Teie 24.11.2025 nr 1-4/25/5170, KLIM/25-
Kliimaministeerium
1304/-1K
[email protected]
Meie 14.12.2025 nr 8-2/9459
Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr
20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine
ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmise
määruse eelnõu kooskõlastamine
Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks keskkonnaministri
29. juuni 2017. a määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu
järgmiste märkustega.
Eelnõu punktidega 5–8 muudetakse põhimääruse sätteid, mis näevad ette vastutava ja volitatud
töötleja ülesanded. Kehtiva põhimääruse § 4 näeb ette, kes on volitatud töötlejad ja millised on nende
ülesanded. Keskkonnaagentuur ei ole kõigis nimetatud ülesannetes volitatud töötleja. Vastutav
töötleja täidab talle seadusega pandud ülesanded, volitatud töötleja täidab aga vastutava töötleja poolt
talle täitmiseks delegeeritud vastutava töötleja ülesandeid. Keskkonnaagentuur määratakse
andmekogu kaasvastutavaks töötlejaks Riigikogus kolmanda lugemise ootel oleva eelnõuga1. Juhime
tähelepanu, et pärast nimetatud eelnõu seadusena jõustumist tuleb andmekogu põhimäärust uuesti
muuta.
Eelnõu punkt 14 näeb ette, et lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 nimetatule võib
andmekogusse kanda muid § 5 lõikes 2 nimetatud andmestikega seotud andmeid ja dokumente, mis
on seotud andmekogu eesmärgiga ja selleks vajalikud. Selline sõnastus jätab sisuliselt lahtiseks
andmekogu andmekoosseisu. Kliimaministeeriumi selgituste kohaselt täidab andmekogu selle kaudu
läbiviidavates menetlustes ka dokumendiregistri rolli, seega võib sinna kanda muid menetlusega või
loaga seotud dokumente (eelkõige kirjavahetus osapooltega, täiendavad ekspertiisid vms). Kuna
hetkel on dokumendiregistrite osas tehtud vaikimisi erand, mille puhul ei ole seaduse tasandil
isikuandmete koosseisu välja toodud, siis nõustume, et selline võimalus võib hetkel jääda ka
kõnesoleva andmekogu puhul, kuna dokumendiregistrite eripäraks on see, et ei ole võimalik ette näha,
milliseid andmeid isikute e-kirjad ja vabateksti väljadega dokumendid sisaldavad. Selleks, et tagada,
et andmekogu andmekoosseis oleks piiritletud, kuid jätta ka võimalus menetlusega seotud
dokumentide töötlemiseks andmekogus, palume kõnealune säte sõnastada järgmiselt: „Lisaks
käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 nimetatule võib andmekogusse kanda andmekogu eesmärgina §-
s 2 nimetatud menetluste läbiviimiseks vajalikke dokumente.“.
Eelnõu punkt 15 näeb ette, et andmete andmekogusse esitaja on muu hulgas ka käesoleva lõike
punktides 1–3 nimetatud isiku poolt selleks volitatud isik. Juhime tähelepanu, et Riigikogu menetluses
on eelnõu2, millega nähakse ette volituste haldamise andmekogu. Kuigi nimetatud andmekogu
1
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 657 SE. Arvutivõrgus kättesaadav:
Eelnõu - Riigikogu
2
Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus 759 SE. Arvutivõrgus kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
kasutamine ei ole eelnõu kohaselt sõnaselgelt kohustuslik, siis avaliku teabe seaduse (AvTS)
§ 433 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et andmekogud asutatakse seadusega või selle alusel antud
õigusaktiga ning et seejuures tuleb järgida andmete ühekordse küsimise printsiipi (keelatud on
asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid). Sellest tulenevalt palume
eelnimetatud eelnõu seadusena jõustumisel liidestada KOTKAS volituste haldamise andmekoguga
ning loobuda eraldi volituste haldamisest.
Eelnõu punktiga 19 muudetava lõike 8 kohaselt kustutatakse andmed Keskkonnaameti teabehalduse
korra kohaselt. Kuna seaduse tasandil on volitus antud ministrile täpsemate säilitustähtaegade
kehtestamiseks põhimäärusega, siis tuleb säilitustähtajad ette näha põhimääruses.
Eelnõu p 22 – kõnealune säte näeb ette, et andmekogusse kantud avaandmed avalikustatakse
andmekogus masinloetaval kujul. AvTS kohaselt on kogu teave avalik, kuni selle suhtes ei ole
kehtestatud juurdepääsupiirangut. Avalik teave võib olla avalik kas aktiivselt või passiivselt
(taaskasutusviisipiirang). Aktiivselt avalikustatud teave on kõigile kättesaadav, passiivselt avalikule
teabele saab juurdepääsu teabenõudega. Avaandmeteks on kogu avalik teave, mille üldist kasutamist
ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud – ehk siis teave, mille suhtes ei ole
seadusega nähtud ette võimalust kehtestada juurdepääsupiirang ega ole ette nähtud ka juurdepääsu
eritingimusi. Ehk siis kui seadusega ei ole ette nähtud juurdepääsupiirangu alust ega juurdepääsu
eritingimusi, siis need on avaandmed. Eelnõu näeb ette, et andmekogusse kantud avaandmed
avalikustatakse andmekogus masinloetaval kujul. Samas on andmekogus ka arhiveeritud andmed,
mis on taaskasutusviisipiiranguga avalik teave, mille puhul on eelnõus ette nähtud, et need andmed
ei ole aktiivselt avalikud. Palume seletuskirjas täpsustada, kas avaandmete masinloetaval kujul
andmekogus avalikustamise säte kehtib ka taaskasutusviisipiiranguga arhiveeritud andmete suhtes.
Eelnõu p 20 ja 21 – kõnealustest sätetest nähtub, et andmekogus töödeldakse ka isikuandmeid, seal
hulgas avalikustatakse näiteks eraisikust taotleja isikuandmeid andmekogus. Juhime tähelepanu, et
isikuandmete aktiivseks avalikustamiseks tuleb ette näha õiguslik alus ning tuua välja mis andmeid
mis eesmärgil avalikustatakse. Palume seletuskirjas välja tuua, millises õigusaktis on sätestatud
isikuandmete avalikustamise õiguslik alus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Helen Uustalu, 53345676,
[email protected]
2