Teie Justiitsministeerium Teie nr
[email protected]
Meie 25.05.2022 nr 1-5/4881
Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule
"Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded"
Esitasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK) arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
määruse eelnõu „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ (edaspidiselt eelnõu).
Avaldame eelnõule arvamuse järgmises sisus:
1. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas täpsustada olulise mõjuga küberintsidendi mõistet
(eelnõu § 6 p 1). Küberturvalisuse seaduse (edaspidiselt KüTS) on toodud viide hädaolukorra
seadusele (HOS), st olulise mõjuga küberintsidendiks loetakse hädaolukorda põhjustavat
sündmust. Samas on KüTS seletuskirjas viidatud, et tegemist on riskianalüüsis sisustatava
mõistega. RIKi hinnangul võiks mõiste sisu/mõiste sisustamise eeldused olla üheselt aru
saadavad.
2. RIKi hinnangul on siiski arusaamatu, miks andmekogude puhul ei võiks samuti üle minna
kaitsetarbele. Kui osade süsteemide (andmekogud) kaitsetarbe määramise aluseks võetakse
vana ISKE ja osadel uus EITS võivad tulemused olla need, et ühe järgi tahaks määrata ühe
kaitsetarve ja teise järgi teise. Pealegi juba 2017 aasta ISKE juhendis leiti, et määruse ISKE
klassi määramise õpetus ei ole hea ja tehti uus klasside määratlus (vt
https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/ISKE/iske_rakendusjuhend.pdf). Kahjuks
määruse muutmiseni tol ajal ei jõutud. Sega tahetakse nüüd veelkord kinnistada ülivana ISKE
klassi määramise juhend ja jätta see paralleelselt töösse uue E-ITS kaitsetarbega? St klasside
määrajad peavad endale selgeks tegema 2 erinevat klasside määramise süsteemi ja hakkama
neid omavahel teisendama?
3. Eelnõu §-s 12 on toodud loetelu avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavatest süsteemidest.
Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et tegemist on küberjulgeoleku nõukogu poolt kinnitatud
süsteemide loeteluga, mis said välja valitud kriitiliste andmekogude töörühma poolt. Samas ei ole
eelnõus toodud võimalust loetelu muutmiseks. RIK on arvamusel, et eelnõus peaks sisalduma
võimalus süsteemide muutmiseks ning sisse kirjutatud eeldused, millele peaksid uued süsteemid
vastama nende lisamisel või millal saab süsteeme loetelust välja arvata. Arvestades, et RIK
esindaja oli avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavate süsteemide loetelu paika panemise
juures, siis tegemist ei olnud teaduslike meetodite alusel tehtud valikuga. Pigem oli valiku
ajendiks kiireloomuline vajadus andmesaatkonna projekti tarbeks nimekiri paika saada.
4. Eelnõu §-s 13 on mainitud, et §-12 mainitud süsteemide puhul peab vajadusel olema varundatud
ka andmekogu koosseisus olev rakenduskiht. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud vajadust tagada
võimalus varundatud andmekoosseis realiseerida ning täpne varundamise koosseis selgub
varundatava asutuse testimise tulemusel. Esmalt mainime, et RIKi hinnangul on eelnõu ja eelnõu
seletuskiri vasturääkivad. Nimelt eelnõu §-s 13 ei tulene otsest kohustust rakenduskihi
varundamiseks, samas seletuskirjas vastav kohustus on toodud. Juhul, kui jääb sättesse kirja
vajadus kui selline, siis tuleb eelnõus täpsustada ja luua eeldused, millal vajadus peaks
realiseeruma. Teiseks ei ole eelnõu seletuskirjas selgitatud analüüsi tulemusi, mis õiguslikult
võimaldaksid varundada nii andmekoosseisu kui ka andmekoosseisu realiseerimiseks vajaliku
A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E:
[email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee
rakenduskihti vmt. Nimelt olukorras, mil varundatakse nii andmekoosseis kui ka antakse
varundamist teostavale asutusele võimalus andmekoosseis nn lukust lahti keerata, siis on
isikuandmete töötlemise mõttes tegemist juba ilmselgelt andmetöötlusega, mis eeldab
andmekogu vastutava töötleja volitust. Samuti ei ole tänase hetkeni lõplikult analüüsitud, kas
andmekogu varundamist teostav asutus peaks olema avaliku teabe seaduse kohane volitatud
töötleja või mitte ning juhul kui peaks, siis kas on võimalik keskselt antud küsimus ära lahendada
või siiski iga andmekogu põhimäärusega.
5. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et andmesaatkonna rendikulud Luksemburgiga sõlmitud
rahvusvahelise lepingu alusel on 236 000 eurot aastas, mille tarbeks on MKM-ile raha eraldatud
riigieelarvest kuni nimetatud lepingu kehtivuse lõpuni (31.12.2022). Lisaks üüritasule kaasnevad
andmesaatkonna pidamisega ka serveriruumi elektritarbimise kulud, mille tasumiseks eraldas
MKM lepingu alusel RIK-le, kui serveriruumi haldus- ja majutusteenuse osutajale raha kuni
eelnimetatud lepingu lõppemiseni. Eelnõu koostamise hetkeks on RIK-lt vastava ülesande üle
võtnud RIT. Palume eelnõu seletuskirja muuta, kuna serveriruumi elektritarbimise kulusid ei ole
RIKile MKMi poolt antud kuni 31.12.2022 aastani. Elektritarbimisega seotud kulud on MKMi poolt
olnud tagatud 2021. aasta eest. Eelnõu seletuskirjas on täpsustatud, et varundamisega seotud
lisakulud kaetakse asutuste eelarvest ning juhul kui varundamine juba toimub, siis
märkimisväärseid lisakulusid sellega ei kaasne. Arvestades, et eelnõu §-s 13 on toodud sisse
RIKi hinnangul andmesaatkonna uus etapp (live andmete hoiustamine), siis peaks olema välja
toodud ka eeldatav maksumus uuele etapile üleminekuks iga asutuse kohta eraldi.
6. Kas eelnõu § 18 lg 1 on sisse kirjutatud pilveteenuse kasutamise loa saamise akrediteering? Kui
nii siis võiks olla ka paari punktiga kirjas akrediteerimise/kooskõlastamise protsess ja tähtajad.
7. Eelnõu § 18 ja 19 toodud pilvandmetöötlusteenuse kasutamisega kaasnevate logide säilitamise
ja juurdepääsetavuse nõude osas märgime, et logi mõiste on eelnõus liiga lai. Täpsustada tuleks,
millistele andmetele on reaalselt RIAl vajalik ligi pääseda selleks, et oleks võimalik analüüsida
pilvsüsteemi kasutamisega kaasnevaid riske. Samuti ei selgu eelnõust kui pikalt on vaja logisid
säilitada. Koondina peame vajalikuks märkida pilvsüsteemi regulatsiooni osas vajadust sõnastust
lihtsustada, kuna tegemist on raskesti aru saadava tekstiga ja tekitanud majasiseselt mitmeid
küsitavusi. RIKi sisekontrolli ja infoturbeosakonna juhataja hinnangul võiks § 19 olla sõnastatud
järgmiselt: „Kui süsteemi kaitsetarve on vähemat suur peab süsteemi kasutaja omama
alternatiivlahendust oma tegevuste jätkamiseks esialgsest pilvesüsteemist sõltumatult.“
8. Eelnõu § 20 rakendussättena on RIKi arvates ebaselge ja ülemineku tähtaeg on liiga lühike.
Eelarve tsükkel on üle aasta, määrust veel ei ole ja rakendamine võtab aega. Teeme ettepaneku
eelnõu § 20 ümbersõnastamiseks, mille kohaselt on sisse kirjutatud nõue, et ISKE rakenduse
kohuslased peab olema EITS audit läbinud 31 detsembriks 2024.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rivo Reitmann
direktor
Koostanud: sisekontrolli ja infoturbeosakonna juhataja Martti Allingu (
[email protected]); infoturbe administraator
Olev Tammann (
[email protected]); õigusteenuse juht Kristine Kase (
[email protected])
A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E:
[email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee