Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) on koostatud Euroopa Liidu (edaspidi EL ) ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi muudatuste rakendamiseks . Eelnõuga viiakse kalapüügiseadus (edaspidi KPS ) ja teised seadused kooskõlla EL-i uu te nõuetega kalapüügi valdkonnas , kuna kehtivad reeglid ei vasta enam EL -i ühise kalanduspoliitika kontroll i süsteemi ja loodusressursside kaitse nõuetele. Edaspidi muutub kalapüügiandmete esitamine elektrooniliseks ja põhjalikumaks, kala päritolu muutub digitaalselt jälgitava ks kogu tarneahela ulatuses ning kalalaevad varustatakse järk- järgult asukoha jälgimisseadmetega. Samuti karmistatakse kala päritolu tõendamise reegleid , tugevdatakse järelevalvet ja karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral , arvestades rikkumise korral püütud kala väärtust. Seega uute EL-i nõuete rakendamiseks on vajalik ajakohastada mitmeid KPS-i sätteid, muuta karistusregistri seadust ( edaspidi KarRS ), kalandusturu korraldamise seadust ( edaspidi KTKS ) ja riigilõivuseadust (edaspidi R L S ). KarRS -i muutmine on vajalik, et anda Keskkonnaametile ( edaspidi KeA ) juurdepääs karistusregistri ja selle arhiivi andmetele väärteo korduvuse arvestamise ks , mis on seotud tõsiste rikkumistega . KTKS-i muutmine on vajalik, et tagada EL-i kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuete rakendamine. R L S-i muudetakse, et vabastada KeA riigilõivu maksmisest karistusregistri andmepäringute puhul. M uudatuste eesmärk on suurendada sektori läbipaistvust ja ausat konkurentsi, tagada l oodusressursside paremat kaitset ning tagada, et Eesti kalandussektor vastab EL-i nõuetele . Muudatustega kaasneb mõningane lühiajaline negatiivne mõju majandusele, ettevõtjatele kehtesta ta vate täiendavate kohustuste näol, samas pikemas perspektiivis kaasneb muudatustega positiivne mõju majandusele, kuna uued nõuded teenivad kalavarude kaitse ja taastamise eesmärki. Uued nõuded ja digitaalsed süsteemid suurendavad ettevõtjate halduskoormust. Halduskoormus kasvab eelkõige ettevõt jatel, kes kasutavad alla 12 m eetrise kogupikkusega kalalaev u, kuna muudatuse tulemusel tekib kohustus varustada ka selliseid kalalaevu asukoha jälgimise seadmega . L isaks kasvab halduskoormus kõikidel ettevõtjatel seoses uu te kalapüügi- ning vesiviljelustoodete jälgitavuse nõ u etega . Halduskoormust vähendatakse järgmiste nõuete kaotamisega: kalalaevatunnistuse asendamine elektroonilisega ning kalalaevatunnistuse tagastamise nõude kaotamine; kalalaeva merekõlblikkuse tunnistuse ja vastavuse tunnistuse esitamise nõude kaotamine kalalaeva kalapüügiloa taotlemisel; püügia ndmete elektrooniliseks esitamiseks vajaliku d kasutajaõiguse d saanud i sik ei pea ise enam teavita ma asjaomasel tegevusalal tegevuse lõpetamisest , vaid seda peab kasutajaõiguste andja ise kontrollima; püügitegevuste raporteerimisel lõkspüüniste koordinaatide esitamise nõude kaotamine passiivpüünistega püügil ; kolmanda riigi kalalaeva lossimisel ei pea enam päritolu tõendavateks dokumentideks esitama sadamariigi kontrollidokumenti, eelteadet, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni . 1.2. Eelnõu ettevalmistajad E elnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin (tel 626 0715, [email protected] ), valdkonnajuht Herki Tuus (tel 626 0711, [email protected] ), nõunikud Aare Tuvi mailto: (tel 626 0712, [email protected] ) , Epp Meremaa (tel 625 6223, [email protected] ) ja Külli Aas (tel 5625 8463, [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ( leeni.kohal @agri.ee, 5698 3427 ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga . Eelnõuga muudetavad sätted on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisega . Eelkõige nõukogu määrus e (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50) (edaspidi nõukogu määrus nr 1224/2009 ) rakendamisega. Eelnõuga muudetakse kalapüügiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 23 , karistusregistri seaduse redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 8 , kalandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni RT I, 26.09.2023, 2 ja riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 02.10.2025, 7 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. E elnõu on kooskõlas põhiseaduse § -ga 5 , mis sätestab, et loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ning § -ga 53, mis sätestab, et i gaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 37, mille kohaselt k õrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõte te koha ldamine . 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on rakendada n õukogu määrus t nr 1224/2009 , mida muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1224/2009, nr 1967/2006, nr 1005/2008, 2016/1139, 2017/2403 ja 2019/473 (edaspidi kalanduse kontrollimäärus ). Kuigi n õukogu määrus nr 1224/2009 oli kehtestatud ühise kalanduspoliitika rakendamise tagamiseks, siis EL ühi n e kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP ) oli kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1380/2013 ) , mis jõustus hiljem. Seega kehtiv kalanduskontrolli süsteem o li välja töötatud enne reformitud ühist kalanduspoliitikat ning ei ole sellisel kujul sellega täielikult sidus. Lisaks kajastab süsteem rohkem kui viieteistkümne aasta taguseid kontrollistrateegiaid ja metoodikaid ning sellel puuduvad vahendid, et rahuldada tõhusalt praeguseid ja tulevasi vajadusi seoses kalandusandmete ja kalalaevastike kontrolliga, vastata kalandustavade ja -tehnoloogiate jätkuvale arengule ning kasutada tänapäevase ja kulutõhusama kontrollitehnoloogia ja andmevahetussüsteemide eeliseid. Praegune süsteem ei kajasta ka uusi ja tänapäevaseid liidu poliitikapõhimõtteid, mis on hiljuti vastu võetud, näiteks plastistrateegia, digitaalse ühtse turu strateegia ja rahvusvaheline ookeanide majandamine. Euroopa komisjoni (edaspidi ka komisjon ) õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hinnang , Euroopa Kontrollikoja eriaruanne ja Euroopa Parlamendi resolutsioon on kõik näidanud, et ÜKP-l on puuduseid ja see ei ole kokkuvõttes eesmärgipärane. Alates kõikide nende dokumentide avaldamisest on toimunud mitmed arutelud ja seisukohtade vahetused nõukogus, Euroopa Parlamendis, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti haldusnõukogus ning liikmesriikide ja sidusrühmadega. Need arutelud on kinnitanud, et EL-i institutsioonide ja otseste sidusrühmade vahel valitseb üksmeel, et kalanduskontrolli süsteem ei ole tõhus ja tulemuslik ega vasta praegusel kujul täielikult eesmärgile tagada jätkuvalt ÜKP eesmärkide saavutamine. Sellest lähtuvalt on k omisjon välja töötanud kalanduse kontrollimäärus e , mis jõustus 10. jaanuaril 2024. a ning millega muudeti seni kehtinud nõukogu määrus t nr 1224/2009 . Ühise kalanduspoliitika eesmärgiks on tagada, et kalandus- ja vesiviljelustegevus oleksid pika aja jooksul keskkonnasäästlikud ning neid juhitaks viisil, mis on järjepidev, et saavutada majanduslikud, sotsiaalsed ja tööhõivega seotud eesmärgid . Selle edukus sõltub suurel määral tõhusa kontrolli- ja jõustamissüsteemi rakendamisest. Käesoleva e elnõu eesmärk on viia KPS kooskõlla kalanduse kontrollimääruse ga . Kalanduse kontrollimääruse sätted jõustuvad järk-järgult alates 10. jaanuarist 2026. a kuni 1. jaanuarini 2030. a ja need on järgmised: laien eb järk-järgult kohustus jälgida kalalaevade tegevust merel laevaseire seadmete abil kõigile alla 12 -meetrise kogupikkusega kalalaevadele; täieneb esita ta vate kalapüügiga seotud andmete hulk ja nende esitamine muutub järk- järgult kõigile püüdjatele elektrooniliseks; tekib kohustus paigaldada teatud kalalaevadele statsionaarsed süsteemid mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks; lisandub kalalaeva kogumahutavuse kontrollimise nõue; hakatakse registreerima kala jälgitavuse ehk päritolu tõendamise andmeid elektrooniliselt ning luuakse seos kalapüügi- või vesiviljelustoodete partii ja püügireisi või korje vahel, sealhulgas sise - ja piiri veekogudel; väheneb kala koguse piirmäär, mida võib esmakokkuostu vormistamata müüa; muu tuvad kala ja veetaime kaalumisega seotud nõuded; täien eb tõsiste rikkumiste nimekir i ja lisa nduvad ka tingimused, mille alusel teatud rikkumisi kvalifitseeritakse tõsisteks rikkumisteks; täien eb riikliku järelevalve erimeetmete loetelu ; lisandub karistus EL -i ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest ; täien eb EL -i ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem, mis kohaldub edaspidi ka kalalaeva kaptenitele ja kaluritele. E elnõuga rakendatakse eelkõige kalanduse kontrollimäärus t välja arvatud mõned üksikud erandid ( eelnõu § 1 punkt 3 9 ) . Muudatus t e jõustu mise ajaraam on järgmine : alates 10. jaanuarist 2026. a hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid : uued kaluri kalapüügiloa nõuded; tä iendatud püügiandmete esitami s e nõuded (sealhulgas harrastuspüügis); uued kala päritolu tõendamise nõuded; uus esmakokkuostu vormistamata müüa lubatud kalakoguse piirmäär ; uued kaalumise nõuded; uus tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem , mis kohaldud edaspidi ka kalalaeva kaptenitele ja kaluritele; täiendatud tõsiste rikkumiste loetelu ning kohandatud karistusnormid ; uus karistus tõsise rikkumise toimepanemise eest, mi lle määramise aluseks on kala või veetaime väärtus; täiendatud riikliku järelevalve erimeetme te loetelu ; alates 10. jaanuarist 2028. a hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid : kalalaevade asukoha jälgimine merel 9—12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ja aktiivpüüniseid kasutavatele alla 9 meetrise kogupikkusega kala laevadele; üle 221 - kilovatise võimsusega kõrge riskiga kalalaevade mootorivõimsuse pidev jälgimine; alates 10. jaanuarist 2029. a hakkavad kehtima kala päritolu tõendamise nõuded kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konservidele; alates 1. jaanuarist 2030. a hakkab kehtima kalalaevade püügitegevuse jälgimise kohustus merel kõikidele alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ning harrastus kala püügi l tuleb püügiandmeid koguda igapäevaselt selliste liikide puhul , millele avaldab harrastuspüü k oluli st mõju. S elguse huvides märgime, et viitame läbivalt eelnõu seletuskirjas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse le (EL) 2023/2842 kui kalanduse kontrollimäärusele, kuna nõukogu määrus e nr 1224/2009 konsolideeritud versiooni ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Samuti märgime, et kalanduse kontrollimäärusega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus e (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) (edaspidi komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 ) . Komisjoni poolt esitatud eelnõude alusel on teada, et komisjon kehtestab lähiajal uued nõukogu määruse nr 1224/2009 rakendusaktid. Kuna komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 tunnistatakse kehtetuks ning viimast asenda takse uute rakendusaktidega , on vaja muuta vastavaid viited KPS - is . K omisjoni rakendusmäärus e (EL) nr 404/2011 kehtetuks tunnistamisel jäävad üleminekuperioodil kehtima need sätted, mis puudutavad nõudeid, mis hakkavad kalanduse kontrollimääruse alusel kehtima hiljem kui 10. jaanuarist 2026. a. Üleminekuperiood kestab kuni vastavate kalanduse kontrollimääruse sätete jõustumiseni. Komisjon asendab komisjoni rakendusmäärus e (EL) nr 404/2011 uu t e rakendus- ja delegeeritud määrus t ega. Näiteks juba on vastu võetud harrastuspüügi andmete kogumist puudutav rakendusakt . Eraldi rakendus akt töötatakse välja kaalumise ja mootorivõimsuse mõõtmise ja registreerimise täpsete nõuete jaoks, mis on plaanis vastu võtta 2026. a ja 2027. a vastavalt . Uute rakendus aktide viited eelnõus on märgitud tähega „ x “ , sest vastavaid rakendus akte veel pole avaldatud . Väljatöötamiskavatsust ( edaspidi VTK ) ei ole antud muudatuse puhul koostatud, sest eelnõu käsitleb EL - i õiguse rakendamist ja vastavalt Vabariigi Valitsus 29. detsembri 2011 . a määruse nr 228 „ hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ § 1 lõike 1 punkti le 2 ei ole sel juhul VTK koostamine nõutav . 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb viiest paragrahvist, millest esime ne käsitleb KPS- is tehtavaid muudatusi , te ine käsitleb KTKS - is tehtavaid muudatusi , kolm a s KarRS - is tehtavaid muudatusi , nelj as R L S - i s tehtavaid muudatusi ja viiendas sätestatakse seaduse jõustumi saeg . 3 .1. Kala müük tarbijale (eelnõu § 1 punkt 1 ) Eelnõu § 1 punktiga 1 ajakohastatakse viited kalanduse kontrollimäärus ele KPS - i § 10 lõike 8 punktides 1 ja 3, § 10 lõikes 12 ning § 15 lõikes 3. Muudatus vastab kalanduse kontrollimääruse artiklile 65, millega vähendati kogust, mida võib esmakokkuostu vormistamata füüsilise le isikule oma tarbeks müüa. Senise 30 k ilogrammi asemel võib füüsilisele isikule müüa ilma esmakokkuostu vormistamata 10 k ilogrammi kala või 2 isendit lõhe päevas. Muudatuse eesmärk on vähendada päritolu tõendamata liikuva kala koguseid , mis teenib loodusressurs s id e parema kaitse eesmärki. 3 .2. Kala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavus (eelnõu § 1 punk t 4 ja § 2 punktid 1 ¾ 8 ) Kalapüügi- ja vesiviljelustoote päritolu peab kalanduse kontrollimääruse artiklite 56a ja 58 kohaselt olema elektrooniliselt tarneahela igas etapis tõendatav p üügist või korjest kuni jaemüügini. Kalapüügi- või vesiviljelustoote partiide kohta nõutud teave tagab selle , et igas etapis on võimalik püügireisini või korjeni tuvastada, millise st püügireis is t või vesiviljeluse üksusest toode pärineb. Partiid ega kaasas pea b olema selli ne teave , et nad oleksid jälgitavad igas tarneahela etapis kuni jaemüügini. Käitajad, kelle valduses tooted on, peavad pidama partiide kohta elektrooniliselt arvestust minimaalse teabe ulatuses ning tegema selle teabe elektrooniliselt teatavaks ka järgmisele käitajale, kellele tooteid tarnitakse. Minimaalseks partii kohta e sitatavaks teabeks , mi da käitaja igas etapis partii kohta kogu b ja esita b on partii identifitseerimisnumber, partiisse kuuluvate kalatoodete püügireisi identifitseerimisnumber või püügipäeva kordumatu identifitseerimisnumber või - numbrid , partiisse kuuluvate vesiviljelustoodete tootja või kalakasvandusüksuse nimi ja registreerimisnumber, imporditud toodete puhul püügilaevade number või püügisertifikaadi number, kala nimetus, geograafiline piirkond või veekogu, millest kala on püütud või kasvatatud, püügivahendi liik, püügi või korje kuupäev, kogus või isendite arv, eraldi teave alammõõdust väiksemate isendite kohta ning ühiste turustusnormide kohane teave. Muudatuse e esmär giks on eba seadusliku , teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamine, järelevalve tõhustamine , mis tagab loodusressurs s id e parema kaitse, samuti toiduohutuse tagamine ning ausale konkurentsile kaasa aitamine . See nõue puudutab EL-i vetest ja Eesti Vabariigi sise - ja piiriveekogu dest pärinevaid kalapüügi - ja vesiviljelustooteid ning kolmandatest riikidest imporditud kalapüügi- ja vesiviljelustooteid. Kehtivaid nõudeid täiendatakse järgmise teabega: kalapüügitoodete puhul püügireisi või püügipäeva kordumatu numbri või numbritega, vesiviljelustoote puhul vesiviljeluse tootmisüksuse registreerimisnumbriga ja EL-i imporditava kalapüügi- või vesiviljelustoote puhul püügilaeva IMO numbriga . Täiendava teabe lisamise eesmärk on tõendada, milliselt püügireisilt või millisest korjest kalapüügi- või vesiviljelustoode pärineb , et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki . Vastavustabel olemasolevate nõuete ja uute ning toiduohutuse nõuete kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3 . 10. jaanuarist 2026 . a jõustuvad muudatused puudutavad nõukogu määruse s (EMÜ) nr 2658/87 , tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta ( EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1– 675 ) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri gruppi 3 , milleks on elus, värske, jahutatud, külmutatud kuivatatud, soolatud või soolvees, külm- või kuumsuitsukala, kalafilee, vähid ja molluskid. Kombineeritud nomenklatuuri grupi 16 rubriikidesse 1604 ja 1605 ning grupi 12 (kalakonservid) alamrubriiki 1212 21 (vetikad) kuuluvate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partiide osas jõustuvad muudatused 10. jaanuaril 2029 . a . Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse tervikuna KPS § 13. Kavandatava KPS § 13 l õikega 1 sätestatakse üldnõue, et kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav . Kutselisel kalapüügil on dokumendid, millega saab kala- ja veetaime päritolu tõendada nimetatud KPS § 61 lõikes 1, harrastuspüügil on päritolu tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument. Eripüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks on loa omaniku või loale kantud püüdja isikut tõendav dokument või esmakokkuostukviitung. Seega dokumentides, millega on võimalik tõendad a kala ja veetaime päritolu , sisulist muudatust ei kaasne. Kavandatava KPS § 13 l õikega 2 sätestatakse, et kala (veetaimele ei kohaldu) impordi ja reekspordi puhul on kala päritolu tõendavaks dokumendiks püügisertifikaat, mis on nõutav nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32) (edaspidi ETR määrus ) kohaselt . Edaspidi ei loeta enam kolmanda riigi kalalaeva lossimisel päritolu tõendavateks dokumentideks sadamariigi kontrollidokumenti, eelteadet, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni , sest tegemist on kala impordiga, mille puhul on kohustuslik omada püügisertifikaat. Kavandatava KPS § 13 l õikega 3 sätestatakse, et kala ja veetaime päritolu ei ole vaja tõendada , siis kui kala on ostnud füüsili ne isik oma tarbeks ning kogus ühe päeva kohta ei ületa 10 k ilogrammi või kahte lõhet isiku kohta. Nimetatud piirmäärad on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artikli 58 lõikes 8 ja artiklis 65 . Kavandatava KPS § 13 l õikega 4 kehtestatakse kalandus e kontrollimääruse artiklis 6 8 lõikes 6 sätestatud erand transpordidokumendile juhul kui kala ja veetaime transport toimub sadamaalal või kuni 25 k ilomeetri kaugusele lossimiskohast. Antud säte võimaldab nimetatud tingimustel mitte koostada transpordidokumenti, küll aga kala päritolu tõendamise nõue jääb kehtima. Kehtiva KPS § 13 lõikeid 7 ja 8 ei kehtestata enam. Kehtiv KPS § 13 lõige 7 on kaetud eelnõu § 2 punktiga 3, millega täiendatakse KTKS-i, mis sätestab, et kalapüügi- ja vesiviljelustooted peavad olema jälgitavad kalanduse kontrollimääruse artikli 58 kohaselt . Kehtiv KPS § 13 lõige 8 on kaetud ühelt poolt kavandatava KPS § 13 lõikega 1 , teiselt poolt korrakaitseseaduse (edaspidi KorS ) § 30 ning kavandatava KTKS § 10 1 lõi ke ga 1 . Eelnõu § 2 p unktiga 1 täiendatakse k alandusturu korraldamise abinõud e loetelu . Ehk KTKS -i § 2 lõi get 1 täiendatakse punktiga 3 1 selliselt, et seadus kataks ka kalanduse kontrollimääruses nõutud kalapüügi- või vesiviljelustoodete partiide jälgitavuse . N imetatud tooted peavad olema jälgitavad kogu tarneahela ulatuses kuni jaemüügini. Kavandatava muudatuse tulemusel hõlmab KTKS k alapüügi toodete partii jälgitavuse peale püüki ja vesiviljelustoodete kontrolli peale korjet. Eelnõu § 2 p unktiga 2 täiendatakse peatüki 2 pealkirja, et see peegeldaks paremini peatüki sisu ja hõlmaks ka jälgitavuse nõudeid. Eelnõu § 2 p unktiga 3 täiendatakse KTKS-i §-ga 10 1 , milleks on k alapüügi- ja vesiviljelustoote partii jälgitavuse nõuded . Kavandat av paragrahv viitab kalanduse kontrollimäärusele ja sätesta b , et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partiid peavad olema nõuetekohaselt jälgitavad ehk siis vastama tarneahela kontrollinõuetele. Kavandat avas KTKS § 10 1 l õikes 2 sätestatakse, et tarneahel a jälgitavuse nõuded ei kohaldu tarbijale müügi puhul , kui kala või veetaime kogus on alla 10 k ilogrammi või lõhe puhul kuni 2 tükki . See rakendub nii püütud kui vesiviljeluses kasvatatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele. Eelnõu § 2 punktiga 4 jäetakse välja KTKS-i § 11 lõikest 3 esma viide kalanduse kontrollimäärusele, sest see on kaetud KTKS § 2 muudatusega . Eelnõu § 2 punkti de ga 5 ja 6 muudetakse KTKS-i § 76 selliselt, et ühtlustatakse rahatrahvide määrad KPS-iga. Muudatus tuleneb vajadusest ajakohastada rahatrahvide määrad selliselt, et need teeniksid oma algset eesmärki, mõjutada isikuid hoiduma õigusvastastest tegevustest. Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse KTKS-i §-ga 76 1 . Kavandat av KTKS § 76 1 on väärteokoosseis , mis näeb ette karistuse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest. Nimetatud nõuete rikkumine toob kaasa karistuse füüsilisele isikule kuni 3 00 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 32 0 0 0 eurot . Trahvimäärade suurus väärtegude puhul on analoogne KPS - i s sätestatuga . Juhul kui on tegemist tõsise rikkumisega, siis tuleb karistuse määramisel lähtuda kavandatava te st KPS § -st 88 1 ja 88 2 . Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse KTKS-i § 7 7 viitega uuele KTKS-i § 76 1 . Muudatuse tulemusel on KTKS-i § 76 1 sätestatud v äärteo kohtuväline menetleja Põllumajandus- ja Toiduamet või Keskkonnaamet . 3 .3. M ootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punkt id 10 ja 11 ) Mootorivõimsus koos kogumahutavusega moodustavad liikmesriigi laevastiku püügivõimsuse, millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1380/2013 k ohaselt seatud ülempiir riiklikes kalalaevaregistrites. Eestis on riiklikuks kalalaevaregistriks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1380/2013 tähenduses kutseline kalapüügi register. KPS § 35 l õige 4 sätestab, et mootorivõimsus on püügivõimsuse osa. Püügivõimsuse reguleerimine on oluline vahend EL-i kalanduspoliitikas, mille abil viia laevastikud vastavusse kalavarudega ning tagada püügisektori kasumlikkus. Riiklikus k alalaevaregistris registreeritud kalalaeva mootorivõimsuse ületamine rohkem kui 20 protsenti on kalanduse kontrollimääruse järgi tõsine rikkumine. Muudatuse kohaselt viib KeA koostöös Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuriga ( edaspidi EFCA ) läbi riskianalüüsi nende kala laevade väljaselgitamiseks, kelle puhul on suurem tõenäosus tõsise rikkumise toimepanemiseks. Selleks hinnatakse , kas piirkonnas kehtib püügikoormuse reguleerimise kord, mi llised on sihtliigid, kas kala laev on varem tõsist rikkumist toime pannud, kas laeva võimsus t on vähendat ud jms. K alanduse k ontrollimääruse art ikli 39a kohaselt peavad k õrge riskiga üle 221 kilovatise võimsusega mootoriga kala laevad olema varustatud statsionaarse mõõtesüsteemiga, mis tagab mootori võimsuse pideva mõõtmise ja kõnealuste andmete salvestamise ja säilitamise pardal . Need nõuded jõustu vad alates 10. jaanuarist 2028 . a ning Euroopa komisjon töötab välja rakendusakti nende süsteemide tehniliste nõuete ja omaduste ning paigaldamise kohta. Nõuete täitmiseks on võimalik kalandusettevõtjatel küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest r egionaal- ja põllumajandusminist ri 21. veebruari 2025 . a määruse nr 15 „ P erioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“ (edaspidi regionaal- ja põllumajandusministri määrus nr 15 ) alusel . Nimetatud määruse kohaselt, t oetatakse investeeringuid , mida tehakse merel püüdval segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal . Kalalavade segmendid on kehtestatud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse ga nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (edaspidi maaeluministri määrus nr 79 ) . Eelnõu § 1 p unktiga 1 0 jäetakse välja viide komisjoni rakendusmääruse nr 404/2011 artikli 61 lõikele 2, tegemist on otsekohalduva õigusaktiga , mis küll tunnistati kehtetuks, kuid, mille sätted kehtivad veel üleminekuaja jooksul. Selle asemel kehtestab lähiajal komisjon ka uued nõukogu määruse nr 1224/2009 rakendusaktid , mis saavad olema samuti otsekohalduvad . Seaduse tasemel loobutakse viitest komisjoni rakendusmääruse le nr 404/2011 , et vältida KPS - i muutmist lähiajal. Eelnõu § 1 p unktiga 11 täiendatakse KPS § 33 lõi ke ga 7 . Kavandatava KPS § 33 l õikega 7 sätesta takse , et tulenevalt kalanduse kontrollimääruse artikli st 39a on KeA -l õigus kohustada kalalaeva omanikku või valdajat paigaldada mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja andmete salvestamise süsteem, kui kalalaeva mootorivõimsus ületab 221 kilovatti. Vastavalt kalandus e kontrollimääruse artikli 39a lõikele 4 vastutavad süsteemi toimimise ja andmete salvestamise, säilitamise ja ametnikele kättesaadavaks tegemise eest kalalaevatunnistuse omanik ja kapten. See nõue jõustub alates 10. jaanuar ist 2028. a. 3 . 4 . K utselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõu ded ning püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 2, 3, 8 , 9 , 14, 1 7 , 18, 21, 2 6 — 31 , 33 — 3 6 ja 3 8 — 40 ) Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse välja KPS § 12 lõike st 1 kolmas lause. Kohustus riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel esitama püügiõigust tõendavat dokumenti tuleneb KorS § 30 ning selle kordamine KPS- is võib tekitada tarbetud segadust. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks KPS § 12 lõige 6, mis kohustas isikut esitama kalapüügiõigust tõendava dokumendi paberärakirja. Tänaseks on kõik kalapüügiload elektroonsed ja paberärakirja nõue on üleliigne ning aegunud, mistõttu säte tunnistatakse kehtetuks . Eelnõu § 1 p unktiga 8 jäetakse välja KPS § 32 lõikest 1 teine lause, mis sätesta b , et kalalaeva ja kaluri kalapüügiload antakse elektrooniliselt. Tegemist on ebavajaliku sättega, sest KPS § 7 sätestab juba elektrooniliste lubade andmise põhimõtte, mistõttu pole vaja seda KPS §-s 32 korrata. Eelnõu § 1 p unkti ga 9 asendatakse KPS § 32 lõikes 2 viide komisjoni rakendusmääruse le nr 404/2011 viitega kalandus e kontrollimääruse artiklitele 7 ja 7a , mis sisaldavad kalapüügilubade andmise nõude i d . Eelnõu § 1 p unkti ga 1 4 täpsustatakse kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, jättes KPS § 3 4 lõike 1 punktidest 1 ja 4 välja viited sätetele, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks , ehk viited KPS § 61 l õigetele 4 ja 8 . KPS § 34 l õike 4 punktis 1 jäetakse välja viide KPS § 61 l õikele 4 , sest andmed esmakokkuostja kohta on kaetud sama paragrahvi lõikega 5. KPS § 34 lõike 4 punktis 1 jäetakse välja viide § 61 lõikele 8, sest KPS § 61 l õikega 8 tehti komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12-meetrise kogupikkusega või pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa alusel ei pea esitama andmeid elektrooniliselt. Kuna uues kalanduse kontrollimääruses on sellise erandi tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei ole lõige 8 enam asjakohane. Eelnõu § 1 p unkti ga 1 7 jäetakse KPS 38 lõikest 1 välja viide komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011 , kuna nimetatud määrus tunnistati kehtetuks kalanduse kontrollimäärusega. Alles jääb vii de nõukogu määrus ele nr 1224/2009 , mis tähendab, et kalalaevatunnistuse menetlemisel lähtutakse nõukogu määrus e nr 1224/2009 nõuetest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Nõukogu määruse nr 1224/2009 sätteid on muudetud täpsemaks ja sellest piisab kalalaevatunnistuse menetlemiseks . Eelnõu § 1 p unktiga 1 8 ja 21 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõi ke d 3 ja 5. KPS § 38 l õige 3 sätestas erand i, et alla 10 meetrise kogupikkusega kalal aevade puhul ei pea kalalaeva pardal hoidma kalalaevatunnistust . K una kalalaeva tunnistus antakse elektrooniliselt, siis on see erand muutunud tarbetuks . KPS § 38 l õi g e 5 sätesta s nõu d e kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistuse tagastamiseks. Kuna kalalaevaluba antakse samuti elektrooniliselt, siis ei ole see nõue enam asjakohane. Eelnõu § 1 p unktiga 2 6 ühtlustatakse KPS- is sätestatud menetlustähtajad ning muudetakse kõik kalapüügilubade menetlemisega seotud tähtajad lühemaks. Muudatuse eesmärgiks on halduskoormuse vähendamine muutes kutseliste kalapüügilubadega seotud menetlustähtajad lühemaks , mis mõjutab positiivselt ettevõtlust . Muudatuse tulemusel kalapüügilubadega seotud menetluse tähtajaks on viis tööpäeva. Muudatuse tulemusel peab Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA ) asendama kalalaev teise kalalaevaga kalalaeva kalapüügiloal, juhul kui ettevõtja on esitatud selleks taotluse, viie tööpäeva jooksul . Eelnõu § 1 p unkti de ga 2 7 ja 2 8 täpsustakse kaluri kalapüügiloa nõudeid. Eelnõu § 1 p unktiga 2 7 sätestatakse KPS § 41 lõi kes 1 üldnõue , et kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada kalapüügiks merel üksnes loale kantud kalalaeva . Nõue tuleneb kalanduse kontrollmääruse artiklist 7 ja k omisjoni rakendusmääruse nr x/2025 artikl i test 5 ja 6. Eelnõu § 1 p unktiga 2 8 sätestatakse alla 10-meetris e kogupikkusega kala laevadele erand püügiloale kandmise kohustusest, mida võimaldab kontrollimääruse nr x/2025 artikli 7 lõige 6. See võimaldab jätkata Eestis kasutusel oleva kaluri kalapüügilubade süsteemi ga, kus luba antakse ettevõt ja le püügivahendi te kohta, mitte kala laevale. Nimetatud nõue ei laiene piiri- ja siseveekogudele, kuna kalanduse kontrollimäärus e kohaselt kohaldub see nõue ainult merele. Täpsem a d reeglid kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruse nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“(edaspidi loa kord ) muudatusega. Eelnõu § 1 p unktiga 2 9 muudetakse KPS § 41 lõiget 6 selliselt, et lisatakse esimesse lausesse viide ka ka lalaevale . Muudatusega võimaldatakse ka lisaks kalurile asendada ka kalalaev kaluri kalapüügiloal. Täpsustus on vajalik, kuna vastavalt kalanduse kontrollimäärusele kõik merel kasutatavad 10-meetri se kogupikkusega ja pikemad kalalaevad peavad olema kantud kaluri kalapüügiloale. Eelnõu § 1 p unktiga 31 täienda takse KPS § 43 punkti 1 , lisa des viide kaptenile , kuna tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi punkt 9. Punktid 1 ja 9 liidetakse punkti 1 alla. Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks KPS § 43 punkt 9. Viide kaptenile lisatakse sama paragrahvi punkti 1. Sisuliselt liidetakse samatüübilised sätted . Kui l oa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on r ohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses t õsiste rikkumis ega, siis ei anta kutselise kalapüügi luba kaptenile ega kalurile seni, kuni tal on kaks kehtivat karistust. Karistused kehtivad kuni karistusandmete kustutamise ni karistusregistrist. Kehtiva karistuse olemasolu kontrollimiseks on kutselise kalapüügi registril liidestus karistusregistriga. Kalapüügiloa menetlemise protsessis kontrollib PTA ametnik kehtivate karistuste olemasolu . Päringu väljundina näeb PTA ametnik vaid seda, kas ja mitu kehtivat karistust on isikul päringu teostamise hetkel ja mis sätte alusel on karistus määratud. PTA ametnik ei näe karistuse kehtivusaega ega muud sisu. Seega puudub ka PTA ametnikul info, millal mõne karistuse kehtivus lõppeb. Seetõttu peab isik ise esitama PTA - le uue loa taotluse kui karistus on kustutatud . Eelnõu § 1 p unktiga 3 6 täiendatakse KPS § 44 lõike 3 punkti 1, lisades , et k alapüügiloa andja tunnistab kalapüügiloa kehtetuks ka siis, kui loale kantud kalur või kapten ei vasta enam loa saamise nõuetele . Need nõuded on loetletud KPS §-des 42 ja 43. Eelnõu § 1 p unkti de ga 30 ja 34 jäetakse KPS - st välja viited kutselise kalapüügiloa kehtivuse peatamisele. Nii KPS § 42 lõikest 6 ja § 44 pealkirjast jäetakse välja sõna „peatamine“. Tegemist on n ormitehnilise muudatusega , mis on seotud eelnõu § 1 punktiga 3 5 . Eelnõu § 1 p unktiga 3 5 t unnistatakse kehtetuks § 44 lõige 2, millega reguleeritakse kalapüügiloa peatamist. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 1 kohaselt kohaldatakse k ehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti kehtivuse peatamise suhtes , mis tähendab, et loa peatamise aluseks on võimalik võtta loa kehtetuks tunnistamise alused. Näiteks kavandatava KPS § 43 lõike 1 1 kohaselt kutselise kalapüügiluba ei anta siis, kui loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud piiranguid , mis tähendab seda, et nimetatud isikule olid määratud punktid ning oli, kas peatatud või tunnistatud kehtetuks kalalaevatunnistus. Samuti kavandatava KPS § 44 lõike 3 punkti 1 kohaselt PTA tunnistab kalapüügiloa kehtetuks, kui loa saanud isik või loale kantud kalalaev , kalur või kapten ei vasta enam loa saamise nõuetele . Eelnevast tulenevalt võib PTA ka peatada kutselise kalapüügiloa kehtivus, kui isiku suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud piiranguid . Seega on KPS - i kalapüügiloa peatamise sätted tarbetud, kuna need on kaetud kutselise kalapüügiloa kehtetuks tunnistamise sätetega. Eelnõu § 1 p unktiga 3 8 tunnistatakse kehtetuks § 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 ning lõi ked 4 ja 5. KPS § 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 on sisuliselt kaetud sama paragrahvi lõike 3 punktiga 1, kuna tegemist oleks olukorraga, kus loa saanud isik , loale kantud kalur või kapten või kalalaev ei vasta enam loa saamise nõuetele , mis on sätestatud KPS § 43 punktides 1 ja 7. Ehk siis tegemist on sätetega, mis on oma sisult loa saamise tingimuseks. KPS § 44 lõike 3 punktis 1 on sätestatud et kalapüügiluba tunnistatakse kehtetuks kui loa omanik või loale kantud kalalaev ei vasta enam loa saamise nõuetele. Seega on § 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 üleliigsed ning need võib kehtetuks tunnistada. KPS § 44 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna KPS § 41 lõikes 6 on loale kantud kaluri asendamine juba kehtestatud ning loa omanik võib taotleda uut luba kui tema loale kantud kalur ei vasta enam loa andmise nõuetele. KPS § 44 l õige 5 tunnistatakse kehtetuks , sest kalapüügilube väljastatakse ja kontrollitakse elektrooniliselt ning se ll ega on loa tagastamine muutunud e ba vajalikuks. Eelnõu § p unktiga 3 9 ja 40 täpsustatakse KPS § 56 l õiget 1. KPS § 56 l õike 1 esimesest lausest jäi ekslikult 21. novembril 2022. a jõustunud KPS-i redaktsioon ist välja viide väljaspool Läänemerd asuvatele merealadele. Püügivõimaluse vähendami n e on sätestatud nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli s 105 ning need nõuded kohalduvad ka väljaspool Läänemerd asuvatele merealadele. Sellest tulenevalt lisatakse KPS § 56 lõike 1 esimesse lausesse ka viide muule merealale . Sama paragrahvi l õike 1 teises lauses jääb viide Läänemerele alles, sest see säte puudutab kitsalt kastmõrra püüki Läänemerel, kus on viide asjakohane. Väljaspool Läänemerd kastmõrdu Eesti laevad ei kasuta. Eelnõu § 1 p unktiga 40 asendatakse KPS § 56 lõike 1 viimases lauses viide nõukogu määruse le nr 1224/2009 selliselt, et jäetakse välja tekstiosa „lõigetes 2 ja 5“, kuna nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 105 struktuuri on muudetud ning edaspidi piisab vaid viitest artiklile 105. 3 . 5 . Püügi- ja püügijärgsete andmete esitami ne (eelnõu § 1 punktid 41 — 51 ) Eelnõu § 1 p unktiga 41 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 1 lisades, et loetletud andmed tõendavad ka kala päritolu. Säte on seotud K PS § 13 muudatustega seoses kala päritolu tõendamisega. Eelnõu § 1 p unktiga 42 muudetakse KPS § 61 l õike 2 volitusnormi harrastus kala püügi andmete esitamiseks. Praegu kehtiva volitusnormi järgi võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada nõude kalastuskaardi alusel harrastuspüügi andmete esitamiseks lähtudes kalavarude seisundist. Kalanduse kontrollimääruse st tulenevat tuleb harrastus kala püügi andmeid koguda ja esitada ka muudel juhtudel , n äiteks kui harrastus kala püügi suhtes kohaldatakse E L-i kaitsemeetmeid või kvoote või päevalimiite, j a kui on tegu pikaajalise majandamiskavaga hõlmatud kalaliigiga või liigiga, millele kehtib lossimiskohustus. Lisaks võib komisjon nõuda harrastus kala püügiandmete kogumist juhul, kui teadushinnangu põhjal on harrastuspüügil kalavarule oluline mõju. Seepärast muudetakse volitusnormi selliselt , et harrastuspüügi andmete esitamise nõuet saab kehtestada mitte ainult kalastuskaardi alusel toimuva püügi suhtes , vaid ka EL - ist tulenevate st nõuete st ja püügivahendi mõju st lähtudes . Sellel põhjusel antakse õigus ministrile kehtestada ka harrastuskalapüügil kogumist vajavate andmete nimistu, mis sisuliselt tähendab andmete loetelu, mille esitamist nõutakse. Alates 2026. a peab kalanduse kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid Läänemere avaosa lõhe ja tursa harrastus kala püügi kohta sõltumata püügivahendist. Eelnevast tulenevalt, kuna andemete esitamise vajadus võib olla tulevikus raskesti prognoositav, siis jäeti kavandatavas volitusnormis teatud paindlikkuse , mis tagaks üheltpoolt võimaluse operatiivselt koguda vajalikke andmeid, et tagada seeläbi kalavarude parem kaitse ja teiselt poolt selle, et harrastuskalapüüdjad esitaksid üksnes neid andmeid, mis aitavad tagada kalavaru kaitse, mitte lausaliselt kõiki andmeid. Eelnõu § 1 p unktiga 43 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 3, millega tekib kohustus kalapüügil koguda infot püünises hukkunud lindude või imetajate kohta. Hukkunud lindude ja imetajate kohta tuleb info juba praegu esitada kutselisel püügil ja harrastuspüügil kalastuskaarti kasutades. Vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1241, 20. juuni 2019, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005(ELT L 198, 25.7.2019, lk 105–201) (edaspidi tehniliste meetmete määrus ) ja looduskaitse seadusest. Selle kaudu on võimalik hinnata kalapüügist tulenevat mõju lindude ja imetajate kaaspüügile ning vajadusel võtta meetmeid. Vähesel määral tõuseb halduskoormus harrastuspüüdjatel harrastuspüügiõigust kasutades, see on aga minimaalne, sest peamiselt tekib nimetatud kaaspüük nakkevõrkudega püügil (kalastuskaardiga püük), kus on juba praegu kohustus deklareerida püünises hukkunud lindude ja loomade kaaspüük. Andmete kogumine on lahendatud võimalikult kasutajasõbralikul viisil elektrooniliste vahendite abil . Eelnõu § 1 p unktiga 4 4 täiendatakse KPS § 61 lõikega 3 1 , millega lisa ndub kutselisel kalapüügil merel andme te esitam ise kohustus tundlike liikide kohta. Tundlike liikide kaaspüügi korral merel tuleb edastada andmed ka vabastatud liigi seisundi ja elumuse kohta, s ee tähendab , kas isend vabastati vigastatu na , surnu na või elusalt. Tundlike liikide määratlus on kehtestatud tehniliste meetmete määru se artiklites 10 ja 11. Tundlike kalaliikide nimekiri on kehtestatud tehniliste meetmete määruse lisas I ja n õukogu direktiiv i 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (OJ L 206, 22.7.1992, p. 7–50 ) (edaspidi loodusdirektiiv ) IV lisa s ning tundlike mereimetajate ja -roomajate nimekiri loodusdirektiivi I I ja IV lisas . Tundlike merelindude nimekiri on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv is 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, p. 7–25 ) (edaspidi linnudirektiiv ) . Sisuliselt tähendab see nõue Eesti olusid arvestades peamiselt atlandi tuura ja hül ge ning kaitsealuste merelindude nagu järvekaur i , sarvikpütt i , merivart i , kirjuhahk a , väikekosk la , al gi ja krüüs li kohta täiendavate andmete kogumist. R akendusaktiga nr x /2025 on tehtud tundlike liikide kohta andmete esitamise kohustusest vabastus merel alla 12-meetris e kogupikkusega kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatele kalalaevale kuni 10. jaanuarini 2028. a . Peale seda tähtaega laieneb nimetatud nõue kõigile merel püüdvatele kalalaevadele sõltumata kalalaeva pikkusest. Eelnõu § 1 p unkti de ga 4 5, 4 6 ja 4 8 tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 l õikeid 4 ja 8 ning muude takse sama paragrahvi l õiget 5 . Kehtiv KPS § 61 l õige 4 sätesta b esmakokkuostja le kohustuse esmakokkuostu andmete esitamise ks ning sama paragrahvi lõige 5 täpsusta b juhud, mil lal esmakokkuostuandmed tuleb esitada elektroonselt. Kalanduse k ontrollimäärusega on kõigil esmakokkuostjatel kohustus esmakokkuostuandmed esitada elektrooniliselt , sestap tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 lõige 4 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 5. Kehtiva KPS § 61 l õikega 8 tehti komisjoni rakendusmäärus es (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12- meetrise kogupikkusega või pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa alusel ei pea esitama andmeid elektroonilise lt. Kuna kalanduse k ontrollimääruse ga on sellise erandi tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei ole KPS § 61 lõige 8 enam asjakohane. Eelnõu § 1 p unktiga 4 7 muude takse § 61 lõikes 7 viide n õukogu määruse nr 1224/2009 artiklitele 66 ja 68, sest sama määruse artikkel 67 on tunnistatud kehtetuks . Muudatus puudutab transpordidokumendi andmete elektroonilist esitamist. Kuna kalanduse kontrollimääruse muudatuse kohaselt tuleb kõik kalapüügi - ja püügijärgsed andmed esitada elektrooniliselt, on vastav erand välja jäetud. Transpordidokument tuleb esitada enne transpordi algust. Eelnõu § 1 p unkti de ga 4 9 ja 5 0 on KPS § 61 lõi getest 9 ja 15 jäetud välja vii ted KPS § 61 lõi g e te le 4 ja 8 , sest need tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks. Eelnõu § 1 p unktiga 51 asendatakse KPS § 61 lõikes 16 vii de k omisjoni rakendusmääruse le (EL) nr 404/2011 ja viiakse see kooskõlla uue EL komisjoni uue rakendusmäärusega. 3 . 6 . Kala ja veetaime kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punkt id 13 ja 52 ) Vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 60 lõikele 3 on võimalik kehtestada neli erandit kala ja veetaime kaalumisele. Esimene erand puudutab kala ja veetaime osalist kaalumist lossimisel proovivõtukava alusel, teine kala ja veetaime kaalumist kalalaeva pardal tingimusel, et kala ja veetaime kaalutakse ka lossimisel vastavalt proovivõtukavale , kolmas kaalumist ettevõttes peale transporti ning neljas kaalumist peale transporti teise liikmesriigi territooriumile ühise kontrolliprogrammi alusel . Eestis on praegu proovivõtu - ja kontrollikava alusel kehtestatud erandid , mis kehtivad kuni 1 . jaanuarini 2027. a. U ue EL-i kaalumist käsitleva rakendusaktiga , mis plaani tak s e vastu võtta 202 6 . a alguses , kehtestatakse uued nõuded nende erandite rakendamiseks . Vastav esialgne eelnõu on komisjoni poolt esitatud, kuid kuna kogu protsess on alles algusjärgus ja läbirääkimised käivad , siis praegusel hetkel ei ole võimalik hinnata ega kindlaks määrata, milliseid erandeid on võimalik alates 1 . jaanuarist 2027 . a rakendama hakata. Seepärast on mõistlik kehtestada volitusnorm selle otsustamiseks hilisemas etapis ning viia kõik kaalumisega seotud täpsustavad tehnilised nõuded samuti ministri määrusesse . Kala ja veetaime kaalumise nõuete täitmiseks on kalasadamate haldajatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest. Toetust on võimalik küsida r egionaal- ja põllumajandusminist ri 2. juuni 2025 . a määruse nr 52 „ Perioodi 2021– 2027 kalasadamate investeeringutoetus “ alusel. Eelnõu § 1 p unktiga 52 muudetakse tervikuna KPS § 61 1 . Kavandatava KPS § 61 1 l õikega 1 sätestatakse, et kala ja veetaime kaalutakse lossimisel vastavalt kontrollimääruse sätetele 60 ja 60a . KPS § 61 1 l õikega 2 sätestatakse, et kala ja veetaime võib kaaluda kalalaeva kapten või kalur või kalapüügiloa omanik. Isikud kellele on antud kalapüügiluba, võivad teostada ka kala ja veetaime kaalumist. Sellega loetakse kalanduse kontrollimääruse artikkel 60 lõike 5 nõue täidetuks, mis nõuab kaalumiseks loa andmist. KPS § 61 1 l õikega 3 sätestatakse, et juhul kui kaalujaks on lõikes 2 loetlemata isik, siis peab isik sellest teavitama K eA . Juhul kui KeA ei teavita isikut kümne päeva jooksul vajadusest kalanduse kontrollimääruse kaalumise nõuetele vastavust kontrollida, võib isik tegeleda kaalumisega. Tegemist oleks ühekordse teavitusega. Selliselt loetakse kalanduse kontrollimääruse artiklis 60 lõikes 5 viidatud kaalumiseks loa andmine täidetuks . Kavandatava KPS § 61 1 l õikega 4 sätestatakse, et kaalumisel võib lisaks taadeldud kaalule kasutada ka kalibreeritud kaalu. Mõõteseadus sätestab , millisel juhul peavad kaalud olema taadeldud ja millisel juhul kalibreeritud. Kaalude nõuete eest on vastutav tulenevalt mõõteseadusele Metroloogia keskasutus (Metrosert) ning kaalumise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet vastavalt KPS- le Ke A . Kavandatavate KPS § 61 1 l õi k ega 5 kehtestatakse volitusnorm id, mille alusel võib valdkonna eest vastutav minist e r määruse ga kehtestada erandid lossitava kala ja veetaime kaalumise nõuete st . Kalanduse k ontrollimäärus võimaldab teatud tingimuste kohaldamisel osalist kaalumist lossimisel proovivõtu kava alusel, kala ja veetaime kaalumist kalalaeval ja kala ja veetaime kaalumist peale transporti. Kõikide nende erandite kasutamiseks on k omisjon välja töötamas määrust, mis plaanitakse vastu võtta järgmise l aasta l . Eelnimetatud lõigete alusel on võimalik kehtestada ministri määrus ega nõuded kaalumisele Eesti oludele vastavalt. KPS § 61 1 lõikega 6 kehtestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile määruse kehtestamiseks juhuks kui EL -i määrusest tuleneb vajadus täpsustada nõudeid kala ja veetaime kaalumisele, proovivõtu metoodikale, kaaludele, kaalumise süsteemidele. EL-s kehtestatakse küll vastav kaalumist reguleeriv rakendusakt , kuid selle alusel peab liikmesriik veel esitama proovivõtu ja kontrollikava, mille alusel k omisjon lubab teha erandeid sadamas kaalumisele . Proovivõtu ja kontrollikavad pole , aga otsekohalduvad normid kalapüüdjatele, mistõttu peab olema võimalus nõuded kehtestada siseriikliku lt, mistõttu on vajalik anda võimalus kehtestada need erandid regionaal- ja põllumajandusministrile määrusega. S elle määrusega ei kehtestata selliseid nõudeid, mis nõuavad ettevõtjatelt täiendavaid investeeringuid. Eelnõu § 1 p unktiga 1 3 täiendatakse KPS § 34 lõike 4 punkti 1 . Muudatuse tulemusel kantakse k utselise kalapüügi registre isse andmed kala ja veetaime kaalumisega tegeleva isiku kohta. Kalanduse k ontrollimääruse muudatus näeb art ikli 60 lõikes 5 ette, et kaalumise läbiviijale peavad pädevad asutused andma kaalumiseks loa. Muudatuse kohaselt võivad tulevikus kaaluda ainult need isikud , kes on kantud kaalujate nimekirja . Tegemist on siis kaalumisega lossimise tähenduses. 3 . 7 . K alalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 1 6 , 3 7 , 5 7 , 5 8, 6 7 , 6 8 ja 6 9 ) Kalanduse k ontrollimääruse artikli 9 järgi p eavad kõik 12 - meetrise kogupikkusega ja pikemad kalalaevad olema varustatud laevaseiresüsteemidega alates 10. jaanuarist 2026 . a . Samuti k aotatakse e rand 12 — 15 meetrise kogupikkusega kala laevadele, mis püüavad vaid territoriaalmere s ning ei viibi kunagi kauem kui 24 tundi järjest merel. Kaluri kalapüügiloa alusel (edaspidi ka r annapüü k ) alla 12 - meetrise kogupikkusega kalalaevadele jõustub seire kohustus järk - järgult , kõikidele kalalaevadele jõustub nõue hiljemalt 1. jaanuaril 2030 . a . Esmalt jõustub kohustus alla 12 - meetrise kogupikkusega kalalaevadele , mis kasutavad aktiivpüüniseid ja 9 - 12 meetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kasutavatele laevadele. Nendele kalalaevadele kehti b seire nõue a lates 10. jaanuarist 202 8. a. Rannapüügi s võib kalalaevade tegevust merel seirata mobiilsidel või muul sidel põhineva seire süsteemi abil . Eestis rakendatakse GPS - seadmel põhinevat kalalaevade ja muude mootor iga sõidukite (lumesaanid) seiramist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2015. a alates kalalaevadele (ca 300 kalalaeva) ja 2023. aastast muudele mootorsõidukitele. Kavandatav a muudatus ega kehtestatakse üldi n e asukoha jälgimise kohustus kõikidele kalalaevadele sõltumata pikkusest ja veeala st, ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseliseks kalapüügiks kasutatavatele mootor iga sõidukitele jääkatte olemasolul. Üleminekutähtajad merel rannapüügis alla 12 - meetrise kogupikkusega kalalaevadele kehtestatakse rakendussätetega KPS § 90. Kavandatava KPS § 69 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks, millega täpsusta takse nõuded asukoha jälgimise seadmetele kalalaeva dele ja muudele sõidukitele vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9 . Volitusnormi sõnastus võimaldab valida kuluefektiivseima lahenduse arvestades tehnoloogi a arengu t . Satelliitjälgimissüsteem kui kõige kulukam seade peaks jääma vaid kalalaevadele, kus muid alternatiive jälgimiseks pole, näiteks kaugpüügis väljaspool Läänemerd, mil püügitegevus toimub avamerel väljaspool ranniku riikide jurisdiktsioone (Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil ). Läänemerel kus püügitegevus on kaldale lähemal, on võimalikud ka muud alternatiivid peale satelliitjälgimise (GPS, mobiil- või raadiosidel põhinev jälgimine). Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri määrus e nr 15 alusel. Toetatakse investeeringuid mida tehakse maaeluministri määrus e nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal. Kehtiva KPS § 69 lõi k e 2 kohaselt asub kalanduse kontrollimääruse artikli 9 lõikes 7 nimetatud Eesti kalalaevade jälgimise keskus Ke A - s . Eelnõuga täiendatakse sõnastust , lisades, et Ke A on lisaks kalalaevade jälgimisele ka kalapüügi seire keskus. K alanduse kontrollimääruse artikli 4 punkti 15 kohaselt on kalapüügi seirekeskus lipuliikmesriigi loodud operatiivkeskus, mis on varustatud arvuti riist- ja tarkvaraga, mis võimaldab andmete automaatset vastuvõtmist, töötlemist, analüüsi, kontrolli, seiret ja andmete elektroonilist edastamist. Sama määruse artikli 9a lõiked 3 ja 4 sätestavad , et kalapüügi seirekeskustel on juurdepääs kõikidele asjakohastele andmetele ning eelkõige sama määruse artiklites 109 ja 110 loetletud andmetele ning kalapüügi seirekeskused toetavad reaalajas toimuvat laevade seiret, et võimaldada täitemeetmete võtmist. Kalanduse k ontrollimääruse artikli 109 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid loo ma kooskõlas nimetatud määrusega registreeritud andmete valideerimiseks elektroonilise andmebaasi. Registreeritud andmete valideerimine hõlmab andmete ristkontrolli, analüüsi ja kontrollimist. Sama artikli lõikes 2a on loetletud andmekoosseisud, mille valideerimist tuleb teha ning sama määruse artikli 111a alusel võib komisjon sätestada rakendusaktiga üksikasjalikud normid muuhulgas andmete kvaliteedi, andmete valideerimise, sealhulgas ristkontrolli, analüüsi ja vastavustõendamise kohta. Nende andmete osas, mille saaja ei ole Ke A , teostab esmase andmete kontrolli andmete saaja. Seega KPS § 61 lõigetes 1, 3 , 3 1 ja 5 — 7 nimetatud andmete osas teostatakse esmane andmete kontrolli kutselise kalapüügi registris, kaluri infotehnoloogilise s kliendirakenduses (edaspidi PERK ) ja kalalaevade elektroonilises raporteerimissüsteemis (edaspidi ERS ) PTA poolt. Ülejäänud kalanduse kontrollimääruse artikli 109 lõikes 2a toodud andmete osas ning samas lõikes toodud andmete omavahelise valideerimise teostab Ke A . Eelnõu § 1 p unktiga 1 6 viiakse KPS § 36 punkt 7 kooskõlla kavandatava K PS § 69 sõnastusega. KPS § 36 punktis 7 asendatakse termin „ GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem “ terminiga „ laevaseiresea de“ , mis on nimetatud kavandatavas KPS § 69. Eelnõu § 1 p unktiga 3 7 viiakse KPS § 44 l õike 3 punkt 6 kooskõlla kavandatava KPS § 69 sõnastusega, mistõttu on vajalik asendada viide terminile „ kalalaeva asukoha jälgimisele GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem “ viitega KPS § 69 . Eelnõu § 1 p unktiga 5 7 muudetakse tervikuna KPS § 69 . Kavandatava KPS § 69 l õi k e ga 1 sätesta takse , et nii merel kui ja Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatav kalalaev peab olema varustatud laevaseireseadmega vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9 . Kavandatava KPS § 69 l õike ga 2 sätestatakse , et Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseliseks kalapüügiks kasutatav mootorsõiduk peab jääkatte olemasolul olema varustatud asukoha jälgimise seadmega. Nimetatud järvedel kehtib see nõue juba praegu. KPS § 69 lõikega 3 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kutseliseks kalapüügiks kasutatavale kalalaevale ja mootorsõidukile tehnilised nõuded ning se adme kaudu edastatavad andmed ning andmete esitamise korra. Kavandatav KPS § 69 lõ ige 4 sätest ab , et kalanduse kontrollimääruse artiklis 9a nimetatud kalapüügi seire keskus asub Ke A - s . Kavandatav KPS § 69 l õige 5 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artiklis 109 sätestatud ülesannet täidab Ke A . Eelnõu § 1 p unktiga 5 8 tunnistatakse kehtetuks KPS § 70 , kuna sisulised nõuded tulenevad kavandatavast KPS § 69 . Eelnõu § 1 p unktiga 67 , 68 ja 6 9 muudetakse paragrahvi 76. Eelnõu p unktiga 6 7 ja 6 9 asendatakse viited KPS § 76 . Termin „GPS - või muu satelliitjälgimissüsteem “ asendatakse terminiga „ asukoha jälgimise seade , laevaseireseade “. Punktiga 6 8 asendatakse sõna „kord“ sõnaga „nõuete“, et paremini edasi anda karistusnormi sisu . Muudatused on seotud KPS § 69 muutmisega. 3 . 8 . Riiklik järelevalve (eelnõu § 1 punktid 53 — 5 6 ) Kalanduse k ontrollimäärusest tulenevate nõuete paremaks rakendamiseks antakse KeA - le õigus kasutada vajadusel korrakaitsemeetmeid, milleks on viibimise keeld, kalalaeva suunamine sadamasse ning kontrolltehing. Tõsise rikkumise korral näeb kalanduse kontrollimäärus ette sellise tegevuse viivitamatu lõpetamise, milleks KorS-i alusel saab kohaldada merel või veealal viibimise keeldu. Teatud juhtudel, kui see on vajalik n äiteks rikkumise tõendite säilitamiseks, tuleb ette näha võimalus suunata laev konkreetsesse sadamasse. Kontrolltehinguga saab tugevdada kontrolli teatud keelatud müügitegevuse üle. Muudatuse eesmärk on tagada järelevalve elektripüügivahendi ja kala müügi nõuete täitmise üle, mida on keeruline kontrollida muude riikliku järelevalve meetmetega, aga millest tulenev keskkonnakahju on suur. Probleemsemateks tegevusteks on osutunud harrastuspüügist saadud kala või ebaseaduslikult püütud kala müük veebis ja veekogul (lõhe keeluajal või lõhemarja müük, rääbise müük rääbisepüügi keelu ajal või vahetult enne või pärast keelu aega ), samuti elektripüügivahendite müük veebi keskkondades . Muudatuste eesmärgiks on tagada loodusressursside kaitse. Eelnõu § 1 p unktiga 53 täiendatakse KPS § 64 ja lisatakse r iikliku järelevalve erimeetme te hulka KorS § 44 sätestatud võimalused . Antud säte aitab süüteomenetlus t läbi vii a . Sisuliselt tähenda b see seda, et kui tekib kahtlus, et isik on toime pannud süüteo, saa b vajadusel keelata isikul viibimise kohas, kus ta võib rikkuda või hävitada tõendeid ja seeläbi on võimalik tagada süüteo toimepanemise asu koha puutumatus. Samuti aitab see lõpetada rikkumise. Eelnõu § 1 p unktiga 5 4 täiendatakse KPS § 65 lõiget 1 punktiga 3, andes KeA- le õiguse suunata kalalaev sadamasse kui see on vajalik tõsise rikkumise ohu välja selgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks. Antud nõue tuleneb kalanduse kontrollimääruse artiklist 91 (viivitamatud täitemeetmed tõsise rikkumise puhul). Eelnõu § 1 p unktiga 5 5 täiendatakse KP S § 65 lõi kega 6 , millega täiendatakse erimeetmete võimalusi kalandusalaste rikkumiste järel e valves. K avandatava KPS § 65 l õikega 6 antakse KeA - le õigus viia järelevalve teostamise eesmärgil läbi riiete ja esemete läbivaatus t kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja mida võib võtta hoiule või konfiskeerida . Riiete ja esemete läbivaatamise vajadus tuleneb ebaseadusliku kala või püügivahendi, n äi t eks elektripüügivahendi, peitmisest riietesse või kotti. Antud meede ei anna KeA-le õigust läbi vaadata isiku keha ja kehaõõnsus i. Eelnõu § 1 p unktiga 5 6 täiendatakse KPS -i uue § -ga 65 1 , millega antakse KeA-le võimalus kohaldada kontrolltehingu t, kui tekib vajadus kontrollida KPS § 10 lõi k e 6 ja lõike 8 punktides 1 — 4 sätestatud võõrandamise nõuete täitmis t . Need on elektripüügivahendi ga ning kala müügi ja ostu ga seotud nõuete üle järelevalve tegemise ks ja kui tuvastatakse nimetatud nõuete rikkumine, siis sellise tegevuse lõpetamiseks. Selle ks on vaja anda KeA - le võimalus ebaseadusliku müügiks pakkumise üle järelevalvet teostada. Kontrolltehingu võimalus on kehtestatud ka n äi t eks jäätmeseaduses metallijäätmete kogumise kontrollimiseks ja alkoholiseaduses alaealis t ele alkoholimüügi ning ebaseadusliku alkoholimüügi keelu jõustamiseks . Kavandatav KPS § 65 1 l õige 1 sätestab kontrolltehingu võimaluse KPS § 10 lõi k e 6 ja lõike 8 punktides 1 — 4 sätestatud nõuete kontrolliks , kui järelevalve erimeetmete kohaldamisega ei ole võimalik eelnimetatud nõudeid kontrollida, kuid see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks . Kavandatav KPS § 65 1 l õige 2 sätestab, et kontrolltehing on müügilepingu või muu võlaõigusliku lepingu tunnustega toiming, mille teostamise eesmärk on kontrollida vastavatest nõuetest kinni pidamist. KPS § 65 1 l õikega 3 sätestatakse, et kontrolltehingu puhul võib vastav ametiisik varjata tehingu tegemise eesmärki. Sealjuures ei pea ametiisik ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust ega esitama ametitunnistust enne kui kontrolltehingu eesmärk on saavutatud ning kui kontrolltehingu t tehakse sidevahendi abil, siis seda tegev ametiisik võib kasutada sellis eid elektroonilisi kontaktandmeid , mi da ei saa seosta da tema ametiülesannete täitmisega. KPS § 65 1 l õige 4 sätestab, et kontrolltehingu tegemisel ei või ametiisik läbi viia jälitustoiminguid, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega kihutada isikut süüteo toimepanemisele jmt. Kavandatav KPS § 65 1 l õige 5 kohustab KeA - d teavitama isikut, kelle suhtes kontrolltehing tehti, viivitamata peale kontrolltehingu eesmärgi saavutamist hiljem alt 3 kuud peale kontrolltehingut , et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut . Kavandatava l õikega 6 sätestatakse, et kontrolltehing protokollitakse vastavalt KorS §-le 12 ning l õikega 7 sätestatakse, et kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. Juhul kui kontrolltehinguga rikkumist ei tuvastatud tuleb tehinguga tekitatud kahju hüvitada isikule KorS § 83 alusel. Kontrolltehing võib küll tunduda jälitustoiminguna, kuid tegelikkuses on kontrolltehingu ja jälitustoimingute vahel märgatavaid erinevusi. Erinevused seisnevad eelkõige põhiõiguste riive ulatuses. Esiteks kontrolltehingu läbiviimne ei ole kindlasti kestev protsess, küll aga jälitustoimingu puhul näiteks politseiagendi kasutamiseks annab kohus l oa kuni kuueks kuuks ning seda võib ka pikendada. Teiseks põhimõtteli s e ks erinevus eks on kohalda ta va d mee t me d. K ui kontrolltehingu raames on kavandatud anda keskkonnaameti amet n ikule õigus riikliku järelevalve meet me kohaldamisel ennast mitte esitada, mida lubab ka korrakaitseseaduse (edaspidi KorS ) § 11 lõige 3, siis politseiagent võib koguda teavet muudetud identiteeti kasutades, mis tähendab ühtlasi võltsitud dokumentide loomist jne (identiteedi muutmine tähendab aktiivselt valeandmete loomist isiku kohta ja ka võltsitud dokumentide loomise ja kasutamise võimalust). Kavandatav kontrolltehing lubab üksnes kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seotud ameti ülesande täitmisega, küll aga ei tähenda see seda, et KeA ametnik võib aktiivselt luua valeandmeid. Lubatud on vaid kasutada sellist e-maili aadressi, mis ei sisalda ametniku nime või kasutada telefoni numbrit, mis ei ole ametinumber. Kolmandaks, kontrolltehingu käigus saab koguda ainult neid andmeid, mis on seotud ühe konkreetse müügilepinguga, mitte lausaliselt kõiki andmeid. Kokkuvõtlikult selleks et kontrolltehingu käigus saadud teavet saaks kasutada tõendina väärteomenetluses, peab kontrolltehing olema selgelt eristatav ja erinev jälitustoimingust, mille põhikriteeriumideks on sekkumise põhjalikkus, kestus ja varjatuse ulatus. Seega kavandatav kontrolltehingu regulatsioon on sekkumise põhjalikkuse, kestuse ja varjatuse ulatuse osas selgelt eristatav jälitustoimingutest. 3 . 9 . Tõsiste rikkumiste loetelu (eelnõu § 1 punktid 5 9 ja 60 ) Kalanduse k ontrollimääruse ga loodi uus terviklik loetelu tõsistest rikkumistest, mis varem sisaldus n õukogu määrus e (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, p. 1–32) (edaspidi ETR määrus ) mitmes artiklis ja n õukogu määruse s nr 1224/2009 . Nimekiri sisaldab kahte loetelu: üks neist hõlmab ÜKP õigusnormide rikkumis i , mis tuleks kvalifitseerida tõsisteks kriteeriumeid kohaldamata ning teine hõlmab ÜKP õigusnormide rikkumis i , mis on tõsised kriteeriumite kohaldamisel. Kalanduse k ontrollimääruse l isas IV on kehtestatud kriteeriumide üksikasjalik ja ammendav loetelu, mis asendab praegu kehtivat liikmesriikide kaalutlusõigust. Komisjoni selgituse kohaselt soodustab kriteeriumite kehtestamine võrdseid tingimusi, tagades samal ajal proportsionaalsuse. Uue sõnastuse järgi on tõsiste rikkumiste näol enamjaolt tegu ÜKP õigusnormide rikkumistega. Kuna EL õigus reguleerib rannapüüki vaid vähesel määral ning veel vähem püüki sise - ja piiri veekogudel, siis on vajalik kogu tõsiste rikkumiste loetelu üle vaadata ja täiendada selliselt , et praegu kehtivad tõsised rikkumised jääks id ka edaspidi kehtima , et nende eest saaks määrata proportsionaalsed karistused sõltumata sellest, millisel veealal need on sooritatud. EL tõsiste rikkumiste vastavustabel (EL -i kehtiva te ja uu te tõsiste rikkumiste võrdlus ) on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2. Eelnõu § 1 p unktiga 5 9 muudetakse tervikuna kutselise kalapüügi tõsiste rikkumist e loetelu KPS § 71 lõike s 1 . Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 1 käsitleb kalanduse kontrollimääruse artik li 90 lõigetes 2 ja 3 käsitletud rikkumisi, mis kohalduvad merele. Kalanduse kontrollimääruse a rtik li 90 l õikes 2 on loetelu rikkumistest, mis on tõsised kaalutlusõiguseta . Need on: püük ilma kehtiva kalalaeva tunnistuse, loa või litsentsita; kala laeva nime või pardatähise võltsimine või varjamine; uurimisega seotud tõendite varjamine , rikkumine või kõrvaldamine ; ametnike või vaatlejate töö takistamine; ümberlaadimine loata või kui see on keelatud; üleviimistoimingute tegemine (elusa tuunikala puhul) ÜKP norme rikkudes; ebaseadusliku, teatamata ja registreerimata ( edaspidi ETR ) püügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevaga ühises püügitoimingus osalemine või sellise laeva toetamine ja varustamine ; ETR nimekirja kantud laeva käitamises, juhtimises või omandiõiguses osalemine tegelikult kasusaava omanikuna; keelatud püügitegevus püügipiirangu alal; kaitsealuste kalaliikide, mereimetajate- või roomajate või merelindude püük, pardal hoidmine, lossimine, ladustamine, müük ja müügiks pakkumine ; kvoodita püük, kalaliigi püük, mille suhtes on kehtestatud moratoorium või püügikeeluaeg; riigiliputa laeva käitamine, juhtimine või omamine; ÜKP normides keelatud püügivahendite või meetodite kasutamine; dokumentide, teabe või andmete võltsimine, millele on osutatud ÜKP normides; mootoriga või mootorivõimsuse jälgimise seadmega manipuleerimine; püügitegevus sunniviisilise töö abil. Kalanduse kontrollimääruse a rtikli 90 l õikes 3 on toodud rikkumised, mis on tõsised teat ud kriteeriumide täitumisel või seatud lävendi ületamisel . Need asjaolud ja lävendid on loetletud kontrollimääruse lisas IV. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 l õike 3 kohased rikkumised on: võltsitud või kehtetute dokumentide, teabe või andmete kasutamine ; püügitegevusega seotud andmete esitamisega seotud kohustuste rikkumine; andmete lubatud erinevuse reegli rikkumine; püügivahenditega seotud ÜKP normide rikkumine; lossimiskohustuse rikkumine; püügitegevus piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni ( edaspidi RFMO ) alal vastuolus seal kohaldatav a tele reeglitele; kalapüügi- või vesiviljelustoodete turule pakku mine ÜKP norme rikkudes; harrastuspüügil ÜKP normide rikkumine või harrastuspüügist saadud kala müük; mitu üheaegset ÜKP normide rikkumist; ETR kalapüügiga tegeleva laevaga, mis ei ole kantud ETR nimekirja, ühises püügitoimingus osalemine või sellise laeva toetamine ja varustamine ; kalalaevaregistris registreeritud ja sertifitseeritud mootorivõimsuse ületamine; kolmandate riikide sadamas lossimine ilma eelteatiseta; ETR kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas ETR kalapüügist saadud kalapüügitoodetega kauplemine, nende importimine, eksportimine, töötlemine ja turustamine; kalapüügivahendite või seadmete ebaseaduslik kõrvaldamine merel. Paljudel juhtudel sisaldab rikkumine viidet ÜKP normidele. ÜKP normid on vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 4 punktis 2 toodud definitsioonile õiguslikult siduvad liidu õigusaktid ja liidule kohaldatavad rahvusvahelised kohustused, mis käsitlevad mere bioloogiliste ressursside kaitset, majandamist ja kasutamist, vesiviljelust ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemist, transporti ja turustamist. Sellisel juhul ei hõlma rikkumine neid norme, mis on kehtestatud siseriiklikult. Et ühtlustada tõsiseid rikkumisi erinevatel veealadel ja segmentides, on tõsiste rikkumiste nimekirja täiendatud. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 2 puudutab tõsiseid rikkumisi muul veealal kui meri ehk siis sise - ja piirveekogusid. Tegemist on tõsiste rikkumistega, mis on ühised nii merel kui muul veealal ja mis on loetletud kontrollimääruse artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning lõike 3 punktis g . Nendeks on püük ilma kehtiva tunnistuse, loa või litsentsita; uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine; ametnike või vaatlejate töö takistamine nende tööülesannete täitmisel; püük ilma kvoodita või mille kvoot on ammendatud ; liikide püük, mille suhtes kehtib moratoorium, ajutine keeld või püügikeeluaeg ja kalapüügi– ning vesiviljelustoodete turul kättesaadavaks tegemine turustusnorme rikkudes (kala püügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavus ja kontroll tarneahelas ) . Kavandata vad KPS § 71 lõike 1 p unktid 3 — 9 on rikkumised, mis jäävad punktide 1 ja 2 kohaldamisalast välja ehk siis hõlmates kogu KPS rakendamisala v.a osas, mis on kaetud sama lõike punktiga 1 . Näiteks kui püügivahendi silmasuurus on reguleeritud EL-i õigusaktis ja seda rikutakse ning seda käsitletakse tõsise rikkumisena, siis menetletakse seda rikkumist KPS § 71 lõike 1 punkti 1 alusel. Kui püügivahendi silmasuurus pole EL-i õigusaktis reguleeritud , kuid see on reguleeritud siseriiklikult ja see ületab mõõtmisviga, siis käsitletakse seda rikkumist KPS § 71 lõike 1 punkti 7 alusel. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 3 puudutab kala kaaspüüginormide ja alamõõdulise kala püügitingimuste rikkumist. Ka praegu on need rikkumised tõsised. Kaaspüügitingimuste rikkumine on toodud kehtivas KPS § 71 l õike 1 punktis 2 ning alamõõdulise kala püügitingimuste rikkumine on sätestatud ETR määruses. K alanduse kontrollimääruses on tõsiste rikkumiste koosseis muutunud, mistõttu on vaja need eraldi sätestada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 4 puudutab keelatud püügiviiside ja – vahendite kasutamist. Ka praegu on need rikkumised tõsised. Keelatud püügiviiside kasutamine on loetletud kehtivas KPS § 71 l õike 1 punktis 3 ja keelatud püügiviiside kasutamine on toodud ETR määruse artik lis 3 . Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 5 vastab sisuliselt kehtivale KPS § 71 l õike 1 punkti le 4 , viide KPS § 13 on muutunud tulenevalt selle st, et KPS § 13 on muud etud . Dokumendid, mille puudumist ja võltsimist ning valeandmete esitamist loetakse tõsiseks rikkumiseks on kutselises kalapüügis KPS § 61 lõike 1 alusel nõutavad dokumendid näiteks nagu kalapüügipäevik, lossimisdeklaratsioon, esmakokkuostu kviitung, üleandmisdeklaratsioon, transpordidokument ning kala impordi puhul kavandatava KPS § 13 lõike 2 alusel nõutav püügisertifikaat. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 6 puudutab loale kantud püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi rikkumisi. Ka praegu on need tõsised rikkumised. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse hetkel kehtiva KPS alusel loata püügiks. Kalanduse k ontrollimääruse artiklis 90 tehakse vahet loata püügi l (artik li 90 l õige 2 punkt a) ja loale kantud püügivahendite piirarvu ületamisel (artik li 90 l õige 3 p unkt d) , mistõttu ei saa enam käsitleda püügivahendite piirarvu ületamist loata püügina, sestap on see eraldi rikkumisena välja toodud. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse edaspidi kui püügivõimaluse rikkumist. Lubatud aastasaagi ületamist võis praegu käsitleda tõsise rikkumisena, kuid kalanduse kontrollimääruse artikkel 90 seda enam ei kata, mistõttu on vajalik lisada see tõsiste rikkumist e loetellu . Sisult on tegemist sama tõsise rikkumisega nagu püügivõimaluse ületamine. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 7 puudutab püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumi st. Tegemist on kehtiva sättega ETR määruse artik lis 3, kavandatud muudatuse ga kitsendatakse kehtivat KPS-i sätet ning sätesta takse , et ainult püügivahendite silmasuurusega seotud nõuete rikkumist loetakse tõsiseks. Nimetatud rikkumine on ka kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumiste nimekirjas, kuid sõnastatud selliselt, et see puudutab üksnes EL - i õigusaktidega kehtestatud nõudeid püügivahenditele. Ühtlustamaks sarnaste rikkumiste tõsidust, hoolimata sellest, kus need on toime pandud , on vaja see rikkumine tõsiste rikkumiste loetellu lisada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 8 puudutab kalapüüki keelupiirkonnas. Ka see on hetkel tõsine rikkumine . Kalanduse k ontrollimääruses on selle rakendusala aga piiratud vaid EL s kehtestatud keelualadega. Tegemist on sisuliselt olulise rikkumisega , keelualad e näol on tegemist kaitsealadega, mis aitavad kala asurkondadel taastuda. Püük nendel aladel on olulise mõjuga, mistõttu on vajalik käsitleda seda rikkumist tõsisena. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 p unkt 9 puudutab keelu all oleva kalavaru sihtpüüki, mis on samuti olemuselt oluline rikkumine. Tegemist on rikkumisega, mis on kehtivas KPS-s tõ s ine vastavalt ETR määruse arti klile 3 , mistõttu tuleb säilitada see rikkumine tõsiste rikkumiste loetelus . Eelnõu § 1 p unktiga 60 täiendatakse KPS § 71 lõi get 2 punktiga 8 ning lisatakse t õsiste rikkumiste loetellu harrastus kala püügil sellised tegevused, millega rikutakse EL -i tasandil harrastuspüügile kehtestatud reegleid . Harrastuskalapüügil loetakse tõsiseks rikkumiseks kalanduse kontrollimääruse artik li 90 l õike 3 p unktis h toodud tõsist rikkumist . Nendeks rikkumisteks on niinimetatud päeva- ehk kotilimiidi ületa mine 50 protsen di võrra või rohkem , harrastus kala püügil püütud kala müümine , mille kaal ületab 10 k ilogrammi või mille väärtus on 50 euro t või rohkem , keelatud liigi püük . Tegemist on rikkumistega, mis on EL-s harrastuspüügile kehtestatud. Praegu kehtib E L -i päevalimiit Läänemere avaosa lõhele, kus on lubatud püüda üks eemaldatud rasvauimega lõhe päevas . Püügikeeld merel on EL -i tasandil kehtestatud A tlandi ja Euroopa tuurale ning angerjale. Nii lõhe päevalimiidi ületamist Läänemerel (v.a Soome lahes), kui ka angerja ja tuura püüki tuleb edaspidi käsitleda tõsise rikkumisena harrastus kala püügi l . Peamiselt rikutakse harrastus kala püügi l päevalimiiti ja keelu all oleva kalaliigi püügikeeldu Eestis reguleeritud liikide puhul nagu jõevähk, haug, vimb ja latika s. EL-s reguleeritud liikide normide rikkumised on haruldased või väga haruldased. Eelneval kolmel aastal oli sarnaste rikkumiste arv harrastuspüügil järgmine (kõik liigid ja veealad kokku) : Tabel. Harrastuskalapüügiga seotud rikkumised 2022—2024. a. Püüda lubatud koguse ületamine vähemalt 50 protsendi võrra Har r astuskalapüügil müüdud kala, mille kaal ületas 10 kilogrammi või mille väärtus ületas 50 eurot Harrastuskalapüügil keelu all oleva kalaliigi püük 2022 4 0 16 2023 6 0 18 2024 6 0 18 3 .1 0 . T õsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 1 2 , 15, 1 9, 20 , 22 — 2 5 , 32 ja 61 ) K alanduse k ontrollimäärus e artikli 92 lõi ge 4 näeb ette tõsiste rikkumiste eest merel täpselt samasuguse punktisüsteemi kohaldamist kalalaeva kaptenile või kalurile sarnaselt juba kehtiva punktisüsteemiga kalalaevatunnistus e omanikule . EL-i õigus ei erista kalurit ja kaptenit nagu Eesti õigus , s ellepärast rakendatakse seda süsteemi nii kalurile kui kaptenile. Eestis on praegu kehtestatud lihtsustatud punktisüsteem, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest määratakse kaptenile või kalurile üks punkt . Kui kaptenil või kaluril on rohkem kui üks kehtiv karistus tõsise rikkumise eest ehk kaks punkti, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa andmisest keeldutakse. See süsteem viiakse kooskõlla kalanduse kontrollimäärusega . EL-i punktisüsteem i kohaselt määratakse kalanduse kontrollimääruse art ikli 92 lõigete 4 ja 5 ning lisa III alusel kalurile või kaptenile tõsise rikkumise eest vastav arv punkte. Kui kaluril või kaptenil on kogunenud teatud arv punkte, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa andmisest keeldutakse asjakohaseks tähtajaks ning kalalaevatunnistus peatatakse . Kui punktide koguarv on 18 või ületab selle, peatatakse kala laevatunnistus ja keeldutakse kalapüügiloa andmisest vähemalt kaheks kuuks. Kui punktide koguarv on 36 või rohkem , on keeluperiood neli kuud; kui punktide koguarv on 54 või rohkem , on keeluperiood kaheksa kuud ; ning kalalaevatunnistus peatatakse ning kalapüügiluba ei väljastata ü hek s aasta ks , kui punktide koguarv on 72 või rohkem . Kui kalurile või kaptenile on kogunenud 90 punkti, siis talle enam kalalaevatunnistust ega kalapüügiluba väljastada ei saa . Kõik punktid kaotavad kehtivuse kui kolme aasta jooksul ei pane kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur toime ühtegi uut kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 2 ja 3 nimetatud tõsist rikkumist. Teatud arvu p unktide täitumisel kalalaevatunnistuse peatamine ning püügiloa kehtetuks tunnistamine ja selle välja andmisest keeldumine ei ole karistus vaid haldusõiguslik meede selleks, et peatada kindla kalalaeva , kaluri või kapteni ebaseaduslikku tegevus t ja heidutada edaspidi õigusvastasest tegevusest . Teatud juhtudel saab kalalaeva tunnistuse omanikule kogunenud punktid (kaks punkti) ka varem kustutada. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osale ma vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või ühine ma „ ökomärgist “ kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüü ki . Kalanduse k ontrollimääruse muudatuse kohaselt tuleb määrata tõsise rikkumise eest punktid ka juhul , kui tõsise rikkumise pani toime Eesti kodanik teises liikmesriigis või kui selline rikkumine pandi toime Eesti kalalaevaga teise liikmesriigi jurisdiktsioonis. Sel juhul määratakse punktid peale seda, kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on Eestit sellisest rikkumisest teavitanud . Tõsiste rikkumiste vastavustabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2. Eelnõu § 1 p unktiga 12 täiendatakse KPS § 34 lõike 3 punkti 3 , asendades viite komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011 vastava viitega nõukogu määruse l e nr 1224/2009 , lisataks täpsust atakse , et kalalaeva registrisse märgitakse punktid, mis on määratud kalalaevale. Eelnõu § 1 p unktiga 1 5 täiendatakse KPS § 34 l õi get 4 punkt iga 5, mille kohaselt kantakse t õsiste rikkumiste eest kaptenile ja kalurile määratud punktid kutselise kalapüügi r egistrisse . Kutselise kalapüügi r egistri pidajaks ja punktide sissekandjaks on PTA. Eelnõu § 1 p unkt ide ga 1 9 ja 20 muudetakse KPS § 38 l õiget 4 . Kehtiva KPS § 38 l õike 4 punktid 1 ja 2 viiakse erinevatesse lõigetesse. Kehtiv KPS § 38 l õike 4 punkt 1 jääb sama paragrahvi lõikeks 4 , sätestades, et kui kalalaeva ei ole kahel järjestikusel aastal kalapüügil kasutatud, tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks. Sätte sisu ei muutu. KPS § 38 l õike 4 punkt 2 muudetakse ning viiakse sama paragrahvi lõike ks 4 1 , mille kohaselt kalalaeva tunnistus tunnistatakse kehtetuks kalanduse kontrollimääruse artik li 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatu kohaselt . S ee tähendab, et juhul kui kalalaevale on määratud 90 ja enam punkt e ning kalalaevatunnistus on peatatud viiendat korda , võetakse kalalaevatunnistus ja kaptenina kalalaeva juhtimise õigus jäädavalt ära ning kalalaeva ei kasutata enam mere bioloogiliste ressursside töönduspüügiks . Säte samuti sisuliselt ei muutu, jäetakse välja viide komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011, piisab viitest nõukogu määrusele nr 1224/2009 . Eelnõu § 1 p unkti de ga 22 ja 23 muudetakse KPS § 38 lõiget 6 sarnaselt eelnõu punktidega 1 9 ja 20 ehk siis kehtiva KPS § 38 lõike 6 punktid 1 ja 2 muudetakse selliselt, et need moodustavad kavandatava KPS § 38 lõi ke d 6 ja 6 1 . Kavandatav KPS § 38 l õige 6 vastab kehtiva KPS § 38 l õike 6 punkt ile 1, sätestades, et kui laeva pole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutanud, peatatakse kalalaevatunnistus. Kavandatav KPS § 38 l õige 6 1 on sisult sama , mis kehtiv a KPS § 38 l õike 6 punkt 2, aga muutunud on viide, komisjoni rakendusmääruse nr 404/2011 asemel viidatakse nõukogu määrusele nr 1224/2009 arti kli 92 lõikele 6 . Selle kohaselt kalalaevatunnistus peatatakse nõukogu määruse nr 1224/2009 artik li 92 lõike 6 alusel ja korras. Kui punktide koguarv on 18 või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus vähemalt kaheks kuuks. Kui punktide koguarv on 36, siis nel jaks kuu ks. Kui 54 , siis kaheksa ks kuu ks. Kui 72, siis aastaks. Kui 90, siis tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks jäädavalt. Eelnõu § 1 p unktiga 2 4 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõige 7, sest see on kaetud kavandatava KPS § 38 lõikega 6 1 . Eelnõu § 1 p unktiga 2 5 täpsustatakse KPS § 38 lõike 8 sõnastust, sätestades, et kalalaevatunnistuse peatamise korral sama paragrahvi lõike 6 alusel, hakkab kalalaevatunnistus kehtima kui vastav aeg on möödunud ning kui kalalaeva kalapüügiloa saamise taotlus on uuesti esitatud. Eelnõu § 1 p unktiga 32 täiendatakse KPS § 43 punktiga 1 1 , millega viiakse sisse kaluri või kapteni suhtes kohaldatav loa andmise keeld teatud tähtajaks, teatud arvu punktide täitumisel, nagu on sätestatud kalanduse kontrollimääruse art ikli 92 lõikes 6. Eelnõu § 1 p unktiga 61 muudetakse tervikuna KPS § 72, mis puudutab tõsiste rikkumiste punktisüsteemi merel. Kavandatav KPS § 72 l õige 1 sätestab , et tõsiste rikkumiste korral punkte määratakse kalalaevatunnistuse omanikule, kaptenile ja kalurile nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 92 kohaselt. Punktide määrajaks on KeA. P unktide määramine toimub KeA otsuse alusel, millega fikseeri taks e tõsi s e rikkumi se teo toimepanemise fakt . Kui seni määrati punktid väärteootsuse alusel, siis edaspidi punktide määramise aluseks on KeA otsus ning punktide kehtima hakkamise kuupäevaks loetakse otsuse kättetoimetamise kuupäev asjaomasele isikule. Maksimaalne võimalik punktide arv ühe inspekteerimise käigus on 12 punkti . Ühe tõsise rikkumise eest määratav punktide arv ulatub kolmest seitsmeni. Kavandatav KPS § 72 l õige 2 sätestab , et punktid kaotavad kehtivuse , kui kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur ei ole toime pannud kolme aasta jooksul ühtegi uut tõsist rikkumist . Vastavat arvestust peab PTA. Kavandatav KPS § 72 l õige 3 sätestab punktide varasema kustutamise komisjoni delegeeritud määruse nr xxx/2025 artikli 3 6 alusel ja korras. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osalema vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või ühinema „ ökomärgist “ kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüüki. V arasema punktide kustutamise üle otsustab KeA. 3 .1 1 . Karistusnormid 3 .1 1 .1. Ühise kalanduspoliitika normide t õsise d rikkumis ed (eelnõu § 1 punkt id 5 , 6, 7 ja 7 6 ) Muudatuse tulemusel täiendatakse KPS-i § -ga 88 1 ja 88 2 , millega kehtestatakse uued väärteokoosseisud – mis näe vad ette karistusena rahatrahvid kalanduse kontrollimääruse artik li 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiste rikkumiste eest . Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 1 kohaselt tõsiste rikkumiste toimepanemise eest määratavad rahatrahvid peavad olema korrelatsioonis rikkumise teel saadud kalapüügitoodete minimaalselt ühe- kuni viiekordse väärtusega. Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 2 kohaselt, k olme aasta jooksul korduva tõsise rikkumise eest määratavad rahalised trahvid peavad vastama rikkumise teel saadud kalapüügitoodete minimaalselt kahe- kuni kaheksakordsele väärtusele. Kalapüügitoodete väärtus arvutatakse riiklikult kehtestatud esmakokkuostuhindade või nende puudumisel Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse platvormi (EUMOFA) hin dade alusel või rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hin dade alusel . Komisjon on auditite käigus juhtinud tähelepanu Eestis kehtestatud trahvimääradele , mis on EL-is kõige madalamad . Kuigi Eestis kohaldat akse teatud rikkumiste puhul lisaks trahvi le ka kalakahju määramist, siis ei ole komisjoni hinnangul kalakahju hüvitamise näol tegu raha trahviga. Ka meie õigussüsteemis ei ole kalakahju hüvitamine karistus. Antud uuringu põhjal on komisjon algatanud Eesti suhtes uurimise ÜKP sanktsioonide rakendamise küsimuses. Tegemist on nn pilootprojektiga, mis ei arene rikkumismenetluseks, kui tõstatatud puudujäägid lahendatakse pilootprojekti raames . Oleme saatnud oma vastused komisjonile ning tagasisidet veel pole . Karistusseadustiku (edaspidi KarS ) § 1 l õige 1 lubab eriseadusega kohaldada väärteo eest raha trahvi erineval alusel ja määral. Eelnõus on f üüsilise isiku karistuseks tõsise rikkumise toimepanemise eest ette nähtud kuni 400 trahviühikut või kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on üle 500 euro , siis rahatrahv, mis vastab kuni viiekord s e kala või veetaime esmakokkuostu hinnale . Juriidilisele isikule on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 4 3 000 eurot või kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on üle 500 euro , siis rahatrahv, mis vastab kahe kuni kaheksakordse le kala või veetaime esmakokkuostu hinnale . Kolmeaastase ajavahemiku jooksul korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest on füüsilise isiku le karistuseks ettenähtud rahatrahv kuni 5 00 trahviühikut või kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on üle 500 euro , siis rahatrahv, mis vastab kahe kuni kaheksakord s e le kala või veetaime esmakokkuostu hinnale . Juriidilisele isikule on karistuseks ettenähtud rahatrahv kuni 53 000 eurot või kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on üle 500 euro , siis rahatrahv, mis vastab kolme- kuni kümnekordse le kala või veetaime esmakokkuostu hinnale . Senisest kõrgem maksimaalne trahvimäär on vaja ette näha juhuks, kui tõsine rikkumine pannakse toime väljaspool Läänemerd asuval merealal (edaspidi kaugpüü k ) , kus püügireis kestab 35 päevast kuni 4 kuuni ning rikkumise teel saadud kala väärtus võib ulatuda sadadesse tuhandetesse. N äiteks ulatus Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni konventsiooni alal (NAFO) toimunud ühe püügireisi lossimise väärtus 2020. a esmakokkuostuhindadesse arvestatult 3,1 miljoni euroni (uuemaid andmeid pole võimalik välja tuua, sest hiljem pole Eesti laevad NAFO alal püüdnud) . Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni ( NEAFC ) alal ulatus ühe püügireisi lossimise väärtus 2024. a 1,1 milj oni euroni. Kuigi need trahvimäärad tunduva d kõrged, saab raha trahv siiski olla maksimaalselt kümnekordne püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus , mille aluseks on kala või veetaime esmakokkuostuhindu, mis on oluliselt madalamad kala turuhinnast. N äiteks on räime esmakokkuostuhind 2024. a 39 euro senti kilogrammi kohta ja ahvenal 2,88 euro t kil ogrammi kohta. Olulisematest kaugpüügi liikidest on süvameregarneeli esmakokkuostuhind 3,26 eurot kilogrammi kohta ja karelestal 1,73 eurot kilogrammi kohta vastavalt PTA kodulehel avaldatud 2024. a keskmistele esmakokkuostu hindadele . Oluline on rakendada trahvi kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi ära tasuda. Karistusel peab olema ärahoidev ja hoiatav mõju. Rahat rahvi suurus määratakse väärteo- ja kriminaalmenetluse põhimõtete järgi võttes arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti järgitakse kalanduse kontrollimääruse artikli 89a lõikes 3 toodud põhimõtteid, et arvesse tuleb võtta eelkõige rikkumise raskusastet, laadi ja ulatust, sealhulgas negatiivset mõju või kahju suurust asjaomasele kalavarule ja merekeskkon nale, selle kestust, korduvust ja samaaegsete rikkumiste kuhjumist. KeA lähtub viidatud alustes t, ja töötab vajadusel välja ametkondliku juhise karistuste määramiseks. Rahat rahv tõsise rikkumise eest ei asenda kala - ja veetaimevaru le tekitatud kahju hüvitamist. Eelnõu § 1 p unktiga 7 6 täiendatakse KPS -i §-ga 88 1 ja 88 2 . Tegu on uue väärteokoosseisuga, milles sisal dub karistus kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsis te rikkumis te eest . Kavandatav KPS § 88 1 l õige 1 sätestab, et n õukogu määruse nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest karistusena nähakse füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 400 trahviühikut . Muude õigusvastaste tegude eest on KPS §-des 74— 88 ettenähtud rahatrahvid kuni 300 trahviühikut. EL -i tõsiste rikkumiste puhul on trahvi määr kõrgem, sest tõsise rikkumise puhul on ka kahju suurem, mis tingib vajaduse määrata kõrgem raha trahv . Ühtlasi on eesmärgiks vältida olukorda, kus rikkumine end ära tasub. Rahatrahv kuni 400 trahviühikut määratakse üksnes siis, kui püütud, käideldud või turustatud kala väärtus oli vä iksem kui 500 eurot või rikkumise toimepanemise teel kala või veetaime ei saadud üldse . Kavandatav KPS § 88 1 lõige 2 sätestab , et nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest , kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus oli vähem alt 500 eurot , karistatakse rahatrahviga, mis vastab kala või veetaime kuni viiekord s e le esmakokkuostu hinnale . Rahatrahvi seos kala väärtusega tuleneb kalanduse kontrollimääruse artiklist 91a. Viiesaja euro lävend on vaja lik , et vältida olukordi, kus trahvimäär tõsiste rikkumiste eest , mille käigus on püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime on madalam kui tõsise rikkumise eest, mille käigus ei saadud kala või veetaime . Maksimaalne karistus füüsilisele isikule rikkumiste eest, mis pole tõsi ne rikkumi ne on KPS-i kohaselt 300 trahviühikut, mis vastab 2400 euro le. Viiesaja euro lävend tõsiste rikkumiste puhul tähendab, et füüsilisele isikule saab maksimaalse lt määrata karistuse ks rahatrahv i 2500 euro ulatuse s , kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus oli 500 eurot (500 eurot korda 5) , mis on kõrgem kui maksimaalne trahvimäär KPS §-des 74—88 sätestatud väärtegude eest. Kavandatava KPS § 88 1 lõi k e d 3 ja 4 sätesta vad karistuse juriidilisele isikule . KPS § 88 1 l õige 3 sätestab juriidilisele isikule karistuseks rahatrahvi kuni 43 000 eurot T egemist on proportsionaalselt kõrgema trahvimääraga võrreldes KPS §-des 74—88 sätestatud väärtegude eest määratava rahatrahvidega , milleks on 32 000 eurot . Kõrgem trahvimäär on kooskõlas rikkumise olemusega, s ee tähendab, et tõsine rikkumine tähendab suuremat kahju looduskeskkonnale, mis peaks päädima ka suurema raha trahviga. KPS § 88 1 l õige 4 sätestab karistuse ks juriidilisele isikule rahatrahvi , mis vastab kahe kuni kaheksakordse le kala või veetaime esmakokkuostu hinnale , kui püütud, käideldud või turustatud kala väärtus on 500 eurot ja enam . Kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet, s ee tähendab, et juriidilise isiku trahvimäärad on kõrgemad kui need, mida määratakse füüsilise le isiku le . Kavandatava KPS § 88 1 lõige 5 sätestab, et kalapüügitoodete väärtuse arvutamisel võetakse aluseks riiklikud keskmised kala esmakokkuostu hinnad, mis määratakse KPS §15 lõigete 4 ja 5 alusel . PTA kehtestab iga aasta 31. jaanuariks eelmise aasta keskmised esmakokkuostu hinnad. Juhul kui PTA pole vastava kalaliigi esmakokkuostu hinda kehtestanud, võetakse aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil avaldatud hinnad. Kui EUMOFA platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik aluseks võtta rahvusvahelistel turgudel avaldatud kalaliikide hinnad. Kavandatava KPS § 88 2 sätestatakse karistused ühise kalanduspoliitika korduvate tõsiste rikkumiste eest . KPS § 88 2 l õikega 1 sätestatakse füüsilisele isikule karistus korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest kolmeaastase ajavahemiku vältel, milleks on rahatrahv kuni 500 trahviühikut. Korduva rikkumise puhul on raha trahv proportsionaalselt kõrgem kui esmakordsel rikkumisel, mil lal raha trahviks saab määrata kuni 400 trahviühikut. KPS § 88 2 l õikega 2 sätestatakse karistuseks rahatrahv , mis vastab kahe- kuni kaheksakord s e le kala või veetaime esmakokkuostu hinnale juhul , kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtuseks on 500 eurot ja enam . K ui kala või veetaime ei saadud või püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on alla 500 euro , kohaldatakse karistuse määramisel KPS § 88 2 lõiget 1. KPS § 88 2 l õi ked 3 ja 4 sätesta vad karistuse juriidilisele isikule . KPS § 88 2 l õige 3 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 53 000 eurot , mida kohaldatakse juhul kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on alla 500 euro või kui neid ei saadud. KPS § 88 2 l õige 4 sätestab karistuseks rahatrahvi , mi s vastab kolme - kuni kümnekord s e le kala või veetaime esmakokkuostu hinnale . KPS § 88 2 l õige 5 sätestab , et kalapüügitoodete väärtuse arvutamisel võetakse aluseks riiklikud keskmised kala esmakokkuostu hinnad, mis määratakse KPS §15 lõigete 4 ja 5 alusel . PTA kehtestab iga aasta 31. jaanuariks eelmise aasta keskmised esmakokkuostu hinnad. K ui PTA pole vastava kalaliigi esmakokkuostu hinda kehtestanud, võetakse aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil avaldatud hinnad. Kui EUMOFA platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik aluseks võtta rahvusvahelistel turgudel avaldatud kalaliikide hinnad. Eelnõu § 1 p unktiga 5 täiendatakse KPS § 15 lõiget 3, lisades ka viite veetaimele, mis on jäänud kehtivast KPS-i redaktsioonist ekslikult välja. See tähendab, et ka veetaime esmakokkuostuks ei loeta kala ostmist ühe ööpäeva jooksul oma tarbeks koguses, mis on sätestatud nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli s 65. Eelnõu § 1 p unktiga 6 muudetakse KPS § 15 lõi g e t 4 , kus asendatakse läbivalt termin „ kokkuostuhind “ terminiga „ esmakokkuostuhin d“ ning lisatakse ka viide veetaimele , et ühtlust ada terminid. Eelnõu § 1 p unktiga 7 täiendatakse KPS § 15 lõikega 5, mis sätestab, et kui kala keskmist esmakokkuostu hinda pole sama paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, siis võetakse esma kokkuostu hinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil avaldatud hinnad. Kui EUMOFA platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik võtta hinna aluseks rahvusvahelistel turgudel avaldatud vastavate kalaliikide hinnad. 3 .1 1 .2. Muud karistusnormid (eelnõu § 1 punktid 6 4 — 7 5 ) Kuna kavandatava tes KP S § -des 88 1 ja 88 2 tuuakse v astutuse peatükki tõsiste rikkumiste koosseis, siis on vaja üle vaadata ka muud vää r teok oosseisud. Väärteokoosseisude kattumine tekitab tarbetud segaduse, kuna väärteomenetleja peab kaaluma, milline koosseis on asjakohasel juhul erikooseis, mida tuleb kohaldada . Muud väärteokoosseisud peavad siiski säilima nende rikkumiste kohta, mis on kalanduse kontrollimääruse artik li 90 lõike 3 nimekirjas , sest need rikkumised on tõsised ainult teatud lävendite ületamise või tingimuste täitmise korral , mis on toodud kalanduse kontrollimääruse l isas IV . Kuna kalanduse kontrollimääruse artik li 90 lõikes 3 toodud nimekirjas on mitmeid tegusid, mida nüüd loetakse tõsisteks rikkumiseks , siis on vaja täiendada väärteokoosseise ühtlasi nende osas. Samuti on vaja näha ette karistus i nende tõsiste rikkumiste eest (KPS § 71 l õike 1 punktid 2 — 9) , mis pannakse toime sise - või piiri veekogudel või rannikumeres ilma, et need oleksid tõsised rikkumised kalanduse kontrollimääruse tähenduses ( KPS § 71 l õike 1 punkt 1) . Eelnõu § 1 p unktiga 6 4 täiendatakse KPS § 74 lõi kega 3, mis sätestab, et ka kala müügi nõuete rikkumise katse või sellise kala müügi katse, mille päritolu ei ole tõendatav on karistatav . See on seotud kontrolltehingu erimeetme sisse toomisega ( KPS § 65 muudatused). KarS § 25 1 kohaselt on isikut väärteokatse eest võimalik karistada üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on seadusandja otsesõnu vastutuse ette näinud. KPS- is keelatud kala müügi ja kala elektriga püüdmise vahendi võõrandamise katse karistatavaks muutmise põhjuseks on see, et kontrolltehingu läbiviimise eesmärgiks on kontrollida nimetatud nõuete täitmist ning juhul, kui selle käigus tuvastatakse, et nõudeid rikutakse, siis tuleb isik ka karistada . Küll aga kontrolltehingu raames tehtud tehing on tühine, mis tähendab, et kehtiv KPS § 74 nimetatud väärtegu jääb katsestaadiumisse, mistõttu on vajalik täiendada väärteokoosseisu selliselt, et ka katse oleks karistatav, mis tagaks selle, et isikud järgiksid edaspidi hoolsamalt kehtestatuid nõudeid. Seetõttu tuleb täiendada KPS § 74 selliselt, et selles nimetatud tegu oleks karistatav ka siis, kui see jääb väärtoekatse staadiumisse . Eelnõu § 1 p unkti de ga 6 5 ja 6 6 jäetakse välja KPS § 75 pealkirjas ja asendatakse sama paragrahvi lõikes 2 sõna „ kalalaevatunnistuse ta“ sõnadega „kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes“ . Kalapüük merel kalalaevatunnistuseta laevaga on igal juhul tõsine rikkumine ning seega kaetud kavandatava KPS § -ga 88 1 , samas aga kalalaevatunnistuse nõuete rikkumine ei pruugi alati olla tõsine rikkumine, mistõttu on vaja antud karistusnormi täiendada, et rakendada kalanduse kontrollimääruse nõuded . Eelnõu § 1 p unktiga 6 7 ja 6 9 muudetakse ja sõnastatakse KPS § 76 pealkirja selliselt, et asenda takse nendes läbivalt sõnad „GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteem “ sõnadega „ a sukoha jälgimise sead m e , laevaseiresead m e “ . Muudatusega viiakse KPS § 76 kooskõlla kavandatava KPS § 69. Eelnõu § 1 punktiga 6 8 asendatakse KPS § 76 pealkirjas ja lõikes 1 sõna „korra“ sõnaga „nõuete“, et paremini edasi anda sätte sisu sarnaselt eelnõu punktiga 70 . Eelnõu § 1 p unktiga 70 asendatakse KPS § 7 7 pealkirja s ja lõikes 2 sõna d „kor ra rikkumine “ sõna de ga „nõuete rikkumine ja valeandmete esitamine “ . Väärteokoosseis peaks sisu liselt katma kõikvõimalikud andmete esitamisega seotud nõuete rikkumised . Kehtiv sõnastus on veidi segadusttekitav , kuna sõna „kord“ viitab teatud toimimisnormidele. Uus sõnastus vastab paremini sätte sisule. Väärteokoosseisu on täiendatud sellisel, et edaspidi on karistatav ka valeandmete esitamine . Muudatuse põhjuseks on ennekõike soov a nda õigus KeA-le menetleda valeandmete esitamisega seotud rikkumisi , s ealhulgas nende andmete osas, mida ei esitata KeA-le . Põhjuseks on see, et KeA-l on olemas faktiline pädevus viia läbi väärteomenetlust, seetõttu on ka KPS- is sätestatud , et väärtegude kohtuväli ne menetleja on KeA. H etkel takistab seda KarS § 280 koosmõjus v äärteomenetluse seadustik u (edaspidi VTMS ) § 52 lõikega 10. Eelnõu § p unktiga 7 1 täiendatakse KPS § 77 lõikega 1 1 , millega nähakse h arrastus kala püügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest karistusena ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Harrastus kala püügis laieneb andmete esitamise kohustus kalanduse kontrollimääruse rakendumisel lõhe - ja tursa püügil, mistahes vahendiga. Hetkel kehtib andmete esitamise kohustus vaid kalastuskaardiga püügil. Hetkel, kui andmeid ei ole esitat ud , ei anta isikule uut kalastuskaarti , samas aga ei ole ette nähtud karistust a ndmete esitamise kohustuse rikkumise eest. Senist lähenemist ei saa edaspidi kohaldada, sest andmed tuleb esitada vaid juhul kui vastavat liiki saadi , mis tähendab, et andmeid tuleb esitada sõltumata sellest, millist kalapüügiõigust kasutatakse. Seega on vajalik sätestada karistus nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest selleks, et tagada tulemuslikult kohustuse täitmine. Tegu on väärteokoosseisuga , mis näeb ette karistuse KPS § 61 lõigetes 2 ja 12 sätestatud nõuete rikkumise eest . Eelnõu § 1 p unktiga 7 2 tunnistatakse kehtetuks KPS § 78 . Tegemist on väärteokoosseisuga , mis näeb ette karistuse vaatleja töö takistami se eest. N imetatud tegu on aga alati tõsine rikkumine ning seega kaetud kavandatava KPS § 88 1 . Eelnõu § 1 p unktiga 7 3 täiendatakse KPS § 8 2 lõikega 3, mis sätestab , et ka elektripüügivahendi võõrandamise katse on karistatav . Tegemist on kontrolltehingu rakendamise sättega , mille vajadust on täpsemalt põhjendatud eelnõu § 1 punkti 63 kohta antud selgituste juures. Eelnõu § 1 punktiga 7 4 ja 7 5 täiendatakse KPS § 86 pealkirja ja lõiget 1, lisades vii t e veetaimele ja täiendades loetelu kaalumise nõuete rikkumisega . Täpsustus on vajalik, et väärteokoosseis kataks ka veetaime lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise, kaalumise ja vastuvõtmise nõuete rikkumise. Kaalumise nõuete rikkumise eest karistuse sätestamine on vajalik, et tagada tõhusam KPS § 61 1 ja selle alusel kehtestatud k eskkonnaministri 30. jaanuari 2018 . a määrus es nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“ s ätestatud nõuete täitmine. 3 .1 2 . Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju (eelnõu § 1 punkt id 6 2 ja 63 ) Eelnõu § 1 p unktiga 6 2 viiakse § 7 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud viide kooskõlla käesoleva eelnõu § -s 13 tehtud muudatustega. Kala ja veetaime päritolu ei pea tõendama oma tarbeks ostmise korral kuni 10 kg kala ja veetaime puhul, mistõttu ei loeta seda ka kalakahju tekitamiseks. Eelnõu § 1 p unktiga 6 3 muudetakse KPS § 73 lõiget 7 , millega täpsustatakse kahju sisse nõudmise korda . Selle kohaselt on kavandatud muudatuse tulemusel KeA otsus täitedokument täitemenetluse seadustik u § 2 l õike 1 p unkti 21 tähenduses. Muudatuse kohaselt hakatakse kalakahju välja nõudma KeA otsuse alusel , mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu. Perioodil 2022 —2 024 . a on esitatud 31 tsiviilhagi kalakahju hüvitamiseks. Tegemist on kohtute ja KeA töökoormuse vähenda misega . 3 .1 3 . Menetlus (eelnõu § 1 punkt id 7 7 ja 7 8 ) Eelnõu § 1 p unktiga 7 7 ja 7 8 muudetakse KPS § 89 lõikeid 2 ja 3 , täiendades väärteokoosseisude loetelu kavandatava te KPS § -dega 88 1 ja 88 2 , mille kohtuväli seks menetleja ks võib olla ka politseiasutus ning mille toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada toimepanemise vahendi ning väärteo objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Kuna kavandatava KPS § 88 1 ja 88 2 nimekirjas on rikkumisi, mis on sisult sarnased nende rikkumistega, mis on kaetud teiste väärteokoosseisudega , on vajalik tagada ühesugune lähenemine. N äiteks on kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumise nimekirjas kalapüük keelatud vahendiga, s ealhulgas püük elektripüügivahendiga, lõhkelaenguga jne, samuti püügivahendite kohta esitatavate nõuete rikkumine, mille korral võib olla vajalik püügivahend konfiskeerida. Samuti peaks politseiasutus saama vajadusel menetleda sarnaseid rikkumisi vaatamata sellele, kas need on toime pandud merel või sise - või piiri veekogudel ning vaatamata sellele , kas rikuti nõukogu määruse nr 1224/2009 või Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „kalapüügieeskiri“ norme. 3 .1 4 . Rakendussätted (eelnõu §1 punkt id 7 9 ja 80 ) Eelnõu § 1 p unktiga 7 9 tunnistatakse kehtetuks KPS § 90 lõiked 1, 2, 4 ja 5. Sätted ei ole enam ajakohased. Eelnõu § 1 p unktiga 80 täiendatakse KPS § 90 lõi g e tega 6 — 1 0 . Kavandatava KPS § 90 l õikega 6 sätestatakse merel kalalaeva jälgimise kohustuse rakendamine 9 kuni 12 - m eetrise kogupikkuse ja aktiivpüüniseid kasutavatele kalalaevadele alates 10. jaanuarist 2028. a. A lla 9 - m eetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kalutavatele kalalaevadele hakkab nõue kehtima hiljem. Kalalaevaregistri andmetel on selliseid laevu kokku 131. P assiivpüünisteks loetakse KPS § 31 punktides 1 — 3 nimetatud kalapüügivahendeid, milleks on õngejadad, nakke- ja lõkspüünised. Aktiivpüünisteks loetakse sama paragrahvi punktides 4 ja 5 nimetatud vahendeid nagu kurn- ja traalpüüniseid. Kavandatava KPS § 90 lõikega 7 sätestatakse kalalaeva jälgimise kohustuse rakendamine merel kõikidele alla 9 - meetris e kogupikkusega kalalaevadele alates 1. jaanuarist 2030. a. Selliseid kala laevu on kalalaevaregistri andmetel 1931. Kavandatava KPS § 90 lõikega 8 kehtestatakse üleminekusäte KPS § 73 sisse viidud muudatusele, millega KeA hakkab kalakahju hüvitis i sisse nõudma oma otsuse alusel , mis tähendab, et e nne 10. jaanuari 2026. a algatatud kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmi ne viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. Kavandatava KPS § 90 lõikega 9 kehtestatakse üleminekusäte KPS § 88 2 korduv use arves tami s e le kolme aasta jooksul alates eelmise tõsise rikkumise toimepanemisest. Sätet ei kohaldada tagasiulatuvalt enne selle sätte jõustumist sooritatud tõsiste rikkumiste suhtes , sest tõsiste rikkumiste sisu muutub ja sellisel juhul poleks tagatud võrdset kohtlemist . Kavandatava KPS § 90 lõikega 10 sätestatakse, et e nne 10. jaanuari 2026. a välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud kehtivusaja lõpuni. 3 .1 5 . KTKS - i muutmine (eelnõu § 2) KTKS - i muutmise põhjendused on üksikasjalikult toodud käesoleva eelnõu seletuskirja peatükis 3 .2. 3 .1 6 . KarRS - i muutmine (eelnõu § 3 punkt id 1 — 3 ) EL -i ühise kalanduspoliitika normide t õsiste rikkumiste eest raha trahvide määramisel on vaja vastavalt kalanduse kontrollimääruse art ikli 91a lõikele 2 võtta arvesse rikkumise kordumist kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Samuti peab k alanduse kontrollimääruse artikli 93 kohaselt rikkumiste andmeid säilitama riiklikus rikkumiste registris vähemalt viis aastat. Praegu on KeA - l juurdepääs vaid kehtivatele karistustele kuni nende kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni karistusregistris . KarRS - i § 24 järgi kustutatakse väärteg u de puhul karistusregistris karistus ühe aasta möödumisel ja kriminaalasja puhul kolme aasta möödumisel . Kalanduse k ontroll i määruse nõuete täitmiseks on aga KeA - l tõsise rikkumise korral raha trahvi määramiseks vajalik saada juurdepääs ka k aristusregist ri arhiivi andmetele. Eelnõu § 2 p unktiga 1 täiendatakse KarRS § 5 lõiget 2 punktiga 9, mis sätestab et KeA-le antakse juurdepääs karistusregistri arhiivile kavandatavas KPS § 88 2 nimetatud väärteo korduvuse arvestamise ks ning väärteomenetluse läbiviimiseks . Eelnõu § 2 p unktiga 2 täiendatakse KarRS § 20 lõiget 1 punktiga 20 , millega lisatakse andmetele juurdepääsu saajate hulka ka K eA . Selleks, et KeA-l oleks võimalik saada juurdepääs arhiivi andmetele kavandatava KPS § 88 2 nimetatud väärteo menetlemiseks. Sellisel juhul peab k aristusregist ri pidaja andma KeA-le vajalikud andmed KPS § 88 2 alusel algatatud väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil. Eelnõu § 2 punktiga 3 asendatakse KarRS § 23 lõigetes 2 ja 6 tekstiosa „3 — 11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja 20“. Paragrahvis 23 reguleeritakse karistusregistrist ja karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest tasumise korda. Ka KeA peaks olema vabastatud elektroonilise päringu tasu maksmisest ning riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest. 3 .17 R L S -i muutmine (eelnõu § 4) Lähtuvalt KarRS-i muudatusest (e elnõu § 2 punkt 3 ), millega antakse KeA -le õiguslikud alused karistusregistri arhiivist andmete saamiseks, millega vabastatakse KeA ühtlasi elektroonilise päringu tasu maksmisest ning riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest . Seetõttu muudetakse ka R L S -i vastavat sätet. 3 . 1 8 . Jõustumine (eelnõu § 5 ) Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et s eadus jõustub 10. jaanuaril 2026. a , m illal tuleb hakata kohaldama enamikku kalanduse kontrolli määruse sätteid . Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et eelnõu § 1 punkt 11 jõustub 10. jaanuaril 2028. a . Säte puudutab kalalaevade mootori võimsuse kontrolli. Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et eelnõu § 1 punkt 52 jõustub 1. jaanuaril 2027. a . Säte puudutab kala ja veetaime kaalumisega seotud nõudeid. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat . 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL-i õigusaktidega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842,20.12.2023); nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50). Võrdlustabel , mis käsitleb võrdlust nimetatud EL-i õigusaktidega on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 1. 6 . Seaduse mõjud Kavandatud muudatused ja nende mõjud Kalanduse k ontrollimäärus on liikmesriikidele siduv ja otsekohalduv. Komisjon on teinud oma mõju hinnangu nõukogu määruse nr 1224/2009 muudatuse väljatöötamisel. Mõjuhinnang kinnitas, et kehtiv õigusraamistik ei vasta täielikult EL -i ühise kalanduspoliitika eesmärgile. Sidusrühmad kutsuvad tungivalt üles kohandama kontrollisüsteemi paremini uue ÜKP - ga , keskendudes eelkõige lossimiskohustusele, ning parandama koostoimet muude poliitikavaldkondadega, eriti keskkonna- ja turupoliitikaga. Peale selle põhjustas teatavate sätete ebaselgus erineva t rakendamis t liikmesriigiti , takistades käitajatele võrdsete võimaluste loomist ja seetõttu nende usalduse saavutamist süsteemi suhtes . Lisaks on kehtiva õigusakti tõhususele ja tulemuslikkusele takistuseks teatavate sätete aegumine, paindlikkuse puudumine ning mõnikord ebatõhus rakendamine liikmesriikide poolt. Sellega seoses tuleb pöörata erilist tähelepanu sätetele, mis käsitlevad karistusi ja punktisüsteemi, rikkumiste järelmeetmeid, andmete vahetamist ja jagamist, jälgitavust ning alla 12 meetri pikkuste laevade seire- ja püügiandmete esitamis t . S eaduseelnõu rakendamisega kaasnevad majanduslik ud mõjud kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele ning mõjud riigiasutuste ( Regionaal- ja Põllumajandusministeerium , KeA , PTA) töökorraldusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob kaasa õigusliku muudatu se kalapüügi valdkonnas ja selle järelevalves ning mõju riigiasutuste eelarvele . Eelnõu seadusena vastuvõtmine too b kaasa positiivse mõju loodus keskkonnale läbi tõhusama vee-elusressursside kaitse . P uudu b otse ne sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule, haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale , infoühiskonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele , siseturvalisusele ning riigi kaitsele ja välis suhetele . Kavandatav muudatus: k ala müük tarbijale (eelnõu § 1 punkt 1 ) Kala kogus t, mida võib füüsilise isiku (edaspidi tarbija ) kohta müüa ilma esmakokkuostu vormistamata, vähendati 30 k ilogrammilt 10 k ilogrammile inimese kohta päevas. Läänemerest püütud lõhe puhul on piirmääraks kaks isendit tarbija kohta päevas. Senine piirmäär vastas paremini Eesti inimese vajadustele , kes ostavad kala hooajaliselt suuremas koguses . Samas on kontrolliasutused (KeA, PTA) seni kehtinud erandit hinnanud teatud riskikohana, sest see on võimalda nud esitada vähem andmeid kala päritolu kohta, mis vähendas kala jälgitavust ning seeläbi oli suurem risk, et pannakse toime rohkem rikkumisi. Sihtrühm: potentsiaalselt võib säte mõjutada kõiki ettevõtjaid, kes kutselise kalapüügiga tegelevad. 2024 . a oli kaluri kalapüügiloa omanikke 1386, neist saaki deklareeris 1191 omanikku (86 protsenti loa omanikest). Ettevõtjaid, kes müüvad kala ainult tarbijatele või tarbivad kogu püütud saagi ise ära ning esmakokkuostjatele midagi ei müü, oli 2024. a 582 ehk umbes 49 protsenti saaki saanud ettevõtjatest. Kala kogus, mis liikus ilma esmakokkuostu vormistamata, oli umbes 2800 tonni aastas. Osa ettevõtjatest (4 protsenti saaki saanud ettevõtjatest) püüab vaid kuni 10 kilogrammi kala aastas, mistõttu ei oleks uus 10 kilogrammi piirmäär kala tarbijale müümisel nende puhul probleemiks. Võib eeldada, et otse tarbijale müüakse suuremaid koguseid värskena ja töötlemata kujul, kuna tarbija soovib ise kala oma tarbeks soovipärasel viisil töödelda. Töödeldud kala (fileena, suitsutatud) hind on märkimisväärselt kõrgem, mistõttu töödeldud kala kümnetes kilodes tõenäoliselt korraga tarbija ei osta. Seetõttu on kogu aasta peale kokku püütud saagist olulisem vaadata, kui paljud ettevõtjad saavad üle 10 kilogrammi saaki ühel päeval. Selliseid ettevõtjaid, kes pole ühelgi päeval aastas deklareerinud üle 10 kilogrammi saaki, oli 2024. a 11 protsenti. Ettevõtjaid, kellel oli üle 10 kilogrammise saagiga päevi aastas vähemalt 24, oli 38 protsenti. Reeglina, mida rohkem on ettevõtjal päevi, kus ta on saanud üle 10 kilogrammi saaki, seda suurem on tõenäosus, et see kala liigub edasi esmakokkuostu. Keskmine esmakokkuostutehingu kogus kaluri kalapüügiloa alusel oli 2024. a 642 kilogrammi. Mõju: tarbijatele muutub suurema koguse kala ostmine otse püüdjalt keerulisemaks ja kulukamaks, sest otse kalurilt ostmas tuleb käia , kas mitu korda või kaaslasega, et sama kalakogus kätte saada. Samas muutub keerulisemaks kala päritolu tõendavate dokumentideta kala transpor t või ladus tami n e ning võib eeldada, et sellise kala osakaal tarneahelas väheneb. Suurem mõju on rannapiirkondade elanikele, kes on harjunud kala otse kalurilt ostma . Samas aga tehakse seda tihedamini, mistõttu 10 k ilogrammi päevas ühe isiku kohta ei tohiks liialt kala ostmist piirata. Kavandatav muudatus: k ala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavus (eelnõu § 1 punkt 4 ja § 2 punktid 1 — 8 ) Kala päritolu tõendamise nõue ja jälgitavuse nõue toidukäitlejatele kehtib ka praegu, kuid ettevõt jad võivad jälgitavuse tagamiseks kasutada paberdokumendi, n äiteks arve-saatelehe. Eelnõu kohaselt peavad ettevõt jad juurutama elektroonilise arvepidamise partiide üle ning samuti vahetama partiide infot tarnijate vahel digitaalsel kujul , et tagada „üks samm edasi ja üks samm tagasi“ jälgitavus tarneahelas . Kuna partiide kohta nõutud minimaalset teavet täiendatakse püügireisi või püügipäeva numbriga ja vesiviljeluse tootmisüksuse registreerimisnumbriga , on võimalik kala päritolu tõendamisel liikuda tarneahelas tagasi püügireisini või korjeni. Sihtrühm: e ttevõtjad, kes tegelevad k ala töötlemise ga , kala transpordi, ladustamise ning hulgi ja jaemüügiga , samuti vesiviljelusettevõt jad . Mõju: d igitaalse jälgitavuse nõuetest mõjutatud ettevõt jaid on 3 58 . Nendest kala esmakokkuost uga tegelevaid ettevõtjaid on 142, kala käitlemise ja ladustamise ga tegelevaid ettevõt jaid on 114 , kala transpordi ga tegelevaid ettevõt jaid on 31, kala hulgimüügiga tegelevaid ettevõt jaid on 16 , kala jaemüügiga tegelevaid ettevõt jaid on 22 ning vesiviljelusega tegelevaid ettevõt jaid on 33 . Kala päritolu tõendamise nõuete täitmine nõuab ettevõt jatelt digitaalse jälgitavuse rakendamist . Uute lahenduste juurutamine või olemasolevate süsteemide täiendamine nõuab lisare s sursse , kuna seni oli võimalik kala päritolu tõendada paberdokumentidega . Kutselise kalapüügi andmed esitatakse läbi PERK -i keskkonna elektroonselt. PERK-i vahendusel esitatakse andmed kutselisest kalapüügist kuni esmakokkuostuni ning selle kaudu on tagatud ka elektrooniline jälgitavus kalapüügitoodete puhul. PERK keskkonnast on võimalik kala ja veetaime esmakokkuostul alla laadida partii kohta nõutud minimaalne teave kala päritolu tõendamiseks. Suuremad kala töötlemise ja hulgimüügiga tegelevad ettevõt jad kasutavad ettevõttes partiide jälgitavuse tagamiseks Excelisse loodud aruannet või on ühildanud jälgitavuse raamatupidamis- ja laohaldustarkvaraga. Seni kasutusel olnud lahendused tuleb kohandada selliseks, et partiide kohta nõutud minimaalne teave oleks süsteemis registreeritud. Elektroonilise jälgitavuse rakendamiseks võib kasutada ka Excelisse loodud lahendust, mis tagab partiide liikumise jälgimise. See annab paindlikkust väiksematele ettevõt jatel elektroonilise jälgitavuse rakendamisel väiksemate kuludega. Elektrooniline jälgitavus suurendab tarneahela läbipaistvust ning võimaldab jälgida efektiivselt ja operatiivselt kala ja veetaime liikumist kogu tarneahela ulatuses tõkestades seeläbi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügil püütud kala jõudmist turule. Muudatus tõhustab järelevalvet ja seeläbi loodusressursside kaitset, sest igas tarneahela etapis on võimalik jälgida „üks samm edasi ja üks samm tagasi“ põhimõttel, kellelt tooted on tarnitud ja kellele need on tarnitud. Partii kohta edastatav minimaalne teave võimaldab igas tarneahela etapis tuvastada kala päritolu püügireisi/korje täpsusega ning tuvastada samm-sammult kogu tarneahel a . Selline süsteem peaks tagama, et tarbijani jõuab seaduslikult püütud kala. Elektrooniline jälgitavus võimaldab ettevõt jatel teha teadlikumaid otsuseid partiide liikumise kohta, muuta sisemisi tööprotsesse paindlikumaks ja kiiremaks. Elektrooniline jälgitavus võimaldab tooteid tarneahelas jälgida, tuvastada nende päritolu ning pakkuda ettevõtjale kindlust, et tema valduses on seaduslikult püütud kala. Kuna ettevõtjatele jääb otsustusvabadus võtta kasutusele selline elektroonilise jälgitavuse lahendus, mis tema ettevõttele sobib, võib tekkida probleem andmevahetuses ettevõtjate vahel. Ühe ettevõt ja poolt kasutuses olev lahendus ei pruugi võimaldada andmete ülekandmist ühelt ettevõttelt teisele ning andmete käsitsi sisestamine suurendab nende halduskoormust. Elektroonili se jälgitavuse tagamisega paraneb kala ja veetaime päritolu tõendamine , tõkestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki , suurendatakse ausat konkurentsi , tõhustatakse järelevalvet ning tagatakse loodusressursside parem kaitse . Kavandatav muudatus: mootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punkt id 10 ja 11 ) Komisjoni tellitud 2019. a EL-is läbiviidud kalalaevade mootorivõimsuse vastavustõendamise uuringust selgus, et 51 protsenti kontrollitud kõrge riskiga laevadel ületas nende tegelik mootorivõimsus sertifitseeritud võimsust. Kõige suurem rikkumiste arv oli Vahemerel tegutsevate põhjatraalide hulgas ning väikseim rikkumiste arv oli Läänemerel tegutsevate pelaagiliste traalide seas. Selleks, e t mootorivõimsusega seotud rikkumisi vähendada ja kõrge riskiga laevu paremini kontrollida, on kehtestatud mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja registreerimise nõue kontrolliasutuste (Eesti puhul KeA ja EFCA) riskianalüüsi põhjal. Sihtrühm: ü le 221 k ilovatti mootorivõimsusega traal püüniseid kasutatavad kalal aevad. Neid on kalalaevaregistri andmetel Läänemerel 11 , kaugpüügi s (Atlandi ookean) 5 . Mõju: p otentsiaalselt hindame, et see meie laevu ei puuduta tulenevalt riski hindamise kriteeriumi t est. Seni pole tuvastatud ka ühtki mootori võimsuse rikkumist. Juhul kui leiab aset mootorivõimsuse rikkumine, mis kergitab riski kõrgeks ja vajalik on mootorivõimsuse pidev mõõtmine, siis seadme kulu koos paigaldusega on hinnanguliselt 12 — 16 000 eurot (DG MARE 2019: 98-99) . Seadme kulu saab katta 85 protsendi ulatuses Euroopa kalanduse ja vesiviljeluse fondi ( edaspidi EM KV F ) kontrolli- ja järelevalveseadmete ostmise meetmest kuni 202 8 . a . Mootorivõimsuse pideva jälgimise puhul on tegu lisainstrumendiga, mis võimaldab mootorivõimsuse hindamist ning see muudab j ärel e valve tööd mõnevõrra lihtsamaks. Admin istratiivne halduskoormus mõnevõrra suureneb. Mõju kalavarude seisundile on kaudne ja varu de seisund peaks paranema. Mõju rahvusvahelisele koostööle on positiivne. Kavandatav muudatus: kutselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõu ded ning püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 2, 3, 8 , 9 , 1 4, 1 7, 18, 21 , 2 6 — 31 , 33 -3 6 ja 3 8 — 40 ) Lisaks kalapüügiloale väljastatakse ka kalalaevatunnistus edaspidi elektrooniliselt, kalalaevatunnistust pole vaja enam kalalaeva pardal hoida, kehtetuks muutunud tunnistust pole vaja enam registri töötajale tagastada. Kalapüügiloa peatamist puudutavad sätted jäetakse seadusest välja, sest olemasoleval lubade süsteemil pole vastavat funktsionaalsust ning seega pole ka senimaani seda sätet rakendatud . Sihtrühm: kõigi kalalaevastiku segmentide kalalaevatunnistuse omanikud ja PTA . Aastas tehakse kalalaevade registris keskmiselt 190 toimingut , mille puhul tuleb väljastada uus kalalaevatunnistus. Mõju: ettevõt ja te halduskoormus väheneb , samuti väheneb ka PTA töökoormus , kuna kalalaeva tunnistus väljastatakse elektroonilises vormis ning puudub vajadus neid kehtivuse kaotamisel või kehtivuse peatamisel tagastada. Nõue kanda k aluri kalapüügi loale kalalaeva andmed, kui merel kalapüügiks kasutatakse 10 - m eetrise kogupikkusega ja pikemat kalalaeva . Sihtrühm: k alalaevatiku segmenti 4S2 kantud 10 - m eetri se kogupikkusega ja pik emai d merel püüdvaid rannapüügilaevu on kalalaeva de registri andmetel 2. mai 2025. a seisuga 62 , mis moodustab 3 protsenti segmenti 4S2 kantud kalalaevadest. Kaluri kalapüügiloa alusel merel esitas 2024. a kohta püügiandmeid 1023 loa omanikku. Neist 10 - m eetrise kogupikkusega ja pikema kala laeva kasutamist märkis 76 loa omanikku, ehk ligikaudu 7 protsenti püügireisi teinud loa omanikest. N ende laevade ga tehtud püügireiside saagist 98 protsenti moodustas räim, mis oli nõutud kastmõrdadest. Mõju: väike, puudutab väikest osa mere rannapüügisegmendist. Tegemist on suuremate ettevõt jatega , kelle püügivõimalused on jaotatud mitme laeva ja püügibrigaadi vahel. Kavandatav muudatus: harrastus kala p üügi andmete esitami ne (eelnõu § 1 punkt 42 ) Alates 2026. a . peab kalanduse kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid Läänemere avaosa lõhe ja kaaspüügil püütud tursa kohta ka harrastuspüügi l, sõltumata püügivahendist. Komisjonile tuleb need püügiandmed raporteerida igakuiselt alates märtsist 2026 . a . Soome lahe lõhe , tursa ning kilu ja räime harrastus kala püügi kohta võib andmeid koguda ka n äiteks kvant itatiiv uuringu (küsitlused) kaudu. Need andmed tuleb iga-aastaselt raporteerida komisjonile alates 2027.a maist. Sihtrühm: a ndmete esitajateks on EL - ist tulenevate nõuete puhul kõik kala püüdajad (k.a soodustatud isikud), kes püüavad Läänemere avaosa lõhet (kõik püügipiirkonnad v.a Soome laht), räime, kilu ja turska. Nende arvu on keeruline hinnata. Harrastuskalapüüdjate koguarv Eestis kõikidel veealadel on hinnanguliselt 1 5 0 000 inimest . Mõju: k alanduse kontrollimäärusest tulenevate nõuete rakendamine mõjutab eelkõige Läänemere avaosast lõhe püüdjaid ning lisaks neid kal ureid , kes kaaspüügina saavad turska. Lõhe trollimise ( õngpüünis ega lan d i või rakis e ve damine paadi järel ) puhul kehtib püüdjatel kohustus kõik rasvauimega (looduslikud) kalad vabastada. Kaasa tohivad nad võtta ainult ühe lõigatud rasva uimega isendi. EL - ist tulenevate nõuete täitmise puhul tuleb lisaks kaasa võetava tele isendi tele ka vette tagasi lastavad isendid raporteerida . See tähendab, et kalastajad on kohustatud arvet pidama selle üle, kui palju nad püügi käigus kalu tagasi lasid, sest liikmesriik on kohustatud edastama andmeid nii püütud kui ka tagasi lastud kalade kohta . Kuna trollimine toimub , kas harrastuskalapüügiõiguse olemasolu või KPS-s välja toodud soodustatuse korral, tuleb hakata neil kaluritel edaspidi oma saake ja kalade vette tagasi laskmisi registreerima. Täna ei ole teada, kui suur hulk on selliseid isikuid, kes võiksid lõhet trollimise teel tabada. Kalastuskaardi alusel püüdvad kalastajad, kes on merest lõhe või tursa kätte saanud, peavad hakkama oma saake päeva täpsusega üles märkima, mis toob neile kaasa senisest suurema andmete esitamise kohustuse . S eni pole harrastuspüügiõiguse puhul ja soodustatud isikutel üldse andmete esitamise kohustust ning kalastuskaardi puhul tuleb andmeid esitada viie päeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest. Andmete kogumise tarvis tuleb juba töötavat kalaluba.ee keskkonda arendada selliselt, et see kataks ära eelnimetatud uued kohustused. Arenduse hinnanguline kulu on 40 000 eurot, mi da on võimalik katta EMKVF kalanduse kontrolli ja järelevalve meetmest 19 . Lisaks kalaluba.ee arendusele suureneb edaspidi haldusk oormus ka ametnik u l, kes pea b harrastuskalapüüg i saagiandmeid kontrollima ning neid Euroopa Komisjoni „ RecFishing “ veebiplatvormile edastama. Samuti tuleb hakata teatud liikide osas iga-aastaselt läbi viima harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on 25 000 eurot . Seda uuringut on siiani läbi viidud üle aasta . Uuringu läbiviimiseks on võimalik taotleda toetust r egionaalminist ri 23. oktoobri 2023 . a määruse nr 71 „ Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus “ alusel . Täiendav andmete kogumine annab parema ülevaate harrastuspüügi mõjust, mis omakorda parandab andmete kvaliteeti , mille aitab tõsta kalavarude hindamise kvaliteeti . See võimaldab paremini sihistada ja reguleerida harrastuskalapüüki . Täiendav andmete kogumine puudutab isikuid , kes kalal käivad, ettevõtjaid see ei puuduta. Kavandatav muudatus: p üügi- ja püügijärgsete andmete esitami ne (eelnõu § 1 punktid 41, 43 — 51 ) Koos püügiandmetega tuleb muuhulgas edastada merel tundlike liikide püügi korral teave vigastatud, surnud, või elusalt vabastatud isendite arvu või saagi koguste kohta. T ranspordidokumendi andme id tuleb hakata esita m a elektrooniliselt enne transpordi algust. Sihtrühm: t undlike liikide teabe esitamise kohustus alates 10 . jaanuarist 2026 . a on kalapüügiloa omanikel, kes kasutavad merel püügiks 12-meetris e kogupikkusega ja pikemat kalalaeva. Kaluri kalapüügiloa alusel teostas 2024. a rannapüügiandmetel 12-meetrise kogupikkusega ja pikema kalalaevaga merel püüki kümme loa omanikku, kokku nelja kalalaevaga. Kaugpüügi ja Läänemere traalpüügiettevõtjaid oli 2024. a kokku 19 ja andmeid esitanud kapteneid 33. Alates 1 0 . jaanuarist 2028 . a laieneb kohustus kõi gile merel kalalaevaga püüdjatele. K utselis i kalur e id, kes püügiandmeid esitavad merel, on ligikaudu 1700 . Transpordidokumendi elektroonilise esitamise puhul kõik i transpordi ga tegelevaid ettevõt ja i d oli 2024. a esitatud andmete kohaselt kaheksa. Mõju: m õju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on tundlike liikide püügiga seotud teabe esitamise osas väike. Mõju keskkonnale on positiivne , sest paraneb andmete kvaliteet teatud looduskaitsealuste liikide kohta. Andmed pardale tõstetud saagi ning püünisesse sattunud hukkunud imetajate ja lindude kohta tuleb esitada juba praegu kõigil, nii sise - ja piiri veekogudel kui ka merel ning sõltumata kalalaeva pikkusest või kalalaeva kasutamisest. Potentsiaalselt laieneb teavitatavate liikide nimistu ning detailsusaste : kas isend oli elus, surnud või vigastatud. Transpordidokumendi elektroonilise edastamisega seonduv mõju transpordi ga tegelevatele ettevõt jatele on keskmine . Vedajad peavad omandama võimekuse ise andmed PERK -i vahendusel esitada, seni on andmed PERK - i sisestanud selle ettevõtja esindaja, kelle vedajaga tegemist on . Paraneb järelevalve tõhusus ning seeläbi loodusressursside kaitse , sest andmed kala transpordi kohta saadetakse ette, mitte tagant järgi. Kavandatav muudatus: k ala ja veetaime kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punkt id 13 ja 52 ) Luua tuleb k aalujate heakskiitmi s e süsteem ja koostada kaalujate nimekiri . Üldiselt on kohustus kala ja veetiame kaaluda sadamas, seejuures on lubatud erandid mujal kaalumiseks kui sadamas kui täidetakse k omisjoni rakendusmääruse nõudeid. Komisjoni kaalumise määruse eelnõu kohaselt tuleb kaalumisel täita teatud miinimum n õudeid sorteerimata kala (kilu-räime) lossimisel ning kala ja veetaime kaalumisel peale transporti ettevõttes. Seega rannapüügil ja räime kastmõrraga püügil saab tõenäoliselt jätkata olemasoleva režiimiga, kus kala ja veetaime kaalutakse lossimisel ja kaalumise eest vastutab kapten. Kaalujate heakskiitmine toimub kaptenite ja ettevõtete poolt kasutatavate kaalumissüsteemide vastavushindamisel. Millised saavad olema need nõuded, on praegu keeruline komisjoni rakendusmääruse eelnõu alusel hinnata, sest läbirääkimiste protsess on alles algusjärgus ning tõenäoliselt tehakse sellesse olulisi muudatusi. Sihtrühm: uued kaalumise nõuded puudutavad kapteneid ning suuremaid kilu-räime töötlemisega tegelevaid ettevõt jaid (maksimaalselt 40 —5 0 ettevõt jat , ilmselt oluliselt vähem ). Mõju: k eeruline hinnata, sest nõuded kehtestatakse rakendusmäärusega, mille arutelu on veel pooleli. Teada on, et k aalujate tunnustamine suurendab KeA töökoormust, sest ettevõtete puhul on vaja teha kohapeal vastavushindamine. Kavandatav muudatus: kalalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 1 6 , 3 7 , 5 7 , 5 8, 6 7 , 6 8 ja 6 9 ) 10. jaanuarist 2026 . a hakka b asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõigile 12 - m eetrise kogupikkusega ja pikematele kalalaevadele. Erand 12 — 15 - m eetrise kogupikkusega kalalaevadele kaob. Eestis puudutab see nelja laeva, ke llest ühel on jälgimissüsteem ( edaspidi VMS ) juba olemas . Kolme laeva puhul viiakse läbi kordusmõõtmised. 10. jaanuarist 2028 . a hakka b asukoha jälgimise nõue merel kehtima 9 — 12 - m eetrise kogupikkusega kalalaevadele. See puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 126 laeva. Samuti hakkab see nõue kehtima viiele alla 12 - m eetrise kogupikkusega aktiivpüünistega püüdvale laevale. 1. jaanuarist 2030 . a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõikidele kalalaevadele. See puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 1931 laeva. Sihtrühm: j ärk-järgult kõik rannapüügilaevad, kokku 2166 laeva. Mõju: hetkel on keeruline hinnata kulusid antud muudatusele, kuna arutelud võimalike tehniliste lahenduste üle alles käivad. Asukoha jälgimise süsteemide soetamiseks on võimalik saada toetust 85 protsendi ulatuses regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruse nr 15 „perioodi 2021-2027 kalapüügi investeeringutoetus“ alusel . Kavandatav muudatus: r iiklik järelevalve (eelnõu § 1 punktid 53 — 5 6 ) KeA - l e õiguse andmine kohaldada järelevalve käigu s viibimise keeldu, suunata kalalaev sadamasse, kohaldada kontrolltehingut ning teostada isiku riiete ja esemete läbivaatus. Sihtrühm: KeA ametnikud . Mõju: e elnõu kohaselt antakse KeA-le õiguse kasutada riikliku järelevalve raames täiendavaid meetmeid. Muudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid. Vajadus võib olla ametnike koolitamiseks uu t e meetme te rakendamisel . Kavandatud muudatused võimaldavad KeA - l senisest tõhusamalt teha järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle ja selline tegevus tõhusalt lõpetada , mis teenib loodusressursside parema k a it s e eesmärki. Kavandatav muudatus: t õsiste rikkumiste loetelu (eelnõu § 1 punktid 5 9 ja 60 ) T õsiste rikkumiste loetelu täiendamine uute tegudega, mida loetakse edaspidi tõsisteks rikkumiseks, tõsiste rikkumiste võrdlustabel on toodud eelnõu seletuskirja l isas 2 . Sihtrühm: kogu kalandussektor, umbes 5000 inimest , KeA ametnikud , 3 2 ametniku . Mõju: osade rikkumiste korral tuleb hakata rakendama kalanduse kontrollimääruse IV lisas toodud lisakriteeriume, et hinnata kas tegu on tõsise rikkumisega või mitte. See suurendab mõnevõrra KeA töökoormust. Vajalik on inspektorite koolitamine n äiteks tõsiste rikkumiste kriteeriumite rakendamiseks. Suureneda võib tõsiste rikkumiste arv, sest n äiteks andmete lubatava erinevuse lävend on üsna madal ning kilu ja räime segapüügil väikeste kaaspüügi koguste hindamine on 2024. a juulist kehtima hakanud reeglite järgi võib osutud a keeruliseks. Kavandatav muudatus: tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 12 , 15, 19, 20 , 22 — 2 5 , 32 ja 61 ) Tõsiste rikkumiste eest merel punktisüsteemi rakendamine kapteni ka kaluri suhtes . Sihtrühm: umbes 2000 kalalaeva kaptenit ja kutselist kalurit . Mõju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Senine praktika kalalaevatunnistuse omanikele tõsiste rikkumiste eest punktide määramisel näitab, et aastas määratakse punktid umbes 10 laevale, kuid ühelegi laevale pole kogunenud nii palju punkte, et kalalaevatunnistus oleks peata tud. Samas on tõsiste rikkumiste loetelu muudetud ja teatud rikkumistele on kehtestatud lävendid, mis võib rikkumiste arvu suurendada. Muudatuse rakendamisega suureneb mõnevõrra töökoormus K eA - l seoses lisanduvate ülesannetega menetleda tõsiste rikkumiste toimepanemise eest punktide määramise otsuseid kaluritele ja kaptenitele . Vajalik on kutselise kalapüügi registri ss e kaptenite loetelu loomine, kuhu kantakse kaptenite punktid. P TA - l tuleb pidada ka ptenite punktide üle arvestust , sellega seoses on ette näha P TA töökoormuse mõningane suurenemine . Samuti võib sõltu valt toimepandud tõsiste rikkumiste arvust, kui neid koguneb ühe kaluri või kapteni kohta kalanduse kontrolli määruses toodud määral, suureneda vähesel määral PTA töökoormus, kui tuleb vormistada otsused kalapüügiloa kehtetuks tunnistamiseks . Kavandatav muudatus: kala - ja veetaime varu le tekitatud kahju (eelnõu § 1 punkt id 6 2 ja 63 ) Kalakahju hakatakse sisse nõudma KeA otsuse alusel mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu. Sihtrühm: KeA menetlejad, inspektorid ja kohtunikud. Mõju: k alakahju hüvitamiseks on esitatud 31 tsiviilhagi nii kriminaal - kui tsiviilasjad es kokku aastatel 2022 — 2024. Muudatus vähendab oluliselt ametkondade, s ealhulgas kohtute töökoormust ning ressursikulu, mis sellega kaasneb. Kavandatav muudatus: karistusnormid (eelnõu § 1 punktid 6 4 — 7 6 ) V äärteokoo s seisude vastavusse viimine uue tõsiste rikkumiste loeteluga . Uue väärteokoosseisu kehtestamine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest. Sihtrühm: seaduse nõuete rikkujad , KeA inspektorid . Viimaste aastate menetluste statistikale tuginedes on see umbes 500 inimest aastas , lisaks 3 2 inspektorit . Mõju: m aksimaalse võimaliku trahvimäära tõstmine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste korral avaldab kindlasti preventiivset mõju . Samas ei ole pärast trahvi määrade tõstmist karta, et neid hakatakse rohkem määrama. Rahat rahvi suuruse sidumine püütud, turustatud või käideldud kala või veetaime väärtusega võimaldab rikkuja rikkumise teel saadud kasust ilma jätta. Samas ei ole võimalik määrata ka väga kõrget raha trahvi kui rikkumise käigus püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime kogus on väike. Kavandatav muudatus: KarRS-i ja RLS-i muutmine (eelnõu § 3 punkt id 1 —3 ja § 4 ) Juurdepääs karistusregistri arhiivile KPS § 88 2 alusel algatatud väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil . KeA vabastamine riigilõivu maksmisest karistusregistri ja selle arhiivi päringu tegemisel. Sihtrühm: KeA ametnikud , 3 2 ametnik k u . Mõju: m uudatusega ei kaasne lisakulusid riigiasutustele . 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse rakendamisest tulenevad kulud tarkvara arendustele . Seoses tundlike liikide kohta andmete esitamisega, kaluri kalapüügiloa andmise korra täpsustamisega , kalalaevatunnistuse elektroonse väljastamisega ning kutselise kalapüügi registrisse kaalujate ning kalurite ja kaptenite kohta täiendavate andmete kogumiseks on vajalik teha vastavad muudatused kutselise kalapüügi registris ning vajadusel registri rakendustes . Nende tööde rahaline maht on u mbes 5 0 000 eurot ning nende tööde teostamiseks on võimalik taotleda toetust r egionaalminist ri 30. jaanuari 2024 . a määruse nr 9 „ Perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus “ alusel 19 . Harrastuskalapüügi andmete kogumise nõuete täitmiseks on vajalik infosüsteemi „TEHA“ arendada. Arenduse hinnanguline kulu on ca 40 000 eurot, mi lle jaoks on võimalik taotleda toetust r egionaalminist ri 30. jaanuari 2024 määr use nr 9 „ Perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus “ alusel. Seaduse rakendamisest tulenevad kulud investeeringuteks ja uuringuteks . Seoses kalalaevade asukoha jälgimisega peavad olema laevad varustatud asukoha jälgimissüsteemiga hiljemalt 1. jaanuar 2030 . a , maksumust on keeruline hinnata. Hetkel on hinna prognoos 300 eurot seadme kohta. 2025. a on merel kalalaevaregistris 2166 alla 12 m eetrise kogupikkusega kalalaeva , kellele nõue kohaldub, käimas on kalalaevaregistri ülevaatus, tõenäoliselt on aktiivseid kalalaevu oluliselt vähem. Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri määrus e nr 15 alusel. Odavamaks alternatiiviks on kalalaeva asukoha jälgimist teostada veebirakenduse kaudu. Sellisel juhul ei peaks eraldi seadmeid soetama, piisaks PERK seadmest. Alates 2027.a tuleb harrastus kala püügis teatud liikide kohta esitada andmeid iga-aastaselt, selleks tuleb läbi viia harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on 25 000 eurot. Uuringu läbiviimiseks on võimlaik taotleda toetust r egionaalminist ri 23. oktoobri 2023 . a määruse nr 71 „ Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus“ alusel 20 . 8 . Rakendusaktid Kavandatud muudatuste tõttu on muutunud järgmiste rakendusaktide volitusnormid: Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017 . a määrus nr 164 „ Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ ; keskkonnaministri 27. augusti 2015 . a määrus nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“; keskkonnaministri 30. jaanuari 2018 . a määrus nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“ ; Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a mä ä rus nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord“ . Lisaks muudetakse järgmisi rakendusakte: maaeluministri 28. detsembri 2017. a määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“; Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määrus nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“; Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“. Kõigi muudetavate ja uute rakendusaktide kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 4. 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 10. jaanuaril 2026. a , sest sellest ajast tuleb kohaldada enamuse kalanduse kontrollimääruse nõuetest. Seaduse § 1 punkt 11 jõustub 10. jaanuaril 2028. a. , sest sellest ajast tuleb kohaldada vastavat kalanduse kontrollimääruse nõuet . Seaduse § 1 punkt 52 jõustub 1. jaanuaril 2027. a, sest sellest ajast tuleb kohaldada vastavat kalanduse kontrollimääruse nõuet. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadet i kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Justiits- ja D igiministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnametile, Põllumajandus- ja Toiduametile ja huvirühmadele - Eesti Kaugpüü djate Liit , Eesti Kalurite liit, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit, Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Eesti Kalaliit , Eestimaa Looduse Fond ja Kalastusklubide Liit . Kooskõlastamiselt tulnud ettepanekud ja arvamus on kajastatud eelnõu seletuskirja lisas 5. 3601693 14936 EELNÕU 0 6.11.2025 0 0 EELNÕU 0 6.11.2025 Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kalapüügiseaduse muutmine Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused : 1 ) paragrahvi 10 lõike 8 punktides 1 ja 3 , lõikes 12 ning § 15 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ artik ke l 65 lõi g e 2 “ tekstiosaga „ artik kel 65 “ vastavas käändes ; 2) paragrahvi 12 lõike st 1 jäetakse välja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks ; 3) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahv i 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav. (2) Kala impordi ja reekspordi korral tõendatakse kala päritolu nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 12 sätestatud korras . (3) Kala ja veetaime p äritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 sätestatud koguses ostetud kala või veetaime puhul ega ja õngepüügil püütud kala puhul . (4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 68 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama artikli lõikes 6 sätestatud juhul.“; 5) paragrahvi 15 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõna „kala“ sõnadega „kala ja veetaime“; 6 ) paragrahvi 15 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Regionaal- ja P p õllumajandusministeerium avaldab eelmise aasta keskmised kala ja veetaime esmakokkuostuhinnad liikide kaupa väljaandes Ametlikud T eadaanded ja oma veebilehel iga aasta 31. jaanuariks. Ajavahemikus 1.– 31. jaanuarini püütud kala ja veetaime väärtuse arvutamisel võetakse aluseks viimased avaldatud E esti keskmised kala ja veetaime esmakokkuostuhinnad.“; 7 ) p aragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) K ui keskmist kala ja veetaime esma kokkuostuhinda ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, võetakse esma kokkuostuhinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu vaatluskeskuse (edaspidi EUMOFA ) hinnad. Kui asjakohast hinda ei ole EUMOFA -s avaldatud , siis võetakse kala ja veetaime esma kokkuostuhinna aluseks asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hinnad rahvusvahelistel turgude l .“; 8 ) p aragrahv i 32 lõikes t 1 jäetakse välja teine lause; 9 ) p aragrahv i 32 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153)“ tekstiosaga „nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 7 ja 7a sätestatut“ ; 10 ) p aragrahv i 33 lõi k e s t 3 jäetakse välja tekstiosa „ komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 404/2011 artikli 61 lõike 2 kohaselt “; 1 1 ) p aragrahv i 33 täiendatakse lõi kega 7 järgmises sõnastuses: „ ( 7 ) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 39a alusel ja korras võib Keskkonnaamet kohustada kalalaeva omanik ku või valdaja t paigalda m d a kalalaevale statsionaar s n e süsteem i mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks . “; 1 2 ) p aragrahv i 34 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest määratud punktide kohta;“; 1 3 ) p aragrahv i 34 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esmakokkuostuga“ sõna de ga „ või kaalumisega “ ; 1 4 ) paragrahvi 34 lõike 4 punkti des 1 ja 4 asendatakse tekstiosa „ 1 ja 3 – 8“ tekstiosaga „ 1, 3 , 3 1 ja 5 – 7 “ ; 1 5 ) p aragrahv i 34 lõi get 4 täiendatakse punkti ga 5 järgmises sõnastuses : „5) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest k aptenile või kalurile määratud punktide kohta .“; 1 6 ) p aragrahvi 36 punktis 7 asendatakse tekstiosa „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemiga“ sõnaga „laevaseires eadme ga“; 1 7 ) p aragrahvi 38 lõikes t 1 jäetakse välja tekstiosa „ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 404/2011“ ; 1 8 ) p aragrahvi 38 lõi g e 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 9 ) p aragrahv i 38 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks, kui laeva ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud või laev on registrist kustutatud. “; 20 ) p aragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud juhul. “; 2 1 ) paragrahvi 38 lõi ge 5 tunnistatakse kehtetuks; 2 2 ) p aragrahv i 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui laeva ei ole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutatud.“; 2 3 ) p aragrahvi 38 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud alusel ja korras.“; 2 4 ) p aragrahvi 38 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 2 5 ) p aragrahv i 38 lõi ge 8 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ (8) Kalalaevatunnistus , mille kehtivus on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peatatud, hakkab kehtima, kui kalalaevale kalapüügiloa saamise taotlus esitatakse uuesti. “; 2 6 ) p aragrahv i 3 9 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „kahe nädala“ sõnadega „viie tööpäeva“; 2 7 ) p aragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada merel kalapüügiks üksnes loale kantud kalalaeva . “; 2 8 ) p aragrahvi 41 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „( 2 1 ) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib merel kalapüügiks kasutada alla kümne meetri pikkust kalalaeva, mis ei ole loale kantud . “; 2 9 ) p aragrahvi 41 lõi k e 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „kaluri teisega “ sõnadega „ kaluri või kalalaeva teisega “; 30 ) p aragrahv i 42 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „, kehtivuse peatamise“; 3 1 ) p aragrahv i 43 punkti 1 täiendatakse p ärast sõna „kaluril“ sõna dega „või kaptenil“; 3 2 ) p aragrahv i 43 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud piirangu i d;“; 3 3 ) p aragrahv i 43 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 3 4 ) p aragrahvi 44 pealkirjast jäetakse välja teksti osa „, peatamine“; 3 5 ) p aragrahv i 44 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3 6 ) p aragrahvi 44 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kalalaev“ tekstiosaga „, kalur või kapten“; 3 7 ) p aragrahvi 44 lõike 3 punkti s 6 asendatakse tekstiosa „ taga kalalaeva asukoha jälgimist GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu “ tekstiosaga „ täida käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud nõudeid“ ; 3 8 ) p aragrahv i 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 ning lõike d 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 3 9 ) p aragrahvi 56 lõike 1 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõna „Läänemerel“ sõnaga „merel“; 40 ) p aragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artikli 105 lõigetes 2 j a 5“ tekstiosaga „artiklis 105“; 4 1 ) paragrahvi 61 lõi get 1 täiendatakse p ä rast tekstiosa sõna „andmed“ tekstiosaga „, , millega on võimalik tõendada kala ja veetaime päritolu“; 4 2 ) p aragrahv i 61 lõ i ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõude esitada harrastuskalapüügi andmed ja andmete nimistu , kui nimetatud andmete esitamise vajadus tuleneb ka la varude seisundist või püügivahendi mõjust või nende esitamise kohustus tuleneb E uroopa Li idu õigusaktist . “ ; 4 3 ) p aragrahv i 61 lõikes 3 asendatakse sõnad „kutselisel kalapüügil ja kalastuskaardi alusel toimuval harrastuskalapüügil“ sõnaga „kalapüügil“; 4 4 ) p aragrahvi 61 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) K utselisel kalapüügil merel esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 8 nimetatud andmed tundlike liikide kohta samas lõikes sätestatud alusel ja korras .“; 4 5 ) p aragrahv i 61 lõ i g e 4 tunnistatakse kehtetuks ; 4 6 ) p aragrahv i 61 lõ i ge 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kala ja veetaime esmakokkuostja esitab andmed kala ja veetaime esmakokkuostu andmed kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 62 kohaselt.“; 4 7 ) p aragrahvi 61 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „66 – 68“ tekstiosaga „66 ja 68“; 4 8 ) paragrahvi 61 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks ; 4 9 ) paragrahvi 61 lõi k es 9 asendatakse tekstiosa „ 1 ja 3 – 7 “ tekstiosaga „ 1, 3 , 3 1 ja 5 – 7 “; 50 ) p aragrahvi 61 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „ 1 ja 3 – 8“ tekstiosaga „ 1 , 3 , 3 1 ja 5 – 7“; 5 1 ) p aragrahv i 61 lõikes 16 asendatakse tekstiosa „ nr 404/2011 artikli 49 lõikes 3“ tekstiosaga „ x/2025 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses juurdepääsuga vetele ja kalavarudele, kalapüügi kontrolli, järelevalve, inspekteerimise ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 (avaldamismärge ), artikli 28 lõike 2 punktis b“; 5 2 ) p aragrahv 61 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 61 1 . Lossitava kala ja veetaime kaalumine (1) Kala ja veetaime kaalutakse lossimisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 60 ja 60a kohaselt . (2) Kala ja veetaime võib kaaluda kutselise kalapüügiloa omanik või loale kantud kalur või kapten . (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik võib tegeleda kala ja veetaime kaalu misega juhul , kui ta on esitanud teate Keskkonnaamet i le . Kui Keskkonnaamet ei teavita teate esitajat kümne päeva jooksul pärast teate esitamist vajadusest täiendavalt kontrollida isiku vastavust nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 60 ja 60a sätestatud nõuetele , siis võib isik tegeleda kala ja veetaime kaalumisega . (4) K ala ja veetaime k aalumisel kasutatakse mõõteseaduse kohaselt taadeldud või kalibreeritud kaalu. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega lubada kaalu da kala ja veetaime nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 3 sätestatud alusel ja korras. ( 6 ) Kui E uroopa L i idu õigusaktist tuleneb vajadus täpsustada kala ja veetaime kaalumise, kaalude ning kaalumisega seotud rajatiste ja süsteemide nõudeid ning kala ja veetaime kaalumise ja liigilise koosseisu määramise metoodika t , kehtestab need v aldkonna eest vastutav minister määrusega .“; 5 3 ) paragrahvi 64 tekstis asendatakse tekstiosa „30–32, 45–47 ja 49–53“ tekstiosaga „30, 31, 32, 44, 45, 46, 47, 49, 50, 51, 52 ja 53“; 5 4 ) p aragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) suunata kalalaeva sadamasse, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud korrarikkumise väljaselgitamiseks , tõrjumiseks või kõrvaldamiseks.“ ; 5 5 ) p aragrahv i 65 täiendatakse lõi k ega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Keskkonnaamet võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja, mille võib võtta hoiule või konfiskeerida. “; 5 6 ) s eadust täiendatakse §-ga 65 1 järgmises sõnastuses: „ § 65 1 . Kontrolltehing ( 1 ) Kui käesoleva seaduse §- de s 64 ja 65 sätestatud riikliku järelevalve eri meetmete kohaldamise ga ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet käesoleva seaduse § 10 lõikes 6 ja lõike 8 punktides 1–4 sätestatud võõrandamise nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks , tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik. ( 2 ) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. ( 3 ) Kontrolltehingut tegev ametiisik võib varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kui kontrolltehingut tehakse sidevahendite abil, võib Keskkonnaameti ametiisik kasutada sellis eid elektroonilisi kontaktandmeid , mis ei ole seostatav ad tema ametiülesannete täitmisega. (4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7 51 ja 7 54 –7 57 tähenduses . ( 5 ) Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud alates tehingu tegemise päevast arvates . ( 6 ) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. ( 7 ) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. “; 5 7 ) p aragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 69. Asukoha jälgimi ne ja kalapüügi seirekeskus (1) Merel kalapüügiks kasutatav kalalaev ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks kasutatav mootoriga kalalaev peab olema varustatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9 sätestatud laevaseireseadmega . ( 2 ) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatav mootoriga sõiduk peab olema varustatud asukoha jälgimise seadmega . ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõi g e te s 1 ja 2 nimetatud seadme te tehnilised nõuded ning se adme te kaudu edastatavad andmed ja ning andmete esitamise korra. ( 4 ) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli s 9a nimetatud Eesti kalapüügi seirekeskus asub Keskkonnaametis. ( 5 ) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 109 nimetatud ülesannet täidab Keskkonnaamet . “; 5 8 ) p aragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks; 5 9 ) p aragrahv i 71 lõi g e 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks: 1) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiseid rikkumisi ; 2 ) muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning sama artikli lõike s 3 punktis g nimetatud tõsis eid rikkumis i ; 3 ) kaaspüügi tingimuste rikkumist või alamõõdulise kala püüki; 4 ) keelatud püügiviiside või -vahendite kasutamist; 5 ) kala ja veetaime päritolu tõendamise ga seotud andmete või dokumentide esitamata jätmist, puudumist, võltsimist või võltsitud dokumendi või valeandmete esitamist; 6 ) loale kantud püügivõimaluse või lubatud aastasaagi ületamist; 7 ) püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist; 8 ) kalapüüki keelupiirkonnas ; 9 ) keelu all oleva kalavaru sihtpüük i . “; 60 ) p aragrahv i 71 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punkt is h nimetatud tõsis t rikkumis t .“; 6 1 ) p aragrahv i 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Keskkonnaamet määrab kalalaevatunnistuse omanikule, kalalaeva kaptenile ja kalurile käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest punktid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli s 92 sätestatu kohaselt. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid kaotavad kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike s 8 nimetatud tähtaja möödumisel. ( 3 ) Keskkonnaamet võib k omisjoni delegeeritud määruse (EL) nr x/2025 , millega kehtestatakse nõukogu (EÜ) määruse nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kalanduse kontrolli, järelevalve ja inspekteerimistega (avaldamismärge), artikli 3 6 kohaselt kustutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid enne nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumist. “; 62) paragrahvi 73 lõike 1 punktis 7 asendatakse arv „6“ arvuga „3“; 6 3 ) p aragrahv i 73 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (7) Keskkonnaamet teeb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise sissenõudmise otsuse . Nimetatud otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. “; 6 4 ) p aragrahvi 7 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kala müügi katse või sellise kala müügi katse, mille päritolu ei ole tõendatav , on karistatav.“; 6 5 ) p aragrahv i 75 pealkirjas asendata kse sõna „kalalaevatunnistuseta “ sõnadega „kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes“; 6 6 ) paragrahvi 75 lõikes 2 asendatakse sõna d „kalalaevatunnistuseta laevaga“ sõnadega „kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes“ ; 6 7 ) paragrahvi 76 pealkirjas asendatakse tekstiosa „GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteemi“ tekstiosaga „ Asukoha jälgimise seadme , laevaseireseadme “; 6 8 ) paragrahvi 76 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „kor ra “ sõnaga „nõuete“ ; 6 9 ) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse läbivalt tekstiosa „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi“ tekstiosaga „ asukoha jälgimise seadme , laevaseireseadme “; 70 ) p aragrahvi 77 pealkirjas ja lõikes 2 asendatakse sõna d „korra rikkumine “ sõnadega „nõuete rikkumine ja valeandmete esitamine “ vastavas käändes ; 7 1 ) p aragrahvi 77 täiendatakse lõi kega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Harrastus kala püügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. “; 7 2 ) paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks; 7 3 ) p aragrahvi 82 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kala elektriga püüdmise vahendi võõrandamise katse on karistatav.“; 7 4 ) paragrahvi 86 pealkirjas asendatakse sõnad „Kala lossimise“ tekstiosaga „Kala ja veetaime lossimise, kaalumise , “; 7 5 ) paragrahvi 86 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kala lossimise“ tekstiosaga „Kala või veetaime lossimise, kaalumise , “; 7 6 ) seadust täiendatakse §- dega 88 1 ja 88 2 järgmises sõnastuses: „ § 88 1 . Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 4 00 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on vähemalt 500 eurot , – karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 4 3 000 eurot . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kahe - kuni kaheksakordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime esmakokkuostuhind. § 88 2 . Korduvad ü hise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda kolme aasta jooksul , – karistatakse rahatrahviga kuni 500 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on vähemalt 500 eurot , – karistatakse rahatrahviga kahe- kuni kaheksakordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 53 000 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kolme- kuni kümnekordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime esmakokkuostuhind. “; 7 7 ) p aragrahv i 89 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja 8 5 “ tekstiosaga „, 8 5 , 88 1 ja 88 2 “ ; 7 8 ) paragrahvi 89 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ja 88“ teksti osaga „, 88 , 88 1 ja 88 2 “; 7 9 ) paragrahvi 90 lõiked 1, 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks ; 80 ) p aragrahv i 90 täiendatakse lõigetega 6 – 10 järgmises sõnastuses: „ ( 6 ) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel kuni 12 meetri pikkus e le kalalaevale alates 2028. aasta 10. jaanuarist. ( 7 ) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel alla üheksa meetri pikkus e le kalalaevale nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 4 sätestatu kohaselt alates 2030. aasta 1. jaanuarist. ( 8 ) Käesoleva seaduse § 73 alusel e nne 2026. aasta 10. jaanuari algatatud tsiviilkohtumenetlus kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmiseks viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. ( 9 ) Käesoleva seaduse § -s 88 2 sätestatud väärteo korduvuse arvestamisel ei võeta arvesse enne 2026. aasta 10. jaanuari toime pandud väärte gusid . (10) Enne 2026. aasta 10. jaanuari välja antud kaluri kalapüügil uba kehti b selle s märgitud kehtivusaja lõpuni. “. § 2 . Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine Kalandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „3 1 ) nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), sätestatud kalapüügi- ja vesiviljelustoo de te partii jälgitavuse nõuded;“; 2) seaduse 2. peatüki pealkirja s asendatakse sõna „ja“ tekstiosaga „, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded ning “; 3) seadust täiendatakse §-ga 10 1 järgmises sõnastuses: „ 10 1 . Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded (1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii peab olema jälgi tav nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 58 kohaselt. (2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama artikli lõikes 8 sätestatud juhul.“; 4) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50),“; 5) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse arv „100“ arvuga „300“; 6) paragrahvi 76 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“; 7 ) seadust täiendatakse § -ga 76 1 järgmises sõnastuses: „ § 76 1 . Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõu ete rikkumine (1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 3 00 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 0 00 eurot.“ ; 8) paragrahvi 77 tekstis asendatakse tekstiosa „§-s 76 sätestatud väärteo“ tekstiosaga „§-des 76 ja 76 1 sätestatud väärtegude “ . § 3. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud väärteo korduvuse arvestamisel.“; 2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) Keskkonnaametil kalapüügiseaduse § -s 88 2 sätestatud väärteo tunnuste ilmnemisel algatatud väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil.“; 3) paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 6 asendatakse tekstiosa „3–11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja 20“. § 4. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 40 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3–11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja 20“. § 5 . Seaduse jõustumine ( 1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 10. jaanuaril . ( 2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 1 jõustub 2028. aasta 10. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 52 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 202 5 ___________________________________________________________________________ Teie 10.11.2025 nr 1.4-1/785,REM/25- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 0981/-3K [email protected] Meie 01.12.2025 nr 8-2/7436 Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud kalapüügiseaduse (KPS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 p 54 (KPS § 65 lg 1 p 3) – sättega antakse korrakaitseorganile alus suunata kalalaev sadamasse, kui see on vajalik KPS § 71 lõikes 1 sätestatud korrarikkumise väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks. Kuna sättega reguleeritakse riikliku järelevalvega seonduvat, palume lähtuda korrakaitseseaduses (KorS) toodud terminitest. KorS kohaselt saab korrarikkumisi kõrvaldada, välja selgitada ja tõrjuda saab ohte. Eelnõu säte on toodud sõnastuses ka sisult arusaamatu – kui korrarikkumine KorS tähenduses on avaliku korra normide rikkumine (st juba nähtav või muul moel tajutav rikkumine), siis ei ole seda võimalik enam välja selgitada. Lisaks jääb sõnastusest arusaamatuks korrarikkumise tõrjumise ja kõrvaldamise erisus. Seega palume sätte sõnastusel lähtuda KorS terminitest, säte võiks olla sõnastatud näiteks nii – „… kui see on vajalik käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korrarikkumise kõrvaldamiseks või sellise korrarikkumise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.“. 2. Eelnõu § 1 p 55 (KPS § 65 lg 6) – säte annab korrakaitseorganile õiguse vaadata läbi isik ja tema riided, samas ei taga ei eelnõu ega kehtiv seadus korrakaitseorganile KorS §-st 48 tulenevat isiku läbivaatuse õigust. Sätestades vaid üldise aluse isiku ja tema riiete läbivaatuseks, jääb reguleerimata muu erimeetme kohaldamise seisukohalt oluline (millisest soost peab olema isikut läbivaatav ametnik jne). Kui isiku ja tema riiete läbivaatuse meetme lubamine korrakaitseorganile on vajalik, palume see erimeede lisada KPS § 64 toodud erimeetmete loetellu. Erimeetme erisustena kehtestatakse eelnõuga olulised kitsendused (läbivaatus piirdub isiku ja riietega ega hõlma kehaõõnsusi). Vastutuse normidega seotud märkused Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Kuivõrd võrreldes eelmise kooskõlastusringiga on eelnõu täienenud uute vastutuse normidega, siis ei olnud meil varem võimalik alljärgnevaid tähelepanekuid esitada: 3. Eelnõu § 1 punktiga 76 täiendatakse KPS-i §-dega 881 ning 882. Füüsilisele isikule on väljapakutud karistused kuni 400 trahviühikut ja kuni 500 trahviühikut. See ei ole kooskõlas karistusseadustiku (KarS) §-ga 47. Trahviühikutes saab rahatrahvi maksimaalselt määrata kuni 300 trahviühikut. Eelnõu tuleb muuta ja KarS-ga kooskõlla viia. Mõlema sätte lõigetes 5 esitatud sõnastus kehtib kogu paragrahvi kohta: (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime esmakokkuostuhind. Lõigete 1 on ettenähtud rahatrahv trahviühikutes, aga mitte rahatrahvi määramine. Palume norm sõnastada nii, et on selge, millise rahatrahvi määramise kohta see käib (tõenäoliselt on silmas peetud lõigetes 2 ja 4 ettenähtud karistusi). 4. Eelnõu § 2 punktiga 5 soovitakse kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 76 lõikes 1 asendada arv „100“ arvuga „300“. See tähendab, et füüsilise isiku karistusmäär tõuseb oluliselt. Seletuskirjas märgitakse (lk 6), et eelnõu § 2 punktidega 5 ja 6 muudetakse KTKS § 76 selliselt, et ühtlustatakse rahatrahvide määrad KPS-ga. Muudatus tuleneb vajadusest ajakohastada rahatrahvide määrad selliselt, et need teeniksid oma algset eesmärki, mõjutada isikuid hoiduma õigusvastastest tegevustest. Seletuskirjas puuduvad selgitused ja statistika selle kohta, kui palju on füüsilisi isikuid kehtiva normi alusel karistatud, milline on olnud rahatrahvi suurus, kui palju on kohaldatud maksimaalset määra (800 eurot). Samuti – kuidas on määratud rahatrahvid tasutud, kas on vaatamata karistamisele toime pandud korduvaid rikkumisi samade isikute poolt jne. Täiendavate selgituste alusel on võimalik tuvastada, kas tõepoolest ei ole füüsilised isikud kehtiva rahatrahvimäära alusel õiguspäraselt käitunud, väärtegude arv on vaatamata kohaldatud karistusmäärale suurenenud aasta-aastalt. Palume seletuskirja täiendada. 5. Eelnõu § 2 punktiga 7 soovitakse KTKS täiendada §-ga 761 järgmises sõnastuses: „§ 761 . Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumine (1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“; Esitatud kujul sõnastus tähendab seda, et karistada saab üksnes siis, kui esineb korraga kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumine. Juhul, kui rikutakse üksnes kalapüügi partii jälgitavuse nõudeid ja vesiviljelustoote partii osas rikkumist ei esine, siis tervikuna § 761 eest isikut karistada ei saa. Eelduseks on seatud see, sest esinema peavad korraga mõlemad rikkumised. Kui see ei ole tegelikult olnud eesmärk, siis tuleb eelnõu muuta ja kasutada sidesõna „või“. Seletuskirjas märgitakse (lk 7), et eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse KTKS §-ga 761. Kavandatav KTKS § 761 on väärteokoosseis, mis näeb ette karistuse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest. Seletuskirja tuleb oluliselt täiendada, selgitada vastutussätte sisu, täiendavalt välja tuua, kus on need nõuded sätestatud, mille rikkumise eest on karistus ettenähtud. 6. Eelnõu § 3 p 2 (KarRS § 20 lg 1 p 20) – eelnõuga täiendatakse karistusregistri seaduse (KaRS) § 20 lõiget 1 punktiga 20: „20) Keskkonnaametil kalapüügiseaduse §-s 882 sätestatud väärteo tunnuste ilmnemisel algatatud väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil.“. 2  Leiame, et lauseosa "[§-s 882 sätestatud] väärteo tunnuste ilmnemisel algatatud on üleliigne, sest väärteomenetlust saab alustada siis, kui ilmnevad väärteomenetluse tunnused "Läbiviidav väärteomenetlus" saab olla vaid siis kui ta on algatatud ja parasjagu käib, ehk pole ka lõppenud. . Palume see lauseosa normist välja jätta. Registripidajale ei ole oluline, kas konkreetsel juhul olid algatamiseks väärteotunnused olemas ja kas konkreetne tegu, mille menetluse raames Keskkonnaamet (KeA) päringut teeb, langeb KPS § 882 alla. Oluline on, et registripidajale ja isikule, kelle andmeid väljastatakse, oleks selgelt arusaadav õiguslik alus ehk kellele, mis alusel ja eesmärgil ja mis andmeid väljastatakse. Ehk siis KarRS § 20 lg 1 peab andma teabe kes, mis seaduses sätestatud alusel ja mis andmeid karistusregistri arhiivist saab. See, kas väärteomenetluse algatamiseks oli alus, st kas tunnused olid üldse ilmnenud ja kas need langesid ilmtingimata algatamisel KPS § 88 2 alla, ei ole KarRS § 20 lg 1 mõistes olulised. Meie arusaamist mööda on ühelt poolt on vaja andmeid väärteomenetluse raames korduvuse arvestamiseks, aga teisalt ka lubade ja piirangute vaatest kontrollimiseks kas isik vastab esitatud nõuetele. Need on kaks eraldi eesmärki ja kui see on olnud ka eelnõu koostaja mõte, siis palume eelnõu muuta ja seletuskirja täiendada. Teeme ettepaneku lisatav punkt 20 sõnastada järgmiselt: „20) Keskkonnaametil kalapüügiseaduse § 882 järgi alustatud väärteomenetluses nimetatud korduvuse ja kalapüügiseaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.". II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta 7. Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Kärt Voor 5868 0033, [email protected] Eleri Kästik Mari Käbi Mari Keskküla Einar Hillep Aili Sandre 3