Madis Timpson
Riigikogu õiguskomisjon
Meie 17.12.2025 nr 9-2/10112-1
[email protected]
Austatud härra Timpson
Õiguskomisjoni 17.11.2025 koosolekul arutasime Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 731SE, millega
soovitakse kriminaalmenetluses jälitustoimingutest teavitamata jätmise loa andmise pädevus edaspidi
jätta vaid eeluurimiskohtunikule ning seda ka esmase mitteteavitamise korral.
Eelnõu arutamise käigus tekkis küsimus senise praktika kohta ja komisjon palus mul uurida:
1. Kui palju on seni olnud juhtumeid, kus kehtiva seaduse kohaselt prokuratuur taotleb kohtult
luba jätta isik jälitustoimingust teavitamata ning kohus taotluse rahuldamisest keeldub;
2. Kui palju tuleb ette seda, et uurimisasutus soovib jätta jälitustoimingust teavitamata, kuid
prokuratuur sellise loa andmisest keeldub.
1. Kohtute praktika 2019…2024
Käesoleva kirjaga on kaasas Exceli tabel, mille palusin jälitustoimingute andmebaasi JÄTIS andmete
põhjal koostada Riigi Infosüsteemide Keskusel. Andmed osutavad, et aastatel 2019…2024 on kohtud
jätnud prokuratuuri taotluse jälitustoimingust teavitamata jätmise loa saamiseks rahuldamata vaid ühel
korral (2020.aastal). 2019.aasta numbrites esinev anomaalia (määruseid on tehtud ühe võrra rohkem
kui samal aastal esitati taotlusi) tuleneb sellest, et 2019.aastal lahendati üks taotlus, mis oli esitatud
2018.aastal. Teisisõnu, prokuratuuri taotlused jälitustoimingutest teavitamata jätmiseks on seni olnud
kohtute hinnangul põhjendatud.
2. Uurimisasutuste taotlused teavitamata jätmiseks
Uurimisasutuste poolt teavitamise ja teavitamata jätmise ning vastava prokuratuuri praktika kohta
palusin selgitusi Riigiprokuratuurilt ja RIKilt. Prokuratuuri praktikat uurida on veidi keerulisem süsteemi
ülesehituse tõttu. Nimelt jälitusasutuse ametnik suunab infosüsteemi kaudu prokuratuurile
otsustamiseks kõik need juhtumid, kus jälitustoimingu ja toimingust teavitamata jätmise loa tähtaeg on
möödumas ning prokurör siis, jälitusametnikuga konsulteerides, võib sealsamas andmebaasis anda
loa isik KrMS § 126-14 lg 3 alusel teavitamata jätta. Kuna kriminaalmenetlus veel käib ja jälitustoimingu
lõppedes ei saa ilma uurimise edasist kulgu ohtu seadmata inimesi kohe tehtud jälitustoimingutest
teavitada, antakse jälitustoimingu luba ja toimingust teavitamata jätmise luba tihti koos. Kelle suhtes
kehtivat teavitamata jätmise luba ei ole ega anta, seda teavitatakse tema suhtes tehtud
jälitustoimingutest. Aastatel 2019 kuni 2024 koostati teateid jälitustoimingute tegemisest ja anti
prokuratuuri poolt teavitamata jätmise lube järgmiselt:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Aasta Prokuratuuri antud Väljastatud teateid
mitteteavitamise lube jälitustoimingu
tegemise kohta
2019 1257 2008
2020 1216 2038
2021 993 2200
2022 768 1159
2023 638 1385
2024 365 1565
Seejuures juhtis RIKi spetsialist tähelepanu, et osad asutused ei tee teavitusi JÄTISe süsteemi kaudu
otse, mistõttu väljastatud teadete arv võib olla mõnevõrra veel suurem. Kuna mitteteavitamise lubade
andmine toimub arvutisüsteemi vahendusel, ei ole ka võimalik rääkida konkreetsest taotlustest või
lubadest eraldi dokumentidena. Teadete ja mitteteavitamise lubade arvu järgi ei ole võimalik teha
järeldusi jälitustoimingute arvu kohta, kuna nii load kui toimingud puudutavad üksikuid isikuid, mitte
toiminguid, ja nende arv sõltub suuresti sellest, kui paljud isikud sattusid jälitatava isikuga suhtlema
sellisel määral, et nende eraelu puutumatust olulisel määral riivati ja nad uurimise käigus identifitseeriti.
Küll on kohtu antud mitteteavitamise lubade arvu ning prokuratuuri antud lubade ja tehtud teavituste
arvu võrreldes selge, et kauem kui aasta jäävad puudutatud isikud nende suhtes tehtud
jälitustoimingutest kehtiva korra kohaselt teavitamata väga harva.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andreas Kangur
karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja
2