.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 05.12.2025 / 2-2/15-865 ;
Riigikantselei / 05.12.2025 / 7-1.1/25-02235
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme Kalle Grünthali arupärimine justiits- ja digiministrile (AP
865)
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium
Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Tähtaeg: 26.01.2026
Lisainfo: Prokuratuuri kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 05.12.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Lp hr Keit Kasemets .11.2025 nr 2-2/15-865
Riigisekretär
Arupärimise edastamine
Edastan Riigikogu liikme Kalle Grünthali esitatud arupärimise justiits- ja digiminister
Liisa-Ly Pakostale.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: arupärimine viiel lehel
Liisa-Ly Pakosta 02.12.2025
Justiits-ja digiminister
ARUPARJMINE
Prokuratuurist
Austatud Justiits-ja digiminister
Reformierakomia auesimees fling pikaajalise kogemusega poliitik Sum Kallas on oelnud
järgmise fraasi:
,,Demokraatiat pole olemas, kul sellepa manipuleerivad ôiviskaitseorpanid”.
Igati Oige märkus, sest meil Ofi kahjuks Oiguskaitseorgan mmega prokuratuur, kes ei järgi
seadusi ja tufifleb ennast täiesti karistarnatult.
Kuigi ProkS § 9 Ig I jürgi teostab teenistuslikku jarelevalvet prokuratuuri tile Justiits- ja
Digirninisteerium prokuratuuri osas seda ei rakendata. Uheks pObjuseks soovimatus, sest
Prokuratuur vOib lihtsalt Uhel hetkel kofitrollija suhtes algatada krirninaalmenetluse. Tapselt rm
nagu juhtus Kalle Laanetiga. Distsiplinaarmenetluse algatamise soov lOppes kohtu alla
andmisega.
Selline olukord on aga lubamatu fling sarnaneb NSVL aegse korraga, kus ,,organid” olid
puutumatud ning oma naha paästmise hirmus. ei soovinud keegi vabatahtlikult nendega
tegelema hakata.
Sun ka moned faktivaited.
1. Prokuratuuriseaduse § 30 Tegevuspiirangud Ig 2 alusel Riigi peaprokuror ei tohi ofla
vaijaspool ametikohustusi Uhelgi muul valitaval vöi nimetataval ametikohal. Riigi
peaprokuror peab viivitamata teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit kirialikult,
kui ta tegeleb vOi kavatseb tegeleda valjaspool ametikohustusi toolepingu vOi teenuste
osutamise lepingu alusel, ettevOtjana yOu taisosanukuna täis- vOi usaldusUhingus vOi juriidilise
isiku juhtimis- vOi kontrollorgani ljjkmena. Ametikohustusi mOistetakse kaesolevas
paragrahvis korruptsioonivastases seaduses antud tahenduses.
Vaatamata selle seaduse noudele jättis Riigi endine peaprokuror Andres Parmas selle tegemata,
olles rahvusvahelise kriminaalkohtu ohvrite abistamise usaldusfondi noukogu Iiige ja
(a
sihtasutuse luridicum nôukogu liige, kuigi Prokuratuuriseaduse j argi pidanuks mOlemaks
tegevuseks Justiitsministeeriumilt luba kusima. Lisaks oh ta oil veel ka Iektor Tartu CJlikoolis.
Järelevalve organi poolt mitte flhtcgi reageeringut.
2. 14.06.2022 Riigikohus Kriminaalkolleegium 1-20-1208
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris
Link riigikohtu otsusele https://rikos.rik.ee/?asjaNr=1 -20-1208/172
RHGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOIITUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
ohtuasja Dumber 1-20-1208
)Isuse kuupäev 14.junni 2022
ohtukoosseis Eesiswja Paavo Raudma, liikined Velinar Brett ja Hanties Kiris
obtuasi Kriminaalasi K. K. sundistuses KarS § 184 Ig 2 jaM. R-i suadisnises KarS 184 Ig 2 p-de I ja 2j&gi
§
‘aidlustaIud kobtulabend Talliuna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2021. a otsus
aebuse esitaja ja kaebuse lilk Prokuratuur. esindaja Riigiprokuratuuri riigiprokurUr Valiur Veile. kassatsioon
reised kassatsioonimenelluse pooled K. K. kailsja vandeadvokaat Silver Reinsaarja M. R-i kailsja vandeadvokaat Oliver Naas
%sja Ilibivantatnise kuupäev ja vii IS. tuai 2022, kirjalik menetlus
KokkuvOtteks: kriminaalnienetluses riigiprokurorid:
• Esitasid valeandrneid,
• voitsisid menetlusdokumente,
• kasutasid voitsitud menetlusdokurnente,
• takistasid teadvalt menetlusosalise kohtueelsele menetlusele ilmumist.
bid kunstlikult toendeid ehk moonutasid kriminaalasjas tegeiikke asjaolusid.
Järelevalve organi poolt mitte flhtegi reageeringut.
3. Ringkonnakohtu 09.05.2022 otsus Marti Kuusiku juhtumis tunnistas ringkonnakohus
prokuratuuri jAlitustoiiningu ba Oigusvastaseks.
Ringkonnakohus leidis. et Ukski prokuratuuri pobjendustest ei ole piisav selleks, et jaatada
jälitustoiminguks ba audmise valtimatut vajalikkust, mistOttu on maakohtu otsustus
tunnistada Viru Rinkonnaprokuratuuri 02.05.2019 jälitustoimingu luba Oigusvastaseks,
oige.
Järelevalve organi poolt mitte ühtegi reageeringut.
4. 29. september 2022 TaIlinna abilinnapea Eha VOrk kohtukaasus
Prokuratuur suUdistab EIia Vorku valetitluste andmises
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern läks lubamatu tOendiga IiiaIe.
,,Pern kangekaelselt survestas kohtunikku nOustuma lubamatu toendi kasutamisega. Juhtiv
riigiprokuror teadis ise väga hasti, et kohus ei saa esitatavat toendit vastu vOtta, sest seda keelab
otsesOnu seadus, kuid ta pUudis kangekaelselt kohut survestada seda siiski tegema.”
Kohtuotsuses todeb kobtunik, et kuigi pealtkuulatud kOne oh tunnistatud lubamatuks toendiks,
sai kOne sisu Perni tegevuse tulemusel ometi kohtuistungil avalikuks.
Prokuratuur kaebas ringkonnakohtusse ja pOrus nn valeutluste andmise suudistusega, Eha york
mOisteti Oigeks.
Kohus: On raske mOista, miks riik sehlisel viisil enda kodanike vastu sUudistusi konstrueerib.”
Järelevalve organi poolt mitte flhtegi reageeringut.
5. Kohtuuik Eveli Vavrenjuki (pankrotihaldur Sirje Tad, advokaat 01ev Kuklase jne)
juhtum
MA ARU S
Kohas Harju Maakohus Tallinna kohtwiiaja
M*äru,e tegemlie sag ja koht 22.102021
Krlmiiiaalasja number 1-21-4033 (19913000019)
Kobtunik Janika Kallin
Kobtuistungi sekr.tgr Maive Aim
Kriminaala,l oU Advokaadiburoo Kukiase St Partuerid saudistusca
karistusseadustiku (KarS) 298 Ig 3 jiirgi, Mirko Vavrenjuki
soUdistuses KarS §-de 209 Ig 2 p 4 25 Ig I jArgi, Mark
Vavrtnjuki soudistuses KarS §-de 209 Ig 2 p 4 25 Ig I jargi,
-
Evcli Vavrenjuki suudisluscs KarS §-de 294 Ig I, 209 Ig 2
p4
25 Ig 1,294 Ig 2 p1.2,157’ Ig 2jRrgi, Sitje Tacla sUfldistuses
KarS §-de 298 Ig I, 209 Ig I jargija Olavi Kuklasc sutidisluses
KarS 298 Ig 2 p I j5rgi
Prokuror Taavi Pem
22.10.2021 Harju Maakohus juhtiv riigiprokurör Taavi Pern
-
• rikkus kahtlustatava kaitseOigust ja survestas kahtlustatavat,
• vassis kohtule ning
• rikkus kahtlustatava omandiOigust.
Riigiprokuror Taavi Perni taandamine kriminaalasja menetlusest
T. Pern survestas B. Vavrenjukki ametist lahkuma 01.11.2019 parastlOunal toirnunud ve-stiusel
kus ci osalenud suudistatava kaitsja. T. Pern viis vestluse labi teadlikult ajal, mu B. Vavrenjuki
kaitsja eli hoivatud.
T. Pern rikkus kafitlustatava kaitseOigust, kaitus ebacetiliselt ja -professionaalselt.
An’estades selle öiguse kaalukust kriminaalmenetluses ja prokurori kohustust tagada
kohtueelscs menetluses inimesele kaitseöigus, ei ole rikkumine tähtsusetu.
T. Pern esitas B. Vavrenjuki tegevuse kohta menethisdokumentides ebaGigeid vaiteid. T. Pern
vjjtas kobtule esitatud vara arestimise taotluses maksumenetlusele, mida ci eksisteerinud.
Kohus märgib, Ct taunitav on see, et prokurör oma viga ci tunnistanud, seda üritati
ilustada ja kinni mätsida. T. Pern on kohtulc vassinud.
T. Pem jättis E. Vavrenjukile tagastamata menetlustoimingute kaigus ära voetud sularaha, mille
arestimise taotlusjaeti 17.05.2020 kohtumaarusega rahuldamata. T. Pern tagastas sularaha alles
22.07.2020, s.o peale seda, kui B. Vavrenjuk esitas prokuratuuri vastava taotluse ja tema kaitsja
oh seda prokuratuuris nOudmas kainud.
KokkuvOttes on kohus tuvastanud, Ct T. Pern rikkus kahtlustatava kaitseôigust ja
survestas E. Vavrenjukki, vassis arestimistaotluses sisaldunud eksimusc umber fling
rikkus kahtlustatava omandlOigust.
Kohtu hinnangul on tegemist aarmiselt tOsiste etteheidetega fling sd pobjusel tousetuvad
pOhjendatult kusimused, kas eelnev menetlus onE. Vavrenjuki suhtes olnud aus ja öiglane ning
kas T. Pern on teinud oma toed erapooletult fling kooskolas prokurorile Oigusaktides ja
prokuroride eetikakoodeksis esitatud nOuetega. Molernale kusimusele tuleb kohtu hinnangul
vastata eitavalt.
Jarelevalve organi poolt mine uhtegi reageeringut.
Seda loetelu voiks muidugi veel jatkata.
Lahtudes eeltoodust ja tuginedes Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 esitan
Justiits-ja digiministrile jargnevad kusimused:
1. Kas kirjeldatud juhtumite alusel on mOne prokurori suhtes on algatatud
menetlust?
2. Kui on slis millise menetlusega oh tegemist? Palun tuna välja nimeliselt, kehle
subtes.
3. Kui ühegi prokuröri suhtes pole algatatud menetlust, sils millistel kaalutlusteh
seda ci ole tehtud?
4. Mihlinc on Tcic arvamus, kas prokuratuuri flie teostatav järelevalve on piisav, vOl
tunnevad prokurörid ennast karistamatult?
5. Kas Tcie hinnangul on prokuratuur oma tegevuscga sekkunud poliitikasse vOl
esineb pollitilist tagakiusamist?
6. Kas Teic hinnangul manipuleerib prokuratuar vahikuhiseit kriminaalasja
algatamise vOi mitte algatamisega?
Lugupidamisega
Kalle Grunthal
Riigikogu Iiige