitealad ja nende kaitse vajadus. • Arendada tehnilist taristut, tagamaks tootmisalade toimimist ja arengut; • Eelistada olemasolevate piirkonna alajaamade lähedust uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise eesmärgil. Juhul, kui uus liitumine elektrivõrguga tingib ümberehitustöid piirkonna alajaamas, on liitumise prognoositav valmimise aeg kolm aastat. Joonis 10. Põhjavee kaitstus Hiiumaal 37 http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf Artes Terrae 23 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering 2. KESKKOND 2.1. Väärtuslikud maastikud Hiiu maakonnaplaneeringu ühe ruumilise arengu eesmärgina on sätestatud - Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused on hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud. Oluliseks peetakse seejuures looduslähedase elulaadi väärtustamist ning rohelise mõtteviisi ja käitumise laiendamist erinevate majandusvaldkondade arendamisel, sh väärtuslike maastike ning põllumajandusmaade hoidmist ning säilitamist. Tulenevalt 2001-2003 läbiviidud maastike väärtuste hindamisest, on väärtuslike maastiku hindamisel ja määratlemisel lähtutud viit tüüpi väärtustest: Kultuurilis-ajaloolise väärtusega (KAV) on traditsioonilise ilmega küla- või mõisamaastikud ehk sisuliselt kohad, kus on tehtud suhteliselt vähe maaparandust, samuti traditsioonilise ilmega kirikukülad ja väikelinnad. Väärtuslikud on veel kohad, kus on tihedalt üksteise kõrval säilinud jälgi erinevatest ajalooperioodidest muinasajast tänapäevani, samuti ajaloosündmuste, muistendite või kultuurilooga seonduvad paigad. Esteetilise väärtusega (EV) on maastikud, mis on mitmekesised, vaheldusrikkad, omapärased või lihtsalt väga ilusad. Väärtust tõstavad teedelt avanevad ilusad vaated ja maastiku hooldatud ilme. Väärtust kahandavad maastikku halvasti sobitatud suuremad hooned või rajatised, kõrgepingeliinid, prügimäed jt häirivad tegurid. Looduslikku väärtust (LV) omavad raietest puutumata vanemad metsad (nn põlismetsad), suuremad looduslikus seisundis olevad märgalad, looduslikud rohumaad ehk niidud ning puhtaveelised veekogud, mis on maaparandusest rikkumata. Lisaks on väärtuslikud ka väiksema pindalaga looduslikud ja looduslähedased elupaigad ja looduslikud elemendid, mis asuvad põllumajandusmaastikul või muude intensiivse maakasutusega alade sees või vahetus naabruses (väiksemad veekogud, märgalad, metsatukad, põllusaared jne). Väärtuslik puhkemaastik (RTP) võib olla nii põlismets kui kohalikku ajalugu ja traditsioone väljendav ilus kultuurmaastik. Ala väärtust tõstab läheduses asuv meri, järv või muu veekogu, samuti kõikvõimalikud vaatamisväärsused. Puhkemaastik peab olema kergesti ligipääsetav. Identiteediväärtust (IV) omavad alad ja objektid, mis on kohalike elanike jaoks olulised või kõrgelt hinnatud. Kirjeldatud väärtusi leidub vähemal või rohkemal määral igal pool. Teatud aladel on aga need väärtused selgelt kontsentreerunud, paremini säilinud või eksponeeritud. Seetõttu on ka võimalik piiritleda maastikke, millel on teistest suurem väärtus, ning mis seetõttu väärivad meie erilist tähelepanu. Need ongi väärtuslikud maastikud. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt teenivad väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. Maakonnaplaneeringutes nimetatud väärtuslike maastike (sh traditsiooniliste põllumajandusmaastike) säilitamise ja kasutamise meetmeid tuleb kohaliku tasandi planeeringute koostamisel arvesse võtta. 24 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Eesti 2030+ on eesmärgiks seatud, et välja tuleb töötada Eesti rahvusmaastike määratlemine ja nende säilimist tagavad tingimused.38 Nimetatud ülesanne on Hiiu maakonnaplaneeringuga koostamisel täidetud, kuna maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek rahvusmaastike määramiseks. Edasine Eesti rahvusmaastike määramise protsess toimub juba riigi tasandil. Hiiumaa rahvusmaastike ettepanek: • Kaleste (väärtuslik maastik nr 3 + Kõpu MKA Kaleste sihtkaitsevöönd); • Kõpu-Ojaküla-Ülendi (väärtuslik maastik nr 5); • Kaibaldi nõmm (väärtuslik maastik nr 13); • Kärdla linn (väärtuslik maastik nr 16); • Kuri-Hellamaa-Hagaste (väärtuslik maastik nr 26); • Kagu-Hiiumaa (väärtuslik maastik nr 28); • Kagu-Hiiumaa laiud (väärtuslik maastik nr 30); • Kassari (väärtuslik maastik nr 32); • Sõru-Hindu-Tohvri (väärtuslik maastik nr 38); • Tahkuna LKA Järidemetsa, Lõimastu ja Lepaniidi sihtkaitsevööndid ning Lehtma loodusreservaat (hõlmab osaliselt väärtuslikku maastikku nr 12). Hiiumaa väärtuslikud maastikud on esitatud Tabelis 1 ja Joonisel 11. Selgitused maastike piiritlemise, klassifitseerimise, väärtuste ja nende hindamise kohta on esitatud maakonnaplaneeringu Lisas 3. Tabel 1. Hiiumaa väärtuslikud maastikud Pindala Nr Ala nimi Klass Tüüp KAV EV LV IV RTP RM ha 1 Ristna-Ohami I 459 253 2 3 3 2 3 - 2 Kalana II 35 188 2 2 2 1 2 - 3 Kaleste I 359 305 2 3 3 2 3 x 4 Hirmuste I 35 221 3 3 3 1 2 - 5 Kõpu-Ojaküla-Ülendi I 3789 445 3 3 2 2 3 x 6 Kiduspe küla II 35 322 2 2 2 1 2 - 7 Suureranna-Laasi-Viita II 25 360 2 2 3 1 1 - 8 Luidja-Paope-Jõeranna II 35 680 2 2 3 1 2 - 3567 9 Kõrgessaare II 450 3 2 3 1 2 - 8 10 Reigi-Lauka I 3578 1908 3 2 3 1 3 - 11 Mudaste-Ogandi laisid II 35 465 1 1 3 1 1 - Tahkuna lääne- ja 12 I 4589 1080 2 3 3 2 3 x põhjarand 38 Eesti 2030+, lk 48 Artes Terrae 25 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering 13 Kaibaldi nõmm I 48 328 2 3 3 3 2 x 14 Aruselja talu II 2 30 2 3 2 1 1 - 15 Vanajõe org I 489 41 2 3 3 2 3 - 16 Kärdla linn I 15 268 3 3 2 2 3 x Kärdla rannaniidud ja 17 II 359 37 2 2 2 1 3 - metsad Kärdla-Tareste- 18 II 459 287 1 3 3 1 2 - Tõrvanina 19 Kärdla-Hausma-Heilo II 359 371 2 3 2 1 3 - 20 Hiiessaare-Kukka II 35 421 2 2 2 1 2 - 21 Paluküla II 38 400 2 2 3 1 3 - 22 Palade-Partsi II 37 581 3 2 3 1 2 - 23 Tubala II 28 253 2 3 2 1 2 - 24 Nõmba II 39 208 2 3 2 1 2 - 25 Sääre-Suursadama II 3568 386 3 3 1 1 3 - 26 Kuri-Hellamaa-Hagaste I 259 678 3 3 2 2 2 x 27 Viilupi asundusküla II 2 177 2 2 2 1 2 - 3567 28 Kagu-Hiiumaa I 4897 3 3 3 2 3 x 89 29 Salinõmme-Õunaku II 25 740 2 2 3 1 2 - 30 Kagu-Hiiumaa laiud I 359 621 3 2 3 3 2 x Käina põllumajandusmaastik 31 I 2567 3075 3 2 3 1 2 - koos kihelkonnakeskusega 32 Kassari I 3579 2672 3 3 3 3 3 x 33 Kaigutsi küla II 2 285 2 2 2 1 1 - 34 Taterma-Kuriste II 38 176 3 2 1 1 2 - 35 Jausa II 25 540 3 2 2 1 1 - 36 Valgu-Harju-Prassi II 2 458 2 2 1 1 2 - 37 Viiri-Emmaste-Tilga I 2567 1291 3 3 2 1 2 - 38 Sõru-Hindu-Tohvri I 359 712 2 3 3 2 3 x 39 Vanamõisa II 35 382 2 2 3 1 1 - 40 Õngu-Mänspe-Haldi II 359 603 2 3 2 1 3 - 41 Leemeti mäed II 49 268 1 3 3 1 3 - 26 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Joonis 11. Hiiumaa väärtuslike maastike paiknemine Väärtuslike maastike kaitse tagatakse neile seatud kasutustingimuste täitmisega, mida on oluline arvestada nii üldplaneeringute koostamisel kui ka erinevate arendus- ja majandustegevuste kavandamisel. Väärtuslike maastike säilimine sõltub paljudest, eeskätt majanduslikest teguritest, millest olulisemad on põllumajanduse tasuvus ning toetuste taotlemise tingimused. Allpool tuuakse ära väärtuslikele maastikele seatud üldised kasutustingimused, täpsemalt on need iga ala kohta eraldi ära toodud väärtuslike maastike registris Lisas 3. Väärtuslike maastike arengu põhimõtted ja kasutustingimused: • Vajadusel täpsustada väärtuslike maastike piire ning kaitse- ja kasutustingimusi; • Piiritleda miljööväärtuslikud alad; • Koostada maastikuanalüüs. Omavalitsusel on õigus ehitiste kavandamisel väärtuslikele maastikele nõuda maastikuanalüüsi. • Säilitada traditsioonilisi (ajaloolise väärtusega) maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; • Säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid sh vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; • Säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente; • Sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust; Artes Terrae 27 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering • Sobitada uusi hooneid, rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei kahaneks; • Vältida elamuehitust rannaniitudel, vanades luitemetsades jt suure loodusliku väärtusega aladel, kuhu traditsiooniliselt pole veel elamuid rajatud; • Korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse tõttu ei kannataks. Väärtuslikele maastikele on vajalik koostada maastikuhoolduskavad. Konfliktsed alad maakasutuse osas võivad olla alad, kus ehitustegevus konkureerib looduskaitseliste või maastikuliste väärtustega. Reeglina on tegemist atraktiivsete rannaäärsete aladega, kus ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada eelpool loetletud kasutustingimusega ning soovitustega. 2.1.1. Ilusad maanteelõigud ja vaatekohad Lisaks väärtuslikele aladele määratleti ka Hiiumaa ilusaimaid maanteelõike ning vaatekohtasid. Ilus teelõik tähendab, et teelt vaadeldav maastik on kaunis ja vaheldusrikas. Sellised teelõigud jäävad reeglina väärtuslike maastike piiridesse või läbivad valdavalt vanema metsaga kaetud alasid. Nende väljaselgitamise eesmärk on leida sobivaid marsruute, mida turistidele ja puhkajatele soovitada. Ka on maanteed nö visiitkaart, mille põhjal kujuneb mulje Hiiumaast ja hiidlastest saart lühiajaliselt külastavatel inimestel. Seepärast tuleb senisest märksa rohkem pöörata tähelepanu teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Ilusa vaatega kohad on kergesti ligipääsetavad ning sellised, kus maanteelt avaneb merevaade või neeme tipust, tule- või vaatetornist avaneb avar vaade merele või ümbrusele. Ilusa vaatega kohad jäävad enamasti väärtuslike maastike piiridesse ning nende puhul kehtivad analoogsed hooldussoovitused. Tuleb vältida tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, elektriliinide jms domineerivate tehniliste rajatiste püstitamist vaatekohtade lähedusse, eriti vaatesektorisse või vaatekoha ja mere vahele. 2.2. Väärtuslik põllumajandusmaa Kõige otstarbekam on väärtusliku põllumajandusmaa iseloomustamisel arvestada mullaviljakust. Mullaviljakus on mulla spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub võimes tagada taimede kasvuks ja arenguks soodsad tingimused, st eelkõige varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Üldiselt peetakse viljakaks mulda, mis suudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi.39 Mullaviljakust väljendatakse erinevaid mullaparameetreid kompleksselt käsitleva mulla boniteediga.40 Põllumajandusmaa massiivide boniteet on eelduseks väärtusliku põllumajandusmaa määratlemisel. Väärtuslik põllumajandusmaa Eestis on määratud kahe kriteeriumi alusel: 1. Väärtuslik põllumajandusmaa on maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva maa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. 39 Mullateadus (Tartu 2012), lk 402 40 Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine, aruanne (Kuressaare 2015), lk 2 28 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering 2. Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa, mille boniteet on võrdne või suurem selle maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist.41 Väärtusliku põllumajandusmaa42 keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti. Riigi väärtuslikud põllumajandusmaad on kajastatud Maa-ameti geoportaalis maa kvaliteedi ja hindamise kaardirakenduses ja maakatastri kitsenduste kaardil. Hiiumaal on väärtuslikke põllumajandusmaid (boniteet 28 hindepunkti või rohkem) kokku 14 602 ha ja need moodustavad 66% põllumajandusmaade massiivide kogupindalast (Joonis 12). Saarelisusest tulenev keskmisest pikem vegetatsiooniperiood loob head eeldused loomakasvatuse arendamiseks, mis omakorda aitab kaasa poollooduslike ehk pärandkoosluste säilitamisele. Kliimamuutustest põhjustatud vegetatsiooniperioodi pikenemine võib luua täiendava potentsiaali maakonna põllumajandusmaade kasutamiseks, kuid seda võib pärssida kuumalainete sagenemine. Väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kasutada eelistatult põllumajanduslikuks tegevuseks. Ehitustegevuse kavandamisel on põllumajandusmaadel vaja tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimivus. 41 Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine, aruanne (Kuressaare 2015), lk 7. Väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad tingimused on täpsustamisel, kuna planeeringu koostamise ajal toimub Maaeluministeeriumi poolt väärtuslikke põllumajandusmaid käsitlevate õiguslike aluste välja töötamine. Vastava õigusakti kehtima hakkamisel tuleb järgida seal sätestatud tingimusi ja nõudeid 42 Riigi väärtuslikud põllumajandusmaad on kajastatud Maa-ameti geoportaalis maa kvaliteedi ja hindamise kaardirakenduses ja maakatastri kitsenduste kaardil. Artes Terrae 29 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Väärtuslikuks põllumajandusmaaks Hiiumaa maakonnaplaneeringus loetakse põllumajandusmaad alates 28 boniteedi hindepunktist. Joonis 12. Hiiumaa väärtuslike põllumajandusmaade paiknemine 2.3. Roheline võrgustik Roheline võrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis tagab koosluste arengu looduslikkuse suunas. See kõik toetab bioloogilist mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Võrgustik säilitab keskkonna looduslikku iseregulatsiooni. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt täiendavad riigi suuri ja väikseid tuumalasid maakondlikud rohestruktuurid, mis seovad need ühtseks võrgustikuks. Tagada tuleb riigi rohevõrgustiku suurte struktuuride terviklikkus ja toimivus, sest muidu ei ole võimalik säilitada ka peenemat kohalikku struktuuri. Seetõttu tuleb üldjuhul vältida suurte tehnilise taristu objektide rajamist suurstruktuuride alale. Suurte tuumalade ulatus ei tohi üle 10% väheneda. Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. On oluline, et rohevõrgustik seoks olemasolevad kaitstavad alad hästi 30 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering omavahel, moodustades katkematu süsteemi, mis aitab kaasa kaitsealade säilimisele ja toimimisele, liikide rändele jne.43 Hiiumaa oma kõrge metsasuse, suure kaitsealade osakaalu (24%) ja suhteliselt madala põllustatusega tõenäoliselt ei vaja lähiaastatel erilisi meetmeid võrgukujulise looduse tugisüsteemi kujundamiseks. Küll aga on olnud igati mõistlik vastav võrgustik planeeringu käigus genereerida, et otsuste tegemisel sellega arvestada ning ennetada võimalikke looduskaitseliselt negatiivseid lahendusi. Võrgustiku genereerimisel on välja jäetud asustatud alad ja põllumajandusmaad (haritavad maad), samuti eraldi asetsevad looduslikud alad, mille pindala on väiksem kui 20 ha. Hiiumaa rohelise võrgustiku genereerimisel on aluseks võetud ulatuslikud metsaalad ning alad, mille kasutuse kohta kehtivad looduskaitselised piirangud. Hiiumaa roheline võrgustik koosneb järgmistest komponentidest: • Looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad sh Natura 2000 võrgustiku alad (loodus- ja linnualad); • Riigimetsad ja osaliselt erametsad; • Ranna-ala. Maakonnaplaneeringu koostamise raames korrigeeriti rohelist võrgustikku järgmiste kriteeriumide alusel (Joonis 13): • Reeglina arvati võrgustikust välja asulad ja tihedama asustusega alad. Rohekoridoride paigutust korrigeeriti maastikuloogikast lähtuvalt nii, et koridorid kattuks tõenäoliste reaalsete ökoloogiliste koridoridega, millel ei esine olulisi barjääre (näiteks asulaid); • Rohevõrgustikust arvati reeglina välja põllumajandusmaade domineerimisega piirkonnad; • Eesmärgiga parandada rohevõrgustiku sidusust ning funktsionaalust, arvati võrgustikust välja mittesidusad võrgustiku elemendid; 43 Eesti 2030+ , lk 47 Artes Terrae 31 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering • Rohevõrgustik baseerub peamiselt riigimetsa ja kaitsealade maadel. Joonis 13. Rohelise võrgustiku tuumalad ja koridorid. Ruumiandmed, mille alusel on roheline võrgustik moodustatud. Rohelise võrgustiku aladel kehtivad üldised kasutustingimused ning seadustest ja kaitse-eeskirjadest tulenevad piirangud ja kitsendused. Lisaks kehtivad veel kasutustingimused, mis on seatud kõrge loodusväärtusega ja ökoloogiliselt tundlikele aladele. Rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja kasutustingimused: • Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. • Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel. • Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%. • Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine. 32 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering 2.4. Puhkealad Maakonnaplaneering näeb ette kogu Hiiumaa turismipotentsiaali maksimaalset kasutamist, sh loodus- ja mereturismi arendamist. Vajalik on puhkealade ja turismiobjektide kasutuse planeerimine (erinevat tüüpi teed, rajad, parklad, telkimis- ja lõkkekohad, viitade süsteem jms) ja suunamine nii planeeringute kui projektide kaudu. Metsi ja randu peetakse turismi ja puhkemajanduse seisukohalt väga olulisteks aladeks. Puhkeväärtust hinnati ka väärtuslike maastike inventuuri raames (vt Tabel 1). Oluliste puhkealadena on maakonnaplaneeringus määratud: • Ristna rand ja rannikumetsad; • Tahkuna läänerand; • Tahkuna idarand-Tõrvanina; • Kassari edela- ja lõunaosa; • Sõru-Tohvri rannaala; • Kalana sadama puhkeala; • Kärdla rannaniidud ja metsad; • Hirmuste puhkeala; • Kaleste puhkeala. Need on piirkonnad, mis on looduslikult sobivad puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi (nii kohalikke kui turiste) kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne. Puhkajate rohkus suvel antud kohtades eeldab läbimõeldud infrastruktuuri, regulaarset hooldust ja puhkerajatiste planeerimist. Kolme esimese ala puhul on puhkeväärtusega nii rand kui sellega piirnev mets. Tegemist on riigimetsa aladega, mis on määratud ka Riigimetsa Majandamise Keskuse Hiiumaa puhkeala koosseisu. Kassari edela- ja lõunaosa ning Sõru-Tohvri rannaala puhkealade puhul omab puhkeväärtust nii rand kui poolavatud kultuurmaastik kadastikega. Noorel (männi)metsal on siin pigem negatiivne roll – mets varjab vaateid ja moodustab läbitungimatuid tihnikuid. Tegemist on eramaadega ja suvilaehituseks atraktiivsete rannikupiirkondadega. Ülejäänud puhkuseks kasutatavad alad maakonnas on ujumisrannad, seene- ja marjametsad ning teatud metsaalad orienteerumiseks, suusatamiseks ja muuks aktiivseks puhkuseks. Enim kasutatavad puhkemetsad asuvad peamiselt riigimetsa maadel ning nende kohta on Riigimetsa Majandamise Keskus koostanud kasutuskorralduskava. Puhkealad, välja arvatud Kalana sadama puhkeala, kattuvad täielikult või osaliselt kaitstavate aladega. Puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimused: • Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega. • Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses paiknevatele inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel läbi viia mõjude hindamine või Natura hindamine. Kavandatavad tegevused kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Artes Terrae 33 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering 2.5. Kaitstavad objektid 2.5.1. Muinsuskaitseobjektid Hiiumaa muinsuskaitseobjektide nimekiri on leitav kultuurimälestiste riiklikust registrist.44 Planeeringute koostamisel tuleb lähtuda ajakohasest registri andmetest. Muinsuskaitsealasid, mis on planeerimisseaduse kohaselt maakonnaplaneeringu objektideks, Hiiumaal ei esine. Piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, eelkõige traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik ja sadamad, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega. Arvestada tuleb ka võimalusega, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib asuda veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). Lisaks kaitsealustele objektidele tuleb planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel arvestada ka teiste kultuuriväärtuslike objektidega nagu XX sajandi arhitektuur45, pärandkultuuriobjektid46 (Hiiumaa pärandkultuurist, 2011)47, maa-arhitektuur48 jne, et säilitada Hiiumaa identiteediväärtust ning toetada kohalikku turismi. Hiiu maakonnas arvel olev arheoloogiapärand on kajastatud Lisas 3. 2.5.2. Looduskaitseobjektid Kaitstavad loodusobjektid vastavalt looduskaitseseadusele on kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Info kaitstavate loodusobjektide kohta on leitav keskkonnaregistri andmebaasist.49 Planeeringute koostamisel tuleb kasutada ajakohastatud andmeid. Igal kaitsealal peab olema kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, hoiualal kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskirjad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustega ja avaldatud Riigi Teatajas. Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaamet, teavet kavade kohta saab EELIS-e andmebaasist.50 Maakonnaplaneeringuga ei tehta ettepanekuid kaitsealade kaitserežiimi algatamiseks, muutmiseks ega lõpetamiseks. Küll aga on oluline kaitsealade moodustamisel arvestada lisaks looduskeskkonna mõjudele ka sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, tasakaalustamaks maakonna arengut. 2.6. Maavarad Maakonnaplaneeringuga uusi maardlaid ei määrata, vaid näidatakse ära maardlate alad ning täpsustatakse sellest tulenevad piirangud (Joonis 14). Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga olemasolevad maardlad jagatud kolme kategooriasse järgmiselt: I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus toimub juba praegu ning on mõistlik kaevandamist jätkata; tegu on piirkonnaga, kus on vähe varusid ja takistusi teada ei ole); 44 register.muinas.ee 45 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture 46 http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Parandkultuuri-kaardirakendus-p160.html 47 Hiiumaa pärandkultuurist. Saaremaa pärandkultuurist (Kärdla-Kuressaare 2011) 48 http://register.muinas.ee/?menuID=rehemaja 49 register.keskkonnainfo.ee 50 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 34 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole käesoleva teabe kohaselt teada suuremaid takistusi. Vajalikuks võib osutuda täiendavate uuringute teostamine kaevandamise võimalikkuse ja seonduvate mõjude välja selgitamiseks; III kategooria – alad, kus on olulised kitsendused (nt tiheasustus, looduskaitsealad, Natura 2000 alad) maavara kaevandamiseks. Joonis 14. Maardlate asukohad ja nende kategooriad Hiiumaal Maardlate arengu põhimõtted ja kasutustingimused: • I kategooria ja II kategooria aladel või selle vahetus läheduses ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamist (nt planeerida uusi elamualasid või teisi püsiehitisi). • III kategooria maavarade aladel on teine funktsioon (nt looduskaitse, tiheasustus) olulisem ja maavara kaevandamine ei ole käesoleva planeeringu perioodil (2030+) tõenäoliselt võimalik. • Maavarade kaevandamise kavandamisel vältida/minimeerida mõju maastikuilmele, mullastikule, puhkealade kasutamisele, metsandusele ja põllumajandusmaade kasutusele. Maavaravarade kasutamist kavandada peamiselt Hiiumaa ettevõtluse tarbeks. Väärindamata kujul maa- ja loodusvarasid ei ole soovitav maakonnast välja viia. • Maavarade kaevandamise kavandamisel ja loa andmisel arvestada ja hinnata kaevandamisega seotud transpordimõjusid (materjali väljavedu) sh tagada liikluskoormusele vastavad juurdepääsuteed maardlatele ning vajadusel planeerida olemasolevate teede, kaasa arvatud riigiteede kandevõime tugevdamine. Artes Terrae 35 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering • Maavarade kaevandamisel arvestada võimalike mõjudega põhjaveele ja selle kvaliteedile - joogivee kvaliteet ei tohi kaevandustegevusest halveneda. • Vastavalt tehnilistele võimalustele esmalt ammendada täielikult juba kasutusele võetud maardlate varud, vähendades seeläbi vajadust avada uusi maardlaid. Hiiumaa väiksuse ja saarelisuse tõttu kaaluda üksteisele lähemal kui 50 km olevate maardlate samaaegse kasutamise võimalust. • Nõuetekohaselt korrastada ammendatud või kasutusest kõrvalejäänud kaevanduste rikutud maa. • Arvestada maardlate rekultiveerimisel väärtuslike maastike ja nende säilimise tingimustega. • Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel arvestada väärtusliku maastikuga. Vajadusel lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. • Alade, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud perspektiivsena kaevandamiseks, mäetööstusmaana määratlemine on võimalik õigusaktidega sätestatud korras. Maardlate kategooriasse jagamine on näidatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2) koos selgitustega. Tabel 2. Hiiumaa maardlate kategooriateks jagamine Registri- Kate- Põhi- Maardla Selgitus kood gooria maavara 490 Harju-Männiku II, III liiv Tihedalt asustatud ala, väärtuslik maastik Kogu ulatuses Kõpu LKA ja loodusala (Natura 476 Hirmuste III liiv 2000 ala), väärtuslik maastik Osaliselt II kategooria linnuliigi püsielupaik, kus 477 Kalana II, III liiv kaevandamine on keelatud Taotlust ei ole esitatud, olulisi takistusi ei ole 448 Kleemo II savi teada Käina ja Käina II meremudakarjäär, väärtuslik 243 Käina I, III meremuda maastik, maardla asub Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Orjaku piiranguvööndis ja Käina lahe sihtkaitsevööndis Natura elupaigatüüp, taotlust ei ole esitatud, 491 Luidja II liiv muid olulisi takistusi ei ole teada Plokid 5-12 Malvaste liivakarjäär (I kat), osa maardlast läbib Tahkuna LKA ja loodusala (III 451 Malvaste I, II, III liiv kat) ning väärtuslik maastik; kogu ala on keeruline ja vajab eraldi käsitlemist Osaliselt asustus ja teed, II kat linnuliik, 458 Muda II kruus väärtuslik maastik 36 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Registri- Kate- Põhi- Maardla Selgitus kood gooria maavara 496 Männamaa II kruus Osaliselt tiheasustus Taotlust ei ole esitatud, olulisi takistusi ei ole 478 Mänspäe II liiv teada Mahajäetud tootmisala, taotlust ei ole esitatud, olulisi takistusi ei ole teada. Maardla 520 Määvli III turvas territoorium kattub osaliselt Kaitseliidu Lääne maleva planeeritava Kapasto 600 m lasketiiru ohualaga. 520 Määvli III turvas Osaliselt Pihla-Kabaldi LKA ja loodusala 106 Määvli I kruus Määvli-Kapasto, Kapasto II ja IV kruusakarjäär. Loa taotlus algatatud, suurel osal I kat taimeliigi 83 Ninametsa II lubjakivi kasvukoht, väärtuslik maastik Keskelt läbib Kärdla-Käina mnt, väärtuslik 479 Nõmba II liiv maastik 436 Paluküla III lubjakivi Asustus ja Paluküla kirik, väärtuslik maastik 436 Paluküla II lubjakivi Väärtuslik maastik Taotlust ei ole esitatud, olulisi takistusi ei ole 455 Paoma II liiv teada Taotlust ei ole esitatud, olulisi takistusi 449 Partsi II savi kaevandamiseks karjäärile ei ole teada 459 Partsi I kruus Partsi II, Partsi IV ja Partsi VI kruusakarjäär 120 Pihla I turvas Pihla turbatootmisala ja selle ümbrus Pihla-Kaibaldi LKA ja loodusala, maardla 120 Pihla III turvas põhjapoolne osa Tilga kruusakarjäär (I kat), osaliselt Tilga LKA, Prassi hoiuala ja Natura loodusala (III kat) ja 460 Prassi I, II, III kruus kaitsealuste liikide elupaigad, väärtuslik maastik; kogu ala on keeruline ja vajab eraldi käsitlemist 778 Puski I liiv Puski liivakarjäär Väikesel alal asub kahe II kat taimeliigi 384 Suuremõisa II lubjakivi kasvukoht, väärtuslik maastik I ja II kat liikide elupaik, lääneosas väärtuslik 777 Suurepsi II kruus maastik 777 Suurepsi I kruus Suurepsi kruusakarjäär ja liivakarjäär 480 Sääre II liiv Osa alast asub väärtuslikul maastikul Natura elupaigatüüp, alal paikneb osaliselt 492 Vakamaa II liiv metsa vääriselupaik, samuti väärtuslik maastik Artes Terrae 37 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Registri- Kate- Põhi- Maardla Selgitus kood gooria maavara Taotlust ei ole esitatud, olulisi takistusi ei ole 493 Villamaa II liiv teada 641 Õngu (Tihu) III turvas Tihu LKA ja loodusala peaaegu kogu ulatuses Üldiselt on olemasolevad ning perspektiivsed kaevandusalad Hiiumaal suhteliselt väikese ulatusega ega põhjusta seetõttu erilisi konflikte teiste struktuuridega. 2.7. Hiiumaa sinine võrgustik ja jõgede suudmed Hiiumaa sinise võrgustiku moodustavad maakonna siseveekogud – jõed, ojad, kraavid ning järved. Kalavarude taastootmise seisukohalt on olulised järgmised vooluveekogud ja nende suudmed: - Õngu oja, Vanajõgi, Nuutri jõgi ja Poama oja - Suuremõisa jõgi, Vaemla jõgi, Luguse jõgi ja Armioja, Käina lahe väljavoolud ehk Puulaiu kanal ja Orjaku silm ning Käina-Vaemla ühendus Laisna kanal ning Jõeranna oja, Jausa oja ja Prassi kraav. Üheks sinivõrgustiku toimimise tingimuseks on jõesuudmete puhastamine, millel on nii potentsiaalselt positiivne sotsiaal-majanduslik kui ka positiivne keskkonnamõju. Hiiumaa sisevete kalastik on äärmiselt liigivaene ning kudealasid on vähe. Seoses Läänemere ja sisevete keskkonnaseisundiga ning setete liikumisega on mitmed siirde- ja poolsiirdekalade olulised elu- ja koelmupaigad kinnikasvanud ja rändeteed muutunud läbimatuks. Hiiumaa vooluveekogud on olulised kudealad järgmistele kalaliikidele: haug, säinas, särg, luts kui poolsiirdekalad, siirdekalana aga jõesilm. Väiksemate jõgede ja ojade suudmealade korrastamine annab tõuke kalavarude suurenemisele51. Puhastatud ja paremini läbitavad jõesuudmed parandavad siirdekalade liikumist ning pääsu merest jõgedesse koelmualadele. Jõgedes arenevad siirdekalade noorjärgud laskuvad omakorda merre täiendades rannikumere kalavarusid. Suudmete puhastamine aitab kaasa nii jõgede kalastiku ja ökoloogilise seisundi paranemisele kui ka toetab siirdekalade näol rannikumere kalastiku seisundit ning aitab kalavarusid taastoota ja suurendada. Jõesuudmete puhastamise abil kalavarude suurenemine omab potentsiaalselt positiivset mõju eelkõige harrastuskalapüügile, vähem rannapüügile. Hiiumaa kalurite põhisissetuleku moodustavad ahvena ja lesta püük, mille arvukust jõesuudmete puhastamine ei mõjuta. Töönduslikeks liikideks ka särg, säinas ning haug, mille arvukust jõesuudmete seisund mõjutab. Seetõttu ei ole jõesuudmete puhastamisel otsest olulist positiivset mõju Hiiumaa majandusele suuremas mastaabis (kalandusega tegelejate majandustulemustele ja/või uute töökohtade loomisele), küll aga võib jõesuudmete puhastamine luua ajutisi töökohti. Lisaks sellele toetab see kalandust ning sellega seotud majandusharusid (näiteks puhkemajandust) kaudselt. Kalapüük on hiidlaste traditsiooniline tegevusala ning jõesuudmete puhastamine aitab seda väärtustada, samuti annab sisevete kalavarude paranemine eelduse ka kalandusturismi arendamiseks. 51 Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava 2014-2020 38 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Jõesuudmete puhastamisel tuleb aga arvestada sellega, et see toob endaga kaasa vajaduse pinnase ja setete ladestamiseks. Kohas, kuhu otsustatakse setted ladestada, tuleb arvestada, et nimetatud tegevus mõjutab sealset taimestikku ning ladustamiskohtades muutuvad pinnase omadused ja seega ka kasvukohad. Eemaldatud setet on võimalik kasutada nt põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel vastavalt keskkonnaministri määrusele.52 Jõesuudmete puhastamisel tuleb eelistada tehnoloogiat, mille puhul oleks võimalik kaasnev keskkonnamõju väikseim. Juhul kui sete sisaldab ohtlikke ühendeid, tuleb see käidelda ohtlike jäätmetena Jõesuudmete puhastamine omab potentsiaalselt positiivset mõju kalavarude suurenemisele, ent selle majanduslikku tasuvust saab hinnata alles projektide koostamise käigus, kui on täpsustunud kõik sette eemaldamise ja ladestamisega seotud aspektid. 2.8. Üleujutused ja keskkonnariskid Üleujutused tekivad nii meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest lähtuvalt kui ka inimtegevuse tõttu. Üleujutus on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega. Näiteks põllu, linnatänava, hoone ja/või selle keldri või muu ala üleujutamine, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuste tõenäosuse ja negatiivsete mõjude suurenemisele annavad tõuke inimasulate ja majandustegevuste kasv mererannikul, jõgede lammialadel, vee äravoolu tõkestamine inimtegevuse tulemusena, loodusliku veevoolu takistamine muul viisil maakasutuse tõttu.53 Lääne-Eesti vesikonnas oluliseks üleujutusohuga tiheasustusalal asuvaks riskipiirkonnaks on nimetatud Kärdla linn. Maandamiskava kohaselt on maakonnaplaneeringuga kavandatud perioodil, üleujutuse tõenäosus 10 aasta jooksul 10% ning ulatus ca 5 ha. Üleujutusohuga seotud riskipiirkondadesse jäävate elanike arv on sellisel juhul 18 inimest. Kärdla linnas on üleujutuseohu põhjusteks54: 1) pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu üleajavad väiksemad jõed, ojad ja järved; 2) veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolav vihmavesi või lumesulamisvesi, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega sademeveekanalisatsioonis. Üleujutusriski aladele jäävate tundlike objektidena on üleujutuste maandamisekavas välja toodud asutused/ehitised, kus üleujutus takistab operatiivteenistuste, haiglate, lasteaedade, koolide ja avalik- õiguslike hoonete tööd ning üleujutuse riski vähendamiseks on vajalik kasutada erimeetmeid (näiteks õppuseid ja koostada evakueerimisplaane). Olulised on ka sadamad ja muu infrastruktuur (teed, elektriliinid), mis võivad olla üleujutuse toimumise ajal ohustatud. Seeläbi on takistatud või piiratud inimeste ja päästeteenistuse liikumine. Kärdla linna puhul planeeringu ajaperspektiivi silmas pidades sellised tundlikke objekte üleujutusealale ei jää. Samuti ei jää sellele alale kultuuriväärtusega objekte. 52 Keskkonnaministri 30.12.2002 määrus nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ 53 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava eelnõu (Keskkonnaministeerium, 2014) lk 5 54 Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu aruanne (Keskkonnaministeerium,2011) Artes Terrae 39 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Üldplaneeringute koostamisel tuleb arvestada võimalike üleujutusriskidega. Planeeringute koostamisel tuleb kaalutleda, kas ehituskeeluvööndi vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Seda tuleb arvestada eelkõige Hiiumaa lääne- ja lõunarannikul.55 Keskkonnariske maandavad kasutustingimused: • Üldplaneeringutes on soovitav kavandada võimalikest üleujutustest tingitud riskide vähendamiseks uusi hooneid asukohta, kus maapinna absoluutkõrgus on vähemalt +1,5 m; • Kasutada alade liigendamist nt haljastusega vms ulatuslikel tehiskattega pindadel (näiteks suured tootmisalad, parklad) sademeteveest tingitud üleujutuste maandamiseks; • Ulatuslike tehispindade vältimine ja haljastuse olemasolu linnas on oluline kuumalainete maandamiseks. • Nii olemasoleva asustuse kui uue planeerimisel arvestada joogivee ressursi olemasolu ja joogivee kvaliteedi nõuetega. Inimese tervise kaitseks on vajalik tagada kvaliteetne joogivesi ja nõuetekohane reoveekäitlus. Vajadusel rakendada meetmeid joogivee kvaliteedi parandamiseks. Kliimamuutustega seoses võivad üheks võimalikuks riskiks olla ka kuumalained, kuid Hiiu maakonnas nimetatud riski esinemise võimalus on siiski marginaalne56. Hiiumaa metsasus on maakonnas suur - umbes 70% saare pindalast. Tuleohu arvutamisel arvestatakse metsatulekahjude esinemissagedust ja metsa tuleohuklassi, mille kohaselt kuulub Hiiumaa keskmise tuleohuga maakondade hulka.57 Sellega tuleb arvestada elamualade kavandamisel hajaasustuses. 2.9. Jäätmemajandus Loomsete jäätmete matmispaik on maakonnas määratud ning asub Nõmba külas. Matmispaik asub kaitstud põhjaveega (16 m paksune savikiht) alal ning selle ümber on 100 m raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Kogu maakonda teenindab Hiiumaa jäätmejaam, mis asub Käina vallas Ristivälja külas (Kreiandi Jäätmekäitluskeskuse kinnistu, KÜ tunnus 36802:001:0426, 100% jäätmehoidla maa). Tekkekohas eelsorditud segaolmejäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sh ohtlikud jäätmed, kogutakse jäätmejaamas kokku ning viiakse mandrile. Tegemist 2009. aastal väljaehitatud rajatisega, mis vastab keskkonnakaitse nõuetele ja asub olemasolevast asutusest piisavalt eemal. Alal puudub otsene laiendamise vajadus, kuna on piisavalt reservmaad. Tuleb analüüsida, kas Hiiumaa saarelisest iseloomust tulenevalt on majanduslikult otstarbekam olmejäätmete vedu mandrile, või kohapealne ladestamine ja soojuse tootmine. Analüüsis tuleb arvestada kahanevat rahvaarvu, prognoositavaid jäätmekoguseid ning hinnata ja võrrelda erinevate variantide tasuvust ja keskkonnamõju (jäätmete transpordi, ladestamise, põletamise ja käitamisega seotud mõju keskkonnale). Analüüsida tuleb võimalikke erinevaid kombinatsioone. 55 2013. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte (Siseministeerium 2013), lk 34 56 Kliimakohanemine – asustus ja inimene (Tartu, 2015) 57 2013. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte (Siseministeerium 2013), lk 13 40 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Lõhkekehade hävituskoht paikneb Pühalepa vallas Nõmba külas (KÜ 63901:003:2430), tegemist on mäetööstusmaaga, mille pindala on 7,02 ha. 3. RIIGIKAITSE Hiiumaal paikneb kolm olulisemat riigikaitse ehitist ning lähiharjutusalad/taktikaalad. • Kapasto lasketiir 600 m pikkune ja 2900 meetrise ohualaga perspektiivne lasketiir paikneb Pühalepa vallas, Tubala külas. Lasketiiru kinnistu (KÜ tunnus 63901:003:0445) suurus on ca 20 ha. Kinnistul on 100% riigikaitse sihtotstarve. Tegemist on kavandatava lasketiiruga. Laskmiste ajal on lasketiiru ohualas viibimine keelatud. Ohualas ei või paikneda elamuid ega muid igapäevaselt kasutatavaid hooneid. Lasketiiru ümbritseb kinnistu välispiirist kuni 2 km ulatuses piiranguvöönd lasketiiru töövõime säilitamiseks. Riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatust saab täpsustada üldplaneeringute raames. Lasketiiru piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Riigikaitselise ehitise piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada lasketiirust sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. • Hiiumaa malevkonna staabikompleks Hiiumaa malevkonna staabikompleksi hoones asuv 25 meetrine siselasketiir, asukohaga Kärdla linn, Väike-Sadama 14 (KÜ tunnus 37101:003:0140, 3 011 m², riigikaitsemaa 100%), ei too kaasa linnaruumile täiendavaid piiranguid. • Merele suunatud harjutusala Kõpu poolsaarel Kaitseväe ekspertide poolt valiti välja merele orienteeritud harjutusalade võimalikud asukohad. Eelvaliku kriteeriumid olid järgmised: • Ala sobivus lähtudes väljaõppevajadustest; • Ala ümbritsev asustus (kauge või hõre asustus); • Looduskaitselised piirangud alal ja ala ümber (võimalikult väikesed piirangud); • Õhuruumi ja veealade kasutuse aktiivsus (võimalikult madal kasutusaktiivsus). Lähtudes kriteeriumidest teostati kartograafiline analüüs ning kohapealsed vaatlused. Valitud alade sobivust hinnati keskkonnamõju strateegilise hindamise ja testlaskeharjutuste käigus. Hiiu maakonnas asub perspektiivne harjutusala Kõpu poolsaarel58, kus oleks võimalik tulevikus läbi viia õhutõrje ja suurtükiväe merele suunatud harjutusi. Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on Kõpu poolsaarega piirnev mereala määratletud maa- ja mereväe harjutusalana.59 58 Arendusprogramm. Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade asukohtade valimine (kinnitatud kaitseministri 14.03.2014 käskkirjaga nr 94), lk 10,12 59 Eesti 2030+, lk 38 Artes Terrae 41 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Merele suunatud harjutusala üldised nõuded:60 • Harjutusala peab võimaldama laskeharjutuse läbiviimist; • Harjutusala peab olema võimalik sulgeda kõrvalistele isikutele (looduslike tõkete ära kasutamine); • Harjutusalalt peab olema võimalik maal ja merel paikneva ohuala visuaalne kontroll; • Laskepositsioonid paiknevad maapinnal või masinal; • Laskmiste ajal tõkestatakse kõrvaliste isikute liikumine kogu ohuala ulatuses (maa, meri, õhk); • Laskeharjutus tuleb kooskõlastada maaomanikuga; • Laskeharjutusest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust. Ala kasutatakse mõnel korral aastas. Kaitsevägi teeb alale juurdepääsuteede kasutuse ja korrashoiu osas koostööd kohaliku omavalitsusega. Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaspool harjutusalasid asuvad lähiharjutusalad/taktikaalad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad riigimetsa alasid riigikaitselise väljaõppe läbiviimiseks (Joonis 15). Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada müra leviku, raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Joonisel kajastatud taktikaalad baseeruvad 2015 aasta andmetel. 60 Arendusprogramm. Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade asukohtade valimine, lk 7 42 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Joonis 15. Kaitseväe ja Kaitseliidu 2015. a seisuga enim kasutatud taktikaalad 4. TEHNILINE TARISTU Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt on ühenduse tagamisel Eesti saartega olulised nii lennu- kui ka laevaliiklus. Regulaarne ja sagedane lennu- ja reisiparvlaevaühendus saarte ja mandri vahel peavad säilima.61 Hiiu maakonna arengustrateegia 2020+62 kohaselt on oluline taristu ja ühenduste arendamine, et tagada Hiiumaale hea ligipääs mandrilt ja saaresisene ruumiline sidusus erinevate liikumisvõimalustega. Siseriiklikud laevaühendused tagavad saarte ühendatuse mandriga ja ühenduse saarte vahel. Transpordi arengukavas 2014-202063 sätestatakse, et praeguse teenuse kvaliteedi säilitamiseks jätkatakse parv- ja väikelaevaliiklust senises mahus (pidades silmas ühenduste arvu). Lennuühendused saartega täiendavad laevaühendusi. Seetõttu on nad väiksema tähtsusega ning nii nende ühendussagedus kui ka mugavus on seitsme aasta perspektiivis piisavad. Et tagada teenusstandardi saavutamine (maakonnakeskuste ühendusaeg Tallinnaga maksimaalselt 3 tundi), jätkatakse alternatiivina lennuühenduse pakkumist Tallinna ja Kärdla vahel, samuti väikesaartega ühenduse tagamiseks.64 4.1. Maanteed Maakonnaplaneeringuga ei kavandata ega eeldata olulist liikluskoormuse kasvu Hiiumaal. Arvestada tuleb liikluskoormuse sesoonsusega Hiiumaal. Liiklusohutuse parendamiseks on kavandatud kergliiklusteede võrgustik Hiiu maakonnas. Riigimaanteedega piirnevatel aladel tuleb arvestada järgmiste arengu põhimõtetega: • Riigimaanteede koridori laius maakonnaplaneeringute tulenevalt on tee teljest 20 m. Koridoris kavandatava ehitustegevuse planeerimisel tuleb liiklusohutuse ja tee säilimise tagamiseks kaasata Maanteeamet. Koridori ulatus täpsustatakse vajadusel üldplaneeringuga; • Koridori ulatuses ei määrata väärtuslikke põllumajandusmaid; • Riigimaantee läheduses masti, side- või elektriliini lõikumisel riigiteega tuleb kavandada vastava posti või masti kaugus riigitee muldkeha servast vähemalt võrdsele kaugusele selle posti või masti kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus; • Üldplaneeringus tuleb riigiteega külgnevale alale (sh väljaspool tee kaitsevööndit) kõrgemate kui 30 m rajatiste kavandamisel kaasata Maanteeamet; • Üldplaneeringus tuleb arendusalade kavandamisel riigimaantee lähedusse käsitleda ka juurdepääse nendele aladele. Riigi teedevõrgu arendamise üheks oluliseks tegevuseks on teede tolmuvabaks muutmine. Kõik riigi tugiteed (nr.80, 81, 82, 83 ja 84) on Hiiumaal tolmuvabad. 61 Eesti 2030+, lk 32 62 Hiiumaa arengustrateegia 2020+ , lk 34 63 Transpordi arengukava 2014-2020, lk 21 ja 44 64 Transpordi arengukava 2014-2020 Artes Terrae 43 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering On palju kõrvalmaanteid, kus tolmuvabaks on muudetud tee mõned lõigud, kuid ühendus tervikuna ei ole tolmuvaba. Lisaks neile on ka mõned olulised pikemad ühendused, mille kõrvalmaanteed ei ole täna veel tolmuvabad. Tabelis 3 toodud teede tolmuvabaks muutmisel tuleb esmajärjekorras tagada terviklikud tolmuvabad ühendused olulisemate asulate vahel. Hiiumaa teede tolmuvabaks muutmise järjestamisel on arvestatud nende kasutatavust turismimarsruudina, elamute paiknemist teede suhtes, ühistranspordi marsruute jne. Samu aspekte arvestatakse ka riikliku teehoiukava koostamisel. Ajalises dimensioonis on lähtutud alljärgnevatest kriteeriumidest: Prioriteet 1 – tee tolmuvabaks muutmise ajaline perspektiiv on 2030; Prioriteet 2 – tee tolmuvabaks muutmise ajaline perspektiiv jääb peale planeeritavat perioodi (2030+); Prioriteet 3 – ajaliselt määratlemata kuid pikas perspektiivis peaks kõik Hiiumaa riigimaanteed saama tolmuvabaks. Tabel 3. Tolmuvabad teed ja nende prioriteetsus Riigi- Liiklus- Pikkus Prio- Nr Kirjeldus maantee Põhjendus koor- (km) riteet nr mus Lüheneb teekond Käinasse umbes 6 km. 1 Harju-Leisu tee 12131 4,0 33 1 Olemasoleva pinnatud tee jätkamine. Otsetee Palade ja Tubala vahel. Suvel 2 Palade-Tubala tee 12109 3,0 tee kasutatavus suureneb oluliselt. 55 1 Pinnatud tee jätkamine. Perspektiivne sadam. Suhteliselt palju 3 Haldi-Sadama tee 12134 2,0 27 1 püsielanikke. Otsetee Nõmba-Vilivalla piirkonna ja Hellamaa vahel. Jalgrattatee. Suvel kasutatavus suureneb oluliselt. Ühendus Tammela-Hellamaa 4 12105 9,0 Hellamaale lüheneb. Võib muuta 36 1 tee tolmuvabaks lõikude kaupa, alustades püsielanikkonnale suurema tähtsusega lõikudest. Turistidele atraktiivne tee (ujumiskohad), kauni merevaatega lõik. Heltermaa-Sarve- 5 12101 1,7 Ühendus jääteega. Olemasoleva kattega 41 1 Aruküla tee tee pikendamine. Ühistranspordi marsruut. Otsem tee Kõrgessaarest Käinasse. 12115 12,6 Kõrgessaare-Hüti- Hiiumaad keskelt ühendav tee, mille 6 Puski tee ja Käina- olulisust ei saa mõõta praeguse 35/30 1 Hüti vaheline teelõik liiklussagedusega, kuna liiklussagedus on 12135 13,5 võrdelises seoses tee olukorraga. 44 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Riigi- Liiklus- Pikkus Prio- Nr Kirjeldus maantee Põhjendus koor- (km) riteet nr mus Mustkatte korral tõuseks tee kasutus oluliselt. Lüheneb Heltermaa-Käina- Kõpu ühendus umbes 10 km võrra. Otstarbekas on alustada püsielanikkonnale suurema tähtsusega lõikudest. Esiküla-Kassari tee, Suvine kasutus suvitajate ja saare 7 12150 1,7 36 1 Esiküla poolne lõik külastajate poolt suur. Ühendus Heltermaa sadamasse lüheneb. Allika-Vaemla tee, 8 12121 1,5 Tagamaal suhteliselt palju püsielanikke. 44 1 Kaasiku - Vaemla lõik Ühistranspordimarsruut. Palju püsielanikke, kes vajavad 9 Posti-Malvaste tee 12114 3,5 25 1 tolmuvaba elukeskkonda. Niidiküla tee, Palju püsielanikke, kes vajavad 10 Niidiküla vaheline 12155 0,9 26 1 tolmuvaba elukeskkonda lõik Turismimarsruut ja jalgrattatee, suvel Hilleste–Hellamaa kasutatavus suureneb oluliselt. Võib 11 tee, Vahtrepa küla 12102 8,0 muuta tolmuvabaks lõikude kaupa, 35 1 vaheline lõik alustades püsielanike jaoks suurema tähtsusega lõikudest. Oluline ühendustee, mis jätkaks Nurste poolt pinnatud teelõiku. Otsem tee Nurstest Käina ja Heltermaa suunas. 12 Nurste-Kuriste tee 12130 7,4 Parendab ühendusi Nurste ja Leisu 37 2 külade suunal, kus asuvad piirkonna töökohad. Muuta tolmuvabaks terviklõiguna. Turismimarsruut ja jalgrattatee, suvel Kärdla-Hausma– 13 12165 1,5 tee kasutatavus suureneb oluliselt. 76 2 Lennujaama tee Olemasoleva pinnatud tee jätkamine. Olemasoleva pinnatud tee jätkamine. Valgu-Lelu–Leemeti 1,4 Palju püsielanikke. 14 tee, Kuriste - 12129 98 2 Ühistranspordimarsruut. Võib muuta Leluselja tolmuvabaks lõikude kaupa. Jausa II -Jausa III, Palju püsielanikke, kes vajavad 15 12147 3,3 44 2 Uue-Jausa tee tolmuvaba elukeskkonda. Otsetee Nõmba ja Hellamaa vahel. 16 Nõmba-Vilivalla tee 12119 3,0 Jalgrattatee. Suvel kasutatavus suureneb 54 2 oluliselt. Artes Terrae 45 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Riigi- Liiklus- Pikkus Prio- Nr Kirjeldus maantee Põhjendus koor- (km) riteet nr mus Külavaheline tee. Palju elanikke. Suvel 17 Reigi küla tee 12163 1,8 44 2 kasutab teed palju turiste. Rohke püsielanikkonnaga 18 Suureranna tee 12160 2,0 40 2 küladevaheline tee Tekib otsene tolmuvaba ühendus teede 19 Ojaküla tee 12161 3 13 3 12136 ja 12138 vahele Tekib tolmuvaba otseühendus teede 84 20 Viiterna–Mõisa tee 12144 1,6 18 3 ja 12132 vahele. Ühendab tolmuvabalt Metsalauka ja 21 Tilga-Ollima tee 12148 2,3 13 3 Kõmmusselja külad. Tekib tolmuvaba otseühendus teede nr 22 Ristivälja-Moka tee 12153 0,8 39 3 12135 ja 12120 vahele. Elanikud vajavad tolmuvaba 23 Ühtri-Lelu tee 12127 1,9 43 3 elukeskkonda. Kanala-Lundi-Mõisa Palju püsielanikke, kes vajavad 24 12145 2,0 9 3 tee tolmuvaba elukeskkonda Otsetee Vilivalla ja Palade vahel. Sakla-Loja-Vilivalla 25 12166 6,0 Jalgrattatee. Suvel kasutatavus suureneb 35 3 tee oluliselt. Turismimarsruut. Jalgrattatee. Suvel 26 Pühalepa-Kerema tee 12167 3,3 kasutatavus suureneb oluliselt. Palju 13 3 elanikke. Hiiumaa liiklust iseloomustab tugev sesoonsus. Võrreldes teiste Eesti püsiloenduspunktide tüüpliikluse sesoonsete muutustega, on Hiiumaa Partsi püsiloenduspunkti andmete alusel liiklussageduse sesoonsed kõikumised isegi kuni 20% võrra suuremad (Joonis 16). Kui tavapäraselt on AS Teede Tehnokeskuse andmete tulemusel tüüpilise nn suveliiklusega loenduspunkti maksimaalse liikluskoormusega nädala liiklussagedus kuni 1,8 korda aasta keskmisest suurem, siis Hiiumaal on see isegi kuni 2 korda. Ka seda tuleb arvestada teede tolmuvabaks muutmisel. Kuni aastani 2020 lähtutakse planeeringu elluviimisel „Riigimaanteede teehoiukavast aastateks 2014- 2020“.65 Järgnevate teehoiukavade koostamisel on oluline arvestada (lisaks teistele juhendmaterjalidele) ka maakonna vajaduste ja prioriteetidega. 65 Vabariigi Valitsuse 16.10.2013. a. korraldus nr 448 46 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering 2,20 2,00 1,80 1,60 Võrreldes AKÖL 1,40 1,20 1,00 0,80 0,60 0,40 0,20 0,00 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 Nädal # Joonis 16. Hiiumaal on riigimaanteedele paigutatud üks püsiloenduspunkt (maantee nr.80, Partsi). Kahe nädala (31. ja 32.nädal) andmed on ilmselgelt vigased ja neid ei ole siinkohal kasutatud. 4.2. Kergliiklus Hiiumaa arengustrateegia 2020+66 kohaselt on prioriteetsed kaks teelõiku: Käina-Suuremõisa vaheline lõik ning Kärdla-Paluküla vaheline lõik. Kergliiklusteede pikaajalise perspektiivse vajaduse määramisel lähtutakse: • Kergliiklejate turvalisusest ja ohutusest - peamiseks ohuks kergliiklejatele on suur ja kiire autoliiklus; • Kergliiklusteid on vaja pigem sinna, kus on potentsiaalselt rohkem kergliiklejaid. Sellest johtuvalt on siin ankurkohtadeks eelkõige suuremad asulad (Kärdla linn, Käina, Kõrgessaare, Suuremõisa, Hellamaa, Emmaste ja Luidja) või pigem nende potentsiaalne kergliiklusareaal, samuti ka ühendus Heltermaa sadamaga. Praeguseks (2016. a) on rajatud kergliiklusteed Kärdla linna ümbrusse (Kärdlast kuni Rehemäe teeni, Kärdlast kuni Tahkuna teeni), samuti Heltermaa sadamasse (Heltermaa peatuseni). 66 Hiiumaa arengustrateegia 2020+, Lisa 2 Artes Terrae 47 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Joonis 17. Aasta keskmine ööpäevane mootorsõidukite liiklussagedus (Maanteeamet, 2014) Suurema liiklussagedusega teelõigud (üle 1000 auto ööpäevas) on eelkõige Kärdla linna ümbruses (Joonis 17). Võimalikud uued maanteest eraldiseisvad kergliiklusteed (maanteedega paralleelselt) esimese prioriteedina (Joonis 18): T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee, teelõik Rehemäe teeristist Hellamaani (10,7 km); T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee, teelõik Heltermaa peatusest kuni ristumiseni teega 83 (Suuremõisa-Käina-Emmaste tee) (4,2 km); T83 Suuremõisa-Käina-Emmaste tee, teelõik Pühalepa-Käina (12,0 km); T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee, teelõik Tahkuna teeristist Kõrgessaareni (7,3 km). Pikemas perspektiivis: T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee, teelõik Hellamaa- Pühalepa (7,8 km); T81 Kärdla-Käina tee (19,0 km); T83 Suuremõisa-Käina-Emmaste tee, teelõik Käina-Emmaste (19,6 km); T80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee, teelõik Kõrgessaarest Luidjani (7,7 km). Kergliiklusteede arendamise põhimõtted: • Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas (nt olemasolev tee, kool, kauplus, bussipeatus). Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendustes tagada ohutu üleminek teistsuguse liikluskorraldusega teele. • Kavandatav kergliiklustee peab olema katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel kaaluda kergliiklustee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist; • Kitsastes oludes, kus ei ole võimalik kavandada eraldusriba, liiklusohutuse tagamiseks leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku mootorsõidukite liiklusest tulenevat ohtu; • Kergliiklustee ristumisel sõiduteega tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus. 48 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Joonis 18. Olemasolevad ja perspektiivsed kergliiklusteed Kavandatav kergliiklusteede võrgustik võimaldab mugavalt ja ohutult tagada kergliiklusühendused Heltermaa sadama, Kärdla ja Käina vahel, samuti Kärdla ja Käina vahel ning Kärdla ja Luidja ning Käina ja Emmaste vahel. Jalgrattaliikluse eraldamisel autoliiklusest on oluline jalgratturite ohutute liikumisvõimaluste parandamine. Mitmel lõigul on osaliselt juba olemas tähistamata teed (nt Suuremõisa) või tee kõrval teetamm (Suuremõisa ja Käina vahel), mida on võimalik võtta kasutusele jalgrattateena. Ülejäänud riigimaanteede ääres, kus liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, peab maantee projekteerimisel ette nägema jalakäijate ja jalgratturite aastaringsed liikumisvõimalused selleks rajatud teepeenral või sõiduteest eraldi asetseval katteta pinnasteel nii, et oleks tagatud jalakäijate ja ratturite liiklemise ohutus kõigis ilmaoludes.67 Riigitee teekaitsevööndisse planeeritavate kergliiklusteede projektidele tuleb nõutada eelnevalt tehnilised tingimused Maanteeametilt ning valmis projekt täiendavalt ka kooskõlastada. Riigile kuuluvale transpordimaale kergliiklustee ehitamise eelduseks on riigivara valitseja eelnev nõusolek, millele peab eelnema ammendav alternatiivide võrdlus. 67 Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine (Stratum, 2015), lk 33-35 Artes Terrae 49 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering 4.3. Sadamad Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ üheks eesmärgiks on Eesti avatus merele. Riigi rahvusvahelise konkurentsivõime üheks põhiteguriks olev reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik toimib tegusalt ning on muu taristuga hästi ühendatud. Tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline. Sobivate planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuse vahel. Nii linnades kui ka maal Eesti maastikku hästi ilmestavad ja ruumi eripära esile tõstvad veekogud ja rannaalad on aktiivses ja kestlikus avalikus kasutuses.68 Maakonna arengu seisukohast olulised sadamad on määratud tulenevalt sadama asukohast, kasutusviisist, sügavusest ning arendamisvajadusest. Lisaks maakonnaplaneeringus kajastatud sadamatele on Hiiumaal veel rohkelt kohaliku tasandi (väike)sadamaid, mille maakasutustingimuste seadmine toimub läbi planeeringu. Uute väikesadamate rajamine määratakse kohaliku omavalitsuse planeeringutega. Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga tuleb määrata sadamatele ja väikesadamatele juurdepääs ja ühendus vajaliku taristuga maismaal. Avalikult kasutatavad lautrid määratakse üldplaneeringuga, seejuures tuleb eelistada ajaloolisi lautrikohti. Maakonnaplaneeringus keskendutakse sadamatele, mis on maakonnaülese tähtsusega, avalikus kasutuses ning kus pakutakse avalikku teenust. Sadamate üldisel arendamisel on eesmärgiks sadama võimalikult mitmekesine kasutus, mis teeb sadama konkurentsivõimelisemaks. Eelisarendada tuleb sadamaid, kus on hea ligipääs nii maalt kui merelt. Sadamatele tuleb tagada juurdepääs ja ühendus vajaliku taristuga maismaal. Sellest tulenevalt vajab arendamist (eelkõige tolmuvabaks muutmist) Haldi - Sadama tee (riigimaantee nr 12134) ca 2 km ulatuses. Olulise arengupotentsiaaliga sadamad: • Uue võimaluse Hiiumaale jõuda avab Kärdla sadam. Merega seotud turismiteenustel on jätkuvalt potentsiaali ning sadama areng võib avada ka linnale uued arenguvõimalused. • Suure arengupotentsiaaliga on nii turismi kui kaubanduse arendamise eesmärgil saare kõige läänepoolsem Ristna/Kalana sadam, millel on Hiiumaa sadamatest kõige lähemal 5-meetri sügavusjoon ning millel on potentsiaali kasvada väikesadamast sadamaks. • Mereturism: täiendavalt on planeeritud uuesti kasutusele võtta ja rekonstrueerida varasemalt kalasadamana kasutuses olnud Haldi sadam. • Ühenduste parendamine: olulised on reisi- ja kaubasadamate funktsioonide mitmekesistamise ning teenuse kvaliteedi parendamise seisukohalt reisisadamad Heltermaa ja Sõru. Seoses uute laevade tulekuga vajavad mõlemad sadamad rekonstrueerimist ning reisijate teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist, eelkõige Sõru; • Kaubaveo arendamisel on olulisemad Lehtma, Sõru ja Heltermaa sadamate rekonstrueerimine. • Ettevõtluse arendamise seisukohalt on maakonnaüleselt olulisemad Suursadam, Sõru, Kõrgessaare, Kärdla. Nende sadamate puhul tuleb arvestada ettevõtluse- ja tootmisalade laiendamise võimalustega nt paadiehitus, -hooldus ja -remont, paatide hoiustamine. • Kalanduse arengu seisukohalt on olulisemad Suursadam, Lehtma, Orjaku, Kõrgessaare, Salinõmme, Kassari, Haldi, Sõru, Tärkma. 68 Eesti 2030+, lk 13 50 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering • Turismi arenguks on maakonna kontekstis olulisemad Kärdla, Heltermaa, Orjaku, Sõru, Kõrgessaare, Salinõmme, Haldi, Suursadam, Roograhu, Kalana sadamad. Kõikide sadamate arendamisel tuleb lähtuda nende kasutusfunktsioonide mitmekesistamisest. Sadamate arendamisel tuleb lähtuda lisaks maakonnaplaneeringule riiklikest ja maakondlikest arengukavadest (nt kalandus, väikesadamate kontseptsioon, maakonna arengustrateegia jne) ja seal esitatud põhimõtetest . Üldplaneeringus maakasutustingimuste seadmisel lähtutakse eelkõige sadama kasutusfunktsioonist ning arengupotentsiaalist. Sadamate arengu põhimõtted ja kasutustingimused: • Tagada juurdepääs sadamatele ja kavandada tehniline taristu (parklad jms) sadama-alal; • Määrata tootmise ja ettevõtlusega alad sadama edasise arengu tagamiseks; • Parendada ja arendada merepäästevõimekust kõikides sadamates; • Arendada mereturismi arenguks vajalik taristu; • Arendada sadamaga ja mere kasutusega (sh kalandus) seotud ettevõtluse võimalusi ning selleks vajalikku taristut. 4.4. Lennuliiklus Teenuse kvaliteedi parendamiseks ja vähendamaks sõltuvust ilmast, tuleb arendada välja GPS põhine täppislähenemise süsteem. Kärdla lennuvälja otsest laienemist planeeringuperioodil ette näha ei ole kuna praegune rada on kõikidele ohutusnormidele vastav ja piisav. Selline perspektiiv võib muutuda kohaliku olustiku (eelkõige turism ja elutähtsa teenuse vajadus) muutumisel, siiski võib senist mahustatistikat arvestades pidada sotsiaalset survet lennuvälja laienemiseks pigem ebatõenäoliseks. Teadmata on selged arenguvajadused elutähtsa teenuse osutamise osas väljaspool ühistranspordiseaduse reguleerimisala, nagu keskkonnaseire, kiirabilennud, militaarotstarve jms. Tuleb arvestada, et koos lennuraja pikendamisega suurenevad proportsionaalselt raja laius ja takistustevaba ohutusala. 4.5. Elekter 4.5.1. Elektrivõrk Energeetika mõjutab kõiki Hiiumaa majandusliku ja sotsiaalse elu aspekte, omades olulist mõju impordi-ekspordi saldole, konkurentsivõimele, tööhõivele ja elukvaliteedile. Saare eraldatus ja väiksus tingib energiavarustuse suuremad kulud, mis tulenevad transpordist, turu suurusest ja taristust. Täiendavad kulud tingivad suurema majandusliku huvi taastuvenergeetika arendamise ja taastuvenergia kandjate väärtustamise vastu. Taastuvenergeetika arendamise majanduslikele hüvedele lisanduvad keskkonna ja sotsiaalsed hüved.69 Hiiumaa 2020 taastuvenergeetika tegevuskava kohaselt on Hiiumaa kogukond võtnud Saarte Paktiga (Pact of Islands) vabatahtliku kohustuse vähendada võrreldes 2005. aastaga 20% ulatuses süsinikdioksiidi emissiooni. 69 Hiiumaa 2020: taastuvenergeetika tegevuskava (2012) , lk 5 Artes Terrae 51 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Elektrienergia varustus Hiiumaale tagatakse praegu merealuste kaablite kaudu Saaremaaga. Merealuste kaablite purunemise, rikete tõttu Saaremaal paiknevates alajaamades või elektriülekandeliinide või mastide purunemise tõttu võib Hiiumaa jääda tundideks või päevadeks elektrita. Muhumaa ja Saaremaa vahelise 110 kV elektriülekandeliini masti purunemisel on võimalik päevi kestev elektrikatkestus nii Hiiumaal kui ka Saaremaal.70 Olemasolevaid elektriliine ja alajaamu Hiiumaal haldab Elektrilevi OÜ. Hiiumaal puudub elektrienergia tootmine tööstuslikus mastaabis. Kaheksa aastaga (2005-2013) on elektrienergia tarbimine suurenenud 21%. Elektrilevi koormusprognoosi järgi on oodata 2030 aastaks 6-7 % koormuse kasvu Käinas ja Kärdlas, teistes piirkonnaalajaamades olulist koormuse kasvu antud hetkel ette näha ei ole. Maakonnaplaneeringus käsitletakse 35 kV ja kõrgema nimipingega elektriliine ja alajaamu. Alla 35 kV nimipingega elektriliine ja alajaamu kajastatakse üldplaneeringutes. Maakonnaplaneeringus antakse põhimõttelised arendussuunised üldplaneeringute koostamiseks. Selgitamaks elektrivõrgu arenguvõimalusi ning elektrivarustuskindluse tõstmise vajadust Hiiumaal, on koostatud “Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise sotsiaalmajanduslik uuring ja tehniline eeluuring” (uuringu tellijaks on AS Elering), mille raames on läbi viidud sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, keskkonnamõju eelhinnang ning tehniliste lahenduste eeluuring. Uuringu baasil ning koostöös elektrifirmadega Elektrilevi OÜ, Elering AS, Nelja Energia AS on leitud optimaalne ja tasakaalustatud lahendus Hiiumaa elektrivõrgu arenguks. Elektrivõrgu arendamine võib ajaliselt ületada maakonnaplaneeringuga kavandatud perioodi (2030+). Suurimad elektrienergia tarbijad on uuringu kohaselt plastitööstusettevõtted ja kaubandus. Koormuste kasv maakonnas sõltub majanduse arengust ja uute suurtarbijate lisandumisest. 2014. aastal oli maakonna keskmine aastane katkestuste kogukestus ca 80 minutit kliendi kohta (SAIDI), mis on oluliselt parem kui Eesti keskmine näitaja. Antud näitaja ei pruugi edaspidi nii heaks jääda. Tingituna asustuse hajutatusest, suurtest metsaaladest, meretagusest paiknemisest ja tormidest jäävad riskid varustuskindlusele püsima. Kõigi piirkonnaalajaamade toitepiirkondades on suurtarbijatel võimalik elektrivõrguga liituda. Liitumiseks analüüsitakse elektrivõrku. Sõltuvalt liitumislahendusest toimub liitumine kulupõhise kalkulatsiooni või ampripõhise tasu alusel. Kuna Hiiumaal puudub ringtoide, võib mõningatel juhtudel elektrivõrguga liitumine minna kulukaks. Üldplaneeringud peavad aitama ettevõtjatel planeerida kavandatavatel tootmisaladel uusi vajaminevaid tehnovõrke vajaliku võimsuse tagamiseks. Hiiumaa elektrivõrgu arendamisel on kolm peamist suunda, mille tulemusel on võimalik rajada eraldi mastidel sõltumatu 110 kV toitering Leisi – Emmaste – Käina – Kärdla – Lauka – Emmaste - Leisi (Joonis 19): 1. Leisi-Käina-Kärdla (nn idapoolne ühendus) uue 110 kV elektriliini rajamine. Sellise süsteemi väljaehitamisel saavutatakse 110 kV nimipingega elektrivoolu olemasolu Hiiumaal kõige tihedamalt asustatud ning kõige kiiremini kasvava koormusega piirkonnas. Kuna 110 kV 70 Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise sotsiaalmajanduslik uuring ja tehniline eeluuring (2014), lk 28 52 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering elektrivoolu põhitoide viiakse Kärdla alajaama, paraneb oluliselt piirkonna pingekvaliteet ja vähenevad energiakaod. Samuti on tagatud suurem läbilaskevõime läbi 110 kV nimipingega elektriliini kuni Hiiumaa suurima koormusega ning kiiremini kasvava piirkonnani, kus tarbitakse täna veidi üle poole kogu Hiiumaa tarbitavast võimsusest.71 110 kV nimipingega elektriliini rajamisel: a) Ehitatakse välja uus Pammana - Emmaste 35(110) kV nimipingega merekaabelliin; b) Täiendav 110 kV nimipingega elektriliin Käinani, st olemasoleva 35 kV nimipingega elektriliini kõrvale rajatakse täiendav 110 kV nimipingega elektriõhuliin. c) olemasolev Käina-Kärdla 35 kV nimipingega elektriliin ehitatakse 110 kV nimipingele ning Kärdlasse paigaldatakse üks 110 kV trafo võimsusega 16 MVA. Ümberkorraldustega kaasneb positiivne efekt katkestuskahjude kokkuhoiu näol. 2. Leisi – Emmaste – Lauka - Kärdla vahelise kuni 110 kV nimipingega elektriühenduse rajamine. Tekib Leisi alajaamast algav ja sulguv sõltumatu ringtoide, mis annab võimalusi arenguteks ja elektrivõrguga liitumiseks Hiiumaa läänepiirkonnas. Selle tulemusena lühenevad 10 kV nimipingega elektriliinid, katkestuste ja rikete osas on kõige suurem ning tunnetatavam probleem just 10 kV nimipingega elektrivõrgus. Võimalusel kavandatakse elektriliin olemasolevasse 10 kV nimipingega elektriliini trassikoridori, sellisel juhul trassikoridor laieneb tulenevalt tehnilistest nõuetest (trassikoridor on elektriliini alune maa-ala koos kaitsevööndiga). Elektriliini paigutamine olemasolevasse trassikoridori minimeerib keskkonnamõjusid72 ning võimaldab maaressursi optimaalsemat kasutust. Alternatiivina on võimalik, et paigaldatakse 110 kV nimipinge valmidusega 35 kV nimipingega elektriliin. Mõlemal juhul on elektriliini kaitsevööndi laius sama, kuid 110 kV nimipingega elektriliinil on väiksemad kaod ja suurem läbilaskevõime. Elektriliinid peavad tagama Emmaste, Käina, Kärdla, Lauka piirkonnaalajaamadele piisava ja sõltumatu ringtoite. Nimetatud elektriühenduse kaasajastamine tuleneb Elektrilevi OÜ investeeringuplaanidest. 3. Kärdla ja mandri vahelise 110 kV ja/või 330 kV nimipingega elektriühenduse rajamine, mille tulemusena tekib ringtoide Hiiumaa ja mandri vahel (Joonis 19). Elektriühendus tagaks suurema varustuskindluse, ühtlasema võrgu koormamise, samuti tagaks see elektriühenduse olemasolu nii Hiiumaale kui ka Saaremaale elektriühenduse katkemise korral mandri ja Saaremaa vahel. Kavandada on võimalik nii elektriõhuliine, maakaabel- kui ka merekaabelliine. Võimalusel asendatakse Kärdlast ida suunas kulgev olemasolev 10 kV nimipingega elektriliin 110 kV nimipingega elektriliiniga, sellisel juhul trassikoridor laieneb tulenevalt tehnilistest nõuetest. Ühendamine mandril eeldab olemasoleva Keila – Rummu – Nõva – Aulepa – Haapsalu – Martna - Lihula 110 kV nimipingega elektriliini uuendamist ja 110/35/10 kV nimipingega trafode lisamist 71 Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise sotsiaalmajanduslik uuring ja tehniline eeluuring (2014), lk 6 72 Käesoleva planeeringu keskkonnamõju strateegiline aruanne (2015) Artes Terrae 53 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Kärdla alajaama. Joonis 19. Leisi – Emmaste – Käina – Kärdla – Lauka - Emmaste – Leisi toitering, elektriühendus mandriga ning meretuuleparkide elektriühendus Ühendus mandriga tagab kõige sõltumatuma ringtoite ja annab ka Vormsile ringtoite kasutamise võimaluse. Nimetatud arengusuunda toetab ka üleriigiline planeering Eesti 2030+.73 Ringtoite vajadus on seotud tarbimise suurenemisega, varustuskindluse ja kvaliteedi parandamise vajadusega, samuti võimaliku energia tootmise vajadusega (tuuleenergia, päikeseenergia vms). Uuringu “Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise sotsiaalmajanduslik uuring ja tehniline eeluuring” käigus viidi esmalt läbi kavandatava tegevusega kaasneva mõju Natura eelhindamine eesmärgiga selgitada välja, kas esinevad asjaolud, mis välistavad mõne kavandatud variandi elluviimise. Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et Käina-Kärdla ning Hiiumaa ja mandri vahelise trassi kavandamine maismaal on põhimõtteliselt võimalik, kuid kavandamisel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaspekte arvestades on eelistatum lahendus, kus tegevus toimuks olemasoleva 35 kV või 10 kV nimipingega elektriliini trassikoridoris, looduskeskkonna mõjutused oleksid sel juhul väiksemad. Eelistatud on lahendus, kus uus elektriliin kavandatakse olemasolevasse trassikoridori. Üldreeglina tuleb vältida looduskaitsealasid. 73 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, joonis 10 54 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Planeeringuperioodil (kuni 2030) tegeletakse olemasoleva 35 kV nimipingega elektrivõrgu ning piirkonnaalajaamade hoolduse ja remondiga ning rekonstrueeritakse Lauka, Kärdla, Käina ja Emmaste piirkonnaalajaamad. Lähtuvalt Hiiumaa koormusprognoosist tugevdatakse enne 2030. aastat olemasolevaid 35 kV nimipingega elektriliine ning luuakse nendele 110 kV nimipingele üleviimise valmidus. Pärast 2030. aastat, väga kiire koormuse kasvu korral ka varem, viiakse 35 kV nimipingega elektriliinid etappide kaupa üle 110 kV nimipingele. Pammana – Emmaste lahutuspunktide vahele paigaldatakse kahe vanema 35 kV nimipingega merekaabelliini asemele üks uus 110 kV nimipinge valmidusega 35 kV nimipingega merekaabel. Varasem arendamise vajadus võib olla tingitud järgmistest põhjustest: • Rekonstrueerimine vastavalt tehnilise eluea lõppemisele; • Rekonstrueerimine vastavalt koormuskasvule; • Rekonstrueerimine kolmandate osapoolte rahastamisest tulenevast elektrivõrgu ümberehitamise vajadusest. 4. Meretuuleparkide ühendus läbi Hiiumaa Kavandatavate meretuuleparkide üks võimalikest ühendusvariantidest kulgeb läbi Hiiumaa. Selleks vajalik 150 kV ja/või 330 kV nimipingega maakaabel kulgeb, võimalusel kasutades olemasolevat 10 kV nimipingega liini trassikoridori, mööda Tahkuna poolsaart Kärdlani ja sealt edasi ida suunas (Joonis 19). Elektriliini kaitsevöönd on maakaabli puhul oluliselt väiksem, maakaabel on tormikindlam, samuti esineb vähem rikkeid ning visuaalne mõju on väiksem. Tehnilistest, finantsilistest kui ka eetilis/poliitilistest põhjustest lähtuvalt ei ole otstarbekas erinevatest õhu- ja maakaabelliini lõikudest koosneva nn kombineeritud vahelduvvoolu ülikõrgepingeliini paigaldamine.74 Seetõttu on ühendus kavandatud kaabelliinina nii meres kui maismaal. Meretuulikud on ühendatud merealajaamadega (tuuleenergia tootmise alad PT1, PT3 ja PT5), mis omakorda on ühendatud 150 kV nimipingega elektrikaablitega Kärdla alajaamaga. Üks võimalik lahendus on, et Kärdla alajaam omakorda on ühendatud 330 kV nimipingega elektrikaablitega mandril asuva Aulepaga. Selline lahendus tagaks üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohase elektriühenduse Hiiumaa ja mandri vahel. Hiiumaa elektrivõrgu ringtoide tagatakse Kärdla alajaama kaudu. Vajadusel leitakse Kärdla alajaamale uus asukoht. Elektrivõrgu arengu põhimõtted ja kasutustingimused: • Elektriliinide rekonstrueerimisel või uue elektriliini kavandamisel eelistatakse asukohta, mis kulgeb olemasoleva elektriliini trassikoridoris. Elektriliinide kavandamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. • Uute suurtarbijate lisandumise korral viiakse olemasolevad piirkonna-alajaamad 110/10(20)kV nimipingega toitele või rajatakse uued 110/10(20) kV nimipingega alajaamad. 74 Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin vs kaabelliin. Eksperthinnang (TTÜ, Tallinn 2013), lk 18-19 Artes Terrae 55 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Alajaamade asukohtade valikul lähtuda sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele alajaamadele üldjuhul lähemale kui 15 km ja tiheasustuse puhul lähemale kui 3 km. • Elektriliinide paiknemise määratlemisel lähtuda elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Elektriliini trassi valikul on määrava tähtsusega liini ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. • Eelistatult kavandada elektriliinid avaliku kasutusega maadele (nt teemaale). • Kavandada soovitavalt uued ja rekonstrueeritavad elektriliinid maakaablitena kui see on majanduslikult otstarbekas ning parandab olulisel määral elukeskkonna kvaliteeti (näiteks tihedamatel asustusaladel). • Tihedas ja kesktihedas varustuskindluse piirkonnas kavandada uued 0,4-20 kV nimipingega elektriliinid eelistatult maakaabelliinidena. Hajavarustuskindluse piirkonnas on valdavalt elektriõhuliini võrk. Tulenevalt sellest, et 4,4 % Hiiumaal asuvates Elektrilevi liitumispunktides tarbimine täielikult puudub, võib tulevikus osutuda otstarbekaks mõnes piirkonnas elektrivõrgu mahtu vähendada. 4.5.2. Energiasääst Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.75 Hiiumaa primaarsektor hõlmab taimekasvatust, loomakasvatust, jahindust, metsandust, kalandust ja maavarade kaevandamist. Lähtudes sektori madalast energiavajadusest, ei kavandata selles sektoris energiasäästu meetmeid. Samas on primaarsektoriga seotud mitmed erinevad tegevuskava tegevused, näiteks soojus- ja elektrienergia tootmine, biokütuste tootmine ja transport. Sekundaarsektori tegevused keskenduvad ennekõike kaugkütte laiendamisele ja energiaefektiivsema sisseseade soetamisele, samuti teistele tegevustele, mis vähendavad energia tarbimist. Tertsiaarsektori (hõlmab kaubandust, turismi, avalikke ja erateenuseid, tänavavalgustust) tegevused keskenduvad ennekõike kaugkütte laiendamisele, hoonete energiatõhususele ja seadmete energiavajaduse vähendamisele ning efektiivsemale energiakasutusele suunatud käitumisharjumuste juurutamisele. Transpordisektori, mis sõltub oluliselt fossiilsetest kütustest, energiasäästule suunatud tegevused katavad niisugused valdkonnad nagu reisijatevedu, meretransport ja eratransport, keskendudes ennekõike alternatiivsete kütuste kasutamisele (biokütused ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter) ja alternatiivsest transpordist (jalgrattad, elektriajamiga jalgrattad ja elektrirollerid). 76 Veekogude läheduses ja liikuva põhjaveega aladel on otstarbekas kaaluda maasoojuspumpade kasutamist asumite soojavajaduse rahuldamiseks.77 Viimase reguleerimine toimub vajadusel üldplaneeringu koostamise käigus. 75 Eesti 2030+, lk 39 76 Hiiumaa 2020: taastuvenergeetika tegevuskava (2012), lk 30-32 77 Eesti 2030+, lk 41 56 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering 4.5.3. Tarkvõrgu arendamine Tarkvõrk ehk nutivõrk tähendab elektrivõrgu innovaatilisi lahendusi ja teenuseid koos intelligentse seire, juhtimise ja andmesidega, mis aitavad kaasa elektri tõhusamale tootmisele ja mõistlikumale kasutamisele. Tarkvõrgus on võimalik reguleerida erinevate seadmete elektritarbimise mahtusid ja aega sõltuvalt antud hetke vajadusest ja elektri hinnast. Targa võrgu plussideks võib pidada: - Annab tarbijatele teatud suurema vabaduse valida, kelle poolt pakutavat energiat on ühel või teisel ajahetkel soodsam tarbida; - On lihtsam optimeerida tarbimist; - Saab vähendada katkestuste arvu miinimumini. - Annab energiatootjatele suuremad võimalused läheneda tarbijatele individuaalselt ning näiteks anda allahindlust nendele tarbijatele, kes väldivad energia kasutamist tipptundidel. Tuleb kaaluda nuti- ehk tarkvõrgu kasutusele võtmist, sh uurida suuremate tööstustarbijate elektritarbimise optimeerimisvõimalusi ning tarbimistippude nihutamist ja balansseerimist. Tarkvõrgu arengu põhimõtted: • Energiateenuste ja energiaühistute laiemaks tegevuseks eelduste loomine; • Energiaandmete kättesaadavuse ja turvalise jagamise tagamine; • Energiasäästumeetmete rakendamine; • Tarbimise juhtimise potentsiaali kasutamine, sh tootmise ja tarbimise tasakaalustamiseks; • Energia salvestusvõimalused, sh elektrolüüsi teel (nn power-to-gas); • Elektritranspordi edendamine; • Kaugloetavate energiaarvestite paigaldamine (elektris, aga ka kaugküttes ja gaasi tarbimises); • Elektri põhivõrgu kaugseire ja -juhtimine. Kogukondlike projektidena kaaluda Hiiumaal targa tänavavalgustuse rakendamist, tarbimise optimeerimist. Hiiumaal on juba alustatud projektiga SMART Hiiumaa – Hiiumaa tark elektrivõrk. Samuti uurida võimalust toimida energiasaarena (autonoomne mikrovõrk) vähemalt perioodil kui ülekandevõrk on rivist väljas või ülekoormatud. 4.5.4. Tuuleenergia Hiiumaa elektritootjaid võib nimetada väiketootjateks, kes tegelevad elektritootmisega peamiselt oma tarbeks. See olukord muutub, kui hakatakse arendama meretuuleparke. Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on sätestatud, et energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (päike, tuul, biomass, maasoojus). Samuti loob hajutatum energiatootmine ja kohalike varude kasutuselevõtt pikaajalisi töökohti väikelinnades ja maapiirkondades. Kuna see on suhteliselt kallis, tuleb leida mõistlik tasakaal hajutatud energiatootmise ja kontsentreeritud suurtootmise vahel.78 14.08.2015 Hiiu maavanema korraldusega nr 1-1/2015/140 kehtestatud Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Tuuleenergeetika" kaotab kehtivuse, planeeringulahendus on kantud 78 Eesti 2030+, lk 39 Artes Terrae 57 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering maakonnaplaneeringusse (lisa nr 6). Planeering määratleb elektrituulikute arendusalad ja arenduspiirkonnad ning ülekandeliinide põhimõttelised asukohad. Planeeringu elluviimisel tuleb kohaldada kehtivaid õigusakte. Tuuleparkide arendamiseks tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada elektrituulikute võimalikud positsioonid ja võimalikud kõrgused juba tuulepargi kavandamise algstaadiumis, koostööd peab alustama juba enne tuulepargi kavandamise alustamist. Tuulegeneraatorite asukohad ja kõrgused määratakse selliselt, et oleks tagatud riigikaitselise ehitise töövõime. Üldised põhimõtted elektrituulikute rajamisel arendusalades ja arenduspiirkondades: 1. Arendusaladel on elektrituulikute (tuulikupark) rajamise aluseks detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering. Maakonnaplaneeringu alusel projekteerimistingimuste väljastamine ei ole soovitav (vt alapeatükk 3.3.3). 2. Arenduspiirkondades on arendusalade laiendamine ja seal on elektrituulikute rajamise aluseks üldplaneering (vt alapeatükk 3.3.3). 3. Detailplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb planeeritavat territooriumi analüüsida tuuleenergeetika teemaplaneeringus väljatöötatud kriteeriumite kogumi lõikes (alapeatükis 3.1 esitatud tabelite esimeses veerus grupeerituna teemade lõikes). Juhul, kui mõni nimetatud kriteeriumitest ei ole elektrituulikute planeeringu koostamise perioodil enam asjakohane (piirangut põhjustav muinsuskaitsealune objekt on Muinsuskaitseameti andmetel hävinud vms), ei ole selle kriteeriumi põhjalikum analüüs vajalik. 4. Detailplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskirja alapeatükis 2.2 käsitletud tõenäoliselt ebasobivate alade ja täiendavat tähelepanu vajavate alade kriteeriumitest, täpsustades neid lähtuvalt hetkesituatsioonist. 5. Maaomaniku nõusolekul võib arenduspiirkondades elektrituulikuid paigutada maaomaniku elamule lähemale kui 2000 m juhul, kui on tagatud nõuetele vastav müra normtase. 6. Elektrituulikute minimaalne kaugus infrastruktuuri suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee, gaasitrass, telekommunikatsiooni mastid) peab olema vähemalt võrdne elektrituuliku kogu-kõrgusega (torn+tiiva pikkus). Edasiste detailsemate planeeringute koostamisel peab lähtuma reaalselt kasutatava elektrituuliku parameetritest. 7. Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ega sidusust. Elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale tuleb hinnata konkreetses arenduspiirkonnas detailplaneeringu või üldplaneeringu koostamise käigus. 8. Elektrituulikute rajamine väärtuslikule maastikule ja pärandkultuuri objektidele (hiiemäed) ei ole üldjuhul lubatud. Elektrituulikute väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab visuaalse mõju metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone (fotomontaaž, 3D arvutisimulatsioonid, maketid). Samalaadse visuaalse mõju hindamise vajadust tuleb kaaluda ka väljaspool väärtuslikke maastikke paiknevate arenduspiirkondade edasisel planeerimisel. 58 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering 9. Detailplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada kaitsestaatuseta loodus- ja kultuuriväärtuslike objektide olemasolu ja paiknemine ning planeeringulahenduse väljatöötamisel nendega arvestada. 10. Detailplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda iga konkreetse maardla olemusest – maavara liigist, maavaravaru staatusest, maavaravaru paiknemisest maapõues, eeldatavast kaevandamise perioodist ja kaevandamise (eeldatav) tehnoloogiast. Tuulikupargi raja- mine keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik üksnes peale maavaravaru ammendamist. 11. Arenduspiirkondade rajamisel on vajalik arvelolev maavara väljata selliselt, et oleks tagatud maavara kasutuskõlblikkus ning väljatud maavara tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Arenduspiirkondade rajamisel ei ole arveloleva maavara osas lubatud kasutada mass-stabiliseerimist või muud meetodit, mille tulemusena keskkonnaregistris arvelolev maavara muutub kasutuskõlbmatuks. Maapõuest väljatud maavara käitlemisel on vajalik arvestada Maapõueseaduse peatükis „Maapõue muud kasutamise viisid“ toodud nõuetega. 12. Kohalikul omavalitsusel on otstarbekas detailplaneeringute või üldplaneeringu menetlemisele asudes arvestada avaliku huviga, muuhulgas eelkõige kohaliku kogukonna huvi ja kasuga ning omavalitsuse arengu-dokumentidega. Enne detailplaneeringute või üldplaneeringu algatamist võib kaaluda kokkuleppe saavutamist, mis looks omavalitsusele ja/või kogukonnale majanduslikku tulu. 13. Detailplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Detailplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada tuuleenergeetika teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel väljatöötatud leevendavate meetmetega ja soovitustega rakendades neid konkreetset asukohta ja kavandatava tuulikupargi spetsiifikat arvestades. Muuhulgas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud nõuet tagada ehitamisel kaitsealuste liikide võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused. Edasiste täpsemate planeeringute käigus (detailplaneering, üldplaneering) on vajalik uurida põhjalikumalt tuulepargist lähtuva müra ja varjutuse ulatust. Edasiste planeeringute koosseisus (või planeeringutega koos teostatava keskkonnamõju hindamise koosseisus) tuleb kohustuslikuna teostada müra ja varjutuse modelleerimine esitades müratasemete ja varjutuse ajaline kestvus kartograafiliselt ning tekstiline eksperthinnang. 14. Järgnevate planeeringute koostamisel tuleb arvestada ajakohaste uuringutega, mis käsitlevad elamu (elamumaa) ja elektrituuliku vahelist minimaalset kaugust sõltuvalt elektrituuliku võimsusest. Kaugus elektrituulikutest tuleb arvestada elamumaast, või kui elamu ei asu elamumaal, siis elamust. 15. Kõigi edaspidi koostatavate detailplaneeringute või üldplaneeringu aladele võib nõuetekohaste normide/tingimuste tagamise korral lisaks tuuleenergeetika objektidele planeerida ka teisi objekte ja maakasutusfunktsioone, mida elektrituulik/tuulikupark ei välista (tööstusobjektid, metsa- ja põllumajandusmaa jm). 16. Lisaks lennundusseadusest tulenevale nõudele kooskõlastada Lennuametiga detailplaneeringud ja ehitusload, tuleb käesoleva teemaplaneeringu alusel toimuva tuulikuparkide edasisel planeerimisel ka üldplaneeringute koostamisel teha koostööd ja kooskõlastada planee- ringud Lennuametiga. Artes Terrae 59 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering 17. Lisaks lennundusseadusest tulenevale nõudele kooskõlastada Kaitseministeeriumiga detailplaneeringud ja ehitusload, tuleb käesoleva teemaplaneeringu alusel toimuva tuulikuparkide edasisel planeerimisel ka üldplaneeringute koostamisel kooskõlastada planeeringud Kaitseministeeriumiga. Riigikaitseliste huvide tagamiseks on soovitav kohalikul omavalitsusel teha Kaitseministeeriumiga koostööd juba planeeringu algatamise staadiumis. 18. Varjutuse osas lähtuda rahvusvahelisest heast tavast (vt KSH aruanne 3.6.2) niikaua, kui Eestis kehtestatakse vastavasisulised konkreetsed normid. 19. Püstitada võib vaid uusi elektrituulikuid, st kasutatud elektrituulikute püstitamine on keelatud. 20. Edasistes planeeringutes on soovitatud maa-alade kruntimist selliselt, et tuulikutele planeeritakse omaette vastava sihtotstarbega krundid. Konkreetne krundi suurus määrata vastavalt elektrituuliku tehnilistele näitajatele. Põhimõtted elektrituulikute võrguühenduste planeerimisel: • Tuulikuparkide sisene alla 35 kV (elektrituulikute ja alajaama vaheline) ülekandesüsteem tuleb rajada maa-aluste kaablitega. • Alajaamade ja liinide kavandamisel ja ehitamisel tuleb lähtuda spetsiifilistest nõuetest/normidest (sh Majandus- ja kommunikatsiooni-ministri 26.03.2007.a määrus nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord.“). • Uute ülekandeliinide rajamisel tuuleelektrijaama alajaama ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV) vahel tuleb trassivalikul vältida Natura 2000 alasid. Natura 2000 alale on uute ülekandeliinide rajamine võimalik vaid erandkorras muude reaalsete ja ratsionaalsete trassivariantide puudumise korral. Sel juhul tuleb teostada vastavasisuline keskkonna-aspekte käsitlev töö (tänase praktika ja seadusandluse kontekstis KMH, KSH või nn Natura hindamine) tagamaks minimaalset negatiivset kesk-konnamõju tekitav lahendus. Uute ülekandeliinide rajamisel tuulikupargi alajaama (näiteks 20/110 kV) ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV) vahel tuleb vältida maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringutes fikseeritud väärtuslikke maastikke. Neile aladele on eelistatud kaabelliini rajamine. 60 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering 5. KOKKUVÕTE Maakonna visiooni 2030+ kohaselt on Hiiumaa loodust hoidva ja väärtustava elujõulise uuendusmeelse kogukonnaga saar Läänemeres, kus on atraktiivne elamis-, ettevõtlus- ja külastuskeskkond. Visioonist tulenevalt on sõnastatud maakonnaplaneeringu koostamise käigus kolm peamist ruumilise arengu eesmärki. 1. Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused on hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud. Üheks arengueelduseks on maakonna puhas ja mitmekesine loodus turismi- ja elukeskkonnana. Strateegiliselt on oluline kohaliku atraktiivse asulamaastiku, hoonestuse ja kultuurmaastiku säilitamine. Teatud aladel on need väärtused selgelt kontsentreerunud, paremini säilinud või eksponeeritud. Seetõttu on määratud maastikud, millel on teistest suurem väärtus (väärtuslikud maastikud). Maastikuväärtuste säilitamine, puhkealade ja sadamavõrgustiku arendamine loob eelduse turismi kui majandusharu arenguks. Hiiumaa oma kõrge metsasuse, suure kaitsealade osakaalu (24%) ja suhteliselt madala põllustatusega ei vaja erilisi meetmeid looduse nn tugisüsteemi kujundamiseks. Küll aga on olnud vajalik rohelise võrgustiku käsitlemine, et tagada looduslike alade ning looduskaitsealade sidusus. Loodusressursside seisukohalt on oluline põllumajandusmaade, maavarade, kalaressursi säästlik majandamine. 2. Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond. Nimetatud ruumilise eesmärgi täitmisel on olulised mitu mõõdet: • Hiiumaa sisene liikumisvõimaluste parendamine, mille hulka kuuluvad ühistranspordi arendamine, teede tolmuvabaks muutmine ning kergliikluse arendamine; • Ühenduste parendamine mandri ja saarte vahel, mille hulka kuulub sadamate ning Kärdla lennujaama arendamine ja teede seisundi parendamine; • Oluline on ka lennuliikluse arendamine rahvusvahelistel suundadel ning sadamate arendamine, peamiselt mereturismi arendamise eesmärgil, kuid ka kalanduse ja kaubavedude arendamise eesmärgil. Ühistranspordi teenus peab säilima keskuste vahel edaspidi vähemalt samas mahus. Ülejäänud maakonnas tuleb arendada alternatiivseid transpordi võimalusi (nõudebuss, kogukonnateenus vms). Suurema nõudlusega liikumissuundadel (üle 50 inimese) tuleb tagada ühistranspordiga regulaarne ühendus. Väiksema nõudluse korral on otstarbekas kasutada nõudluspõhist veoteenust. Ühistranspordi liinivõrgu planeerimisel on oluline tagada regulaarne ühendus teenuskeskuste vahel, hoiduda tuleb dubleerivatest liinidest ja väljumistest. See puudutab nii kohalike omavalitsuste liine (õpilasliinid), kaugliine kui maakonnaliine. Regulaarne ja sagedane lennu- ja reisiparvlaevaühendus saarte ja mandri vahel peavad säilima. Sadamate üldisel arendamisel on eesmärgiks sadama võimalikult mitmekesine kasutus, mis teeb need konkurentsivõimelisemaks. Eelisarendada tuleb sadamaid, mis võimaldavad hea ligipääsu nii maalt kui merelt. Sadamatele tuleb tagada juurdepääs ja ühendus vajaliku taristuga maismaal. Ühenduste Artes Terrae 61 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering parendamisel on olulised reisi- ja kaubasadamate funktsioonide mitmekesistamine ning teenuse kvaliteedi parendamine reisisadamates. 3. Hiiumaa majandus on uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine. Eesmärgi täitmiseks on oluline ettevõtluse ja tootmise, sadamate ning energeetika valdkonna arendamine. Hiiumaa sisene sidusus on elu- ja töökohtade kokkusobitamise, inimeste tihedama suhtluse, kohaliku majanduse elavdamise, laialdasemate vaba aja veetmise ja õppimise võimaluste eelduseks. Hiiumaal on maakonnakeskuseks Kärdla linn, kus elab ligikaudu 40% töötavatest elanikest ja linnas asuvad pea pooled Hiiumaa töökohtadest. Asustuse struktuur ja töökohtade paiknemine avaldavad suurimat mõju elanike liikumisvajadustele. Asustusstruktuuri toimimiseks ning teenuste kättesaadavuse tagamiseks on oluline ühenduste tagamine kõikide keskuste vahel. Regionaalsete teenuste rahuldava kättesaadavusega Kärdla linna baasil on kaetud praktiliselt kogu Hiiumaa. Regionaalsete teenuste säilimisel ja arendamisel on oluline rolli riigi regionaal- kui valdkondlikel poliitikatel. Nende kujundamisel tuleb arvestada Hiiumaa saarelist eripära, teenuste arendamisel ei saa lähtuda ainult rahvaarvust. Oluline on olemasolevate tootmisalade laiendamise võimaluste säilitamine ning nende baasil klastrite moodustamine. Hiiumaa tootmisalad on koondunud sadamate või keskuste lähedusse. Suurem tootmisalade kontsentratsioon paikneb Kärdla linna ja Käina lähialal. Keskustes ja nende lähialadel tootmise ja ettevõtluse arendamine lihtsustab tööjõu liikumist ja kättesaadavust kuna nende piirkondades paikneb suurem enamus saare rahvastikust. Energeetika on Hiiumaa arengu strateegiliseks valdkonnaks, sest see mõjutab kõiki kogukonna majandusliku ja sotsiaalse elu aspekte, omades sealjuures olulist mõju impordi-ekspordi saldole ning selle vahendusel konkurentsivõimele, tööhõivele ja elukvaliteedile. Saare eraldatus ja väiksus tingib energiavarustuse suuremad kulud. Eelnevast tulenevalt on oluline taastuvenergeetika arendamine ning ringvõrgu rajamine. Hiiumaa arengueesmärkide elluviimisel (Lisa 1) on oluline arendada koostööd riigi tasandi asutuste, omavalitsuse ja erasektori vahel. Riigi tasandi poliitikate ja arengukavade koostamisel tuleb arvestada Hiiu maakonna arenguvajadusi ning eesmärke. Targa ja jõulise elukeskkonda suunava poliitika tulemusel on võimalik hoida Hiiumaal rahvastiku muutusi vastavuses Eesti keskmise trendiga. 62 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering 6. MÕISTED Asustuse arengu suunamine - eelduste loomine ja tingimuste seadmine sellise asustussüsteemi ja asulate ruumilise struktuuri kujundamiseks, mille järgimisel asustuse areng soodustaks mitmekesise, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna, esteetilise miljöö ning olemasolevate väärtuste säilimist, kuid ei tooks kaasa ülemääraseid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil ning põhjendamatut uutele aladele ehitamist. Ebaregulaarne transpordiühendus – hooajaline (nt koolitransport) või nõudluspõhine ühistranspordi lahendus. Kergliiklustee - jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või tee osa, kus jalakäijad ja jalgratturid on eraldatud autoliiklusest. Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise kohad) ja moodustaksid pideva võrgustiku. Kohalik keskus - keskus, kus on soovitavalt kättesaadavad teenused, mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused. Kohaliku keskuse teeninduspiirkonna elanike arvestuslik arv > 1500. (TÜ RAKE uuringus II tasandi keskus). Linna lähivöönd - linna ümbritsev toimepiirkonna osa, kus vähemalt 31% elanikest on teenuste ja töökohtade tõttu linnaga (toimepiirkonna keskusega) igapäevaselt seotud. Linnalise asustusega ala - on linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu. Lähikeskus - keskus, mis aitab parandada teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Lähikeskuse teeninduspiirkonna arvestuslik elanike arv > 500. (TÜ RAKE uuringus I tasandi keskus). Maakondlik keskus - maakonna olulisim töökohtade ja teenuste koondumise koht, võib kattuda maakonna halduskeskuse ja toimepiirkonna keskusega (TÜ RAKE uuringus IV tasandi keskus). Metsamaa raadamine - raie, mida tehakse võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel kui metsa kasvatamine. Nimipinge - pinge, millele elektrivõrk või seade on ette nähtud. Paikkond ehk kant - asustussüsteemi alama astme funktsionaalselt terviklik või ühtne koostisosa, mille moodustab asustusüksus, selle osa või asustusüksuste grupp. Maakondade jagamisel paikkondadeks on võetud arvesse looduslikke piire, vahemaid, ajaloolisi ja kultuurilisi seoseid, piirkondlikku identiteeti ja erinevaid ajaloolisi halduspiire (külade, alevike, kollektiivmajandite, valdade ja külanõukogude piire). Piirkondlik keskus - maakondlikust keskusest väiksem keskus, piirkonnas oluline teenuste ja töökohtade koondumise koht. Piirkonna elanike arvestuslik arv > 4500. (TÜ RAKE uuringus III tasandi keskus). Hiiumaal puudub. Puhkeala - maastikuliste ja sotsiaalsete eeldustega ala vabaõhu puhkuseks ja puhkemajanduse korraldamiseks. Artes Terrae 63 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering Pärandkooslus ehk poollooduslik kooslus – pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala. Poollooduslikud kooslused on puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Riigikaitseline ehitis - ehitis või riigikaitselise otstarbega ehitisi teenindav maa-ala, mis on Kaitseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses, sealhulgas riigikaitseline tee. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd - vöönd riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest, kus ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta on keelatud. Roheline võrgustik (ka rohevõrgustik) - eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Siirdevöönd - toimepiirkonna osa, mille elanikest 16−30% on teenuste ja töökohtade tõ u toimepiirkonna keskusega igapäevaselt seotud. Tarkvõrk ehk nutivõrk - tähendab elektrivõrgu innovaatilisi lahendusi ja teenuseid koos intelligentse seire, juhtimise ja andmesidega, mis aitavad kaasa elektri tõhusamale tootmisele ja mõistlikumale kasutamisele. Teenuskeskused - ühtsesse võrgustikku kuuluvad keskused, mida iseloomustab teenuste kättesaadavus kohapeal. Teenuskeskused ja nende klassifikatsioon on määratletud TÜ RAKE uuringus (2015). Maakonnaplaneeringu keskuste hierarhias pakub lähikeskus I tasandi, kohalik keskus II tasandi, piirkondlik keskus III tasandi ja maakondlik keskus IV tasandi teenuskeskusele omaseid teenuseid. Iga kõrgema tasandi keskus pakub ühtlasi ka kõigi temast madalama tasandi keskustele omaseid teenuseid. Toimepiirkond - keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskusest (maakondlikust keskusest) ja sellega funktsionaalselt seotud piirkondlikest, kohalikest ja lähikeskustest ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest, mille elanike jaoks on antud keskused peamiseks igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkohaks. Maakonnatasandi toimepiirkond on funktsionaalne piirkond, kust on võimalik jõuda tööle, kooli ja igapäevateenusteni poole tunniga. Toimepiirkond jaguneb linna lähivööndiks, siirdevööndiks ja äärealaks. Toimepiirkonna keskus - kõige olulisem töökohtade ja teenuste koondumise koht toimepiirkonnas, maakondlik keskus. Trassikoridor - elektriliini alune maa-ala koos kaitsevööndiga. Universaalne disain ehk disain kõigile - strateegia, mille eesmärk on muuta disain ja erineva keskkonna, toodete, kommunikatsiooni, informatsiooni tehnoloogia ja teenuste loomine ligipääsetavaks, kättesaadavaks ja arusaadavaks; samuti kõigi poolt loomulikult ja maksimaalsel määral iseseisvalt kasutatavaks; eeldatavalt ilma kohandamisteta või spetsiaalsete erilahendusteta. Väärtuslik maastik - maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslik põllumajandusmaa - on haritava maa või püsirohumaa või mõlema maa kõlvikust koosnev, samuti püsikultuuride kasvatamiseks olev maa-ala (üheskoos põllumajandusmaa), mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille 64 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Artes Terrae 65 05.11.2016 Hiiu maakonnaplaneering 7. KASUTATUD MATERJALID 2013. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte (Siseministeerium 2013): https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/riskianalyys_kokkuvote_2 013.pdf Arendusprogramm. Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade asukohtade valimine (kinnitatud kaitseministri 14.03.2014 käskkirjaga nr 94): http://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/osmaap/are ndusprogramm.pdf Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava 2014-2020: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/euroopa_merendus- _ja_kalandusfondi_rakenduskava_2014-2020pdf.pdf Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin vs kaabelliin. Eksperthinnang (TTÜ, Tallinn 2013): https://elering.ee/harku-lihula-sindi-liin Hiiu arengustrateegia 2020+ (Kärdla 2014): http://hol.hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2013/06/Hiiumaa-2020+17062013.pdf Hiiu maakonna transpordiuuring (Stratum, 2014): http://www.maavalitsus.ee/hiiumaaplaneering Hiiumaa 2020: Taastuvenergeetika tegevuskava (Kärdla 2012): http://hol.hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2013/01/ISLAND-SUSTAINABLE-ENERGY-ACTION- PLAN_Final_est.pdf Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise sotsiaalmajanduslik uuring ja tehniline eeluuring (Elering, 2014): https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Hiiumaa_elektrivarustuskindluse_tostmise_SMA. pdf või http://www.maavalitsus.ee/hiiumaaplaneering Hiiumaa pärandkultuurist. Saaremaa pärandkultuurist (Kärdla-Kuressaare 2011): http://www.rmk.ee/files/Hiiu_Saaremaa.1pdf.pdf Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine (Stratum, 2015) Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes (Tallinn, 2013); Keskkonnaministri 30.12.2002 määrus nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/106122013002 Kliimakohanemine – asustus ja inimene (Tartu 2015): http://www.geograafia.ut.ee/et/teadus/projektist Looduskaitse arengukava aastani 2020 (Tallinn 2012): https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf 66 Artes Terrae  Hiiu maakonnaplaneering Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala säästliku arengu programm 2014–2020 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/laane- eesti_saarte_biosfaari_programmiala_saastliku_arengu_programm.pdf ; Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava eelnõu: www.envir.ee/sites/default/files/le_maandamiskava.pdf Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020: https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigimaanteede_teehoiukava_aastateks_2014- 2020_muutmine.pdf Satelliidirakenduste arendaja teekaart ja metodoloogiad (ettekanne) 28.10.2014 Tallinn: http://www.eas.ee/kosmos/images/Rakenduste-seminar/2010-10-28- Satelliidirakenduste%20arendaja%20teekaart%20ja%20metodoloogiad-TTU-MEKTORY.pdf Toimepiirkondade määramine (Tallinn 2014): https://www.stat.ee/pp-76814 Tööränne ja toimepiirkonnad Hiiumaal - ettekanne (Statistikaamet, 2014) Transpordi arengukava 2014-2020: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, 2015: Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine. Aruanne. Põllumajandusuuringute Keskus. Kuressaare, 2015. Tellija: Põllumajandusministeerium Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile (Tallinn 2012) Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu aruanne (Keskkonnaministeerium 2011): http://www.envir.ee/sites/default/files/yleujutusohugaseotudriskidearuanne.pdf Artes Terrae 67  KÄSKKIRI 20.03.2018 nr 1.1-4/65 Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine I ASJAOLUD Esimene Hiiu maakonnaplaneering koostati 1997-2001, seda on täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Sotsiaalne infrastruktuur“, „Tuuleenergeetika“. Vaatamata tehtud täiendustele ja täpsustustele, maakonnaplaneeringu põhisisu vananes ega vastanud muutunud maakonna oludele. Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Hiiumaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Hiiu maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on välja kasvanud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisast, tagamaks ühtsed alused kõikidele maakonnaplaneeringutele. Uute maakonnaplaneeringute eesmärgiks sai eelkõige maakondade ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Sealjuures ruumilise arengu kujundamine pidi vastama üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Maakonnaplaneering hõlmab tervet Hiiu maakonna territooriumi ning see on koostatud pikaks ajaperioodiks, perspektiiviga 2030+. Maakonnaplaneeringuga formuleeritit ka Hiiumaa arenguvisioon aastani 2030+: Hiiumaa on loodust hoidva ja väärtustava elujõulise uuendusmeelse kogukonnaga saar Läänemeres, kus on atraktiivne elamis-, ettevõtlus- ja külastuskeskkond. Visioonist lähtuvalt on seatud Hiiumaa ruumilise arengu eesmärgid: 1.1.Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused on hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud. Atraktiivse asulamaastiku, hoonestuse ja kultuurmaastiku säilitamine on oluliseks saare arengueelduseks. Alad, kus on identiteediväärtus, kultuurilis-ajaloolised, esteetilised ja looduslikud väärtused kontsentreerunud ning paremini säilinud või eksponeeritud, on määratletud väärtuslike maastikena (ptk 2.1). Arengueelduseks on samuti puhas ja mitmekesine loodus turismi- ja elukeskkonnana. Hiiumaad iseloomustavad kõrge metsasus, suur kaitsealade osakaal ja suhteliselt madal põllustatus. Et tagada looduslike alade ja kaitsealade omavaheline sidusus ning ühendada need ühtseks võrgustikuks, on määratletud roheline võrgustik (ptk 2.3). Hiiumaa sinise võrgustiku moodustavad siseveekogud – jõed, ojad, kraavid ja järved (ptk 2.7). Et tagada põllumajandusmaade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks, on määratletud väärtuslikud põllumajandusmaad (ptk 2.2). Hiiumaal loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaad, mille boniteet on üle 28 hindepunkti. Maakonnaplaneeringus on näidatud maardlad (ptk 2.6), maavara kasutusperspektiivi järgi on maardlad jagatud kolme kategooriasse. Maakonnaplaneering näeb ette kogu Hiiumaa turismipotentsiaali maksimaalset kasutamist, sh loodus- ja mereturismi arendamist. Maastikuväärtuste säilitamine, puhkealade (ptk 2.4) ja sadamavõrgustiku (ptk 4.3) arendamine loob eeldused turismi arenguks. Planeeringuga on määratud olulised puhkealad (ptk 2.4). 1.2. Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond. Eesmärgi täitmiseks on oluline keskustevõrgustiku (ptk 1.3) arendamine, saare siseste liikumisvõimaluste parendamine, sh ühistranspordi arendamine (ptk 1.4), teede tolmuvabaks muutmine (ptk 4.1) ja kergliikluse arendamine (ptk 4.2). Hiiu maakond moodustab ühe toimepiirkonna (ptk 1.2). Arvestades prognoositavat elanikkonna vähenemist ja vananemist ning teenuste alternatiivsete kättesaadavusviiside (e- teenused, koju toodavad teenused) lisandumist, on kavandatud keskuste võrgustik (ptk 1.3) selliselt, et teenuste kättesaadavus oleks elanikkonnale tulevikus piisavalt hea otstarbekuse piires. Regionaalsete teenuste säilimisel, arendamisel ja kujundamisel tuleb arvestada Hiiumaa saarelist eripära, lähtuda ei saa ainult rahvaarvust. Ühistransporditeenus (ptk 1.4) peab keskuste vahel säilima. Hiiumaa-sisene sidusus on elu- ja töökohtade kokkusobitamise, inimeste tihedama suhtluse, kohaliku majanduse elavdamise, laialdasemate vaba aja veetmise ja õppimisvõimaluste eelduseks. Ühenduste parendamiseks mandri ja saarte vahel on vajalik sadamate ja Kärdla lennujaama arendamine (ptk 4.4). Sadamaid on oluline arendada nii mereturismi, kalanduse kui ka kaubavedude eesmärgil (ptk 4.3), võimalikult mitmekesine kasutus muudab sadamad konkurentsivõimelisemaks 1.3. Hiiumaa majandus on uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine. Oluline on olemasolevate tootmisalade (ptk 1.5) laiendamise võimaluste säilitamine ning nende baasil klastrite moodustamine. Ettevõtluse ja tööstuse arenguks on olulised elektrivõrgu arendamine ja elektrivarustuskindluse parendamine (ptk 4.5). Energeetika mõjutab kõiki kogukonna majandusliku ja sotsiaalse elu aspekte, omades olulist mõju impordi-ekspordi saldole, konkurentsivõimele, tööhõivele ja elukvaliteedile. Olulised on nii taastuvenergeetika arendamine kui ka põhivõrgu toomine Hiiumaale. Arengueesmärkide elluviimisel on oluline arendada koostööd riigiasutuste, omavalitsuse ja erasektori vahel (Lisa 1. Tegevuskava). Maakonnaplaneeringu koostamisel on olnud sisendiks olemasolevad riiklikud, aga ka maakondlikud arengukavad, strateegiad, planeeringud ning Rahandusministeeriumi (kuni 2015. aastani Siseministeerium) planeeringute osakonna koostatud või tellitud juhendid, erinevate ametkondade või huvigruppide arenguvajadused, seisukohad, uuringud, arengu- või investeerimiskavad. Lisaks on koostamisel arvesse võetud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud eesmärke, olemasolevaid riigi tasandi riskianalüüse ja teisi riigi tasandi strateegilisi dokumente. Maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast, põhijoonisest (mõõtkava 1:100 000), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku, ning lisadest. Planeeringu lisad on: 1. Maakonnaplaneeringu tegevuskava; 2. Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine; 3. Väärtuslike maastike register; 4. Hiiu maakonna olemasolev olukord ja ruumiline analüüs; Lisa 5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Maakonnaplaneeringu koostamise konsultant oli Artes Terrae OÜ (Maila Kuusik, Heiki Kalberg), keskkonnamõjude hindamist viis läbi Skepast&Puhkim AS (Juhtekspert Veronika Verš, töörühm Kristiina Ehapalu, Raimo Pajula ja Kersti Ritsberg.). Ekspertidena olid kaasatud Karel Pomerants ja Sergei Nikolajevski (Elektrilevi OÜ); Ilja Matjas, Oleg Tsernobrovkin ja Kalev Kukk (Elering AS); Siim Paist (Nelja Energia AS); Allan Mäll (Kärdla Lennujaam); Imre Antso ja Dago Antov (inseneribüroo Stratum); Janek Sõnum (Päästeameti Demineerimiskeskus). Maakonnaplaneeringu koostamist korraldas Hiiu Maavalitsus. II MENETLUSE KÄIK Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni Vabariigi Valitsus tegi 18.07.2013 (muudetud 27.09.2015 korraldusega nr 405) korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ maavanematele ülesandeks korraldada maakonnaplaneeringute koostamine kogu maakonna territooriumil koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Hiiu maavanem algatas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) 09.08.2013 korraldusega nr 1-1/2013/203 „Hiiu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. 27.11.2013 moodustas Hiiu maavanem korraldusega nr 1-1/2013/203 juhtrühma maakonnaplaneeringu koostamiseks, kuhu kuulusid Hiiumaa omavalitsuste, ametkondade ja naabermaakondade esindajad. Juhtrühma ülesanne oli maakonnaplaneeringu koostamise jooksul tekkivate sisuliste või menetlusega seonduvate küsimuste arutelu ja ettepanekute tegemine maavanemale. Maakonnaplaneeringuga paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Hindamise tulemused on integreeritud maakonnaplaneeringu seletuskirja. Maakonnaplaneeringu koostamisel toimus kolm avalikku väljapanekut ja neli avalikku arutelu. Avalikud arutelud ja väljapanekud toimusid maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade, eskiisi ja planeeringulahenduse tutvustamiseks. Avalikel väljapanekutel esitati arvukalt ettepanekuid, mis enamasti maakonnaplaneeringu koostamisel ka arvesse võeti. Peamine teema aruteludel oli energeetika, seetõttu kutsuti avalikele aruteludele osalema ka energeetika valdkonna spetsialiste. Alates 01.07.2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus. Kuna planeering algatati enne seda, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 on planeeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust (RT I, 13.03.2014, 97). 13.10.2015 kirjaga nr 12-2/2015/628-1 palus Hiiu Maavalitsus Rahandusministeeriumi seisukohta täiendavate kooskõlastuste määramiseks. Kuna maakonnaplaneeringusse muutmata kujul üle võetav maakonna teemaplaneering „Tuuleenergeetika“ oli saanud nõutavad kooskõlastused, võttes arvesse maakonnaplaneeringuga kavandatavate tegevuste iseloomu ja tuginedes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikele 1 ning kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 17 lõike 3 punktile 1, palus Rahandusministeerium maakonnaplaneering kooskõlastada ka Tehnilise Järelevalve Ametiga. Maakonnaplaneeringu on kooskõlastanud Lääne maavanem, Saare maavanem, Hiiu Vallavolikogu, Käina Vallavolikogu, Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, Maanteeamet, Maa-amet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Veeteede Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tehnilise Järelevalve Amet. Maakonnaplaneeringut ei kooskõlastanud Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu. Pühalepa Vallavolikogu ei ole viidanud vastuolule seadustega ega muude õigusaktidega, kõigi Pühalepa Vallavolikogu poolt esitatud ettepanekute ja märkustega arvestati, seega lähtudes kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 17 lg -st 4 saab maakonnaplaneeringu lugeda Pühalepa Vallavolikogu poolt kooskõlastatuks. Emmaste Vallavolikogu on viidanud vastuolule mitmete seadusesätetega. Hiiu Maavalitsus oli seisukohal ning samuti Rahandusministeerium jõudis järelevalve käigus seisukohale, et maakonnaplaneering ei ole vastuolus volikogu poolt välja toodud seadusesätetega, seega saab maakonnaplaneeringu lugeda Emmaste Vallavolikogu poolt kooskõlastatuks. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine Maakonnaplaneering võeti vastu 09.06.2016 Hiiu Maavanema korraldusega nr 1-1/2016/109 „Hiiu maakonnaplaneeringu vastuvõtmine“ ja suunati PlanS § 18 kohasele avalikule väljapanekule, mis toimus 17.06-31.07.2016. Maakonnaplaneeringu avalik arutelu toimus 31.08.2016. Avaliku väljapaneku jooksul tuli maakonnaplaneeringule seitse kirja ettepanekutega, neist kaks ametiasutuste poolt. Maa-ameti poolt esitatud ettepanekud puudutasid maardlate piiride täpsustamist ning Kaitseministeeriumi ettepanekud tuuleenergeetikat, ettepanekutega arvestati. Enim ettepanekuid ning vastuväiteid esitati planeeritavate elektriühenduste teemal. Ettepanekutega arvestati osaliselt põhjusel, et maakonnaplaneering on strateegiline dokument, millega antakse elektrivõrgu arengu põhimõtted ja kasutustingimused, ei seata kitsendusi ning määratakse elektritrasside põhimõttelised skemaatilised koridorid. Detailselt lahendatakse elektriliini paiknemine ja muud tehnilised tingimused järgmistes etappides. KSH aruanne on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud 07.11.2016 kirjaga nr 6-2/16/3556-9. Keskkonnaameti hinnangul on KSH aruanne sisult piisav maakonnaplaneeringu kehtestamiseks, KSH tulemustega on maakonnaplaneeringus arvestatud ning nii KSH aruanne kui ka KSH menetlus vastavad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud nõuetele. III PLANEERINGU JÄRELEVALVE 10.11.2016 saatis Hiiu Maavalitsus maakonnaplaneeringu Rahandusministeeriumisse järelevalvesse kirjaga nr 12-2/2016/572-1. Järelevalve toimus kuni 19.12.2017. Rahandusministeeriumi ülesandeks järelevalve teostamisel oli maakonnaplaneeringu menetluse planeerimisseaduses esitatud nõuetele vastavuse kontrollimine, maakonnaplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, maakonnaplaneeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine, samuti maakonnaplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning maakonnaplaneeringu koostamist korraldava maavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui maakonnaplaneeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. Koos maakonnaplaneeringuga esitas Hiiu Maavalitsus ülevaate ka planeeringu avalike väljapanekute ajal esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest, mida maakonnaplaneeringu koostamisel ei arvestatud. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 23 lg 3 punktist 5 tulenevalt korraldas Rahandusministeerium 30.10.2017 Hiiu Maavalitsuse ja vastuväiteid esitanud isikute ärakuulamise. Tulenevalt PlanS § 23 lg 3 punktist 5 on Rahandusministeerium esitanud kõikidele avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikutele, kelle poolt esitatud vastuväiteid ei arvestatud, oma kirjalikud seisukohad. MTÜ Hiiu Tuul, Lembit Vainumäe ja Kristi Ugam esitasid vastuväite, mille kohaselt on maakonnaplaneeringu koostamisel rikutud kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 14 lõiget 2, mis nägi ette, et maakonnaplaneeringu koostamist korraldav maavanem on kohustatud tagama maakonnaplaneeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse. Vastuväite kohaselt ei olnud kättesaadav TTÜ poolt 2008. aastal koostatud uuring „Hiiumaa avamere tuulepark ja selle liitumine elektrisüsteemiga“, mille alusel on maakonnaplaneeringusse sisse viidud olulised trassid. Hiiu maavanem selgitas, et maakonnaplaneeringu koostamisel on kasutatud üht skeemi eelpoolnimetatud uuringust, kuid uuringut tervikuna ei ole maakonnaplaneeringu koostamisel kasutatud. Hiiu Maavalitsus ei olnud ka nimetatud uuringu tellija, seepärast ei saanud uuring planeeringu materjalide hulgas kättesaadav olla. Järelevalvaja jäi seisukohale, et vaatamata asjaolule, et maakonnaplaneeringus toodud skeem põhineb eelviidatud uuringul, ei saa väita, et nimetatud uuringut ennast oleks maakonnaplaneeringu koostamisel kasutatud, mistõttu ei ole põhjendatud ka maakonnaplaneeringus sellele viitamine. MTÜ Hiiu Tuul, Lembit Vainumäe ja Kristi Ugam esitasid vastuväite, mille kohaselt ei esitatud teadet avaliku arutelu toimumise aja kohta koos teatega maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku kohta nagu näeb ette PlanS § 18 lg 6. Hiiu maavanem soostus, et vastuväide on põhjendatud. Järelevalvaja jäi seisukohale, et vastuväide on põhjendatud. Arvestades hilisemalt avaldatud teadete hulka ja ajavahemikku, mis jäi teate ilmumise ja avaliku arutelu toimumise vahele, leidis Järelevalvaja, et tegemist on menetlusnõude rikkumisega, mis ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist. Lembit Vainumäe, Uku Pihlak, Kristi Ugam, Jane Tõnurist esitasid vastuväited elektrienergiat puudutava osa kohta, sh maakonnaplaneeringus kavandatud kõrgepingeliinide paiknemise kohta. Hiiu maavanem selgitas, et kõrgepingeliinide asukoha määramisel on lähtutud uuringust “Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise sotsiaalmajanduslik uuring ja tehniline eeluuring”, mille raames on läbi viidud sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, keskkonnamõju eelhinnang ning tehniliste lahenduste eeluuring. Uuringu baasil ning koostöös elektrifirmadega Elektrilevi OÜ, Elering AS, Nelja Energia AS, on leitud optimaalne lahendus Hiiumaa elektrivõrgu arenguks. Maakonnaplaneering on suure üldistusastmega strateegiline dokument, kus on määratud elektriliinide ligikaudsed asukohad ja ei kavandata detailset paiknemist. Maakonnaplaneeringuga ei seata maaomanikele kitsendusi, vaid antakse elektrivõrgu arengu põhimõtted ja kasutustingimused. Elektriliinide rajamiseks tuleb koostada järgnev planeering või projekt, kuhu kaasatakse ka elektriliinide aluste ja elektriliinide kaitsevööndis asuvate kinnistute omanikud. Maakonnaplaneeringu kaalutlusi ja põhjendusi on täpsustatud vastavalt järelevalve käigus kokku lepitule. Järelevalvaja jäi seisukohale, et kuna maakonnaplaneeringu puhul on tegemist suure üldistusastmega dokumendiga, on selles määratud elektriliinide ligikaudsed asukohad, kuid ei kavandata detailset paiknemist. Maakonnaplaneeringuga ei seata maaomanikele kitsendusi, vaid antakse elektrivõrgu arengu põhimõtted ja kasutustingimused. Konkreetsete elektriliinide rajamiseks tuleb koostada detailsem planeering või projekt, vastavasse menetlusse kaasatakse vastavalt õigusaktides toodud nõuetele ka elektriliinide aluste ja elektriliinide kaitsevööndis asuvate kinnistute omanikud, puudutatud isikud ja avalikkus, kellel on võimalik sobilike lahenduste leidmisel osaleda. Järelevalvaja tegi maavanemale ettepaneku täpsustada maakonnaplaneeringu seletuskirjas toodud kõrgepingeliinide asukoha valiku aluseks olevaid kaalutlusi ja põhjendusi. Maavanem esitas täpsustatud maakonnaplaneeringu Rahandusministeeriumile 06.12.2017 kirjaga nr 12-2/2017/155-12. Järelevalve teostaja hinnangul on täpsustatud ja põhjendatud seletuskirjas kõrgepingeliinide kavandamise vajalikkust ja nende paiknemist piisavalt. Kristi Ugam esitas vastuväite Lõuna- ja Lääne-Hiiumaa bussiliinide ebaregulaarseks muutumise kohta. Hiiu maavanem selgitas, et regulaarse ja ebaregulaarse ühistranspordiühendusega piirkondade määramisel on lähtutud inseneribüroo Stratum poolt 2015. aastal koostatud uuringust „Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine“ (maakonnaplaneeringu lisa nr 2). Nii uuringu kui ka piletimüügiandmete põhjal (alla 50 inimese) ei ole Lääne- ja Lõuna- Hiiumaa bussiliinidele otstarbekas aastaringselt regulaarset ühistranspordiühendust planeerida. Järelevalvaja tuvastas järelevalve käigus, et maakonnaplaneeringu ühistranspordiühendust puudutava osa koostamisel s.h regulaarse ja ebaregulaarse ühistranspordiühendusega piirkondade määramisel on lähtutud inseneribüroo Stratum poolt 2015. aastal koostatud tööst „Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine“. Uuringu kohaselt tuleb regulaarne ühendus tagada suurema nõudlusega liikumissuundadel (üle 50 inimese). Nii uuringu kui ka piletimüügiandmete põhjal ei ole otstarbekas Emmaste-Õngu ja Emmaste-Tohvri lõigul tulenevalt madalast nõudlusest nendele lõikudele aastaringselt regulaarset ühistransporti planeerida. Järelevalvaja jäi seisukohale, et maakonnaplaneeringus toodud transpordi kavandamist käsitlev osa on piisav ega vaja täiendamist. Käina vald esitas vastuväite, mille kohaselt tuleb Hiiu maakonnaplaneeringu energeetika osa viia kooskõlla riikliku energia arengukava ja Elering AS plaanidega. Käina vald ei ole täpsustanud, millised on vastuolud riikliku energia arengukava, Elering AS plaanide ja Hiiu maakonnaplaneeringus kavandatu vahel, mis tuleks maakonnaplaneeringus kooskõlla viia. Hiiu maavanem on seisukohal, et kuna maakonnaplaneeringut on koostatud koostöös Elering AS ekstpertidega, on planeering Elering AS kavandatuga kooskõlas. Vabariigi Valitsuse poolt on 19.10.2017 heaks kiidetud Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis näeb muuhulgas ette, et aastaks 2030 saavutatakse taastuvenergia osakaaluks elektri lõpptarbimisel 50 protsenti ja kaugküttemajanduses 80 protsenti. Arengukava punkt 3.2.7 näeb ette, et Eesti siseriikliku tarbimiskoormuse osas vastab 110 kV elektrivõrk üldjoontes tarbijate vajadustele, kuid jätkuvalt tuleb panustada vananevate liinide rekonstrueerimisse ning alajaamade ja koormuskeskuste omavahelise paiknemise optimeerimisele. Arengukava näeb ette, et tagamaks regionaalne tasakaal, on oluline elektri põhivõrgu viimine kõikidesse Eesti maakondadesse. Järelevalvaja ei tuvastanud järelevalve käigus, et maakonnaplaneeringu energeetika osa ei oleks kooskõlas riikliku energia arengukava ja Elering AS plaanidega. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 23 lõike 3 punkti 1 järgi oli Rahandusministeeriumi kui järelevalvaja pädevuses kontrollida maakonnaplaneeringu õigusaktidele vastavust, sh kontrollida, kas maakonnaplaneeringu menetlemisel on järgitud planeerimisseaduses ja haldusmenetluses sätestatud nõudeid (PlanS § 1 lg 6) ning anda hinnang maakonnaplaneeringu sisulisele õiguspärasusele ehk maakonnaplaneeringu sisu vastavusele kehtivatele õigusaktidele. Maakonnaplaneeringut ei kooskõlastanud Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu. Pühalepa Vallavolikogu ei ole viidanud vastuolule seadustega ega muude õigusaktidega ja Hiiu Maavalitsus arvestas kõigi Pühalepa Vallavolikogu poolt esitatud ettepanekute ja märkustega. Seega, lähtudes kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 17 lg -st 4, saab maakonnaplaneeringu lugeda Pühalepa Vallavolikogu poolt kooskõlastatuks vaatamata teistele esitatud ettepanekutele ja märkustele. Emmaste Vallavolikogu on viidanud vastuolule mitmete seadusesätetega. Rahandusministeerium jõudis järelevalve käigus seisukohale, et maakonnaplaneering ei ole vastuolus Emmaste Vallavolikogu poolt välja toodud seadusesätetega. Seega saab maakonnaplaneeringu lugeda Emmaste Vallavolikogu poolt kooskõlastatuks PlanS § 18 lg 6 kohaselt planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem teatab vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku ning maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Hiiu maakonnaplaneeringu avalik väljapanek toimus 17.06-31.07.2016 ning teade selle toimumisest avaldati 10.06.2016, kuid teade ei sisaldanud informatsiooni avaliku arutelu toimumise aja kohta. Hiiu Maavalitsus ei täitnud siinkohal maakonnaplaneeringu menetlemisel avaliku arutelu teavitamise nõudeid, kuid arvestades hilisemalt avaldatud teadete hulka ja ajavahemikku, mis jäi teate ilmumise ja avaliku arutelu toimumise vahele, leidis Järelevalvaja, et tegemist oli menetlusnõude rikkumisega, mis ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist. Ülejäänud planeerimismenetluse osas menetlusnõuete rikkumisi ei tuvastatud. Rahandusministeerium leidis, et maakonnaplaneeringu seletuskiri sisaldab mõningaid tingimusi, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega või on tingimused sõnastatud ebaselgelt, mistõttu tuleb seletuskirja sõnastust muuta. Täpsustatud maakonnaplaneeringus vastuolu õigusaktidega ei tuvastatud. PlanS § 13 lõige 1 sätestab, et maakonnaplaneeringut võivad koostada või selle koostamist juhtida vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid, kellele maakonnaplaneeringu koostamist korraldav maavanem on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. Järelevalvaja hinnangul on maakonnaplaneeringu koostamisel osalenud vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid. Vastavalt PlanS § 23 lõike 3 punktile 2 on järelevalve teostaja pädevuses kontrollida maakonnaplaneeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavust. Järelevalvaja hinnangul vastab maakonnaplaneering üleriigilises planeeringus sätestatud eesmärkidele ning on kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+. 19.12.2017 andis riigihalduse minister kirjaga nr 5-2/3217-1 Hiiu maakonnaplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku maakonnaplaneeringu kehtestamiseks. IV MAAKONNAPLANEERINGU SEOS TEISTE PLANEERINGUTEGA Maakonnaplaneeringu kehtestamisega kaotab kehtivuse 6.06.2001 korraldusega nr 1-9/259 kehtestatud maakonnaplaneering ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud „Asustust ja maakaasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 27.02.2004 korraldusega nr 68), „Sotsiaalne infrastruktuur“ (kehtestatud 2.11.2010 korraldusega nr 221) ja „Tuuleenergeetika“ (kehtestatud 14.08.2015 korraldusega nr 1-1/2015/140), mille lahendus on kantud käesolevasse planeeringusse (esitatud lisas nr 6). Kehtima jääb Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisele V KÄSKKIRJA ÕIGUSLIKUD ALUSED Käskkiri kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõike 1 ja kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 1 ning kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõikega 6, § 25 lõigetega 2 ja 3, planeerimisseaduse § 71 lõigetega 2 ja 4, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikega 1, §-ga 11 lõikega 3 ja 5 ja § 13 lõikega 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1. VI OTSUS 1. Kehtestada Hiiu maakonnaplaneering 2030+ lisatud kujul; 2. Tunnistada kehtetuks Hiiu maavanema 06.06.2001 korraldus nr 1-9/259 „Hiiu maakonna maakonnaplaneeringu kehtestamine“, 27.02.2004 korraldus nr 68 „Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine“, 02.11.2010 korraldus nr 221 „Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ kehtestamine“, 14.08.2015 Hiiu maavanema korraldusega nr 1-1/2015/140 kehtestatud Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Tuuleenergeetika". 3. Kehtestatud maakonnaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Hiiu talituses aadressil Leigri väljak 5, Kärdla, Hiiumaa vald, Hiiumaa, samuti http://www.maavalitsus.ee/hiiumaaplaneering; 4. Teha käesolev käskkiri koos maakonnaplaneeringuga teatavaks Hiiumaa Vallavalitsusele, Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile Kultuuriministeeriumile Siseministeeriumile Muinsuskaitseametile, Maanteeametile, Maa-ametile, Päästeametile, Keskkonnaametile, Veeteede Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandusametile, Terviseametile, Lennuametile ja Kaitseliidu Lääne Malevale seaduses sätestatud tähtaja jooksul; 5. Rahandusministeeriumi ühisosakonnal avaldada teated planeeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul kehtestamise päevast arvates Rahandusministeeriumi veebilehel http://www.maavalitsus.ee/hiiumaaplaneering ja Ametlikes Teadaannetes ning 30 päeva jooksul ajalehes Hiiu Leht ja Hiiu maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse vallalehes. VII VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: Hiiu maakonnaplaneeringu seletuskiri Hiiu maakonnaplaneeringu põhijoonis Lisad 1-7