Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-1229 - Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/516c97c2-be59-49a7-bfb8-66d23c7d89e4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/516c97c2-be59-49a7-bfb8-66d23c7d89e4?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: [Juurdepääsupiirangu algusaeg] Juurdepääsupiirang kehtib kuni: [Juurdepääsupiirangu lõpp] Alus: [Alus] Teabevaldaja: Kliimaministeerium Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium 10.12.2025 nr 1-4/25/4844-8 Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud Liisa-Ly Pakosta Käesolevaga saadame teisele kooskõlastusringile elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume teil eelnõu kooskõlastada kahe tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: Eelnõu seletuskiri Seletuskirja Lisa 1: VV määruse kavand Seletuskirja Lisa 2: Kooskõlastustabel Regina Hermandi, 625 6479 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on võimaldada elektrienergia suurtarbijatel maksta senisest madalamat taastuvenergia tasu ja muuta seeläbi Eesti atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks tööstusriigiks ning jätta välja elektrienergia salvestamine ühe piiranguna intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel. Eesti tööstusettevõtete elektrienergia hind on võrreldes lähiriikide ettevõtetega oluliselt kõrgem, mis vähendab nende rahvusvahelist konkurentsivõimet ning pidurdab uute investeeringute tegemist Eesti majandusse. Kehtiv taastuvenergia tasu mehhanism ei arvesta suurtarbijate eripära, mille tulemusel suureneb nende tootmiskulu ja väheneb konkurentsivõime. Sellest tulenevalt on vajalik taastuvenergia tasu süsteemi diferentseerimine, et tagada tasakaalustatud ja õiglasem koormuse jaotus suurtarbijate ja teiste tarbijarühmade vahel. Eelnõu kohase seaduse ga diferentseeritakse elektrituruseaduses (edaspidi ka ELTS ) taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi finantseerimise tasu suurtarbijatele. Täienduse tulemusena luuakse kord , mis võimaldab elektrienergia praegustel ja tulevastel suurtarbijatel alates 2026. aastast maksta senisest madalamas määras taastuvenergia tasu. Taastuvenergia tasule soodusmäära seadmine parandab Eestis tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ja annab suurtarbijatest investoritele lisa motivatsiooni investeeringuid Eestisse tuua. Elektrienergia tarbimise kogukulu on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, seda nii elektriturul toimunud muutuste kui uute riiklikult reguleeritud tasude rakendumise tulemusel . N äiteks tulevased tasud sagedusreservide hankimise ks ja saartalitlusvõime tagamiseks. Samuti on elektrienergia börsihinnad muutunud üha volatiilsemaks, millel on märkimisväärne mõju Eesti energiaintensiivsetele tööstustele ja nende konkurentsivõimele laiemalt. Sellest tulenevalt on meie tööstusettevõtted jätkuvalt otsimas võimalusi tootmiskulude vähendamiseks, et väljakutseid pakkuvas majanduskeskkonnas konkurentsivõimeliseks jääda. Üheks võimaluseks energiakulude vähendamiseks on näiteks akudel põhineva energiasalvestusüksuse rajamine. Elektrienergia salvestamine võimaldaks ettevõtjal elektrienergia tarbimist kauplemisperioodide lõikes nihutada ning seeläbi vähendada energiakulusid (madala elektrienergia hinnaga tundidel elektrienergiat salvestades ning kõrge elektrienergia hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides). A lkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus e (edaspidi ka ATKEAS ) muutmise eesmärgiks on tühistada elektrienergia salvestamine ühe piiranguna intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel. Gaasiaktsiisi soodustuse meedet on rakendatud Eestis alates 2019. aastast. Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema keskmiselt 13% või rohkem. Soodusaktsiisimäär on 11,30 eurot . Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on soojuse või elektrienergia tootmine või varustamine. Täpsemalt tuginetakse välistuse puhul Euroopa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse le (EÜ) nr 1893/2006 (edaspidi NACE ) , kus on loetle tud, mida loetakse elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamiseks . Se lle hulka loetakse ka elektrienergia salvestamine. Kehtiv ATKEASe regulatsioon ei võimalda intensiivse gaasitarbimise ettevõtjal jätkata soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi tarbimist, kui tegeletakse elektrienergia salvestamisega. Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja aktsiisisoodustuse regulatsiooni kehtestamise ajal ei olnud elektrienergia salvestamine laialt levinud. Sel ajal ei kajastanud NACE I lisa jao D osa 35 elektrienergia salvestamist eraldi alajaotusena. Alles 2025. aasta 1. jaanuarist jõustunud uus NACE versioon eristab eraldi alajaotusena elektrienergia salvestamist (klass 35.16). Varasemalt kajastati elektrienergia salvestamist NACE kohaselt elektrienergia tootmise alajaotuse osana. Tehnoloogiliste arengute tulemusel on akulahendustel põhinevad salvestustehnoloogiad muutunud majanduslikult mõistlikuks, mistõttu leiame, et energiasalvestusüksuse rajamine ja salvestatud elektrienergia omatarbeks kasutamine tootmisprotsessi toetava tegevusena ei peaks olema välistuseks soodusaktsiisimääraga maagaasi tarbimisel. Halduskoormuse kasv soodustust soovivale ettevõtjale on eelduslikult väike ja see langeb põhivõrguettevõtjale . Soodustust sooviv suurtarbija peab esitama taotluse soodusmäära rakendamiseks. Halduskoormuse vähendamiseks tunnistatakse kehtetuks «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.1 «Ettevõtete arengu toetamine» osa «Alustavate ettevõtjate starditoetus» tingimused https://www.riigiteataja.ee/akt/12857853 . Kuna antud määruse alusel ei võeta alustava ettevõtja stardiotetuse tingimusi arevsse, siis võib täna veel kehtiv määrus tekitada valeootusi alustavates ettevõtjates , kes võivad teha tegevusi, millega langeks neile põhjendamatu halduskoormus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi ( [email protected] , 625 6479), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Maris Ots ( [email protected] ) ja sama osakonna tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek ( [email protected] ). Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees ( [email protected] , 5885 1404). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis ATKEASe muudatuse osas Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna ju ht Virge Aasa ( [email protected] , 5885 1493 ). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeerium i õigusosakonna nõunik Kristel Soodla ( [email protected] , 5687 2650 ). 1.3. Märkused Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse : elektrituruseadust (RT I, 08.07.2025, 43); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 1. jaanuaril 2026. a jõustuvat redaktsiooni (RT I, 12.07.2025, 3). Eelnõukohase seadusega tehtavate täienduste rakendamine elektrituruseaduse osas eeldab Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist võimaldavat otsust. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja põhiseadusega . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Täienduse tulemusena luuakse kord , mis võimaldab elektrienergia praegustel ja tulevastel suurtarbijatel alates 2026. aastast maksta senisest madalamas määras taastuvenergia tasu. Taastuvenergia tasule soodusmäära seadmine parandab Eestis tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ja annab suurtarbijatest investoritele lisa motivatsiooni investeeringuid Eestisse tuua. K ehtiva õiguse kohaselt maksavad kõik elektritarbijad taastuvenergia tasu ühtse määraga ning intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatel ei ole lubatud kombineerida elektrienergia salvestamist ja aktsiisivabastust. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eesmärgiks on tühistada elektrienergia salvestamine ühe piiranguna intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel. 31.07.2025 anti Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesanne koostöös Kliimaministeeriumiga töötada välja ELTSi muudatused taastuvenergia tasu vähendamise rakendamiseks 2026. aasta alguseks. Seega ei ole eelnõu kiireloomulisuse tõttu HÕNTE § 1 lõike 2 p 1 alusel eelnenud väljatöötamiskavatsust (VTK-d). Samuti ei ole ATKEAS-e muudatuse osas väljatöötamiskavatsust koostatud, sest eelnõuga muudetakse vaid üht sätet. Muudatus on tehnilist laadi ja sellega ei kaasne olulist mõju, mistõttu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav HÕNTE § 1 lõike 2 punktist 5 tulenevalt. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesega täiendatakse elektrituruseadust , teise paragrahviga täiendatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ja kolmanda paragrahviga sätestatakse seaduse rakendamine. Elektrituruseaduse muut mine Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on keskmiselt ligikaudu 1,6 korda kõrgemad EL i keskmisest (10 , 5 € / M Wh vs . ELi keskmine 6, 4 € / M Wh) , mis seab Eesti suurtarbijad lähiriikidega võrreldes nõrgemas se konkurentsipositsiooni . Elektri lõpphind on eriti oluline suuremahuliste välisinvesteeringute toomiseks tehtavate väärtuspakkumiste kontekstis, kuna moodustab mitmele tööstusharule (nt puidu- ja keemiatööstus) olulise osa sisendite hinnast. Joonis 1. Elektri lõpphind (€/MWh) Euroopa Liidu keskmisena (EL-27) ning valitud riikides: Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi, Eurostat . Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse andmetel on praegu potentsiaalsete välisinvesteeringute projektide maht, mille puhul on investeeringu tegemisel oluline tegur elektrihind, 5,1 mld eurot. Nende projektide realiseerumisel tuleks Eesti majandusse ehitusfaasis 2 mld eurot ja loodaks 3300 uut töökohta. Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus on 2,26 mln eurot GWh kohta, millest ligi kolmandik on maksutulu riigile . 500 GWh tarbimise lisandumisel on maksutulu eeldatavasti 376 mln eurot aastas. Elektrihinna soodustus ei ole kindlasti ainus tegur, mida ettevõtjad investeerimisotsuste tegemisel arvesse võtavad, kuid on üks olulisemaid aspekte, mida kaalutluskohana välja tuuakse. Väheoluline pole ka riigi toetusmeetmetega antav signaal, et tööstus ja investeeringud on riiki oodatud ning riik on valmis investeeringute Eestis hoidmiseks ja Eestisse toomiseks samme astuma. Eesti peamised konkurendid välisinvesteeringutele ja olemasolevate ettevõtjate omavahelises konkurentsis on teised regioonis paiknevad ettevõtted. Selliste ettevõtjate potentsiaalsed asukohad on Läti, Leedu, Soome ja Rootsi, vähemal määral Poola ja Taani. Kõigis neis riikides on sisendite maksustamisele erinev lähenemine. Suurema tööstuse osakaaluga riigid , nagu Soome ja Rootsi on teinud mitmesuguseid soodustusi tööstusettevõtjatele ning ka Läti ja Leedu on vastavalt vajadusele s eadnud erisusi. Joonis 2 . Elektrihinda mõjutavad riiklikud tasud ja maksud tarbimisel 2–20 GWh 2024. a eurot MWh kohta (riigis kehtivate soodustusteta), Eurostat Allikas: Eurostat ; nrg _ pc_205_c Viimastel aastatel on lähiriikides elektrienergia lõpphind olnud olulise tähelepanu all. Näiteks on Läti v alitsus juba 12.10.2020 kabinetiistungil otsustanud , et elektroin tensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu tuleb vähendada. Selleks otsustati suunata riigieelarvest 2021. a ca 20 mln €, 2022. a ca 32 mln € ja 2023. a ca 21,5 mln € elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu vähendamis eks . Seetõttu on kasulik ka Eestil astuda samme, et parandada elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni. E elnõukohase seaduse eesmärk on suurendada suurtarbijatele elektrienergia lõpphinna konkurentsivõimet võrreldes naaberriikide ettevõtetega. Praeguses majandusolukorras peab riik kiirelt looma reeglid ettevõtjate toetamiseks. Eelnõu järgi vähendatakse elektrienergia suurtarbijate taastuvenergia tasu, mis omakorda aitab suurendada soodustustest kasu saavate isikute konkurentsivõimet. Seetõttu on eelnõu väljatöötamine kiireloomuline ning eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust (VTK). Ühtlasi anti 31.07.2025 Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesanne koostöös Kliimaministeerium iga töötada välja ELTSi muudatused taastuvenergia tasu vähendamise rakendamiseks 2026. aasta alguseks . Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muut mine Muudatuse peamiseks eesmärgiks on tõsta kõrge gaasitarbimise intensiivsusega ettevõtete konkurentsivõimet , võimaldades neil aktsiisivabastusloa alusel tarbida soodusaktsiisimääraga maksustatavat maagaasi ka juhul kui kõrvaltegevusena salvestatakse võrguettevõtjalt või võrguväliselt soetatud elektrienergiat ning kasutatakse seda hiljem oma tootmises. Kõnealuse piirangu kaotamine annab ettevõtjaile avaramad võimalused investeeringute abil vähendada elektrienergia tarbimisega kaasnevaid kulutusi ja parandab potentsiaalselt ka konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali. E elnõu § 1 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi. Punkt 1 Paragrahvi 3 täiendatakse ja defineeritakse riigiabi suuniste punktis 405 nimetatud terminid. Ümberpaigutumise riskiga sektor on sektor, mille liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt 0,6 % ni ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus liidu tasandil on vastavalt vähemalt 4 % ja 5 %. Märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektor on sektor, mille liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt 2 % ni ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus liidu tasandil on kummagi näitaja puhul vähemalt 5 %. Punkt 2 Paragrahvi 59 2 lõiget 1 täiendatakse, lisades tarbija kanda jäävate kulude hulka ka põhjendatud kulud, mis on seotud lõigetes 4 1 –4 16 käsitletud toetuse haldamise, arvestuse , järelkontrolli ja vaidlustega . Nimetatud kulude suurus selgub taastuvenergia tasu soodustuse menetluse jooksul. Eelnõu koostamise käigus ei ole ette teada, kui palju antud toetusele avaldusi laekub ning kuna tegemist on Eestis uudse meetmega, seega puudub kogemus taolise menetluse haldamisega . Need kulud on meetmega võrreldes väikesed ja kaetakse taastuvenergia tasust. Punkt 3 Lisatud lõiked 4 1 –4 16 reguleerivad taastuvenergia tasu vähendamise tehnilist poolt ja nõudeid madalama määraga maksustatud isikutele. Lõikega 4 1 nähakse ette taastuvenergia tasu soodustus nendele elektritarbijatele, kelle tegevus on eriti tundlik elektrihinna muutustele ning kellel on seetõttu suurem risk oma tootmist ümber paigutada . Komisjoni teatise – kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (edaspidi riigiabi suunised) punkti 408 kohaselt võib vähendamismäär olla maksimaalselt 75% – 85%, olenevalt sellest, kas tarbija tegutseb märkimisväärse ümberpaigut u mise riskiga sektoris või ümberpaigut u mise riskiga sek t oris. Teisisõnu peavad toetusesaajad maksma 15 – 25% taastuvenergia tasust olenevalt sektori riskitasemest. Need sektorid on nimetatud riigiabi suuniste lisas 1 ning on eelkõige energiamahukad tööstusettevõtted, mille konkurentsivõime võib olla ohus, kui nende elektrikulud kasvavad võrreldes teiste riikide ettevõtetega ebaproportsionaalselt. Et toetus oleks kooskõlas riigiabi reeglitega ja proportsionaalne, ei tohi soodus määra rakendamine viia elektrienergia hinda alla miinimumtaseme, milleks on 0,5 €/ MW h. Lõike 4 1 punktis 1 sätestatakse kriteerium, mille alusel elektrienergia tarbija saab taotleda taastuvenergia tasu vähendatud määra s rakendamist. Selleks peab tarbija liitumispunktidepõhine elektrienergia tarbimine olema vähemalt kahel pärast muudatuste sisse viimist lõikes 4 8 nimetatud taotlusele eelnenud kolmest aastast ületanud 1 GWh . See tingimus aitab tagada, et soodusmäär rakendub eelkõige suurema tarbimisega ettevõtetele, kellel võib olla suurem ümberpaigutumise risk ning seeläbi ka suurem vajadus kulude leevendamiseks. 2023. aastal oli 79 isikut, kelle elektrienergia tarbimine ületas 1 GWh ja nende kelle aastane tarbimine oli kokku ca 277,3 GWh . Vähendamismäära rakendamiseks peab tarbija kogu tegevuse (põhitegevusala ja lisategevusalade) elektritarbimine ületama 1 GWh . Uue elektrienergia tarbija puhul, kellel eelmiste aastate tarbimine puudub, loetakse kriteerium täidetuks, kui tema prognoositav tarbimine järgneva 12 kuu jooksul ületab 1 GWh . Lõike 4 1 punkti 2 kohaselt kvalifitseerub tarbija vähendatud tasumäärale, kui ta tõendab taastuvelektrienergia tarbimist samas lõikes kehtestatud osakaalus. Selleks peab ta olema taastuvelektrienergia tootjaga või selle toodangut vahendava tarnijaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 8 3 nimetatud elektrilepingu § 3 punktis 1 1 või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti. Nõude eesmärk on suunata suurtarbijaid järk-järgult suurendama taastuvenergia kasutust oma elektritarbimises, et toetada riiklikke kliimaeesmärke, vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning edendada keskkonnasäästlikku majandustegevust. Samal ajal toimib see mehhanismina, mis soodustab taastuvelektrienergia tootmise kasvu – kas uute tootjate turule tuleku kaudu või olemasolevate tootmisvõimsuste laiendamise teel. Selline lähenemine aitab kaasa taastuvenergia turu arengule, varustuskindluse tagamisele pikemas perspektiivis. Lõike 4 1 punkti 3 eesmärk on tagada, et soodustus rakenduks üksnes nendele tarbijatele, kes astuvad teadlikke ja süsteemseid samme oma energiatõhususe parandamiseks ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Selleks peavad toetuse saajad olema teinud energiaauditi kas eraldiseisva na või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi kaudu . Eraldiseisva energiaauditi eeldatav maksumus on 10 000 – 15 000 eurot ning kehtivus neli aastat. Sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi sertifitseerimistasu on 3000–7000 eurot ning järelevalve tasud 1000–3000 eurot aastas. Energiaauditi nõue juba kehtib direktiivi 2012/27/EL alusel suurettevõtetele ja hakkab direktiivi 2023/1791 alusel 2026. aastast kehtima kõigile ettevõtetele, mille energiatarbimine (elekter, gaas, soojus, transpordikütused) on rohkem kui 2,7 GWh aastas. Energiajuhtimissüsteemi kasutuselevõtmise nõue hakkab aastast 2027 kehtima ka ettevõtetele, mille kogu energia tarbimine ületab 23,6 GWh aastas. Lõike 4 1 punkti ga 4 nähakse ette, et soodustustust saab rakendada vaid tarbija, kelle põhitegevusala on riigiabi suuniste lisas 1 nimetatud . Põhitegevusala määratakse majandustegevuse aruandes müügitulu alusel EMTAK koodiga. N imetatud lisas 1 on süsinikulekke ohuga tegevusalad ehk tegevusalad, mis on eriti avatud rahvusvahelisele kaubandusele ja sõltuvad väärtuse loomisel suurel määral elektrienergiast . K ui nad peavad tasuma energia- ja keskkonnapoliitika eesmärke rahastavaid elektritarbimise makse täies mahus, võib suureneda oht, et majandustegevus viiakse väljapoole Euroopa Liitu kohtadesse, kus keskkonnaeesmärgid puuduvad või on vähem ambitsioonikad. Lõikes 4 2 laiendatakse vähendatud määra taotlejate ringi. Lisaks elektrienergia tarbijale endale antakse kontserni emaettevõtjale , kellel endal puudub vastav NACE /EMTAK kood, õigus esitada taotlus oma tütarettevõtja nimel. Emaettevõtja võib seda teha kas iga tütarettevõtja kohta eraldi (eeldusel, et tütarettevõtja vastab kõigile nõuetele) või mitme tütarettevõtja kohta ühiselt, moodustades nendest grupi. Lõikes 4 3 on kehtestatud reeglid, kuidas hinnatakse grupi vastavust abikõlblikkuse tingimustele. See loob paindlikkuse, lubades grupi liikmete näitajad liita kollektiivsete kriteeriumide täitmisel (tarbimismaht § 4¹ p 1, roheenergia osakaal § 4¹ p 2 ja energiaaudit § 4¹ p 3). Samal ajal sätestatakse, et iga grupi liige peab eraldi vastama individuaalsetele kriteeriumidele (kuulumine lubatud tegevusalale ja raskustes oleva ettevõtja staatuse puudumine). S ätestatu eesmärgiks on tagada riigiabi suuniste (CEEAG) proportsionaalsuse põhimõtte täitmine ja vältida ebaseaduslikku riigiabi. Säte välistab grupile ühtse vähendamismäära kohaldamise. See tähendab, et kuigi tütarettevõtjad võivad kvalifitseeruda ühiselt (grupina), kohaldab põhivõrguettevõtja vähendatud määra iga grupi liikme suhtes eraldi, vastavalt selle konkreetse ettevõtja kuulumisele teatise lisas 1 nimetatud tegevusalade loetellu. Lõikes 4 4 sätestatu reguleerib järelevalvet grupi üle ja kehtestab proportsionaalse lahenduse individuaalse rikkumise korral. Kui järelkontrolli käigus selgub, et üks grupi liige ei vasta enam individuaalsele nõudele (nt vahetab tegevusala või osutub raskustes olevaks ettevõtjaks), siis lõpetatakse määra rakendamine üksnes selle konkreetse tütarettevõtja suhtes. See tagab, et ühe liikme rikkumine ei karista automaatselt kogu ülejäänud gruppi. Pärast individuaalse rikkuja eemaldamist grupist peab põhivõrguettevõtja kohe ümber hindama, kas allesjäänud grupp tervikuna vastab endiselt kollektiivsetele nõuetele (§ 4¹ p 1-3). Kui näiteks grupi kogutarbimine langeb seetõttu alla 1 GWh piiri, lõpetatakse määra rakendamine ka kõigi ülejäänud gruppi kuuluvate tütarettevõtjate suhtes. Lõi kes 4 5 on sätestatud lisanõuded toetust saavatele suurettevõtetele . Säte tugineb riigiabi suuniste ja energiatõhususe direktiivi 2023/1791/EL artikli 11 nõuetele ja selle kohaselt peavad suurettevõtted panustama energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmärkidesse, täites vähemalt ühe kolmest tingimusest, mis on seotud energiaauditi tulemuste või investeeringutega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Tingimused on järgmised: Energiaauditi soovituste rakendamine (lg 4 5 punkt 1) – ettevõtja peab rakendama auditiaruandes esitatud soovitusi, kui nende investeeringute tasuvusaeg ei ületa kolme aastat ja kulud on proportsionaalsed. See tagab, et toetuse saajad ei piirdu vaid energiaauditi tegemisega , vaid võtavad ka reaalseid samme energiatõhususe parandamiseks. CO₂-jalajälje vähendamine (lg 4 5 punkt 2) – ettevõte peab katma vähemalt 30% oma elektritarbimisest CO₂-vabadest allikatest. See tingimus soodustab taastuvenergia kasutuselevõttu ja aitab kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Investeeringud heitkoguste vähendamisse (lg 4 5 punkt 3) – vähemalt 50% saadud abist tuleb investeerida projektidesse, mis vähendavad märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkogus eid. I nvesteeringute eesmärk on aidata saavutada kliimaeesmärk e , mistõttu on seatud nõue, et investeering peab tooma kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähenemise võrreldes võrdlusalusega, mida kasutatakse tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel. Lõikega 4 6 sätestatakse, et k äesoleva paragrahvi lõike 4 5 punktis 3 nimetatud investeering peab tooma kaasa märkimisväärse heitkoguste vähenemise . Vähenemist mõõdetakse võrreldes võrdlusalusega, mida kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemis. Lõike 4 7 kohaselt on taastuvenergia tasu vähendamine riigiabi. Kavandatud skeemi rakendamiseks on vaja küsida esiteks Euroopa Komisjonilt luba ning teiseks järgida skeemi kasutamisel riigiabi suuniseid. Abi antakse pärast Euroopa Komisjoni lubatavat otsust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on riigiabiloa taotlemine pooleli. Lõige 4 8 sätestab, et taastuvenergia tasu vähendamiseks peab isik esitama asjakohase taotluse Eleringile. Taotlusele tuleb lisada dokumentatsioon tõestamaks, et isik vastab lõikes 4 1 ja lõikes 4 16 nimetatud määruses sätestatud kriteeriumitele. Ühtlasi peab tasu vähendamist taotlev isik volitama võrguettevõtjat tutvuma isiku elektrienergia tarbimisandmetega andmevahetusplatvormis. Muudatuse eesmärk on tagada, et võrguettevõtjal oleks õiguslik alus kontrollida taotleja vastavust nõuetele. Lõike s 4 9 sätestatakse taotluse menetlemise kord ja kohustused Eleringile. Elering hindab, kas isik vastab lõikes 4 1 ja lõikes 4 1 5 sätestatud tingimustele, ning teeb nõuetekohase taotluse saamisest kahe kuu jooksul otsuse vähendada isiku taastuvenergia tasu. Otsuses määratakse isiku suhtes kohalduva vähendamismäära suurus vastavalt sellele , millisesse riigiabi suuniste lisas 1 nimetatud loetellu isiku põhitegevusala kuulub. Otsuse tegemisel teavitab põhivõrguettevõtja soodusmäära rakendamisest kõiki osalisi: taotlejat ning taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat. Soodusmäära rakendatakse edasiulatuvalt otsuse tegemisele järgnevast kalendrikuust ning sellele eelnenud perioodi eest tagatakse hüvitis ühekordse tagasimaksena. Lõike 4 10 kohaselt korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigieelarvest hüvitise maksmise Eleringile taastuvenergia tasu väiksema laekumise eest. Raha Eleringi eelarvesse eraldatakse enne meetme rakendamist kogu vastava eelarveperioodi ulatuses meetme prognoositavaks kuluks vajalikud vahendid. Elering ei saa eelfinantseerida meetme kulusid ega võtta meetme rakendamisega täiendavat eelarveriski. Elering tegutseb reguleeritud võrguettevõtjana ning ei saa kanda riikliku meetme rahastamise riski ega kanda seda tarbijatele. Vahendite eraldamine enne meetme käivitamist välistab olukorra, kus näiteks aasta esimesel poolel tekib toetuste rahastamisel puudujääk ning Eleringil puuduvad vahendid vastavate toetuste väljamaksmiseks. Puudujääv tulu hüvitatakse ainult jooksva aasta eelarves määratud vahendite piires. Kui hüvitis ületab jooksvaks aastaks eraldatud vahendid, siis kaetakse vastav kulu järgmisel aastal eraldavate vahendite arvelt või vähendatakse kõikide hüvitise saajate hüvitist järgmisel kalendriaastal proportsionaalselt vastavalt ületatud koondsummale. Lõikega 4 11 nähakse ette kohustused toetuse saajale. Sätte kohaselt tuleb isikul esitada igal aastal hiljemalt 1. veebruariks Eleringile dokumendid, mis tõendavad, et tema eelmise kalendriaasta liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht oli üle 1 GWh ja ta vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 2–4 ning lõikes 4 16 sätestatud tingimustele. Sätestatu tagab, et soodusmäära rakendamine põhineb objektiivsetel ja kontrollitavatel alustel. Samuti tuleb Eleringil hinnata makstud abisumma vastavust sätestatud määrale ja lõike 4¹ punkti 4 kontrollimise raames ka abisaaja tegevuse vastavust lõikele 4 5 . Tingimuste mittetäitmise tuvastamise ehk ülekompenseerimise tuvastamisel teeb Elering otsuse toetuse tagasinõudmiseks. Tagasimaksmisele kuuluv summa tuleb tagastada koos viivisega hiljemalt sama aasta 1. juuliks. Selline järelkontrollimehhanism aitab vältida riigiabi ülemäärast maksmist, tagab toetuste sihipärase kasutamise ning toetab elektrituru läbipaistvust ja usaldusväärsust. Sellisel juhul saab uuesti abi taotleda, kui täidetakse toetuse saamise tingimusi. Lõige 4 12 sätestab, et isiku õigus soodusmäära kasutada lõpeb hetkest, mil ta ei vasta enam lõikes 4 1 punktides 2-4 sätestatud tingimustele ning tema elektritarbimise maht kontrollitaval aastal ei ületa 1GWhning isik on kohustatud sellest Eleringile viivitamata teatama. Lõige 4 13 sätestab, et juhul, kui isik teatab Eleringile, et ta ei vasta enam lõikes 4 1 soodusmäära kasutamise tingimustele või kui Elering avastab nõuetele mittevastavuse regulaarse kontrolli käigus lõike 4 8 kohaselt saadud volituse alusel või lõike 4 15 alusel järelkontrolli käigus, teeb ta otsuse soodustuse rakendamise lõpetamiseks ja määrab aja, millest alates rakendatakse isiku suhtes lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta. Selline otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusena peab soodusmäära ebaõiglaselt kasutanud isik tasuma taastuvenergia tasu tagasiulatuvalt täies ulatuses koos viivisega hetkest, mil ta enam madalamale määrale ei kvalifitseerunud. Lõikes 4 14 sätestatakse Eleringile kohustus lõikes 4 13 nimetatud otsusest viivitamata teavitada isikut, kelle suhtes lõikes 4 1 nimetatud määra rakendamine lõpetati, ja tema elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat. S ätte eesmärk on tagada, et nii elektritarbija kui ka võrguoperaator oleksid teadlikud soodus määra rakendamise lõpetamisest, mis võib mõjutada elektrivarustuse tingimusi, arvestusmeetodeid või muid tehnilisi ja halduslikke aspekte. Lõige 4 1 5 sätestab riigiabi nõuetest tulenevad kitsendused isikule, ke llele ei tohi kõnealust toetust anda . Näiteks kui isik on riigiabi reeglite kohaselt raskustes olev või ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsusega pandud ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi tagastamise kohustust, ei tohi se llele isik ule taastuvenergia tasu vähendamise toetust anda . Lõike 4 1 6 kohaselt kehtesta b toetuse andmise täpsemad tingimused valdkonna eest vastutav minist er määrusega. Antud määruse osas on valdkonna eest vastutavaks ministriks majandus- ja tööstusminister. Määruses tuuakse välja arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi kumuleerimise tingimused, nõuded avalikustamisele ja aruandlusele. Eelnõu § 2 käsitleb alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatust. Eelnõuga muudetakse ATKEAS- e paragrahvi 20 3 lõike 3 punkti 1, sätestades, et intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja puhul ei peeta kõrvaltegevusalaks elektrienergia salvestamist oma põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks. Jätkuvalt peab ettevõtja tulenevalt NACE määrusest tagama, et salvestatud elektrienergiat kasutatakse omatarbeks, sest selle müük või edastamine teistele tarbijatele ei ole lubatud. Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse rakendussätted. § 59 2 lõige 4 1 jõustatakse tagasiulatuvalt . Paragrahv 3 sätestab, et käesoleva seaduse § 59 2 lõikes 4 1 nimetatud määra rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Vastavalt eelnõu § 59 2 lõikes 4 7 sätestatule antakse abi üksnes pärast Euroopa Komisjoni lubatavat otsust, see kehtib ka tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a soodusmäära rakendamise kohta. Tagasiulatuv jõustumine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, sest loob võimaluse taastuvenergia tasu soodustuse rakendumiseks alates 01.01.2026. aastast nendele elektritarbijatele, kelle tegevus on eriti tundlik elektrihinna muutustele ning kellel on seetõttu suurem risk oma tootmist ümber paigutada. Põhiseaduse § 31 lubab seadusega määrata ettevõtluse tingimusi. Taastuvenergia tasu on osa energiaturu regulatsioonist. Võrdse kohtlemise kontekstis annab muudatus soodustuse kindlatele kriteeriumidele vastavatele ettevõtetele (suurtarbijad, energiatõhususe nõuded). Selline diferentseerimine on tavaliselt lubatav, kui see põhineb objektiivsel ja mõistlikul eesmärgil, näiteks konkurentsivõime kasvatamine. Muudatus on ka proportsionaalne – vähendusmäär on seotud energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise kohustustega, mis toetavad avalikku huvi nagu majandusareng ja keskkonnasäästlik energeetika. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne, uusi termineid ei kasutata. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ELTSi muudatused eelnõus on kooskõlas Euroopa Komisjoni teatisega „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT L 80, 18. 0 2.2022, lk 1–89). Enne eelnõus sätestatud muudatuste rakendamist tuleb saada Euroopa Komisjonilt asjakohane riigiabi andmist võimaldav otsus. E elnõuga kavandatav muudatus ATKEASes on kooskõlas E uroopa Liidu õigusega. Direktiivis 2003/96/EÜ (edaspidi energiamaksustamise direktiiv ) sätestatakse liikmesriikidele teatav raamistik, mida maagaasi soodusmäära rakendamisel tuleb järgida. Energiamaksustamise direktiivi artikli 17 lõike 1 punkt a kohaselt võib maksuvähendust kohaldada samas direktiivis sätestatud tingimustele vastavatele energiamahukatele ettevõtjatele. Tegemist on EL-i poolt pakutava globaalse konkurentsivõime tagamise meetmega, mida mitmed liikmesriigid kasutavad. Energiamaksustamise direktiivis on määratletud vaid miinimumlävendid, millele energiamahukas ettevõte peab vastama, andes samaaegselt liikmesriikidele paindlikkuse etteantud piirides määratleda aktsiisisoodustuseks kvalifitseerumise tingimused. 6. Seaduse mõjud 6.1. Elektrituruseadu se täiendamisega kaasnevad mõjud: Muudatuse eesmärk on suurendada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes lähiriikidega kulutaseme vähendamise kaudu. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse andmetel on potentsiaalsete välisinvesteeringute projektide maht, mille puhul on investeeringu tegemisel oluline faktor elektrihind, 5,1 mld eurot. Nende projektide realiseerumisel tuleks Eesti majandusse ehitusfaasis 2 mld eurot ja loodaks 3300 uut töökohta . Eeldatavalt on tegu uute ja kõrgemapalgaliste töökohtadega, mis suurendab otseselt inimeste sotsiaalset kindlustunnet. Demograafiale otsene mõju puudub. Muudatuse jõustumise jär el ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu koostamise ajal kehtinu ga ei tõuse. Diferentseerimise järel tekkiv taastuvenergia tasu puudujääk kaetakse riigieelarvest, mille tõttu riigieelarve püsikulud suurenevad. Mõju majandusele Eesti kui investeeringute sihtriigi ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt on oluline vähendada elektrienergia lõpphinna vahet konkurentriikidega. Kui võrdluses Soomega on Eesti väikese elektritarbimisega (0,02 – 0,5 GWh aastas) ettevõtete kulu kuus Soomest 79 eurot MWh kohta suurem, siis suure elektritarbimisega (50 – 150 GWh aastas) on kulu vahe juba 102 eurot MWh kohta. Märkimisväärne hinnavahe tuleneb sellest, et Soomes rakendatakse suurtarbijatele erinevaid maksusoodustusi. Taastuvenergia tasule ülempiiri seadmine parandaks Eesti konkurentsivõimet ja annaks suurtarbijatest investoritele lisa motivatsiooni investeeringuid Eestisse tuua. P erioodil 2026 – 2028 vähendaks meede soodustusest kasu saava le ettevõtte le 1 MWh hinda keskmiselt 6,8 eurot aastas. Tabel 1. Kulude muutused erinevate tarbimismahtude puhul Tarbija Kulu muutus 2026 – 2028 keskmiselt kuus , € Keskmine ettevõte (nt piimatööstus, puidutööstus, metallitööstus); 7 GWh aastas – 3 967 Suurettevõte (graanulitehas, süsinikuneutraalse tsemendi tehas, biokütuste tehas); 50 GWh aastas – 28 333 Suurettevõte (uus investeering, 2x suurem kui Estonian Cell); 450 GWh aastas. – 255 000 Sektoritest oleks suurem mõju puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ja keemiatööstusele. Need on sektorid, kus elektrihin nal on kogukuludes suurem tähtsus. Näiteks 2023. aastal moodustas elektrikulu paberitööstuses 20% kogukuludest, keemiatööstuses 2,6%, puidutööstuses 2,4% ja toiduainetööstuses 1,7%. Seejuures paberitööstuses kulus elektrile sama palju raha kui teeniti ärikahjumit. Statistikaameti 2023. aasta andmete põhjal on Eestis 79 sellis t ettevõt et , kes tarbivad enam kui 1 GWh elektrienergiat ja kes sama l ajal vastaks Euroopa Komisjoni riigiabi teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 “ kohaselt kasu saavatele majandustegevusaladele (peamiselt töötlev tööstus) . Tabel 2. Elektritarbimine mahu alusel 2023 Ettevõtete arv Tarbimismaht kokku , GWh Tarbimine väljapool Harjumaad Tarbimismaht 0,5 – 0,999 GWh 40 26,3 73% Tarbimine 1 – 9,99 GWh aastas 79 277,3 72,2% Tarbimine 10+ GWh aastas 18 661 83,3% Allikas: Statistikaamet 2023. aastal oli Statistikaameti andmetel kõigi ettevõtete elektrikulu kokku 878 mln eurot, seega kui vähenemine on aastas ca 8 mln eurot hoiaks nad kokku 0,1% elektrikuludest. Halduskoormuse kasv soodustust soovivale ettevõtjale on eelduslikult väike. Soodustust sooviv suurtarbija peab esitama taotluse soodusmäära rakendamiseks. Toetuse rakendamise mõjul taastuvenergia toetusest puudu jääv osa on plaanitud kompenseerida kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi (EL HKS) tuludest. Direktiiv (2003/87/EÜ) lubab kasutada neid tulusid kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergiale üleminekuks. E elnõu ( § 59 2 l g 4 1 p 3, l g-d 4 3 ja 4 4 ) järgi rakenduks taastuvenergia tasude vähendamise skeem vaid suurtarbijatele, kes parendavad pidevalt oma energiatõhusust ja vähendavad energiatarbimist , mis omakorda tagab vähese heitega tööstuse arendamist. Seega on meede kooskõlas ELi HKS direktiivi eesmärkidega ning motiveerib vähese süsinikusisaldusega tööstuse arengut, mistõttu on heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi tulude kasutamine taastuvenergia tasude puudujäägi katmiseks põhjendatud ja asjakohane. Riigieelarvest puudujäägi kompenseerimine võima ldab ära hoida lisa survet väiketarbijate taastuvenergia tasudele . Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu ja looduskeskkonnale on positiivne. Kuna seaduseelnõu näeb ette, et soodustust taotleval ettevõttel peab olema energiajuhtimissüsteem, mis tagab energia tõhusa kasutamise (nt vastavus ISO 50001 standardile), siis toob see endaga kaasa soovi suurendada veelgi energiasäästu . Energia efektiivsem kasutamine tähendab väiksemat survet looduskeskkonnale. Lisaks tuleb arvestada, et oma energiajuhtimissüsteemi vastavusse viimine standardiga ISO 50001 ei ole tõenäoliselt jõukohane kõigile ettevõtetele. Nõuete täitmine tähendab lisaks sertifitseerimise kuludele (kuni 10 000 € aastas) ka vajalikke investeeringuid. Need kulud aga ei pruugi olla kõigi ettevõtjate jaoks väiksemad kui potentsiaalne tulu taastuvenergia tasu vähendamisest. Seega arvestades, et Eestis on ettevõtjaid üle 50 000 , on mõju ulatus siiski väike. Mõju regionaalarengule S eadusemuudatus mõjutab positiivse l t regionaalarengut , arvestades suurtarbijatest tööstuste paiknemist Eestis. Statistikaameti andmete l paikneb soodustusele kvalifitseeruvatest 1 – 9,9 GWh aastase tarbimisega ettevõtetest 72% väljaspool Harjumaad ja 91% väljaspool Tallinna. Enam kui 10 GWh aastase tarbimisega ettevõtetest paikneb väljaspool Harjumaad koguni 83% ja Tallinnast väljaspool 94%. Rohkem kõrgemapalgalisi töökohti väljapool Tallinna ja Harjumaa piirkonda tähendab piirkondlike arengulõhede vähenemist ning sissetulekute tasakaalustumist. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kohalikes omavalitsustes võib ette näha töökoormuse kasvu, mis kaasneb planeeringute ja erinevate lubade menetlemisega, kui hakatakse rajama uusi ettevõtteid . Kohaliku omavalitsuse üksused ei vaja muudatuste tõttu koolitust, sest kasvab üksustele tuttavate kohustuste hulk. Samalaadseid ehituslube jms on üksused ka varem väljastanud. Muudatused suurendavad ennekõike Eleringi halduskoormust. Eleringile lisanduvad uued ülesanded riigiabi andmise otsustamisel, järelkontrolli teostamisel ja võimalike vaidluse lahendamisel, mille katteks on suure tõenäosusega vajalik täiendav lisarahastus, mis kaetakse taastuvenergia tasuga. 6. 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse täiendamisega kaasnevad mõjud: Sihtrühm: intentsiivse gaasitarbimisega ettevõtja Sihtrühma suurus: 1 6. 2. 1. Kavandatav muudatus: intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi tarbimise võimaldamine kui kõrvaltegevusena kasutakse enda salvestatud elektrienergiat. Kaasnev mõju: mõju majandusele Sihtrühm: muudatus avaldab mõju kõigile intentsiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele, kellel on kehtiv luba soodusmäära ga maagaasi tarbimiseks. Aktsiisisoodustuse kog u kulu 2024. aastal oli 0,66 miljonit eurot. Gaasiaktsiisi soodustust saavad viis ettevõtjat . Teadaolevalt on üks ettevõtja, kes on üles näidanud huvi elektrienergia salvestusseadmete soetuseks ja kasutuselevõtuks. Mõju ulatus: mõju piirdub esialgu ühe ettevõttega, kuid potentsiaalne mõju on suurem, sest muudatus puudutab tulevikus nii neid intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaid, kes juba aktsiisisoodustust saavad kui potentsiaalseid uusi aktsiisisoodustuse taotlejaid. Mõju olulisus : mõju majandusele tervikuna ei ole oluline. Eelnõu parandab kõrge energiamahukusega maagaasi kasutavate ettevõtjate konkurentsivõimet, kuid seda vaid juhul kui ettevõtjad võtavad kasutusele elektrienergia salvestusseadmed. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Eelnõul puuduvad muud HÕNTE §-s 46 kirjeldatud mõjud. Mõju sihtgrupi halduskoormusele : regulatsiooni jõustumisel peab intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja eelnevalt kooskõlastama Maksu- ja Tolliametiga aktsiisivabastuse loa taotlemise aluseks olnud andmete muutmise, sealhulgas elektrienergia salvestustegevuse (ATKEAS § 69 6 lg 1 p 8). Tegemist on kehtiva nõudega. Mõju on väheoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Meetme rakendamine toob kaasa maksutulu kasvu , aitab säilitada töökohti , seda eelkõige puitmassi tootmise sektoris. Eesti suurim puitmassitootja annab tööd ligi 80 inimesele otse ja kokku 500 väärtusahela kaudu . Nendelt laekub aastas ca 13 mln eurot tööjõumakse, mida tehase seiskumise korral ei pruugi laekuda. Seaduse rakendamisega kaasneb riigile lisakulu. Tasu diferentseerimisega kaasnev kulu perioodil 2026 – 2029 on 34,8 miljonit eurot (8,7 miljonit eurot aastas). Raha on eraldatud riigieelarve reservist. ATKEASe muudatuse jõustumine ei mõjuta riigieelarve laekumisi, kulu Maksu- ja Tolliametile puudub. 8. Rakendusaktid Seoses ELTSi muutmisega luuakse ELTS § 59 2 lõike 4 16 alusel uus volitusnorm, sätestades valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega toetuse andmise täpsemad tingimused. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas. ATKEASe muudatuse jõustumisel puudub vajadus rakendusaktide kehtestamiseks või muutmiseks. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras . Jõustumist kavandades on arvestatud, et seaduses ettenähtud õiguste ja kohustuste muudatustega tutvumiseks on küll väga lühike aeg, kuid seaduse muudatus on sihtrühmale positiivne ning korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks on piisavalt aega ning seaduse rakendamiseks on eelarvelised vahendid tagatud. Seaduse § 59 2 lõige 4 1 jõustub tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile ning Rahandusministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks Elering ASile ning Eesti Taastuvenergia Kojale. Eelnõu osas esitatud märkused ja ettepanekud on lisatud seletuskirja lisas nr 2. Lisa 1. Määruse kavand Lisa 2. Kooskõlastustabel ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus xx. xxxx 2025. a Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Kooskõlastustabel (TT) 28 .11.2025 Laekunud arvamus Kli i maministeeriumi seisukoht Eesti Tööandjate Keskliit Taastuvenergiatasude diferentseerimine ei tohi jääda ainsaks pingutuseks. Regulatiivsete elektrihinnakomponentide osa lõpphinnas kasvab kiiresti, so aktsiis, käibemaks, taastuvenergiatasu, võrgutasud ja reservide hankimisega seotud tasud. Üks võimalus on neid hinnakomponente diferentseerida, sotsialiseerida või kehtestada soodustusi, kuid see tähendab, et see tuleb teistel tarbijatel või maksumaksjatel kinni maksta. Seetõttu on oluline kõigi energiapoliitiliste valikute tegemisel arvestada ka mõjuga just neile hinnakomponentide maksumuse vähendamisele ja elektri lõpphinnale. On positiivne, et ENMAKis on see eesmärk võetud, kuid sisuliselt ei ole neid arvutusi lõpuni tehtud, mis vastavaid otsuseid andmepõhiselt teha võimaldaks. Küll aga teame ja tunnustame, et see on töös. Ettepanek : võtta eesmärgiks ka regulatiivsete hinnakomponentide üldise hinnatõusu pidurdamine ehk elektri lõpphinna alandamine tervikuna. Ka ENMAKis tuleb valikuid teha andmepõhiselt elektri lõpphinna konkurentsivõimest lähtuvalt . Teadmiseks võetud. Paragrahvi 59 2 lõige 4 1 punkt 4 – nõue, et soodustust saab rakendada vaid ettevõtjatele, kelle põhitegevusala kuulub Euroopa Komisjoni „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suuniste alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022) lisa I loetellu. Eelnõu sõnastuses on rakendatud kitsam kriteerium, kui see, mida Euroopa Komisjoni riigiabi suunised tegelikult ette näevad. Eelnõu näeb ette, et soodustust saab taotleda üksnes ettevõte, kelle põhitegevusala kuulub nimetatud lisa I loetellu. Samas viidatud Euroopa Komisjoni suunised ei sätesta, et abikõlblikkus peab sõltuma ettevõtte põhitegevusalast. Suunistes on kasutatud üldist sõnastust „ettevõtjatele, kes tegutsevad“ lisa I loetletud tegevusaladel. Sellest tulenevalt on riigiabi raamistikus võimalik käsitleda abikõlblikuna ka ettevõtjaid, kellel on vastav tegevusala registreeritud tegevus- või lisategevusalana, eeldusel et see tegevusala on seotud märkimisväärse elektritarbimisega ja vastab suuniste eesmärgile vältida süsinikulekke riski. Selline tõlgendus oleks kooskõlas EL suuniste eesmärgiga tagada võrdsed konkurentsitingimused ja vältida olukorda, kus abikõlblikud ettevõtted jäetakse põhjendamatult toetusest välja üksnes seetõttu, et nende majandustegevus on mitmekesine või põhitegevusala ei kajasta täielikult energiakulude tegelikku jaotust. Lisaks jääb eelnõus ebaselgeks, kuidas hinnatakse ettevõtte „põhitegevusala“ – kas seda tehakse äriregistri andmete, tegevusloa või tegeliku tootmise osakaalu alusel. Arvestades, et suur energiatarbimine võib koonduda just lisategevusala alla, soovitame eelnõus täpsustada vastav hindamiskriteerium. Antud juhul äriregistrisse märgitud tegevusalade järgi tundub, et Eesti suurimatest energiatarbijatest jääksid nt kriteeriumide alt välja õlletootjad, kelle põhitegevusala on „õlletootmine“ (NACE 1105), mis ei kuulu Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ lisas loetletud abikõlblike sektorite hulka. Samas toodavad need ettevõtted suurel määral ka teisi alkoholiga ja alkoholita jooke, mis on abikõlblikud, nt NACE 1107 (alkoholivabade jookide ja villitud vee tootmine), NACE 1032 (puu- ja köögiviljamahla tootmine) või NACE 1104 (muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine). Samuti ei ole Komisjoni teatises nimetatud andmekeskuseid, mis oleks tarbimise kasvatamiseks potentsiaalne sihtgrupp. Ettepanek: Muuta eelnõu sõnastust nii, et toetuse saamise kriteeriumiks ei oleks mitte „tegutsemine põhitegevusalal“, vaid „tegutsemine tegevusalal“. Viidatud EL suunised ei kasuta sõnastust, et tegutseda tuleb põhitegevusalal vaid, et „ettevõtjatele, kes tegutsevad: /nimetatud tegevusalad/“. Mittearvestatud Eelnõuga ettenähtud vähendamismäära rakendatakse tarbijale, kelle põhitegevusala vastab CEEAG Annex I loetletud NACE koodile, kuid tarbimismaht arvestatakse kogutegevuse pealt. Lisategevusala hõlmamine ja sobiva NACE koodiga kaetud tarbimise osakaalu arvestamine kogutarbimisest tooks kaasa liigse halduskoormuse ja tekitaks vajaduse hulga lisareeglite järele. Toetuse saajate ringi laiendamine selliselt, et lisanduksid marginaalse osakaaluga lisategevusalad, ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Paragrahvi 59 2 lõige 4 1 punkt 2 – on taastuvelektrienergia tootjaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 8 3 nimetatud elektrilepingu § 3 punktis 11 või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti. Eelnõu näeb ette, et toetuse saaja peab olema taastuvelektrienergia tootjaga sõlminud § 3 punktis 8 3 nimetatud elektrilepingu ning tõendama taastuvelektri tarbimist päritolutunnistuste kustutamise kaudu. Praktikas ei ole selliste lepingute sõlmimine tänases turuolukorras võimalik, kuna enamik taastuvelektri tootjaid ei paku bilansihalduse teenust, mis on eeltingimus otselepingute sõlmimiseks. Seetõttu ei ole ettevõtetel realistlikku võimalust seda kriteeriumi täita, kuigi nad võivad samal ajal osta 100% taastuvelektrit turupõhiselt läbi oma elektrimüüja. Etteantud nõue erineb oluliselt tavapärasest turupraktikast ning ei vasta täielikult taastuvelektri kasutuse eesmärgile, kuna välistab ettevõtted, kes kasutavad taastuvelektrit läbi vahendajate, kuid ei saa seda otse tootjalt osta. Ettepanek: Täpsustada eelnõus, et taastuvelektri tarbimist võib tõendada ka elektrimüüja kaudu ostetud ja päritolutunnistuste alusel kinnitatud taastuvelektri osakaalu põhjal, mitte üksnes otselepinguga tootjaga. Arvestatud E elnõusse lisatud alternatiiv, mis võimaldab ka muud lahendust, kui vaid elektrilepingu olemasolu . Eesti Toiduain etööstuse Liit Eelnõu annab energiamahukatele ettevõtetele võimaluse taotleda toetust taastuvenergiatasu vähendamiseks, kui aastane elektritarbimine ületab vähemalt kahel kolmest eelnenud aastast 1 GWh . Ettevõtted on välja toonud, et hinnata tuleks täiendavalt aga seaduse rakendatavust ja tegelik kasu võimalikule kasusaajale ettevõttele - toetusskeemi tegelik mõju ja toetuse taotlemine ja haldamine ei tohiks elimineerida seaduse eesmärki läbi kulukate lisatingimuste ja haldamise kulu ja taotlemise bürokraatia. Samuti loeme seletuskirjast, et Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest, mis seab meie ettevõtted ebasoodsamasse konkurentsiolukorda olukorda, mida oleme ka ise korduvalt välja toonud ja taastuvenergiatasude alandamine (või sootuks kaotamine) on vajalik. Aga juhime veelkord tähelepanu, et ettevõtted hindavad taotluse keerukust ja lisanõudeid ning saadavat võimalikku kasu/mõju/leevendust ning see vajaks täiendavat mõjuanalüüsi. Teadmiseks võetud. § 1. Elektrituruseaduse muutmine Juhime tähelepanu kahele põhimõttelisele probleemkohale, mis praegusel kujul võivad välistada reaalselt abikõlblikke ettevõtteid või muuta toetuse rakendamise ebaproportsionaalselt keeruliseks. 1. Paragrahvi 59 2 lõige 4 1 punkt 4 – nõue, et soodustust saab rakendada vaid ettevõtjatele, kelle põhitegevusala kuulub Euroopa Komisjoni „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suuniste alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022) lisa I loetellu. Kommentaar ja ettepanek: Peame oluliseks juhtida tähelepanu, et kehtivas eelnõu sõnastuses on rakendatud kitsam kriteerium, kui see, mida Euroopa Komisjoni riigiabi suunised tegelikult ette näevad. Eelnõu näeb ette, et soodustust saab taotleda üksnes ettevõte, kelle põhitegevusala kuulub nimetatud lisa I loetellu. Samas viidatud Euroopa Komisjoni suunised ei sätesta, et abikõlblikkus peab sõltuma ettevõtte põhitegevusalast. Suunistes on kasutatud üldist sõnastust „ettevõtjatele, kes tegutsevad“ lisa I loetletud tegevusaladel. Sellest tulenevalt on riigiabi raamistikus võimalik käsitleda abikõlblikuna ka ettevõtjaid, kellel on vastav tegevusala registreeritud tegevus- või lisategevusalana, eeldusel et see tegevusala on seotud märkimisväärse elektritarbimisega ja vastab suuniste eesmärgile vältida süsinikulekke riski. Selline tõlgendus oleks kooskõlas EL suuniste eesmärgiga tagada võrdsed konkurentsitingimused ja vältida olukorda, kus abikõlblikud ettevõtted jäetakse põhjendamatult toetusest välja üksnes seetõttu, et nende majandustegevus on mitmekesine või põhitegevusala ei kajasta täielikult energiakulude tegelikku jaotust. Lisaks jääb eelnõus ebaselgeks, kuidas hinnatakse ettevõtte „põhitegevusala“ – kas seda tehakse äriregistri andmete, tegevusloa või tegeliku tootmise osakaalu alusel. Arvestades, et suurenergia tarbimine võib koonduda just lisategevusala alla, soovitame eelnõus täpsustada vastav hindamiskriteerium. Ettepanek : Muuta eelnõu sõnastust nii, et toetuse saamise kriteeriumiks ei oleks mitte „tegutsemine põhitegevusalal“, vaid „tegutsemine tegevusalal“. Viidatud EL suunised ei kasuta sõnastust, et tegutseda tuleb põhitegevusalal vaid, et „ettevõtjatele, kes tegutsevad: /nimetatud tegevusalad/“. Ettevõttepõhine selgitus ja näide: Toiduliidu liige ettevõte A. Le Coq AS kuulub elektri suurtarbijate hulka (Eestis kokku 79 ettevõtet). Kuid käesoleva seaduseelnõu abikõlbulikkust mõjutab toetuse saamisel ettevõtete põhitegevusala määratlemine. A. Le Coq AS põhitegevusala on NACE 1105 – Õlletootmine, mis ei kuulu Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lisas loetletud abikõlblike sektorite hulka. Seetõttu ei vasta ettevõte elektri suurtarbijana praegu eelnõus sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumitele. See olukord asetab A. Le Coq AS-i ebasoodsamasse konkurentsipositsiooni võrreldes ettevõtetega, kelle põhitegevusalaks on näiteks NACE 1107 (alkoholivabade jookide ja villitud vee tootmine) või NACE 1032 (puu- ja köögiviljamahla tootmine) – tegevusalad, millega A. Le Coq AS samuti tegeleb. Samuti on abikõlbulik NACE 1104 (muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine). Arvestades asjaolu, et põhitegevusala ümberklassifitseerimine (nt NACE 1107 – alkoholivabade jookide ja villitud vee tootmine) ei ole realistlikult teostatav ega muudaks energiatarbimise struktuuri, soovime juhtida tähelepanu abikõlblike tegevusalade määramise loogikale eelnõus. Mittearvestatud Vt vastust Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekule. 2. Paragrahvi 59 2 lõige 4 1 punkt 2 – on taastuvelektrienergia tootjaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 83 nimetatud elektrilepingu § 3 punktis 11 või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti; Kommentaar ja ettepanek: Eelnõu näeb ette, et toetuse saaja peab olema taastuvelektrienergia tootjaga sõlminud § 3 punktis 83 nimetatud elektrilepingu ning tõendama taastuvelektri tarbimist päritolutunnistuste kustutamise kaudu. Praktikas ei ole selliste lepingute sõlmimine tänases turuolukorras võimalik, kuna enamik taastuvelektri tootjaid ei paku bilansihalduse teenust, mis on eeltingimus otselepingute sõlmimiseks. Seetõttu ei ole ettevõtetel realistlikku võimalust seda kriteeriumi täita, kuigi nad võivad samal ajal osta 100% taastuvelektrit turupõhiselt läbi oma elektrimüüja. Etteantud nõue erineb oluliselt tavapärasest turupraktikast ning ei vasta täielikult taastuvelektri kasutuse eesmärgile, kuna välistab ettevõtted, kes kasutavad taastuvelektrit läbi vahendajate, kuid ei saa seda otse tootjalt osta. Paragrahvi 59 2 lõige 4 1 ja punkt 1- taastuvenergia tasu vähendamismäära saab taotleda ettevõtja, kelle aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh . Juhime tähelepanu, et kontsernidel on mitmeid tootmisüksusi üle Eesti, millel igal ühel oma liitumispunkt, kuid need erinevad ettevõtted kuuluvad ühte kontserni. Sel juhul võib tekkida olukord, kus ettevõte jääbki toetusest ilma, kuigi tema kogutarbimine ületab eelnõus kehtestatud piirmäära. Minu andmetel enamuste EL-i toetusskeemide puhul ja vastavalt riigiabireeglitele loetakse selliseid ettevõtteid koos ühe ettevõttena – kontsernina ja peame mõistlikuks ka selle toetuse puhul arvestada kontsernipõhist lähenemist ja arvutust. Ettepanek: Täpsustada eelnõus, et taastuvelektri tarbimist võib tõendada ka elektrimüüja kaudu ostetud ja päritolutunnistuste alusel kinnitatud taastuvelektri osakaalu põhjal, mitte üksnes otselepinguga tootjaga. Toetuse puhul arvestada kontsernipõhist lähenemist ja arvutust. Loodame, et saame eelnõu menetlemise protsessis oma küsimustele vastused ning arvestate ka meie ettepanekutega, mida oleme valmis täiendavalt selgitama. Arvestatud Eelnõusse lisatud alternatiiv, mis võimaldab ka muud lahendust, kui vaid elektrilepingu olemasolu. Arvestatud k ontsernipõhine elektritarbimise arvestus eelnõusse lisatud. Eesi Jõujaamade ja kaugkütte Ühing Kommentaar: Seaduseelnõu §1 punktis 1 on viidatud, et nii võrgu kaudu kui ka otseliini kaudu tarbitud elektrienergiale lisandub taastuvenergia toetuse kulu. Samas punktis 2 viidatakse aastasele liitumispunktide põhisele energiatarbimise mahule, mis elektrienergia suurtarbijat defineeriks. Segaduse vältimiseks ning vaidluste ennetamiseks teen ettepaneku lisada § 4 1 p 1 toodud arvestuse hulka (1GWh) kohe ka otseliini kaudu liikuvad tarbimismahud, et ka sellised tarbijad saaksid taotleda toetust TE tasu vähendamiseks. Mittearvestatud t oetust ei maksta ettevõtjale, kes tarbib elektrit otseliini kaudu, sest sellisel juhul on elektri hind juba niigi soodsam. V ii det otseliinile ELTS § 59 2 lõikes 1 eemaldada ei saa, kuna see säte reguleerib ka teisi tegevusi, mille eest tarbijatelt raha küsitak s e. Elering 1. Asendada eelnõu § 59 2 lg 4 1 p-s 1 senine viide “käesoleva paragrahvi lõikes 4 6 nimetatud taotluse” korrektse viitega “pärast muudatuste sisse viimist lõikes 4 9 nimetatud taotlus” Arvestatud 2. Täiendada eelnõu § 59 2 lg 4 1 p 4 pärast sõna “lisas” numbriga “1”, sest nimetatud suunistel on kaks lisa. Arvestatud 3. Kui soov on meetmes lubada emaettevõtjal oma tütarettevõtjate eest (ühiselt või eraldi) taotleda, siis tuleb täiendada eelnõu § 59 2 uute lõigetega (nummerdatuna vastavalt asukohale): (a) Kontserni emaettevõtja võib taotleda määra rakendamist: oma tütarettevõtja suhtes, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud tingimustele; mitme tütarettevõtja (edaspidi grupp) suhtes ühiselt. Sätte eesmärk on laiendada vähendatud määra taotlejate ringi. Lisaks elektrienergia tarbijale endale antakse kontserni emaettevõtjale, kellel endal puudub vastav NACE kood, õigus esitada taotlus oma tütarettevõtja nimel. Emaettevõtja võib seda teha kas iga tütarettevõtja kohta eraldi (eeldusel, et tütarettevõtja vastab kõigile nõuetele) või mitme tütarettevõtja kohta ühiselt, moodustades nendest grupi. (b) Käesoleva paragrahvi lõike (a) punktis 2 nimetatud grupi suhtes määra rakendamise taotlemisel liidetakse gruppi kuuluvate tütarettevõtjate näitajad käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastavuse hindamisel. Lõike 4¹ punktis 4 ja lõikes 4 16 sätestatud tingimusele peab iga gruppi kuuluv tütarettevõtja vastama eraldi. Sätte eesmärk on kehtestada reeglid, kuidas hinnatakse grupi vastavust abikõlblikkuse tingimustele. See loob paindlikkuse, lubades grupi liikmete näitajad liita kollektiivsete kriteeriumide täitmisel (tarbimismaht § 4¹ p 1, roheenergia osakaal p 2 ja energiaaudit p 3). Samal ajal sätestatakse, et iga grupi liige peab eraldi vastama individuaalsetele kriteeriumidele (kuulumine lubatud tegevusalale § 4¹ p 4 ja raskustes oleva ettevõtja staatuse puudumine § 4¹⁶). (c) Kui taotlus on esitatud grupi suhtes ühiselt, ei määrata grupile ühtset vähendamismäära. Põhivõrguettevõtja kohaldab määra iga gruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes eraldi, vastavalt selle tütarettevõtja põhitegevusala kuulumisele käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 nimetatud teatise lisas 1. Selle sätte eesmärk on tagada riigiabi reeglite (CEEAG) proportsionaalsuse põhimõtte täitmine ja vältida ebaseaduslikku riigiabi. Säte välistab grupile ühtse vähendamismäära kohaldamise. See tähendab, et kuigi tütarettevõtjad võivad kvalifitseeruda ühiselt (grupina), kohaldab põhivõrguettevõtja vähendatud määra iga grupi liikme suhtes eraldi, vastavalt selle konkreetse ettevõtja kuulumisele teatise lisas 1 nimetatud tegevusalade loetellu. (d) Kui käesoleva paragrahvi lõike a punktis 2 nimetatud grupi suhtes rakendatakse vähendatud määra ja järelevalve käigus tuvastatakse, et mõni gruppi kuuluv tütarettevõtja ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 või lõikes 4 16 sätestatud tingimusele, lõpetatakse määra rakendamine üksnes selle tütarettevõtja suhtes vastavalt §-s 4¹³ sätestatule. Säte reguleerib järelevalvet grupi üle ja kehtestab proportsionaalse lahenduse individuaalse rikkumise korral. Kui järelkontrolli käigus selgub, et üks grupi liige ei vasta enam individuaalsele nõudele (nt vahetab tegevusala või osutub raskustes olevaks ettevõtjaks), siis lõpetatakse määra rakendamine üksnes selle konkreetse tütarettevõtja suhtes. See tagab, et ühe liikme rikkumine ei karista automaatselt kogu ülejäänud gruppi. (e) Kui grupp tervikuna ilma lõikes (d) nimetatud tütarettevõtjata ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 1–3 sätestatud tingimustele, lõpetatakse määra rakendamine kõigi ülejäänud gruppi kuuluvate tütarettevõtjate suhtes. See säte on otseselt seotud eelmise lõikega (d) ja reguleerib järelevalve teist etappi. Pärast individuaalse rikkuja eemaldamist grupist peab põhivõrguettevõtja kohe ümber hindama, kas allesjäänud grupp tervikuna vastab endiselt kollektiivsetele nõuetele (§ 4¹ p 1-3). Kui näiteks grupi kogutarbimine langeb seetõttu alla 1 GWh piiri, lõpetatakse määra rakendamine ka kõigi ülejäänud gruppi kuuluvate tütarettevõtjate suhtes. Arvestatud 4. Jätta välja eelnõust lõige 4 6 , sest CEEAGi suuniste kohaselt tuleb teha audit (p 414) ja lisaks ka vähemalt üks kolmest lõikes 4 4 nimetatud tegevustest (p 415). CEEAG ei paku erandit, mis vabastaks mingit segmenti kõigist punkti 415 (a), (b) või (c) kohustustest. Arvestatud l õikes 4 6 toodud erisuse nägi ette direktiiv i 2012/27/EL art 8 (6) , millele viitab CEEAG . Vastav direktiiv on aga kehtetu ja uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv 2023/1791/EL vastavat erisust ette ei näe. 5. Asendada eelnõu § 59 2 lõikes 4 7 senine viide “Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ üldisema viitega „Euroopa Liidu riigiabi reeglitele“, et vähendada seadusemuudatuste mahtu, kui tulevikus soovitakse sama meetme alusel veel riigiabi anda ja alus on muutunud. Võimalusel on soovituslik alati kasutada üldisemat sõnastust. Arvestatud 6. Täiendada eelnõu § 59 2 lõiget 4 8 pärast sõnu “samas lõikes” tekstiosaga “ja lõikes 4 16 ”. Taotlemisel tuleb esitada ka tõendid, mis viitavad sellele, et tegemist ei ole raskustes oleva ettevõtjaga. Arvestatud 7. Täiendada eelnõu § 59 2 lõiget 4 9 pärast esimest lauset lausega: “Määra rakendamise otsuses määrab põhivõrguettevõtja isiku suhtes kohalduva vähendamismäära suuruse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4¹, lähtudes sellest, millisesse sama lõike punktis 4 nimetatud teatise lisas 1 nimetatud loetellu isiku põhitegevusala kuulub.”. Arvestatud 8. Asendada eelnõu § 59 2 lõikes 4 9 sõna “ liinihaldajat” sõnaga “liinivaldajat”. Õige on liinivaldaja, mitte liinihaldaja. Liinivaldajate osas puudub register, seega on keeruline neid tuvastada ja teavitada. Arvestatud 9. Muuta eelnõu § 59 2 lõiget 4 10 selliselt, et enne meetme rakendamist eraldatakse Eleringi eelarvesse kogu vastava eelarveperioodi ulatuses meetme prognoositavaks kuluks vajalikud vahendid. Elering ei saa eelfinantseerida meetme kulusid ega võtta meetme rakendamisega täiendavat eelarveriski. Elering tegutseb reguleeritud võrguettevõtjana ning ei saa kanda riikliku meetme rahastamise riski ega kanda seda tarbijatele. Vahendite eraldamine enne meetme käivitamist välistab olukorra, kus näiteks aasta esimesel poolel tekib toetuste rahastamisel puudujääk ning Eleringil puuduvad vahendid vastavate toetuste väljamaksmiseks. Arvestatud 10. Muuta eelnõu § 59 2 lõike 4 11 sõnastust järgmiselt: “ Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud määra, esitab põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et tema eelmise kalendriaasta liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht oli üle 1 GWh ja ta vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 2–4 ning lõikes 4 16 sätestatud tingimustele . Põhivõrguettevõtja on kohustatud hindama makstud abisumma vastavust lõikes 4 1 nimetatud määrale ning ülekompenseerimise korral teeb otsuse abi tagasi nõudmiseks. Tagasimaksmisele kuuluv toetussumma tagastatakse põhivõrguettevõtjale hiljemalt kuue kuu jooksul otsuse tegemisest arvates .”. Esimene muudatus on vajalik, sest lõig e 4¹¹ (iga-aastane kontroll) viitab jätkuvalt lõikele 4¹ (sisenemistingimus). Käesoleva kirja punktis 11 nimetatud muudatusettepanek (lg 4¹², lõpetamine) küll mainib „kontrollitavat aastat“, aga kohustus seda kontrollida peab olema lõikes 4¹¹. Hetkel ei ole täpsustatud, millise perioodi tarbimist peab tõendama. Ühtlasi on oluline ka raskustes oleva ettevõtja staatuse puudumise jätkuv kontrollimine (lg 4 16 ). Teine muudatus on vajalik, et täpsustada, kuhu tuleb tagastada ebaseaduslik riigiabi. Kolmanda muudatuse osas selgitame, et praeguse sõnastuse järgi tuleb tagasimaksmisele kuuluv toetussumma tagastada hiljemalt järgneva aasta 1. juuliks. See tähendab, et kui rikkumine avastatakse nt 2028. aasta märtsis (kontrollides 2027. a andmeid), peab ettevõte raha tagastama alles 1. juuliks 2029, st 1a ja 4 k hiljem. See tundub põhjendamatu maksepuhkusena. Tõenäoliselt on mõeldud "käesoleva aasta" või "sama aasta", aga selguse mõttes soovitame asendada kuue kuuga. Arvestatud 11 . Täpsustada eelnõu § 59 2 lõike 4 12 sõnastust selliselt, et isiku õigus kasutada lõikes 4 1 nimetatud määra lõpeb hetkel, kui ta ei vasta enam lõike 4 1 punktides 2-4 sätestatud tingimustele ning tema elektritarbimise maht kontrollitaval aastal ei ületa 1GWh. Lõike 4 1 punkt 1 viitab taotlusele eelnenud kolme aasta tarbimisele ehk sisenemistingimustele. Abisaaja peab aga tõendama, et tema tarbimine eelmisel aastal (mille kohta ta andmed 1. veebruariks esitab) oli üle 1 GWh . Seega tuleb täpsustada, millise perioodi tarbimist peab tõendama. dmed 1. veebruariks esitab) oli üle 1 GWh . Seega tuleb täpsustada, millise perioodi tarbimist peab tõendama. Arvestatud 1 2 . Täiendada eelnõu § 59 2 lõike 4 15 teise lause sõnastust järgmiselt: “Tingimuste mittetäitmise tuvastamise korral teeb põhivõrguettevõtja otsuse nõuda õigusliku aluseta saadud abi koos viivisega tagasi." Muudatus on vajalik, et täpsustada perioodi, mille eest abi tuleb tagasi nõuda. Tagasi ei pea nõudma kogu saadud riigiabi vaid selle osa abist, milleks enam alust polnud (alates hetkest, kui tingimusi rikuti). Arvestatud 11. Tõsta kokku lõiked 4 11 ja 4 15 , kuivõrd need räägivad samast andmete esitamise kohustusest järelkontrolli raames. Arvestatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Elektri hind, taastuvenergiatasu ja toetusskeemi rakendatavus Eelnõu annab energiamahukatele ettevõtetele võimaluse taotleda toetust taastuvenergiatasu vähendamiseks, kui aastane elektritarbimine ületab vähemalt kahel kolmest eelnenud aastast 1 GWh . EPKK hinnangul on selline toetus mehhanism põhimõtteliselt vajalik, kuid selle rakendatavus ja tegelik kasu ettevõtja vaatest vajab täiendavat analüüsi. Seletuskirjast selgub, et Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest, mis seab need konkurentsis ebasoodsasse olukorda. Samas jäetakse mainimata, et taastuvenergiatasu moodustab elektri koguhinnast vaid ligikaudu 1–5%, mistõttu on taastuvenergiatasu vähendamise mõju ettevõtja energiakuludele kokku pigem marginaalne. Toetusskeemi tegelik mõju sõltub sellest, kas toetuse taotlemine ja haldamine ei muutu liiga kulukaks ja bürokraatlikuks. Kuivõrd eelnõu kooskõlastamiseks esitamise aeg oli väga lühike, ei jõudnud me koguda täpset tagasisidet oma liikmetelt, kes liigituvad käesoleva eelnõu järgi energiaintensiivsetele ettevõtteks, et kui suur on nende poolt makstav taastuvenergiatasu ning seeläbi hinnata, kas lisanduv toetuse tõendamine, kulu energiaauditite tellimisele ning oodatavad tegevused energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmärgi täitmiseks, lõppkokkuvõttes ettevõtjale energiahinda alandab ja seeläbi meetme ettevõtjale atraktiivseks teeb . Teadmiseks võetud t oetuse saajatele käesolevas eelnõus sätestatud nõue viia läbi energiaaudit ning täiendavad kohustused energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmärgi täitmiseks tulenevad Euroopa Liidu riigiabi reeglitest . Viidatud nõuete e esmärk on tagada, et soodustus rakenduks üksnes nendele tarbijatele, kes astuvad teadlikke ja süsteemseid samme oma energiatõhususe parandamiseks ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks . S iseriiklikult ei ole võimalik neist kohustustest riigiabi andmisel loobuda. Bürokraatia ja võrdlus teiste liikmesriikidega Seletuskirjas välja toodud joonise puhul on näha, et mitmetes teistes riikides taastuvenergia tasu on väike või praktiliselt olematu. Seetõttu on Eesti ettevõtted seatud turul ainuüksi taastuvenergia tasu rakendamisest lähtuvalt, ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse. Paratamatult tekib küsimus, kas teistes riikides on taastuvenergiatasu kõigile tarbijatele juba eos väiksem või kasutatakse riikides sarnast tasu vähendamise skeemi. Mistõttu tekib põhimõtteline küsimus - kas teistes riikides peavad ettevõtjad samuti täitma käesoleva eelnõuga kehtestatavaid sarnaseid nõudeid ehk teisisõnu kas skeemi rakendamine toob Eesti ettevõtetele lisa bürokraatiat, mida mujal riikides ei ole? Vt eelmist punkti. Mõõtepunktipõhine lähenemine Eelnõuga tehakse muudatus elektrituruseaduse §-s 59 2 , mille kohaselt täiendades seda mh lõikega 4 1 ja punktiga 1. Säte sõnastab, et taastuvenergia tasu vähendamismäära saab taotleda ettevõtja, kelle aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh . Selline liitumispunkti põhine tarbimise nõue ei pruugi põllumajanduse ja toidutööstuse eripäraga arvestada. Paljudel põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevatel ettevõtetel on mitmeid tootmisüksusi üle Eesti, millel igal ühel oma liitumispunkt, kuid need kuuluvad ühte kontserni. Sellisel juhul võib ettevõte jääda toetusest ilma, kuigi tema kogutarbimine ületab selgelt kehtestatud piirmäära. Tahame tähelepanu pöörata, et enamus EL-i toetusskeemid puhul ja johtuvalt riigiabireeglitest, loetakse selliseid ettevõtteid koos ühe ettevõttena, oleks mõistlik arvestada käesoleva toetusmudeli puhul samuti kontsernipõhist arvutust. Seepärast teeme ettepaneku arvestada elektritarbimist kontsernipõhiselt, sarnaselt mitmete teiste ELi toetusskeemide loogikale. Arvestatud Kontsernipõhine elektritarbimise arvestus eelnõusse lisatud. Eelnõu § 3 käsitleb seaduse jõustumist, sõnastades sätte järgmiselt: Käesoleva seaduse § 59 2 lõikes 4 3 nimetatud määra rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Pöörame tähelepanu, et jõustamine puudutab elektrituruseadust, mitte elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust, mistõttu ei ole asjakohane kasutada sõnastust „käesoleva seaduse“. Arvestatud eelnõus parandus sisse viidud. H orizon Pulp & Paper Ltd To put in context to our proposed amendment, please note Horizon Pulp & Paper Ltd. has a renewable electricity production facility duly registered and assigned EIC W-code by Elering with the right to transmit electricity via direct line, duly assigned EIC Z-code, for consuming renewable electricity in the economic activity of manufacturing paper. Accordingly, point 2 2 of paragraph 1 in the draft act needs to be amended to address such electricity consumers having renewable electricity production facility. Please find below the proposed amendment in blue: “2) on taastuvelektrienergia tootjaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 8 3 nimetatud elektrilepingu § 3 punktis 1 1 või punktis 1 7 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, või elektrienergia tarbijal on registreeritud Eleringis taastuvelektrienergia tootmisseade, millel on kinnitatud õigus edastada elektrit otseliini kaudu oma majandustegevuse teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist Eleringi taastuvenergia infosüsteemis ja/või muus Eleringi andmesüsteemis , mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti;” If you need any additional information on clarification on the above proposed amendment, kindly revert. We are happy to address the same. Mittearvestatud t oetust ei maksta ettevõtjale, kes tarbib elektrit otseliini kaudu, sest sellisel juhul on elektri hind juba niigi apriori 40-50 euri soodsam. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Madalam taastuvenergia tasumäär Kaubanduskoda on varasematel aastatel korduvalt teinud ettepaneku lisada õigusaktidesse soodustusi, mis võimaldaksid vähendada elektrienergia lõpphinda ettevõtjate, sealhulgas suurtarbijate jaoks. Muu hulgas on meie ettepanekud puudutanud ka soodustusi seoses taastuvenergia tasuga. Peame väga positiivseks, et Kliimaministeeriumis on valminud toetusmeede, mis võimaldab elektrienergia suurtarbijatel vähendada kulusid taastuvenergia tasule. See on väga vajalik samm elektrienergia suurtarbijate konkurentsivõime säilitamiseks ja üheks oluliseks eelduseks, et Eestisse tuleksid suuremahulised investeeringud. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse elektrituruseaduse §-i 59 2 lõigetega 4 1 -4 15 , mis sisaldavad mitmeid tingimusi, mida peavad täitma elektrienergia suurtarbijad, kui nad soovivad kasutada madalamat taastuvenergia tasumäära. Kaubanduskoda leiab, et eelnõus sisalduvate tingimuste tõttu ei pruugi osadel elektrienergia suurtarbijatel olla võimalik toetust taotleda või siis väheneb vähemalt osade suurtarbijate motivatsioon taotleda madalamat taastuvenergia tasumäära, kui toetusega kaasneb täiendav bürokraatia ja kulud. Seega võib juhtuda, et toetuse saamisel vähenevad suurtarbija kulud taastuvenergia tasule, kuid samas suureneb bürokraatia ja muud kulud. Näiteks oleme saanud ühelt suurtarbijalt tagasisidet, et kui nad saaksid eelnõu jõustudes kasutada madalamat taastuvenergia tasumäära, siis selle tulemusel väheneksid nende kulud aastas ca 25 000 euro võrra. Samas kui toetuse saamiseks suureneb nende bürokraatia ja kulud, siis ei pruugi neil saadavast toetusest palju abi olla ning nad ei hakkagi toetust taotlema. Seega liiga rangete tingimuste kehtestamisega võib väheneda plaanitava toetusega kaasnev positiivne mõju, mida on kirjeldatud eelnõu seletuskirjas. Kaubanduskoja seisukoht ja ettepanek : Peame väga positiivseks, et Kliimaministeeriumis on valminud toetusmeede, mis võimaldab elektrienergia suurtarbijatel vähendada kulusid taastuvenergia tasule. Näeme vajadust vaadata üle eelnõus sisalduvad toetuse tingimused, et võimalikult paljudel elektrienergia suurtarbijatel oleks võimalik toetust saada ja liiga ranged tingimused ei vähendaks suurtarbijate motivatsiooni toetust taotleda. Toetuse tingimused peaksid olema lihtsad, millega ei kaasne ettevõtjatele ebamõistlikku bürokraatiat ja kulusid. Järgnevates punktides teeme konkreetsemaid ettepanekuid toetuse tingimuste muutmiseks. Teadmiseks võetud n äiteks toetuse saajatele käesolevas eelnõus sätestatud nõue viia läbi energiaaudit ning täiendavad kohustused energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmärgi täitmiseks tulenevad Euroopa Liidu riigiabi reeglitest . Viidatud nõuete e esmärk on tagada, et soodustus rakenduks üksnes nendele tarbijatele, kes astuvad teadlikke ja süsteemseid samme oma energiatõhususe parandamiseks ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Siseriiklikult ei ole võimalik neist kohustustest riigiabi andmisel loobuda. 2. Taastuvenergia tootjaga sõlmitud elektrileping Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse elektrituruseadusesse muu hulgas § 59 2 lg 4 1 punkt 2, mille kohaselt võib elektrienergia tarbija taotleda madalamat taastuvenergia tasumäära, kui ta on sõlminud taastuvelektrienergia tootjaga käesoleva seaduse § 3 punktis 8 3 nimetatud elektrilepingu § 3 punktis 1 1 või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti. Oleme saanud suurtarbijatelt selle sätte kohta mitmeid kommentaare ja ettepanekuid. Praktikas ei ole selliste elektrilepingute sõlmimine tänases turuolukorras võimalik, kuna enamik taastuvelektrienergia tootjaid ei paku bilansihalduse teenust, mis on eeltingimus otselepingute sõlmimiseks. Seetõttu ei ole ettevõtjatel realistlikku võimalust seda kriteeriumi täita, kuigi nad võivad samal ajal osta 100% taastuvelektrienergiat turupõhiselt läbi oma elektrimüüja. Seega plaanitav tingimus erineb oluliselt tavapärasest turupraktikast ning ei vasta täielikult taastuvelektrienergia kasutuse eesmärgile, kuna välistab ettevõtjad, kes kasutavad taastuvelektrienergiat läbi vahendajate, kuid ei osta seda otse tootjalt. Seetõttu teeme ettepaneku täpsustada eelnõus, et taastuvelektrienergia tarbimist võib tõendada ka elektrimüüja kaudu ostetud ja päritolutunnistuste alusel kinnitatud taastuvelektrienergia osakaalu põhjal, mitte üksnes otselepinguga tootjaga. Oleme saanud tagasisidet, et viidatud sätet tuleb muuta selliselt, et kui elektrienergia tarbijal on registreeritud Eleringis taastuvelektrienergia tootmisseade, millel on kinnitatud õigus edastada elektrit otseliini kaudu oma majandustegevuse teostamiseks ja ta tõendab taastuvelektrienergia tarbimist Eleringi taastuvenergia infosüsteemis ja/või muus Eleringi andmesüsteemis, siis ka sellisel juhul on tarbijal õigus saada toetust. Viidatud säte viitab elektrienergia tarbija liitumispunktidele. Paljud suurtarbijad ei ole ise vastavates liitumispunktides võrgulepingu osapooleks. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada regulatsiooni selliselt, et oleks tagatud ka võrgulepingu osapooleks mitteolevate lõpptarbijate võimalus esitada taotlus põhivõrguettevõtjale, kui ta tõendab vastavas liitumispunktis mõõdetud elektrienergia tarbimist üksnes enda poolt. Eelnõu näeb ette nii PPA sõlmimist taastuvelektrienergia tootjaga kui päritolutunnistuste kustutamist. Selline konstruktsioon on nii eksitav kui mittevajalik. Esiteks ei ole "taastuvelektrienergia tootja" defineeritud mõiste. Teiseks näeb seadus ainsa taastuvelektrienergia tarbimise tõendamise vahendina ette päritolutunnistuste kustutamist. Päritolutunnistuste kasutamine on ka levinud ja toimiv turupraktika. Kokkuvõttes pole taastuvenergia tarbimise tõendamise ahelat mõistlik hägustada täiendavate nõuetega elektrilepingu iseloomu ja selle teise osapoole kohta. Kaubanduskoja ettepanek : Palume muuta eelnõu § 1 punktis 2 elektrituruseaduse § 59 2 lg 4 1 punkti 2 sõnastust lähtuvalt eelnevatest kommentaaridest ja ettepanekutest. Arvestatud Eelnõusse lisatud alternatiiv, mis võimaldab ka muud lahendust, kui vaid elektrilepingu olemasolu. Mittearvestatud Toetust ei maksta ettevõtjale, kes tarbib elektrit otseliini kaudu, sest sellisel juhul on elektri hind juba niigi madalam. Arvestatud osaliselt Eelnõusse on lisatud sätted , mis lahenda vad küsimuse ühe kontserni kuuluv a te ettevõtjate osas. Siiski, v õrgulepingu osapooleks mitteolevate le lõpptarbijate le regulatsiooni õigusselguse huvides võimalus t esitada taotlus t põhivõrguettevõtjale ei võimaldata. Mõiste „taastuvelektrienergia tootja“ asendatud mõistega „taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootja“ 3. Tegevusala Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse elektrituruseadusesse muu hulgas § 59 2 lg 4 1 punkt 4, mille kohaselt võib elektrienergia tarbija taotleda madalamat taastuvenergia tasumäära, kui ta tegutseb põhitegevusalal, mis kuulub Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lisas nimetatud loetellu. Teeme ettepaneku asendada viidatud sättes sõna „põhitegevusala“ sõnaga „tegevusala“. Samas jääks endiselt kehtima põhimõte, et toetuse saamiseks peab tegevusala olema seotud märkimisväärse elektrienergia tarbimisega ja vastama ELi riigiabi suuniste eesmärgile vältida süsinikulekke riski. Selline muudatus tagab paindlikumad toetuse taotlemise tingimused ning annab rohkemetele suurtarbijatele võimaluse taotleda toetust. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et ka ELi riigiabi suunistes ei kasutata põhitegevusala mõistet, vaid üldisemat tegevusala mõistet. Meie ettepanek on kooskõlas ka ELi suuniste eesmärgiga tagada võrdsed konkurentsitingimused ja vältida olukorda, kus abikõlblikud elektrienergia tarbijad jäetakse põhjendamatult toetusest välja üksnes seetõttu, et nende majandustegevus on mitmekesine või põhitegevusala ei kajasta täielikult energiakulude tegelikku jaotust. Lisaks jääb meile ebaselgeks, kuidas tehakse kindlaks, mis on elektrienergia tarbija põhitegevusala. Kas seda vaadatakse äriregistrist või vaadatakse seda, millistele tegevusaladele kulub kõige rohkem elektrienergiat, või kasutatakse mingit muud meetodit? Kaubanduskoja ettepanekud : Muuta eelnõu § 1 punktis 2 elektrituruseaduse § 59 2 lg 4 1 punkti 4 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: „4) tegutseb tegevusalal, mis kuulub Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lisas nimetatud loetellu.“ Kui eelnevat ettepanekut ei võeta arvesse, siis palume vähemalt seletuskirjas selgitada, kuidas tehakse kindlaks elektrienergia tarbija põhitegevusala. Mittearvestatud Vt vastust Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekule. Rahandusministeerium 1. Lisatavas § 59 2 lõikes 4 1 kasutatakse uusi termineid „ümberpaigutamise risk“ ja „märkimisväärse ümberpaigutamise risk“, mis tuleks defineerida, kuna neid ei ole varem elektrituruseaduses (ELTS) varem kasutatud (kuigi seletuskirja osas 4 on kirjas, et uusi termineid ei kasutata). Ka seletuskirjas pole mõisteid põhjalikumalt selgitatud. Mõisted tulenevad Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (edaspidi riigiabi suunised ) punktist 405, kus viidatakse märkimisväärse ümberpaigutamise riskiga ja ümberpaigutamise riskiga sektoritele. Leiame, et lõike 4 1 sõnastus on keeruline ja teeme ettepaneku kaaluda kasutada ka eelnõus mõistet „taastuvenergia tasu“, mida kasutatakse juba seletuskirjas. Sellisel juhul oleks paremini arusaadav, et elektrienergia suurtarbijad peavad maksma taastuvenergia tasust 15%, kui tegemist on märkimisväärse ümberpaigutamise riskiga sektori ettevõttega ja 25%, kui tegemist on ümberpaigutamisriskiga sektori ettevõttega (vt selle kohta ka riigiabi suuniste punkt 408). Arvestatud Mittearvestatud Taastuvenergia tasu on kõnekeelne mõiste, mille kasutamine on otstarbekas seletuskirjas, ent õigusselguse huvides mitte õigusaktis. 2. Lisatava § 59 2 lõike 4 1 punktis 1 on märgitud, et elektrienergia tarbimise maht peab olema üle 1 GWh . Seletuskirjas on aga toodud andmed 2023. a kohta, kus 1 GWh või rohkem elektrienergiat tarbivaid isikuid oli 79. Juhime tähelepanu, et riigiabi loa taotluse esitamisel on vajalik välja tuua ka riigiabi saavate ettevõtjate prognoositav arv ning peab olema selge, kas ettevõtjad, kes tarbivad 1 GWh on abikõlblikud. Seega peaks selguse huvides ka seletuskirjas tooma välja vaid nende isikute arvu, kelle tarbimine ületab 1 GWh . Samuti juhime tähelepanu, et seletuskirja osas 6.1 (nt osas Mõju regionaalarengule) on toodud statistika soodustusele kvalifitseeruvatest ettevõtetest, kelle tarbimine on 1-9,9 GWh aastas, s.o kaasa arvatud 1 GWh tarbimisega ettevõtted. Arvestatud Sõnastus muudetud. Selgitame, et s eletuskirja punktis 6.1 toodud tarbimi svahemik 1-9,9 GWh põhineb E urostati valiku kriteeri u mil. 3. Lisatava § 59 2 lõike 4 1 punkt 3: riigiabi suuniste punktis 414 on viidatud abisaaja kohustusele viia läbi energiaaudit direktiivi 2012/27/EL artikli 8 tähenduses. Kuigi seletuskirjas on selgitatud, et energiaauditi nõue juba kehtib direktiivi 2012/27/ EL alusel suurettevõtetele, soovitame ka eelnõus viidata direktiivi 2012/27/EL artiklile 8. Mittearvestatud Viide direktiivile on eelnõu § 59 2 lõike 4 1 punktis 3 olemas. Kuna CEEAG -s viidatud direktiiv 2012/27/EL on kehtetu, siis on viidatud direktiivi uuele versioonile 2023/1791/EL. 4. Lisatava § 59 2 lõike 4 1 punktis 4 on vajalik täpsustada, et tegemist on riigiabi suuniste 1. lisas oleva loeteluga (eelnõus viide vaid lisale). Arvestatud 5. Lisatava § 59 2 lõigetes 4 3 ja 4 9 on toodud, et (taastuvenergia tasu) soodusmäära saab rakendada ka tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas on see kooskõlas ELTL art 108 lõikega 3, s.o et soodusmäära saab rakendada tagasiulatuvalt ja enne kui Euroopa Komisjon on teinud abikava kohta lubava otsuse. Ei ole reaalne, et komisjon 1. jaanuariks 2026. a otsuse teha jõuab. Ka eelnõu § 59 2 lõikes 4 7 on kirjas, et abi antakse üksnes pärast Euroopa Komisjoni heakskiitvat otsust. Selgitame Vastavalt eelnõu § 59 2 lõikes 4 7 sätestatule antakse abi üksnes pärast Euroopa Komisjoni lubatavat otsust , sh ka tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a soodusmäära rakendamine . Täiendame § 59 2 lõike 4 3 seletuskirja osa vastava selgitusega. 6. Lisatav § 59 2 lõike 4 6 kohta palume seletuskirjas selgitada, kuidas on erand kooskõlas riigiabi suunistega (riigiabi suunistes (punktid 414 ja 415) sellist erandit otseselt kirjas pole). Arvestatud Säte eelnõust eemaldatud. Lõikes 4 6 toodud erisuse nägi ette direktiivi 2012/27/EL art 8 (6), millele viitab CEEAG. Vastav direktiiv on kehtetu ja uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv 2023/1791/EL vastavat erisust ette ei näe. 7. Lisatava § 59 2 lõikes 4 7 palume asendada viimases lauses sõna „heakskiitvat“ sõnaga „lubavat“. Sarnast sõnastust on juba kasutatud ELTSi § 59 lõikes 2 1 ning seda kasutatakse ka konkurentsiseaduse § 30 1 lõikes 2 1 . Arvestatud . 8. Lisatava § 59 2 lõikes 4 11 tuleks selguse huvides täpsustada, mida mõeldakse „järgmise aasta“ all. Kas toetuse saamise aastale järgnevat aastat, abikõlbmatuse tuvastamise aastast, abi tagasi nõudmise otsuse tegemise aastast vm? Arvestatud Viidatud sätte sõnastus on muutunud ja väljendit “järgmise aasta” enam kirjas ei ole. 9. Lisatava § 59 2 lõiget 4 13 on seletuskirjas selgitatud, et otsus (taastuvenergia tasu) soodusmäära lõpetamiseks võib olla ka „tagasiulatuv, mille tulemusel peab soodusmäära ebaõiglaselt kasutanud isik tasuma taastuvenergia tasu tagasiulatuvalt täies ulatuses hetkest, mil ta enam madalamale määrale ei kvalifitseerunud“ . Sellist tagasinõudmise võimalust aga eelnõus sätesatud ei ole. Lisaks palume seletuskirjas selgitada, kas sellisel juhul on tegemist ebaseadusliku riigiabiga, mille tagasinõudmisele kohaldub konkurentsiseaduse § 42 (sh tuleb ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmisel rakendada intresse). Arvestatud Eelnõusse vastav täiendus lisatud. 10. Lisatava § 59 2 lõike 4 15 puhul palume seletuskirjas selgitada, kas tegemist on ebaseadusliku riigiabiga, mil tagasinõudmise puhul tuleb rakendada konkurentsiseaduse § 42. Lisaks on lisatavas lõikes 4 15 sätestatud, et uuesti saab abi küsida, kui rikkumine on kõrvaldatud. Palume kaaluda, kas sõna „rikkumine“ antud juhul on asjakohane, õigem oleks kasutada „kui täidetakse toetuse saamise tingimusi“, kuivõrd sõna „rikkumine“ viitab seaduse rikkumisele. Arvestatud Tingimuste mittetäitmise tuvastamise korral te hakse otsus nõuda õigusliku aluseta saadud abi koos viivisega tagasi. Täpsemate tingimuste kehtestamiseks luuakse seadusesse volitusnorm. 12. Lisaks teeme ettepaneku selguse huvides asendada § 59 2 lõigetes 4 2 , 4 3 , 4 7 , 4 8 , 4 11 , 4 12 , 4 13 , 4 14 ja 4 16 tekstiosa „lõikes 4 1 nimetatud määr“ tekstiosaga „lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäär“, kuna lõikes 4 1 kasutatakse sõna „vähendamismäär“. Seejuures palume vähendamismääraga seonduvat täpsustada või selgitada seletuskirjas. Riigiabi suunised ütlevad, et ümberpaigutamise ja märkimisväärse ümberpaigutamise riski korral peab abi saaja katma vähemalt vastavalt kas 25% või 15% kuludest. Eelnõus on samad numbrilised määrad aga need on seal „vähendusmäärana“. Vähendusmäär on sisuliselt allahindlus, mis on oma olemuselt midagi muud kui osakaal kuludest, mida keegi maksab. 25% vähendusmäär tähendab, et makstakse 75% kuludest (soovitud on, et makstakse 25% kuludest ehk vähendusmäär on 75%). A rvestatud 13. Eelnõu § 1 punkti 3 kohta palume seletuskirjas selgitada, kuidas on tagasiulatuv jõustumine kooskõlas ELTL art 108 lõikega 3, s.o et soodusmäära saab rakendada tagasiulatuvalt ja enne kui Euroopa Komisjon on teinud abikava kohta lubava otsuse. Arvestatud Lisame seletuskirja selgituse, et vastavalt eelnõu § 59 2 lõikes 4 7 sätestatule antakse abi üksnes pärast Euroopa Komisjoni lubatavat otsust, s ee kehtib ka tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a soodusmäära rakendami se kohta . 14. Palume lisada seletuskirjale selgitus (nt tabeli vormis), kuidas on eelnõu sätted kooskõlas riigiabi suunistega, eelkõige osa 4.11 (Abi, mida antakse energia suurtarbijatele elektrimaksude vähendamise vormis) konkreetsete tingimustega, sh kas on tegemist riigiabi suuniste punktis 413 mainitud maksude vähendamisega või maksutagastusega. Palume seletuskirja lisada ka, kui suur on suurtarbijatele antava riigiabi kogumaht kogu abikava kestuse jooksul ning milline on aastane maht. See on muu hulgas oluline otsustamaks, kas meetme kohta on vaja teha ka järelhindamine . Euroopa Komisjon nõuab järelhindamist abikavade puhul, mille riigiabi kogumaht ületab 150 miljonit eurot aastas või 750 miljonit eurot abikava kestuse jooksul (vt riigiabi suuniste osa 5). Arvestatud osaliselt Asjassepuutuv riigiabi teema on seletuskirjas kajastatud, ent mitte võrdlustabeli kujul. Antava abi kogumaht on seletuskirjas olemas, täienda tud aastase mahuga . Abika v a jä relhindamist ei n õua . Eelnõust ja seletuskirjast nähtub, et abi antakse nii maksuvähenduse kui ka maksutagastuse vormis. 15. Meie hinnangul esineb kehtivas ELTS-s probleem, mida nüüd veel võimendatakse. Paragrahvi 59 2 lõige 1 sätestab, et kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. See ei jäta mitte mingit muud võimalust peale selle, et kogu taastuvenergia toetamise kulu katab tarbija. Lisatava § 59 2 lõike 4 10 kohaselt aga korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigieelarvest hüvitise maksmise põhivõrguettevõtjale taastuvenergia tasu väiksema laekumise eest hiljemalt 1. juuliks taotletud perioodi kohta. Seega hakataks edaspidi igal aastal riigieelarvest Eleringi kulusid katma, kuid § 59 2 lõikes 1 ütleb endiselt, et taastuvenergia kulud katab tarbija, mistõttu tuleks meie hinnangul muuta ka muuta lõiget 1, et selles oleks selgelt välja toodud, et taastuvenergia kulusid kaetakse nii tarbija kui maksumaksja poolt. Arvestatud Täiendame seletuskirja, milles viitame, et § 59 2 lõike 1 alusel katab tarbija halduskulud Eleringile (x€/aastas). T aastuvenergia tasu väiksem laekumine ( § 59 2 lõige 4 10 ) hüvitatakse 16. Seletuskirjas on mõju keskmise suurtarbija kuludele elektri tarbimisvahemike lõikes välja toodud. Samas palume seletuskirja täiendada ka hinnangulise koondmõju arvutusega, mis annaks selgema arusaama meetme ulatusest ettevõtete elektrienergiale tehtavate kulutuste suhtes. Arvestatud Lisame seletuskirja. 2023 . aastal oli Statistikaameti andmetel kõigi ettevõtete elektrikulu kokku 878 mln eurot, seega kui vähenemine on aastas ca 8 mln eurot hoiaks nad kokku 0,1% elektrikuludest. 17. Teeme ettepaneku, et pärast ATKEASe muudatuse jõustumist esitab Kliimaministeerium Euroopa Komisjonile uue grupierandi teatise (praegune grupierandi teatis SA.112270 kehtib kuni 31.12.2026), kuna ATKEASe § 20 3 lõike 3 punkti 1 muudatusega laiendatakse potentsiaalsete riigiabi saajate ringi. Arvestatud Elektrilevi Elektrilevile teeb muret, et võrguettevõtjaid ei ole varasemalt kaasatud neid nii oluliselt mõjutava eelnõu menetlusse ega aruteludesse seaduse eesmärgi saavutamiseks sobiva lahenduse leidmiseks. Kuigi muudatused tekitavad võrguettevõtjatele lisakohustusi, mille täitmiseks on vajalik arendada IT-süsteeme, on jäänud vastav vajadus eelnõu seletuskirjas arvesse võtmata. Ka ei ole seletuskirjas leitud IT-süsteemide arendamiseks katteallikaid. ELTS-i kohaselt esitab tarbijatele taastuvenergiatasu võrguettevõtja. Sarnaselt võrgutasule kujuneb taastuvenergiatasu suurus tarbitud elektrienergia koguste alusel – nii toimub taastuvenergia osas tasu esitamine ja arveldamine võrgutasudega ühtmoodi ning kõikide tarbijate suhtes ühesuuruses määras. Eelnõu kohaselt peavad võrguettevõtjad hakkama esitama suurtarbijatele taastuvenergiatasu erinevas määras, st tasu esitamisel tekivad erisused. See loob võrguettevõtjale uue arvelduspõhimõtte, mille rakendamine vajab võrguettevõtjate poolt ettevalmistusi (sh IT-arendusi) ja nii rahalisi kui ka ajalisi ressursse. Eelnõu seletuskirja kohaselt kuulub praeguse hetkega suurtarbijate määratluse alla ca 80 tarbijat. Kuna enamik neist tarbib võrguteenust Elektrilevilt, siis ei ole Elektrilevil võimalik rakendada tasumäärade erisusi nö käsitööna, vaid on vaja luua vastav infotehnoloogiline võimekus. Põhjusel, et Elektrilevi ei ole eelnevalt menetlusse kaasatud ja muudatus tuli Elektrilevile ootamatult, siis ei ole Elektrilevil praegusel hetkel võimalik välja tuua IT-arenduste ajalist kestust ja maksumust. Samas on selge, et vastava võimekuse loomine nõuab aega ja kulutusi ning riigil tuleb võrguettevõtjatele luua üleminekuperiood ning tagada seaduse rakendamiseks vajalikud vahendid. Juhime tähelepanu, et viimaste aastate õigusloomelised muudatused on pannud võrguettevõtjaid lühikese ajaperioodi sees olukorda, kus nad peavad rakendama mitmeid põhimõttelisi muudatusi. Need muudatused eeldavad kulukaid ja pikaajalisi IT-süsteemide arendusi. Nii on Elektrilevi arendusressurss järgnevateks aastateks juba hõivatud ning täiendavate muudatuste tegemine arendusplaanidesse ei mahu. Seega oleks kõige optimaalsem, kui taastuvenergiatasu diferentseerimine, st suurtarbijate tasu vähendamine toimuks Eleringi poolt. Sellisel juhul ei peaks võrguettevõtjad omale täiendavat võimekust looma. Kui võrguettevõtjad peavad siiski erinevas määras tasu esitama hakata, tuleb kindlasti ette näha pikem üleminekuperiood ning tagada võrguettevõtjatele arenduste tegemiseks rahalised vahendid. Elektrilevi rõhutab veelkord, et eelnõu sellisel kujul rakendamine ei ole võimalik, sest Elektrilevil puudub täna arveldussüsteemis võimekus erineva määraga taastuvenergiatasu esitada. Seega vajab eelnõu kindlasti veel Kliimaministeeriumi ja Eleringiga kolmepoolset arutelu ning läbimõtlemist ja sellest tulenevalt eelnõu uuendamist. Palume Kliimaministeeriumil selleteemaline arutelu korraldada ning kaasata sinna ka Elektrilevi. Selgitame Võrguettevõtjatele kaasneva arenduse kulu katmiseks vahendeid ette ei ole nähtud. Seadust rakendatakse tagasiulatuvalt, seega 2026. aasta esimeses pooles on võimalik läbi viia vajalikud arendustööd. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu oli ka kaasamisring tavapärasest kiireloomulisem. Justiits - ja Digi ministeerium Eelnõuga soovitakse võimaldada elektrienergia suurtarbijatele madalamat taastuvenergia tasumäära. Madalama tasumäära näol on tegu riigiabiga, milleks on vajalik Euroopa Komisjoni asjakohane luba. Riigiabi andes sekkub riik kaalutletult ettevõtlusesse, andes teatud ettevõtjatele soodustuse ja luues neile sellega konkurentsieelise. Seega riigiabi andes kohtleb riik teatud ettevõtjaid, antud juhul elektrienergia suurtarbijaid, sihilikult ebavõrdselt. Mööname, et soodustuste tegemisel ongi riigil märkimisväärselt suur kaalumisruum ning seletuskirjas on otsuse tagamaid ka selgitatud. Palume seletuskirja 3. osa viimases alaosas esitada lühidalt tehtud valiku põhiseaduspärasuse analüüs, s.o selgitus eelnõuga kavandatud muudatuste seosest ettevõtlusvabaduse (põhiseaduse § 31) ja konkurentsipiiranguga ning ebavõrdse kohtlemise põhjendus. Põhjenduses võib ka viidata teistele seletuskirja osadele, kus need argumendid on juba esitatud. Arvestatud Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Arvestatud Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Arvestatud Saadetakse täiendavale kooskõlastamisele. Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Määruse kavand Toetuse andmise tingimused, arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi kumuleerimise tingimused, avalikustamise ja aruandluse nõuded § 1. Reguleerimisala ja eesmärk Määrusega kehtestatakse ELTS § 59 2 lõike 4 15 alusel toetuse andmise täpsemad tingimused, arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi kumuleerimise, avalikustamise ja aruandluse kord. § 2. Terminid d efineeritakse mõisted, mida eelnõus kasutatakse . § 3. Meetme elluviija d Meetme viib ellu põhivõrguettevõtja . Ministeerium sõlmib meetme elluviimiseks koostöökokkulepped riigi osalusega juriidilise isikuga (edaspidi põhivõrguettevõtja) . § 4. Nõuded taotlejale kriteeriumid , millele peab taotleja ja tema seaduslik esindaja vastama. § 5. Nõuded taotlusele - kriteeriumid, millele peab taotlus vastama . § 6. Kompensatsiooni arvutamise metoodika – protsendid (15% või 25% jääktasu); – alampiir 0,0005 €/kWh; – metoodika ülekompensatsiooni välistamiseks (arvesse võetakse muud saadud toetused); – mõõteandmete kasutamise kord. § 7. Põhivõrguettevõtja toimingud – taotleja, taotluse ja dokumentide vastavuse kontroll 60 päeva jooksul ; – abi andmise otsuse tegemise kord; – tähtaeg; – riigieelarvest hüvitise maksmi ne Eleringile vähemlaekunud taastuvenergia tasu eest (hiljemalt 1. juuliks) ; § 9. Järelkontroll ja aruandlus – abisaaja kohustus kolme aasta jooksul esitada iga aasta esimesel poolel kinnitatud aruanded; – lubatud tõendid (audit ja investeeringud, otseste heitmete vähendamine, RES-instrumendid); – aruannete vorm ja sisu; – aruannete kontrollimise kord põhivõrguettevõtja poolt. § 10. Tingimuste rikkumine ja abi tagasinõue – kord, kuidas tuvastatakse rikkumine; – põhivõrguettevõtja otsus tagasinõud e kohta ; – intressi arvestamise kord; – keeld taotleda uut abi kuni rikkumise kõrvaldamiseni. § 11. Abi kumuleerimise kord – selgitatakse, kuidas välditakse ülekompensatsiooni; – kohustus esitada andmed saadud muudest toetustest; – kumuleerimise piirangud. § 12. Avalikustamine ja läbipaistvus – abi avalikustamise kord (komisjonile ja avalikkusele); – andmete säilitamise tähtaeg; – viide läbipaistvusnõuetele (12 kuu jooksul avalikustamine). § 13. Järelevalve –põhivõrguettevõtja ülesanded järelevalves; – andmete kogumise ja säilitamise kord; – kohustus esitada Euroopa Komisjonile aruandeid. § 14. Andmetöötlus ja andmekaitse – milliseid mõõteandmeid töödeldakse; – töötlemise eesmärk ja ulatus; – säilitustähtajad; – turvameetmed ja logimine. EELNÕU 2 8 .1 1 .2025 Elektrituruseaduse ning a lkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muut mise seadus § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 37 ja 38 järgmises sõnastuses : „37 ) „ümberpaigutumise riskiga sektor“ – sektor, mille liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt 0,6 protsendi ni ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus liidu tasandil on vastavalt vähemalt 4 protsenti ja 5 protsenti; 38 ) „ märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektor“ – sektor, mille liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt 2 protsendi ni ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus liidu tasandil on kummagi näitaja puhul vähemalt 5 protsenti.“; 2) paragrahvi 59 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 1) Käesoleva seaduse §-des 59, 59 4 ja 59 6 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu ning §-s 59, § 59 2 lõigetes 4 1 –4 1 6 ja §-des 59 4 –59 6 nimetatud toetuste haldamise, arvestuse, vähempakkumise läbiviimise , vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise põhjendatud kulu ning energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32 7 nimetatud biometaani , vesiniku, veeldatud gaasi, elektri - , soojus- või jahutusenergia päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise ning vedelkütuse seaduse § 2 6 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna haldamise põhjendatud kulu eest tasub tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.“; 3) paragrahvi 59 2 täiendatakse lõigetega 4 1 –4 16 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Elektrienergia tarbija võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise kulu katmisel taotleda , et tema suhtes rakendatakse sellist vähen damismäära , mis moodustab ümberpaigutumise riski puhul 25 protsenti ja märkimisväärse ümberpaigutumise riski puhul 15 protsenti samas lõikes nimetatud mega vatt-tunnipõhisest kulust, kuid mitte vähem kui 0,5 eurot tarbitud elektrienergia mega vatt-tunni kohta, kui ta: 1) aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise ma ht on vähemalt kahel lõikes 4 8 nimetatud taotluse esitami sele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh , uue elektrienergia tarbija puhul peab 12 järgneva kuu liitumispunktide põhine prognoositav elektritarbimise maht olema üle 1 GWh ; 2) on taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootja või selle toodangut vahendava tarnijaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 8 3 nimetatud elektrilepingu käesoleva seaduse § 3 punktis 1 1 või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti; 3) teeb energiaauditi kas eraldiseisvana või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 , artikli 11 kohaselt; 4) põhitegevusala kuulub Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lisas 1 nimetatud loetellu . (4 2 ) Kontserni emaettevõtja võib taotleda vähendamismäära rakendamist: 1) oma tütarettevõtja suhtes, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud tingimustele; 2) mitme tütarettevõtja (edaspidi grupp) suhtes ühiselt. (4 3 ) Käesoleva paragrahvi lõike 4 2 punktis 2 nimetatud grupi suhtes vähendamismäära rakendamise taotlemisel liidetakse gruppi kuuluvate tütarettevõtjate näitajad käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastavuse hindamisel. Lõike 4¹ punktis 4 sätestatud tingimusele peab iga gruppi kuuluv tütarettevõtja vastama eraldi. Kui taotlus on esitatud grupi suhtes ühiselt, ei määrata grupile ühtset vähendamismäära. Põhivõrguettevõtja kohaldab vähendamismäära iga gruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes eraldi, vastavalt selle tütarettevõtja põhi t egevusala kuulumisele käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 nimetatud teatise lisas 1. (4 4 ) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 2 punktis 2 nimetatud grupi suhtes rakendatakse vähendamismäära ja järelevalve käigus tuvastatakse, et mõni gruppi kuuluv tütarettevõtja ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 sätestatud tingimusele, lõpetatakse vähendamismäära rakendamine üksnes selle tütarettevõtja suhtes vastavalt §-s 4¹³ sätestatule. Kui grupp tervikuna ilma käesoleva paragrahvi lõikes 4 2 n imetatud tütarettevõtjata ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 1–3 sätestatud tingimustele, lõpetatakse vähendamismäära rakendamine kõigi ülejäänud gruppi kuuluvate tütarettevõtjate suhtes. (4 5 ) Käesoleva paragrahvi lõike 4 1 punktis 3 nimetatud energiaauditi aruande esitav elektrienergia tarbija peab täitma vähemalt ühe järgmistest tingimustest: 1) rakendama auditiaruandes esitatud soovitusi, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa kolme aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed; 2) vähendama oma elektritarbimise CO 2 heidet ja katma vähemalt 30 protsenti oma elektritarbimisest CO 2 -vabadest allikatest; 3) investeerima vähemalt 50 protsenti vähendamismäära rakendamise tulemusel säästetud summast projektidesse, mis toovad kaasa rajatise kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähenemise vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 6 . ( 4 6 ) Käesoleva paragrahvi lõike 4 5 punktis 3 nimetatud investeering peab tooma kaasa märkimisväärse heitkoguste vähenemise võrreldes võrdlusalusega, mida kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemis. (4 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära rakendamine isiku suhtes on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, mille andmisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 1 punktis 4 nimetatud Euroopa Komisjoni teatises sätestatut ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. (4 8 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud vähendamis määra rakendamiseks esitab isik põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad samas lõikes sätestatud ja lõikes 4 16 viid atud nõuetele vastavust, ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega käesoleva seaduse §-s 42 1 nimetatud andmevahetusplatvormis. (4 9 ) Põhivõrguettevõtja hindab isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 ja lõikes 4 1 5 sätestatud tingimustele ning teeb kahe kuu jooksul lõikes 4 8 nimetatud nõuetekohase taotluse saamisest arvates otsuse lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära rakendamise kohta. Vähendamismäära rakendamise otsuses määrab põhivõrguettevõtja isiku suhtes kohalduva vähendamismäära suuruse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4¹, lähtudes sellest, millisesse sama lõike punktis 4 nimetatud Euroopa Komisjoni teatise lisas 1 nimetatud loetellu isiku põhitegevusala kuulub. Põhivõrguettevõtja teavitab vähendamismäära rakendamise otsusest taotlejat ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat. (4 10 ) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab riigieelarvest hüvitise maksmise põhivõrguettevõtjale vähendamismäära rakendamise tulemusel puudujääva tulu kompenseerimiseks selliselt , et enne meetme rakendamist eraldatakse põhivõrguettevõtjale kogu vastava eelarveperioodi ulatuses meetme prognoositavaks kuluks vajalikud vahendid . Hüvitist antakse ainult jooksva aasta vahendite piires. Kui hüvitis ületab jooksvaks aastaks eraldatud vahendid, siis kaetakse vastav kulu järgmisel aastal eraldavate vahendite arvelt või vähendatakse kõikide hüvitise saajate hüvitist järgmisel kalendriaastal proportsionaalselt vastavalt ületatud koondsummale. (4 11 ) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära, esitab põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et tema eelmise kalendriaasta liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht oli üle 1 GWh ja ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 2–4 ja paragrahvis 4 5 sätestatud tingimustele. Põhivõrguettevõtja on kohustatud hindama makstud abisumma vastavust lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäärale ning ülekompenseerimise korral teeb otsuse abi tagasi nõudmiseks.“ . Tagasimaksmisele kuuluva summa tagastab abisaaja põhivõrguettevõtjale koos viivisega hiljemalt sama aasta 1. juuliks . Uuesti saab abi taotleda , kui täidetakse toetuse saamise tingimusi. (4 12 ) Isiku õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära lõpeb hetkel, kui ta ei vasta enam sama lõike punktides 2 – 4 sätestatud tingimustele ning tema elektritarbimise maht kontrollitaval aastal ei ületa 1GWh. Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära, teavitab põhivõrguettevõtjat viivitamata, kui ta ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele. (4 13 ) Kui põhivõrguettevõtja saab käesoleva paragrahvi lõikes 4 12 sätestatud teavituse või tuvastab, et isik, kelle suhtes rakendatakse lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära, ei vasta enam lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära rakendamise tingimustele , teeb ta otsus e isiku suhtes lõikes 4 1 nimetatud vähendamis määra rakendamise lõpetamise kohta. O tsuses määratakse a eg , millest alates rakendatakse isiku suhtes lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta. Otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusel peab vähendamismäära ebaõiglaselt kasutanud isik tasuma saadud summa tagasiulatuvalt täies ulatuses koos viivisega hetkest, mil ta enam lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära rakendamise tingimustele ei vasta. (4 14 ) Põhivõrguettevõtja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 13 nimetatud otsusest viivitamata isikut, kelle suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära rakendamine lõpetati, ja tema elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat. (4 15 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 7 nimetatud riigiabi ei anta raskustes olevale isikule Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses ega isikule, kes ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust. (4 16 ) Vähendamismäära rakendamise täpsemad tingimused, arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi kumuleerimise tingimused , aruandluse nõuded ja tagasimaksmise tingimused koos viivise arvutamise metoodikaga kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ . § 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 3 lõi g e 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ettevõtja põhitegevusala ega kõrvaltegevusala ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa jao D ossa 35 „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine”, kusjuures kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist ega elektrienergia salvestamist;“. § 3. Rakendamine (1) Käesoleva seaduse § 59 2 lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära rakendamist saab taotleda alates lõike 4 9 kohase otsuse tegemisele järgnevast kuust nii, et taotleja maksmisele kuuluvat igakuist taastuvenergia tasu vähendatakse samas ulatuses. (3) Perioodil 1. jaanuar 2026 kuni käesoleva paragrahvi lõike 4 9 kohase otsuse tegemiseni võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud vähendamismäära rakendamist taotleda tagasiulatuvalt ühekordse tagasimaksena selle perioodi jooksul tarbitud elektrienergia tarbimismahu eest. ( 4 ) Käesolevat seadust rakendatakse üksnes pärast riigiabiloa saamist Euroopa Komisjonilt. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …. ……. 2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, …. ……. 2025