dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule "Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded"

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 25. mai 2022
Viit
1-5/4881
Registreeritud
25. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Asutuse töö korraldamine, juhtimine ja planeerimine
Sari
1-5 Memod
Toimik
1-5-2/2022
Vastutaja
Kristine Kase (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Üldosakond)

Failid

  • 📎1-54881 25.05.2022 Väljaminev kiri.asice413 KB

Sisu (failidest)

Teie Justiitsministeerium Teie nr [email protected] Meie 25.05.2022 nr 1-5/4881 Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule "Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded" Esitasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK) arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ (edaspidiselt eelnõu). Avaldame eelnõule arvamuse järgmises sisus: 1. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas täpsustada olulise mõjuga küberintsidendi mõistet (eelnõu § 6 p 1). Küberturvalisuse seaduse (edaspidiselt KüTS) on toodud viide hädaolukorra seadusele (HOS), st olulise mõjuga küberintsidendiks loetakse hädaolukorda põhjustavat sündmust. Samas on KüTS seletuskirjas viidatud, et tegemist on riskianalüüsis sisustatava mõistega. RIKi hinnangul võiks mõiste sisu/mõiste sisustamise eeldused olla üheselt aru saadavad. 2. RIKi hinnangul on siiski arusaamatu, miks andmekogude puhul ei võiks samuti üle minna kaitsetarbele. Kui osade süsteemide (andmekogud) kaitsetarbe määramise aluseks võetakse vana ISKE ja osadel uus EITS võivad tulemused olla need, et ühe järgi tahaks määrata ühe kaitsetarve ja teise järgi teise. Pealegi juba 2017 aasta ISKE juhendis leiti, et määruse ISKE klassi määramise õpetus ei ole hea ja tehti uus klasside määratlus (vt https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/ISKE/iske_rakendusjuhend.pdf). Kahjuks määruse muutmiseni tol ajal ei jõutud. Sega tahetakse nüüd veelkord kinnistada ülivana ISKE klassi määramise juhend ja jätta see paralleelselt töösse uue E-ITS kaitsetarbega? St klasside määrajad peavad endale selgeks tegema 2 erinevat klasside määramise süsteemi ja hakkama neid omavahel teisendama? 3. Eelnõu §-s 12 on toodud loetelu avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavatest süsteemidest. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et tegemist on küberjulgeoleku nõukogu poolt kinnitatud süsteemide loeteluga, mis said välja valitud kriitiliste andmekogude töörühma poolt. Samas ei ole eelnõus toodud võimalust loetelu muutmiseks. RIK on arvamusel, et eelnõus peaks sisalduma võimalus süsteemide muutmiseks ning sisse kirjutatud eeldused, millele peaksid uued süsteemid vastama nende lisamisel või millal saab süsteeme loetelust välja arvata. Arvestades, et RIK esindaja oli avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavate süsteemide loetelu paika panemise juures, siis tegemist ei olnud teaduslike meetodite alusel tehtud valikuga. Pigem oli valiku ajendiks kiireloomuline vajadus andmesaatkonna projekti tarbeks nimekiri paika saada. 4. Eelnõu §-s 13 on mainitud, et §-12 mainitud süsteemide puhul peab vajadusel olema varundatud ka andmekogu koosseisus olev rakenduskiht. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud vajadust tagada võimalus varundatud andmekoosseis realiseerida ning täpne varundamise koosseis selgub varundatava asutuse testimise tulemusel. Esmalt mainime, et RIKi hinnangul on eelnõu ja eelnõu seletuskiri vasturääkivad. Nimelt eelnõu §-s 13 ei tulene otsest kohustust rakenduskihi varundamiseks, samas seletuskirjas vastav kohustus on toodud. Juhul, kui jääb sättesse kirja vajadus kui selline, siis tuleb eelnõus täpsustada ja luua eeldused, millal vajadus peaks realiseeruma. Teiseks ei ole eelnõu seletuskirjas selgitatud analüüsi tulemusi, mis õiguslikult võimaldaksid varundada nii andmekoosseisu kui ka andmekoosseisu realiseerimiseks vajaliku A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E: [email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee rakenduskihti vmt. Nimelt olukorras, mil varundatakse nii andmekoosseis kui ka antakse varundamist teostavale asutusele võimalus andmekoosseis nn lukust lahti keerata, siis on isikuandmete töötlemise mõttes tegemist juba ilmselgelt andmetöötlusega, mis eeldab andmekogu vastutava töötleja volitust. Samuti ei ole tänase hetkeni lõplikult analüüsitud, kas andmekogu varundamist teostav asutus peaks olema avaliku teabe seaduse kohane volitatud töötleja või mitte ning juhul kui peaks, siis kas on võimalik keskselt antud küsimus ära lahendada või siiski iga andmekogu põhimäärusega. 5. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et andmesaatkonna rendikulud Luksemburgiga sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel on 236 000 eurot aastas, mille tarbeks on MKM-ile raha eraldatud riigieelarvest kuni nimetatud lepingu kehtivuse lõpuni (31.12.2022). Lisaks üüritasule kaasnevad andmesaatkonna pidamisega ka serveriruumi elektritarbimise kulud, mille tasumiseks eraldas MKM lepingu alusel RIK-le, kui serveriruumi haldus- ja majutusteenuse osutajale raha kuni eelnimetatud lepingu lõppemiseni. Eelnõu koostamise hetkeks on RIK-lt vastava ülesande üle võtnud RIT. Palume eelnõu seletuskirja muuta, kuna serveriruumi elektritarbimise kulusid ei ole RIKile MKMi poolt antud kuni 31.12.2022 aastani. Elektritarbimisega seotud kulud on MKMi poolt olnud tagatud 2021. aasta eest. Eelnõu seletuskirjas on täpsustatud, et varundamisega seotud lisakulud kaetakse asutuste eelarvest ning juhul kui varundamine juba toimub, siis märkimisväärseid lisakulusid sellega ei kaasne. Arvestades, et eelnõu §-s 13 on toodud sisse RIKi hinnangul andmesaatkonna uus etapp (live andmete hoiustamine), siis peaks olema välja toodud ka eeldatav maksumus uuele etapile üleminekuks iga asutuse kohta eraldi. 6. Kas eelnõu § 18 lg 1 on sisse kirjutatud pilveteenuse kasutamise loa saamise akrediteering? Kui nii siis võiks olla ka paari punktiga kirjas akrediteerimise/kooskõlastamise protsess ja tähtajad. 7. Eelnõu § 18 ja 19 toodud pilvandmetöötlusteenuse kasutamisega kaasnevate logide säilitamise ja juurdepääsetavuse nõude osas märgime, et logi mõiste on eelnõus liiga lai. Täpsustada tuleks, millistele andmetele on reaalselt RIAl vajalik ligi pääseda selleks, et oleks võimalik analüüsida pilvsüsteemi kasutamisega kaasnevaid riske. Samuti ei selgu eelnõust kui pikalt on vaja logisid säilitada. Koondina peame vajalikuks märkida pilvsüsteemi regulatsiooni osas vajadust sõnastust lihtsustada, kuna tegemist on raskesti aru saadava tekstiga ja tekitanud majasiseselt mitmeid küsitavusi. RIKi sisekontrolli ja infoturbeosakonna juhataja hinnangul võiks § 19 olla sõnastatud järgmiselt: „Kui süsteemi kaitsetarve on vähemat suur peab süsteemi kasutaja omama alternatiivlahendust oma tegevuste jätkamiseks esialgsest pilvesüsteemist sõltumatult.“ 8. Eelnõu § 20 rakendussättena on RIKi arvates ebaselge ja ülemineku tähtaeg on liiga lühike. Eelarve tsükkel on üle aasta, määrust veel ei ole ja rakendamine võtab aega. Teeme ettepaneku eelnõu § 20 ümbersõnastamiseks, mille kohaselt on sisse kirjutatud nõue, et ISKE rakenduse kohuslased peab olema EITS audit läbinud 31 detsembriks 2024. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rivo Reitmann direktor Koostanud: sisekontrolli ja infoturbeosakonna juhataja Martti Allingu ([email protected]); infoturbe administraator Olev Tammann ([email protected]); õigusteenuse juht Kristine Kase ([email protected]) A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E: [email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →