Kiri

Riigikantselei Meie 15.12.2025 nr 21-1/25/10006-1 [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meetme taotlus Edastame Teile Justiits- ja Digiministeerium taotluse avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meetme kasutamiseks. Justiits- ja Digiministeerium poolt esitatava projekti nimi on „Riikliku andmete monetiseerimise raamistiku loomine ja katsetamine“ ning taotletav summa on 730 160 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler Lisa: 1. Projekti ideekavand Kaarel Sepp [email protected] 5384 6976 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Innovatsiooniprojekti ideekavand1 AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebilehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale. Innovatsiooniprojekti nimi Riikliku andmete monetiseerimise raamistiku loomine ja katsetamine Innovatsiooniprojekti ☐ Riigi kriisikindluse suurendamine fookusvaldkond ☒ Majanduse kasvule kaasa aitamine ☐ Riigi tõhus juhtimine Innovatsiooniprojekti Justiits- ja Digiministeerium esitajad (tulevased RK partnerid) (asutus/asutused)2 Projektijuht või ideekavandi Kaarel Sepp esitaja kontaktisik Justiits- ja Digiministeerium (nimi, asutus, e–posti [email protected] aadress ja telefon) +372 5384 6976 Innovatsiooniprojekti kestus 24 kuud (kuudes) Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerluslepingu sõlmimisest. Innovatsiooniprojekti Kogumaksumus: 730 160 eurot (sisaldab käibemaksu) kogumaksumus (sh käibemaks, kui on Partner 1 (selgumisel): 323 280 eurot (sisaldab käibemaksu) abikõlblik) Partner 2 (JDM): 406 880 eurot (sisaldab käibemaksu) Käibemaks ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Vastav info täita iga partneri kohta (kopeeri ridu ning kirjuta partneri nimi juurde) 1 Juhul kui ideekavand on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, siis lisage vastav alus ideekavandi päisesse. 2 Partner EL struktuurivahendite mõttes, kes viib ise läbi innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud hanked, sõlmib lepingud ning vastutab aruandluse eest.  1. Probleemikirjeldus (max 2 lk) Kirjeldage lahendamist vajavat probleemi, selle olulisust ning keda see probleem puudutab.  Selgitage, miks on probleem aktuaalne.  Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu). Kirjeldage probleemi tausta. Mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel? Tooge välja relevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel. Riigil on mitmeid strateegilisi andmekogusid ja infosüsteemi-platvorme (nt rahvastikuregister, äriregister, liiklusregister, ruumiandmete süsteemid), mille peamine eesmärk on toetada avalike ülesannete täitmist. Nendes andmekogudes hoitakse märkimisväärses mahus kvaliteetseid andmeid, mille kasutusväärtus ulatub oluliselt kaugemale olemasolevatest teenustest. Täna realiseerub sellest väärtusest vaid väike osa. Andmeid kasutatakse valdavalt esmaste avalike teenuste pakkumiseks, kuid nende potentsiaal mugavusteenuste, ennetavate teenuste, erasektoriga koostöös arendatud innovatsiooniteenuste loomiseks või ka analüütilise otsustustoe pakkumiseks jääb suures osas kasutamata. Näiteks oleks olemasolevate andmete põhjal võimalik arendada:  mugavusteenuseid, mis vähendavad kodanike halduskoormust (nt automaatne toetuste eelkontroll, teekonna- ja liiklusvoogude optimeerimine, ajakohased riskiteavitused jmt);  lisaväärtusteenuseid, mis toetavad ettevõtteid, teadusasutusi või kohalikke omavalitsusi (nt liikuvusanalüüsid, tarbijakäitumise mustrid, piirkondlikud energiatarbe prognoosid, anonüümitud teenusekasutuse trendid, tehisaru baasteenused, tehisaru hindamisandmestikud ja - raamistikud jmt). Niisuguseid teenuseid oleks võimalik pakkuda mitmel viisil, sh: 1. riigi andmete vormindamine ja pakkumine tasu eest lisaväärtusteenuste osutamiseks vajalikul spetsiifilisel kujul (data-as-a-service mudel); 2. infosüsteemi platvormi kasutusse andmine erasektorile, et viimane saaks sellele luua uusi mugavus- või lisaväärtusteenuseid (platform-as-a-service mudel); 3. avaliku sektori enda lisaväärtusteenuste pakkumine tasu eest, sh. analüütiliste ülevaadete ja API-põhiste teenuste disain ja osutamine (insight-as-a-service mudel). Rahvusvahelised näited kinnitavad, et sellisel lähenemisel on märkimisväärne potentsiaal. Näiteks Hamburgi sadam saavutas andmepõhise optimeerimisega üle 25% tööseisakute vähenemise. Samuti on Eestis olemas üksikuid näiteid, kus riigiasutused pakuvad suure kasutajahuviga tasulisi lisaväärtusteenuseid - näiteks rahvusarhiivi arhivaalide reprodutseerimisteenused3. Samas ei ole sellised praktikad Eestis laialt levinud, süsteemselt läbi mõeldud või osutatud koostöös erasektoriga. Arvestades meie tugevat digitaristut on Eestil olemas kõik eeldused andmetest lisandväärtuse loomeks. Samas on vaja luua uusi andmete korduskasutuse mudeleid, sh tasulisi teenuseid seal, kus avaliku teabe seadus või sektoriõigus seda võimaldab, aga täna pole võimalusi kasutatud. Täna puudub Eestis:  ühtne lähenemine, kuidas riigi andmeid, platvorme ja teenuseid oleks lubatud ning mõistlik väärindada;  mudelid, mille alusel otsustada, millal ja millise teenuse eest on põhjendatud tasu küsimine ja millistel juhtudel;  arusaam, millised andmekogud sobivad avalikuks, kontrollitud või tasuliseks kasutuseks ning millised mitte;  protsessid ja riskiraamistik, mis võimaldaks kasutada riigi andmeid nii, et säiliks usaldus, privaatsus ja inimkeskne lähenemine;  selge raamistik ja tingimused, mis võimaldaks kasutada autoriõigusega kaitstud andmeid teaduse ja innovatsiooni eesmärgil. 3 https://www.ra.ee/kulastajale/tasulised-teenused/konsultatsioonid-ja-konserveerimine/ Selle tulemusel jäävad kasutamata võimalused:  vähendada riigi IT-halduskulusid, andes platvorme kontrollitud kujul erasektori kasutusse (nt API-taristu, analüüsiteenused);  suurendada riigi tulusid, pakkudes turule tasulisi, kõrge lisandväärtusega andme- ja analüütikateenuseid;  parandada avalikke teenuseid, kasutades andmeid ennetavamalt ja kasutajakesksemalt;  toetada innovatsiooni ja teadusuuringuid, võimaldades turvalist ligipääsu seni alakasutatud andmetele. Kokkuvõttes ei kasuta Eesti täna ära andmete kui vara täit potentsiaali: andmed on küll olemas, kuid väärtust jääb täiel määral realiseerimata. Eesmärk on piloteerida kasutusjuhtu, mille ROI on vähemalt 15%. 2. Projekti eesmärk Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata.  Kirjeldage, kuidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta. Projekti eesmärgiks on luua ning katsetada riigi valduses olevate andmete monetiseerimiseks ühtne ja rakendatav raamistik, mis kirjeldab, millistel juhtudel, millise protsessi, hinnastamismudeli ja milliseid riskide maandamise meetmeid kasutades saab riik pakkuda lisaväärtusteenuseid ning võimaldada andmete väärindamist. Raamistik katsetatakse konkreetse valdkonna näitel, analüüsides reaalseid kasutusjuhtumeid ning hinnates nende majanduslikku, sotsiaalset ja organisatsioonilist mõju. Piloodi tulemuste põhjal raamistikku täiendatakse ja kohandatakse, et tagada selle laiem rakendatavus ka teistele valdkondadele. Projekt loetakse edukaks juhul kui:  raamistik on kasutatav, kooskõlas Eesti õigusruumiga;  piloot on tõenduspõhiselt tõestanud vähemalt ühe konkreetse monetiseerimismudeli teostatavust, sh vähemalt hinnastamist, nõudlust, potentsiaalset tulumudelit, laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju ning riskide maandamise võimalikkust ja meetmete kohasust;  sidusrühmad (avalik sektor, erasektor, järelevalveasutused) kinnitavad, et raamistik on arusaadav, rakendatav ja riskid on juhitud. Projekti järgselt on eesmärk luua mehhanism, mille abil on võimalik andmete monetiseerimise raamistikku üle kogu avaliku sektori mõõdetult (nt halduskulude vähenemine, otsesed tulud, investeeringute tasuvus, teenuste efektiivsus jne) ja kontrollitult rakendama hakata. 3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk) Kirjeldage võimalikke lahendusi ning tegevusi, millega projekti eesmärk saavutatakse.  Kirjeldage võimalikke lahendussuundi, põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda).  Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi, mida antud katseprojekti raames plaanitakse teha.  Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse. Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate. Projekt on jaotatud kolme suuremasse etappi, millest igaüks lõpeb vahearuteluga Riigikantseleiga. Projekti jaoks vajalike hangete strateegia töötatakse välja koostöös Riigikantseleiga, eelistades innovatsiooni toetavaid hankeid ning hoides administratiivseid tegevusi minimaalsena.  Iga etapi lõpus: 1. esitletakse tulemused; 2. tehakse kokkuvõte õppetundidest; 3. lepitakse kokku järgmise etapi tegevused või täpsustused. See tagab paindliku ja tõenduspõhise lähenemise, mis võimaldab vajaduse korral korrigeerida eesmärke ja metoodikat. Esimene etapp: Teadus- ja arendustegevus. Andmete monetiseerimise raamistiku ning selle realiseerimiseks vajalike tehnoloogiliste arenduste defineerimine. Projekti esimeses etapis koostatakse terviklik andmete monetiseerimise raamistik, milles on kaetud vähemalt andmete väärindamise õiguslikud, ärilised, organisatsioonilised ja tehnoloogilised vaated. Töö sisendiks on nii Eesti kehtiv regulatiivne keskkond, rahvusvahelised parimad praktikad (nt Dubai Pulse) kui ka kaasatud asutuste (sh vähemalt STAT, EKI, RaRa) praktilised kogemused ja kasutajarühmade vajadused. Peamised uurimisküsimused, millele raamistik vastab, on järgmised: (1) Kuidas ja mis tingimustel saab riik andmeid monetiseerida? Kuidas tagada, et andmete kasutamine tooks kasu nii riigile kui ühiskonnale? (2) Millised takistused esinevad täna andmete monetiseerimisel (sh õiguslikud, organisatoorsed, tehnoloogilised jne)? Kas õiguslike takistuste ületamiseks on otstarbekas muuta õiguruumi? (3) Millised era- ja avaliku sektori äri- ja koostöömudelid on riigi käes olevate andmete monetiseerimiseks kõige kohasemad? (4) Millised tehnoloogilised arendused on vajalikud riigi käes olevate andmete monetiseerimiseks? Kas ja kuidas on võimalik kasutada praegust riigi tehnoloogilist baastaristut? (5) Millised riigi käes olevad andmed ja nende kasutusjuhud on suurima monetiseerimise potentsiaaliga? Milline on asutuste motivatsioon enda käes olevate andmete monetiseerimiseks, millistel asutustel on andmete monetiseerimise vastu suurim huvi? Lisaks algsele andmete monetiseerimise raamistikule töötatakse esimeses etapis välja nimekiri võimalikest pilootprojektidest (minimaalselt 2-3 tk), hinnatakse nende eeldatavat mõju ja teostatatavust ning sõnastatakse teises etapis käsitletavad hüpoteesid. Teine etapp: Pilootprojekt. Andmete monetiseerimise raamistiku tehnoloogiline juurutamine valitud valdkonna konkreetse kasutusjuhu näitel. Projekti teises etapis viiakse läbi sobivaim pilootprojekt, mis valitakse välja esimeses etapis välja töötatud alternatiivide seast. Pilootprojekti esialgsed4 eesmärgid on:  testida raamistikku reaalses keskkonnas;  hinnata saadud majanduslikku mõju;  tuvastada tehnilisi ja õiguslikke kitsaskohti,  mõõta kasutajate ja partnerite valmisolekut. Sobivaima pilootprojekti leidmiseks, selle võimaliku majandusliku mõju ning tehnoloogilise realiseeritavuse hindamiseks kaasatakse võimalikud partnerasutused projekti tegevustesse alates ettevalmistavast faasist. Ideekavandi esitamise hetkeks on võimalikke pilootprojekte arutatud ning põhimõtteline nõusolek projektis osalemiseks saadud Eesti Keele Instituudilt, Statistikaametilt ning Eesti Rahvusraamatukogult. Võimalikud pilootprojektid on näiteks: (1) Keeleandmete monetiseerimine koostöös Eesti Keele Instituudiga (EKI). Andmete monetiseerimise raamistikku vaadeldakse EKI arendatava keeleandmete teadustaristu näitel ehk võimalik on katsetada varianti, kus erasektori ettevõte kasutab riiklikku taristut ning riigi poolt kogutud andmeid teenuse pakkumiseks. Võimalik ärimudel on näiteks tasuline API- põhine juurdepääs teabe-andmete müügiks läbi erasektori teenuste. 4 Täpsemad eesmärgid ja hüpoteesid seatakse projekti esimese etapi käigus  (2) Andmete monetiseerimine turvalise PET andmetöötluskeskkonna kaudu koostöös Statistikaametiga. Võimalik ärimudel on näiteks erasektori teenuste pakkumine andmetöötluskeskkonnas või selle abil, toetades erasektori teenuste arendamist uute andmeallikate ja kvaliteetsemate andmetega. Turvaline PET andmetöötluskeskkond on tarkvaraline lahendus, mida töötatakse välja innovatsioonifondi eelmise vooru tulemusena: Innofondi projekt – turvaline andmete ristkasutus | Statistikaamet. (3) Kultuuriandmete monetiseerimine koostöös Rahvusraamatukoguga (RaRa). Võimalik ärimudel on näiteks turuvajadustele vastavate tasuliste andmetoodete moodustamine lisaks olemasolevatele vabalt kättesaadavatele andmetele. Lisaks on Eestis palju olemasolevaid valdkondi ja platvorme, mille kaudu on võimalik raamistikku katsetada – näiteks terviseandmete monetiseerimine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskuse (TEHIK) andmete põhjal, põllumajandusandmete monetiseerimine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmete põhjal, liikuvusandmete monetiseerimine Transpordiameti (TRAM) andmete põhjal jne. Kolmas etapp: Raamistiku täiendamine. Kogutud teadmiste üldistamine ning laiendamine teistele riigi suurematele platvormidele. Projekti kolmandas etapis täiustatakse esimeses etapis välja töötatud raamistikku tuginedes pilootprojekti käigus saadud kogemustele. Hinnatakse, millistes sektorites on võimalik raamistikku efektiivselt rakendada ning tehakse ettepanekud andmete riigiüleseks monetiseerimiseks, sh teostatakse tuvastatud uute andmete väärindamist võimaldavate tehnoloogiliste lahenduste äri- ja tehnoloogilised analüüsid. Koostatakse rakenduskava valitud kahele uuele valdkonnale metoodikast lähtuvalt. Peamised uurimisküsimused, millele kolmanda etapi käigus vastused leitakse, on järgmised: (1) Kuidas välja töötatud raamistikku üleriigiliselt mõõdetult ja kontrollitult rakendada? (2) Millistes valdkondades on suurim valmisolek välja töötatud raamistikku rakendada? Millised täiendavad eeldused (õiguslikud, organisatsioonilised, tehnoloogilised jne) on vaja selle jaoks riigi poolt luua? (3) Milline on minimaalne piisav andmete monetiseerimise ökosüsteemi korraldusmehhanism? Milline on täpne avaliku sektori asutuste ja erasektori ettevõtete roll monetiseerimise kasutusjuhtudel? Milline roll jääb andmeomanikule, teenuseosutajale ja järelevalvele? (4) Kas ja millises mahus on vaja andmete monetiseerimisel rakendada järelevalvet, milline asutus võiks seda järelevalvet kõige efektiivsemalt teostada? Vajadusel koostatakse kolmandas etapis ka õigusruumi muutmiseks vajalikud õigusaktide väljatöötamiskavatsused, kaasates selleks väliseid eksperte. 4. Projekti uuenduslikkus Tuua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms?  Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis.  Mis on projektis sellist, mis vajab katsetamist? Projekt on uuenduslik nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis, kuna loob esmakordselt keskse, tõenduspõhise ja rakendatava mudeli selle kohta, kuidas riik saab andmeid väärindada, teenuseid hinnastada ja luua lisaväärtust ühiskonnale, säilitades samal ajal õigusruumiga kooskõla, läbipaistvuse ja avaliku usalduse. Eestis ei ole täna ühtegi raamistikku ega toimivat mudelit, mis kirjeldaks, kuidas riik võiks turvaliselt ja seaduslikult monetiseerida oma andmeid, hinnata majanduslikku mõju, kasutada dünaamilisi hinnastamismudeleid või testida koostöömudeleid erasektoriga. Rahvusvaheliselt on sarnaseid praktikaid küll eraldiseisvalt olemas, kuid ühtset ja avaliku sektori üleselt rakendatavat mudelit ei eksisteeri. Kuna eesmärk on, et projekti lõpuks oleks Eestis olemas ühtne riigiülene arusaam ja lähenemine andmete monetiseerimisele, siis sellest tulenevalt kombineerib projekt endas uuendusi nii toimemudelite, protsesside kui ka tehnoloogiate osas, mille ühismõju tulebki katsetamise kaudu tõendada. Toimemudelite osas seisneb uuenduslikkus eelkõige andmete väärindamise jaoks vajalike mudelite välja töötamisel (sh nt andmete väärindamise haldusmudel, osapoolte rollimudel, avaliku- ja erasektori koostöömudelid ning vastutavate ja volitatud töötlejate motivatsioonimudel jne). Eelneva toetamiseks peavad olema loodud vajalikud õiguslikud alused, protsessid ja tehnoloogiad (sh olemasolevate tehnoloogiliste lahenduste kohandamine, et võimaldada olemasolevate andmete monetiseerimist ja väärindamist, tehisintellekti (sh masinõppe) lahenduste rakendamist jne). 5. Projekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist, ning kavanda maandamismeetmed. Hangete läbi viimine Hangete läbi viimine viibib või turul puuduvad võimalikud projektipartnerid. Maandamine: üheskoos Riigikantseleiga valitakse välja innovatsiooni toetav hankeformaat. Kampaania võimalike huvilisteni jõudmiseks ja teemavaldkonna tutvustamine avalikkuses. Õigusruum Töö käigus selgub, et idee ei ole kehtivas õigusruumis realiseeritav. Maandamine: Projekti esimesse etappi on planeeritud õiguslike küsimuste analüüs. Piloodi valikul arvestatakse tänaste õigusruumi piirangutega, projekti kolmandas etapis koostatakse vajaduse selgumisel õigusruumi muutmise väljatöötamiskavatsused. Majandusliku huvi puudumine Töö käigus selgub, et eraettevõtetel puudub leitud ärimudelite kasutamise vastu huvi. Täna on valdkonnas tegutsemas vaid üksikud ettevõtted, kes tegelevad andmete monetiseerimisega. Maandamine: Projekti esimesse etappi on planeeritud majanduslike küsimuste analüüs. Variandina saab mudelisse lisada muid lähenemisi nagu freemium-lähenemine või varane ligipääs testandmetele. Poliitilise huvi puudumine Töö käigus selgub, et ideel puudub poliitiline huvi või on aktiivne vastuseis. Maandamine: Projekti ideekavand kooskõlastatakse ministeeriumi tippjuhtkonnaga. Projekti tulemusi esitletakse regulaarselt strateegilisel tasandil, sh. vaheetapitulemusi teistele haldusaladele ja asutustele. Ajakava muutumine Hankija on alahinnanud töö teostamiseks kuluvat aega. Maandamine: Konsultatsioonid võimalike pakkujatega. Rakendatakse etappide kaupa liikuvat ajakava ja iteratiivset lähenemist (iga etapiga kaasneb kontrollpunkt). Andmekaitselised piirangud Töö käigus selgub, et teatud valdkondade (nt tervishoid, haridus vm) andmeid ei ole võimalik andmekaitseliste piirangute tõttu monetiseerida või see osutub ebaproportsionaalselt keeruliseks. Maandamine: Töö käigus kaasatakse raamistiku loomisesse andmekaitse valdkonna eksperte. Pilootprojekti valikul arvestatakse lisaks majanduslikule mõjule ka võimalike andmekaitseliste piirangutega. 6. Projekti ajakava Koostage realistlik ajakava, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele.  Ajakava koostamisel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud, vajalike lubade saamine projekti jooksul vms).  Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada?  Jagage tegevused loogilisteks etappideks, arvestage tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist järgnevust või paralleelsust.  Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS Tegevused Tegevuse algus Tegevuse lõpp Kestus kokku (mitmes kuu) (mitmes kuu) (mitu kuud) I etapp – Teadus- ja 1 12 12 arendusetapp Hanke tehnilise 1 2 2 kirjelduse ettevalmistamine ja RTK-le esitamine, vajadusel turukonsultatsioonid Teostaja: JDM Riigihanke läbiviimine ja 3 6 4 hankelepingu sõlmimine Teostaja: RTK Õiguslik ja majanduslik 7 8 2 analüüs Teostaja: hankepartner Organisatsiooniline ja 9 10 2 tehniline analüüs Teostaja: hankepartner Tervikliku raamistiku 11 12 2 välja töötamine Teostaja: hankepartner Pilootprojekti valik ja 7 12 6 täpsustamine vastavalt teiste tegevuste Pilootprojekti valik tulemustele käib projekti teiste tegevustega Teostaja: hankepartner paralleelselt vastavalt koos JDM ja tulevase õigusliku-, projektipartneriga majandusliku-, tehnilise- jne analüüsi tulemustele. II etapp – Pilootprojekt 13 20 8 Piloodi detailne 13 14 1 planeerimine ja lepingud töö teostajatega Teostaja: projektipartner koos hankepartneriga  Andmete kvaliteedi 14 15 1 kontroll Teostaja: projektipartner koos hankepartneriga Tehniline analüüs ja 15 16 2 arendus Teostaja: projektipartner koos hankepartneriga Piloodi käivitamine ja 17 19 3 hinnastamismudeli(te) testimine Teostaja: projektipartner koos hankepartneriga Mõjuhindamine ja 19 20 1 järeldused Teostaja: projektipartner koos hankepartneri ja JDM- iga III etapp – Raamistiku 21 24 4 täiendamine Raamistiku täiendamine 21 23 3 lähtuvalt pilootprojekti tulemustest Teostaja: hankepartner koos projektipartneri ja JDM-iga Rakenduskava 21 23 3 koostamine valitud kahele uuele valdkonnale metoodikast lähtuvalt Teostaja: hankepartner Väljatöötamiskavatsuste 21 23 3 koostamine (vajadusel) Teostaja: hankepartner Lõpparuande 23 24 1 koostamine Teostaja: hankepartner KOKKU 24 kuud 7. Projekti eelarve Koostage realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust.   Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu.  Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused.  Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega. Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks. Tegevused Projektipartneri kulud JDM kulud Kulud kokku I etapp – Teadus- ja - 132 000 + KM 132 000 + KM arendusetapp Hanke tehnilise - Kulud kajastuvad - kirjelduse projektijuhtimise ja ettevalmistamine ja sisemiste ekspertide RTK-le esitamine, kaasamise eelarves. vajadusel turukonsultatsioonid Riigihanke läbiviimine ja - Kulud kajastuvad - hankelepingu sõlmimine projektijuhtimise ja sisemiste ekspertide kaasamise eelarves. Õiguslik ja majanduslik - 48 000 + KM 48 000 + KM analüüs Organisatsiooniline ja - 36 000 + KM 36 000 + KM tehniline analüüs Tervikliku raamistiku - 24 000 + KM 24 000 + KM välja töötamine Pilootprojekti valik ja - 24 000 + KM 24 000 + KM täpsustamine vastavalt teiste tegevuste tulemustele II etapp - Pilootprojekt 222 000 + KM 20 000 + KM 242 000 + KM Piloodi detailne 12 000 + KM Kulud kajastuvad 12 000 + KM planeerimine ja lepingud projektijuhtimise ja töö teostajatega sisemiste ekspertide kaasamise eelarves. Andmete kvaliteedi 6 000 + KM Kulud kajastuvad 6 000 + KM kontroll projektijuhtimise ja sisemiste ekspertide kaasamise eelarves. Tehniline analüüs ja 192 000 + KM Kulud kajastuvad 192 000 + KM arendus projektijuhtimise ja sisemiste ekspertide kaasamise eelarves. Piloodi käivitamine ja 12 000 + KM Kulud kajastuvad 12 000 + KM hinnastamismudeli(te) projektijuhtimise ja testimine sisemiste ekspertide kaasamise eelarves. Väljatöötamiskavatsuste - 10 000 + KM 10 000 + KM koostamine (vajadusel) Mõjuhindamine ja - 10 000 + KM 10 000 + KM järeldused III etapp – Raamistiku - 60 000 + KM 60 000 + KM täiendamine Raamistiku täiendamine - 18 000 + KM 18 000 + KM lähtuvalt pilootprojekti tulemustest  Rakenduskava - 36 000 + KM 36 000 + KM koostamine valitud kahele uuele valdkonnale metoodikast lähtuvalt Lõpparuande - 6000 + KM 6000 + KM koostamine Muud kulud 48 000 144 000 192 000 Projektijuhtimine ja 48 000 144 000 192 000 sisemiste ekspertide kulud KOKKU Investeeringud: Investeeringud: Investeeringud: 222 000 (+KM 53 280) 212 000 (+KM 50 880) 538 160 eurot Tööjõukulud: Tööjõukulud: Tööjõukulud: 48 000 144 000 192 000 eurot Kokku: Kokku: Kokku: 323 280 eurot 406 880 eurot 730 160 eurot Eelarvete jaotuse tabelis on kajastatud projektiga seotud investeeringute kulud, mida I ja III etapis kasutatakse vajalike tegevuste turult sisse ostmiseks ning II etapis kasutatakse vastavalt välja töötatud pilootprojekti iseloomule kas tegevuste turult sisse ostmiseks või partnerasutuse vajalike sisemiste tegevuste rahastamiseks, st eelarve jaguneb vastavalt reaalsele vajadusele hankepartneri ning projektipartneri vahel. Tabelis on esitatud indikatiivne eelarvevajadus, mis võib samuti projekti I etapi käigus muutuda. Lisaks on vajalik projektis läbivalt, so 24 kuuks kaasata JDM poolne teema omanik (projektijuht) ning asutusesiseseid eksperte vastavalt teemale. Projektipartneri poolt on vajalik II etapiks, so 8 kuuks kaasata projektijuht ning asutusesiseseid eksperte vastavalt teemale. Nii JDM kui projektipartneri puhul on arvestatud projektijuhtimise ning asutusesiseste ekspertide kaasamise summaarseks asutuse tööjõukuluks 6000€/kuus, mis vastab ühe täistööajaga töötaja tööjõukulule. Summa jaguneb sõltuvalt töö etapist ning tegevuste iseloomust erinevate olemasolevate inimeste vahel, kuid võimaldab vajadusel ka palgata lisatööjõudu. 8. Võimalikud lahenduste pakkujad Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad.  Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud). Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale. Projekti eduka läbi viimise jaoks peavad panustama erinevad profiilid, mh: õigusalane-, majanduslik-, analüütiline- ning tehnoloogiline kompetents. Sellest tulenevalt on kõige tõenäolisemaks pakkujaks mitmest osapoolest koosnev konsortsium, mis koondab konsultatsiooniettevõtteid, ülikoole ning IT- ja andmeteaduse alaseid kompetentse. Lisaks on projekti etappide erinevusest tulenevalt vaja erinevates etappides peamist panust erinevatelt osapooltelt – I etapp on olemuselt teadus- ja arendustegevus, mistõttu peamine panus oleks teadusasutustel ja konsultatsiooniettevõtetel, II etapp on praktiline piloteerimine ning peamine panus oleks tehnoloogiaettevõtetel, III etapp tegeleb raamistiku kestlikkuse tagamisega ning peamine panus oleks erinevatel analüütikutel ja juristidel. Ülikoolidest on tõenäolised konsortsiumipartnerid Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ning Tallinna Tehnikaülikool. Konsultatsiooniettevõtetest näiteks Ernst & Young Baltic AS, KPMG Baltics OÜ või Proud Engineers OÜ. Tehnoloogiaettevõtetest näiteks Cybernetica AS, Nortal AS või Helmes AS. 9. Projekti meeskond ja töökorraldus Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed) ning täiendav ekspertiis, mida meeskonda juurde vajate.  Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonnas.  Kirjeldage projekti juhtimise korraldust.  Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud) projekti panustavad.  Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse), mis on meeskonnaliikmete poolt katmata. NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid, siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud! Projekti elluviimiseks moodustatakse mitme asutuse vaheline meeskond, kuhu kuuluvad JDM esindajad (projektijuht, asutusesisesed eksperdid, vajadusel ka asutusevälised eksperdid) ning vastavalt töö I etapi tulemustele välja valitud partnerasutuse esindajad (projektijuht, asutusesisesed eksperdid, vajadusel ka asutusevälised eksperdid) ning hankepartner. Erinevad huvipooled kaasatakse läbi moodustatava projekti juhtrühma. Ministeeriumi meeskonna peamine roll on projekti esimeses ja kolmandas etapis, partnerasutuse meeskonna peamine roll on projekti teises etapis. JDM projektijuht JDM projektijuhi rolli ülesanneteks on projekti, sh eelarve ja ajakava planeerimine ning erinevate osapoolte koostöö korraldamine. Nende tegevuste hulka kuulub nt hankedokumentatsiooni koostamine ja RTK-le esitamine, vajalike riigihangete pakkumuste hindamine, projektipartneri valimine, tellija meeskonna ootuste kommunikeerimine, juhtrühma- ja regulaarkoosolekutel osalemine, projekti tulemite sisuline tagasisidestamine jmt. JDM poolse projektijuhi rolli täidab projekti vältel Kaarel Sepp (JDM andmete ja AI talituse andmemajanduse projektijuht). JDM asutusesisesed eksperdid JDM asutusesisese eksperdi rolli ülesandeks on sisuline panustamine hankedokumentatsiooni koostamisse, vajalike riigihangete pakkumuste hindamine, juhtrühma- ja regulaarkoosolekutel osalemine, koostöö hankepartneri ning partnerasutustega, projekti tulemite sisuline tagasisidestamine jmt. JDM asutusesisese eksperdi rolli täidab projekti vältel Kuldar Aas (andmehalduse programmijuht), sõltuvalt teemast ja vajadusest kaasatakse ka teisi siseseid eksperte (nt tehisaru, andmekaitse jmt). Partnerasutuse projektijuht ja sisesed eksperdid Teise etapi tegevuste ehk pilootprojekti jaoks on vajalik kaasata partnerasutus. Partnerasutuse valik sõltub töö I etapi ehk teadus- ja arendustegevuste tulemusest, kuid asutusest sõltumata on projekti realiseerimiseks vajalikud analoogsed rollid kui JDM-is: projektijuht ning asutusesisesed eksperdid. Lisaks nimetatud rollidele võib töö käigus tekkida vajadus täienvate rollide järgi, näiteks andmekaitse spetsialist, jurist või erinevad analüütikud. Sellest tulenevalt kaasatakse vajadusel lisaks asutusesisestele ekspertidele ka täiendavaid väliseid eksperte.  Projekti elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, kuhu kuuluvad erinevad huvitatud osapooled, sh on asutustena minimaalselt esindatud: (1) Justiits ja Digiministeerium; (2) Eesti Keele Instituut; (3) Statistikaamet; (4) Rahvusraamatukogu. Juhtrühma ülesanne on tagada projekti terviklikkus ning eri osapoolte huvide kaitse. 10. Projekti tulemuste elluviimine Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust pärast katseprojekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu viia. .  Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms?  Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega?  Tooge välja olulisemad riskid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul. Kuidas plaanite neid riske maandada?  Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt. Uuendamisel olev „Eesti digiühiskonna 2035 arengukava“ seab prioriteetseks tegevussuunaks „Andmepõhine ühiskond ja tehisaru“, mille üks tegevustest on „Andmed tööle: Loome tulevikukindla andmemajanduse. Tõhustame andmehaldust ja – andmete taaskasutust, et vähendada halduskoormust, vältida dubleerimist ja luua uusi innovatsioonivõimalusi ettevõtetele, teadusele ja avalikule sektorile.“ Selliselt on antud projekt otseselt seotud valdkonna kõige tähtsama arengukava eesmärkidega. 11. Mõju ettevõtlusele ☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris. 12. Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega  Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja- teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad).  Kirjeldage teie projekti võimaliku lahenduse seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel). Digilahendused igas Projekt panustab fookusvaldkonna arengusuunda „Teadus- ja eluvaldkonnas arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks“ läbi andmete (vt teekaarti) rist- ja taaskasutamise. Projekti tulemitega tekitatakse erasektori ettevõtetele võimalus riigi käes olevate andmete põhjal pakkuda majandusliku kasu eesmärgil täiendavaid teenuseid.  Samuti panustab projekt arengusuunda „Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks“ läbi tehisintellekti (sh masinõppe) lahenduste toetamise ja võimaldamise. Lisaks panustab projekt arengusuunda „Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis“ läbi olemasolevate lahenduste kohandamise, rakendamise ja integreerimise. Välja töötatava raamistiku puhul on tegemist lahendusega, mis loob sünergiat juba olemasolevate infosüsteemide vahel ning on suunatud olemasolevate andmete väärindamisele. Tervisetehnoloogiad ja - - teenused (vt teekaart) Kohalike ressursside (toit, puit, - maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) Nutikad ja kestlikud - energialahendused (vt teekaart) 13. Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega  Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse.  Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse. Projekti tegevused on otseselt seotud „Eesti 2035“ arenguvajadusega „Ettevõtluskeskkond“ ning „Riigivalitsemine“, olles olemuselt teadus- ja arendustegevuse põhine katseprojekt, mille tulemusena on võimalik majanduslikku kasu saada nii riigil kui ka erasektori ettevõtetel. Arengukavas „Eesti 2035“ on ettevõtluskeskkonna kohta märgitud: „Kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate lahenduste ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel.“ Käesoleva projekti esimese etapi puhul on otseselt tegu teadus- ja arendustegevustega. Riigivalitsemise kohta on märgitud: „E-teenuste taristu säilimise ja elektrooniliste vahendite turvalisuse ning arendamise tagamiseks tuleb järjepidevalt panustada nii baastaristu arendamisse kui ka tehnoloogiliste võimaluste korral luua uusi alternatiive senistele lahendustele. Samal ajal avab pidev tehnoloogia areng (sh tehisintellekti kasutamine) riigile uusi võimalusi osutada seniseid teenuseid tõhusamalt ja teha otsuseid nutikamalt.“ Projekt tegeleb otseselt uute alternatiivide otsimisega senistele lahendustele. 14. Avalike ülesannete täitmine projekti elluviimisel  Selgitada ning tuua välja seosed ja viited, missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid.  Kui ideekavandi esitaja on MTÜ, siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja, §2 lg2).  Vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi põhimäärusele (Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine–Riigi Teataja) on Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine. Ministeeriumi pädevuses digiarengu alal on mh andme- ja tehisintellektialase digiarengu koordineerimine ja elluviimine. 15. Rahastus mitmest allikast  Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest?  Kui jah, siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse. - Kinnitused ☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. ☐ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkondadega kirjalikult kooskõlastatud. Allkirjastamine  Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava(te) asutus(t)e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms) ja saata [email protected].