TalTechi 2023 majandusaasta aruande kinnitamine

5882640 428625 0 0 10795 428625 0 0 otsus Tallinn 19.04.2024 nr 3 Tallinna Tehnikaülikooli 20 2 3 . aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine Tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli seaduse § 4 lõike 4 punktile 3 nõukogu OTSUSTAB : Kinnitada Tallinna Tehnikaülikooli 01.01.20 2 3 – 31.12.20 2 3 konsolideeritud majandusaasta aruanne (lisa tud ) . Otsus jõustub allkirjastamisel . (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gunnar Okk nõukogu esimees Paula Petriina Ahonen-Rumm nõukogu sekretär TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI MAJANDUSAASTA ARUANNE 2023  Kaanel: H2020 Robominers projekti RM1 prototüübi katsetamine Ubja karjääris 2023 aasta juuli/august. RM1 on valminud koostöös arvutisüsteemide instituudi biorobootika keskusega ja selle eesmärk on teostada selektiivset kaevandamist. Tagakaanel Robominers roboti RM3 prototüübi katseta- mine Ülgase kaevanduskäikudes. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLDANDMED Nimi: Tallinna Tehnikaülikool Registrikood: 74000323 Aadress: Ehitajate tee 5, 19086, Tallinn, Eesti Telefon: +372 620 2002 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.taltech.ee Omandivorm: avalik-õiguslik juriidiline isik Majandusaasta: 01.01.2023-31.12.2023 Audiitor: KPMG Baltics OÜ 2 SISUKORD 1. TEGEVUSARUANNE ÜLIKOOLIST Missioon ja visioon 4 Juhtimine ja struktuur 6 Tähtsamad teod 10 TalTechi tipud 12 Teadus- ja arendustegevus 16 Õppetegevus 21 Ettevõtlustegevus 32 Organisatsioon, inimesed ja linnakud 38 Ühiskonna teenimine 42 TEADUSKONNAD Inseneriteaduskond 48 IT-teaduskond 52 Majandusteaduskond 54 Loodusteaduskond 56 Eesti Mereakadeemia 58 Finantstegevus 60 2. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 63 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 88 Allkirjastamine 90 3  MISSIOON JA VISIOON Tallinna Tehnikaülikooli missioon on olla juhtiv tehnika- ja majandushariduse andja, tehnika- teaduse ning nutikate tehnoloogiate eestvedaja. Eesti ainukese tehnikaülikoolina oleme kõige uuendusmeelsem ning ettevõtlikum ülikool. Tallinna Tehnikaülikool on teadusülikool, kus tea- dus, õpe, innovatsioon ning ühiskonda panustamine on võrdselt väärtustatud, tasakaalustatud ja seotud. Meie juhtlause „Mente et manu“ peegeldab ülikoolipere väärtusi, pidades ühtviisi oluliseks nii kriitilist ja loovat mõtet kui ka ettevõtlikku ning praktilist tegutsemist, avatust, usaldusväärsust ja koostööd. Soovime silma paista, eristuda ning olla võrdväärne Euroopa parimate tehnikaülikoolidega tänu oma nutikatele lahendustele digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel. ÜLDNUMBRID 2020 2021 2022 2022 2023 Üliõpilasi 10 282 10 024 9 236 8 846 8 898 kellest välisüliõpilased 16,2% 13,5% 12,8% 11,8% 9,8% päritoluriike 100 100 92 89 85 Lõpetajate arv 2 192 2 057 2 298 1 779 1 772 kellest doktoriõppe lõpetajad 66 55 63 74 73 Vastuvõtuks avatud õppekavasid 81 83 82 78 80 millest ühisõppekavad 6 6 6 5 5 millest ingliskeelsed õppekavad 31 31 31 25 23 Töötajaid kokku 1 846 1 897 1 953 1 996 2 050 Täistööajale ümardatud täidetud ametikohti 1 535 1 603 1 638 1 646 1719 millest akadeemilised 51,5% 52,3% 52,3% 52,2% 53,2% Välistöötajaid kokku 245 297 340 374 380 kellest akadeemilised 83,7% 80,5% 85,6% 82,6% 84,5% Täistööajale ümardatud professorite arv 120 126 124 126 141 Tenuuri ametikohti 96 117 125 129 133 Täidetud tenuuri ametikohti 73 88 96 98 97 Keskmine töötasu (bruto) 2 162 2 232 2 352 2 506 2 755 Akadeemilise personali 2 501 2 544 2 644 2 767 2 984 keskmine töötasu (bruto) Teaduspublikatsioone 1 289 1 382 1 387 1 322 1 249 millest kõrgetasemelised 1 004 1 215 1 191 1 117 1 038 (ETIS 1.1; 3.1; 1.2; 2.1) 4 Ü likoolides peegelduvad reljeefselt ühiselt korraldatud Õiglase Ülemineku Foorum, ühiskonna suuremad sihid ja trendid. mis andis stardipaugu kuus aastat kestvale ühisele Just ülikoolid annavad neile avarama teadus- ja arendusprojektile. Sündis ka rahastus­ vaimse mõõtme ja vajadusel ka tehno- otsus, mis tähendab TalTechi jaoks koostöö loogilise sisu. jätkumist järgmisel neljal aastal 12,8-miljonilise Üks, milles Tallinna Tehnikaülikool aastal 2023 eelarvega projektis EuroTeQ 2030. suure läbimurde saavutas, on kliimanutika tule- Ülikooli konkurentsivõime tugevdamisele mõel- viku teema. Tõsi, me avaldasime soovi olla rohe­ dud tegevusi ja algatusi on veelgi. 2023. aastal pöörde eestvedaja ja suunanäitaja Eestis juba liitus ülikooli meeskonnaga ettevõtlusprorektor, varem, aga nüüd jõudsime sõnadest kaugemale kelle algatusvõime ja energia on andnud sellele – Tallinna Tehnikaülikoolil on selgelt sõnastatud valdkonnale kindla tegevuskava ja uue hoo. Kõrg- rohe­strateegia aastateks 2023–2035. Ning paljud koolide tegevustoetuse tõus 15% võrra võimaldas selles seatud sihtidega seotud tegevused said aga teha akadeemiliste töötajate ja programmi- oma tõelise lähtepunkti just aastal 2023. juhtide tasustamisega seotud erakorralise otsuse Tee, mis meil siin koos käia tuleb, on kahtle- – aastal 2024 saab palgalisa 465 õppetöösse mata pikk, keeruline, käänuline. Seetõttu on panustavat töötajat. Selle algatuse eesmärk pole väga oluline, et käiksime koos, kõikide mõtteid aga tähtajaline, vaid n-ö päris palgatõus. ja vaateid arvestades, igaüht kaasates. Sest meie Rõõmu tõid 2023. aastal ka meie spordivõist- eesmärk pole üksteise kõrvale seatud suured konnad: kuuest viis võitsid Eesti meistrivõistlustel sõnad, vaid teod, mille tulemusi saaks kasutada kuldmedali. Isiklikult on mul hea meel ka selle mitte ainult meie ülikool, vaid ühiskond tervikuna. üle, et au sees on värvikas võistlus Rektori Kari- Siinkohal on sobiv veel kord tõdeda, et Tallinna kale. Ning muidugi pole Tallinna Tehnikaülikool Tehnikaülikooli nurgakivi on nutikad lahendused seesama ilma meie kultuurikollektiivideta – seda ja tehnoloogiad digitaalse ja kliimaneutraalse tõestasid nii suurejooneline linnakupidu kui ka üli- tuleviku loomisel. Seda ikka selleks, et olla kooli aula täitnud absoluutselt kõikidele mõeldud kestlikud, selleks, et tagada Eesti majanduse ja ühtekuuluvuskontsert. tööstuse konkurentsivõime. Vägagi konkurentsivõimelised oleme ka üli­ Ühtekuuluvust ka meile kõikidele, head ülikooli koolina. 2023. aasta edulugude hulka võime liigita- liikmed! Tänan teid! da näiteks selle, et Haridus- ja Teadusministeerium eraldas seitsmeks aastaks seitse miljonit eurot nii energiatõhususe tippkeskusele, mida juhib aka- deemik Jarek Kurnitski, kui ka strateegilise mine- raalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskusele, mida juhib professor Riina Aav. TIIT LAND Väga oluline maamärk oli TalTechi ja Tartu Ülikooli rektor 5  JUHTIMINE JA STRUKTUUR Tallinna Tehnikaülikooli õiguslikku seisundit ja tege- pika­ajalistest huvidest lähtudes valikuid arengu­ vust reguleerivad peamiselt Tallinna Tehnikaülikooli prioriteetide osas ja tagab eesmärkide saavu- seadus (riigiteataja.ee/akt/119032019090), kõrg­ tamise, sh kinnitab arengukava ja eelarve, valib haridusseadus (riigiteataja.ee/akt/119032019012) ja rektori ja võtab vastu põhikirja. Tallinna Tehnikaülikooli põhikiri (oigusaktid.taltech. Rektor koos valdkonna juhtidega moodustab ee/tallinna-tehnikaulikooli-pohikiri). rektoraadi ja vastutab ülikooli üldjuhtimise, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu kinnitas 19. arengu, eelarve täitmise ning rahaliste vahendite veebruaril 2021 ülikooli arengukava aastateks õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 2021–2025. Lihtsalt, kuid konkreetselt sõnastatud Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, sihid leiab taltech.ee/ulikool/juhtimine/arengukava. kes vastutab ülikooli õppe-, teadus- ja arenduste- Ülikooli kõrgeim juhtorgan on nõukogu, gevuse ning kõrge akadeemilise taseme tagami- kes vastutab ülikooli arengu eest, teeb ülikooli se eest. Senat esitab nõukogule ülikooli põhikirja, 6 arengukava ja eelarvestrateegia ning majandus­ seerimise käigus üle Mektory maja haldamise ja aasta aruande kavandid. Lisaks otsustab senat konverentsikeskuse. mitmesuguseid õppetegevust ning teadus- ja 2022. aastal loodud tehisintellekti- ja robootika­ arendustegevust puudutavaid küsimusi. keskusest AIRE sai alates 01.09.2023 uus Rahvusvahelise tippteadlastest ja -juhtidest struktuuri­üksus ettevõtlusprorektori vastutusalas. koosneva nõukoja eesmärgiks on anda rektorile Teadusprorektori vastutusalas muutus targa linna ja nõukogule soovitusi ülikooli juhtimise, õppe-, tippkeskuse nimi FinEst Targa linna tippkeskuseks. teadus- ja arendustegevuse strateegia alal, tuues Õppeprorektori valdkonda loodi uue struk- ülikooli juhtimisse rahvusvahelist nõu ja praktikat. tuuriüksusena vilistlasliikumise ja toetussuhete osakond, mille eesmärk on viia Tehnikaülikooli vilistlasliikumine uuele tasemele. Osakonna koos- MUUDATUSED STRUKTUURIS seisu toodi ettevõtlusprorektori valdkonnast ka JA ÜKSUSTE JUHTIDE SEAS SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond tegevuste toetamine. 12. veebruaril oli viimane tööpäev teadusprorek- torina akadeemik Maarja Kruusmaal, teaduspro- rektorina alustas tööd Tiit Lukk. 24. aprillist on NÕUKOGU, REKTORAADI, ettevõtlusprorektori ametis Erik Puura. Vahetus SENATI JA RAHVUSVAHELISE ka majandusteaduskonna dekaan: 9. märtsil astus NÕUKOJA KOOSSEIS Enn Listra asemele ametisse Mari Avarmaa. Seoses rohepöörde prorektori ametikoha NÕUKOGU KOOSSEIS kaota­misega kuulub kliimanutika tuleviku keskus • Gunnar Okk alates 01.10.2023 rektori otsealluvusse. nõukogu esimees, haridus- ja Aasta alguses võttis kinnisvaraosakond ette- teadusministri nimetatud liige, Põhjamaade võtluse ja innovatsiooni keskuselt selle reorgani- Investeerimispanga asepresident ja COO 7  Eesti Teaduste Akadeemia nimetatud liige, Helsingi Ülikooli teadusdirektor, biotehnoloogia professor, akadeemik • Tiina Randma-Liiv senati valitud liige, ülikooli avaliku poliitika professor, akadeemik • Tõnis Kanger senati valitud liige, ülikooli orgaanilise sünteesi professor • Andres Öpik (kuni 28.01.2023) senati valitud liige, ülikooli emeriitprofessor, akadeemik • Tanel Tammet (alates 13.04.2023) senati valitud liige, rakendusliku tehisintellekti professor REKTORAADI KOOSSEIS • Tiit Land rektor, professor • Maarja Kruusmaa (kuni 12.02.2023), teadusprorektor, professor • Tiit Lukk (alates 13.02.2023) teadusprorektor, vanemteadur • Hendrik Voll õppeprorektor, professor • Erik Puura (alates 24.04.2023) ettevõtlusprorektor • Helen Sooväli-Sepping (kuni 30.09.2023) rohepöörde prorektor, vanemteadur Teadusprorektor Tiit Lukk • Tea Trahov kantsler • Maive Rute haridus- ja teadusministri nimetatud liige, SENATI KOOSSEIS Euroopa Komisjoni tööstuse ja siseturu • Tiit Land DG GROW peadirektori asetäitja rektor, senati esimees • Heiti Hääl • Maarja Kruusmaa haridus- ja teadusministri nimetatud liige, teadusprorektor (kuni 12.02.2023) Alexela Group OÜ nõukogu esimees • Tiit Lukk • Ardo Kamratov teadusprorektor (alates 13.02.2023) nõukogu aseesimees, senati • Hendrik Voll valitud liige, ülikooli finantsdirektor õppeprorektor 2004–2014, ülikooli auliige • Erik Puura • Robert Kitt ettevõtlusprorektor (alates 24.04.2023 ) haridus- ja teadusministri nimetatud • Helen Sooväli-Sepping liige, Utilitas Tallinn/Utilitas Eesti CEO, rohepöörde prorektor (kuni 30.09.2023) Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu • Tea Trahov juhatuse esimees, Tallinna Tehnikaülikooli kantsler Arengufondi nõukogu esimees • Enn Listra • Piret Mürk-Dubout majandusteaduskonna dekaan haridus- ja teadusministri nimetatud (kuni 08.03.2023) liige, AS Tallink Grupp juhatuse liige • Mari Avarmaa • Arvo Oorn majandusteaduskonna dekaan senati valitud liige, (alates 09.03.2023), enne seda inseneriteaduskonna akrediteeritud majandusteaduskonna akadeemilise valgustehnika labori juhataja personali esindaja • Mart Saarma • Gert Jervan 8  infotehnoloogia teaduskonna dekaan üliõpilaste esindaja (kuni 31.08.2023) • Andrus Salupere • Anna Suzdalev loodusteaduskonna dekaan üliõpilaste esindaja (kuni 31.08.2023) • Fjodor Sergejev • Nele Reimets inseneriteaduskonna dekaan üliõpilaste esindaja (kuni 31.08.2023) • Roomet Leiger Eesti Mereakadeemia direktor RAHVUSVAHELINE NÕUKODA • Ivo Fridolin Rahvusvahelise nõukoja ülesanne on anda infotehnoloogia teaduskonna Tehnikaülikooli rektorile ja nõukogule soovitusi akadeemilise personali esindaja ülikooli juhtimise, õppe-, teadus- ja arendustege- • Innar Liiv vuse strateegia alal. infotehnoloogia teaduskonna akadeemilise personali esindaja • Sir John Walker • Kristo Karjust Nobeli keemiapreemia laureaat ja inseneriteaduskonna akadeemilise Cambridge’i Ülikooli emeriitprofessor personali esindaja • Tuula Teeri • Allan Niidu Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste inseneriteaduskonna akadeemilise Akadeemia president personali esindaja • Wolfgang A. Herrmann • Argo Rosin Müncheni Tehnikaülikooli emeriitpresident inseneriteaduskonna akadeemilise • Killu Sanborn personali esindaja Oxford Finance’i bioteaduste • Riina Aav haru tegevdirektor loodusteaduskonna akadeemilise • Jesper Olesen personali esindaja Kopenhaageni Ülikooli professor • Rivo Uiboupin loodusteaduskonna akadeemilise Ettevõtlusprorektor Erik Puura personali esindaja • Erkki Karo majandusteaduskonna akadeemilise personali esindaja • Laivi Laidroo majandusteaduskonna akadeemilise personali esindaja (alates 09.03.2023) • Loreida Timberg Eesti Mereakadeemia akadeemilise personali esindaja • Tõnis Liibek tugistruktuuri töötajate esindaja • Carina Bitšikov üliõpilaste esindaja (alates 01.09.2023) • Vladlen Pahv üliõpilaste esindaja (alates 01.09.2023) • Anet Marii Paumets üliõpilaste esindaja (alates 01.09.2023) • Joosep Perandi üliõpilaste esindaja • Karoliine Rebane üliõpilaste esindaja (alates 01.09.2023) • Carolin Tõntsu üliõpilaste esindaja (alates 01.09.2023) • Mia Peterson üliõpilaste esindaja (kuni 31.08.2023) • Pille Ülem üliõpilaste esindaja (kuni 31.08.2023) • Rait Kulbok 9  Õppeaasta avaaktus TÄHTSAIMAD TEOD 2023 TIPPTEADUS teaduse toetusmeetme sihtevalveerimise. Kokku hindas rahvusvaheline ekspertkomisjon 20 IT-tea- Eesti 2035 eesmärkide saavutamiseks otsustas duskonna uurimisrühma teadustegevust ja andis haridus- ja teadusminister eraldada 70 miljonit TalTechi IT valdkonnale positiivse hinnangu. See eurot seitsmeks aastaks kümnele teaduse tipp- on oluline tulemus, millelt minna vastu korralisele keskusele. TalTechi osalusega alustab tegevust evalveerimisele 2024. aastal. seitse uut teaduse tippkeskust, millest juhime kahte: strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskus ( juht Riina TÕHUS ÕPE Aav, loe lk 57) ja energiatõhususe tippkeskus ( juht Jarek Kurnitski, loe lk 49). Partneriks oleme 2023. aasta sügisel otsustas ülikool tõsta alates jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia 2024. aastast 465 õppejõu ja programmijuhi tippkeskuses, Eesti tehisintellekti tippkeskuses, palka 500 euro võrra, väärtustades nii õpetamist Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise ja lõputööde juhendamist. transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskuses, EuroTeQ Engineering University, kus osaleb heaolu­teaduste tippkeskuses ja fundamentaalse kaheksa ülikooli Euroopast, sai rahastuse neljaks universumi tippkeskuses. aastaks jätkuprojektile. Ühine ambitsioon on, et Alates 2023. aastast oleme CERN-i Eesti tea- 50% õppuritest oleks igal aastal ülikoolide vahel duse konsortsiumi partneriks koos KBFI ja Tartu liikumas, seda nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt. Ülikooliga, panustasime aktiivselt CERN-is Eesti See tähendaks, et pooled TalTechi lõpetajad täisliikmelisuse saavutamisesse. saavad rahvusvahelise õpikogemuse ja sõprade Turunduse kaasatud professor Linda Holle- võrgustiku tehnika- ja tehnoloogiahariduse tippu beek valiti juba neljandat aastat järjest globaalse kuuluvatest ülikoolidest (loe lk 25–26). analüütikaettevõtte Clarivate™ maailma mõjukai- 2023. aastal avanesid EL-i õppevaldkonna mate teadlaste edetabelisse. meetmed Inseneriakadeemia, IT akadeemia, Ro- Teist aastat järjest on TalTech täitnud 95% heoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks haldus­lepingu järgsest ehk ministeeriumi oodata- ja Oskuste reform ettevõtete digipöördeks ning vast doktoriõppe lõpetajate arvust, kokku 73 uut Õiglase Ülemineku Fondi õppemeede. Ülikool doktorit. Sealhulgas on lühenenud keskmine õppe­ sõlmis kokkulepped HTM-i ja partneritega, kokku aeg ja vähenenud katkestamiste arv (loe lk 28). saadakse õppetegevuse kvaliteedi tõstmiseks IT Akadeemia programm läbis edukalt IKT orienteeruvalt 20 miljonit eurot; osade meetmete 10 puhul on avanemas järgmised etapid, kus ülikoolil ÜHISKONNA HÜVANGUKS on võimalik taotleda jätkutoetust. Üha rohkem inimesi leiab tee TalTechi täien- Koostöös programmijuhtide ja Tripodiga aren- dusõppe juurde ja ka mikrokraadikavad koguvad das turunduse ja kommunikatsiooni osakonna populaarsust: 2023. aastal kasvas täiendusõppijate e-kanalite keskus välja erialade testi, mis lans- koguarv 3145 õppuri võrra (loe lk 28-29). seeriti veebruaris toimunud avatud uste päeval. Eelduslikult aitab test teha teadlikuma erialaot- suse, kahandades katse-­eksitusmeetodil õppima ROHELINE TEEKOND asumist ja suurendades nominaalajaga lõpetamist (loe lk 40). Juunikuus võttis ülikooli nõukogu vastu rohestra- 2023. aasta septembris liitus Tehnikaülikooli teegia 2023–2035, mis täiendab ülikooli arengu- avatud ülikooliga tüdrukuid tehnoloogiaõppe kava aastateks 2021–2025. Rohestrateegiaga on juurde toov Unicorn Squadi võrgustik, et koos seatud ülikooli rohepöörde visioon ja eesmärgid avada ükssarvikute tehnoloogiarühmad ka güm- koos konkreetsete mõõdikutega. Lisaks on loet- naasiumis õppivatele tüdrukutele (loe lk 44). letud 8 jätkusuutlikku arendussuunda (loe lk 42). 2021–2025 arengukava üheks võtmenäitajaks on kliimaneutraalne ülikool 2035. 2023. aastal RÕÕMSAD TUDENGID valmis baasaasta kasvuhoonegaaside (KHG) in- ventuur, mille järgi oli Tehnikaülikooli keskkonna­ TalTechi niigi aktiivsele tudengielule lisandus jalajälg 2022. aastal 27 437 tCO2ekv ehk 2,53 viis tudengiorganisatsiooni ja paarsada aktivisti tCO2ekv inimese kohta. Ülikoolis väljatöötatud (loe lk 30) ning spordis tõid esindusvõistkonnad jalajälje mõõtmise mudelit on plaanis täiustada, ülikoolile viis kuldset karikat (loe lk 46). standardiseerida ja teha kõigile kättesaadavaks 2022/23. õppeaastal taaselustasime Rektori (loe lk 43). Karika võistlussarja, kus kogu ülikoolipere saab TalTechil on aktiivne roll kliimaseaduse välja- õppe­aasta jooksul teaduskondade nimel mõõtu töötamisel. Töörühmadesse on kaasatud üheksa võtta. Sari sai kohe populaarseks, 12 võistlusel meie teadlast ning teadlastest ja valdkondlikest osales kokku 1586 inimest, neist ca 15% töötajad ekspertidest koosnevasse kliimanõukokku kuulu- ja 10% vilistlased. Võitjaks tuli TalTech Eesti Mere­ vad TalTechist nõukogu esimees Gunnar Okk ja akadeemia, kes sai lisaks uhkele karikale ning ettevõtlusprorektor Erik Puura (loe lk 42). igavesele aule 10 000 eurot auhinnaraha (loe lk TalTechi ja Tartu Ülikooli koostöös käivitus kaks 30). Euroopa Liidu ja Eesti riigi Õiglase Ülemineku Fondi Üliõpilasesinduse eestvedamisel toimus ok­ (ÕÜF) toetusmeedet Ida-Virumaale kuueks aastaks. toobris ürituste seeria „Meeleturgutus: vaimse Nii teadusmeetme (35,7 miljonit eurot) kui haridus- tervise kuu TalTechis“. Elustiilikonverents, paneel- meetme (31 miljonit eurot) rakendamisel on juhtiv diskussioon, koolitused, infopäev, joogahommikud, roll TalTech Virumaa kolledžil. Teadusmeetme kaas- vaimse tervise kohvik ning külas käinud teraapia- abil paraneb märgatavalt kolledži laborite tase, võe- koerad turgutasid nii tudengite kui ka töötajate takse hulgaliselt uusi noorteadlasi doktoriõppesse vaimu. ning edendatakse kolledži teaduspotentsiaali (loe lk 17). Haridusmeetme toel avatakse uusi rohe- ja ringmajandusele keskendunud õppekavasid ning TEADLIK TALTECH uuendatakse olemasolevaid (loe lk 23). 2023. aasta kevadel valmis Tehnikaülikooli Kogu ülikooliperele suunatud kursuse „Eetilised elurikkuse kava. Selle aluseks olid 2022. aastal inimesed eetilises ülikoolis“ abil tõstsid oma tehtud kolm alusuuringut, millega kaardistati üli- teadlikkust teaduseetikast enam kui 400 inimest. kooli Mustamäe linnaku taimestiku, tolmeldajate Kursuse koostamisel osales üle 20 eksperdi üli- ja haudelinnustiku baasseis. Kevadel valmis ka kooli seest (loe lk 38). ülikooli keskkonnasõbralike ürituste hea tava, mis Ülikooli liikmete teadlikkus intellektuaalse aitab kõigil, kes ülikoolis üritusi korraldavad või omandi teemadel on oluliselt kasvanud ja leiu- selleks ruume välja rendivad, vähendada ürituste tisteatiste arv on tõusnud 2022. aasta 7-lt 2023. keskkonnamõju. Jätkusuutlikud üritused saavad aastal 14-ni (loe lk 37). ka vastava märgise (loe lk 43). Ülikool on rakendamas infoturbe standardit Koostöös kliimanutika tuleviku keskusega muu- ISO27001 ning suurendanud fookust infoturbe deti ülikooli tunnustamise ja sümboolika eeskirja: teemadele. Infotehnoloogia osakonna juurde lisandus aasta roheteo konkurss (loe lk 43). loodi infoturbe talitus ja infoturbejuhi ametikoht. 11  TALTECHI TIPUD RIIKLIKUD TEENETEMÄRGID Kurnitski sai Valgetähe III klassi teenetemärgi. • Analüütilise keemia professor, rohekeemia ja 2024. aasta veebruaris andis president Alar Karis ringmajanduse ekspert Riina Aav sai Valge­ pühendumuse eest kutsetööle või kogukonnale tähe IV klassi teenetemärgi. riikliku teenetemärgi kokku 151 inimesele, kelle • Virumaa kolledži direktor, Ida-Virumaa patrioot hulgas oli viis Tehnikaülikooli töötajat. ja hariduselu edendaja Mare Roosileht sai • Akadeemik, ehituse ja arhitektuuri instituu- Valge­tähe IV klassi teenetemärgi. di direktor ja uurimisrühma juht ning hoonete • Tervisetehnoloogiate instituudi e-meditsiini energia­tõhususe ja sisekliima professor Jarek keskuse juhataja ning e-tervise asjatundja 12  professor Peeter Ross sai Valgetähe IV klassi va­te ja vastupidavate kattekihtide ning kulumis­­ teenete­märgi. kindlate kergkomposiitide loomisele, mis ei sisalda • Eesti Mereakadeemia pikaaegne õppejõud ja strateegilisi, kalleid ja keskkonnaohtlikke metalle. merendustegelane Rein Albri sai meremeeste Keemia ja molekulaarbioloogia alal jagas Peep erakordselt pühendunud koolitamise ja mere­ Palumaa tööde tsükkel „Vase metabolism ja selle traditsioonide edasikandmise eest Valgetähe regulatsiooni võimalused“ aastapreemiat Viljar V klassi teenetemärgi. Jaksi tööde tsükliga „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“. Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi RIIKLIKUD PREEMIAD juhtivteadur Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), And- rei Blinov, Andrii Chub ja Oleksandr Husev pälvi- 40 000-eurose elutööpreemia pälvis akadeemik sid Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste Jakob Kübarsepp. Kübarsepa teadustöö on kes­ alal tööde tsükli „Topoloogiat muutva juhtimisega kendunud pulbermetallurgia vahenditega ülituge­ innovaatilised jõuelektroonikasüsteemid“ eest. 13  MEIE AKADEEMIKUD AASTA TEADUSARTIKLID Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi täis­ Loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonnas: professor tenuuris professor Maarja Gross­berg­- • Jagadeesh Varma Nallaparaju, Tatsiana Niko- Kuusk valiti tehnikateaduste akadeemikuks. novich, Tatsiana Jarg, Danylo Merzhyievskyi, Oma teadustöös on Grossberg-Kuusk kesken- Riina Aav, Dzmitry G. Kananovich. „Mechano­ dunud uute keskkonnasõbralike materjalide ja chemistry-Amended Barbier Reaction as an tehnoloogiate arendamisele päikeseenergeetika Expedient Alternative to Grignard Synthesis.“ rakendusteks. Tema juhitud uurimisgrupp on Angewandte Chemie International Edition välja arendanud maailmas ainulaadse päikeseele- 2023, 62/39, September 25, e202305775. mendi tehnoloogia, mis võimaldab uusi rakendusi ehitis- ja tooteintegreeritud päikesepaneelide Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas: vallas. • Marit Kauk-Kuusik, Kristi Timmo, Maris Pilvet, Eesti noorte teaduste akadeemia valis 26. mail Katri Muska, Mati Danilson, Jüri Krustok, Raavo 2023 uueks presidendiks Tallinna Tehnikaülikooli Josepson, Valdek Mikli, Maarja Gross­ berg- vanemteaduri, 2022. aasta Eesti Vabariigi tehni- Kuusk (2023). „Cu2ZnSnS4 monograin layer solar kateaduste teaduspreemia laureaadi ja elektro­ cells for flexible photovoltaic appli­cations.“ Jour- energeetika ja mehhatroonika instituudi elektrimasi­ nal of Materials Chemistry A, 11, 23640.23652. nate juhtivteadur Toomas Vaimanni. Viieliikmelisse • Vahur Maask, Argo Rosin, Tarmo Korotko, juhatusse valiti ka abiprofessor tenuuris ja hoonete Martin Thalfeldt, Sanna Syri, Roya Ahmadia- sisekliima teadlane Martin Thalfeldt. hangar (2023). „Aggregation ready flexibility Akadeemik ja Ragnar Nurkse instituudi pro- management methods for mechanical ventila- fessor Tiina Randma-Liiv valiti Euroopa Teaduste tion systems in buildings.“ Energy and Buildings, Akadeemia ehk Academia Europaea liikmeks sekt- 296, #113369. sioonis „Valitsemine, institutsioonid ja poliitikad“. Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas: • Marina Weck, Eric Blake Jackson, Markus TEHNIKAÜLIKOOLI AASTA Sihvonen, Ingrid Pappel. „Building Smart Living TUNNUSTUSED Environments for Ageing Societies: Decision Support for Cross-Border E-Services Between MENTE ET MANU TEENETEMEDALI Estonia and Finland.“ Technology in Society, LAUREAADID 2022, 71, Art. no.102066.13 pp. • Paula Petriina Ahonen-Rumm • Vahur Ausmees AASTA ARENDUSTÖÖD • Tõnis Kanger • I KOHT: „Hoone energiatõhususe ja siseklii- • Robert Kitt ma audit – DigiAudit“; uurimisrühm koosseisus • Maarja Kruusmaa Kalle Kuusk, Martin Thalfeldt, Helena Kuiv­jõgi, • Marina Kuznetsova Tuule Mall Parts, Hans Kristjan Aljas, Andrea • Irene Lill Ferrantelli, Jarek Kurnitski, Lauri Vihman, Jaan • Enn Listra Raik, Eduard Petlenkov, Juri Belikov, Jaanus • Gunnar Piho Kaugerand, Taivo Kangilaski. • II KOHT: „Rakendusuuring tööstuslikust kanepist AUDOKTOR saadava kannabidiooli isolaadi ekstraheerimis­ Tehnikaülikooli audoktoriks promoveeriti Kemp­ protsessi optimeerimiseks“; uurimisrühm koos- teni Kõrgkooli professor Helmuth Biechl, tunnus­ seisus Maria Kulp, Maria Kuhtinskaja, Merike tades enam kui 30 aastat kestnud ulatuslikku Vaher, Evelin Solomina. õppe- ja teadustegevust hõlmavat koostööd kahe • III KOHT: „Kanalisatsiooni kollektorite mude- kooli vahel. li koostamine Tallinna Vesi AS“; uurimisrühm koosseisus Ivar Annus, Nils Kändler. AASTA TEADLASED 2023. aasta noorteadlane on mehaanika ja AASTA ÕPPEJÕUD tööstustehnika instituudi vanemteadur Rocio • Infotehnoloogia teaduskonna Estefania Rojas Hernandez. tarkvarateaduse instituudi 2023. aasta teadlane on loodusteaduskonna külalisõppejõud Epp Immato keemia ja biotehnoloogia instituudi professor • Infotehnoloogia teaduskonna IT kolledži Riina Aav. vanem­lektor Mohammad Tariq Meeran 14  Maarja Grossberg- Kuusk uute akadeemikute inaugureerimisel • Infotehnoloogia teaduskonna arvuti­ • Loodusteaduskonna dekanaadi süsteemide instituudi täisprofessor juhataja Kertu Kosk tenuuris Eduard Petlenkov • Majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi • Inseneriteaduskonna Tartu ettevõtlusspetsialist Riho Jürvetson kolledži lektor Karin Muoni • Turunduse ja kommunikatsiooni osakonna • Inseneriteaduskonna ehituse bränditoodete valdkonnajuht Merilin Saar ja arhitektuuri instituudi • Vilistlasliikumise ja toetussuhete osakonna vanemlektor Andrus Räämet arengufondi büroo juhataja Elinor Toming • Inseneriteaduskonna Virumaa kolledži lektor Antonina Zguro AASTA TUDENG • Loodusteaduskonna geoloogia instituudi • Anette-Marie Sults täisprofessor tenuuris Siim Veski • Majandusteaduskonna majandus­ AASTA TUDENGIORGANISATSIOON analüüsi ja rahanduse instituudi • Juuliuse Jüngrid vanemlektor Simona Ferraro • Majandusteaduskonna ärikorralduse AASTA TUDENGITEGU instituudi vanemlektor Sirje Ustav • Meeleturgutus: vaimse tervise kuu projekt • Eesti Mereakadeemia mereharidus­ (Üliõpilasesindus, Eliise Marta Einpaul) keskuse lektor Olev Tõnismaa AASTA KULTUURITEGU AASTA PROGRAMMIJUHID • TalTechi kultuurikollektiivide ja • Infotehnoloogia teaduskonna informaatika kultuurikeskuse ühiskontsert „Ilus maa“ programmijuht Ago Luberg • Loodusteaduskonna toidu- ja bio­ AASTA SPORDITEGU tehnoloogia ning toidutehnoloogia- ja • TalTech/Tradehouse võrkpallinaiskonna arenduse programmijuht Katrin Laos Eesti meistrivõistluste kuldmedal • Inseneriteaduskonna materjalitehnoloogia programmijuht Tiia Plamus AASTA ROHETEGU • Keemia ja biotehnoloogia instituudi AASTA TUGITÖÖTAJAD väljakutsete algatus eesmärgiga muutuda • Infotehnoloogia osakonna taristu kestlikumaks, kliimaneutraalsemaks talituse juhataja Edgars Žigurs ja keskkonna­sõbralikumaks 15  Keemia- ja biotehnoloogia instituudi professor Petri-Jaan Lahtvee, iduettevõtte äio tech OÜ kaasasutaja TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD FINANTSEERIMINE täitmine eesmärk Kooskõlas 2018. aastal allkirjastatud Eesti teadus- Q1 artikleid aastas doktorikraadiga leppes sõlmitud kokkuleppega tagada teadus- ja akadeemilise töötaja kohta arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku 0,58 0,62 0,66 0,7 sektori rahastamine 1% ulatuses SKP-st on baas- finantseerimine Eestis pidevalt kasvanud, 3–6 mln eurot aastas. Tehnikaülikooli baasfinantseeri- mise maht on alates 2019. aastast (9,0 mln eurot) 0,47 0,52 0,56 0,61 0,65 0,70 suurenenud veidi üle 3 mln euro. Tehnikaülikooli Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 osa (12,3 mln eurot) on kogu Eesti teadus- ja aren- dustegevuse baasfinantseerimisest püsinud 22% Kaitstud doktorikraade juures (2023. aastal 22,2%). 63 74 73 2024. aastaks on minister kinnitanud baasfi- nantseerimise eraldised. Eestis kokku eraldati TA asutuste baasfinantseerimiseks 59,3 mln eurot, 55 62 69 76 83 90 sh TalTech 12,7 mln eurot (21,4% baasfinantseeri- Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 miseks eraldatud vahenditest). Alanud teadus- ja arendusprojektide ETAg-i uurimistoetuste maht on 2019. aasta 7,7 maht doktorikraadiga akadeemilise mln eurolt kasvanud 2023. aastaks 11,1 mln euroni. töötaja FTE kohta (tuhat eurot) Tallinna Tehnikaülikoolist esitati 2023. aastal 47,1 37,5 87,2 ETAg-i uurimistoetuste taotlusvooru 65 taotlust, millest 17 rahuldati. TalTechi selle aasta taotlemise edukuse määr on 26%. Keskmine asutuste eduku- 60,2 62,6 64,9 67,3 69,6 72,0 se määr on 22%. Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 ETAg-i uurimistoetuste kõrval esitati enam 16 taotlusi Keskkonnaministeeriumi meetmetesse TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE (17 taotlust mahus 1,6 miljonit). Edukad olid eel- TULU, TEADUSKONDADE LÕIKES kõige keskkonna programmi ja ringmajanduse miljonit eurot, programmi kaudu taotletud neli projekti toetuste muutus aastaga kogumahuga 473 000 eurot. 2023. aastal rakendus ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 10,3 seatud poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tea- 17,1 (+0,2) dus- ja haridusmeede. Õiglase Ülemineku Fondist (+1,4) (ÕÜF) toetatakse kliimaneutraalsusele üleminekust tingitud tegevustest kõige enam mõjutatud piir- kondade toimetulekut sotsiaal-majanduslike prob- leemidega. TalTech ( juhtpartner) koostöös Tartu 4,4 Ülikooliga (TÜ) rakendavad ÕÜF-i teadusmeetme 0,9 (+1,3) tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse (+0,1) kasvatamise toetus“ raames perioodil 2023–2029 9,0 alus- ja rakendusuuringuid ning arendustegevusi (-1,4) kogumahus 35,16 mln eurot (sellest EL toetus 3,6 ligikaudu 24,6 mln eurot, riiklik kaasfinantseering (+1,2) 6,9 mln eurot, partnerite omafinantseering 3,5 mln eurot). Eelarvest üle 5 mln euro (TalTech 5,2 Inseneriteaduskond mln eurot, Tartu Ülikool 0,4 mln eurot) suunatakse Loodusteaduskond läbi uurimisrühmade tegevuste investeeringuteks IT teaduskond Ida-Virumaa teadusuuringute ning testimis- ja katsetaristusse. TalTechist osaleb meetme neljas Majandusteaduskond fookusteemas kokku 11 uurimisrühma, kõigisse on Eesti Mereakadeemia kaasatud Virumaa kolledži töötajad. Tugistruktuur Tulu välisriiklike projektitoetuste täitmisest on tõusnud eelmiste aastate keskmiselt mahult 8,5 miljonilt eurolt 14,4 miljonile. Tegevusi alustas 57 ei ole ka toetus Interregi projektidele. Tegevusi välisprojekti. Suurim rahastaja on Euroopa Komis- alustas 10 projekti kogumahuga 1,87 miljonit eurot. jon läbi Euroopa Horisondi projektide (8 miljonit), sh Oluliste rahastajatena võib veel märkida enim projekte on Euroopa laienemise (Widening) Erasmus+ koostööprojekte, mille raames alustas programmist ning Euroopa Horisondi Pillar II Klas- 2023. aastal tegevust kokku 12 projekti koguma- ter 5-st (Kliima, Energia ja Mobiilsus). Vähem oluline huga 1,2 miljonit eurot. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE RAHASTAMINE (mln eurodes) Rahastuse kasv 5 aastaga 33,6% KOKKU 45,6 47,3 55,3 56,4 60,9 2019 2020 2021 2022 2023 Baasfinantseerimine 9 9,2 10,5 11,5 12,3 ETAg-i uurimistoetused 7,7 7,9 8,5 9,2 11,1 TA lepingud ja teenused (Eesti)* 9,6 10 9,2 7,2 7,8 TA lepingud ja teenused (välisriigid)* 1 0,9 1 1,3 1,3 TA projektitoetused (Eesti) 8,2 10,3 14 16,7 10,5 TA projektitoetused (välisriigid) 9,2 8,2 8,8 7,9 14,4 Sihtotstarbelised eraldised (HTM) 0,8 0,9 3,4 2,6 3,5 Eestis baasfinantseerimiseks eraldatud 39,1 42,5 46,3 52,3 55,3 TalTechi osakaal baasfinatseerimisest 22,9% 21,7% 22,7% 21,9% 22,2% *näitajat on analüüsitud aruande ettevõtlustegevuse peatükis 17  2023. AASTAL ALUSTATUD SUUREMAHULISED TEADUS­PROJEKTID 2023. aastal alustatud teadusprojektidest suu- rima toetusmahuga (toetus Tehnikaülikoolile 1 miljon ja enam) väärivad esiletõstmist kaks välisrahastuse saanud projekti: • Centre of Digitalisation Biology Towards the Next Generation of Biosustainable Products HE Widening & ERA (Petri-Jaan Lahtvee, keemia- ja biotehnoloogia instituut); projekti kogutoetus 14 942 500 eurot, TalTechi toetuse maht 2 422 040 eurot • Implementation of national climate change adaption activities in Estonia, EU Life (Karin Pachel, ehituse- ja arhitektuuri instituut, Rivo Uiboupin, meresüsteemide Instituut); projekti kogutoetus 11 294 017 eurot, TalTechi toetuse maht 1 050 169 eurot Ning kaks enam kui 500 000 eurot toetust saa- nud projekti: • Renewable ENergy-based Positive Homes, HE Pillar II Cluster 5 Climate, Energy and Mobility (Lill Sarv, ehituse ja arhitektuuri instituut); projekti kogutoetus 5 999 983 eurot, TalTechi toetuse maht 817 000 eurot • Autonomous Flying Ships for Inter-island and Inland Water Transport, E Pillar II Cluster 5 Climate, Energy and Mobility (Ulla Pirita Tapaninen, Eesti Mereakadeemia); projekti kogutoetus 5 116 012 eurot, TalTech Virumaa kolledži TalTechi toetuse maht 503 000 eurot direktor Mare Roosileht juhib Õiglase Ülemineku Fondi ülikoolide vahelist konsortsiumi 2023. AASTA OLULISEMAD INVESTEERINGUD: • aku energiasalvestussüsteem (elektro­ energeetika ja mehhatroonika instituut, PUBLITSEERIMINE kogumaht 329 550 eurot) • mudelkatse basseini kaamerasüsteem Publikatsioonide koguarv ja publikatsioonide arv (Kuressaare kolledž, kogumaht konverentsikogumikes on võrreldes eelmise aas- 285 604 eurot) taga veidi kasvanud. Oluliselt rohkem on tulemusi • 5G võrgu tuumvõrgu tarkvara liides avaldatud kogumikes – monograafia peatükkide (T.J. Seebecki elektroonikainstituut, arv on viimase viie aasta suurim. Väärib märkimist, kogumaht 283 470 eurot) et artiklite avaldamiseks ajakirjades on senisest • HAAS tööpink (mehaanika ja tööstusteh- enam valitud kõrge mõjufaktoriga (Q1 kvartiili kuu- nika instituut, kogumaht 150 635 eurot) luvaid) ajakirju. Viimase viie aasta publitseerimise • plastikompaunder (materjali ja tulemusi vaadates on näha, et esimeses kvartiilis keskkonna­tehnoloogia instituut, (Q1) asuvates allikates publitseerivad ülikooli kogumaht 125 040 eurot) teadlased pidevalt kasvavas tempos. Kui 2019. • 2024. aastal on plaanis hankida aastal avaldati Q1 kvartiili kuuluvates allikates 288 Virumaa kolledži laboritesse seadmeid teaduspublikatsiooni, siis 2023. aastaks on see 4,25 mln euro ulatuses ning keemia arv tõusnud 453-ni. Võrreldes eelmise aastaga on ja biotehnoloogia instituuti erinevaid suurenenud ka rahvusvahelises koostöös valmi- seadmeid kokku 1,01 mln euro ulatuses. nud artiklite osakaal. 18 Olulisemad välisriigid, kellega kaasautorluses kokku 126. Uurimisrühm on ülikoolis üldjuhul te- pub­lit­ seeriti, on võrreldes 2022. aastaga nuuriprofessori uurimisteemaga seotud ja tema muutnud veidi järjekorda, kuid jäänud põhiliselt juhtimisel tegutsev kogu. 2023. aastal juhtis oma samaks nagu viimastel aastatel: uurimisrühma 73 tenuuriprofessorit. Uurimisrühma- de juhtideks võivad olla ka teistel ametikohtadel Saksamaa (124 ühispublikatsiooni) töötavad akadeemilised isikud, kes omavad iseseis- Soome (115) vaid uurimisteemasid ja/või rahastamisallikaid. Uuri- Suurbritannia (103) misrühmade tulemuslikkust hinnatakse igal aastal. USA (93) Selleks koostab teadusosakond nn uurimisrühmade Rootsi (91) atlase, mis avalikustatakse ülikooli teadusveebis. India (85) Hispaania (75) Itaalia (73) DOKTORIÕPE Läti (71) Hiina (71) Doktoriõpe toimub TalTechis kõigis vastutusvald- Norra (61) kondades ja tähelepanu on suunatud ennastjuh- Prantsusmaa (61) tivate, ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osa- levate ning ettevõtlike lõpetajate koolitamisele. Võrreldes eelmise aastaga on lisandunud Läti, Hii- Järelkasvu tagamiseks võtab TalTech iga-aasta- na ja Norra. Eelmise aasta esikümnest on 18. koha- selt vastu tunduvalt suurema arvu doktorante, kui le langenud Venemaa (47). Olulisemad välisriikide seda kohustab HTM-ga sõlmitud haldusleping. teadus- ja arendusastutused, kellega koostöös Halduslepingu järgi kohustus ülikool 2023. viimasel kolmel aastal tulemusi avaldatud, on Aalto aastal moodustama minimaalselt 77 doktoriõppe Ülikool (2020–2023 ühiseid publikatsioone 228), õppekohta, aruandeaastal võeti ülikooli vastu 92 Helsingi Ülikool (124) ning Prantsusmaa Riiklik uut doktoranti, kellest 73 on ülikoolis töötavad Teadusuuringute Keskus (French National Center doktorant-nooremteadurid, 13 tööstusdoktoran- for Scientific Research, 122). did (sh positiivselt evalveeritud TA-asutustes töötavad nooremteadurid) ning 6 doktorant-üli- õpilased. Vastuvõetutest 50 ehk 54% on välisdok- TENUUR JA UURIMISRÜHMAD torandid. Välisdoktorantide osakaal doktorantide koguarvust oli 2023. aastal 49% (2022. aastal oli 2023. aasta lõpu seisuga oli ülikoolis moodusta- vastav näitaja 46,5%, 2021. aastal 45,2%). tud 133 tenuuri ametikohta, millest 97 oli täidetud; Halduslepingu perioodil (2022–2025) tuleb 16 tenuuri või tenuurirajale valitud professorit on ülikoolil moodustada vähemalt 46 doktoriõppe välisriikide kodakondsusega. õppekohta koostöös teiste ülikooliväliste part- Uurimisrühmi tegutses ülikoolis 2023. aastal neritega, sh positiivselt evalveeritud teadus- ja PUBLIKATSIOONIDE ANDMED REFERAATANDMEBAASIS SCOPUS (päring teostatud 23.02.2024) Q1 artiklite kasv 5 aastaga 57,3% Publikatsioonide arv kokku 1 112 1 177 1 171 1134 1173 2019 2020 2021 2022 2023 sh Q1 allikates ilmunud 288 362 407 421 453 Q1 allikates ilmunud publikatsioonide 25,9% 30,8% 34,8% 37,1% 38,6% osakaal kõigist publikatsioonidest ajakirjaartiklid 576 683 764 730 711 artiklid konverentsikogumikes 436 390 293 289 292 monograafia peatükid 42 28 29 19 58 monograafiad 3 4 2 2 3 19  DOKTORANDID Kaitstud doktorikraadide arv, kasv 5 aastaga 10,6% 2019 2020 2021 2022 2023 Vastuvõetud doktorandid 88 130 130 83 92 sh tööstusdoktorante 11 15 13 12 13 Kaitstud doktorikraadide arv 66 55 63 74 73 Doktorante kokku 505 528 560 533 522 arendusasutuste, ettevõtete, avaliku sektori asu- tagada igas õppevaldkonnas lõpetanute hulgas tuste ja muude ülikooliväliste koostööpartneritega. vähemalt 50% minimaalselt B2 tasemel eesti keelt See moodustab 15% iga-aastasest vastuvõtust. oskavaid doktorante, IT valdkonnas sama palju B1 2023. aasta vastuvõtul on koostöös ettevõtete, tasemel. TA asutuste, avaliku ja erasektori asutustega moo- dustatud 13 õppekohta ehk 16,9% riigi määratud õppekohtadest (2022. aastal oli vastav osakaal TEADUSARVUTUSTE 15,6%). KESKUS (HPC KESKUS) 2023. kaitses doktorikraadi 73 doktoranti. Teist aastat järjest on TalTech täitnud 95% halduslepingu HPC keskuse põhieesmärgiks 2023. aastal oli järgsest doktoriõppe lõpetajate arvust. Sealhulgas Soomes asuva LUMI superarvuti kasutatavaks on lühenenud keskmine õppeaeg ja vähenenud tegemine TalTechi teadlastele. Selleks loodi katkestamiste arv. Lõpetanutest 53,4% olid eesti kasutusjuhendid ja tehti koolitused suurt arvutus- keelt kõnelevad doktorandid, valdkonniti olid osa- võimsust vajavatele teadlastele. LUMI kasutamist kaalud järgmised: IT-s 42,1%, majanduses 44,4%, on alustanud viis teadusgruppi, aastaga tehti 650 inseneerias 45,8% ning loodusteadustes 76,2%. 000 tuumatundi ja 16 000 GPU-tundi arvutusi. Viidi läbi esimene TalTechi doktorantide HPC keskuse enda arvutusklastris tehti 3,7 mln karjäärikonverents „Anna karjäärile hoogu dokto- tuumatundi ja 35 000 GPU-tundi arvutusi. Aasta rikraadiga!“ („Empower your career with a PhD“), jooksul oli HPC keskusel 125 kasutajat. kus räägiti doktorikraadi eelistest ja sellest, kuidas HPC keskus osaleb koos Tartu Ülikooli ja KBFI-ga doktorikraad tööturul teistest eristab, kummutati EuroCC2 projektis, mille eesmärgiks on Euroopa levinud müüdid ja uuriti, mida kujutab endast teadusarvutuste kompetentsikeskuste arenda- doktorantuuri läbimine tegelikkuses. Käivitati ka mine. Eesti arvutuskeskused on ühendatud minu. Tehnikaülikooli doktorantide kogu. etais.ee liidese abil, mis teeb nii Eesti ressursid ja Järgnevate aastate oluliseks eesmärgiks on ka LUMI superarvuti ühest kohast kättesaadavaks. HPC keskuse juht Lauri Anton LUMI superarvuti avamisel Kajaanis 20  Avatud uste päev 2023 ÕPPETEGEVUS ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Nominaalajaga lõpetajate osakaal Magistriõppekavade osakaal, kus Nominaalajana käsitletakse kuni 4-aastaste vähemalt 75% kontakttundidest annavad õppekavade puhul nominaalkestus + 1 aastat ning doktorikraadiga või sellele vastava pikemate kavade puhul nominaalkestus + 2 aastat. kvalifikatsiooniga akadeemilised töötajad 50% 52% 47% 38% 37% 44% 50% 52% 54% 56% 58% 60% 46% 57% 68% 78% 89% 100% Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek Õppetegevuse summaarsed tulud suhtes Eesti keskmise palgaga (mln eurot) Palga arvutustes on 2022. aasta algandmetes Suurima panuse õppetegevuse tehtud muudatus. Varem jäeti välja ülemises või summaarsetesse tuludesse andis alumises protsentiilis olevad palgasaajad. riikliku tegevustoetuse kasv. 1,541 1,577 1,707 57,5 62,6 68,1 1,530 1,554 1,578 1,602 1,626 1,650 54,0 57,2 60,4 63,6 66,8 70 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 FINANTSEERIMINE omakorda järgnevalt: 80% baasrahastus, 17% tulemusrahastus ja 3% halduslepingu täitmine. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) kasutab Baasrahastus jaotatakse ülikoolide vahel eelmise kõrgkoolide rahastamisel mudelit, mille järgi kolme aasta rahastamismahu põhjal ja tulemus­ jagatakse riigi kõrgharidusõppe toetamiseks ette rahastus määratakse viie (kuni 2023. aastani kuue) nähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtots- tulemusnäitaja saavutamise ja kolme aasta rahas- tarbeliseks toetuseks. Tegevustoetus jaguneb tamismahu ehk baasrahastuse osakaalu põhjal. 21  7% 6% ÕPPETEGEVUSE TULUDE JAOTUMINE 3% (tuhandetes eurodes) 2022 2023 Tegevustoetus tasemeõppeks (HTM) 49 345 51 637 8% Sihtotstarbelised 2 431 5 465 õppeeraldised (HTM) Tasemeõppe õppeteenustasud 2 526 2 268 Täiendusõpe 3 574 3 739 Muu õppetegevus (sh projektitoetused 4 771 4 958 ja põhivara sihtfinantseerimise tulu) 76% Kokku 62 647 68 067 Aastatel 2019–2021 oli TalTechi tulemus­ õppevaldkonna aasta suurimad investeeringud. rahastuse osakaal 30%, aga viimasel kolmel aas- 2024. aasta õppearendusfondi suurus on veidi tal on see olnud langustrendis. Vaadeldes 2024. üle 1,2 miljoni euro. aasta tulemusrahastust, siis languse peamised Lisaks õppearendusfondi toel tehtud investee- põhjused on järgmised: ringutele panustati 2023. aastal märkimisväärselt • viie protsendipunktine tagasilangus nominaal­ ka õpperuumide renoveerimisse, kokku summas ajaga lõpetamise näitaja osas võrreldes eelmise 1,57 miljonit eurot. aastaga Algas uus välisvahendite periood, möödunud • kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava aastal kinnitati enamik uue tõukefondide perioodi tulu suhe kõrgkooli määratud tegevustoetu- kõrgharidust toetavatest meetmetest. sesse TalTechis langes EL-i tõukefondide meetme „Roheoskused ette- võtete rohepöörde toetamiseks“ jaoks moodustas TalTechi õppekvaliteedi ning arengukava ja haridus- ja teadusminister kõrgkoolide, kutse­ rakenduskava eesmärkide saavutamiseks jätkus õppeasutuste ning erialaliitude esindajatest üheksa 2022. aastal loodud õppearendusfondi tegevus konsortsiumi, millest viit juhivad TalTechi esindajad. kogumahuga 1,2 miljonit eurot, fondist tehti ka Esimeseks ülesandeks on kaardistada valdkonna Abiturientidele mõeldud TalTechi Labürindijooks, mille 10 parimat said automaatselt õppekoha TalTechi 22 regulatsioon ja uuendamise-­ täiendamise vajadus se vähendamine. Projekt kestab kuni 2029. aasta ning õppejõudude koolitusvajadus uute rohe­ lõpuni. oskuste õpetamiseks. TalTechi konsortsiumitesse on kaasatud üle 60 osapoole, kogueelarve on 1,55 2024. AASTAL ON KÄIVITUMAS miljonit eurot, millest TalTechi eelarve on üle 630 000 JÄRGMISED MEETMED: euro. Toetatakse ka õppematerjalide loomist, õppe­- • praktika ja töökohapõhise õppe jõudude koolitamist ning täiendusõppe ja mikro- arendamine PRÕM+ kraadide pakkumist. Meede kestab 2026. aastani. • kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine Meetmest „Oskuste reform ettevõtete digipöör- deks“ toetatakse õppeainete loomist või uuen­ damist. Kõik meie 2023. aastal esitatud taotlused VASTUVÕTT rahuldati maksimummääras, kokku 480 000 euro ulatuses. Lisaks seitsme mooduli või õppeaine Vastuvõtuarvud nii esimeses astmes kui ka uuendamisele töötatakse välja kaks uut IKT baas- magistri­õppes on eelmise aastaga võrreldes suure­ oskuste ainet, mida on kavas õpetama hakata nenud, kasv tuleneb eestimaalaste vastu­ võtust. enamikule TalTechi üliõpilastest. Eestimaalasi ehk Eesti kodanikke, pika­ajalise ela- Õiglase Ülemineku Fondi haridusmeetme ees- niku elamisloaga ja alalise elamisõigusega isikuid märk on Ida-Virumaa arenguvajadusi arvestavate asus 2023/24. õppeaastal Tehnikaülikooli õppima õppimisvõimaluste loomine kutse- ja kõrgharidus­ kokku 93% kõigist vastuvõetutest, mis on viimase õppes ning piirkonna elanikele täiendus- ja ümber­ viie aasta jooksul suurim osakaal. õppe pakkumine. Selle toel avatakse Virumaa kol- Ülikoolil on HTM-iga sõlmitud halduslepingus ledžis uusi rohe- ja ringmajandusele keskendunud kolm vastuvõtuga seotud eesmärki aastaks 2025: õppekavasid ning uuendatakse olemasolevaid suurendada võrreldes 2021/22. õppeaasta vas- õppeprogramme. tuvõtuga tehnika, tootmise ja ehituse õppevald- EL-i tõukefondide õppevaldkonna meetmetest konnas vastuvõetute arvu 10%; mitte suurendada said rahastuse ka Inseneriakadeemia ja IT-aka- ärinduse ja halduse õppekavagrupi juhtimise deemia, mille fookuses on üliõpilaskandidaatide ja halduse rühma esimesel astmel õppekulusid arvu kasvatamine, õppe tööturu ning ühiskonna mittehüvitavate üliõpilaste vastuvõttu võrreldes ootustele vastavuse suurendamine ja katkestami- 2021/22. õppe­ aastaga; hoida informaatika ja VASTUVÕTUKS AVATUD ÕPPEKAVADE ARV VASTUVÕETUD TUDENGITE ARV 9 363 9 344 rakenduskõrgharidusõpe 9 rakenduskõrgharidusõpe 336 8 187 8 256 19 1 221 19 1 310 bakalaureuseõpe 19 bakalaureuseõpe 1 181 20 1 307 21 1 336 4 215 4 213 integreeritud õpe 4 integreeritud õpe 192 4 219 4 226 40 1 253 42 1 202 magistriõpe 41 magistriõpe 1 131 42 921 43 1 090 9 85 9 124 doktoriõpe 9 doktoriõpe 124 4 92 4 90 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 23  infotehnoloogia õppekavagrupi vastuvõetute LAIA MATEMAATIKA RIIGIEKSAMI arvu mõlemal astmel vähemalt 2021/22. õppeaas- TULEMUS ON ÜLE 90 PUNKTI (100-ST) ta tasemel ning kasvatada nendel õppe­kavadel naisüliõpilaste osakaalu. 2023. aastal saavutati eesmärgi täitmine tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna vastuvõtul ning Informaatika ja infoteholoogia õppekavagrupi I astme vastuvõtu arvul ja naisüli- õpilaste osakaalus. Ka teistel eesmärkidel liigume täitmise poole. 2021/22 2022/23 2023/24 Lisaks on TalTech endale ise vastuvõtuga seoses sooritajaid 435 685 933 seadnud viis eesmärki: TalTechi sisseastujaid 165 250 383 1. Vastuvõtu eesmärgi hoida ja suurendada laia matemaatika eksamil 90–100 punkti saanute arvu täitsime võrreldes 2022. aastaga 133 ja 3. Eesmärk hoida ja suurendada fookuskoolidest võrreldes 2021. aastaga 218 võrra. Neid, kes sisseastujate arvu võrreldes eelmise aastaga tegid riigieksami 90–100 punktile, oli 2023. täitus: fookuskoolideks on nimetatud 16 kooli aastal kokku 933 (2022. aastal 685 ja 2021. ja sellel aastal asus nende koolide lõpetajaid aastal 435). TalTechis õppima 17 õpilase võrra rohkem kui 2. Eesmärk suurendada/hoida eritingimustel ehk eelmisel aastal, kokku 521 õppurit. olümpiaadide ja võistluste tulemuste põh- 4. Eesmärk saada kõigile esimese astme õppe­ jal õppi­ma tulijate arvu täitus võrreldes aasta programmidele vähemalt 15 ja kõigile magist- vara­se­maga, kuid jäi alla kahe aasta tagusele riõppekavadele vähemalt 10 üliõpilast iga pea­ tulemu­ sele. Olümpiaadil, võistlusel või valik­ eriala kohta ei täitunud. 2023/24. õppeaastal aines osalemise tulemust eritingimusel vastu­ oli õppekavasid, mis ei vastanud seatud ees- võtu taotle­miseks kasutas 2023. aastal kokku märkidele I astmel 4 ja magistritasemel 13. 41 sisseastujat, 2022. aastal oli neid 25 ja 2021. Õppekavasid, kus on juba kolmel järjestikusel aastal 78. aastal nõutust madalam sisseastujate arv, on kokku 6, kõik magistriõppes. 5. Eesmärk, et magistriõppesse astub rohkem Tal- Techi lõpetajaid kui eelmisel aastal, sai täidetud. VASTUVÕTT TEADUSKONDADE KAUPA 2023/24. õppeaastal asus magistriõppesse õp- muutus aastaga pima 432 tudengit (86 võrra rohkem kui aasta varem), kes olid varasemalt TalTechi I astme lõpe­tanud. Kogu magistriõppe vastuvõtust moo- dustavad nad 39,2% 1037 883 (+161) (-30) 2024. aastaks on ülikooli vastuvõtueesmärgid samad. ÕPPEKAVADE ARENDAMINE 122 225 (-7) (+20) TalTechi õppeprogrammide sisehindamise süs­teemi 731 väljatöötamiseks lepiti 2023. aastal kokku sisehin- (+128) damise protsess. 2023. aastal koguti programmijuh- tidelt keskselt õppeprogrammide kohta tagasisidet. Õppeosakond sai info 61 õppe­programmi kohta nii nende muredest kui ka rõõmudest. Üle-eelmisel Inseneriteaduskond aastal läbitud institut­sionaalsel akrediteerimisel IT teaduskond andis hindamiskomisjon ülikooli õppevaldkonna Loodusteaduskond kohta mitmeid soovitusi. 2023. aastal lepiti kokku konstruktiivse sidususe põhimõtted, et ühtsetel Majandusteaduskond alustel toetada õppe­jõude ja programmijuhte. Eesti Mereakadeemia Ülikooli eesmärgiks on tulevikukindlate päde­­ 24 VASTUVÕETUTE ARV JA OSATÄHTSUS EESTIMAALASTE JA VÄLISMAALASTE JÄRGI 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 Eestist 2 579 2 938 2 542 2 434 2 792 558 255 422 292 206 Väljastpoolt Eestit (17,8%) (8,0%) (14,2%) (10,7%) (6,9%) Kokku 3 137 3 193 2 964 2 726 2 998 vustega lõpetaja, kellel on nii erialased pädevused Üliõpilaste tagasiside õppekorraldusele püsib kui ka üldised pädevused, mis aitavad edukalt väga kõrge, eriti ollakse rahul dekanaadi suh- hakkama saada kiiresti muutuvas maa­ ilmas tumisega üliõpilastesse. Samuti püsivad kõrgel täna ja tulevikus. Selleks on õppearenduste 4,5 palli juures ÕIS-i tagasiside põhiküsitluse keskmesse võetud neli teemat: õppimiskesksus, koondkeskmised. sidusus, tõendus­ põhised õppemetoodikad ja LÕPETAJATE KESKMINE üld­pädevused. Üle üksuste on koostöös didaktika­ RAHULOLU ÕPPEKAVAGA keskustega toimunud erinevaid ettevõt­misi kõik­ 2022 2023 muutus võimalikel teemadel – seminare, kooli­tusi, nõus- tamisi ja kogemus­vahetusi eetikast, motiveeri­vast Bakalaureuseõpe 4,21 4,19 -0,02 inter­ vjueerimisest, rahvusvahelisest koostööst, Rakenduskõrgharidusõpe 4,25 4,02 -0,23 tehis­intellektist ja veel paljust muust. Integreeritud õpe 4,07 4,16 0,09 2024. aastal loovad töörühmad kaardistatud Magistriõpe 4,29 4,14 -0,15 üldpädevuste põhjal täpsed kirjeldused ja õpi- Kokku 4,24 4,15 -0,09 tulemused, milleni iga TalTechi lõpetaja peab jõudma, seejärel saab need kasutusele võtta õppeprogrammide arendamiseks. MOBIILSUS JA Arengukava eesmärgi täitmiseks, et meie RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ lõpetajad oskaksid lahendada päriselu problee- me, olid õppearendusfondis teist aastat järjest Välisõpingutel on õppetegevuse kvaliteedi taga- fookuses probleem- ja projektõppe arendamine misel oluline roll ning ülikooli rakenduskava üheks õppekavades. Laiendati EuroTeQ Collideri senist eesmärgiks on kasvatada partnerülikoolidest üle praktikat ja seoti tugevalt TalTechi strateegiliste toodud ainepunktide ja TalTechist väliskülalis­ eesmärkidega. Jätkuvalt kasutatakse üleüli- üliõpilaste poolt võetud ainepunktide mahtu. koolilist probleem- ja projektõppe metoodikast Kahjuks ei ole üliõpilaste huvi füüsilises välis­ lähtuvat õppe­ ainet UTT0120: seda lisatakse mobiilsuses osalemise vastu kasvanud. TalTechist õppekavadesse nii kohustusliku kui valikainena väljamineva mobiilsuse suurendamiseks alustati ja võimaldatakse selle läbi üliõpilastel arvestada mobiilsussaadikute ehk Mobility Ambassador’ide õppekavadel erinevates projektides (nt Solaride projektiga, kus väljavalitud vahetusüliõpilased päikeseauto) (töö)kogemusest õpitut. toetavad üliõpilasvahetusse plaanida siirduvaid üliõpilasi ning reklaamivad välismobiilsust laie- malt. 2022/23. õppeaastal laekus välisõppesse RAHULOLU ÕPINGUTEGA minekuks avaldus 157 üliõpilaselt, kellest 92 osalesid välisõpingutel, 2 avaldust ei vastanud Ülikooli eesmärk on hoida lõpetanute rahulolu kriteeriumitele ning 63 üliõpilast loobusid. koondhinnangu keskmine ja mediaanhinnang üle TalTechi üliõpilased kasutavad oma välis­ väärtuse 4,0. Koondhinnangud arvutatakse viie õpingute ja -praktika finantseerimiseks valdavalt väite vastuste põhjal, mida lõpetaja hindab Likerti Erasmus+ programmi. Lisaks on rahalist toetust skaalal. 2023. aasta lõpetajate rahuloluküsitluses võimalik taotleda riiklike programmide (nt Kristjan oli rahulolu õppekavadega keskmiselt 4,2 ja rahul­ Jaak), eri fondide ja organisatsioonide ning kahe- olu õpetamisega samuti 4,1. poolsete akadeemiliste koostöölepingute kaudu. 25  VÄLISKÜLALISÜLIÕPILASED TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKAÜLIKOOLIS ÜLIÕPILASED VÄLISMAAL Saksamaa (64) Saksamaa (23) Prantsusmaa (63) Leedu (20) Itaalia (20) Portugal (15) Hispaania (15) Holland (13) Tšehhi (14) Tšehhi (11) 2022/23. õppeaastal lisandus Erasmus+ program- programm keskastme juhtidele. mile kaks uut meedet: Erasmus+ Euroopa­-sisese EuroTeQ Engineering University on Euroopa õpirände rahvusvaheline meede ning lühiajaline ülikoolidevaheline koostööprojekt, mis alustas ja põimitud mobiilsus. tegevust 2020. aastal ja kuhu kuulub 2023. aasta Välismaalastest kraadiõppurite ja väliskülalis­ lõpust 8 Euroopa juhtivat teadus- ja tehnoloogia­ üliõpilaste kaudu saavad rahvusvahelise õppe- ülikooli: Müncheni Tehnikaülikool (Saksamaa, kogemuse ka need TalTechi üliõpilased, kes ise lühend: TUM), Taani Tehnikaülikool (DTU), mingil põhjusel ei saa või ei soovi välisõppesse Eindhoveni Tehnikaülikool (Holland, TUe), École siirduda. 2022/23. õppeaastal õppis TalTechis Polytechnique (Prantsusmaa, LX), Tšehhi Tehnika­ 287 väliskülalisüliõpilast. ülikool Prahas (CTU) ja Tallinna Tehnikaülikool. Tallinna Tehnikaülikooli töötajad esitasid Kaaspartneriteks on Technion (Iisrael) ja EPFL 2022/23. õppeaastal Erasmus+ programmi toe- (Šveits). 2023. aastal taotleti projektile edukalt tusel lähetusel osalemiseks 249 avaldust. Lisaks 4-aastast jätkuperioodi ja võrgustikuga liitus kaks toetati 35 kolmandate riikide partnerülikoolide uut parterit: HEC Paris (Prantsusmaa) ja IESE töötaja lähetust TalTechi. Business School (Hispaania). Lisaks ülikoolidele Ülikooli arengukava üheks eesmärgiks on on partneriteks ka sellised ettevõtlushiiud nagu ülikooli rahvusvahelise maine suurendamine läbi Siemens, Total, BMW, GasNet ja Škoda. koostöö tippülikoolide ning maailma teadusmahu- 2022/23. õppeaasta sügissemestriks esi- kate ettevõtetega. Selleks tehakse tihedat koos- tas 43 TalTechi üliõpilast avalduse osaleda tööd EuroTeQ võrgustiku partnerülikoolidega. partnerkoolide 75 aines. 2022/23. õppeaasta Projekti peamiseks eesmärgiks ongi edendada kevad­ semestriks esitas avalduse osaleda part- füüsilist, virtuaalset ja kombineeritud õpirännet. nerkoolide 114 ainekursusel ja ühes mikrokraadis EuroTeQ keskendub ka elukestvale õppele, juba 82 TalTechi tudengit. praegu pakuvad ülikoolid esimesi mikrokraade 2022/23. õppeaasta sügissemestril pakkus ning tulevikus luuakse ühine täiendusõppe Tallinna Tehnikaülikool EuroTeQi partnerkoolide TalTechi ja EuroTeQi praktiline õppeaine „Roheleppe kiirendi: jätkusuutlik tulevik“ 26 üliõpilastele 28 ainet, mida valiti 86 korral; kevad­ võrgustiku üliõpilaste vastastikust mobiilsust. semestril pakkusime 15 ainet, mida sarnaselt 2023/24. õppeaasta lõpuks on kokku 11 täielikult sügissemestriga valiti 86 korral. e-õppes läbitavat kursust. Tippülikoolidega koostöös on loomisel õppe­ Tagasisidest tuleb välja, et jätkuvalt on rahulolu labor, mis lubab meie õppejõududel ja professo- õppemeetodite ja õppematerjalidega kõrge. ritel osaleda partnerülikoolide veebiseminaridel Echo360 loengusalvestusseadmed on 27 audi- ehk teisisõnu toimub tihe õppe- ja teaduskoostöö. tooriumis. Kokku on ülikoolis 68 videokonverentsi­ võimekusega ehk kahesuunalist videosuhtlust võimaldavat auditooriumi. ÜLIÕPILASTE NÕUSTAMINE Tudengiportaalis oli septembris rekordarv külas- tusi – 127 460. Suurima arendusena on 2023. aas- Ülikooli psühholoogide hinnangul on nii töötajad tal olnud töös ÕIS-ist õppeainete deklareerimise kui ka üliõpilased järjest enam teadlikud vaimse osa Tudengiportaali üleviimise ettevalmistamine. tervise teemadest, ollakse valmis nii abi otsima Alates 2023. aasta sügissemestrist on ÕIS-is kui ka abivajajat märkama. Jätkuvalt on levinu- juurutatud I ja II astme üliõpilastele võimalus maks mureks ärevus, lisaks tavapärastele elu õpingukava esitamisel deklareerida lõputöö, väljakutsetele toidavad seda jätkuvad ebakindlad kui semestri lõpus soovitakse kaitsta lõputööd. ajad maailmas. Valmis dekanaadi töökoha arendustööde esi- 2023. aastal on üliõpilased saanud jätkuvalt mene etapp: töötati välja õppeinfosüsteemi uus kasu­ tada nõustamiskeskuse nõustajate abi tehniline arhitektuur ning alustati uue dekanaadi nii indi­viduaalsete nõustamiste kui ka semi- rakenduse arendamist, see valmib 2024. aastal. naride kaudu. Kõige enam pöörduti õppetööd puudutavate küsimustega. Vestlusakna (chat) funktsionaalsuse täies mahus kasutuselevõtt ÕPPETOETUSED JA STIPENDIUMID osutus kohe väga popu­laarseks, sealtkaudu võeti sügissemestri jook­sul ühendust kõige enam (474 Lisaks riiklikele stipendiumitele – riiklik tulemus- pöördumist), teisele kohale jäi e-kirja teel ühen- stipendium ja vajaduspõhine õppetoetus – ja duse võtmine (452 pöördumist). Karjäärinõustaja ülikooli pakutavale vajaduspõhisele eritoetusele pakkus 2023. aastal üliõpilastele välja veebi- on ka teaduskonnad oma tudengite edukat põhise broneeringu; 90% esmabroneeringutest edasijõudmist õppetöös stipendiumitega tunnus­- karjäärinõustaja vastuvõtule tehti veebis ja tõusis tanud. tehtud broneeringute hulk. Infotehnoloogiateaduskonnas on dekaani nime­ 2023. aasta sügissemestril toimusid esma- kirja stipendiumid, et motiveerida üliõpilasi õppima kordselt uute väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud nominaalkoormusega ja lõpetama nominaalajaga. välisüliõpilaste onboarding nõustamiskohtumised Stipendiumi suurus on 300 eurot kuus ning 2022. välisvastuvõtu töötajatega, et toetada nende sis- aasta sügissemestri eest maksti seda 94 üliõpila- seelamisprotsessi ülikooli õppekeskkonda ja Ees- sele ja 2023. aasta kevadsemestri eest 85 üliõpi- ti igapäevaellu ning ühtlasi koguda tagasisidet. lasele. 2022/23. õppeaasta stipendiumiteks maksti kokku 243 000 eurot. Majandusteaduskond andis 2023. aastal ÕPIKESKKOND JA E-ÕPPE välja Lillestipendiumi ühele üliõpilasele, Ukraina VÕIMALUSED esmakursuse üliõpilaste stipendiumi kahele üliõpilasele ja rahvusvaheliste õppeprogrammide Õppedisaini programmi eesmärk on õppetege- stipendiumi 14 üliõpilasele. vuse kvaliteedi parendamine ja suurema paind- Loodusteaduskond maksab kümnele parimale likkuse tagamine õppeainete e-toe kvaliteedi esmakursuslasele stipendiumit 200 eurot kuus, tõstmise kaudu. Aastaks 2025 viiakse vähemalt stipendium määratakse kaks korda õppeaastas: 200 Moodle’i kursust TalTechi e-õppe standardi sügissemestriks (september kuni jaanuar) ja kevad­ järgsele edasijõudnu tasemele. 2023. aasta semestriks (veebruar kuni juuni). lõpuks oli õppedisaini programmi läbinud 132 EMERA üliõpilased saavad taotleda kapten kursust. Uno Lauri õpiraha. Õpiraha suurus on 500 eurot Täielikult e-õppes läbitavate kursuste prog- ja see makstakse välja üks kord semestris ühele rammi (kuni aastani 2023 nimetusega MOOCide kandidaadile. programm) eesmärk on luua juurde väga heal Tehnikaülikooli Arengufondi SA anti välja tasemel eesti- ja ingliskeelseid distantsilt läbi­ üliõpilastele 2023. aastal 222 stipendiumit. tavaid kursuseid ning toetada EuroTeQ ülikoolide Toetajate hulgas oli nii ettevõtteid kui eraisikuid. 27  LÕPETAMISE TULEMUSLIKKUS ÕPPETASEMETI Lõpetamise tulemuslikkuse kasv 5 aastaga 6,5% KOKKU 44,7% 46,5% 50,5% 51,8% 47,6% 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 rakenduskõrgharidusõpe 35,8% 33,0% 42,8% 37,3% 39,1% bakalaureuseõpe 44,0% 46,8% 44,8% 47,2% 47,2% integreeritud õpe 37,6% 35,9% 42,7% 49,7% 40,8% magistriõpe 53,8% 57,2% 62,9% 63,4% 52,2% doktoriõpe 29,2% 40,0% 27,7% 40,9% 50,6% Stipendiumitaotlemise avaldusi laekus üle 1300 ja kõikidele I astme eesti- ja inglisekeelsete erialade kokku maksti välja stipendiume summas 451 313 esmakursuslastele toeks nende eriala tuutor(id). eurot. Ka teaduskonnad tegutsevad tudengite toetamiseks, väljalangevuse ennetamiseks ja lõpetamise näitajate parandamiseks. Tegude ni- VÄLJALANGEVUS JA mekiri on pikk ja kirev, alustuseks nõustamised ja LÕPETAMISE TULEMUSLIKKUS infotunnid tudengitele ja eraldi lõpetajatele, aga ka tagasiside kogumine väljakutsete ja murede Nominaalajana käsitleme kuni 4-aastase nomi­ leidmiseks, kooli­ õpilaste kaasamise ja teadlik- naal­­kestusega õppekavade puhul nominaal­kestus kuse tõstmise üritused, eelkaitsmised, grupiju- + 1 aastat ning pikemate kavade puhul nominaal- hendamise pak­ku­mine, üliõpilaste võrgustumise kestus + 2 aastat. Näitaja on nii üheks ülikooli toetamine nii tudengite vahel kui ka teadusgrup- tulemus­rahastuse komponendiks kui ka TalTechi pidega, eelõppepäevad, tähtaegu meenutavad arengukava õppevaldkonna võtmenäitajatest. infokirjad, didaktika­keskuste tugi õppe kvaliteedi Eraldi jälgitakse esmakursuslaste edasijõud- tõstmiseks, õpiraskustes olijate toetamine teiste mist. 2022/23. õppeaastal eksmatrikuleeriti kokku tudengite poolt, kuni esmakursuslaste stipendiu- 524 esmakursuslast, mis on 19,2% immatrikuleeri- miteni välja, et aidata keskenduda õpingutele. tute koguarvust. Eelnevate aastatega võrreldes on esmakursuslaste katkestamine pisut vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärselt suur. TÄIENDUSÕPE Keskse tegevusena väljalangevuse vähen- damiseks on suurendatud gümnaasiumidele Tallinna Tehnikaülikooli 2023. aastal teenitud pakutavate valikkursuste hulka, et tõsta noorte täiendusõppe tulu oli 3,739 miljonit eurot, ületa- teadlikkust ülikoolis pakutavate erialade kohta des planeeritud eelarvet 15%. Enim suurenesid ja vältida sel moel vale eriala valimist. Seda avatud õppe õppeteenustasud. eesmärki teenib ka erialatest. 2023. aastal olid 2023. aastal suurenes nii avatud õppijate kui ÕPINGUTE KATKESTAMINE Õpingute katkestamise vähenemine 5 aastaga 9,3% 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 TalTech 16,1% 15,2% 16,4% 16,3% 14,6% 28 TÄIENDUSÕPPES ÕPPIJATE, ÕPPEKAVADE JA KURSUSTE ARV Täiendusõppijate kasv 5 aastaga 24,1% 2019 2020 2021 2022 2023 Täiendusõppijate koguarv 16 357 15 629 20 026 17 157 20 302 Sh täiendusõppe õppekavadel õppijaid 13 879 13 879 18 604 15 763 18 727 Sh avatud õppes õppijaid 22 09 1 750 1 422 1 394 1 575 Täiendusõppe kursuseid 801 714 754 694 759 Täiendusõppe õppekavasid 439 385 411 424 509 ka täiendusõppijate arv. See hõlmab ka kooli­ ARENGUFOND õpilastele suunatud tasuta eksamikursuseid, kuhu registreerus eelmisel aastal 3147 inimest. Tehnikaülikooli Arengufond on Tehnikaülikooli Täiendusõppes osalenud täiskasvanud õppurite loodud sihtasutus, mille eesmärk on koguda ja arv suurenes aastaga üle 1000 inimese võrra, vahendada toetusi Tehnikaülikooli üliõpilastele, kasvanud on ka tehnoloogiakooli tegevustes uurimisgruppidele ja ettevõtmistele. Erasektori osalenud kooliõpilaste arv. toetused on viimastel aastatel järjepidevalt tõusnud Avatud õppurite arvu kasvule aitasid kaasa nii ning 2023. aastal maksti stipendiume ja erinevaid populaarsed mikrokraadid kui ühiskonna üldine val- toetusi välja 503 000 euro väärtuses. Omanimelisi misolek ja soov teadmiste täiendamiseks ülikoolis. stipendiume andis välja 85 ettevõtet ja eraisikut. TalTech pakkus 2023. aastal kokku 65 mikrokraadi- Tudengitele anti välja 222 stipendiumit, mis jao- kava, kuhu asus õppima 350 täiendusõppurit. tusid nii: inseneriteaduskond 136, infotehnoloogia Suurematest arendustöödest on 2024. aastal teaduskond 36, majandusteaduskond 36, loodus- kavas ülikooli täiendusõppe infosüsteemi (TÕIS) teaduskond 12 ja TalTech Mereakadeemia 2. hanke väljakuulutamine ja arendustööde tellimine 2023. aastal lansseeriti ülikooli toetusportaal koos Tallinna Ülikooliga. Eesmärk on käivitada toeta.taltech.ee, mille eesmärk on koguda era­ TalTechi uus täiendusõppe infosüsteem 2025. isikute ja ettevõtete toetusi erinevatesse stipen- aasta esimeses pooles. diumifondidesse ja üliõpilasprojektidesse. Esimese TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ARENGUFONDI STIPENDIUMID Stipendiumite rahalise mahu kasv 5 aastaga 181,9% 2019 2020 2021 2022 2023 Stipendiumite väljapanijaid 42 47 54 73 85 Stipendiume 94 80 104 183 222 Stipendiumite maht (mln eurot) 0,16 0,15 0,22 0,32 0,451 Esitatud kandideerimisavaldusi 1 250 992 1 073 1 287 1 304 29  TalTechi tudengid Üliõpilaste suvemängude võidukarikaga aasta eesmärgiks seati koguda 42 000 eurot, mis ning igavesele aule sai Eesti Mereakadeemia üli- täideti täismahus (koguti 42 635 eurot). õpilaskogu 10 000 eurot auhinnaraha, mille eest 2023. aastal panustas erinevatesse stipendiumi­ tegid nad Akadeemiasse tudengitele puhkeruumi. fondidesse läbi Arengufondi stipendiumite ja Rektori Karika populaarsus aga kasvab, 2023/24. toetusportaali pea 200 eraisikut ja ettevõtet. esimese poolaastaga on olnud rohkem osalejaid kui enne terve aasta peale kokku. Sel hooajal saab võitjateaduskonna üliõpilaskogu 15 000 eurot. TUDENGIELU ÜE korraldatud Avalöögi orienteerumisüritu- sed pakkusid värsketele tudengitele juba enne Aasta jooksul suurenes tudengiaktivistide arv, õppetöö algust võimalust tutvuda nii ülikooli kes panustasid nüüd juba 32 tudengiorganisat- territooriumi, tudengiorganisatsioonide kui ka siooni ja 5 üliõpilaskogu tegevusse. Lisandus teiste tudengitega. Kokku registreerus üritusele viis tudengi­organisatsiooni. Üliõpilasesindus (ÜE) 1319 uut tudengit (282 neist rahvusvahelised tu- toetas aktiivselt üliõpilasorganisatsioonide algatu- dengid), ligi 400 võrra rohkem kui eelmisel aastal. si ning arendas läbi koolituste ja mõttevahetuste Üheskoos võideti Üliõpilaste Suvemängud ja juhatuste tööd. YLIpall. Majandusaasta jooksul korraldas ÜE viis rahastuskonkurssi, mis innustasid tudengeid TUDENGITE TÄHTSAMAD realiseerima oma projekte ja ideid. Kokku esitati PROJEKTID JA SAAVUTUSED: 98 taotlust, millest 95 said toetuse; toetati nii • Solaride – 3. koht päikeseautode MM-il kultuurilisi kui ka hariduslikke algatusi, aidates • Tudengivormel – suvisel võistlusreisil viie kaasa ülikooli akadeemilisele mitmekesisusele võistluse disainifinaalis, kolm disainiala ja loovusele. Koos juhatuse reservfondiga anti võitu, kaks kuluaruande poodiumikohta tudengielule ligi 120 000 euro väärtuses toetusi. • TalTech Cheerleaderid – EM hõbe 2022/23. õppeaastal taaselustas rektor Rektori • TalTech Business Forum – Eesti suurim Karika võistlussarja, kus kogu ülikoolipere saab tudengite juhitud ärikonverents, osales ligi 600 õppeaasta vältel erinevatel aladel teaduskondade inimest, kajastus Äripäevas ja mujal meedias nimel ja üliõpilaste toeks mõõtu võtta. Sari sai • VÕTI tulevikku – Eesti suurim tudengitele kohe populaarseks, 12 võitlusel osales kokku 1586 suunatud karjääriüritus, osales 110 inimest, neist ca 15% töötajad ja 10% vilistlased. ettevõtet ja ligi 3000 külastajat Pingelise heitluse tulemusena väljus võitjana Tal- • Tudengifond – Põhjamaade esimene Tech Eesti Mereakadeemia. Lisaks uhkele karikale tudengite juhitud investeerimisfond 30  välja 2023. aasta vilistlane, kelleks on TalTechi IT Kolledži vilistlane Kristel Kruustük: globaalse tark- vara testimise ettevõtte Testlio asutaja, Eesti noo- rim naismiljonär ning paljude noorte suur eeskuju ja inspireerija. Kristel Kruustük annab Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu infotehnoloogiat õppivatele naistudengitele välja omanimelist stipendiumit. 2023. aastal alustas Vilistlaskogu kahe uue traditsiooniga tudengite toetamiseks: üliõpilaste tali- ja suvemängudel pandi kahele kõige ak- tiivsemale tudengile välja preemiad ning hakati toetama Rektori Karika rannavolle etappi. 2023. AASTAL TOIMUS SEITSE VILISTLASI KOKKU TOOVAT ÜRITUST: • Rektori Karikas, Vilistlaskogu toetatud rannavolle etapp 14.04.2023 (135 osalejat) • vilistlaste teatriõhtu, Eesti Draamateater „Lehman Brothers“ 24.05.2023 (390 osalejat) • vilistlaste golfiturniir Niitvälja Eesti tudengite päikeseauto tiim Solaride Golfikeskuses 14.06.2022 (42 osalejat) pälvis maailmameistrivõistlustel pronksi • tipikate rattamatk Hiiumaal 26.–28.07.2023 (102 osalejat) • Linnakupidu 08.09.2023 (ca 4000 osalejat, • Rektori Karikas – kogu ülikooliperet neist vilistlaste kokkutulekutel osales 150) ühendav ülipopulaarne võistlussari • vilistlaste tenniseturniir Forus Tondi • Ray Foil – tudengiorganisatsiooni tennisekeskuses 18.10.2023 (38 osalejat) Teadusklubi arendatud elektriline surfilaud, • vilistlasball Starry Night TalTechi mis on jõudnud müügi tasemeni aulas 24.11.2023 (272 osalejat) Aktiivselt on panustatud ka koostöösse Eesti üli- õpilaskondade liiduga ja Eesti tudengite seisukoh- Aasta vilistlane Kristel Kruustük tade kujundamisse. Ühiselt korraldati Stenbocki maja ees meeleavaldus vajaduspõhise õppe- toetuse määrade tõstmiseks ja osaleti riigikogus sotsiaalsete garantiide arutelul, mille tulemusena tõusid vajaduspõhised toetused kahekordseks. TalTechi tudengiorganisatsioonid pakuvad rikkalikku ja inspireerivat kogukonnaelu, eden- dades nii akadeemilist, kultuurilist kui ka isiklikku arengut: taltech.ee/tudengiorganisatsioonid VILISTLASLIIKUMINE Seisuga 31.12.2023 oli Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste koguarv 82 507, sellest 3,7% olid välisvilistlased. Ülikooli õppeosakonna juurde loodi vilistlasliikumise ja toetussuhete osakond, mille eesmärgiks on ülikooli vilistaste potentsiaali parem ja teadlikum kaasamine ülikooli arengu ja jätkusuutlikkuse toetamiseks. Alates 1996. aastast annab Tallinna Tehnikaüli- kooli Vilistlaskogu välja aasta vilistlase aunimetust, tänaseks on selle nimetuse saajaid 29. TalTechi 105. aastapäeva akadeemilisel aktusel kuulutati 31  Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE juht Kirke Maar ETTEVÕTLUSTEGEVUS Ettevõtlustulu moodustub kahest komponendist: (SekMo). 2023. aastal avanes ka Haridus- ja esiteks tulu teadus- ja arendustegevuse kodu- ja Teadusministeeriumilt suurt ettevalmistust nõud- välismaistest lepingutest ning teenustöödest, nud Õiglase Ülemineku Fond, kust rahastatakse teiseks tulu sihtfinantseeritavatest projektitoe- nii ettevõtluse mitmekesistamist kui ka koostöös tustest, mille tulemuste otseseks ja vahetuks teadusasutustega piirkonna teadus- ja arendus­ kasusaajaks on ettevõtted ja avaliku sektori tegevuse ning täiendus- ja ümberõppevõimaluste asutused ning mis on sätestatud sarnaselt ka rikastamist. rahastuslepingus. Haridus- ja noorteamet (HARNO), TalTech ja Tar- 2022. ja 2023. aasta olid globaalselt ettevõte­ tu Ülikool sõlmisid 2023. aasta sügisel 35,7 miljoni tele rasked: alanud sõda Ukrainas, kütusekriis euro suuruse partnerluslepingu ning moodustasid ja hindade kasv ning traditsiooniliste toorme- ja Õiglase Ülemineku Fondi konsortsiumi ( juhtpartner eksportturgude vähenemine mõjutasid otseselt on TalTech), kuhu kuulub 22 uurimisrühma. Ülikoo- ülikooli partnerite TA investeeringute mahtu, nagu lide kolledžid viivad järgmise kuue aasta jooksul ka välisrahastusmeetmeid. Ettevõtjad on harjunud ellu 22 teadusprojekti, kus arendatakse piirkonna- vajaliku TA kaasrahastamiseks kasutama toetusi le olulisi tehnoloogiaid, seiratakse ühiskondlikke ning tihti ollakse valmis kriitiliste arendustööde siirdeprotsesse ja analüüsitakse juhtimismudeleid. tellimist edasi lükkama kuni sobilike toetusmeet- Teadustööd rahastatakse Ida-­Viru ettevõtjate tead- mete avanemiseni. Samamoodi mõjutab uute musmahukate tegevuste toetus­meetmest. meetmete viibimine ülikoole ja TA asutusi. Valdav osa 2023. aasta ettevõtlustulust (7,8 2021–2027 rahastusperioodil on Ettevõtluse ja miljonit eurot, 68%) saadi Eesti ettevõtete ja asu- Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) koordineeritavas tustega sõlmitud lepingutest. Välisettevõtete ja rakendusuuringute programmis (RUP) läbi viidud -asutustega sõlmitud lepingute tulu oli 1,3 miljonit viis taotlusvooru, neist kaks aruandeaastal. 2023. eurot (12%), sihtfinantseeritavate projektide tulu aasta juunis avanes Eesti Teadusagentuuri ette- 2,3 miljonit eurot (20%). Tulueesmärkide saavu- valmistatud sektoritevahelise mobiilsuse toetus tamisele aitasid kaasa hea koostöö strateegiliste 32 ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Teadus- ja arenduslepingute ja Litsentsilepinguid teenustööde tulu aastas (mln eurot) (aasta lõpu seisuga) 10,5 9,6 11,4 7 7 8 10,9 7,2 7,0 9,9 10,8 13,0 3 4 6 7 9 10 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Asutatud hargettevõtteid* Uute patentide arv aastas Asutatud muid iduettevõtteid** Esitatud patenditaotluste arv aastas 1 2 1 5 3 6 10 15 15 19 12 17 0 4 2 3 2 4 3 5 3 5 4 6 10 13 10 13 10 14 11 15 11 18 12 20 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 * Hargettevõte – ülikooli või tema liikme osalusega teaduspõhine idufirma ehk äriühing, mis kasutab oma tegevuses TalTechi teadus- ja arendustegevuse tulemusi või oskusteavet. ** Muu iduettevõte – TalTechi mitteteaduspõhine äriühing, mille vähemalt üks asutaja on ülikooli liikmeskonna hulka kuuluv isik ja mille asutamine toimus õppimise/töötamise ajal või üks aasta pärast ülikooli lõpetamist. 4,8% partneritega, programmidest rahastatud koostöö- 4,3% projektid ja varem sõlmitud pikaajalised TA lepin- 4,2% gud nii ettevõtete kui ka avaliku sektori asutustega. 3,5% Suurima sihtfinantseeritava projektitulu (1,3 miljonit eurot) tõi Euroopa Liidu Digital Europe 3,1% Programmist finantseeritav projekt „AI & Robotics 2,7% Estonia (EDIH)“. KÜMME SUUREMAT 2,4% ETTEVÕTLUSLEPINGUTEST TULU TOONUD PARTNERIT 2,4% ETTEVÕTLUSKOOSTÖÖ (32% KOGUTULUST) 2,3% 2,2% Aruandeaastal sõlmisime 114 ettevõtluskoostöö lepingut (kogumahus 7 miljonit eurot) kokku 82 ettevõtte ja avaliku sektori asutusega. Sõlmiti ka 8 koostöö raamlepingut, kus lepiti kokku poolte­ vahe­lises vajaduspõhises koostöös TA, õppetöö, uus­ettevõtluse edendamise, teaduse ja ette­võt­ lik­ kuse populariseerimise ja/või avalike suhete OÜ Hundipea 541 750 eurot vallas. OÜ Kerogen 486 230 eurot 2023. aasta üheks suuremaks arengusuunaks oli koostöö arendamine ja kasvatamine ülikooli Enefit Power AS 474 878 eurot strateegiliste partneritega, kellega tehakse insti­ Kliimaministeerium 393 568 eurot tutsionaalset, suuremahulist ja pikaajalist koos- Majandus- ja Kommunikatsiooni- tööd. Strateegiliste partnerite nimekirja kuulub ministeerium 354 103 eurot kokku 27 ettevõtet ja asutust, kellest olulisema- Tartu Ülikool 302 343 eurot teks on Eesti Energia AS-i kontserni ettevõtted, OÜ Utilitas Wind 278 437 eurot Milrem AS ja aktsiaselts Tallinna Sadam. Elering AS 269 816 eurot Avaliku sektori asutustest sõlmiti 2023. aasta Transpordiamet 257 059 eurot suurimad koostöölepingud Riigi Tugiteenuste Kesku­ sega (ärikorralduse instituut), keskkonna­ Keskkonnaagentuur 248 762 eurot 33 TalTech pakub ettevõttele koostöövõimalusi teadus- ja arendus­projektides, ülikooli intellektuaalse potentsiaali kaasamist arendustegevusse ning uute lahenduste testimist. Skepast&Puhkim omakorda avab inseneriõppe tudengi- tele uksed praktikapartneri ja tulevase tööandjana, abis- tab lõpu­tööde koostamisel, pakub tudengitele praktilisi harjutusi suurprojektides ning abistab ka stipendiumiga. ministeeriumiga (keemia ja biotehnoloogia akadeemia veebiseminaride sari ettevõtjatele, kus instituut ja geoloogia instituut) ning Tallinna Lin- tutvustatakse ka mitmesuguseid ülikooli ja ette­ naplaneerimise Ametiga (ehituse ja arhitektuuri võtjate koostöövõimalusi. instituut). Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE on Koostöös Tallinna ettevõtluskeskusega jätkus seisuga 31.12.2023 tegutsenud Euroopa digi­ 2023. aastal kuuendat aastat TalTechi Ettevõtlus­ taalse innovatsioonikeskusena (European Digital Innovation Hub, EDIH) 18 kuud, olles üks 157 EDIH-ist Euroopas. AIRE projekt on TalTechi 52,6% ettevõtluskoostöösse toonud uue suuna: pakume 1,8% 10,5% teenuseid digiteerituse taseme tõstmiseks väi- kese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel on 3,5% potentsiaali kasvada ning edaspidi teha laiemat koostööd ülikooliga. Seisuga 31.12.2023 oli AIRE teenustes 157 tööstusettevõttest klienti, kellele pakkusime koolitusi ja nõustamist, rahastasime TULU TEADUSKONDADE LÕIKES, MUUTUS AASTAGA test before invest demoprojekte ja andsime võimalusi võrgustumiseks. AIRE keskust juhib Tal- linna Tehnikaülikool ja EDIH-i teenuseid osutavad lisaks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, SA Tartu Teaduspark ja 24,6% OÜ IMECC. Projekti on kaasatud kaheksa assot- sieerunud partnerit (sh EISA), mis pakuvad AIRE 7,0% klientidele teenuseid oma eelarvetest. Praegune grandileping AIRE teenuste rahastamiseks kehtib mln eurot % 2025. aasta keskpaigani. Inseneriteaduskond 6,0 9% FinEst Targa linna tippkeskuses said pilotee- IT teaduskond 0,8 -35% ritud esimesed kuus targa linna lahendust. Neist Loodusteaduskond 2,8 52% ühe (DigiAudit) osas on sõlmitud litsentsileping Majandusteaduskond 0,4 105% ühe ettevõttega ja teenusleping teisega. Kahe Eesti Mereakadeemia 0,2 35% osas (GreenTwins ja mikrovõrgud) on kokkulepe Haldus- ja tugistruktuur 1,2 54% ühisettevõtte asutamise kohta, kaht (autonomous 34 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE LEPINGUTE JA TEENUSTÖÖDE TULU AASTATEL 2018–2023 (mln eurot) Kasv 5 aastaga 7,2% KOKKU 10,65 10,89 10,45 9,65 11,41 2019 2020 2021 2022 2023 Eesti-sisesed lepingud ja teenustööd KOKKU, sh 9,60 10,04 9,17 7,21 7,76 lepingud äriühingutega 1,78 6,32 6,21 4,58 4,54 konsultatsioonid ja teenused 4,86 0,77 1,05 1,17 1,14 RITA1 programm 1,25 1,45 0,53 0,18 - lepingud avaliku sektoriga 1,72 1,50 1,38 1,29 2,08 Välislepingud ja -teenustööd KOKKU, sh 1,05 0,85 0,98 1,32 1,32 lepingud ettevõtetega 0,15 0,13 0,29 0,63 0,29 konsultatsioonid ja teenused 0,65 0,29 0,12 0,11 0,36 lepingud asutuste ja organisatsioonidega 0,25 0,43 0,57 0,58 0,67 Sihtfinantseeritavad projektid KOKKU, sh 0,30 1,11 2,33 sihtfinantseerimine 0,25 0,61 1,67 sihtfinantseerimise vahendamine 0,04 0,51 0,67 vehicle safety toolkit ja urban well-being diagnos- Liidu liikmesriigis. Aruandeaasta lõpu seisuga tics) pakub linnadele FinEst Targa linna tippkeskus. oli ülikooli tööstusomandi portfellis 46 kehtivat Tänu arendusprojektile ja heale koostööle Eesti patenti, neist 23 Eesti ja 23 välisriigi patenti. teadusinfo andmebaasiga kohandati ETIS-e and- Menetluses oli kokku 47 patenditaotlust. Ülikooli mebaas selliseks, et Tehnikaülikooli laboriteenuste tööstusomandi portfellis on 35 kaubamärki (sh leidmine on lihtne ja kasutajasõbralik. Aasta lõpuks kaubamärgitaotlused), milledest 24 on kaitstud/ olid uuendatud 36 labori andmed, see on 92% registreerimisel Eestis, 6 Euroopa Ühenduse kõikidest ülikooli laboritest. Seisuga 31.12.2023 oli kaubamärgina ning 5 välisriikides. ülikoolis üheksa akrediteeritud laborit. Digitaalses Tehnoloogiate müük ettevõtetele (ehk ülikooli otsingulahenduses www.taltech.ee/laboriteenu- TA tulemuste ülekandmine ülikoolist ettevõttesse) sed on otsitavad ja leitavad 441 laboriteenust. toimub reeglina litsentsilepingu alusel kas olemas- Päringuportaali Adapter.ee pöördumiste arv oli olevasse ettevõttesse või sellel eesmärgil asutatud aruandeaastal 83, millest ülikooli vaatest pakkus ülikooli hargettevõttesse. 2023. aastal sõlmiti üks huvi 10, Adapteri kaudu liikus otse ülikooli labori- uus litsentsileping: FinEst Targa linna tippkeskuse tesse 21 päringut. projektis välja töötatud tarkvara eksklusiivseks kasutamiseks Eesti ettevõttega Thinnect OÜ. Litsentsilepingute alusel laekus 2023. aastal INTELLEKTUAALNE OMAND JA tulu 17 900 eurot. Litsentsitasu küll võrreldes KOMMERTSIALISEERIMINE 2022. aastaga kasvas, kuid kasv jäi ootustele alla. Oluliselt kasvas aga ülikooli osaluse väärtus Ettevõtlusosakonna koosseisus olev tehnoloogia­ hargettevõttes äio tech OÜ, kuna ÄIO väärtus tõu- siirde keskus teenindab üle 130 TalTechi uurimis­ sis 2023. aastal 12 miljoni euroni. Hargettevõte rühma. Akadeemilised üksused esitasid 2023. Mindchip OÜ on aktiivselt otsimas investeeringut aastal 14 uut teadet tööstusomandi eseme ning on kahe viimase aasta jooksul kaasanud loomise kohta, mis on kaks korda enam kui 2022. arendustegevuseks 1,3 miljoni euro eest grante ja aastal. 2023. aastal esitasime 17 uut patendi­ sõlminud lepinguid ka eraettevõtetega. taotlust, sh 9 Eesti, 4 USA, 3 Euroopa ja 1 Kanada Teadustulemuste kommertsialiseerimise soodus­ patenditaotluse. 2023. aastal anti välja 12 uut pa- tamiseks jagati ülikoolis ka 2023. aastal arendus­ tenti, neist 5 Eesti, 2 Euroopa, 1 USA, 1 Saksamaa, grante. Arendusgrandiga toetatakse tehnoloogia 1 Prantsusmaa, 1 Suurbritannia ja 1 ühtse toimega arendamist ja katsetamist ning ärilise potentsiaali Euroopa patent, mis jõustus korraga 17 Euroopa tuvastamist. 35  STARTERTallinn sügisvooru finaal KOMMERTSIALISEERIMISGRANTE Piho, tarkvarateaduse instituut) JAGATI KOLM: • „sLENDER* fassaadi kohandatava • „Hemikukurbituriilide derivaatidel konstruktiivse liite väljatöötamine“ (Eero põhinevate kiraalsete kromatograafiliste Tuhkanen, ehituse ja arhitektuuri instituut) kolonnide väljatöötamine“ (Riina Aav, keemia • „Inimese lipoproteiinlipaasil põhineva ja biotehnoloogia instituut, 75 000 eurot) hüpertriglütserideemia ravimipreparaadi • „Aerodünaamilise piirpinna kasutamine väljatöötamine“ (Aivar Lõokene, fotokatalüütiliste reaktsioonide keemia ja biotehnoloogia instituut) skaleerimiseks“ (Ilona Oja Acik, materjali- ja • „Rekombinantse inimese lipoproteiinlipaasi keskkonnatehnoloogia instituut, 74 950 eurot) tootmine ravimiarenduseks“ (Aivar Lõokene, • „Greentwin.ai, tools for creating the internet keemia ja biotehnoloogia instituut) of vegetation“ (Eeva Henna Helena Fabritius, • „EMV ja EMÜ mõõtmised energiatõhusate FinEst Targa linna tippkeskus, 73 750 eurot) tehnoloogiate toetamiseks“ (Lauri Kütt, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) STARDIGRANTE JAGATI ÜHEKSA • „Termovormitavate mehaaniliselt (KÕIKIDELE 10 000 EUROT): ümbertöödeldud tekstiilkiududest • „Polümeerjäätmed vesinikuks“ (Vladimir valmistatud laus- ja komposiitmaterjalide Khaskhachikh, Virumaa kolledž) ja toodete arendamine“ (Tiia Plamus, • „New approaches for light-weight building materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut) elements with waste valorization and CO2 curin“ (Can Rüstü Yörük, materjali- Intellektuaalomandi tervikpildi lihtsustamiseks ja keskkonnatehnoloogia instituut) koostasime „Intellektuaalse omandi käsiraamatu“ • „Elektritarbimise juhtimise platvormi ja kuus laiapõhjalist analüüsi ja kontseptsioo- prototüüplahendus“ (Vahur Maask, niarendust alates ülikooli enda uurimisrühmade elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) ülevaatest kuni eri valdkondade rahastusvõima- • „SmartEHR tehnoloogia elektroonilise luste kaardis­tusteni. USA Tallinna saatkonna / terviseloo andmete esmaseks ja Fulbrighti fondi toel liitus TalTechiga kuueks nä- teiseseks kasutamiseks“ (Gunnar dalaks tehnoloogiasiirde ekspert John DesRosier, 36  kes kohtus teadustiimide esindajatega, pidas viis • Raw Edge OÜ, mis rakendab seminari ja avatud loengu. Aasta jooksul viisime biotehnoloogia kõrgtehnoloogilisi läbi 20 temaatilist sisekoolitust. 2023. aastal teadmisi ja kliiniliselt testitud koostisaineid lõppes Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Ins- tervislike karastusjookide arendamisel. tituudi rahastatud projekt „Fostering Knowledge Transfer from Universities to Business – Innova- Erainvestorid investeerisid ettevõtetesse 2,3 tion to UNIcorn”, mille käigus loodi ülikoolist välja miljonit eurot. kasvavatele hargettevõtetele kommertsialiseeri- Tartu Ülikooli, TalTechi, sihtasutuste Tartu miskavad ning kirjeldati TalTechi parimad teaduse Teadus­ park ja Tallinna Teaduspark Tehnopol kommertsialiseerimise näited. Kõik need tead- koostöös viisime edukalt lõpuni tervisetehnoloo- miste tõstmisega seotud tegevused andsid väga giate ja -teenuste teaduskiirendi, milles osales viis konkreetseid tulemusi – 2023. aastal suurenes TalTechi uurimisgruppide ja idufirmade meeskon- leiutisteatiste arv 100% ehk varasema 7 asemel da. Kõik 14 osalenud ettevõtet tõstsid enda tehno- oli leiutisteatisi 14. loogia taset (TRL) vähemalt ühe punkti võrra; äio tech kaasas täiendavat rahastust ning Raw Edge tooted on juba müügil poelettidel. HARG- JA IDUETTEVÕTLUS TalTech on seadnud eesmärgiks suurendada ka tudengite loodavate iduettevõtete arvu. Iga õppe- Seisuga 31.12.2023 oli ülikoolil 18 hargettevõtet, kava osana pakume ettevõtlusõpet ja suurenda- 2023. aastal lisandus kolm: me probleem- ja projektõppe meetodite kasutu- • SafePAS OÜ (Drughunter), mis selevõttu, näiteks pakkudes tudengitele võimalust arendab narkoanalüsaatoreid; osaleda EuroTeQ Collideri erinevates probleem- ja • SmartEhr Technologies OÜ, mis tegeleb projektõppe ainetes. Koos teiste ülikoolidega vii- terviseandmete turvalise haldamisega; sime 2023. aastal lõpule kaheksa aastat kestnud äriideede eelinkubatsiooniprogrammi STARTER, millest võttis osa 1013 tudengite ja gümnasistide Keemia ja bio­tehnoloogia loodud meeskonda. TalTechi tudengite osalusel instituudi vanemlektor loodi 2023. aastal kuus iduettevõtet: ePPC Apps Kristel Vene tõi turule OÜ, FuHo OÜ, WeBil OÜ, Birdbower OÜ, Sporti- uue karastusjoogi veBuddy OÜ ja TraynMe OÜ. TalTech on nähtav RawEdge, mis on kasulik valdkondlikel suursündmustel, näiteks sTARTUp sooles­tikule, vähendab hamba­kattu ja maitseb Day, Latitude59, NEXPO, TalTech innovatsiooni- suurepäraselt. festival, TalTech Business Forum. Ülikool osaleb rahvusvahelistes võrgustikes, näiteks RISE Europe Network, EuroTeQ, EIT Digital, EIT Raw Materials. Ülikool toetab hargettevõtteid loonud insti- tuute ka rahaliselt: ühe hargettevõtte eest, kus ülikool omandab osaluse, premeeritakse instituuti 50 000 euroga. UUE AASTA EESMÄRGID 2024. aastal on plaanis käivitada doktorantidele suunatud intellektuaalse omandi õppeaine. Toeta- me „Strateegiliste arendussuundade võimestamise programmi“ käivitamist, mille käigus kujundatakse välja 4–5 uut fookustippkeskust, kellele eralda- takse miljon eurot TA välise finantseerimise suu- rendamiseks, ülikooli nähtavuse tõstmiseks ja rolli tugevdamiseks arengute suunajana ühiskonnas. 2024. aasta alguses juba käivitasime ettevõtlusuu- diste portaali Trialoog, mille eesmärgiks on ülikooli maine ja nähtavuse tõstmine, ülikooli rolli ühiskon- na teenäitajana kinnistamine ja ettevõtluskoostöö mahu suurendamine nii era- kui avaliku sektoriga. 37  ORGANISATSIOON, INIMESED JA LINNAKUD INIMESED TÖÖTAJATE ARV muutus aastaga Koostöös Kantar Emoriga toimus 2023. aasta ok- Töötajate koguarv toobris juba neljas ülikooli töötajate pühendumu- 2050 (+54) Akad. välis- se ja rahulolu uuring. Uuringu vastamisaktiivsus töötajad Akadeemilised töötajad 321 (+12) oli 58%. Töötajate pühendumus püsib stabiilsena, 1115 (+39) valdav osa töötajatest (77%) on oma tööga üldiselt rahul ja ligi 80% vastajatest nõustus, et saavad teha just seda tööd, mis neile tõeliselt meeldib. Doktorikraadiga 2023. aastal avati kõikidele ülikoolipere liik­me­­ akadeemilised tele suunatud kursus „Eetilised inimesed eeti­lises töötajad 646 (+12) ülikoolis“, mille läbi tõstsid oma teadlikkust eetika­ teemadest üle 400 inimese. Materjali valmi­misel osales üle kahekümne eksperdi ülikooli seest. Tal­ Techi akadeemilise eetika komisjon koos didak­ ti­ kakeskuste ja õppeosakonnaga toetasid ka ülikoolidevahelisi arutelusid tehisintellekti kasu- tuse võimaluste ja reeglite üle õppetöös, valmisid Täiendati sisekoolituste mahtusid ja variatiiv- juhend­materjalid. sust, et kõikidele sihtrühmadele oleksid esindatud Tehnikaülikool liitus 2023. aastal mitmekesisu- eri valdkondade koolitused. Tehti ettevalmistusi se kokkuleppega. elektroonse koolituskeskkonna avamiseks. 38 ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Sooline ametialane integratsioon (SAI) Meediakajastuste osakaal – Share of Voice (SOV) 0,881 0,875 0,883 23,7% 25,8% 26,0% 0,827 0,842 0,856 0,871 0,885 0,900 18,0% 20,4% 22,8% 25,2% 27,6% 30,0% Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Sooline ametialane integratsioon on segregatsiooni­ Meediakajastuse osakaal näitab Tehnikaülikooli meedia­ indeks, mis põhineb palgaastmestikul. Indeks mõõ- kajastuste osakaalu võrreldes kolme suurima Eesti dab erinevust meeste ja naiste suhtelises esinda- ülikooliga (TalTech, TÜ, TLÜ). Monitooritakse meediaka- tuses palgaastmete lõikes, mis peegeldab soolist jastusi Eesti klassikalises meedias (tele, raadio, trükimee- tasakaalu ametiastmetel. Väärtuse skaala on 0–1, dia ja online), kus figureerivad nimetatud ülikoolidega kus 1 tähistab täielikku soolist integratsiooni. seotud märksõnad, isikud, tegevus või muu seotud info. Maineindeks (TRI*M) Töötajaskonna rahuloluindeks (TRI*M) 93 91 92 69 68 85 87 89 91 93 95 61,0 62,4 63,8 65,2 66,6 68,0 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Maineindeks saadakse Kantar Emori poolt läbiviidavast Töötajaskonna rahulolu saadakse Kantar Emori iga-aastasest Eesti ülikoolide maineuuringust, kus tuuakse väljatöötatud TRI*M indeksi meetodil, mis käsitleb välja maine koondindeks TRI*M meetodil Eesti elanikkonna pühendumusena töötaja suhet tööandjasse, keskendudes seas. Indeks arvestab mitmeid erinevaid aspekte ülikoolide aspektidele, mida tööandja saab pühendumuse tõstmiseks maines. Skaala on võrreldav teiste Eesti ülikoolidega. ja hoidmiseks mõjutada. Uuringut viiakse läbi üle aasta. 39  KESKMISE TÖÖTASU KASV TEHNIKAÜLIKOOLIS (bruto) Keskmine töötasu kasv Tehnikaülikoolis 5 aastaga 27,4% 2019 2020 2021 2022 2023 Keskmine töötasu 2 162 2 232 2 352 2 506 2 755 Akadeemilise personali keskmine töötasu 2 501 2 544 2 644 2 767 2 984 Keskmise töötasu kasv Eestis 2,9% 10,0% 19,8% 30,2% Keskmine töötasu kasv Tehnikaülikoolis 3,2% 8,8% 15,9% 27,4% Sidusama organisatsiooni kujundamiseks käivi- ESIMESENA MAINITUTE OSAKAAL tas strateegiabüroo ülikooliperele aastaseminarid (Eesti ülikoolide seas) ja kohvihommikute traditsiooni. Andmepõhise juhtimis- ja töökultuuri eden- damiseks loodi ja avalikustati töötajate statistika aruanne. Aruanne uueneb regulaarselt ja auto- maatselt personaliandmebaasi andmete põhjal ning võimaldab saada ülikooli töötajaskonnal igal 2019 2020 2021 2022 2023 hetkel ülevaadet töötajaskonda puudutavatest 19% 16% 22% 22% 23% statistilistest näitajatest. vahelisust, tugevust digitaalsete ja uute teh- MAINE JA NÄHTAVUS noloogiate poolest, tööturul kõrgelt hinnatud lõpudiplomit, uuenduslikkust, edukaid vilistlasi Ülikooli maineindeks on viimased kolm aastat näi­- ning ettevõtlikkust ja koostööd. Rohkem vaeva danud häid tulemusi. Kantar Emori uuringus on tuleb näha maine parandamisega sooja ja sõbra- toodud välja, et kõrgelt hinnatakse meie rahvus- liku õhkkonna tajumisel, mille parandamiseks on olnud suunatud loovlahendused nii 2023. kui ka 2024. aasta vastuvõtukampaaniates. KOLME SUUREMA ÜLIKOOLI MEEDIANÄHTAVUSE OSAKAAL Turunduse ja kommunikatsiooni osakonnas ei olnud 2023. aastal uued projektid eelarve- Share of Voice (SOV), muutus aastaga mahukad, kuid esiletõstmist väärib erialatesti väljatöötamine. Erialatest võimaldab õpihuvilisel 14,3% enne I astmesse sisse astumist leida, millised erialad võiksid talle kõige paremini sobida. Ava- tud uste päeval lansseeritud testi väljatöötamise kulu oli 22 560 eurot ja 10 kuuga on test toonud -1,1% ülikoolile rohkem kui 7600 kontakti (lisandub iga 26% +0,2% päev), olles seni üks kõige kuluefektiivsematest 59,7% turundustegevustest. +0,9% KINNISVARA Tehnosüsteemide juhtimise tulemusel vähenes Tartu Ülikool 2023. aastal elektrienergia tarbimine 8% võrra Tallinna Tehnikaülikool (1100 MWh) ja soojaenergia tarbimine 12% võrra (3200 MWh). Säästetud energiakogus tõi kaasa Tallinna Ülikool CO2 jalajälje languse 2000 tonni võrra, langedes 40  Ülikoolilinnak 15 000 tonnilt 13 000-le. Võrdluseks: 2018. aastal integreerimine, kuhu on sisestatud kogu ülikooli oli ülikooli energeetiline jalajälg peaaegu 20 000 ruumiportfell. Selle alusel on korrigeeritud struk- tonni. tuuriüksuste püsi- ja muutuvkulude süsteem Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi 3 miljoni läbipaistvamaks ja selgemaks. euro suurusele rahaeraldisele alustati 2023. Jätkus 2022. aastal alanud ülikooli hoonete aastal päikesejaamade paigaldusega Mustamäe läbipääsusüsteemi ühtsele platvormile viimine, linnaku U02 ja U05 katustele, kaasates ka katuste selle kogumaksumus on orienteeruvalt 800 000 renoveerimise (maksumus 300 000 eurot). eurot ja projekti eeldatav lõpp 2025. aastal. Ka toitlustusteenuste pakkumisel pöörame Koostöös ülikooli arhitektidega on planeeritud suuremat rõhku keskkonnasõbralikkusele. Kokku Mustamäe linnaku uue detailplaneeringu väljatöö- sõlmiti 2023. aastal kaheksa toitlustusteenuse tamine, kuhu on kaasatud ka linnaplaneerimis­amet lepingut, lepingupartneritelt nõuame mahetoor- ja transpordiamet. 2024. aasta suve alguseks aine kasutamist ja vegan valikuid, keelustasime peaks valmima kolm eskiislahendust. ühekordsete nõude kasutamise kohvikutes ja kohviautomaatides ning lisasime meetmed üle- jääva toidu realiseerimiseks. INFOTEHNOLOOGIA Sisekliima uuendamise, automaatika lisamise ning valgustuse vahetamisega parandati õpi- ja 2023. aastal loodi infotehnoloogia osakonda uus töökeskkonda, kokku korrastati 22 auditooriumit, infoturbe talitus ning loodi ja mehitati infoturbe­ rühmatöö- ja õpiruumi (1,6 mln eurot). Uuenda- juhi ametikoht. Need tegevused on olnud kriitilise sime Tartu kolledži õppehoone ventilatsiooni ja tähtsusega, et juurutada ISO infoturbe standard. vahetasime muinsuskaitse all oleval hoonel 32 Kõige olulisemad projektid 2023. aastal on akent (250 000 eurot), uuendasime Virumaa olnud õppeinfosüsteemi (ÕIS) kõige vanema kolledži laborikorpuse jahutussüsteemi ning funktsionaalsuse üleviimine kaasaegsele tehno- parandasime fassaadi (340 000 eurot), uuenda- loogiale, ÕIS-i kolimine uuele serverilahendusele, sime ülikooli hoonete üldalade valgustust koos e-õppekeskkonna Moodle viimine uuemale juhtimise lisamisega (1,3 mln eurot) ning lisasime versioonile, majanduskulu mooduli uuendamine. puidutehnoloogia labori ja Mereakadeemia maja- 2023. aastat on mõjutanud mitmete pikaajaliste de küttevarustusele õlikütte võimekuse (150 000 raamhangete läbiviimine IT arenduspartnerite eurot). 2023. aastal kolis arhitektuuri eriala õppe- leidmiseks (ÕIS, portaalid, välisveeb). Arvutite elu- tegevus Tõnismäe hoonest Mustamäe linnakusse, kaarest tulenevalt uuendati 2023. aastal osade millega jõudis lõpuni sellele eelnenud aastal ICT arvutiklasside arvuteid ning tõsteti auditooriumi- maja 7. korruse rekonstrueerimine (2 mln eurot) ja de ja nõupidamisruumide hübriidvõimekust. Tõnismäe hoone vabastamine. Suuremahulisi investeeringuid IT taristusse Hoonete halduse parandamiseks loodi 2023. aastal ei tehtud, kuid 2024. ja 2025. aastal Mustamäe linnaku 11 hoonele BIM 3D teostus- on plaanis hankida uus varunduslahendus ja mudelid. Lõpule viidi haldustarkvara Moderan uuendada kogu ülikooli wifi lahendus. 41  Rohestrateegia rakendamise mõttetalgud ÜHISKONNA TEENIMINE ROHEPÖÖRE TALTECHIS koos konkreetsete mõõdikutega. Lisaks on loet- letud kaheksa jätkusuutlikku arendussuunda, mis TalTech räägib aktiivselt kaasa kliimaseaduse välja- johtuvad Euroopa rohelisest kokkuleppest ning töötamisel, mille eesmärgiks on anda Eesti inimes- on läbivateks suundadeks ülikooli teaduse, tehno­ tele, ettevõtjatele ning avalikule sektorile kindlust, loogia ja ettevõtluse valdkondade tegevustes: et saame riigi panuse kliimamuutusi pidurdavates- 1. puhas, taskukohane ja varustuskindel energia; se sammudesse selgelt ja koordineeritult ellu viia. 2. ringmajandus; Kliimaseaduse väljatöötamise töörühmadesse on 3. energia- ja ressursitõhus Tehnikaülikoolist kaasatud Helen Sooväli-Sepping, ehitamine ja renoveerimine; Tanel Jairus, Roomet Leiger, Jarek Kurnitski, Pet- 4. saastevaba keskkond ja transport; ri-Jaan Lahtvee, Üllas Erlich, Rutt Hints, Riina Aav ja 5. tervislik ja keskkonnahoidlik toidusüsteem; Allan Niidu. Teadlastest ja valdkondlikest eksper- 6. kliimaneutraalsed ja targad tidest koosnevasse kliimanõukokku, mis vaatab linnad ning mobiilsus; üle töörühmade töö, loob tervikpildi ning nõustab 7. rohepöörde majandusmudelid; valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi, 8. digi-rohetehnoloogiline kaksikpööre. kuuluvad TalTechist nõukogu esimees Gunnar Okk ja ettevõtlus­prorektor Erik Puura. Aasta lõpuks töötati välja plaan, kuidas rektori koor- 16. juunil 2023 võttis ülikooli nõukogu vastu dineerimisel ning teadus- ja ettevõtlusprorektori rohestrateegia, mis täiendab ülikooli arengukava juhtimise all käivitatakse lisaks rahvusvahelistele ja aastateks 2021–2025. Rohestrateegiaga on riiklikele tippkeskustele ülikoolisisesed tippkesku- seatud ülikooli rohepöörde visioon ja eesmärgid sed teaduse fookusvaldkondade ja rohestrateegia 42 arendussuundade teemadel. Perioodil 2024–2025 Ringmajanduse tuumiklabori (RMTL) esimesel panustab ülikool loodavatesse keskustesse miljon tööaastal sai erinevate uurimisrühmade koos- eurot. töös rahastuse Eesti ja Euroopa taotlusvoorudest Ülikooli 2021–2025 arengukava üheks võt- 9 projekti, kokku 900 000 eurot. Väga erinevad menäitajaks on kliimaneutraalne ülikool 2035, projektid on kõik seotud uute kestlike lahenduste mis seadis vajaduse ja aluse kasvuhoonegaaside ja ringjate ärimudelite leidmise ja arendamisega, (KHG) jalajälje mõõtmiseks. 2022. aastaga algatas tõstes ringmajanduse võimekust kohalikes Tallinna Tehnikaülikool KHG seire, baasaasta omavalitsustes, metalli- ja masinatööstuses inventuur valmis 2023. aasta kevadel ja näitas, et ning puidu ja -mööblitööstuses, leides uudseid ülikooli jalajälg 2022. aastal oli 27 437 tCO2ekv, lahendusi mineraalsete toormete taaskasutami- mis teeb 2,53 tCO2ekv inimese kohta. See jagunes seks. Tuumiklaborist välja kasvanud ja professor erinevate valdkondade vahel järgmiselt: hoonete Riina Aava eestvedamisel loodud „Strateegilise energiakasutus 66,8%, liikumine 18,1%, sisseoste- mineraalse ja süsinikupõhise ressursi ringmajan- tud teenused 14,6%, toit 0,2%, jäätmed 0,2%, vesi duse tippkeskuse“ taotlusele eraldas Haridus- ja 0,0%. Tulemustest on näha kolm peamist valdkon- Teadusministeerium seitsmeks aastaks seitse da, millest jalajälg moodustub, kuid arvestada tuleb miljonit eurot. Lisaks alustas tegevust RMTL andmete puudulikkusest tulenevaid moonutusi, Stakeholder Club, suhtlusvõrgustikku loov kohtu- eelkõige toidu, vee ja liikuvuse teemal. miste sari kogemuslugude ja info vahetamiseks. Ülikooli nõukogu 16. juuni istungil kinnitati ka 2023. aasta kevadel valmis Tehnikaülikooli 2025. aasta emissioonide vähendamise määr, elurikkuse kava. Kava koostamiseks telliti 2022. milleks on 23% võrreldes baasaastaga 2022. aastal kolm alusuuringut, millega kaardistati 2023. aasta lõpus algatati Kliimaneutraalsuse Tehnikaülikooli Mustamäe linnaku taimestiku, teekaardi projekt, mille raames töötavad ülikooli tolmeldajate ning haudelinnustiku baasseis. teadlased välja kolm stsenaariumit, kuidas ja mil- Elurikkuse kava annab alusuuringute tulemuste liste mõjudega on kliimaneutraalsuseni võimalik põhjal ettepanekud elurikkuse hoidmiseks ja 2035. aastaks jõuda. edendamiseks Mustamäe linnakus. 2023. aastal Nagu kinnisvaraosakonna peatükist saab luge- uuendatigi selle põhjal linnaku niitmisplaani, da, vähendasime juba enne teekaardi valmimist niidurahu tõi elurikkust 1,76 hektarile varasema- ainuüksi tehnosüsteemide juhtimisega 2023. tele murualadele. Elurikkuse kavast lähtudes on aastal elektrienergia tarbimist võrreldes 2022. tellitud ka maastikuhoolduse kava. aastaga 1100 MWh ehk 8% ning soojaenergiat Kevadel valmis ka Tehnikaülikooli keskkonna­ säästsime 12% ehk 3200 MWh. Kontrollitud ener- sõbralike ürituste hea tava, mis aitab ülikooli giamahu vähendamise tulemusena vähenes ka töötajatel ja linnakus korraldatavatel üritustel KHG jalajälg 2000 tonni võrra. jääda jätkusuutlikuks. Hea tava järgi korraldatud KHG inventuuri käigus TalTechi ja Avoin ry üritused pälvivad TalTechi keskkonnasõbraliku koostöös välja töötatud brauseripõhine avatud ürituse märgise, esimesena teenis selle välja lähtekoodiga kasvuhoonegaaside jalajälje mõõt- septembrikuine Linnakupidu, mis on Tehnikaüli- mise tööriist on plaanis teha kõigile avalikuks, et kooli kõige suurem üritus. pakkuda kasvuhoonegaaside arvestamise võima- 2023. aastal uuendati koostöös kliima- lust ka teistele organisatsioonidele. nutika tuleviku keskusega ülikooli tunnustamise Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) abil toetame ja sümboolika eeskirja, kuhu lisandus uus tun- Ida-­Virumaal nii tehnoloogilist, majanduslikku kui nustus „Aasta rohetegu“. Sellega tunnustame ka ühiskondlikku siiret senisest puhtamale, teadus- rohe­pööret läbi roheteo või -algatuse, mis aitab mahukamale ja kõrgtehnoloogilisemale arengu­ ­ - vähendada ülikooli linnaku kasvuhoonegaaside teele. heidet või millega panustatakse majanduse ÕÜF teadumeetmest rahastatud uurimisrühmad ja ühiskonna arengusse laiemalt. 106-aastase tegelevad uudsete taastuvenergia tehnoloogiate Tehnikaülikooli ajaloo esimese aasta rohe- uurimise ja arendamisega, ressursitõhusate tootmis­ teo tiitli pälvis keemia ja biotehnoloogia insti­ protsesside väljatöötamisega, uuritakse ka ringlus- tuudi väljakutsete algatus eesmärgiga muu- sevõtu lahendusi. Kõikide uurimisrühmade tegevus tuda kestlikumaks, kliimaneutraalsemaks ja toetab ülikooli püüdlusi edendada jätkusuutlikkust keskkonna­sõbralikumaks. ja rohelisi innovatsioone nii oma teadus- kui ka 2024. aastal läheme rohepöördega juba praktilistes rakendustes. ÕÜF haridusmeetmest suurte sammudega edasi: aasta alguses valmis toetatavatesse õppekavadesse on lisatud rohe- ja TalTechi rohejuhis, valmimas on ülikooli rohestra- digioskuste moodulid või käsit­letakse roheoskuseid teegia tegevuskava, kliimaneutraalsuse teekaart ja -teemasid läbivalt erinevates õppeainetes. 2035 ja liikuvuskava. 43  Avatud ülikool koordineerib HK Unicorn Squadi võrgustiku tegevusi, kus osaleb ligi 3000 tüdrukut vanuses 10–14 aastat. INSENERIHARIDUSE Eesmärk on kaasata 2026. aasta lõpuks rühmades- POPULAARISEERIMINE se ühes aastas kuni 1000 gümnaasiumineidu. Koolikoostöös paneme varasemast rohkem KOOSTÖÖ KOOLIDE JA KOOLIÕPILASTEGA rõhku valikainete pakkumisele Eesti gümnaasiu- Tehnoloogiakooli eesmärk on äratada kooliõpi- mites. Aruandeaastal aitasime 14 gümnaasiumil lastes huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehno- rikastada tunniplaani TalTechi valikainetega, loogia valdkonna vastu, korraldades põhikooli- ja kokku osales gümnaasiumites 37 valikaines 1089 gümnaasiumiõpilaste kursuseid, töötubasid, õpilast. suvekoole ja tehnoloogialaagreid. 2023. aastal Üha rohkem tuntakse huvi ka TalTechi paku­ pakkusime mitmeid IT valdkonna, robootika ja tavate loengute ja töötubade, uurimistööde juhen- elektroonikakursuseid. damise jmt vastu. TalTechi teadlased ja õppejõud Kasvanud on interdistsiplinaarsete koolitus- aitasid kaasa 40 õpilase uurimistöö valmimisele ja projektide osakaal, lisaks juba aastaid inseneri- täiendavaid teadmisi said ka õpetajad, näiteks kor- teaduskonna kaasabil toimunud Noore Inseneri raldasime üldhariduskoolide õpetajatele füüsika- ja Programmile on HTM-i toel käima lükatud kolme inseneeriapäevi. Kevadel toimunud Labürindijooks ülikooli koostööprojekt, 9.–12. klasside noortele kujunes samuti edukaks: kümme parimat abiturienti suunatud Tuleviku Insener-Disainer, mis võimal- said kutse tulla õppima TalTechi ning õppeosa- dab noortel kliima ja keskkonnaga seotud välja- konna kinnitusel olid need õpilased tõesti väärt kutsetele läheneda eri valdkondade kaudu ning eritingimustel ülikooli vastuvõtmist. inseneri, loodusteadlase ja disaineri vaatenurgast. Uue tegevusena koordineerib avatud ülikool ala- EKSAMIKURSUSED JA OLÜMPIAADID tes 2023. aasta septembrist ka HK Unicorn Squadi 2023. aastal jätkusid eksami- ja olümpiaadi- võrgustiku tegevusi, kus osaleb ligi 3000 tüdrukut kooli tasulised kursused 9. ja 12. klassi õpilastele vanuses 10–14 aastat. Inseneriakadeemia projekti ning HTM-i tellitud tasuta matemaatikakursused kaudu laiendatakse Unicorn Squadi tegevusi põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks. Tasulistel 2024. aastast ka gümnaasiumiealistele neidudele. kursustel osalejate arv oli viimaste aastate suurim. 44  KOOLIÕPILASTE TEGEVUSED Eksamikooli osalejate arvu kasv 5 aastaga 276,6% 2019 2020 2021 2022 2023 Eksamikoolis osalenuid 1 597 1 430 6 063 4 564 6 014 Olümpiaadikoolis osalenuid 108 250 245 302 339 Tehnoloogiakooli kursustel osalenuid 957 717 642 765 975 Tehnoloogiakooli töötubades osalenuid 3 767 703 1 071 1 890 2 418 Matemaatika tasuta eksamikursustel 9. ja 12. klas- olümpiaad (84 osalejat) ning majandusvõistlus (82 sidele osales üle 3100 õpilase, kuid kursuse läbis osalejat) koostöös ülikooli instituutidega. Tallinnas arvestatavas mahus ainult väike osa alustanutest ja Tartus toimus üheaegselt koolimatemaatika – koroonakriisi abimeetmena ellu kutsutud tasuta olümpiaad (84 osalejat). Olümpiaadideks ette­ kursused ei õigustanud ennast oodatud määral. valmistavad kursused on jätkuvalt populaarsed ja Eksami- ja olümpiaadikooli peamiseks mure­kohaks õpperühma soovib tulla rohkem osalejaid, kui on on aga õpetajate nappus: kvalifitseeritud ja koge- õppekohti. mustega õpetajate töökoormus oma põhitöökohal üldhariduskoolis on nii suur, et lisatööd ei võeta kergekäeliselt. KULTUUR JA SPORT Jätkus olümpiaadideks ettevalmistavate kursus­ te korraldamine kontaktõppes ja veebis ning MTÜ Tallinna Tehnika­ ülikooli Kultuurikeskuse võistluste ja olümpiaadide läbiviimine. TalTechi koosseisus tegutses 2023. aastal üheksa kultuuri­ korraldatud olümpiaadidest toimusid 2023. aastal kollektiivi 472 liikmega: akadeemiline meeskoor, maateaduste olümpiaad (52 osalejat) ja tehnika­ akadeemiline naiskoor, kammerkoor, vilistlaste TalTechi Linnakupeol esitatud rock-kantaat „Ilus maa“. Laval olid kõik TalTechi kultuurikolletiivid – pea 200 lauljat, puhkpilliorkester, kammerorkester, bigbänd ning rock-ansambel. Tantsuilu pakkus rahvatantsuansambel Kuljus ning solistina astusid üles Kristjan Kannukene ja Kristjan Karmo. 45  KULTUURIKOLLEKTIIVID Liikmete arv, kasv 5 aastaga 3,51% 2019 2020 2021 2022 2023 kultuurikollektiive 8 8 9 9 9 kultuurikollektiivide liikmeid 456 545 440 460 472 KUULUMINE SPORDIVÕISTKONDADESSE Sportlaste arv, kasv 5 aastaga 17,7% 2019 2020 2021 2022 2023 TalTechi tippspordivõistkondadesse 124 135 162 165 146 kuuluvaid sportlasi kellest TalTechi üliõpilased 82 92 111 95 75 naiskoor, Inse­neride Meeskoor, puhkpilliorkester, sportlikku taset on raske ainult tudengitele põhine- BigBänd, kammerorkester ja rahvatantsuansam- des hoida. Üliõpilaste protsent kõikidest esindus- bel Kuljus. võistkonna liikmetest on 52,5 (kokku 146 sportlast), 2023. aasta suurim ühine ettevõtmine oli sep- mida on plaanis kindlasti suurendada. Eesmärgiks tembris toimunud Tallinna Tehnikaülikooli Linnaku- on liikuda suunas, kus esindusvõistkonna mängijad peol esitatud rock-kantaat „Ilus maa,“ mis pälvis ka oleks 75% ulatuses üliõpilased. TalTechi aasta kultuuriteo preemia. Laval astusid üles pea 200 lauljat, puhkpilliorkester, kammeror- ESINDUSVÕISTKONDADE PARIMAD kester, bigbänd ning rock-ansambel. Tantsuilu pak- SAAVUTUSED 2023. AASTAL: kus rahvatantsuansambel Kuljus ning solistidena • korvpallimeeskonna Eesti astusid üles Kristjan Kannukene ja Kristjan Karmo. karikavõistluste 4. koht Ühiselt osaleti ka XIII noorte laulu- ja tantsupeol • võrkpallinaiskonna karikavõit, meeskonna „Püha on maa“. karikavõistluste hõbemedal ning Eesti Kooriühing valis aasta dirigendiks Eesti meistrivõistluste arvestuses Inseneride Meeskoori dirigendi Kuldar Schütsi naiste ja meeste Eesti meistritiitel ning aasta kultuuriteoks Tallinna Tehnikaülikooli • lauatennise Eesti meistritiitel võistkondlikult Akadeemilise Naiskoori, kammerkoori Encore nii naiste kui ka meeste arvestuses ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ühtekuuluvus- • cheerleader’ite Euroopa meistrivõistluste kontserdi, mille eesmärk oli tuua muusika ja luule 2. koht, lisaks 8 kuldmedalit Eesti kõikide inimesteni, sh vaegnägijad, vaegkuuljad ja meistrivõistlustelt (kokku 18 medalit) liikumis­raskustega inimesed. Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi suurimaks TalTechi aasta sporditeoks valiti TalTech/Trade- eesmärgiks on liikumisharrastuse propageerimine house võrkpallinaiskonna Eesti meistrivõistluste oma liikmeskonna hulgas. Lisaks koordineerib kuldmedal. spordiklubi esindusvõistkondade tegevust, kes osalevad Baltimaades kõrgeimal tasemel võrk- pallis, korvpallis, lauatennises ja cheerleading’us. RAAMATUKOGU JA MUUSEUM Esindusvõistkondades on kokku 146 sportlast, neist 53% on meie tudengid. Võrreldes eelmise aastaga 2023. aasta lõpul oli ülikooli raamatukogu ka- on tudengite arv kahanenud, sest saavutatud sutuskogudes kokku 642 370 füüsilisel kandjal 46  TalTechi võrkpallinaiskond krooniti Eesti meistriks säilitusühikut. Juurdepääsu võimaldati 91 tasuli- kuus e-jäätmete (vanade tehnikaseadmete) sele andmebaasile, milles oli aasta lõpu seisuga taas­kasutamisele keskenduva näituse „Ain Toim. e-ressursse kokku 633 000, sh e-jadaväljaandeid Insenerikunst“, mille kõrval on igakuiselt toimu- 273 000 ja e-raamatuid 360 000. Kahes omaloo- nud e-jäätmetest ehete ja valgustite valmistamise dud andmebaasis – Digikogu (külastusi 449 018, töötoad ning kuraatorituurid. Näitus nomineeriti allalaadimisi 33 314) ja Teadusportaal (külastusi 19 kandidaadi seast aastanäituse kategoorias 565 383) – oli aasta lõpul kokku 150 264 kirjet. Muuseumiroti auhinnale. 2023. aasta jooksul lisandus Digikogusse 100 2023. aasta seisuga on kõik muuseumi kogud doktoritööd, 1494 lõputööd (nendest 700 magistri­ inventeeritud. Kolm aastat kestnud inventuuri tööd, 666 bakalaureusetööd ja 128 diplomitööd) tulemusena on Eesti muuseumide virtuaalses ning 2 õpikut. Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) andmebaasis 99,9% meie kogus arvel olevatest kinnitati 2023. aasta jooksul 1475 publikatsiooni­ objektidest varustatud digikujutisega ja 99,29% kirjet, kirjastati 72 doktoritööd, üks e-õpik ja esmase kirjeldusega. See võimaldab uurijatel kaheksa muud väljaannet. kogudega peaaegu terves ulatuses virtuaalselt Tallinna Tehnikaülikooli muuseum avas mai­ tutvuda. RAAMATUKOGU Ligipääs perioodikaväljaannetele ja e-raamatutele, kasv 5 aastaga 13,4% 2019 2020 2021 2022 2023 Ligipääs tasulistele andmebaasidele n/a 85 89 93 91 Ligipääs perioodikaväljaannetele 83 000 110 000 116 000 117 000 110 480 Ligipääs e-raamatutele 332 000 332 200 350 000 354 000 360000 Allalaadimisi e-ressurssidest 1 486 320 1 599 601 1 431 773 1 517 798 1 698 657 47  INSENERITEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2023 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2023 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 13% 14% 17% 18% Õppekavasid 31 (+1) Akadeemilisi töötajaid 400 (+30) BA 6 (+1) Professorid 58 (+6) 13% MA 16 (0) sh tenuuriprofessorid 44 (+3) 12% PHD 1 (0) Vanemteadurid 50 (-1) Integreeritud õpe 4 (0) Juhtivteadurid 3 (+1) Rakenduskõrgharidus 4 (0) 13% Teadurid 71 (+8) 3% Üliõpilasi kokku 3 258 (+176) Nooremteadurid 96 (+20) 1% Välistudengid 210 (-43) Dotsendid, vanemlektorid 52 (-4) Doktorandid 187 (-1) Lektorid 70 (0) sh tööstusdoktorandid 8 18% 53% 24% JUHTKOND 31.12.2023 seisuga UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) Fjodor Sergejev Dekaan Oliver Järvik Keemiatehnika kaasprofessor Jarek Kurnitski Ehituse ja arhitektuuri instituudi tenuuris direktor Marina Keemia- ja keskkonnatehnoloogia Ivo Palu Elektroenergeetika ja Kritševskaja kaasprofesssor mehhatroonika instituudi direktor Lauri Jaakko kaasatud professor Alar Konist Energiatehnoloogia instituudi Koskela direktori kt Marit Kauk-Kuusik Päikeseenergeetika materjalide Maarja Materjali- ja keskkonnatehnoloogia kaasprofessor tenuuris Grossberg-Kuusk instituudi direktor Lauri Kütt Elektrotehnika kaasprofessor Kristo Karjust Mehaanika ja tööstustehnika tenuuris instituudi direktor Sibiński Maciej sihtrahastusega professor Merit Kindsigo Kuressaare kolledži direktor Aime Ruus Tartu kolledži direktor Mare Roosileht Virumaa kolledži direktor 48 TEADUSTEGEVUS Teaduspublikatsioonide arv Baqain, M., Yorük, C. R., Nešumajev, D., Jarvik, O., Konist, 2023. aastal, 23.02.2024 seisuga, allikas: SciVal A. (2023) Ash characterisation formed under different (muutus aastaga) oxy-fuel circulating fluidized bed conditions. Fuel, vol. 451 338, 127244. (energiatehnoloogia instituut) Tikker, P.; Nikitin, D.; Preis, S. (2022). Oxidation of aqueous (-36) bisphenols A and S by pulsed corona discharge: Impacts of process control parameters and oxidation products identification. Chemical Engineering Journal, 438, 135602. (materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut) Tähelepanuväärsemad publikatsioonid Rojas-Hernandez, R. E.; Rubio-Marcos, F.; Romet, I.; del De Luca, F.; Sepúlveda, A.; Varjas, T. (2022). Multi-perfor- Campo, A.; Gorni, G.; Hussainova, I.; Fernandez, J. F.; Na- mance optimization of static shading devices for glare, girnyi, V. (2022). Deep-Ultraviolet Emitter: Rare-Earth- daylight, view and energy consideration. Building and Free ZnAl2O4 Nanofibers via a Simple Wet Chemical Environment, 217 (ehituse ja arhitektuuri instituut) Route. Inorganic Chemistry, 61, 11886−11896. (mehaanika ja tööstustehnika instituut) P. Mohseni, O. Husev, D. Vinnikov, R. Strzelecki, E. Rome- ro-Cadaval and I. Tokarski (2023) Battery Technologies Salmistu, S.; Kotval, Z. (2023). Spatial interventions and in Electric Vehicles: Improvements in Electric Battery built environment features in developing age-friendly Packs. IEEE Industrial Electronics Magazine, vol. 17, no. 4, communities from the perspective of urban planning pp. 55–65 (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) and design. Cities, 141, 104417. (Tartu kolledž) TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja uurimisrühma juhatusse valiti ka abiprofessor tenuuris ja hoonete siseklii- juht akadeemik Jarek Kurnitski sai presidendilt Valgetähe ma teadlane Martin Thalfeldt. III klassi teenetemärgi ja Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Akadeemik TalTechi ja Tartu Ülikooli koostöös käivitus kaks Euroopa Jakob Kübarseppa tunnustas Vabariigi Valitsus 40 000 euro Liidu ja Eesti riigi Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toetus- suuruse elutööpreemiaga pikaajalise tulemusliku teadus- ja meedet Ida-Virumaale kuueks aastaks. Nii teadusmeetme arendustöö eest (loe lk 13). (35,7 miljonit eurot) kui ka haridusmeetme (31 miljonit eurot) rakendamisel on juhtiv roll TalTechi Virumaa kolledžil. Tea- Akadeemik Dmitri Vinnikov koos Andrei Blinovi, Andrii dusmeetme kaasabil paraneb märgatavalt kolledži laborite Chubi ja Oleksandr Huseviga pälvisid Vabariigi Valitsuse tase, võetakse hulgaliselt uusi noorteadlasi doktoriõppesse teaduse aastapreemia tehnikateaduste alal tööde tsükli ning edendatakse kolledži teaduspotentsiaali. Haridusmeet- „Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroo- me toel avatakse uusi rohe- ja ringmajandusele keskendu- nika-süsteemid“ eest. Stanfordi ülikool hindas Dmitri Vinni- nud õppekavasid ning uuendatakse olemasolevaid. kovi, Oleksandr Husevi ja Andrii Chubi 2% maailma kõige mõjukamate teadlaste hulka. Koostöös Läänemere regiooni ülikoolide ja riiklike maa- mõõduasutustega osales teedeehituse ja geodeesia Tehnikaülikooli 2023. aasta noorteadlaseks nimetati me- uurimisrühm ühena neljast arvutuskeskusest Läänemere haanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur Rocio vertikaaldaatumi BSCD2000 mudelpinna väljatöötamises. Estefania Rojas Hernandez. BSCD2000 mudelpind koos mere sügavusandmetega aitab kiirendada isejuhtivate robotlaevade kasutuselevõttu. Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi täisprofessor tenuuris Maarja Grossberg-Kuusk valiti tehnikateaduste Energiatehnoloogia instituudis valmis 5. põlvkonna kaug- akadeemikuks. kütte uuring, mille käigus hinnati selle potentsiaali ja valmis ultramadalate soojusallikate temperatuurikaart. Madalama Eesti noorte teaduste akadeemia valis 26. mail uueks pre- temperatuuriga küttesüsteemide rakendamine vähendab sidendiks elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi oluliselt energiakulusid ja tagab pikema tööea, panustades elektrimasinate teadlase Toomas Vaimanni. Viieliikmelisse nii oluliselt rohepöördesse. 49  U02 õppehoone tehnosüsteemide BIM mudel 2023. aastal viidi materjali- ja keskkonnatehnoloogia insti­ digiteerimise lähteandmestikuks oli täiemahuline laser­ tuudis läbi uuring fotokatalüütilise reaktori skaleerimise skaneerimine nii väljast kui seest. kohta õhu puhastamiseks lenduvatest orgaanilistest ühen­ ditest. Õhupuhastusreaktori mitme­parameetrilise katsetami- Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringuna valmis se ja optimeerimise uuring on vastu võetud aval­damiseks kliimaneutraalse piirkonna kavandamise digitaalne ajakirjas Chemical Engineering Journal (Q1, IF 15.1; 3rd of tööriist (mudel) Hundipea OÜ-le. Mudeli väljundi põhjal 75 in Environmental Engineering; 6th of 160 in Chemical on võimalik koostada lokaalse energiavarustuse ja Engineering). hoonete projekteerimise lähteülesanded. Ehituse ja arhitektuuri instituudi juhtimisel tehtud töös olid kaasatud Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi mees- energiatehnoloogia, elektroenergeetika ja mehhatrooni- kond jagas 22.–23. septembril Unibet Arenal tulevastele ka, meresüsteemide ja küberneetika instituudid. tudengitele suunatud üritusel Positron elektritarkust enam kui 5000 noorele, tuues neile lähemale sellised Ehituse ja arhitektuuri instituudis valmis Tarbijakaitse ja teemad nagu elektri tootmine, edastamine ja tark tarbi- Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel uuring 104 uue mine ning rohepöörde väljakutsed. 2024. aasta Positronil korterelamu energiamärgise vastavusest tegelikult oleme kindlasti kohal. välja ehitatud lahendustele. Selgus, et energiamärgistes esitatud info põhjal on võimalik tuvastada hooneid, mille 14.–16. juunil korraldas elektroenergeetika ja meh- puhul on täiendav ehitise dokumentatsiooni ja energia­ hatroonika instituut Dmitri Vinnikovi initsiatiivil Tallinnas märgise kontroll põhjendatud. 17. IEEE rahvusvahelise elektromagnetilise ühilduvu- se, jõuelektroonika ja energiatehnika konverentsi Ehituse ja arhitektuuri instituudis valmis kliimaministeeriu- CPE-POWERENG ’23. IEEE Industrial Electronics Society mi ehitisregistri talitusele Ehitisregistri andmehalduse üks põhikonverentsidest oli pühendatud uute ideede raamistiku analüüs ning soovitused ja tegevusplaan levitamisele ning uurimistööle jõuelektroonika, energia- registri andmehalduse raamistiku uuendamiseks. tõhususe, taastuvenergia integratsiooni, elektrienergia tootmise, edastamise ja jaotamise valdkonnas. Tallinnas- Energiatehnoloogia instituut viis 20.–25. augustil läbi se kogunes ligi 180 osalejat 30 riigist. kaugkütte rahvusvahelise suvekooli koostöös kaugküt- te võrgustikuga Euroheat and Power. Eestis on kaugkütte Mehaanika ja tööstustehnika instituudi korraldatud sektor hästi arenenud ja läbi võrgustike saab jagada konverentsil MMM2023 „Modern Materials and Manu- meie edulugusid. Suvekooli teemat „Energiasüsteemide facturing“ 2.–4. mail keskenduti uutele tööstuse suunda- integreerimine: kaugkütte ja -jahutuse roll“ arutasid 36 eri dele, robootikale ja tootmistehnikale, materjalitehnikale taustaga kaugkütte spetsialisti üle maailma. ja triboloogiale ning see tõi kokku 160 eksperti 13 riigi ülikoolidest ja tööstusest. 1. märtsist tegutseb iseseisva laborina pika ajalooga ma- terjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi tekstiilitehno- Ehituse ja arhitektuuri instituudi ja kinnisvaraosakonna loogia labor ning teadus-, arendus- ja õppetööd asuti läbi koostöös valmisid esmased 3D ehitusinfo (BIM) mude- viima ligi 450 ruutmeetril renoveeritud ruumides ülikooli lid õppehoonetest U01-U06, ICO ja STU. Targa linna tipp- 4. korpuses. Labori teadus- ja arendustöö põhisuunda- keskuse alamprojekti peamiseks eesmärgiks oli võimalus deks on mehaaniliselt ümbertöödeldud tekstiilkiudude piloteerida mudelipõhiseid korrashoiutegevusi. Hoonete väärindamine uuteks komposiitmaterjalideks. 50 Energiatehnoloogia instituut võõrustas 31.10.–02.11. Rah­ Konkursil „Südamega tehtud eurotegu“ valiti Virumaa vus­­­vahelise Energiaagentuuri keevkihtmuundamise kolledži projekt „Põlevkivi Kompetentsikeskuse tegevus­ tehno­loogiaalase koostööprogrammi raames konverent- valdkonna laiendamine“ rahvahääletusega 30 parima si keevkiht­tehnoloogiate ning biomassi ja jäätmekü- hulka Eestis Euroopa Liidu toetuse abil ellu viidud projekti­ tuste kasu­tamise perspektiivikuse teemal energiatootmi- dest. Projekt edendab Kohtla-Järvel moodsat ringmajan- ses. Üritus tõi kokku üle 30 teadlase ja eksperdi kogu dust: välja on töötatud plastjäätmete termilise töötlemise maailmast, sh prof Bo Leckneri, kes on ülemaailmselt tun- meetod, mis võimaldab kasutada varasemat põlevkiviõli tud keevkihi isana. tootmise tehnoloogiat täiesti uudsel viisil. FinEst Targa linna tippkeskuse pilootprojekti „Future Valga vallavalitsuse tellimusel koostasid doktorandid Transport Ecosystem Management Solution“ tulemusena Ardo Kubjas ja Minea Kaplinski-Sauk Tartu kolledžis Nele arendati välja TalTech iseAuto ver 2.0, suurandmete Nuti juhtimisel andmemudeli, mis annab ühtsetel põhi- kogumise platvorm ja MaaS XT nõudepõhise transpordi mõtetel ülevaate Valga valla erateedest, mis on vajalikud tarkvaraline vahekiht. teedevõrgu toimimise tagamiseks ja juurdepääsude parandamiseks. Selline mudel on vajalik ja rakendatav ka Mehaanika ja tööstustehnika instituudil olid edukad too- teistes omavalitsustes. tearendus- ja automatiseerimisprojektid ettevõtetega: koos Farmi Forest OÜ-ga arendati välja metsaveovints Sirle Salmistu ja Zenia Kotvali eakasõbraliku linnaruumi koos trossi lahtikerimisassistendi ja trossi suunaja kont- kujunemist mõjutavate faktorite uuringu tulemused ilmusid septsioonide väljatöötamisega ning koos Seaweesh kõrgetasemelises teadusajakirjas Cities. Töö on kujun- OÜ-ga töötati välja vetikast taimekasvatuspotid ja nende danud ka Tartu linnaruumi: kaasava eelarve hääletuse pressimistehnoloogia. võiduidee tõi linnaruumi 100 pinki ja Sirle Salmistule Tartu linnavalitsuse tunnustuse. Mehaanika ja tööstustehnika instituudis töötati trükkplaa- tide jäätmete jaoks (EIT RawMaterials RENEW projekt) 22. novembril Jõhvi kontserdimajas toimunud esimesel välja ja testiti kaheastmeline desintegraatorjahvatuse Õiglase Ülemineku Foorumil osalesid teadlased, ette- süsteem. Samal ajal töötati välja kompleksne kaskaad­ võtjad, ametnikud ja ajakirjanikud, kokku ligi 200 inimest. eraldussüsteem, mis põhineb erinevat tüüpi mõjudel jah- Foorum sai palju positiivset tagasisidet nii osalejatelt kui vatatud materjali osakestele – vibratsioon, magnetilised, ka laiemalt avalikkuselt. Foorumil peetud ettekandeid ja kõrgsageduslikud voolud, õhk-initsiaalne separatsioon paneeldiskussioone kajastasid kümned meediakanalid õhuvoolus – metalliliste ja mittemetalliliste kontsentraa- uudiste, videoreportaažide, artiklite ja kommentaaride tide loomise eesmärgil. vormis. Hundipea asumi arendusega luuakse Eestisse esimest terviklikku kliimaneutraalset ja inimsõbralikku linnaosa, kus tulevikus mahub elama 16 000 inimest. 51  INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2023 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2023 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 6% 14% 17% 33% Õppekavasid 18 (0) 7% Akadeemilisi töötajaid 222 (-14) BA 6 (0) Professorid 38 (+5) MA 11 (0) sh tenuuriprofessorid 23 (-1) PHD 1 (0) Vanemteadurid 31 (-2) 14% Juhtivteadurid 2 (0) Üliõpilasi kokku 2780 (-19) Teadurid 34 (-11) Välistudengid 259 (-55) Nooremteadurid 71 (-2) Doktorandid 102 (-11) Dotsendid, vanemlektorid 16 (0) sh tööstusdoktorandid 13 Lektorid 30 (-4) 1% 61% 32% 15% TEADUSTEGEVUS Teaduspublikatsioonide arv toxins with different removal kinetics: a novel approach 2023. aastal, 23.02.2024 seisuga, allikas: SciVal based on intradialytic spent dialysate measurements. (muutus aastaga) Autorid: Paats, Joosep; Adoberg, Annika; Arund, Jürgen; 294 Dhondt, Annemieke; Fernström, Anders; Fridolin, Ivo; Glo- rieux, Griet; Gonzalez-Parra, Emilio; Holmar, Jana; Leis, Liisi; Luman, Merike; Perez-Gomez, Vanessa Maria; Pilt, Kristjan; (+5) Sanchez-Ospina, Didier; Segelmark, Mårten; Uhlin, Fredrik; Ortiz, Alberto. Clinical Kidney Journal, 16 (4), 735−744. DOI: Tähelepanuväärsemad publikatsioonid 10.1093/ckj/sfac273. (tervisetehnoloogiate instituut) Evaluation of deep learning-based depression detection Marina Weck, Eric Blake Jackson, Markus Sihvonen, Ingrid using medical claims data. Autorid: Bertl, Markus; Bignoum- Pappel. Building Smart Living Environments for Ageing ba, Nzamba; Ross, Peeter; Yahia, Sadok Ben; Draheim, Dirk. Societies: Decision Support for Cross-Border E-Services Artificial Intelligence in Medicine, 147, 102745. DOI: 10.1016/j. Between Estonia and Finland. Technology in Society, artmed.2023.102745. (tervisetehnoloogiate instituut) 2022, 71, Art. no.102066−13 pp. Artikkel sai ka Tehnika- ülikooli aasta teadusartikli tunnustuse. (tarkvarateaduse Time-averaged concentration estimation of uraemic instituut) JUHTKOND 31.12.2022 seisuga UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) Gert Jervan Dekaan Sven Nõmm Rakendusliku masinõppe Jana Holmar Tervisetehnoloogiate instituudi kaasrofessor tenuuris direktor Tarmo Robal Tarkvaratehnika kaasprofessor Laur Lemendik Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Margus Kruus Arvutisüsteemide instituudi direktor Marko Kääramees Tarkvarateaduse instituudi direktor Kalle Tammemäe IT Kolledži direktor 52 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL Tervisetehnoloogiate instituudi e-meditsiini keskuse juha- Arvutisüsteemide instituudi biorobootika keskuses valmis taja professor Peeter Ross sai presidendilt Valgetähe IV teadusprojektis Robominers roboti prototüüp liikumiseks klassi teenetemärgi. maa-alustes keskkondades ja pehmel pinnasel. Selle kasutamist on juba demonstreeritud näiteks mahajäetud IT-teaduskonnas jõudis lõpule IT Akadeemia (2018–2023) kaevandustes ja pehmel lumel. teaduse toetusmeetme programm, mille tulemusena avati teaduskonnas uusi uurimissuundi ja loodi uusi uurimis- Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut koordi- rühmi, värvati teadlasi ja doktorante, käivitusid Eestile ja neeris suure piiriülese mõjuga Connecting Europe Facility Tehnikaülikoolile olulised ning laiadel teadusvõrgustikel (CEF) projekti LatEst 5GS, „5G Corridor Study for Latvia, põhinevad uued teadusprojektid. Estonia and Lithuania“, mille raames viidi läbi uuring 5G taristu rajamiseks ViaBaltika ja Rail Balticu trassidel. Uurin- Tervisetehnoloogiate instituut pani koostöös teiste tea- gu tulemusena tekkis ministeeriumitel alusinfo, mille pinnalt duskondadega aluse ülikooliülesele koostööplatvormile otsustada taristu rajamiseks toetuste jagamine. Kuna pro- TalTech Health, kus kohtuvad kõik tervisega seotud te- jekt õnnestus, tegi majandus- ja kommunikatsiooniminis- gevused. Missioon on Eesti elanike tervelt elatud aastate teerium TalTechile ettepaneku ette valmistada pakkumine arvu suurendamine ja Eesti tervishoiusüsteemi kulude 2024. aastal toimuvale projektikonkursile, et alates 2025. vähendamine, mille saavutamiseks toetatakse Eesti or- aastast koordineerida taristu rajamist CEF-i eelarvest. ganisatsioonidel ja ettevõtetel uute tervisetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi juhtimisel jätkus rahvusvaheline projekt 5G-Timber, mis kiirendab Tervisetehnoloogiate instituuti külastas Rahvusvahelise 5G mobiilside, digitehnoloogiate ja tehisintellekti raken- Aatomienergiaagentuuri missioon ning esitas Eesti medit- damist puidutööstuse keskmistes ja väikeettevõtetes. siinifüüsika ja õppekava „Meditsiinitehnika ja -füüsika“ Käivitus pilootprojekt Soomes Vantaa piirkonnas ning osas analüüsi ja aruande, mis on toeks nii õppekava, mobiilsidevõrku on lülitatud esimene puitmaja. Katsepro- teaduskonna, ülikooli kui ka riiklikul tasandil meditsiinifüü- jekti eesmärk on teada saada, kuidas ehitada puitmaju nii, sikaga seotud tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel, aga et nende eluiga oleks pikem ja need oleks kasutatavad samuti koostöö arendamisel agentuuriga. 50–100 aastat. Eestist löövad projektis kaasa moodulmaja- de tootja Harmet OÜ ja masinaehitusettevõte Hekotek AS. IT Kolledžisse loodud uurimisrühma „Creativity Matters“ fookuses on telekohaloleku robotite kasutamise Tarkvarateaduse instituudi keeletehnoloogia labora- uurimine eelkõige õppetöös, aga ka haiglates ja hoolde- toorium näitas maailma tippu kuuluvaid oskusi mitmel keskustes. Janika Leoste juhtimisel otsitakse täiendavalt rahvusvahelisel võistlusel. Väga head tulemused saavutati rakendatavust ka ettevõtluses, näiteks poolautonoomse võistlustel NIST LRE 2022, ASRU MADASR Challenge ja majajuhina; Ülemiste Citys võib roboteid toimetamas ICASSP LIMMITS Challenge, mis võrdlevad erinevate uuri- kohata juba 2024. aastal. misrühmade loodud süsteeme vastavalt kõneldava keele identifitseerimises, kõnetuvastuses ja kõnesünteesis. Arvutisüsteemide instituudi teadlased käivitasid koostöös CERN-iga (Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon) Informaatika bakalaureuseõppekava korraldas 50 abi- Suure hadronite põrguti kompaktse müüonisolenoidi turiendile eduka üritusteseeria INIT, kus olid põnevad (CMS) katse uue põlvkonna kiibil põhineva detektori väl- töötoad ja osalesid IT ettevõtted. Veerand osalejatest jaarendamiseks. Detektor nimega „Fast Beam Condition astusid sisse õppekavale ja teist samapalju teistele Teh- Monitor (FBCM)“ on Suure hadronite põrguti järjekordse nikaülikooli õppekavadele. Gümnaasiumidele suunatud suure uuenduse oluliseks osaks ning tagab täpsemaid avatud kursuse „Programmeerimise algkursus“ läbis ja sai füüsikalisi mõõtmisi ja kõrgemat radiatsiooniohutust. tunnistuse 140 õpilast. 53  MAJANDUSTEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2023 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2023 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 6% 6% 16% 31% 28% Õppekavasid 16 (0) Akadeemilisi töötajaid 179 (+15) BA 5 (0) Professorid 29 (+1) 3% 1% MA 9 (0) sh tenuuriprofessorid 12 (-3) MBA 1 (0) Vanemteadurid 6 (0) PHD 1 (0) Juhtivteadurid 1 (0) Teadurid 19 (5) Üliõpilasi kokku 2190 (-87) Nooremteadurid 36 (8) 11% Välistudengid 352 (-72) Doktorandid 72 (-6) Dotsendid, vanemlektorid 38 (0) sh tööstusdoktorandid 14 Lektorid 50 (1) 56% 21% 20% TEADUSTEGEVUS JUHTKOND 31.12.2023 seisuga Teaduspublikatsioonide arv Mari Avarmaa Dekaan 2023. aastal, 23.02.2024 seisuga, allikas: SciVal Karin Jõeveer Majandusanalüüsi ja rahanduse (muutus aastaga) instituudi direktor 197 Erkki Karo Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor Merli Reidolf Ärikorralduse instituudi direktor (+24) Tanel Kerikmäe Õiguse instituudi direktor Tähelepanuväärsemad publikatsioonid Wouters, S.; Lember, V.; Janssen M.; Crompvoets, J. (2023). Strategies to advance the dream of integrated digital public service delivery in inter-organizational collaboration networks. Government Information Quar- terly, 40 (1), 101779. DOI: 10.1016/j.giq.2022.101779. (Clari- vate IF 7.8) (Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut) Teaduspublikatsioon Kalantaridis, C.; Küttim, M. (2023). Mul- ti-dimensional time and university technology commer- cialisation as opportunity praxis: a realist synthesis of the accumulated literatuure. Technovation. DOI:10.1016/j. technovation.2022.102685. (ärikorralduse instituut) 54 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL Esmakordselt Baltimaade ajaloos tunnustati AMBA pioneer-master.eu). Programmi viiakse läbi koostöös Euroo- (Association of MBAs) akrediteeringuga meie ettevõtliku pa tippülikoolide Münsteri ja Leuveniga. juhtimise MBA õppekava. Samuti reakrediteeris mai- nekas rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon EAPAA Ärikorralduse instituudi Erasmus+ Knowman projekti (European Association for Public Administration Accredi- „Vocational Education and Knowledge Management tation) seitsmeks aastaks avaliku halduse ja riigiteaduste Training for KIBS SMEs“ raames valmis e-õppe platvorm bakalaureuseõppekava ning avaliku sektori juhtimise ja Knowledge Pills, mis aitab teadmusmahukate äriteenus- innovatsiooni magistriõppekava. tega väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel hallata teadmisi ja olla edukas teadmusjuhtimise algatustes. Rahvusvahelises pingereas Times Higher Education on TalTechi majandusteaduskond aasta jooksul tõusnud sada Õiguse instituut korraldas koos Euroopa õigustehno- kohta, olles nüüd 301–400 maailma parima hulgas ärinduse loogia assotsiatsiooni ja õigusbürooga LEGID Tallinnas ja majanduse valdkonnas ning jätkuvalt hoiab kõrget 201– konverentsi Future Law. Tegemist oli rahvusvahelise 250 positsiooni teaduskonna sotsiaalteaduste valdkond. tähtsündmusega, mis põhiteemade kõrval keskendus jätkusuutlikkuse, kaasatuse ja eetiliste väärtuste edenda- Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi projekt „Indi- misele-toetamisele. Osales üle 300 huvilise. viidi käitumine ja majanduslik tulemuslikkus“, mille üheks eesmärgiks oli tugevdada majandus- ja meditsiini- Maailma üks olulisemaid, George R. Terry nimeline juh- teadlaste koostööd TalTechi (projektijuht professor Aaro timisalaste raamatute auhind tuli sel aastal Eestisse – Hazak) ning Aalto, Helsingi ja Tel Avivi ülikoolide teadlaste auhinna pälvisid RNI professorid Rainer Kattel, Wolfgang konsortsiumis, jõudis edukalt lõpule ning sai Euroopa Drechsler ja Erkki Karo ühistöös valminud raamatu „How Komisjonilt suurepärase hinnangu. IBEP egiidi all toimus to make an Entrepreneurial State: Why Innovation Needs 2023. aasta suvel ka järjekordne ECEE majanduskonve- Bureaucracy“ eest. Avaliku sektori poliitikakujundamise rents ning eksperimentaalökonoomika suvekool. 15 aastat ja elluviimise võimekuste arendamisest rääkiva raamatu ECEE konverents-suvekoolide seeriat pälvis veebruaris andis välja maailmakuulsa Yale’i Ülikooli kirjastus. 2023 Innovatiivseima Konverentsilahenduse tiitli Aasta Konverentsiteo konkursil Eestis. Maailma enim tsiteeritud teadlaste hulka kuulusid 2023. aastal kaks ärikorralduse instituudi professorit. Ettevõtluse ja 2023. aastal jätkus ärikorralduse instituudi õppejõu Merle rahvusvahelise äri kaasatud professor Susanne Durst pääses Ojasoo eestvedamisel ESG eksperdi koolitusprogramm, Stanfordi ülikooli koostatavasse 2% tippteadlaste nimekirja mis on sündinud koostöös Swedbankiga. 2023. aastal ning turunduse kaasatud professor Linda Hollebeek valiti valmis ka kolm mahukat uuringut: metalli- ja masinatöös- juba neljandat aastat järjest globaalse analüütika­ettevõtte tusele ning puidu- ja mööblitööstusele ettevõtete võime- Clarivate™ maailma mõjukaimate teadlaste edetabelisse. kustest rohepöörde elluviimisel ja lisaks ringmajanduse võimekuse tõstmisest kohalikes omavalitsustes. Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõudu ja silmapaistvat rahatarkuse edendajat Kristjan Liivamäge Ärikorralduse instituut käivitas TalTechi Juhtimislabori, tunnustati finantsinspektsiooni, Rahandusministeeriumi, mis aitab esile tuua magistritööde praktilist väärtust, uue- Eesti Panga ja Eesti Pangaliidu konkursil „Rahatarkuse maid teadusalaseid käsitlusi juhtimisest ja personalijuhti- vedur“ aasta õpetaja tiitliga; Haridus- ja Teadusministee- misest ning annab võimaluse teadlaste ja õppejõudude riumi aasta õpetaja 2023 konkursil kuulutati Kristjan aasta ja praktikute aruteludeks. Juhtimislabor on suunatud õppejõu nominendiks. teaduse populariseerimisele ja koostöö tugevdamisele ettevõtetega. Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi ja Tarvo Vaarmets avaldasid viimase osa triloogiast „Investeerimisedu meist- Õiguse instituudi koosseisu kuuluv TalTech LegalLab riklass“, mis seob investeerimise teemad ühtseks tervikuks. võitis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hanke valitsuse üheks prioriteediks saanud reaalajamajanduse Akadeemik ja Ragnar Nurkse instituudi professor Tiina visiooni ja strateegia väljatöötamiseks. Randma-Liiv valiti Euroopa Teaduste Akadeemia ehk Aca- demia Europaea liikmeks. Sellega tunnustati tema kõrge­ Ragnar Nurkse instituut (RNI) sai Euroopa Komisjonilt tasemelist teadustööd ja püsivat panust Euroopa teaduse jätku­ rahastuse õppekavale PIONEER, avaliku sektori arengusse. Tiina Randma-Liiv valiti Academia Europaea liik- innovatsioon ja e-valitsemine (Erasmus Mundus kava: meks sektsioonis „Valitsemine, institutsioonid ja poliitikad“ 55  LOODUSTEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2023 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2023 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 11% 6% 13% 10% Õppekavasid 9 (0) Akadeemilisi töötajaid 244 (+3) BA 4 (0) Professorid 31 (+3) MA 4 (0) sh tenuuriprofessorid 16 (-1) 44% 19% PHD 1 (0) Vanemteadurid 46 (-3) Juhtivteadurid 5 (0) Üliõpilasi kokku 622 (+73) Teadurid 42 (1) Välistudengid 55 (0) Nooremteadurid 80 (3) Doktorandid 146 (-8) Dotsendid, vanemlektorid 24 (-1) sh tööstusdoktorandid 19 Lektorid 16 (0) 2% 33% 44% 17% TEADUSTEGEVUS 2023, 62/39, September 25, e202305775. Artikkel sai ka Tehnikaülikooli aasta teadusartikli tunnustuse (keemia ja Teaduspublikatsioonide arv biotehnoloogia instituut) 2023. aastal, 23.02.2024 seisuga, allikas: SciVal (muutus aastaga) Kütt, J., Margus, G., Kask, L., Rätsepso, T., Soodla, K., Ber- 238 nasconi, R., Birkedal, R., Järv, P., Laasmaa, M., & Vendelin, M. (2023). „Simple analysis of gel images with IOCBIO Gel.“ BMC Biology, 21(1), 225 (küberneetika instituut) (+31) JUHTKOND 31.12.2023 seisuga Tähelepanuväärsemad publikatsioonid Andrus Salupere Dekaan Jagadeesh Varma Nallaparaju, Tatsiana Nikonovich, Olle Hints Geoloogia instituudi direktor Tatsiana Jarg, Danylo Merzhyievskyi, Riina Aav, Dzmitry Pirjo Spuul Keemia ja biotehnoloogia instituudi G. Kananovich „Mechanochemistry-Amended Barbier direktor Reaction as an Expedient Alternative to Grignard Jaan Janno Küberneetika instituudi direktor Synthesis“ Angewandte Chemie International Edition Rivo Uiboupin Meresüsteemide instituudi direktor 56 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL Keemia ja biotehnoloogia instituudi professor Peep analüsaator, mis näitab süljetestist mõne minutiga, kas ja Palu­maa pälvis riigi teaduspreemia keemia ja mole- milliseid narkootilisi aineid on inimene tarvitanud. kulaarbioloogia alal. Sama instituudi professor Riina Aava tunnustati Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ja Hargettevõte Raw Edge, mis toodab kohalikust toorainest valiti ka ülikooli aasta teadlaseks. Professor Aava juhitav piimhappebakteritega fermenteeritud, probiootilisti mada- Strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi la kalorsusega jooke, võitis Ajujahil 2. koha ning Tallinna ring­majanduse tippkeskus sai HTM-i rahastuse 7 miljonit linna ja T1 eriauhinnad. Parima Eesti Joogi võistlusel saadi eurot seitsmeks aastaks. Geoloogia instituut osaleb Eesti kuld ja kaks hõbedat. juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaar- sete uuringute tippkeskuses. Keemia ja biotehnoloogia instituudi hargettevõtet äio tech tunnustati idukonverentsil Latitude59 pitching-­ Akadeemik Tarmo Soomere esitles ÜRO mereteaduse ja konkursi võitjaks ning sai Tera Ventures ja Eesti Äriinglite mereõiguse konsultatsioonidel küberneetika instituudis Võrgustikult EstBAN 150 000 eurot. Lisaks kaasas Äio välja töötatud tehnoloogiat laevade kiiruse, asukoha ja Tech miljon eurot riskikapitalifondilt Nordic Foodtech VC, kursi määratlemiseks ning laeva tüübi identifitseerimiseks EASilt ja teistelt partneritelt. Äio tech arendab puidu- ja laevalainete salvestuse alusel. põllumajandus­jääkidest toiduaineid, et muuta toidutöös- tus jätkusuutlikumaks ning kasutada loodusressursse Geoloogia instituudi korraldatud rahvusvahelisel ordoviitsiu- efektiivsemalt. mi sümpoosionil Tallinnas 15.–26. juulil osales 100 teadlast 20 riigist. Konverentsile eelnes ekskursioon, kus tutvuti Eesti Meresüsteemide instituudi teadlaste ja WiseParker OÜ loo- maapõue kihtidega ja nenditi, et tegemist on ordoviitsiumi dud nutipoi LainePoiss võitis Tallinna ettevõtlusauhinna ajastu ühe parima arhiiviga terves maailmas. Ilmus ka ajakirja konkursil eriauhinna. Nutikas ja kasutusmugav lainemõõtja Estonian Journal of Earth Sciences erinumber. veekogude operatiivseks seireks on kasutuses nii teadus­ uuringutes Läänemerel, Vahemerel ja Antarktikas kui ka Küberneetika instituut korraldas 14.–16. septembril Tal- ettevõtete ja riigiasutuste tegevustes. Novembris mõõdeti linnas rahvusvahelise konverentsi „Physiology in Focus LainePoisiga Soome lahe rekordiline lainekõrgus 5,78 m. 2023“, kus osales üle 300 teadlase 30 riigist. Tegemist oli kolme füsioloogiaühingu ja -seltsi (Scandinavian Physiolo- Teaduskonna instituutide koostöös käivitati Tuleviku gical Society, Federation of European Physiological Socie- loodusteadlase programm TULP, mis annab loodustea- ties, Baltic Physiological Societies) ühise teadusüritusega. dustest huvitatud kooliõpilastele võimaluse täiendada TalTechis oma teadmisi läbi praktiliste tegevuste. Mäenduse ja geoloogia 85-aastast ajalugu Tehnikaüli- koolis tähistati konverentsiga 28. septembril. Selle aja Meresüsteemide instituut võõrustas suvel Tara teadus- jooksul on Tehnikaülikooli lõpetanud üle tuhande mäein- purjeka ja Euroopa Molekulaarbioloogia Labori visiiti. seneri ja maapõue spetsialisti. Vajadus maavarade järele EMBLi ja Tara Ocean sihtasutuse ühisprojekti „Euroopa on aastatega muutunud, kuid teadmised maapõuest ja rannikute läbimine“ eesmärgiks on tutvustada rannikute, oskused seda jätkusuutlikult kasutada on täna ja homme merede ja ookeanide seisundiga seotud sotsiaalseid ja sama aktuaalsed kui 85 aasta eest. keskkonnaalaseid väljakutseid. Loodusteaduskonna XV teaduskonverents toimus 29. Loodusteaduskonnas kaitsti 2023. aastal rekordarv novembril. Ettekandeid olid nii riigi teaduspreemia lau- doktori­töid: kokku 21. See teeb 29% kõikidest Tehnika­ reaatidelt kui doktorantidelt, vt taltech.ee/loodusteadus- ülikoolis sel aastal kaitstud doktoritöödest. kond/teaduskonna-teaduskonverents. Eesti Teaduste Akadeemia konkursil „Teadus 3 minutiga“ Keemia ja biotehnoloogia instituudi teadlaste ja Politsei- valiti laureaadiks doktorant-nooremteadur Annette Miller. ja Piirivalveameti välja töötatud narkoanalüsaator Drug Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil said preemiad Hunter võitis Europoli innovatsiooniauhinna parimate Emili Aus, Helen Pais, Grete Raba, Matt Rammo ja Alex tehniliste lahenduste kategoorias. Drug Hunter on narko­ Sirp. 57  EESTI MEREAKADEEMIA ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2023 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2023 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 9% 4% 2% 33% Õppekavasid 6 (+1) Akadeemilisi töötajaid 54 (+2) MA 2 (+1) Professorid 5 (+1) Rakenduskõrgharidus 4 (0) sh tenuuriprofessorid 2 (+1) 17,5% Vanemteadurid 2 (+1) Üliõpilasi kokku 482 (-27) 52% Teadurid 1 (+1) Välistudengid 0 (0) Nooremteadurid 9 (+2) Doktorandid 11 (+2) Dotsendid, vanemlektorid 9 (-1) 67% sh tööstusdoktorandid 2 Lektorid 28 (-2) 17,5% TEADUSTEGEVUS JUHTKOND 31.12.2023 seisuga Teaduspublikatsioonide arv Roomet Leiger Direktor 2023. aastal, 23.02.2024 seisuga, allikas: SciVal Katre Koit Õppedirektor (muutus aastaga) Kristel Toom Teadus- ja arendusdirektor 22 Jarmo Kõster Taristukeskuse juht Danel Tüür Merehariduskeskuse juht (+2) Heili Kangust Õppekeskuse juht UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) Tähelepanuväärsemad publikatsioonid Sanja Bauk Sihtrahastusega professor Niazmand Bilandi, R., Dashtimanesh, A., Mancini, S., Vitiello, Tarmo Robal Veeteede ohutuse haldamise L. (2023). Comparative study of experimental and CFD täisprofessor tenuuris results for stepped planing hulls. Ocean Engineering, 280, art. no. 114887. DOI 10.1016/j.oceaneng.2023.114887 Kotta, J., Fetissov, M., Kaasik, E., Väät, J., Štõkov, S., Tapaninen, U.P., (2023). Towards Efficient Mapping of Greenhouse Gas Emissions: A Case Study of the Port of Tallinn. Sustainability (Switzerland 15(12), 9520. DOI 10.3390/su15129520 58 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL Eesti Mereakadeemia pikaaegne külmamehaanika õppe- lejaid üle 50. Võitjatiim Vete Inspections töötas välja jõud, merenduse arendaja ja meremeeste koolitaja Rein lahenduse veealuste konstruktsioonide (kaid, kaitseraja- Albri sai presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi. tised) skaneerimiseks ja kaardistamiseks ning seisukorra hindamiseks. Mereakadeemia läbis edukalt ISO 9001:2015 standardi kvaliteedijuhtimissüsteemi resertifitseerimise auditi. Mereakadeemia teenetemärgi pälvis meie tudeng Taavi Uuendatud sertifikaat kehtib kolm aastat. Tamm, kes on ka Tallinna Tehnikaülikooli aasta üliõpilane 2021. Avati vastuvõtt ja õpe Mereakadeemia esimesele rah- vusvahelisele magistriõppekavale „Merenduse digitali- Mereakadeemia peahoones valmisid esimesed kuus seerimine“. Õpinguid alustas seitse magistranti. hübriidõppe võimekusega auditooriumi. Tööd alustas Mereakadeemia esimene täisprofessor Koostöös Tallinkiga käivitati meretöö karjääripäevade tenuuris Pentti Kujala, kes vedas eest ka veeteede ohu- üritusteseeria. Karjääripäevad on mõeldud mereerialade tuse uurimisrühma käivitamist. ja õppimisvõimaluste tutvustamiseks gümnaasiumiõpilas- tele ning on osutunud väga populaarseteks. Mereakadeemia ja Aalto teadlased töötasid Eesti riigile välja uue jäämurdja kontseptsiooni. Mereakadeemia osalusel asutati MTÜ Eesti Merendus­ klaster. Klastri eesmärgiks on tõsta valdkonna ettevõtete Mereakadeemia üliõpilased võitsid Tehnikaülikooli üli- rahvusvahelist konkurentsivõimet ja pakkuda turundus- populaarse, läbi õppeaasta kestnud võistlussarja Rektori tuge, samuti edendada innovatsiooni ning teadus- ja Karikas 2023. Võitjatiim otsustas auhinnarahaga (10 000 arendustegevust merendussektoris. eurot) kaasajastada üliõpilaste puhke- ja vabaaja veetmi- se võimalusi Mereakadeemia peahoones Koplis. Ilmus koguteose „Eesti merenduse ajalugu“ I osa. Raamatu koostamist vedasid eest ja panustasid mitmed Mereakadeemia korraldamisel toimus juba kolmandat Mereakadeemia töötajad. I köide käsitleb Eesti merendu- korda merendusteemaline häkaton Marinehäkk, osa- se olulisi teetähiseid alates esiajaloost kuni 1940. aastani. 59  FINANTSTEGEVUS LÜHIÜLEVAADE ga, mille tulemusena on kahanenud ka rahalised vahendid. Põhivara investeeringute maht kasvas 2023. aastal olid suuremateks muudatusteks aastaga 23,8%, ulatudes 10,4 miljoni euroni. Üli- väliskeskkonnas energiakandjate hinna stabili- kool teenis finantstulu 1,5 miljonit eurot tulenevalt seerumine ja langus võrreldes eelmise aastaga, oluliselt kasvanud intressimääradest. jätkus aga tööjõukulude ja sisseostetavate tee- Ülikool ei kasuta finantsinstrumente ning nuste arvestatav hinnakasv. Konsolideerimisgrupi valuuta­­risk on minimaalne, kuna põhitegevuse tu- tegevustulude 10,3%-list kasvu 141 miljoni euroni lud ja kulud on valdavalt eurodes ning välis­valuuta vedasid riigipoolsed tegevustoetused, põhivara saldosid ei hoita arvestatavas mahus. Peamine soetuste sihtfinantseeringud ja sihtfinantseerin- krediidirisk on seotud ettevõtluslepingute ja õppe­ gute vahendamine. teenustasudega. Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest Bilansi kahanemine 9,3 miljoni euro võrra on ning lootusetuks tunnistatud nõuetest on olnud seotud sihtfinantseeritud projektide ettemaksete- väike, 2023. aastal 0,01% tegevustuludest. FINANTSMÕÕDIKUD KONSOLIDEERITUD TEGEVUSTULUDE JA -KULUDE VÕRDLUS AASTATEL 2019–2023 Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud 2019 2020 2021 2022 2023 tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal Saadud 57 534 52% 58 896 50% 64 471 52% 66 633 52% 73 445 52% tegevustoetus Tulud majandustegevusest, 22 783 20% 21 975 19% 20 759 17% 20 666 16% 21 628 15% muud tulud Saadud 30 638 28% 36 295 31% 38 569 31% 40 546 32% 45 982 33% sihtfinantseerimine KOKKU 110 955 100% 117 166 100% 123 799 100% 127 845 100% 141 055 100% Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud 2019 2020 2021 2022 2023 tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal tuh EUR osakaal Tööjõukulud 58 175 55% 62 318 58% 68 005 57% 72 390 58% 82 100 59% Mitmesugused 24 137 23% 22 607 21% 23 702 20% 30 107 24% 31 953 23% tegevuskulud Põhivarade kulum ja 9 751 9% 8 714 8% 9 197 8% 9 538 8% 11 648 8% väärtuste langus Stipendiumid 8 915 8% 8 784 8% 8 374 7% 7 586 6% 6 396 5% Toetuste vahendamine 5 714 5% 5 836 5% 9 632 8% 5 897 5% 7 854 6% ja liikmemaksud KOKKU 106 692 100% 108 259 100% 118 910 100% 125 518 100% 139 951 100% Täpsem tulude ja kulude jaotus on välja toodud käesoleva aruande konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. 60 KONSOLIDEERIMISGRUPI ÜLEVAADE 2023 (tuhandetes eurodes) Juriidiline isik Tegevusala Tegevustulud Tulem Bilansimaht Netovara Tallinna Tehnikaülikool kõrgharidus, teadustegevus 136 846 2 474 162 417 127 875 Tütarettevõtted MTÜ TTÜ Üliõpilasküla üliõpilaste majutamine 4 770 80 2 297 1 037 MTÜ TTÜ Spordiklubi üliõpilaste sporditegevus 1 553 31 51 -156 MTÜ TTÜ Kultuurikeskus üliõpilaste kultuuritegevus 298 0 25 25 Sidusettevõtted E-Kyla Arendus OÜ tarkvaraarendus 19 1 51 47 teadus- ja arendustegevus AS TFTAK 5 898 227 3 645 2 081 biotehnoloogia vallas Tallinna Tehnikaülikooli grupp 141 055 2 626 164 739 129 200 (konsolideerimisel on elimineeritud omavahelised tehingud) OLULISEMAD FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD (konsolideeritud) Finantsnäitajad 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024* (miljonit eurot) tegevustulud 80,3 92,9 103,6 111 117,2 123,8 127,8 141,1 147,7 tegevuskulud 86,6 91,2 101,8 106,7 108,3 118,9 125,5 140 152,9 finantstulud (+) ja -kulud (-) -0,2 -0,1 0 -0,1 -0,1 -0,2 0,2 1,5 1 aruandeaasta tulem -6,5 1,6 1,8 4,2 8,9 4,8 2,5 2,6 -4,2 käibevarad 19,6 32,8 30,4 41,4 55,8 50,3 68,9 60,8 57,2 põhivarad 117,8 119 114,9 111,4 112,5 106,2 105,1 103,9 105,9 varad kokku 137,4 151,8 145,3 152,8 168,3 156,6 174 164,7 163,1 lühiajalised kohustised 14 23,4 20 25,3 32,4 31,8 47,2 35,3 37,4 pikaajalised kohustised 24,9 23,9 19 17 16,5 0,7 0,2 0,2 0,7 kohustised kokku 38,9 47,3 39 42,3 48,9 32,5 47,4 35,5 38,1 sh laenukohustised 27,5 26,1 20,2 18,9 17,6 0,9 0,1 0,1 0,7 netovara 98,5 104,5 106,3 110,5 119,3 124,1 126,6 129,2 125 Suhtarvud 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024* tegevuskulud/tegevustulud 107,8% 98,2% 98,3% 96,2% 92,4% 96,0% 98,2% 99,2% 103,5% laenukohustised/tegevustulud 34,2% 28,1% 19,5% 17,0% 15,0% 0,7% 0,1% 0,1% 0,5% käibevarad/lühiajalised kohustised 140,0% 140,2% 152,0% 163,6% 172,2% 158,2% 146,0% 172,2% 152,9% põhivarad/bilansimaht 85,7% 78,4% 79,1% 72,9% 66,8% 67,8% 60,4% 63,1% 64,9% laenukohustised/bilansimaht 20,0% 17,2% 13,9% 12,4% 10,5% 0,6% 0,1% 0,1% 0,4% netovara/bilansimaht 71,7% 68,8% 73,2% 72,3% 70,9% 79,2% 72,8% 78,4% 76,6% *prognoos 61  OLULISEMAD EESMÄRGID Konservatiivselt on planeeritud teadus- ja arendus- 2024. AASTAKS tegevuse teenustest saadavate majandus­ tulude langust seoses üldise majanduskonjunktuuri 2024. aastal on planeeritud tegevustulude kasv ebakindlusega. 4,7%. Suurim mõjur on 15% kasv riigi kõrghari- Tuludest suuremas mahus on planeeritud duse tegevustoetuses, samuti kasvab oluliselt kulude kasvu. Tööjõukulude kasv on planeeritud doktorant-nooremteadurite töötasude toetus. Siht­ 18%, majanduskulude kasv 12,1%. Osa kuludest on finantseeritavate projektide tuludes on planeeritud planeeritud katta varasemate perioodide kasumi peale 2023. aasta langust varasema kiire kasvu arvelt ja ülikool kavandab negatiivset tulemit 4,1 jätkumine seoses Euroopa Liidu struktuurfondide miljoni euro ulatuses. Põhivarainvesteeringuid on 2021–2027 perioodi meetmete avanemisega. planeeritud 12,5 miljoni euro mahus. 62 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa VARAD 164 739 390 173 995 364 KÄIBEVARAD 60 809 523 68 880 128 Raha ja raha lähendid 41 979 848 47 844 900 2 Nõuded ja ettemaksed 18 697 033 20 851 303 3 Varud 132 642 183 925 PÕHIVARAD 103 929 867 105 115 236 Osalused sidusettevõtetes 441 767 400 739 6 Finantsinvesteeringud 51 202 51 202 Nõuded ja ettemaksed 34 588 19 032 Materiaalsed põhivarad 100 056 498 102 447 529 8 Immateriaalsed põhivarad 3 345 812 2 196 734 9 KOHUSTISED JA NETOVARA 164 739 390 173 995 364 KOHUSTISED 35 539 301 47 421 610 Lühiajalised kohustised 35 311 733 47 207 106 Võlad ja ettemaksed 35 273 125 47 167 330 11 Laenukohustised 38 608 39 776 10,14 Pikaajalised kohustised 227 568 214 504 Laenukohustised 19 017 29 087 10,14 Eraldised 208 551 185 417 13 NETOVARA 129 200 089 126 573 754 Eelmiste perioodide tulem 126 573 754 124 099 156 Aruandeaasta tulem 2 626 335 2 474 598 Lisad lehekülgedel 66–87 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 63  KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2023 2022 Lisa TEGEVUSTULUD 141 055 125 127 845 362 Tulud majandustegevusest 21 492 380 20 613 853 15 Saadud tegevustoetus 73 445 071 66 632 936 16 Saadud sihtfinantseerimine 45 981 834 40 545 630 17 Muud tulud 135 840 52 943 18 TEGEVUSKULUD 139 950 730 125 518 136 Stipendiumid 6 396 265 7 585 670 Toetuste vahendamine ja liikmemaksud 7 854 440 5 897 497 19 Tööjõukulud 82 100 008 72 389 602 20 Mitmesugused tegevuskulud 26 715 072 25 299 097 21 Muud kulud 5 237 489 4 808 136 22 Põhivarade kulum ja väärtuse langus 11 647 456 9 538 134 8, 9 TEGEVUSTULEM 1 104 395 2 327 226 Finantstulud ja -kulud 1 480 912 59 193 23 Tulem osalustelt 41 028 88 179 6, 23 ARUANDEAASTA TULEM 2 626 335 2 474 598 Lisad lehekülgedel 66–87 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 64 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 2023 2022 Lisa Aruandeaasta tegevustulem 1 104 395 2 327 226 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja allahindlus ning mahakandmine jääkväärtuses 11 647 456 9 538 134 8, 9 Kasum põhivarade müügist -2 437 -28 974 8,18 Muutus eraldistes 23 133 -86 572 13 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 180 505 -2 779 357 Varude muutus 51 283 -25 630 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -11 805 337 15 845 840 Rahavood põhitegevusest kokku 3 198 998 24 790 667 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel - 10 365 126 -8 331 413 8, 9 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel 0 -483 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 0 51 Laekunud dividendid 0 5 299 Laekunud intressid ja muu finantstulu 1 355 985 28 797 23 Laekunud põhivarade müügist 4 551 39 154 8 Rahavood investeerimistegevusest kokku - 9 004 590 -8 258 595 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Tagasi makstud laenud 0 -760 895 14 Kapitalirendi maksed -58 803 -39 532 10,14 Makstud intressid -657 -26 895 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -59 460 -827 322 RAHAVOOD KOKKU -5 865 052 15 704 750 Raha ja raha lähendid aasta alguses 47 844 900 32 140 150 2 Raha ja pangakontode muutus -5 865 052 15 704 750 Raha ja raha lähendid aruandeaasta lõpus 41 979 848 47 844 900 2 Lisad lehekülgedel 66–87 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Eelmiste perioodide tulem Aruandeaasta tulem Kokku Saldo seisuga 31.12.2021 119 329 998 4 769 158 124 099 156 2021. a tulemi edasikandmine 4 769 158 -4 769 158 0 Aruandeaasta tulem 0 2 474 598 2 474 598 Saldo seisuga 31.12.2022 124 099 156 2 474 598 126 573 754 2022. a tulemi edasikandmine 2 474 598 -2 474 598 0 Aruandeaasta tulem 0 2 626 335 2 626 335 Saldo seisuga 31.12.2023 126 573 754 2 626 335 129 200 089 Lisad lehekülgedel 66–87 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 65  KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD LISA 1. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED Tallinna Tehnikaülikooli kontserni 31. detsembril 2023 lõp- TÜTARETTEVÕTTED penud majandusaasta konsolideeritud raamatu­ pidamise Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil aastaaruanne hõlmab Tallinna Tehnikaülikooli (emaettevõ- on kontroll. Tütarettevõtet loetakse kontrolli all olevaks, te) ja tema tütarettevõtteid (edaspidi „kontsern”) ning kont- kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% serni osalemist sidusettevõtetes. Tallinna Tehnikaülikooli tütar­ettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või kontserni 2023. aasta konsolideeritud raamatupidamise on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtete tege- aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruand- vus- ja finantspoliitikat. luse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhi- Tütarettevõtte definitsioonile vastavad ka mitteäri- nõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise ühingud (mittetulundusühingud). Kontrolli ja olulise mõju seaduses, mida täpsustavad avaliku sektori finantsarves- määramisel mitteäriühingutes arvestatakse asjaolu, kas tuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. emaettevõttele lähevad üle mitteäriühingu varad selle Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande likvideerimisel. Kui emaettevõte omab mittetulundus- koos­ tamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, ühingus valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest) välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates kajastatakse osalust 100%-na. arvestuspõhimõtetes. Tütarettevõte on kontserni raamatupidamise aruandes Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud alates kontrolli tekkimisest kuni selle koostatud eurodes. lõppemiseni. 2023. a konsolideeritud raamatupidamise aasta­ Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (v.a aruandes kajastuvad Tallinna Tehnikaülikooli (emaette- ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajasta- võtte) ning tema tütarettevõtete MTÜ TTÜ Üliõpilasküla, takse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodi- MTÜ TTÜ Spordiklubi ja MTÜ TTÜ Kultuurikeskus finants- le võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised näitajad. Kõikides tütarettevõtetes omab Tallinna Tehnika­ ja tingimuslikud kohustised (s.o omandatud netovara) ülikool 100%-list osalust. Kõik Tallinna Tehnikaülikooli arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osa- tütarettevõtted tegutsevad Eestis. Täiendav informatsioon luse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase tütarettevõtete kohta on toodud Lisas 7. väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse Sidusettevõtetena on kajastatud E-Kyla Arendus OÜ firmaväärtusena. ja TFTAK AS (kuni 11.12.2023 Toidu- ja Fermentatsiooni- Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni tehnoloogia Arenduskeskus AS). Täiendav informatsioon osalust ettevõtte varades, kohustistes ja tingimuslikes sidusettevõtete kohta on toodud Lisas 6. kohustistes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kulu- des konsolideeritud tulemiaruandes. Positiivset firmaväär- KONSOLIDEERITUD tust kajastatakse konsolideeritud bilansis immateriaalse ARUANNETE KOOSTAMINE põhivarana. Juhul kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jook- KONSOLIDEERIMISE PÕHIMÕTTED sul, kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes müüdud Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani. rida-realt konsolideeritud kõigi Tallinna Tehnikaülikooli Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. väärtuse vahel kontserni bilansis (k.a firmaväärtus) Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning tütarettevõtte müügist. Juhul kui tütarettevõtte osalisel nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja müügil väheneb emaettevõtte kontroll ettevõtte üle alla kahjumid. 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse 66 alates müügikuupäevast üksuse konsolideerimine ning kajas­ tatakse soetusmaksumuses, millest on vajadusel kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, maha arvatud väärtuse langusega seotud allahindlus. kohus­ tistes ja firmaväärtuses kas sidusettevõttena või Tallinna Tehnikaülikool omab osalust 31.12.2023 sei- muu finantsinvesteeringuna. suga järgmistes ettevõtetes: IMECC OÜ (osalus 10,53%), Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügi- Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ (osalus 10,04%), kuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. Mindchip OÜ (osalus 9%), äio tech OÜ (osalus 3,83%). SIDUSETTEVÕTTED Sidusettevõte on ettevõte, mille üle kontsern omab KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDE olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse LISADES ESITATUD EMAETTEVÕTTE olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõttes KONSOLIDEERIMATA ARUANDED 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. In- vesteeringud sidusettevõtetesse kajastatakse konsolidee- Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsoli­ ritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi deeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetus- konsolideeriva üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad maksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel konsolideerimata põhiaruanded: bilanss, tulemiaruanne, investori osalusega muutustes investeeringuobjekti neto- rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne. varas (nii muutused sidusettevõtte kasumis/kahjumis kui Emaettevõtte konsolideerimata aruannete koostamisel on muudel netovara kirjetel) ning investeeringuobjekti varade, järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koos- õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineeri- tamisel. Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes, mis misega või amortisatsiooniga. Juhul kui kontserni osalus on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtte kahju- aastaaruande lisana, on investeeringud tütarettevõtete mis ületab sidusettevõtte bilansilist väärtust, vähendatakse ja sidusettevõtete aktsiatesse ja osadesse kajastatud investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla soetus­maksumuses, millest on vajadusel maha arvatud selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused. investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväli- selt. Juhul kui kontsern on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtte kohustisi, kajastatakse bilansis TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING nii vastavat kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit. VÄLISVALUUTAS FIKSEERITUD FINANTSVARAD JA -KOHUSTISED OSALUSED SIHTASUTUSTES JA Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale MITTETULUNDUSÜHINGUTES arvestusvaluuta euro (s.o kontserni arvestusvaluuta). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks Osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes kajasta- võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud takse järgmiselt: Euroo­pa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fik- • kui kontsern omab sihtasutuses või mittetulundus­ühin­ seeritud rahalised varad ja -kohustised (rahas tasutavad gus valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääle­õigusest), nõuded ja laenud), hinnatakse aruandekuupäeval kajastatakse osalust 100%-na ümber eurodesse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa • kui kontsern omab sihtasutuses või mittetulundusühin- Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tule­ gus olulist mõju (üldjuhul 20–50% hääleõigusest), osa- musena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse lust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata aruandeperioodi konsolideeritud tulemiaruandes. (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna) FINANTSVARAD Kontrolli ja olulise mõju määramisel mitteäriühingutes arvestatakse ka asjaolu, kas kontsernile lähevad üle mitte­ Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha äriühingu varad selle likvideerimisel. lähen­did, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ning finants­investeeringud. Nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, FINANTSINVESTEERINGUD antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), v.a edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse Finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitali­ korrigeeritud soetusmaksumuses. instrumentidesse (v.a osalused tütar- ja sidusettevõtetes), Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus 67  tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks lühiajalisi nõudeid kajastatakse konsolideeritud bilansis nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korri­ soetusmaksumusse ei arvestata laenu­kasutuse kulusid ja geeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, tuleneva erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisan- arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, dunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes. Kaupa- sisemise intressimäära meetodit kasutades. Pikaajalised de kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud on intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdis- hinnatud konsolideeritud bilansis lähtudes sellest, mis on väärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas. madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväär- Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses tus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases muutustega läbi konsolideeritud tulemiaruande (tuletis- majandustegevuses kasutatavast hinnan­gulisest müügihin- instrumendid), võetakse algselt arvele õiglases väärtuses nast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote ja omandamisega seotud tehingukulud kajastatakse müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. konsolideeritud tulemiaruandes kuludena. Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esi- MATERIAALSED PÕHIVARAD nemist. Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla. Materiaalseteks põhivaradeks loetakse kontserni enda Nõuetena ostjate vastu kajastatakse koolitusteenuse, majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku töö­ teadus- ja arendustegevuse teenuse osutamise ning muu eaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurot tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi (kuni 31.12.2022 alates 5 000 eurot). Varad, mille kasulik nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigee- tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus ritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus on alla 10 000 euro (kuni 31.12.2022 alla 5 000 euro) vajadusel tehtavad allahindlused). Laekumata nõudeid kantakse kasutusele võtmise hetkel kulusse. Kuludesse hinnatakse individuaalselt, iga arve laekumise tõenäosust kantud väheväärtuslike varade üle peetakse arvestust käsitletakse eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse bilansiväliselt. nii aruande­ kuupäevaks teada olevaid kui ka aruande­ kuupäeva järgseid, kuni aruande koostamiseni selgunud Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäo- arvele: sust. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objek- • kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, tiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei arhi­vaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jook- laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. sul ei vähene • raamatud nendes avalikes raamatukogudes, kus raama­tute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele RAHA JA RAHA LÄHENDID on põhitegevuseks Raha ja selle lähenditena kajastatakse konsolideeritud Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende bilansis raha kirjel ja konsolideeritud rahavoogude aruan- soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt des kassas olevat sularaha, pankades arvelduskontodel soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara olevat raha ja kuni 1-aastase järelejäänud tähtajaga depo- viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Avaliku siite, mida on võimalik lühiajalise etteteatamistähtajaga sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva katkestada. erinõudena ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse Konsolideeritud rahavoogude aruandes kajastatakse tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Materiaal- rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Inves­ set põhivara kajastatakse konsolideeritud bilansis tema teerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoo- soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumulee- gusid kajastatakse otsemeetodil. ritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad välja- VARUD minekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitali­ seeritakse konsolideeritud bilansis põhivarana. Muid Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende majandus­ tegevuse käigus; mida parajasti toodetakse toimumise momendil. müügiks tava­pärase majandustegevuse käigus; materjalid Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara osutamisel. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmak- objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise sumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmis­kulutustest lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse 68 kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja teavikute kustutamise korra“ alusel, milles on sätestatud lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. eri liiki hoiuste mahakandmise alused. Teavikud kantakse Piiramata kasutuseaga objekte (maa, kultuurimälestiste maha nende soetusmaksumuses. riiklikku registrisse kantud varad, muuseumikogudesse kuuluvad varad ja raamatukogu kogude teavikud) ei amor- tiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, IMMATERIAALSED PÕHIVARAD millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamise- Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita, teistest le, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. varadest eristatav mitterahaline vara, mida kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja mille soetus- maksumus ületab põhivarade arvele võtmise piirmäära. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalsete Immateriaalset varaobjekti (tarkvara, kasutusõigused, muu põhivarade gruppidele järgmised: immateriaalne vara) kajastatakse konsolideeritud bilansis Ehitised, rajatised ja nende siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav; on tõenäoline, 2–10% struktuurikomponendid et tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku Masinad ja seadmed 7–20% tulu, vara soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav ja vara ei tulene kontserni siseselt tehtud kulutustest Transpordivahendid 10–20% uurimis-ja arendustegevusele. Uurimis- ja arenguvälja- Muud materiaalsed põhivarad 10–20% minekud on kajastatud tekkimisel kuluna. Immateriaalne Maad, raamatuid ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumu- ses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmär- konsolideeritud bilansis tema soetusmaksumuses, millest gile ning lõpetatakse, kui lõppväärtus ületab bilansilist on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väär- jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutu- tuse langusest tulenevad allahindlused. sest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate Kõikidel immateriaalsetel põhivaradel eeldatakse amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning olevat piiratud kasulik eluiga. Immateriaalsete põhivara- lõppväärtuse põhjendatust. Kui on märke sellest, et vara­ de amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset objekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, te- meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immate- hakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. riaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Igal aruandekuupäeval hinnatakse varade amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. RAAMATUKOGU RAAMATUFONDID Amortisatsioonimäärad on immateriaalsete põhivarade gruppidele 10–33%. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 41 lg 2 punkt 2 sätestab, et olenemata soetusmaksumusest on lubatud erandina võtta põhivaradena arvele teavikud VARADE VÄÄRTUSE LANGUS nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse Tulenevalt eelpool toodud erisättest on kontserni bilansis juhendi § 42 lg 9 ei tee avaliku sektori üksused varade kajastatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu kogudes- väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kae- se soetatud teavikud alates 2004. aastast. Raamatukogu tavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike kogudesse soetatavad teavikud võetakse põhivaradena põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle arvele summaliselt. Arvestust ühikute ja nimetuste kaupa riknemisel või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutu- peetakse raamatukogu infosüsteemis. Konsolideeritud bi- sest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal lansis kajastuvad teavikud soetus­maksumuses. Raamatu­ aruandekuupäeval piiramata kasutuseaga materiaalse kogu kogude teavikuid ei amortiseerita põhivara (maa, kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud varad, muuseumikogudesse kuuluvad varad ja Kontserni bilansis ei kajastu järgmised raamatukogu ko- raamatukogu kogudesse kuuluvad teavikud) ja amortisee- gude teavikud (arvestust peetakse bilansiväliselt): ritavate varade puhul vara väärtuse võimalikule langusele • teavikud, mis on soetatud enne 2004. aastat viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise • annetusena ja sundeksemplaridena (2017. aastani) korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse saadud teavikud seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus toimub teavikute mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava mahakandmine „Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, 69  millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasu- intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. tusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasu- languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust mise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast; kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Vara- edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. de allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järg- jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse misel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aasta­ kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mil- aruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti le allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena kajas­tatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumu- sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. se, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse KOHUSTISED aruande­aasta konsolideeritud tulemiaruandes põhivarade allahindlusekulude vähendamisena. Eraldistena kajastatakse konsolideeritud bilansis tõenäo- lisi kohustisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise KAPITALI- JA KASUTUSRENDID aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel konsolideeritud bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kan- eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse duvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse konsolideeritud bilansis summas, mis on juhtkonna kasutusrendina. hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eral- disega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks KONTSERN KUI RENTNIK kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jook- tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruande­ sul lineaarselt konsolideeritud tulemiaruandes kuluna. kuupäeva, kajastatakse see diskonteeritud väärtuses, v.a kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. KONTSERN KUI RENDILEANDJA Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille rea- Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajasta- liseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine takse konsolideeritud bilansis tavakorras, analoogselt või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtu- piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud konso- des kontsernis sama tüüpi varade osas rakendatavatest lideeritud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajas- tatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. TOETUSED FINANTSKOHUSTISED Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toe- tused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenu- Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, seid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis si- Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finants­ saldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. arvestuse ja -aruandluse juhendis toodud põhimõtetest. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksu- muse meetodil. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetus­ • sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel siht­ots­tar­ maksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtu- bel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse sega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise konsolideeritud bilansis maksmisele kuuluvas summas. jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksu- andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasu­ muse arvestamiseks võetakse need algselt arvele saadud tamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingu- tagasi kulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt • tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse 70  saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole arengudokumentides määratud eesmärkidest omanikule tulu teenimine, põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist tuluna põhivara soetamisega samas Sihtfinantseerimise liigid on: perioodis. Toetuse saamise tekkepõhiseks kuupäevaks • kodumaine sihtfinantseerimine loetakse tekkepõhist põhivarade soetamise kuupäeva • välismaine sihtfinantseerimine (kapitaliseeritavate tööde tegemise korral kapitaliseeri- tavate tööde tegemise perioodi lõpukuupäeva). Sihtfi- Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt nantseerimise arvel soetatud põhivara soetusmaksumus avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine (v.a kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). materiaalse või immateriaalse põhivarana. Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse konsoli- sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud deeritud tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist sihtfinantseerimine. ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse Sihtfinantseerimist kajastatakse konsolideeritud bilan- vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, sis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või mitte oma tegevuskulude katteks või varade soetuseks. sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toe- ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine tuste tulu edasiantud toetuste kuluga. kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise • sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude kaupade või teenuste tarnijale, kellelt kontsern toetuse lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud saajana kaupu või teenuseid saab ühiku­hinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudma- • sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab ta, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. kontsernile toetuse saajana üle kaupu või teenuseid Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid ning millega ei kaasne otseselt nende müük tarnija selle kasutamisega seotud olulised tingimused on veel poolt täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol tulevaste perioodide ettemakstud tuludena. Kui kulu- Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et tused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetu- sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. se andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevus- siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (v.a panga- kulude ja põhivara sihtfinantseerimist. konto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või TEGEVUSKULUDE vahendajalt). SIHTFINANTSEERIMINE Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Teiselt avaliku Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajas- sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saa- tamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. dud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see Sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse konso- ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. lideeritud tulemiaruandes proportsionaalselt sellega Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole seonduvate kuludega. Kontsern on lähtunud sihtfinant- täidetud ning kontsern toetuse vahendajana või saajana seerimise kajastamisel brutomeetodist, s.t saadud toetusi vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutin- ja kompenseeritavat kulu kajastatakse konsolideeritud gimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, tulemiaruandes eraldi. kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja/või tagasimaksekohustus toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja/ SIHTFINANTSEERIMINE või antud toetuste kulu. PÕHIVARA SOETAMISEKS Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et TULUDE ARVESTUS kontsern toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Vastavalt avaliku sektori Tulu kaupade müügist ja teenuse osutamisest kajastatak- finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile kajastavad se saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes 71  arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kau- kaasa, elukaaslane ja laps ning nende valitseva või olu- pade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga lise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja ja äriühinguid tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikus­ teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, tatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud või kui teenust osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega teh- lähtudes valmidusastme meetodist. tud tehingute osas avalikustatakse informatsioon lähtudes Tuluna koolitusteenuse osutamisest kajastatakse tulud avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist õppeteenustasudest, mis laekuvad õppivatelt üliõpilas- ainult nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele telt, täiendusõppe programmides osalejatelt jms. Tulu või kontserni sisedokumentide üldistele nõuetele või kajastatakse sellel perioodil, millal teenust osutati. Kui turutingimustele. õppeteenuse osutamine kandub üle järgmisse majandu- saastasse, kajastatakse saadud tasud konsolideeritud bi- lansis kirjel „Saadud ettemaksed“. Õppeaasta 2023/2024 SÜNDMUSED PÄRAST sügis­semestri õppeteenustasude summadest on 80% ARUANDEKUUPÄEVA arvestatud aruandeaasta tuludesse, 20% kajastatakse konsolideeritud bilansis saadud ettemaksetena ja kantak- Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajas- se tuludesse 2024. aastal. tuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. intressimäära. Pärast aruandekuupäeva, kuid enne konsolideeritud aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajasta­ mine konsolideeritud aastaaruandes sõltub sellest, kas TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA tege­mist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sünd- musega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus Seotud osapooltena on käesoleva konsolideeritud raama- on selline sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval tupidamise aastaaruande koostamisel käsitletud: eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju • kontserni sidusettevõtteid kajastatakse lõppenud aasta konsolideeritud bilansis • sihtasutusi, mille üks asutajatest on Tallinna Tehnika­ ja konsolideeritud tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv ülikool aruande­kuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, • Tallinna Tehnikaülikooli tegev- ja kõrgema juhtkonna mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud liikmeid (nõukogu liikmed, rektor, prorektorid, vastutus- asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei ka- ala direktorid) ning nende valitseva või olulise mõju all jastata lõppenud aasta konsolideeritud bilansis ja konso- olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühin- lideeritud tulemiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul guid kui nad on olulised. • Tallinna Tehnikaülikooli tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete pereliikmeid, kelleks loetakse vähemalt abi- LISA 2. RAHA JA RAHA LÄHENDID (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Raha pankades arvelduskontodel 31 971 975 37 837 483 Tähtajalised deposiidid pankades 10 000 000 10 000 000 Sularaha kassas 7 873 7 417 Kokku 41 979 848 47 844 900 Vaata lisa 23. 72 LISA 3. NÕUDED JA ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Nõuded ostjate vastu 2 739 444 2 149 830 Ostjatelt laekumata nõuded 2 774 713 2 214 894 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -35 269 -65 064 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded perioodi alguses -65 064 -64 832 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete laekumine 10 956 12 494 Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks kantud nõuded -23 526 -47 071 Perioodi jooksul lootusetuks kantud nõuded 42 365 34 345 Saamata sihtfinantseerimine (Lisa 4) 7 051 359 8 398 572 Maksude ettemaksed 574 209 353 165 Ettemaksed teenuste eest 1 146 217 1 073 077 Muud lühiajalised nõuded 7 185 804 8 876 659 Ettemakstud sihtfinantseerimine ja kaasfinantseerimine 6 358 115 8 354 928 Muud nõuded 827 689 521 731 Kokku 18 697 033 20 851 303 LISA 4. SAAMATA SIHTFINANTSEERIMINE (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Haridus- ja Teadusministeerium 2 565 165 4 229 098 Välismaised finantseerijad 2 532 162 2 016 615 Keskkonnaministeerium 968 926 87 881 Muud kodumaised finantseerijad 383 837 1 458 561 Tartu Ülikool 368 912 468 452 Maaeluministeerium 232 357 137 965 Kokku 7 051 359 8 398 572 Vaata ka Lisa 3. Saamata sihtfinantseerimine programmide lõikes 31.12.2023 31.12.2022 Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 1 365 144 1 309 099 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri 820 089 364 301 toetamine teekaardi alusel Erasmus + 659 400 162 444 Muud 4 206 726 6 562 728 Kokku 7 051 359 8 398 572 73  LISA 5. MAKSUD (eurodes) Maksu liik 31.12.2023 31.12.2022 ettemaks maksuvõlg ettemaks maksuvõlg Sotsiaalmaksu kohustis 0 1 872 849 0 1 698 128 Üksikisiku tulumaksu kohustis 0 1 049 962 0 940 577 Käibemaksu kohustis 0 369 186 0 308 006 Töötuskindlustusmakse kohustis 0 122 065 0 109 956 Kogumispensioni maksete kohustis 0 76 619 0 67 934 Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustis 0 45 344 0 42 981 Muud maksukohustised 0 15 0 11 Ettemaksukonto jääk 574 209 0 353 165 0 Kokku 574 209 3 536 040 353 165 3 167 593 LISA 6. SIDUSETTEVÕTETE AKTSIAD JA OSAD (eurodes) E-Kyla TFTAK AS KOKKU Arendus OÜ Asukoht Eesti Eesti 2022 Osaluse % aasta lõpus 20 33,33 Osalus investeerimisobjekti 385 491 15 248 400 739 omakapitalis aasta lõpus Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 385 491 15 348 400 839 sh soetusmaksumus 7 875 15 000 22 875 2023 Osaluse % aasta lõpus 20 33,33 Osalus investeerimisobjekti 426 064 15 703 441 767 omakapitalis aasta lõpus Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 426 064 15 703 441 767 sh soetusmaksumus 7 875 15 000 22 875 E-Kyla TFTAK AS Arendus OÜ Osakapital 39 375 4 500 Reservkapital 3 937 450 Ülekurss 4 108 40 500 Jaotamata kasum 2 033 202 1 659 Omakapital kokku 2 080 622 47 109 Investeerija osa omakapitalist 416 124 15 703 TFTAK AS 2023. a korrigeeritud majandustegevuse kasumiks oli 202 863 eurot, mille tulemusena Tallinna Tehnika­ ülikooli investeeringu väärtus kasvas 40 573 eurot (2022. a korrigeeritud kasum 414 900 eurot, investeering kasvas 82 980 eurot). E-Kyla Arendus OÜ 2023. a majandustegevuse kasumiks oli 1 365 eurot, mille tulemusena Tallinna Tehnikaülikooli inves- teeringu väärtus kasvas 455 eurot (2022. a kahjum 301 eurot, investeering kahanes 100 eurot). Mõlemad sidusettevõtted tegutsevad Eestis. 74 LISA 7. TÜTARETTEVÕTTED Osaluse määr (%) Tütarettevõtte nimetus Asukohamaa 31.12.2023 31.12.2022 TTÜ Üliõpilasküla MTÜ Eesti 100 100 TTÜ Spordiklubi MTÜ Eesti 100 100 TTÜ Kultuurikeskus MTÜ Eesti 100 100 LISA 8. MATERIAALSED PÕHIVARAD (eurodes) Muu Maa Ehitised Masinad ja materiaalne Lõpetamata Kokku Raamatud seadmed põhivara ehitus Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 3 579 829 155 461 313 51 355 239 13 091 616 6 594 705 263 393 230 346 095 Akumuleeritud kulum 0 -72 953 135 -42 639 399 -10 763 361 0 0 -126 355 895 Jääkmaksumus 3 579 829 82 508 178 8 715 840 2 328 255 6 594 705 263 393 103 990 200 2022. a toimunud muutused Soetused 0 596 756 3 239 071 491 844 60 965 3 028 171 7 416 807 Ümberklassifitseerimine 0 1 610 244 293 078 5 396 0 -1 908 718 0 Arvestatud kulum 0 -6 286 638 -1 970 102 -396 265 0 0 -8 653 005 ja allahindlus Muu mahakandmine 0 -134 256 -78 529 -4 369 -76 768 -4 080 -298 002 jääkmaksumuses Müüdud põhivara jääkmaksumuse 0 0 -8 471 0 0 0 -8 471 mahakandmine Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 3 579 829 157 294 004 53 829 466 13 478 235 6 578 902 1 378 766 236 139 202 Akumuleeritud kulum 0 -78 999 720 -43 638 579 -11 053 374 0 0 -133 691 673 Jääkmaksumus 3 579 829 78 294 284 10 190 887 2 424 861 6 578 902 1 378 766 102 447 529 2023. a toimunud muutused Soetused 0 1 358 277 2 935 320 310 939 71 000 3 799 509 8 475 045 Saadud mitterahaline 740 0 0 0 0 0 740 sihtfinantseerimine Ümber­- 0 4 585 324 20 126 58 142 0 -4 663 592 0 klassifitseerimine Arvestatud kulum 0 -6 464 100 -2 170 274 -341 773 0 0 -8 976 147 ja allahindlus Muu mahakandmine 0 -583 936 -845 442 -448 649 -12 642 0 -1 890 669 jääkmaksumuses Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 3 580 569 161 638 037 50 419 342 11 104 439 6 637 260 514 683 233 894 330 Akumuleeritud kulum 0 -84 448 188 -40 288 725 -9 100 919 0 0 -133 837 832 Jääkmaksumus 3 580 569 77 189 849 10 130 617 2 003 520 6 637 260 514 683 100 056 498 Pooleliolevate ehitustööde suurim objekt 31.12.2023 seisuga on Kuressaare kolledži moodulmaja ehitus summas 207 900 eurot, mis valmis ja võeti kasutusele 2024. aasta veebruaris. 75  Aruandeaastal valminud suuremad ehitustööd: • ICT õppehoone 7. korruse renoveerimine summas 1 328 869 eurot • Ehitajate tee 5 õppehoone U05-U06 korpuste korrustevahelise galerii renoveerimine summas 772 224 eurot • Ehitajate tee 5 õppehoone U04 korpuse 3. korruse renoveerimine summas 684 464 eurot Aruandeaasta suuremad soetused masinate ja seadmete grupis: • akuenergia salvestussüsteem summas 329 550 eurot • mudelkatse basseini kaamerasüsteem summas 285 604 eurot Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusesse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ viidi sisse muudatused, mis hakkasid kehtima 01.01.2023. Muudatus, mis mõjutas ühekordselt otseselt Tallinna Tehnikaüli­ kooli 2023. aasta majandustulemust, on materiaalse- ja immateriaalse põhivara arvelevõtmise soetusmaksumuse alam- piiri tõstmine 5 000 eurolt 10 000 euroni. Vastavalt muudatusele kanti aruandeaastal Tallinna Tehnikaülikoolis põhivara soetusmaksumusega alla 10 000 euro bilansist välja, kajastades selliste varade jääkmaksumuse 31.12.2022 seisuga 2023. aasta amortisatsioonikuluna. Mahakantud materiaalsete põhivarade jääkväärtus, mis on kajastatud aruandeaasta amortisatsioonikuluna, on 1 262 359 eurot. Samade varade 2023. aasta tavapärane kulum oleks olnud 278 211 eurot ehk piirmäära muutmine vähendas 2023. aasta tulemit 984 148 euro võrra. Vaata ka Lisa 9. LISA 9. IMMATERIAALSED PÕHIVARAD (eurodes) Lõpetamata Õigused ja Tarkvara tööd ja Kokku litsentsid ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2021 4 335 678 369 102 108 660 4 813 440 Akumuleeritud kulum -2 750 826 -193 359 0 -2 944 185 Jääkmaksumus 1 584 852 175 743 108 660 1 869 255 2022. a toimunud muutused Soetused 733 136 0 181 470 914 606 Ümberklassifitseerimine 190 230 0 -190 230 0 Kulum ja allahindlus -520 584 -45 841 0 -566 425 Mahakandmine jääkmaksumuses -20 702 0 0 -20 702 Saldo seisuga 31.12.2022 5 137 998 369 102 99 900 5 607 000 Akumuleeritud kulum -3 171 066 -239 200 0 -3 410 266 Jääkmaksumus 1 966 932 129 902 99 900 2 196 734 2023. a toimunud muutused Soetused 1 165 360 23 670 740 688 1 929 718 Ümberklassifitseerimine 696 050 0 -696 050 0 Kulum ja allahindlus -691 713 -38 427 0 -730 140 Mahakandmine jääkmaksumuses -29 092 -21 408 0 -50 500 Saldo seisuga 31.12.2023 6 753 260 332 464 144 538 7 230 262 Akumuleeritud kulum -3 645 723 -238 727 0 -3 884 450 Jääkmaksumus 3 107 537 93 737 144 538 3 345 812 Aruandeaasta suurimad investeeringud tehti õppehoonete teostusmudelite loomisesse kokku summas 596 150 eurot. Vastavalt muudatusele seoses põhivarade arvelevõtmise soetusmaksumuse alampiiri tõstmisega kanti aruandeaastal bilansist välja immateriaalseid põhivarasid jääkmaksumuses 50 500 eurot, mis kajastati aruandeaasta amortisatsiooni- kuluna.Samade varade 2023. aasta tavapärane kulum oleks olnud 19 219 tuhat eurot ehk piirmäära muutmine vähendas 2023. aasta tulemit 31 281 euro võrra. Vaata ka Lisa 8. 76 LISA 10. KAPITALI- JA KASUTUSRENT (eurodes) KAPITALIRENT Masinad ja Muu materiaalne Kokku seadmed põhivara Kapitalirendi kohustise saldo seisuga 31.12.2023 34 862 22 763 57 625 sh tagasimaksega kuni 1 aasta 15 845 22 763 38 608 sh tagasimaksega 1–5 aastat 19 017 0 19 017 Intressimäär 0%–4,44% 0% Maksetähtaeg 2026. aastal 2024. aastal Renditud varade akumuleeritud kulum 35 092 31 669 66 761 sh aruandeaasta kulum 21 507 11 018 32 525 Renditud varade jääkmaksumus 72 468 77 889 150 357 Kapitalirendi kohustise saldo seisuga 31.12.2022 18 786 50 077 68 863 sh tagasimaksega kuni 1 aasta 12 462 27 314 39 776 sh tagasimaksega 1–5 aastat 6 324 22 763 29 087 Intressimäär 4,44% 0% Maksetähtaeg 2024. aastal 2024. aastal Renditud varade akumuleeritud kulum 13 585 20 651 34 236 sh aruandeaasta kulum 13 585 11 011 24 596 Renditud varade jääkmaksumus 54 338 88 907 143 245 Aruandeaastal sõlmiti kapitalirendileping AS-ga Datel IT seadmete soetuseks summas 39 638 eurot, millest aruandeaastal tasuti 19 026 eurot. KASUTUSRENT Üüripinnad Transpordivahendid Tehnika 2023 2022 2023 2022 2023 2022 Kasutusrendi kulu perioodi jooksul 60 954 127 730 52 150 41 818 189 820 203 097 LISA 11. VÕLAD JA ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Saadud ettemaksed (Lisa 12) 21 859 059 33 485 534 Võlad töötajatele 4 156 353 3 894 546 Võlad tarnijatele 4 007 109 4 183 618 Maksuvõlad (Lisa 5) 3 536 040 3 167 593 Siht- ja kaasfinantseerimisega seotud kohustised 1 333 001 2 043 396 Muud kohustised 381 563 392 643 Kokku 35 273 125 47 167 330 77  LISA 12. SAADUD ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Kasutamata siht- ja kaasfinantseerimine 21 269 674 32 760 709 Koolitusteenuse ettemaks 528 914 501 238 Muud ettemaksed 44 437 32 918 Teadus- ja arenduslepingute alusel saadud ettemaksed 16 034 190 669 Kokku 21 859 059 33 485 534 Kasutamata siht- ja kaasfinantseerimine 31.12.2023 31.12.2022 Välismaised finantseerijad 13 302 078 25 779 846 Eesti Teadusagentuur SA 3 700 809 2 973 509 Haridus- ja Teadusministeerium 1 924 752 2 452 333 Tartu Ülikool 984 387 37 607 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 591 465 374 538 Muud kodumaised finantseerijad 262 940 435 076 Välisministeerium 138 439 70 730 Keskkonnaministeerium 132 548 204 547 Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus SA 128 192 285 361 Kaitseministeerium 104 064 147 162 Kokku 21 269 674 32 760 709 Kasutamata siht- ja kaasfinantseerimine programmide lõikes 31.12.2023 31.12.2022 Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 6 212 887 7 590 256 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027 Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 5 058 782 9 421 472 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 Personaalne uurimistoetus ja personaalne järeldoktoranditoetus 3 074 875 2 324 724 Muud 6 923 130 13 424 257 Kokku 21 269 674 32 760 709 78 LISA 13. ERALDISED (eurodes) PIKAAJALISED ERALDISED 31.12.2023 31.12.2022 Töösuhte lõppemise hüvitise eraldis 208 551 185 417 Kokku 208 551 185 417 Töösuhte lõppemise hüvitise eraldis on moodustatud rektori ja prorektorite töösuhtejärgsete hüvitistega kaasnevate kulude katteks, mis kuulub väljamaksmisele lepingutähtaja möödumisel. LISA 14. LAENUKOHUSTISED (eurodes) sealhulgas sealhulgas Makse- 31.12.2023 Laenu saldo tagasimaksega tagasimaksega Intressimäär tähtaeg kuni 1 aasta 1–5 aastat Kapitalirent (SEB Liising AS) 6 324 6 324 0 2024 4,44% Kapitalirent (Viking Security AS) 22 763 22 763 0 2024 0,0% Kapitalirent (Datel AS) 28 538 9 521 19 017 2026 0,0% 57 625 38 608 19 017 sealhulgas sealhulgas Makse- 31.12.2022 Laenu saldo tagasimaksega tagasimaksega Intressimäär tähtaeg kuni 1 aasta 1–5 aastat Kapitalirent (SEB Liising AS) 18 786 12 462 6 324 2024 4,44% Kapitalirent (Viking Security AS) 50 077 27 314 22 763 2024 0,0% 68 863 39 776 29 087 Vaata ka Lisa 10. LISA 15. TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST (eurodes) 2023 2022 Teadus- ja arendustegevuse lepingud ning teenustööd 9 079 186 8 536 054 Muu majandustegevus 6 779 475 6 669 058 Täienduskoolitus 3 365 221 2 927 500 Tasemeõppe õppeteenustasud 2 268 498 2 481 241 Kokku 21 492 380 20 613 853 Tulud majandustegevusest geograafiliste piirkondade lõikes 2023 2022 Eesti 18 950 735 17 718 463 Euroopa Liidu liikmesriigid 1 335 364 1 647 351 Muud riigid 1 206 281 1 248 039 Kokku 21 492 380 20 613 853 79  LISA 16. SAADUD TEGEVUSTOETUS (eurodes) 2023 2022 Tegevustoetus riigieelarvest õppetegevuseks 57 229 896 51 775 598 Kõrghariduse tegevustoetus 51 637 575 45 436 737 Doktoranditoetuse fond 1 524 600 2 130 480 IT õppekavade toetus 1 471 250 1 471 250 Doktoriõppe tulemusrahastamine 770 040 837 000 Ukraina päritolu üliõpilaste toetamine 553 000 596 200 Üliõpilaste tulemusstipendiumi fond 507 500 520 000 Raamatukogu tegevustoetus 420 931 420 931 Regionaalse kõrgharidusõppe toetus 345 000 363 000 Tegevustoetus riigieelarvest teadus- ja arendustegevuseks 15 827 191 14 083 970 Baasfinantseerimine 12 292 223 11 463 178 Nooremteadurite töötasu fond 2 832 368 1 915 852 Teadusandmebaaside litsentside hankimine 619 600 621 940 ja teadusraamatukogude toetamine Teaduskollektsioonide toetamine 83 000 83 000 Muu finantseerimine riigieelarvest -125 082 43 344 Muud toetused 513 066 730 024 Kokku 73 445 071 66 632 936 LISA 17. TULUD SIHTFINANTSEERIMISEST (eurodes) Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2023 2022 Kodumaine sihtfinantseerimine 16 172 151 13 371 811 toetused Eesti Teadusagentuur SA-lt 11 804 788 9 739 072 toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt 1 639 322 1 045 398 toetused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt 710 129 979 649 toetused Keskkonnaministreeriumilt 679 567 295 197 toetused muudelt finantseerijatelt 581 266 766 215 toetused Tartu Ülikoolilt 275 369 179 669 toetused Kaitseministeeriumilt 254 702 143 916 toetused Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuselt 227 008 222 695 Välismaine sihtfinantseerimine 24 724 328 25 773 798 toetused välismaistelt finantseerijatelt 14 911 001 9 574 732 vahendatud toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt 6 878 551 11 314 338 vahendatud toetused muudelt finantseerijatelt 647 572 688 033 vahendatud toetused Tartu Ülikoolilt 528 753 887 039 vahendatud toetused Keskkonnaministeeriumilt 516 899 64 490 vahendatud toetused Eesti Teadusagentuur SA-lt 495 729 2 158 856 vahendatud toetused Rahandusministeeriumilt 272 228 586 465 vahendatud toetused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt 237 907 346 332 vahendatud toetused Maaeluministeeriumilt 235 688 153 513 Kokku 40 896 479 39 145 609 80  Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 2023 2022 Kodumaine sihtfinantseerimine 3 516 973 115 732 toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt 3 410 339 12 500 toetused muudelt finantseerijatelt 106 634 103 232 Välismaine sihtfinantseerimine 1 568 382 1 284 289 vahendatud toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt 1 526 969 1 183 538 vahendatud toetused muudelt finantseerijatelt 41 413 100 751 Kokku 5 085 355 1 400 021 Tulud sihtfinantseerimisest kokku 45 981 834 40 545 630 Tegevuskulude sihtfinantseerimine programmide lõikes 2023 2022 Personaalne uurimistoetus ja personaalne järeldoktoranditoetus 11 074 152 9 180 519 Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 5 815 005 5 940 272 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 4 538 954 1 237 380 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027 Muud 19 468 368 22 787 438 Kokku 40 896 479 39 145 609 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks programmide lõikes 2023 2022 Toetus hoonete energiatõhusust kasvatavateks nutikateks investeeringuteks 3 000 000 0 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu 1 146 984 527 933 toetamine“ tegevuse 4.1.3. „Targa linna tippkeskuse toetusmeede" Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel 742 134 319 054 Muud 196 237 553 034 Kokku 5 085 355 1 400 021 Kodumaiste ja välismaiste vahendatud sihtfinantseeritavate projektide rahastamine toimub üldjuhul refinantseerimise põhimõttel, mille kohaselt Tallinna Tehnikaülikooli kontsern toetuse saajana teeb esmalt omavahenditest kulud ning seejärel hüvitatakse need toetuse vahendaja poolt vastava taotluse ja tõendava dokumentatsiooni alusel. Seejuures mõ- jutab projektide elluviimist ja toetuse laekumist projektides tehtud kulude abikõlblikkuse hindamine toetuse vahendaja poolt. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulude katteks saadud toetus tuleb toetuse vahendajale tagasi maksta. Tallinna Tehnikaülikooli kontsern sihtfinantseerimise saajana ja vahendajana on 2023. aastal seoses kontsernile esitatud sihtfinantseerimise tagasimakse nõuetega kajastanud sihtfinantseerimise tulu vähendamist kokku summas 654 700 eurot, sealhulgas 624 696 eurot seoses potentsiaalselt tagasimaksmisele kuuluva „Targa linna tippkeskus“ projekti 2014–2020.4.01.20–0289 käibemaksu osaga. (2022. a kajastati sihtfinantseerimise tulu vähendamist 11 604 eurot). LISA 18. MUUD TULUD (eurodes) 2023 2022 Muud tulud 130 711 16 643 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist 2 437 28 974 Muud tulud varadelt 2 692 7 326 Kokku 135 840 52 943 81  LISA 19. TOETUSTE VAHENDAMINE JA LIIKMEMAKSUD (eurodes) 2023 2022 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 6 961 042 5 026 162 välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 6 275 340 4 473 803 kodumaine sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 685 702 552 359 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 79 842 73 055 välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 67 866 73 055 kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 11 976 0 Liikmemaksud 732 887 633 154 Antud tegevustoetused 80 669 165 126 Kokku 7 854 440 5 897 497 LISA 20. TÖÖJÕUKULUD (eurodes) 2023 2022 Töötasud 60 788 203 53 633 012 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 20 571 355 18 162 945 Muud 740 450 593 645 Kokku tööjõukulud 82 100 008 72 389 602 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 703 1 666 LISA 21. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD (eurodes) 2023 2022 Kinnistute kulud 8 656 774 10 079 798 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 3 452 940 2 557 313 Lähetuskulud 2 879 409 2 349 840 Administreerimiskulud (sh esinduskulud) 2 218 876 1 846 992 Kommunikatsiooni, reklaami- ja kultuurikulud 1 650 022 1 577 320 Uurimis- ja arendustööd 1 403 941 1 398 226 Materjalid, kemikaalid 1 361 598 1 162 547 Koolitamise kulud (õppevahendid, allhange, toidukulude toetus jms) 899 816 757 913 Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) 840 763 598 330 Teavikute ja museaalide kulud 835 663 886 295 Masinate ja seadmete majandamiskulud 775 730 624 371 Inventari kulud 742 329 595 129 Sõidukite majandamiskulud 524 278 375 815 Mitmesugused majanduskulud 472 933 489 208 Kokku 26 715 072 25 299 097 82 LISA 22. MUUD KULUD (eurodes) 2023 2022 Maksud 5 162 141 4 712 760 Lõivud ja trahvid 47 046 57 468 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded 14 488 30 434 Muud kulud 13 814 7 474 Kokku 5 237 489 4 808 136 LISA 23. FINANTSTULUD JA -KULUD (eurodes) 2023 2022 Intressitulud 1 480 739 84 885 Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütar- ja sidusettevõtetesse (Lisa 6) 41 028 82 880 Dividenditulu 0 5 299 Muud finantstulud ja -kulud 830 848 Intressikulud -657 -26 540 intressikulu võetud laenudelt -657 -9 022 muud intressikulud 0 -17 518 Kokku 1 521 940 147 372 31.12.2023 seisuga oli laekumata intressitulu arvelduskontodelt ja lühiajalistelt deposiitidelt 182 520 eurot (31.12.2022 oli 56 935 eurot). Intressimäärad, mida teeniti arvelduskontodelt ja lühiajalistelt deposiitidelt olid 2023. aastal 0,3%–4,85% aastas (2022. aastal 0%–1,9%). LISA 24. BILANSIVÄLISED VARAD Bilansiväliselt arvestatakse kontsernis varasid soetusmaksumusega 2 000 kuni 9 999,99 eurot. Seisuga 31.12.2023 oli bilansiväliste varade soetusmaksumus 16 184 476 eurot (31.12.2022 oli 15 568 822 eurot). LISA 25. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestati tasudeks 2023. aastal 697 975 eurot, sh preemiaid ja lisatasusid 14 990 eurot, hüvitisi 18 668 eurot (2022. aastal 699 310 eurot, sh preemiaid ja lisatasusid 28 348 eurot). Mitteturutingimustel, õigusaktidele või kontserni sisedokumentide üldistele nõuetele mittevastavaid tehinguid 2023. ja 2022. aastal ei olnud. LISA 26. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise täht- ajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma. 83  LISA 27. ARUANDEKUUPÄEVA JÄRGSED SÜNDMUSED Aruandekuupäeva järgselt sai Tallinna Tehnikaülikool teavituse Riigi Tugiteenuste Keskuselt toetuse vabatahtliku ta- gastamise kohta projekti „Targa linna tippkeskus“ 2014–2020.4.01.20–0289 osas. Teavituse kohaselt loetakse projekti välja makstud toetusest osa mitteabikõlblikuks, millega kohustatakse tagasi maksma toetust summas 109 582 eurot. Tagasimakstav summa kajastatakse 2024. aasta sihtfinantseerimise tulu vähendusena. Tagasimaksega seonduv tehing suurendab 2024. aasta tulemit 515 114 euro võrra, kuna aruandeaastal vähendati sihtfinantseerimise tulu projekti „Targa linna tippkeskus“ 2014–2020.4.01.20–0289 osas summas 624 696 eurot. LISA 28. LISAINFORMATSIOON EMAETTEVÕTTE KOHTA Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ning netovara muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a tütar- ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses miinus allahindlused. BILANSS (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 VARAD 162 417 273 171 929 194 KÄIBEVARAD 60 174 575 68 461 422 Raha ja raha lähendid 41 143 466 47 212 489 Nõuded ja ettemaksed 18 898 468 21 066 309 Varud 132 641 182 624 PÕHIVARAD 102 242 698 103 467 772 Osalused tütar- ja sidusüksustes 7 875 7 875 Finantsinvesteeringud 51 202 51 202 Nõuded ja ettemaksed 200 504 384 042 Materiaalne põhivara 98 637 304 100 827 919 Immateriaalne põhivara 3 345 813 2 196 734 KOHUSTISED JA NETOVARA 162 417 273 171 929 194 KOHUSTISED 34 542 108 46 528 212 Lühiajalised kohustised 34 330 500 46 335 992 Võlad ja ettemaksed 34 298 215 46 308 677 Eraldised 0 0 Laenukohustised 32 285 27 315 Pikaajalised kohustised 211 608 192 220 Laenukohustised 19 016 22 762 Eraldised 192 592 169 458 NETOVARA 127 875 165 125 400 982 Eelmiste perioodide tulem 125 400 982 122 899 104 Aruandeaasta tulem 2 474 183 2 501 878 84 TULEMIARUANNE (eurodes) 2023 2022 TEGEVUSTULUD 136 846 105 124 123 474 Tulud majandustegevusest 17 471 163 17 068 985 Saadud tegevustoetus 73 260 562 66 471 052 Saadud sihtfinantseerimine 45 981 834 40 545 630 Muud tulud 132 546 37 807 TEGEVUSKULUD 135 874 726 121 696 836 Stipendiumid 6 186 764 7 387 979 Toetuste vahendamine ja liikmemaksud 8 708 656 6 727 179 Tööjõukulud 80 318 932 70 733 933 Mitmesugused tegevuskulud 24 645 747 23 294 596 Muud kulud 4 763 314 4 383 980 Põhivara kulum ja väärtuse langus 11 251 313 9 169 169 TEGEVUSTULEM 971 379 2 426 638 Finantstulud ja -kulud 1 502 804 69 941 Tulem osalustelt 0 5 299 ARUANDEAASTA TULEM 2 474 183 2 501 878 85  RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2023 2022 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST Aruandeaasta tegevustulem 971 379 2 426 638 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja allahindlus ning mahakandmine jääkväärtuses 11 251 313 9 169 169 Kasum põhivarade müügist -2 437 -28 974 Muutus eraldistes 23 133 -102 532 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 282 944 -2 832 726 Varude muutus 49 983 -26 099 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -12 010 462 15 726 642 Rahavood põhitegevusest kokku 2 565 853 24 332 118 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -10 169 398 -8 244 603 Antud laenud 0 -600 000 Tagasi makstud laenud 199 093 35 897 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel 0 -483 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 0 51 Laekunud dividendid 0 5 299 Laekunud intressid ja muu finantstulu 1 377 219 30 523 Laekunud põhivarade müügist 4 551 39 154 Rahavood investeerimistegevusest kokku -8 588 535 -8 734 162 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Kapitalirendi maksed -46 341 -27 314 Makstud intressid 0 -17 519 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -46 341 -44 833 RAHAVOOD KOKKU -6 069 023 15 553 123 Raha ja raha lähendid aasta alguses 47 212 489 31 659 366 Raha ja pangakontode muutus -6 069 023 15 553 123 Raha ja raha lähendid aruandeaasta lõpus 41 143 466 47 212 489 86 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Eelmiste Aruandeaasta Kokku perioodide tulem tulem Saldo seisuga 31.12.2021 118 152 841 4 746 263 122 899 104 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -7 875 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 1 207 927 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2021 124 099 156 2021. a tulemi edasikandmine 4 746 263 -4 746 263 0 2022. a aruandeaasta tulem 0 2 501 878 2 501 878 Saldo seisuga 31.12.2022 122 899 104 2 501 878 125 400 982 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -7 875 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 1 180 647 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2022 126 573 754 2022. a tulemi edasikandmine 2 501 878 -2 501 878 0 2023. a aruandeaasta tulem 0 2 474 183 2 474 183 Saldo seisuga 31.12.2023 125 400 982 2 474 183 127 875 165 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -7 875 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 1 332 799 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2023 129 200 089 87  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Tallinna Tehnikaülikooli nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Tallinna Tehnikaülikooli ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2023, konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 63 kuni 87 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi konsolideeritud raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. 88 eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 /digitaalselt allkirjastatud/ Liina Randmann Vandeaudiitori number 661 Tallinn, 28. märts 2024 2 89  2023. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJASTAMINE Tallinna Tehnikaülikooli juhtkond on koostanud Tallinna Tehnikaülikooli kontserni 31.12.2023 lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest ja sõltumatu vandeaudiitori aruandest. Tallinna Tehnikaülikooli rektor on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja ülikooli nõukogule esitamiseks heaks kiitnud 28. märtsil 2024. Rektor TIIT LAND /allkirjastatud digitaalselt/ Finantsjuht MADIS MARGUS /allkirjastatud digitaalselt/ Pearaamatupidaja AVE TAMM /allkirjastatud digitaalselt/ 90