Teie 20.11.2025 nr RIIGIKOGU/25-1167/-
Riigikogu põhiseaduskomisjon
3T
[email protected]
Meie 01.12.2025 nr 8-2/8781
Eesti lipu seaduse täiendamise seaduse eelnõu
(747 SE) valitsuse arvamuse esitamine
Riigikogu esimees edastas Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks Riigikogu liikmete Varro
Vooglaiu, Anti Poolametsa, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Rene Koka, Rain Epleri
ja Evelin Poolametsa 22.10.2025 algatatud Eesti lipu seaduse täiendamise seaduse eelnõu (747 SE).
Eelnõuga soovitakse täiendada Eesti lipu seaduse § 10 lõigetega 7 ja 8, et tagada Eesti lipu eristaatust
läbi selle ainukasutuse riigi ja ülejäänud avaliku sektori hoonetel ning välistada ideoloogilisi sõnumeid
kandvate lippude heiskamine lisaks ka Eesti Vabariigi diplomaatiliste välisesinduste hoonetel.
Riigisekretär edastas 17.11.2025 justiits- ja digiministrile selgitused kõnealuse seaduseelnõu kohta,
mis on alljärgnevad:
„Riigikantselei on Eesti lipu seaduse koostaja ning sama seaduse kohaselt ka Eesti lipu kasutamise
korra ja hea tava kohta selgituste andja.
Eesti lipu seaduse laiem mõte
Eesti lipp on meie riigi ja rahva sümbol, see tähistab Eesti põhiseadusliku korra kehtivust, riigi
territooriumi ja jurisdiktsiooni, rahvusliku identiteedi elujõudu, meie kultuurilisi püüdluseid ning ühist
väärtusruumi. Eesti lipp on Eesti idee kandja ja kõigi Eesti inimeste tunnus!
2004. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti lipu seadus muutis oluliselt meie sinimustvalge lipu seniseid
kasutamise lähtealuseid ning praktikat. Uue põhimõtte kohaselt hakkasid riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutused Eesti lippu kasutama kui riigilippu ning teised isikud kasutavad seda kui
rahvuslippu. Seaduse eesmärk ei ole piirata Eesti lipu kasutamist.
Seadus kehtestab Eesti lipu kasutamisel miinimumregulatsiooni, mida riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud järgima. Seaduse seletuskirjas on
läbivalt selgitatud, et miinimumregulatsioon ei ole kehtestatud piirama enamat lipukasutamist,
sealhulgas riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel. Miinimum-regulatsiooni eesmärk on tagada Eesti
lipule kaitse vääritu kohtlemise eest.
Seletuskirjas on eraldi veel rõhutatud, et kuna eraisikutel enam lipuheiskamise kohustust ei ole, siis
riigiasutused peavad lipukasutamisega andma eeskuju. See tähendab ühest küljest loomulikult
korrektset lipukasutamist (aupunkti heiskamine, õigel ajal heisatud ja langetatud, korrektset
lipusuurust, puhast ja kirgaste värvidega lipukangast jne), kuid teisest küljest tähendab see ka lipu või
lippude laiemat kasutamist (võrreldes seaduses nõutud miinimumiga) institutsiooni või asutuse oluliste
sündmuste, väärtuste ja sõprussidemete äramärkimiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Euroopa Liidu lipu kasutamise kord määrati Eestis esmakordselt kindlaks Eesti lipu seadusega. Eesti
valis toona, kui me veel ei olnud Euroopa Liidu liikmed, lähenemise, et Euroopa Liidu lipu kasutamine
on samuti miinimumtasemel reguleeritud – koos Eesti lipuga tuleb heisata Euroopa Liidu lipp Euroopa
päeval ja Euroopa Parlamendi valmiste päeval Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse,
Riigikohtu, Riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitseväe peastaabi, valla- ja
linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele. Sätte eesmärk on rõhutada Eesti kuulumist
Euroopa kultuuri- ja väärtusruumi ning teadvustada Eesti kuulumist Euroopa Liitu. Seaduse
seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et Euroopa Liidu lippu võib kasutada ka mujal (s.o teiste isikute
ja asutuste poolt) ja muul ajal (vabadus kasutada seda igal ajal).
Eelnõust
Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks saadetud seaduse eelnõu koosneb kahest lipukasutamist
piiravast sättest. Esmalt soovitakse piirata avaliku sektori institutsioonide ja asutuste õigust alaliselt
või siis pikaajaliselt heisata teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lippe. Sama sättega on
püütud üldsõnaliselt defineerida ka välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni lipu heiskamise
eesmärk (protokollilistel eesmärkidel). Sätte mõistmiseks on seletuskirjas toodud, et piirang tagab
Eesti lipule eristaatuse.
Teise sättega soovitakse keelata ideoloogilist sõnumit kandvate lippude kasutamist Eesti riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning välisesinduste hoonetel. Sätte
praktikas ellurakendamise mõistmiseks on seletuskirjas toodud näidetena seksuaalvähemuste,
poliitiliste liikumiste ning Euroopa Liidu lipp.
Riigikantselei hinnangul ei aita lipukasutamise piiramine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes
põhimõtteliselt kaasa Eesti lipu eristaatuse tõstmisele ega meie lipukultuuri arenemisele. Keeld
kasutada lippe (Euroopa Liidu, NATO, maakonna, linna, valla, asutuse, seltsi jne, jne) kui
immanentselt ideoloogilist sõnumit edastavat visuaalse kommunikatsiooni atribuute on
ebaproportsionaalne ning see ei ole rahvusvahelisest õigusest ja lippudega seotud hea tavast
tulenevalt praktikas rakendatav.
Kokkuvõtvalt on Eesti lipu seadusega kehtestatud regulatsioon miinimumnõuded, millele peab Eesti
lipu kasutamine vastama. Seaduse eesmärk on soodustada Eesti lipu kasutamist ja edendada
lipukultuuri kõige laiemalt, sealhulgas pakkuda võimalusi väljendada visuaalselt ehk lippude
heiskamisega olulisi sõnumeid. Riigikantselei ei toeta esitatud seadusemuudatust, küll aga võiks
seaduseandja kaaluda eeskuju andmiseks laiendada Eesti lipu alaliselt heiskamise kohustust
kõikidele riigiasutustele ning ka koolieelsetele lasteasutustele.“1
Vabariigi Valitsus arutas kõnealust eelnõu 20. novembri 2025 istungil. Istungi protokolli kohaselt
otsustas Vabariigi Valitsus eelnõu mitte toetada ning tegi justiits- ja digiministrile ülesandeks teha
Vabariigi Valitsuse arvamus Riigikogu põhiseaduskomisjonile teatavaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
1 Arvutivõrgus: https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT00405A32?open
2
Signe Teiv 58843859
[email protected]
3