[ EELNÕU] 2 8 .0 8 .2025 Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Notari tasu seaduse muutmine Notari tasu seaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 2 lõige 2 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „õiguse kindlustussumma“ tekstiosaga „ , majandusaasta aruande“; 3 ) paragrahvi 4 lõi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise, kinnisasja või ehitise mõttelise osa ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 10 000 eurot. “; 4) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse arv „3800“ arvuga „10 000“; 5 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on tehinguväärtus kokku väiksem kui ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral, loetakse tehinguväärtuseks kinnisasja võõrandamise tehinguväärtus ja käesoleva seaduse § 12 lõiget 5 ei kohaldata . “; 6 ) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormatava ala väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.“; 7 ) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Reaalservituudi seadmise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 238 eurot.“; 8 ) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% koormatava eseme väärtusest.“; 9 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 120 eurot. Asjaõigusseaduse §-s 158 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise jaoks isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 75 eurot . “; 10 ) paragrahvi 13 teises lauses asendatakse arv „ 255 “ arvuga „ 400 “ ; 1 1 ) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hoonestamata kinnisasja puhul hoonestusõiguse ala väärtus ja hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise hind; 2) hoonestatud kinnisasja puhul hoonestusõiguse ala väärtus.“; 1 2 ) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Hoonestusõiguse seadmise ja võõrandamise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 238 eurot.“; 1 3 ) paragrahvi 18 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Äriühingu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus. Äriühingu asutamise tehingu tõestamise ja osaühingu osa võõrandamise eest on notari tasu mitte vähem kui 250 eurot. (2) Äriühingute ühinemislepingu tõestamise eest arvutatakse notari tasu üleantava vara väärtus e järgi . Juhul kui ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa on ühinemislepinguga üleantava vara väärtusest suurem, arvutatakse notari tasu osa- või aktsia kapitali suurus e või sissemaksete summa järgi . (2 1 ) Äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu tõestamise eest arvutatakse notari tasu üleantava vara väärtus e järgi . K ui ühendatavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus või osanike sissemaksete summa on üleantava vara väärtusest suurem, arvutatakse notari tasu osa- või aktsia kapitali suurus e või sissemaksete summa järgi . (3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tõestamise eest arvutatakse notari tasu üleantava vara väärtus e järgi . K ui omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus või osanike sissemaksete summa või mõlemad on üleantava vara väärtusest suurem ad , arvutatakse notari tasu osa- või aktsia kapitali suurus e või sissemaksete summa järgi .“; 1 4 ) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Äriühingute ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 420 eurot. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse notari tasu määramisel ka äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu tõestamise eest .“; 1 5 ) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 1 6 ) paragrahvi 19 lõike 2 teises lauses asendatakse arv „ 6391 “ arvuga „ 10 000 “ ; 1 7 ) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis esitatud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi eurodes. Tehinguväärtus kuni Täistasu Tehinguväärtus kuni Täistasu Tehinguväärtus kuni Täistasu 10 000 60 80 000 188 200 000 362 15 000 70 85 000 194 225 000 402 20 000 80 90 000 200 250 000 442 25 000 90 95 000 206 275 000 482 30 000 100 100 000 212 300 000 522 35 000 110 110 000 218 325 000 562 40 000 120 120 000 234 350 000 602 45 000 130 130 000 250 375 000 642 50 000 140 140 000 266 400 000 682 55 000 150 150 000 282 450 000 732 60 000 160 160 000 298 500 000 782 65 000 170 170 000 314 550 000 832 70 000 176 180 000 330 600 000 882 75 000 182 190 000 346 650 000 932 700 000 982 (2) Kuni 1 278 235 eurot – 9 82 eurot + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 700 000 eurot; kuni 1 917 350 eurot – 1853 eurot + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab 1 278 235 eurot; kuni 2 556 470 eurot – 2620 eurot + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab 1 917 350 eurot; kuni 3 195 585 eurot – 3259 eurot + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab 2 556 470 eurot; kuni 6 391 165 eurot – 3770 eurot + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab 3 195 585 eurot; üle 6 391 165 euro – 5368 eurot + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab 6 391 165 eurot.“; 1 8 ) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 25. Käsutustehingu tõestamine Kui käsutustehingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe aluseks olev kohustustehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu käsutustehingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 50 eurot. Kui käsutustehing ja kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava kohustustehinguga, siis käsutustehingu ja kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta.“; 1 9 ) paragrahvi s 28 1 asendatakse läbivalt arv „ 63,90 “ arvuga „ 108 “ ; 20) paragrahvis 28 3 asendatakse arv „47,90“ arvuga „81“; 2 1 ) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 108 eurot, samuti mitte vähem kui 108 eurot toimingu kestuse aja iga järgmise tunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui 540 eurot;“; 2 2 ) paragrahvi 29 lõike 3 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmise eest , kuid mitte vähem kui 11 eurot; 2) registris õiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest; 3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 5 eurot.“; 2 3 ) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud: 1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 6 eurot; 2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 50 eurot; 3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 120 eurot; 4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 27 eurot; 5) isiku elusoleku kinnitamine – 24 eurot; 6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 27 eurot; 7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 20 eurot; 8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 24 eurot; 9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 31 eurot; 9 1 ) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine – 61 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 11 eurot; 10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 22 eurot ühe korteriomandi eseme kohta; 11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 72 eurot; 11 1 ) kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 143 eurot; 12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 22 eurot; 13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 54 kuni 272 eurot; 14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 6 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 54 eurot; 14 1 ) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, abieluvararegistrisse , volikirjade registrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris , volikirjade registris või pärimisregistris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine – 6 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest; 14 2 ) kinnistus- või registritoimikuga või abieluvararegistri dokumentidega tutvumise võimaldamine – 17 eurot; 14 3 ) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri, volikirjade registri, rahvastikuregistri või pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6 eurot sõltumata lehekülgede arvust; 14 4 ) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris , volikirjade registris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 11 eurot sõltumata lehekülgede arvust; 14 5 ) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri , volikirjade registri või pärimisregistri andmete väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 8 eurot sõltumata andmemahust; 14 6 ) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris , volikirjade registris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 11 eurot; 14 7 ) välisriigi registrisse kantud testamentide või pärimislepingute andmete kohta päringu tegemine – 12 eurot ühe päringu kohta; 14 8 ) abieluvararegistri kande tegemine – 43 eurot; 14 9 ) abieluvararegistri kande muutmine või kustutamine – 17 eurot; 15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 22 eurot; 16) dokumendi kinnitamine tunnistusega ( apostille ’ga ) – 38 eurot; 17) tunnistuse väljastamine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eesti Vabariigis ja Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 17 eurot; 17 1 ) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe tõestamine – 87 eurot; 18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud testamentide) hoiulevõtmine , iga dokumendi hoidmine ühe kuu jooksul – 42 eurot; 19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või taotluse koostamine – 54 kuni 130 eurot; 20) mereprotesti tõestamine – 134 eurot; 21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe tõestamine – 72 eurot; 22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 131 eurot; 23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 117 eurot; 24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine – 1 eurot iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku mitte vähem kui 54 eurot ja mitte rohkem kui 217 eurot; 25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule – 43 eurot; 26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto avamine – 22 eurot; 27) testamendi tõestamine – 55 eurot; 28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 55 eurot; 28 1 ) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamine – 28 eurot; 28 2 ) notarile hoiule antud testamendi avamise eest, kui testamendi avab notar, kes pärimismenetlust läbi ei vii – 55 eurot; 29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 75 eurot; 29 1 ) abikaasade vastastikuse testamendi tühistamise kohta teate koostamine ja edastamine – 43 eurot; 30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 110 eurot; 31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 11 eurot; 32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 110 eurot; 32 1 ) Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine – 71 eurot; 33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 174 eurot; 33 1 ) Euroopa pärimistunnistuse tõestamine – 87 eurot; 34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 44 eurot; 35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine – 22 eurot; 36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 22 eurot; 37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendava järelepärimise tegemine – 22 eurot; 38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 22 eurot; 39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine – 72 eurot; 40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 26 eurot; 41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 60 eurot; 42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse – 43 eurot; 43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi kinnitamine ja väljastamine – 20 eurot sõltumata lehekülgede arvust ; 44) nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), alusel tõendi kinnitamine ja väljastamine – 20 eurot sõltumata lehekülgede arvust.“; 2 4 ) seadust täiendatakse §-ga 31 4 järgmises sõnastuses: „§ 31 4 . Tasu volikirjade registri toimingute eest (1) Volikirja tõestamise ja volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamisega seotud volikirjade registri kande tegemise eest eraldi tasu ei võeta. (2) Volikirjade registrisse kantud andmetega tutvumise eest ei võeta tasu, kui volikirjade registrisse kantud andmetega soovitakse tutvuda tehingu tegemise ajal või volikirjade registrisse kantud andmeid kontrollitakse volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamise käigus.“; 2 5 ) paragrahvi 33 2 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 1 1 asendatakse arv „64“ arvuga „109“; paragrahvi 33 2 lõike s 2 asendatakse arv „45“ arvuga „77“; 2 6 ) paragrahvi 35 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „0,31“ arvuga „0,50“ ja punktis 2 arv „ 0,19 “ arvuga „ 0,35 “ ; 2 7 ) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) P ärimisseaduse § 165 lõike 6 alusel kehtestatud notari ametitoimingute tegemise korras ettenähtud ärakirja ja ärakirjaga kaasnevate tegevuste eest tasu ei võeta .“ ; 2 8 ) paragrahvi 36 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile toimingu tegemiseks kulutatud lisa aja eest 14 eurot tunnis. Notari tööajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt sellele pikem. (3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile 14 eurot sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest.“; 29 ) p aragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) K ui notariaaltoimingut ei saa notarist sõltu matu tel asjaoludel teha, tasutakse notarile põhjendatud juhul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud tasu. “ ; 3 0 ) paragrahvi 40 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) ametitegevuse raamatu number;“; 3 1 ) paragrahvi 40 2 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse § -s 10, § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1 punktides 1 ja 1 1 ning § 31 punktides 1, 2, 9 1 , 16, 27–34, 38 ja 39 sätestatud notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu , ja kui seoses pärimismenetlusega tehakse muid ametitoiminguid, siis ka nende eest ettenähtud notari tasu, või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata käesolevas lõikes loetletud ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud kulude hüvitamist. (2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist taotleja elukohajärgsele maakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib. “. § 2 . Asjaõigusseaduse muutmine Asjaõigusseaduse paragrahvi 346 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.”. § 3 . Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine Asjaõigusseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 24 1 järgmises sõnastuses: „§ 24 1 . Eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkulepetele notariaalse tõestamise nõude kaotamise järelhindamine Eesti Pank ja Finantsinspektsioon analüüsivad hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkulepetele notariaalse tõestamise nõude kaotamise mõju ja tulemuslikkust.“. § 4 . Notariaadiseaduse muutmine Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Notari ametisoleku vanuse ülemmäär on 70 aastat. “ ; 2) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 16. Dokumentide ja salvestiste säilitamine “ ; 3 ) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Notarite Koja korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks notari asendajale, kes on nimetatud ajutiselt täitmata notari ametikohale. Notarite Koja korraldusel võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks. Notarite Koda edastab asjakohase korralduse viivitamata Justiitsministeeriumile teadmiseks.“; 4) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ ( 6 ) Kaugtõestamise teel tehtud tõestamistoimingu salvestist säilita ta kse 10 aastat .“ ; 5 ) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 4 järgmises sõnastuses: „ 8 4 ) n õukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), alusel tõendi kinnitamine ja väljastamine ; “ ; 6 ) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse , abieluvararegistrisse või pärimisregistrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine;“; 7 ) paragrahvi 32 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamine; 12) ametitoiminguga kaasnev suuline võõrkeelde tõlkimine.“; 8 ) paragrahvi 44 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „häda vajalik “ sõnaga „vajalik“ ; 9 ) seadust täiendatakse §-dega 44 5 ja 44 6 järgmises sõnastuses: „ § 44 5 . Notarite Koja liikmemaks (1) Notarite Koja koosolek kehtestab notarite poolt Notarite Kojale makstava liikmemaksu : 1) määra; 2) tasumise korra; 3) tasumisest vabastamise alused. (2) Liikmemaksu määra võib kehtestada olene valt notari tööpiirkonna st või astmeliselt , lähtudes notari ametitoimingute ja -teenuste eest notarile makstud tasudest. § 44 6 . Notarite Koja toetus notarile Notarite Koja koosolek kehtestab notari toetamise vajaduse hindamise ja rakendamise korra.“; 10) seadust täiendatakse §- de ga 44 7 ja 44 8 järgmises sõnastuses: „§ 44 7 . Volikirjade register (1) Notariaalselt tõestatud volikirjade üle arvestuse pidamiseks, volikirjade ja volikirjade kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kontrollimiseks ja andmete avalikustamiseks peetakse volikirjade registrit. (2) Volikirjade registri vastutav töötleja on Notarite Koda. (3) Volikirjade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) volikirjade registri vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 2) volikirjade registrisse kannete tegemise kord; 3) volikirjade registrisse kantavate andmete täpsem koosseis; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 6) volikirjade registri logide säilitamise tähtajad; 7) registri rahastamine; 8) muud korraldusküsimused. (4) Volikirjade registrisse tehakse kanded volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kohta. (5) Volikirjade registrisse kantakse järgmised andmed: 1) esindatava ja esindaja üldandmed – nimi ja isiku- või registrikood; 2) volikirja unikaalne number; 3) volituse tähtaeg; 4 ) volikirja tõestamise kuupäev, aasta ja number notari ametitegevuse raamatu järgi; 5 ) volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kuupäev ja aasta; 6 ) volikirja tõestanud ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari nimi; 7 ) volikirja nähtavus kolmandatele isikutele; 8 ) märkused. (6) Volikirjade registris säilitatakse andmeid järgmiselt: 1) tähtajatu volikirja andmeid registrisse kandmisest kuni 15 aastat; 2) tähtajalise volikirja andmeid kuni üks aasta pärast volituse tähtaja möödumist. § 44 8 . Volikirjade registri andmetele juurdepääsu võimaldamine (1) Esindataval on juurdepääs volikirjade registrisse kantud enda andmetele ja volikirjale. (2) Notaril ja notaribüroo töötajal on juurdepääs volikirjade registris olevatele andmetele volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamiseks. (3) Muudel isikutel on volikirjade registrist kättesaadav teave volikirja ja selle tõestanud või kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari kohta. Volikiri on veebi kaudu muule isikule kättesaadav üksnes juhul, kui see on esindatava tahteavalduse alusel registris avalikuks tehtud. (4) Volikirjade registri andmetega saab muu isik tutvuda asjakohase veebilehe kaudu. Andmeid saab pärida volikirja unikaalse numbri ja kuupäeva järgi. ( 5 ) Esindataval on õigus keelata muude isikute juurdepääs volikirjade registris olevale volikirjale. “; 1 1 ) seadust täiendatakse §-ga 57 6 järgmises sõnastuses: „ § 57 6 . Käesoleva seaduse § 8 l õik es 4 sätestatud vanusepiiri rakendamine Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. märsil jõustunud redaktsiooni § 8 lõikes 4 sätestatud vanusepiiri kohaldatakse notari suhtes, kelle kohta ei ole minister teinud ametiaja pikendamise otsust. Kui minister on enne 2025. aasta 1. märtsi lubanud notari l tema taotlusel pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kehtib ministri asjakohane käskkiri selles märgitud tähtpäevani.“ ; 12) seadust täiendatakse §-ga 57 7 järgmises sõnastuses: „ § 57 7 . Käesoleva seaduse § 44 7 lõigete 4–6 rakendamine Volikirjade registrisse ei kanta enne 2025. aasta 1. märtsi notariaalselt tõestatud volikirju. “. § 5 . Pärimisseaduse muutmine Pärimisseaduses tehakse järgmised muudatused : 1 ) paragrahvi 176 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ; 2 ) paragrahvi 176 lõi ked 2 1 , 2 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2 1 ) Pärimisregister on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on toetada korrektset pärimismenetlust ning kaitsta pärija ja pärandaja õigusi, avalikustada asjakohaseid andmeid pärimismenetluse kohta ning teha statistikat. (2 2 ) Pärimisregistri vastutav töötleja on Notarite Koda. (3) Pärimisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) pärimisregistri vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 2) pärimisregistrisse kannete tegemise kord; 3) pärimisregistrisse kantavate andmete täpsem k oosseis; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord; 5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 6) pärimisregistri logide säilitamise tähtajad; 7 ) muud korraldusküsimused.“; 3 ) paragrahvi 176 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „( 2 1 ) Pärimisregistris töödeldakse järgmisi isiku andmeid: 1) pärandaja üldandmed , sünnikoht ja surmaaeg ; 2) pärija üldandmed; 3) kande tegemist taotleva isiku üldandmed.“ ; 4 ) paragrahvi 177 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „või konsulaarametnik“; 5 ) paragrahvi 177 1 lõike 3 punktis 2 ja lõikes 4 ning § 179 lõikes 2 2 ja lõikes 5 asendatakse sõna „registripidaja“ sõnadega „vastutav töötleja“ vastavas käändes ; 6 ) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Pärimisregistrisse kantud andmed pärandaja pärimismenetluse seisu kohta ja pärija ees- ja perekonnanimi ning isikukood avalikustatakse ajakohasena eesmärgiga tagada avalikkuse ja asjaosaliste informeeritus pärimisega seotud toimingutest.“ ; 7 ) paragrahvi 179 lõiget 2 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ V eebilehe kaudu pärimisregistri andmetega tutvumiseks peab isik autentima end digitaalse isikutunnistuse abil .“ ; 8 ) paragrahvi 179 l õi ke 2 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2 4 ) Pärimisregistri andmed tehakse kättesaadavaks viisil ja vormis, mis võimaldab üksikpäringuna saadud teabe allalaadimist masinloetaval kujul. § 6 . Tõestamisseaduse muutmine Tõestamisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 3 1 täiendatakse teise lausega järgmise s sõnastuses: „ Kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu korral võib notar isikusamasuse tuvastamiseks kasutada asjakohaseid tehnilisi lahendusi ja tõestamistoimingu osaliselt või täielikult salvestada, kui see on notari hinnangul vajalik isikusamasuse, teo- ja otsusevõime tuvastamise ks ja ametitoimingu andmete hilisema kontrollimise võimaluse tagamiseks.“ ; 2) paragrahvi 9 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 7 . Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“.................202 5 . a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... 202 5 . a (allkirjastatud digitaalselt)
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riik on delegeerinud notarile ülesande tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlus eid. Notariteenus on praegu üle E esti kättesaada v kõigis maakondades. Enamik u s neist on avatud mitu notaribürood. B ürood paiknevad maakonnakeskustes ja notari juurde on võimalik tulla vastuvõtule igaühel, sest ühis sõiduki ühendus büroodesse on hea. Samas ei ole paljude notarite sissetulek enam piisav selleks, et oma ameti pidamist pikemas perspektiivis jätkusuutlikult korraldada. Eeskätt on notarite sissetulekud vähenenud piirkondades, kus kinnisvara hinnad on odavamad . Kui kvaliteetse notariteenuse tagamiseks ei ole notaril võimalik teenida piisavalt motiveerivat tasu, võib notar tegevuse lõpetada või o n sunnitud seda tegema . Samuti võib väiksematesse piirkondadesse uute notarite ametisse nimetamine osutuda keerukaks , kuna j uba praegu ei soovi notarikandidaadid kandideerida maapiirkondadesse . Mõlemal juhul on ohustatud notariteenuse piirkondlik kättesaadavus. Riigi ülesanne on tagada kõigi oluliste teenuste, s eal h ulgas notariteenuse kättesaadavus ka edaspidi. E t hoida notariteenus elujõulisena kõigis Eesti piirkondades , on vajalik teha otsused, mis aita vad suurendada notari kui avalik-õigusliku ameti kandja motivatsiooni töötada ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Seletuskirjale on lisatud notariteenuse ajakohastamise võimaluste analüüs (lisa 1) . Eelnõuga ajakoh astatakse notari tasusid, mida ei ole aastaid muudetud , ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu. Kokkuvõtvalt vaadatakse eelnõus üle terve notari tasude süsteem , s uurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid : keskmiselt 74% suurendatakse k indla tasumääraga toimingute tasu , sest e namik nei st tasudest on muutumatuna kehtinud üle kümne aasta ega ole praegu enam ajakohased ; vähendatakse tehinguväärtuste ja täistasude tabeli väärtuste vahemikke; ühtlustatakse tasude osakaalu tehinguväärtusest ja muudetakse tasu suurust. Selleks vaadati t ehinguväärtuste kaupa üle tasu suurus e suhe tehinguväärtusesse . Kahe viimati nimetatud muudatuse eesmärk on vähendada alla notariaalse toimingu omahinna tehtavate kinnisvaratehingute arvu , suunata täistasude tabeli muudatuse peamine mõju Eesti väiksematesse piirkondadesse, et tagada notariteenuse kättesaadavus kogu riigis ja täistasude tabeli väärtuste sujuv kulg . Peale notari tasude süsteemi ajakoh astamise tehakse eelnõuga järgmist: kaotatakse eluasemelaenu refinantseerimisel tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe notariaalse tõestamise nõue juhul, kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks ; luuakse notariaalselt tõestatud volikirjade register (edaspidi volikirjade register ) , et lihtsustada ja tõhustada notaritel ning huvitatud isikutel notariaalsete volikirjade kontrollimist ; k ehtestatakse notari ametiaja vanuseline ülempiir, et tagada notarite ühetaoline kohtlemine ja arvestada notari tööga kaasneva suure vastutusega ; t äpsustatakse Notarite Koja volitusi liikme maksu kehtestamisel ja selle notari toetamiseks, kes oma tööpiirkonnas saab ebapiisava t tulu, ent k elle tööpiirkonna elanike teenindamiseks on notari ametikoha olemasolu vajalik ; t ehakse tehnilisi täpsustusi . Eelnõuga tehtavad muudatused on plaanis jõust ada 202 6 . a asta 1. jaanuaril . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on töörühma arutelude tulemusel koostanud Justiits - ja Digi ministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik ud Juta Jõgis (
[email protected] ) , Rina Sillandi (
[email protected] ) ja Glen Roosaar (
[email protected] ) ning volikirjade registri osa Kairit Kirsipuu (
[email protected] ) ja asjaõigusseaduse ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muu tmi se osa õigus poliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Kadri Laud (
[email protected]) . Töörühma kuulusid lisaks eelpool nimetatutele Justiits - ja Digi ministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Joel Kook, Notarite Koja eestseisuse esimees Merle Saar-Johanson, eestseisuse liige Tallinna notar Tiit Sepp, tegevdirektor Kaidi Lippus , jurist Kaitti Persidski, Kuressaare notar Katrin Sepp ja notarikandidaat Kristel Tomberg. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits - ja Digi ministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja d Inge Mehide (
[email protected] ) ja Merike Koppel (
[email protected] ) . 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ga. Eelnõu on seotud koalitsioonileppe 2025-2027 ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Koalitsioonikokkuleppe 192. punkt näeb ette notarite koduvisiit id e soosimise eakate või erivajadusega inimeste juurde ning analüüsi mise , kuidas ajakohastada notari tasusid, et tagada teenuse kättesaadavus üle Eesti. Lisaks nähakse koalitsioonileppega ette volikirjade regist ri loomine notariaalselt tõestatud volikirjade ehtsuse kontrollimiseks ja võltsingute avastamiseks. Koalitsioonileppe 311. punkt i kohaselt on vajalik s uurenda da konkurentsi eluasemelaenuturul ja vähenda da laenukulusid. Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: 1) n otari tasu seadus , RT I , 06.07.2023, 5 8 (edaspidi NotTS ) ; 2) asjaõigusseadus, RT I, 17.03.2023, 58 (edaspidi AÕS ) ; 3) a sjaõigusseaduse rakendamise seadus, RT I, 04.12.2024, 3 (edaspidi AÕSRS ) ; 4) n otariaadiseadus , RT I , 04.12.2024, 22 (edaspidi NotS ) ; 5 ) p ärimisseadus , RT I, 14.03.2025, 19 (edaspidi PärS ) ; 6 ) t õestamisseadus , RT I, 06.07.2023, 105 (edaspidi TõS ) . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Hetkeolukord ja probleemi kirjeldus Eelnõu peamine eesmärk on hoi da kvaliteet n e notariteenus toimiv ja kättesaadav kõigis Eesti piirkondades , ajakohastades notari tasusid ja muutes notarite sissetulekuid üle Eesti ühtlasemaks . Lisaks on eelnõu eesmär gid tagada notarite järelkasv ja Notarite Koja toimimi n e ning lihtsustada ja tõhustada notariaalsete volikirjade kontrollimis t . Samuti on eelnõu eesmärk muuta eluasemelaenud taskukohasemaks ja suurendada konkurentsi, kaotades eluasemelaenu refinantseerimisel tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe notariaalse tõestamise nõude juhul, kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks. 2.1. Notarite sissetulek ja järelkasv Praegu ei ole paljude notarite sissetulek enam piisav selleks, et oma ameti pidamist edaspidi raskusteta korraldada. Aastate jooksul on oluliselt muutunud notari ameti tegevuse sisu. Märkimisväärselt on kasvanud notarite töömaht toimingu ettevalmistamisel ja tegemisel ning järeltoimingute tegemisel ning sellega on kasvanud toimingute ks vajalik ud kulutus ed . Kuigi notarite le on lisandu nud ametitoimingutega kaasneva id ülesan deid, pole enamasti kaasnenud nende tegemiseks vajalik k e kulutus i katvate tasude ülevaatamist. Näiteks on a astatega lisandunud mit u tõestamistoimingute ga kaasneva t lisa ülesan net , eelkõige on suures mahus juurde tulnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesande i d. Lisaks on praegusel ajal sõlmitavad kokkulepped keerulisemad ning notaritel on ühes lepingus vaja kontrollida ja selgitada rohkem at , kui oli vaja teha 15 aastat tagasi. Notarite järelkasv ei ole väljaspool Harju- ja Tartumaad asuvates piirkondades piisav. Kuna ametitegevuse ga saadav sissetulek sõltub suuresti kinnisvaratehingute väärtusest kindlas tööpiirkonnas , on tulusam olla notarina ametis kallima kinnisvara ga tööpiirkondades , nagu Tallinn ja Tartu. Probleemi olemust näitliku stab asjaolu, et Harju- ja Tartumaa tööpiirkondade notari ametikoha täitmise konkurssidel kandideerivad ka need notarid, kes on juba nimetatud mõne teise tööpiirkonna notariks ja asunud seal ametisse. Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe- ja teadustöö ning loometöö. Notar ei või muu hulgas tegeleda ettevõtlusega ega kuuluda äriühingusse ning olla selle juhatuse ja nõukogu liige . Samuti on notaril keelatud end ja oma ametitegevust reklaamida . Notari sissetulek peab ennekõike garanteerima tema sõltumatuse ja aususe, et riigi lt notarile delegeeritud ülesanne – tagada õigussuhete turvalisus ja enneta da õigusvaidlus eid – toimuks läbipaistvalt. Samuti peab notari sissetulek olema piisav, et notaril oleks võimalik pidada bürood, mis on konkurentsivõimeli ne , asuks klientidele kättesaadav as kohas ja vasta ks erivajadustega isikute juurdepääsetav use nõuetele. Büroos peavad töötama õiglaselt tasustatud töötajad ja selles peab olema tänapäevane kontoritehnika koos IT - turvalisuse tagamise võimalustega. Lisaks on notaril kohustus tasuda Notarite Kojale liikmemaksu ja ametikindlustuse makseid . Ühtlasi peab notari sissetulek olema piisav, et investeerida oma büroo tegevusse, s eal h ulgas uuendada arvutiparki, ennekõike selleks, et oleks võimalik parimal viisil teha ametitoiminguid nii büroos kohapeal kui ka kaugtõestamise teel. Lisaks peab notari sissetulek võimaldama mõistliku aja jooksul majandusliku lt toime tul la ka majanduslanguse ajal . Joonisel 1 on kajastatud tarbijahinnaindeksi muutu mine , võrreldes 2009. aastaga on tarbijahinnaindeks kasvanud üle 7 5 %. Joonis 1 . Tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 2010–202 4 , võrreldes 2009. aastaga Enne notari tasude analüüsima hakkamist saatis Justiitsministeerium 25 notarile 9. detsembril 2019 kirja nr 14-3/6935, milles palus notarite hinnanguid selle kohta, milline oli 2018. aastal eri liiki ametitoimingute tulu ja kulu ühe keskmise ametitoimingu kohta. Kiri saadeti juhuvaliku alusel (v.a juhul, kui piirkonnas oli üks notar) kümnele Harju piirkonna notarile, kahele Tartu piirkonna notarile ja ühele notarile igast ülejäänud kolmeteistkümnest piirkonnast. Notaritel paluti esitada võimalikult üksikasjalikud andmed eri liiki ametitoimingute kohta. Kuna sama liiki ametitoimingud võivad nõuda erinevat ettevalmistust, paluti eri ametitoimingute puhul võtta arvesse n äi t eks välismaiseid tehingu osa lisi , aga ka muid töökoormust suurendavaid asjaolusid. Nende hulka kuulu vad n äi t eks kinnisasja müügilepingu puhul hüpoteekide seadmise, loovutamise, muutmise või kustutamise kokkulepete lisamine lepingusse, samuti kinkelepingu puhul isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepped. Kuigi pärimismenetluse algatamise ja pärimistunnistuse väljastamise tasu on fikseeritud, on pärimismenetlused väga eriilmelised . Justiitsministeeriumile saatsid eespool nimetatud kirjas küsitud hinnangui d 21 kirja saanud notarit ja üks notar, kes ei olnud eelnimetatud kirja adressaatide seas. Kõnealuseid andmeid analüüsiti „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioonis“ (edaspidi ka kontseptsioon ) . S elgus, et notarite arvestuste kohaselt on notari tasu liialt väike järgmiste ametitoimingute korra l: väiksemas piirkonnas paikneva kinnisasja võõrandami ne ; notari deposiitkonto kasutami ne , kui tuleb teha mit u väljamakse t ; asjaõiguslepingu sõlmimine, kui võlaõigusleping on sõlmitud teise notari juures; t estamendi tõestamine, s eal h ulgas abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine; volikirjad e tõestamine ; pärimismenetluste läbiviimine; isikliku kasutusõiguse seadmi ne , eriti võrguettevõtte kasuks seatavate tehnorajatiste talumise isikliku kasutusõiguse seadmine ; osaühingu osa müü mine ; notariaaltoimingud äriühingute ühinemise, jagunemise või asutamise korral; n otari aal toimingute tegemiseks inimese juurde kohapeale sõitmine . Tabelis 1 on esi tatud kindla tasumääraga toimingu te omahin d 2024. aastal , NotTS- i s selle eest ette nähtud tasu ja eelnõuga sätestatav uus tasu. Omahinna alg andmed pärinevad 2018 . a asta l kontseptsiooni tarbeks kogutud andmetest , mida on korrigeeritu d olenevalt tarbijahinnaindeksi muu tuse st ajavahemikul jaanuarist 2020 kuni märtsini 2024 (36,16%) . Toimingu omahin na puhul võeti arvesse personalikulu (sh notari palk) , ettevõtlusega seotud kulu sid (rendi ja kommunikatsiooni, sisseseade, tehnika jms kulud) ja mu id kulu sid ( nt kindlustuskulu) . Enamik u tabelis märgitud tehingute puhul jääb notari tasu alla omahinna ka pärast eelnõu ga tehtavaid muudatusi . Notari tasudele lisandub käibemaks . Eelnõu seletuskirjas on tasud esitatud käibemaksuta, kui ei ole märgitud teisiti. Tabel 1 . Kindla tasumääraga toimingu omahind, NotTS- i s selle eest ette nähtud tasu ja eelnõu s esitatud uus tasu Tabelis 1 on kajastatud eraldi toimingute omahinnad Tallinn a ja Tartu ning teiste maapiirkondade kohta. Notari toimingute omahinna e rine mine piirkonniti oleneb ennekõike iga piirkonna elukallidus est . Erinevad nii büroo üüripinna kulud (vt joonis 2 ) kui ka tööjõukulud (vt tabel 2 ) . Näiteks on Tallinna ja Valga palga keskmi n e erinevus 55% ning Tallinna ja Valgamaa ühe ruutmeetri üürihin d erine b 167%. Seetõttu on suuremates linnades notariaalsete toimingute omahinnad samuti kallimad . Joonis 2 . Ühe ruutmeetri ü ürihin d eurodes Tallinna s ja Valgamaa l ajavahemikul juunist 2022 kuni maini 2024 Tabel 2 . Keskmine palk maakondades 202 5 . aasta esimeses kvartalis ja keskmise palga tõus võrreldes 202 4 . aasta esimese kvartali ga Maakond Keskmine palk, euro d Võr dlus 202 4 . aasta esimese kvartaliga , % Harju 2263 5 , 8 Hiiu 1567 6,0 Ida-Viru 1590 6,9 Jõgeva 1536 6,8 Järva 1643 5,5 Lääne 1539 6,4 Lääne-Viru 1546 5,6 Põlva 1526 5,7 Pärnu 1594 5,4 Rapla 1565 5,7 Saare 1522 6,4 Tartu 2023 7,2 Valga 1468 6,7 Viljandi 1616 5,9 Võru 1537 6,3 Riik on pannud inimestele kohustuse pöörduda kindlaks määratud toimingute tegemiseks notari poole ja notaritel on kohustus neile seadusega pandud ülesandeid täita. T abelis 3 on esitatud näiteid erinevatest notariaalse test toimingutest ning notari kohustuste ja tegevuste ulatus nende tegemisel . Tabel 3 . Notari kohustus ed ja tegevus eri toimingute tõestamisel Tehing Notari kohustused ja tegevused Lihtne kinnisvara müügitehing Hüpoteegiga müügileping Arendaja võlaõiguslik tehing püsiajaga Arendaja asjaõiguslik tehing püsiajaga + hüpotee gi seadmine Müügileping arendajaga , koos hüpoteegi seadmisega või ilma selleta Hüpotee gi seadmine ühele kinnisasjale Ühishüpotee gi seadmine mitmele kinnisasjale Hüpoteegiga müük koos välismaise osapoolega Tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu tagajärgedest , ning esindusõiguse olemasolu, vajadusel kaasab tõlgi, tunnistajad, usaldusisiku; tuvastab raha päritolu ja tehingu tegelikud kasusaajad; tuvastab perekonnaseisu ja vara kuuluvuse ( ühis - või lahusvara); tuvastab tehinguobjektiga seotud andmed erinevatest registritest; nõustab ja selgitab lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sh tagatiskokkuleppe sõlmimise võimalusi; koostab lepingu teksti vastavalt poolte soovidele; edastab lepingu registrile, kontrollib, et registrikanded saaksid tehtud ning vajaduse korra l esindab isikuid registrimenetluses ja arhiveerib lepingu. L isaks eelnevale : k ontrollib vajadust kohaldada sanktsioon e ; tuvastab, millised nõuded on tehingule ette nähtud välisriigi õiguses, kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu, vajadusel korraldab nende tõlk imise . Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks ja hooldamiseks seatav isiklik kasutusõigus Mitme naabri vaheline teeservituudi seadmise kokkulepe t uvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu tagajärgedest, vajadusel kaasab tõlgi, tunnistajad, usaldusisiku; tuvastab perekonnaseisu ja vara kuuluvuse ( ühis - või lahusvara); tuvastab tehinguobjektiga seotud andmed eri registritest; nõustab ja selgitab servituudi seadmise lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi; juhendab isikuid seoses infosüsteemi PARI keskkonnaga, vajaduse korra l aitab PARI plaani koostada või parandada; koostab lepingu teksti vastavalt poolte soovidele; edastab lepingu registrile, kontrollib, et registrikanded saaksid tehtud ning vajadusel esindab isikuid registrimenetluses, arhiveerib lepingu. Eraisiku volikir ja tõe stamine Juriidilise isiku volikir ja tõe stamine t uvastab isiku (jur iidilise is iku puhul ühingu esindaja esindusõiguse) ja selle, kas ta saab aru toimingu tagajärgedest, vajaduse korra l kaasab tõlgi, tunnistajad, usaldusisiku; tuvastab , milleks soovitakse volitust anda; nõustab ja selgitab; koostab volikirja teksti ja arhiveerib selle. Lihtne pärimine t uvastab osalejate isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu tagajärgedest , vajadusel kaasab tõlgi, tunnistajad, usaldusisiku; kontrollib testamendi olemasolu; tuvastab sugulussuhted, korraldab puuduolevate dokumentide saamise; teeb pärandajale, sh abikaasade / regi s treeritud elukaaslaste ühisvara hulka kuuluva vara väljaselgitamiseks päringud registritesse ja krediidiasutustesse ning kogub kokku vastused; avaldab ametliku teadaande; teavitab pärima õigustatud isikuid menetluse algatamisest ning nõustab ja selgitab neile pärimismenetlusega seonduvat; t õestab pärimisõiguse tunnistuse; nõustab isikuid selles, kuidas teha eri registrites kanded pärandvara ülemineku kohta; arhiveerib menetlust puudutavad dokumendid, teeb kanded pärimisregistrisse. Lihtne äriühingu osa võõrandamine Välismaise osapoolega tehingus äriühingu osa võõrandamine Tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu tagajärgedest, vajaduse korra l kaasab tõlgi, tunnistajad, usaldusisiku; tuvastab isikute perekonnaseisu ja vara kuuluvuse , nõustab ja selgitab; koostab lepingu; nõust a b isikuid, kuidas muuta osaniku kanne registrikaardil. L isaks eelnevale : t uvastab, millised nõuded on tehingule ette nähtud välisriigi õiguses; kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu, vajadusel korraldab tõlk imise . Pikalt ajakohastamata tasusüsteem ei taga praeguse hinnataseme juures notariaadi kestlikku toimimist. Kuigi viimaste aastate üldine hinnatõus mõjutab kogu ühiskonda, ei ole muudatust võimalik notariaati kahjustamata edasi lükata . Seega ajakohastatakse eelnõuga tehinguväärtuse alusel määratavad notari tasud ja tehinguväärtusest mittesõltuvad kindla tasumääraga toimingute tasud. Notari töö on võrreldav kohtuniku tööga. Kui tsiviilõiguse kohtunik tegeleb õigusvaidluste lahendamisega, tegeleb notar õigusvaidluste ennetamise ja õigussuhete turvalisuse tagamisega. Tabelis 4 on esitatud esimese astme kohtuniku ja riigikohtu liikme aasta- ja põhipalga andmed aastatel 2021 – 202 4 ja ülevaade, mitmel notaril jäi aasta kasum alla kohtuniku aastapalga. A ndmed kajastavad ennekõike põhipalka ega arvesta kohtute seaduse §-s 76 sätestatud kohtuniku lisatasusid. Tabel 4 . Kohtunike palga võrdlus vähem teeninud notarite 202 4 . a asta kasumiga eurodes Aasta Esimese astme kohtuniku (1) ja R iigikohtu liikme (2) N otar id , kelle kasum oli väiksem kui esimese astme kohtuniku (1) aastapal k ja R iigikohtu liikme (2) aastapal k aastapalk põhipalk arv o sakaal % 2021 1 52 788 4399 16 18 2 69 036 5753 21 24 2022 1 56 965 4747 17 20 2 74 496 6208 23 23 2023 1 64 884 5407 25 29 2 84 840 7070 38 45 202 4 1 68 316 5693 21 24 2 89 340 7445 34 40 Notari tasu on notaribüroo ainuke sissetulek, millest kantakse kõik notaribüroo ülalpidamiskulud, töötajate palgad, Notarite Koja liikmemaks ja maksud riigile. Üle jäävast osast saab notar endale palka maksta . 202 4 . aasta andmete järgi jäi 2 1 notari sissetulek alla esimese astme kohtuniku aastapalga. Nendest notaritest seitse oli Harju - , üks Hiiu - , viis Ida-Viru - , üks Jõgeva , üks Järva, üks Lääne-Viru - , kaks Põlva - , üks Pärnu - , üks Rapla - ja üks Tartu maal . 3 4 notari jä i sissetulek alla Riigikohtu liikme aastapalga. Piirkonniti jagunesid need notarid järgmiselt: n eliteist Harju - , üks Hiiu - , viis Ida-Viru - , üks Jõgeva - , kaks Järva - , üks Lääne -Viru , kaks Põlva - , kolm Pärnu - , kaks Rapla - , üks Tartu - ja kaks Viljandimaal. Kuigi notarite keskmine kasum on Harjumaa tööpiirkonnas võrreldes ülejäänud Eestiga kõrgem , on paljude notarite toimetulek ohus ka Harjumaal. Harjumaa tööpiirkonnas, kus on ametisse nimetatud 42 notarit , jäi 202 4 . aasta andmete järgi 1 4 notari sissetulek alla Riigikohtu liikme aastapalga, mis moodustab 3 3 % Harjumaa tööpiirkonna notarite koguarvust. Seega võib öelda, et valdavalt kõigis Eesti maakondades on notareid, kelle praegune kasum ei pruugi tulevikus olla motiveeriv ametis olevale notarile endale ega ka tööpiirkonda potentsiaalselt kandideerivale notarile. 2.2. Notari ametipidamise toetamine olenevalt tööpiirkonnast Et tagada notariaadi kestlik toimimine ja notariteenuse kättesaadavus kogu Eestis , tuleb peale notari ametitoimingute eest ettenähtud tasude ajakoha stamise rakendada ka teisi meetmeid . Arvestades, et teenimisvõimalused erinevad piirkonniti väga suurel määral ja seda asjaolu ei ole võimalik muuta, ei pruugi ka p ärast notari tasude suurenda mist kaduda väljaspool Tallinna ja Tartut notarite väga väikese sissetuleku probleem. Samuti võib muutuv majanduskeskkond põhjustada ajutist raskust piirkondades, kus notaril ei ole vähese sissetuleku tõttu olnud võimalust koguda tagavara. NotS näeb ette üldise põhimõtte, et Notarite Koda eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast sõltu mat u tel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik selle tööpiirkonna elanike teenindamiseks. Eelnõuga täpsustatakse seda sõnastust ja nähaks e ette , et Notarite Ko da kehtestab notarite toetamise vajaduse hindamise ja rakendamise korra. Muudatus on vajalik, et praktikas seda säte t vajaduse korra l laiema l t kasut ataks . 2.3. Kaugtõestamise tasu Eelnõuga kaotatakse tasu tehingu kaugtõestamise eest. Kaugtõestamise korraldab notar e-notari keskkonnas videosilla vahendusel. Kaugtõestamise teel on võimalik teha notariaalse tõestamise vormi nõudva id tehingu id ja toimingu id distantsilt 2020. a asta 1. veebruarist . Algselt pigem Eestist eemal viibivatele Eesti kodanikele ja e-residentidele Eesti Vabariigi välisesinduste vahendusel korraldatav teenus võeti kiiresti laialt kasutusse ka riigisiseselt . Praegu on tegemist olulise, klientide poolt hästi omaks võetud e-teenusega, mis võimaldab teha tehinguid mugavasti üle Eesti. K augtõestamise teel saab teha kõiki notariaadiseaduse § 29 lõikes 3 nimetatud ametitoiminguid. Kaugtõestamise teel ei kinnitata abielu sõlmimist ja lahutamist ega tehta abielu- ja abielulahutuse kannet perekonnaseaduse ja PKTS -i alusel . Kaugtõestamise tasu kaotamine ühtlustab notariaalse tõestamise vormi nõudvate tehingute ja toimingute tasu ning teenuse eest makstakse edaspidi ühetaolist hinda olenemata sellest, kas tehing toimub kaugtõestamise teel või büroos kohal olles (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust) . 2.4. Eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõude kaotamine Eesti Pank avaldas 2024. aasta alguses teemapaberi ,,Pankadevaheline konkurents Eesti laenuturul“ , milles leiti, et eluasemelaenude refinantseerimise määr on Eestis madal. Näiteks viidi 2022. aastal teise panka üle 361 eluasemelaenu, mis moodustab vaid 1,4% laenude koguhulgast. Laenude vähest liikumist ühest pangast teise põhjustavad suured vahetuskulud (ingl switching costs ), mis jaotuvad oma olemuselt materiaalseteks ja mittemateriaalseteks. Materiaalsed kulud on laenu ennetähtaegse tagastamise kulu, tagatiskinnisvara hindamise kulu, uue laenulepingu sõlmimise kulu, asjaõiguslepingu notariaalse sõlmimise kulu (millele lisanduvad notari tasud) ning kinnistusraamatu kande muutmise kulu. Eesti pankade jaekliendid liiguvad pankade vahel vähe ega otsi aktiivselt paremaid laenutingimusi. 2023. a viidi teise panka üle ca 2% laenudest, 2024. a veidi alla 10%. Samal perioodil võeti kokku ca 192 000 eluasemelaenu. Laenude vähene pankadevaheline liikumine pärsib omakorda pankadevahelist konkurentsi ja muudab seetõttu eluasemelaenud tarbijatele kallimaks. Selleks, et muuta eluasemelaenud taskukohasemaks ja suurendada konkurentsi, on koalitsioonilepingus ja ettevõtjate nõukoja ettepaneku alusel plaanitud kaotada eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõue juhul, kui tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks . Ettepaneku kohaselt tekib võimalus viia lihtsamatel juhtudel kodulaen teise panka üle ilma notarit kaasamata. Nimetatud „lihtsamad juhud“ tähendavad, et notariaalse tõestamise vorminõude kaotamist võiks Eesti Panga hinnangul kaaluda konkreetselt tehingute puhul, kus juba seatud hüpoteegi hüpoteegipidajat muudetakse tingimuste samaks jäädes ehk üks pank asendub teisega. Eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise nõude kaotamise eeldatav positiivne tagajärg on pankadevahelise liikumise ja konkurentsi suurenemine, mis võib muuta ka eluasemelaenud taskukohasemaks. Lisaks laiemale mõjule hoiaks tarbija eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise nõude ärakaotamisega kokku kodulaenu kulusid – näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu refinantseerimise notaritasu on praegu 275 eurot. Laenusaaja hinnanguline kulu eluasemelaenulepingu refinantseerimisel teises pangas, kui: laenusumma on 150 000 eurot ja hüpoteegisumma 200 000 eurot; laenulepingu kestus 20 a, laenujäägi keskmine intressimäär 4,5%; kinnisvarabüroode hinnakirjad: Tallinna magalalinnajao tüüpkorteri hindamisakti miinimumtasu; pankade hinnakirjad: uute laenulepingute sõlmimise tasu (üldiselt 1%, aga mõne panga puhul 0,4% laenusummast). Tabel 5 . Eluasemelaenu refinantseerimisega kaasnevad kulud Kulu Summa Osakaal tasudest Osakaal laenusummast Ennetähtaegse lõpetamise tasu (3 kuu intressimaksed) 1683 44% 1,1% Tagatise hindamise tasu (ligikaudne, minimaalne) 280 7% 0,2% Refinantseerimislepingu sõlmimise tasu (1%) 1500 39% 1,0% Notaritasu (hüpoteegi üleandmise ja tagatiskokkuleppe tõestamine) 275 7% 0,2% Riigilõiv 75 2% 0,1% KOKKU 3813 100% 2,5% 2. 5 . Notarite Koja toimimine Notarite Koja eelarve ei ole jätkusuutlik, et täita kõiki Notarite Koja eesmärke ja ülesandeid . Notarite Koja tegevust ei ole alates selle loomisest 1993. aastal kunagi riigieelarve st rahastatud ja koja tegevusega seotud kulutused on kaetud liikmemaksude arvelt. Notarite Koja tegevust ei hakatud toetama ka siis, kui kojale anti üle kahe riikliku registri pidamine . Notarite Koda peab alates 2015. aastast pärimisregistrit ja alates 2018. aastast abieluvararegistrit. Lisaks peab Notarite Koda notarite infosüsteemi e-notar, tunnistuste ( apostill i de) registrit ja võimaldab notaritel teha tehinguid kaugtõestamise teel. Selline korraldus on ennast õigustanud – notariaat on tugev isetoimiv süsteem. Samas on Notarite Koja IT - kulud iga aasta ga oluliselt suurenenud – v õrreldes 2023. aastaga on kasv 37%. Notarite Koja eelarve on suurusjärgus 1,5 miljonit eurot ja IT-kulud moodustavad sellest pea 50%. Notarite Koda on rõhutanud , et nimetatud IT - kulud tagavad ülesehitatud süsteemide toimimis e , ent mitte uute arenduste tegemis e . Joonisel 3 on ülevaade Notarite Koja IT - kuludest aastatel 2009 – 2024. Joonis 3 . Notarite Koja IT - kulud aastatel 2009 – 2024 Kokkuvõtteks. N otarite sissetulekud on ebaühtlased, sõltu des piirkonnast , kus notar tegutseb – osa notar e id teeni b suuri kasumeid ja osa sissetulek on ebamõistlikult väike. Kuigi praegust notari tasude süsteemi ülesehitust ei ole Justiits -ja Digi ministeeriumi hinnangul vajalik muuta, on tarvis täpsustada Notarite Koja volitusnormi, mille alusel kehtestatakse koja liikmemaksu tasumise alused ja kord. Notarite Koja jätkamisele tugeva ja oma ülesandeid hästi täitva organisatsioonina tuleb kasuks, kui vajadusel korraldada liikmemaksu kogumi ne paindlikumalt , lähtudes notarite sissetulekutest (nt astmeliselt) ja piirkondlikest vajadustest (ristsubsideerivalt). Notari tasude ajakoh astamine suurendab Notarite Koja eelarve t ka praeguse korralduse juures . 2. 6 . Notariteenuse kättesaadavus Notariteenus peab jääma inimesele kättesaadavaks ja mõistlikult taskukohaseks. M uudatus te puhul on arvesta tud notari tasusüsteemi olulise põhimõttega, et väiksemate ja sotsiaalselt tundlike ametitoimingute osutamine toimub osalise lt kallimate st tehingute st , s eal h ulgas kinnisvaraga seotud tehingutest saadava tulu arvelt . Tabelis 6 on näidisloetelu tehingutest, mille puhul jääb notari saadav tasu praegu ja ka p ärast eelnõuga tehtavaid muudatusi alla notariaalse toimingu omahinna. Tabel 6 . Notaritehingud, mida doteeritakse teiste tehingute arvelt Näiteid teiste tehingute tasude arvelt doteeritavatest tehingutest Teiste tehingute arvelt doteeritav osa eurodes praegu Tehingute omahinna katmata osa eurodes p ärast eelnõuga tehtavaid muudatusi Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks ja hooldamiseks isikliku kasutusõiguse seadmine 79,23 42,53 Eraisiku volikir ja tõestamine 60,32 35,82 Testamen di tõestamine 73,04 50,59 Lihtne pärimine (menetluse algatamine ja pärimistunnistus) 214,58 97,73 Keeruline pärimine mitme loobumisega (menetluse algatamine, pärimistunnistus ja 30 inimese loobumisavaldused) 831,02 574,67 Väga keeruline pärimine, sh välismaal viibivad pärijad (pärimismenetluse algatamine, pärimistunnistus ja 20 inimese loobumisavaldus Eestis (ülejäänud pärijad välismaal ja teevad avaldused seal) 253,14 43,29 Abieluvaraleping u sõlmimine 110,35 75,25 Apostill 18,30 2,65 Väljasõit (väljasõidu keskmine kestus 4,32 tundi ) 284,47 240,41 E elnõuga lisatakse notari tasust vabastamise juhtude loetelu sse võimalus taotleda füüsilisel isikul kas osalist või täielikku tasust maksmise vabastust reaalservituudi seadmise ja omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestami s e eest . Vabastuse taotlemise eelduseks on majanduslik seisund, mis ei võimalda notari tasu maksta. Juhul kui kohus isiku tasust vabastab, kannab kulud Notarite Koda . 2. 7 . Notari ametisoleku vanuse ülempiir (70 aastat) NotS -i § 8 lõike 4 kohaselt nimetatakse notar ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib justiits - ja digi minister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, ent mitte kauemaks kui kümneks aastaks. Kehtiva regulatsiooni alusel ei ole võimalik üheselt notari ametist lahkumise aega prognoosida, mis omakorda loob ebakindla olukorra nii notaritele kui ka Notarite Koja le kandidaaditeenistuse korraldamisel ja notarikandidaatide jaoks ametisse asumise võimaliku aja kavandamisel. Oluline on tagada notarite kohtlemisel läbipaistvus ja ühetaoline lähenemine , mille tõttu soovitakse kehtestada kõikidele notaritele kindel vanus, mil notar ametist vabastatakse. Notari vanuse ülem piir seatakse üksjagu kõrgem praegu sest vanaduspensioni east , kuid mõnevõrra madalam, kui see on kehtiva korra järgi justiits - ja digi ministrile esitatava taotluse rahuldamise korral. 2. 8 . Volikirjade registri loomine Eelnõuga luuakse keskne volikirjade register, kuhu kantakse kõik uued notariaalselt tõestatud volikirjad. Seeläbi tekib edaspidi võimalus nii notaril kui ka huvitatud i sikute l (näiteks tehinguosalisel) lihtsasti kontrollida, kas konkreetne volikiri on olemas ja kehti b . Volikirja kontrollimiseks tuleb teada volikirja unikaalset numbrit ja kuupäeva. Isiku nime järgi kontrollida ei saa. Registrit vajavad nii notarid kui ka kõik muud isikud, kellel on huvi ja vajadus kontrollida volikirja olemasolu. Sage huvi kontrollida volikirja olemasolu ja selle kehtivust on näiteks pankadel, kui isikut esindab tehingu tegemisel esindaja notariaalselt tõestatud volikirja alusel. Samuti võib see vajalik olla kohtunikuabidele kohtu registri- või kinnistusraamatu menetluses, kus toiminguid tehakse tihti esindaja kaudu. Volikirjade register suurendab õiguskindlust ja võimaldab kergem ini võltsinguid avastada. Ühtlasi muutub esindusõiguse tuvastamine oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Praegu pöörduvad i sikud volikirja olemasolu ja kehtivuse kontrollimiseks päringutega volikirja tõestanud notari poole või arhiivi poole, kui notar on ametist lahkunud. Registri andmetel ei hakka siiski olema õiguslikku tähendust. Esindusõiguse tuvastamiseks ei pruugi piisata üksnes kandest volikirjade registris ja kande olemasolu registris ei vabasta esindajat kohustusest esitada tehingu teisele poolele või tehingut tõestavale notarile oma esindusõiguse tõendamiseks volikir i paberkandjal või digitaal ne originaal. 2. 9 . Eelnõule eelnenud tegevused Selleks, et selgitada välja, kuidas on otstarbekas notari tasusid muuta, koostas Justiitsministeerium 2021. aastal „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsiooni“ , mis vastas seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse reeglitele ja mille eesmärk oli analüüsida NotTS -is sätestatud notari tasude ajakohasust ja teha ettepanekuid, kuidas muuta tasusid nii, et oleks tagatud kogu notarisüsteemi jätkusuutlikkus ja notariteenuse kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas ka väiksemates. Kontseptsioon esitati e elnõude infosüsteemi kaudu Notarite Kojale, kohtutele, Eesti Pangaliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Võlanõustajate Liidule ja Õiguskantsleri Kantseleile . Kontseptsiooni kooskõlastasid märkusteta Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ja Siseministeerium ning märkustega Maaeluministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kontseptsiooni kohta andsid arvamuse Notarite Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja ja Eesti Kinnisvara H indajate Ü hing. Üldiselt toetasid kooskõlastuskirjade ja arvamuste esitajad kontseptsioonis seatud eesmärki tagada kogu Eestis notariteenuse kättesaadavus kõ igi le inimestele ning hoida see mõningatel juhtudel odavam ja kättesaadavam. Lisaks kontseptsioonis käsitletule (notari tasude süsteemi ajakohastamine) kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu ; kehtestatakse notari ametiaja vanuseline ülempiir ; täpsustatakse Notarite Koja volitusi liikmemaksu kehtestamisel ja selle notari toetamiseks, kes saab oma tööpiirkonnas ebapiisavat tulu, ent kus on elanike teenindamiseks notari ametikoh t vajalik ; tehakse tehnilisi täpsustusi. Kuna kõnealustes punktides eelnõu seaduse n a rakendamisel ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist avalikku mõju, ei koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust . Kõik eelnõu muudatused, s eal h ulgas Notarite Koja enda ettepanekud , on eelnõu töörühmas Notarite Kojaga läbi arutatud ja eelnõu koostamise l võimaluse korra l arvesse võetud. Notariaalselt tõestatud volikirjade registri asutamise kohta koostas Justiits -ja Digi ministeerium väljatöötamiskavatsuse, mis esitati 2024. aasta mais kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Andmekaitse I nspektsioonile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Pangaliidule, Statistikaametile, Eesti Advokatuurile, kohtutele, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja kinnistusosakonnale, Eesti Andmekaitse Liidule ning teadmiseks Riigikogule. Riigikogu õiguskomisjonis tutvustati volikirjade registri loomise kavatsust 10.06.2024. Õiguskomisjonis oldi toetaval seisukohal. Tagasiside t andis kokku kümme asutust, neist sisulis t tagasiside t neli asutust. Registrite j a I nfosüsteemide Keskus ei soovinud VTK kohta arvamust avaldada, seejuures kinnitas, et arendused on ajakavas. Riigikohus ei soovinud VTK kohta arvamust avaldada. Notarite Kojal ja Andmekaitse Inspektsioonil väljatöötamiskavatsuse kohta tähelepanekuid ei olnud . Siseministeerium ja R ahandusministeerium kooskõlastasid väljatöötamiskavatsuse märkusteta. Esitatud sisulis i arvamus i ja ettepaneku i d ning nende arvesse võtmist on kajastatud seletuskirja le lisa tud kooskõlastustabelis. Eluaseme laenude refinantseerimise lihtsustamise muudatusele (AÕS ja AÕSRS muutmine) ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna seadusemuudatus on algatatud Vabariigi Valitsuse otsusega, vastav punkt on lisatud 2025–2027 koalitsioonileppesse ning menetlus on kiireloomuline (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Eelnõule on eelnenud mitu kohtumist huvigruppidega, kelle ettepanekuid on suures osas arvestatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse NotTS -i, §-ga 2 muudetakse AÕS -i , §-ga 3 muudetakse AÕSRS i , § - ga 4 muudetakse NotS i , §-ga 5 muudetakse PärS -i , §-ga 6 muudetakse TõS -i ja § -s 7 sätestatakse seaduse jõustumine . 3.1. Notar i tasu seaduse muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse notari tasu seadust . Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse NotTS -i § 2 lõige 2 1 kehtetuks . Muudatuse eesmärk on kaotada 20-eurone lisa tasu kaugtõestamise teel tehtava tehingu eest . Peale traditsioonilise notaribüroos silmast silma kohtumise võib n ota r tõestamistoimingu teha ka kaugtõestamise teel videosilla vahendusel. Sellisel juhul loetakse notariaalakt osalejatele ette videosilla vahendusel, see esitatakse tutvumiseks ekraanil ja aktile antakse digiallkirjad. Notar võib korraldada tehingu tõestamise ka selliselt, et tehingu tõestamisel osale b isiku i d samal ajal nii notari juures kui ka videosilla vahendusel. Algselt oli kaugtõestamise teenuse loomise eesmärk võimaldada eestlastel välismaal ning e residentidel teha teatud notariaalse tõestamise vormi nõudva id tehingu id ja toimingu id distantsilt ning kaugtõestamise teel tehtavate tehingute eest sätestati notari lisa tasu 20 eurot. Seadusandja ei pidanud 20 euro võrra kallim at notari tasu küll ülemäära suureks, arvestades teenusega kaasnevat mugavust välismaal elavate eestlaste ja e-residentide jaoks, kuid seletuskirjas nenditi, et kaugtõestamise tasu suurus võib mingi aja järel pärast teenuse käivitumist vajada järelanalüüsi . Kaugtõestamine on praeguseks laialt levinud tehingu tõestamise v iis . Tabelis 7 on esile toodud notari ametitoimingute koguarv ja see, kui suure osa nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt moodustasid kaugtõestamise teel tehtud tehingud aastatel 2020 – 202 4 . Kaugtõestamiste koguarv on aastate jooksul suurenenud . Tabel 7 . Kaugtõestamise teel tehtud notari tehingu d ja notari ametitoimingute koguarv aastatel 2020– 202 4 Aasta K augtõestami se teel tehtud tehingute arv Notari a metitoimingute koguarv Kaugtõestamise teel tehtud tehingute osakaal ametitoimingute koguarvust 2020 6491 223 482 2,90% 2021 32 315 334 261 9,67% 2022 46 285 315 004 14,69% 2023 46 454 279 295 16,63% 2024 54 013 279 577 19,32% S eniste andmete põhjal võib eeldada, et hoolimata 20-eurose kaugtõestamise tasu kaotamisest suureneb kaugtõestamiste koguarv ka edaspidi . K augtõestamine on mugav viis notariaaltoimingu t teha ning võimaldab ühtlasi kliendil aja- ja sõidukulu si d kokku hoid a . Lisaks võib nimetatud lisatasu kaotamine mõningal määral soodustada notariteenuse vabamat liikumist väiksematesse tööpiirkondadesse. Arvestades, et k augtõestamise teel saab vabade aegade olemasolul tõestada ka suure ma tehinguväärtusega tehinguid mujal kui kinnisvara asukoha piirkonnas, on kaugtõestamise vormis tehtavad tehingud potentsiaal ne tuluallika s notaritele, kelle tööpiirkond on väljaspool suuremaid linnu. D igitaalse tõestamise vormis tehtavate toimingutega kaasnevad ka IT-püsikulud võrreldes traditsioonilises vormis tehtavate toimingutega . T egemist on siiski pigem tavapärase bürookuluga, mis sisaldub notariteenuse eest tervikuna makstavate tasude süsteemis. K una k augtõestamine võimaldab muu hulgas notariteenuse vaba liikumist kõigi tööpiirkondade vahel, tuleb seda senisega võrreldes soodustada. Täiendava tasu kaotamine on selleks hea võimalus. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse NotTS -i § 3 lõikes 3 esitatud dokumentide loetelu. NotTS -i § 3 sätestab tehinguväärtuse määramise alused ja lõikes 3 on antud juhis olukorraks, kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus. Sellisel juhul määratakse tehinguväärtus maa maksustamis e hinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel. Muudatusega lisatakse tehingu väärtuse määramiseks asjakohaste dokumentide loetelu sse majandusaasta aruan ne . Muudatus on vajalik äriühingutega seotud toimingute puhul – NotTS i § 18 muudatuste kohaselt arvutatakse näiteks äriühingute ühinemise ja jagunemise korral notari tasu üleantava vara väärtus e järgi ( vt eelnõu § 1 p unktide 1 3 – 1 5 selgitust ). Eelnõu § 1 punkti de ga 3 ja 4 tõstetakse NotTS -i § -s 4 sätestatud kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste tehinguväärtuse alampiir 10 000 euro le . Praegu on nimetatud tehinguväärtuste määramisel mitu erinevat minimaalväärtust: kinnisasja või ehitise minimaalväärtus on 6391 eurot, mille korral notari tasu on lepingu sõlmimisel osapooltele kokku 49,80 eurot , millele lisandub käibemaks ; kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtus on 1278 eurot, mille korral notari tasu on lepingu sõlmimisel osapooltele kokku 39,60 eurot , millele lisandub käibemaks ; korteriomandi minimaalväärtus on 3800 eurot, mille korral notari tasu on lepingu sõlmimisel osapooltele kokku 44,70 eurot , millele lisandub käibemaks ; õiguse minimaalväärtus on 3800 eurot, mille korral notari tasu on lepingu sõlmimisel osapooltele kokku 44,70 eurot , millele lisandub käibemaks . Tabelis 8 on näidatud, kuidas on k innisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste tehinguväärtuste minimaalväärtuseid NotTS- i s eri ajal muu detud . Tabel 8 . K innisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste tehinguväärtus te m inimaalväärtuste muudatused NotTS- i s Minimaalväärtus redaktsioonis, mis kehtis Minimaalväärtus alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis kuni 07.06.2009 08.06.2009–31.12.2010 Kinnisasi või ehitis 10 000 krooni 100 000 krooni 6 391 eurot Kinnisasja või ehitise mõtteline osa 2 000 krooni 20 000 krooni 1 278 eurot Ehitise reaalosa ja selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõtteline osa 10 000 krooni 60 000 krooni 3 800 eurot Õigus 3 800 eurot (alates 28.10.2013) Maa-ameti korteriomandite (eluruumide) hinnastatistika kohaselt ei ulatunud aastal 202 4 kahes maakonnas (Hiiu ja Jõgeva) maksimaalne tehingusumma isegi 100 000 euroni, aastal 202 3 oli selliseid maakondi kolm (Hiiu , Jõgeva ja Põlva ) , aastal 202 2 kaks (Hiiu ja Jõgeva) aastal 2021 neli (Hiiu, Jõgeva, Järva ja Valga). Alla 100 - eurose tehinguväärtusega korteriomandite tehinguid tehti aastatel 2023, 2022 ja 2021 igal aastal seitsmes maakonnas. K eskmiselt on k innisvara hinnad küll kalline nud, kuid väiksemate tööpiirkondade keskmised tehinguväärtused on siiski väikesed . Kui näiteks 202 4 . aasta Maa-ameti kinnisvara hinnastatistikast jätta välja kolm suurima keskmise tehinguväärtusega maakonda ehk Harju, Tartu ja Pärnu maakond, oli ülejäänud 12 maakonna s tehingu keskmine maksumus 50 409 eurot. Sellise tehinguväärtuse korral on notari tasu praegu (2 × 83,70) 167,4 eurot, millele lisandub käibemaks. Tabelis 9 on esile toodud keskmi n e kinnisvara tehingu väärtus Eesti kõigis maakondades aastatel 2021 – 202 4 . Tabel 9 . Kinnisvaratehingu k eskmi ne väärtus eurodes m aakon niti aastatel 2021 – 202 4 2021 2022 2023 2024 Harju maakond 146 079 171 003 168 988 192 190 Hiiu maakond 37 050 46 421 44 990 43 254 Ida-Viru maakond 22 379 32 800 26 667 29 911 Jõgeva maakond 40 472 40 782 42 438 43 305 Järva maakond 32 710 38 862 56 072 54 237 Lääne maakond 38 232 55 505 62 353 62 873 Lääne-Viru maakond 35 265 43 132 48 250 48 116 Põlva maakond 31 305 36 858 41 653 46 473 Pärnu maakond 74 709 89 373 91 083 104 152 Rapla maakond 44 907 62 115 50 688 49 610 Saare maakond 36 996 50 122 50 316 58 194 Tartu maakond 93 740 113 747 118 292 126 636 Valga maakond 37 874 48 182 42 422 53 990 Viljandi maakond 52 291 59 390 54 551 62 819 Võru maakond 34 608 39 577 43 458 52 122 Suurim probleem sissetulekutega on väiksemate linnade notaritel, mistõttu tuleb arvestada minimaalväärtuste suurenda misel just nende kulu d e suurusega toimingule. Väiksemate piirkondade notarite keskmine kulu müügitehingutele on umbes 200 eurot. Eelnõuga suurenda takse kinnisasja võõrandamisega ja õigusega seotud minimaalväärtused 10 000 eurole , ühtlusta des need. Kuigi ajalooliselt on NotTS -i §- s 4 nimetatud minimaalväärtusi eristatud , ei ole korteriomandi või kinnisasja mõttelise osa tehing olemuselt kuidagi lihtsam, et õigustada väiksemat notari tasu. Sõltumata sellest, kas tegemist on kinnisasja, korteriomandi või kinnisasja mõttelise osaga, peab notar selgitama välja olulised asjaolud ning samuti selgitama tehingu osa listele nende õigus i ja kohustus i , mis tehingu sõlmimisega kaasnevad. Koos tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatusega o n 10 000 euro väärtuse ga kahepoolse tehingu korral notarile garanteeritud tasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks . Klien tide le o n tasu koos käibemaksuga 14 8 , 8 0 eurot. Kinnisasja või ehitisega tehtava tehingu korral on minimaalne notari tasu 140,95 % senisest suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 61,75 eurot). Nimetatud objektidega tehtava tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga läheb kliendile maksma senisest 87,05 eurot rohkem. Kinnisasja või ehitise mõttelise osaga tehtava tehingu korral on notari tasu ligi 203,04 % suurem senisest (senine notari tasu koos käibemaksuga on 49,10 eurot). Kliendi le on sellise tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga senisest 9 9 , 70 eurot kulukam. Korteriomandiga tehtava tehingu korral on notari tasu 168,48 % senisest suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 55,43 eurot). Sellise tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga on kliendile senisest 9 3 , 37 eurot kulukam. Õigusega tehtava tehingu korral on notari tasu sa mamoodi nagu korteriomandiga tehtava tehingu korral 168,48 % senisest suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 5 5 , 43 eurot). Tabelis 10 on näidatud notariteenus t e omahind kinnisvaratehingute eest aastal 2024 ja omahinna katmiseks vajalik tehinguväärtus nii kehtiva tehinguväärtuste ja täistas ude tabeli järgi kui ka eelnõu ga tabelis tehtavate muudatuste järgi . Tabel 10 . Kinnisvaraga tehtava t oimingu omahind ja selle rahastamiseks vajalik tehinguväärtus Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse NotTS -i § 5 lõikega 3 ja täpsustatakse, et sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral ei tohi tasu kujuneda väiksemaks kui ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest . Sätte eesmärk on olnud pakkuda kliendile kahe omavahel tihedalt seotud tehingu tegemisel soodsamat hinda , kui seda tuleks maksta samade tehingute eraldi tegemisel. Vahel võib aga juhtuda, et kinnisasjale seatava koormatise tehinguväärtus on väga väike , mis tähendab, et lõplik notari tasu kujuneb väiksemaks kui üksnes lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral . Sellisel juhul saab notar, kes on teinud küll rohkem tööd, vähem tasu. Näiteks , 120 000 euro eest kinnistu müümisel on müügilepingu tehinguväärtus 120 000 eurot. Sellise lepingu tõestamise eest on notari tasu eelnõu muudatusi arvestades koos käibemaksuga 580,32 eurot . Kui sama väärtusega kinnistule seatakse näiteks 12 000 euro suurune hüpoteek, on lepingu s tehinguväärtuseks 80 000 eurot (120 000 × 2/3) + 8000 eurot (12 000 × 2/3) = 88 000 eurot. Sellisel juhul on lepingu tõestamise eest notari tasu koos käibemaksuga 496 eurot ehk 84,32 eurot väiksem kui ainult müügilepingu sõlmimisel . Tehing ise on aga mahukam, sest õiguslikud suhted, mida arvesse võtta ja tehingu osa listele selgitada, on oluliselt keerukamad. Tabelis 1 1 on näidistehingud maakonna keskmis t e tehinguväärtus t ega – kinnisvaratehing koos hüpoteegi seadmisega ja selle eest võetava tasu võrdlus kehtiva ja eelnõuga tehtavate muudatuste alusel arvutatuna . Tabel 1 1 . Maa-ameti andmetel keskmise maakonna tehinguväärtuse näitel hüpoteegi seadmisega kinnisasja müügilepingu tasu Muudatusega tagatakse, et notar ei saaks sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral vähem tasu, kui ta saaks ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral. Seega ei kohaldata ka mitme tehingu üheaegse tõestamise korral NotTS -i § 12 lõikes 5 sätestatud miinimumväärtuseid ( v t eelnõu § 1 p unkti de 8 ja 9 selgitust). Eelnõu § 1 punkti de ga 6 ja 7 muudetakse NotTS -i § 10 lõi keid 1 ja 3 . Muudatuse eesmärk on lihtsam ja arusaadavam reaalservituudi seadmise tehinguväärtuse määrami ne ja reaalservituudi seadmise tehingu tõestamisele notari tasu miinimummäär a kehtestamine. Reaalservituudi seadmisel lähtutakse praegu tehinguväärtuse määramisel NotTS i § 10 lõikest 3, mille kohaselt on reaalservituudi seadmise minimaalne tehinguväärtus 639 eurot. Sellise tehinguväärtusega toimingu tegemisel on notari tasu 38,30 eurot. Teistsugused kokkulepped on Notarite Koja hinnangul pigem harvad , kuna § 10 l õikes 1 sätestatud tehinguväärtust (servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtust) on tehinguosa lis tel keeruline ilma vastava ala eksperte kaasamata tuvastada, või siis ei ole saadud tulemus tehinguväärtusena aluseks võtmiseks mõistlik (ehitusõigust võimaldavate servituutide seadmine võib suurendada valitseva kinnisaja väärtuse mitmekordseks , võrreldes kinnisasja väärtusega, millel ehitusõigus puudub). Muudatuse kohaselt määrata kse reaalservituudi seadmise tehinguväärtus vastavusse koormatava ala väärtusega, mida tehinguosa lised üldiselt teavad või mille tuvastamiseks saab aluseks võtta eri andmebaase, n äiteks Maa-ameti kinnisvaratehingute statistikat . Muudatus tee b tehinguväärtuse määramise lihtsamaks ja arusaadavamaks. Koormatava kinnisasja väärtus on Notarite Koja sõnul esimene asi, mida tehinguosalised juba praegu aluseks võtavad, kui peavad läbirääkimisi tasuliste reaalservituutide seadmisel. Selgituseks, et kuna koormatakse kinnisasja ruumilist osa (nt teeservituudil või hoonestusõigusel on kindel ala millele vastav õigus ulatub) ja notariaalsetes lepingutes kasutatakse sellisel puhul termineid „servituudiala“ ja „hoonestusõiguse ala“ , on eelnõus kasutatud sama sõnastust. Samuti viidatakse piiratud asjaõigusega koormatud kinnisasja alale (nt ruumiliste õiguste puhul tähistatakse koormatav maa-ala infosüsteemis PARI) ja selle ruumiandmete tunnusele kinnistusraamatu kannetes. Nimetatud sõnakasutus („ala“) on kohtunikuabidel ja notaritel koostöös väljakujunenud. Teistsugune sõnastus, nt „kinnisasja osa“, võib tekitada segadust, sest termini „kinnisasja osad“ all mõistetakse eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS ) §-s 54 sätestatut. Arvestades , et koormatav ala võib olla teinekord väga väike, aga notari kulud sellise reaalservituudi seadmise tehing ule ei ole seetõttu väiksemad, kehtesta takse eelnõuga reaalservituudi seadmise tehingu tõestamisel e notari tasu miinimummäär. N otarite keskmine kulu reaalservituudi seadmise tehingule on ligikaudu 250 eurot . Lisaks jõustusid 2024. a asta 1. veebruaril piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi PARI kasutuselevõtuga seotud muudatused, mis omakorda muutsid reaalservituudi seadmise tehingu tõestamisega kaasnevad kulu d suuremaks , sest lisandus inimeste nõustamise ja abistamise roll PARI kasutamisel. Vähese arvutikasutuse oskusega klientide puhul lisandus notarile ka PARI info süsteemis ruumiandmete loomise roll. Selleks, et vähemalt väiksemate piirkondade notaritel oleks võimalik sellise toimingu tegemise eest mitte ainult katta toimingu tegemisega kaasnevat kulu, vaid ka teenida mõõdukat kasumit, on põhjendatud muuta reaalservituudi seadmise minimaalset tasumäära nii , et see on vähemalt 238 eurot ühe reaalservituudi seadmise eest ( v t t abel it 1 , kus on esitatud k indla tasumääraga toimingu omahind, NotTS- i s selle eest ette nähtud tasu suurus ja uus tasu ) . Erandolukorraks, kus isikul tekib eluline servituudi seadmise vajadus ja tal ei ole selle eest võimalik notari tasu maksta, täiendatakse notari tasust vabastamise aluseid ( v t eelnõu § 1 punkt i 31 selgitust). Muudatuse tulemusena jäetakse välja NotTS -i § 10 lõike 1 viimane lause, mis sätestab reaalservituudi minimaalse aastaväärtuse . K una sellise minimaalse aastaväärtuse puhul jää b notari tasu igal juhul alla lõikes 3 sätestatud miinimummäära, ei ole nimetatud lausel edaspidi rakendust. Eelnõu § 1 punkti de ga 8 ja 9 muudetakse NotTS i § 12, mi lles on sätestatud isikliku kasutusõiguse tehinguväärtuse määrami ne . Muudatuse tulemusena on elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus 4% koormatava eseme väärtusest. Praegu on minimaal n e aastaväärtus 4% elamu väärtusest. NotTS -i § 12 lõigetes 2 ja 4 nimetatud isikliku kasutusõiguse all on silmas peetud sellist isiklikku kasutusõigust, mis vastab oma sisult AÕS -i §-le 227 , koorma tes kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Sellisel juhul lähtutakse Notarite Koja sõnul minimaalse aastaväärtuse määramisel praktikas kinnisasja kui terviku või koormatava korteriomandi väärtusest , mitte elamu väärtusest . Seda põhjusel, et tegemist on kinnisasja olulise osaga ja seda on võimatu maatükist eraldi hinnata . Seega on asjakohane täpsustada ka NotTS -i § 12 sõnastust. Ühtlasi sätestatakse eelnõuga , et i sikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestam isel on notari tasu vähemalt 120 eurot. Seejuures näeb eelnõu ette, et AÕS -i §- s 158 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise jaoks isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamisel on notari tasu vähemalt 75 eurot. Praegu on isikliku kasutusõiguse seadmine avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste puhul 38,3 0 eurot , millele lisandub käibemaks , tasu muutus on 95,81 %. Isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamise miinimumtasu on väiksem kui NotTS i § 10 lõikes 3 sätestatud reaalservituudi seadmise tehingu tõestamise miinimumtasu . E lamule isikliku kasutusõiguse seadmine on inimese õiguste kaitseks ja hilisemate ootamatuste vältimiseks sageli väga oluline , mistõttu ei saa notari tasu suurus saada isikliku kasutusõiguse seadmise vajalikkuse üle otsust amisel takistuseks . Avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste jaoks isiklik u kasutusõiguse seadmisel jääb notari tasu samuti väiksemaks võrreldes NotTS i § 10 lõikes 3 sätestatud reaalservituudi seadmise tõestamise miinimumtasuga, kuna nimetatud tasu kajastub hiljem lõpptarbija arvel (nt liitumistasu suuruses) . Seega ei ole avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja rajatiste jaoks seatava isiklik u kasutusõiguse tasu puhul põhjendatud suurendada seda sarnaselt reaa l servituudi seadmise tõestamise miinimumtasuga ( v t t abel it 1 , milles on esitatud k indla tasumääraga toimingu omahind, NotTS- i s selle eest ette nähtud tasu ja uus tasu ) . Nimetatud tasusid ei kohaldata aga juhul, kui sama kinnisasja võõrandamise ja elamu isikliku kasutusõiguse ga koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on tehinguväärtus kokku väiksem kui ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral . Sellisel juhul loetakse tehinguväärtuseks kinnisasja võõrandamise tehinguväärtus ( vt eelnõu § 1 p unkti 5 selgitus t ). Eelnõu § 1 punktiga 10 tõstetakse NotTS -i §-s 13 sätestatud reaalkoormatise minimaal ne aastaväärtus 255 eurolt 400 eurole. Et saada r eaalkoormatise tehinguväärtus, mi lle järgi arvutatakse notari tasu, liidetakse reaalkoormatise aastaväärtused , kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Praegu on minimaalne aastaväärtus 255 eurot . Seega on 25 aasta puhul reaalkoormatise tehinguväärtuse ks 6375 eurot. Tehinguväärtuste ja täistasude tabelis vastab sellisele tehinguväärtusele 24,90 eurot ja selle alusel arvutades on notari tasu 49 , 8 0 eurot . Praegune minimaalne aastaväärtus on kehtinud aastast 2009. Eelnõu kohaselt on uus minimaalne aastaväärtus 400 eurot ja 25 aasta puhul on reaalkoormatise tehinguväärtus 10 000 eurot, mis on sarnane NotTS -i §-s 4 esitat ud kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste tehinguväärtuste alampiiri tõusuga ( vt eelnõu § 1 p unkti de 3 ja 4 selgitust ) ja sellele vastav tasu tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatuse kohaselt on 120 eurot . R eaalkoormatisega tagatakse mingi perioodilise tasu maksmine , n äi t eks eluruumide erastamise korral , et isik maksaks maa eest riigile oma võla ja teised omanikud saaksid oma korteriomandid kinnistatud . Selliseid tehinguid on pigem vähe. Eelnõu § 1 punkti de ga 1 1 ja 1 2 muudetakse NotTS -i §-s 14 sätestatud hoonestusõiguse minimaalse tehinguväärtus e regulatsiooni. H oonestamata kinnisasja puhul võetakse minimaalse tehinguväärtuse määramisel senise maa maksustamishinnast arvutatava 80% asemel aluseks hoonestusõiguse ala väärtus ja hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise hind , hoonestatud kinnisasja puhul aga hoonestusõiguse ala väärtus . Lisaks sätestatakse, et hoonestusõiguse seadmise ja võõrandamise tehingu tõestamisel on notari tasu vähemalt 238 eurot. Võrreldes k innisasja võõrandamise minimaalse tasuga, mis algab 120 eurost, on h oonestusõiguse tasu suurem, sest tegemist on keerukama tehinguga. Kinnisasja võõrandamise korral on asjaõigus, mida võõrandatakse , juba olemas. Hoonestusõiguse puhul asjaõigus alles kujunda takse , lähtudes lepingus sisalduvate st kokkulepete st . Notarite Koja sõnul ei maksta hoonestusõiguse eest tihti tasu ja notari tasu arvestamisel tuleb lähtuda NotTS -i § 14 lõikest 2. Hoonestamata kinnisasja maa maksustamis e hind on liiga väike , et selle alusel saaks võtta notari tasu, mis oleks vastavuses tehingu keerukusastmega ja notari tööajaga, mis sellele kulu b . Seetõttu on Notarite Koja arvamuse kohaselt põhjendatud võ tta ka hoonestamata kinnisasja puhul arvesse hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise väärtus („hoone“ on ehitusseadustiku kohaselt kitsam mõiste kui „ehitis“ ning AÕS räägib hoonestusõiguse puhul samuti „ehitistest“). Samuti ei ole põhjendatud võtta hoonestamata kinnisasja puhul tehinguväärtuse määramisel aluseks 80% maa maksustamis- ja hoonestusõiguse alusel püstita ta va ehitise hinnast . H oonestusala võib olla kogu kinnistu, mille puhul o leks 80% kogu maa maksustamishinnast soodustus . Samas võib hoonestusala olla ka näiteks 1% kinnistu pindalast . Seega on õiglasem ja tehinguosalistele arusaadavam , kui hoonestamata kinnisasja puhul võtta aluseks hoonestusõiguse ala väärtus ja püstitatava ehitise hind ning hoonestatud kinnisasja puhul hoonestusõiguse ala väärtus. Selleks, et notar saaks tasu, mis on vastavuses tehingu keerukusas t me ja sellele kuluva ajaga, ei tohiks ka niisugusel juhul jääda hoonestusõiguse seadmise notari tasu alla 238 euro , kuna tegemist ei ole lihtsama tehinguga kui näiteks reaalservituudi seadmine ( vt eelnõu § 1 p unktide 6 ja 7 selgitust ) . Nii nagu iga muu tehingu puhul , kehti vad tehinguväärtuse määramisel NotTS -i §-st 3 tulenevad üldpõhimõtted : asja või õiguse hinna avaldab klient ning juhul kui see on väiksem kui harilik väärtus, määratakse väärtus NotTS i §- s 3 sätestatu kohaselt . Eelnõu § 1 punkti de ga 1 3 – 1 5 muudetakse NotTS -i § 18. NotTS -i § 18 säte s tab notari tasu äriühingutega seotud toimingute eest. Muudatuse eesmärk on ajakoh astada nii äriühingutega seotud toimingute puhul rakendatavaid notari tasu arvestamise alusei d kui ka tasu suurust . Äriühingutega seotud toimingud ei ole olemuselt sellised sotsiaalselt olulised toimingud, mille tasu tuleks ristsubsideerida. Vastupidi – äriühingult eeldatakse maksejõulisust ning kui see nii ei ole, siis äriühing lõpetatakse. Seetõttu ei ole mõistlik, et nende toimingute eest saadavaid liiga väik seid tasusid kompenseeritaks teiste tasude arvelt. Äriühingute all peetakse silmas äriseadustiku (edaspidi ÄS ) § 2 lõikes 1 nimetatud äriühinguid . Ennekõike on notarid toonud esile , et liiga väike tasu on sätestatud selliste äriühingute asutamise, ühinemise ja jagunemise eest , mis sõltuvad osa- või aktsiakapitali suurusest . Äriühinguid a suta vad notari juures eelkõige välismaalased, kellega tuleb suhelda võõrkeeles, kellele tuleb selgitada Eesti õiguse sisu palju põhjalikumalt ning kelle puhul on rahapesu tõkestamise reeglite täitmine, rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamine ja dokumentide kontrollimine tunduvalt keerulisem. Sama kehtib osa võõrandamise tehingu te kohta . Välismaise osa lisega lepingute puhul t uvastab notar ka seda , millised nõuded on tehingule ette nähtud välisriigi õiguses , ja kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu, vajadusel korraldab nende tõlk imise . Notarite Koja sõnul ei võõrandata praktikas sellisel juhul mitte üksnes teatud nimiväärtusega osalust, vaid osa võõrandamise kaudu ka osaühingule kuuluvat vara, mille hulka kuulub tihti ka kinnisvara. Arvestades, et müüakse vara, millel on oluliselt suurem väärtus kui osakapitali suurus, on ka notari vastutus suurem. Notarite Koja hinnangul on enam ik äriühinguid senini asutatud miinimumkapitaliga, milleks on 2500 eurot (ja mis uuemate seadusemuudatuste kohaselt võib olla alates 0,1 eurost) . Sellisel juhul a rv u tatakse näiteks osa võõrandamisel tasu minimaalväärtuse 3800 euro pealt , milleks on lepingu sõlmimisel 22,35 × 2 = 44,70 eurot + km. Eelnõuga tõstetakse õiguse minimaalväärtus küll 10 000 eurole ( vt eelnõu § 1 p unktide 3 ja 4 selgitust ), millega koosmõjus oleks tehinguväärtusest sõltuvate tasude muudatusega ( vt eelnõu § 1 p 1 7 selgitust ) notari tasu vähemalt 60 eurot. Notarite esitatud andmete kohaselt ei ole aga ka selline tasu piisav , et kat t a toiminguga kaasnevaid kulusid. Asutamiste ga seoses on 2023. a asta 1. veebruaril jõustunud seadusemuudatuse järel olukord notarite jaoks veelgi rohkem tasakaalust väljas . Alates 2023 . aasta 1. veebruarist ei ole osaühingule seadusest tulenevat minimaalse osakapitali nõuet ja asutajad saavad o saühingu asutamisel ise otsusta d a, kui suurt kapitali neil tarvis läheb. K ui äriühing asutatakse aga minimaalse võimaliku kapitaliga (1 sent), siis tuleb praegu tasu võtmisel lähtuda NotTS -i § 18 lõikest 5, mis sätestab minimaalse tehinguväärtusena 127 eurot ja sellisel juhul on asutamine NotTS -i §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli kohaselt 6 eurot (kui asutajaid on üks ). Äriühingutega seotud toimingute tasude muutmisel on lähtutud põhimõttest, et äriühingute toimingute tasu ületaks notariaaltoimingu omahinda määral, mis võimaldaks edaspidi ka sotsiaalselt oluliste toimingute ristsubsideerimist ( v t t abel 1 , milles on esitatud k indla tasumääraga toimingu omahind, NotTS- i s selle eest ette nähtud tasu ja uus tasu) . NotTS -i § 18 lõike 1 m uudatusega kehtestatakse asutamise ja o s a võõrandamise minimaalne notari tasu selliselt, et tasu võetakse tehinguväärtuse järgi, milleks on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus või võõrandatava osa suurus, kusjuures samal ajal kehtestatakse minimaalne notari tasu , milleks on 250 eurot. Ühtlasi muudetakse eelnõuga äriühingute ühinemis- ja jagunemistehingute ning äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu notari tasu arv u tamise aluseks olevat objekti ( NotTS i § 18 l õiked 2–3) . Muudatuse kohaselt arvutatakse selliste lepingute tõestamisel notari tasu üleantava vara väärtus e järgi . Juhul aga, kui ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa on üleantava vara väärtusest suurem, arvutatakse notari tasu kapitali suurus e või sissemaksete summa järgi . Notarite sõnul on üleantava vara väärtus üldjuhul teada, kuna raamatupidajatel on vastav hindamine tavaliselt juba tehtud. Samuti muudetakse NotTS i § 18 lõiget 5, mis sätestab äriühingute ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuste alampiiri ja ülempiirid äriühingute liikide lõikes. Muudatuse kohaselt kaotatakse ära tasu ülempiir kõigi äriühingute liikide puhul ja sätestatakse ühtne notari tasu miinimummäär 420 eurot. Nimetatud muudatust kohaldatakse ka äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu notari tasu määramisel. Tehinguväärtuse ülempiiri kohta kehtib edaspidi üldise sättena NotTS i § 3 l õige 7 . NotTS -i § 18 l õike 5 kohaselt on äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir praegu 127 eurot ning ülempiir 639 eurot täis- ja usaldusühingu puhul (notari tasu 2 × 19,15 = 38,30 eurot + km ) , 639 116 eurot osaühingu puhul (notari tasu 2 × 958,65 = 1917,30 eurot + km ) ning 6 390 000 eurot aktsiaseltsi puhul (notari tasu 2 × (3770,75 + 1 597,2 1) = 10 735,92 eurot + km ) . Notarite Koda on selgitanud, et kohalike äriühingute ühinemised ja jagunemised on reeglina ajamahukad, nendest veelgi enam tööd tuleb teha piiriüleste ühinemislepingutega, kus tekib muu hulgas vajadus välja selgitada ka välismaa õiguse sisu. Sageli vältab selliste lepingute koostamine mitmeid kuid, mille käigus suheldakse ka eri riikide advokaatidega ja analüüsitakse võimalusi nende soovitut lepingus kajastada. J agunemise ja ühinemise korral on tegemist vara üleandmise ühe vormiga, mistõttu on asjakohane lähtuda samasugusest põhimõttest nagu kinnisvara võõrandamise korral . NotTS -i §-s 18 eraldi tasu ülempiiri s äilitamine ei ole põhjendatud. NotTS i § 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks , kuna notari tasu miinimummäära kehtestamine kaotab vajaduse reguleerida olukorda, kus äriühingutega seotud toimingute le ei saa tehinguväärtust määrata. Ühtlasi täpsustatakse NotTS i § 18 l õike 2 1 ja l õike 5 sõnastust, võttes kasutusele ÄS-i terminoloogia, asendades selleks sõnastuse „füüsilise isiku ühinemisleping“ sõnastusega „füüsilise isiku varaga ühinemine“. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 muudetakse NotTS i § 19 lõikes 2 sätestatud abieluvaralepingu, kooseluseaduse ( KooS ) § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu minimaalset tehinguväärtust 6391 eurolt 10 000 euro le . Üldjuhul on abieluvaralepingu, KooS i § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus lepingu esemeks oleva vara väärtus. Juhul kui see jääb aga alla minimaalset tehinguväärtust, arv u tatakse notari tasu viim a se järgi. Praegu on sellise tehingu minimaalne tehinguväärtus 6391 eurot. Vastavalt tehinguväärtuste ja täistasude tabeli le on sellise tehinguväärtusega tehingu eest ette nähtud notari tasu 49,80 eurot. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt on abieluvaralepingu, KooS i § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu eest võetav minimaalne notari tasu edaspidi 120 eurot. Hinnatõus kliendi jaoks on 1 40 ,96 % . Eelnõu § 1 punktiga 1 7 muudetakse NotTS i § 22 , kus paikneb tehinguväärtuste ja täistasude tabel . Kui notari tasu seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest: 1) ühepoolse tehingu korral ühekordne täistasu; 2) kahe- või mitmepoolse tehingu korral kahekordne täistasu. Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu NotTS -i §-s 22 sätestat ud tehinguväärtuste ja täistasude järgi eurodes. Täistasu suureneb astmeliselt ehk täistasu on sama suur teatud vahemikku kuuluvate tehinguväärtuste puhul. Näiteks on täistasu 380,90 eurot kõigi tehinguväärtuste puhul, mis jäävad vahemikku 242 865,01 kuni 249 255 eurot. Täistasu on ko r relatsioonis tehinguväärtusega, olles väiksema tehinguväärtuse juures suurem ja vähenedes tehinguväärtuse kasvades. Maksimaalne võimalik täistasu on tabeli järgi 0,257 % tehinguväärtusest ning täistasu protsent tehinguväärtusest väheneb tehinguväärtuse suurenedes. Tehinguväärtuste ja täistasude tabel kehtib muutmata kujul 1996. aastast. Praeguseks toimunud hinna tõusu , s eal h ulgas keskmiste tehinguväärtuste suurenemise juures ei taga tabeli alusel arvutatav tasu enam notarile piisavat sissetulekut eeskätt väiksemate tehinguväärtuste puhul . Kõnealuse tabeli alusel arv u tatavad notari tasud peaksid aga võimaldama notaril teenida selliselt, et oleks võimalik raskusteta rahastada sotsiaalselt tundlike toimingute tasusid, mille eest ette nähtud tasu on omahinnast taotluslikult väiksem (vt t abel i t 10 , kus on esitatud t oimingu omahind ja selle katmiseks vajalik tehinguväärtus , ja tabel it 6 , milles on n äited teiste tehingute arvelt doteeritavatest tehingutest ). Kehtivas tehinguväärtuste ja täistasu tabelis tehakse järgmised muudatused: 1. Tabelis vähendatakse tehinguväärtuse vahemike arvu 43-le . Kehtivas tabelis on 112 tehinguväärtuse vahemikku, millele lisandub veel kuus vahemikku tehingutele, mille tehinguväärtus on suurem kui 639 120 eurot ja mille arvutamine käib valemi järgi. Võrdluseks on kohtutäituri seaduses sissenõude summast sõltuva te põhitasu määrade tabelis 3 4 nõude suuruse vahemikku. Kui tehinguväärtuse vahemikke on vähem, on tasu arvutami ne lihtsam ja paremini jälgitav. Samas on tehinguväärtuste vahemikud piisava sammuga selleks, et tasu oleks õiglane ja kahe tehinguväärtuse vahele ei jääks liialt suur vahe. 2 . Tabeli alguses olevaid (st väiksema tehinguväärtusega toimingute) tasusid tõstetakse rohkem ja tabeli lõpus olevaid tasusid vähem. Kui te hinguväärtus jääb vahemik k u 550 000 – 700 000 eurot , väheneb notari tasu kuni 6%. Kuna muudatuse eesmärk on suurendada väiksemates piirkondades töötavate ja valdavalt vaid väiksema tehinguväärtusega toiminguid tegevate notarite sissetulekut, on seda võimalik tagada tabeli alguses olevate tasude mõõduka suurenda misega. Selleks, et muudatus el o le ks positiiv ne mõju väiksema sissetulekuga notaritele , suurendatakse eelnõus tabeli väiksemate tehinguväärtuste täistasu sid kuni 133 %. Samas ei ole muudatus liialt koormav klientidele, kes teevad toiminguid väiksema tehinguväärtusega objektiga. Tabel 1 2 . Tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatus Tehinguväärtus Senine täistasu Uus täistasu Suurenemine 10 000 25,70 60,00 61 – 133% 15 000 30,00 70,00 20 000 37,70 80,00 25 000 45,40 90,00 30 000 53,00 100,00 35 000 59,75 110,00 40 000 69,35 120,00 45 000 78,90 130,00 50 000 83,70 140,00 55 000 93,30 150,00 60 000 98,10 160,00 65 000 112,50 170,00 32 – 56% 70 000 112,50 176,00 75 000 122,10 182,00 80 000 131,65 188,00 85 000 141,20 194,00 90 000 150,80 200,00 95 000 150,80 206,00 100 000 160,40 212,00 110 000 179,55 218,00 15 – 24% 120 000 189,15 234,00 130 000 208,35 250,00 140 000 217,90 266,00 150 000 237,10 282,00 160 000 256,25 298,00 170 000 265,85 314,00 180 000 285,00 330,00 190 000 294,60 346,00 200 000 313,80 362,00 225 000 352,10 402,00 10 – 14% 250 000 390,50 442,00 275 000 428,80 482,00 300 000 457,60 522,00 325 000 505,50 562,00 350 000 543,85 602,00 375 000 582,20 642,00 400 000 620,55 682,00 450 000 697,25 732,00 500 000 773,95 782,00 550 000 850,65 832,00 – 6–5% 600 000 908,15 882,00 650 000 958,65 932,00 700 000 1043,89 982,00 Ühtlasi muudetakse NotTS -i § 22 lõiget 2 , tehes järgmist : vii akse esimeses täistasu arvutamise valemis ( k uni 1 278 235 eurot – 958,65 eurot + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 639 120 eurot) täistasu ja tehinguväärtus vastavusse uue tehinguväärtuste ja täistasude tabeli viimase reaga: tehinguväärtus 700 000 eurot ja täistasu 982 euro t ; vähenda takse valemis paiknevaid täistasusid selguse mõttes sentide võrra . Tabelis 1 3 on esitatud kinnisvaraga seotud näidistehingu te väärtuse d. Muutuse osakaal näitab, et ennekõike jõuab suurem mõju väiksematesse maapiirkondadesse, jäädes vahemikku 36 – 111% , ja suuremates piirkondades, nagu Tallinn ja Tartu, jääb mõju v a hemikku 18 – 23%. Tabel 1 3 . Kinnisasja keskmine ostuhind Maa-ameti andmetel ja selle järgi arvutatud notari tasu kinnisasja müügilepingu sõlmimisel Kinnisvaratehingud Maakond Keskmine ostuhind Notari tasu kinnisasja müügilepingu sõlmimisel kehtiva NotTS alusel Uus notari tasu Muutuse % Tartu maakond 126 636 397,50 € 500 € 25,79% Rapla maakond 49 610 167,40 € 280 € 67,26% Pärnu maakond 104 152 340 € 436 € 28,24% Põlva maakond 46 473 157,80 € 280 € 77,44% Ida-Viru maakond 29 911 106 € 200 € 88,68% Harju maakond 192 190 608,40 € 724 € 19% Eelnõu § 1 punktiga 1 8 muudetakse NotTS -i § 25 , laiendades sätte ulatust ka muude esemete võõrandamisele , kui kohustustehing ja käsutustehing sõlmitakse eraldi. Ühtlasi suurenda takse käsutustehingu tõestamise tasu. Praegu on sätte sõnastus kitsam ja räägib üksnes asjaõiguslepingust, mida sõlmitakse asja võõrandamise korral . Notarite Koja ettepaneku kohaselt on sätte täpsustamiseks praktiline vajadus. Ka muude esemete võõrandamise korral, kui kohustustehing ja käsutustehing sõlmitakse eraldi, on vajalik sätestada selge alus notari tasu küsimiseks. Praeguse sõnastuse kohaselt, k ui asjaõiguslepingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu asjaõiguslepingu või laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 19,10 eurot. Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Eelnõu kohaselt on käsutustehingu tõestamise uus tasu 50 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 1 9 muudetakse NotTS i § 28 1 sätestatud laevakinnistusraamatu ja registerpandi ga seotud tehingute miinimumtasusid, mis kehtivad alates 2009. aastast. Praegu on n otari tasu nimetatud tehingute eest järgmine: laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot; laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot ; registerpandi seadmise kokkuleppe ning omanikuregisterpandi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot. Eelnõuga suurenda takse kõiki nimetatud miinimu m tasusid 44,1 euro t ja uus miinimumtasu on 108 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudeta kse NotTS i § 28 3 sätestatud varaloendi koostamise ja tõestamise eest ette nähtud miinimu m tasu. Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu. Praeguse regulatsiooni kohaselt ei ole see vähem kui 47,90 eurot. Eelnõuga suurenda takse nimetatud tasu 81 euro ni . Kliendi jaoks suureneb tasu 33,1 eurot. Kuigi viimastel aastatel ei ole selliseid tehinguid tehtud, on muudatus vajalik, et ajakohastada notari tasusid tervikuna. Juhul kui varaloendi koostamise ja tõestamise järele on vajadus, kulub selleks ka notari töö d ja aeg a . Eelnõu § 1 punkti de ga 2 1 ja 2 2 muudetakse NotTS -i § 29 l õike 1 punkti 4 ja lõiget 3 , ajakoh astades tasud, mis on muut u mat una kehtinud a javahemikust 1996 – 2009. NotTS -i § 29 lõikes 1 on loetletud toimingud, mille korral on notari tasu ühekordne täistasu tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi . Esimene muudatus puudutab NotTS i § 29 lõike 1 punkti 4, mis sätestab äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest võetava t tasu. Praegu on äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest võetav tasu ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot, samuti mitte vähem kui 63,90 eurot toimingu kestuse iga järgmise tunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui 319,50 eurot. Nimetatud tasu kehtib aastas t 2009. Muudatuse kohaselt on edaspidi minimaalne tasu, mida notar saab äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest , 108 eurot. Samuti on minimaalne tasu, mida notar saab toimingu kestuse iga järgmise tunni eest, 108 eurot, kuid kokku mitte rohkem kui 540 eurot. Valdavalt peetakse üldkoosolekuid väljaspool notaribürood , mille tõttu lisandub protokolli tõestamise tasule ka väljasõidu tasu. Seega suu r ene vad minimaalsed tasud äriühingu organi otsuse kohta tehtava protokolli tõestamise ja sellele kuluva aja eest 44,1 eurot. Teine muudatus puudutab NotTS i § 29 lõiget 3, kus on sätestatud toimingud, mille korral on notari tasu veerand täistasust tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi. Ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel on notari tasu praegu veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot. Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Eelnõu kohaselt on minimaalne tasu, mida notar edaspidi ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel saab, 11 eurot. T asu tõuseb 4,61 eurot. Kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest on samuti ette nähtud veerand täistasust, kui d mitte vähem kui 3 eurot. Nimetatud tasu d kehtivad vastavalt aastast 1996 ja 1998. Eelnõuga suurendatakse minimaal set tasu 5 eurole. Tasu tõuseb 2 eurot. Lisaks muudetakse NotTS i § 29 l õike 3 punkti 2, mille kohaselt on notari tasu veerand täistasust registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest. Eelnõuga nähakse ette, et säte laieneb kõigile registris õiguse järjekoha muutmise t oiming utele . Vastava toimingu tõestamis e eest on ette nähtud veerand täistasust . Muudatus on vajalik, kuna p raktikas tuleb lisaks pandiõiguse järjekoha muutmisele ette ka muude õiguste järjekohtade muutmist ( nt muud erinevad asjaõigused). Seega on vajalik luua ka alus , et õiguse järjekoha muutmise eest tasu saa da . Eelnõu § 1 punktiga 2 3 muudetakse NotTS i § 31. NotTS i § 31 sätestab kindla tasumääraga notariaaltoimingud ja nende eest võetava tasu suuruse . Eelnõuga ajakoh astatakse need tasud ning osa le tasude le ette nähtud maksimum- ja miinimummäärad. Tasud tõusevad keskmiselt 73,82% . Kindla tasumääraga notariaaltoimingute hulka lisanduvad ka volikirjade registriga seotud toimingud. Selleks muudetakse NotTS -i § 31 punkti 14 1 ja punkte 14 3 –14 6 . Näiteks nähakse volikirjade registrisse kantud andmete või seal säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamise eest ette notari tasu 6 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest. Lisaks muudetakse punktide 37 ja 43 sõnastust, tegemist on tehniliste muudatustega. Tabel 1 4 . Kindla tasumääraga notariaaltoimingute tasu muut mine Kindla tasumääraga notariaaltoimingud , NotTS -i § 31 Kehtiv tasu eurodes Eelnõuga kehtestatav u us tasu eurodes Tasu suurenemine protsentides p 1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 3,19 eurot; 3,19 6,00 88,09% p 2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 25,50 eurot; 25,50 50,00 96,08% p 3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 49,20 eurot; 49,20 120,00 143,90% p 4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 15,95 eurot; 15,95 27,00 69,28% p 5) isiku elusoleku kinnitamine – 14,35 eurot; 14,35 24,00 67,25% p 6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 15,95 eurot; 15,95 27,00 69,28% p 7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 11,50 eurot; 11,50 20,00 73,91% p 8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 14,35 eurot; 14,35 24,00 67,25% p 9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 18,20 eurot; 18,20 31,00 70,33% p 9 1 ) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot; 35,75 61,00 70,63% * 6,35 11,00 73,23% p 10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 12,75 eurot ühe korteriomandi eseme kohta; 12,75 22,00 72,55% p 11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille korral tehinguväärtust ei määrata – 42,15 eurot; 42,15 72,00 70,82% p 11 1 ) kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamine, mille korral tehinguväärtust ei määrata – 84,30 eurot; 84,30 143,00 69,63% p 12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55% p 13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 31,95 kuni 159,75 eurot; 31,95 54,00 69,01% * 159,75 272,00 70,27% p 14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot; 3,19 6,00 88,09% * 31,95 54,00 69,01% p 14 1 ) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, abieluvararegistrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine – 3,20 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest; 3,20 6,00 87,50% p 14 2 ) kinnistus- või registritoimikuga või abieluvararegistri dokumentidega tutvumise võimaldamine – 9,60 eurot; 9,60 17,00 77,08% p 14 3 ) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri, rahvastikuregistri või pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 3,20 eurot sõltumata lehekülgede arvust; 3,20 6,00 87,50% p 14 4 ) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot sõltumata lehekülgede arvust; 6,35 11,00 73,23% p 14 5 ) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri või pärimisregistri andmete väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 4,80 eurot sõltumata andmemahust; 4,80 8,00 66,67% p 14 6 ) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot; 6,35 11,00 73,23% P 14 7 ) välisriigi registrisse kantud testamentide või pärimislepingute andmete kohta päringu tegemine – 7 eurot ühe päringu kohta; 7,00 12,00 71,43% p 14 8 ) abieluvararegistri kande tegemine – 25 eurot; 25,00 43,00 72,00% p 14 9 ) abieluvararegistri kande muutmine või kustutamine – 10 eurot; 10,00 17,00 70,00% p 15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55% p 16) dokumendi kinnitamine tunnistusega ( apostill i ga ) – 22,35 eurot; 22,35 38,00 70,02% p 17) tunnistuse väljastamine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eesti Vabariigis ja Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 10 eurot; 10,00 17,00 70,00% p 17 1 ) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe tõestamine – 51,13 eurot; 51,13 87,00 70,15% p 18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud testamentide) hoiulevõtmine , iga dokumendi hoidmine ühe kuu jooksul – 24,90 eurot; 24,90 42,00 68,67% p 19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või taotluse koostamine – 31,95 kuni 76,65 eurot; 31,95 54,00 69,01% * 76,65 130,00 69,60% p 20) mereprotesti tõestamine – 78,60 eurot; 78,60 134,00 70,48% p 21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe tõestamine – 42,15 eurot; 42,15 72,00 70,82% p 22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 77,30 eurot; 77,30 131,00 69,47% p 23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 69 eurot; 69,00 117,00 69,57% p 24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine – 0,60 eurot iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku mitte vähem kui 31,95 eurot ja mitte rohkem kui 127,80 eurot; 0,60 1,00 66,67% * 31,95 54,00 69,01% * 127,80 217,00 69,80% p 25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule – 25,55 eurot; 25,55 43,00 68,30% p 26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto avamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55% p 27) testamendi tõestamine – 32,55 eurot; 32,55 55,00 68,97% p 28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 32,55 eurot; 32,55 55,00 68,97% p 28 1 ) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamine – 16,29 eurot; 16,29 28,00 71,88% p 28 2 ) notarile hoiule antud testamendi avami n e, kui testamendi avab notar, kes pärimismenetlust läbi ei vii – 32,55 eurot; 32,55 55,00 68,97% p 29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 41,50 eurot; 41,50 75,00 80,72% p 29 1 ) abikaasade vastastikuse testamendi tühistamise kohta teate koostamine ja edastamine – 25 eurot; 25,00 43,00 72,00% p 30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 65,15 eurot; 65,15 11 0 ,00 68 ,8 4 % p 31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 eurot; 6,35 11,00 73,23% p 32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 63,90 eurot; 63,90 1 10 ,00 7 2 , 14 % p 32 1 ) Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine – 42 eurot; 42,00 71,00 69,05% p 33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot; 102,25 174,00 70,17% p 33 1 ) Euroopa pärimistunnistuse tõestamine – 51 eurot; 51,00 87,00 70,59% p 34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 25,55 eurot; 25,55 44,00 72,21% p 35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55% p 36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55% p 37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55% p 38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55% p 39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine – 42,15 eurot; 42,15 72,00 70,82% p 40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 15 eurot; 15,00 26,00 73,33% p 41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 35 eurot; 35,00 60,00 71,43% p 42 ) andmete kandmine majandustegevuse registrisse – 25 eurot; 25,00 43,00 72,00% p 43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi väljastamine – 10 eurot. 10,00 20,00 100,00% Tabelis 1 5 on esitatud ülevaade 202 4 . aastal arvuliselt kõige sagedasemate kindla tasumääraga ametitoimingut e eest saadud notari tasudest. Lisatud on prognoos, milline oleks sama arvu toimingute korral notarile makstav tasu , arvestades eelnõuga muudetavaid tasumäärasid. Tabel 1 5 . Kindla tasumääraga toimingutest arvuliselt enim tehtud toimingud 202 4 . aastal Kindla tasumääraga toiming Kogutasu prognoos uue tasumääraga sama arvu toimingute korral N imetus Koguarv Kogutasu 202 4 . aastal Ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine 63 646 203 03 0 381 876 Allkirja õigsuse kinnitamine 24 202 308 575 532 444 Pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine 15 157 968 532 1 667 270 Pärimistunnistuse väljastamine 12 901 1 319 127 2 244 774 Apostilli väljaandmine 12 984 290 192 493 392 Ühtlasi täiendatakse NotTS i § 31 punktiga 44. NotTS -i § 31 punkti 43 kohaselt väljastavad notarid tõendi abielulahutuse kohta nõukogu määruse (EL) 2019/1111 alusel (edaspidi Brüssel IIb määrus ). Brüssel IIb määrus kehtib alates 01.08.2022 ja asendab varasema määruse, s.o n õukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi Brüssel IIa ). Notari d väljastavad tõendeid abielulahutuste kohta ka Brüssel IIa määruse alusel, kuid tasu selle eest pole selge lt regul eeritud . Seni on notarid tasu võtnud analoogia korras NotTS -i § 31 p unkti 33 alusel. Õigusselguse huvides täiendatakse kindla tasumääraga notariaaltoimingute loetelu, lisades tasumäära tõendite le , mis on väljastatud Brüssel IIa määruse alusel. Notari tasu tõendi kinnitamise ja väljastamise eest on sarnaselt Brüssel IIb määruse ga 20 eurot sõltumata lehekülgede arvust. Eelnõu § 1 punktiga 2 4 täiendatakse NotTS -i §-ga 31 4 , et reguleerida tasu võtmist volikirjade registri toimingute eest. Volikirja tõestamise ja volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamisega seotud volikirjade registri kande tegemise eest eraldi tasu ei võeta. Samuti ei võeta tasu volikirjade registrisse kantud andmetega tutvumise eest, kui volikirjade registrisse kantud andmetega soovitakse tutvuda tehingu tegemise ajal või volikirjade registrisse kantud andmeid kontrollitakse volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamise käigus. Eelnõu § 1 punktiga 2 5 muudetakse NotTS i § 33 2 lõikeid 1 – 2. Muudatuse eesmärk on ajakoh astada notari tasu abielu sõlmimise, abielu lahutamise ja abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise eest. NotTS i § 33 2 lõike 1 kohaselt on notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest 64 eurot. Tasu hõlmab ka abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ja kande tegemist. 64 eurot on notari tasuks ette nähtud ka abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise eest ( NotTS -i § 33 2 l õige 1 1 ). NotTS -i § 33 2 lõikes 2 on sätestatud 45-eurone notari tasu olukorraks, kui notarile on esitatud avaldus abielu sõlmimiseks , lahutamiseks või abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimiseks ja notar on avaldajaid nõustanud ettenähtud korras, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel nimetatud toiminguid ei järgne. Eelnõuga suurendatakse NotTS i § 33 2 lõigetes 1 ja 1 1 sätestatud 64-euro st tasu 109 eurole. Edaspidi on abielu sõlmimise, abielu lahutamise ja abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimine notari juures 45 euro t kallim. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingu ärajäämise eest makstav 45-eurone tasu on edaspidi 77 eurot ja muutub kliendi jaoks 32 eurot kallimaks. Riigikogu menetluses oleva r iigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõuga nähakse ette abielukande ja abielu lahutamise kande eest tasutava riigilõivu tõus. Abielukande riigilõiv tõuseb 30 eurolt 70 eurole ja abielulahutamise kande riigilõiv tõuseb 50 eurolt 90 eurole. Arvestades, et notari tasu hõlmab lisaks abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmisele ja seaduses ettenähtud nõustamisele ka vastava kande tegemist, on tasu tõus vajalik. Tabel 1 6 . Notari kinnitatud abielude sõlmimiste ja lahutamiste arv aastatel 2019–202 4 Eelnõu § 1 punktidega 2 6 ja 2 7 muude takse NotTS i § 35 lõiget 1 ja täiendatakse paragrahvi lõikega 3. Muudatuse ga suurendatakse ärakirjade valmistamise lehekülje tasu keskmiselt 72,75% ja lisatakse täpsustus, et PärS-i § 165 lõike 6 alusel kehtestatud notari ametitoimingute tegemise korras ettenähtud ärakirja ja ärakirjaga kaasnevate tegevuste eest eraldi tasu ei võeta . Notari tasu ärakirjade valmistamise eest tõstetakse järgmiselt: iga A3 - lehekülje eest on notari tasu praeguse 0,31 euro asemel 0,5 eurot ja iga A4 - lehekülje eest praeguse 0,19 euro asemel 0,35 eurot . Pär S ist tulenevate notari ametitoimingute tegemise kor ra § 13 l õike 6 kohaselt on pärandist loobumise avalduse tõestamise a valduse ärakirja valmistami n e ja edastami ne tasuta . S amuti on tasuta pärandi vastuvõtmise avalduse ärakirja edastami ne . Nimetatud korra § 16 l õike 3 kohaselt ei võeta tasu ka inventuuri n õude ärakirja valmistamise ja edastamise eest. Notarite Koja ettepanekul muudetakse NotTS i ja sätestatakse seaduse s kõigi Pä rS- i st tulenevate notari ametitoimingute kohta põhimõte , et ärakirjade valmistamise, kinnitamise ega edastamise, saatmise või lisamise eest tasu ei võeta. Muudatus on põhjendatutud , ses t pärimismenetluse tasud kalline vad ja ülalnimetatud dokumentide ärakirjade puhul ei ole tegemist mitte inimeste sooviga dokumendi st ärakirja saada , vaid notaritele kehtestatud menetluse läbiviimise korra st tuleneva vajadusega. Eelnõu § 1 punkti de ga 2 8 ja 29 täienda takse NotTS i § 36 . Muudatuse eesmärk on ajakoh astad a väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu tunnitasu ja notari isikliku sõiduvahendi kasutamise tunnitasu ja täpsustada, et notaril on õigus sellisele tasule ka siis, kui notariaaltoimingut ei saa notarist sõltu m at ut el asjaoludel teha. Kuna see on sotsiaalselt oluli n e teenus, ei pea selle eest saadav tulu ületama notari tehtud kulu, kuid notarile tuleb selle teenuse osutamise eest maksta mõistlikku tasu ( v t tabel it 1 , milles on esitatud k indla tasumääraga toimingu omahind, NotTS i s selle eest ette nähtud tasu ja uus tasu) . Not S i § 11 lõike 1 kohaselt on notari töökoht tema büroo. Väljasõidu eesmärk on teha notariteenus kättesaadavaks ka neile, kellel ei ole füüsiliselt võimalik ise büroosse minna. Muudatuse mõju peab olema selline, et teenust sooviv isik ei kasutaks seda kui mugavusteenus t : praeguse tasumäära juures on kliendile odavam notar endale koju kutsuda kui võtta ette sõit notaribüroosse või kasutada kaugtõestamist . Tabelis 1 7 on esitatud väljaspool notaribürood tehtud toimingute arv aastatel 2022 – 202 4 maakonniti . Tabel 1 7 . Väljaspool notaribürood tehtud ametitoimingute arv aastatel 2022 - 202 4 NotTS -i § 36 lõike 2 kohaselt tasutakse praegu väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest notarile toimingu tegemiseks kulutatud lisa aja eest 3,80 eurot tunnis. Eelnõuga suurenda takse tasu 14 eurole tunnis. Näiteks, kui notar teeb notariaaltoimingu väljaspool notaribürood ja kulutab inimese juurde kohapeale ja tagasi sõiduks kokku kaks tundi, on tal õigus küsida tasu NotTS i § 36 l õigete 2 ja 3 alusel kokku 15,2 eurot (3,8 eurot × 2 tundi + 3,8 eurot × 2 tundi ). Eeldusel, et auto keskmine kütusekulu on 7 l iitrit 100 k ilomeetri kohta ja läbitav vahemaa on 100 km, on kulu kütusele vähemalt 12 eurot. Pärast notari t asude suurenda mis t on notaril võimalik kirjeldatud näite põhjal saada tasu kokku 56 eurot (14 eurot × 2 tundi + 14 eurot × 2 tundi = 56 eurot ). Alates 1. jaanuarist 202 5 on tunnitasu alammäär 5,31 eurot . Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 202 5 . aasta esimeses kvartalis 2011 eurot . Kuna notarile esitatavad nõuded, töö iseloom ja vastutus on sellised, mille eest tuleks maksta keskmisest kõrgemat palka, on põhjendatud suurendada notari tasu väljasõidu eest sel määral , et see ületaks keskmis e brutotunnipal ga . Võrdluseks , kohtutäiturile tuleb teatud täitetoimingute tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood alates teisest tunnist tasuda lisatasu, mille suurus on 40 eurot tunnis . NotTS -i § 36 lõikes 3 sätestatakse, et notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile praegu lisaks 3,80 eurot sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest. Eelnõuga suurenda takse tasu 14 eurole sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest. Notari tasu 3,80 eurot tunnis sõiduvahendi kasutamise eest on NotTS- i s sätestatud juba 1998. aastal ja on seni püsinud muutumatu na . Praeguste hindade juures saab notar sõiduvahendi kasutamise ühe tunni tasuga maksta u mbes kahe liitri kütuse eest (bensiin 95), millega ei saa ühte tundi sõita . S eega ei saa notar isikliku sõiduvahendi kasutamisel tehtud otseseid kulutusi tagasi. A dvokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kor ra kohaselt makstakse riigi õigusabi osutanud advokaadile sellega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta . Näiteks , 80 kilomeetri läbimise eest on õigus küsida hüvitist 24 eurot. Läbida 80 kilomeetri t , alustades ja lõpetades sõidu asulas , on küll realistlik suurusjärk, kuid päris ühest võrdlust siinkohal siiski teha ei saa . Riigi õigusabi osuta va advokaadi ja notari isikliku sõiduvahendi kasutamise eest makstava hüvitise alused ei ole ühtsed , ent näide on sobiv mõistmaks, et 3,80 eurot sõiduvahendi kasutamise ühe tunni eest ei ole kindlasti enam piisav ja tasu on vaja ajakohastada . Lisaks ei ole notarite sõnul harvad sellised olukorrad, kus notar sõidab soovitud asukohta väljaspool bürood notariaaltoimingut tegema, kuid tehing jääb mingil põhjusel ära. Näiteks ei ole teenust tellinud isikut kodus ja ta ei ole kättesaadav või ei ole isik, kellele teenus telliti, toimingu tegemisega nõus või ei mõista selle sisu. Ka sellisel juhul on notar teinud kulutusi ja tal on õigus nii sõidukulu kui ka väljaspool tööaega kulutatud aja hüvitamisele. Kuna NotTS -i § 36 sõnastus lähtub notariaaltoimingu tegemisest, täpsustatakse eelnõuga, et väljasõidu kulud ei sõltu notariaaltoimingu tegemisest. Juhul kui toiming jääb notarist sõltumat utel põhjustel ära, tuleb teenuse tellijal tekkinud kulud siiski seadusega ettenähtud ulatuses tasuda. Eelnõu § 1 punktiga 3 0 muudetakse NotTS i § 40 lõi k e 2 punkti 4. Tegemist on tehnilise muudatusega. NotTS -i § 40 lõikes 4 nimetatud „notariaalregistri ja tasuregistri numbreid“ muude õigusaktide kohaselt enam ei eksisteeri ja selle asemel on kasutusel termin „ametitegevuse raamatu number“ . Sellekohane asendus tehakse ka NotTS- i s . Eelnõu § 1 punktiga 3 1 muudetakse NotTS -i § 40 2 lõi keid 1 ja 2 . Muudatusega lis atakse notari tasu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamise juhtude loetelu sse reaal servituu di seadmine ja omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine . Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda NotTS- i s nimetatud juhtudel notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Sellisteks juhtudeks on näiteks volituse tühistamise tõestamine, testamendi tõestamine ja pärimismenetlusega seotud avaldused . Juhul kui isik vabastatakse notari tasu maksmisest kas osaliselt või täielikult, hüvitab saamata jäänud tasu notarile Notarite Koda. E elnõu kohaselt hakkab reaalservituudi tasu olema 238 euro t ( v t eelnõu § 1 punktide 6 ja 7 selgitust ) . NotTS -i § 40 2 lõikes 1 esitatud loetelu täiendatakse juhuks , kui füüsilisel isikul, kes oma kinnistuga tehingus ei osale, tekib ootamatu vajadus näiteks oma kinnistule juurdepääsuks ja kelle puhul võib se rvituudi seadmise eest notari tasu maksmine mõjutada liht s at igapäevast toimetulekut . Kuigi kirjeldatud juhtum e id on tõenäoliselt mõni üksik, on siiski otstarbekas luua selliseks puhuks võimalus taotle da tasust vabastamist . Samuti lisatakse võimalus taotle da vabastus t omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamise eest makstavast tasust. See v õimalus on olemas ka praegu, muudatusega lisatakse võimal us vabastust taotleda ka ühise avalduse tõestamise eest. T asust vabastamise taotlus esitatakse elukohajärgsele maa - või linnakohtule . Ühtlasi kaotatakse praegusest NotTS -i § 40 2 lõike 2 sõnastusest viide linnakohtutele, kuna neid Eesti kohtusüsteemis 2006 . a asta 1. jaanuarist enam ei ole . Tegemist on tehnilise muudatusega. 3. 2 . Asjaõigusseaduse muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse asjaõigusseadust. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse AÕSi §-i 346 lõikega 3, mis sätestab tingimused, mille puhul ei pea eluasemelaenu refinantseerimisel hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema varasemalt nõutud notariaalselt tõestatud vormis, vaid peab olema vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis. Muudatuse kohaselt pe ab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis, kui võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele. VÕS § 402 lõike 2 kohaselt on e lamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping tarbijakrediidileping , mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine. Valdavalt refinantseerivad eluasemelaene suuremad pangad ehk krediidiasutused. Lisaks on krediiditurul krediidiandjad, kes annavad samuti hüpoteegi tagatisel eluasemelaene. Sätet kohaldatakse nii krediidiasutustele kui ka teistele krediidiandjatele, kellele Finantsinspektsioon on andnud loa tegutseda hüpoteekkrediidiandjana. Lisaks kehtestatakse tingimus, et tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist peab jääma samaks. See tagab, et tagatisvara omanikule peaks olema tagatud vähemalt ühekordne notaripoolne nõustamine. Krediidiandja, kellele antakse hüpoteek üle, peab tagama, et tagatiskokkulepe ei too kliendile kaasa negatiivseid lisatagajärgi. Võib eeldada, et klient valib uue krediidiandja soodsama laenuintressi järgi ning lõppotsuse teeb klient. Krediidiandja peab siiski järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega või kliendile panna negatiivseid lisakohustusi. Muudatuse kohaselt peab tagatiskokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis ning AÕSi § 338 lõike 2 kohaselt on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. Muudatuse eesmärk on vähendada eluasemelaenude refinantseerimisel tarbijale tekkivaid kulusid ja elavdada seeläbi konkurentsi laenuturul. 3. 3 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse täiendamine §-ga 24 1 Arvestades muudatuse mõju eluasemelaenuturule, on otstarbekas pärast eelnõu seadusena rakendamist teha muudatuse järelhindamine . Seadusesse lisatakse rakendussäte eelnõukohase muudatuse järelhindamise kohta. Kuna eelnõul on suhteliselt suur mõju ning sellele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust eelnõu kiireloomulisuse tõttu, siis on kohustus kavandada muudatuse järelhindamine . Järelhindamise näol on tegemist seaduses sätestatava kohustusega teatud aja möödudes analüüsida, kuidas seadusemuudatus praktikas rakendus (kontrollida eesmärgi saavutamist ja mõju). Tagantjärele tuleks analüüsida, kas muudatus avaldas mõju eluasemelaenude refinantseerimisele ja intressimääradele. Samuti seda, kas kohtupraktika näitab vaidluste arvu suurenemist. Eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkulepetele notariaalse tõestamise nõude kaotamise mõju ja tulemuslikkust on kõige pädevamad analüüsima Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. Järelhindamise käigus tuleks 2028. aasta lõpuks hinnata eluasemelaenu refinantseerimise tagatiskokkulepete notariaalse tõestamise nõude kaotamist. 3. 4 . Notariaadiseaduse muutmine Eelnõu §-ga 4 muudetakse notariaadiseadust . Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse NotS -i § 8 lõiget 4. Muudatusega sätestatakse notari ametisoleku vanuse ülempiiriks 70 eluaastat. Praeguse regulatsiooni kohaselt nimetatakse notar ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib justiits -ja digi minister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse veel kuni kümneks aastaks, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks. See tähendab, et notar, kelle pensioniiga on saabumas ja kes soovib notarina töötamist jätkata, peab esitama justiitsministrile sellekohase taotluse. Justiits -ja digi minister peab iga kord hindama, kas notari ametisoleku aja pikendamine on põhjendatud ja kui on, siis mitme aasta võrra. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib n otari ametiaega pikendada kuni kümne aasta võrra. Notari ametisolekule vanuselise piiri seadmi ne on võrdsuspõhiõiguse riive. Eesti Vabariigi p õhiseaduse (edaspidi PS ) § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi pii r ata ainult kooskõlas põhiseadusega ja PS -i § 12 keelab isiku diskrimineerimise. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika põhjal hinnata abinõu sobivus e ja vajalikkus e järgi ning vajadusel ka kitsamas tähenduses proportsionaalsus e ehk mõõdukus e järgi . Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, aga ka eesmärkide tähtsust. Võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS ) § 9 sätestab erandid diskrimineerimiskeelust. VõrdKS ei piira selliste seadusega kooskõlas olevate meetmete rakendamist, mis on vajalikud avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise, teiste inimeste õiguste või vabaduste kaitseks. Selliselt rakendatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Eelnõu raames on kaalutud , kas jääda kehtiva regulatsiooni juurde ehk jätta notaritele võimalus taotleda justiits -ja digi ministrilt ametiaja pikendamist kuni kümme aastat, kas vabastada notar pensioniea saabudes ametist , või kaotada igasugune ametisoleku ajaline piirang. Välja kujunenud praktika kohaselt taotletakse ametiaja pikendamist enamasti kuni viie aasta kaupa. O n esitatud ka taotlusi, milles palutakse pikendada ametiaega korraga kümme aastat, aga seni on selliseid taotlusi rahuldatud osaliselt. See on tingitud sellest, et kehtiva regulatsiooni kohaselt peab olema täidetud kaks kriteeriumit: notar peab esitama avalduse ning notari ametiaja pikendamine peab olema vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks. Notari ametiaja pikendamisel hinnatakse ametitoimingute arvu, notarite arvu tööpiirkonnas, notari osalemist koolitustel, tema kohta kaebuste või distsiplinaarasjade esinemist. Viidatud loetelu ei ole ammendav . Lisaks tuleb rõhutada , et õiguskäibe vajadust on keeruline ette näha. Seda ennekõike põhjusel, et notarite töömaht ja tulu sõltu vad riigi majanduslikust olukorrast tervikuna – majanduskasv u ajal on ka notarite töökoormus suurem. Samuti vastupidi , majanduslangus vähendab otseselt ka notarite töökoormust. Eesti ga sarnane regulatsioon kehtis varem ka Leedus, kuni Leedu konstitutsioonikohus leidis, et Leedu notariaadiseaduse sätted, mille kohaselt oli justiits - ja d igi ministrile antud õigus oma äranägemisel pikendada notari volitusi või jätta need pikendamata, tuleb lugeda põhiseadusvastaseks, kuna ei ole kooskõlas isiku töö- ja äritegevust puudutava valikuvabadusega. Samuti leidis kohus, et nimetatud regulatsioon on vastuolus isikute võrdõiguslikkuse põhimõttega, kaldudes kõrvale ka õigusriigi põhiseaduslikkuse põhimõttest. Eelnõu väljatöötamise käigus arutati ka võimalust vabastada notar ametist pensioniea saabumisel. 2023. aasta andmetel on Eestis keskmine eluiga 78,8 aastat. Arvestades nii keskmist eluiga kui ka senist võimalust ametiaega pikendada, ei oleks selline lähenemine põhjendatud ega vastaks notarite ootustele. Samuti kaaluti ühe võimaliku lahendusena notari ametisoleku vanuselise piiri kaotamist. Ka seda lahendust ei peetud sobivaks . Nii nagu kohtunikel, võib ka notarite l pidada vanuse ülempiiri sätestamise eesmärgiks notari usaldusväärsuse tagamist. Notari põhiülesanne on tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlus i . S elle tööga kaasneb suur vastutus. Vanuselise piiri kaotami sega kaasneb oht , et kahjustada võivad saada teiste inimeste õigused , kui ametis oleva notari kvalifikatsioon kõrge ea tõttu ootamatult ja kiiresti halveneb . 70 aasta vanusepiir on valitud EL -i liikmesriikide praktika põhja l, arvestades seejuures notari ameti iseloomu ja sellega kaasnevat vastutust. Lisaks on arvesse võetud keskmise oodatava eluea andmeid ja tervena elatud aastate arvu. Ka Notarite Koda toetab notarite 70 aasta vanusepiiri kehtestamist. Ebavõrdse kohtlemise vältimiseks on eelnõus pakutud välja, et notari ametisoleku vanuse ülempiir on kõigil ühe sugune ja 70-aastaseks saamisel vabastatakse notar ametist. Kohtute seaduse § 48 kohaselt on kohtunike teenistusvanuse ülemmäär 67 aastat, kui kohtute seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib Riigikohtu üldkogu kohtute haldamise nõukoja ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta esimese ja teise astme kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul, kui selleks on õigusemõistmise korra kohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi. Seletuskirjas on öeldud, et ametiaja pikendamine on pigem erand kui reegel. Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist kuulu b 22 Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogusse . Notarite Koda edastas vastavatele liikmesriikidele küsimuse, kas riigis on notari ametikohal tegutsemiseks seadusega ette nähtud vanusepiir. N otarite maksimaalne vanusepiir 70 aastat kehtib 14 riigis. Ne ed on Austria, Belgia, Tšehhi, Prantsuse, Kreeka, Holland, Horvaatia, Poola, Läti, Leedu, Saksamaa, Portugal, Hispaania ja Sloveenia. Ungaris on vanusepiiriks 65 aastat, Luksemburgis 72 aastat, Itaalias 75 aastat ja Slovakkias 67 aastat. Bulgaarias ja Maltal ei ole notarile kohustuslikku pensioniiga kehtestatud. Rumeenias ei ole samuti kohustuslikku pensioniiga, kuid pärast 75. eluaastat peavad notarid esitama igal aastal arstitõendi tõendamaks, et notar on vaimselt ja füüsiliselt võimeline ametis jätkama. Eeltoodust saab järeldada, et notaritele maksimaalse vanusepiiri seadmine on tavapärane praktika ka teistes EL -i liikmesriikides. Eeltoodu tõttu soovitaksegi eelnõuga kehtestada kõigile notaritele võrdselt ametisoleku ülempiiriks 70 eluaastat ja 70-aastaseks saamisel vabasta da notar ametist. Kehtiva regulatsiooniga võrreldes saavad notarid edaspidi töötada senisest kauem. Ühtlasi kaob justiits - ja digi ministril õigus otsustada, kas võimaldada notaril ametis jätkata või mitte. Kõigi notarite ja Notarite Koja jaoks on edaspidi üheselt selge, millal notar ametist lahkub ja on vaja vaba ametikohta täita. Muu hulgas vähendab selline muudatus justiits - ja digi ministeeriumi töökoormust, kuivõrd enam ei pea iga avaldust eraldi menetlema ja seisukohta kujundama. Notarite le , kelle ametisoleku aega on justiits - ja digi ministri käskkirjaga pikendatud kauemaks kui 70 eluaastat, jääb kehtima käskkirjas määratud tähtaeg. Notari ametisolekule vanuselise piiri seadmine tuleneb asjaolust, et notari ametikohaga kaasneb suur vastutus – igal notari tehtud ametitoimingul on õiguslikud tagajärjed, mistõttu on tegemist kõrget õiguslikku kvalifikatsiooni nõudva ametiga. Arvestades nii notarite praegust ameti soleku aega kui ka asjaolu, et tegemist on ametiga, mi llel o n isiku õigustele otse ne mõju, on 70. eluaasta ks ametisoleku ülem piiri seadmine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi saavutamiseks. PS -i § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Eelnõuga tehtav muudatus ei takista vabalt valida elukutset või tegevusala, vaid piirab töö iseloomust lähtuvalt konkreetses ametis tegutsemise aega. Notari ametist vabastamise korral ei ole takistatud tööturul liikumine . Pärast ametitegevuse lõpetamist on notaril võimalik tegeleda näiteks õigusnõustamisega või rakendada oma varasemat töökogemust muul moel ja mõnes teises töövaldkonnas. Ka notari asendajana tegutsemine on üks võimalus oma senis t kompetentsi rakenda da . Seega ei tähenda vanuselise piiri saabumine notari jaoks automaatselt seda, et tema töö elu on lõppenud. Nimetatud asjaolu kinnitab omakorda seda, et valitud mee tme korral on riive mõõdukas. Praktikas tähendab senine ametiaja regulatsioon, et mõni notar esitab ametiaja pikendamise taotlus e justiits - ja digi ministrile mit u kor da ja see põhjustab iga kord notarile stressiolukorra, kuivõrd ei ole võimalik ette näha, kas taotlus rahuldatakse. Notaril ei ole enne justiits - ja digi ministri otsuse teadasaamist võimalik oma ametitegevuse jätkamise või ametist lahkumisega seotud toimingute korraldamisel lähtuda mingitest objektiivsetest asjaoludest, et ennustada taotluse rahuldamist või rahuldam ata jätm ist. Seega ei ole k ehtiva regulatsiooni kohaselt võimalik notari ametist lahkumise aega üheselt prognoosida, mis omakorda loob ebakindla olukorra ka Notarite Kojale kandidaaditeenistuse korraldamisel , samuti notarikandidaatidele ametisse asumise võimaliku aja kavandamisel. Notari kandidaaditeenistuse korraldamisega kaasnevad Notarite Kojal märkimisväärsed kulud, mille tõttu on oluline seda planeeri da . Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS ) § 7 l õige 1 1 reguleerib vanaduspensioni õiguse teket isikutel, kes on sündinud aastatel 1953 – 1960. Selle kohasel tekib 1953. aastal sündinud isikul vanaduspensioni õigus 63 - aastaselt ning 1959. aastal sündinud isikul 64 aasta ja kuue kuu vanu selt. Seetõttu täitub ühel juhul notari ametiaja maksimaalsel pikendamisel kümme aastat 73 - aastaselt ning teisel juhul 74 aasta ja kuue kuu vanu selt. Seega toob juba kehtiv regulatsioon ilmekalt esile ebavõrdse kohtlemise probleemi. Uue regulatsiooni korral saavad ka notarikandidaadid parema ülevaate, millal ja millises piirkonnas võidakse korralda da notari ametikoha täitmise konkurss. Joonisel 4 on näidatud praegu ametis olevate notarite keskmise vanuse muutus kuni 2039 . aastani . Notareid on Eestis 86, nende keskmine vanus on 54 aastat . A lla 39-aastaseid ei ole , 40 – 49-aastaseid on 27 , 50 – 59-aastaseid on 41 , 60 –6 9-aastaseid on 17 ja üks notar on 70-aastane. left 190500 0 0 Joonis 4 . Notarite keskmise vanuse muutumine kuni 2039. aastani Võrdluseks, 202 4 . aasta alguse seisuga on Eestis kohtuniku ametikohti 25 6 , neist täidetud on 24 6 kohta. Ametis olevate kohtunike keskmine vanus on 202 4 . aasta alguse seisuga 49 aastat. Kõige rohkem on 40–49-aastaseid kohtunikke (9 7 ) , 50–59-aastaseid kohtunikke on 8 1 ja 30–39-aastaseid 3 8 . Vähemalt 60-aastaseid kohtunikke on 30 ja alla 30-aastaseid kohtunikke ei ole. Ka kohtute 2022. aasta aastaraamatus on esile toodud ulatuslik kohtunike põlvkonnavahetuse probleem, kuivõrd üha enam süveneb mure kohtunikkonna järelkasvu leidmise pärast. Sama probleem võib oodata ka notariaati. Notari a metiaja ülempiir i määramine taga b kõigi notarite läbipaistva ja ühetaolis e kohtlemis e ning annab notarile kindla teadmise, millal ta ametist vabastatakse. Notarite Kojal võimaldab kindel ametiaja ülempiir paremini kavandada notari kandidaaditeenistuse ja uute konkursside korraldamist . Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse NotS i § 16 pealkirja. NotS -i § 16 pealkiri on „Dokumentide säilitamine“ . Eelnõuga täiendatakse NotS-i § 16, millega kehtestatakse ka salvestiste säilitamise tähta eg . Kuigi arhiiviseaduse § 2 l õike 1 kohaselt on dokument mis tahes teabekandja, täiendatakse õigusselguse mõttes pealkirja selliselt, et salvestis on eraldi välja toodud. Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse NotS i § 16 l õi g et 3. Kehtiva seaduse kohaselt võib justiits - ja digi ministri korralduse l teha notari dokumentide ülevõtmise kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale. Lisaks võib justiits - ja digi ministri korraldusel teha teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalik alustatud toimingute lõpuleviimiseks. Dokumentide ülevõtmise algatamiseks edastab Notarite Koda justiits - ja digi ministeeriumile dokumendi, milles on ettepanek anda dokumendid üle teisele notarile , üleantavate dokumentide loetelu ja tea b e , et üleandmine on kooskõlastatud notariga. Enamasti edastatakse ettepanekud juhul, kui notar on lõpetanud ametitegevuse või asunud tööle teise piirkonda. Ettepanekule eelneb Notarite Ko j a suhtl us teise piirkonna notaritega, et üleandmine kooskõlastada. Justiits - ja d igi ministri korraldus vormistatakse käskkirja g a ning edastatakse Notarite Kojale ja notarile. Arvestades, et Notarite Koda koondab kogu dokumentide üleandmist puudutava info rmatsiooni ja suhtleb vajalike osa listega , et leida parim lahendus , ei ole täiendav justiits - ja digi ministri korraldus dokumentide üleandmiseks praktikas vajalik . Muudatuse kohaselt saab Notarite Koda vajaliku korralduse vormistada edaspidi ise ja edastada selle justiits - ja digi ministeeriumile teadmiseks. Muu hulgas vähendab muudatus ka Justiits - ja D igi ministeeriumi töö koormust. Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse NotS-i § 16 lõikega 6 . Eelnõu § 4 pun k tiga 1 täiendatakse TõS-i selliselt, et notaritel on õigus tõestamistoimingut salvestada. Kuivõrd salvestise säilitamise tähtaeg peab olema kehtestatud seaduse tasandil, täiendatakse paragrahvi selliselt, et kaugtõestamise ga seotud salvestist säilitatakse kümme aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 l õigete 4 ja 5 ning § 149 esimese lause kohaselt on tehingust ja seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat , mille tõttu salvestise säilitamise ajaks sätestatakse kümme aastat. Eelnõu § 4 punktiga 5 täiendatakse NotS i § 29 l õi g et 3 punktiga 8 4 . NotS-i § 29 lõike 3 punkti 8 3 kohaselt väljastavad notarid tõendi abielulahutuse kohta nõukogu määruse (EL) 2019/1111 alusel (edaspidi Brüssel IIb määrus ). Brüssel IIb määrus kehtib alates 01.08.2022 ja asendab varasema määruse, s.o n õukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi Brüssel IIa ). Notari d on väljastanud analoogia korras tõendeid abielulahutuste kohta ka Brüssel IIa määruse alusel, kuid seni puudub selle kohta kehtivas notariaadiseaduses selge alus. Õigusselguse huvides täiendatakse notari ametitoimingute loetelu, lisades eraldi punktina (punkt 8 4 ) tõendi väljastamise Brüssel IIa määrusel alusel. Eelnõu § 4 punktiga 6 muudetakse NotS i § 29 l õike 3 p unkti 10 . NotS i § 29 lõike 3 p unkti 10 kohaselt on kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine ametitoiming . Aastate jooksul on lisandunud ka teisi registreid, millega notar võimaldab inimestel tutvuda . Seega lisatakse ametitoimingute loetellu ka abieluvararegistrisse ja pärimisregistrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine . Eelnõu § 4 punktiga 7 täiendatakse NotS -i § 32 lõikes 3 sätestatud notari ametiteenuste loetelu, määrates ametiteenusena ka notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamise ja ametitoimingu käigus tehtava suulise võõrkeelde tõlkimise. Ametiteenuste osutamine on notarile vabatahtlik ja andmed selle kohta, milliseid ameti t eenuseid notar osutab, avaldatakse Notarite Koja veebilehel . Notari tasu ametiteenuse osutamise eest lepitakse kokku enne teenuse osutamist notari ja teenuse taotleja vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis . Tõ S -i § 5 l õi g e 2 lubab notaril tõestamistoimingu taotleja soovil koostada notariaalakti või märke muus keeles, kui notar seda keelt piisavalt valdab. Vaatamata sellele, et tegemist on suure tööga, ei ole NotTS- i s selle eest tasu ette nähtud . See tähendab, et klient, kes soovib võõrkeel s e t notariaalakti või -märget, saab selle notarilt tasuta. Ent i ga dokumendi tõlkimine võõrkeelde on notaribüroo le kulu, isegi kui dokumendi teksti on vaid mõn i lehekül g . Seetõttu on põhjend at ud sätestada võimalus saada dokumendi võõrkeeles koostamise eest kokkuleppelist tasu. Selline lähenemine on notari ja kliendi jaoks paindlik. Näiteks on notaril võimalik selle töö eest leppida kokku soodsam hin d , kui üks lepingupool on püsikliendis t kinnisvaraarendaja või asutus, kes käib notari juures mitmeid sama sisuga lepinguid sõlmimas . Nii nagu notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamise eest, nähakse eelnõuga ette ka notari võimal us saada tasu ametitoimingu käigus tehtava suulise võõrkeelde tõlkimise eest. Ka suulise tõlke puhul on vajalik, et notar saaks paindlikult oma tööd korraldada ja tõlke mahu järgi leppida kliendiga kokku selle eest võetav a tasu. Toimingu tegemisel on t õlkimi ne notari le lisa teenus , mida notar sõltuvalt oma keeleoskusest osutab ka praegu , kuid m uudatus võimaldab notaril tõlkimise eest edaspidi ka tasu saada. Eelnõu § 4 punktiga 8 muudetakse NotS -i § 44 l õike 2 punkti 6 . Not S -i § 44 l õike 2 punkti 6 järgi eraldab Notarite Koda oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast sõltu mat u tel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks. Kuna teenimisvõimalused erinevad olene valt notari tööpiirkonna st väga suurel määral , ei pruugi notari tasude ajakoh astam ise mõju olla väiksemates tööpiirkondades alati piisav, et notarite ametitegevust sujuvalt korraldada. Näiteks võivad majanduse kõikumised tekitada ajutist raskust piirkondades, kus ei ole olnud võimalik oma eelarves se selleks tagavara koguda . Samas on oluline tagada piirkonnas notari teenuse kättesaadavus ja vajadusel raskustesse sattunud notarit toetada. Arvestades, et notarite sissetulekud on piirkonniti väga erinevad – notarite aastakäibed erinevad kohati lausa mitmekordselt – , on otstarbekas, et Notarite Koda jätkab vajadusel notarite toetamist ja teeb seda ka juhul, kui vastavas tööpiirkonnas on notari ametisolek elanike teenindamiseks vajalik, mitte üksnes hädavajalik (vt ka eelnõu § 2 p unkti 9 selgitust ). Seega muudetakse NotS i § 44 l õike 2 p unkti 6 sõnastust ja asendatakse sõna „hädavajalik“ sõnaga „vajalik“. Eelnõu § 4 punktiga 9 täienda takse NotS- i § de ga 44 5 ja 44 6 . Paragrahviga 44 5 täpsusta takse notaritele kohustusliku maksena kehtestatava Notarite Koja liikmemaksuga seonduv. Notarite Koda ei rahastata riigieelarvest, vaid notaribüroo sissetuleku põhjal arv u tatud liikmemaksudest. Liikme maksu regulatsioon on kehtivas seaduses väga üldine – Notarite Koda kehtestab oma eesmärkide täitmiseks kohustuslikud maksed, mida notarid Notarite Kojale maksavad. Notariaat on senise digiarenguga olnud kogu maailmas eeskujuks ning toetanud digitaalset asjaajamist ja avalike registrite arengut. Samas on i nfosüsteemide ülalpidamise ja arendamise kulud kallinenud ja Notarite Koda on kinnitanud, et rahapuudus on hakanud pidurdama innovatsiooni. Arvestades, et notari tasude süsteemi ajakoha stamine suurend ab notarite sissetulekut ja seeläbi ka Notarite Koja sissetulekut, leevendatakse mit ut murekoh t a . Eelnõu võimaldab Notarite Kojal vajalikus mahus koolitada praeguseid ja tulevasi notareid ning samuti arendada e-teenuseid, et väga hea kvaliteediga taskukohane notari teenus oleks kättesaadav üle Eesti . Küll aga võib mõnes väiksemas piirkonnas siiski tekkida olukord, kus notari sissetulek ei ole tegevuse jätkamiseks piisav. Selliseks puhuks kavandatakse Notarite Kojal e edaspidi suuremat rolli selle notari toetamisel , kelle ametisolek on vajalik tema tööpiirkonna elanike teenindamiseks . Tagamaks notariaadi toimimist erinevates majanduslikes oludes ja arvestades notarite teenimisvõimaluste erinevust olenevalt tööpiirkonnast, laiendatakse Notarite Koja volitusi kohustuslike maksete kehtestamisel. Eelnõuga nähakse ette, et Notarite Koja koosolek kehtestab notarite poolt Notarite Kojale makstava liikmemaksu määra, tasumise korra ja tasumisest vabastamise alused. Lisaks sätestatakse Notarite Kojale võimalus kehtestada liikmemaksu määr olene valt notari tööpiirkonna st või ametitoimingute ja teenuste eest notarile makstud tasu st . Juhul kui tulevikus tekib vajadus praeguseid rahalisi kokkuleppeid muuta, järgnevad sellele eelduslikult põhjalik ud arutelu d Notarite Koja liikmete vahel, et kõigi liikmete võimaluste ja huvidega piisavalt arvestat aks . Seega o n otstarbekas, et nimetatud aruteludeks vajalikud lähtekohad tuleneks id seadusest. Milline lähenemine on liikmeskonna jaoks sobivaim, jääb endiselt Notarite Koja k oosoleku otsustada. Paragrahviga 44 6 sätestatakse Notarite Kojale volitusnorm notarite toetamise vajaduse hindamise ja rakendamise korra kehtestamiseks. Notarite Koda eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast sõltu mat u tel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on vajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks ( vt eelnõu § 4 p unkti 8 selgitust). Samuti toetab Notarite Koda vajadusel oma eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid . Nimetatud põhimõtted on sätestatud ka Notarite Koja põhikirjas . Notarite Koja 27. märtsil 2009. a peet ud üldkoosolek kinnitas Notarite Koja toetuste fondis oleva raha kasutamise reglemendi, mis m uu h ulgas reguleerib osaliselt ka notarite toetamist NotS i § 44 l õike 2 punktide 6 ja 7 alusel. Täpsed kriteeriumid, millal notaril on õigus Notarite Kojalt toetust taotleda, on hästitoimiva toetussüsteemi oluline osa. Kuigi üldised põhimõtted notarite toetamisel kehtivad ka praegu ja Notarite Koda on notareid eri viisil toetanud, annab täpsema ja põhjalikuma toetussüsteemi rakendumise korra kehtestamine veel suurema kindlustunde neile notaritele , kes on ametitegevust alustamas, sattunud ametitegevuse ajal endast sõltu mat u tel asjaoludel majanduslikesse raskustesse või o n pensionil . Eelnõu § 4 punktiga 10 täiendatakse NotS - i §-ga 44 7 ning §-ga 44 8 , et reguleerida loodava ja Notarite Koja peetava volikirjade registri pidamist. Nimetatud sätetes tuuakse välja andmekogu eesmärk, vastutav töötleja, kogutavate andmete liigid, andmete juurdepääsupiirangud, säilitamistähtajad ja andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemise viis ning sätestatakse volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. TsÜS -i § 82 kohaselt peab seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel olema tehing notariaalselt tõestatud. TsÜS -i § 118 l õike 3 kohaselt peab juhul, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, olema tehingu tegemiseks antud volitus samas vormis. T ehingu notariaalse tõestamise nõu d e on seadusandja kehtesta n ud olulisemaid õiguslikke tagajärgi toovatele tehingutele selleks, et tagada isikute õiguste kaitse ja kindlustunne õiguslike küsimuste lahendamisel ning enneta da võimalikke õigusvaidlusi. Samuti nõuavad notariaalselt tõestatud volikirju pangad ning volikirjade tõestamise nõudeid on kehtestatud ka mõne eriseadusega. Kuna alati ei ole tehinguosalistel endil võimalik tehingu tõestamisel osaleda, tehakse igal aastal 10 000 – 13 000 notariaalselt tõestatud volikirja (notari ametitoimingute statistika andmed 2018 – 2023). E sindusõiguse tuvastamiseks ja võltsingute avastamiseks on vajalik n otariaalse volikirja olemasolu kontrollida, selle võimaluse puudumine on t änapäeval probleem. Praegu vormistatakse paberkandjal tõestatav volikiri kahes originaalis (üks jääb notari kätte hoiule, teine väljastatakse volitajale, kes annab selle edasi oma esindajale). Kui notar tõestab volikirja kaugtõestamise teel, siis saab volitaja laadida volikirja digitaalse originaali alla kas riigiportaalis www.eesti.ee või e-notari iseteeninduses ning esitada oma esindajale. Esindaja peab oma esindusõiguse olemasolu tõendamiseks esitama kolmandale isikule, kellega ta soovib esindatava nimel tehingut sõlmida, kas paberkandjal volikirja originaali või digitaalse volikirja originaali. Kolmandatel isikutel on küll võimalik kontrollida esindaja ja/või esindatava nime järgi veebilehel Ametlikud Teadaanded, kas volikiri on kehtetuks kuulutatud või tagasi võetud, aga puudub võimalus kontrollida, kas volikiri on üldse tõestatud ja mis on selle sisu. Kuna puudub keskne volikirjade register, on tekkinud olukord, kus osa kolmandaid isikuid pöördub neile esitatud volikirja olemasolu ja ehtsuse kontrollimiseks päringutega otse volikirja tõestanud notari poole. Protsess on tülikas ja aeganõudev, eriti kui volikirja tõestanud notar on ametitegevuse lõpetanud, sest ametis olevatel notaritel puudub ligipääs üksteise ja ametist lahkunud notarite tõestatud dokumentidele. Ametist lahkunud notarite dokumendid on üle antud Rahvusarhiivi ja sealt andmete saamine võib osutuda väga aeganõudvaks. Keskse registri olemasolu lihtsusta b nii notarite (kui tehingu osaline esitab teise notari tõestatud volikirja, mille olemasolu soovitakse kontrollida) kui ka avalikkuse, s eal h ulgas välisriikide isikute tööd. Paragrahvi ga 44 7 luuakse volikirjade registril e õiguslik alus ja volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning sätestatakse andmekogu eesmärk , kogutavate andmete koosseis ja säilitamise tähtajad . Volikirjade registrit peetakse n otariaalselt tõestatud volikirjade üle arvestuse pidamiseks, volikirjade ja volikirjade kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kontrollimiseks, andmete säilitamiseks ja andmete avalikustamiseks . Volikirjade registri põhimääruse kehtestab justiits - ja digi minister määrusega , et sätestada a ndmekogu detailsem kord : vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded , registrisse kannete tegemise kord ja kantavate andmete koosseis , andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord , andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed , logide säilitamise tähtajad , rahastamine ning muud korraldusküsimused. Volikirjade registrisse tehakse kanded volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kohta. Selleks kantakse a ndmekogusse esindatava ja esindaja andmed ; volikirja unikaalne number , volituse tähtaeg, tõestamise kuupäev, aasta ja number notari ametitegevuse raamatu järgi ; volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise aeg ning volikirja tõestanud ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari nimi ; volikirja nähtavus kolmandatele isikutele ning vajadusel märkused. Volikirjade registris säilitatakse tähtajatu volikirja andmeid registrisse kandmisest kuni 15 aastat ja tähtajalise volikirja andmeid kuni üks aasta pärast volituse tähtaja möödumist . Seega hõlmatakse loodavasse andmekogusse teave kõikide notariaalselt tõestatud volikirjade ja samuti nende kehtetuks kuulutamise kohta alates registri rakendamisest . Enne registri rakendamist tõestatud volikirjade infot register ei sisalda . Paragrahvis 44 8 reguleeritakse juurdepääsu v olikirjade registri andmetele . Esindataval on juurdepääs volikirjade registrisse kantud enda andmetele ja volikirjale ning tal on õigus keelata muude isikute juurdepääs volikirjade registris olevale volikirjale. Notaril ja notaribüroo töötajal on juurdepääs volikirjade registris olevatele andmetele volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamiseks. Muudel e isikutel e on volikirjade registrist kättesaadav teave volikirja ja selle tõestanud või kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari kohta. Volikiri on veebi kaudu muule isikule kättesaadav üksnes juhul, kui see on esindatava tahteavalduse alusel registris avalikuks tehtud. R egistri andmetega saab muu isik tutvuda vastava veebilehe kaudu. Andme te vaatamiseks tuleb teada volikirja unikaalse t numbri t ja kuupäeva. Seega, k ui notar lisab volikirja teksti veebilehe aadressi, kust saab selle volikirja väljaandmise ehtsust kontrollida, saab iga isik ise seda hõlpsasti kontrollida ja volikirjade registrit kasutades vajaliku info kätte. Kuna register on kavas liidestada Ametlike Teadaannete andmekoguga, siis väheneb võimalus, et kolmandad isikud ei saa õigeaegselt infot selle kohta, et volitus on kehtetuks kuulutatud või tagasi võetud. T õS-i kohaselt , kui notar tõestab volitaja tahteavalduse volikirja kehtetuks kuulutamiseks, avaldab ta volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Selle väljaande olemasolu ja tähendus ei pruugi olla teada ka Eestis elavatele isikutele, välisriikides elavatest isikutest rääkimata. Volikirjade register on rahvusvahelisel tasandil arusaadavam lahendus , mis suurendab Eesti notarite tõestatavate volikirjade usaldusväärsust ning soodustab nende aktsepteerimist. Volikirjade registrit on edaspidi võimalik liidestada ka teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega, samuti teiste riikide sarnaste registritega, et hõlbustada volikirjade ga seotud piiriülest infovahetust. Eelnõu § 4 punktiga 1 1 täiend atakse NotS - i § ga 5 7 6 . See on rakendussäte , milles esitatakse NotS i § 8 l õikes 4 sätestatud vanusepiiri kohaldamise erisus ( vt eelnõu § 4 p unkti 1 selgitust ) . Nende le n otari te le , kelle kohta on tehtud ametiaja pikendamise otsus, millega on ametiaega pikendatud üle 70 aasta, kehtib ametiaja pikendamise otsuses märgitud tähtaeg. Eelnõu § 4 punktiga 12 täiendatakse NotS-i §-ga 57 7 . Tegemist on rakendussättega, milles nähakse ette erisus volikirjadele, mis tõestati notariaalselt enne volikirjade registri rakendamist. Volikirjade registrisse ei kanta enne 202 6 . aasta 1. jaanuari notariaalselt tõestatud volikirju . Varem tõestatud volikirjade kehtetuks kuulutamise kohta ei tehta samuti kandeid uude registrisse. Sellist tehnilist võimekust ei ole registrile praegu kavandatud . Juhul kui Notarite Koda sellise tehnilise võimekuse tulevikus loob , nähakse eraldi ette ka vastavate kannete tegemise kord. 3. 5 . Pärimisseaduse muutmine Eelnõu §-ga 5 muudetakse pärimisseadust . Eelnõu § 5 punkti de ga 1 ja 2 muudetakse PärS -i § 176 . Pärimisregistri vastutava töötleja roll antakse Justiits - ja Digi ministeeriumilt üle Notarite Kojale ja tehakse pärimisregistriga seotud vajalikke tehnilisi täpsustusi. Pärimisregister on elektrooniline andmekogu . PärS i § 176 1 l õike 2 kohaselt kantakse pärimisregistrisse andmed testamentide, pärimislepingute , pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste, Euroopa pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamiste ning menetlustoimingute tegijate, pärijate ja pärandajate kohta, samuti muud pärimismenetlus i, nende üleandmist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 alusel tehtavate pärimismenetluste peatamist, jätkamist ja lõpetamist puudutavad andmed. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse ja täpsustatakse pärimisregistri eesmärki. Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ ( edaspidi pärimisregistri põhimäärus ) § 20 kohaselt võib statistilisel eesmärgil väljastada pärimisregistrisse kantud andmeid kujul, mis ei võimalda isikuid identida . PärS-is olev pärimisregistri eesmärk ei hõlma statistika tegemist, mille tõttu on määrusega laie ndatud seaduses toodud eesmärki. Õigusselguse huvides täpsustatakse ja täiendatakse PärS-is pärimisregistri pidamise eesmärki. Muudatuste kohaselt on pärimisregistri peamiseks eesmärgiks toetada korrektset pärimismenetlus t, kaitsta pärija ja pärandaja õigusi, avalikustada asjakohaseid andmeid pärimismenetluse kohta ja teha statistikat. Lähtudes avaliku teabe seaduse ( edaspidi AvTS ) § 43 4 l õikest 1 , on andmekogu vastutav töötleja (haldaja) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist ning teenuste ja andmete haldamist. Seega võib AvTS -i § 43 4 l õike 1 kohaselt andmekogu vastutavaks töötlejaks olla ka muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik ning pärimisregistri võib Notarite Kojale üle anda vastutavaks töötlemiseks. PärS -i § 176 l õike 2 2 kohaselt on pärimisregistri vastutav töötleja J ustiits - ja Digi ministeerium. Eelnõuga sätestatakse, et edaspidi on pärimisregist ri vastutav töötle ja Notarite Ko da . Pärimisregistri põhimääruse § 3 1 kohaselt määrab vastutav töötleja kind l aks pärimisregistri arengusuunad, turvanõuded, juhib pärimisregistri pidamist ja annab vajadusel pärimisregistri pidajale juhiseid või korraldusi. Praktikas täidab Notarite Koda juba praegu seda rolli j a kannab pärimisregistriga kaasnevaid kulusid. Õigusselguse huvides viiakse sätte sõnastus kooskõlla praktikaga. Tegemist on tehnilise muudatusega. Pärimisregistri ü leandmine vormistatakse riigivaraseaduse § 33 l õike 1 punkti 2 alusel kirjalikult vara võõrandamise otsusena J ustiits - ja Digi ministeeriumi ja Notarite Koja vahel . Lisaks jäetakse samas t sättes t välja volitatud töötlejate loetelu. Pärimisregistri põhimäärusest on konsulaarametnikud juba välja jäetud. Vastava muudatuse e el nõu sel etuskirja kohaselt ei teinud konsulaarametnikud 2021. ja 2022. aastal pärimisregistri sse kandeid. Konsula arametnike poole ei pöörduta praktikas enam pärimisregistri kannete tegemiseks, sest notariteenus on kaugtõestamise teel kõigile kättesaadav. Kui peaks tekkima olukord, et toimingu peab ikkagi tegema erikutsega konsulaarametnik, sisesta b pärimisregistrisse vastava kande tema asemel notar. Seetõttu korrigeeritakse PärS -i sätte sõnastust ja jäetakse konsulaarametnikud volitatud töötlejate loetelust välja. Volitatud töötlejate loetelust jäetakse välja ka notarid ja kohtud, kuivõrd AvTS -i § 43 4 l õike 3 kohaselt on v olitatud töötleja kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse. Andmekaitse inspektsiooni andmekogu juhendi kohaselt on volitatud töötleja nii andmekogu haldaja kui ka teenuse osutaja näiteks andmeko g u majutaja või arendajana. Nimetatud rolli täidavad IT - asutused. Notarid ja kohtud on andmeandjad ning AvTS -i § 43 5 l õike 1 kohaselt sätestatakse andmeandjad andmekogu põhimääruses. PärS -i § 176 l õige 2 tunnistatakse kehtetuks. Pärimisregister antakse vastutavaks töötlemiseks üle Notarite Kojale, mille tõttu PärS -i § 176 l õike 2 kehtiv sõnastus võib tekitada segadust. Õigusselguse huvides tunnistatakse § 176 l õige 2 kehtetuks ja edaspidi on Notarite Koda vastutav töötleja. PärS -i § 176 l õikes 3 on sätestatud volitusnorm, mille alusel kehtestat akse pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord ( pärimisregistri põhimäärus ) . Pärimisregistri põhimääruses on kindlaks määratud ka kannete andmekoosseis . Pär S-i v olitusnormi täiendatakse punktidega nii , et see oleks kooskõlas AvTS -i § 43 5 l õikega 1 . Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse PärS -i §-i 176 1 lõikega 2 1 . Pärimisregistris töödeldavate isikuandmete koosseis peab olema sätest atud seaduses. Kuigi PärS -i § 176 1 lõige 2 loetleb pärimisregistrisse kantavad andmed, ei ole üheselt selge, milliseid andmeid kantakse pärijate ja pärandajate kohta. Eeltoodust tulenevalt lisatakse vastav säte PärS-i ja sättes loetletakse pärimisregistris töödeldavad isikuandmed. Pärimisregistri põhimääruses loetletakse nimetatud üldandm e d täpsemalt . Eelnõu § 5 punktiga 4 jäetakse PärS -i § 177 1 lõikest 2 välja tekstiosa „või konsulaarametnik“. PärS -i § 177 1 l õike 2 kohaselt võib pärimisregistri kande teha kohus või konsulaarametnik. Kuna p ärimisregistri põhimäärusest on see sõna juba välja jäetud (vt eelnõu § 5 punkti de 1 ja 2 selgitust ), korrigeeritakse ka PärS i sätte sõnastust ja sõna „ konsulaarametnik “ jäetakse välja ka sealt . Eelnõu § 5 punktiga 5 asendatakse PärS-is läbivalt tekstiosa „registripida ja “ tekstiosaga „ vastutav töötleja “ vastavas käändes . Edaspidi on Notarite Koda pärimisregistri vastutav töötleja , kes jätkab kõikide registripidaja ülesannetega. Õigusselguse huvides asendatakse PärS-is sõna „ registripidaja “ sõnadega „vastutav töötleja“ vastavas käändes (vt eelnõu § 5 punktide 1 j a 2 selgitust) . Eelnõu § 5 punktiga 6 täiendatakse PärS-i § 179 lõikega 1 1 , millega täpsusta kse, millisel eesmärgil ja mis andmeid pärimisregistris avalikustatakse. Kehtiv sõnastus võib tekitada eksiarvamuse, et pärimisregistris avalikustatakse kõiki PärS-i § 176 1 lõikes 2 nimetatud andmeid. Näiteks NotS-i § 3 lõike 3 kohaselt võib notar avaldada testamendi olemasolu ja sisu kohta andmeid ainult pärast testaatori surma, mistõttu pärimisregistris on võimalik kuvada testamendi andmeid alles pärast testaatori surma ja selle registreerimist. Päringu tegemise eesmärgiks on võimaldada avalikkusel saada teavet pärimismenetluse algatamise ja seda läbiviiva notari, pärimistunnistuse väljastamise ja pärijate kohta. Eelnõu § 5 punktiga 7 täiendatakse PärS -i § 179 lõi get 2 1 teise lausega , seadusesse lisatakse õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks. Pärimisregistri andmetega tutvumine ja päringu tegemine on veebilehe kaudu võimalik praktikas vaid pärast seda, kui isik on en d auten tinud . Pärimis registri kasutaja autenditakse riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu, mis on Riigi Infosüsteemi Ameti osutatav teenus, millega saab end autentida ID-kaardi, mobiil-ID ja S mart -ID kasutaja. Autentimine tähendab isikuandmete töötlemist . I sikul on kohustus end autentida, kui ta soovib tutvuda pärimis registri andmetega ja seal päringud teha . Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja läbipaistev. Kuivõrd õiguslik alus isiku tuvastami seks peab tulenema seadusest, lisatakse vastav alus PärS-i . Eelnõu § 5 punktiga 8 muudetakse PärS-i § 179 lõi k e 2 4 esimest lauset. Kehtiva sõnastuse kohaselt avalikustatakse pärimisregistri andmed ajakohasena, kuid pole selgelt välja toodud, mis andmeid täpsemalt avalikustatakse. Õigusselguse huvides on eelnõu § 5 punktiga 6 täpsustatud, milliseid andmeid pärimisregistri avaldatakse ja millisel eesmärgil. Ka edaspidi jääb kehtima põhimõte, et pärimisregistris saab k orraga teha üksik päringu t . 3. 6 . Tõestamisseaduse muutmine Eelnõu §-ga 6 muudetakse tõestamisseadust. Eelnõu § 6 punktiga 1 sätestatakse , et notari d saavad kaugtõestamise teel ametitoimingu tegemise korra l kasutada isikusamasuse tuvastamisel asjakohaseid tehnilisi lahendusi. Kaugtõestamise teel ametitoimingu tegemise korra l peab notar olema veendunud, kes on ametitoimingu osa lised . Notariaadimäärustiku § 48 l õike 1 kohaselt on notar kohustatud kasutama rahvastikuregistri andmeid, et kontrollida isikusamasuse tuvastamiseks kasutatava riikliku isikut tõendava dokumendi ehtsust või kehtivust , et vajadusel kontrollida ametitoimingus osaleja perekonnaseisu. Notariaadimäärustiku § 50 l õike 1 kohaselt võib notar tuvastada ametitoimingus osaleja isikusamasuse Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi abil. Notaril peab olema võimalik usaldusväärselt tuvastada osaleja isikusamasus ja tehingu tegemise võime. Selleks, et välistada pettusi, saavad notarid kasutada isikusamasuse tuvastamisel ka asjakohaseid tehnilisi lahendusi, mis on notarite abivahendi d ja võimalda vad maandada kaugtõestamise teel t oimingu tegemisega kaasnevaid ris ke . Asjakoha steks lahendusteks peetakse sellise i d tehnilis i lahendus i , mida A ndmekaitse Inspektsioon ja Notarite Koda lubavad kaugtõe st amiseks kasutad a, et tagatud oleks nii küberturvalisus e kui ka isikuandmete kaitse nõuded . L isaks luuakse TõS -i § 1 l õikesse 3 1 õiguslik alus salvestada kaugtõestamise teel tehtud tõestamistoimingut osaliselt või täielikult. Seni oli kaugtõestamise salvestamine korraldatud notariaadimäärustiku § 12 1 l õikes 4. Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM ) kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui on täidetud vähemalt üks tingimustest, mis on esile toodud üldmääruse artiklis 6 . Kõnealusel juhul luuakse õiguslik alus tõestamistoimingu käigus tehtavale andmetöötlusele. Isikuandmete töötlemisel on andmetöötleja kohustatud järgima IKÜM -i artiklis 5 esitat ud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, seal hulgas seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte t . Selle järgi peab isikuandmete töötlemiseks olema alati seaduslik alus ja füüsilist isikut puudutavate isikuandmete kogumine, kasutamine, lugemine või muu töötlemine ja nende andmete töötlemise ulatus praegu või tulevikus pea b olema isikute jaoks läbipaistev. Seega eeldab õiguspärane isikuandmete töötlemine IKÜM -i artiklis 5 loetletud põhimõtete järgmist ja IKÜM -i artiklist 6 tuleneva õigusliku aluse olemasolu. Olukorras, kus andmekogus salvestatakse isikuandmeid, on seaduslik alus ennekõike avalikes huvides oleva ülesande täitmine, aga teatud juhtudel ka juriidilise kohustuse täitmine. Kuivõrd ei piisa sellest, et vastav alus on notariaadimäärustikus, tuuakse õiguslik alus TõS i üle. Salvestamise eesmärk on võimaldada vaidluse korral veenduda isikusamasuse ning teo- ja otsusevõime tuvastamise usaldusväär s uses ning vajadusel tutvuda kogu ametitoimingu salvestisega . Video silla kaudu tegeliku tahte väljaselgitamine ja olukorra tajumine erine b notaribüroos t ehtava st toimingu st . Kaugteel tehtava tõestamistoimingu salvestamine võimaldab ennetada vaidlusi ja maandada riske. Salvestamise vajadust hindab notar ise. Salvestamine on põhjendatud ja vajalik n äiteks juhtudel , k ui nota ri hinnangul võib tekkida vaidlus selle üle, kas inimene sai t oimingu sisust ja kaasnevatest tagajärgedest aru ning kas se lles väljendus isiku tegelik tahe. Eelnõu § 6 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 9 lõi k e 3 teine lause . Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb kaugtõestamise korral notariaalakti märkida videosilla vahendusel osalevate isikute asukoht. Kuigi seni on tehinguosaliste asukohta notariaalaktis kajastatud, ei ole notaril võimalik kontrollida, kas inimene esitab oma asukohana tõest või eksitavat teavet. T õS-i kaugtõestamise regulatsiooni lisamisel põhjendati seaduseelnõu seletuskirjas asukoha märkimise vajadust sellega, et see võib tulla kasuks tulevikus tõestamistoimingu üle tekkivate vaidluste lahendamisel ja tõendamisel. Seni ei ole praktikas esinenud vaidlusi, mis oleksid seotud tehinguosaliste asukohaga kaugtõestamisel . Kaugtõestamise regulatsioon i loomise eesmärk oli võimaldada eestlastel välismaal ning e-residentidel teha teatud notariaalse tõestamise vormi nõudvaid tehinguid ja toiminguid distantsilt. Prognoositi, et kaugtõestamiste arv võiks olla aastas ligikaudu 3770 , ning eeldati, et notarite kokkupuude kaugtõestamisega saab olema regulaarne, kuid mitte igapäevane. Praktika on osutunud teistsuguseks. Kaugtõestamine on enamik u notarite jaoks saanud igapäevaseks. Kaugtõestamist kasutavad peamiselt Eestis viibivad tehinguosalised, kes eelistavad kaugtõestamise vormi notaribüroosse kohaletulekule. Kiirele muutusele aitas kaasa ka 2020. a asta kevadel puhkenud COVID-19 pandeemia, mil le ajal J ustiitsministeerium laiendas kaugtõestatavate tehingute ringi, et notariteenus oleks inimestele kättesaadav ka liikumispiirangutest hoolimata. 2023. aastal tehti 46 454 ametitoimingut kaugtõestamise teel ning kasv on jätkunud ka 2024 . aastal. Tehinguosalise asukoha väljaselgitamine ja selle märkimine notariaalakti kulutab asjatult kõigi tehingu osa liste aega ning koormab notariaalakti ebavajaliku infoga. Tehinguosalise asukoht kaugtõestamise ajal võib teoreetiliselt olla teatud juhtudel mõne notariaaltoimingu seaduslikkuse või osaleja tegeliku tahte väljaselgitamise oluline asjaolu. Kui see on nii, kajastab notar selle asjaolu notariaalaktis. Eeltoodu tõttu tunnistatakse TõS -i § 9 l õike 3 teine lause kehtetuks, kuid notaril e jääb jätkuvalt õigus vajadusel tehinguosaliste asukoht notariaalakti märkida. 3. 6 . Põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõu § 4 punkti 1 seletuskirja selgitustes on analüüsitud , kas notari ametisoleku vanuselise ülempiir kehtestamine (70 eluaastat) on kooskõla s põhiseadusega . Analüüsi käigus jõut i järelduse ni , et kuigi selline piirang riivab võrdsuspõhiõigus t , on see põhiseaduspärane. Kavandatud meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas viis eesmärgi – notarite ametitegev u se usaldusväärsuse ja õiguskindluse tagamise – saavutamiseks ning on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Vanuselise ülempiiri kehtestamine ei takista elukutse ega tegevusala vaba valikut, vaid piirab üksnes tegutsemist konkreetsel avalik-õiguslikul ametikohal kindla vanuseni . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vähesel määral seotud Euroopa Liidu õigusega reguleeritud küsimustega. Eelnõu § 1 punkti 2 3 ( NotTS -i § 31 täiendamine punktiga 44) ja § 4 punkti 5 sätetega tagatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 rakendamine . NotS-i § 29 lõike 3 punkti 8 3 kohaselt väljastavad notarid tõendi abielulahutuse kohta nõukogu määruse (EL) 2019/1111 alusel (edaspidi Brüssel IIb määrus ). Brüssel IIb määrus kehtib alates 01.08.2022 ja asendab varasema määruse, s.o n õukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi Brüssel IIa ). Notari d on väljastanud analoogia korras tõendeid abielulahutuste kohta ka Brüssel IIa määruse alusel, kuid seni puudub selle kohta kehtivas notariaadiseaduses selge alus. Õigusselguse huvides täiendatakse notari ametitoimingute loetelu, lisades eraldi punktina (punkt 8 4 ) tõendi väljastamise Brüssel IIa määrusel alusel. Samuti ei ole seni olnud selgelt regul eeritud abielulahutuste kohta Brüssel IIa määruse alusel väljastatavate tõendite eest võetav notari tasu . Seni on notarid tasu võtnud analoogia korras NotTS -i § 31 p 33 alusel. Õigusselguse huvides täiendatakse NotTS-i s kindla tasumääraga notariaaltoimingute loetelu, lisades tasumäära tõenditele, mis on väljastatud Brüssel IIa määruse alusel. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus I: notari tasude süsteemi ajakoh astamine I s ihtrühm – notari teenuse kasutaja: füüsiline isik Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi RIK ) andmetel osales 202 4 . aastal notarite juures tehingus 173 371 füüsilist isikut ( 12 % Eesti elanikest ). Kui see füüsiliste isikute arv jagada 86 notari vahel, siis osaleb ühe notari juures tehingus keskmiselt 2015 isikut aastas. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: majanduslik mõju – leibkondade toimetulek, majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta 2022. aastal tehti juriidiliste ja füüsiliste isikute osalusel kokku 315 004 ametitoimingut , 2023. aastal 279 295 ametitoimingut ja 2024. aastal 279 577 ametitoimingut . R õhuta me , et iga tehingus osaleja ei kanna notari kulusid. Notari tasu on kohustatud maksm a isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud . M itu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Seega jääb ühepoolsete tehingute korral kogu notari tasu ühe inimese kanda, mitmepoolsete tehingute korral jagunevad kulud vastavalt kokkuleppele või osalejate vahel võrdselt . Praktikas tasub näiteks kinkelepingu korral kulud kingisaaja, kinnisasja müügil tasutakse notari tasud aga üldjuhul pooleks. Pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest on kohustatud notari tasu maksma pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt. Joonisel 5 on näidatud tehingute arvu jagunemine kuni kümne osalejaga tehingute s . Näiteks , ühepoolseid tehinguid oli 202 4 . aastal 47 604 ja kümne osalejaga tehinguid 631 . Kui ühepoolsete tehingute korral saab järeldada, et muudatuse mõju isikule on suurem, sest kogu notari tasu jääb tema kanda, siis mitmepoolsete tehingute korral on mõju olenevalt olukorrast varieeruv või ei pruugi seda üldse olla (isikul e , kes osaleb tehingus , kuid tasu ei maksa) . Joonis 5 . Notari juures tehtud kuni kümne osalejaga tehingute arvu jagunemine 202 4 . aastal Ülevaade ametitoimingutest, mida notar teeb kõige enam, on esitatud tabelis 1 8 . Tabel 1 8 . Notarite e nim tehtud ametitoimingu d ja nende arv aasta l 2022 - 202 4 Selgituseks, et k õigi t asude ajakoh astamisega kaasneva te mõju de prognoosi miseks võeti lähteandmeteks 202 4 . aasta ametitoimingute statistika. Esmalt arvutati välja, milline oli käive kehtivate tasude juures ja kui suur oleks käive eelnõu ga kehtestatavate uute tasude korral. Mõju väljaselgitamiseks on kalkuleeritud saadud tulemuste vahe. Siinkohal on oluline ka märkida, et tegemist ei ole kasumiga. Arvestades, et notari tasu võetakse kahel eri alusel – on olemas tehinguväärtusest sõltuv notari tasu ja kindla tasumääraga ehk tehinguväärtusest mittesõltuv notari tasu – , on kummagi tasulii gi mõju eraldi välja arvutatud. Muudatuste mõju on prognoositud maakondade kaupa , et näha, kas eelnõu täidab põhieesmärki tagada notariteenuse jätkusuutlikkus kõigis Eesti piirkondades. Täpsemad arvutused on näha joonisel 6 (tehinguväärtusest sõltuva notari tasu muudatuste mõju) ja joonisel 7 (tehinguväärtusest mittesõltuva notari tasu muudatuste mõju). Kuna nii tehinguväärtusest sõltuvate kui ka tehinguväärtusest mittesõltuvate notari tasude muudatus mõjutab peale juriidiliste isikute ja notarite ka füüsilisi isikuid, on joonis ed 6 ja 7 esitatud juba käesoleva punkti I sihtrühma (füüsiline isik) juures. M uudatuste prognoositav mõju notarite käibele tuleneb notari tasude tõusust . Kõrgemat hinda hakkavad maks ma tehinguosalised, s eal h ulgas füüsilised isikud. Joonis 6 . Tehinguväärtusest sõltuvate täistasude muudatuse mõju notarite käibele eurodes ja mõju protsentuaalne jagunemine maakondade kaupa Joonis 7 . Kindla tasumääraga ametitoimingute eest 202 4 . a saadud tasu jagunemine ja eelnõu muudatuse prognoositava kogumõju jagunemine protsentuaalselt maakondade kaupa Lisaks on eraldi vaadeldud isiklik u kasutusõiguse ja servituu diga seotud toimingute kogu mõju ning volikirjade kogumõju notarite käibele . Ka nende toimingute korral maksavad osa kogumõjust füüsilised isikud ja vastavad andmed on toodud juba käesoleva punkti I sihtrühma (füüsiline isik) juures. Kuigi isiklike kasutusõiguste ja servituutide suurusjärgud on teada, ei ole võimalik täpset tehingute koguarvu välja selgitada . Seda ennekõike põhjusel, et enamasti seatakse reaalservituut või isiklik kasutusõigus mõne teise tehingu raames , näiteks kinnisasja võõrandamise korra l . Tehinguväärtus ed summeeritakse ja kogusummalt arvutatakse notari tasu , mis tõttu on i sikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise tasu erista mine keerukas. Servituutide ja isiklike kasutusõigustega seotud toimingute eelduslik käibe kasv on 2 223 520 eurot. Volikirjade kogumõju prognoosi puhul on lähtut ud eeldustest, et 202 4 . aastal tehtud 9346 volikirja st ja nende tühistamist est oli 80% juhtudel ( 7476 ) tegemist füüsilise isiku volikirjaga (kehtiv tasu 25,5 eurot, uus tasu 50 eurot) ja 20% juhtudel ( 1869 ) oli tegemist juriidilise isiku volikirjaga (kehtiv tasu 49,2 eurot, uus tasu 120 eurot). Käibe kasvu arvutamisel on hinnatud kehtiva volikirja keskmiseks tasuks 30 eurot ja uue tasu puhul 64 eurot. Volikirjade prognoositav käibe kasv 2023. aasta andmete näitel on 317 764 eurot. Teenuse t asude suurenda mi sel o n inimestele alati mõninga ne negatiiv ne mõju – raha, mida teenuse eest tuleb maksta, kulub rohkem . Notariteenuse puhul on m õju aga pigem väike, sest teenust ei kasutata sageli . Ühel kalendriaastal kasutab notari teenust ligikaudu 12% Eesti elanikest , kuid kõik neist ei kanna notari kulusid. Notari tasu on kohustatud maksma isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Seega võib järeldada, et mõju avaldu b harva. M uudatusel on ka kaudne positiivne mõju kõigile inimestele – n otari tasude ajakoh astamine aitab hoida notariteenuse toimivana ja väheneb teenuse katkemise risk seetõttu , et notarite sissetulek ei ole ametitegevuse jätkamiseks piisav . Ebasoovitava mõjuna võib inimene siiski jätta tehingu tegemata või lük ata tehingu tegemis e edasi. Riski aitab maandada asjaolu, et sotsiaalselt tundlike ning ühepoolsete ja väiksema tehinguväärtusega ametitoimingute osutamine toimub valdavalt kallimate st tehingute st , s eal h ulgas kinnisvaraga seotud tehingutest saadava tulu arvelt. Kinnisvaraga tehinguid tegev inimene on üldjuhul ka maksejõuline ja notari tasude mõõdukas tõus ei mõjuta tema igapäevast toimetulekut. Samuti on füüsilisel isikul võimalik põhjendatud juhtudel taotleda notari tasust vabastamis t. Positiivseks mõjuks saab lugeda ka kaugtõestamise teel tehtavate toimingute eest lisanduva kaugtõestamise tasu kaotamise. Notari teenus ei ole edaspidi enam seetõttu kallim, et isik soovib tehingu teha kaugtõestamise teel. See muudatus soodustab pigem virtuaalsete kanalite kasutamist, muudab teenuse tarbimise mugavamaks ja kättesaadavamaks , sest s obiva aja leidmine on lihtsam. Ühtlasi hoiavad inimesed kaugtõestamis t kasutades kokku sõidukulusid . Kaugtõestamise teel tehtud notariaalsete tehingute arv on aastate ga kasvanud ja suurenenud on kaugtõestamise teel tehtud tehingute osakaal ametitoimingute koguarvust (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust ja tabelit 7 ). Näiteks tehti 2024 . aastal kõigist notariaalsetest tehingutest kaugtõestamise teel 19,32 % . Praegustele andmetele tuginedes võib eeldada, et vastav suhtarv kasvab edaspidi veelgi. K okkuvõt teks. K uigi s iht rühm on suur , on m õju avald u mise sagedus väike . M õju ei ole intensiiv ne , sest Eesti elanikud ei käi notaris sagedasti (notariaalseid toiminguid ei tehta igal aastal) . Notariteenus jääb kättesaadavaks ja ka edaspidi toimub väiksemate ja sotsiaalselt tundlike ametitoimingute osutamine osalise lt kallimate st tehingute st , s eal h ulgas kinnisvaraga seotud tehingutest saadava tulu arvelt . P õhjendatud juhtudel on sotsiaalselt oluliste tehingute tegemisel võimalik rakendada ka notari tasu maksmisel pehmendavaid meetmeid: taotleda notari tasu maksmist osade kaupa või taotleda notari tasu maksmisest osalist või täielik k u vabastust. Praktikas on aastatel 2021 – 202 4 notari tasu maksmisest vabastamiste arv jäänud alla 40 juhtumi. Notari t asu maksmisest vabastati 2024. aastal 19 isikut kokku 2462 euro ulatuses. Võrdluseks – 2023. aastal vabastati notari tasu maksmisest 30 isikut kokku 2570 euro ulatuses. . S eega saab öelda, et s eni on notari tasust vabastamis i olnud alla 1% kõikidest ametitoimingutest. Notarite sõnul ei ole kliendid seni tasu suuruse üle kurtnud ega ole ka teada, et notariaaltoiming oleks ära jäänud üksnes notari tasu tõttu. Vaata ka joonis t 1 (tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 2010– 202 4 , võrreldes 2009. aastaga) . II s ihtrühm – notari teenuse kasutaja: juriidiline isik RIK i andmetel osales 202 4 . aastal notarite juures tehingus 26 954 juriidilist isikut. J uriidilisi isikuid on ä riregistri andmetel kokku 358 399 . Seega käis k õikidest äriregistrisse kantud juriidilistest isikutest 202 4 . aastal notari juures 7% . Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Ettevõtlusele avaldab notari tasude tõstmi ne samasugust mõju kui füüsilistele isikutele – muudatuse sihtrühm on kõik juriidilised isikud, kuid mõju avaldumise sagedus sõltub juriidilise isiku vajadusest notari teenuse jär ele . Tabelis 1 9 on näidatud äriühingutega seotud ametitoimingute arv 2022 - 202 4 . aasta te l. Neist ü lekaalukalt, ligikaudu 8500 korral aastas, tõestasid notarid hooneühistu liikmesuse, osaühingu osa, aktsia, samuti muu äriühingu osa- või sissemakse võõrandamise, koormamise või rentimise tehinguid. Tabel 1 9 . Äriühingutega seotud ametitoimingute arv 2022 – 202 4 Tabelisse 2 0 on koondatud äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu muudatuse mõju maakondadele 202 4 . aasta näitel . Enim tehti äriühingutega seotud ametitoiminguid Harjumaal ( 71, 46 % kõigist äriühingutega seotud ametitoimingutest) ja nende toimingute eest saadi notari tasusid ligikaudu 3 16 000 eurot. Muudatuse tulemusena on prognoositav uus tasu sama arvu ja liigi tehingute korral Harjumaal ligikaudu 2, 05 miljonit eurot . Kuna äriühingutega seotud ametitoimingute tasude muudatus mõjutab peale notarite ka juriidilisi isikuid, on tabel 2 0 esitatud juba käesoleva punkti II sihtrühma (juriidiline isik) juures. M uudatuste prognoositav mõju notarite käibele tuleneb notari tasude tõusust . Kõrgemat tasu maksava d tehinguosalised, s eal h ulgas juriidilised isikud. Äriühingutega seotud ametitoimingute tasude tõstmine ei ole küll regionaalse mõju ga ja muudatuse tõttu ei suurene oluliselt väiksemate piirkondade notarite käive , kuid muudatuse tulemusena väheneb vahe äriühingutega seotud notariaaltoiming ut e omahinna ja nendelt laekuvate tasude vahel . Juriidilis te isikute registreerimise asukoha võib vabalt valida ja teadaoleva praktika kohaselt tehakse äriühingutega seotud toiminguid valdavalt Harjumaa notarite tööpiirkon nas . Seega suureneb t asude tõstmisega enim Harjumaa notarite käive . Näiteks Tallinnas registreeritud ettevõtted deklareerisid 2024. aasta märtsis käibe summas 4,3 miljardit eurot, Tartus registreeritud ettevõtted aga 460 miljonit eurot. Tabel 2 0 . Äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu muudatuse mõju maakonda des tegutsevatele notaritele 202 4 . aasta näitel Vaata ka käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsilised isikud) avalduva mõju kirjelduses toodud andme i d tehinguväärtusest sõltuvate ja tehinguväärtusest mittesõltuvate notari tasude muudatuse kohta (joonis ed 7 ja 8 ) ning andmeid isiklik u kasutusõiguse ja servituu diga seotud toimingute kogumõju ja volikirjade kogumõju kohta . M uudatuste prognoositav mõju notarite käibele tuleneb notari tasude tõusust, mille maksavad tehinguosalised, s eal h ulgas osaliselt ka juriidilised isikud. Võimaliku e basoovitava mõjuna tuleb hinnata , kas tasude tõus või ks mõjutada majanduskeskkonda selliselt, et juriidiliste isikutega seotud ametitoiminguid hakatakse notari juures tegema senisest vähem või neid lükatakse edasi, mi stõttu võiks juriidilistel isikutel tekkida probleeme. Kuigi juriidilistele isikutele ei ole ette nähtud notariaalseid kulusid leevendavat meedet, on teatud toimingute korral võimalik valida e-äriregistri portaali ja notari vahel. Näiteks on äriühingut võimalik nii praegu kui ka edaspidi asutada e-äriregistri portaalis. Äriseadustiku muutmise seadusega, mis jõustus 2020. aasta 1. augustil, muudeti äriseadustikku selliselt, et kui osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud, võib põhikirjaga loobuda notariaalse tõestamise vormist ja näha ette, et osa võõrandamise käsutustehing tehakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Odavamate iseseisvate lahenduste kasutamisel on pikemas perspektiivis aga äriühingutele pigem positiivne mõju. Juhul kui on aga soov kasutada mugavusteenusena notari abi, on igati mõistetav, et makstakse ka õigusteenusele kohast hinda. Mittetulundusühingu asutamislepingu ja põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine on kindla tasumääraga ametitoimingud, mis on ka praegu madalama tasuga kui teiste le juriidiliste le isikute le samade toimingute tegemine . Nimetatud tasu ning tasu maksimum - ja miinimu mmäär tõusevad ligikaudu 70% (vt tabel 1 4 ). Seega on võimalik ebasoovitav mõju majanduskeskkonnale pigem vähene . Lisaks on kaugtõestamise tasu kaotamisel väike positiivne mõju ka juriidilistele isikutele, kes samuti teevad kaugtõestamise teel tehinguid ja edaspidi selle eest eraldi maksma ei pea. Kokkuvõtteks . Ä riühingutega seotud toimingute notari tasude tõusul ja notari mitmesuguste muude tasude tõus ul , mida juriidilised isikud oma majandustegevuse raames tehtavate tehingute eest tasuvad, ei ole olulist mõju ettevõtete majandustegevusele. N otar hakkab äriühingutega seotud toimingute eest saama tasu võrdeliselt tehtava töö mahuga. E ttevõtete müügitulu oli 202 5 . a I kvartalis kokku 20,1 m i ljardit e urot . Olenevalt käibe suurusest võib äriühingutega seotud toimingute tasude tõus rohkem mõjutada mikro - ja väikeettevõtjaid . Äriühingutega seotud toimingute tasud on püsinud muutumata kujul üle kümne aasta. Kümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeks kasvanud 59,1 % ning SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta 80 % . III s ihtrühm – notarid Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2024. aasta seisuga töötab kokku 86 notarit , kellest 4 2 on ametisse nimetatud Harjumaa tööpiirkonda ning ülejäänud teistes tööpiirkondades. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega kaasnev mõju sihtrühmale on positiivne , kuna muudatuse tulemusena suureneb notari teenistus, mis omakorda võimaldab notaril oma ametit jätkusuutlikult pidada ka väljaspool Eesti suuremaid linnu. Käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsiline isik) avalduva mõju kirjelduse juures on esitatud joonis 6 , mille kohaselt prognoositakse t ehinguväärtusest sõltuvate täistasude tõus misel käibe kasv u ligikaudu 4 miljonit eurot. Protsentuaalselt suurimat mõju käibele on oodata Ida-Virumaal ( 62,4 %) – käibe tõus ligikaudu 290 000 euro t , Jõgevamaal ( 58,6 %) – käibe tõus ligikaudu 29 000 euro t , Valgamaal ( 58,2 %) – käibe tõus ligikaudu 4 0 000 euro t , Põlvamaal (57%) – käibe tõus ligikaudu 45 000 eurot ja Hiiumaal ( 48,2 %) – käibe tõus ligikaudu 18 000 euro t . Käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsiline isik) avalduva mõju kirjelduse juures on esitatud ka joonis 7 , mille kohaselt prognoositakse kindla tasumääraga toimingute tasude t õ us misel käibe kasv u ligikaudu 3,7 miljonit eurot. Protsentuaalselt suurimat mõju käibele on oodata Ida-Virumaal (7 1 %) – käibe tõus ligikaudu 35 3 000 euro t , Valgamaal (68%) – käibe tõus ligikaudu 58 000 eurot, Lääne-Virumaal ( 67 %) – käibe tõus ligikaudu 133 000 euro t , Põlvamaal ( 67 %) – käibe tõus ligikaudu 5 3 000 euro t ja Raplamaal (67%) – käi b e tõus ligikaudu 60 000 eurot. Samuti on käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsilised isikud) avalduva mõju kirjelduses toodud andmed isiklik u kasutusõiguse ja servituu diga seotud toimingute kogumõju ja volikirjade kogumõju kohta notarite käibele . Käesoleva punkti II sihtrühmale (juriidilised isikud) avalduva mõju kirjelduses on toodud ka äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu muudatuse mõju notarite käibele . Tasude tõus toob Harjumaa notarite käibele (ligikaudu pooled kõigist notaritest) lisaks 1, 7 miljonit. Teistes maakondades tehti äriühingutega seotud toiminguid oluliselt vähem – nende protsent jääb 0, 09 % ja 7,14 % vahele (vt tabel 20 ). Arvestades, et äriühingutega seotud tasud kallinevad, s eal h ulgas hakatakse tehinguväärtust arv u tama üleantava vara väärtuse järgi, on põhjendatud eeldada, et osa kliente liigub notari juurest ära ja seetõttu väheneb notaris tehtavate äriühingutega seotud ametitoimingute arv. Näiteks, juriidilise isiku asutamisi võidakse sagedamini hakata tegema ise elektroonilises e äriregistri portaalis. Notarite käibele avaldab mõju ka kaugtõestamise tasu kaotamine. Muudatuste kohaselt ei võeta kaugtõestamise teel tehtava notariaalse tehingu eest enam 20-eurost lisa tasu (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust). Järgnevalt on tabelis 2 1 esile toodud, kuidas jagunevad kaugtõestamise teel tehtud toimingud maakon niti nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt ja kui suur oli kaugtõestamise eest saadud tasu maakondade kaupa. Tabel 2 1 . Kaugtõestamise teel tehtud ametitoimingu te arv ja nende osakaal ning kaugtõestamise eest saadud tasu maakon niti Joonisel 8 on esitatud eelnõuga ajakoh astatavate notari tasude tõ stmise prognoositav kogumõju tervele notariaadi käibele ja mõju protsentuaalne jagunemine maakondade kaupa . Sealjuures on kogumõjust välja arvatud kaugtõestamise tasu, mida eelnõu muudatuste kohaselt edaspidi ei laeku. Prognoosi aluseks on 202 4 . aasta ametitoimingute andmed , mille kohaselt on muudatuste eelduslik kogumõju notarite käibele ligikaudu 11, 4 miljonit eurot . Prognoosi kohaselt avaldub suurim mõju Ida-Virumaal – 66 % ( käibele lisandub u 900 000 eurot ), ligikaudu 50% mõju on Lääne-Viru-, Jõgev a - , Põlva -, Järva-, Rapla-, Valga- ja Võrumaal ning saartel ( keskmiselt lisandub käibele u 1 9 0 000 eurot ) . Viljandi-, Pärnu-, Lääne- ja Tartumaal jää b mõju 27 % ja 4 0% vahele ( keskmiselt lisandub käibele u 635 000 eurot ) . Mõju Harjumaal on 2 5 % ( u 6, 5 miljonit eurot). Siinkohal on oluline märkida, et ligikaudu pooled Eesti notaritest (4 2 notarit 86-st) on ametisse nimetatud Harjumaa piirkonda. Joonis 8 . Notari tasude süsteemi ajakoh astamise prognoositav kogumõju notarite käibele 2023. a asta andmete põhjal Prognoositav kogukäibe tõus jaguneb 8 6 notari vahel. Keskmiselt võib ühe notari käibe tõusuks prognoosida aastas ligikaudu 13 2 000 eurot, millelt omakorda tasutakse riiklikke makse. Täpne mõju oleneb aga nii notari tööpiirkonnast kui ka töömahust ja sellest, milliseid ametitoiminguid tehakse. Notari tasusüsteemi ajakoh astamine aitab kaasa selle le , et n otari tööga saadav tulu kat aks büroo ülalpidamisega seotud kulud (üür, kommunaalkulud, valveteenus, büroo nüüdis a egsena hoidmise kulud, kvaliteetse kaugtõestamise teenuse pakkumiseks vajalike tehniliste lahenduste kulud jms ); töötajate ja notari palgafondi; ametikindlustuse ja büroo kindlustamisega kaasnevad kulud ja Notarite Kojale makstava kohustusliku liikmemaksu. Lisaks pea b notaril olema võimalus panna osa notari tasudest saadud rahast kõrvale juhuks, kui notari ametitoimingute arv majanduslikel või muudel põhjustel olulisel määral langeb, et tagada jätkusuutlik toimimine ka rasketel aegadel. IV sihtrühm: Notarite Koda Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega kaasnev mõju on positiivne. 202 4 . aastal oli notarite kogukäive 3 7 863 897 eurot. Notari tasu süsteemi ajakoh astami n e suuren dab notarite käi vet . Eeldusel, et notarite ametitoimingute arv oluliselt ei vähene , suureneb kogu notariaadi käive hinnanguliselt ligikaudu 1 1, 3 miljoni euro t . Kehtiva põhikirja kohaselt tasutakse Notarite Kojale liikmemaksu 5% igakuiselt käibelt (rakenduvad ka mõned erisused) . Notarite Koja liikmemaksust saadav potentsiaalne eelarve jää b suurusjärku 2 miljonit eurot. Näiteks , 202 4 . aastal sai Notarite Koda oma liikmetelt kohustuslike maksetena 1 638 207 eurot . Muudatuste tulemusena suureneb Notarite Kojal liikmetelt saadav tasu, mi s omakorda võimal dab arendada nii notarite tööks vajalikke e-teenuseid kui ka notariaa d i tööd tervikuna . Eelnõu ga tehtavatest muudatustest hoolimata ei saa siiski tagada, et Notarite Koja eelarve on liikmemaksu praeguse korralduse juures edaspidi piisav. Selle riski maandamiseks saab Notarite Koda analüüsida võimalusi liikme maksude korra kehtestamis eks. Eelnõuga nähakse ette, et Notarite Ko ja koosolek võib vajadusel kehtestada liikmemaksu tasumise erisused vastavalt notari tööpiirkonnale või ametitoimingute ja teenuste eest notarile makstud tasule. Kehtiva liikmemaksu määra muutmiseks on vajalik notarite enamuse osavõtt koosolekust . Notari tasude ajakohastamisega kaasneb Notarite Kojal e vajadus uuendada notarite tööks kasutatavat infosüsteemi. Arendus ja sellega kaasnev kulu on vajalik , et olla valmis arveldama uute tasudega. M uudatusega kaasnev a arendusvajaduse mõju on ühekordne ega eelda kulukat investeeringut. Tegemist on ühekordsete kuludega , millele puudub alternatiiv. 6.2. Kavandatav muudatus II: pärimisregistr i üleandmine Notarite Kojale I sihtrühm – notari teenuse kasutaja Pärimisregistri andmetega on võimalik tutvuda kõigil Eesti inimestel Notarite Koja iseteenindusportaali kaudu tasuta või notari juures kohapeal (lisandub notari tasu). Pärimisregistri kasutamis e sagedus varieerub olenevalt inimeste vajaduse st registris oleva teabe järele. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – leibkondade toimetulek, majanduslikud otsused , ligipääs toodetele ja teenustele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Pärimisregistri vastutava töötleja rolli üleminek Justiits - ja Digi ministeeriumi lt Notarite Kojale ei ole registri kasutajatele tajutav muutus . Pärimisregistri t eenus ed on neile ka edaspidi harjumuspäraselt kättesaadav ad . II sihtrühm – notarid Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 202 5 . aasta seisuga töötab kokku 86 notarit. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Pärimisregistri vastutava töötleja rolli üleminek Justiits - ja Digi ministeeriumi lt Notarite Kojale ei ole notarite jaoks tajutav muutus. Notarid on pärimisregistri andmeandjad, kes kasutavad pärimisregistrit igapäevases töös kannete tegemisel. Pärimisregistri üleminekuga notaritele t äiendavaid kohustusi ei kaasne . Pärimisregistri t eenus ed on notaritele ka edaspidi harjumuspäraselt kättesaadav ad . I II sihtrühm – Notarite Koda Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Pärimisregistri soetusmaksumus oli 228 571,17 eurot ja hetkeseisuga on jääkmaksumus 0 eurot. Pärimisregistri põhimääruse § 1 l õike 1 kohaselt on pärimisregister andmekogu , sama määruse § 21 l õike 4 kohaselt on pärimisregistril keskmine (M) turbeaste ja turvaklass K2 T2 S2 . Pärimisregistrit arendab, hooldab ja majutab RIK. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022 . a määruse nr 101 „Eesti infoturbestandard“ § 1 l õike 1 kohaselt järgib teenuse osutaja võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks Eesti infoturbestandardit (edaspidi E-ITS ) ja rakendab sellest tulenevaid turvameetmeid. Selle määruse lisa 3 „Auditeerimisjuhendi“ punkt i 10.1 kohaselt viiakse E-ITS -i põhiaudit läbi iga kolme aasta tagant. Küberturvalisuse seaduse § 3 l õike 4 p unkti 1 kohaselt kohaldatakse küberturvalisuse seaduses sätestatu t ka andmekogu vastutavale töötlejale. Pärimisregistri põhimääruse § 3 3 l õike 4 kohaselt kannab päri mi sregistri ülalpidamis-, hooldus- ja arenduskulud ning auditeerimisega seotud kulud Notarite Koda. Viimane pärimisregistri audit te hti 2022. aastal vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi ( edaspidi ISKE ) rakendamis e juhendile. Järgmise auditi peab tegema hiljemalt 2025. aastal. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022 . a määruse „Eesti infoturbestandard“ lisa 3 „Auditeerimisjuhend“ kohaselt on E-ITS i auditi eesmärk hinnata, kas auditeeritava organisatsiooni infoturbe halduse süsteem ja selle raames rakendatud meetmed on vastavuses dokumendiga „E-ITS . Nõuded infoturbe halduse süsteemile“ ning on piisavad organisatsiooni äriprotsesside kaitseks ja organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Kuivõrd E-ITS -i rakendamise praktika on alles välja kujunemas ja praegu on auditeerimise teenuse osutaja id vä he , ei ole võimalik sellega kaasnevat võimalik k u kulu prognoosida. Lisaks auditeerib E-ITS kõiki äriprotsesse tervikuna, mitte üksnes andmekogusid eraldi . Pärimisregistri põhimääruse kohaselt kannab auditeerimise kulu d Notarite Koda, seega pärimisregistri üleandmisega talle uusi kohustusi ei tule. Pärimisregister antakse Notarite Kojale üle 202 6 . aasta esimeses pooles. Kuivõrd pärimisregister läheb üle Notarite Kojale (st Notarite Koda on edaspidi Justiits - ja Digi ministeeriumi asemel vastutav töötleja), kaovad ära riigi kulud registri ülalpidamiseks ja Notarite Koda kannab kõik registriga seotud kulud. RIK-i andmetel jäävad pärimisregistri ülalpidamisega seotud kulud suurusjärku 150 – 200 euro t kuus , millele lisandub käibemaks. Registri üleminekul Notarite Kojale jäävad kojal püsima haldamiskulu ja perioodilised kulud seoses registri auditeerimis e kohustusega . V ajaduse korra l lisandu b üksiku i d kulu si d seoses registri arendamisega ja mõninga st töökoormus t arenduste tellim i sega. Abieluvararegistrisse kande tegemisel võetakse NotTS i § 31 p unktide 14 8 või 14 9 alusel eraldi notari tasu (kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamise korral hõlmab tasu ka abieluvararegistrisse kande tegemist) . Nimetatud t asud on kehtestatud m uu h ulgas abieluvararegistri ülalpidamise kulude katteks. NotTS i § 31 3 l õike 1 kohaselt ei võeta ametitoiminguga seotud pärimisregistri kande tegemise eest eraldi tasu ehk pärimismenetlusega seotud ametitoimingu tegemisel on notari tasuga hõlmatud ka asjakohase kande tegemine pärimisregistrisse. Pärimismenetlusega seotud toimingud on alla notariteenuse omahinna. Pärimisregistri ülalpidamisega seotud kulud kaetakse liikmemaksuna laekuva tulu arvelt. Notarite Koda kannab juba praegu pärimisregistriga kaasnevaid kulusid, seega seoses registri üleandmisega kulud lähiajal ei suurene . Kui pärimisregist rit on vaja arenda da , on Notarite Kojal võimalik kasutada selleks otstarbeks enda eelarvest eraldatud raha või taotleda rahastus t Euroopa Liidu struktuurifondi st , nagu seda tehti e-notari ja kaugtõest amise projekti arendamiseks . 202 4 . aastal oli notarite kogukäive 37 863 897 eurot. Eeldusel, et notarite ametitoimingu te arv märkimisväärselt ei vähene , suureneb kogu notariaadi käive hinnanguliselt ligikaudu 11 miljoni t euro t . Kehtiva põhikirja kohaselt tasutakse Notarite Kojale liikmemaksu 5% igakuiselt käibelt. Notarite Koja liikmemaksust saadav potentsiaalne tulu jää b suurusjärku 2 miljonit eurot. Näiteks , 202 4 . aastal sa i Notarite Koda liikmetasu 1 638 207 eurot, seega eelduslikult suureneb Notarite Kojal liikmetelt saadav tasu, mille arvelt on võimalik arendada e - teenuseid. Pärimisregister antakse vastutavale töötlemisele üle 202 6 . aasta l . M uudatuse mõju on väike, kuna Notarite Koda on juba praegu sisuliselt täitnud vastutava töötleja rolli ülesandeid ja kandnud pärimisregistriga kaasnevaid kulusid. 6.3. Kavandatav muudatus III: notari ametiaja ülempiiri seadmine (vanusepiir 70 aastat) I sihtrühm – notarid ja notarikandidaadid Notariametisse on 202. a asta seisuga nimetatud 86 notarit . Lisaks on seitse notari kandidaa ti, kellel on kandidaaditeenistus läbitud. Muudatus puudutab kõiki ametis olevaid notareid ja ametikoha vabanemist ootavaid notarikandidaate . Muudatus puudutab ka notarikandidaate, kellel on kandidaaditeenistus peatatud ja kellel on kandidaaditeenistus pooleli. Arvestades kõigi vabade õiguselukutsete esindajate arvu kokku (1914) , on mõjutatud sihtrühm väike. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused , ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, muu hulgas mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse tulemusena on notaritele ette teada täpne aeg ehk vanus , mill al nende ametitegevus lõppeb . Kindel teadmine võimaldab paremini kavandada nii oma ametitegevust kui ka büroo pidamist. Lisaks muutub notarite kohtlemine võrdsemaks – ametisoleku a eg lõppe b kindla vanuse saabu des kõigil samal ajal . K una pensioni ikka jõudmine sõltub sünniaastast, siis praegu ei saabu pensioniiga igale notarile sama s vanuse s . M uudatuse tulemusena hakkab aga kõigile notaritele kehtima ühtne ametitegevuse lõppemise vanusepiir. Praktikas on enam ik notareid pärast pensioniea saabumist taotlenud ametiaja pikendamist . P raegu on ametiaega pikendatud üheksal notaril , kelle vanus jääb vahemik k u 68,5 – 73,9 aasta t . Muudatus mõjutab küll kõiki notareid, kuid alles vanuse piiri saabumisel , ametiaja lõpus . Planeeritav muudatus ei põhjusta notarite käitumises olulisi muutusi ega too kaasa kohanemisvajadust, sest ka kehtiva korra kohaselt on võimalik pärast pensioniiga notari ametisoleku aega pikendada. Lisaks on notaritel edaspidi kindlus, et neil on võimalik notarina tööd teha kuni 70 . eluaastani ja selleks ei pea taotlema ametiaja pikendamist pärast pensioniea saabumist. J uhul kui notar ei soovi 70. eluaastani ametitegevust jätkata, on NotS -i § 17 lõike 1 p unkti 1 alusel võimalik notar tema enda soovil ametist vabastada. Ebasoovitava mõjuna võib muudatus mõjutada neid notareid, kes sooviksid töötada kauem kui 70 eluaasta t. Praeguse seisuga on neljal notaril pikendatud ametiaega üle 70. eluaasta. Notari ealine piir seatakse üksjagu kõrgemale kui praegune vanaduspensioniiga ja notaritel võimaldatakse ilma lisataotlust esitamata töötada praegusest üldisest pensionieast kauem . Pärast 70. eluaastat on võimalik olla ka notari asendaja. K ui edaspidi notar 70aastaselt vabastatakse ja samal ajal ei ole piisavalt notarikandidaate, kes saaksid vabanenud ametikohta täita, võib NotS -i § 20 l õike 4 kohaselt nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks. Joonisel 9 on esitatud ülevaade, kuidas jagunevad ametis olevad notarid vanuse järgi 2030. aastaks. Ülekaalus on vanuserühm 60 – 69 aastat. Praegu on seitse notarikandidaati, kellel on notarikandidaadi väljaõpe läbitud ja kes ootavad alatest aastatest 2009 – 2010 ametikohtade vabanemist. 2024. aasta sügisel lõppeb kolmel notarikandidaadil kandidaaditeenistus. Joonisel 9 olevatest andmetest on näha ka seda , et järgmise 5 – 15 a asta jooksul vabastatakse muudatuse tõttu ametist peaaegu pool praegu ametis olevatest notaritest, mistõttu on lähiaastail tõsiselt vaja tegeleda notarite järelkasvuga . Muudatuse tulemusena paranevad siiski Notarite Koja võimalused hinnata uute notarite vajadust ja sellest lähtuvalt kavandada kandidaatide väljaõpet . Seega on võimalik tagada piisavat notarite järelkasvu ka lähima 10 aasta jooksul. Joonis 9 . Ametis olevate notarite vanuseline jagunemine 2030. aastal Muudatuse tulemusena on ka notarikandidaatidel võimalik paremini prognoosida ametisse asumise võimalikku aega, kuna enam ei ole võimalik pärast pensioniea saabumist notari ametisoleku aega veel kuni kümne aasta võrra pikendada. Samas , muudatuse tulemusena pikeneb notari seaduses sätestatud ametisolekuaeg 70 . eluaasta ni ja see võib lükata edasi notari ametikohtade vabanemis t ja notarikandidaatide võimalik k u ametisse asumise aega. Siiski ei kaasne muudatuse ga notarikandidaatide käitumises olulisi muutusi, kuna kehtiva korra kohaselt on ka praegu pärast pensioniea saabumist võimalik notari ametitegevust pikendada veel kuni kümme aastat ehk kuni 75-aastaseks saamiseni. Samuti ei tähenda ametisoleva notari tegevuse lõpetamine automaatselt kandidaadile võimalust notariametisse asuda, vaid justiitsminister otsustab , lähtu des õiguskäibe vajadusest , vaba ametikoha täitmiseks konkursi korraldamise. Ka seetõttu on notarikandidaatide kokkupuude muudatuste tagajärgedega harv, sest ametisoleva d notari d lahkuvad ametist pigem harv a . Kokkuvõt teks . M uudatus on pigem positiivne, kuna notaritel kaob vajadus esitada ametiaja pikendamise taotlus ja edaspidi on notaritel kind el teadmi n e, millal ametiaeg lõppeb. Väljaõppe läbinud notarikandidaadil on võimalik tegutseda enne ametisse nimetamist muul erialal. Selle a inuke piirang tuleneb NotS -i § 25 lõikest 5, mille kohaselt on notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud, keelatud tegutseda kutsealal, millel tegutsemine on vastuolus notari kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või muul viisil sobimatu notari ametiga. Eeltoodust lähtudes ei kaasne muudatusega notarikandidaatidele olulist ega negatiivset mõju. II sih t rühm – Notarite Koda Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta NotS i § 44 l õike 1 p unkti 4 kohaselt on Notarite Koja üks eesmär ke kandidaaditeenistuse korraldamine. Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarikandidaadi hindamisega. Uus regulatsioon võimaldab Notarite Kojal paremini kavandada , mitu notarikandidaati teenistusse võetakse , ja planeerida selleks vajalikku raha. Praegu on ootel seitse notarikandidaati ja eelduslikult läbivad veel kolm notarikandidaati selle aasta sügisel kandidaaditeenistuse. Arvestades, et eelnõu muudatuste tõttu on edaspidi a metikohtade vabanemi ne paremini prognoositav , on Notarite Kojal siis lihtsam aegsasti kavandada notarite järelkasvu ja vabade ameti kohtade täitmist . I I I sihtrühm – Justiits - ja Digi ministeerium Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, muu hulgas mõju asutuste ülesannetele ja töökorraldusele, s eal h ulgas asutuse töökoormusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldu s ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse t ulemusena väheneb Justiits - ja Digi ministeeriumi töökoormus . Praegu hindab j ustiits - ja digi minister juhul , ku i notar soovib pärast pensioniea saabumist ametisse jääd a , kas õiguskäibe vajaduse rahuldamiseks on põhjendatud notari ametisoleku aja pikendamine ja kui palju seda teha tuleks . Kui tulevikus on notari ametisoleku aja lõppemine konkreetse vanuse saabumise l seadusega kehtestatud , ei ole enam tarvis kaaluda pärast asjakohaste taotluste laekumis t notari ametisoleku pikendamise vajadust ega valmistada ette põhjalikult kaalutud ja motiveeritud käskkirj u . K ui notari ametisoleku aja pikendamine pärast pensioniea saabumist ei ole enam kaalutlusotsus, vaid ametist lahkumine on seotud konkreetse vanusepiiri saabumisega, hoiab see ära ametisoleku aja pikendamise taotluse lahendamisega seotud vaidlusi , vähendades Justiits - ja Digi ministeeriumi töökoormust. Notari ametisoleku a ega pikenda ti 2022. aastal kahel korral, 2023. aastal kahel korral ja 2024. aastal kolmel korral. Kuna praegu a metis olevate notarite vanus aga ajapikku järjest pensionieale lähene b , on lähiaastatel varasemast rohkem oodata kokkupuudet notari ametisoleku pikendamisega. Näiteks täitub aastate l 2027 – 2028 pensioniiga kaheksal notaril. Muudatus puudutab peamiselt Justiits - ja Digi ministeeriumi vabakutsete talituse ametnikku, kes tegeleb notariaadi valdkonnaga. Muudatuse tulemusena väheneb ametniku töökoormus. Lähtudes Justiits - ja Digi ministeeriumi töötajaskonna arvust (0 15 .0 7 .202 5 seisuga 215 ametikoht a ), on mõju ministeeriumi töökoormusele väike. Mõju J ustiits - ja Digi ministeeriumi töökorraldusele on väike , kuna notarite pensioniikka jõudmi st, selle t õttu ametisoleku pikendamise taotlemi st ja käskkirja vormistami st tuleb ette harva . Kuna ametnik u töökoormus ja vähesel määral ka Justiits - ja Digi ministeeriumi üldine koormus väheneb , on muudatusel Justiits -ja Digi ministeeriumile pigem positiivne mõju. 6.4. Kavandatav muudatus IV: volikirjade registri loomine I sihtrühm – notarid Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 202 5 . aasta seisuga töötab kokku 86 notarit. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirje l dus ja järeldus olulisuse kohta Uue andmekoguga saavad notarid tervikliku ülevaate notariaalselt tõestatud volikirjadest ja nende kehtivusest. Notariaalselt tõestatud volikirjad koondatakse ühte andmekogusse, mis võimaldab notaritel volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamisega seotud ametitegevust lihtsamini korraldada. Notaritele luuakse e-notari keskkonda uued funktsionaalsused, mis võimaldavad volikirjade registrisse kandeid teha ning sealt volikirju otsida ja volikirja juurdepääsuõigusi hallata. Loodavasse andmekogusse sisestavad andmeid notarid. Selle võrra notarite töökoormus mõningal määral suureneb. Notarid hakkavad registrisse kandeid tegema e-notari kaudu, mis on notari igapäevane töövahend. Seal on registrikande jaoks vajalikud andmed eeltäidetu na olemas ja neid uuesti sisestada ei ole vaja . Volikirja tõestamine on notari jaoks igapäevane ametitoiming, seega kaasneb registri loomisega notaritele sage dane mõju. Andmete sisestamiseks luuakse e-notari keskkonda vajalikud kandevormid. Volikirjade koondamine ühtsesse registrisse ja volikirjade otsimine võimaldab edaspidi notaril oma ametitegevust lihtsamini korraldada ja volikirjade kontrollimisele kuluvat aega kokku hoida. Lihtsustub teiste notarite tõestatud volikirjade ja nende kehtivuse kontrollimine. Kokkuvõtte k s . M uudatus mõjutab notarite töökorraldust positiivselt ning võimalikke riske ei ole ette näha. Tegemist ei ole siiski ühiskondlikult olulise mõjuga. II sihtrühm – tehinguosalised ja muud isikud a ) Mõjutatud sihtrühmaks on isikud (eelkõige volitajad), kellel on võimalus kasutada e - notari iseteenindust enda volikirjade haldamiseks või vajadus kontrollida Eesti notari tõestatud volikirja olemasolu või kehtetuks kuulutamist . b ) Mõjutatud sihtrühmaks on muud isikud (sh välisriikides elavad isikud, asutused või ametnikud), kellel on vajadus kontrollida Eesti notari tõestatud volikirja olemasolu ja kehtivust välisest veebist. Sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt hinnata, kuid esile võib tuua, et aastas tõestatakse keskmiselt 10 000 – 13 000 volikirja. Kui on võimalus volikirja kehtivust registris kontrollida, tehakse eelduslikult iga volikirja kohta selline kontroll vähemalt üks kord, reaalselt ilmselt enamgi. Sage huvi kontrollida volikirja olemasolu või selle kehtivust on näiteks pankadel, kui isikut esindab lepingu sõlmimisel teine isik notariaalselt tõestatud volikirja alusel. Tihti antakse notariaalselt tõestatud volitus ka esindamiseks kohtu registri- või kinnistusosakonnas ning registri olemasolul saab ka kohtunikuabi vajadusel volikirja kehtivust lihtsasti kontrollida. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirje l dus ja järeldus olulisuse kohta Uue andmekogu andmetele juurdepääsu võimaldamisega tekib igal isikul võimalus e-notari iseteeninduses kontrollida enda volikirju ja hallata neile juurdepääsu õigust. Avalikkusel tekib võimalus kontrollida Eesti notari tõestatud volikirja olemasolu ja kehtivust. Isikutel ei ole alates volikirjade registri rakendamisest tõestatud volikirjade puhul enam vajadust teha teabe saamiseks päringuid notaribüroosse või äärmisel juhul Rahvusarhiivi . E daspidi on need andmed lihtsamini elektrooniliselt kättesaadavad. Muudatusel on sihtrühmale positiivne mõju, kuna volikirja on lihtsam kontrolli da . Andmete vajajad (notarid, tehinguosalised) ja laiem avalikkus saavad senisest oluliselt lihtsama ja mugavama võimaluse volikirj u kontrolli da . N otariaalselt tõestatud volikirjadest t ekib ühtne ja erinevate sihtgruppide vajadusi rahuldav andmestik. Selle tulemusena eelduslikult kasvab valdkonnas tegutsevate notarite, tehinguosaliste ja avalikkuse rahulolu teenustega, sest volikirjade info on paremini kättesaadav. Registri loomisega kaasneb positiivne mõju ka riigi ja ametiasutuste vaatest. Notariaalselt tõestatud volikirjade ühte registrisse koondamisega paraneb märkimisväärselt volikirjade kohta käiva teabe kättesaadavus, mis omakorda mõjutab positiivselt avalike teenuste toimimist. Ulatuslik positiivne mõju ei saabu siiski koheselt vaid pigem pikkamööda . Kuna register ei sisalda teavet enne registri rakendamist tõestatud volikirjade kohta , tuleb lähiaastail või kauemgi kasutada mõlemaid lahendusi, lähtudes volikirja koostamise ajast. V anemate volikirjade puhul tuleb endiselt vajadusel notaribüroosse või Rahvusarhiivi pöörduda . II I sihtrühm – Notarite Koda Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused Sihtrühmale avalduva mõju kirje l dus ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab Notarite Koda, kuna uue loodava andmekogu vastutavaks töötlejaks saab Notarite Koda. Notarite Koja tegevus t rahastavad valdavalt selle liikme d liikmemaksude kaudu . Registri arendamise ja haldamise kulud pla a n itakse katta Notarite Koja eelarvest. Seega suurenevad uue andmekogu loomisega Notarite Koja kulud. Välja arendatakse uus andmekogu, mille käigus luuakse baasandmete moodul, uued e-notari ja e - notari iseteeninduskeskkonna funktsionaalsused ning avalik veeb. Registri väljaarendamine läheb Notarite Kojale hinnanguliselt maksma ligikaudu 75 000 eurot. Iga-aastane püsikulu majutusteenusele ja haldamisele on hinnanguliselt 200 eurot kuus. Enamik r egistri arendustegevus i on pla a ni s lõpule viia 2024. a asta jooksul ja register käivitada 202 6 . aasta 1. jaanuaril . Registri loomisega võib kaasneda mõningane risk, et vajalikud arendused ei valmi tähta jaks . Se e võimalus on siiski vähetõenäoline, ku na loodava registri arendus on sisuliselt tehtud ja registri rakendamiseks on eelnõuga jäetud piisav ajavaru . 6.5. Kavandatav muudatus V: eluasemelaenude refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõude kaotamine 6.5.1. Mõju krediidiandjatele ja -vahendajatele Eestis tegutseb kaheksa krediidiasutust, viis välismaiste krediidiasutuste Eesti filiaali, 10 pankadega seotud liisingufirmat, 34 pankadega mitteseotud krediidiandjat ja kaheksa krediidivahendajat. Kõik eelnimetatud krediidiandjad väljastavad tarbimislaene, kuid eluasemelaene väljastavad siiski suuremalt jaolt krediidiasutused. Eelnõu puudutab eelkõige krediidiasutusi ja mõningaid muid krediidiandjaid, kes sõlmivad tarbijatega eluasemelaenu lepinguid või pakuvad olemasolevate laenude refinantseerimist. Eluasemelaenude turu liidrid on Swedbank ja SEB Pank. Swedbankile kuulus 2023. aasta lõpus 43% ja SEB Pangale 28% eluasemelaenude turust (Finantsinspektsiooni ülevaade, joonis 24). Seaduse muutmise tulemusel võib suureneda konkurents laenude refinantseerimise turul ning krediidiasutused peavad pöörama rohkem tähelepanu paremate refinantseerimispakkumiste tegemisele. Krediidiandjad peavad eluasemelaenude konkurentsivõimelise refinantseerimise eesmärgil pakkuma võimalikult soodsat intressi, et klient neile üle tuleks. See võib kaasa tuua teenitava tulu vähenemise neile krediidiandjatele, kes ei suuda piisavalt häid tingimusi luua. Notariaalse tõestamise nõude kaotamine võib krediidiandjatele tähendada rohkem administratiivset tööd, suuremal hulgal dokumentide haldamist ja klientide lisanõustamist. Pikaajalises perspektiivis võib see mõjutada finantssektorit negatiivselt, kuna intressitulud vähenevad. Lihtsam ja kiirem protsess võiks motiveerida rohkemaid laenuvõtjaid oma laene refinantseerima. See tähendaks edukamate krediidiandjate jaoks tõenäoliselt suuremal hulgal refinantseeritud laene ja seeläbi suuremat intressitulu. Pank, kes suudab pakkuda kiiremat ja soodsamat refinantseerimisprotsessi, võib saada konkurentsieelise teiste pankade ees. See võib meelitada ligi rohkem kliente, kes otsivad mugavamat ja kuluefektiivsemat lahendust. Siiski on oluline märkida, et pangad peavad hoolikalt hindama riske, mis kaasnevad tagatiskokkulepete notariaalselt tõestamata jätmisega. Krediidiasutused peaksid tagama, et neil on endiselt olemas kindlad mehhanismid laenutagatise õigusliku kehtivuse kontrollimiseks ja oma huvide kaitsmiseks võimalike vaidluste korral. Eeltoodu põhjal on kõnealuse mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus keskmine ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. 6.5.2. Mõju laenuvõtjatele 2024. a lõpu seisuga oli ligi 192 000 Eesti majapidamisel eluasemelaen. Laenuvõtjate jaoks oleks eluasemelaenu refinantseerimise tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise kohustuse kaotamisel kõige otsesem ja märgatavam mõju notaritasude pealt säästmine. Notaritasud võivad moodustada olulise osa refinantseerimise kogukulust, eriti väiksemate laenusummade puhul. Nende tasude puudumine muudaks refinantseerimise kliendi jaoks soodsamaks ja kättesaadavamaks. Näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu refinantseerimise notaritasu on praegu 275 eurot (sh nii hüpoteegi üleandmise kui ka tagatiskokkuleppe tõestamise tehingu eest). Väiksemad kulud ja lihtsam protsess võivad julgustada kliente sagedamini oma laenutingimusi üle vaatama ja vajaduse korral refinantseerima, et saada paremaid intressimäärasid või sobivamaid tingimusi. Notariaalse tõestamise nõude kaotamine vähendab kliendi jaoks eluasemelaenu refinantseerimisega kaasnevaid mittemateriaalseid kulusid, näiteks kliendi aega ja pingutust. Samuti annab see kliendile suurema kontrolli oma majandusliku olukorra üle. Valdavalt lubavad laenuandjad tagada ühe tagatisega ühte eluasemelaenu. Seega ei tule laenuvõtjal refinantseerimisega seotud tegevustega sageli kokku puutuda. Potentsiaalne negatiivne mõju seisneks eelkõige selles, et kui notar tagatiskokkuleppe sõlmimisel ei osale, siis tarbijate kaitstus üldjuhul väheneb. Tagatiskokkuleppest tuleneb täitmisnõue, mis tähendab, et tagatud nõude sissenõutavaks muutumise korral on hüpoteegipidajal õigus hüpoteegi ese tagatud võla katteks realiseerida. Notar selgitab osalistele, sh kinnisasja omanikule tagamisega kaasneda võivaid tagajärgi ja riske. Seega notariaalse tõestamise säilitamise poolt räägib õiguskindlus ja tarbija kaitse. On viidatud ka sellele, et notariaalse tõestamise nõude osaline kaotamine võiks viia suurema hulga kohtuvaidlusteni, mis koormab kohtusüsteemi ja muudab õigusselguse saavutamise inimestele keerulisemaks ja kulukamaks. Negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust saab hinnata siiski pigem väikseks, kuna planeeritav muudatus ei näe ette notariaalse tõestamise nõudest loobumist üldiselt, vaid üksnes kitsalt piiritletud juhtudel. Kui eluasemelaenu refinantseerimisel kaob ära tehingu notariaalse tõestamise vajadus juhul, kui tingimused jäävad samaks, ei ole notari selgitamiskohustus vältimatult vajalik ja tõenäoliselt saavad tehinguosalised sellise tehingu vormistamisega ka ilma notari vahenduseta probleemideta hakkama. Samuti pole alust eeldada, et lihtsamatel piiratud juhtudel tehingu notariaalse tõestamise nõudest loobumine tooks kaasa kohtuvaidluste märgatavat kasvu. Eluasemelaenu refinantseerimisel tehingu notariaalse tõestamise nõude kaotamine juhul, kui tingimused jäävad samaks, oleks eelkõige tarbijate endi huvides. Kokkuvõttes muudaks notariaalse tõestamise kohustuse kaotamine eluasemelaenu refinantseerimise klientide jaoks palju soodsamaks, kiiremaks ja mugavamaks, suurendades seeläbi refinantseerimise kättesaadavust ja võimaldades kulude kokkuhoidu. Eeltoodu põhjal on kõnealuse mõju ulatus keskmine, selle avaldumise sagedus väike ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on samuti väike. 6.5.3. Mõju notaritele Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2025. aasta seisuga töötab kokku 8 6 notarit. Eesti Panga teemapaberi andmetel viidi 2023. aastal ühest pangast teise panka üle 361 eluasemelaenu.  2023. aastal tehti notari juures kokku 66 551 kinnisvaratehingut, millest 361 tehingut moodustab 0,5%. Kuna 2023. aastal tehti 51% kinnisvaratehingutest Harjumaa ja 16% Tartumaa tööpiirkonnas ning nendes piirkondades on ka laenusummad suuremad, võib eeldada, et notarite sissetulekule avalduv mõju on suurem eelkõige nendes maakondades. Eelnõus nimetatud tingimustel eluasemelaenu refinantseerimise tagatiskokkulepete notariaalse tõestamise tasu moodustab notarite sissetulekust väikse osa. Samuti võib klient alati otsustada pöörduda notari poole (mh kui kõnealune tehing tehakse teiste tehingutega koos), et notar selgitaks ja nõustaks ning koostaks vajalikud dokumendid. Eeltoodu põhjal on kõnealuse mõju ulatus keskmine, selle avaldumise sagedus väike ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on samuti väike. 6. 6 . Mõjud h alduskoormus ele Kõik e elnõuga k avandatavad muudatus ed kokku ei mõjuta halduskoormust. Füüsilised ja juriidilised isikud ei pea notari teenuse kasutamisel tegema midagi varasemast rohkem. Samuti ei muutu notarite ja Notarite Koja püsiv halduskoormus. Ajutiselt Notarite Koja koormus siiski kasvab, kuid selle eest on ette nähtud notari tasu tõus, millest lisanduvaid tegevusi rahastada. Notarite puhul võib eeldada, et pikas perspektiivis koormus ei kasva või isegi väheneb, aga lühiajaliselt võib kasvada, kuna muudatused ( uued tasud , volikirjade registriga seotu) vajavad kohanemist. Mõnevõrra väheneb J ustiits - ja Digi ministeeriumi töö koormus, kuna edaspidi ei ole vaja menetleda notari ametiaja pikendamise taotlusi ega väljastada korraldusi seoses notari dokumentide ülevõtmisega. Edaspidi vormistab korralduse Notarite Koda ja edastab selle J ustiits - ja Digi ministeeriumile teadmiseks. Halduskoormuse tõus Notarite Kojale ei ole see tõttu siiski märkimisväärne. Justiits - ja Digi ministeeriumilt Notarite Kojale p ärimisregistri vastutava töötleja rolli üleandmine ei mõjuta samuti Notarite Koja ega Justiits - ja Digi ministeeriumi koormust, kuna vastutava töötleja ülesandeid täidab Notarite Koda juba praegu. Volikirjade regi strisse sisestavad andmeid notarid , mis suurendab vähesel määral notarite töökoormus t . Samas hakkavad notarid registrisse kandeid tegema e-notari kaudu, mis on notari igapäevane töövahend , registrikande jaoks vajalikud andmed on eeltäidetu na olemas ja neid uuesti sisest ada ei ole vaja . Volikirjade koondamine ühtsesse registrisse ja volikirjade otsimine võimaldab edaspidi notaril oma ametitegevust lihtsamini korraldada ja volikirjade kontrollimisele kuluvat aega kokku hoida. Lihtsustub teiste notarite tõestatud volikirjade ja nende kehtivuse kontrollimine. K okkuvõttes notarite halduskoormus seega ei suurene. Volikirjade registri loomine suurendab ajutiselt Notarite Koja halduskoormust. Välja tuleb arendada uus andmekogu koos vajalike funktsionaalsustega ja avalik veeb. Hiljem kaasneb Notarite Kojale vähene halduskoormus registri majutusteenuse ja haldamise korrald amisel . Ülejäänud e elnõus kavandatavad muudatused on kas terminoloogilised või ei o le neil sisulist mõju, seetõttu pole nende mõju seletuskirjas hinnatud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu muudatuste tulemusena kasvab notariaadi kogukäive. Notarid tasuvad käibelt riiklik k e makse, m uu h ulgas tulumaks u . Selle tulemusena suurene vad riigi eelarve tulud. Muudatus tel ei o le lisa mõju riigi kuludele. 8. Rakendusaktid Seaduse jõustumisel tuleb justiits - ja dig i ministri määrus ega kehtestada NotS-i § 44 7 lõike 3 alusel not ariaalsete volikirjade registri põhimäärus ja muuta järgmis eid määruse i d: 1) justiitsministri 19. juuni 20 09 . a määrust nr 23 „ Notariaadimäärustik“ ( RTL 2009, 51, 751 ) ; 2) justiitsministri 3. detsembri 2013. a määrust nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ (RT I, 06.12.2013, 4) . Seletuskirjale on lisatud rakendusakti de kavand (lisa 2 ). 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub 202 6 . aasta 1 . jaanuaril . M uudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg , kuna mitme tehingu puhul kehtib seaduse järgi notariaal s e vormi nõue , millele puuduvad alternatiivi d. Samuti vajab Notarite Ko da piisava t ajavaru oma tööks vajalike IT-süsteemide seadistamiseks, et olla valmis sujuvalt üle minema uute tasudega arveldamisele. Ühtlas i on laenuandjatel vaja oma tööprotsessid üle vaadata, eluasemelaenude refinantseerimise kampaaniad ja tooted välja töötada ning kliente teavitada. Volikirjade registri peamised arendustegevused o li Notarite Kojal plaanis lõpule viia juba 2024. aastal ja seaduse jõustumise ajaks ollakse registri rakendamiseks valmis. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks kohtutele, Notarite Kojale, Eesti Pangaliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Võlanõustajate Liidule , Õiguskantsleri Kantseleile ja Andmekaitse Inspektsioonile . Tagasiside esitas kokku kuus asutust. Sisulise tagasiside esitasid Siseministeerium, Rahandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ja Notarite Koda. Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojal märkuseid ei olnud. Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud (lisa 3 ) . Ühtlasi on seletuskirjale lisatud volikirjade registri väljatöötamiskavatsuse tagasiside kohta koostatud kooskõlastustabel (lisa 4 ) . Asjaõigusseaduse muutmise ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise eelnõu on välja töötatud koostöös Eesti Panga, Eesti Pangaliidu, Notarite Koja, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi esindajatega. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Notarite Kojale, Finantsinspektsioonile ning Eesti Omanike Keskliidule. Tagasiside esitas kokku kuus asutust. Sisulise tagasiside esitasid Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Notarite Koda ning Eesti Omanike Keskliit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastusta bel on seletuskirjale lisatud (lisa 5).
Riigikantselei
Meie 16.12.2025 nr 8-1/10079-1
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu täiendatud versiooni edastamine
Riigikantseleile
Justiits-ja Digiministeerium esitab notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
täiendatud versiooni Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Seletuskirja lisa 1 – lahenduste analüüs
4. Seletuskirja lisa 2 – rakendusaktide kavand
5. Seletuskirja lisa 3 – eelnõu kooskõlastamise tabel
6. Seletuskirja lisa 4 – volikirjade registri väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tabel
7. Seletuskirja lisa 5 – asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamise tabel
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
RAKENDUSAKTI KAVAND
MINISTRI MÄÄRUS
Justiitsministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse notariaadiseaduse § 16 lõike 5, tõestamisseaduse § 13 lõike 8 ja
pärimisseaduse § 176 lõike 3 alusel.
§ 1. Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ muutmine
Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruses nr 23 „Notariaadimäärustik“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 11 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 121 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „videosilla vahendusel“
tekstiosaga „või muu asjakohase tehnilise lahenduse kaudu“;
3) paragrahvi 121 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Kaugtõestamise teel tehtava tõestamistoimingu salvestamisest tuleb tehingus osalejaid
eelnevalt teavitada. Märge teavitamise kohta kantakse notariaalakti.“;
5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui notar tõestab volikirja, märgib ta volikirja kohta koostatavasse notariaalakti volikirja
registreerimise numbri volikirjade registris.“.
§ 2. Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise,
pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“
muutmine
Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruses nr 38 „Pärimisregistri pidamise,
pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja
pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ sõnaga „põhimäärus“;
2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„(1) Pärimisregister on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on toetada korrektset
pärimismenetlust ning kaitsta pärija ja pärandaja õigusi, avalikustada asjakohaseid andmeid
pärimismenetluse kohta ning teha statistikat.“
3) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pärimisregistri vastutav töötleja on Notarite Koda.“;
5) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Pärimisregistri vastutav töötleja volitab registrit majutama ja teenust ning tehnoloogilist
keskkonda arendama ja hooldama Registrite ja Infosüsteemise Keskust või korraldab registri
majutamise, arendamise ja hooldamise hankelepingu alusel.“;
6) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „pädevus“ sõnaga „ülesanded“;
8) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pärimisregistri vastutav töötleja:
1) juhib pärimisregistri pidamist, andes volitatud töötlejale ja andmeandjatele vajalikke juhiseid
ja korraldusi;
2) teavitab volitatud töötlejaid ja andmeandjaid viivitamata pärimisregistri toimimist
takistavatest asjaoludest, pärimisregistri muudatuste või arenduste teostamise kavatsusest,
pärimisregistri ja selle kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise
kavatsusest ning annab muud vajalikku teavet;
3) teeb pärimisregistrisse kandeid ja väljastab teavet pärimisregistrisse kantud andmete kohta
pärimisseaduses sätestatud korras;
4) tagab koostöös volitatud töötlejaga pärimisregistri tõrgeteta toimimise;
5) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele
infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised
turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt;
6) korraldab koostöös volitatud töötlejaga pärimisregistrisse kantud andmete säilimist vastavalt
kehtestatud nõuetele ja selleks varukoopiate tegemist;
7) täidab muid vastutavale töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.“;
9) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 32 pealkirjas asendatakse sõna „pädevus“ sõnaga „ülesanded“;
11) paragrahvi 32 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Volitatud töötleja:
1) tagab pärimisregistri pidamise, arendamise, hooldamise haldamise ja majutamise
õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;
2
2) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks infosüsteemi turvanõuetele vastavaid
turvameetmeid;
3) tagab infosüsteemi käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt
küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri
kehtestatud määruses sätestatud nõuetele;
4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat pärimisregistri kasutamise takistustest ja tõrgetest
ning selle kõrvaldamise võimalikust tähtajast;
5) kõrvaldab pärimisregistri kasutamise takistused ning taastab ja tagab infosüsteemi töö;
6) nõustab ja juhendab infosüsteemi kasutajaid ja andmeandjaid seoses pärimisregistri
kasutamisega;
7) tagab tehnilise toe pärimisregistrisse kandmata jäetud andmete kandmiseks ja ebaõigete
andmete parandamiseks;
8) peab arvestust infosüsteemi kasutajate juurdepääsuõiguste üle ja hoiab koostöös vastutava
töötlejaga kasutajate õiguste andmed ajakohasena;
9) tagab §-s 211 sätestatud säilitamistähtaegade möödumisel andmete ja logide kustutamise;
10) täidab muid volitatud töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning
vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi.“;
13) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 33 Andmeandja ülesanded“;
14) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Andmeandja:
1) teeb pärimisregistrisse kandeid vastavalt õigusaktidele, järgides volitatud ning vastutava
töötleja antud juhiseid;
2) annab pärimisregistri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada volitatud
töötlejale, välja arvatud juhul, kui tal on võimalik puudus iseseisvalt kõrvaldada;
3) tagab pärimisregistrisse andmete kandmise, seal nende muutmise ja kustutamise ning
võimaldab andmetega tutvuda ainult selleks õigust omavatel isikutel;
4) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele
infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised
turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt.“;
15) paragrahvi 33 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
19) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
„§ 211 Pärimisregistri logide säilitamine
(1) Pärimisregistri andmete töötlemise logisid säilitatakse üks aasta.
(2) Pärimisregistrisse kannete kandmise, muutmise ja kustutamise logisid säilitatakse 30 aastat
alates kirje tekkimisest.
3
(3) Volitatud töötleja tagab säilitamistähtaja möödumisel andmete kustutamise.“.
4
RAKENDUSAKTI KAVAND
MINISTRI MÄÄRUS
Justiitsministri määruse kehtestamine
Volikirjade registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse notariaadiseaduse § 447 lõike 3 alusel.
§ 1. Volikirjade register
§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja
§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
§ 4. Andmete koosseis ja registrisse kandmine
§ 5. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
§ 6. Andmete ja logide säilitamine ja kustutamine
§ 7. Registri rahastamine.
5
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks kohtutele, Notarite Kojale, Eesti
Pangaliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti
Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti
Pensionäride Ühenduste Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Võlanõustajate Liidule, Õiguskantsleri
Kantseleile ja Andmekaitse Inspektsioonile.
Tagasiside esitas kokku kuus asutust. Sisulise tagasiside esitasid Siseministeerium, Rahandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ja Notarite
Koda. Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojal märkuseid ei olnud. Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud.
Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis.
Ettepaneku esitaja/märkuse sisu Seisukoht/selgitus:
1. Rahandusministeerium
1.1. Eelnõuga antakse notarile muuhulgas õigus väljastada perekonnasündmuse korduvaid Arvestatud
tõendeid ja abieluvõimetõendit, sh mitmekeelse standardvormiga tõendeid ning Eelnõust on välja jäetud notarile
rahvastikuregistri väljavõtteid koos mitmekeelse standardvormiga. Neid toiminguid perekonnasündmuse korduvate tõendite ja
abieluvõimetõendi, sh mitmekeelse
käsitletakse eelnõu kohaselt kindla tasumääraga notariaaltoimingutena, mille eest tuleb tasuda
standardvormiga tõendite ning
notari tasu vastavalt notari tasu seadusele. Lisaks tuleb nimetatud toimingute eest tasuda ka 5 rahvastikuregistri väljavõtete koos mitmekeelse
standardvormiga väljastamise õiguse andmine.
eurot riigilõivu. Sellisel kujul riigilõivu kehtestamine on vastuolus RLS-s sätestatud riigilõivu
mõistega ning riigilõivu kui rahalise kohustuse alustega. 18.09.2024 toimus Rahandusministeeriumi,
Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja
Notarite Koja kohtumine, kus kõnealust teemat
Riigilõivu võtjaks saab riigilõivuseaduse (RLS) § 6 kohaselt olla üksnes riigi- või kohaliku
arutati. Ühiselt leiti, et kuna rahvastikuregistri
omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär. Notar on notariaadiseaduse (NotS) § väljavõtete eest on registri kulude katmiseks
2 lõike 1 kohaselt küll avalik-õigusliku ameti kandja, kuid sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, vajalik igal juhul näha isikule ette ka riigilõiv ja
et ta ei ole riigiametnik ning et ta peab ametit enda nimel ja vastutusel. Seega ei vasta notar eelnevalt vajavad lahendamist
RLS-i §-s 6 sätestatud riigilõivu võtja mõistele, mistõttu on küsitav näha ette nimetatud Rahandusministeeriumi välja toodud
notariaaltoimingute eest riigilõiv. Isegi kui hüpoteetiliselt käsitleda notarit riigilõivu võtjana põhimõttelised küsimused, on otstarbekas jätta
RLS-i mõistes, siis ei ole riigilõivu võtjal RLS §-i 8 kohaselt lubatud võtta toimingu eest teema tervikuna käesolevast eelnõust välja.
täiendavat tasu. Kui riigilõivule (5 eurot) lisandub täiendav notari tasu, siis sellega on RLS-i
Notarite valmisolek hakata väljastama
§-s 8 sätestatud keelunormi rikutud. perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja
abieluvõimetõendit, sh mitmekeelse
Palume tungivalt loobuda notari tasu ja riigilõivu kumulatsioonist ning piirduda õigusselguse, standardvormiga tõendeid ning
õigussüsteemi seesmise kooskõla ning eelnõu eesmärkide saavutamise huvides üksnes notari rahvastikuregistri väljavõtteid koos
tasuga. mitmekeelse standardvormiga on jätkuvalt
olemas, kui riigilõivu võtmisega seonduv saab
lahenduse.
1.2. Palume täiendada seletuskirja tabeliga, mis kajastab notarite tegelikke teenitavaid tasusid Arvestatud
võrrelduna kohtunike vms võrreldava ametikoha keskmiste tasudega piirkondade lõikes. Eelnõu seletuskirja lk 9 on toodud kohtunike
2021-2023. aasta palga võrdlus vähem teeninud
notarite 2023. aasta kasumiga. Seletuskirja on
Kuivõrd selliseid andmeid ei ole seletuskirjas esitatud, jäävad seletuskirja selgitused, et tasud
täiendatud ja lisatud võrdluses kasutatud
on väikesed, paljasõnaliseks. Samuti erinevad sissetulekud piirkonniti, seega ei ole võimalik notarite andmete maakondlik jagunemine (lk 9).
kõikidele notaritele samaaegselt madalat sissetulekut omistada.
Näiteks:
2023. aasta andmete näitel jäi 25 notari
sissetulek alla esimese astme kohtuniku
aastapalga. Nendest notaritest 5 oli
Harju-, 1 Hiiu-, 7 Ida-Viru-, 1 Jõgeva-, 1
Lääne-, 1 Lääne-Viru-, 2 Põlva-, 2
Pärnu-, 2 Rapla-, 1 Saare-, 1 Tartu- ja 1
Viljandimaal.
Harjumaa tööpiirkonnas, kus on
ametisse nimetatud 43 notarit, jäi 2023.
aasta näitel 15 notari sissetulek alla
Riigikohtu liikme aastapalga, mis
moodustab 38% Harjumaa tööpiirkonna
notarite koguarvust.
1.3. Palume korrigeerida eelnõu § 2 punkti 1 sõnastust, sest sellest ei saa aru, kas ülemmäär Arvestatud
puudutab ametisoleku staaži või notari vanust. Eelnõu § 2 punkti 1 sõnastust on täiendatud.
Notari ametisoleku vanuse ülemmäär on 70
aastat.
1.4. Palume seletuskirja mõjuanalüüsi täiendada, kuivõrd sellest ei selgu, kuidas mõjutab Selgitus
tasude tõstmine isikute käitumist notari poole erinevate toimingute tegemiseks pöördumisel. Eelnõu seletuskirja mõjude alajaotuses on
punktis 6.1. käsitletud notari tasude süsteemi
ajakohastamise mõju füüsilisele isikule. Lk 53
Näiteks kas ja kui palju võib pärimisasjades märkimisväärne notartasu tõus tekitada riski, et
on välja toodud ka muudatuse ebasoovitav mõju
pärimisasjad jäetakse üldse vormistamata (nt jäävad „ripakile“ kontod, mille jääk ei ületa ja riski maandamise meetmed.
notaritasu suurust).
Näiteks on põhjendatud juhtudel võimalik
sotsiaalselt oluliste tehingute tegemisel
rakendada notari tasu maksmisel pehmendavaid
meetmeid: taotleda notari tasu maksmist osade
kaupa või taotleda notari tasu maksmisest osalist
või täielikku vabastamist. Meetme kohaldamise
üle otsustab kohus ja notarit tasu maksab sellisel
juhul Notarite Koda.
2. Siseministeerium
Siseministeerium esitas kõik märkused eelnõule seoses eelnõuga kavandatud notaritele antava Selgitus
ülesandega hakata väljastama perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja abieluvõimetõendit, Arvestades Rahandusministeeriumi märkust, on
sh mitmekeelse standardvormiga tõendeid ning rahvastikuregistri väljavõtteid koos teema tervikuna eelnõust välja jäetud (vt ka
kooskõlastustabeli p 1.1. selgitust).
mitmekeelse standardvormiga.
3. Andmekaitse Inspektsioon
3.1. Eelnõu § 2 punktiga 4 sätestatakse kaugtõestamise teel tehtud tõestamistoimingu Selgitus
salvestiste säilitamise tähtaeg. Muude notari dokumentide säilitamise tähtaegu ei ole seaduses Esitatud märkus on asjakohane.
reguleeritud. NotS-i § 16 lg 5 viitab dokumentide säilitamise tähtaegade ja korra osas
justiitsministri 19. juuni 2009. a määrusele nr 23 „Notariaadimäärustik“ Isikuandmeid sisaldavate notariaalsete
(notariaadimäärustik), mis omakorda viitab notariaadimäärustiku lisale 2, mille kohaselt ondokumentide säilitamise tähtaegadega koos on
suur hulk dokumenditüüpe (mis ilmtingimata sisaldavad isikuandmeid) alatise aga vajalik analüüsida ka notarite ühise
säilitustähtajaga. Märgime, et isikuandmete säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduses arhiivihoidla pidamisega seonduvat (sh ulatus ja
(mitte rakendusaktis) üheselt arusaadavalt ning seletuskirja tuleb lisada põhjendused sellesäilitamise tähtajad). Probleem tervikuna on
pikkuse kohta (arvestades minimaalsuse põhimõtet ehk tagada tuleb andmete säilitamise aja mahukas ning peame vajalikuks enne vastavate
piirdumine rangelt minimaalselt vajalikuga). otsustustega edasi liikumist erinevate osapoolte
kaasamist ja diskussiooni, mistõttu selle
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5 lõike 1 punkti e järgi ei tohi ükski eelnõuga uusi notariaalsete dokumentide
isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus säilitamise tähtaegasid ei kehtestata.
ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid
õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et andmekogus
sisalduvad isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Palume üle vaadata isikuandmeid
sisalduvate notariaalsete dokumentide säilitamise tähtajad ning määrata tähtajad vastavalt
isikuandmete kasutamise eesmärgile seaduse tasandil.
3.2. Rakendusakti kavandiga täiendatakse notariaadimäärustiku paragrahvi 67 lõiget 1 pärast Selgitus
esimest lauset lausega „RIK tagab säilitamistähtaja möödumisel andmete kustutamise.“ Muudatus on rakendusakti kavandist välja
Juhime tähelepanu, et selguse huvides peaks kasutama määrustiku tekstis asutuse jäetud. Andmete kustutamise kord sätestatakse
täisnimetuse, kuna tavalisele lugejale ei pruugi olla arusaadav, et RIK on Registrite ja e-notari infosüsteemi põhimääruses.
Infosüsteemide Keskus.
3.3. Kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 179 lõike 2² järgi vastab välisriigi päringutele ja saab Arvestatud
vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 päringutele vastamise eest tasu registripidaja. PärS-i § 176 PärS-is on läbivalt asendatud sõna
lõike 2 järgi on pärimisregistri registripidajaks Notarite Koda. Samas tunnistatakse eelnõu § 3 „registripidaja“ sõnadega „vastutav töötleja“.
punktiga 1 PärS-i § 176 lõige 2 kehtetuks, mistõttu ei ole pärast seadusemuudatuste jõustumist
enam selge, kes vastab välisriigi päringutele ning kellele tuleb päringute vastamise eest tasuda. Rakendusakti kavandit on täiendatud ning
lisatud vastutava ja volitatud töötleja ülesanded.
Samuti on pärimisregistri kehtiva põhimääruse (põhimäärus) § 3¹ lõikes 2 ja §-s 3³ nimetatud
pärimisregistri pidajat, seega selgusetuks jääb ka see, kellele vastutav töötleja edaspidi juhiseid
ja korraldusi annab ning kelle ülesanded on loetletud §- s 3³.
3.4. Põhimääruse § 1 lõike 1 järgi peetakse pärimisregistrit notari tegevust puudutavate teatud Arvestatud
toimingute üle arvestuse pidamiseks, andmete säilitamiseks ning avalikustamiseks. Märgime, Eelnõu on vastavalt täiendatud. Pärimisregistri
et arvestuse pidamine, andmete säilitamine ja avalikustamine ei ole eesmärgid iseenesest, vaid ühe eesmärgina on sätestatud ka statistika
avaliku teabe seadusest (AvTS) tulenevalt asutatakse ja kasutatakse andmekogu õigusaktidest tegemine.
tulenevate ülesannete täitmiseks, mistõttu vajab andmekogu eesmärk täiendamist. Sealjuures
tuleb silmas pidada seda, et põhimääruses toodud eesmärk ei oleks laiem kui on seaduses
toodud volitusnormis.
Põhimääruse §-st 20 nähtub, et pärimisregistri andmeid kasutatakse ka statistika tegemiseks,
kuid eesmärgist ei nähtu, et andmekogu andmeid kasutatakse ka statistika tegemiseks, mis
tähendab, et määrusega laiendatakse seaduses toodud eesmärki.
3.5. Põhimääruse § 1 lõike 2 järgi peetakse pärimisregistrit elektroonilise andmekoguna. Arvestatud
Tegemist on sisutu sättega. AvTS-i § 43¹ sätestab, et andmekogu on infosüsteem, infosüsteem Rakendusakti kavandi § 2 punktiga 3
on aga defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi kujutabki infosüsteem endast tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 1 lõige 2.
elektroonilist (digitaalset) andmetöötlust.
3.6. Põhimääruse § 3 lõike 3 järgi arendab, hooldab ja majutab registrit Registrite ja Arvestatud
Infosüsteemide Keskus (RIK). AvTS-i § 43⁴ lõike 2 järgi võib andmekogu vastutav töötleja Rakendusakti kavandit on täiendatud ning
andmete töötlemist ja andmekogu majutamist edasi volitada. Sellisel juhul on tegemist määratletud vastutava töötleja, volitatud töötleja
andmekogu volitatud töötlejaga, kes on sama paragrahvi lõike 3 järgi kohustatud täitma ja andmeandja ülesanded.
vastutava töötleja juhiseid ning tagama andmekogu turvalisuse. Seega on RIK puhul tegemist
pärimisregistri volitatud töötlejaga, kes vastutab andmekogu majutamise eest. Põhimäärusest
ei tule aga välja, milline on RIK roll andmekogu pidamisel. Lisaks, kuna plaanitavate
muudatustega tunnistatakse kehtetuks säte, mis määrab andmekogu volitatud töötleja (notarid
ja kohtud), siis jääb selgusetuks, kes üldse on andmekogu volitatud töötlejaks ning kes täidab
põhimääruses loetletud volitatud töötleja ülesandeid. Seega põhimääruse sätted, mis
puudutavad vastutavat ja volitatud töötlejat (eriti §-d 3–4), vajavad üle vaatamist ning nende
sätete selget ja konkreetset sõnastamist, et oleks aru saada, kes millises rollis ja milliseid
ülesandeid seoses andmekoguga on kohustatud täitma ning mille eest vastutab.
4. Notarite Koda
4.1. Seletuskirja järgi parandatakse eelnõuga tõestamisseaduse (TõS) § 17 lõike 1 sõnastust, Arvestatud
jättes välja tekstiosa „piisavalt seda keelt“. Säte on kehtivas sõnastuses siiski nii keeleliselt kui Kavandatud muudatus on eelnõust välja jäetud.
sisuliselt korrektne ja muudatus ei ole vajalik.
4.2. Palume tunnistada eelnõuga kehtetuks TõS-i § 9 lg 3 teine lause, mille kohaselt tuleb Arvestatud
kaugtõestamise korral märkida notariaalakti ka videosilla vahendusel osalevate isikute Eelnõu on vastavalt muudetud. TõS-i paragrahv
asukoht. Koos selle muudatusega tuleb ette näha vastav notariaadimäärustiku §-s 11. 9 lõike 3 teine lause ja notariaadimäärustiku §
11 lõige 21 (kohustus märkida kaugtõestamise
TõS-i kaugtõestamise regulatsiooni lisamisel on seaduseelnõu seletuskirjas asukoha tehinguosalise asukoht notariaalakti)
märkimise vajadust põhjendatud sellega, et notariaalaktis asukoha märkimine võib tulla tunnistatakse kehtetuks.
kasuks tulevikus tõestamistoimingu tegemise üle tekkivate vaidluste lahendamisel ja
tõendamisel. Kui kaugtõestamise regulatsioon loodi, siis lähtuti eeldusest, et eelkõige Kaugtõestamine on enamike notarite jaoks
hakkavad teenust kasutama e-residendid ja välismaalased ning välismaal viibivad eestlased saanud igapäevaseks tegevuseks. Seda
seoses pärimismenetlusega. 2019. aastal prognoositi eelnõu seletuskirjas, et „kaugtõestamiste kasutavad peamiselt Eestis viibivad
arv võiks olla aastas ca 3700 ning eeldati, et suurema osa notarite kokkupuude tehinguosalised, kes eelistavad notaribüroosse
kaugtõestamisega saab olema harv, ülejäänutel valdavalt regulaarne, kuid ilmselt mitte kohaletuleku asemel kaugtõestamise vormi.
igapäevane“. Praktika on osutunud teistsuguseks, kaugtõestamine on enamike notarite jaoks 2023. aastal tehti kaugtõestamise teel juba 46
igapäevane ning vastupidiselt arvatule kasutavad kaugtõestamist peamiselt tehinguosalised 454 ametitoimingut ja kasv on jätkunud ka
Eestis, kes eelistavad kaugtõestamise vormi notaribüroosse kohaletulekule. 2024. aastal.
Praktikas ei ole teadaolevalt esinenud vaidlusi kaugtõestamisel tehinguosaliste asukoha üle, Arvestades, et kaugtõestamise toimingute arv on
küll aga tehti 2023. aastal rohkem kui 45 000 kaugtõestamise toimingut ning kasv on jätkunud jõudsas kasvus ja praktikas ei ole teada vaidlusi
ka sellel aastal. Tehinguosalise asukoht kaugtõestamise ajal võib teoreetiliselt olla mõne kaugtõestamise tehingu asukoha üle, tuleb
notariaaltoimingu seaduslikkuse või osaleja tegeliku tahte väljaselgitamise kohta oluline nõustuda, et tehinguosalise asukoha märkimine
asjaolu ning juhul kui see nii on, siis kajastab notar selle notariaalaktis. Praegusel ajal aga notariaalaktis ei peaks olema kohustuslik. Kui
kajastatakse notariaalaktis tehinguosaliste asukoht valdavalt ainult seepärast, et see on TõS-i notari hinnangul on tehinguosalise asukoht
järgi kohustuslik, mitte et tehinguosalise asukoht oleks oluline asjaolu. Nii koormatakse kaugtõestamise ajal oluline asjaolu, kajastab ta
ebavajaliku infoga notariaalakti, asukoha selgitamiseks ja selle notariaalaktis kajastamiseks seda notariaalaktis.
kulutatakse asjatult kõigi osaliste aega.
Eesti Pangaliit (tagasiside esitati peale kooskõlastusringi 18.11.2024)
Eelnõuga ette nähtud notari tasude tõstmine mõjutab otseselt nii laenuvõtmise kui ka laenu Osaliselt arvestatud
ühest pangast teise refinantseerimisega seotud kulusid. 2024. a jaanuaris pöördus Eelnõu on täiendatud NotTS-i lisatava erandiga
Finantsinspektsioon Justiitsministeeriumi poole, kaardistamaks võimalikke kitsaskohti Eesti eluasemelaenu refinantseerimise protsessis
laenuturu konkurentsis. Kirjale eelnenud analüüs oli valminud koostöös Eesti Pangaga ja võetavale notari tasule. Loodava erandi eesmärk
tugines väitele, et laenu refinantseerimisega seotud kulud võivad pärssida turu efektiivset on reguleerida notari tasu võtmist hüpoteegi
toimimist. Praeguseks on krediidiasutused enda tingimusi leevendanud, vähendades üleandmise ja tagatavate nõuete muutmise
ennetähtaegse tagastamise kulusid ja muid teenustasusid, pakkudes madalamaid kokkuleppe üheaegse tõestamise eest. Sätet
intressimarginaale, muutes laenutingimusi soodsamaks ja korraldades refinantseerimist kohaldatakse üksnes elamukinnisvaraga seotud
soodustavaid kampaaniaid. Eelnõus pakutud ettepanekute tõttu kasvavad taas tarbijakrediidi puhul. Muudatuse eesmärk on
refinantseerimise kulud tarbijale. Üheks seonduvaks kuluks, mis piirab Eesti turul vähendada eluasemelaenude refinantseerimisel
eluasemelaenude mobiilset liikumist, on jätkuvalt notariaalse tehingu kulu. tarbijale tekkivaid kulutusi ja elavdada seeläbi
konkurentsi laenuturul.
Teeme ettepaneku:
1. vähendada tarbijatega sõlmitavate tagatiskokkulepete tasu; Hüpoteegi tagatiskokkuleppe notariaalselt
2. kaaluda lihtsustatud vormis hüpoteegipidaja vahetust kinnistusraamatu hüpoteegi tõestatud vormist loobumise osas märgime, et
kandes, kui hüpoteegi summa jääb samaks, ning sellega seoses kulupõhise fikseeritud tegemist on sedavõrd põhimõttelise
riigilõivu summa ja notari tasu kehtestamist; muudatusega, mis eeldab lisaks avalikku
3. kui jääda hüpoteegi loovutamise notariaalselt tõestamise vormi juurde, võiks notari konsultatsiooni ning erinevate huvirühmade
tasu mitte sõltuda loovutatava hüpoteegisumma suurusest vaid olla fikseeritud tagasisidet. Ministeerium kaalub
suurusega tasu. tagatiskokkuleppe vorminõude muutmiseks
huvirühmade kaasamist uue tarbijakrediidi
Kokkuvõttes palume tõsiselt kaaluda hinnatõusu proportsionaalsust, kuna tarbijahinnaindeksi direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise
kasv ei ole otseses vastavuses elanikkonna palgakasvuga. Samuti palume kaaluda laenude protsessis.
refinantseerimisega seotud kulude vähendamist, s.o hüpoteekide loovutamise ja tagatavate Lisaks märgime, et käesoleva eelnõuga ei
nõuete muutmisega seotud tasude vähendamist ning mitte nende tõstmist, mis tooks kavandata riigilõivuseaduse muudatust
tõenäoliselt kaasa tarbijatele eluasemelaenude kättesaadavuse ja laenude refinantseerimise kinnistusraamatu kande eest makstava riigilõivu
võimaluste vähenemise. aluse muutmiseks. Arvestades, et fikseeritud
suurusega tasu hüpoteegi kande muutmise puhul
tõstaks tõenäoliselt riigilõivu väiksemate
hüpoteekide puhul, ei pruugiks muudatus
kõnealuses kontekstis olla ka eesmärgipärane.
11.02.2025 toimus Justiits- ja
Digiministeeriumis kohtumine Eesti Pangaliidu,
Eesti Panga ja Notarite Kojaga, et muu hulgas
tutvustada ja arutada eelnõusse lisatavat erandit,
mis aitaks vähendada eluasemelaenu
refinantseerimise kulu. Kohtumisel oli Pangaliit
eelnõu suhtes üldiselt toetav ja mõistis, et pikalt
ajakohastamata tasusüsteemiga ei ole notariaat
jätkusuutlik. Samuti pidas Pangaliit sobivaks
pakutavat lahendust notari tasu vähendamiseks
elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi puhul.
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 4
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kooskõlastamisel esitatud märkused ja ettepanekud notariaalselt tõestatud volikirjade registri asutamise väljatöötamise kavatsusele
VTK oli esitatud kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Andmekaitse inspektsioonile, Registrite ja
Infosüsteemide Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Pangaliidule, Statistikaametile, Eesti Advokatuurile, kohtutele, Tartu Maakohtu
registriosakonnale ja kinnistusosakonnale, Eesti Andmekaitse Liidule ning teadmiseks Riigikogule.
Riigikogu õiguskomisjonis tutvustati volikirjade registri loomise kavatsust 10.06.2024. Õiguskomisjonis oldi toetaval seisukohal.
Tagasiside esitas kokku 10 asutust, sellest sisulise tagasiside 4 asutust. Registrite Ja infosüsteemide Keskus ei soovinud VTK osas arvamust
avaldada, seejuures kinnitas, et arendused on ajakavas. Riigikohus ei soovinud VTK osas arvamust avaldada. Notarite Kojal ja Andmekaitse
Inspektsioonil ei olnud tähelepanekuid väljatöötamiskavatsuse osas. Siseministeerium ja rahandusministeerium kooskõlastasid
väljatöötamiskavatsuse märkusteta.
Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis.
Ettepaneku Märkused/ettepanekud: Seisukoht/selgitus:
esitaja:
1. Eesti 1. Komisjoni liikmed ei ole oma praktikas puutunud kokku Selgitus
Advokatuur probleemidega, mida VTK abil lahendada soovitakse. Küll aga on
äriõiguse VTK-ga kavandatav tekitanud Komisjonis mure notariaalsete 1. Volikirja sisu tehakse nähtavaks, kui volitaja
komisjon volikirjade edasise konfidentsiaalsuse pärast. Juba ühe isiku poolt selleks nõusoleku annab. Kui ei anna, siis sisu
teisele volikirja väljaandmise fakt võib viidata tehingu tegemise nähtavaks ei tehta.
kavatsusele, mida osapooled ei pruugi soovida avalikkusega jagada.
Otsing kuupäeva ja unikaalse numbri alusel (mis võimaldaks VTK
kohaselt avalikkusel volikirja sisuga tutvuda) ei pruugi tänapäevaste
tehniliste võimaluste juures siiski välistada taolise registri n-ö Volikiri oma olemuselt on suunatud
süsteemset läbikammimist algoritmide abiga ning sel alusel huvitavate kolmandatele isikutele, see ei ole salajane
leidude tegemist. Mõte, et notariaalsed volikirjad muutuvad ka oma dokument.
sisu poolest nii avalikeks dokumentideks, et põhimõtteliselt igaüks
saaks nendega avalikus registris tutvuda, teeb murelikuks. Praktikas Analoogselt saab apostilliregistrist alates selle
sisaldavad volikirjad väga tundlikke andmeid, sh kavandatava tehingu loomisest teha päringuid Apostille unikaalse
tegemise tingimusi, hinda kontonumbreid, jpm. Ning isegi kui numbri järgi, seal on samuti enamasti nähtav
registrist ei saaks igaüks kätte volikirjade tekste, vaid näeks üksnes, kinnitatud dokument ning
kes, millal ja kellele on volituse andnud, võib ka see info võimaldada konfidentsiaalsusküsimusi ega andmelekkeid
põhjendamatut uudishimutsemist. Rääkimata soovimatu andmelekke tõusetunud ei ole.
riskist, kus registrist saadaks kätte info, mis ei ole mõeldud
avalikkusega jagamiseks. Kaaludes ühelt poolt registri võimaldatavaid Kui volikirjade register oleks kättesaadav ainult
hüvesid (kusjuures registri andmetele ei antaks ikkagi õiguslikku notaritele, siis kaob registri loomise algne idee,
tähendust) ja teiselt poolt sellega kaasnevaid riske dokumentide tõhustada avalikkuse võimalusi volikirjade
konfidentsiaalsusele, on Komisjoni hinnangul olulisem kaitsta olemasolu kontrollimiseks.
konfidentsiaalsust. Nagu käesoleva arvamuse alguses öeldud –
Komisjoni liikmete kogemuses ei ole tegemist väga suure praktilise 2. Kavandatav register luuakse Notarite Koja
probleemiga. Kui selline register ka luua, siis see ei tohiks ühelgi juhul poolt oma liikmetelt kogutavatest vahenditest.
olla avalik ning sellele võiks ligipääs olla üksnes notaritel. Volikirja
kehtivuse kontroll peaks ikkagi käima notari kaudu (kes saaks olla ka
muu kui vastava volikirja tõestanud notar), kellel peaks olema õigus
saada selle eest ka mõistlikku tasu.
2. Saame VTK-st aru, et registrit rahastaks üksnes Notarite Koda oma
liikmetelt laekuvate liikmemaksude arvelt. Juhul, kui selle protsessiga
plaanitakse siiski edasi minna, loodame, et see põhimõte ei muutu.
Arvestades Eesti Vabariigi praegust tungivat vajadust kulutusi kokku
hoida, ei pea me mõistlikuks riigi vahendite kulutamist VTK-ga
kavandatava registri loomise ja haldamise rahastamiseks.
2. Riigi Notarite Kojal tuleks arvestada ka menetlusajaga RIHAs uue Selgitus
Infosüsteemi andmekogu asutamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Kui registri Notarite Koda toetab sisulist koostööd RIHAga
Amet loomiseks vajalik seadusemuudatuse kavand ning registri põhimääruse dokumentide ettevalmistamisel.
kavand on valminud, tuleks RIHAs algatada andmekogu asutamise
kooskõlastamine, et enne nende kinnitamist oleks võimalik võtta
arvesse RIHAs tehtavaid võimalikke märkusi.
3. Eesti Pangaliit Pangaliit toetab notariaalselt tõestatud volikirja registri loomist. Selgitus
Register lihtsustab krediidiasutuste tööd volikirjade kontrolli
teostamisel. Siinjuures märgime, et oleme valmis avaldama Notarite Koda toetab ettepanekut kohtuda
omapoolseid seisukohti ka koostatava registri põhimääruse projekti Pangaliiduga.
osas ning seda võimalikult varases etapis. Leiame, et põhjalikku
läbimõtlemist vajavad näiteks andmekaitsega seonduvad aspektid.
Eesmärgiga luua konkreetne ühtne praktika volikirja kontrolli osas
oleks asjakohane juba enne registri loomist mõtete vahetus Notarite
Kojaga, eelkõige varasemalt väljastatud volikirjade osas, mida ei kanta
registrisse. Pangaliit toetab ka ideed välise veebi osas, sest sellisel
juhul ei ole vajalik kolmandatel osapooltel täiendavaid arendusi luua.
4. Majandus- ja MKM toetab väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) põhieesmärki, Selgitus
Kommunikatsi milleks on lihtsustada ja tõhustada notaritel ning huvitatud isikutel Kuna iga volikirja sisu (volitus) on erinev, siis ei
ooniministeeriu notariaalsete volikirjade kontrollimist. MKM toetab igakülgselt saa volikirja olemasolust automaatselt tuletada,
m lahendusi, millega vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust ning et see annab esindajale õiguse esindada volitajat
suurendatakse kasutajasõbralikkust ning efektiivsust. Oleme nõus, et kõigis erinevate ametiasutuste
tänane süsteem ei ole puudutatud osapooltele ei ressursi ega tõhususe iseteeninduskeskkondades.
aspektist mõistlik. Arvestades VTK üldistuse astet, ei ole võimalik
anda hinnangut loodava lahenduse (andmekaitse)õiguslikele See, et volikirjade registrisse sisestataks
aspektidele (nt seoses huvitatud osapoolte õigusega kontrollida tulenevalt volituse sisust õigus esindada
volikirja olemasolu ja kehtivust ning tutvuda volikirjaga). volitajat erinevates iseteeninduskeskkondades
ning see info liiguks liidestuse kaudu edasi
Täiendavalt pöörame tähelepanu, et loodud on uus keskne volituste vastavasse iseteeninduskeskkonda ei ole
haldamise süsteem. Tegemist on riigi infosüsteemi kindlustava kindlasti võimatu, aga eeldab ulatuslikke
organisatsioonilise, tehnilise ja õigusliku raamistikuga, mis koosneb arendusi, millega kaasnevad kulud ja neid ei saa
kesksest volituste haldamise infosüsteemist, andmekogust ning keskse katta Notarite Koda.
volituste haldamise süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest.
Kõnesolev süsteem võimaldab juriidilise isiku esindajal või füüsilisel
isikul keskselt hallata tema antud ning temale antud volitusi riigi
infosüsteemis. Süsteem koondab ligipääsuvolituste haldamise keskselt
ettevõtja digiväravasse (ligipääsetav eesti.ee-st), muutes (hetkel
eelkõige) ettevõtja esindajatele erinevate ametiasutuste
iseteeninduskeskkondadesse juurdepääsu andmise mugavamaks.
Arvestades, et vastavalt VTK-le on volikirjade registrit edaspidi
võimalik liidestada teiste riigi infosüsteemi kuuluvate
andmekogudega, samuti teiste riikide sarnaste registritega, et
hõlbustada volikirjade piiriülest infovahetust, tuleks kaaluda, kas ei
oleks täiendava lisandväärtuse saavutamiseks võimalik ja vajalik kahe
andmekogu liidestamine.
Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 5
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse
eelnõule
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Notarite Kojale, Finantsinspektsioonile ning Eesti Omanike Keskliidule.
Tagasiside esitas kokku kuus asutust. Sisulise tagasiside esitasid Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Notarite Koda ning Eesti Omanike
Keskliit.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud.
Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis.
Ettepaneku esitaja/märkuse sisu Seisukoht/selgitus:
1. Eesti Pank
1.1. Leiame, et § 346 lõiget 3 tuleks muuta nii, et see reguleeriks üheselt mõistetavalt Selgitus
olemasoleva tagatiskokkuleppe muutmist, mitte uue tagatiskokkuleppe sõlmimist. Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepanekut
Seletuskirjast võib välja lugeda, et eelnõu eesmärk on kaotada eluasemelaenu (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõike 3
refinantseerimisel tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe notariaalse tõestamise nõue, sätte uus sõnastus on:
eelnõu räägib aga kokkuleppest, mitte selle muutmisest. Seletuskirjas on mitmes kohas välja “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2
toodud, et laenu ja tagatisega seotud tingimused ei tohi muutuda kliendile kahjulikumaks. märgitud elamukinnisvaraga seotud
Asjaõigusseadus reguleerib siiski vaid tagatise ja tagatiskokkuleppega seonduvat, samuti ei tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid
hinda notar, kas uus laenuleping on kliendile kahjulikum kui vana. Seetõttu ei ole notariaalsest tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt
vormist loobumise eeltingimusena asjakohane nõue laenulepingu tingimusi hinnata. teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool
või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või
Keskenduda tuleb sellele, et tagatiskokkuleppe tingimused kliendile kahjulikumaks ei üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga
muutuks. Seletuskirja tuleb selles osas parandada. tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud
vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.”
Eelnõus ning seletuskirjas on muudatused sisse
viidud.
1.2. Seletuskirja lk 3 eelviimases lõigus on notariaalse vormi kohaldamata jätmise tingimusi Arvestatud
lahti seletades toodud välja ka see, et hüpoteegi summa peab jääma samaks. Hüpoteegi summa Vt eelmist selgitust.
suurendamine on tõesti kliendile kahjulik, kuid lubada võiks hüpoteegi summa vähendamist.
Olukorras, kus klient on ühele krediidiandjale juba mõnda aega laenu tagasi maksnud, võib
olla asjakohane refinantseerimisel hüpoteegi summat vähendada, viies selle vastavusse
krediidiandja nõudega kliendi vastu.
1.3. Eesti Pank on olnud nõus analüüsima eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse Arvestatud
tõestamise nõudekaotamise mõju ja tulemuslikkust. Seletuskirjas tuuakse välja, et Eesti Pank Eelnõus ning seletuskirjas vastavad muudatused
koos Finantsinspektsiooniga peaks hindama eluasemelaenu refinantseerimise notariaalse sisse viidud.
tõestamise nõude kaotamist tervikuna, st nii hüpoteegi üleandmise tehingu (2023. a muudatus)
kui ka tagatiskokkuleppe puhul (praegune muudatus). Soovime juhtida tähelepanu, et 2023.a
jõustunud hüpoteegi üleandmise tehingu notariaalse vorminõude kaotamine ei olnud Eesti
Panga ega Finantsinspektsiooni ettepanek. Tehtud muudatus ei olnud otseselt seotud
eluasemelaenude refinantseerimisega, on palju laiem ja ei puuduta ainult krediidiandjaid.
Juhul, kui muudatuse mõjuga seotud andmed on Eesti Pangale kättesaadavad, saab Eesti Pank
siiski analüüsida ka 2023.a jõustunud hüpoteegi üleandmise nõude kaotamise mõju ja
tulemuslikkust.
1.4. Kohtumistel krediidiasutustega on jäänud kõlama, et tagatiskokkuleppe muutmise Selgitatud
vorminõude kaotamisel peab neil kokkuleppe kehtivuse tagamiseks olema mõistliku hinnaga Ligipääsud registritele tuleb kokku leppida
juurdepääs erinevatele registritele. Seletuskirjas tuuakse küll välja, et notariaalse tõestamise registripõhiselt, kuna registritel on erinevad
nõude kaotamine võib krediidiandjatele tähendada rohkem administratiivset tööd, suuremal vastutavad töötlejad ning ligipääsu nõuded.
hulgal dokumentide haldamist ja klientide lisanõustamist, kuid ei ole selge, kas Valdavalt on seaduses toodud alustel ning
krediidiasutustel on olemas juurdepääs kehtivate tagatiskokkulepete sõlmimiseks vajalikele põhjendatud õigustatud huvi olemasolul ka
andmetele. Selleks, et seadusemuudatusel oleks reaalne mõju ning krediidiandjad saaksid krediidiasutusel võimalik registritest andmeid
saada. Seniks saab isik ise võtta enda kohta
pakkuda klientidele soodsamatel tingimustel tehingute tegemist, peab neil olema juurdepääs registritest vajalikke andmeid ja tõendeid ning
vajalikele registritele notaritega samadel tingimustel. need laenuandjale esitada.
2. Finantsinspektsioon
2.1. Eelnõu § 1 Arvestatud
Kavandatava AÕS § 346 lõike 3 punkt 3 sätestab, et notariaalse tõestamise vorminõuet ei Uues sõnastuses ei ole tingimust, et
kohaldata muu hulgas juhul kui on täidetud tingimus, et tagatiskokkulepe sõlmitakse tagatiskokkulepe peab olema sõlmitud
hüpoteegi üleandmise kokkuleppega samal ajal. Palume kaaluda nimetatud punkti väljajätmist hüpoteegi üleandmise kokkuleppega samal ajal.
Eelnõust. Kuigi seletuskirjas on nimetatud nõue selgitatud läbi kliendikaitse, jääb siiski selle
koormava piirangu vajadus arusaamatuks ja ebaselgeks, st mis on ikkagi selle tingimuse täpne
sisu ja eesmärk ning mis on see lisandväärtus, mida sellise piiranguga soovitakse saavutada.
Tuleks täiendavalt kaaluda ettepanekut, et notariaalse tõestamise nõue ei rakendu ka neil
juhtudel, kui eluasemelaenu refinantseerimisel soovitakse hüpoteeki vähendada.
2.2 Eelnõu § 2 Arvestatud
Eelnõu seletuskirja kohaselt peaksid Finantsinspektsioon ja Eesti Pank järelhindama Eelnõus ning seletuskirjas vastav muudatus
eluasemelaenu refinantseerimise notariaalse tõestamise nõude kaotamist tervikuna, st nii sisse viidud.
hüpoteegi üleandmise tehingu (2023.a muudatus) kui ka tagatiskokkuleppe puhul (kavandatav
muudatus). Juhime tähelepanu, et Finantsinspektsioon ja Eesti Pank saavad hindamist teostada
vaid oma pädevuse piires, mistõttu on järelhindamist nimetatud asutustel võimalik teha vaid
Eelnõuga kavandatavate refinantseerimistehingute tagatiskokkulepete osas. 2023. aastal
jõustunud muudatuse mõju hindamiseks Finantsinspektsioonil ja Eesti Pangal pädevus ning
vajalikud andmed puuduvad, seetõttu tuleb järelhindamise ulatust piirata tagatiskokkulepetega
ehk Eelnõu muudatusettepaneku valguses. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku
asjaõigusseaduse rakendamise seadusesse lisatav § 241 sõnastada järgmiselt:
„§241 . Eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkulepetele notariaalse tõestamise
nõude kaotamise järelhindamine
Eesti Pank ja Finantsinspektsioon analüüsivad hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks
eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkulepetele notariaalse tõestamise nõude
kaotamise mõju ja tulemuslikkust.“.
3. Eesti Pangaliit
3.1. Juhime tähelepanu, et asjaõigusseaduse § 346 muudatuse ja uue lõike 3 punkti 2 sõnastus Arvestatud
annab tõlgendamiseks väga palju võimalusi. Lisakohustusteks võivad olla lisaks kohustusele
tasuda esialgsega võrreldes suuremaid ehk täiendavaid laenusummasid, pikemast Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepanekut
laenutähtajast tulenev kohustus tasuda kauem laenumakseid ja ka laenulepingu tingimustest (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõike 3
tulenevad täiendavad kohustused. Näiteks, kohustus tasuda uuele pangale uue lepingu järgi sätte uus sõnastus on:
ennetähtaegse tagastamise tasu, kohustus teavitada panka täiendavate kohustuste võtmisest, “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2
mille rikkumisega kaasneb kohustus tasuda suuremas määras leppetrahv võrreldes vana panga märgitud elamukinnisvaraga seotud
leppetrahviga. Vanas pangas võis ennetähtaegne tagastamine olla tasuta, teavitamiskohustusi tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid
oli vähem ja leppetrahvi määr väiksem. Kuna kõik kohustused tulenevad laenulepingust ja tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt
tagamiskokkulepe tagab laenulepingust tulenevaid nõudeid, siis sellise eelduse täitmiseks teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool
peaks kõikidel digitaalallkirjadega tagatiskokkulepet sõlmida soovivatel pankadel olema või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või
identsed lepingutingimused, ja kõik pangad peaks selle eelduse kontrollimiseks nõudma üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga
tutvumiseks vana panga lepingutingimusi ja neid analüüsima – see ei ole vabal krediiditurul tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud
aga võimalik. Samuti on sellise eelduse seadmine problemaatiline, kui laenusaaja soovib uues vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.”
pangas edaspidi teha lepingu muudatusi, millega kaasneb tähtaja pikendamine või lisasumma
võtmine (mis on väga tavapärane praktika) – nendel juhtudel ei ole mõtet sõlmida lihtsustatud Eelnõus ning seletuskirjas on muudatused sisse
tagamiskokkulepet ja tulevikus siiski teha täiendavaid kulutusi. Ka siis, kui tarbija soovib viidud.
muuta uues pangas maksepäeva, võib lepingu tähtaeg pikeneda ja seda võib käsitleda
lisakohustusena. Kui pakutava sõnastuse eesmärgiks on välistada, et konkreetsele
laenulepingule lisaks ei tagaks hüpoteek muid, tarbijale ettenähtamatuid võlaõiguslikke
kohustusi, on võimalik piirata sõnastust selle lepinguga, millega refinantseerimiseks laenu
antakse. Näiteks, „hüpoteek ei hakka tagama muid võlaõiguslikke kohustusi, kui
refinantseerimiseks võetud laenulepingust, selle lisadest ja muudatustest tulenevaid, ja sellega
seotud kohustusi“, „tagamiskokkulepe ei laiene tulevikus sõlmitavatele lepingutele“ vmt.
Probleemid, mis võivad seoses punktis 2 seotud piirangutega tekkida, on: - tagatiskokkulepped
on läbi ajaloo väga erinevalt sõnastatud, need võivad sisaldada ettenähtamatuid kokkuleppeid,
nt kõiki võlaõiguslikke lepinguid, mis annab ka uuele pangale võimaluse kasutada seda
hüpoteeki kõikide tarbijatele ettenähtamatute kohustuste tagamiseks ehk tarbijakaitse ei ole ka
siin tagatud; - tagatiskokkulepped võivad erineda ajalooliselt kasutatavate sõnastuste ja ka
notarite erineva sõnastuse ja selgitamiskohustuse täitmise praktika tõttu – see suurendab uue
panga riski hinnata „lisakohustusi“ valesti. Näiteks on laialt kasutusel sõnastus, kus tagatakse
kõiki „tulevikus sõlmitavaid võlaõiguslikke kokkuleppeid“ või „tulevikus sõlmitavaid
krediidikohustusi“, mis annab võimaluse sõnastada sarnaselt ka uue panga poolt sõlmitavat
tagamiskokkulepet. Tõlgendamise risk jääb sel juhul uuele pangale; - Viimane teadaolev
tagamiskokkulepe kinnistustoimikus ei pruugi olla viimane tegelik tagamiskokkulepe. Seega
jääb see risk, kas analüüsiti õiget tagamiskokkulepet taaskord uue panga kanda; - Kui
lisakohustuste (sh lisasummade) võtmine seadusega täielikult välistatakse, siis kitseneb selle
sätte kasutusala märkimisväärselt ja pankadele lisanduvad riskid, mis kaasnevad
„lisakohustuse“ mõiste sisustamisega. Riskitakse tühise tagamiskokkuleppe sõlmimise ja
tagamata laenukohustuse tekkimisega. Etteruttavalt oleme sunnitud välja tooma, et uus pank
pigem ei saa sellist riski võtma hakata.
3.2. Sama sätte punktis 3 toodud eeldus on problemaatiline eeskätt tehnilise lahenduse tõttu, Arvestatud
kuna võlaõiguslik tagatavate nõuete kokkulepe ei ole otseselt osa hüpoteegi loovutamiseks Vt eelmist kommentaari
tehtavast käsutamise avaldusest, kuid see peab muudatusettepaneku kohaselt olema sõlmitud
üheaegselt, st selle tõestamiseks peaks see olema igal ajahetkel muutumatul kujul taasesitatav
ajatempliga varustatud dokument. Kindlasti vajab see eelnevalt läbimõeldud tehnilist
lahendust, mis on loodud koos mõjutatud osapooltega (kohtunikuabid, krediidiandjad jt) ja
seletuskirja vastava osa täiendamist. Lisaks tekitab küsimusi avalduse vorm – kas see peab
olema esitatud läbi kinnistusportaali või võib olla esitatud ka digiallkirjastatuna muus kanalis?
Nimetatud toimingud eeldavad erinevate osapoolte koostööd, et hüpoteegi üleandmise avaldus
ja tagamiskokkulepe saaks „samal ajal“ sõlmitud. Hüpoteegi üleandmise kokkuleppe
osapoolteks peaksid olema vana ja uus pank ning kinnisasja omanik ja puudutatud isik peaksid
sellega nõustuma. Üleandmise kokkulepe peaks sisaldama ka hüpoteegi tagasiloovutamise
tingimusi juhuks, kui vana panga nõudesumma jääb tasumata, nõudesumma tasumise
tingimusi jmt. Tagamiskokkuleppe osapoolteks on uus pank, kinnisasja omanik ja puudutatud
isik (nt abikaasa, registreeritud elukaaslane). Kui tõsta kõik vajalikud avaldused ühte
dokumenti (nt kinnistusportaalis selleks loodud väljale või ühte mitme osapoolega
dokumenti), siis saaks saavutada üheaegse sõlmimise.
3.3. Sätte punktis 4 on toodud eeldus, et hüpoteek tagab nii enne kui ka pärast üleandmist Arvestatud
üksnes sellist tarbijakrediidilepingut, mis on sõlmitud elamukinnisvara omandamise või Vt eelmist kommentaari
parendamise eesmärgil või selleks võetud laenu refinantseerimiseks. Probleemiks on vana
panga laenulepingu eesmärgi tuvastamine – st uus pank peab veenduma, et tegemist on
elamukinnisvaraga, selle omandamiseks või parendamiseks sõlmitud lepinguga. Selleks peaks
kindlasti tutvuma eelnevate lepingutega ja saama kinnitust, et tegemist on elamukinnisvara
omandamise või parendamise või selleks võetud laenu refinantseerimisega. Praktikas võib
ühel laenul olla mitu sihtotstarvet ja tekib küsimus, millisest võib sel juhul lähtuda hinnangu
andmisel? Juba vormistatud ja tulevikus vormistatavate refinantseerimiste tõttu võib ette tulla
olukordi, kus kehtiva lepingu sihtotstarbeks on lepingu X refinantseerimine ning varasemate
lepingute sihtotstarve jääb tuvastamata. Sel juhul peaks kättesaadavaks tegema ka kõik
eelnevad lepingud.
3.4. Kokkuvõtteks leiame, et selline lahendus tekitab uuele pangale koos laenutaotlejaga hulga Arvestatud
lisakohustusi, mida ei nõuta täna notaritelt. Täiendavate kohustuste (sh määramatuid riske Vt eelmist kommentaari
kaasa toovate) seadmine lihtsustatud tagamiskokkuleppe sõlmimisel loob kõik eeldused
selleks, et seda lahendust ei saa praktikas hakata kasutama. Krediidiandja ei saa veenduda, et
laenutaotleja poolt esitatud võlaõiguslik tagamiskokkulepe on viimane kehtiv, kuna see ei ole
kinnistustoimiku kohustuslik osa. Lisaks peab krediidiandja veenduma, et tema poolt pakutava
lepinguga refinantseeritakse üksnes nõuetele vastava sihtotstarbega laenu, samuti et uue
lepinguga ei tekitata laenutaotlejale lisakohustusi – selleks peab ta võrdlema viimast
tagamiskokkulepet, vana panga ja enda laenutingimusi ja edaspidi igakordsel lepingu
muutmisel hindama, kas tegemist saab olema lisakohustusega. Kui kasvõi üks tingimus (mis
on tõenäoline) seab laenutaotlejale lepingust tulenevaid lisakohustusi, on lihtsustatud
tagamiskokkuleppe sõlmimine ja selle kehtivus tulevikus problemaatiline. Võlaõigusliku
tagatiskokkuleppe notariaalsel kinnitamisel ei pea notar hindama eelmise lepingu sihtotstarvet,
kinnisvara vastavust elamukinnisvara mõistele ja läbi viima eelnevate tagamiskokkulepete
sõnastuste lingvistilist analüüsi. Toetame Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga sisendit hoida
protsessi võimalikult lihtsana ja palume taas kaaluda meie poolt pakutud ettepanekuid (lisas
1).
3.5. Lisa 1 Arvestatud
Asjaõigusseaduse paragrahvi 346 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepanekut
Alternatiiv 1 (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõike 3
“(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud sätte uus sõnastus on:
tarbijakrediidilepingut tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2
tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud
märgitud elamukinnisvaraga seotud
nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.” tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid
tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt
Alternatiiv 2 (lisandub eeldus, et tagatisvara omanik või üks neist on sama): “(3) Kui teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool
võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või
tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga
tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud
neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.”
digitaalselt allkirjastatud vormis.”
Eelnõus ning seletuskirjas on muudatused sisse
Alternatiiv 3 (hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe vs hüpoteegi tagatiskokkulepe) “(3) Kui viidud.
võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust
tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja
tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks
neist jäävad samaks, peab hüpoteegi tagatiskokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt
allkirjastatud vormis.”
Põhjendused Alternatiiv 1 lause esimene pool piirab kohaldamisala kolme eeldusega: -
tegemist peab olema tarbijakrediidiga; - krediit peab olema tagatud hüpoteegiga; - hüpoteek
antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele. Alternatiiv 2 ja 3 loovad juurde 4. eelduse, kus ka
tagatisvara omanik või üks neist peavad jääma samaks. Selle eesmärgiks oleks, et tagatisvara
omanikule peaks olema tagatud vähemalt ühekordne notaripoolne nõustamine. Samuti võiks
seadusandja hinnata riski, kas piirata sätte kasutamist olukorras, kus laenusaaja ja tagatise
omanik ei ole sama isik. Kolmandast isikust pantija on tagatiskokkuleppe sõlmimisel sisuliselt
teinud ka otsuse, milliselt krediidiandjalt laen on võetud. Kui see olukord muutub, ei pruugi
see tagatise andjale enam sobida. Siin kerkib ka küsimus, kas olukorras, kus lepingut on
refinantseeritud korduvalt, hakkaks selline piirang lihtsustatud refinantseerimist taas
takistama. Krediidiandja juurde võib lisada ka viite Finantsinspektsiooni poolt väljastatud
tegevusluba omavatele krediidiandjatele, et piirata lihtsustatud vormis kasutajate ringi
professionaalsete, tegevusluba omavate krediidiandjatega. Eesti Pangaliit ei pea vajalikuks
kitsendada kohaldamisala elamukinnisvara omandamise või parendamise eesmärgil võetud
laenudega või selliste laenude refinantseerimisega, kuna tarbijad soetavad endale ka muid
varasid (sh taskukohasemaid külaliskortereid, kortereid välismaal ja maatulundusmaa
sihtotstarbega maatükke regioonides, eesmärgiga ehitada sinna hiljem teine kodu), võtavad
refinantseerimise käigus lisalaene nt ühisvara jagamisel hüvitise tasumiseks, mis ei mahuks
otseselt pakutava sõnastuse alla. Lisaks on põhjendamatu piirata tarbijate liikumist
krediidiandjate vahel, kui pidada silmas sätte loomise esialgset eesmärki ehk konkurentsi
elavdamist. Seega pakume sõnastuses viidet võlaõigusseadusele. Sätte kohaldamise
võimalikkuse seadmine sõltuvusse hüpoteegi üleandmise hetkest, ei taga tegelikku eesmärki
– praktikas hakatakse ilmselt kasutama mõlemat hüpoteegi üleandmise kokkuleppe võimalust
– nii notariaalselt kinnitatud kui ka digitaalselt allkirjastatud. Tagatud nõude kokkuleppe hetk
ei pruugi nende puhul kattuda ja ajahetke „üheaegne“ sisse toomine piirab tarbijate ja
krediidiandjate valikut. Samuti võiks kaaluda sätte kasutust olukorras, kus toimub pärimine –
kuigi siin võiks olukord minna üldõigusjärgluse järgi, kas digitaalses vormis muutmine võiks
samuti lubatav olla nt siis, kui pärijad kujundavad päritud lepingu ümber või pärandavara
ühisus lõpetatakse ja lepingu osapoolteks jääb osa pärijatest
4. Notarite Koda
4.1. Toetame eelnõu eesmärki parandada laenuturu toimimist, soodustada pankadevahelist Arvestatud
konkurentsi ning muuta eluasemelaenude refinantseerimine tarbijatele taskukohasemaks ja Asjaõigusseaduse ning asjaõigusseaduse
lihtsamaks. Samas peame oluliseks rõhutada, et notariteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
säilitamiseks tuleb kõnealust eelnõu menetleda üksnes koos notari tasu seaduse liidetakse notari tasu seaduse jt seaduste
ajakohastamisega. muutmise seaduse eelnõuga ning menetletakse
koos.
Aastad ajakohastamata notaritasud on pannud paljud notaribürood majanduslikult keerulisse
olukorda ning kvaliteetse notariteenuse üle Eesti pakkumine on muutumas võimatuks. Hetkel
kehtib notari tasu süsteem, kus sotsiaalselt tundlikke teenuseid (testamendid, pärimismenetlus,
volikirjad, väljasõidud kliendi juurde) pakutakse oluliselt alla omahinna, samuti on
notaribüroo kulud madalama tehinguväärtusega kinnisvaratehingute ja enamiku äriühingutega
seotud toimingute puhul suuremad, kui selle eest saadav notaritasu. Kõiki neid teenuseid tuleb
subsideerida keskmise ja kõrgema väärtusega kinnisvaratehingute arvel. Refinantseerimise
eelnõu rakendamine ilma samaaegse notaritasude reformita kahjustab notaribüroode
majanduslikku jätkusuutlikkust ja teenuse kättesaadavust eelkõige väiksemates piirkondades.
Toetame eelnõu menetlemist üksnes eeldusel, et paralleelselt ajakohastatakse notaritasude
süsteem viisil, mis vähendab ebaproportsionaalset ristsubsideerimist ja muudab tasustamise
erinevate teenuste kasutajate jaoks õiglasemaks.
Samuti rõhutame, et kinnisasjadega seotud tehingutes, sh hüpoteegi seadmisel või selle
muutmisel, on notari selgitamis- ja kontrollikohustusel oluline roll tehinguosaliste õiguste
kaitsel. Tagatiskokkulepete puhul tuleb jätkuvalt tagada, et kinnisvaraomanikud, sealhulgas
vajaduse korral laenuvõtja abikaasa, mõistavad oma otsuste õiguslikke tagajärgi.
Seetõttu saab notariaalse tõestamise vorminõudest loobuda vaid selgelt piiritletud ja
põhjendatud juhtudel, nii nagu eelnõus kavandatud tingimused ette näevad (sh eeldus, et ükski
laenu ja tagatisega seotud tingimus ei muutu kliendile kahjulikumaks ja hüpoteek ei hakka
tagama lisakohustusi).
4.2. Järgnevalt esitame tähelepanekud eelnõu ja seletuskirja sõnastuse kohta. Arvestatud
Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepanekut
Seletuskirja punkti 3 alapunkti 1 kohaselt peab tagatiskokkuleppe sõlmima hüpoteegi (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõike 3
üleandmise kokkuleppega samal ajal, et tagada eluasemelaenu refinantseerimise protsessis sätte uus sõnastus on:
vajalike toimingute arusaadavus kliendi jaoks. Krediidiandja, kellele antakse üle hüpoteek, “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2
peab tagama, et tagatiskokkulepe ei too kliendile kaasa negatiivseid lisatagajärgi, hüpoteegi märgitud elamukinnisvaraga seotud
summa peab jääma samaks ning ka muud tingimused (nt ennetähtaegne lõpetamine) ei tohiks tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid
tuua kliendile kaasa lisakohustusi, mis erinevad varasemast tagatiskokkuleppes sätestatust. tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt
Soovime täpsustada, et need ei ole tagatiskokkuleppe tingimused. Tagatiskokkulepe määratleb teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool
üksnes selle, milliseid kohustusi hakkab hüpoteek tagama, seal nimetatakse ära konkreetse või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või
laenulepingu number, kuid tagatiskokkuleppele laenulepingu täisteksti reeglina ei lisata. üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga
Seletuskirjast võib jääda mulje, et laenulepingu tingimuste mittehalvenemine on vorminõudest tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud
loobumise sisuline eeltingimus. Samas tuleb rõhutada, et tagatiskokkulepe ja laenuleping on vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.”
eraldiseisvad kokkulepped. Kui soovitakse selgemalt tagada toimingu arusaadavus kliendi
jaoks, tuleks selgitada, kas see eeldaks ka laenulepingu lisamist tagatiskokkuleppele. Eelnõus ning seletuskirjas on muudatused sisse
viidud.
4.3. Samuti viitame seletuskirja sõnastusele, mis ei ühti eelnõu sõnastusega. Seletuskirja Arvestatud
punktis 1.1 on märgitud, et efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on teinud ettepaneku Seletuskirja vastavalt muudetud.
tagatiskokkuleppe vorminõude kaotamiseks tingimusel, et ükski laenu ja tagatisega seotud
tingimus ei muutuks kliendile kahjulikumaks. Seletuskirja punktis 1.3 tuuakse välja, et
Vabariigi Valitsuse 08.05.2025 otsus toetab ettepanekut kaotada eluasemelaenu
refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõue juhul, kui ükski laenuga
tagatisega seotud tingimus ei muutu kliendile kahjulikumaks. Seletuskirja punkti 6.1 kohaselt
kui laenu refinantseerimine tekitab kliendile uusi kohustusi või laenutingimused muutuvad
koormavamaks, tuleb tagatiskokkulepe siiski notariaalselt tõestada. Krediidiasutusele langeb
vastutus hinnata tagatiskokkuleppe sisu ning tagada, et see ei tekitaks eluasemelaenu
refinantseerimisel kliendile kahju. Eelnõus endas aga on ainsaks eelduseks seatud, et hüpoteek
ei hakka tagama lisakohustusi. See on oluliselt kitsam sõnastus ning võib põhjustada
erimeelsusi eelnõu ja seletuskirja tõlgendamisel, sealhulgas praktikas vaidlusi notariaalse
tõestamise vajaduse üle. Sellise olukorra vältimiseks tuleb eelnõu sõnastust täpsustada ja
kooskõlastada seletuskirjaga.
4.4. Lisaks on eelnõu väljatöötamisel huvigruppidega, sh Notarite Kojaga toimunud aruteludes Arvestatud
selgitatud, et üheks eelnõuga kaasneva muudatuse tingimuseks saab olema tagatise omaniku Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepanekut
mittemuutumine. Paraku on see tingimus eelnõust välja jäänud. Praktikas võib tekkida (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõike 3
olukordi, kus tagatise omanik on muutunud – näiteks seoses abiellumise või pärimisega. sätte uus sõnastus on:
Sellisel juhul jääb uus omanik ilma notari erapooletust selgituskohustusest, mis käsitleb “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2
hüpoteegi seadmise ja tagatiskokkuleppega kaasnevaid olulisi õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu märgitud elamukinnisvaraga seotud
tulemusena väheneks oluliselt tarbija kaitstus. Et tagada seletuskirjas kirjeldatud muudatuse tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid
mõjude minimaalne riskitase ka tegelikkuses, tuleb vorminõudest loobumise eeltingimusena tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt
sätestada ka tagatise omaniku mittemuutumine. teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool
või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või
Kokkuvõttes toetame eelnõu eesmärki, kuid peame vältimatult vajalikuks, et eelnõu üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga
menetletakse koos notari tasu seaduse ajakohastamisega. Ilma selleta halveneb notariteenuse tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud
jätkusuutlikkus ja kättesaadavus. Samuti juhime tähelepanu, et eelnõu sõnastus ei ole vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.”
kooskõlas seletuskirjas toodud eeldustega, mis võib tekitada praktikas vaidlusi. Eelnõusse
tuleb lisada selge nõue, et tagatise omanik ei tohi olla muutunud, et säiliks tarbijakaitse. Eelnõus ning seletuskirjas on muudatused sisse
Seletuskirjas tuleb korrektselt eristada laenulepingut ja tagatiskokkulepet ning vältida nende viidud.
samastamist. Soovitame eelnõu ja seletuskirja sõnastust täpsustada, et tagada õigusselgus ja
muudatuste tasakaalustatud rakendamine.
5. Eesti Omanike Keskliit
Eesti Omanike Keskliit mõistab eelnõu eesmärke muuta eluasemelaenude refinantseerimine Selgitatud
tarbijatele (koduomanikele) soodsamaks ja lihtsamaks. Samas juhime tähelepanu sellele, et Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepanekut
sellega ei ole veel tagatud, et laenu refinantseerimine läheb kliendile soodsamaks ja senised (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõike 3
sätte uus sõnastus on:
notari tasud ei kandu üle lepingu sõlmimise tasudesse, kuna pankade töökoormus ju kasvab.
“(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2
Seni tegi notar laenuandja eest ära kogu õigusliku analüüsi - notar kontrollis varade kuuluvust, märgitud elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid
sh ühisvara olemasolu, valmistas ette lepingu ja edastas selle registrile. Kodu soetajad said
notarilt erapooletud õigusnõu, sh kahjustavate laiaulatuslike tagatiskokkulepete vältimiseks. tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt
Tarbijatele on lisandunud paindlikke lisavõimalusi teha selliseid tehingud notari kaudu teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool
kaugtõestamisega kodust lahkumata. või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või
üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga
Kui tagatise refinantseerimise kokkulepped valmistab ette pank ise, siis on laenuandjal huvide tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud
konflikt. Kui õiguslike asjaolude kontrollimine, lepingute ettevalmistamine ja lepinguid vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.”
registritele edastab ning notaritega sarnast infosüsteemi ülal pidamise kohustus läheb pangale,
Laenuvõtja võib jätkuvalt soovi korral pöörduda
siis kuidas on tagatud, et krediidiasustuste lisatöö ei kandu edasi nende teenustasudesse ning notari poole, et saada nõustamist ning
kuidas toimub tarbijate huvide kaitsele suunatud järelevalve? Kui tarbijate huvid oleksid tagatiskokkuleppe tõestamist.
tõepoolest esiplaanil, siis tuleb kehtestada ka krediidiasutuste teenustasudele hinnalagi
ning vähendada ka kinnistusraamatu kande riigilõive. Altrnatiivselt tuleks notariaalse Võib eeldada, et tõusva eluasemelaenude
vorminõude kaotamise asemel kaaluda notari tasudele piirmäärade kehtestamist. refinantseerimise konkurentsis peavad
laenuandjad konkurentsis püsimiseks
Laenuturul tegutseb lisaks pankadele arvukalt ka muid krediidiandjaid, kelle kavatsused teenustasusid pigem langema.
ajakirjanduses avaldatud teabe põhjal pole mitte alati tarbija (koduomaniku) huve esiplaanile
seadvad ning omanikule kahjulikud kokkulepped hüpoteekide seadmisel võivad seada ohtu Kinnistusraamatu riigilõivu muutmist on eelnõu
ettevalmistamisel kaalutud, kuid riigilõive
omaniku kodud. Kuidas kinnistusosakond hüpoteegi üleandmisel saab kontrollida, et tegu on peaks muutma tervikuna, mitte ühe
tarbijakrediidiga või et laen on antud elukinnisvara parandamise eesmärgil või et hüpoteek ei toimingupõhiselt. Analüüs näitas, et väiksemate
taga lisakohustusi, millal üldse lihtsustatud hüpoteegi loovutamise kord kehtiks? Seega on hüpoteekide puhul riigilõiv pigem tõuseks.
laenu refinantseerimisel notariaalse vorminõude kaotamise tagajärjeks kinnistusosakondade
töökoormus kasv ning vajab riigilt lisavahendeid. Samuti pole senine formaalne Eluasemelaenude refinantseerimise
kinnistamismenetlus olnud suunatud sisuliste asjaolude kontrollimisele. soodustamine ning kliendile lihtsamaks ning
soodsamaks muutmine on kestev protsess,
Palume meie ettepanekuid kaaluda enne eelnõu vabariigi valitsusele esitamist, et soovitud millele saavad jätkuvalt kaasa aidata nii Eesti
kasust ei tekiks tarbijatele hoopis kahju. Pank, Finantsinspektsioon, Eesti Koduomanike
Liit kui laenuandjad. Selleks on ette nähtud ka
seadusemuudatuse järelhindamine 2028.a
lõpuks.
[EELNÕU]
28.08.2025
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Notari tasu seaduse muutmine
Notari tasu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „õiguse kindlustussumma“ tekstiosaga „,
majandusaasta aruande“;
3) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise, kinnisasja või ehitise mõttelise osa
ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa
minimaalväärtuseks 10 000 eurot.“;
4) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse arv „3800“ arvuga „10 000“;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või
reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on tehinguväärtus kokku
väiksem kui ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral, loetakse
tehinguväärtuseks kinnisasja võõrandamise tehinguväärtus ja käesoleva seaduse § 12 lõiget 5
ei kohaldata.“;
6) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormatava ala väärtus. Kui pooled on
määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid
mitte rohkem kui 25 aasta eest.“;
7) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Reaalservituudi seadmise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 238
eurot.“;
8) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„(4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% koormatava eseme
väärtusest.“;
9) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 120
eurot. Asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise jaoks isikliku
kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 75 eurot.“;
10) paragrahvi 13 teises lauses asendatakse arv „255“ arvuga „400“;
11) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hoonestamata kinnisasja puhul hoonestusõiguse ala väärtus ja hoonestusõiguse alusel
püstitatava ehitise hind;
2) hoonestatud kinnisasja puhul hoonestusõiguse ala väärtus.“;
12) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoonestusõiguse seadmise ja võõrandamise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte
vähem kui 238 eurot.“;
13) paragrahvi 18 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Äriühingu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -
otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali
suurus. Äriühingu asutamise tehingu tõestamise ja osaühingu osa võõrandamise eest on notari
tasu mitte vähem kui 250 eurot.
(2) Äriühingute ühinemislepingu tõestamise eest arvutatakse notari tasu üleantava vara väärtuse
järgi. Juhul kui ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või
osanike sissemaksete summa on ühinemislepinguga üleantava vara väärtusest suurem,
arvutatakse notari tasu osa- või aktsiakapitali suuruse või sissemaksete summa järgi.
(21) Äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu tõestamise eest arvutatakse notari tasu
üleantava vara väärtuse järgi. Kui ühendatavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus või
osanike sissemaksete summa on üleantava vara väärtusest suurem, arvutatakse notari tasu osa-
või aktsiakapitali suuruse või sissemaksete summa järgi.
(3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tõestamise eest arvutatakse
notari tasu üleantava vara väärtuse järgi. Kui omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide
suurus või osanike sissemaksete summa või mõlemad on üleantava vara väärtusest suuremad,
arvutatakse notari tasu osa- või aktsiakapitali suuruse või sissemaksete summa järgi.“;
14) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„(5) Äriühingute ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise
tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 420 eurot. Käesolevas lõikes sätestatut
kohaldatakse notari tasu määramisel ka äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu
tõestamise eest.“;
15) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 19 lõike 2 teises lauses asendatakse arv „6391“ arvuga „10 000“;
17) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis esitatud
tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi eurodes.
Tehinguväärtus Täistasu Tehinguväärtus Täistasu Tehinguväärtus Täistasu
kuni kuni kuni
10 000 60 80 000 188 200 000 362
15 000 70 85 000 194 225 000 402
20 000 80 90 000 200 250 000 442
25 000 90 95 000 206 275 000 482
30 000 100 100 000 212 300 000 522
35 000 110 110 000 218 325 000 562
40 000 120 120 000 234 350 000 602
45 000 130 130 000 250 375 000 642
50 000 140 140 000 266 400 000 682
55 000 150 150 000 282 450 000 732
60 000 160 160 000 298 500 000 782
65 000 170 170 000 314 550 000 832
70 000 176 180 000 330 600 000 882
75 000 182 190 000 346 650 000 932
700 000 982
(2) Kuni 1 278 235 eurot – 982 eurot + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab
700 000 eurot;
kuni 1 917 350 eurot – 1853 eurot + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab
1 278 235 eurot;
kuni 2 556 470 eurot – 2620 eurot + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab
1 917 350 eurot;
kuni 3 195 585 eurot – 3259 eurot + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab
2 556 470 eurot;
kuni 6 391 165 eurot – 3770 eurot + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab
3 195 585 eurot;
üle 6 391 165 euro – 5368 eurot + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab
6 391 165 eurot.“;
18) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
3
„§ 25. Käsutustehingu tõestamine
Kui käsutustehingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe aluseks olev
kohustustehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu käsutustehingu,
sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 50 eurot. Kui
käsutustehing ja kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava kohustustehinguga, siis
käsutustehingu ja kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta.“;
19) paragrahvis 281 asendatakse läbivalt arv „63,90“ arvuga „108“;
20) paragrahvis 283 asendatakse arv „47,90“ arvuga „81“;
21) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui
108 eurot, samuti mitte vähem kui 108 eurot toimingu kestuse aja iga järgmise tunni eest, kuid
kokku mitte rohkem kui 540 eurot;“;
22) paragrahvi 29 lõike 3 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmise eest, kuid mitte vähem kui
11 eurot;
2) registris õiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest;
3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest,
kuid mitte vähem kui 5 eurot.“;
23) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:
1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks
või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 6 eurot;
2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 50 eurot;
3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 120 eurot;
4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 27 eurot;
5) isiku elusoleku kinnitamine – 24 eurot;
6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 27 eurot;
7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 20 eurot;
8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 24 eurot;
9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 31 eurot;
91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse
esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku
või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine – 61 eurot. Kui avalduse
esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 11 eurot;
10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 22
eurot ühe korteriomandi eseme kohta;
11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 72 eurot;
111) kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 143
eurot;
12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 22 eurot;
13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale –
54 kuni 272 eurot;
14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 6 eurot lehekülg, kuid
4
kokku mitte rohkem kui 54 eurot;
141) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, abieluvararegistrisse, volikirjade
registrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või kinnistus- või registriosakonna peetavas
registris, abieluvararegistris, volikirjade registris või pärimisregistris säilitatava dokumendiga
tutvumise võimaldamine – 6 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest;
142) kinnistus- või registritoimikuga või abieluvararegistri dokumentidega tutvumise
võimaldamine – 17 eurot;
143) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri, volikirjade registri,
rahvastikuregistri või pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6 eurot
sõltumata lehekülgede arvust;
144) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris, volikirjade registris
või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 11 eurot
sõltumata lehekülgede arvust;
145) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri, volikirjade registri või
pärimisregistri andmete väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 8 eurot sõltumata
andmemahust;
146) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris, volikirjade registris
või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine –
11 eurot;
147) välisriigi registrisse kantud testamentide või pärimislepingute andmete kohta päringu
tegemine – 12 eurot ühe päringu kohta;
148) abieluvararegistri kande tegemine – 43 eurot;
149) abieluvararegistri kande muutmine või kustutamine – 17 eurot;
15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 22 eurot;
16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostille’ga) – 38 eurot;
17) tunnistuse väljastamine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eesti Vabariigis ja Eesti
Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 17 eurot;
171) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe tõestamine – 87 eurot;
18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi
hoidmine ühe kuu jooksul – 42 eurot;
19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või taotluse koostamine – 54 kuni 130
eurot;
20) mereprotesti tõestamine – 134 eurot;
21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe tõestamine – 72 eurot;
22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning
sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 131
eurot;
23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 117 eurot;
24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja
tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine – 1 eurot iga
mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku mitte vähem kui 54 eurot ja mitte rohkem kui
217 eurot;
25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule – 43 eurot;
26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto avamine – 22 eurot;
27) testamendi tõestamine – 55 eurot;
28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 55 eurot;
281) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamine – 28 eurot;
282) notarile hoiule antud testamendi avamise eest, kui testamendi avab notar, kes
pärimismenetlust läbi ei vii – 55 eurot;
29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 75 eurot;
291) abikaasade vastastikuse testamendi tühistamise kohta teate koostamine ja edastamine –
43 eurot;
5
30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 110 eurot;
31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 11 eurot;
32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 110 eurot;
321) Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine – 71 eurot;
33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 174 eurot;
331) Euroopa pärimistunnistuse tõestamine – 87 eurot;
34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 44 eurot;
35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine –
22 eurot;
36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 22 eurot;
37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendava järelepärimise tegemine – 22 eurot;
38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 22 eurot;
39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine – 72 eurot;
40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, majandushaldusasutuselt
dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 26 eurot;
41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 60 eurot;
42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse – 43 eurot;
43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku
vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi
lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi kinnitamine
ja väljastamine – 20 eurot sõltumata lehekülgede arvust;
44) nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste
tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega,
ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–
29), alusel tõendi kinnitamine ja väljastamine – 20 eurot sõltumata lehekülgede arvust.“;
24) seadust täiendatakse §-ga 314 järgmises sõnastuses:
㤠314. Tasu volikirjade registri toimingute eest
(1) Volikirja tõestamise ja volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamisega seotud
volikirjade registri kande tegemise eest eraldi tasu ei võeta.
(2) Volikirjade registrisse kantud andmetega tutvumise eest ei võeta tasu, kui volikirjade
registrisse kantud andmetega soovitakse tutvuda tehingu tegemise ajal või volikirjade
registrisse kantud andmeid kontrollitakse volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamise käigus.“;
25) paragrahvi 332 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 11 asendatakse arv „64“ arvuga „109“;
paragrahvi 332 lõikes 2 asendatakse arv „45“ arvuga „77“;
26) paragrahvi 35 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „0,31“ arvuga „0,50“ ja punktis 2 arv „0,19“
arvuga „0,35“;
27) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Pärimisseaduse § 165 lõike 6 alusel kehtestatud notari ametitoimingute tegemise korras
ettenähtud ärakirja ja ärakirjaga kaasnevate tegevuste eest tasu ei võeta.“;
28) paragrahvi 36 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
6
„(2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest
tasutakse notarile toimingu tegemiseks kulutatud lisaaja eest 14 eurot tunnis. Notari tööajaks
käesoleva seaduse tähenduses loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui
notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg
vastavalt sellele pikem.
(3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari
isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile 14 eurot
sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest.“;
29) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui notariaaltoimingut ei saa notarist sõltumatutel asjaoludel teha, tasutakse notarile
põhjendatud juhul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud tasu.“;
30) paragrahvi 40 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) ametitegevuse raamatu number;“;
31) paragrahvi 402 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma
majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse §-s 10, § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1
punktides 1 ja 11 ning § 31 punktides 1, 2, 91, 16, 27–34, 38 ja 39 sätestatud notari
ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu, ja kui seoses pärimismenetlusega tehakse muid
ametitoiminguid, siis ka nende eest ettenähtud notari tasu, või kes suudab seda teha üksnes
osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat
toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata käesolevas lõikes loetletud
ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva
seaduse §-s 36 nimetatud kulude hüvitamist.
(2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt
arve saamist taotleja elukohajärgsele maakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib
taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib.“.
§ 2. Asjaõigusseaduse muutmine
Asjaõigusseaduse paragrahvi 346 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt
teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool
või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud
vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.”.
§ 3. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine
Asjaõigusseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:
7
„§ 241. Eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkulepetele notariaalse tõestamise
nõude kaotamise järelhindamine
Eesti Pank ja Finantsinspektsioon analüüsivad hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks
eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkulepetele notariaalse tõestamise nõude kaotamise
mõju ja tulemuslikkust.“.
§ 4. Notariaadiseaduse muutmine
Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Notari ametisoleku vanuse ülemmäär on 70 aastat.“;
2) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16. Dokumentide ja salvestiste säilitamine“;
3) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Notarite Koja korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks notari
asendajale, kes on nimetatud ajutiselt täitmata notari ametikohale. Notarite Koja korraldusel
võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari
dokumentide ülevõtmise, mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks. Notarite Koda
edastab asjakohase korralduse viivitamata Justiitsministeeriumile teadmiseks.“;
4) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kaugtõestamise teel tehtud tõestamistoimingu salvestist säilitatakse 10 aastat.“;
5) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 84 järgmises sõnastuses:
„84) nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste
tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega,
ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–
29), alusel tõendi kinnitamine ja väljastamine;“;
6) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, abieluvararegistrisse või
pärimisregistrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise
võimaldamine;“;
7) paragrahvi 32 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamine;
12) ametitoiminguga kaasnev suuline võõrkeelde tõlkimine.“;
8) paragrahvi 44 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „hädavajalik“ sõnaga „vajalik“;
8
9) seadust täiendatakse §-dega 445 ja 446 järgmises sõnastuses:
㤠445. Notarite Koja liikmemaks
(1) Notarite Koja koosolek kehtestab notarite poolt Notarite Kojale makstava liikmemaksu:
1) määra;
2) tasumise korra;
3) tasumisest vabastamise alused.
(2) Liikmemaksu määra võib kehtestada olenevalt notari tööpiirkonnast või astmeliselt,
lähtudes notari ametitoimingute ja -teenuste eest notarile makstud tasudest.
§ 446. Notarite Koja toetus notarile
Notarite Koja koosolek kehtestab notari toetamise vajaduse hindamise ja rakendamise korra.“;
10) seadust täiendatakse §-dega 447 ja 448 järgmises sõnastuses:
㤠447. Volikirjade register
(1) Notariaalselt tõestatud volikirjade üle arvestuse pidamiseks, volikirjade ja volikirjade
kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kontrollimiseks ja andmete avalikustamiseks
peetakse volikirjade registrit.
(2) Volikirjade registri vastutav töötleja on Notarite Koda.
(3) Volikirjade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega,
milles sätestatakse:
1) volikirjade registri vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
2) volikirjade registrisse kannete tegemise kord;
3) volikirjade registrisse kantavate andmete täpsem koosseis;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;
6) volikirjade registri logide säilitamise tähtajad;
7) registri rahastamine;
8) muud korraldusküsimused.
(4) Volikirjade registrisse tehakse kanded volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamise
tahteavalduse tõestamise kohta.
(5) Volikirjade registrisse kantakse järgmised andmed:
1) esindatava ja esindaja üldandmed – nimi ja isiku- või registrikood;
2) volikirja unikaalne number;
3) volituse tähtaeg;
4) volikirja tõestamise kuupäev, aasta ja number notari ametitegevuse raamatu järgi;
5) volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kuupäev ja aasta;
6) volikirja tõestanud ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari nimi;
7) volikirja nähtavus kolmandatele isikutele;
8) märkused.
9
(6) Volikirjade registris säilitatakse andmeid järgmiselt:
1) tähtajatu volikirja andmeid registrisse kandmisest kuni 15 aastat;
2) tähtajalise volikirja andmeid kuni üks aasta pärast volituse tähtaja möödumist.
§ 448. Volikirjade registri andmetele juurdepääsu võimaldamine
(1) Esindataval on juurdepääs volikirjade registrisse kantud enda andmetele ja volikirjale.
(2) Notaril ja notaribüroo töötajal on juurdepääs volikirjade registris olevatele andmetele
volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamiseks.
(3) Muudel isikutel on volikirjade registrist kättesaadav teave volikirja ja selle tõestanud või
kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari kohta. Volikiri on veebi kaudu muule
isikule kättesaadav üksnes juhul, kui see on esindatava tahteavalduse alusel registris avalikuks
tehtud.
(4) Volikirjade registri andmetega saab muu isik tutvuda asjakohase veebilehe kaudu. Andmeid
saab pärida volikirja unikaalse numbri ja kuupäeva järgi.
(5) Esindataval on õigus keelata muude isikute juurdepääs volikirjade registris olevale
volikirjale.“;
11) seadust täiendatakse §-ga 576 järgmises sõnastuses:
„§ 576. Käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud vanusepiiri rakendamine
Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. märsil jõustunud redaktsiooni § 8 lõikes 4 sätestatud
vanusepiiri kohaldatakse notari suhtes, kelle kohta ei ole minister teinud ametiaja pikendamise
otsust. Kui minister on enne 2025. aasta 1. märtsi lubanud notaril tema
taotlusel pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kehtib ministri asjakohane käskkiri selles
märgitud tähtpäevani.“;
12) seadust täiendatakse §-ga 577 järgmises sõnastuses:
„§ 577. Käesoleva seaduse § 447 lõigete 4–6 rakendamine
Volikirjade registrisse ei kanta enne 2025. aasta 1. märtsi notariaalselt tõestatud volikirju.“.
§ 5. Pärimisseaduse muutmine
Pärimisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 176 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 176 lõiked 21, 22 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Pärimisregister on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on toetada korrektset
pärimismenetlust ning kaitsta pärija ja pärandaja õigusi, avalikustada asjakohaseid andmeid
pärimismenetluse kohta ning teha statistikat.
(22) Pärimisregistri vastutav töötleja on Notarite Koda.
10
(3) Pärimisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles
sätestatakse:
1) pärimisregistri vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
2) pärimisregistrisse kannete tegemise kord;
3) pärimisregistrisse kantavate andmete täpsem koosseis;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;
5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;
6) pärimisregistri logide säilitamise tähtajad;
7) muud korraldusküsimused.“;
3) paragrahvi 1761 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Pärimisregistris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) pärandaja üldandmed, sünnikoht ja surmaaeg;
2) pärija üldandmed;
3) kande tegemist taotleva isiku üldandmed.“;
4) paragrahvi 1771 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „või konsulaarametnik“;
5) paragrahvi 1771 lõike 3 punktis 2 ja lõikes 4 ning § 179 lõikes 22 ja lõikes 5 asendatakse sõna
„registripidaja“ sõnadega „vastutav töötleja“ vastavas käändes;
6) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pärimisregistrisse kantud andmed pärandaja pärimismenetluse seisu kohta ja pärija ees-
ja perekonnanimi ning isikukood avalikustatakse ajakohasena eesmärgiga tagada avalikkuse ja
asjaosaliste informeeritus pärimisega seotud toimingutest.“;
7) paragrahvi 179 lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Veebilehe kaudu pärimisregistri andmetega tutvumiseks peab isik autentima end digitaalse
isikutunnistuse abil.“;
8) paragrahvi 179 lõike 24 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(24) Pärimisregistri andmed tehakse kättesaadavaks viisil ja vormis, mis võimaldab
üksikpäringuna saadud teabe allalaadimist masinloetaval kujul.
§ 6. Tõestamisseaduse muutmine
Tõestamisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 31 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu korral võib notar isikusamasuse tuvastamiseks
kasutada asjakohaseid tehnilisi lahendusi ja tõestamistoimingu osaliselt või täielikult
salvestada, kui see on notari hinnangul vajalik isikusamasuse, teo- ja otsusevõime
tuvastamiseks ja ametitoimingu andmete hilisema kontrollimise võimaluse tagamiseks.“;
2) paragrahvi 9 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Seaduse jõustumine
11
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“.................2025. a
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... 2025. a
(allkirjastatud digitaalselt)
12
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
ANALÜÜS
Notariteenuse ajakohastamise võimalikud lahendused
1. Sissejuhatus
Analüüs on koostatud seletuskirja lisana, et anda ülevaade notari tasude süsteemi
ajakohastamise alternatiividest ja selgitada eelnõus valitud lahenduseni jõudmist.
Eestis on ladina notariaadi süsteem, mis tähendab, et notar tõestab sisuliselt tehinguid,
kontrollib asjaolud, nõustab, selgitab õiguslikke lahendusi ning tõestab poolte kokkuleppe või
ühepoolse avalduse sisuliselt. Seega on Eesti inimestel võimalik juriidilisi tehinguid korraldada
kiiresti ja vähese bürokraatiaga. Kohalikud notarid teevad oma piirkondades ka väljasõite
klientide koju, haiglasse või hooldekodusse, mis tagab teenuse ligipääsetavuse ka neile, kes ise
notaribüroosse tulla ei saa. Nii saab enamik toiminguid tehtud sujuvalt ja selgelt, ilma et peaks
otsima eraldi õigusabi või pöörduma hiljem kohtusse. Eriti oluline on see maapiirkondades,
kus notar on sageli ainus õigusteenuse pakkuja.
Notariteenuse osutamine seni harjunud viisil läheb aga järjest keerukamaks, sest piirkondades,
kus kinnisvarahinnad on madalamad ja kliendid vajavad rohkem sotsiaalselt oluliste toimingute
tegemist, on notaribüroo majanduslik toimetulek muutunud kriitiliseks. Ametist lahkuva
väikelinna notari asemele ei ole uuel notaril mõistlik asuda, sest notaribüroo pidamisega ei ole
võimalik kõrgkvalifitseeritud juristile kohast teenistust saavutada1. Notarite kohalolu hoidmine
maapiirkondades on vajalik regionaalpoliitiline otsustus. Sama vajalik on ka notari
koduvisiitide säilitamine eakate või erivajadusega inimeste juurde. Nimetatut tagab tugev ja
jätkusuutlik notariaat, kelle edasine arengusuund ja võimekus sõltub praegustest otsustest.
Analüüsis tutvustatakse nii olemasoleva olukorra säilitamise tagajärgi kui ka järgmisi
notariteenuse ajakohastamise võimalusi:
riikliku rahalise toe pakkumine, indekseerimine;
notari tasude kujunemine konkurentsis;
piirkondliku töökorralduse muutmine;
digitaalsetele lahendustele üleminek.
Peale alternatiivsete lahenduste tugevuste ja riskide tutvustamist põhjendatakse ka eelnõus
valitud lahenduste sobivust, kitsaskohti ning valdkonna edasist perspektiivi.
2. Kaalutud lahendused
1 Valdkonna täpsem olukord ja probleemide kirjeldused on toodud seletuskirja punktides 2.1. – 2.8.
2.1. Olemasoleva olukorra säilitamine
Notari tasude viimane ulatuslikum muudatus tehti 2009. aastal. Muudatus ei hõlmanud
tehinguväärtusest sõltuvaid tasusid, mis kehtivad muutmata kujul 1996. aastast. Aja jooksul
toimunud inflatsioon ja elukalliduse kasv on viinud olukorrani, kus senised kehtivad tasud ei
kata enam tegelikke kulusid.
Notariaadis on kujunemas ja osaliselt juba kujunenud kahekiiruseline süsteem. Suurema
käibega notarid – ehk need, kelle büroos tehakse sagedamini kõrgema väärtusega
kinnisvaratehinguid – on võimelised investeerima bürookeskkonda, meeskonda ja
tehnoloogiasse. Väiksema käibega notarite kasvupotentsiaal on seevastu madal. 2024. aasta
andmed näitavad, et 31 notaril (38%) oli keskmine kuukäive üle 30 000 euro ning nende
keskmine aastane käibekasv oli 2024. aastal, võrreldes 2023. aastaga 116 898 eurot. Kõigi
ülejäänud notarite käive oli kuus alla 30 000 euro ja nende keskmine lisakäive aastas oli vaid
12 785 eurot. Käibekasvu erinevus oli üheksakordne. Ka suurtehingute (tehinguväärtus üle
300 000 euro) osas oli koondumine selge: 15 suurema käibega notarit tegid 2024. aastal üle
poole kõikidest suurtehingutest (4477/8006) ja teenisid 1,17 miljonit eurot lisakäivet, samas
kui ülejäänud notarid said kokku lisakäivet 0,58 miljonit. Väiksema käibega 30 notarit
tegelesid kokku vaid 341 suurtehinguga, mis moodustab alla 5% kogu turust. Suurema
väärtusega tehingute koondumine jätkub ka 2025. aastal. Isegi kui notariaadi kogukäive
suureneb, ei jõua see maapiirkonna notarini, sest tehinguväärtuste baastase on seal madal. Ka
Tallinna ja Tartu notarite käibekasv jaotub väga ebavõrdselt: 15 suurema käibega notari käive
suureneb oluliselt rohkem, teistel aitab käibekasv tulla toime inflatsioonist tuleneva teenuste
hinnatõusu ja töötajate palgasurvega. Madala ja keskmise käibega notaribüroo ei suuda
investeerida teenuse kvaliteeti ja suurtehingud koonduvad üha enam niigi suurema käibega
notaribüroodesse.
Ilma tasusüsteemi muutmata see trend süveneb. Väikese käibega notarite jaoks tähendab see
olukorda, kus teenuse osutamine katab vaevu kulud, kuid ei võimalda investeeringuid ega
järelkasvu. Pikemas perspektiivis tähendab see notariteenuse kadumist väiksematest
piirkondadest, teenuse kvaliteedi langust ning vajadust riiklikuks sekkumiseks.
2.2. Riikliku rahalise toe pakkumine, indekseerimine
2.2.1. Katmata kulutuste hüvitamine notaritele
Ühe võimalusena kaaluti, et kui notariaalse toimingu osutamise eest saadud tasu on liiga väike
ja seda ei ole võimalik hüvitada ristsubsideerimise teel, võiks riik vajadusel hüvitada notaritele
katmata kulud otsehüvitisena. See tagaks, et Notarite Koda ja notarid täidaksid seadusest
tulenevaid avalikke kohustusi. Leiti, et vajalik on hoiduda riigi eelarvevahendite kasutamisest
notarite kui vabakutseliste ametikandjate toetamiseks, kuna see ei läheks kokku vabakutselise
ameti pidamise põhimõttega, mille kohaselt ametipidaja finantseerib enda tegevust ise enda
tulemi arvelt. Lisaks leiti Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioonis,
et riigi eelarvevahendite kasutamiseks peaksid esinema ülekaalukad põhjused, mida praeguses
olukorras ei ole tuvastatud.2
2Notari tasude analüüs „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn,
Justiitsministeerium, lk 23, vt Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemist
aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7, toimik 21-0771.
Kui otsustada siiski riigi rahalise toe kasuks, mis aitaks hoida teenust maapiirkondades
elujõulisena, tuleks välja töötada ka õiglane toetuse andmise kord. Väljamaksete tegemise
korralduslik pool hõlmaks kriteeriumidele vastavuse (nt tööpiirkonnast või käibe suurusest
sõltuv toetus) ja aruandluse kontrolli. Praktikas maksab riik näiteks toetust kohtutäituritele
välisriigist elatise vahendamise eest3 ja perioodilise elatise sissenõudmise tasu4, mis nõutakse
hiljem võlgnikult sisse. Lahendus eeldaks lisaregulatsiooni ja riigipoolset kontrolli
väljamaksete üle ning tähendaks seega riigi kulude ja halduskoormuse suurenemist.
2.2.2. Riigipalgaline notar
Eesti taasiseseisvumise ajal tegutsesid riiklikud notarid, kes olid riigipalgalised ametnikud.
1993. aastal võeti vastu notariaadiseadus, mille eesmärk oli notariaadi reformimine ja riiklike
notariaalkontorite likvideerimine. Reformi tingis vajadus soodustada kodanike ja juriidiliste
isikute varaliste õiguse kaitset turumajanduse tingimustes. Ühtlasi ei suutnud riik tagada heal
tasemel notariteenust, sest puudusid vajalikud ressursid - notaritele sobivad tööruumid,
tehniline varustus ja kvalifitseeritud personal. Riiklikel notaritel puudus motivatsioon teenust
arendada, kuna sõltumata töökogemusest ja kvaliteedist oli tagatud riigilt ametipalk, mis
omakorda mõjutas teenuse kvaliteeti. Reformiga lõpetati ka riigi vastutus notari ametialase
tegevusega tekitatud kahju eest – edaspidi vastutas iga notar tekitatud kahju eest isiklikult.
Riikliku notariaadi taastamine tooks riigile kaasa suured püsikulud, sealhulgas registrite
pidamise ja arendamise kulu, tööruumide rendi- ja halduskulu, tööjõukulu ja riigi vastutuse.
Iga notariaaltoimingu eest tuleks kehtestada riigilõivud. Arvestades, et riigilõivud
kehtestatakse kulupõhimõttele vastavalt, tuleks eraldi läbi mõelda sotsiaalselt tundlike
toimingute toetamine. Samuti tuleks leida rahastus mitmete riiklike registrite pidamiseks.
Erinevalt võimalikust riiklikust lahendusest ei saa praegu tegutsevad notarid ja Notarite Koda
riigieelarvest rahastust - ka mitte riiklike registrite arendamiseks ja ülalpidamiseks. Eestis
tegutseb 86 notarit, kes oma vahenditega peavad üleval e-notari ja kaugtõestuse infosüsteeme
ning haldavad ning arendavad riiklikke registreid nagu pärimis-, abieluvara-, apostilliregister
ja peagi ka volikirjade register. Kui 2009. aastal kulus Notarite Kojal IT-le 130 000 eurot aastas,
siis 2023. aastal oli see kulu juba 740 000 eurot, moodustades poole notariaadi kuludest. Samal
ajal ei ole riik enam kui 30 aasta jooksul kandnud notariteenusega seonduvalt kulusid, vaid on
vastupidi aastate jooksul andnud järk-järgult mitmete riiklike registrite pidamise kohustuse üle
Notarite Kojale.
Arvestades, et riigieelarve strateegias on seatud prioriteediks julgeolekuvaldkond, on riiklik
notarite toetamine või uue riiklike notarite süsteemi ülesehitus pigem teoreetilised ja
lähiaastateks sobimatud lahendused.
2.2.3. Indekseerimine
Erinevalt palkadest ja pensionidest, kus riik on indekseerimist kasutanud (näiteks kõrgemate
riigiteenijate ametipalkade indekseerimine5), on riiklikult reguleeritavate teenuste hindade
kujundamisel jäetud riigile üldjuhul kaalutlusõigus. Hindade korrigeerimine, näiteks
meditsiiniteenuste, ühistranspordi, sotsiaalteenuste või ka riigilõivude puhul toimub
vajaduspõhiselt, laiema arutelu tulemusena ja sotsiaalset õiglust ning sektori vajadusi
arvestades.
3 Kohtutäituri seaduse § 371.
4 Kohtutäituri seaduse § 372.
5Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus § 21 lg 1 ja 2 (Indeksi arvutamisel korrutatakse tarbijahinnaindeksi aastane
kasv 0,2-ga ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 0,8-ga ning saadud korrutised liidetakse.).
Notari tasud on püsinud muutumatuna 16 aastat, tehinguväärtusest sõltuvate tasude arvestus
isegi 29 aastat. Kuigi praegune notari tasude ajakohastamine on riigil võtnud mitmeid aastaid,
võib siiski järeldada, et notari tasude süsteemi ülesehitus tagab notariaadi pikaajalise toimivuse.
Arvestades, et notari tasude ajakohastamise vajadus on pigem harv ja seda tuleb teha koos
tervikpildi analüüsimise ja vajalike kaasnevate muudatustega, ei ole tasude indekseerimine
otstarbekas. Vastupidi, indekseerimise kasutamine praegu võib kaasa tuua olukorra, kus tasude
tõus ei ole läbimõeldud ja optimaalne. Enne indekseerimist tuleb leida teenuse hinnastamises
tasakaal ja tagada seeläbi teenuse toimimine.
2.3. Notari tasude kujunemine konkurentsis koos piirhindade kehtestamisega
Ühe võimalusena kaaluti piirhindade kehtestamist ja hindade avamist turukonkurentsile.
Ettepanek tuli Konkurentsiametilt tagasisidena notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse
tagamise kontseptsioonile6. Ettepaneku kohaselt saaksid notarid kehtestada piirhindasid
arvestava hinnakirja ja võimaluse ka piirhinnast madalamas tasus kokku leppida. Nii tekiks
tarbijatel võimalus valida notarite vahel, kes pakuvad samu toiminguid erineva hinnaga.
Pakutud lahendus lähtus eeldusest, et konkurents avaldab survet hindade alandamiseks.
Konkurentsis kujunevatel, riiklikult kehtestatud ülempiiriga notari teenuse hindadel oleks
mitmeid kitsaskohti:
- kannataks tehingute kättesaadavus, kuna notaritel tekiks majanduslik stiimul eelistada
kliente, kes maksavad toimingu eest rohkem;
- tasude avamine konkurentsile võib küll langetada teatud toimingute tasu, kuid ei
lahenda seda, et mõnede toimingute eest ettenähtud tasu on liiga väike ega kata selle
tegemisega kaasnevaid kulusid;
- kaoks notari tasude läbipaistvus ja ühetaolisus;
- väiksemate piirkondade notarid ei pruugi konkurentsis püsida ja teenust ei suudeta neis
piirkondades enam tagada;
- piirhindade kehtestamisel tuleks arvestada ristsubsideerimise vajadusega, sest vastasel
korral tuleks oluliselt tõsta kõiki pärimismenetlusega ja väljasõitudega seonduvaid
tasusid;
- madalama sissetulekuga inimestele ei oleks enam kõik teenused kättesaadavad, mille
kindlustab hetkel kehtiva süsteemi kohaselt notari tasude ristsubsideerimine;
- ka kehtestatud piirhinnad vajavad aja möödudes ülevaatamist või indekseeritud
lahenduse kasutamist.
Kuigi üldjuhul tagab konkurents ajas toimiva hinnakujunduse, siis avalik-õigusliku ülesande
täitmise puhul seda ei toetatud. Notari tegevus ja tasu suurus on seadusega reguleeritud just
seetõttu, et tagada notarite erapooletus ja sõltumatus. Praegu toimiv notari tasude süsteem on
välja töötatud terviksüsteemina, arvestades ühiskonna vajadusi ja on praktikas seni hästi
toiminud.
2.4. Piirkondliku töökorralduse muutmine
2.4.1. Tööpiirkondade konsolideerimine
6 Notari tasude analüüs „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn,
Justiitsministeerium, lk 24 – 25, vt Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemist
aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7, toimik 21-0771.
Võimaliku lahendusena kaaluti ka notarite tööpiirkondade konsolideerimist, mis tähendaks
suuremate notaribüroode koondumist suurematesse keskustesse.
Praegu on notariaadimäärustikuga määratud kindlaks 15 tööpiirkonda, et tagada igas
maakonnakeskuses teenuse osutamine. Notariaadimäärustiku kohaselt on suurim lubatud
notarite ametikohtade arv 100. Kui 2015. aastal oli täidetud 96 notari ametikohta, siis 2025.
aasta seisuga on täidetud 86 kohta – kümne aastaga on notarite arv vähenenud ligikaudu 10 %.
Notari ametikoha vabanemisel hinnatakse piirkondlikku vajadust ja töökoormust ning selle
põhjal otsustakse, kas konkursi väljakuulutamine on otstarbekas ja põhjendatud. Selline
lähenemine võimaldab notariteenuse kättesaadavusel kujuneda vastavalt rahvastiku
paiknemisele ja teenuse vajadusele – konsolideerimine toimub seega loomulikult, ilma
täiendava sekkumiseta. Näiteks kui mõnes tööpiirkonnas väheneb elanikkonna arv, ei pruugi
notari ametikoha täitmine olla vajalik. Samal ajal tagab praegune rahvastiku jaotus piisava
töökoormuse ametis olevatele notaritele. Piirkondlikud notarid teevad oma piirkonnas ka
väljasõite, et pakkuda vajadusel teenust näiteks kodus või hooldekodus. Väljasõidu eest on
notarile ette nähtud tunnitasu nii notariaaltoimingu kui ka sõidule kuluva aja eest. Järgnevas
tabelis on esitatud Eesti elanike demograafiline jaotus maakondade kaupa, notarite arv
maakonnas ning arvestuslik jagunemine — mitut elanikku teenindab üks notar tööpiirkonnas.
Tabel 1. Notarite arv ja teeninduskoormus maakondade lõikes
Elanike arvestuslik
Maakond Elanike arv 2024 Notarite arv
jagunemine notari kohta
Harjumaa 649 071 43 15 095
Hiiumaa 9 778 1 9 778
Ida-Virumaa 128 568 7 18 367
Jõgevamaa 27 147 1 27 147
Järvamaa 29 231 2 14 616
Läänemaa 20 456 2 10 228
Lääne-Virumaa 57 786 4 14 447
Põlvamaa 23 803 2 11 902
Pärnumaa 87 234 6 14 539
Raplamaa 33 824 2 16 912
Saaremaa 34 330 2 17 165
Tartumaa 162 734 10 16 273
Valgamaa 27 123 1 27 123
Viljandimaa 44 893 3 14 964
Võrumaa 34 373 1 34 373
KOKKU 1 370 351
Tööpiirkondade konsolideerimine tooks kaasa teenuse kättesaadavuse halvenemise –
vahemaad, mida notar peab läbima, muutuksid oluliselt pikemaks, samuti muutuks pikemaks
aeg, mil notar on büroost ja seega teistest ametikohustuste täitmisest eemal. Tööpiirkondade
arvu vähendamisel kaovad mitmetest väiksematest asulatest notaribürood ja seeläbi muutub
füüsilisele notariteenusele ligipääs piiratumaks. Paljudel klientidel tuleb ette võtta senisest
pikem sõit, et külastada notarit. Seega tuleb kliendil arvestada suurema aja- ja rahakuluga.
Digilahendustest, mis vähendavad füüsilise notari teenuse vajadust, on juttu punktis 2.5.
Vaatamata kaugtõestamisele ja kiirele digiarengule ei saa virtuaalne teenus täielikult asendada
füüsilisi notaribüroosid.
Tööpiirkondade konsolideerimise positiivne külg on tõenäoliselt tugevate teenuskeskuste
tekkimise soodustamine, kus tänu ühinemisele tekib ka halduskulude osas mõningane
kokkuhoid. Võimalik, et selle kokkuhoiu tulemusena suudetakse osaliselt leevendada ka
praeguseid puudujääke büroo kaasaegsuse tagamisel või vajaliku abipersonali värbamise
võimekuses. Samas vajab iga notar, kes vastutab isiklikult oma ametipidamise eest, oma
töötajaskonda ja teda ennast ei saa üldjuhul asendada. Koondatud notaribürood vajavad suurt
büroopinda, mille kulu ei pruugi kaduvate väiksemate büroode liitkulust olla oluliselt väiksem.
Notari isiklik panus igasse toimingusse on sedavõrd suur, et teenust ei saa lõpmatuseni
optimeerida ja selliselt ületada tõsiasja, et toimingu omahind ei kata selle tegelikke kulusid.
Seega vajaks tööpiirkondade konsolideerimise lahendus notari tasude ajakohastamist, isegi kui
kaugtõestamise võimaluse kasutamine hoogustuks senisest kiiremas tempos.
2.4.2. Büroo avamine mõnes teises tööpiirkonnas
Võimalus anda notaritele õigus avada büroo ka mõnes muus tööpiirkonnas lisaks sellele
tööpiirkonnale, kuhu ta nimetatud on, pakuti välja kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (280 SE)7. Eelnõust jäeti muudatus välja,
kuna õiguskomisjon leidis, et notaribüroo avamine teises tööpiirkonnas halvendaks teenuse
kättesaadavust väiksemates notarite tööpiirkondades (maakondades).
Selgituseks, et notaritel on oma tööpiirkonnas õigus avada harukontor ka praegu, kuid sellist
võimalust on praktikas kasutatud üksikjuhtudel. Tartu suurim notaribüroo pidas mitmel aastal
Elvas harukontorit, kuid on selle tänaseks lõpetanud peamiselt suure ajakulu tõttu, mida sellisel
viisil teenuse osutamine kaasa toob. Sama piirkonna harukontor sobib hästi
kinnitamistoimingute tegemiseks, kuid Eestis on notaril oluline tõestamistehinguid
ettevalmistav nõustamise funktsioon Kui tavabüroos jaotub nõustamise, tõestamise ja
kinnitamise funktsioon tasakaalustatult ja notarit saavad abistada bürootöötajad, siis
harukontoris püsitöötajaid ei ole ning nii on notari ajakulu võrreldes harukontori käibega
ebamõistlikult suur. Käesoleval ajal pakub vaid üks notaribüroo oma teenuseid lisaks
Tallinnale ka Saue linnas kuuel tunnil nädalas. Harukontori kulude kandmise ja notari aja kahe
asukoha jaotamise potentsiaal on vähestel büroodel.
Kokkuvõtvalt, kui notarid avavad büroosid teistes piirkondades, siis halveneb põhibüroo
klientidele kodukohas notariteenuse kättesaadavus. Arvestades, et notarid on paiguti pea ainus
kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, võib pakutud muudatus veelgi halvendada neis
piirkondades õigusabi kättesaadavust. Lisaks tooks süsteem, kus suurlinna notarid oleksid
kohustatud avama filiaale mujal Eestis, kaasa ka filiaali avamisel olulisi lisakulusid (ruumid,
personal, IT-lahendused, transport), mis võib panna notaribüroo majanduslikult raskemasse
olukorda. Samuti ei saaks notar, kellel on suur töökoormus oma põhitööpiirkonnas, pakkuda
samaaegselt teenust väiksemates linnades nii, et teenuse kvaliteet ja kättesaadavus oleks
tagatud. Notari tasude ajakohastamine oleks ka selle lahenduse puhul vajalik.
2.4.3. Liikuvate notarite süsteem
Alternatiivina on arutatud võimalust luua liikuvate notarite süsteem, kus notar sõidaks teatud
päevadel väiksematesse keskustesse ja pakuks rändteenust.
7 Kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 280 SE algatamise seletuskirjaga on
võimalik tutvuda https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0b9175e0-ff09-4491-b43d-
4b496793df24/Kohtut%C3%A4ituri%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20
muutmise%20seadus/.
Eestis on ladina notariaadi süsteem, mis tähendab, et notar tõestab sisuliselt tehinguid, notar
kontrollib asjaolud, nõustab, selgitab õiguslikke lahendusi ning tõestab poolte kokkuleppe või
ühepoolse avalduse sisuliselt. Notar teeb ka kinnitamistoiminguid (nt ärakirju), kuid peamiselt
on notari roll Eestis tõestamine. Tehingute ettevalmistamine on pikem protsess ja ootetööna
sellist teenust ei saa. Notar loob ise lepingu, ta ei kinnita advokaatide poolt loodud dokumente.
Notar kogub ise andmed, inimesed ei too neid notaribüroosse/notaribussi. Notar ei tööta üksi,
vaid koos oma töötajatega. Kogemus näitab, et inimesed väikelinnades ootavad notarilt
eelkõige nõustamist ja tehinguni jõudmise protsess on aeganõudev.
Liikuva notari mudel ei sobi ladina notariaadi põhimõtetega, kus notar ei ole pelgalt kinnitaja,
vaid õigustoimingu sisuline läbiviija. Sarnaselt pangabussile osutatav teenus ei ole realistlik,
sest notaribürood ei toimi ilma tugistruktuurita. Ka ei ole Eestis vaba ressurssi notarite
füüsiliseks liikumiseks piirkondade vahel, keegi peab samal ajal teenindama ka selle piirkonna
kliente, kus notar põhiliselt asub, või pakkuma kaugtõestust. Seetõttu ei saa liikuvat notarit
pidada elujõuliseks alternatiiviks kohaliku büroo puudumisele.
2.5. Digitaalsetele lahendustele üleminek
Alternatiivse võimalusena on kaalutud notarite füüsilise kohaloleku säilitamist vaid suuremates
keskustes, tagades väiksemates maakondades üksnes digitaalse notariteenuse kättesaadavuse
e-notari ja kaugtõestuse kaudu.
E-notar on elektrooniline keskkond, mis aitab notareid nende igapäevatöös ja võimaldab
ligipääsu riiklikele registritele. E-notari juurde kuulub iseteenindusportaal, mille kaudu on
alates 2020. aastast võimalik teha tehinguid kaugtõestamise teel. 2024. aasta seisuga tehti
54 013 korral tehing kaugtõestamise teel, mis moodustab ligikaudu 19% ametitoimingute
koguarvust. Kõige enam kasutab kaugtõestamise võimalust vanusegrupp 18-30 aastat.
Tabel 2. Kaugtõestamise teel osalejate vanuseline jagunemine
Kaug- või
Vanusegrupp hübriidtõestus Notaribüroos kohapeal Kaugtõestuse osakaal
18–30 4 854 9 765 33%
31–50 19 031 46 549 29%
51–60 6 627 21 610 23%
61–70 4 475 18 005 19%
Väljaspool
vahemikku 2 927 20 767 12%
Kokku 37 914 116 696
Kaugtõestamise teel on võimalik teha kõiki ametitoiminguid, välja arvatud abielu sõlmimine
ja lahutamine, kuid Notarite Koja andmetel tehakse kaugtõestamise teel eelkõige kinnisvaraga
seotud tehinguid. Olemasolev digilahendus sobib tehnoloogiliselt pädevale kliendile, kes
väärtustab paindlikkust ja ajasäästu – näiteks pangatöötaja või kinnisvarainvestor ja -arendaja,
kelle igapäevatöö on kaugtõestamise abil muutunud tõhusamaks ja paindlikumaks.
Pärimistoiminguid, testamente ja füüsilise isiku volikirju tehakse valdavalt notaribüroos
kohapeal, kuna need on sageli sotsiaalselt tundlikumad ja juriidiliselt keerumakad. Ka piiratud
asjaõiguste seadmisi tehakse valdavalt kohapeal, sest tegemist on toiminguga, mille
nüanssidest arusaamine on notarite hinnangul klientidele keerukam kui kinnisvara
müügitehingud ning nad eelistavad neid toiminguid teha büroos. Praegune kaugtõestuse e-
teenus ei toeta keerukamate plaanide visuaalset esitlemist ega võimalda notaril esitada näiteks
pärimisskeeme.
Kaugtõestamise edukaks kasutamiseks on lisaks digipädevusele vaja ka kõigi osaliste head
internetiühendust ja tehnilist varustust, mis ei ole aga kõigile Eesti elanikele veel kättesaadav.
Eakamate inimeste põlvkond ei pruugi digilahendusi päriselt omaks võttagi ja neile peab
säilima võimalus külastada füüsilist bürood ning liikumisvõimetuse või raske terviseseisundi
korral tellida notar enda juurde. Arvestades, et notar peab veenduma inimese tegelikus tahtes
ja tehingu olemuse mõistmises, on kaheldav ka kõrvaliste inimeste, näiteks sugulaste või
sotsiaaltöötaja abi lubamine eakatega kaugtõestamise teel tehtavate toimingute juures. Praegu
käib kohapealne notar väljasõitudel oma piirkonnas, Tallinna notar ei sõida teenust pakkuma
100 km kaugusele ning hooldekodud ja haiglad ei toeta klienti e-teenuse kasutamisel.
Ka ei saa e-teenus asendada notarite koduvisiite eakate või erivajadustega inimeste juurde.
Notarite füüsiline kättesaadavus on mitmete ühiskonnagruppide jaoks mitte ainult praktiline,
vaid ka õiguslikult oluline. Õiguskantsler on rõhutanud, et notariteenuste kättesaadavus ka
puuetega inimestele on oluline põhiõiguste tagamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi
PS) § 10 sätestab igaühe õiguse inimväärikuse austamisele, PS § 12 sätestab igaühe õiguse
võrdsele kohtlemisele ning PS § 28 lg 4 järgi on puuetega inimesed riigi ja kohalike
omavalitsuste erilise hoole all. Nende normide koostoimest tuleneb PS § 13, PS § 14 ja PS §
19 kaudu avalikule võimule kohustus astuda samme, et tagada puuetega inimestele võimalus
kasutada põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas õigust pöörduda notari poole. Sellest tulenevalt
on ka notaribürood rakendanud vajalikke meetmeid üle Eesti, et notaribürood oleksid kõigile
ligipääsetavad ning iga klient saaks vajaliku teenuse sujuvalt kätte.
Kuigi kaugtõestamine on olnud võimalik juba viis aastat ja selle kasutus on ajas kasvanud,
tehakse sellest hoolimata rohkem kui 2/3 toimingutest endiselt füüsiliselt notaribüroos
kohapeal. Praeguse tehnoloogilise tasemega e-teenus ei arvesta kõikide klientide vajaduste ega
notariaaltoimingute eripäradega ning nii eelistavad kliendid pärimisteemade, volikirjade ja
ühise vara jagamise puhul notariga silmast silma kohtumist. Kõigi teenuse eripärast tingutud
vajaduste katmiseks tuleks e-notari iseteenindusportaali edasi arendada. Kaugtõestamise
laialdasem kasutuselevõtt eeldab klientide vajaduste kaardistamist ja kasutajasõbraliku
tehnoloogilise lahenduse loomist. Kehtiv notarite tasude süsteem ei võimalda täna selliseid
investeeringuid. Seejuures peab kindlasti säilima ka võimalus külastada soovi korral
notaribürood ja kutsuda notar enda juurde.
3. Notari tasude ajakohastamine ja teised eelnõu valikud
Eelnõu eesmärk on olemasoleva piirkondlike notarite võrgustiku säilitamine ja notariaadi
jätkusuutlikkuse tagamine. Selleks on vältimatult vajalik ajakohastada notari tasud.
Notari tasusüsteemi ajakohastamisega kaasnevad peamised muudatused:
Kindla tasumääraga toimingute tasu suureneb keskmiselt 74%. Notari tasu seaduse §-s
31 on 60 erinevat kindla tasumääraga notariaaltoimingut, neist 37 (üle 60%) on
kehtinud sama tasuga 2009. aastast.
Vähendatakse tehinguväärtuste ja täistasude tabeli väärtuste vahemikke ning
ühtlustatakse tasude osakaalu tehinguväärtusest ja muudetakse tasu suurust. Muudatus
vähendab alla notariaalse toimingu omahinna tehtavate kinnisvaratehingute arvu ja
mõjutab positiivselt eelkõige väiksemaid piirkondi. Tabel kehtib 1996. aastast.
Äriühingutega seotud toimingute tasude muutmisel on lähtutud põhimõttest, et äriühingute
toimingute tasu ületaks notariaaltoimingu omahinda määral, mis võimaldaks edaspidi ka
sotsiaalselt oluliste toimingute ristsubsideerimist. Kehtivas õiguses on kogu ristsubsideerimise
kohustus jäänud kinnisvaratehingute tegijate kanda, sh subsideerivad kinnisvara ostjad ja
müüjad ka äriühingute toiminguid. Sotsiaalselt tundlike ning ühepoolsete ja väiksema
tehinguväärtustega ametitoimingute osutamine toimub ka eelnõu järgi jätkuvalt valdavalt
kallimate tehingute, sh kinnisvaraga seotud tehingutest saadava tulu arvelt. Seega on endiselt
paljudel juhtudel tehingu omahind oluliselt suurem kui selle eest ette nähtud tasu. Juhul kui
pärast notari tasu seaduse muutmist ei suuda inimene sotsiaalselt olulise teenuse eest tasuda
oma majandusliku seisukorra tõttu, siis jääb inimesel endiselt võimalus taotleda kohtult notari
tasust osalist või täielikku vabastust. Eelnõuga täiendatakse notari tasust vabastamise aluseid.
Vabastamise kulud katab Notarite Koda.
Samuti kehtestatakse eelnõuga notari ametiaja vanuseline ülempiir (70 aastat), et tagada
notarite ühetaoline kohtlemine ja Notarite Koda saab paremini kavandada notarite järelkasvu.
Lisaks on eelnõu koostamisel lähtutud eesmärgist vähendada bürokraatiat, kuid samal ajal
tagada õiguskindlus ja vältida võimalike õigusvaidluste kasvu. Selleks kaotatakse
kaugtõestamise tasu – digitaalseid notariteenuseid saab kasutada tasuta, mis muudab
notariteenuse kättesaadavamaks ning toetab e-teenuse suuremat kasutamist. Samuti luuakse
volikirjade register, et lihtsustada volikirjade kontrollimist.
Kuna notarite sissetuleku tase on väga ebaühtlane. Juba praegu laekub suurem osa
liikmetasudest suurema käibega notaritelt. Praegu on kõigile Notarite Koja liikmetele
kehtestatud ühetaoline liikmetasu protsent. Eelnõuga täpsustatakse Notarite Koja volitusi
liikmemaksu kehtestamisel ja selle notari toetamiseks, kes oma tööpiirkonnas saab ebapiisavat
tulu, ent kelle tööpiirkonna elanike teenindamiseks on notari ametikoha olemasolu vajalik.
Mõlemad muudatused soodustavad õiglasemat toetussüsteemi, mille abil toetada väiksemate
piirkondade notarite motivatsiooni säilimist.
Eelnõu muudatused kogumina võimaldavad jätkata seni hästi toiminud harjumuspärase
notariaadiga suuri ühiskondlikke muudatusi tegemata. Kuna üks notari tasusüsteemi osa on
tehinguväärtuste alusel arvestatav tasu, on praegune tasusüsteem ka ajas oluliselt vastupidavam
kui lihtsalt kehtestatud hinnakiri, mis iseseisvalt jääks paratamatult ajale kiiremini jalgu. Siiski
on iga riiklikult kehtestatud tasusüsteemi miinuseks see, et tasude ajakohastamine on riigi
kohustus.
4. Kokkuvõte
Järgnevas tabelis on erinevate lahenduste ülevaatlikuks võrdluseks iga alternatiivi puhul välja
toodud mõju piirkondliku kontaktteenuse kättesaadavusele, hinnatõusule ja riigile kaasnevale
kulule ning näidatud registrite pidamise ja digiarenguks vajalike kulutuste kandja.
Tabel 3. Olemasoleva olukorra säilitamise ja ajakohastamise võimalike lahenduste prognoositavate mõjude
koond
Piirkondliku Hinnatõus Kulu Registrite pidamine
kontaktteenuse kliendile riigile ja digiarengu
kättesaadavus tagamine
(puudub/ (puudub/ (riiklik/ Notarite Koda,
(säilib/ halveneb/ mõõdukas/ mõõdukas/ vajalik riigi rahaline tugi
kaob) suur) suur) /Notarite Koda)
Olemasoleva
Notarite Koda, vajalik
olukorra Halveneb Puudub Puudub
riigi rahaline tugi
säilitamine
Katmata
kulutuste Notarite Koda, vajalik
Säilib Puudub Mõõdukas
notaritele riigi rahaline tugi
hüvitamine
Riigipalgaline
Säilib Mõõdukas Suur Riiklik
notar
Indekseerimine Säilib Suur Puudub Notarite Koda
Tasude
konkurentsis Notarite Koda, vajalik
Halveneb Mõõdukas Puudub
kujunemine koos riigi rahaline tugi
piirhindadega
Notarite Koda, vajalik
Konsolideerimine Halveneb Mõõdukas Puudub
riigi rahaline tugi
Büroo avamine
Notarite Koda, vajalik
teises Halveneb Mõõdukas Puudub
riigi rahaline tugi
tööpiirkonnas
Liikuvate notarite Notarite Koda, vajalik
Halveneb Mõõdukas Puudub
süsteem riigi rahaline tugi
Digitaalsetele
Notarite Koda, vajalik
lahendustele Kaob Mõõdukas Puudub
riigi rahaline tugi
üleminek
Notari tasude
ajakohastamine jt Säilib Suur8 Puudub Notarite Koda
eelnõu valikud
Kokkuvõtvalt saab öelda, et piirkondlikku teenuse kättesaadavust tulevikus saab tagada üksnes
siis, kui notarite katmata kulutustele kate leida. Selleks kas võetakse notar riigi palgale,
indekseeritakse notari tasud (ajakohastamine ja iga-aastane hinnatõus) või ajakohastatakse
notari tasud ja säilitatakse praegune süsteem. Ülejäänud lahenduste korral piirkondlik teenus
kas kaob või halveneb. Kui jätta kõrvale lahendused, kus riik panustab valdkonda rahaliselt ja
soov on piirkondlikku teenust säilitada, on notari tasude tõus paratamatu. Selleks, et tagada
registrite pidamine ja digiareng ilma täiendava riigi rahalise toeta, on samuti vaja kaasajastada
notari tasud.
Näiteks vajab e-notari teenus edasiarendamist. Kaugtõestus ei paku notarile ja tehinguosalistele
võimalust teha digitaalseid märkmeid (nt kinnistu plaanides) või notaril selgitada testaatorile
visuaalselt pärimisringe. Praegusest veebikoosoleku korraldamise keskkonnale sarnanevast
notariaalakti allkirjastamise funktsionaalsust pakkuvast e-teenusest tuleb edasi liikuda nii
kliendi mugavuse kui ka suurema õigusselguse suunas. Kui kliendile on e-teenuse kasutamine
8 Mõju on suur, kuna notari tasud ei ole pikka aega muutunud (viimane ulatuslik muudatus 2009; tehinguväärtusest
sõltuvad tasud kehtivast aastast 1996). Muudatus on proportsionaalne ja vajalik tehingu tegelike kulude katmiseks.
mugav ja ta saab ühtlasi notariaaltoimingust ja selle õiguslikest tagajärgedest aru samaväärselt
notari otsekontaktiga, loob see tõenäoliselt eelduse, et teenus liigub jõudsamalt ka veebi.
Samas ei tohi unustada, et notar on kohustatud välja selgitama tehinguosaliste tegeliku tahte ja
hindama nende teo- ja otsustusvõimet. Kui kaugtõestamise käigus tekivad notaril kahtlused,
peab tal olema võimalus kutsuda tehinguosaline büroosse vahetuks kohtumiseks. Seega ei
tähenda teenuse kättesaadavus üksnes digitaalset võimalust, vaid ka füüsilist kohalolu –
võimalust suhelda notariga vahetult, olla ära kuulatud ning saada erapooletut nõu. Notarit ei
asenda täielikult tehniline lahendus ega kaugteenus, eriti vanemaealiste ja haavatavate inimeste
puhul. Notarite füüsiline kohalolu väiksemates maapiirkondades pakub elanikele turvatunnet
ja sidusust riigiga. Notaribürood on maapiirkondades ka olulised tööandjad, pakkudes
maapiirkondades tööd rohkem kui sajale spetsialistile. Just väiksemates kogukondades on
isiklik kontakt ja usaldus notariga sageli asendamatu.
Notari tasude süsteem on püsinud suures osas muutumatuna alates 2009. aastast. Seega on
notari tasud püsinud stabiilsena 16 aasta jooksul. Peale tasude ajakohastamist tasakaalustub
olemasolev süsteem taas ja saab kesta. Eelnõus kavandatud notari tasude ajakohastamine ei ole
ajutine meede, vaid vajalik ja süsteemne muudatus, mis loob eeldused tugeva notariaadi
kestmiseks ja edasiseks arenguks – sealhulgas digilahenduste arendamiseks ning notarite
järelkasvu kindlustamiseks.
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Riik on delegeerinud notarile ülesande tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada
õigusvaidluseid. Notariteenus on praegu üle Eesti kättesaadav kõigis maakondades. Enamikus
neist on avatud mitu notaribürood. Bürood paiknevad maakonnakeskustes ja notari juurde on
võimalik tulla vastuvõtule igaühel, sest ühissõidukiühendus büroodesse on hea.
Samas ei ole paljude notarite sissetulek enam piisav selleks, et oma ameti pidamist pikemas
perspektiivis jätkusuutlikult korraldada. Eeskätt on notarite sissetulekud vähenenud
piirkondades, kus kinnisvara hinnad on odavamad. Kui kvaliteetse notariteenuse tagamiseks ei
ole notaril võimalik teenida piisavalt motiveerivat tasu, võib notar tegevuse lõpetada või on
sunnitud seda tegema. Samuti võib väiksematesse piirkondadesse uute notarite ametisse
nimetamine osutuda keerukaks, kuna juba praegu ei soovi notarikandidaadid kandideerida
maapiirkondadesse1. Mõlemal juhul on ohustatud notariteenuse piirkondlik kättesaadavus.
Riigi ülesanne on tagada kõigi oluliste teenuste, sealhulgas notariteenuse kättesaadavus ka
edaspidi. Et hoida notariteenus elujõulisena kõigis Eesti piirkondades, on vajalik teha otsused,
mis aitavad suurendada notari kui avalik-õigusliku ameti kandja motivatsiooni töötada ka
väljaspool Tallinna ja Tartut. Seletuskirjale on lisatud notariteenuse ajakohastamise võimaluste
analüüs (lisa 1).
Eelnõuga ajakohastatakse notari tasusid, mida ei ole aastaid muudetud2, ja kaotatakse
notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu. Kokkuvõtvalt vaadatakse eelnõus üle terve notari
tasude süsteem, suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja
kinnisvaratehingutega seotud tasusid:
keskmiselt 74% suurendatakse kindla tasumääraga toimingute tasu, sest enamik neist
tasudest on muutumatuna kehtinud üle kümne aasta ega ole praegu enam ajakohased;
vähendatakse tehinguväärtuste ja täistasude tabeli väärtuste vahemikke;
ühtlustatakse tasude osakaalu tehinguväärtusest ja muudetakse tasu suurust. Selleks
vaadati tehinguväärtuste kaupa üle tasu suuruse suhe tehinguväärtusesse.
Kahe viimati nimetatud muudatuse eesmärk on
o vähendada alla notariaalse toimingu omahinna tehtavate kinnisvaratehingute arvu,
o suunata täistasude tabeli muudatuse peamine mõju Eesti väiksematesse
piirkondadesse, et tagada notariteenuse kättesaadavus kogu riigis ja
o täistasude tabeli väärtuste sujuv kulg.
Peale notari tasude süsteemi ajakohastamise tehakse eelnõuga järgmist:
kaotatakse eluasemelaenu refinantseerimisel tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe
notariaalse tõestamise nõue juhul, kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud
elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek
1 Näiteks 2024. a aprillis osales Harjumaa piirkonna konkursil 8 notarit, kellest 5 tegutses muus piirkonnas.
2 Kõiki notari tasusid tervikuna ei ole varem üle vaadatud. NotTS-i on näiteks muudetud seoses euro kasutuselevõtuga – tasud
teisendati kroonidest eurodesse. Viimase kümne aasta jooksul on NotTS-i muudetud valdavalt siis, kui notaritele on lisandunud
mõni uus ülesanne. NotTS-i §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabel on muutmata kujul kehtinud juba
1996. aastast.
1
antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või
üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks;
luuakse notariaalselt tõestatud volikirjade register (edaspidi volikirjade register), et
lihtsustada ja tõhustada notaritel ning huvitatud isikutel notariaalsete volikirjade
kontrollimist;
kehtestatakse notari ametiaja vanuseline ülempiir, et tagada notarite ühetaoline
kohtlemine ja arvestada notari tööga kaasneva suure vastutusega;
täpsustatakse Notarite Koja volitusi liikmemaksu kehtestamisel ja selle notari
toetamiseks, kes oma tööpiirkonnas saab ebapiisavat tulu, ent kelle tööpiirkonna elanike
teenindamiseks on notari ametikoha olemasolu vajalik;
tehakse tehnilisi täpsustusi.
Eelnõuga tehtavad muudatused on plaanis jõustada 2026. aasta 1. jaanuaril.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on töörühma arutelude tulemusel koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi
justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunikud Juta Jõgis
(
[email protected]), Rina Sillandi (
[email protected]) ja Glen Roosaar
(
[email protected]) ning volikirjade registri osa Kairit Kirsipuu
(
[email protected]) ja asjaõigusseaduse ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse
muutmise osa õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Kadri Laud
(
[email protected]). Töörühma kuulusid lisaks eelpool nimetatutele Justiits- ja
Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Joel Kook,
Notarite Koja eestseisuse esimees Merle Saar-Johanson, eestseisuse liige Tallinna notar Tiit
Sepp, tegevdirektor Kaidi Lippus, jurist Kaitti Persidski, Kuressaare notar Katrin Sepp ja
notarikandidaat Kristel Tomberg. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja
Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetajad Inge
Mehide (
[email protected]) ja Merike Koppel (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu on seotud koalitsioonileppe 2025-20273 ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Koalitsioonikokkuleppe 192. punkt näeb ette notarite koduvisiitide soosimise eakate või
erivajadusega inimeste juurde ning analüüsimise,4 kuidas ajakohastada notari tasusid, et tagada
teenuse kättesaadavus üle Eesti. Lisaks nähakse koalitsioonileppega ette volikirjade registri
loomine notariaalselt tõestatud volikirjade ehtsuse kontrollimiseks ja võltsingute avastamiseks.
Koalitsioonileppe 311. punkti kohaselt on vajalik suurendada konkurentsi eluasemelaenuturul
ja vähendada laenukulusid.
Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:
1) notari tasu seadus, RT I, 06.07.2023, 58 (edaspidi NotTS);
2) asjaõigusseadus, RT I, 17.03.2023, 58 (edaspidi AÕS);
3) asjaõigusseaduse rakendamise seadus, RT I, 04.12.2024, 3 (edaspidi AÕSRS);
4) notariaadiseadus, RT I, 04.12.2024, 22 (edaspidi NotS);
3 Koalitsioonilepe 2025-2027, 7.2. Õigusriik ja 11. Riigirahandus.
4 Notariteenuse ajakohastamise võimaluste analüüs on lisatud seletuskirjale (lisa 1).
2
5) pärimisseadus, RT I, 14.03.2025, 19 (edaspidi PärS);
6) tõestamisseadus, RT I, 06.07.2023, 105 (edaspidi TõS).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Hetkeolukord ja probleemi kirjeldus
Eelnõu peamine eesmärk on hoida kvaliteetne notariteenus toimiv ja kättesaadav kõigis Eesti
piirkondades, ajakohastades notari tasusid ja muutes notarite sissetulekuid üle Eesti
ühtlasemaks. Lisaks on eelnõu eesmärgid tagada notarite järelkasv ja Notarite Koja toimimine
ning lihtsustada ja tõhustada notariaalsete volikirjade kontrollimist. Samuti on eelnõu eesmärk
muuta eluasemelaenud taskukohasemaks ja suurendada konkurentsi, kaotades eluasemelaenu
refinantseerimisel tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe notariaalse tõestamise nõude juhul,
kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt
teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool
või üks neist jäävad samaks.
2.1. Notarite sissetulek ja järelkasv
Praegu ei ole paljude notarite sissetulek enam piisav selleks, et oma ameti pidamist edaspidi
raskusteta korraldada. Aastate jooksul on oluliselt muutunud notari ametitegevuse sisu.
Märkimisväärselt on kasvanud notarite töömaht toimingu ettevalmistamisel ja tegemisel ning
järeltoimingute tegemisel ning sellega on kasvanud toiminguteks vajalikud kulutused.
Kuigi notaritele on lisandunud ametitoimingutega kaasnevaid ülesandeid, pole enamasti
kaasnenud nende tegemiseks vajalikke kulutusi katvate tasude ülevaatamist. Näiteks on
aastatega lisandunud mitu tõestamistoimingutega kaasnevat lisaülesannet, eelkõige on suures
mahus juurde tulnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesandeid.
Lisaks on praegusel ajal sõlmitavad kokkulepped keerulisemad ning notaritel on ühes lepingus
vaja kontrollida ja selgitada rohkemat, kui oli vaja teha 15 aastat tagasi.
Notarite järelkasv ei ole väljaspool Harju- ja Tartumaad asuvates piirkondades piisav. Kuna
ametitegevusega saadav sissetulek sõltub suuresti kinnisvaratehingute väärtusest kindlas
tööpiirkonnas, on tulusam olla notarina ametis kallima kinnisvaraga tööpiirkondades, nagu
Tallinn ja Tartu. Probleemi olemust näitlikustab asjaolu, et Harju- ja Tartumaa tööpiirkondade
notari ametikoha täitmise konkurssidel kandideerivad ka need notarid, kes on juba nimetatud
mõne teise tööpiirkonna notariks ja asunud seal ametisse.
Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl,
välja arvatud õppe- ja teadustöö ning loometöö. Notar ei või muu hulgas tegeleda ettevõtlusega
ega kuuluda äriühingusse ning olla selle juhatuse ja nõukogu liige5. Samuti on notaril keelatud
end ja oma ametitegevust reklaamida6. Notari sissetulek peab ennekõike garanteerima tema
sõltumatuse ja aususe, et riigilt notarile delegeeritud ülesanne – tagada õigussuhete turvalisus
ja ennetada õigusvaidluseid – toimuks läbipaistvalt. Samuti peab notari sissetulek olema piisav,
et notaril oleks võimalik pidada bürood, mis on konkurentsivõimeline, asuks klientidele
kättesaadavas kohas ja vastaks erivajadustega isikute juurdepääsetavuse nõuetele. Büroos
peavad töötama õiglaselt tasustatud töötajad ja selles peab olema tänapäevane kontoritehnika
5 Notari ametialased kitsendused on esitatud NotS-i §-s 12.
6 Reklaamiseaduse § 15 lõige 1. RT I, 17.03.2023, 21. https://www.riigiteataja.ee/akt/RekS.
3
koos IT-turvalisuse tagamise võimalustega. Lisaks on notaril kohustus tasuda Notarite Kojale
liikmemaksu7 ja ametikindlustuse makseid8. Ühtlasi peab notari sissetulek olema piisav, et
investeerida oma büroo tegevusse, sealhulgas uuendada arvutiparki, ennekõike selleks, et oleks
võimalik parimal viisil teha ametitoiminguid nii büroos kohapeal kui ka kaugtõestamise teel.
Lisaks peab notari sissetulek võimaldama mõistliku aja jooksul majanduslikult toime tulla ka
majanduslanguse ajal.
Joonisel 1 on kajastatud tarbijahinnaindeksi muutumine, võrreldes 2009. aastaga on
tarbijahinnaindeks kasvanud üle 75%.
Joonis 1. Tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 2010–2024, võrreldes 2009. aastaga9
Enne notari tasude analüüsima hakkamist saatis Justiitsministeerium 25 notarile 9. detsembril
2019 kirja nr 14-3/6935, milles palus notarite hinnanguid selle kohta, milline oli 2018. aastal
eri liiki ametitoimingute tulu ja kulu ühe keskmise ametitoimingu kohta. Kiri saadeti juhuvaliku
alusel (v.a juhul, kui piirkonnas oli üks notar) kümnele Harju piirkonna notarile, kahele Tartu
piirkonna notarile ja ühele notarile igast ülejäänud kolmeteistkümnest piirkonnast. Notaritel
paluti esitada võimalikult üksikasjalikud andmed eri liiki ametitoimingute kohta. Kuna sama
liiki ametitoimingud võivad nõuda erinevat ettevalmistust, paluti eri ametitoimingute puhul
võtta arvesse näiteks välismaiseid tehinguosalisi10, aga ka muid töökoormust suurendavaid
asjaolusid. Nende hulka kuuluvad näiteks kinnisasja müügilepingu puhul hüpoteekide
seadmise, loovutamise, muutmise või kustutamise kokkulepete lisamine lepingusse, samuti
kinkelepingu puhul isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepped. Kuigi pärimismenetluse
algatamise ja pärimistunnistuse väljastamise tasu on fikseeritud, on pärimismenetlused väga
eriilmelised11. Justiitsministeeriumile saatsid eespool nimetatud kirjas küsitud hinnanguid 21
kirja saanud notarit ja üks notar, kes ei olnud eelnimetatud kirja adressaatide seas. Kõnealuseid
7 NotS-i § 44 lg 2 punkt 4.
8 NotS-i § 15.
9 Statistikaameti andmed, https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks.
10 Silmas on peetud seda, et tehingu osaline on välismaa kodanik või äriühing. See tähendab notaribüroole lisatöökoormust,
kuna sel puhul võib olla keerulisem välja selgitada tehingu tegelik kasusaaja (eeldab otsinguid välismaistes registrites või
tõendite küsimist tehingus osalejalt), tehingu osalistele on vaja selgitada Eestis kehtivaid seadusi, äriühingu asutamisel tuleb
määrata kontaktisik (äriregistri seaduse §-st 24 tulenev nõue), samuti koostatakse vajaduse korral dokumendinäidised inglise
keeles ja abistatakse muude Eesti kehtivate nõuete täitmisega.
11 Näiteks võib olla raske saada ühendust välismaal elava pärijaga, eriti keeruline on Venemaa Föderatsioonis elavate pärijatega,
kellega ühenduse saamine võib olla väga aeganõudev.
4
andmeid analüüsiti „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioonis“
(edaspidi ka kontseptsioon)12.
Selgus, et notarite arvestuste kohaselt on notari tasu liialt väike järgmiste ametitoimingute
korral:
1) väiksemas piirkonnas paikneva kinnisasja võõrandamine13;
2) notari deposiitkonto kasutamine, kui tuleb teha mitu väljamakset;
3) asjaõiguslepingu sõlmimine, kui võlaõigusleping on sõlmitud teise notari juures;
4) testamendi tõestamine, sealhulgas abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine;
5) volikirjade tõestamine;
6) pärimismenetluste läbiviimine;
7) isikliku kasutusõiguse seadmine, eriti võrguettevõtte kasuks seatavate tehnorajatiste
talumise isikliku kasutusõiguse seadmine;
8) osaühingu osa müümine;
9) notariaaltoimingud äriühingute ühinemise, jagunemise või asutamise korral;
10) notariaaltoimingute tegemiseks inimese juurde kohapeale sõitmine.
Tabelis 1 on esitatud kindla tasumääraga toimingute omahind 2024. aastal, NotTS-is selle eest
ette nähtud tasu ja eelnõuga sätestatav uus tasu. Omahinna algandmed pärinevad 2018. aastal
kontseptsiooni tarbeks kogutud andmetest, mida on korrigeeritud olenevalt tarbijahinnaindeksi
muutusest ajavahemikul jaanuarist 2020 kuni märtsini 2024 (36,16%). Toimingu omahinna
puhul võeti arvesse personalikulu (sh notari palk), ettevõtlusega seotud kulusid (rendi ja
kommunikatsiooni, sisseseade, tehnika jms kulud) ja muid kulusid (nt kindlustuskulu).14
Enamiku tabelis märgitud tehingute puhul jääb notari tasu alla omahinna ka pärast eelnõuga
tehtavaid muudatusi.
Notari tasudele lisandub käibemaks15. Eelnõu seletuskirjas on tasud esitatud käibemaksuta, kui
ei ole märgitud teisiti.
Tabel 1. Kindla tasumääraga toimingu omahind, NotTS-is selle eest ette nähtud tasu ja eelnõus esitatud uus tasu
12 Vt eelnõu punkti 2.8. selgitust.
13 Väiksemates piirkondades võõrandatakse kinnisasju, mille tehinguväärtus on odavam ja seetõttu on väiksem ka notari tasu.
14 Notarite edastatud andmed keskmise tehingu kohta on liidetud ja jagatud andmeid esitanud notarite arvuga. Selliselt on
saadud keskmine ajakulu minutites ja keskmine kulu eurodes tehingu kohta. Keskmine kulu on saadud selliselt, et esmalt on
notarid määranud, kes bürootöötajatest (sh notar ise) konkreetse toiminguga tegeleb, mis on tema palgakulu minutis ja mitu
minutit toimingule kulus. Palgakulu minutis on korrutatud toimingule kulunud minutitega ning selliselt on saadud kogukulu
ühe toimingu kohta. Palgakulule on liidetud muud kulud, mis notaril kaasnevad büroo ülalpidamisega. notari tasude analüüs
„Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn: Justiitsministeerium, lk 16. Vt Vabariigi
Valitsuse eelnõude infosüsteemist https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7.
15 Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lõike 1 kohaselt on maksukohustuslane ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud
avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima
maksukohustuslasena. KMS-i § 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse ettevõtlusena ka notari ametitegevust.
5
NotTS-s ette nähtud tasu suurus
TEHINGU OMAHIND 2024
eurodes (ilma km-ta)
Ülejänud
Tallinn/Tartu, Kehtiv
Tehing Eesti, Uus regulatsioon
kulu eurodes regulatsioon
kulu eurodes
Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks ja
258,98 117,53 38,30 75,00
hooldamiseks seatav IKÕ
Mitme naabri vaheline teeservituudi seadmise
336,24 169,83 38,30 238,00
kokkulepe
Eraisiku volikiri 155,62 85,82 25,50 50,00
Jur isiku volikiri 162,23 104,30 49,20 120,00
Testament 191,57 105,59 32,55 55,00
Lihtne pärimine
868,85 380,73 166,15 283,00
(menetluse algatamine ja pärimistunnistus)
Keeruline pärimine mitme loobumisega
(menetluse algatamine, pärimistunnistus ja 30 2 254,99 1 187,67 356,65 613,00
inimese loobumisavaldused)
Väga keeruline pärimine, sh välismaal viibivad
pärijad - omahind väiksem, välismaal viibivate
isikute toimingud teeb välismaa notar
1 323,80 546,29 293,15 503,00
(pärimismenetluse algatamine, pärimistunnistus
ja 20 inimese loobumisavaldus Eestis (ülejäänud
pärijad välismaal ja teevad avaldused seal)
44,7
tavaliselt
võõrandatakse
Lihtne osa võõrandamine 351,21 168,20 osa 250,00
nimiväärtusega,
st tehinguväärtus
on 3800 eurot)
Välismaise elemendiga osa võõrandamine 548,07 246,37 44,70 250,00
Abieluvaraleping 266,78 135,25 24,90 60,00
3,19 lk, 6 lk,
Ärakirja õigsuse kinnitamine 35,49 27,44
max 31,95 max 54
Apostille 48,72 40,65 22,35 38,00
Väljasõit
556,61 300,89 16,42 60,48
(Keskmise väljasõidu kestus 4,32 h)
Tabelis 1 on kajastatud eraldi toimingute omahinnad Tallinna ja Tartu ning teiste
maapiirkondade kohta. Notari toimingute omahinna erinemine piirkonniti oleneb ennekõike iga
piirkonna elukallidusest. Erinevad nii büroo üüripinna kulud (vt joonis 2) kui ka tööjõukulud
(vt tabel 2). Näiteks on Tallinna ja Valga palga keskmine erinevus 55% ning Tallinna ja
Valgamaa ühe ruutmeetri üürihind erineb 167%. Seetõttu on suuremates linnades notariaalsete
toimingute omahinnad samuti kallimad.
6
Üürihinna võrdlus: Tallinn ja Valgamaa
16,00
14,00
12,00
10,00
8,00
6,00
4,00
2,00
0,00
aug.23
aug.22
okt.22
mai.23
okt.23
juuli.22
nov.22
nov.23
mai.24
sept.22
jaan.23
veebr.23
sept.23
jaan.24
veebr.24
dets.22
juuli.23
dets.23
märts.23
apr.23
märts.24
apr.24
juuni.22
juuni.23
Üürihind(m2) Tallinn Üürihind(m2) Valgamaa
Joonis 2. Ühe ruutmeetri üürihind eurodes Tallinnas ja Valgamaal ajavahemikul juunist 2022 kuni maini 202416
Tabel 2. Keskmine palk maakondades 2025. aasta esimeses kvartalis ja keskmise palga tõus võrreldes 2024. aasta
esimese kvartaliga17
Võrdlus 2024. aasta esimese kvartaliga,
Maakond Keskmine palk, eurod %
Harju 2263 5,8
Hiiu 1567 6,0
Ida-Viru 1590 6,9
Jõgeva 1536 6,8
Järva 1643 5,5
Lääne 1539 6,4
Lääne-Viru 1546 5,6
Põlva 1526 5,7
Pärnu 1594 5,4
Rapla 1565 5,7
Saare 1522 6,4
Tartu 2023 7,2
Valga 1468 6,7
Viljandi 1616 5,9
Võru 1537 6,3
16 Andmed kinnisvaraportaalist kv.ee.
17 Statistikaameti andmed. https://palgad.stat.ee/.
7
Riik on pannud inimestele kohustuse pöörduda kindlaks määratud toimingute tegemiseks notari
poole ja notaritel on kohustus neile seadusega pandud ülesandeid täita. Tabelis 3 on esitatud
näiteid erinevatest notariaalsetest toimingutest ning notari kohustuste ja tegevuste ulatus nende
tegemisel.
Tabel 3. Notari kohustused ja tegevus eri toimingute tõestamisel
Tehing Notari kohustused ja tegevused
Lihtne kinnisvara müügitehing Tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu
Hüpoteegiga müügileping tagajärgedest, ning esindusõiguse olemasolu, vajadusel
Arendaja võlaõiguslik tehing püsiajaga kaasab tõlgi, tunnistajad, usaldusisiku;
Arendaja asjaõiguslik tehing püsiajaga tuvastab raha päritolu ja tehingu tegelikud kasusaajad;
+ hüpoteegi seadmine tuvastab perekonnaseisu ja vara kuuluvuse (ühis- või
Müügileping arendajaga, koos lahusvara);
hüpoteegi seadmisega või ilma selleta tuvastab tehinguobjektiga seotud andmed erinevatest
Hüpoteegi seadmine ühele kinnisasjale registritest;
Ühishüpoteegi seadmine mitmele nõustab ja selgitab lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi,
kinnisasjale sh tagatiskokkuleppe sõlmimise võimalusi;
koostab lepingu teksti vastavalt poolte soovidele;
edastab lepingu registrile, kontrollib, et registrikanded
saaksid tehtud ning vajaduse korral esindab isikuid
registrimenetluses ja arhiveerib lepingu.
Hüpoteegiga müük koos välismaise Lisaks eelnevale:
osapoolega kontrollib vajadust kohaldada sanktsioone;
tuvastab, millised nõuded on tehingule ette nähtud välisriigi
õiguses, kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu,
vajadusel korraldab nende tõlkimise.
Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu
ja hooldamiseks seatav isiklik tagajärgedest, vajadusel kaasab tõlgi, tunnistajad,
kasutusõigus usaldusisiku;
Mitme naabri vaheline teeservituudi tuvastab perekonnaseisu ja vara kuuluvuse (ühis- või
seadmise kokkulepe lahusvara);
tuvastab tehinguobjektiga seotud andmed eri registritest;
nõustab ja selgitab servituudi seadmise lepingust tulenevaid
õigusi ja kohustusi;
juhendab isikuid seoses infosüsteemi PARI18 keskkonnaga,
vajaduse korral aitab PARI plaani koostada või parandada;
koostab lepingu teksti vastavalt poolte soovidele;
edastab lepingu registrile, kontrollib, et registrikanded
saaksid tehtud ning vajadusel esindab isikuid
registrimenetluses, arhiveerib lepingu.
Eraisiku volikirja tõestamine tuvastab isiku (juriidilise isiku puhul ühingu esindaja
Juriidilise isiku volikirja tõestamine esindusõiguse) ja selle, kas ta saab aru toimingu
tagajärgedest, vajaduse korral kaasab tõlgi, tunnistajad,
usaldusisiku;
tuvastab, milleks soovitakse volitust anda;
nõustab ja selgitab;
koostab volikirja teksti ja arhiveerib selle.
Lihtne pärimine tuvastab osalejate isikud ja selle, kas nad saavad aru
toimingu tagajärgedest, vajadusel kaasab tõlgi, tunnistajad,
usaldusisiku;
kontrollib testamendi olemasolu;
tuvastab sugulussuhted, korraldab puuduolevate
dokumentide saamise;
teeb pärandajale, sh abikaasade / registreeritud elukaaslaste
ühisvara hulka kuuluva vara väljaselgitamiseks päringud
18 Piiratud asjaõiguste infosüsteem (edaspidi ka PARI) asub aadressil https://pari.kataster.ee/.
8
registritesse ja krediidiasutustesse ning kogub kokku
vastused;
avaldab ametliku teadaande;
teavitab pärima õigustatud isikuid menetluse algatamisest
ning nõustab ja selgitab neile pärimismenetlusega
seonduvat;
tõestab pärimisõiguse tunnistuse;
nõustab isikuid selles, kuidas teha eri registrites kanded
pärandvara ülemineku kohta;
arhiveerib menetlust puudutavad dokumendid, teeb kanded
pärimisregistrisse.
Lihtne äriühingu osa võõrandamine Tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu
tagajärgedest, vajaduse korral kaasab tõlgi, tunnistajad,
usaldusisiku;
tuvastab isikute perekonnaseisu ja vara kuuluvuse,
nõustab ja selgitab;
koostab lepingu;
nõustab isikuid, kuidas muuta osaniku kanne registrikaardil.
Lisaks eelnevale:
Välismaise osapoolega tehingus äriühingu tuvastab, millised nõuded on tehingule ette nähtud välisriigi
osa võõrandamine õiguses;
kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu,
vajadusel korraldab tõlkimise.
Pikalt ajakohastamata tasusüsteem ei taga praeguse hinnataseme juures notariaadi kestlikku
toimimist. Kuigi viimaste aastate üldine hinnatõus mõjutab kogu ühiskonda, ei ole muudatust
võimalik notariaati kahjustamata edasi lükata. Seega ajakohastatakse eelnõuga tehinguväärtuse
alusel määratavad notari tasud ja tehinguväärtusest mittesõltuvad kindla tasumääraga
toimingute tasud.
Notari töö on võrreldav kohtuniku tööga. Kui tsiviilõiguse kohtunik tegeleb õigusvaidluste
lahendamisega, tegeleb notar õigusvaidluste ennetamise ja õigussuhete turvalisuse tagamisega.
Tabelis 4 on esitatud esimese astme kohtuniku ja riigikohtu liikme aasta- ja põhipalga andmed
aastatel 2021–2024 ja ülevaade, mitmel notaril jäi aasta kasum alla kohtuniku aastapalga.
Andmed kajastavad ennekõike põhipalka ega arvesta kohtute seaduse §-s 76 sätestatud
kohtuniku lisatasusid.
Tabel 4. Kohtunike palga võrdlus vähem teeninud notarite 2024. aasta kasumiga eurodes19
Notarid20, kelle kasum oli väiksem kui
Aasta Esimese astme kohtuniku (1) ja esimese astme kohtuniku (1) aastapalk ja
Riigikohtu liikme (2) Riigikohtu liikme (2) aastapalk
aastapalk põhipalk arv osakaal %
1 52 788 4399 16 18
2021
2 69 036 5753 21 24
2022 1 56 965 4747 17 20
19 Põhipalga andmed pärinevad rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud personali- ja palgastatistika lehelt,
https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-
palgaandmed.
20 Notarite koguarv on 2025. aasta seisuga 86.
9
2 74 496 6208 23 23
1 64 884 5407 25 29
2023
2 84 840 7070 38 45
2024 1 68 316 5693 21 24
2 89 340 7445 34 40
Notari tasu on notaribüroo ainuke sissetulek, millest kantakse kõik notaribüroo
ülalpidamiskulud, töötajate palgad, Notarite Koja liikmemaks ja maksud riigile. Üle jäävast
osast saab notar endale palka maksta.
2024. aasta andmete järgi jäi 21 notari sissetulek alla esimese astme kohtuniku aastapalga.
Nendest notaritest seitse oli Harju-, üks Hiiu-, viis Ida-Viru-, üks Jõgeva, üks Järva, üks Lääne-
Viru-, kaks Põlva-, üks Pärnu-, üks Rapla-ja üks Tartumaal. 34 notari jäi sissetulek alla
Riigikohtu liikme aastapalga. Piirkonniti jagunesid need notarid järgmiselt: neliteist Harju-, üks
Hiiu-, viis Ida-Viru-, üks Jõgeva-, kaks Järva-, üks Lääne-Viru, kaks Põlva-, kolm Pärnu-, kaks
Rapla-, üks Tartu- ja kaks Viljandimaal. Kuigi notarite keskmine kasum on Harjumaa
tööpiirkonnas võrreldes ülejäänud Eestiga kõrgem, on paljude notarite toimetulek ohus ka
Harjumaal. Harjumaa tööpiirkonnas, kus on ametisse nimetatud 42 notarit21, jäi 2024. aasta
andmete järgi 14 notari sissetulek alla Riigikohtu liikme aastapalga, mis moodustab 33%
Harjumaa tööpiirkonna notarite koguarvust. Seega võib öelda, et valdavalt kõigis Eesti
maakondades on notareid, kelle praegune kasum ei pruugi tulevikus olla motiveeriv ametis
olevale notarile endale ega ka tööpiirkonda potentsiaalselt kandideerivale notarile.
2.2. Notari ametipidamise toetamine olenevalt tööpiirkonnast
Et tagada notariaadi kestlik toimimine ja notariteenuse kättesaadavus kogu Eestis, tuleb peale
notari ametitoimingute eest ettenähtud tasude ajakohastamise rakendada ka teisi meetmeid.
Arvestades, et teenimisvõimalused erinevad piirkonniti väga suurel määral ja seda asjaolu ei
ole võimalik muuta, ei pruugi ka pärast notari tasude suurendamist kaduda väljaspool Tallinna
ja Tartut notarite väga väikese sissetuleku probleem. Samuti võib muutuv majanduskeskkond
põhjustada ajutist raskust piirkondades, kus notaril ei ole vähese sissetuleku tõttu olnud
võimalust koguda tagavara.
NotS näeb ette üldise põhimõtte, et Notarite Koda eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle
tulu on temast sõltumatutel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on
hädavajalik selle tööpiirkonna elanike teenindamiseks. Eelnõuga täpsustatakse seda sõnastust
ja nähakse ette, et Notarite Koda kehtestab notarite toetamise vajaduse hindamise ja
rakendamise korra. Muudatus on vajalik, et praktikas seda sätet vajaduse korral laiemalt
kasutataks.
2.3. Kaugtõestamise tasu
Eelnõuga kaotatakse tasu tehingu kaugtõestamise eest. Kaugtõestamise korraldab notar e-notari
keskkonnas videosilla vahendusel. Kaugtõestamise teel on võimalik teha notariaalse tõestamise
vormi nõudvaid tehinguid ja toiminguid distantsilt 2020. aasta 1. veebruarist. Algselt pigem
Eestist eemal viibivatele Eesti kodanikele ja e-residentidele Eesti Vabariigi välisesinduste
21 2024. a seisuga.
10
vahendusel korraldatav teenus võeti kiiresti laialt kasutusse ka riigisiseselt22. Praegu on
tegemist olulise, klientide poolt hästi omaks võetud e-teenusega, mis võimaldab teha tehinguid
mugavasti üle Eesti. Kaugtõestamise teel saab teha kõiki notariaadiseaduse § 29 lõikes 3
nimetatud ametitoiminguid. Kaugtõestamise teel ei kinnitata abielu sõlmimist ja lahutamist ega
tehta abielu- ja abielulahutuse kannet perekonnaseaduse ja PKTS-i alusel.23
Kaugtõestamise tasu kaotamine ühtlustab notariaalse tõestamise vormi nõudvate tehingute ja
toimingute tasu ning teenuse eest makstakse edaspidi ühetaolist hinda olenemata sellest, kas
tehing toimub kaugtõestamise teel või büroos kohal olles (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust).
2.4. Eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõude
kaotamine
Eesti Pank avaldas 2024. aasta alguses teemapaberi ,,Pankadevaheline konkurents Eesti
laenuturul“24, milles leiti, et eluasemelaenude refinantseerimise määr on Eestis madal. Näiteks
viidi 2022. aastal teise panka üle 361 eluasemelaenu, mis moodustab vaid 1,4% laenude
koguhulgast. Laenude vähest liikumist ühest pangast teise põhjustavad suured vahetuskulud
(ingl switching costs), mis jaotuvad oma olemuselt materiaalseteks ja mittemateriaalseteks.
Materiaalsed kulud on laenu ennetähtaegse tagastamise kulu, tagatiskinnisvara hindamise kulu,
uue laenulepingu sõlmimise kulu, asjaõiguslepingu notariaalse sõlmimise kulu (millele
lisanduvad notari tasud) ning kinnistusraamatu kande muutmise kulu.
Eesti pankade jaekliendid liiguvad pankade vahel vähe ega otsi aktiivselt paremaid
laenutingimusi. 2023. a viidi teise panka üle ca 2% laenudest, 2024. a veidi alla 10%. Samal
perioodil võeti kokku ca 192 000 eluasemelaenu. Laenude vähene pankadevaheline liikumine
pärsib omakorda pankadevahelist konkurentsi ja muudab seetõttu eluasemelaenud tarbijatele
kallimaks.
Selleks, et muuta eluasemelaenud taskukohasemaks ja suurendada konkurentsi, on
koalitsioonilepingus ja ettevõtjate nõukoja ettepaneku alusel plaanitud kaotada eluasemelaenu
refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõue juhul, kui
tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks
neist jäävad samaks. Ettepaneku kohaselt tekib võimalus viia lihtsamatel juhtudel kodulaen
teise panka üle ilma notarit kaasamata. Nimetatud „lihtsamad juhud“ tähendavad, et notariaalse
tõestamise vorminõude kaotamist võiks Eesti Panga hinnangul kaaluda konkreetselt tehingute
puhul, kus juba seatud hüpoteegi hüpoteegipidajat muudetakse tingimuste samaks jäädes ehk
üks pank asendub teisega.
Eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise nõude kaotamise eeldatav positiivne
tagajärg on pankadevahelise liikumise ja konkurentsi suurenemine, mis võib muuta ka
eluasemelaenud taskukohasemaks. Lisaks laiemale mõjule hoiaks tarbija eluasemelaenu
refinantseerimisel notariaalse tõestamise nõude ärakaotamisega kokku kodulaenu kulusid –
näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu refinantseerimise notaritasu on praegu 275 eurot.
Laenusaaja hinnanguline kulu eluasemelaenulepingu refinantseerimisel teises pangas, kui:
- laenusumma on 150 000 eurot ja hüpoteegisumma 200 000 eurot;
- laenulepingu kestus 20 a, laenujäägi keskmine intressimäär 4,5%;
22 Vt tõestamisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Vabariigi Valitsuse eelnõude
infosüsteemist, toimik nr 16-1251.
23 Notariaadimäärustiku § 121 lõiked 61–7.
24 Eesti Pank. Pankadevaheline konkurents Eesti laenuturul. Teemapaberid 1/2024. Kättesaadav: Pankadevaheline konkurents
Eesti laenuturul 2024/Teemapaberid 1. Eluasemelaenu refinantseerimise teemat käsitletakse alates peatükist 3.1, lk 23.
11
- kinnisvarabüroode hinnakirjad: Tallinna magalalinnajao tüüpkorteri hindamisakti
miinimumtasu;
- pankade hinnakirjad: uute laenulepingute sõlmimise tasu (üldiselt 1%, aga mõne panga
puhul 0,4% laenusummast).
Tabel 5. Eluasemelaenu refinantseerimisega kaasnevad kulud
Kulu Summa Osakaal Osakaal
tasudest laenusummast
Ennetähtaegse lõpetamise tasu (3 kuu intressimaksed) 1683 44% 1,1%
Tagatise hindamise tasu (ligikaudne, minimaalne) 280 7% 0,2%
Refinantseerimislepingu sõlmimise tasu (1%) 1500 39% 1,0%
Notaritasu (hüpoteegi üleandmise ja tagatiskokkuleppe 275 7% 0,2%
tõestamine) 25
Riigilõiv 75 2% 0,1%
KOKKU 3813 100% 2,5%
2.5. Notarite Koja toimimine
Notarite Koja eelarve ei ole jätkusuutlik, et täita kõiki Notarite Koja eesmärke ja ülesandeid.
Notarite Koja tegevust ei ole alates selle loomisest 1993. aastal kunagi riigieelarvest rahastatud
ja koja tegevusega seotud kulutused on kaetud liikmemaksude arvelt.
Notarite Koja tegevust ei hakatud toetama ka siis, kui kojale anti üle kahe riikliku registri
pidamine. Notarite Koda peab alates 2015. aastast pärimisregistrit ja alates 2018. aastast
abieluvararegistrit. Lisaks peab Notarite Koda notarite infosüsteemi e-notar, tunnistuste
(apostillide) registrit ja võimaldab notaritel teha tehinguid kaugtõestamise teel. Selline
korraldus on ennast õigustanud – notariaat on tugev isetoimiv süsteem.
Samas on Notarite Koja IT-kulud iga aastaga oluliselt suurenenud – võrreldes 2023. aastaga on
kasv 37%. Notarite Koja eelarve on suurusjärgus 1,5 miljonit eurot ja IT-kulud moodustavad
sellest pea 50%. Notarite Koda on rõhutanud, et nimetatud IT-kulud tagavad ülesehitatud
süsteemide toimimise, ent mitte uute arenduste tegemise. Joonisel 3 on ülevaade Notarite Koja
IT-kuludest aastatel 2009–2024.
25 Arvestatud on, et notari juures tõestatakse nii hüpoteegi loovutamise kui ka tagatiskokkuleppe tõestamise tehing (kehtiv kord,
mille kohaselt tehinguväärtused liidetakse). Kui hüpoteegi suurus on 150 000 eurot, siis oleks tagatiskokkuleppe muutmise tasu
kehtiva korra järgi 62,71 eurot (150 000 ∙ 2/3 ∙ 1/10 = 10 000, tasutabelis vaste 25,70 ∙ 2 + km).
12
Joonis 3. Notarite Koja IT-kulud aastatel 2009–2024
Kokkuvõtteks. Notarite sissetulekud on ebaühtlased, sõltudes piirkonnast, kus notar tegutseb –
osa notareid teenib suuri kasumeid ja osa sissetulek on ebamõistlikult väike. Kuigi praegust
notari tasude süsteemi ülesehitust ei ole Justiits-ja Digiministeeriumi hinnangul vajalik muuta,
on tarvis täpsustada Notarite Koja volitusnormi, mille alusel kehtestatakse koja liikmemaksu
tasumise alused ja kord. Notarite Koja jätkamisele tugeva ja oma ülesandeid hästi täitva
organisatsioonina tuleb kasuks, kui vajadusel korraldada liikmemaksu kogumine
paindlikumalt, lähtudes notarite sissetulekutest (nt astmeliselt) ja piirkondlikest vajadustest
(ristsubsideerivalt). Notari tasude ajakohastamine suurendab Notarite Koja eelarvet ka praeguse
korralduse juures26.
2.6. Notariteenuse kättesaadavus
Notariteenus peab jääma inimesele kättesaadavaks ja mõistlikult taskukohaseks. Muudatuste
puhul on arvestatud notari tasusüsteemi olulise põhimõttega, et väiksemate ja sotsiaalselt
tundlike ametitoimingute osutamine toimub osaliselt kallimatest tehingutest, sealhulgas
kinnisvaraga seotud tehingutest saadava tulu arvelt.27 Tabelis 6 on näidisloetelu tehingutest,
mille puhul jääb notari saadav tasu praegu ja ka pärast eelnõuga tehtavaid muudatusi alla
notariaalse toimingu omahinna.
Tabel 6. Notaritehingud, mida doteeritakse teiste tehingute arvelt
Näiteid teiste tehingute tasude arvelt Teiste tehingute arvelt Tehingute omahinna katmata osa
doteeritavatest tehingutest doteeritav osa eurodes eurodes pärast eelnõuga tehtavaid
praegu28 muudatusi
Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks ja
hooldamiseks isikliku kasutusõiguse 79,23 42,53
seadmine29
Eraisiku volikirja tõestamine 60,32 35,82
Testamendi tõestamine 73,04 50,59
Lihtne pärimine (menetluse algatamine
ja pärimistunnistus) 214,58 97,73
Keeruline pärimine mitme loobumisega
(menetluse algatamine, pärimistunnistus 831,02 574,67
ja 30 inimese loobumisavaldused)
Väga keeruline pärimine, sh välismaal
viibivad pärijad (pärimismenetluse
algatamine, pärimistunnistus ja
20 inimese loobumisavaldus Eestis 253,1430 43,2931
(ülejäänud pärijad välismaal ja teevad
avaldused seal)
26 Üldjuhul maksavad notarid Notarite Kojale kohustusliku maksena 5 protsenti oma käibest, kuid rakendatakse ka erisusi.
27 Notari tasude analüüs „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn:
Justiitsministeerium, lk 4. Vt Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemist https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7.
28 Arvestatud on kõigi maakondade keskmisi omahindasid, v.a Harju- ja Tartumaa, kus omahinnad on kallimad.
29 Avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste jaoks isikliku kasutusõiguse seadmisel jääb notari tasu samuti
madalamaks võrreldes NotTS-i § 10 lõikes 3 sätestatud reaalservituudi seadmise tõestamise miinimumtasuga, kuna nimetatud
tasu kajastub hiljem lõpptarbija arvel (nt liitumistasu suuruses).
30 Omahind on võrreldes riigisisese keerulise pärimisega väiksem, kuna välismaal viibivate isikute toimingud teeb välismaa
notar.
31 Sama.
13
Abieluvaralepingu sõlmimine 110,35 75,25
Apostill 18,30 2,65
Väljasõit 284,47 240,41
(väljasõidu keskmine kestus 4,32 tundi)
Eelnõuga lisatakse notari tasust vabastamise juhtude loetelusse võimalus taotleda füüsilisel
isikul kas osalist või täielikku tasust maksmise vabastust reaalservituudi seadmise ja
omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamise eest. Vabastuse
taotlemise eelduseks on majanduslik seisund, mis ei võimalda notari tasu maksta. Juhul kui
kohus isiku tasust vabastab, kannab kulud Notarite Koda.
2.7. Notari ametisoleku vanuse ülempiir (70 aastat)
NotS-i § 8 lõike 4 kohaselt nimetatakse notar ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib justiits-
ja digiminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik
õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, ent mitte kauemaks kui kümneks aastaks.
Kehtiva regulatsiooni alusel ei ole võimalik üheselt notari ametist lahkumise aega prognoosida,
mis omakorda loob ebakindla olukorra nii notaritele kui ka Notarite Kojale
kandidaaditeenistuse korraldamisel ja notarikandidaatide jaoks ametisse asumise võimaliku aja
kavandamisel. Oluline on tagada notarite kohtlemisel läbipaistvus ja ühetaoline lähenemine,
mille tõttu soovitakse kehtestada kõikidele notaritele kindel vanus, mil notar ametist
vabastatakse.
Notari vanuse ülempiir seatakse üksjagu kõrgem praegusest vanaduspensionieast, kuid
mõnevõrra madalam, kui see on kehtiva korra järgi justiits- ja digiministrile esitatava taotluse
rahuldamise korral.
2.8. Volikirjade registri loomine
Eelnõuga luuakse keskne volikirjade register, kuhu kantakse kõik uued notariaalselt tõestatud
volikirjad. Seeläbi tekib edaspidi võimalus nii notaril kui ka huvitatud isikutel (näiteks
tehinguosalisel) lihtsasti kontrollida, kas konkreetne volikiri on olemas ja kehtib. Volikirja
kontrollimiseks tuleb teada volikirja unikaalset numbrit ja kuupäeva. Isiku nime järgi
kontrollida ei saa.
Registrit vajavad nii notarid kui ka kõik muud isikud, kellel on huvi ja vajadus kontrollida
volikirja olemasolu. Sage huvi kontrollida volikirja olemasolu ja selle kehtivust on näiteks
pankadel, kui isikut esindab tehingu tegemisel esindaja notariaalselt tõestatud volikirja alusel.
Samuti võib see vajalik olla kohtunikuabidele kohtu registri- või kinnistusraamatu menetluses,
kus toiminguid tehakse tihti esindaja kaudu.
Volikirjade register suurendab õiguskindlust ja võimaldab kergemini võltsinguid avastada.
Ühtlasi muutub esindusõiguse tuvastamine oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Praegu pöörduvad
isikud volikirja olemasolu ja kehtivuse kontrollimiseks päringutega volikirja tõestanud notari
poole või arhiivi poole, kui notar on ametist lahkunud.
Registri andmetel ei hakka siiski olema õiguslikku tähendust. Esindusõiguse tuvastamiseks ei
pruugi piisata üksnes kandest volikirjade registris ja kande olemasolu registris ei vabasta
esindajat kohustusest esitada tehingu teisele poolele või tehingut tõestavale notarile oma
esindusõiguse tõendamiseks volikiri paberkandjal või digitaalne originaal.
2.9. Eelnõule eelnenud tegevused
14
Selleks, et selgitada välja, kuidas on otstarbekas notari tasusid muuta, koostas
Justiitsministeerium 2021. aastal „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise
kontseptsiooni“32, mis vastas seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse reeglitele ja mille eesmärk
oli
a) analüüsida NotTS-is sätestatud notari tasude ajakohasust ja
b) teha ettepanekuid, kuidas muuta tasusid nii, et oleks tagatud kogu notarisüsteemi
jätkusuutlikkus ja notariteenuse kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas ka
väiksemates.
Kontseptsioon esitati eelnõude infosüsteemi kaudu Notarite Kojale, kohtutele, Eesti
Pangaliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti
Kinnisvaramaaklerite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile,
Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade
Liidule, Eesti Võlanõustajate Liidule ja Õiguskantsleri Kantseleile.
Kontseptsiooni kooskõlastasid märkusteta Haridus- ja Teadusministeerium,
Rahandusministeerium ja Siseministeerium ning märkustega Maaeluministeerium ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kontseptsiooni kohta andsid arvamuse Notarite
Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja ja Eesti Kinnisvara
Hindajate Ühing. Üldiselt toetasid kooskõlastuskirjade ja arvamuste esitajad kontseptsioonis
seatud eesmärki tagada kogu Eestis notariteenuse kättesaadavus kõigile inimestele ning hoida
see mõningatel juhtudel odavam ja kättesaadavam.
Lisaks kontseptsioonis käsitletule (notari tasude süsteemi ajakohastamine)
kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu;
kehtestatakse notari ametiaja vanuseline ülempiir33;
täpsustatakse Notarite Koja volitusi liikmemaksu kehtestamisel ja selle notari toetamiseks,
kes saab oma tööpiirkonnas ebapiisavat tulu, ent kus on elanike teenindamiseks notari
ametikoht vajalik;
tehakse tehnilisi täpsustusi.
Kuna kõnealustes punktides eelnõu seadusena rakendamisel ei kaasne olulist õiguslikku
muudatust ega muud olulist avalikku mõju, ei koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust34.
Kõik eelnõu muudatused, sealhulgas Notarite Koja enda ettepanekud, on eelnõu töörühmas
Notarite Kojaga läbi arutatud ja eelnõu koostamisel võimaluse korral arvesse võetud.
Notariaalselt tõestatud volikirjade registri asutamise kohta koostas Justiits-ja Digiministeerium
väljatöötamiskavatsuse, mis esitati 2024. aasta mais kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Andmekaitse Inspektsioonile, Registrite ja
Infosüsteemide Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Pangaliidule, Statistikaametile,
Eesti Advokatuurile, kohtutele, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja kinnistusosakonnale,
Eesti Andmekaitse Liidule ning teadmiseks Riigikogule.
32 Notari tasude analüüs „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn,
Justiitsministeerium. Vt Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemist aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7,
toimik 21-0771.
33 Kindel ametiaja ülempiir tagab võrreldes praeguse regulatsiooniga muu hulgas notarite ühetaolise kohtlemise.
34 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui
seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.
15
Riigikogu õiguskomisjonis tutvustati volikirjade registri loomise kavatsust 10.06.2024.
Õiguskomisjonis oldi toetaval seisukohal.
Tagasisidet andis kokku kümme asutust, neist sisulist tagasisidet neli asutust. Registrite ja
Infosüsteemide Keskus ei soovinud VTK kohta arvamust avaldada, seejuures kinnitas, et
arendused on ajakavas. Riigikohus ei soovinud VTK kohta arvamust avaldada. Notarite Kojal
ja Andmekaitse Inspektsioonil väljatöötamiskavatsuse kohta tähelepanekuid ei olnud.
Siseministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid väljatöötamiskavatsuse märkusteta.
Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud
seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.
Eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamise muudatusele (AÕS ja AÕSRS muutmine) ei
eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna seadusemuudatus on algatatud Vabariigi Valitsuse
otsusega, vastav punkt on lisatud 2025–2027 koalitsioonileppesse ning menetlus on
kiireloomuline (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Eelnõule on eelnenud mitu kohtumist huvigruppidega,
kelle ettepanekuid on suures osas arvestatud.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse NotTS-i, §-ga 2 muudetakse AÕS-i, §-ga 3 muudetakse AÕSRS-i,
§-ga 4 muudetakse NotS-i, §-ga 5 muudetakse PärS-i, §-ga 6 muudetakse TõS-i ja §-s 7
sätestatakse seaduse jõustumine.
3.1. Notari tasu seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 1 muudetakse notari tasu seadust.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse NotTS-i § 2 lõige 21 kehtetuks. Muudatuse eesmärk on
kaotada 20-eurone lisatasu kaugtõestamise teel tehtava tehingu eest.
Peale traditsioonilise notaribüroos silmast silma kohtumise võib notar tõestamistoimingu teha
ka kaugtõestamise teel videosilla vahendusel. Sellisel juhul loetakse notariaalakt osalejatele ette
videosilla vahendusel, see esitatakse tutvumiseks ekraanil ja aktile antakse digiallkirjad. Notar
võib korraldada tehingu tõestamise ka selliselt, et tehingu tõestamisel osaleb isikuid samal ajal
nii notari juures kui ka videosilla vahendusel.
Algselt oli kaugtõestamise teenuse loomise eesmärk võimaldada eestlastel välismaal ning
e-residentidel teha teatud notariaalse tõestamise vormi nõudvaid tehinguid ja toiminguid
distantsilt ning kaugtõestamise teel tehtavate tehingute eest sätestati notari lisatasu 20 eurot.
Seadusandja ei pidanud 20 euro võrra kallimat notari tasu küll ülemäära suureks, arvestades
teenusega kaasnevat mugavust välismaal elavate eestlaste ja e-residentide jaoks, kuid
seletuskirjas nenditi, et kaugtõestamise tasu suurus võib mingi aja järel pärast teenuse
käivitumist vajada järelanalüüsi35.
Kaugtõestamine on praeguseks laialt levinud tehingu tõestamise viis. Tabelis 7 on esile toodud
notari ametitoimingute koguarv ja see, kui suure osa nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt
moodustasid kaugtõestamise teel tehtud tehingud aastatel 2020–2024. Kaugtõestamiste
koguarv on aastate jooksul suurenenud.
Tabel 7. Kaugtõestamise teel tehtud notaritehingud ja notari ametitoimingute koguarv aastatel 2020–2024
35 Tõestamisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Vabariigi Valitsuse eelnõude
infosüsteem, toimik nr 16-1251, lk 10.
16
Aasta Kaugtõestamise teel Notari ametitoimingute Kaugtõestamise teel tehtud
tehtud tehingute arv koguarv tehingute osakaal
ametitoimingute koguarvust
202036 6491 223 482 2,90%
2021 32 315 334 261 9,67%
2022 46 285 315 004 14,69%
2023 46 454 279 295 16,63%
2024 54 013 279 577 19,32%
Seniste andmete põhjal võib eeldada, et hoolimata 20-eurose kaugtõestamise tasu kaotamisest
suureneb kaugtõestamiste koguarv ka edaspidi. Kaugtõestamine on mugav viis
notariaaltoimingut teha ning võimaldab ühtlasi kliendil aja- ja sõidukulusid kokku hoida. Lisaks
võib nimetatud lisatasu kaotamine mõningal määral soodustada notariteenuse vabamat
liikumist väiksematesse tööpiirkondadesse. Arvestades, et kaugtõestamise teel saab vabade
aegade olemasolul tõestada ka suurema tehinguväärtusega tehinguid mujal kui kinnisvara
asukoha piirkonnas, on kaugtõestamise vormis tehtavad tehingud potentsiaalne tuluallikas
notaritele, kelle tööpiirkond on väljaspool suuremaid linnu.
Digitaalse tõestamise vormis tehtavate toimingutega kaasnevad ka IT-püsikulud võrreldes
traditsioonilises vormis tehtavate toimingutega. Tegemist on siiski pigem tavapärase
bürookuluga, mis sisaldub notariteenuse eest tervikuna makstavate tasude süsteemis.
Kuna kaugtõestamine võimaldab muu hulgas notariteenuse vaba liikumist kõigi tööpiirkondade
vahel, tuleb seda senisega võrreldes soodustada. Täiendava tasu kaotamine on selleks hea
võimalus.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse NotTS-i § 3 lõikes 3 esitatud dokumentide loetelu.
NotTS-i § 3 sätestab tehinguväärtuse määramise alused ja lõikes 3 on antud juhis olukorraks,
kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või
õiguse harilik väärtus. Sellisel juhul määratakse tehinguväärtus maa maksustamise hinna,
kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude
usaldusväärsete andmete alusel.
Muudatusega lisatakse tehinguväärtuse määramiseks asjakohaste dokumentide loetelusse
majandusaasta aruanne. Muudatus on vajalik äriühingutega seotud toimingute puhul37–
NotTS-i § 18 muudatuste kohaselt arvutatakse näiteks äriühingute ühinemise ja jagunemise
korral notari tasu üleantava vara väärtuse järgi (vt eelnõu § 1 punktide 13–15 selgitust).
Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 tõstetakse NotTS-i §-s 4 sätestatud kinnisasja või ehitise ja nende
osade ning õiguste tehinguväärtuse alampiir 10 000 eurole.
Praegu on nimetatud tehinguväärtuste määramisel mitu erinevat minimaalväärtust:
kinnisasja või ehitise minimaalväärtus on 6391 eurot, mille korral notari tasu on lepingu
sõlmimisel osapooltele kokku 49,80 eurot, millele lisandub käibemaks;
kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtus on 1278 eurot, mille korral notari tasu
on lepingu sõlmimisel osapooltele kokku 39,60 eurot, millele lisandub käibemaks;
korteriomandi minimaalväärtus on 3800 eurot, mille korral notari tasu on lepingu
sõlmimisel osapooltele kokku 44,70 eurot, millele lisandub käibemaks;
36 Andmed on kolme kvartali kohta, sest kaugtõestamise regulatsioon jõustus 1. veebruaril 2020.
37 NotTS-i §-s 18 on sätestatud äriühingutega seotud toimingud.
17
õiguse minimaalväärtus on 3800 eurot, mille korral notari tasu on lepingu sõlmimisel
osapooltele kokku 44,70 eurot, millele lisandub käibemaks.
Tabelis 8 on näidatud, kuidas on kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste
tehinguväärtuste minimaalväärtuseid NotTS-is eri ajal muudetud.
Tabel 8. Kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste tehinguväärtuste minimaalväärtuste muudatused
NotTS-is
Minimaalväärtus redaktsioonis, mis kehtis Minimaalväärtus alates
01.01.2011 kehtivas
kuni 07.06.2009 08.06.2009–31.12.2010
redaktsioonis
Kinnisasi või ehitis 10 000 krooni 100 000 krooni 6 391 eurot
Kinnisasja või ehitise
2 000 krooni 20 000 krooni 1 278 eurot
mõtteline osa
Ehitise reaalosa ja selle
juurde kuuluva
10 000 krooni 60 000 krooni 3 800 eurot
kinnisasja või ehitise
mõtteline osa
3 800 eurot
Õigus
(alates 28.10.2013)
Maa-ameti korteriomandite (eluruumide) hinnastatistika38 kohaselt ei ulatunud aastal 2024
kahes maakonnas (Hiiu ja Jõgeva) maksimaalne tehingusumma isegi 100 000 euroni, aastal
2023 oli selliseid maakondi kolm (Hiiu, Jõgeva ja Põlva), aastal 2022 kaks (Hiiu ja Jõgeva)
aastal 2021 neli (Hiiu, Jõgeva, Järva ja Valga). Alla 100-eurose tehinguväärtusega
korteriomandite tehinguid tehti aastatel 2023, 2022 ja 2021 igal aastal seitsmes maakonnas.
Keskmiselt on kinnisvara hinnad küll kallinenud, kuid väiksemate tööpiirkondade keskmised
tehinguväärtused on siiski väikesed.
Kui näiteks 2024. aasta Maa-ameti kinnisvara hinnastatistikast jätta välja kolm suurima
keskmise tehinguväärtusega maakonda ehk Harju, Tartu ja Pärnu maakond, oli ülejäänud
12 maakonnas tehingu keskmine maksumus 50 409 eurot. Sellise tehinguväärtuse korral on
notari tasu praegu (2 × 83,70) 167,4 eurot, millele lisandub käibemaks. Tabelis 9 on esile toodud
keskmine kinnisvaratehingu väärtus Eesti kõigis maakondades aastatel 2021–2024.
Tabel 9. Kinnisvaratehingu keskmine väärtus eurodes maakonniti aastatel 2021–2024
2021 2022 2023 2024
Harju maakond 146 079 171 003 168 988 192 190
Hiiu maakond 37 050 46 421 44 990 43 254
Ida-Viru maakond 22 379 32 800 26 667 29 911
Jõgeva maakond 40 472 40 782 42 438 43 305
Järva maakond 32 710 38 862 56 072 54 237
Lääne maakond 38 232 55 505 62 353 62 873
Lääne-Viru 35 265 43 132 48 250 48 116
maakond
38 Maa-ameti hinnastatistika on kättesaadav https://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/.
18
Põlva maakond 31 305 36 858 41 653 46 473
Pärnu maakond 74 709 89 373 91 083 104 152
Rapla maakond 44 907 62 115 50 688 49 610
Saare maakond 36 996 50 122 50 316 58 194
Tartu maakond 93 740 113 747 118 292 126 636
Valga maakond 37 874 48 182 42 422 53 990
Viljandi maakond 52 291 59 390 54 551 62 819
Võru maakond 34 608 39 577 43 458 52 122
Suurim probleem sissetulekutega on väiksemate linnade notaritel, mistõttu tuleb arvestada
minimaalväärtuste suurendamisel just nende kulude suurusega toimingule. Väiksemate
piirkondade notarite keskmine kulu müügitehingutele on umbes 200 eurot.
Eelnõuga suurendatakse kinnisasja võõrandamisega ja õigusega seotud minimaalväärtused
10 000 eurole, ühtlustades need. Kuigi ajalooliselt on NotTS-i §-s 4 nimetatud minimaalväärtusi
eristatud, ei ole korteriomandi või kinnisasja mõttelise osa tehing olemuselt kuidagi lihtsam, et
õigustada väiksemat notari tasu. Sõltumata sellest, kas tegemist on kinnisasja, korteriomandi
või kinnisasja mõttelise osaga, peab notar selgitama välja olulised asjaolud ning samuti
selgitama tehingu osalistele nende õigusi ja kohustusi, mis tehingu sõlmimisega kaasnevad.
Koos tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatusega on 10 000 euro väärtusega kahepoolse
tehingu korral notarile garanteeritud tasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks39. Klientidele
on tasu koos käibemaksuga 148,80 eurot.
Kinnisasja või ehitisega tehtava tehingu korral on minimaalne notari tasu 140,95% senisest
suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 61,75 eurot). Nimetatud objektidega tehtava
tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga läheb kliendile maksma senisest 87,05 eurot
rohkem.
Kinnisasja või ehitise mõttelise osaga tehtava tehingu korral on notari tasu ligi 203,04% suurem
senisest (senine notari tasu koos käibemaksuga on 49,10 eurot). Kliendile on sellise tehingu
sõlmimise tasu koos käibemaksuga senisest 99,70 eurot kulukam.
Korteriomandiga tehtava tehingu korral on notari tasu 168,48% senisest suurem (senine notari
tasu koos käibemaksuga on 55,43 eurot). Sellise tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga on
kliendile senisest 93,37 eurot kulukam.
Õigusega tehtava tehingu korral on notari tasu samamoodi nagu korteriomandiga tehtava
tehingu korral 168,48% senisest suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 55,43 eurot).
Tabelis 10 on näidatud notariteenuste omahind kinnisvaratehingute eest aastal 2024 ja
omahinna katmiseks vajalik tehinguväärtus nii kehtiva tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi
kui ka eelnõuga tabelis tehtavate muudatuste järgi.
39 NotTS-i § 23 lõigete 2 ja 3 kohaselt on notari tasu tehingu tõestamise eest ühepoolse tehingu korral ühekordne täistasu, kahe-
või mitmepoolse tehingu korral kahekordne täistasu.
19
Tabel 10. Kinnisvaraga tehtava toimingu omahind ja selle rahastamiseks vajalik tehinguväärtus
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse NotTS-i § 5 lõikega 3 ja täpsustatakse, et sama kinnisasja
võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise
tehingu üheaegse tõestamise korral ei tohi tasu kujuneda väiksemaks kui ainult lepingu esemeks
oleva kinnisasja võõrandamise korral.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku
kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral
võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest40. Sätte eesmärk on olnud pakkuda
kliendile kahe omavahel tihedalt seotud tehingu tegemisel soodsamat hinda, kui seda tuleks
maksta samade tehingute eraldi tegemisel.
Vahel võib aga juhtuda, et kinnisasjale seatava koormatise tehinguväärtus on väga väike, mis
tähendab, et lõplik notari tasu kujuneb väiksemaks kui üksnes lepingu esemeks oleva kinnisasja
võõrandamise korral. Sellisel juhul saab notar, kes on teinud küll rohkem tööd, vähem tasu.
Näiteks, 120 000 euro eest kinnistu müümisel on müügilepingu tehinguväärtus 120 000 eurot.
Sellise lepingu tõestamise eest on notari tasu eelnõu muudatusi arvestades koos käibemaksuga
580,32 eurot. Kui sama väärtusega kinnistule seatakse näiteks 12 000 euro suurune hüpoteek,
on lepingus tehinguväärtuseks 80 000 eurot (120 000 × 2/3) + 8000 eurot
(12 000 × 2/3) = 88 000 eurot. Sellisel juhul on lepingu tõestamise eest notari tasu koos
käibemaksuga 496 eurot ehk 84,32 eurot väiksem kui ainult müügilepingu sõlmimisel. Tehing
40 NotTS-i § 5 lõige 2.
20
ise on aga mahukam, sest õiguslikud suhted, mida arvesse võtta ja tehinguosalistele selgitada,
on oluliselt keerukamad.
Tabelis 11 on näidistehingud maakonna keskmiste tehinguväärtustega – kinnisvaratehing koos
hüpoteegi seadmisega ja selle eest võetava tasu võrdlus kehtiva ja eelnõuga tehtavate
muudatuste alusel arvutatuna.
Tabel 11. Maa-ameti andmetel keskmise maakonna tehinguväärtuse näitel hüpoteegi seadmisega kinnisasja
müügilepingu tasu
Muudatusega tagatakse, et notar ei saaks sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu
isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral
vähem tasu, kui ta saaks ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral. Seega ei
kohaldata ka mitme tehingu üheaegse tõestamise korral NotTS-i § 12 lõikes 5 sätestatud
miinimumväärtuseid (vt eelnõu § 1 punktide 8 ja 9 selgitust).
Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 muudetakse NotTS-i § 10 lõikeid 1 ja 3. Muudatuse eesmärk on
lihtsam ja arusaadavam reaalservituudi seadmise tehinguväärtuse määramine ja reaalservituudi
seadmise tehingu tõestamisele notari tasu miinimummäära kehtestamine.
Reaalservituudi seadmisel lähtutakse praegu tehinguväärtuse määramisel NotTS-i § 10
lõikest 3, mille kohaselt on reaalservituudi seadmise minimaalne tehinguväärtus 639 eurot.
Sellise tehinguväärtusega toimingu tegemisel on notari tasu 38,30 eurot. Teistsugused
kokkulepped on Notarite Koja hinnangul pigem harvad, kuna § 10 lõikes 1 sätestatud
tehinguväärtust (servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse
suurenemise väärtust) on tehinguosalistel keeruline ilma vastava ala eksperte kaasamata
tuvastada, või siis ei ole saadud tulemus tehinguväärtusena aluseks võtmiseks mõistlik
(ehitusõigust võimaldavate servituutide seadmine võib suurendada valitseva kinnisaja väärtuse
mitmekordseks, võrreldes kinnisasja väärtusega, millel ehitusõigus puudub).
Muudatuse kohaselt määratakse reaalservituudi seadmise tehinguväärtus vastavusse
koormatava ala väärtusega, mida tehinguosalised üldiselt teavad või mille tuvastamiseks saab
aluseks võtta eri andmebaase, näiteks Maa-ameti kinnisvaratehingute statistikat. Muudatus teeb
tehinguväärtuse määramise lihtsamaks ja arusaadavamaks. Koormatava kinnisasja väärtus on
Notarite Koja sõnul esimene asi, mida tehinguosalised juba praegu aluseks võtavad, kui peavad
läbirääkimisi tasuliste reaalservituutide seadmisel.
Selgituseks, et kuna koormatakse kinnisasja ruumilist osa (nt teeservituudil või
hoonestusõigusel on kindel ala millele vastav õigus ulatub) ja notariaalsetes lepingutes
kasutatakse sellisel puhul termineid „servituudiala“ ja „hoonestusõiguse ala“41, on eelnõus
kasutatud sama sõnastust. Samuti viidatakse piiratud asjaõigusega koormatud kinnisasja alale
41 Vt eelnõu § 1 punktide 11 ja 12 selgitust.
21
(nt ruumiliste õiguste puhul tähistatakse koormatav maa-ala infosüsteemis PARI) ja selle
ruumiandmete tunnusele kinnistusraamatu kannetes. Nimetatud sõnakasutus („ala“) on
kohtunikuabidel ja notaritel koostöös väljakujunenud. Teistsugune sõnastus, nt „kinnisasja
osa“, võib tekitada segadust, sest termini „kinnisasja osad“ all mõistetakse eelkõige
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-s 54 sätestatut.
Arvestades, et koormatav ala võib olla teinekord väga väike, aga notari kulud sellise
reaalservituudi seadmise tehingule ei ole seetõttu väiksemad, kehtestatakse eelnõuga
reaalservituudi seadmise tehingu tõestamisele notari tasu miinimummäär.
Notarite keskmine kulu reaalservituudi seadmise tehingule on ligikaudu 250 eurot. Lisaks
jõustusid 2024. aasta 1. veebruaril piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi PARI
kasutuselevõtuga seotud muudatused, mis omakorda muutsid reaalservituudi seadmise tehingu
tõestamisega kaasnevad kulud suuremaks, sest lisandus inimeste nõustamise ja abistamise roll
PARI kasutamisel. Vähese arvutikasutuse oskusega klientide puhul lisandus notarile ka PARI
infosüsteemis ruumiandmete loomise roll.
Selleks, et vähemalt väiksemate piirkondade notaritel oleks võimalik sellise toimingu tegemise
eest mitte ainult katta toimingu tegemisega kaasnevat kulu, vaid ka teenida mõõdukat kasumit,
on põhjendatud muuta reaalservituudi seadmise minimaalset tasumäära nii, et see on vähemalt
238 eurot ühe reaalservituudi seadmise eest (vt tabelit 1, kus on esitatud kindla tasumääraga
toimingu omahind, NotTS-is selle eest ette nähtud tasu suurus ja uus tasu).
Erandolukorraks, kus isikul tekib eluline servituudi seadmise vajadus ja tal ei ole selle eest
võimalik notari tasu maksta, täiendatakse notari tasust vabastamise aluseid (vt eelnõu § 1
punkti 31 selgitust).
Muudatuse tulemusena jäetakse välja NotTS-i § 10 lõike 1 viimane lause, mis sätestab
reaalservituudi minimaalse aastaväärtuse. Kuna sellise minimaalse aastaväärtuse puhul jääb
notari tasu igal juhul alla lõikes 3 sätestatud miinimummäära, ei ole nimetatud lausel edaspidi
rakendust.
Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse NotTS-i § 12, milles on sätestatud isikliku
kasutusõiguse tehinguväärtuse määramine.
Muudatuse tulemusena on elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus
4% koormatava eseme väärtusest. Praegu on minimaalne aastaväärtus 4% elamu väärtusest.
NotTS-i § 12 lõigetes 2 ja 4 nimetatud isikliku kasutusõiguse all on silmas peetud sellist
isiklikku kasutusõigust, mis vastab oma sisult AÕS-i §-le 227, koormates kinnisasja selliselt, et
isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või
selle osa. Sellisel juhul lähtutakse Notarite Koja sõnul minimaalse aastaväärtuse määramisel
praktikas kinnisasja kui terviku või koormatava korteriomandi väärtusest, mitte elamu
väärtusest. Seda põhjusel, et tegemist on kinnisasja olulise osaga ja seda on võimatu maatükist
eraldi hinnata. Seega on asjakohane täpsustada ka NotTS-i § 12 sõnastust.
Ühtlasi sätestatakse eelnõuga, et isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamisel on notari
tasu vähemalt 120 eurot. Seejuures näeb eelnõu ette, et AÕS-i §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu
või -rajatise jaoks isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamisel on notari tasu vähemalt
75 eurot. Praegu on isikliku kasutusõiguse seadmine avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja
-rajatiste puhul 38,30 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu muutus on 95,81%.
Isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamise miinimumtasu on väiksem kui NotTS-i § 10
lõikes 3 sätestatud reaalservituudi seadmise tehingu tõestamise miinimumtasu. Elamule isikliku
22
kasutusõiguse seadmine on inimese õiguste kaitseks ja hilisemate ootamatuste vältimiseks
sageli väga oluline, mistõttu ei saa notari tasu suurus saada isikliku kasutusõiguse seadmise
vajalikkuse üle otsustamisel takistuseks.
Avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste jaoks isikliku kasutusõiguse seadmisel jääb
notari tasu samuti väiksemaks võrreldes NotTS-i § 10 lõikes 3 sätestatud reaalservituudi
seadmise tõestamise miinimumtasuga, kuna nimetatud tasu kajastub hiljem lõpptarbija arvel (nt
liitumistasu suuruses). Seega ei ole avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja rajatiste jaoks
seatava isikliku kasutusõiguse tasu puhul põhjendatud suurendada seda sarnaselt
reaalservituudi seadmise tõestamise miinimumtasuga (vt tabelit 1, milles on esitatud kindla
tasumääraga toimingu omahind, NotTS-is selle eest ette nähtud tasu ja uus tasu).
Nimetatud tasusid ei kohaldata aga juhul, kui sama kinnisasja võõrandamise ja elamu isikliku
kasutusõigusega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on tehinguväärtus kokku
väiksem kui ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral. Sellisel juhul
loetakse tehinguväärtuseks kinnisasja võõrandamise tehinguväärtus (vt eelnõu § 1 punkti 5
selgitust).
Eelnõu § 1 punktiga 10 tõstetakse NotTS-i §-s 13 sätestatud reaalkoormatise minimaalne
aastaväärtus 255 eurolt 400 eurole.
Et saada reaalkoormatise tehinguväärtus, mille järgi arvutatakse notari tasu, liidetakse
reaalkoormatise aastaväärtused, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Praegu on minimaalne
aastaväärtus 255 eurot. Seega on 25 aasta puhul reaalkoormatise tehinguväärtuseks 6375 eurot.
Tehinguväärtuste ja täistasude tabelis vastab sellisele tehinguväärtusele 24,90 eurot ja selle
alusel arvutades on notari tasu 49,80 eurot. Praegune minimaalne aastaväärtus on kehtinud
aastast 2009.
Eelnõu kohaselt on uus minimaalne aastaväärtus 400 eurot ja 25 aasta puhul on reaalkoormatise
tehinguväärtus 10 000 eurot, mis on sarnane NotTS-i §-s 4 esitatud kinnisasja või ehitise ja
nende osade ning õiguste tehinguväärtuste alampiiri tõusuga (vt eelnõu § 1 punktide 3 ja 4
selgitust) ja sellele vastav tasu tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatuse kohaselt on
120 eurot. Reaalkoormatisega tagatakse mingi perioodilise tasu maksmine, näiteks eluruumide
erastamise korral, et isik maksaks maa eest riigile oma võla ja teised omanikud saaksid oma
korteriomandid kinnistatud. Selliseid tehinguid on pigem vähe.
Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse NotTS-i §-s 14 sätestatud hoonestusõiguse
minimaalse tehinguväärtuse regulatsiooni. Hoonestamata kinnisasja puhul võetakse
minimaalse tehinguväärtuse määramisel senise maa maksustamishinnast arvutatava 80%
asemel aluseks hoonestusõiguse ala väärtus ja hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise hind,
hoonestatud kinnisasja puhul aga hoonestusõiguse ala väärtus. Lisaks sätestatakse, et
hoonestusõiguse seadmise ja võõrandamise tehingu tõestamisel on notari tasu vähemalt
238 eurot. Võrreldes kinnisasja võõrandamise minimaalse tasuga, mis algab 120 eurost, on
hoonestusõiguse tasu suurem, sest tegemist on keerukama tehinguga. Kinnisasja võõrandamise
korral on asjaõigus, mida võõrandatakse, juba olemas. Hoonestusõiguse puhul asjaõigus alles
kujundatakse, lähtudes lepingus sisalduvatest kokkulepetest.
Notarite Koja sõnul ei maksta hoonestusõiguse eest tihti tasu ja notari tasu arvestamisel tuleb
lähtuda NotTS-i § 14 lõikest 2. Hoonestamata kinnisasja maa maksustamise hind on liiga väike,
et selle alusel saaks võtta notari tasu, mis oleks vastavuses tehingu keerukusastmega ja notari
tööajaga, mis sellele kulub. Seetõttu on Notarite Koja arvamuse kohaselt põhjendatud võtta ka
hoonestamata kinnisasja puhul arvesse hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise väärtus
(„hoone“ on ehitusseadustiku kohaselt kitsam mõiste kui „ehitis“ ning AÕS räägib
hoonestusõiguse puhul samuti „ehitistest“).
23
Samuti ei ole põhjendatud võtta hoonestamata kinnisasja puhul tehinguväärtuse määramisel
aluseks 80% maa maksustamis- ja hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise hinnast.
Hoonestusala võib olla kogu kinnistu, mille puhul oleks 80% kogu maa maksustamishinnast
soodustus. Samas võib hoonestusala olla ka näiteks 1% kinnistu pindalast. Seega on õiglasem
ja tehinguosalistele arusaadavam, kui hoonestamata kinnisasja puhul võtta aluseks
hoonestusõiguse ala väärtus ja püstitatava ehitise hind ning hoonestatud kinnisasja puhul
hoonestusõiguse ala väärtus. Selleks, et notar saaks tasu, mis on vastavuses tehingu
keerukusastme ja sellele kuluva ajaga, ei tohiks ka niisugusel juhul jääda hoonestusõiguse
seadmise notari tasu alla 238 euro, kuna tegemist ei ole lihtsama tehinguga kui näiteks
reaalservituudi seadmine (vt eelnõu § 1 punktide 6 ja 7 selgitust). Nii nagu iga muu tehingu
puhul, kehtivad tehinguväärtuse määramisel NotTS-i §-st 3 tulenevad üldpõhimõtted: asja või
õiguse hinna avaldab klient42 ning juhul kui see on väiksem kui harilik väärtus, määratakse
väärtus NotTS-i §-s 3 sätestatu kohaselt.
Eelnõu § 1 punktidega 13–15 muudetakse NotTS-i § 18. NotTS-i § 18 sätestab notari tasu
äriühingutega seotud toimingute eest. Muudatuse eesmärk on ajakohastada nii äriühingutega
seotud toimingute puhul rakendatavaid notari tasu arvestamise aluseid kui ka tasu suurust.
Äriühingutega seotud toimingud ei ole olemuselt sellised sotsiaalselt olulised toimingud, mille
tasu tuleks ristsubsideerida. Vastupidi – äriühingult eeldatakse maksejõulisust ning kui see nii
ei ole, siis äriühing lõpetatakse. Seetõttu ei ole mõistlik, et nende toimingute eest saadavaid
liiga väikseid tasusid kompenseeritaks teiste tasude arvelt. Äriühingute all peetakse silmas
äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 2 lõikes 1 nimetatud äriühinguid43.
Ennekõike on notarid toonud esile, et liiga väike tasu on sätestatud selliste äriühingute
asutamise, ühinemise ja jagunemise eest, mis sõltuvad osa- või aktsiakapitali suurusest.
Äriühinguid asutavad notari juures eelkõige välismaalased, kellega tuleb suhelda võõrkeeles,
kellele tuleb selgitada Eesti õiguse sisu palju põhjalikumalt ning kelle puhul on rahapesu
tõkestamise reeglite täitmine, rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamine ja dokumentide
kontrollimine tunduvalt keerulisem. Sama kehtib osa võõrandamise tehingute kohta.
Välismaise osalisega lepingute puhul tuvastab notar ka seda, millised nõuded on tehingule ette
nähtud välisriigi õiguses, ja kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu, vajadusel
korraldab nende tõlkimise. Notarite Koja sõnul ei võõrandata praktikas sellisel juhul mitte
üksnes teatud nimiväärtusega osalust, vaid osa võõrandamise kaudu ka osaühingule kuuluvat
vara, mille hulka kuulub tihti ka kinnisvara. Arvestades, et müüakse vara, millel on oluliselt
suurem väärtus kui osakapitali suurus, on ka notari vastutus suurem.
Notarite Koja hinnangul on enamik äriühinguid senini asutatud miinimumkapitaliga, milleks
on 2500 eurot (ja mis uuemate seadusemuudatuste kohaselt võib olla alates 0,1 eurost). Sellisel
juhul arvutatakse näiteks osa võõrandamisel tasu minimaalväärtuse 3800 euro pealt44, milleks
on lepingu sõlmimisel 22,35 × 2 = 44,70 eurot + km. Eelnõuga tõstetakse õiguse
minimaalväärtus küll 10 000 eurole (vt eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 selgitust), millega koosmõjus
oleks tehinguväärtusest sõltuvate tasude muudatusega45 (vt eelnõu § 1 p 17 selgitust) notari tasu
vähemalt 60 eurot. Notarite esitatud andmete kohaselt ei ole aga ka selline tasu piisav, et katta
toiminguga kaasnevaid kulusid.
Asutamistega seoses on 2023. aasta 1. veebruaril jõustunud seadusemuudatuse46 järel olukord
notarite jaoks veelgi rohkem tasakaalust väljas. Alates 2023. aasta 1. veebruarist ei ole
42 Karistusseadustiku § 281 kohaselt on notarile ebaõigete andmete esitamine süütegu.
43 ÄS-i § 2 lõike 1 kohaselt on äriühing täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette
näha ka teisi äriühinguid. RT I 06.07.2023, 131. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022033?leiaKehtiv.
44 NotTS-i § 4 lõike 2 kohaselt on tehinguväärtuse määramisel õiguse minimaalväärtus 3800 eurot, kui käesolevas seaduses ei
ole sätestatud teisiti.
45 NotTS-i § 22 – tehinguväärtuste ja täistasude tabel.
46 Äriregistri seaduse § 103 punkt 21. RT I, 05.05.2022, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022001.
24
osaühingule seadusest tulenevat minimaalse osakapitali nõuet ja asutajad saavad osaühingu
asutamisel ise otsustada, kui suurt kapitali neil tarvis läheb. Kui äriühing asutatakse aga
minimaalse võimaliku kapitaliga (1 sent), siis tuleb praegu tasu võtmisel lähtuda NotTS-i § 18
lõikest 5, mis sätestab minimaalse tehinguväärtusena 127 eurot ja sellisel juhul on asutamine
NotTS-i §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli kohaselt 6 eurot (kui asutajaid
on üks).
Äriühingutega seotud toimingute tasude muutmisel on lähtutud põhimõttest, et äriühingute
toimingute tasu ületaks notariaaltoimingu omahinda määral, mis võimaldaks edaspidi ka
sotsiaalselt oluliste toimingute ristsubsideerimist (vt tabel 1, milles on esitatud kindla
tasumääraga toimingu omahind, NotTS-is selle eest ette nähtud tasu ja uus tasu).
NotTS-i § 18 lõike 1 muudatusega kehtestatakse asutamise ja osa võõrandamise minimaalne
notari tasu selliselt, et tasu võetakse tehinguväärtuse järgi, milleks on kavandatav osa- või
aktsiakapitali suurus või võõrandatava osa suurus, kusjuures samal ajal kehtestatakse
minimaalne notari tasu, milleks on 250 eurot.
Ühtlasi muudetakse eelnõuga äriühingute ühinemis- ja jagunemistehingute ning äriühingu
füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu notari tasu arvutamise aluseks olevat objekti (NotTS-i
§ 18 lõiked 2–3). Muudatuse kohaselt arvutatakse selliste lepingute tõestamisel notari tasu
üleantava vara väärtuse järgi47. Juhul aga, kui ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa-
või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa on üleantava vara väärtusest suurem,
arvutatakse notari tasu kapitali suuruse või sissemaksete summa järgi. Notarite sõnul on
üleantava vara väärtus üldjuhul teada, kuna raamatupidajatel on vastav hindamine tavaliselt
juba tehtud.
Samuti muudetakse NotTS-i § 18 lõiget 5, mis sätestab äriühingute ühinemis- ja
jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuste alampiiri ja
ülempiirid äriühingute liikide lõikes. Muudatuse kohaselt kaotatakse ära tasu ülempiir kõigi
äriühingute liikide puhul ja sätestatakse ühtne notari tasu miinimummäär 420 eurot. Nimetatud
muudatust kohaldatakse ka äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu notari tasu
määramisel. Tehinguväärtuse ülempiiri kohta kehtib edaspidi üldise sättena NotTS-i § 3 lõige
7.48
NotTS-i § 18 lõike 5 kohaselt on äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning
nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir praegu 127 eurot ning
ülempiir 639 eurot täis- ja usaldusühingu puhul (notari tasu 2 × 19,15 = 38,30 eurot + km),
639 116 eurot osaühingu puhul (notari tasu 2 × 958,65 = 1917,30 eurot + km) ning
6 390 000 eurot aktsiaseltsi puhul (notari tasu 2 × (3770,75 + 1597,21) = 10 735,92 eurot +
km). Notarite Koda on selgitanud, et kohalike äriühingute ühinemised ja jagunemised on
reeglina ajamahukad, nendest veelgi enam tööd tuleb teha piiriüleste ühinemislepingutega, kus
tekib muu hulgas vajadus välja selgitada ka välismaa õiguse sisu. Sageli vältab selliste lepingute
koostamine mitmeid kuid, mille käigus suheldakse ka eri riikide advokaatidega ja analüüsitakse
võimalusi nende soovitut lepingus kajastada. Jagunemise ja ühinemise korral on tegemist vara
üleandmise ühe vormiga, mistõttu on asjakohane lähtuda samasugusest põhimõttest nagu
kinnisvara võõrandamise korral. NotTS-i §-s 18 eraldi tasu ülempiiri säilitamine ei ole
põhjendatud.
47 Tehinguväärtused on sätestatud NotTS-i §-s 18. Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on kehtiva regulatsiooni
kohaselt ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.
Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või
aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa.
48 NotTS-i § 3 lõige 7 – kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 6 390 000 eurot, siis loetakse notari tasu määramisel, et
tehinguväärtus on 6 390 000 eurot, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri.
25
NotTS-i § 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna notari tasu miinimummäära kehtestamine
kaotab vajaduse reguleerida olukorda, kus äriühingutega seotud toimingutele ei saa
tehinguväärtust määrata. Ühtlasi täpsustatakse NotTS-i § 18 lõike 21 ja lõike 5 sõnastust, võttes
kasutusele ÄS-i terminoloogia, asendades selleks sõnastuse „füüsilise isiku ühinemisleping“
sõnastusega „füüsilise isiku varaga ühinemine“. Tegemist on tehnilise muudatusega.
Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse NotTS-i § 19 lõikes 2 sätestatud abieluvaralepingu,
kooseluseaduse (KooS) § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu
minimaalset tehinguväärtust 6391 eurolt 10 000 eurole.
Üldjuhul on abieluvaralepingu, KooS-i § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara
jagamise lepingu tehinguväärtus lepingu esemeks oleva vara väärtus. Juhul kui see jääb aga alla
minimaalset tehinguväärtust, arvutatakse notari tasu viimase järgi.
Praegu on sellise tehingu minimaalne tehinguväärtus 6391 eurot. Vastavalt tehinguväärtuste ja
täistasude tabelile on sellise tehinguväärtusega tehingu eest ette nähtud notari tasu 49,80 eurot.
Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt on abieluvaralepingu, KooS-i § 16 lõikes 2 nimetatud
kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu eest võetav minimaalne notari tasu edaspidi
120 eurot. Hinnatõus kliendi jaoks on 140,96%.
Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse NotTS-i § 22, kus paikneb tehinguväärtuste ja täistasude
tabel.
Kui notari tasu seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest:
1) ühepoolse tehingu korral ühekordne täistasu;
2) kahe- või mitmepoolse tehingu korral kahekordne täistasu.
Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu NotTS-i §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja
täistasude järgi eurodes. Täistasu suureneb astmeliselt ehk täistasu on sama suur teatud
vahemikku kuuluvate tehinguväärtuste puhul. Näiteks on täistasu 380,90 eurot kõigi
tehinguväärtuste puhul, mis jäävad vahemikku 242 865,01 kuni 249 255 eurot. Täistasu on
korrelatsioonis tehinguväärtusega, olles väiksema tehinguväärtuse juures suurem ja vähenedes
tehinguväärtuse kasvades. Maksimaalne võimalik täistasu on tabeli järgi 0,257%
tehinguväärtusest ning täistasu protsent tehinguväärtusest väheneb tehinguväärtuse suurenedes.
Tehinguväärtuste ja täistasude tabel kehtib muutmata kujul 1996. aastast.
Praeguseks toimunud hinnatõusu, sealhulgas keskmiste tehinguväärtuste suurenemise juures ei
taga tabeli alusel arvutatav tasu enam notarile piisavat sissetulekut eeskätt väiksemate
tehinguväärtuste puhul. Kõnealuse tabeli alusel arvutatavad notari tasud peaksid aga
võimaldama notaril teenida selliselt, et oleks võimalik raskusteta rahastada sotsiaalselt tundlike
toimingute tasusid, mille eest ette nähtud tasu on omahinnast taotluslikult väiksem (vt tabelit
10, kus on esitatud toimingu omahind ja selle katmiseks vajalik tehinguväärtus, ja tabelit 6,
milles on näited teiste tehingute arvelt doteeritavatest tehingutest).
Kehtivas tehinguväärtuste ja täistasu tabelis tehakse järgmised muudatused:
1. Tabelis vähendatakse tehinguväärtuse vahemike arvu 43-le.
Kehtivas tabelis on 112 tehinguväärtuse vahemikku, millele lisandub veel kuus vahemikku
tehingutele, mille tehinguväärtus on suurem kui 639 120 eurot ja mille arvutamine käib
valemi järgi. Võrdluseks on kohtutäituri seaduses sissenõude summast sõltuvate põhitasu
määrade tabelis 34 nõude suuruse vahemikku.49 Kui tehinguväärtuse vahemikke on vähem,
on tasu arvutamine lihtsam ja paremini jälgitav. Samas on tehinguväärtuste vahemikud
49 Kohtutäituri seaduse § 35 lõige 1. RT I, 01.03.2023, 9. https://www.riigiteataja.ee/akt/101032023009.
26
piisava sammuga selleks, et tasu oleks õiglane ja kahe tehinguväärtuse vahele ei jääks liialt
suur vahe.
2. Tabeli alguses olevaid (st väiksema tehinguväärtusega toimingute) tasusid tõstetakse rohkem
ja tabeli lõpus olevaid tasusid vähem. Kui tehinguväärtus jääb vahemikku
550 000 – 700 000 eurot, väheneb notari tasu kuni 6%.
Kuna muudatuse eesmärk on suurendada väiksemates piirkondades töötavate ja valdavalt vaid
väiksema tehinguväärtusega toiminguid tegevate notarite sissetulekut, on seda võimalik tagada
tabeli alguses olevate tasude mõõduka suurendamisega. Selleks, et muudatusel oleks positiivne
mõju väiksema sissetulekuga notaritele, suurendatakse eelnõus tabeli väiksemate
tehinguväärtuste täistasusid kuni 133%. Samas ei ole muudatus liialt koormav klientidele, kes
teevad toiminguid väiksema tehinguväärtusega objektiga.
Tabel 12. Tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatus
Tehinguväärtus Senine täistasu Uus täistasu Suurenemine
10 000 25,70 60,00
15 000 30,00 70,00
20 000 37,70 80,00
25 000 45,40 90,00
61–133%
30 000 53,00 100,00
35 000 59,75 110,00
40 000 69,35 120,00
45 000 78,90 130,00
50 000 83,70 140,00
55 000 93,30 150,00
60 000 98,10 160,00
65 000 112,50 170,00
70 000 112,50 176,00
75 000 122,10 182,00 32–56%
80 000 131,65 188,00
85 000 141,20 194,00
90 000 150,80 200,00
95 000 150,80 206,00
100 000 160,40 212,00
110 000 179,55 218,00
120 000 189,15 234,00
130 000 208,35 250,00
140 000 217,90 266,00
15–24%
150 000 237,10 282,00
160 000 256,25 298,00
170 000 265,85 314,00
180 000 285,00 330,00
190 000 294,60 346,00
200 000 313,80 362,00
225 000 352,10 402,00
27
250 000 390,50 442,00
275 000 428,80 482,00
300 000 457,60 522,00
325 000 505,50 562,00
10–14%
350 000 543,85 602,00
375 000 582,20 642,00
400 000 620,55 682,00
450 000 697,25 732,00
500 000 773,95 782,00
–6–5%
550 000 850,65 832,00
600 000 908,15 882,00
650 000 958,65 932,00
700 000 1043,89 982,00
Ühtlasi muudetakse NotTS-i § 22 lõiget 2, tehes järgmist:
viiakse esimeses täistasu arvutamise valemis (kuni 1 278 235 eurot – 958,65 eurot +
0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 639 120 eurot) täistasu ja tehinguväärtus
vastavusse uue tehinguväärtuste ja täistasude tabeli viimase reaga: tehinguväärtus
700 000 eurot ja täistasu 982 eurot;
vähendatakse valemis paiknevaid täistasusid selguse mõttes sentide võrra.
Tabelis 13 on esitatud kinnisvaraga seotud näidistehingute väärtused. Muutuse osakaal näitab,
et ennekõike jõuab suurem mõju väiksematesse maapiirkondadesse, jäädes vahemikku 36–
111%, ja suuremates piirkondades, nagu Tallinn ja Tartu, jääb mõju vahemikku 18–23%.
Tabel 13. Kinnisasja keskmine ostuhind Maa-ameti andmetel ja selle järgi arvutatud notari tasu kinnisasja
müügilepingu sõlmimisel
Kinnisvaratehingud
Maakond Keskmine ostuhind Notari tasu Uus notari tasu Muutuse %
kinnisasja
müügilepingu
sõlmimisel kehtiva
NotTS alusel
Tartu maakond 126 636 397,50 € 500 € 25,79%
Rapla maakond 49 610 167,40 € 280 € 67,26%
Pärnu maakond 104 152 340 € 436 € 28,24%
Põlva maakond 46 473 157,80 € 280 € 77,44%
Ida-Viru maakond 29 911 106 € 200 € 88,68%
Harju maakond 192 190 608,40 € 724 € 19%
Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse NotTS-i § 25, laiendades sätte ulatust ka muude esemete
võõrandamisele, kui kohustustehing ja käsutustehing sõlmitakse eraldi. Ühtlasi suurendatakse
käsutustehingu tõestamise tasu.
28
Praegu on sätte sõnastus kitsam ja räägib üksnes asjaõiguslepingust, mida sõlmitakse asja
võõrandamise korral. Notarite Koja ettepaneku kohaselt on sätte täpsustamiseks praktiline
vajadus. Ka muude esemete võõrandamise korral, kui kohustustehing ja käsutustehing
sõlmitakse eraldi, on vajalik sätestada selge alus notari tasu küsimiseks.
Praeguse sõnastuse kohaselt, kui asjaõiguslepingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku
kokkuleppe aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari
tasu asjaõiguslepingu või laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest
19,10 eurot. Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Eelnõu kohaselt on käsutustehingu tõestamise
uus tasu 50 eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse NotTS-i § 281 sätestatud laevakinnistusraamatu ja
registerpandiga seotud tehingute miinimumtasusid, mis kehtivad alates 2009. aastast.
Praegu on notari tasu nimetatud tehingute eest järgmine:
laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe
tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot;
laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe
tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot;
registerpandi seadmise kokkuleppe ning omanikuregisterpandi loovutamise kokkuleppe
tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot.
Eelnõuga suurendatakse kõiki nimetatud miinimumtasusid 44,1 eurot ja uus miinimumtasu on
108 eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse NotTS-i § 283 sätestatud varaloendi koostamise ja
tõestamise eest ette nähtud miinimumtasu.
Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu. Praeguse
regulatsiooni kohaselt ei ole see vähem kui 47,90 eurot. Eelnõuga suurendatakse nimetatud tasu
81 euroni. Kliendi jaoks suureneb tasu 33,1 eurot.
Kuigi viimastel aastatel ei ole selliseid tehinguid tehtud, on muudatus vajalik, et ajakohastada
notari tasusid tervikuna. Juhul kui varaloendi koostamise ja tõestamise järele on vajadus, kulub
selleks ka notari tööd ja aega.
Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse NotTS-i § 29 lõike 1 punkti 4 ja lõiget 3,
ajakohastades tasud, mis on muutumatuna kehtinud ajavahemikust 1996–2009.
NotTS-i § 29 lõikes 1 on loetletud toimingud, mille korral on notari tasu ühekordne täistasu
tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi. Esimene muudatus puudutab NotTS-i § 29 lõike 1
punkti 4, mis sätestab äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest
võetavat tasu. Praegu on äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest
võetav tasu ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot, samuti mitte vähem kui
63,90 eurot toimingu kestuse iga järgmise tunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui
319,50 eurot.50 Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Muudatuse kohaselt on edaspidi
minimaalne tasu, mida notar saab äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise
eest, 108 eurot. Samuti on minimaalne tasu, mida notar saab toimingu kestuse iga järgmise
tunni eest, 108 eurot, kuid kokku mitte rohkem kui 540 eurot. Valdavalt peetakse
üldkoosolekuid väljaspool notaribürood, mille tõttu lisandub protokolli tõestamise tasule ka
50 NotTS-i § 18 lõike 4 kohaselt on äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tehinguväärtus ¼ osa- või aktsiakapitalist
või osanike sissemaksete summast. NotTS-i § 29 lõike 1 punktis 4 nimetatud tasud lisanduvad protokolli koostamise tasule.
29
väljasõidu tasu. Seega suurenevad minimaalsed tasud äriühingu organi otsuse kohta tehtava
protokolli tõestamise ja sellele kuluva aja eest 44,1 eurot.
Teine muudatus puudutab NotTS-i § 29 lõiget 3, kus on sätestatud toimingud, mille korral on
notari tasu veerand täistasust tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi.
Ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel on notari tasu praegu veerand
täistasust, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot. Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Eelnõu kohaselt
on minimaalne tasu, mida notar edaspidi ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari
deposiiti võtmisel saab, 11 eurot. Tasu tõuseb 4,61 eurot.
Kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest on
samuti ette nähtud veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 3 eurot. Nimetatud tasud kehtivad
vastavalt aastast 1996 ja 1998. Eelnõuga suurendatakse minimaalset tasu 5 eurole. Tasu tõuseb
2 eurot.
Lisaks muudetakse NotTS-i § 29 lõike 3 punkti 2, mille kohaselt on notari tasu veerand
täistasust registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest. Eelnõuga nähakse
ette, et säte laieneb kõigile registris õiguse järjekoha muutmise toimingutele. Vastava toimingu
tõestamise eest on ette nähtud veerand täistasust. Muudatus on vajalik, kuna praktikas tuleb
lisaks pandiõiguse järjekoha muutmisele ette ka muude õiguste järjekohtade muutmist (nt muud
erinevad asjaõigused). Seega on vajalik luua ka alus, et õiguse järjekoha muutmise eest tasu
saada.
Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse NotTS-i § 31. NotTS-i § 31 sätestab kindla tasumääraga
notariaaltoimingud ja nende eest võetava tasu suuruse. Eelnõuga ajakohastatakse need tasud
ning osale tasudele51 ette nähtud maksimum- ja miinimummäärad. Tasud tõusevad keskmiselt
73,82%52.
Kindla tasumääraga notariaaltoimingute hulka lisanduvad ka volikirjade registriga53 seotud
toimingud. Selleks muudetakse NotTS-i § 31 punkti 141 ja punkte 143–146. Näiteks nähakse
volikirjade registrisse kantud andmete või seal säilitatava dokumendiga tutvumise
võimaldamise eest ette notari tasu 6 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest.
Lisaks muudetakse punktide 37 ja 43 sõnastust, tegemist on tehniliste muudatustega.
Tabel 14. Kindla tasumääraga notariaaltoimingute tasu muutmine
Kehtiv tasu Eelnõuga Tasu
Kindla tasumääraga notariaaltoimingud, eurodes kehtestatav suurenemine
NotTS-i § 31 uus tasu protsentides
eurodes
p 1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, 3,19 6,00 88,09%
elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele
kandmiseks – 3,19 eurot;
p 2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 25,50 eurot; 25,50 50,00 96,08%
p 3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 49,20 eurot; 49,20 120,00 143,90%
p 4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 15,95 27,00 69,28%
15,95 eurot;
p 5) isiku elusoleku kinnitamine – 14,35 eurot; 14,35 24,00 67,25%
p 6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 15,95 eurot; 15,95 27,00 69,28%
52 Vt ka tabelit 3, milles on esitatud näited erinevate toimingute kohta ning notari kohustused ja tegevus nende toimingute
tõestamisel, et näha notari tehtava töö hulka.
53 Eelnõuga luuakse õiguslik alus riigi infosüsteemi kuuluva volikirjade registri loomiseks. Vastavad sätted lisatakse NotS-i 6.
peatükki (vt eelnõu § 4 punkti 10 selgitust).
30
p 7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 11,50 20,00 73,91%
11,50 eurot;
p 8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 14,35 eurot; 14,35 24,00 67,25%
p 9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 18,20 31,00 70,33%
18,20 eurot;
p 91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse 35,75 61,00 70,63%
projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja
avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku
või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete
esitamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu,
lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise
tasu 6,35 eurot;
*54 6,35 11,00 73,23%
p 10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava 12,75 22,00 72,55%
kinnistamisavalduse tõestamine – 12,75 eurot ühe
korteriomandi eseme kohta;
p 11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille korral 42,15 72,00 70,82%
tehinguväärtust ei määrata – 42,15 eurot;
p 111) kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamine, mille korral 84,30 143,00 69,63%
tehinguväärtust ei määrata – 84,30 eurot;
p 12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55%
p 13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine 31,95 54,00 69,01%
kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 31,95 kuni
159,75 eurot;
* 159,75 272,00 70,27%
p 14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki 3,19 6,00 88,09%
kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui
31,95 eurot;
* 31,95 54,00 69,01%
1
p 14 ) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, 3,20 6,00 87,50%
abieluvararegistrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või
kinnistus- või registriosakonna peetavas registris,
abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendiga
tutvumise võimaldamine – 3,20 eurot ühe päringu või
dokumendiga tutvumise eest;
p 142) kinnistus- või registritoimikuga või abieluvararegistri 9,60 17,00 77,08%
dokumentidega tutvumise võimaldamine – 9,60 eurot;
p 143) kinnistus- või registriosakonna peetava 3,20 6,00 87,50%
registri, abieluvararegistri, rahvastikuregistri või
pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine
– 3,20 eurot sõltumata lehekülgede arvust;
p 144) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, 6,35 11,00 73,23%
abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi
väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot sõltumata
lehekülgede arvust;
p 145) kinnistus- või registriosakonna peetava 4,80 8,00 66,67%
registri, abieluvararegistri või pärimisregistri andmete
väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 4,80 eurot
sõltumata andmemahust;
p 146) kinnistus- või registriosakonna peetavas 6,35 11,00 73,23%
registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava
dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine –
6,35 eurot;
P 147) välisriigi registrisse kantud testamentide või 7,00 12,00 71,43%
pärimislepingute andmete kohta päringu tegemine – 7 eurot ühe
päringu kohta;
54 Märgiga „*“ on tähistatud read, mis on selguse mõttes eraldi esitatud, et kajastada vajadusel eelmises punktis märgitud tasu
maksimum- ja miinimummäärasid (eelnevas punktis on rohkem kui üks tasumäär).
31
p 148) abieluvararegistri kande tegemine – 25 eurot; 25,00 43,00 72,00%
p 149) abieluvararegistri kande muutmine või kustutamine – 10,00 17,00 70,00%
10 eurot;
p 15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust 12,75 22,00 72,55%
– 12,75 eurot;
p 16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostilliga) – 22,35 38,00 70,02%
22,35 eurot;
p 17) tunnistuse väljastamine notariaaldokumendi õigusliku jõu 10,00 17,00 70,00%
kohta Eesti Vabariigis ja Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva
notariaaldokumendi kohta – 10 eurot;
p 171) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe 51,13 87,00 70,15%
tõestamine – 51,13 eurot;
p 18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud 24,90 42,00 68,67%
testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi hoidmine ühe kuu
jooksul – 24,90 eurot;
p 19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või 31,95 54,00 69,01%
taotluse koostamine – 31,95 kuni 76,65 eurot;
* 76,65 130,00 69,60%
p 20) mereprotesti tõestamine – 78,60 eurot; 78,60 134,00 70,48%
p 21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe 42,15 72,00 70,82%
tõestamine – 42,15 eurot;
p 22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana 77,30 131,00 69,47%
kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja
jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine –
77,30 eurot;
p 23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 69 eurot; 69,00 117,00 69,57%
p 24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle 0,60 1,00 66,67%
lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti
mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine –
0,60 eurot iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku
mitte vähem kui 31,95 eurot ja mitte rohkem kui 127,80 eurot;
* 31,95 54,00 69,01%
* 127,80 217,00 69,80%
p 25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale 25,55 43,00 68,30%
kohtule – 25,55 eurot;
p 26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto 12,75 22,00 72,55%
avamine – 12,75 eurot;
p 27) testamendi tõestamine – 32,55 eurot; 32,55 55,00 68,97%
p 28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine 32,55 55,00 68,97%
– 32,55 eurot;
p 281) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse 16,29 28,00 71,88%
tõestamine – 16,29 eurot;
p 282) notarile hoiule antud testamendi avamine, kui testamendi 32,55 55,00 68,97%
avab notar, kes pärimismenetlust läbi ei vii – 32,55 eurot;
p 29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 41,50 75,00 80,72%
41,50 eurot;
p 291) abikaasade vastastikuse testamendi tühistamise kohta 25,00 43,00 72,00%
teate koostamine ja edastamine – 25 eurot;
p 30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 65,15 eurot; 65,15 110,00 68,84%
p 31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 eurot; 6,35 11,00 73,23%
p 32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 63,90 63,90 110,00 72,14%
eurot;
p 321) Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine – 42,00 71,00 69,05%
42 eurot;
p 33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse 102,25 174,00 70,17%
väljastamine – 102,25 eurot;
32
p 331) Euroopa pärimistunnistuse tõestamine – 51 eurot; 51,00 87,00 70,59%
p 34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse 25,55 44,00 72,21%
läbiviimine – 25,55 eurot;
p 35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest 12,75 22,00 72,55%
loobumise avalduse tõestamine – 12,75 eurot;
p 36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55%
p 37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate 12,75 22,00 72,55%
järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 12,75 eurot;
p 38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55%
p 39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise 42,15 72,00 70,82%
avalduse tõestamine – 42,15 eurot;
p 40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, 15,00 26,00 73,33%
majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe
vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 15 eurot;
p 41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 35 eurot; 35,00 60,00 71,43%
p 42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse – 25,00 43,00 72,00%
25 eurot;
p 43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb 10,00 20,00 100,00%
kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud
kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning
rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178,
02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi väljastamine – 10 eurot.
Tabelis 15 on esitatud ülevaade 2024. aastal arvuliselt kõige sagedasemate kindla tasumääraga
ametitoimingute eest saadud notari tasudest. Lisatud on prognoos, milline oleks sama arvu
toimingute korral notarile makstav tasu, arvestades eelnõuga muudetavaid tasumäärasid.
Tabel 15. Kindla tasumääraga toimingutest arvuliselt enim tehtud toimingud 2024. aastal
Kindla tasumääraga toiming Kogutasu prognoos
uue tasumääraga
Nimetus Koguarv Kogutasu
sama arvu toimingute
2024. aastal korral
Ärakirja ja väljavõtte õigsuse
63 646 203 030 381 876
kinnitamine
Allkirja õigsuse kinnitamine 24 202 308 575 532 444
Pärimismenetluse algatamise
15 157 968 532 1 667 270
avalduse tõestamine
Pärimistunnistuse väljastamine 12 901 1 319 127 2 244 774
Apostilli väljaandmine 12 984 290 192 493 392
Ühtlasi täiendatakse NotTS-i § 31 punktiga 44. NotTS-i § 31 punkti 43 kohaselt väljastavad
notarid tõendi abielulahutuse kohta nõukogu määruse (EL) 2019/1111 alusel (edaspidi Brüssel
IIb määrus). Brüssel IIb määrus kehtib alates 01.08.2022 ja asendab varasema määruse, s.o
nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi Brüssel IIa). Notarid väljastavad tõendeid
abielulahutuste kohta ka Brüssel IIa määruse alusel, kuid tasu selle eest pole selgelt
reguleeritud. Seni on notarid tasu võtnud analoogia korras NotTS-i § 31 punkti 33 alusel.
Õigusselguse huvides täiendatakse kindla tasumääraga notariaaltoimingute loetelu, lisades
tasumäära tõenditele, mis on väljastatud Brüssel IIa määruse alusel. Notari tasu tõendi
kinnitamise ja väljastamise eest on sarnaselt Brüssel IIb määrusega 20 eurot sõltumata
lehekülgede arvust.
33
Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse NotTS-i §-ga 314, et reguleerida tasu võtmist volikirjade
registri55 toimingute eest.
Volikirja tõestamise ja volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamisega seotud
volikirjade registri kande tegemise eest eraldi tasu ei võeta. Samuti ei võeta tasu volikirjade
registrisse kantud andmetega tutvumise eest, kui volikirjade registrisse kantud andmetega
soovitakse tutvuda tehingu tegemise ajal või volikirjade registrisse kantud andmeid
kontrollitakse volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamise käigus.
Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse NotTS-i § 332 lõikeid 1–2. Muudatuse eesmärk on
ajakohastada notari tasu abielu sõlmimise, abielu lahutamise ja abielu lahutamisele kohaldatava
õiguse kokkuleppe sõlmimise eest.
NotTS-i § 332 lõike 1 kohaselt on notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest
64 eurot. Tasu hõlmab ka abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses
ettenähtud nõustamist ja kande tegemist. 64 eurot on notari tasuks ette nähtud ka abielu
lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise eest (NotTS-i § 332 lõige 11).
NotTS-i § 332 lõikes 2 on sätestatud 45-eurone notari tasu olukorraks, kui notarile on esitatud
avaldus abielu sõlmimiseks, lahutamiseks või abielu lahutamisele kohaldatava õiguse
kokkuleppe sõlmimiseks ja notar on avaldajaid nõustanud ettenähtud korras, kuid notarist
sõltumatutel asjaoludel nimetatud toiminguid ei järgne.
Eelnõuga suurendatakse NotTS-i § 332 lõigetes 1 ja 11 sätestatud 64-eurost tasu 109 eurole.
Edaspidi on abielu sõlmimise, abielu lahutamise ja abielu lahutamisele kohaldatava õiguse
kokkuleppe sõlmimine notari juures 45 eurot kallim. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud
toimingu ärajäämise eest makstav 45-eurone tasu on edaspidi 77 eurot ja muutub kliendi jaoks
32 eurot kallimaks.
Riigikogu menetluses oleva riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga56 nähakse ette abielukande ja abielu lahutamise kande eest tasutava
riigilõivu tõus. Abielukande riigilõiv tõuseb 30 eurolt 70 eurole ja abielulahutamise kande
riigilõiv tõuseb 50 eurolt 90 eurole.
Arvestades, et notari tasu hõlmab lisaks abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse
vastuvõtmisele ja seaduses ettenähtud nõustamisele ka vastava kande tegemist, on tasu tõus
vajalik.
Tabel 16. Notari kinnitatud abielude sõlmimiste ja lahutamiste arv aastatel 2019–2024
Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 muudetakse NotTS-i § 35 lõiget 1 ja täiendatakse paragrahvi
lõikega 3. Muudatusega suurendatakse ärakirjade valmistamise lehekülje tasu keskmiselt
55 Eelnõuga luuakse õiguslik alus riigi infosüsteemi kuuluva volikirjade registri loomiseks. Vastavad sätted lisatakse NotS-i 6.
peatükki (vt eelnõu § 4 punkti 10 selgitust).
56 Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 417 SE, seletuskiri lk 22–23.
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5650d6d8-ad18-48cc-b47d-3c367ce23e2e/riigiloivuseaduse-muutmise-ja-
sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus.
34
72,75% ja lisatakse täpsustus, et PärS-i57 § 165 lõike 6 alusel kehtestatud notari ametitoimingute
tegemise korras58 ettenähtud ärakirja ja ärakirjaga kaasnevate tegevuste eest eraldi tasu ei võeta.
Notari tasu ärakirjade valmistamise eest tõstetakse järgmiselt: iga A3-lehekülje eest on notari
tasu praeguse 0,31 euro asemel 0,5 eurot ja iga A4-lehekülje eest praeguse 0,19 euro asemel
0,35 eurot.
PärS-ist tulenevate notari ametitoimingute tegemise korra59 § 13 lõike 6 kohaselt on pärandist
loobumise avalduse tõestamise avalduse ärakirja valmistamine ja edastamine tasuta. Samuti on
tasuta pärandi vastuvõtmise avalduse ärakirja edastamine. Nimetatud korra § 16 lõike 3
kohaselt ei võeta tasu ka inventuuri nõude ärakirja valmistamise ja edastamise eest. Notarite
Koja ettepanekul muudetakse NotTS-i ja sätestatakse seaduses kõigi PärS-ist tulenevate notari
ametitoimingute kohta põhimõte, et ärakirjade valmistamise, kinnitamise ega edastamise,
saatmise või lisamise eest tasu ei võeta.
Muudatus on põhjendatutud, sest pärimismenetluse tasud kallinevad ja ülalnimetatud
dokumentide ärakirjade puhul ei ole tegemist mitte inimeste sooviga dokumendist ärakirja
saada, vaid notaritele kehtestatud menetluse läbiviimise korrast tuleneva vajadusega.
Eelnõu § 1 punktidega 28 ja 29 täiendatakse NotTSi § 36. Muudatuse eesmärk on
ajakohastada väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu
tunnitasu ja notari isikliku sõiduvahendi kasutamise tunnitasu ja täpsustada, et notaril on õigus
sellisele tasule ka siis, kui notariaaltoimingut ei saa notarist sõltumatutel asjaoludel teha.
Kuna see on sotsiaalselt oluline teenus, ei pea selle eest saadav tulu ületama notari tehtud kulu,
kuid notarile tuleb selle teenuse osutamise eest maksta mõistlikku tasu (vt tabelit 1, milles on
esitatud kindla tasumääraga toimingu omahind, NotTS-is selle eest ette nähtud tasu ja uus tasu).
NotS-i § 11 lõike 1 kohaselt on notari töökoht tema büroo. Väljasõidu eesmärk on teha
notariteenus kättesaadavaks ka neile, kellel ei ole füüsiliselt võimalik ise büroosse minna.
Muudatuse mõju peab olema selline, et teenust sooviv isik ei kasutaks seda kui mugavusteenust:
praeguse tasumäära juures on kliendile odavam notar endale koju kutsuda kui võtta ette sõit
notaribüroosse või kasutada kaugtõestamist.
Tabelis 17 on esitatud väljaspool notaribürood tehtud toimingute arv aastatel 2022 – 2024
maakonniti.
Tabel 17. Väljaspool notaribürood tehtud ametitoimingute arv aastatel 2022 - 2024
57 RT I, 06.07.2023, 67.
58 Justiitsministri 18. detsembri 2008. a määrus nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/108032024004?leiaKehtiv.
59 Samas.
35
NotTS-i § 36 lõike 2 kohaselt tasutakse praegu väljaspool notaribürood või väljaspool notari
tööaega60 tehtud notariaaltoimingu eest notarile toimingu tegemiseks kulutatud lisaaja eest
3,80 eurot tunnis. Eelnõuga suurendatakse tasu 14 eurole tunnis.
Näiteks, kui notar teeb notariaaltoimingu väljaspool notaribürood ja kulutab inimese juurde
kohapeale ja tagasi sõiduks kokku kaks tundi, on tal õigus küsida tasu NotTS-i § 36 lõigete 261
ja 362 alusel kokku 15,2 eurot (3,8 eurot × 2 tundi + 3,8 eurot × 2 tundi). Eeldusel, et auto
keskmine kütusekulu on 7 liitrit 100 kilomeetri kohta ja läbitav vahemaa on 100 km, on kulu
kütusele vähemalt 12 eurot. Pärast notari tasude suurendamist on notaril võimalik kirjeldatud
näite põhjal saada tasu kokku 56 eurot (14 eurot × 2 tundi + 14 eurot × 2 tundi = 56 eurot).
Alates 1. jaanuarist 2025 on tunnitasu alammäär 5,31 eurot63. Statistikaameti andmetel oli
keskmine brutokuupalk 2025. aasta esimeses kvartalis 2011 eurot64. Kuna notarile esitatavad
nõuded, töö iseloom ja vastutus on sellised, mille eest tuleks maksta keskmisest kõrgemat palka,
on põhjendatud suurendada notari tasu väljasõidu eest sel määral, et see ületaks keskmise
brutotunnipalga. Võrdluseks, kohtutäiturile tuleb teatud täitetoimingute tegemisel väljaspool
kohtutäituri bürood alates teisest tunnist tasuda lisatasu, mille suurus on 40 eurot tunnis65.
NotTS-i § 36 lõikes 3 sätestatakse, et notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab
notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu
60 NotTS-i § 36 lõike 2 kohaselt loetakse notari tööajaks NotTS-i tähenduses ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval.
Kui notaribüroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt pikem.
61 NotTS-i § 36 lg 2 kohaselt tasutakse väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest
notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 3,80 eurot tunnis.
62 NotTS-i § 36 lg 3 kohaselt tasub notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 3,80
eurot iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest.
63 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. aasta määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. RT I, 21.12.2024, 26.
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122024026.
64 Keskmine brutotunnipalk Statistikaameti andmetel. https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-
toojoukulu/keskmine-brutokuupalk.
65 Kohtutäituri seaduse § 47 lõige 1. RT I, 29.06.2018, 21. https://www.riigiteataja.ee/akt/101032023009.
36
taotleja notarile praegu lisaks 3,80 eurot sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest. Eelnõuga
suurendatakse tasu 14 eurole sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest.
Notari tasu 3,80 eurot tunnis sõiduvahendi kasutamise eest on NotTS-is sätestatud juba
1998. aastal ja on seni püsinud muutumatuna. Praeguste hindade juures saab notar sõiduvahendi
kasutamise ühe tunni tasuga maksta umbes kahe liitri kütuse eest (bensiin 95), millega ei saa
ühte tundi sõita. Seega ei saa notar isikliku sõiduvahendi kasutamisel tehtud otseseid kulutusi
tagasi.
Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra66 kohaselt makstakse riigi
õigusabi osutanud advokaadile sellega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja
sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta.
Näiteks, 80 kilomeetri läbimise eest on õigus küsida hüvitist 24 eurot. Läbida 80 kilomeetrit ,
alustades ja lõpetades sõidu asulas, on küll realistlik suurusjärk, kuid päris ühest võrdlust
siinkohal siiski teha ei saa. Riigi õigusabi osutava advokaadi ja notari isikliku sõiduvahendi
kasutamise eest makstava hüvitise alused ei ole ühtsed, ent näide on sobiv mõistmaks, et
3,80 eurot sõiduvahendi kasutamise ühe tunni eest ei ole kindlasti enam piisav ja tasu on vaja
ajakohastada.
Lisaks ei ole notarite sõnul harvad sellised olukorrad, kus notar sõidab soovitud asukohta
väljaspool bürood notariaaltoimingut tegema, kuid tehing jääb mingil põhjusel ära. Näiteks ei
ole teenust tellinud isikut kodus ja ta ei ole kättesaadav või ei ole isik, kellele teenus telliti,
toimingu tegemisega nõus või ei mõista selle sisu. Ka sellisel juhul on notar teinud kulutusi ja
tal on õigus nii sõidukulu kui ka väljaspool tööaega kulutatud aja hüvitamisele. Kuna NotTS-i
§ 36 sõnastus lähtub notariaaltoimingu tegemisest, täpsustatakse eelnõuga, et väljasõidu kulud
ei sõltu notariaaltoimingu tegemisest. Juhul kui toiming jääb notarist sõltumatutel põhjustel ära,
tuleb teenuse tellijal tekkinud kulud siiski seadusega ettenähtud ulatuses tasuda.
Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse NotTSi § 40 lõike 2 punkti 4. Tegemist on tehnilise
muudatusega.
NotTS-i § 40 lõikes 4 nimetatud „notariaalregistri ja tasuregistri numbreid“ muude õigusaktide
kohaselt enam ei eksisteeri ja selle asemel on kasutusel termin „ametitegevuse raamatu
number“. Sellekohane asendus tehakse ka NotTS-is.
Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse NotTS-i § 402 lõikeid 1 ja 2. Muudatusega lisatakse notari
tasu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamise juhtude loetelusse reaalservituudi seadmine
ja omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine.
Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma
majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda NotTS-is nimetatud juhtudel notari
ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle
majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Sellisteks
juhtudeks on näiteks volituse tühistamise tõestamine, testamendi tõestamine ja
pärimismenetlusega seotud avaldused.67 Juhul kui isik vabastatakse notari tasu maksmisest kas
osaliselt või täielikult, hüvitab saamata jäänud tasu notarile Notarite Koda.
Eelnõu kohaselt hakkab reaalservituudi tasu olema 238 eurot (vt eelnõu § 1 punktide 6 ja 7
selgitust). NotTS-i § 402 lõikes 1 esitatud loetelu täiendatakse juhuks, kui füüsilisel isikul, kes
oma kinnistuga tehingus ei osale, tekib ootamatu vajadus näiteks oma kinnistule juurdepääsuks
66 Justiitsministri 26. juuli 2016. a määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. § 17
lg 2. RT I, 29.07.2016, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023052.
67 NotTS-i § 402 lõige 1.
37
ja kelle puhul võib servituudi seadmise eest notari tasu maksmine mõjutada lihtsat igapäevast
toimetulekut. Kuigi kirjeldatud juhtumeid on tõenäoliselt mõni üksik, on siiski otstarbekas luua
selliseks puhuks võimalus taotleda tasust vabastamist. Samuti lisatakse võimalus taotleda
vabastust omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamise eest
makstavast tasust. See võimalus on olemas ka praegu, muudatusega lisatakse võimalus
vabastust taotleda ka ühise avalduse tõestamise eest. Tasust vabastamise taotlus esitatakse
elukohajärgsele maa- või linnakohtule68.
Ühtlasi kaotatakse praegusest NotTS-i § 402 lõike 2 sõnastusest viide linnakohtutele, kuna neid
Eesti kohtusüsteemis 2006. aasta 1. jaanuarist enam ei ole. Tegemist on tehnilise muudatusega.
3.2. Asjaõigusseaduse muutmine
Eelnõu §-ga 2 muudetakse asjaõigusseadust.
Eelnõu §-ga 2 täiendatakse AÕSi §-i 346 lõikega 3, mis sätestab tingimused, mille puhul ei pea
eluasemelaenu refinantseerimisel hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema varasemalt
nõutud notariaalselt tõestatud vormis, vaid peab olema vähemalt digitaalselt allkirjastatud
vormis.
Muudatuse kohaselt peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt
digitaalselt allkirjastatud vormis, kui võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lõikes 2 märgitud
elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse
üle ühelt krediidiandjalt teisele. VÕS § 402 lõike 2 kohaselt on elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidileping tarbijakrediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava
tagatisega, või tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või
olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine. Valdavalt
refinantseerivad eluasemelaene suuremad pangad ehk krediidiasutused. Lisaks on krediiditurul
krediidiandjad, kes annavad samuti hüpoteegi tagatisel eluasemelaene. Sätet kohaldatakse nii
krediidiasutustele kui ka teistele krediidiandjatele, kellele Finantsinspektsioon on andnud loa
tegutseda hüpoteekkrediidiandjana.
Lisaks kehtestatakse tingimus, et tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning
tagatiskokkuleppe osapool või üks neist peab jääma samaks. See tagab, et tagatisvara omanikule
peaks olema tagatud vähemalt ühekordne notaripoolne nõustamine.
Krediidiandja, kellele antakse hüpoteek üle, peab tagama, et tagatiskokkulepe ei too kliendile
kaasa negatiivseid lisatagajärgi. Võib eeldada, et klient valib uue krediidiandja soodsama
laenuintressi järgi ning lõppotsuse teeb klient. Krediidiandja peab siiski järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega või kliendile panna negatiivseid lisakohustusi.
Muudatuse kohaselt peab tagatiskokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud
vormis ning AÕSi § 338 lõike 2 kohaselt on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja
ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud kokkulepe ning
kande tegemine kinnistusraamatusse.
Muudatuse eesmärk on vähendada eluasemelaenude refinantseerimisel tarbijale tekkivaid
kulusid ja elavdada seeläbi konkurentsi laenuturul.
3.3 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse täiendamine §-ga 241
68 NotTS-i § 402 lõige 2.
38
Arvestades muudatuse mõju eluasemelaenuturule, on otstarbekas pärast eelnõu seadusena
rakendamist teha muudatuse järelhindamine. Seadusesse lisatakse rakendussäte eelnõukohase
muudatuse järelhindamise kohta. Kuna eelnõul on suhteliselt suur mõju ning sellele ei eelnenud
väljatöötamiskavatsust eelnõu kiireloomulisuse tõttu, siis on kohustus kavandada muudatuse
järelhindamine.
Järelhindamise näol on tegemist seaduses sätestatava kohustusega teatud aja möödudes
analüüsida, kuidas seadusemuudatus praktikas rakendus (kontrollida eesmärgi saavutamist ja
mõju). Tagantjärele tuleks analüüsida, kas muudatus avaldas mõju eluasemelaenude
refinantseerimisele ja intressimääradele. Samuti seda, kas kohtupraktika näitab vaidluste arvu
suurenemist.
Eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkulepetele notariaalse tõestamise nõude kaotamise
mõju ja tulemuslikkust on kõige pädevamad analüüsima Eesti Pank ja Finantsinspektsioon.
Järelhindamise käigus tuleks 2028. aasta lõpuks hinnata eluasemelaenu refinantseerimise
tagatiskokkulepete notariaalse tõestamise nõude kaotamist.
3.4. Notariaadiseaduse muutmine
Eelnõu §-ga 4 muudetakse notariaadiseadust.
Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse NotS-i § 8 lõiget 4. Muudatusega sätestatakse notari
ametisoleku vanuse ülempiiriks 70 eluaastat.
Praeguse regulatsiooni kohaselt nimetatakse notar ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib
justiits-ja digiminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse veel kuni
kümneks aastaks, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks.69 See tähendab, et
notar, kelle pensioniiga on saabumas ja kes soovib notarina töötamist jätkata, peab esitama
justiitsministrile sellekohase taotluse. Justiits-ja digiminister peab iga kord hindama, kas notari
ametisoleku aja pikendamine on põhjendatud ja kui on, siis mitme aasta võrra. Praegu kehtiva
seaduse kohaselt võib notari ametiaega pikendada kuni kümne aasta võrra.
Notari ametisolekule vanuselise piiri seadmine on võrdsuspõhiõiguse riive. Eesti Vabariigi
põhiseaduse (edaspidi PS) § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas
põhiseadusega ja PS-i § 12 keelab isiku diskrimineerimise. Põhiõiguste riive on
põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab
riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele
tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika põhjal hinnata abinõu sobivuse ja vajalikkuse järgi ning
vajadusel ka kitsamas tähenduses proportsionaalsuse ehk mõõdukuse järgi. Sobiv on abinõu,
mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik
saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui
esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, aga ka eesmärkide tähtsust.70
Võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) § 9 sätestab erandid diskrimineerimiskeelust.
VõrdKS ei piira selliste seadusega kooskõlas olevate meetmete rakendamist, mis on vajalikud
avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise, teiste inimeste õiguste
või vabaduste kaitseks. Selliselt rakendatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed
taotletava eesmärgiga.71
69 NotS-i § 8 lõige 4.
70 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 138. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf.
71 VõrdKS-i § 9 lg 1.
39
Eelnõu raames on kaalutud, kas jääda kehtiva regulatsiooni juurde ehk jätta notaritele võimalus
taotleda justiits-ja digiministrilt ametiaja pikendamist kuni kümme aastat, kas vabastada notar
pensioniea saabudes ametist, või kaotada igasugune ametisoleku ajaline piirang.
Välja kujunenud praktika kohaselt taotletakse ametiaja pikendamist enamasti kuni viie aasta
kaupa. On esitatud ka taotlusi, milles palutakse pikendada ametiaega korraga kümme aastat,
aga seni on selliseid taotlusi rahuldatud osaliselt. See on tingitud sellest, et kehtiva regulatsiooni
kohaselt peab olema täidetud kaks kriteeriumit:
1) notar peab esitama avalduse ning
2) notari ametiaja pikendamine peab olema vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks.
Notari ametiaja pikendamisel hinnatakse ametitoimingute arvu, notarite arvu tööpiirkonnas,
notari osalemist koolitustel, tema kohta kaebuste või distsiplinaarasjade esinemist. Viidatud
loetelu ei ole ammendav. Lisaks tuleb rõhutada, et õiguskäibe vajadust on keeruline ette näha.
Seda ennekõike põhjusel, et notarite töömaht ja tulu sõltuvad riigi majanduslikust olukorrast
tervikuna – majanduskasvu ajal on ka notarite töökoormus suurem. Samuti vastupidi,
majanduslangus vähendab otseselt ka notarite töökoormust.
Eestiga sarnane regulatsioon kehtis varem ka Leedus, kuni Leedu konstitutsioonikohus leidis,
et Leedu notariaadiseaduse sätted, mille kohaselt oli justiits- ja digiministrile antud õigus oma
äranägemisel pikendada notari volitusi või jätta need pikendamata, tuleb lugeda
põhiseadusvastaseks, kuna ei ole kooskõlas isiku töö- ja äritegevust puudutava
valikuvabadusega. Samuti leidis kohus, et nimetatud regulatsioon on vastuolus isikute
võrdõiguslikkuse põhimõttega, kaldudes kõrvale ka õigusriigi põhiseaduslikkuse põhimõttest.72
Eelnõu väljatöötamise käigus arutati ka võimalust vabastada notar ametist pensioniea
saabumisel.73 2023. aasta andmetel on Eestis keskmine eluiga 78,8 aastat.74 Arvestades nii
keskmist eluiga kui ka senist võimalust ametiaega pikendada, ei oleks selline lähenemine
põhjendatud ega vastaks notarite ootustele. Samuti kaaluti ühe võimaliku lahendusena notari
ametisoleku vanuselise piiri kaotamist. Ka seda lahendust ei peetud sobivaks. Nii nagu
kohtunikel, võib ka notaritel pidada vanuse ülempiiri sätestamise eesmärgiks notari
usaldusväärsuse tagamist.75 Notari põhiülesanne on tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada
õigusvaidlusi. Selle tööga kaasneb suur vastutus. Vanuselise piiri kaotamisega kaasneb oht, et
kahjustada võivad saada teiste inimeste õigused, kui ametis oleva notari kvalifikatsioon kõrge
ea tõttu ootamatult ja kiiresti halveneb.
70 aasta vanusepiir on valitud EL-i liikmesriikide praktika põhjal, arvestades seejuures notari
ameti iseloomu ja sellega kaasnevat vastutust. Lisaks on arvesse võetud keskmise oodatava
eluea andmeid ja tervena elatud aastate arvu.76 Ka Notarite Koda toetab notarite 70 aasta
vanusepiiri kehtestamist.
Ebavõrdse kohtlemise vältimiseks on eelnõus pakutud välja, et notari ametisoleku vanuse
ülempiir on kõigil ühesugune ja 70-aastaseks saamisel vabastatakse notar ametist. Kohtute
seaduse § 48 kohaselt on kohtunike teenistusvanuse ülemmäär 67 aastat, kui kohtute seaduses
72 Leedu Konstitutsioonikohtu 22.03.2010 otsus. https://lrkt.lt/en/court-acts/search/170/ta1501/content.
73 Sotsiaalkindlustusameti info pensioniea kohta. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-
taotlemine/pensioniiga.
74 Eurostati andmed EL-i keskmise eluea kohta. https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20240503-2
75
Kohtute seadus: kommenteeritud väljaanne. 2018. aasta, lk 243.
76 Statistikaamet on analüüsinud Eesti elanike oodatavat eluiga ning esile toonud, et kuigi eluiga pikeneb, siis inimeste tervena
elatud aastate arv mõnevõrra väheneb. Näiteks 2023. aasta andmetest selgub, et Eesti inimesed elavad tervena 58 aastat, mida
on 2022. aastaga võrreldes 1,2 aasta võrra vähem.
40
ei ole sätestatud teisiti. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib Riigikohtu üldkogu kohtute haldamise
nõukoja ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta esimese ja
teise astme kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa. Kohtuniku
teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul, kui selleks on õigusemõistmise korra kohase
toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi.77 Seletuskirjas on öeldud, et ametiaja pikendamine
on pigem erand kui reegel.
Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist kuulub 22 Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogusse78.
Notarite Koda edastas vastavatele liikmesriikidele küsimuse, kas riigis on notari ametikohal
tegutsemiseks seadusega ette nähtud vanusepiir. Notarite maksimaalne vanusepiir 70 aastat
kehtib 14 riigis. Need on Austria, Belgia, Tšehhi, Prantsuse, Kreeka, Holland, Horvaatia, Poola,
Läti, Leedu, Saksamaa, Portugal, Hispaania ja Sloveenia. Ungaris on vanusepiiriks 65 aastat,
Luksemburgis 72 aastat, Itaalias 75 aastat ja Slovakkias 67 aastat. Bulgaarias ja Maltal ei ole
notarile kohustuslikku pensioniiga kehtestatud. Rumeenias ei ole samuti kohustuslikku
pensioniiga, kuid pärast 75. eluaastat peavad notarid esitama igal aastal arstitõendi tõendamaks,
et notar on vaimselt ja füüsiliselt võimeline ametis jätkama. Eeltoodust saab järeldada, et
notaritele maksimaalse vanusepiiri seadmine on tavapärane praktika ka teistes EL-i
liikmesriikides.
Eeltoodu tõttu soovitaksegi eelnõuga kehtestada kõigile notaritele võrdselt ametisoleku
ülempiiriks 70 eluaastat ja 70-aastaseks saamisel vabastada notar ametist. Kehtiva
regulatsiooniga võrreldes79 saavad notarid edaspidi töötada senisest kauem. Ühtlasi kaob
justiits- ja digiministril õigus otsustada, kas võimaldada notaril ametis jätkata või mitte. Kõigi
notarite ja Notarite Koja jaoks on edaspidi üheselt selge, millal notar ametist lahkub ja on vaja
vaba ametikohta täita. Muu hulgas vähendab selline muudatus justiits- ja digiministeeriumi
töökoormust, kuivõrd enam ei pea iga avaldust eraldi menetlema ja seisukohta kujundama.
Notaritele, kelle ametisoleku aega on justiits- ja digiministri käskkirjaga pikendatud kauemaks
kui 70 eluaastat, jääb kehtima käskkirjas määratud tähtaeg.
Notari ametisolekule vanuselise piiri seadmine tuleneb asjaolust, et notari ametikohaga kaasneb
suur vastutus – igal notari tehtud ametitoimingul on õiguslikud tagajärjed, mistõttu on tegemist
kõrget õiguslikku kvalifikatsiooni nõudva ametiga. Arvestades nii notarite praegust
ametisoleku aega kui ka asjaolu, et tegemist on ametiga, millel on isiku õigustele otsene mõju,
on 70. eluaastaks ametisoleku ülempiiri seadmine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi
saavutamiseks.
PS-i § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
Eelnõuga tehtav muudatus ei takista vabalt valida elukutset või tegevusala, vaid piirab töö
iseloomust lähtuvalt konkreetses ametis tegutsemise aega. Notari ametist vabastamise korral ei
ole takistatud tööturul liikumine. Pärast ametitegevuse lõpetamist on notaril võimalik tegeleda
näiteks õigusnõustamisega või rakendada oma varasemat töökogemust muul moel ja mõnes
teises töövaldkonnas. Ka notari asendajana tegutsemine on üks võimalus oma senist
kompetentsi rakendada80. Seega ei tähenda vanuselise piiri saabumine notari jaoks automaatselt
77 Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus 206 SE. Seletuskiri lk 31.
78 Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogusse kuuluvad Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia,
Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi
ja Ungari.
79 Välja arvatud juhul, kui notar taotleb justiitsministrilt ametiaja pikendamist ja notaril võimaldatakse ametipidamist jätkata
maksimaalselt notari 75. eluaastani (pensioniiga + kuni 10 aastat). Sellisel erandjuhul saaks notar olla ametis praegusega
võrreldes viis aastat enam.
80 Vastav õigus tuleneb NotS §-st 21 lg 1, mille kohaselt notari asendajaks võib olla teine notar, endine notar või piisava
praktilise kogemusega notarikandidaat.
41
seda, et tema tööelu on lõppenud. Nimetatud asjaolu kinnitab omakorda seda, et valitud meetme
korral on riive mõõdukas.
Praktikas tähendab senine ametiaja regulatsioon, et mõni notar esitab ametiaja pikendamise
taotluse justiits- ja digiministrile mitu korda ja see põhjustab iga kord notarile stressiolukorra,
kuivõrd ei ole võimalik ette näha, kas taotlus rahuldatakse. Notaril ei ole enne justiits- ja
digiministri otsuse teadasaamist võimalik oma ametitegevuse jätkamise või ametist
lahkumisega seotud toimingute korraldamisel lähtuda mingitest objektiivsetest asjaoludest, et
ennustada taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist.81 Seega ei ole kehtiva regulatsiooni
kohaselt võimalik notari ametist lahkumise aega üheselt prognoosida, mis omakorda loob
ebakindla olukorra ka Notarite Kojale kandidaaditeenistuse korraldamisel, samuti
notarikandidaatidele ametisse asumise võimaliku aja kavandamisel. Notari
kandidaaditeenistuse korraldamisega kaasnevad Notarite Kojal märkimisväärsed kulud, mille
tõttu on oluline seda planeerida.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lõige 11 reguleerib vanaduspensioni
õiguse teket isikutel, kes on sündinud aastatel 1953–1960. Selle kohasel tekib 1953. aastal
sündinud isikul vanaduspensioni õigus 63-aastaselt ning 1959. aastal sündinud isikul 64 aasta
ja kuue kuu vanuselt. Seetõttu täitub ühel juhul notari ametiaja maksimaalsel pikendamisel
kümme aastat 73-aastaselt ning teisel juhul 74 aasta ja kuue kuu vanuselt. Seega toob juba
kehtiv regulatsioon ilmekalt esile ebavõrdse kohtlemise probleemi. Uue regulatsiooni korral
saavad ka notarikandidaadid parema ülevaate, millal ja millises piirkonnas võidakse korraldada
notari ametikoha täitmise konkurss.
Joonisel 4 on näidatud praegu ametis olevate notarite keskmise vanuse muutus kuni 2039.
aastani82. Notareid on Eestis 86, nende keskmine vanus on 54 aastat. Alla 39-aastaseid ei ole,
40–49-aastaseid on 27, 50–59-aastaseid on 41, 60–69-aastaseid on 17 ja üks notar on 70-
aastane.
Joonis 4. Notarite keskmise vanuse muutumine kuni 2039. aastani
Võrdluseks, 2024. aasta alguse seisuga on Eestis kohtuniku ametikohti 256, neist täidetud on
246 kohta. Ametis olevate kohtunike keskmine vanus on 2024. aasta alguse seisuga 49 aastat.
Kõige rohkem on 40–49-aastaseid kohtunikke (97), 50–59-aastaseid kohtunikke on 81 ja 30–
39-aastaseid 38. Vähemalt 60-aastaseid kohtunikke on 30 ja alla 30-aastaseid kohtunikke ei
81 Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu. https://eelnoud.valitsus.ee/main#aISCmrqa.
82 Prognoosi eeldus on, et uusi notareid ei lisandu ja kõik praegu ametis olevad notarid töötavad 75. eluaastani.
42
ole.83 Ka kohtute 2022. aasta aastaraamatus on esile toodud ulatuslik kohtunike
põlvkonnavahetuse probleem, kuivõrd üha enam süveneb mure kohtunikkonna järelkasvu
leidmise pärast.84 Sama probleem võib oodata ka notariaati.
Notari ametiaja ülempiiri määramine tagab kõigi notarite läbipaistva ja ühetaolise kohtlemise
ning annab notarile kindla teadmise, millal ta ametist vabastatakse. Notarite Kojal võimaldab
kindel ametiaja ülempiir paremini kavandada notari kandidaaditeenistuse ja uute konkursside
korraldamist.
Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse NotS-i § 16 pealkirja.
NotS-i § 16 pealkiri on „Dokumentide säilitamine“. Eelnõuga täiendatakse NotS-i § 16, millega
kehtestatakse ka salvestiste säilitamise tähtaeg. Kuigi arhiiviseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on
dokument mis tahes teabekandja, täiendatakse õigusselguse mõttes pealkirja selliselt, et
salvestis on eraldi välja toodud.
Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse NotS-i § 16 lõiget 3.
Kehtiva seaduse kohaselt võib justiits- ja digiministri korraldusel teha notari dokumentide
ülevõtmise kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale.
Lisaks võib justiits- ja digiministri korraldusel teha teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale
notarile kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalik alustatud toimingute
lõpuleviimiseks. Dokumentide ülevõtmise algatamiseks edastab Notarite Koda justiits- ja
digiministeeriumile
a) dokumendi, milles on ettepanek anda dokumendid üle teisele notarile,
b) üleantavate dokumentide loetelu ja
c) teabe, et üleandmine on kooskõlastatud notariga.
Enamasti edastatakse ettepanekud juhul, kui notar on lõpetanud ametitegevuse või asunud tööle
teise piirkonda. Ettepanekule eelneb Notarite Koja suhtlus teise piirkonna notaritega, et
üleandmine kooskõlastada. Justiits- ja digiministri korraldus vormistatakse käskkirjaga ning
edastatakse Notarite Kojale ja notarile.
Arvestades, et Notarite Koda koondab kogu dokumentide üleandmist puudutava informatsiooni
ja suhtleb vajalike osalistega, et leida parim lahendus, ei ole täiendav justiits- ja digiministri
korraldus dokumentide üleandmiseks praktikas vajalik. Muudatuse kohaselt saab Notarite Koda
vajaliku korralduse vormistada edaspidi ise ja edastada selle justiits- ja digiministeeriumile
teadmiseks. Muu hulgas vähendab muudatus ka Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormust.
Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse NotS-i § 16 lõikega 6.
Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse TõS-i selliselt, et notaritel on õigus tõestamistoimingut
salvestada. Kuivõrd salvestise säilitamise tähtaeg peab olema kehtestatud seaduse tasandil,
täiendatakse paragrahvi selliselt, et kaugtõestamisega seotud salvestist säilitatakse kümme
aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõigete 4 ja 5 ning § 149 esimese lause kohaselt
on tehingust ja seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat,85 mille tõttu salvestise
säilitamise ajaks sätestatakse kümme aastat.
83 https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2024-aasta-
alguses/#:~:text=Kohtunikkonna%20uuenemine%20j%C3%A4tkub&text=Aastatel%202024%E2%80%932029%20tekib%2
0pensionile,ja%20asus%20ametisse%2055%20kohtunikku.
84 Kohtute aastaraamat.
85 Tehingust või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg.
43
Eelnõu § 4 punktiga 5 täiendatakse NotS-i § 29 lõiget 3 punktiga 84.
NotS-i § 29 lõike 3 punkti 83 kohaselt väljastavad notarid tõendi abielulahutuse kohta nõukogu
määruse (EL) 2019/1111 alusel (edaspidi Brüssel IIb määrus). Brüssel IIb määrus kehtib alates
01.08.2022 ja asendab varasema määruse, s.o nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi
Brüssel IIa). Notarid on väljastanud analoogia korras tõendeid abielulahutuste kohta ka Brüssel
IIa määruse alusel, kuid seni puudub selle kohta kehtivas notariaadiseaduses selge alus.
Õigusselguse huvides täiendatakse notari ametitoimingute loetelu, lisades eraldi punktina
(punkt 84) tõendi väljastamise Brüssel IIa määrusel alusel.
Eelnõu § 4 punktiga 6 muudetakse NotS-i § 29 lõike 3 punkti 10.
NotS-i § 29 lõike 3 punkti 10 kohaselt on kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse
kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine
ametitoiming.
Aastate jooksul on lisandunud ka teisi registreid, millega notar võimaldab inimestel tutvuda.
Seega lisatakse ametitoimingute loetellu ka abieluvararegistrisse86 ja pärimisregistrisse87
kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine.
Eelnõu § 4 punktiga 7 täiendatakse NotS-i § 32 lõikes 3 sätestatud notari ametiteenuste loetelu,
määrates ametiteenusena ka notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamise ja ametitoimingu
käigus tehtava suulise võõrkeelde tõlkimise.
Ametiteenuste osutamine on notarile vabatahtlik ja andmed selle kohta, milliseid
ametiteenuseid notar osutab, avaldatakse Notarite Koja veebilehel88. Notari tasu ametiteenuse
osutamise eest lepitakse kokku enne teenuse osutamist notari ja teenuse taotleja vahel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis89.
TõS-i § 5 lõige 2 lubab notaril tõestamistoimingu taotleja soovil koostada notariaalakti või
märke muus keeles, kui notar seda keelt piisavalt valdab. Vaatamata sellele, et tegemist on suure
tööga, ei ole NotTS-is selle eest tasu ette nähtud. See tähendab, et klient, kes soovib võõrkeelset
notariaalakti või -märget, saab selle notarilt tasuta. Ent iga dokumendi tõlkimine võõrkeelde on
notaribüroole kulu, isegi kui dokumendi teksti on vaid mõni lehekülg. Seetõttu on põhjendatud
sätestada võimalus saada dokumendi võõrkeeles koostamise eest kokkuleppelist tasu. Selline
lähenemine on notari ja kliendi jaoks paindlik. Näiteks on notaril võimalik selle töö eest leppida
kokku soodsam hind, kui üks lepingupool on püsikliendist kinnisvaraarendaja või asutus, kes
käib notari juures mitmeid sama sisuga lepinguid sõlmimas.
Nii nagu notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamise eest, nähakse eelnõuga ette ka notari
võimalus saada tasu ametitoimingu käigus tehtava suulise võõrkeelde tõlkimise eest. Ka suulise
tõlke puhul on vajalik, et notar saaks paindlikult oma tööd korraldada ja tõlke mahu järgi
leppida kliendiga kokku selle eest võetava tasu.
Toimingu tegemisel on tõlkimine notarile lisateenus, mida notar sõltuvalt oma keeleoskusest
osutab ka praegu, kuid muudatus võimaldab notaril tõlkimise eest edaspidi ka tasu saada.
86 Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse andmed abieluvaralepingus või kooselulepingus toodud varaliste õiguste
kohta ning seaduses sätestatud juhtudel andmed muude varaliste õiguste kohta.
87 Pärimisregister on elektrooniline register, kuhu kantakse andmed pärimismenetluste, pärimistunnistuste, pärandvara
ühisusest osa võõrandamise, testamentide, pärimislepingute ja pärandvara hoiumeetmete kohta.
88 Notarite nimekiri ja lisateenuste loetelu Notarite Koja veebilehel, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri (andmed seisuga
15.01.2020).
89 NotS-i § 32 lõige 2.
44
Eelnõu § 4 punktiga 8 muudetakse NotS-i § 44 lõike 2 punkti 6.
NotS-i § 44 lõike 2 punkti 6 järgi eraldab Notarite Koda oma eelarvest raha notarile, kelle tulu
on temast sõltumatutel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on
hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks.
Kuna teenimisvõimalused erinevad olenevalt notari tööpiirkonnast väga suurel määral, ei
pruugi notari tasude ajakohastamise mõju olla väiksemates tööpiirkondades alati piisav, et
notarite ametitegevust sujuvalt korraldada. Näiteks võivad majanduse kõikumised tekitada
ajutist raskust piirkondades, kus ei ole olnud võimalik oma eelarvesse selleks tagavara koguda.
Samas on oluline tagada piirkonnas notari teenuse kättesaadavus ja vajadusel raskustesse
sattunud notarit toetada.
Arvestades, et notarite sissetulekud on piirkonniti väga erinevad – notarite aastakäibed erinevad
kohati lausa mitmekordselt –, on otstarbekas, et Notarite Koda jätkab vajadusel notarite
toetamist ja teeb seda ka juhul, kui vastavas tööpiirkonnas on notari ametisolek elanike
teenindamiseks vajalik, mitte üksnes hädavajalik (vt ka eelnõu § 2 punkti 9 selgitust). Seega
muudetakse NotS-i § 44 lõike 2 punkti 6 sõnastust ja asendatakse sõna „hädavajalik“ sõnaga
„vajalik“.
Eelnõu § 4 punktiga 9 täiendatakse NotS-i §-dega 445 ja 446.
Paragrahviga 445 täpsustatakse notaritele kohustusliku maksena kehtestatava Notarite Koja
liikmemaksuga90 seonduv.
Notarite Koda ei rahastata riigieelarvest, vaid notaribüroo sissetuleku põhjal arvutatud
liikmemaksudest. Liikmemaksu regulatsioon on kehtivas seaduses väga üldine – Notarite Koda
kehtestab oma eesmärkide täitmiseks kohustuslikud maksed, mida notarid Notarite Kojale
maksavad.
Notariaat on senise digiarenguga olnud kogu maailmas eeskujuks ning toetanud digitaalset
asjaajamist ja avalike registrite arengut. Samas on infosüsteemide ülalpidamise ja arendamise
kulud kallinenud ja Notarite Koda on kinnitanud, et rahapuudus on hakanud pidurdama
innovatsiooni. Arvestades, et notari tasude süsteemi ajakohastamine suurendab notarite
sissetulekut ja seeläbi ka Notarite Koja sissetulekut, leevendatakse mitut murekohta. Eelnõu
võimaldab Notarite Kojal vajalikus mahus koolitada praeguseid ja tulevasi notareid ning samuti
arendada e-teenuseid, et väga hea kvaliteediga taskukohane notariteenus oleks kättesaadav üle
Eesti. Küll aga võib mõnes väiksemas piirkonnas siiski tekkida olukord, kus notari sissetulek
ei ole tegevuse jätkamiseks piisav. Selliseks puhuks kavandatakse Notarite Kojale edaspidi
suuremat rolli selle notari toetamisel, kelle ametisolek on vajalik tema tööpiirkonna elanike
teenindamiseks.
Tagamaks notariaadi toimimist erinevates majanduslikes oludes ja arvestades notarite
teenimisvõimaluste erinevust olenevalt tööpiirkonnast, laiendatakse Notarite Koja volitusi
kohustuslike maksete kehtestamisel. Eelnõuga nähakse ette, et Notarite Koja koosolek
kehtestab notarite poolt Notarite Kojale makstava liikmemaksu määra, tasumise korra ja
tasumisest vabastamise alused. Lisaks sätestatakse Notarite Kojale võimalus kehtestada
liikmemaksu määr olenevalt notari tööpiirkonnast või ametitoimingute ja teenuste eest notarile
makstud tasust.
90 NotS-i § 44 lg 2 punkt 4.
45
Juhul kui tulevikus tekib vajadus praeguseid rahalisi kokkuleppeid muuta, järgnevad sellele
eelduslikult põhjalikud arutelud Notarite Koja liikmete vahel, et kõigi liikmete võimaluste ja
huvidega piisavalt arvestataks. Seega on otstarbekas, et nimetatud aruteludeks vajalikud
lähtekohad tuleneksid seadusest. Milline lähenemine on liikmeskonna jaoks sobivaim, jääb
endiselt Notarite Koja koosoleku otsustada.
Paragrahviga 446 sätestatakse Notarite Kojale volitusnorm notarite toetamise vajaduse
hindamise ja rakendamise korra kehtestamiseks.
Notarite Koda eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast sõltumatutel asjaoludel
ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on vajalik vastava tööpiirkonna elanike
teenindamiseks91 (vt eelnõu § 4 punkti 8 selgitust). Samuti toetab Notarite Koda vajadusel oma
eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid92. Nimetatud põhimõtted on
sätestatud ka Notarite Koja põhikirjas93. Notarite Koja 27. märtsil 2009. a peetud üldkoosolek
kinnitas Notarite Koja toetuste fondis oleva raha kasutamise reglemendi, mis muu hulgas
reguleerib osaliselt ka notarite toetamist NotS-i § 44 lõike 2 punktide 6 ja 7 alusel.
Täpsed kriteeriumid, millal notaril on õigus Notarite Kojalt toetust taotleda, on hästitoimiva
toetussüsteemi oluline osa. Kuigi üldised põhimõtted notarite toetamisel kehtivad ka praegu ja
Notarite Koda on notareid eri viisil toetanud, annab täpsema ja põhjalikuma toetussüsteemi
rakendumise korra kehtestamine veel suurema kindlustunde neile notaritele, kes on
ametitegevust alustamas, sattunud ametitegevuse ajal endast sõltumatutel asjaoludel
majanduslikesse raskustesse või on pensionil.
Eelnõu § 4 punktiga 10 täiendatakse NotS-i §-ga 447 ning §-ga 448, et reguleerida loodava ja
Notarite Koja peetava volikirjade registri pidamist. Nimetatud sätetes tuuakse välja andmekogu
eesmärk, vastutav töötleja, kogutavate andmete liigid, andmete juurdepääsupiirangud,
säilitamistähtajad ja andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemise viis ning sätestatakse
volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks.
TsÜS-i § 82 kohaselt peab seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel olema tehing
notariaalselt tõestatud. TsÜS-i § 118 lõike 3 kohaselt peab juhul, kui seaduses on tehingu
tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, olema
tehingu tegemiseks antud volitus samas vormis. Tehingu notariaalse tõestamise nõude on
seadusandja kehtestanud olulisemaid õiguslikke tagajärgi toovatele tehingutele selleks, et
tagada isikute õiguste kaitse ja kindlustunne õiguslike küsimuste lahendamisel ning ennetada
võimalikke õigusvaidlusi. Samuti nõuavad notariaalselt tõestatud volikirju pangad ning
volikirjade tõestamise nõudeid on kehtestatud ka mõne eriseadusega. Kuna alati ei ole
tehinguosalistel endil võimalik tehingu tõestamisel osaleda, tehakse igal aastal 10 000 – 13 000
notariaalselt tõestatud volikirja (notari ametitoimingute statistika andmed 2018–2023).
Esindusõiguse tuvastamiseks ja võltsingute avastamiseks on vajalik notariaalse volikirja
olemasolu kontrollida, selle võimaluse puudumine on tänapäeval probleem. Praegu
vormistatakse paberkandjal tõestatav volikiri kahes originaalis (üks jääb notari kätte hoiule,
teine väljastatakse volitajale, kes annab selle edasi oma esindajale). Kui notar tõestab volikirja
kaugtõestamise teel, siis saab volitaja laadida volikirja digitaalse originaali alla kas
riigiportaalis www.eesti.ee või e-notari iseteeninduses ning esitada oma esindajale. Esindaja
peab oma esindusõiguse olemasolu tõendamiseks esitama kolmandale isikule, kellega ta soovib
esindatava nimel tehingut sõlmida, kas paberkandjal volikirja originaali või digitaalse volikirja
91 NotS-i § 44 lg 2 punkt 6.
92 NotS-i § 44 lg 2 punkt 7.
93 Notarite Koja põhikirja § 3 punktides 6 ja 10.
46
originaali. Kolmandatel isikutel on küll võimalik kontrollida esindaja ja/või esindatava nime
järgi veebilehel Ametlikud Teadaanded, kas volikiri on kehtetuks kuulutatud või tagasi võetud,
aga puudub võimalus kontrollida, kas volikiri on üldse tõestatud ja mis on selle sisu.
Kuna puudub keskne volikirjade register, on tekkinud olukord, kus osa kolmandaid isikuid
pöördub neile esitatud volikirja olemasolu ja ehtsuse kontrollimiseks päringutega otse volikirja
tõestanud notari poole. Protsess on tülikas ja aeganõudev, eriti kui volikirja tõestanud notar on
ametitegevuse lõpetanud, sest ametis olevatel notaritel puudub ligipääs üksteise ja ametist
lahkunud notarite tõestatud dokumentidele. Ametist lahkunud notarite dokumendid on üle
antud Rahvusarhiivi ja sealt andmete saamine võib osutuda väga aeganõudvaks. Keskse registri
olemasolu lihtsustab nii notarite (kui tehingu osaline esitab teise notari tõestatud volikirja, mille
olemasolu soovitakse kontrollida) kui ka avalikkuse, sealhulgas välisriikide isikute tööd.
Paragrahviga 447 luuakse volikirjade registrile õiguslik alus ja volitusnorm andmekogu
põhimääruse kehtestamiseks ning sätestatakse andmekogu eesmärk, kogutavate andmete
koosseis ja säilitamise tähtajad.
Volikirjade registrit peetakse notariaalselt tõestatud volikirjade üle arvestuse pidamiseks,
volikirjade ja volikirjade kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kontrollimiseks,
andmete säilitamiseks ja andmete avalikustamiseks. Volikirjade registri põhimääruse kehtestab
justiits- ja digiminister määrusega, et sätestada andmekogu detailsem kord: vastutava töötleja
ja volitatud töötleja ülesanded, registrisse kannete tegemise kord ja kantavate andmete koosseis,
andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad
andmed, logide säilitamise tähtajad, rahastamine ning muud korraldusküsimused.
Volikirjade registrisse tehakse kanded volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamise
tahteavalduse tõestamise kohta. Selleks kantakse andmekogusse esindatava ja esindaja andmed;
volikirja unikaalne number, volituse tähtaeg, tõestamise kuupäev, aasta ja number notari
ametitegevuse raamatu järgi; volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise aeg ning
volikirja tõestanud ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari nimi; volikirja
nähtavus kolmandatele isikutele ning vajadusel märkused. Volikirjade registris säilitatakse
tähtajatu volikirja andmeid registrisse kandmisest kuni 15 aastat ja tähtajalise volikirja andmeid
kuni üks aasta pärast volituse tähtaja möödumist.
Seega hõlmatakse loodavasse andmekogusse teave kõikide notariaalselt tõestatud volikirjade ja
samuti nende kehtetuks kuulutamise kohta alates registri rakendamisest. Enne registri
rakendamist tõestatud volikirjade infot register ei sisalda.
Paragrahvis 448 reguleeritakse juurdepääsu volikirjade registri andmetele.
Esindataval on juurdepääs volikirjade registrisse kantud enda andmetele ja volikirjale ning tal
on õigus keelata muude isikute juurdepääs volikirjade registris olevale volikirjale. Notaril ja
notaribüroo töötajal on juurdepääs volikirjade registris olevatele andmetele volikirjaga seotud
tehingu ettevalmistamiseks. Muudele isikutele on volikirjade registrist kättesaadav teave
volikirja ja selle tõestanud või kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari kohta.
Volikiri on veebi kaudu muule isikule kättesaadav üksnes juhul, kui see on esindatava
tahteavalduse alusel registris avalikuks tehtud. Registri andmetega saab muu isik tutvuda
vastava veebilehe kaudu. Andmete vaatamiseks tuleb teada volikirja unikaalset numbrit ja
kuupäeva.
47
Seega, kui notar lisab volikirja teksti veebilehe aadressi, kust saab selle volikirja väljaandmise
ehtsust kontrollida, saab iga isik ise seda hõlpsasti kontrollida ja volikirjade registrit kasutades
vajaliku info kätte.
Kuna register on kavas liidestada Ametlike Teadaannete andmekoguga, siis väheneb võimalus,
et kolmandad isikud ei saa õigeaegselt infot selle kohta, et volitus on kehtetuks kuulutatud või
tagasi võetud. TõS-i kohaselt, kui notar tõestab volitaja tahteavalduse volikirja kehtetuks
kuulutamiseks, avaldab ta volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Selle väljaande olemasolu ja tähendus ei pruugi olla teada ka Eestis elavatele
isikutele, välisriikides elavatest isikutest rääkimata. Volikirjade register on rahvusvahelisel
tasandil arusaadavam lahendus, mis suurendab Eesti notarite tõestatavate volikirjade
usaldusväärsust ning soodustab nende aktsepteerimist. Volikirjade registrit on edaspidi
võimalik liidestada ka teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega, samuti teiste riikide
sarnaste registritega, et hõlbustada volikirjadega seotud piiriülest infovahetust.
Eelnõu § 4 punktiga 11 täiendatakse NotS-i §-ga 576.
See on rakendussäte, milles esitatakse NotS-i § 8 lõikes 4 sätestatud vanusepiiri kohaldamise
erisus (vt eelnõu § 4 punkti 1 selgitust). Nendele notaritele, kelle kohta on tehtud ametiaja
pikendamise otsus, millega on ametiaega pikendatud üle 70 aasta, kehtib ametiaja pikendamise
otsuses märgitud tähtaeg.
Eelnõu § 4 punktiga 12 täiendatakse NotS-i §-ga 577. Tegemist on rakendussättega, milles
nähakse ette erisus volikirjadele, mis tõestati notariaalselt enne volikirjade registri rakendamist.
Volikirjade registrisse ei kanta enne 2026. aasta 1. jaanuari notariaalselt tõestatud volikirju.
Varem tõestatud volikirjade kehtetuks kuulutamise kohta ei tehta samuti kandeid uude
registrisse. Sellist tehnilist võimekust ei ole registrile praegu kavandatud. Juhul kui Notarite
Koda sellise tehnilise võimekuse tulevikus loob, nähakse eraldi ette ka vastavate kannete
tegemise kord.
3.5. Pärimisseaduse muutmine
Eelnõu §-ga 5 muudetakse pärimisseadust.
Eelnõu § 5 punktidega 1 ja 2 muudetakse PärS-i § 176. Pärimisregistri vastutava töötleja roll
antakse Justiits- ja Digiministeeriumilt üle Notarite Kojale ja tehakse pärimisregistriga seotud
vajalikke tehnilisi täpsustusi.
Pärimisregister on elektrooniline andmekogu. PärS-i § 1761 lõike 2 kohaselt kantakse
pärimisregistrisse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete,
pärimismenetluste, pärimistunnistuste, Euroopa pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa
võõrandamiste ning menetlustoimingute tegijate, pärijate ja pärandajate kohta, samuti muud
pärimismenetlusi, nende üleandmist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
650/2012 alusel tehtavate pärimismenetluste peatamist, jätkamist ja lõpetamist puudutavad
andmed.
Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse ja täpsustatakse pärimisregistri eesmärki. Justiitsministri 3.
detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise
ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ (edaspidi pärimisregistri põhimäärus) § 20
kohaselt võib statistilisel eesmärgil väljastada pärimisregistrisse kantud andmeid kujul, mis ei
võimalda isikuid identida. PärS-is olev pärimisregistri eesmärk ei hõlma statistika tegemist,
mille tõttu on määrusega laiendatud seaduses toodud eesmärki. Õigusselguse huvides
täpsustatakse ja täiendatakse PärS-is pärimisregistri pidamise eesmärki. Muudatuste kohaselt
48
on pärimisregistri peamiseks eesmärgiks toetada korrektset pärimismenetlust, kaitsta pärija ja
pärandaja õigusi, avalikustada asjakohaseid andmeid pärimismenetluse kohta ja teha statistikat.
Lähtudes avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 434 lõikest 1, on andmekogu vastutav töötleja
(haldaja) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või
avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist ning
teenuste ja andmete haldamist. Seega võib AvTS-i § 434 lõike 1 kohaselt andmekogu
vastutavaks töötlejaks olla ka muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Notarite Koda on avalik-
õiguslik juriidiline isik ning pärimisregistri võib Notarite Kojale üle anda vastutavaks
töötlemiseks. 94
PärS-i § 176 lõike 22 kohaselt on pärimisregistri vastutav töötleja Justiits- ja Digiministeerium.
Eelnõuga sätestatakse, et edaspidi on pärimisregistri vastutav töötleja Notarite Koda.
Pärimisregistri põhimääruse § 31 kohaselt määrab vastutav töötleja kindlaks pärimisregistri
arengusuunad, turvanõuded, juhib pärimisregistri pidamist ja annab vajadusel pärimisregistri
pidajale juhiseid või korraldusi. Praktikas täidab Notarite Koda juba praegu seda rolli ja kannab
pärimisregistriga kaasnevaid kulusid. Õigusselguse huvides viiakse sätte sõnastus kooskõlla
praktikaga. Tegemist on tehnilise muudatusega. Pärimisregistri üleandmine vormistatakse
riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 2 alusel kirjalikult vara võõrandamise otsusena Justiits- ja
Digiministeeriumi ja Notarite Koja vahel.
Lisaks jäetakse samast sättest välja volitatud töötlejate loetelu. Pärimisregistri põhimäärusest
on konsulaarametnikud juba välja jäetud. Vastava muudatuse eelnõu seletuskirja kohaselt ei
teinud konsulaarametnikud 2021. ja 2022. aastal pärimisregistrisse kandeid. Konsulaarametnike
poole ei pöörduta praktikas enam pärimisregistri kannete tegemiseks, sest notariteenus on
kaugtõestamise teel kõigile kättesaadav. Kui peaks tekkima olukord, et toimingu peab ikkagi
tegema erikutsega konsulaarametnik, sisestab pärimisregistrisse vastava kande tema asemel
notar.95 Seetõttu korrigeeritakse PärS-i sätte sõnastust ja jäetakse konsulaarametnikud volitatud
töötlejate loetelust välja. Volitatud töötlejate loetelust jäetakse välja ka notarid ja kohtud,
kuivõrd AvTS-i § 434 lõike 3 kohaselt on volitatud töötleja kohustatud täitma vastutava töötleja
juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse.
Andmekaitse inspektsiooni andmekogu juhendi kohaselt on volitatud töötleja nii andmekogu
haldaja kui ka teenuse osutaja näiteks andmekogu majutaja või arendajana. Nimetatud rolli
täidavad IT-asutused. Notarid ja kohtud on andmeandjad ning AvTS-i § 435 lõike 1 kohaselt
sätestatakse andmeandjad andmekogu põhimääruses.
PärS-i § 176 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Pärimisregister antakse vastutavaks töötlemiseks
üle Notarite Kojale, mille tõttu PärS-i § 176 lõike 2 kehtiv sõnastus võib tekitada segadust.
Õigusselguse huvides tunnistatakse § 176 lõige 2 kehtetuks ja edaspidi on Notarite Koda
vastutav töötleja.
PärS-i § 176 lõikes 3 on sätestatud volitusnorm, mille alusel kehtestatakse pärimisregistri
pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord
(pärimisregistri põhimäärus). Pärimisregistri põhimääruses on kindlaks määratud ka kannete
andmekoosseis. PärS-i volitusnormi täiendatakse punktidega nii, et see oleks kooskõlas AvTS-
i § 435 lõikega 1.96
94 NotS-i § 43 lõike 1 alusel on Notarite Koda avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmed on kõik notarid.
95 Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja
pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ muutmine, seletuskiri lk 1.
96 Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja
vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud
andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
49
Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse PärS-i §-i 1761 lõikega 21. Pärimisregistris töödeldavate
isikuandmete koosseis peab olema sätestatud seaduses. Kuigi PärS-i § 1761 lõige 2 loetleb
pärimisregistrisse kantavad andmed, ei ole üheselt selge, milliseid andmeid kantakse pärijate ja
pärandajate kohta. Eeltoodust tulenevalt lisatakse vastav säte PärS-i ja sättes loetletakse
pärimisregistris töödeldavad isikuandmed. Pärimisregistri põhimääruses loetletakse nimetatud
üldandmed täpsemalt.
Eelnõu § 5 punktiga 4 jäetakse PärS-i § 1771 lõikest 2 välja tekstiosa „või konsulaarametnik“.
PärS-i § 1771 lõike 2 kohaselt võib pärimisregistri kande teha kohus või konsulaarametnik.
Kuna pärimisregistri põhimäärusest on see sõna juba välja jäetud (vt eelnõu § 5 punktide 1 ja 2
selgitust), korrigeeritakse ka PärS-i sätte sõnastust ja sõna „konsulaarametnik“ jäetakse välja
ka sealt.
Eelnõu § 5 punktiga 5 asendatakse PärS-is läbivalt tekstiosa „registripidaja“ tekstiosaga
„vastutav töötleja“ vastavas käändes.
Edaspidi on Notarite Koda pärimisregistri vastutav töötleja, kes jätkab kõikide registripidaja
ülesannetega. Õigusselguse huvides asendatakse PärS-is sõna „registripidaja“ sõnadega
„vastutav töötleja“ vastavas käändes (vt eelnõu § 5 punktide 1 ja 2 selgitust).
Eelnõu § 5 punktiga 6 täiendatakse PärS-i § 179 lõikega 11, millega täpsustakse, millisel
eesmärgil ja mis andmeid pärimisregistris avalikustatakse. Kehtiv sõnastus võib tekitada
eksiarvamuse, et pärimisregistris avalikustatakse kõiki PärS-i § 1761 lõikes 2 nimetatud
andmeid. Näiteks NotS-i § 3 lõike 3 kohaselt võib notar avaldada testamendi olemasolu ja sisu
kohta andmeid ainult pärast testaatori surma, mistõttu pärimisregistris on võimalik kuvada
testamendi andmeid alles pärast testaatori surma ja selle registreerimist. Päringu tegemise
eesmärgiks on võimaldada avalikkusel saada teavet pärimismenetluse algatamise ja seda
läbiviiva notari, pärimistunnistuse väljastamise ja pärijate kohta.
Eelnõu § 5 punktiga 7 täiendatakse PärS-i § 179 lõiget 21 teise lausega, seadusesse lisatakse
õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.
Pärimisregistri andmetega tutvumine ja päringu tegemine on veebilehe kaudu võimalik
praktikas vaid pärast seda, kui isik on end autentinud. Pärimisregistri kasutaja autenditakse riigi
autentimisteenuse (TARA) kaudu, mis on Riigi Infosüsteemi Ameti osutatav teenus, millega
saab end autentida ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID kasutaja.
Autentimine tähendab isikuandmete töötlemist. Isikul on kohustus end autentida, kui ta soovib
tutvuda pärimisregistri andmetega ja seal päringud teha. Isikuandmete töötlemine peab olema
seaduslik, õiglane ja läbipaistev. Kuivõrd õiguslik alus isiku tuvastamiseks peab tulenema
seadusest, lisatakse vastav alus PärS-i.
Eelnõu § 5 punktiga 8 muudetakse PärS-i § 179 lõike 24 esimest lauset. Kehtiva sõnastuse
kohaselt avalikustatakse pärimisregistri andmed ajakohasena, kuid pole selgelt välja toodud,
mis andmeid täpsemalt avalikustatakse. Õigusselguse huvides on eelnõu § 5 punktiga 6
täpsustatud, milliseid andmeid pärimisregistri avaldatakse ja millisel eesmärgil. Ka edaspidi
jääb kehtima põhimõte, et pärimisregistris saab korraga teha üksikpäringut.
3.6. Tõestamisseaduse muutmine
Eelnõu §-ga 6 muudetakse tõestamisseadust.
50
Eelnõu § 6 punktiga 1 sätestatakse, et notarid saavad kaugtõestamise teel ametitoimingu
tegemise korral kasutada isikusamasuse tuvastamisel asjakohaseid tehnilisi lahendusi.
Kaugtõestamise teel ametitoimingu tegemise korral peab notar olema veendunud, kes on
ametitoimingu osalised. Notariaadimäärustiku97 § 48 lõike 1 kohaselt on notar kohustatud
kasutama rahvastikuregistri andmeid, et kontrollida isikusamasuse tuvastamiseks kasutatava
riikliku isikut tõendava dokumendi ehtsust või kehtivust, et vajadusel kontrollida
ametitoimingus osaleja perekonnaseisu. Notariaadimäärustiku § 50 lõike 1 kohaselt võib notar
tuvastada ametitoimingus osaleja isikusamasuse Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi abil.
Notaril peab olema võimalik usaldusväärselt tuvastada osaleja isikusamasus ja tehingu
tegemise võime. Selleks, et välistada pettusi, saavad notarid kasutada isikusamasuse
tuvastamisel ka asjakohaseid tehnilisi lahendusi, mis on notarite abivahendid ja võimaldavad
maandada kaugtõestamise teel toimingu tegemisega kaasnevaid riske. Asjakohasteks
lahendusteks peetakse selliseid tehnilisi lahendusi, mida Andmekaitse Inspektsioon ja Notarite
Koda lubavad kaugtõestamiseks kasutada, et tagatud oleks nii küberturvalisuse kui ka
isikuandmete kaitse nõuded.
Lisaks luuakse TõS-i § 1 lõikesse 31 õiguslik alus salvestada kaugtõestamise teel tehtud
tõestamistoimingut osaliselt või täielikult. Seni oli kaugtõestamise salvestamine korraldatud
notariaadimäärustiku § 121 lõikes 4. Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) kohaselt
on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui on täidetud vähemalt üks tingimustest, mis on
esile toodud üldmääruse artiklis 6.98 Kõnealusel juhul luuakse õiguslik alus tõestamistoimingu
käigus tehtavale andmetöötlusele. Isikuandmete töötlemisel on andmetöötleja kohustatud
järgima IKÜM-i artiklis 5 esitatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sealhulgas
seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõtet. Selle järgi peab isikuandmete töötlemiseks
olema alati seaduslik alus ja füüsilist isikut puudutavate isikuandmete kogumine, kasutamine,
lugemine või muu töötlemine ja nende andmete töötlemise ulatus praegu või tulevikus peab
olema isikute jaoks läbipaistev. Seega eeldab õiguspärane isikuandmete töötlemine IKÜM-i
artiklis 5 loetletud põhimõtete järgmist ja IKÜM-i artiklist 6 tuleneva õigusliku aluse
olemasolu. Olukorras, kus andmekogus salvestatakse isikuandmeid, on seaduslik alus
ennekõike avalikes huvides oleva ülesande täitmine, aga teatud juhtudel ka juriidilise kohustuse
täitmine.99
Kuivõrd ei piisa sellest, et vastav alus on notariaadimäärustikus, tuuakse õiguslik alus TõS-i
üle. Salvestamise eesmärk on võimaldada vaidluse korral veenduda isikusamasuse ning teo- ja
otsusevõime tuvastamise usaldusväärsuses ning vajadusel tutvuda kogu ametitoimingu
salvestisega. Videosilla kaudu tegeliku tahte väljaselgitamine ja olukorra tajumine erineb
notaribüroos tehtavast toimingust. Kaugteel tehtava tõestamistoimingu salvestamine võimaldab
ennetada vaidlusi ja maandada riske. Salvestamise vajadust hindab notar ise. Salvestamine on
põhjendatud ja vajalik näiteks juhtudel, kui notari hinnangul võib tekkida vaidlus selle üle, kas
inimene sai toimingu sisust ja kaasnevatest tagajärgedest aru ning kas selles väljendus isiku
tegelik tahe.
Eelnõu § 6 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 9 lõike 3 teine lause. Kehtiva
regulatsiooni kohaselt tuleb kaugtõestamise korral notariaalakti märkida videosilla vahendusel
osalevate isikute asukoht. Kuigi seni on tehinguosaliste asukohta notariaalaktis kajastatud, ei
ole notaril võimalik kontrollida, kas inimene esitab oma asukohana tõest või eksitavat teavet.
97 Justiitsministri 19. juuni 2009. a määrus nr 23 „Notariaadimäärustik“.
98 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679.
99 Alused tulenevad IKÜM-i artikli 6 lg 1 punktidest c ja e. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679.
51
TõS-i kaugtõestamise regulatsiooni lisamisel põhjendati seaduseelnõu seletuskirjas asukoha
märkimise vajadust sellega, et see võib tulla kasuks tulevikus tõestamistoimingu üle tekkivate
vaidluste lahendamisel ja tõendamisel.100 Seni ei ole praktikas esinenud vaidlusi, mis oleksid
seotud tehinguosaliste asukohaga kaugtõestamisel.
Kaugtõestamise regulatsiooni loomise eesmärk oli võimaldada eestlastel välismaal ning e-
residentidel teha teatud notariaalse tõestamise vormi nõudvaid tehinguid ja toiminguid
distantsilt. Prognoositi, et kaugtõestamiste arv võiks olla aastas ligikaudu 3770, ning eeldati, et
notarite kokkupuude kaugtõestamisega saab olema regulaarne, kuid mitte igapäevane.
Praktika on osutunud teistsuguseks. Kaugtõestamine on enamiku notarite jaoks saanud
igapäevaseks. Kaugtõestamist kasutavad peamiselt Eestis viibivad tehinguosalised, kes
eelistavad kaugtõestamise vormi notaribüroosse kohaletulekule. Kiirele muutusele aitas kaasa
ka 2020. aasta kevadel puhkenud COVID-19 pandeemia, mille ajal Justiitsministeerium
laiendas kaugtõestatavate tehingute ringi, et notariteenus oleks inimestele kättesaadav ka
liikumispiirangutest hoolimata.101 2023. aastal tehti 46 454 ametitoimingut kaugtõestamise teel
ning kasv on jätkunud ka 2024. aastal.
Tehinguosalise asukoha väljaselgitamine ja selle märkimine notariaalakti kulutab asjatult kõigi
tehinguosaliste aega ning koormab notariaalakti ebavajaliku infoga. Tehinguosalise asukoht
kaugtõestamise ajal võib teoreetiliselt olla teatud juhtudel mõne notariaaltoimingu
seaduslikkuse või osaleja tegeliku tahte väljaselgitamise oluline asjaolu. Kui see on nii, kajastab
notar selle asjaolu notariaalaktis. Eeltoodu tõttu tunnistatakse TõS-i § 9 lõike 3 teine lause
kehtetuks, kuid notarile jääb jätkuvalt õigus vajadusel tehinguosaliste asukoht notariaalakti
märkida.
3.6. Põhiseaduspärasuse analüüs
Eelnõu § 4 punkti 1 seletuskirja selgitustes on analüüsitud, kas notari ametisoleku vanuselise
ülempiir kehtestamine (70 eluaastat) on kooskõlas põhiseadusega. Analüüsi käigus jõuti
järelduseni, et kuigi selline piirang riivab võrdsuspõhiõigust, on see põhiseaduspärane.
Kavandatud meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas viis eesmärgi – notarite ametitegevuse
usaldusväärsuse ja õiguskindluse tagamise – saavutamiseks ning on kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega. Vanuselise ülempiiri kehtestamine ei takista elukutse ega
tegevusala vaba valikut, vaid piirab üksnes tegutsemist konkreetsel avalik-õiguslikul
ametikohal kindla vanuseni.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vähesel määral seotud Euroopa Liidu õigusega reguleeritud küsimustega. Eelnõu §
1 punkti 23 (NotTS-i § 31 täiendamine punktiga 44) ja § 4 punkti 5 sätetega tagatakse nõukogu
määruse (EÜ) nr 2201/2003 rakendamine.
NotS-i § 29 lõike 3 punkti 83 kohaselt väljastavad notarid tõendi abielulahutuse kohta nõukogu
määruse (EL) 2019/1111 alusel (edaspidi Brüssel IIb määrus). Brüssel IIb määrus kehtib alates
01.08.2022 ja asendab varasema määruse, s.o nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi
100
Vt tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Vabariigi
Valitsuse eelnõude infosüsteemist, toimik nr 16-1251.
101
Vt vabade õiguselukutsetega seotud justiitsministri määruste muutmise eelnõu seletuskirja Vabariigi Valitsuse eelnõude
infosüsteemist, toimik nr 21-0696.
52
Brüssel IIa). Notarid on väljastanud analoogia korras tõendeid abielulahutuste kohta ka Brüssel
IIa määruse alusel, kuid seni puudub selle kohta kehtivas notariaadiseaduses selge alus.
Õigusselguse huvides täiendatakse notari ametitoimingute loetelu, lisades eraldi punktina
(punkt 84) tõendi väljastamise Brüssel IIa määrusel alusel. Samuti ei ole seni olnud selgelt
reguleeritud abielulahutuste kohta Brüssel IIa määruse alusel väljastatavate tõendite eest võetav
notari tasu. Seni on notarid tasu võtnud analoogia korras NotTS-i § 31 p 33 alusel. Õigusselguse
huvides täiendatakse NotTS-is kindla tasumääraga notariaaltoimingute loetelu, lisades
tasumäära tõenditele, mis on väljastatud Brüssel IIa määruse alusel.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatav muudatus I: notari tasude süsteemi ajakohastamine
I sihtrühm – notari teenuse kasutaja: füüsiline isik
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi RIK) andmetel osales 2024. aastal notarite
juures tehingus 173 371 füüsilist isikut (12% Eesti elanikest102). Kui see füüsiliste isikute arv
jagada 86 notari vahel, siis osaleb ühe notari juures tehingus keskmiselt 2015 isikut aastas.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: majanduslik mõju – leibkondade toimetulek,
majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
2022. aastal tehti juriidiliste ja füüsiliste isikute osalusel kokku 315 004 ametitoimingut,
2023. aastal 279 295 ametitoimingut ja 2024. aastal 279 577 ametitoimingut.
Rõhutame, et iga tehingus osaleja ei kanna notari kulusid. Notari tasu on kohustatud maksma
isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar
tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
solidaarselt.103 Seega jääb ühepoolsete tehingute korral kogu notari tasu ühe inimese kanda,
mitmepoolsete tehingute korral jagunevad kulud vastavalt kokkuleppele või osalejate vahel
võrdselt. Praktikas tasub näiteks kinkelepingu korral kulud kingisaaja, kinnisasja müügil
tasutakse notari tasud aga üldjuhul pooleks. Pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest
on kohustatud notari tasu maksma pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest
solidaarselt.104
Joonisel 5 on näidatud tehingute arvu jagunemine kuni kümne osalejaga tehingutes. Näiteks,
ühepoolseid tehinguid oli 2024. aastal 47 604 ja kümne osalejaga tehinguid 631. Kui
ühepoolsete tehingute korral saab järeldada, et muudatuse mõju isikule on suurem, sest kogu
notari tasu jääb tema kanda, siis mitmepoolsete tehingute korral on mõju olenevalt olukorrast
varieeruv või ei pruugi seda üldse olla (isikule, kes osaleb tehingus, kuid tasu ei maksa).
102 Arvestades, et Eesti elanike arv on 2025. a seisuga 1 369 285, moodustab 173 371 sellest 12%.
103 NotTS-i § 38 lõige 1 ja lõige 2.
104 NotTS-i § 38 lõige 3.
53
Joonis 5. Notari juures tehtud kuni kümne osalejaga tehingute arvu jagunemine 2024. aastal
Ülevaade ametitoimingutest, mida notar teeb kõige enam, on esitatud tabelis 18.
Tabel 18. Notarite enim tehtud ametitoimingud ja nende arv aastal 2022-2024
Selgituseks, et kõigi tasude ajakohastamisega kaasnevate mõjude prognoosimiseks võeti
lähteandmeteks 2024. aasta ametitoimingute statistika. Esmalt arvutati välja, milline oli käive
kehtivate tasude juures ja kui suur oleks käive eelnõuga kehtestatavate uute tasude korral. Mõju
väljaselgitamiseks on kalkuleeritud saadud tulemuste vahe.105 Siinkohal on oluline ka märkida,
et tegemist ei ole kasumiga.
Arvestades, et notari tasu võetakse kahel eri alusel – on olemas tehinguväärtusest sõltuv notari
tasu ja kindla tasumääraga ehk tehinguväärtusest mittesõltuv notari tasu –, on kummagi tasuliigi
105 Tegemist on prognoosidega ja muudatuse täpset kogumõju, sh muutusi riigi majanduses ja inimeste käitumises, ei ole notari
tasude kontekstis võimalik lõpuni ette näha.
54
mõju eraldi välja arvutatud. Muudatuste mõju on prognoositud maakondade kaupa, et näha, kas
eelnõu täidab põhieesmärki tagada notariteenuse jätkusuutlikkus kõigis Eesti piirkondades.
Täpsemad arvutused on näha joonisel 6 (tehinguväärtusest sõltuva notari tasu muudatuste mõju)
ja joonisel 7 (tehinguväärtusest mittesõltuva notari tasu muudatuste mõju).
Kuna nii tehinguväärtusest sõltuvate kui ka tehinguväärtusest mittesõltuvate notari tasude
muudatus mõjutab peale juriidiliste isikute ja notarite ka füüsilisi isikuid, on joonised 6 ja 7
esitatud juba käesoleva punkti I sihtrühma (füüsiline isik) juures. Muudatuste prognoositav
mõju notarite käibele tuleneb notari tasude tõusust. Kõrgemat hinda hakkavad maksma
tehinguosalised, sealhulgas füüsilised isikud.
Joonis 6. Tehinguväärtusest sõltuvate täistasude muudatuse mõju notarite käibele eurodes ja mõju
protsentuaalne jagunemine maakondade kaupa
55
Joonis 7. Kindla tasumääraga ametitoimingute eest 2024. a saadud tasu jagunemine ja eelnõu muudatuse
prognoositava kogumõju jagunemine protsentuaalselt maakondade kaupa
Lisaks on eraldi vaadeldud isikliku kasutusõiguse ja servituudiga seotud toimingute kogumõju
ning volikirjade kogumõju notarite käibele. Ka nende toimingute korral maksavad osa
kogumõjust füüsilised isikud ja vastavad andmed on toodud juba käesoleva punkti I sihtrühma
(füüsiline isik) juures.
Kuigi isiklike kasutusõiguste ja servituutide suurusjärgud on teada, ei ole võimalik täpset
tehingute koguarvu välja selgitada. Seda ennekõike põhjusel, et enamasti seatakse
reaalservituut või isiklik kasutusõigus mõne teise tehingu raames, näiteks kinnisasja
võõrandamise korral. Tehinguväärtused summeeritakse ja kogusummalt arvutatakse notari tasu,
mistõttu on isikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise tasu eristamine keerukas. Servituutide
ja isiklike kasutusõigustega seotud toimingute eelduslik käibe kasv on 2 223 520 eurot.106
Volikirjade kogumõju prognoosi puhul on lähtutud eeldustest, et 2024. aastal tehtud 9346
volikirjast ja nende tühistamistest oli 80% juhtudel (7476) tegemist füüsilise isiku volikirjaga
(kehtiv tasu 25,5 eurot, uus tasu 50 eurot) ja 20% juhtudel (1869) oli tegemist juriidilise isiku
volikirjaga (kehtiv tasu 49,2 eurot, uus tasu 120 eurot).107 Käibe kasvu arvutamisel on hinnatud
kehtiva volikirja keskmiseks tasuks 30 eurot ja uue tasu puhul 64 eurot. Volikirjade
prognoositav käibe kasv 2023. aasta andmete näitel on 317 764 eurot.
Teenuse tasude suurendamisel on inimestele alati mõningane negatiivne mõju – raha, mida
teenuse eest tuleb maksta, kulub rohkem. Notariteenuse puhul on mõju aga pigem väike, sest
teenust ei kasutata sageli. Ühel kalendriaastal kasutab notari teenust ligikaudu 12% Eesti
elanikest, kuid kõik neist ei kanna notari kulusid. Notari tasu on kohustatud maksma isik, kelle
106 Mõjude kalkuleerimisel arvutati tehnovõrgu või -rajatisega seotud toimingu tasuks 75 eurot ja reaalservituudiga seotud
toimingu tasuks 238 eurot. Isiklike kasutusõiguste arvuks saadi 2400, millest 50% puhul arvestati, et need on tehnovõrgu või -
rajatise jaoks isikliku kasutusõiguse seadmise tehingud, mille tasu on 75 eurot, ja 50% puhul arvestati, et tegemist on isikliku
kasutusõiguse seadmise tehinguga, mille tasu on 120 eurot. Mõju ei ole lisatud joonisel 6 ja 7 näidatud mõjude hulka, vaid on
arvestatud eraldi mõjuna. Küll aga on mõju arvestatud joonisel 8 näidatud kogumõju puhul.
107 Notarite ametitoimingute statistikast ei ole võimalik eristada, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isiku volikirjaga.
56
taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Seega
võib järeldada, et mõju avaldub harva. Muudatusel on ka kaudne positiivne mõju kõigile
inimestele – notari tasude ajakohastamine aitab hoida notariteenuse toimivana ja väheneb
teenuse katkemise risk seetõttu, et notarite sissetulek ei ole ametitegevuse jätkamiseks piisav.
Ebasoovitava mõjuna võib inimene siiski jätta tehingu tegemata või lükata tehingu tegemise
edasi. Riski aitab maandada asjaolu, et sotsiaalselt tundlike ning ühepoolsete ja väiksema
tehinguväärtusega ametitoimingute osutamine toimub valdavalt kallimatest tehingutest,
sealhulgas kinnisvaraga seotud tehingutest saadava tulu arvelt. Kinnisvaraga tehinguid tegev
inimene on üldjuhul ka maksejõuline ja notari tasude mõõdukas tõus ei mõjuta tema igapäevast
toimetulekut. Samuti on füüsilisel isikul võimalik põhjendatud juhtudel taotleda notari tasust
vabastamist.
Positiivseks mõjuks saab lugeda ka kaugtõestamise teel tehtavate toimingute eest lisanduva
kaugtõestamise tasu kaotamise. Notari teenus ei ole edaspidi enam seetõttu kallim, et isik
soovib tehingu teha kaugtõestamise teel. See muudatus soodustab pigem virtuaalsete kanalite
kasutamist, muudab teenuse tarbimise mugavamaks ja kättesaadavamaks, sest sobiva aja
leidmine on lihtsam. Ühtlasi hoiavad inimesed kaugtõestamist kasutades kokku sõidukulusid.
Kaugtõestamise teel tehtud notariaalsete tehingute arv on aastatega kasvanud ja suurenenud on
kaugtõestamise teel tehtud tehingute osakaal ametitoimingute koguarvust (vt eelnõu § 1 punkti
1 selgitust ja tabelit 7). Näiteks tehti 2024. aastal kõigist notariaalsetest tehingutest
kaugtõestamise teel 19,32%. Praegustele andmetele tuginedes võib eeldada, et vastav suhtarv
kasvab edaspidi veelgi.
Kokkuvõtteks. Kuigi sihtrühm on suur, on mõju avaldumise sagedus väike. Mõju ei ole
intensiivne, sest Eesti elanikud ei käi notaris sagedasti (notariaalseid toiminguid ei tehta igal
aastal). Notariteenus jääb kättesaadavaks ja ka edaspidi toimub väiksemate ja sotsiaalselt
tundlike ametitoimingute osutamine osaliselt kallimatest tehingutest, sealhulgas kinnisvaraga
seotud tehingutest saadava tulu arvelt.
Põhjendatud juhtudel on sotsiaalselt oluliste tehingute tegemisel võimalik rakendada ka notari
tasu maksmisel pehmendavaid meetmeid: taotleda notari tasu maksmist osade kaupa või
taotleda notari tasu maksmisest osalist või täielikku vabastust. Praktikas on aastatel 2021–2024
notari tasu maksmisest vabastamiste arv jäänud alla 40 juhtumi. Notari tasu maksmisest
vabastati 2024. aastal 19 isikut kokku 2462 euro ulatuses. Võrdluseks – 2023. aastal vabastati
notari tasu maksmisest 30 isikut kokku 2570 euro ulatuses. .108 Seega saab öelda, et seni on
notari tasust vabastamisi olnud alla 1% kõikidest ametitoimingutest.109 Notarite sõnul ei ole
kliendid seni tasu suuruse üle kurtnud ega ole ka teada, et notariaaltoiming oleks ära jäänud
üksnes notari tasu tõttu. Vaata ka joonist 1 (tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 2010–2024,
võrreldes 2009. aastaga)110.
II sihtrühm – notari teenuse kasutaja: juriidiline isik
RIK-i andmetel osales 2024. aastal notarite juures tehingus 26 954 juriidilist isikut. Juriidilisi
isikuid on äriregistri andmetel kokku 358 399.111 Seega käis kõikidest äriregistrisse kantud
juriidilistest isikutest 2024. aastal notari juures 7%.
108 Notarite ametitoimingute koguarv oli aastatel 2021–2024 suurusjärgus 279 295 – 334 261.
109 Andmed pärinevad Notarite Koja tegevuse aruannetest.
110 Lk 3.
111 Äriregistri andmed, https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2023.
57
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Ettevõtlusele avaldab notari tasude tõstmine samasugust mõju kui füüsilistele isikutele –
muudatuse sihtrühm on kõik juriidilised isikud, kuid mõju avaldumise sagedus sõltub juriidilise
isiku vajadusest notari teenuse järele.
Tabelis 19 on näidatud äriühingutega seotud ametitoimingute arv 2022-2024. aastatel. Neist
ülekaalukalt, ligikaudu 8500 korral aastas, tõestasid notarid hooneühistu liikmesuse, osaühingu
osa, aktsia, samuti muu äriühingu osa- või sissemakse võõrandamise, koormamise või rentimise
tehinguid.
Tabel 19. Äriühingutega seotud ametitoimingute arv 2022–2024
Tabelisse 20 on koondatud äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu
muudatuse mõju maakondadele 2024. aasta näitel. Enim tehti äriühingutega seotud
ametitoiminguid Harjumaal (71,46% kõigist äriühingutega seotud ametitoimingutest) ja nende
toimingute eest saadi notari tasusid ligikaudu 316 000 eurot. Muudatuse tulemusena on
prognoositav uus tasu sama arvu ja liigi tehingute korral Harjumaal ligikaudu 2,05 miljonit
eurot.
Kuna äriühingutega seotud ametitoimingute tasude muudatus mõjutab peale notarite ka
juriidilisi isikuid, on tabel 20 esitatud juba käesoleva punkti II sihtrühma (juriidiline isik) juures.
Muudatuste prognoositav mõju notarite käibele tuleneb notari tasude tõusust. Kõrgemat tasu
maksavad tehinguosalised, sealhulgas juriidilised isikud.
Äriühingutega seotud ametitoimingute tasude tõstmine ei ole küll regionaalse mõjuga ja
muudatuse tõttu ei suurene oluliselt väiksemate piirkondade notarite käive, kuid muudatuse
tulemusena väheneb vahe äriühingutega seotud notariaaltoimingute omahinna ja nendelt
laekuvate tasude vahel. Juriidiliste isikute registreerimise asukoha võib vabalt valida ja
teadaoleva praktika kohaselt tehakse äriühingutega seotud toiminguid valdavalt Harjumaa
notarite tööpiirkonnas. Seega suureneb tasude tõstmisega enim Harjumaa notarite käive.
Näiteks Tallinnas registreeritud ettevõtted deklareerisid 2024. aasta märtsis käibe summas 4,3
miljardit eurot, Tartus registreeritud ettevõtted aga 460 miljonit eurot.
Tabel 20. Äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu muudatuse mõju maakondades
tegutsevatele notaritele 2024. aasta näitel
58
Vaata ka käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsilised isikud) avalduva mõju kirjelduses toodud
andmeid tehinguväärtusest sõltuvate ja tehinguväärtusest mittesõltuvate notari tasude
muudatuse kohta (joonised 7 ja 8)112 ning andmeid isikliku kasutusõiguse ja servituudiga seotud
toimingute kogumõju ja volikirjade kogumõju kohta113. Muudatuste prognoositav mõju notarite
käibele tuleneb notari tasude tõusust, mille maksavad tehinguosalised, sealhulgas osaliselt ka
juriidilised isikud.
Võimaliku ebasoovitava mõjuna tuleb hinnata, kas tasude tõus võiks mõjutada
majanduskeskkonda selliselt, et juriidiliste isikutega seotud ametitoiminguid hakatakse notari
juures tegema senisest vähem või neid lükatakse edasi, mistõttu võiks juriidilistel isikutel
tekkida probleeme.
Kuigi juriidilistele isikutele ei ole ette nähtud notariaalseid kulusid leevendavat meedet, on
teatud toimingute korral võimalik valida e-äriregistri portaali ja notari vahel. Näiteks on
äriühingut võimalik nii praegu kui ka edaspidi asutada e-äriregistri portaalis. Äriseadustiku
muutmise seadusega, mis jõustus 2020. aasta 1. augustil, muudeti äriseadustikku selliselt, et kui
osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud, võib põhikirjaga
loobuda notariaalse tõestamise vormist ja näha ette, et osa võõrandamise käsutustehing tehakse
vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.114 Odavamate iseseisvate lahenduste
kasutamisel on pikemas perspektiivis aga äriühingutele pigem positiivne mõju. Juhul kui on
aga soov kasutada mugavusteenusena notari abi, on igati mõistetav, et makstakse ka
õigusteenusele kohast hinda.
Mittetulundusühingu asutamislepingu ja põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu
koosoleku protokolli tõestamine on kindla tasumääraga ametitoimingud, mis on ka praegu
112 Lk 52.
113 Lk 53.
114 Äriseadustiku muutmise seadus (osa võõrandamine) § 1 p 4. RT I, 17.03.2020, 1.
https://www.riigiteataja.ee/akt/117032020001.
59
madalama tasuga kui teistele juriidilistele isikutele samade toimingute tegemine115. Nimetatud
tasu ning tasu maksimum- ja miinimummäär tõusevad ligikaudu 70% (vt tabel 14). Seega on
võimalik ebasoovitav mõju majanduskeskkonnale pigem vähene. Lisaks on kaugtõestamise
tasu kaotamisel väike positiivne mõju ka juriidilistele isikutele, kes samuti teevad
kaugtõestamise teel tehinguid ja edaspidi selle eest eraldi maksma ei pea.
Kokkuvõtteks. Äriühingutega seotud toimingute notari tasude tõusul ja notari mitmesuguste
muude tasude tõusul, mida juriidilised isikud oma majandustegevuse raames tehtavate
tehingute eest tasuvad, ei ole olulist mõju ettevõtete majandustegevusele. Notar hakkab
äriühingutega seotud toimingute eest saama tasu võrdeliselt tehtava töö mahuga. Ettevõtete
müügitulu oli 2025. a I kvartalis kokku 20,1 miljardit eurot116. Olenevalt käibe suurusest võib
äriühingutega seotud toimingute tasude tõus rohkem mõjutada mikro- ja väikeettevõtjaid.
Äriühingutega seotud toimingute tasud on püsinud muutumata kujul üle kümne aasta. Kümne
aasta jooksul on tarbijahinnaindeks kasvanud 59,1% ning SKP jooksevhindades ühe elaniku
kohta 80%117.
III sihtrühm – notarid
Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2024. aasta seisuga töötab kokku 86 notarit, kellest 42 on
ametisse nimetatud Harjumaa tööpiirkonda ning ülejäänud teistes tööpiirkondades.118
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Muudatusega kaasnev mõju sihtrühmale on positiivne, kuna muudatuse tulemusena suureneb
notari teenistus, mis omakorda võimaldab notaril oma ametit jätkusuutlikult pidada ka
väljaspool Eesti suuremaid linnu.
Käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsiline isik) avalduva mõju kirjelduse juures on esitatud
joonis 6, mille kohaselt prognoositakse tehinguväärtusest sõltuvate täistasude tõusmisel käibe
kasvu ligikaudu 4 miljonit eurot. Protsentuaalselt suurimat mõju käibele on oodata Ida-
Virumaal (62,4%) – käibe tõus ligikaudu 290 000 eurot, Jõgevamaal (58,6%) – käibe tõus
ligikaudu 29 000 eurot, Valgamaal (58,2%) – käibe tõus ligikaudu 40 000 eurot, Põlvamaal
(57%) – käibe tõus ligikaudu 45 000 eurot ja Hiiumaal (48,2%) – käibe tõus ligikaudu 18 000
eurot.
Käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsiline isik) avalduva mõju kirjelduse juures on esitatud ka
joonis 7, mille kohaselt prognoositakse kindla tasumääraga toimingute tasude tõusmisel käibe
kasvu ligikaudu 3,7 miljonit eurot. Protsentuaalselt suurimat mõju käibele on oodata Ida-
Virumaal (71%) – käibe tõus ligikaudu 353 000 eurot, Valgamaal (68%) – käibe tõus ligikaudu
58 000 eurot, Lääne-Virumaal (67%) – käibe tõus ligikaudu 133 000 eurot, Põlvamaal (67%) –
käibe tõus ligikaudu 53 000 eurot ja Raplamaal (67%) – käibe tõus ligikaudu 60 000 eurot.
Samuti on käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsilised isikud) avalduva mõju kirjelduses toodud
andmed isikliku kasutusõiguse ja servituudiga seotud toimingute kogumõju ja volikirjade
kogumõju kohta notarite käibele.119
115 NotTS-i § 31 punkt 24.
116 Statistikaameti andmed, EM041: ETTEVÕTETE MAJANDUSNÄITAJAD | Näitaja, Tegevusala, Tööga hõivatud isikute
arv ning Vaatlusperiood. Statistika andmebaas
117 Statistikaameti andmed, https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahvamajanduse-arvepidamine__sisemajanduse-
koguprodukt-(skp)__pehilised-rahvamajanduse-arvepidamise-naitajad/RAA0013/table/tableViewLayout2.
118 Notarite Koja veebilehel peetakse notarite nimekirja, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri.
119 Lk 53.
60
Käesoleva punkti II sihtrühmale (juriidilised isikud) avalduva mõju kirjelduses on toodud ka
äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu muudatuse mõju notarite käibele.
Tasude tõus toob Harjumaa notarite käibele (ligikaudu pooled kõigist notaritest) lisaks 1,7
miljonit. Teistes maakondades tehti äriühingutega seotud toiminguid oluliselt vähem – nende
protsent jääb 0,09% ja 7,14% vahele (vt tabel 20).
Arvestades, et äriühingutega seotud tasud kallinevad, sealhulgas hakatakse tehinguväärtust
arvutama üleantava vara väärtuse järgi, on põhjendatud eeldada, et osa kliente liigub notari
juurest ära ja seetõttu väheneb notaris tehtavate äriühingutega seotud ametitoimingute arv.
Näiteks, juriidilise isiku asutamisi võidakse sagedamini hakata tegema ise elektroonilises
e-äriregistri portaalis.120
Notarite käibele avaldab mõju ka kaugtõestamise tasu kaotamine. Muudatuste kohaselt ei võeta
kaugtõestamise teel tehtava notariaalse tehingu eest enam 20-eurost lisatasu (vt eelnõu § 1
punkti 1 selgitust).
Järgnevalt on tabelis 21 esile toodud, kuidas jagunevad kaugtõestamise teel tehtud toimingud
maakonniti nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt ja kui suur oli kaugtõestamise eest saadud tasu
maakondade kaupa.
Tabel 21. Kaugtõestamise teel tehtud ametitoimingute arv ja nende osakaal ning kaugtõestamise eest saadud tasu
maakonniti
120 Riigilõiv osaühingu registrisse kandmise eest on 200 eurot. Kui osaühingut soovitakse asutada elektrooniliselt
kiirmenetlusega e-äriregistri portaali kaudu, on riigilõiv 265 eurot. Riigilõivu on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu
asutamiskuludesse. Osaühingu asutamisel notari juures tasutakse lisaks registritoimingute eest tasutavale riigilõivule ka notari
tasu. Teave on kättesaadav aadressil https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-loomine/osauehingu-asutamine.
61
Joonisel 8 on esitatud eelnõuga ajakohastatavate notari tasude tõstmise prognoositav
kogumõju121 tervele notariaadi käibele ja mõju protsentuaalne jagunemine maakondade kaupa.
Sealjuures on kogumõjust välja arvatud kaugtõestamise tasu, mida eelnõu muudatuste kohaselt
edaspidi ei laeku. Prognoosi aluseks on 2024. aasta ametitoimingute andmed, mille kohaselt on
muudatuste eelduslik kogumõju notarite käibele ligikaudu 11,4 miljonit eurot122. Prognoosi
kohaselt avaldub suurim mõju Ida-Virumaal – 66% (käibele lisandub u 900 000 eurot),
ligikaudu 50% mõju on Lääne-Viru-, Jõgeva-, Põlva-, Järva-, Rapla-, Valga- ja Võrumaal ning
saartel (keskmiselt lisandub käibele u 190 000 eurot). Viljandi-, Pärnu-, Lääne- ja Tartumaal
jääb mõju 27% ja 40% vahele (keskmiselt lisandub käibele u 635 000 eurot).
Mõju Harjumaal on 25% (u 6,5 miljonit eurot). Siinkohal on oluline märkida, et ligikaudu
pooled Eesti notaritest (42 notarit 86-st) on ametisse nimetatud Harjumaa piirkonda.
Joonis 8. Notari tasude süsteemi ajakohastamise prognoositav kogumõju notarite käibele 2023. aasta
andmete põhjal
Prognoositav kogukäibe tõus jaguneb 86 notari vahel. Keskmiselt võib ühe notari käibe tõusuks
prognoosida aastas ligikaudu 132 000 eurot, millelt omakorda tasutakse riiklikke makse. Täpne
mõju oleneb aga nii notari tööpiirkonnast kui ka töömahust ja sellest, milliseid ametitoiminguid
tehakse.
Notari tasusüsteemi ajakohastamine aitab kaasa sellele, et notari tööga saadav tulu kataks büroo
ülalpidamisega seotud kulud (üür, kommunaalkulud, valveteenus, büroo nüüdisaegsena
hoidmise kulud, kvaliteetse kaugtõestamise teenuse pakkumiseks vajalike tehniliste lahenduste
kulud jms); töötajate ja notari palgafondi; ametikindlustuse ja büroo kindlustamisega kaasnevad
kulud ja Notarite Kojale makstava kohustusliku liikmemaksu. Lisaks peab notaril olema
võimalus panna osa notari tasudest saadud rahast kõrvale juhuks, kui notari ametitoimingute
121 Kogumõju leidmiseks on eelnevalt eraldi arvutatud tehinguväärtustest sõltuvate ametitoimingute tasude mõju, kindla
tasumääraga ametitoimingute tasude mõju, äriühingutega seotud toimingute tasude mõju ning isikliku kasutusõiguse ja
servituudi seadmise tasud. Kogumõjust on maha võetud kaugtõestamise teel saadud tasud.
122 Tegemist on prognoosiga ja muudatuse täpset kogumõju, sh muutusi riigi majanduses ja inimeste käitumises, ei ole notari
tasude kontekstis võimalik lõpuni ette näha.
62
arv majanduslikel või muudel põhjustel olulisel määral langeb, et tagada jätkusuutlik toimimine
ka rasketel aegadel.
IV sihtrühm: Notarite Koda
Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel
notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Muudatusega kaasnev mõju on positiivne.
2024. aastal oli notarite kogukäive 37 863 897 eurot. Notari tasu süsteemi ajakohastamine
suurendab notarite käivet. Eeldusel, et notarite ametitoimingute arv oluliselt ei vähene,
suureneb kogu notariaadi käive hinnanguliselt ligikaudu 11,3 miljoni eurot. Kehtiva põhikirja
kohaselt tasutakse Notarite Kojale liikmemaksu 5% igakuiselt käibelt (rakenduvad ka mõned
erisused). Notarite Koja liikmemaksust saadav potentsiaalne eelarve jääb suurusjärku 2 miljonit
eurot. Näiteks, 2024. aastal sai Notarite Koda oma liikmetelt kohustuslike maksetena 1 638
207 eurot. Muudatuste tulemusena suureneb Notarite Kojal liikmetelt saadav tasu, mis
omakorda võimaldab arendada nii notarite tööks vajalikke e-teenuseid kui ka notariaadi tööd
tervikuna.
Eelnõuga tehtavatest muudatustest hoolimata ei saa siiski tagada, et Notarite Koja eelarve on
liikmemaksu praeguse korralduse juures edaspidi piisav. Selle riski maandamiseks saab
Notarite Koda analüüsida võimalusi liikmemaksude korra kehtestamiseks. Eelnõuga nähakse
ette, et Notarite Koja koosolek võib vajadusel kehtestada liikmemaksu tasumise erisused
vastavalt notari tööpiirkonnale või ametitoimingute ja teenuste eest notarile makstud tasule.
Kehtiva liikmemaksu määra muutmiseks on vajalik notarite enamuse osavõtt koosolekust123.
Notari tasude ajakohastamisega kaasneb Notarite Kojale vajadus uuendada notarite tööks
kasutatavat infosüsteemi. Arendus ja sellega kaasnev kulu on vajalik, et olla valmis arveldama
uute tasudega. Muudatusega kaasneva arendusvajaduse mõju on ühekordne ega eelda kulukat
investeeringut. Tegemist on ühekordsete kuludega, millele puudub alternatiiv.
6.2. Kavandatav muudatus II: pärimisregistri üleandmine Notarite Kojale
I sihtrühm – notari teenuse kasutaja
Pärimisregistri andmetega124 on võimalik tutvuda kõigil Eesti inimestel Notarite Koja
iseteenindusportaali kaudu tasuta või notari juures kohapeal (lisandub notari tasu).
Pärimisregistri kasutamise sagedus varieerub olenevalt inimeste vajadusest registris oleva teabe
järele.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – leibkondade toimetulek,
majanduslikud otsused, ligipääs toodetele ja teenustele
123 NotS-i § 48 lg 2 punkti 5 kohaselt võib ainult Notarite Koja koosolek otsustada notarite poolt Notarite Kojale tehtavate
maksete suuruse kehtestamise ja NotS-i § 47 lõike 6 kohaselt on koosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt
2/3 Notarite Koja liikmetest.
124 Pärimisregistrist saab järgmist infot: kas inimene on teinud testamendi (sh koduse testamendi, kui sellest on pärimisregistrile
teada antud) või pärimislepingu; kas pärandvara suhtes on rakendatud hoiumeetmeid; kas on algatatud pärimismenetlus; kas
on tõestatud pärimistunnistus; kas on tõestatud pärandvara ühisusest osa võõrandamise tehinguid.
63
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Pärimisregistri vastutava töötleja rolli üleminek Justiits- ja Digiministeeriumilt Notarite Kojale
ei ole registri kasutajatele tajutav muutus. Pärimisregistri teenused on neile ka edaspidi
harjumuspäraselt kättesaadavad.
II sihtrühm – notarid
Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2025. aasta seisuga töötab kokku 86 notarit.125
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Pärimisregistri vastutava töötleja rolli üleminek Justiits- ja Digiministeeriumilt Notarite Kojale
ei ole notarite jaoks tajutav muutus. Notarid on pärimisregistri andmeandjad, kes kasutavad
pärimisregistrit igapäevases töös kannete tegemisel. Pärimisregistri üleminekuga notaritele
täiendavaid kohustusi ei kaasne. Pärimisregistri teenused on notaritele ka edaspidi
harjumuspäraselt kättesaadavad.
III sihtrühm – Notarite Koda
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Pärimisregistri soetusmaksumus oli 228 571,17 eurot ja hetkeseisuga on jääkmaksumus 0 eurot.
Pärimisregistri põhimääruse § 1 lõike 1 kohaselt on pärimisregister andmekogu, sama määruse
§ 21 lõike 4 kohaselt on pärimisregistril keskmine (M) turbeaste ja turvaklass K2 T2 S2126.
Pärimisregistrit arendab, hooldab ja majutab RIK.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022. a määruse nr 101 „Eesti
infoturbestandard“127 § 1 lõike 1 kohaselt järgib teenuse osutaja võrgu- ja infosüsteemi
turvalisuse tagamiseks Eesti infoturbestandardit (edaspidi E-ITS) ja rakendab sellest tulenevaid
turvameetmeid. Selle määruse lisa 3 „Auditeerimisjuhendi“ punkti 10.1 kohaselt viiakse E-ITS-
i põhiaudit läbi iga kolme aasta tagant. Küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt
kohaldatakse küberturvalisuse seaduses sätestatut ka andmekogu vastutavale töötlejale.
Pärimisregistri põhimääruse § 33 lõike 4 kohaselt kannab pärimisregistri ülalpidamis-, hooldus-
ja arenduskulud ning auditeerimisega seotud kulud Notarite Koda. Viimane pärimisregistri
audit tehti 2022. aastal vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi
ISKE) rakendamise juhendile. Järgmise auditi peab tegema hiljemalt 2025. aastal. Ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022. a määruse „Eesti infoturbestandard“ lisa 3
„Auditeerimisjuhend“ kohaselt on E-ITS-i auditi eesmärk hinnata, kas auditeeritava
organisatsiooni infoturbe halduse süsteem ja selle raames rakendatud meetmed on vastavuses
dokumendiga „E-ITS. Nõuded infoturbe halduse süsteemile“ ning on piisavad organisatsiooni
äriprotsesside kaitseks ja organisatsiooni eesmärkide täitmiseks.
Kuivõrd E-ITS-i rakendamise praktika on alles välja kujunemas ja praegu on auditeerimise
teenuse osutajaid vähe, ei ole võimalik sellega kaasnevat võimalikku kulu prognoosida. Lisaks
auditeerib E-ITS kõiki äriprotsesse tervikuna, mitte üksnes andmekogusid eraldi.
Pärimisregistri põhimääruse kohaselt kannab auditeerimise kulud Notarite Koda, seega
pärimisregistri üleandmisega talle uusi kohustusi ei tule.
125 Notarite Koja veebilehel peetakse notarite nimekirja, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri.
126 K – käideldavus; T – terviklus ja S – konfidentsiaalsus.
127 RT I, 30.01.2024, 7.
64
Pärimisregister antakse Notarite Kojale üle 2026. aasta esimeses pooles. Kuivõrd
pärimisregister läheb üle Notarite Kojale (st Notarite Koda on edaspidi Justiits- ja
Digiministeeriumi asemel vastutav töötleja), kaovad ära riigi kulud registri ülalpidamiseks ja
Notarite Koda kannab kõik registriga seotud kulud. RIK-i andmetel jäävad pärimisregistri
ülalpidamisega seotud kulud suurusjärku 150–200 eurot kuus, millele lisandub käibemaks.
Registri üleminekul Notarite Kojale jäävad kojal püsima haldamiskulu ja perioodilised kulud
seoses registri auditeerimise kohustusega. Vajaduse korral lisandub üksikuid kulusid seoses
registri arendamisega ja mõningast töökoormust arenduste tellimisega.
Abieluvararegistrisse kande tegemisel võetakse NotTS-i § 31 punktide 148 või 149 alusel eraldi
notari tasu (kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamise korral hõlmab tasu ka abieluvararegistrisse
kande tegemist). Nimetatud tasud on kehtestatud muu hulgas abieluvararegistri ülalpidamise
kulude katteks. NotTS-i § 313 lõike 1 kohaselt ei võeta ametitoiminguga seotud pärimisregistri
kande tegemise eest eraldi tasu ehk pärimismenetlusega seotud ametitoimingu tegemisel on
notari tasuga hõlmatud ka asjakohase kande tegemine pärimisregistrisse. Pärimismenetlusega
seotud toimingud on alla notariteenuse omahinna. Pärimisregistri ülalpidamisega seotud kulud
kaetakse liikmemaksuna laekuva tulu arvelt. Notarite Koda kannab juba praegu
pärimisregistriga kaasnevaid kulusid, seega seoses registri üleandmisega kulud lähiajal ei
suurene. Kui pärimisregistrit on vaja arendada, on Notarite Kojal võimalik kasutada selleks
otstarbeks enda eelarvest eraldatud raha või taotleda rahastust Euroopa Liidu struktuurifondist,
nagu seda tehti e-notari ja kaugtõestamise projekti arendamiseks.
2024. aastal oli notarite kogukäive 37 863 897 eurot. Eeldusel, et notarite ametitoimingute arv
märkimisväärselt ei vähene, suureneb kogu notariaadi käive hinnanguliselt ligikaudu
11 miljonit eurot. Kehtiva põhikirja kohaselt tasutakse Notarite Kojale liikmemaksu 5%
igakuiselt käibelt. Notarite Koja liikmemaksust saadav potentsiaalne tulu jääb suurusjärku
2 miljonit eurot. Näiteks, 2024. aastal sai Notarite Koda liikmetasu 1 638 207 eurot, seega
eelduslikult suureneb Notarite Kojal liikmetelt saadav tasu, mille arvelt on võimalik arendada
e-teenuseid. Pärimisregister antakse vastutavale töötlemisele üle 2026. aastal.
Muudatuse mõju on väike, kuna Notarite Koda on juba praegu sisuliselt täitnud vastutava
töötleja rolli ülesandeid ja kandnud pärimisregistriga kaasnevaid kulusid.
6.3. Kavandatav muudatus III: notari ametiaja ülempiiri seadmine (vanusepiir 70 aastat)
I sihtrühm – notarid ja notarikandidaadid
Notariametisse on 202. aasta seisuga nimetatud 86 notarit. Lisaks on seitse notarikandidaati,
kellel on kandidaaditeenistus läbitud. Muudatus puudutab kõiki ametis olevaid notareid ja
ametikoha vabanemist ootavaid notarikandidaate. Muudatus puudutab ka notarikandidaate,
kellel on kandidaaditeenistus peatatud128 ja kellel on kandidaaditeenistus pooleli. Arvestades
kõigi vabade õiguselukutsete esindajate arvu kokku (1914)129, on mõjutatud sihtrühm väike.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused,
ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, muu hulgas mõju kindla tegevusalaga seotud
ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
128 NotS-i § 25 lg 3.
129 25.06.2024. a seisuga on pankrotihaldureid 85, kohtutäitureid 39, vandetõlke 109, advokaate 1136, patendivolinikke 50 ja
juriste MTÜ Eesti Juristide Liidu liikmetena 488.
65
Muudatuse tulemusena on notaritele ette teada täpne aeg ehk vanus, millal nende ametitegevus
lõppeb. Kindel teadmine võimaldab paremini kavandada nii oma ametitegevust kui ka büroo
pidamist. Lisaks muutub notarite kohtlemine võrdsemaks – ametisoleku aeg lõppeb kindla
vanuse saabudes kõigil samal ajal. Kuna pensioniikka jõudmine sõltub sünniaastast, siis praegu
ei saabu pensioniiga igale notarile samas vanuses. Muudatuse tulemusena hakkab aga kõigile
notaritele kehtima ühtne ametitegevuse lõppemise vanusepiir.
Praktikas on enamik notareid pärast pensioniea saabumist taotlenud ametiaja pikendamist.
Praegu on ametiaega pikendatud üheksal notaril, kelle vanus jääb vahemikku 68,5–73,9 aastat.
Muudatus mõjutab küll kõiki notareid, kuid alles vanusepiiri saabumisel, ametiaja lõpus.
Planeeritav muudatus ei põhjusta notarite käitumises olulisi muutusi ega too kaasa
kohanemisvajadust, sest ka kehtiva korra kohaselt on võimalik pärast pensioniiga notari
ametisoleku aega pikendada. Lisaks on notaritel edaspidi kindlus, et neil on võimalik notarina
tööd teha kuni 70. eluaastani ja selleks ei pea taotlema ametiaja pikendamist pärast pensioniea
saabumist. Juhul kui notar ei soovi 70. eluaastani ametitegevust jätkata, on NotS-i § 17 lõike 1
punkti 1 alusel võimalik notar tema enda soovil ametist vabastada.
Ebasoovitava mõjuna võib muudatus mõjutada neid notareid, kes sooviksid töötada kauem kui
70 eluaastat. Praeguse seisuga on neljal notaril pikendatud ametiaega üle 70. eluaasta. Notari
ealine piir seatakse üksjagu kõrgemale kui praegune vanaduspensioniiga ja notaritel
võimaldatakse ilma lisataotlust esitamata töötada praegusest üldisest pensionieast kauem.
Pärast 70. eluaastat on võimalik olla ka notari asendaja.130 Kui edaspidi notar 70aastaselt
vabastatakse ja samal ajal ei ole piisavalt notarikandidaate, kes saaksid vabanenud ametikohta
täita, võib NotS-i § 20 lõike 4 kohaselt nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks.
Joonisel 9 on esitatud ülevaade, kuidas jagunevad ametis olevad notarid vanuse järgi
2030. aastaks. Ülekaalus on vanuserühm 60–69 aastat. Praegu on seitse notarikandidaati, kellel
on notarikandidaadi väljaõpe läbitud ja kes ootavad alatest aastatest 2009–2010 ametikohtade
vabanemist. 2024. aasta sügisel lõppeb kolmel notarikandidaadil kandidaaditeenistus.131
Joonisel 9 olevatest andmetest on näha ka seda, et järgmise 5–15 aasta jooksul vabastatakse
muudatuse tõttu ametist peaaegu pool praegu ametis olevatest notaritest, mistõttu on lähiaastail
tõsiselt vaja tegeleda notarite järelkasvuga.
Muudatuse tulemusena paranevad siiski Notarite Koja võimalused hinnata uute notarite
vajadust ja sellest lähtuvalt kavandada kandidaatide väljaõpet. Seega on võimalik tagada
piisavat notarite järelkasvu ka lähima 10 aasta jooksul.
130 NotS-i § 21 lg 1.
131 Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarikandidaadi hindamisega. Pärast edukat hindamist
kandidaaditeenistus peatub ning on võimalik ja teatud juhtudel ka kohustuslik kandideerida vabale notari ametikohale.
66
2030
70-100 40-49
10% 8%
40-49
50-59
60-69 50-59
39%
70-100 60-69
43%
Joonis 9. Ametis olevate notarite vanuseline jagunemine 2030. aastal
Muudatuse tulemusena on ka notarikandidaatidel võimalik paremini prognoosida ametisse
asumise võimalikku aega, kuna enam ei ole võimalik pärast pensioniea saabumist notari
ametisoleku aega veel kuni kümne aasta võrra pikendada. Samas, muudatuse tulemusena
pikeneb notari seaduses sätestatud ametisolekuaeg 70. eluaastani ja see võib lükata edasi notari
ametikohtade vabanemist ja notarikandidaatide võimalikku ametisse asumise aega. Siiski ei
kaasne muudatusega notarikandidaatide käitumises olulisi muutusi, kuna kehtiva korra kohaselt
on ka praegu pärast pensioniea saabumist võimalik notari ametitegevust pikendada veel kuni
kümme aastat ehk kuni 75-aastaseks saamiseni. Samuti ei tähenda ametisoleva notari tegevuse
lõpetamine automaatselt kandidaadile võimalust notariametisse asuda, vaid justiitsminister
otsustab, lähtudes õiguskäibe vajadusest, vaba ametikoha täitmiseks konkursi korraldamise. Ka
seetõttu on notarikandidaatide kokkupuude muudatuste tagajärgedega harv, sest ametisolevad
notarid lahkuvad ametist pigem harva.
Kokkuvõtteks. Muudatus on pigem positiivne, kuna notaritel kaob vajadus esitada ametiaja
pikendamise taotlus ja edaspidi on notaritel kindel teadmine, millal ametiaeg lõppeb. Väljaõppe
läbinud notarikandidaadil on võimalik tegutseda enne ametisse nimetamist muul erialal. Selle
ainuke piirang tuleneb NotS-i § 25 lõikest 5, mille kohaselt on notarikandidaadil, kelle
kandidaaditeenistus on peatatud, keelatud tegutseda kutsealal, millel tegutsemine on vastuolus
notari kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või muul viisil sobimatu notari
ametiga. Eeltoodust lähtudes ei kaasne muudatusega notarikandidaatidele olulist ega
negatiivset mõju.
II sihtrühm – Notarite Koda
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
NotS-i § 44 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Notarite Koja üks eesmärke kandidaaditeenistuse
korraldamine. Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarikandidaadi
hindamisega.132 Uus regulatsioon võimaldab Notarite Kojal paremini kavandada, mitu
notarikandidaati teenistusse võetakse, ja planeerida selleks vajalikku raha.
Praegu on ootel seitse notarikandidaati ja eelduslikult läbivad veel kolm notarikandidaati selle
aasta sügisel kandidaaditeenistuse. Arvestades, et eelnõu muudatuste tõttu on edaspidi
132 NotS-i § 25 lg 2.
67
ametikohtade vabanemine paremini prognoositav, on Notarite Kojal siis lihtsam aegsasti
kavandada notarite järelkasvu ja vabade ametikohtade täitmist.
III sihtrühm – Justiits- ja Digiministeerium
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste
asutuste korraldusele, muu hulgas mõju asutuste ülesannetele ja töökorraldusele, sealhulgas
asutuse töökoormusele
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Muudatuse tulemusena väheneb Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus. Praegu hindab
justiits- ja digiminister juhul, kui notar soovib pärast pensioniea saabumist ametisse jääda, kas
õiguskäibe vajaduse rahuldamiseks on põhjendatud notari ametisoleku aja pikendamine ja kui
palju seda teha tuleks.
Kui tulevikus on notari ametisoleku aja lõppemine konkreetse vanuse saabumisel seadusega
kehtestatud, ei ole enam tarvis kaaluda pärast asjakohaste taotluste laekumist notari ametisoleku
pikendamise vajadust ega valmistada ette põhjalikult kaalutud ja motiveeritud käskkirju. Kui
notari ametisoleku aja pikendamine pärast pensioniea saabumist ei ole enam kaalutlusotsus,
vaid ametist lahkumine on seotud konkreetse vanusepiiri saabumisega, hoiab see ära
ametisoleku aja pikendamise taotluse lahendamisega seotud vaidlusi, vähendades Justiits- ja
Digiministeeriumi töökoormust.
Notari ametisoleku aega pikendati 2022. aastal kahel korral, 2023. aastal kahel korral ja
2024. aastal kolmel korral. Kuna praegu ametis olevate notarite vanus aga ajapikku järjest
pensionieale läheneb, on lähiaastatel varasemast rohkem oodata kokkupuudet notari
ametisoleku pikendamisega. Näiteks täitub aastatel 2027–2028 pensioniiga kaheksal notaril.
Muudatus puudutab peamiselt Justiits- ja Digiministeeriumi vabakutsete talituse ametnikku,
kes tegeleb notariaadi valdkonnaga. Muudatuse tulemusena väheneb ametniku töökoormus.
Lähtudes Justiits- ja Digiministeeriumi töötajaskonna arvust (015.07.2025 seisuga
215 ametikohta), on mõju ministeeriumi töökoormusele väike.
Mõju Justiits- ja Digiministeeriumi töökorraldusele on väike, kuna notarite pensioniikka
jõudmist, selle tõttu ametisoleku pikendamise taotlemist ja käskkirja vormistamist tuleb ette
harva. Kuna ametniku töökoormus ja vähesel määral ka Justiits- ja Digiministeeriumi üldine
koormus väheneb, on muudatusel Justiits-ja Digiministeeriumile pigem positiivne mõju.
6.4. Kavandatav muudatus IV: volikirjade registri loomine
I sihtrühm – notarid
Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2025. aasta seisuga töötab kokku 86 notarit.133
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Uue andmekoguga saavad notarid tervikliku ülevaate notariaalselt tõestatud volikirjadest ja
nende kehtivusest. Notariaalselt tõestatud volikirjad koondatakse ühte andmekogusse, mis
võimaldab notaritel volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamisega seotud ametitegevust
lihtsamini korraldada. Notaritele luuakse e-notari keskkonda uued funktsionaalsused, mis
133 Notarite Koja veebilehel peetakse notarite nimekirja, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri.
68
võimaldavad volikirjade registrisse kandeid teha ning sealt volikirju otsida ja volikirja
juurdepääsuõigusi hallata.
Loodavasse andmekogusse sisestavad andmeid notarid. Selle võrra notarite töökoormus
mõningal määral suureneb. Notarid hakkavad registrisse kandeid tegema e-notari kaudu, mis
on notari igapäevane töövahend. Seal on registrikande jaoks vajalikud andmed eeltäidetuna
olemas ja neid uuesti sisestada ei ole vaja. Volikirja tõestamine on notari jaoks igapäevane
ametitoiming, seega kaasneb registri loomisega notaritele sagedane mõju.
Andmete sisestamiseks luuakse e-notari keskkonda vajalikud kandevormid. Volikirjade
koondamine ühtsesse registrisse ja volikirjade otsimine võimaldab edaspidi notaril oma
ametitegevust lihtsamini korraldada ja volikirjade kontrollimisele kuluvat aega kokku hoida.
Lihtsustub teiste notarite tõestatud volikirjade ja nende kehtivuse kontrollimine.
Kokkuvõtteks. Muudatus mõjutab notarite töökorraldust positiivselt ning võimalikke riske ei
ole ette näha. Tegemist ei ole siiski ühiskondlikult olulise mõjuga.
II sihtrühm – tehinguosalised ja muud isikud
a) Mõjutatud sihtrühmaks on isikud (eelkõige volitajad), kellel on võimalus kasutada e-notari
iseteenindust enda volikirjade haldamiseks või vajadus kontrollida Eesti notari tõestatud
volikirja olemasolu või kehtetuks kuulutamist.
b) Mõjutatud sihtrühmaks on muud isikud (sh välisriikides elavad isikud, asutused või
ametnikud), kellel on vajadus kontrollida Eesti notari tõestatud volikirja olemasolu ja kehtivust
välisest veebist.
Sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt hinnata, kuid esile võib tuua, et aastas tõestatakse
keskmiselt 10 000 – 13 000 volikirja. Kui on võimalus volikirja kehtivust registris kontrollida,
tehakse eelduslikult iga volikirja kohta selline kontroll vähemalt üks kord, reaalselt ilmselt
enamgi. Sage huvi kontrollida volikirja olemasolu või selle kehtivust on näiteks pankadel, kui
isikut esindab lepingu sõlmimisel teine isik notariaalselt tõestatud volikirja alusel. Tihti antakse
notariaalselt tõestatud volitus ka esindamiseks kohtu registri- või kinnistusosakonnas ning
registri olemasolul saab ka kohtunikuabi vajadusel volikirja kehtivust lihtsasti kontrollida.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Uue andmekogu andmetele juurdepääsu võimaldamisega tekib igal isikul võimalus e-notari
iseteeninduses kontrollida enda volikirju ja hallata neile juurdepääsu õigust. Avalikkusel tekib
võimalus kontrollida Eesti notari tõestatud volikirja olemasolu ja kehtivust. Isikutel ei ole alates
volikirjade registri rakendamisest tõestatud volikirjade puhul enam vajadust teha teabe
saamiseks päringuid notaribüroosse või äärmisel juhul Rahvusarhiivi. Edaspidi on need andmed
lihtsamini elektrooniliselt kättesaadavad.
Muudatusel on sihtrühmale positiivne mõju, kuna volikirja on lihtsam kontrollida. Andmete
vajajad (notarid, tehinguosalised) ja laiem avalikkus saavad senisest oluliselt lihtsama ja
mugavama võimaluse volikirju kontrollida. Notariaalselt tõestatud volikirjadest tekib ühtne ja
erinevate sihtgruppide vajadusi rahuldav andmestik. Selle tulemusena eelduslikult kasvab
valdkonnas tegutsevate notarite, tehinguosaliste ja avalikkuse rahulolu teenustega, sest
volikirjade info on paremini kättesaadav.
69
Registri loomisega kaasneb positiivne mõju ka riigi ja ametiasutuste vaatest. Notariaalselt
tõestatud volikirjade ühte registrisse koondamisega paraneb märkimisväärselt volikirjade kohta
käiva teabe kättesaadavus, mis omakorda mõjutab positiivselt avalike teenuste toimimist.
Ulatuslik positiivne mõju ei saabu siiski koheselt vaid pigem pikkamööda. Kuna register ei
sisalda teavet enne registri rakendamist tõestatud volikirjade kohta, tuleb lähiaastail või
kauemgi kasutada mõlemaid lahendusi, lähtudes volikirja koostamise ajast. Vanemate
volikirjade puhul tuleb endiselt vajadusel notaribüroosse või Rahvusarhiivi pöörduda.
III sihtrühm – Notarite Koda
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused
Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Muudatus mõjutab Notarite Koda, kuna uue loodava andmekogu vastutavaks töötlejaks saab
Notarite Koda. Notarite Koja tegevust rahastavad valdavalt selle liikmed liikmemaksude kaudu.
Registri arendamise ja haldamise kulud plaanitakse katta Notarite Koja eelarvest. Seega
suurenevad uue andmekogu loomisega Notarite Koja kulud. Välja arendatakse uus andmekogu,
mille käigus luuakse baasandmete moodul, uued e-notari ja e-notari iseteeninduskeskkonna
funktsionaalsused ning avalik veeb. Registri väljaarendamine läheb Notarite Kojale
hinnanguliselt maksma ligikaudu 75 000 eurot. Iga-aastane püsikulu majutusteenusele ja
haldamisele on hinnanguliselt 200 eurot kuus.
Enamik registri arendustegevusi on plaanis lõpule viia 2024. aasta jooksul ja register käivitada
2026. aasta 1. jaanuaril. Registri loomisega võib kaasneda mõningane risk, et vajalikud
arendused ei valmi tähtajaks. See võimalus on siiski vähetõenäoline, kuna loodava registri
arendus on sisuliselt tehtud ja registri rakendamiseks on eelnõuga jäetud piisav ajavaru.
6.5. Kavandatav muudatus V: eluasemelaenude refinantseerimisel tagatiskokkuleppe
notariaalse tõestamise nõude kaotamine
6.5.1. Mõju krediidiandjatele ja -vahendajatele
Eestis tegutseb kaheksa krediidiasutust, viis välismaiste krediidiasutuste Eesti filiaali, 10
pankadega seotud liisingufirmat, 34 pankadega mitteseotud krediidiandjat ja kaheksa
krediidivahendajat.134 Kõik eelnimetatud krediidiandjad väljastavad tarbimislaene, kuid
eluasemelaene väljastavad siiski suuremalt jaolt krediidiasutused.
Eelnõu puudutab eelkõige krediidiasutusi ja mõningaid muid krediidiandjaid, kes sõlmivad
tarbijatega eluasemelaenu lepinguid või pakuvad olemasolevate laenude refinantseerimist.
Eluasemelaenude turu liidrid on Swedbank ja SEB Pank. Swedbankile kuulus 2023. aasta lõpus
43% ja SEB Pangale 28% eluasemelaenude turust (Finantsinspektsiooni ülevaade, joonis
24).135
Seaduse muutmise tulemusel võib suureneda konkurents laenude refinantseerimise turul ning
krediidiasutused peavad pöörama rohkem tähelepanu paremate refinantseerimispakkumiste
tegemisele. Krediidiandjad peavad eluasemelaenude konkurentsivõimelise refinantseerimise
eesmärgil pakkuma võimalikult soodsat intressi, et klient neile üle tuleks. See võib kaasa tuua
teenitava tulu vähenemise neile krediidiandjatele, kes ei suuda piisavalt häid tingimusi luua.
134 2025. aasta mai seisuga. Finantsinspektsioon. Kättesaadav: Krediidiasutused | Finantsinspektsioon
135 Finantsinspektsioon. Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2023. aasta seisuga. Kättesaadav: Eesti finantsteenuste turg 1
2024
70
Notariaalse tõestamise nõude kaotamine võib krediidiandjatele tähendada rohkem
administratiivset tööd, suuremal hulgal dokumentide haldamist ja klientide lisanõustamist.
Pikaajalises perspektiivis võib see mõjutada finantssektorit negatiivselt, kuna intressitulud
vähenevad.
Lihtsam ja kiirem protsess võiks motiveerida rohkemaid laenuvõtjaid oma laene
refinantseerima. See tähendaks edukamate krediidiandjate jaoks tõenäoliselt suuremal hulgal
refinantseeritud laene ja seeläbi suuremat intressitulu. Pank, kes suudab pakkuda kiiremat ja
soodsamat refinantseerimisprotsessi, võib saada konkurentsieelise teiste pankade ees. See võib
meelitada ligi rohkem kliente, kes otsivad mugavamat ja kuluefektiivsemat lahendust.
Siiski on oluline märkida, et pangad peavad hoolikalt hindama riske, mis kaasnevad
tagatiskokkulepete notariaalselt tõestamata jätmisega. Krediidiasutused peaksid tagama, et neil
on endiselt olemas kindlad mehhanismid laenutagatise õigusliku kehtivuse kontrollimiseks ja
oma huvide kaitsmiseks võimalike vaidluste korral.
Eeltoodu põhjal on kõnealuse mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus keskmine ning
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike.
6.5.2. Mõju laenuvõtjatele
2024. a lõpu seisuga oli ligi 192 000 Eesti majapidamisel eluasemelaen.136
Laenuvõtjate jaoks oleks eluasemelaenu refinantseerimise tagatiskokkuleppe notariaalse
tõestamise kohustuse kaotamisel kõige otsesem ja märgatavam mõju notaritasude pealt
säästmine. Notaritasud võivad moodustada olulise osa refinantseerimise kogukulust, eriti
väiksemate laenusummade puhul. Nende tasude puudumine muudaks refinantseerimise kliendi
jaoks soodsamaks ja kättesaadavamaks. Näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu
refinantseerimise notaritasu on praegu 275 eurot (sh nii hüpoteegi üleandmise kui ka
tagatiskokkuleppe tõestamise tehingu eest).
Väiksemad kulud ja lihtsam protsess võivad julgustada kliente sagedamini oma laenutingimusi
üle vaatama ja vajaduse korral refinantseerima, et saada paremaid intressimäärasid või
sobivamaid tingimusi. Notariaalse tõestamise nõude kaotamine vähendab kliendi jaoks
eluasemelaenu refinantseerimisega kaasnevaid mittemateriaalseid kulusid, näiteks kliendi aega
ja pingutust. Samuti annab see kliendile suurema kontrolli oma majandusliku olukorra üle.
Valdavalt lubavad laenuandjad tagada ühe tagatisega ühte eluasemelaenu. Seega ei tule
laenuvõtjal refinantseerimisega seotud tegevustega sageli kokku puutuda.
Potentsiaalne negatiivne mõju seisneks eelkõige selles, et kui notar tagatiskokkuleppe
sõlmimisel ei osale, siis tarbijate kaitstus üldjuhul väheneb. Tagatiskokkuleppest tuleneb
täitmisnõue, mis tähendab, et tagatud nõude sissenõutavaks muutumise korral on
hüpoteegipidajal õigus hüpoteegi ese tagatud võla katteks realiseerida. Notar selgitab osalistele,
sh kinnisasja omanikule tagamisega kaasneda võivaid tagajärgi ja riske. Seega notariaalse
tõestamise säilitamise poolt räägib õiguskindlus ja tarbija kaitse. On viidatud ka sellele, et
notariaalse tõestamise nõude osaline kaotamine võiks viia suurema hulga kohtuvaidlusteni, mis
koormab kohtusüsteemi ja muudab õigusselguse saavutamise inimestele keerulisemaks ja
kulukamaks. Negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust saab hinnata siiski pigem väikseks,
kuna planeeritav muudatus ei näe ette notariaalse tõestamise nõudest loobumist üldiselt, vaid
üksnes kitsalt piiritletud juhtudel. Kui eluasemelaenu refinantseerimisel kaob ära tehingu
notariaalse tõestamise vajadus juhul, kui tingimused jäävad samaks, ei ole notari
selgitamiskohustus vältimatult vajalik ja tõenäoliselt saavad tehinguosalised sellise tehingu
vormistamisega ka ilma notari vahenduseta probleemideta hakkama. Samuti pole alust eeldada,
et lihtsamatel piiratud juhtudel tehingu notariaalse tõestamise nõudest loobumine tooks kaasa
136 Eesti Pank. Kodumajapidamistele antud laenude jääk ja arv laenuliigi, valuuta ja tagatiste lõikes (miljon eurot).
Kättesaadav: Kodumajapidamistele antud laenude jääk ja arv laenuliigi, valuuta ja tagatiste lõikes
71
kohtuvaidluste märgatavat kasvu. Eluasemelaenu refinantseerimisel tehingu notariaalse
tõestamise nõude kaotamine juhul, kui tingimused jäävad samaks, oleks eelkõige tarbijate endi
huvides.
Kokkuvõttes muudaks notariaalse tõestamise kohustuse kaotamine eluasemelaenu
refinantseerimise klientide jaoks palju soodsamaks, kiiremaks ja mugavamaks, suurendades
seeläbi refinantseerimise kättesaadavust ja võimaldades kulude kokkuhoidu.
Eeltoodu põhjal on kõnealuse mõju ulatus keskmine, selle avaldumise sagedus väike ning
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on samuti väike.
6.5.3. Mõju notaritele
Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2025. aasta seisuga töötab kokku 86 notarit.137 Eesti Panga
teemapaberi andmetel viidi 2023. aastal ühest pangast teise panka üle 361 eluasemelaenu.
2023. aastal tehti notari juures kokku 66 551 kinnisvaratehingut, millest 361 tehingut
moodustab 0,5%. Kuna 2023. aastal tehti 51% kinnisvaratehingutest Harjumaa ja 16%
Tartumaa tööpiirkonnas ning nendes piirkondades on ka laenusummad suuremad, võib eeldada,
et notarite sissetulekule avalduv mõju on suurem eelkõige nendes maakondades.
Eelnõus nimetatud tingimustel eluasemelaenu refinantseerimise tagatiskokkulepete notariaalse
tõestamise tasu moodustab notarite sissetulekust väikse osa. Samuti võib klient alati otsustada
pöörduda notari poole (mh kui kõnealune tehing tehakse teiste tehingutega koos), et notar
selgitaks ja nõustaks ning koostaks vajalikud dokumendid.
Eeltoodu põhjal on kõnealuse mõju ulatus keskmine, selle avaldumise sagedus väike ning
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on samuti väike.
6.6. Mõjud halduskoormusele
Kõik eelnõuga kavandatavad muudatused kokku ei mõjuta halduskoormust. Füüsilised ja
juriidilised isikud ei pea notari teenuse kasutamisel tegema midagi varasemast rohkem. Samuti
ei muutu notarite ja Notarite Koja püsiv halduskoormus. Ajutiselt Notarite Koja koormus siiski
kasvab, kuid selle eest on ette nähtud notari tasu tõus, millest lisanduvaid tegevusi rahastada.
Notarite puhul võib eeldada, et pikas perspektiivis koormus ei kasva või isegi väheneb, aga
lühiajaliselt võib kasvada, kuna muudatused (uued tasud, volikirjade registriga seotu) vajavad
kohanemist.
Mõnevõrra väheneb Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus, kuna edaspidi ei ole vaja
menetleda notari ametiaja pikendamise taotlusi ega väljastada korraldusi seoses notari
dokumentide ülevõtmisega. Edaspidi vormistab korralduse Notarite Koda ja edastab selle
Justiits- ja Digiministeeriumile teadmiseks. Halduskoormuse tõus Notarite Kojale ei ole
seetõttu siiski märkimisväärne.
Justiits- ja Digiministeeriumilt Notarite Kojale pärimisregistri vastutava töötleja rolli
üleandmine ei mõjuta samuti Notarite Koja ega Justiits- ja Digiministeeriumi koormust, kuna
vastutava töötleja ülesandeid täidab Notarite Koda juba praegu.
Volikirjade registrisse sisestavad andmeid notarid, mis suurendab vähesel määral notarite
töökoormust. Samas hakkavad notarid registrisse kandeid tegema e-notari kaudu, mis on notari
igapäevane töövahend, registrikande jaoks vajalikud andmed on eeltäidetuna olemas ja neid
uuesti sisestada ei ole vaja. Volikirjade koondamine ühtsesse registrisse ja volikirjade otsimine
võimaldab edaspidi notaril oma ametitegevust lihtsamini korraldada ja volikirjade
137 Notarite Koja veebileht: Notarite nimekiri | Notarite Koda
72
kontrollimisele kuluvat aega kokku hoida. Lihtsustub teiste notarite tõestatud volikirjade ja
nende kehtivuse kontrollimine. Kokkuvõttes notarite halduskoormus seega ei suurene.
Volikirjade registri loomine suurendab ajutiselt Notarite Koja halduskoormust. Välja tuleb
arendada uus andmekogu koos vajalike funktsionaalsustega ja avalik veeb. Hiljem kaasneb
Notarite Kojale vähene halduskoormus registri majutusteenuse ja haldamise korraldamisel.
Ülejäänud eelnõus kavandatavad muudatused on kas terminoloogilised või ei ole neil sisulist
mõju, seetõttu pole nende mõju seletuskirjas hinnatud.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu muudatuste tulemusena kasvab notariaadi kogukäive. Notarid tasuvad käibelt riiklikke
makse, muu hulgas tulumaksu. Selle tulemusena suurenevad riigi eelarve tulud.
Muudatustel ei ole lisamõju riigi kuludele.
8. Rakendusaktid
Seaduse jõustumisel tuleb justiits- ja digiministri määrusega kehtestada NotS-i § 447 lõike 3
alusel notariaalsete volikirjade registri põhimäärus ja muuta järgmiseid määruseid:
1) justiitsministri 19. juuni 2009. a määrust nr 23 „Notariaadimäärustik“ (RTL 2009, 51, 751);
2) justiitsministri 3. detsembri 2013. a määrust nr 38 „Pärimisregistri pidamise,
pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“
(RT I, 06.12.2013, 4).
Seletuskirjale on lisatud rakendusaktide kavand (lisa 2).
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on
oluline jätta piisav aeg, kuna mitme tehingu puhul kehtib seaduse järgi notariaalse vormi nõue,
millele puuduvad alternatiivid. Samuti vajab Notarite Koda piisavat ajavaru oma tööks vajalike
IT-süsteemide seadistamiseks, et olla valmis sujuvalt üle minema uute tasudega arveldamisele.
Ühtlasi on laenuandjatel vaja oma tööprotsessid üle vaadata, eluasemelaenude
refinantseerimise kampaaniad ja tooted välja töötada ning kliente teavitada.
Volikirjade registri peamised arendustegevused oli Notarite Kojal plaanis lõpule viia juba 2024.
aastal ja seaduse jõustumise ajaks ollakse registri rakendamiseks valmis.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks kohtutele, Notarite Kojale, Eesti Pangaliidule, Eesti Tööandjate
Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale,
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Pensionäride Ühenduste
73
Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Võlanõustajate
Liidule, Õiguskantsleri Kantseleile ja Andmekaitse Inspektsioonile.
Tagasiside esitas kokku kuus asutust. Sisulise tagasiside esitasid Siseministeerium,
Rahandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ja Notarite Koda. Haridus- ja
Teadusministeeriumil ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojal märkuseid ei olnud.
Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud (lisa 3).
Ühtlasi on seletuskirjale lisatud volikirjade registri väljatöötamiskavatsuse tagasiside kohta
koostatud kooskõlastustabel (lisa 4).
Asjaõigusseaduse muutmise ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise eelnõu on
välja töötatud koostöös Eesti Panga, Eesti Pangaliidu, Notarite Koja, Finantsinspektsiooni ja
Rahandusministeeriumi esindajatega.
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile
ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Pangale, Eesti Pangaliidule, Notarite Kojale, Finantsinspektsioonile ning Eesti Omanike
Keskliidule.
Tagasiside esitas kokku kuus asutust. Sisulise tagasiside esitasid Eesti Pank,
Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Notarite Koda ning Eesti Omanike Keskliit. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud (lisa 5).
74
Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde L isa 5 KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Notarite Kojale, Finantsinspektsioonile ning Eesti Omanike Keskliidule . Tagasiside esitas kokku kuus asutust. Sisulise tagasiside esitasid Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Notarite Koda ning Eesti Omanike Keskliit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud. Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis. Ettepaneku esitaja/märkuse sisu Seisukoht/selgitus: 1 . Eesti Pank 1 .1. Leiame, et § 346 lõiget 3 tuleks muuta nii, et see reguleeriks üheselt mõistetavalt olemasoleva tagatiskokkuleppe muutmist, mitte uue tagatiskokkuleppe sõlmimist. Seletuskirjast võib välja lugeda, et eelnõu eesmärk on kaotada eluasemelaenu refinantseerimisel tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe notariaalse tõestamise nõue, eelnõu räägib aga kokkuleppest, mitte selle muutmisest. Seletuskirjas on mitmes kohas välja toodud, et laenu ja tagatisega seotud tingimused ei tohi muutuda kliendile kahjulikumaks. Asjaõigusseadus reguleerib siiski vaid tagatise ja tagatiskokkuleppega seonduvat, samuti ei hinda notar, kas uus laenuleping on kliendile kahjulikum kui vana. Seetõttu ei ole notariaalsest vormist loobumise eeltingimusena asjakohane nõue laenulepingu tingimusi hinnata. Keskenduda tuleb sellele, et tagatiskokkuleppe tingimused kliendile kahjulikumaks ei muutuks. Seletuskirja tuleb selles osas parandada. Selgitus Arvesta tud on Eesti Pangaliidu ettepaneku t (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõi ke 3 sätte uus sõnastus on: “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.” Eelnõus ning seletuskirjas on muudatused sisse viidud. 1 .2. Seletuskirja lk 3 eelviimases lõigus on notariaalse vormi kohaldamata jätmise tingimusi lahti seletades toodud välja ka see, et hüpoteegi summa peab jääma samaks. Hüpoteegi summa suurendamine on tõesti kliendile kahjulik, kuid lubada võiks hüpoteegi summa vähendamist. Olukorras, kus klient on ühele krediidiandjale juba mõnda aega laenu tagasi maksnud, võib olla asjakohane refinantseerimisel hüpoteegi summat vähendada, viies selle vastavusse krediidiandja nõudega kliendi vastu. Arvestatud Vt eelmist selgitust. 1 .3. Eesti Pank on olnud nõus analüüsima eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse tõestamise nõudekaotamise mõju ja tulemuslikkust. Seletuskirjas tuuakse välja, et Eesti Pank koos Finantsinspektsiooniga peaks hindama eluasemelaenu refinantseerimise notariaalse tõestamise nõude kaotamist tervikuna, st nii hüpoteegi üleandmise tehingu (2023. a muudatus) kui ka tagatiskokkuleppe puhul (praegune muudatus). Soovime juhtida tähelepanu, et 2023.a jõustunud hüpoteegi üleandmise tehingu notariaalse vorminõude kaotamine ei olnud Eesti Panga ega Finantsinspektsiooni ettepanek. Tehtud muudatus ei olnud otseselt seotud eluasemelaenude refinantseerimisega, on palju laiem ja ei puuduta ainult krediidiandjaid. Juhul, kui muudatuse mõjuga seotud andmed on Eesti Pangale kättesaadavad, saab Eesti Pank siiski analüüsida ka 2023.a jõustunud hüpoteegi üleandmise nõude kaotamise mõju ja tulemuslikkust. Arvestatud Eelnõus ning seletuskirjas vastavad muudatused sisse viidud. 1 .4 . Kohtumistel krediidiasutustega on jäänud kõlama, et tagatiskokkuleppe muutmise vorminõude kaotamisel peab neil kokkuleppe kehtivuse tagamiseks olema mõistliku hinnaga juurdepääs erinevatele registritele. Seletuskirjas tuuakse küll välja, et notariaalse tõestamise nõude kaotamine võib krediidiandjatele tähendada rohkem administratiivset tööd, suuremal hulgal dokumentide haldamist ja klientide lisanõustamist, kuid ei ole selge, kas krediidiasutustel on olemas juurdepääs kehtivate tagatiskokkulepete sõlmimiseks vajalikele andmetele. Selleks, et seadusemuudatusel oleks reaalne mõju ning krediidiandjad saaksid pakkuda klientidele soodsamatel tingimustel tehingute tegemist, peab neil olema juurdepääs vajalikele registritele notaritega samadel tingimustel. Selgitatud Ligipääsud registritele tuleb kokku leppida registripõhiselt, kuna r egistritel on erinevad vastutavad töötlejad ning ligipääsu nõuded. Valdavalt on seaduses toodud alustel ning põhjendatud õigustatud huvi olemasolul ka krediidiasutusel võimalik registritest andmeid saada. Seni ks saab isik ise võtta enda kohta registritest vajalikke andmeid ja tõendeid ning need laenuandjale esitada. 2 . Finantsinspektsioon 2 .1. Eelnõu § 1 Kavandatava AÕS § 346 lõike 3 punkt 3 sätestab, et notariaalse tõestamise vorminõuet ei kohaldata muu hulgas juhul kui on täidetud tingimus, et tagatiskokkulepe sõlmitakse hüpoteegi üleandmise kokkuleppega samal ajal. Palume kaaluda nimetatud punkti väljajätmist Eelnõust. Kuigi seletuskirjas on nimetatud nõue selgitatud läbi kliendikaitse, jääb siiski selle koormava piirangu vajadus arusaamatuks ja ebaselgeks, st mis on ikkagi selle tingimuse täpne sisu ja eesmärk ning mis on see lisandväärtus, mida sellise piiranguga soovitakse saavutada. Tuleks täiendavalt kaaluda ettepanekut, et notariaalse tõestamise nõue ei rakendu ka neil juhtudel, kui eluasemelaenu refinantseerimisel soovitakse hüpoteeki vähendada. Arvestatud Uues sõnastuses ei ole tingimust, et tagatiskokkulepe peab olema sõlmitud hüpoteegi üleandmise kokkuleppega samal ajal. 2 .2 Eelnõu § 2 Eelnõu seletuskirja kohaselt peaksid Finantsinspektsioon ja Eesti Pank järelhindama eluasemelaenu refinantseerimise notariaalse tõestamise nõude kaotamist tervikuna, st nii hüpoteegi üleandmise tehingu (2023.a muudatus) kui ka tagatiskokkuleppe puhul (kavandatav muudatus). Juhime tähelepanu, et Finantsinspektsioon ja Eesti Pank saavad hindamist teostada vaid oma pädevuse piires, mistõttu on järelhindamist nimetatud asutustel võimalik teha vaid Eelnõuga kavandatavate refinantseerimistehingute tagatiskokkulepete osas. 2023. aastal jõustunud muudatuse mõju hindamiseks Finantsinspektsioonil ja Eesti Pangal pädevus ning vajalikud andmed puuduvad, seetõttu tuleb järelhindamise ulatust piirata tagatiskokkulepetega ehk Eelnõu muudatusettepaneku valguses. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku asjaõigusseaduse rakendamise seadusesse lisatav § 24 1 sõnastada järgmiselt: „ § 24 1 . Eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkulepetele notariaalse tõestamise nõude kaotamise järelhindamine Eesti Pank ja Finantsinspektsioon analüüsivad hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkulepetele notariaalse tõestamise nõude kaotamise mõju ja tulemuslikkust.“. Arvestatud Eelnõus ning seletuskirjas vastav muudatus sisse viidud. 3 . Eesti Pangaliit 3 .1 . Juhime tähelepanu, et asjaõigusseaduse § 346 muudatuse ja uue lõike 3 punkti 2 sõnastus annab tõlgendamiseks väga palju võimalusi. Lisakohustusteks võivad olla lisaks kohustusele tasuda esialgsega võrreldes suuremaid ehk täiendavaid laenusummasid, pikemast laenutähtajast tulenev kohustus tasuda kauem laenumakseid ja ka laenulepingu tingimustest tulenevad täiendavad kohustused. Näiteks, kohustus tasuda uuele pangale uue lepingu järgi ennetähtaegse tagastamise tasu, kohustus teavitada panka täiendavate kohustuste võtmisest, mille rikkumisega kaasneb kohustus tasuda suuremas määras leppetrahv võrreldes vana panga leppetrahviga. Vanas pangas võis ennetähtaegne tagastamine olla tasuta, teavitamiskohustusi oli vähem ja leppetrahvi määr väiksem. Kuna kõik kohustused tulenevad laenulepingust ja tagamiskokkulepe tagab laenulepingust tulenevaid nõudeid, siis sellise eelduse täitmiseks peaks kõikidel digitaalallkirjadega tagatiskokkulepet sõlmida soovivatel pankadel olema identsed lepingutingimused, ja kõik pangad peaks selle eelduse kontrollimiseks nõudma tutvumiseks vana panga lepingutingimusi ja neid analüüsima – see ei ole vabal krediiditurul aga võimalik. Samuti on sellise eelduse seadmine problemaatiline, kui laenusaaja soovib uues pangas edaspidi teha lepingu muudatusi, millega kaasneb tähtaja pikendamine või lisasumma võtmine (mis on väga tavapärane praktika) – nendel juhtudel ei ole mõtet sõlmida lihtsustatud tagamiskokkulepet ja tulevikus siiski teha täiendavaid kulutusi. Ka siis, kui tarbija soovib muuta uues pangas maksepäeva, võib lepingu tähtaeg pikeneda ja seda võib käsitleda lisakohustusena. Kui pakutava sõnastuse eesmärgiks on välistada, et konkreetsele laenulepingule lisaks ei tagaks hüpoteek muid, tarbijale ettenähtamatuid võlaõiguslikke kohustusi, on võimalik piirata sõnastust selle lepinguga, millega refinantseerimiseks laenu antakse. Näiteks, „hüpoteek ei hakka tagama muid võlaõiguslikke kohustusi, kui refinantseerimiseks võetud laenulepingust, selle lisadest ja muudatustest tulenevaid, ja sellega seotud kohustusi“, „tagamiskokkulepe ei laiene tulevikus sõlmitavatele lepingutele“ vmt . Probleemid, mis võivad seoses punktis 2 seotud piirangutega tekkida, on: - tagatiskokkulepped on läbi ajaloo väga erinevalt sõnastatud, need võivad sisaldada ettenähtamatuid kokkuleppeid, nt kõiki võlaõiguslikke lepinguid, mis annab ka uuele pangale võimaluse kasutada seda hüpoteeki kõikide tarbijatele ettenähtamatute kohustuste tagamiseks ehk tarbijakaitse ei ole ka siin tagatud; - tagatiskokkulepped võivad erineda ajalooliselt kasutatavate sõnastuste ja ka notarite erineva sõnastuse ja selgitamiskohustuse täitmise praktika tõttu – see suurendab uue panga riski hinnata „lisakohustusi“ valesti. Näiteks on laialt kasutusel sõnastus, kus tagatakse kõiki „tulevikus sõlmitavaid võlaõiguslikke kokkuleppeid“ või „tulevikus sõlmitavaid krediidikohustusi“, mis annab võimaluse sõnastada sarnaselt ka uue panga poolt sõlmitavat tagamiskokkulepet. Tõlgendamise risk jääb sel juhul uuele pangale; - Viimane teadaolev tagamiskokkulepe kinnistustoimikus ei pruugi olla viimane tegelik tagamiskokkulepe. Seega jääb see risk, kas analüüsiti õiget tagamiskokkulepet taaskord uue panga kanda; - Kui lisakohustuste (sh lisasummade) võtmine seadusega täielikult välistatakse, siis kitseneb selle sätte kasutusala märkimisväärselt ja pankadele lisanduvad riskid, mis kaasnevad „lisakohustuse“ mõiste sisustamisega. Riskitakse tühise tagamiskokkuleppe sõlmimise ja tagamata laenukohustuse tekkimisega. Etteruttavalt oleme sunnitud välja tooma, et uus pank pigem ei saa sellist riski võtma hakata. Arvestatud Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepaneku t (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõi ke 3 sätte uus sõnastus on: “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.” Eelnõus ning seletuskirjas on muudatused sisse viidud. 3 . 2 . Sama sätte punktis 3 toodud eeldus on problemaatiline eeskätt tehnilise lahenduse tõttu, kuna võlaõiguslik tagatavate nõuete kokkulepe ei ole otseselt osa hüpoteegi loovutamiseks tehtavast käsutamise avaldusest, kuid see peab muudatusettepaneku kohaselt olema sõlmitud üheaegselt, st selle tõestamiseks peaks see olema igal ajahetkel muutumatul kujul taasesitatav ajatempliga varustatud dokument. Kindlasti vajab see eelnevalt läbimõeldud tehnilist lahendust, mis on loodud koos mõjutatud osapooltega (kohtunikuabid, krediidiandjad jt) ja seletuskirja vastava osa täiendamist. Lisaks tekitab küsimusi avalduse vorm – kas see peab olema esitatud läbi kinnistusportaali või võib olla esitatud ka digiallkirjastatuna muus kanalis? Nimetatud toimingud eeldavad erinevate osapoolte koostööd, et hüpoteegi üleandmise avaldus ja tagamiskokkulepe saaks „samal ajal“ sõlmitud. Hüpoteegi üleandmise kokkuleppe osapoolteks peaksid olema vana ja uus pank ning kinnisasja omanik ja puudutatud isik peaksid sellega nõustuma. Üleandmise kokkulepe peaks sisaldama ka hüpoteegi tagasiloovutamise tingimusi juhuks, kui vana panga nõudesumma jääb tasumata, nõudesumma tasumise tingimusi jmt. Tagamiskokkuleppe osapoolteks on uus pank, kinnisasja omanik ja puudutatud isik (nt abikaasa, registreeritud elukaaslane). Kui tõsta kõik vajalikud avaldused ühte dokumenti (nt kinnistusportaalis selleks loodud väljale või ühte mitme osapoolega dokumenti), siis saaks saavutada üheaegse sõlmimise. Arvestatud Vt eelmist kommentaari 3.3. Sätte punktis 4 on toodud eeldus, et hüpoteek tagab nii enne kui ka pärast üleandmist üksnes sellist tarbijakrediidilepingut, mis on sõlmitud elamukinnisvara omandamise või parendamise eesmärgil või selleks võetud laenu refinantseerimiseks. Probleemiks on vana panga laenulepingu eesmärgi tuvastamine – st uus pank peab veenduma, et tegemist on elamukinnisvaraga, selle omandamiseks või parendamiseks sõlmitud lepinguga. Selleks peaks kindlasti tutvuma eelnevate lepingutega ja saama kinnitust, et tegemist on elamukinnisvara omandamise või parendamise või selleks võetud laenu refinantseerimisega. Praktikas võib ühel laenul olla mitu sihtotstarvet ja tekib küsimus, millisest võib sel juhul lähtuda hinnangu andmisel? Juba vormistatud ja tulevikus vormistatavate refinantseerimiste tõttu võib ette tulla olukordi, kus kehtiva lepingu sihtotstarbeks on lepingu X refinantseerimine ning varasemate lepingute sihtotstarve jääb tuvastamata. Sel juhul peaks kättesaadavaks tegema ka kõik eelnevad lepingud. Arvestatud Vt eelmist kommentaari 3.4. Kokkuvõtteks leiame, et selline lahendus tekitab uuele pangale koos laenutaotlejaga hulga lisakohustusi, mida ei nõuta täna notaritelt. Täiendavate kohustuste (sh määramatuid riske kaasa toovate) seadmine lihtsustatud tagamiskokkuleppe sõlmimisel loob kõik eeldused selleks, et seda lahendust ei saa praktikas hakata kasutama. Krediidiandja ei saa veenduda, et laenutaotleja poolt esitatud võlaõiguslik tagamiskokkulepe on viimane kehtiv, kuna see ei ole kinnistustoimiku kohustuslik osa. Lisaks peab krediidiandja veenduma, et tema poolt pakutava lepinguga refinantseeritakse üksnes nõuetele vastava sihtotstarbega laenu, samuti et uue lepinguga ei tekitata laenutaotlejale lisakohustusi – selleks peab ta võrdlema viimast tagamiskokkulepet, vana panga ja enda laenutingimusi ja edaspidi igakordsel lepingu muutmisel hindama, kas tegemist saab olema lisakohustusega. Kui kasvõi üks tingimus (mis on tõenäoline) seab laenutaotlejale lepingust tulenevaid lisakohustusi, on lihtsustatud tagamiskokkuleppe sõlmimine ja selle kehtivus tulevikus problemaatiline. Võlaõigusliku tagatiskokkuleppe notariaalsel kinnitamisel ei pea notar hindama eelmise lepingu sihtotstarvet, kinnisvara vastavust elamukinnisvara mõistele ja läbi viima eelnevate tagamiskokkulepete sõnastuste lingvistilist analüüsi. Toetame Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga sisendit hoida protsessi võimalikult lihtsana ja palume taas kaaluda meie poolt pakutud ettepanekuid (lisas 1). Arvestatud Vt eelmist kommentaari 3.5. Lisa 1 Asjaõigusseaduse paragrahvi 346 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: Alternatiiv 1 “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingut tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.” Alternatiiv 2 (lisandub eeldus, et tagatisvara omanik või üks neist on sama): “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.” Alternatiiv 3 (hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe vs hüpoteegi tagatiskokkulepe) “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegi tagatiskokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.” Põhjendused Alternatiiv 1 lause esimene pool piirab kohaldamisala kolme eeldusega: - tegemist peab olema tarbijakrediidiga; - krediit peab olema tagatud hüpoteegiga; - hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele. Alternatiiv 2 ja 3 loovad juurde 4. eelduse, kus ka tagatisvara omanik või üks neist peavad jääma samaks. Selle eesmärgiks oleks, et tagatisvara omanikule peaks olema tagatud vähemalt ühekordne notaripoolne nõustamine. Samuti võiks seadusandja hinnata riski, kas piirata sätte kasutamist olukorras, kus laenusaaja ja tagatise omanik ei ole sama isik. Kolmandast isikust pantija on tagatiskokkuleppe sõlmimisel sisuliselt teinud ka otsuse, milliselt krediidiandjalt laen on võetud. Kui see olukord muutub, ei pruugi see tagatise andjale enam sobida. Siin kerkib ka küsimus, kas olukorras, kus lepingut on refinantseeritud korduvalt, hakkaks selline piirang lihtsustatud refinantseerimist taas takistama. Krediidiandja juurde võib lisada ka viite Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusluba omavatele krediidiandjatele, et piirata lihtsustatud vormis kasutajate ringi professionaalsete, tegevusluba omavate krediidiandjatega. Eesti Pangaliit ei pea vajalikuks kitsendada kohaldamisala elamukinnisvara omandamise või parendamise eesmärgil võetud laenudega või selliste laenude refinantseerimisega, kuna tarbijad soetavad endale ka muid varasid (sh taskukohasemaid külaliskortereid, kortereid välismaal ja maatulundusmaa sihtotstarbega maatükke regioonides, eesmärgiga ehitada sinna hiljem teine kodu), võtavad refinantseerimise käigus lisalaene nt ühisvara jagamisel hüvitise tasumiseks, mis ei mahuks otseselt pakutava sõnastuse alla. Lisaks on põhjendamatu piirata tarbijate liikumist krediidiandjate vahel, kui pidada silmas sätte loomise esialgset eesmärki ehk konkurentsi elavdamist. Seega pakume sõnastuses viidet võlaõigusseadusele. Sätte kohaldamise võimalikkuse seadmine sõltuvusse hüpoteegi üleandmise hetkest, ei taga tegelikku eesmärki – praktikas hakatakse ilmselt kasutama mõlemat hüpoteegi üleandmise kokkuleppe võimalust – nii notariaalselt kinnitatud kui ka digitaalselt allkirjastatud. Tagatud nõude kokkuleppe hetk ei pruugi nende puhul kattuda ja ajahetke „üheaegne“ sisse toomine piirab tarbijate ja krediidiandjate valikut. Samuti võiks kaaluda sätte kasutust olukorras, kus toimub pärimine – kuigi siin võiks olukord minna üldõigusjärgluse järgi, kas digitaalses vormis muutmine võiks samuti lubatav olla nt siis, kui pärijad kujundavad päritud lepingu ümber või pärandavara ühisus lõpetatakse ja lepingu osapoolteks jääb osa pärijatest Arvestatud Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepaneku t (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõi ke 3 sätte uus sõnastus on: “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.” Eelnõus ning seletuskirjas on muudatused sisse viidud. 4. Notarite Koda 4.1. Toetame eelnõu eesmärki parandada laenuturu toimimist, soodustada pankadevahelist konkurentsi ning muuta eluasemelaenude refinantseerimine tarbijatele taskukohasemaks ja lihtsamaks. Samas peame oluliseks rõhutada, et notariteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse säilitamiseks tuleb kõnealust eelnõu menetleda üksnes koos notari tasu seaduse ajakohastamisega. Aastad ajakohastamata notaritasud on pannud paljud notaribürood majanduslikult keerulisse olukorda ning kvaliteetse notariteenuse üle Eesti pakkumine on muutumas võimatuks. Hetkel kehtib notari tasu süsteem, kus sotsiaalselt tundlikke teenuseid (testamendid, pärimismenetlus, volikirjad, väljasõidud kliendi juurde) pakutakse oluliselt alla omahinna, samuti on notaribüroo kulud madalama tehinguväärtusega kinnisvaratehingute ja enamiku äriühingutega seotud toimingute puhul suuremad, kui selle eest saadav notaritasu. Kõiki neid teenuseid tuleb subsideerida keskmise ja kõrgema väärtusega kinnisvaratehingute arvel. Refinantseerimise eelnõu rakendamine ilma samaaegse notaritasude reformita kahjustab notaribüroode majanduslikku jätkusuutlikkust ja teenuse kättesaadavust eelkõige väiksemates piirkondades. Toetame eelnõu menetlemist üksnes eeldusel, et paralleelselt ajakohastatakse notaritasude süsteem viisil, mis vähendab ebaproportsionaalset ristsubsideerimist ja muudab tasustamise erinevate teenuste kasutajate jaoks õiglasemaks. Samuti rõhutame, et kinnisasjadega seotud tehingutes, sh hüpoteegi seadmisel või selle muutmisel, on notari selgitamis- ja kontrollikohustusel oluline roll tehinguosaliste õiguste kaitsel. Tagatiskokkulepete puhul tuleb jätkuvalt tagada, et kinnisvaraomanikud, sealhulgas vajaduse korral laenuvõtja abikaasa, mõistavad oma otsuste õiguslikke tagajärgi. Seetõttu saab notariaalse tõestamise vorminõudest loobuda vaid selgelt piiritletud ja põhjendatud juhtudel, nii nagu eelnõus kavandatud tingimused ette näevad (sh eeldus, et ükski laenu ja tagatisega seotud tingimus ei muutu kliendile kahjulikumaks ja hüpoteek ei hakka tagama lisakohustusi). Arvestatud Asjaõigusseaduse ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu liidetakse notari tasu seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõuga ning menetletakse koos. 4.2. Järgnevalt esitame tähelepanekud eelnõu ja seletuskirja sõnastuse kohta. Seletuskirja punkti 3 alapunkti 1 kohaselt peab tagatiskokkuleppe sõlmima hüpoteegi üleandmise kokkuleppega samal ajal, et tagada eluasemelaenu refinantseerimise protsessis vajalike toimingute arusaadavus kliendi jaoks. Krediidiandja, kellele antakse üle hüpoteek, peab tagama, et tagatiskokkulepe ei too kliendile kaasa negatiivseid lisatagajärgi, hüpoteegi summa peab jääma samaks ning ka muud tingimused (nt ennetähtaegne lõpetamine) ei tohiks tuua kliendile kaasa lisakohustusi, mis erinevad varasemast tagatiskokkuleppes sätestatust. Soovime täpsustada, et need ei ole tagatiskokkuleppe tingimused. Tagatiskokkulepe määratleb üksnes selle, milliseid kohustusi hakkab hüpoteek tagama, seal nimetatakse ära konkreetse laenulepingu number, kuid tagatiskokkuleppele laenulepingu täisteksti reeglina ei lisata. Seletuskirjast võib jääda mulje, et laenulepingu tingimuste mittehalvenemine on vorminõudest loobumise sisuline eeltingimus. Samas tuleb rõhutada, et tagatiskokkulepe ja laenuleping on eraldiseisvad kokkulepped. Kui soovitakse selgemalt tagada toimingu arusaadavus kliendi jaoks, tuleks selgitada, kas see eeldaks ka laenulepingu lisamist tagatiskokkuleppele. Arvestatud Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepaneku t (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõi ke 3 sätte uus sõnastus on: “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.” Eelnõus ning seletuskirjas on muudatused sisse viidud. 4.3. Samuti viitame seletuskirja sõnastusele, mis ei ühti eelnõu sõnastusega. Seletuskirja punktis 1.1 on märgitud, et efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on teinud ettepaneku tagatiskokkuleppe vorminõude kaotamiseks tingimusel, et ükski laenu ja tagatisega seotud tingimus ei muutuks kliendile kahjulikumaks. Seletuskirja punktis 1.3 tuuakse välja, et Vabariigi Valitsuse 08.05.2025 otsus toetab ettepanekut kaotada eluasemelaenu refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõue juhul, kui ükski laenuga tagatisega seotud tingimus ei muutu kliendile kahjulikumaks. Seletuskirja punkti 6.1 kohaselt kui laenu refinantseerimine tekitab kliendile uusi kohustusi või laenutingimused muutuvad koormavamaks, tuleb tagatiskokkulepe siiski notariaalselt tõestada. Krediidiasutusele langeb vastutus hinnata tagatiskokkuleppe sisu ning tagada, et see ei tekitaks eluasemelaenu refinantseerimisel kliendile kahju. Eelnõus endas aga on ainsaks eelduseks seatud, et hüpoteek ei hakka tagama lisakohustusi. See on oluliselt kitsam sõnastus ning võib põhjustada erimeelsusi eelnõu ja seletuskirja tõlgendamisel, sealhulgas praktikas vaidlusi notariaalse tõestamise vajaduse üle. Sellise olukorra vältimiseks tuleb eelnõu sõnastust täpsustada ja kooskõlastada seletuskirjaga. Arvestatud Seletuskirja vastavalt muudetud. 4.4. Lisaks on eelnõu väljatöötamisel huvigruppidega, sh Notarite Kojaga toimunud aruteludes selgitatud, et üheks eelnõuga kaasneva muudatuse tingimuseks saab olema tagatise omaniku mittemuutumine. Paraku on see tingimus eelnõust välja jäänud. Praktikas võib tekkida olukordi, kus tagatise omanik on muutunud – näiteks seoses abiellumise või pärimisega. Sellisel juhul jääb uus omanik ilma notari erapooletust selgituskohustusest, mis käsitleb hüpoteegi seadmise ja tagatiskokkuleppega kaasnevaid olulisi õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu tulemusena väheneks oluliselt tarbija kaitstus. Et tagada seletuskirjas kirjeldatud muudatuse mõjude minimaalne riskitase ka tegelikkuses, tuleb vorminõudest loobumise eeltingimusena sätestada ka tagatise omaniku mittemuutumine. Kokkuvõttes toetame eelnõu eesmärki, kuid peame vältimatult vajalikuks, et eelnõu menetletakse koos notari tasu seaduse ajakohastamisega. Ilma selleta halveneb notariteenuse jätkusuutlikkus ja kättesaadavus. Samuti juhime tähelepanu, et eelnõu sõnastus ei ole kooskõlas seletuskirjas toodud eeldustega, mis võib tekitada praktikas vaidlusi. Eelnõusse tuleb lisada selge nõue, et tagatise omanik ei tohi olla muutunud, et säiliks tarbijakaitse. Seletuskirjas tuleb korrektselt eristada laenulepingut ja tagatiskokkulepet ning vältida nende samastamist. Soovitame eelnõu ja seletuskirja sõnastust täpsustada, et tagada õigusselgus ja muudatuste tasakaalustatud rakendamine. Arvestatud Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepaneku t (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõi ke 3 sätte uus sõnastus on: “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.” Eelnõus ning seletuskirjas on muudatused sisse viidud. 5 . Eesti Omanike Keskliit Eesti Omanike Keskliit mõistab eelnõu eesmärke muuta eluasemelaenude refinantseerimine tarbijatele (koduomanikele) soodsamaks ja lihtsamaks. Samas juhime tähelepanu sellele, et sellega ei ole veel tagatud, et laenu refinantseerimine läheb kliendile soodsamaks ja senised notari tasud ei kandu üle lepingu sõlmimise tasudesse, kuna pankade töökoormus ju kasvab. Seni tegi notar laenuandja eest ära kogu õigusliku analüüsi - notar kontrollis varade kuuluvust, sh ühisvara olemasolu, valmistas ette lepingu ja edastas selle registrile. Kodu soetajad said notarilt erapooletud õigusnõu, sh kahjustavate laiaulatuslike tagatiskokkulepete vältimiseks. Tarbijatele on lisandunud paindlikke lisavõimalusi teha selliseid tehingud notari kaudu kaugtõestamisega kodust lahkumata. Kui tagatise refinantseerimise kokkulepped valmistab ette pank ise, siis on laenuandjal huvide konflikt. Kui õiguslike asjaolude kontrollimine, lepingute ettevalmistamine ja lepinguid registritele edastab ning notaritega sarnast infosüsteemi ülal pidamise kohustus läheb pangale, siis kuidas on tagatud, et krediidiasustuste lisatöö ei kandu edasi nende teenustasudesse ning kuidas toimub tarbijate huvide kaitsele suunatud järelevalve? Kui tarbijate huvid oleksid tõepoolest esiplaanil, siis tuleb kehtestada ka krediidiasutuste teenustasudele hinnalagi ning vähendada ka kinnistusraamatu kande riigilõive. Altrnatiivselt tuleks notariaalse vorminõude kaotamise asemel kaaluda notari tasudele piirmäärade kehtestamist. Laenuturul tegutseb lisaks pankadele arvukalt ka muid krediidiandjaid, kelle kavatsused ajakirjanduses avaldatud teabe põhjal pole mitte alati tarbija (koduomaniku) huve esiplaanile seadvad ning omanikule kahjulikud kokkulepped hüpoteekide seadmisel võivad seada ohtu omaniku kodud. Kuidas kinnistusosakond hüpoteegi üleandmisel saab kontrollida, et tegu on tarbijakrediidiga või et laen on antud elukinnisvara parandamise eesmärgil või et hüpoteek ei taga lisakohustusi, millal üldse lihtsustatud hüpoteegi loovutamise kord kehtiks? Seega on laenu refinantseerimisel notariaalse vorminõude kaotamise tagajärj e ks kinnistusosakondade töökoormus kasv ning vajab riigilt lisavahendeid. Samuti pole senine formaalne kinnistamismenetlus olnud suunatud sisuliste asjaolude kontrollimisele. Palume meie ettepanekuid kaaluda enne eelnõu vabariigi valitsusele esitamist, et soovitud kasust ei tekiks tarbijatele hoopis kahju. Selgitatud Arvestatud on Eesti Pangaliidu ettepaneku t (Lisa 1 alternatiiv 2) ning AÕS § 346 lõi ke 3 sätte uus sõnastus on: “(3) Kui võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 märgitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagav hüpoteek antakse üle ühelt krediidiandjalt teisele ja tarbijakrediidilepingu tarbijast osapool või üks neist ning tagatiskokkuleppe osapool või üks neist jäävad samaks, peab hüpoteegiga tagatud nõude kokkulepe olema sõlmitud vähemalt digitaalselt allkirjastatud vormis.” Laenuvõtja võib jätkuvalt soovi korral pöörduda notari poole, et saada nõustamist ning tagatiskokkuleppe tõestamist. V õib eeldada, et tõusva eluasemelaenude refinantseerimise konkurentsis peavad laenuandjad konkurentsis püsimiseks teenusta susid pigem langema . Kinnistusraamatu riigilõivu muutmist on eelnõu ettevalmistamisel kaalutud, kuid riigilõive peaks muutma tervikuna, mitte ühe toimingupõhiselt. Analüüs näitas, et väiksemate hüpoteekide puhul riigilõiv pigem tõuseks . Eluasemelaenude refinantseerimise soodustamine ning kliendile lihtsamaks ning soodsamaks muutmine on kestev protsess, millele saavad jätkuvalt kaasa aidata nii Eesti Pank, Finantsinspektsioon , Eesti Koduomanike Liit kui laenuandjad. Selleks on ette nähtud ka seadusemuudatuse järelhindamine 2028.a lõpuks.
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde L isa 3 KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks kohtutele, Notarite Kojale, Eesti Pangaliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Võlanõustajate Liidule, Õiguskantsleri Kantseleile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Tagasiside esitas kokku kuus asutust. Sisulise tagasiside esitasid Siseministeerium, Rahandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ja Notarite Koda. Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojal märkuseid ei olnud. Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud. Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis. Ettepaneku esitaja /m ärkuse sisu Seisukoht/selgitus: 1 . Rahandusministeerium 1 . 1. Eelnõuga antakse notarile muuhulgas õigus väljastada perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja abieluvõimetõendit, sh mitmekeelse standardvormiga tõendeid ning rahvastikuregistri väljavõtteid koos mitmekeelse standardvormiga. Neid toiminguid käsitletakse eelnõu kohaselt kindla tasumääraga notariaaltoimingutena, mille eest tuleb tasuda notari tasu vastavalt notari tasu seadusele. Lisaks tuleb nimetatud toimingute eest tasuda ka 5 eurot riigilõivu. Sellisel kujul riigilõivu kehtestamine on vastuolus RLS -s sätestatud riigilõivu mõistega ning riigilõivu kui rahalise kohustuse alustega. R iigilõivu võtjaks saab riigilõivuseaduse ( RLS ) § 6 kohaselt olla üksnes riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär. Notar on notariaadiseaduse ( NotS ) § 2 lõike 1 kohaselt küll avalik-õigusliku ameti kandja, kuid sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, et ta ei ole riigiametnik ning et ta peab ametit enda nimel ja vastutusel. Seega ei vasta notar RLS -i §-s 6 sätestatud riigilõivu võtja mõistele, mistõttu on küsitav näha ette nimetatud notariaaltoimingute eest riigilõiv. I segi kui hüpoteetiliselt käsitleda notarit riigilõivu võtjana RLS-i mõistes, siis ei ole riigilõivu võtjal RLS §-i 8 kohaselt lubatud võtta toimingu eest täiendavat tasu. Kui riigilõivule (5 eurot) lisandub täiendav notari tasu, siis sellega on RLS -i §-s 8 sätestatud keelunormi rikutud. Palume tungivalt loobuda notari tasu ja riigilõivu kumulatsioonist ning piirduda õigusselguse, õigussüsteemi seesmise kooskõla ning eelnõu eesmärkide saavutamise huvides üksnes notari tasuga. Arvestatud Eelnõust on välja jäetud nota rile perekonnasündmuse korduva te tõend ite ja abieluvõimetõendi, sh mitmekeelse standardvormiga tõend ite ning rahvastikuregistri väljavõt ete koos mitmekeelse standardvormiga väljastamise õiguse andmine . 18.09.2024 toimus Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Notarite Koja kohtumine, kus kõnealust teemat arutati. Ühiselt leiti, et ku na rahvastikuregistri väljavõtete eest on registri kulude katmiseks vajalik igal juhul näha isikule ette ka riigilõiv ja eelnevalt vajavad lahendamist Rahandusministeeriumi välja toodud põhimõttelised küsimused, on otstarbekas jätta teema tervikuna käesolevast eelnõust välja. Notarite valmisolek hakata väljastama perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja abieluvõimetõendit, sh mitmekeelse standardvormiga tõendeid ning rahvastikuregistri väljavõtteid koos mitmekeelse standardvormiga on jätkuvalt olemas , kui riigilõivu võtmisega seonduv saab lahenduse . 1 .2. Palume täiendada seletuskirja tabeliga, mis kajastab notarite tegelikke teenitavaid tasusid võrrelduna kohtunike vms võrreldava ametikoha keskmiste tasudega piirkondade lõikes. Kuivõrd selliseid andmeid ei ole seletuskirjas esitatud, jäävad seletuskirja selgitused, et tasud on väikesed, paljasõnaliseks. Samuti erinevad sissetulekud piirkonniti , seega ei ole võimalik kõikidele notaritele samaaegselt madalat sissetulekut omistada. Arvestatud Eelnõu s eletuskirja l k 9 on toodud k ohtunike 2021-2023. aasta palga võrdlus vähem teeninud notarite 2023. aasta kasumiga . Seletuskirja on täiendatud ja l isatud võrdluses kasutatud notarite andmete maakondlik jagunemine (lk 9) . Näiteks: 2023. aasta andmete näitel jäi 25 notari sissetulek alla esimese astme kohtuniku aastapalga. Nendest notaritest 5 oli Harju-, 1 Hiiu-, 7 Ida-Viru-, 1 Jõgeva-, 1 Lääne-, 1 Lääne-Viru-, 2 Põlva-, 2 Pärnu-, 2 Rapla-, 1 Saare-, 1 Tartu- ja 1 Viljandimaal. Harjumaa tööpiirkonnas, kus on ametisse nimetatud 4 3 notarit, jäi 2023. aasta näitel 15 notari sissetulek alla Riigikohtu liikme aastapalga, mis moodustab 38% Harjumaa tööpiirkonna notarite koguarvust. 1 . 3. Palume korrigeerida eelnõu § 2 punkti 1 sõnastust, sest sellest ei saa aru, kas ülemmäär puudutab ametisoleku staaži või notari vanust. Arvestatud Eelnõu § 2 punkti 1 sõnastust on täiendatud . Notari ametisoleku vanuse ülemmäär on 70 aastat . 1 . 4. Palume seletuskirja mõjuanalüüsi täiendada, kuivõrd sellest ei selgu, kuidas mõjutab tasude tõstmine isikute käitumist notari poole erinevate toimingute tegemiseks pöördumisel. Näiteks kas ja kui palju võib pärimisasjades märkimisväärne notartasu tõus tekitada riski, et pärimisasjad jäetakse üldse vormistamata (nt jäävad „ripakile“ kontod, mille jääk ei ületa notaritasu suurust). S elgitus Eelnõu seletuskirja mõjude alajaotuses on punktis 6.1. käsitletud notari tasude süsteemi ajakohastamise mõ ju füüsilisele isikule. L k 53 on välja toodud ka muudatuse ebasoovitav mõju ja riski maandamise meetmed. Näiteks on põhjendatud juhtudel võimalik sotsiaalselt oluliste tehingute tegemisel rakendada notari tasu maksmisel pehmendavaid meetmeid: taotleda notari tasu maksmist osade kaupa või taotleda notari tasu maksmisest osalist või täielikku vabastamist. Meetme kohaldamise üle otsustab kohus ja notarit tasu maksab sellisel juhul Notarite Koda. 2. Siseministeerium Siseministeerium esitas kõik märkused eelnõule seoses eelnõuga kavandatud notaritele antava ülesandega hakata väljasta m a perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja abieluvõimetõendit, sh mitmekeelse standardvormiga tõendeid ning rahvastikuregistri väljavõtteid koos mitmekeelse standardvormiga. Selgitus Arvestades Rahandusministeeriumi märkust , on teema tervikuna eelnõust välja jäetud (vt ka kooskõlastustabeli p 1.1. selgitust ) . 3. Andmekaitse Inspektsioon 3. 1. Eelnõu § 2 punktiga 4 sätestatakse kaugtõestamise teel tehtud tõestamistoimingu salvestiste säilitamise tähtaeg. Muude notari dokumentide säilitamise tähtaegu ei ole seaduses reguleeritud. Not S -i § 16 lg 5 viitab dokumentide säilitamise tähtaegade ja korra osas justiitsministri 19. juuni 2009. a määrusele nr 23 „Notariaadimäärustik“ ( notariaadimäärustik ) , mis omakorda viitab notariaadimäärustiku lisale 2, mille kohaselt on suur hulk dokumenditüüpe (mis ilmtingimata sisaldavad isikuandmeid) alatise säilitustähtajaga. Märgime, et isikuandmete säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduses (mitte rakendusaktis) üheselt arusaadavalt ning seletuskirja tuleb lisada põhjendused selle pikkuse kohta (arvestades minimaalsuse põhimõtet ehk tagada tuleb andmete säilitamise aja piirdumine rangelt minimaalselt vajalikuga). Isikuandmete kaitse üldmääruse ( IKÜM ) artikli 5 lõike 1 punkti e järgi ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et andmekogus sisalduvad isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Palume üle vaadata isikuandmeid sisalduvate notariaalsete dokumentide säilitamise tähta jad ning määra ta tähtajad vastavalt isikuandmete kasutamise eesmärgile seaduse tasandil. Selgitus Esitatud märkus on asjakohane. Isikuandmeid sisaldavate notariaalsete dokumentide säilitamise tähtaegadega koos on aga vajalik analüüsida ka notarite ühise arhiivi hoidla pidamise ga seonduvat (sh ulatus ja säilitamise tähtajad) . Probleem tervikuna on mahukas ning peame vajalikuks enne vastavate otsustustega edasi liikumist erinevate osapoolte kaasamist ja diskussiooni, mistõttu selle eelnõuga uusi notariaalsete dokumentide säilitamise tähtaegasid ei kehtestata. 3.2. Rakendusakti kavandiga täiendatakse notariaadimäärustiku paragrahvi 67 lõiget 1 pärast esimest lauset lausega „RIK tagab säilitamistähtaja möödumisel andmete kustutamise.“ Juhime tähelepanu, et selguse huvides peaks kasutama määrustiku tekstis asutuse täisnimetuse, kuna tavalisele lugejale ei pruugi olla arusaadav, et RIK on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Selgitus Muudatus on rakendusakti kavandist välja jäetud . Andmete kustutamise kord sätestatakse e-notari infosüsteemi põhimääruses . 3.3. Kehtiva pärimisseaduse ( PärS ) § 179 lõike 2² järgi vastab välisriigi päringutele ja saab vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 päringutele vastamise eest tasu registripidaja. PärS -i § 176 lõike 2 järgi on pärimisregistri registripidajaks Notarite Koda. Samas tunnistatakse eelnõu § 3 punktiga 1 PärS -i § 176 lõige 2 kehtetuks, mistõttu ei ole pärast seadusemuudatuste jõustumist enam selge, kes vastab välisriigi päringutele ning kellele tuleb päringute vastamise eest tasuda. Samuti on pärimisregistri kehtiva põhimääruse ( põhimäärus ) § 3¹ lõikes 2 ja §-s 3³ nimetatud pärimisregistri pidajat, seega selgusetuks jääb ka see, kellele vastutav töötleja edaspidi juhiseid ja korraldusi annab ning kelle ülesanded on loetletud §- s 3³. Arvestatud Pär S- i s on läbivalt asendatud sõna „registripidaja“ sõnadega „vastutav töötleja“. Rakendusakti kavandit on täiendatud ning lisatud vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. 3.4. P õhimääruse § 1 lõike 1 järgi peetakse pärimisregistrit notari tegevust puudutavate teatud toimingute üle arvestuse pidamiseks, andmete säilitamiseks ning avalikustamiseks. Märgime, et arvestuse pidamine, andmete säilitamine ja avalikustamine ei ole eesmärgid iseenesest, vaid avaliku teabe seadusest ( AvTS ) tulenevalt asutatakse ja kasutatakse andmekogu õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, mistõttu vajab andmekogu eesmärk täiendamist. Sealjuures tuleb silmas pidada seda, et põhimääruses toodud eesmärk ei oleks laiem kui on seaduses toodud volitusnormis. Põhimääruse § -st 20 nähtub, et pärimisregistri andmeid kasutatakse ka statistika tegemiseks, kuid eesmärgist ei nähtu, et andmekogu andmeid kasutatakse ka statistika tegemiseks, mis tähendab, et määrusega laiendatakse seaduses toodud eesmärki. Arvestatud Eelnõu on vastavalt täiendatud . P ärimisregistri ühe eesmärgi na on sätestatud ka statistika tegemi n e. 3. 5 . P õhimääruse § 1 lõike 2 järgi peetakse pärimisregistrit elektroonilise andmekoguna. Tegemist on sisutu sättega. AvTS -i § 43¹ sätestab, et andmekogu on infosüsteem, infosüsteem on aga defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi kujutabki infosüsteem endast elektroonilist (digitaalset) andmetöötlust. Arvestatud Rakendusakti kavandi § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 1 lõige 2. 3. 6 . Põhimääruse § 3 lõike 3 järgi arendab, hooldab ja majutab registrit Registrite ja Infosüsteemide Keskus ( RIK ). AvTS -i § 43⁴ lõike 2 järgi võib andmekogu vastutav töötleja andmete töötlemist ja andmekogu majutamist edasi volitada. Sellisel juhul on tegemist andmekogu volitatud töötlejaga, kes on sama paragrahvi lõike 3 järgi kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid ning tagama andmekogu turvalisuse. Seega on RIK puhul tegemist pärimisregistri volitatud töötlejaga, kes vastutab andmekogu majutamise eest. Põhimäärusest ei tule aga välja, milline on RIK roll andmekogu pidamisel. Lisaks, kuna plaanitavate muudatustega tunnistatakse kehtetuks säte, mis määrab andmekogu volitatud töötleja (notarid ja kohtud), siis jääb selgusetuks, kes üldse on andmekogu volitatud töötlejaks ning kes täidab põhimääruses loetletud volitatud töötleja ülesandeid. Seega põhimääruse sätted, mis puudutavad vastutavat ja volitatud töötlejat (eriti §-d 3–4), vajavad üle vaatamist ning nende sätete selget ja konkreetset sõnastamist, et oleks aru saada, kes millises rollis ja milliseid ülesandeid seoses andmekoguga on kohustatud täitma ning mille eest vastutab. Arvestatud Rakendusakti kavandi t on täiendatud ning määratletud vastutava töötleja, volitatud töötleja ja andmeandja ülesanded. 4. Notarite Koda 4.1. Seletuskirja järgi parandatakse eelnõu ga tõestamisseaduse ( TõS ) § 17 lõike 1 sõnastust, jättes välja tekstiosa „piisavalt seda keelt“. Säte on kehtivas sõnastuses siiski nii keeleliselt kui sisuliselt korrektne ja muudatus ei ole vajalik. Arvestatud Kavandatud m uudatus on e elnõu st välja jäetud. 4.2. Palume tunnistada eelnõuga kehtetuks Tõ S -i § 9 lg 3 teine lause, mille kohaselt tuleb kaugtõestamise korral märkida notariaalakti ka videosilla vahendusel osalevate isikute asukoht . Koos selle muudatusega tuleb ette näha vastav notariaadimäärustik u §-s 11. Tõ S-i kaugtõestamise regulatsiooni lisamisel on seaduseelnõu seletuskirjas asukoha märkimise vajadust põhjendatud sellega, et notariaalaktis asukoha märkimine võib tulla kasuks tulevikus tõestamistoimingu tegemise üle tekkivate vaidluste lahendamisel ja tõendamisel. Kui kaugtõestamise regulatsioon loodi, siis lähtuti eeldusest, et eelkõige hakkavad teenust kasutama e-residendid ja välismaalased ning välismaal viibivad eestlased seoses pärimismenetlusega. 2019. aastal prognoositi eelnõu seletuskirjas, et „ kaugtõestamiste arv võiks olla aastas ca 3700 ning eeldati, et suurema osa notarite kokkupuude kaugtõestamisega saab olema harv, ülejäänutel valdavalt regulaarne, kuid ilmselt mitte igapäevane“. Praktika on osutunud teistsuguseks, kaugtõestamine on enamike notarite jaoks igapäevane ning vastupidiselt arvatule kasutavad kaugtõestamist peamiselt tehinguosalised Eestis, kes eelistavad kaugtõestamise vormi notaribüroosse kohaletulekule. Praktikas ei ole teadaolevalt esinenud vaidlusi kaugtõestamisel tehinguosaliste asukoha üle, küll aga tehti 2023. aastal rohkem kui 45 000 kaugtõestamise toimingut ning kasv on jätkunud ka sellel aastal. Tehinguosalise asukoht kaugtõestamise ajal võib teoreetiliselt olla mõne notariaaltoimingu seaduslikkuse või osaleja tegeliku tahte väljaselgitamise kohta oluline asjaolu ning juhul kui see nii on, siis kajastab notar selle notariaalaktis. Praegusel ajal aga kajastatakse notariaalaktis tehinguosaliste asukoht valdavalt ainult seepärast, et see on TõS-i järgi kohustuslik, mitte et tehinguosalise asukoht oleks oluline asjaolu. Nii koormatakse ebavajaliku infoga notariaalakti, asukoha selgitamiseks ja selle notariaalaktis kajastamiseks kulutatakse asjatult kõigi osaliste aega. Arvestatud Eelnõ u on vastavalt muudetud. TõS-i paragrahv 9 lõike 3 teine lause ja n otariaadimäärustik u § 11 lõige 2 1 ( kohustus märkida kaugtõestamise tehinguosalise asukoh t notariaalakti) tunnistatakse kehtetuks . Kaugtõestamine on enamike notarite jaoks saanud igapäevaseks tegevuseks. Seda kasutavad peamiselt Eestis viibivad tehinguosalised, kes eelistavad notaribüroosse kohaletuleku asemel kaugtõestamise vormi . 2023. aastal tehti kaugtõestamise teel juba 46 454 ametitoimingut ja kasv on jätkunud ka 2024 . aastal. Arvestades, et kaugtõestamise toimingute arv on jõudsas kasvus ja praktikas ei ole teada vaidlusi kaugtõestamise tehingu asukoha üle, tuleb nõustuda, et tehinguosalise asukoha märkimine notariaalaktis ei peaks olema kohustuslik. Kui notari hinnangul on t ehinguosalise asukoht kaugtõestamise ajal oluli ne asjaolu, kajastab ta seda notariaalaktis. Eesti Pangaliit ( tagasiside esitati peale kooskõlastusringi 18.11.2024) E elnõuga ette nähtud notari tasude tõstmine mõjutab otseselt nii laenu võtmise kui ka laenu ühest pangas t teise refinantseerimisega seotud kulusid. 2024 . a jaanuaris pöördus Finantsin spektsioon Justiitsministeeriumi poole , kaardistamaks võimalikke kitsaskohti Eesti laenuturu konkurentsis . Kirjale eelnenud analüüs ol i valminud koostöös Eesti Pangaga ja tugines väitele , et l aenu refinantseerimise ga seotud kulud võivad pärssida turu efektiivset toimimist . Praeguseks on krediidiasutused enda tingimusi leeven danud , vähendades ennetähtaegse tagastamise kulusid ja muid teenustasusid , pakkudes madalamai d intressimarginaale , muutes laenutingimusi soodsamaks ja korraldades refinantseerimi st soodustavaid kampaaniaid. Eelnõus pa kutud ettepanekute tõttu kas vavad taas refinantseerimise kulud tarbijale . Üheks seonduva ks kuluks, mis piira b Eesti turul eluasemelaenu de mobiilse t liikumist , on jätkuvalt notariaalse tehingu kulu . Teeme ettepaneku : v ähendada tarbijatega sõlmitavate tagatiskokkulepete tasu ; k aaluda lihtsustatud vormis hüpoteegipidaja vahetust kinnistusraamatu hüpoteegi kandes , kui hüpoteegi summa jääb samaks , ning sellega seoses kulupõhise fikseeritud riigilõivu summa ja notari tasu kehtestamist ; k ui jääda hüpoteegi loovutamise notariaalselt tõestamise vormi juurde , võiks notari tasu mitte sõltuda loovutatava hüpoteegi summa suurusest vaid olla fikseeritud suurusega tasu . Kokkuvõttes palume tõsiselt kaaluda hinnatõusu proportsionaalsust , kuna tarbijahinnaindeksi kasv ei ole otseses vastavuses elanikkonna palgakasvuga . Samuti palume kaaluda laenude refinantseerimisega seotud kulude vähendamist , s.o h üpoteekide loovutamise ja tagatavate nõuete muutmisega seotud tasude vähendamist ning mitte nende tõstmist, mis tooks tõenäoliselt kaasa tarbijate le eluasemelaenude kättesaadavuse ja laenude refinantseerimise võimaluste vähenemise. Osaliselt arvestatud Eelnõu on täiendatud NotTS -i lisatava erand iga eluasemelaenu refinantseerimise protsessis võetavale notari tasule. Loodava erandi eesmärk on reguleerida notari tasu võt m ist hüpoteegi üleandmise ja tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe üheaegse tõestamise eest. Sätet kohaldatakse üksnes elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi puhul . Muudatuse eesmärk on vähendada eluasemelaenude refinantseerimisel tarbijale tekkivaid kulutusi ja elavdada seeläbi konkurentsi laenutu rul. Hüpoteegi tagatis kokkuleppe notariaalselt tõestatud vormist loobumise osas märgime, et tegemist on sedavõrd põhimõttelise muudatusega , mis eeldab lisaks ava likku konsultatsiooni ning erinevate huvirühmad e tagasisidet . M inisteerium kaalub tagatiskokkuleppe vorminõude muutmiseks huvirühmade kaasamist uue tarbijakrediid i direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise protsessis. Lisaks märgime, et käesoleva eelnõuga ei kavandat a riigilõivuseaduse muudatust kinnistusraamatu kande eest makstava riigilõivu alus e muutmiseks . Arvestades, et fikseeritud suurusega tasu hüpoteegi kande muutmise puhul tõstaks tõenäoliselt riigilõivu väiksema te hüpotee k i de puhul, ei pruugi ks muudatus kõnealuses kontekstis olla ka eesmärgipärane . 11.02.2025 toimus Justiits- ja Digiministeeriumis kohtumine Eesti Pangaliidu, Eesti Panga ja Notarite Kojaga , et muu hulgas tutvustada ja arutada ee lnõusse lisatavat e randit, mis aitaks vähendada eluasemelaenu refinantseerimise kulu . Kohtumisel oli Pangaliit eelnõu suhtes üldiselt toetav ja mõistis , et pikalt ajakohastamata tasus üsteem iga ei ole notariaat jätkusuutlik. Samuti pidas Pangaliit sobivaks pakutavat lahendust notari tasu vähendamiseks elamukinnisvaraga seotud tarbijakredii di puhul .
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 4 KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastamise l esitatud märkused ja ettepanekud n otariaalselt tõestatud volikirjade registri asutamise väljatöötamise kavatsus ele VTK oli esitatud kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Andmekaitse inspektsioonile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Pangaliidule, Statistikaametile, Eesti Advokatuurile, kohtutele, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja kinnistusosakonnale, Eesti Andmekaitse Liidule ning teadmiseks Riigikogule. Riigikogu õiguskomisjonis tutvustati volikirjade registri loomise kavatsust 10.06.2024. Õiguskomisjonis oldi toetaval seisukohal . T agasiside esita s kokku 10 asutust, sellest sisulise tagasiside 4 asutust . Registrite Ja infosüsteemide Keskus ei soovinud VTK osas arvamust avaldada, seejuures kinnitas, et arendused on ajakavas. Riigikohus ei soovinud VTK osas arvamust avaldada. Notarite Ko j a l ja Andmekaitse Inspektsioonil ei olnud tähelepanekuid väljatöötamiskavatsuse osas. Siseministeerium ja rahandusministeerium kooskõlastasid väljatöötamiskavatsuse märkusteta. Esitatud sisulis i arvamus i ja ettepaneku i d ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis. Ettepaneku esitaja: Märkused/ettepanekud: Seisukoht/selgitus: 1. Eesti Advokatuur äriõiguse komisjon 1. Komisjoni liikmed ei ole oma praktikas puutunud kokku probleemidega, mida VTK abil lahendada soovitakse. Küll aga on VTK- ga kavandatav tekitanud Komisjonis mure notariaalsete volikirjade edasise konfidentsiaalsuse pärast. Juba ühe isiku poolt teisele volikirja väljaandmise fakt võib viidata tehingu tegemise kavatsusele, mida osapooled ei pruugi soovida avalikkusega jagada. Otsing kuupäeva ja unikaalse numbri alusel (mis võimaldaks VTK kohaselt avalikkusel volikirja sisuga tutvuda) ei pruugi tänapäevaste tehniliste võimaluste juures siiski välistada taolise registri n-ö süsteemset läbikammimist algoritmide abiga ning sel alusel huvitavate leidude tegemist. Mõte, et notariaalsed volikirjad muutuvad ka oma sisu poolest nii avalikeks dokumentideks, et põhimõtteliselt igaüks saaks nendega avalikus registris tutvuda, teeb murelikuks. Praktikas sisaldavad volikirjad väga tundlikke andmeid, sh kavandatava tehingu tegemise tingimusi, hinda kontonumbreid, jpm. Ning isegi kui registrist ei saaks igaüks kätte volikirjade tekste, vaid näeks üksnes, kes, millal ja kellele on volituse andnud, võib ka see info võimaldada põhjendamatut uudishimutsemist. Rääkimata soovimatu andmelekke riskist, kus registrist saadaks kätte info, mis ei ole mõeldud avalikkusega jagamiseks. Kaaludes ühelt poolt registri võimaldatavaid hüvesid (kusjuures registri andmetele ei antaks ikkagi õiguslikku tähendust) ja teiselt poolt sellega kaasnevaid riske dokumentide konfidentsiaalsusele, on Komisjoni hinnangul olulisem kaitsta konfidentsiaalsust. Nagu käesoleva arvamuse alguses öeldud – Komisjoni liikmete kogemuses ei ole tegemist väga suure praktilise probleemiga. Kui selline register ka luua, siis see ei tohiks ühelgi juhul olla avalik ning sellele võiks ligipääs olla üksnes notaritel. Volikirja kehtivuse kontroll peaks ikkagi käima notari kaudu (kes saaks olla ka muu kui vastava volikirja tõestanud notar), kellel peaks olema õigus saada selle eest ka mõistlikku tasu. 2. Saame VTK-st aru, et registrit rahastaks üksnes Notarite Koda oma liikmetelt laekuvate liikmemaksude arvelt. Juhul, kui selle protsessiga plaanitakse siiski edasi minna, loodame, et see põhimõte ei muutu. Arvestades Eesti Vabariigi praegust tungivat vajadust kulutusi kokku hoida, ei pea me mõistlikuks riigi vahendite kulutamist VTK- ga kavandatava registri loomise ja haldamise rahastamiseks. Selgitus 1. Volikirja sisu tehakse nähtavaks, kui volitaja selleks nõusoleku annab. Kui ei anna, siis sisu nähtavaks ei tehta. Volikiri oma olemuselt on suunatud kolmandatele isikutele , see ei ole salajane dokument. Analoogselt saab apostilli registrist alates selle loomisest teha päringuid Apostille unikaalse numbri järgi, seal on samuti enamasti nähtav kinnitatud dokument ning konfidentsiaalsusküsimusi ega andmelekkeid tõusetunud ei ole. Kui volikirjade register oleks kättesaadav ainult notaritele , siis kaob registri loomise algne idee, tõhustada avalikkuse võimalusi volikirjade olemasolu kontrollimiseks. 2. Kavandatav register luuakse Notarite Koja poolt oma liikmetelt kogutavatest vahenditest. 2. Riigi Infosüsteemi Amet Notarite Kojal tuleks arvestada ka menetlusajaga RIHAs uue andmekogu asutamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Kui registri loomise k s vajalik seadusemuudatuse kavand ning registri põhimääruse kavand on valminud, tuleks RIHAs algatada andmekogu asutamise kooskõlastamine, et enne nende kinnitamist oleks võimalik võtta arvesse RIHAs tehtavaid võimalikke märkusi. Selgitus Notarite Koda toetab sisulist koostööd RIHAga dokumentide ettevalmistamisel. 3. Eesti Pangaliit Pangaliit toetab notariaalselt tõestatud volikirja registri loomist . Register lihtsustab krediidiasutuste tööd volikirjade kontrolli teostamisel. Siinjuures märgime, et oleme valmis avaldama omapoolseid seisukohti ka koostatava registri põhimääruse projekti osas ning seda võimalikult varases etapis. Leiame, et põhjalikku läbimõtlemist vajavad näiteks andmekaitsega seonduvad aspektid. Eesmärgiga luua konkreetne ühtne praktika volikirja kontrolli osas oleks asjakohane juba enne registri loomist mõtete vahetus Notarite Kojaga, eelkõige varasemalt väljastatud volikirjade osas, mida ei kanta registrisse . Pangaliit toetab ka ideed välise veebi osas, sest sellisel juhul ei ole vajalik kolmandatel osapooltel täiendavaid arendusi luua. Selgitus Notarite Koda toetab ettepanekut kohtuda Pangaliiduga. 4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MKM toetab väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) põhieesmärki , milleks on lihtsustada ja tõhustada notaritel ning huvitatud isikutel notariaalsete volikirjade kontrollimist. MKM toetab igakülgselt lahendusi, millega vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust ning suurendatakse kasutajasõbralikkust ning efektiivsust . Oleme nõus, et tänane süsteem ei ole puudutatud osapooltele ei ressursi ega tõhususe aspektist mõistlik. Arvestades VTK üldistuse astet, ei ole võimalik anda hinnangut loodava lahenduse (andmekaitse)õiguslikele aspektidele (nt seoses huvitatud osapoolte õigusega kontrollida volikirja olemasolu ja kehtivust ning tutvuda volikirjaga). Täiendavalt pöörame tähelepanu, et loodud on uus keskne volituste haldamise süsteem. Tegemist on riigi infosüsteemi kindlustava organisatsioonilise, tehnilise ja õigusliku raamistikuga, mis koosneb kesksest volituste haldamise infosüsteemist, andmekogust ning keskse volituste haldamise süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest. Kõnesolev süsteem võimaldab juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul keskselt hallata tema antud ning temale antud volitusi riigi infosüsteemis. Süsteem koondab ligipääsuvolituste haldamise keskselt ettevõtja digiväravasse (ligipääsetav eesti.ee-st), muutes (hetkel eelkõige) ettevõtja esindajatele erinevate ametiasutuste iseteeninduskeskkondadesse juurdepääsu andmise mugavamaks. Arvestades, et vastavalt VTK- le on volikirjade registrit edaspidi võimalik liidestada teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega, samuti teiste riikide sarnaste registritega, et hõlbustada volikirjade piiriülest infovahetust, tuleks kaaluda, kas ei oleks täiendava lisandväärtuse saavutamiseks võimalik ja vajalik kahe andmekogu liidestamine . Selgitus Kuna iga volikirja sisu (volitus) on erinev, siis ei saa volikirja olemasolust automaatselt tuletada, et see annab esindajale õiguse esindada volitajat kõigi s erinevate ametiasutuste iseteeninduskeskkondades. See, et volikirjade registrisse sisestataks tulenevalt volituse sisust õigus esindada volitajat erinevates iseteeninduskeskkondades ning see info liiguks liidestuse kaudu edasi vastavasse iseteeninduskeskkonda ei ole kindlasti võimatu, aga eeldab ulatuslikke arendusi, millega kaasnevad kulud ja neid ei saa katta Notarite Koda.
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 ANALÜÜS Notariteenuse ajakohastamise võimal ikud lahendused 1. Sissejuhatus Analüüs on koostatud seletuskirja lisana , et anda ülevaade notari tasu de süsteemi ajakohastamise alternatiivides t ja selgitada eelnõus valitud lahenduseni jõudmist. Eestis on ladina notariaadi süsteem, mis tähendab, et notar tõestab sisuliselt tehinguid, kontrollib asjaolud, nõustab, selgitab õiguslikke lahendusi ning tõestab poolte kokkuleppe või ühepoolse avalduse sisuliselt. Seega on E esti inimestel võimalik juriidilisi tehinguid korraldada kiiresti ja vähese bürokraatiaga . Kohalikud n otar id teevad oma piirkondades ka väljasõite klientide koju, haiglasse või hooldekodusse, mis tagab teenuse ligipääsetavuse ka neile, kes ise notaribüroosse tulla ei saa . Nii saab enamik toiminguid tehtud sujuvalt ja selgelt, ilma et peaks otsima eraldi õigusabi või pöörduma hiljem kohtusse. Eriti oluline on see maapiirkondades, kus notar on sageli ainus õigusteenuse pakkuja. Notariteenuse osutamine seni harjunud viisil läheb aga järjest keerukamaks , sest piirkondades, kus kinnisvarahinnad on madalamad ja kliendid vajavad rohkem sotsiaalselt oluliste toimingute tegemist, on notaribüroo majanduslik toimetulek muutunud kriitiliseks. Ametist lahkuva väikelinna notari asemele ei ole uuel notaril mõistlik asuda, sest notaribüroo pidamisega ei ole võimalik kõrgkvalifitseeritud juristile kohast teenistust saavutada . Notarite kohalolu hoidmine maapiirkondades on vajalik regionaalpoliiti li ne otsustus . Sama vajalik on ka notari koduvisiitide säilitamine eakate või erivajadusega inimeste juurde . Nimetatu t tagab tugev ja jätkusuutlik notariaat, kelle edasine arengusuund ja võimekus sõltub praegustest otsustest. Analüüsis tutvustatakse nii olemasoleva olukorra säilitamise tagajärgi kui ka järgmisi notariteenuse ajakohastamise võimalusi : r ii kliku rahalise toe pakkumine , indekseerimine ; notari tasude kujunemine konkurentsis ; p iirkondliku töökorralduse muutmine ; d igitaalsetele lahendustele üleminek . Peale alternatiivsete lahenduste tugevust e ja riskide tutvustamist põhjendatakse ka eelnõus valitud lahenduste sobivust , kitsaskohti ning valdkonna edasis t perspektiiv i . 2. Kaalutud lahenduse d 2.1. Olemasoleva olukorra säilitamine Notari tasude viimane ulatuslikum muudatus tehti 2009. aastal. Muudatus ei hõlmanud tehinguväärtusest sõltuvaid tasusid, mis kehti vad muutmata kujul 1996. aastast. Aja jooksul toimunud inflatsioon ja elukalliduse kasv on viinud olukorrani, kus senised kehtivad tasud ei kata enam tegelikke kulusid . Notariaadis on kujunemas ja osaliselt juba kujunenud kahekiiruseline süsteem. Suurema käibega notarid – ehk need, kelle büroos tehakse sagedamini kõrgema väärtusega kinnisvaratehinguid – on võimelised investeerima bürookeskkonda, meeskonda ja tehnoloogiasse. Väiksema käibega notarite kasvupotentsiaal on seevastu madal. 2024. aasta andmed näitavad, et 31 notaril (38%) oli keskmine kuukäive üle 30 000 euro ning nende keskmine aastane käibekasv oli 2024. a astal , võrreldes 2023. a astaga 116 898 eurot. Kõigi ülejäänud notarite käive oli kuus alla 30 000 euro ja nende keskmine lisakäive aastas oli vaid 12 785 eurot. Käibekasvu erinevus oli üheksa kordne. Ka suurtehingute (tehinguväärtus üle 300 000 euro) osas oli koondumine selge: 15 suurema käibega notari t tegid 2024. aastal üle poole kõikidest suurtehingutest (4477/8006) ja teenisid 1,17 miljonit eurot lisakäivet, samas kui ülejäänud notarid said kokku lisakäivet 0,58 miljonit. Väiksema käibega 30 notarit tegelesid kokku vaid 341 suurtehinguga, mis moodustab alla 5% kogu turust. Suurema väärtusega tehingute koondumine jätkub ka 2025. aastal. Isegi kui n otariaadi kogukäive suurene b , ei jõua see maapiirkonna notarini, sest tehinguväärtus te baastase on seal madal . Ka Tallinna ja Tartu notarite käibekasv jaotub väga ebavõrdselt: 15 suurema käibega notari käive suureneb oluliselt rohkem, teistel aitab käibekasv tulla toime inflatsioonist tuleneva teenuste hinnatõusu ja töötajate palgasurvega . Madala ja keskmise käibega notaribüroo ei suuda investeerida teenuse kvaliteeti ja suurtehingud koonduvad üha enam niigi suurema käibega notaribüroodesse. Ilma tasusüsteemi muutmata see trend süveneb. Väikese käibega notarite jaoks tähendab see olukorda, kus teenuse osutamine katab vaevu kulud, kuid ei võimalda investeeringuid ega järelkasvu. Pikemas perspektiivis tähendab see notariteenuse kadumist väiksematest piirkondadest, teenuse kvaliteedi langust ning vajadust riiklikuks sekkumiseks. 2. 2 . Rii kliku rahalise toe pakkumine , indekseerimine 2.2.1. Katmata kulutuste hüvitamine notaritele Ühe võimalusena kaaluti, et kui notariaalse toimingu osutamise eest saadud tasu on liiga väike ja seda ei ole võimalik hüvitada ristsubsideerimise teel, võiks riik vajadusel hüvitada notaritele katmata kulud otsehüvitisena. See tagaks, et Notarite Koda ja notarid täidaksid seadusest tulenevaid avalikke kohustusi. Leiti, et vajalik on hoiduda riigi eelarvevahendite kasutamisest notarite kui vabakutseliste ametikandjate toetamiseks, kuna see ei läheks kokku vabakutselise ameti pidamise põhimõttega, mille kohaselt ametipidaja finantseerib enda tegevust ise enda tulemi arvelt. Lisaks leiti Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioonis, et riigi eelarve vahendite kasutamiseks peaksid esinema ülekaalukad põhjused, mida praeguses olukorras ei ole tuvastatud. K ui otsustada siiski riigi rahalise toe kasuks , mis aitaks h oida teenust maapiirkondades elujõulisena, tuleks välja töötada ka õigla ne toetuse andmise kord . Väljamaksete tegemise korralduslik pool hõlmaks kriteeriumidele vastavuse (nt tööpiirkonnast või käibe suurusest sõltuv toetus) ja aruandluse kontroll i . Praktikas maksab riik näiteks toetust kohtutäituritele välisriigist elatise vahendamise eest ja perioodilise elatise sissenõudmise tasu , mis nõutakse hiljem võlgnikult sisse. Lahendus eeldaks lisa regulatsiooni ja riigipoolset kontrolli väljamaksete üle ning tähendaks seega riigi kulude ja halduskoormuse suurene mis t . 2.2.2. Riigipalgaline notar Eesti taasiseseisvumise ajal tegutsesid riiklikud notarid, kes olid riigipalgalised ametnikud. 1993. aastal võeti vastu notariaadiseadus, mille eesmärk oli notariaadi reformimine ja riiklike notariaalkontorite likvideerimine. Reformi tingis vajadus soodustada kodanike ja juriidiliste isikute varaliste õiguse kaitset turumajanduse tingimustes. Ühtlasi ei suutnud riik tagada heal tasemel notariteenust, sest puudusid vajalikud ressursid - notaritele sobivad tööruumid, tehniline varustus ja kvalifitseeritud personal. Riiklikel notaritel puudus motivatsioon teenust arendada , kuna sõltumata töökogemusest ja kvaliteedist oli tagatud riigilt ametipalk , mis omakorda mõjutas teenuse kvaliteeti. Reformiga lõpetati ka riigi vastutus notari ametialase tegevusega tekitatud kahju eest – edaspidi vastutas iga notar tekitatud kahju eest isiklikult. Riikliku notariaadi taastamine tooks riigile kaasa suured püsi kulud, sealhulgas registrite pidami s e ja arendami s e kulu , tööruumide ren di- ja halduskulu , tööjõukulu ja riigi vastutuse . Iga notariaaltoimingu eest tuleks kehtestada riigilõivud . Arvestades, et riigilõivud kehtestatakse kulupõhi mõttele vastavalt , t uleks eraldi läbi mõelda sotsiaalselt tundlike toimingute toetamine . Samuti tuleks leida rahastus mitmete riiklike registrite pidamiseks. Erinevalt võimalikust riiklikust lahendusest ei saa praegu tegutsevad n otarid ja Notarite Koda riigieelarvest rahastust - ka mitte riiklike registrite arendamiseks ja ülalpidamiseks . Eestis tegutseb 8 6 notarit, kes oma vahenditega peavad üleval e-notari ja kaugtõestuse infosüsteeme ning haldavad ning arendavad riiklikke registreid nagu pärimis-, abieluvara-, apostill i regist e r ja peagi ka volikirjade regist er . Kui 2009. aastal kulus Notarite Kojal IT-le 130 000 eurot aastas, siis 2023. aastal oli see kulu juba 740 000 eurot, moodustades poole notariaadi kuludest. Samal ajal ei ole r iik enam kui 30 aasta jooksul kandnud notariteenusega seonduvalt kulusid, vaid on vastupidi aastate jooksul andnud järk-järgult mitmete riiklike registrite pidamise kohustuse üle Notarite Kojale. Arvestades, et r iigieelarve strateegias on seatud prioriteediks julgeolekuvaldkond , on riiklik notarite toetamine või uue riiklike notarite süsteemi ülesehitus pigem teoreetili sed ja lähiaastate ks sobimatu d lahendus ed . 2.2.3. Indekseerimine Erinevalt palkadest ja pensionidest, kus riik on indekseerimi st kasutanud (näiteks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimine ) , on r iiklikult reguleeritavate teenuste hindade kujundamisel jäetud riigile üldjuhul kaalutlusõigus. Hindade korrigeerimin e, näiteks meditsiiniteenus te , ühistranspor di , sotsiaalteenus te või ka riigilõivude puhul toimub vajaduspõhiselt , laiema arutelu tulemusena ja sotsia al set õiglus t ning sektori vajadusi arvestades . Notari tasud on püsinud muutumatuna 16 aastat, tehinguväärtusest sõltuvate tasude arvestus isegi 29 aastat. Kuigi praegune notari tasude ajakohastamine on riigil võtnud mitmeid aastaid, võib siiski järeldada, et notari tasude süsteemi ülesehitus tagab notariaadi pikaajalise toimivuse. Arvestades, et notari tasude ajakohastamise vajadus on pigem harv ja seda tule b teha koos tervikpildi analüüsimise ja vajalike kaasnevate muudatusteg a , ei ole tasude indekseerimine otstarbekas. Vastupidi, indekseerimise kasutamine praegu või b kaasa tuua olukorra, kus tasude tõus ei ole läbimõeldud ja optimaalne . Enne i ndekseerimis t tuleb leida teenuse hinnastamises tasakaal ja tagada seeläbi teenuse toimimine . 2.3. Notari tasude kujunemine konkurentsis koos piirhindade kehtestamisega Ühe võimalusena kaaluti p iirhindade kehtestami st ja hindade avami st turukonkurentsile. Ettepanek tuli Konkurentsiamet ilt tagasisidena n otariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioonile . Ettepaneku kohaselt saaksid notarid kehtestada piirhinda si d arvestava hinnakirja ja võimaluse ka piirhinnast madalamas tasus kokku leppida. Nii tekiks tarbijatel võimalus valida notarite vahel, kes pakuvad samu toiminguid erineva hinnaga. Pakutud lahendus lähtus eeldusest, et konkurents avaldab survet hindade alandamiseks. Konkurentsis kujunevatel, riikliku lt kehtestatud ülempii riga notari teenuse hindadel oleks mitmeid kitsaskohti : kannataks t ehingute kättesaadavus, ku na notaritel tekiks majanduslik stiimul eelistada kliente, kes maksa va d toimingu eest rohkem ; t asude avamine konkurentsile võib küll langetada teatud toimingute tasu, kuid ei lahenda seda, et mõnede toimingute eest ettenähtud tasu on liiga väike ega kata selle tegemisega kaasnevaid kulusid ; kaoks notari tasude läbipaistvus ja ühetaolisu s; v äiksemate piirkondade notarid ei pruugi konkurentsis püsida ja teenust ei suudeta neis piirkondades enam tagada ; piirhindade kehtestamisel tuleks arvestada ristsubsideerimise vajadusega, sest vastasel korral tuleks oluliselt tõsta kõik i pärimismenetlusega ja väljasõitudega seonduva i d tasu si d ; madalama sissetulekuga inimestele ei oleks enam kõik teenused kättesaadavad, mille kindlustab hetkel kehtiva süsteemi kohaselt notari tasude ristsubsideerimine ; ka kehtestatud piirhinnad vajavad aja möödudes ülevaatamist või indekseeritud lahendus e kasutamist . Kuigi üldjuhul tagab konkurents ajas toimiva hinnakujunduse, siis avalik-õigusliku ülesande täitmise puhul seda ei toetatud. Notari tegevus ja tasu suurus on seadusega reguleeritud just seetõttu, et tagada notarite erapooletus ja sõltumatus. P raegu toimiv notari tasude süsteem on välja töötatud terviksüsteemina, arvesta des ühiskonna vajadusi ja on praktikas seni hästi toiminud . 2.4. Piirkondliku töökorralduse muutmine 2.4.1. Tööpiirkondade konsolideerimine Võimal iku lahendusena kaaluti ka notarite tööpiirkondade konsolideerimist , mis tähendaks suuremate notaribüroode koondumist suurematesse keskustesse. Praegu on n otariaadimäärustikuga määratud kindlaks 15 tööpiirkonda , et tagada igas maakonnakeskuses teenuse osutamine . Notariaadimäärustiku kohaselt on suurim lubatud notarite ametikohtade arv 100. Kui 2015. aastal oli täidetud 96 notari ametikohta, siis 2025. aasta seisuga on täidetud 8 6 kohta – kümne aastaga on notarite arv vähenenud ligikaudu 10 %. Notari ametikoha vabanemisel hinnatakse piirkondlikku vajadust ja töökoormust ning selle põhjal otsustakse, kas konkursi väljakuulutamine on otstarbekas ja põhjendatud. Selline lähenemine võimaldab notariteenuse kättesaadavusel kujuneda vastavalt rahvastiku paiknemisele ja teenuse vajadusele – konsolideerimine toimub seega loomulikult, ilma täiendava sekkumiseta. Näiteks kui mõnes tööpiirkonnas väheneb elanikkonna arv, ei pruugi notari ametikoha täitmine olla vajalik. Samal ajal tagab praegune rahvastiku jaotus piisava töökoormuse ametis olevatele notaritele. Piirkondlikud notarid teevad oma piirkonnas ka väljasõite, et pakkuda vajadusel teenust näiteks kodus või hooldekodus. Väljasõi du eest on notarile ette nähtud tunnitasu nii notariaaltoimingu kui ka sõidule kuluva aja eest. Järgnevas tabelis on esitatud Eesti elanike demograafiline jaotus maakondade kaupa, notarite arv maakonnas ning arvestuslik jagunemine — mitut elanikku teenindab üks notar tööpiirkonnas. Tabel 1 . Notarite arv ja teeninduskoormus maakondade lõikes Maakond Elanike arv 2024 Notarite arv Elanike arvestuslik jagunemine notari kohta Harjumaa 649 071 43 15 095 Hiiumaa 9 778 1 9 778 Ida-Virumaa 128 568 7 18 367 Jõgevamaa 27 147 1 27 147 Järvamaa 29 231 2 14 616 Läänemaa 20 456 2 10 228 Lääne-Virumaa 57 786 4 14 447 Põlvamaa 23 803 2 11 902 Pärnumaa 87 234 6 14 539 Raplamaa 33 824 2 16 912 Saaremaa 34 330 2 17 165 Tartumaa 162 734 10 16 273 Valgamaa 27 123 1 27 123 Viljandimaa 44 893 3 14 964 Võrumaa 34 373 1 34 373 KOKKU 1 370 351 Tööpiirkondade konsolideerimine tooks kaasa teenuse kättesaadavuse halvenemise – vahemaad , mida notar peab läbima, muutuksid oluliselt pikemaks , samuti muutuks pikemaks aeg, mil notar on büroost ja seega teistest ametikohustuste täitmisest eemal. Tööpiirkondade arvu vähendamisel kaovad mitmetest väiksematest asulatest notaribürood ja seeläbi muutub füüsilisele notariteenusele ligipääs piiratumaks . Paljudel klientidel tuleb ette võtta senis est pikem sõit, et külastada notarit . Seega tuleb kliendil arvestada suurema aja- ja rahakuluga. Digilahendustest, mis vähendavad füüsilise notari teenuse va jadust, on juttu punktis 2.5. Vaatamata kaugtõestamisele ja kiirele digiarengule ei saa virtuaalne teenus täielikult asendada füüsilisi notaribüroosid. Tööpiirkondade konsolideerimise positiivne külg on tõenäoliselt tugevate teenuskeskuste tekkimi se soodustamine , kus t änu ühinemisele tekib ka haldus kulude osas mõningane kokkuhoid . Võimalik, et selle kokkuhoiu tulemusena suudetakse osalise lt leevendada ka praeguseid puudujääke büroo kaasaegsuse tagamisel või vajaliku abipersonali värbamise võimekuses. Samas vajab iga notar, kes vastutab isiklikult oma ametipidamise eest, oma töötajaskonda ja te da ennast ei saa üldjuhul asendada. Koondatud notaribürood vajavad suurt büroopinda, mille kulu ei pruugi kaduvate väiksemate büroode liitkulust olla oluliselt väikse m . Notari isikli k panus igasse toimingusse on sedavõrd suur, et teenus t ei saa lõpmatuseni optimeeri da ja selliselt ületada tõsiasja, et t oimingu omahind ei kata selle tegelikke kulu sid. Seega vajaks tööpiirkondade konsolideerimise lahendus notari tasude ajakohastam ist, isegi kui kaugtõestamise võimaluse kasut amine hoogustuks senisest kiiremas tempos . 2.4.2. B üroo avamine mõnes teises tööpiirkonnas V õimalus anda notaritele õigus avada büroo ka mõnes muus tööpiirkonnas lisaks sellele tööpiirkonnale, kuhu ta nimetatud on , pakuti välja kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (280 SE) . Eelnõust jäeti muudatus välja, kuna õiguskomisjon leidis, et notaribüroo avamine teises tööpiirkonnas halvendaks teenuse kättesaadavust väiksemates notarite tööpiirkondades (maakondades). Selgituseks, et n otaritel on oma tööpiirkonnas õigus avada harukontor ka praegu , kuid sellist võimalust on praktikas kasutatud üksikjuhtudel . Tartu suurim notaribüroo pidas mitmel aastal Elvas harukontorit, kuid on selle tänaseks lõpetanud peamiselt suure ajakulu tõttu, mida sellisel viisil teenuse osutamine kaasa toob. S ama piirkonna harukontor sobib hästi kinnitamistoimingute tegemiseks , kuid Eestis on notaril oluline tõestamistehinguid ettevalmistav nõustamise funktsioon Kui tavabüroos jaotub nõustamise, tõestamise ja kinnitamise funktsioon tasakaalustatult ja notarit saavad abistada bürootöötajad, siis harukontoris püsitöötajaid ei ole ning nii on notari ajakulu võrreldes harukontori käibega ebamõistlikult suur. Käesoleval ajal pakub vaid üks notar ibüroo oma teenuseid lisaks Tallinnale ka Saue linnas kuuel tunnil nädala s. Harukontori kulude kandmise ja notari aja kahe asukoha jaotamise potentsiaal on vähes tel büroodel. K okkuvõtvalt, k ui notarid avavad büroosid teistes piirkondades, siis halveneb põhibüroo klientidele kodukohas notariteenuse kättesaadavus. Arvestades, et notarid on paiguti pea ain us kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, võib pakutud muudatus veelgi halvendada neis piirkondades õigusabi kättesaadavust. Lisaks tooks süsteem, kus suurlinna notarid oleksid kohustatud avama filiaale mujal Eestis, kaasa ka filiaali avamisel olulisi lisakulusid (ruumid, personal, IT-lahendused, transport), mis võib panna notaribüroo majanduslikult raskemasse olukorda. Samuti ei saaks notar, kellel on suur töökoormus oma põhitööpiirkonnas, pakkuda samaaegselt teenust väiksemates linnades nii, et teenuse kvaliteet ja kättesaadavus oleks tagatud. Notari tasude ajakohastamine oleks ka selle lahenduse puhul vajalik. 2.4.3. Liikuvate notarite süsteem Alternatiivina on arutatud võimalust luua liikuvate notarite süsteem, kus notar sõidaks teatud päevadel väiksematesse keskustesse ja pakuks rändteenust. Eestis on ladina notariaadi süsteem, mis tähendab, et notar tõestab sisuliselt tehinguid, notar kontrollib asjaolud, nõustab, selgitab õiguslikke lahendusi ning tõestab poolte kokkuleppe või ühepoolse avalduse sisuliselt. Notar teeb ka kinnitamistoiminguid (nt ärakirju), kuid peamiselt on notari roll Eestis tõestamine. Tehingute ettevalmistamine on pikem protsess ja ootetööna sellist teenust ei saa. Notar loob ise lepingu, ta ei kinnita advokaatide poolt loodud dokumente. Notar kogub ise andmed, inimesed ei too neid notaribüroosse/notaribussi. Notar ei tööta üksi, vaid koos oma töötajatega. Kogemus näitab, et inimesed väikelinnades ootavad notarilt eelkõige nõustamist ja tehinguni jõudmise protsess on aeganõudev. L iikuva notari mudel ei sobi ladina notariaadi põhimõtetega, kus notar ei ole pelgalt kinnitaja, vaid õigustoimingu sisuline läbiviija . Sarnaselt p angabuss ile osutatav teenus ei ole realistlik, sest notaribürood ei toimi ilma tugistruktuurita. Ka ei ole Eestis vaba ressurssi notarite füüsiliseks liikumiseks piirkondade vahel, keegi peab samal ajal teenindama ka selle piirkonna kliente, kus notar põhiliselt asub , või pakkuma kaugtõestust . Seetõttu ei saa liikuvat notarit pidada elujõuliseks alternatiiviks kohaliku büroo puudumisele. 2. 5 . D igitaalsetele lahendustele üleminek Alternatiivse võimalusena on kaalutud notarite füüsilise kohaloleku säilitami st vaid suuremates keskustes, tagades väiksemates maakondades üksnes digitaalse notariteenuse kättesaadavuse e-notari ja kaugtõestuse kaudu. E-notar on elektrooniline keskkond, mis aitab notareid nende igapäevatöös ja võimaldab ligipääsu riiklikele registritele. E-notari juurde kuulub iseteenindusportaal, mille kaudu on alates 2020. aastast võimalik teha tehinguid kaugtõestamise teel. 2024. aasta seisuga tehti 54 013 korral tehing kaugtõestamise teel, mis moodustab ligikaudu 19% ametitoimingute koguarvust . Kõige enam kasutab kaugtõestamise võimalust vanusegrupp 18-30 aastat. Tabel 2 . Kaugtõestamise teel osalejate vanuseline jagunemine Vanusegrupp Kaug - või hübriid tõestus Notaribüroos kohapeal Kaugtõestuse osakaal 18–30 4 854 9 765 33% 31–50 19 031 46 549 29% 51–60 6 627 21 610 23% 61–70 4 475 18 005 19% Väljaspool vahemikku 2 927 20 767 12% Kokku 37 914 116 696 Kaugtõestamise teel on võimalik teha kõiki ametitoiminguid, välja arvatud abielu sõlmimine ja lahutamine , kuid Notarite Koja andmetel tehakse kaugtõestamise teel eelkõige kinnisvaraga seotud tehinguid. Olemasolev digilahendus sobib tehnoloogiliselt pädevale kliendile, kes väärtustab paindlikkust ja ajasäästu – näiteks pangatöötaja või kinnisvarainvestor ja -arendaja, kelle igapäevatöö on kaugtõestamise abil muutunud tõhusamaks ja paindlikumaks. Pärimistoiminguid, testamente ja füüsilise isiku volikirju tehakse valdavalt notaribüroos kohapeal, kuna need on sageli sotsiaalselt tundlikumad ja juriidiliselt keerumakad. Ka piiratud asjaõiguste seadmisi tehakse valdavalt kohapeal, sest tegemist on toiminguga, mille nüanssides t arusaamine on notarite hinnangul klientidele keerukam kui kinnisvara müügitehingud ning nad eelistavad neid toiminguid teha büroos. P r aegune kaugtõestuse e- teenus ei toeta keerukamate plaanide visuaalset esitlemist ega võimalda notaril esitada näiteks pärimisskeeme. Kaugtõestamise edukaks kasutamiseks on lisaks digipädevusele vaja ka kõigi osaliste head internetiühendust ja tehnilist varustust, mis ei ole aga kõigile Eesti elanikele veel kättesaadav. Eakamate inimeste põlvkond ei pruugi digilahendusi päriselt omaks võttagi ja neile peab säilima võimalus külastada füüsilist bürood ning liikumisvõimetuse või raske terviseseisundi korral tellida notar enda juurde. Arvestades, et notar peab veenduma inimese tegelikus tahtes ja tehingu olemuse mõistmises, on kaheldav ka kõrvaliste inimeste, näiteks sugulaste või sotsiaaltöötaja abi lubamine eakatega kaugtõestamise teel tehtavate toimingute juures. Praegu käib kohapealne notar väljasõitudel oma piirkonnas, Tallinna notar ei sõida teenust pakkuma 100 km kaugusele ning hooldekodud ja haiglad ei toeta klienti e-teenuse kasutamisel. Ka ei saa e-teenus asendada notarite koduvisii te eakate või erivajadustega inimeste juurde. Notarite füüsiline kättesaadavus on mitmete ühiskonnagruppide jaoks mitte ainult praktiline, vaid ka õiguslikult oluline. Õiguskantsler on rõhutanud, et notariteenuste kättesaadavus ka puuetega inimestele on oluline põhiõiguste tagamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 10 sätestab igaühe õiguse inimväärikuse austamisele, PS § 12 sätestab igaühe õiguse võrdsele kohtlemisele ning PS § 28 lg 4 järgi on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Nende normide koostoimest tuleneb PS § 13, PS § 14 ja PS § 19 kaudu avalikule võimule kohustus astuda samme, et tagada puuetega inimestele võimalus kasutada põhiõigusi ja - vabadusi, sealhulgas õigust pöörduda notari poole. Sellest tulenevalt on ka notaribürood rakendanud vajalik ke meetme i d üle Eesti , et notaribüroo d oleks id kõigile ligipääsetav ad ning iga klient saaks vajaliku teenuse sujuvalt kätte. K uigi k augtõestamine on olnud võimalik juba viis aastat ja selle kasutus on ajas kasvanud, tehakse sellest hoolimata rohkem kui 2/3 toimingutest endiselt füüsiliselt notaribüroos kohapeal. Praeguse tehnoloogilise tasemega e-teenus ei arvesta kõikide klientide vajaduste ega notariaaltoimingute eripäradega ning nii eelistavad kliendid pärimisteemade, volikirjade ja ühise vara jagamise puhul notariga silmast silma kohtumist. Kõigi teenuse eripärast tingutud vajaduste katmiseks tuleks e-notari iseteenindusportaali edasi arendada. Kaugtõestamise laialdasem kasutuselevõtt eeldab klientide vajaduste kaardistamist ja kasutajasõbraliku tehnoloogilise lahenduse loomist. Kehtiv notarite tasude süsteem ei võimalda täna selliseid investeeringuid. Seejuures peab kindlasti säilima ka võimalus külastada soovi korral notaribürood ja kutsuda notar enda juurde. 3. Notari tasude ajakohastamine ja teis ed eelnõu valiku d Eelnõu eesmärk on olemasoleva piirkondlike notarite võrgustiku säilitamine ja notariaadi jätkusuutlikkuse tagamine. Selleks on vältimatult vajalik ajakohastada notari tasud. Notari tasusüsteemi ajakohastamisega kaasnevad peamised muudatused: Kindla tasumääraga toimingute tasu suureneb keskmiselt 74%. Notari tasu seaduse §-s 31 on 60 erinevat kindla tasumääraga notariaaltoimingut, neist 37 (üle 60%) on kehtinud sama tasuga 2009. aastast. Vähendatakse tehinguväärtuste ja täistasude tabeli väärtuste vahemikke ning ühtlustatakse tasude osakaalu tehinguväärtusest ja muudetakse tasu suurust. Muudatus vähendab alla notariaalse toimingu omahinna tehtavate kinnisvaratehingute arvu ja mõjutab positiivselt eelkõige väiksemaid piirkondi. Tabel kehtib 1996. aastast. Äriühingutega seotud toimingute tasude muutmisel on lähtutud põhimõttest, et äriühingute toimingute tasu ületaks notariaaltoimingu omahinda määral, mis võimaldaks edaspidi ka sotsiaalselt oluliste toimingute ristsubsideerimist. Kehtivas õiguses on kogu ristsubsideerimise kohustus jäänud kinnisvaratehingute tegijate kanda, sh subsideerivad kinnisvara ostjad ja müüjad ka äriühingute toiminguid. Sotsiaalselt tundlike ning ühepoolsete ja väiksema tehinguväärtustega ametitoimingute osutamine toimub ka eelnõu järgi jätkuvalt valdavalt kallimate tehingute, sh kinnisvaraga seotud tehingutest saadava tulu arvelt. Seega on endiselt paljudel juhtudel tehingu omahind oluliselt suurem kui selle eest ette nähtud tasu. Juhul kui pärast notari tasu seaduse muutmist ei suuda inimene sotsiaalselt olulise teenuse eest tasuda oma majandusliku seisukorra tõttu, siis jää b i nimesel endiselt võimalus taotleda kohtult notari tasust osalist või täielikku vabastust . E elnõuga täiendatakse notari tasust vabastamise aluseid . Vabastamise kulud katab Notarite Koda. Samuti kehtestatakse eelnõuga notari ametiaja vanuseline ülempiir (70 aastat), et tagada notarite ühetaoline kohtlemine ja Notarite Koda saab paremini kavandada notarite järelkasv u . Lisaks on e elnõu koostamisel lähtutud eesmärgist vähendada bürokraatiat, kuid samal ajal tagada õiguskindlus ja vältida võimalike õigusvaidluste kasvu. Selleks kaotatakse k augtõestamise tasu – digitaalseid notariteenuseid saab kasutada tasuta, mis muudab notariteenuse kättesaadavamaks ning toetab e-teenuse suuremat kasutamist . Samuti luuakse v olikirjade regist er , et lihtsustada volikirjade kontrollimist. Kuna notarite sissetuleku tase on väga ebaühtlane . J uba praegu laekub suurem osa liikmetasudest suurema käibega notaritelt . Praegu on kõigile Notarite Koja liikmetele kehtestatud ühetaoline liikmetasu protsent . Eelnõuga täpsustatakse Notarite Koja volitusi liikmemaksu kehtestamisel ja selle notari toetamiseks, kes oma tööpiirkonnas saab ebapiisavat tulu, ent kelle tööpiirkonna elanike teenindamiseks on notari ametikoha olemasolu vajalik. Mõlemad muudatused soodustavad õiglasemat toetussüsteemi, mille abil toetada väiksemate piirkondade notarite motivatsiooni säilimist. Eelnõu muudatused kogumina võimaldavad jätkata seni hästi toiminud harjumuspärase notariaadi ga suuri ühiskondlikke muudatusi tegemata. Kuna üks notari tasusüsteemi osa on tehinguväärtuste alusel arvestatav tasu, on praegune tasu süsteem ka ajas oluliselt vastupidavam kui lihtsalt kehtestatud hinnakiri, mis iseseisvalt jääks paratamatult ajale kiiremini jalgu. Siiski on iga riiklikult kehtestatud tasusüsteemi miinuseks see, et tasud e ajakohastamine on riigi kohustus. 4. Kokkuvõte Järgnevas tabelis on erinevate lahenduste ülevaatlikuks võrdlus eks iga alternatiivi puhul välja toodud mõju piirkondliku ko ntaktteenuse kättesaadavusele , hinnatõusule ja riigile kaasnevale kulule ning näidatud registrite pidamise ja digiarengu ks vajalike kulutuste kandja . Tabel 3 . Olemasoleva olukorra säilitamise ja ajakohastamise võimalike lahendust e prognoositavate mõjud e koond Piirkondliku kontaktteenuse kättesaadavus (säilib/ halveneb/ kaob) Hinnatõus kliendile (puudub/ mõõdukas / suur) Kulu riigile (puudub/ mõõdukas/ suur) Registri te pidamine ja d igiarengu tagamine (riiklik/ Notarite Koda , vaja lik riigi rahali ne tug i /Notarite Ko da ) Olemasoleva olukorra säilitamine Halveneb Puudub Puudub Notarite Koda , vajalik riigi rahaline tugi Katmata kulutuste notaritele hüvitamine Säilib Puudub Mõõdukas Notarite Koda , vajalik riigi rahaline tugi Riigipalgaline notar Säilib Mõõdukas Suur Riiklik Indekseerimine Säilib Suur Puudub Notarite Koda T asude konkurentsis kujunemine koos piirhindadega Halveneb Mõõdukas Puudub Notarite Koda , vajalik riigi rahaline tugi K onsolideerimin e Halveneb Mõõdukas Puudub Notarite Koda , vajalik riigi rahaline tugi Büroo avamine teises tööpiirkonnas Halveneb Mõõdukas Puudub Notarite Koda , vajalik riigi rahaline tugi Liikuvate notarite süsteem Halveneb Mõõdukas Puudub Notarite Koda , vajalik riigi rahaline tugi Digitaalsetele lahendustele üleminek Kaob Mõõdukas Puudub Notarite Koda , vajalik riigi rahaline tugi Notari tasude ajakohastamine jt eelnõu valikud Säilib Suur Puudub Notarite Koda Kokkuvõtvalt saab öelda, et piirkondlikku teenuse kättesaadavust tulevikus saab tagada üksnes siis, kui notarite katmata kulutus tele kate leida. Selleks kas võet akse notar riigi palgale, indekseeritakse notari tasud ( ajakohastamine ja iga-aastane hinnatõus) või ajakohast atakse notari tasud ja säilitatakse praegune süsteem. Ülejäänud lahenduste korral piirkondlik teenus kas kaob või halveneb. Kui jätta kõrvale lahendused, kus riik panusta b valdkonda rahaliselt ja soov on piirkondlikku teenust säilitada, on notari tasude tõus parata matu. Selleks, et tagada registrite pidamine ja digiareng ilma täiendava riigi rahalise toeta, on samuti vaja kaasajastada notari tasud. Näiteks vajab e - notari teenus edasiarendamist. K augtõestus ei paku notarile ja tehinguosalistele võimalust teha digitaalse id märkmeid ( nt kinnistu plaanides ) või notaril selgitada testaatorile visuaalselt pärimisringe. Praegusest veebikoosoleku korraldamise keskkonnale sarnaneva s t notariaalakti allkirjastamise funktsionaalsust pakkuva s t e-teenus es t tuleb edasi liikuda nii kliendi mugavuse kui ka suurema õigusselguse suunas . Kui kliendil e on e-teenuse kasutamine mugav ja ta saab ühtlasi notariaaltoimingust ja s elle õiguslikest tagajärgedest aru samaväärselt notari otsekontaktiga , loob see tõenäoliselt eelduse, et teenus liigub jõudsa ma lt ka veebi. Samas ei tohi unustada, et notar on kohustatud välja selgitama tehinguosaliste tegeliku tahte ja hindama nende teo- ja otsustusvõimet. Kui kaugtõestamise käigus tekivad notaril kahtlused, peab tal olema võimalus kutsuda tehinguosaline büroosse vahetuks kohtumiseks. Seega ei tähenda teenuse kättesaadavus üksnes digitaalset võimalust, vaid ka füüsilist kohalolu – võimalust suhelda notariga vahetult, olla ära kuulatud ning saada erapooletut nõu. Notarit ei asenda täielikult tehniline lahendus ega kaugteenus , eriti vanemaealiste ja haavatavate inimeste puhul. Notarite füüsiline kohalolu väiksemates maapiirkondades pakub elanikele turvatunnet ja sidusust riigiga . Notaribürood on maapiirkondades ka olulised tööandjad, pakkudes maapiirkondades tööd rohkem kui sajale spetsialistile. Just väiksemates kogukondades on isiklik kontakt ja usaldus notariga sageli asendamatu. Notari tasude süsteem on püsinud suures osas muutumatuna alates 2009. aastast. Seega on notari tasud püsinud stabiilsena 1 6 aasta jooksul. Peale tasud e ajakohastamist tasakaalust ub olemasolev süsteem taas ja saab kesta. Eelnõus kavandatud notari tasude ajakohastamine ei ole ajutine meede, vaid vajalik ja süsteemne muudatus, mis loob eeldused tugeva notariaadi kestmiseks ja edasiseks arenguks – sealhulgas digilahenduste arendamiseks ning notarite järelkasvu kindlustamiseks.