Teie 10.12.2025 nr 2-3/15-438, 7-1.2/25-
Riigikogu
02266-2
[email protected]
Meie 31.12.2025 nr 9-2/9911-2
Vastus Riigikogu liikmete kirjalikule küsimusele
nr 438
Riigikogu liikmed Jaak Valge, Leo Kunnas, Helir-Valdor Seeder ja Mart Maastik esitasid justiits- ja
digiministrile kirjalikud küsimused seoses MTÜ Slava Ukraini tegevusega.
1. Kas pärast seda, kui kohus keeldus MTÜd Slava Ukraini äriregistrist kustutamast, sest ta on
kannatanuna osaline kriminaalmenetluses, on sellel mittetulundusühingul endiselt võimalik
oma varasem otsus ümber vaadata ja otsustada, et esitatakse hagi omastatud raha
tagasinõudmiseks Johanna-Maria Lehtmelt?
MTÜ on oma otsuste tegemisel vaba, tal ei ole keelatud varasemaid otsuseid muuta või neid uue
sisuga täita.
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 225 reguleerib taotluste esitamist ning lahendamist.
Menetlusosalised võivad neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada
prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur menetlusosalise
kirjaliku taotluse alusel seda tähtaega pikendada. Tulenevat KrMS § 225 lõikes 11 sätestatust ei ole
praeguses menetlusfaasis võimalik enam esitada hagi kriminaalmenetluses. See säte ei välista
hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
Juba varasemalt on Riigikogu liikme Jaak Valge kirjalikule arupärimisele KK 388 vastates selgitatud,
et tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas ei ole kannatanule seadusest tulenev kohustus. MTÜ
likvideerijatel on kohustus nõuda sisse võlad ja kaitsta ühingu varalisi huve mittetulundusühingute
seaduse (MTÜS) § 45 lg 2. Tsiviilhagi esitamata jätmine võib viidata seega hoolsuskohustuse
rikkumisele (MTÜS § 32 lg 1 ja lg 6). Sellisel juhul on tegemist aga tsiviilõigusliku küsimusega, mille
sisuks on hinnata, kas otsus mitte esitada hagi oli põhjendatud ja kooskõlas ühingu huvide kaitsega.
Hinnangut eraõigusliku ühingu sisesele tegevusele on pädev andma kohus.
Otsus tsiviilhagi esitamata jätmise kohta kuulub konkreetse MTÜ juhtorganite pädevusse ning sellise
otsuse motiive ei saa ministeerium väljastpoolt hinnata. Miks tsiviilhagi esitamise võimalus kasutamata
jäeti, on MTÜ juhatuse selgitada.
2. Kui MTÜ Slava Ukraini peaks tegema ülal kirjeldatud otsuse, siis kas Eesti seadused
võimaldavad – ja kui võimaldavad, siis millise aja jooksul veel – tagasi pöörata tehingu, millega
Lehtme eelmise aasta kevadel kinkis oma Viimsi maja emale?
Ministeerium selles küsimuses lõplikku seisukohta ei kujunda, kuivõrd kõnealune küsimus ja selle
kohta õigusliku hinnangu andmine kuulub kohtu pädevusse.
Kinkelepingut saab tagasi pöörata nt täite- või pankrotimenetluse kaudu. See eeldab, et on olemas
J.-M. Lehtme vastu nõue täitemenetluses või on välja kuulutatud J.-M. Lehtme pankrot.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 sätestab tehingu tagasivõitmise üldised alused. Lõike 1
kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne
sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Eeldatakse, et teine
pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on
võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara
arestimist (lõige 2).
TMS § 189 reguleerib kinkelepingu tagasivõtmist. Lõike 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku
sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu
kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kohus võib lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka
müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud
lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
Pankrotimenetluses kinkelepingu tagasivõitmise osa on reguleeritud §-des 109 (tagasivõtmise
mõiste), 110 (tehingu tagasivõtmise üldised alused), 111 (kinkelepingu tagasivõtmine).
3. Ilmar Raag on saates „Pealtnägija” öelnud, et tõi Johanna-Maria Lehtme palvel Ukrainast
Eestisse sularaha, kuid ei teadnud selle päritolu. Samas saates on Raag kirjeldanud skeemi,
kus annetusraha eest autosid ümber ehitanud FIE Ukrainas esitas arve Lehtme
partnerorganisatsioonile ja tõi seejärel kilekotis sularaha Lehtme lähisuhtepartnerile.
1. detsembril vastasite Riigikogus Jaak Valge küsimusele, kas prokuratuur on Ilmar Raagi üle
kuulanud või temaga selles küsimuses vestelnud, et prokuratuur on hoolega tõendeid
kogunud, kontrollinud ja kaalunud.
Kordame küsimust, mis puudutab võimalikku rahapesuolukorda, ja palume vastata
konkreetselt: kas Ilmar Raag on selles küsimuses prokuratuuris üle kuulatud või on
prokuratuur temaga vähemalt vestelnud?
Prokuratuurist saadud kinnituse kohaselt on Ilmar Raag kriminaalmenetluses tunnistajana üle
kuulatud.
4. 1. detsembril Riigikogus tõite Jaak Valgele ja Evelin Poolametsale vastates välja, et
prokuratuur on võimaliku rahapesu küsimuses kogunud põhjalikult erinevaid tõendeid, kuid
pole kinnitust leidnud, et Ilmar Raagi poolt üle piiride veetud raha oleks saadud kuritegelikust
tegevusest.
Küsime ja palume vastata konkreetselt: Kas sularaha päritolu on teada ja kui on, siis palume
avaldada? Kui ei ole teada, siis mille alusel väidab prokuratuur, et sularaha pole saadud
kuritegelikul teel?
Tulenevalt KrMS §-s 15 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse põhimõttest, samuti
kriminaalmenetluses kehtivat võistlevuse (KrMS § 14 lg 1) printsiipi silmas pidades ei ole prokuratuuril
võimalik avaldada ega kommenteerida ühegi tunnistaja, kannatanu või ka kahtlustatava ütlusi enne
nende kõlamist või käsitlemist kohtuistungil. Seetõttu saab prokuratuur praeguses menetlusfaasis
üksnes selgitada, et kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud viiteid kuritegelikule tegevusele,
millele järgnev tegevus võiks olla käsitletav rahapesuna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
2
Einar Hillep 5199 2448
[email protected]
3