Leping

Teenuse lühikirjeldus Projekti nimi: Uuring digiligipääsetavuse kohta Läbiviimise aeg: detsember 2025 Läbiviimise metoodika: desk-research (referatiivne ja kirjeldav analüüs) ning süvaintervjuudena kvalitatiivne uuring. Uuringu sihtrühm (eesti keele kasutamise ja mõistmise vaates): Lugemise, kirjutamise Uussisserändajad või keerukate tekstide Viipekeelsed Pimedad ja (piiratud Vaegkuuljad mõistmise raskustega kurdid vaegnägijad keeleoskus) inimesed Uuringu ülesehitus ja peamised põhimõtted Uuring viiakse läbi kahes etapis, millest esimene etapp (desk research) annab sisendi teisele etapile (süvaintervjuud). Esimese etapi eesmärk on saada ülevaade hetkeolukorrast Eestis ning rahvusvahelistest parimatest praktikatest. Selle etapi käigus täpsustatakse alasihtrühmad ning koostatakse süvaintervjuude läbiviimiseks kontrollnimekiri digiteenuste ja veebilehtede hindamiseks. Teises etapis viiakse süvaintervjuud läbi kõigi sihtrühmade esindajatega. Värbamisel jälgitakse, et kõik alasihtrühmad oleksid hästi esindatud ning et kõige põhjalikumalt uuritaks kahte esimest sihtrühma. See etapp annab kasutajakogemusel põhineva info nii digiteenuste ja veebilehtede spontaanse tajumise kohta kui ka sellest, kuidas need vastavad erinevate sihtrühmade vajadustele.. Projekti protsess Protsess algab Zoomi-koosolekuga tellijaga, mille käigus täpsustatakse uuringu eesmärgid, sihtrühmad ja tegevuskava. Kohe pärast seda alustab pakkuja desk research’i ning esmaste osalejate värbamisega. Järgmisena koostab pakkuja süvaintervjuude esmase vestluskava ning koostab desk research’i tulemuste põhjal esialgse ülevaate. Selle info alusel täpsustatakse vestluskava (sh. kontrollnimekiri) ning tehakse alasihtrühmade osas muudatusi värbamistegevustes. Tellija annab tagasisidet nii vestluskavale kui ka desk research’i esialgsele ülevaatele, sealhulgas lisainfo vajaduse, uurimisküsimuste fookuse ja alasihtrühmade osas. Pärast muudatuste sisseviimist viiakse läbi süvaintervjuud ning täiendatakse esimese etapi aruannet. Seejärel esitab pakkuja tellijale vahearuande, mis sisaldab ka moderaatori 3–4-leheküljelist kokkuvõtet intervjuudest. Vahearuande ja tellija tagasiside põhjal koostatakse uuringu lõpparuanne koos soovituste ja ettepanekutega. Ajakava Uuringu maksumus (hinnale lisandub käibemaks) I etapp 6 260 € II etapp 12 980 € III etapp - Lõpparuanne 3 260 € III etapp - Tulemuste esitlemine 560 € Kokku 23 060 € Uuringu maksumus sisaldab kõiki uuringu läbiviimiseks vajalikke tegevusi ja kulusid. Selle hulka kuuluvad projektijuhtimine, dokumendianalüüs, värbamiskava ja vestluskava koostamine, osalejate värbamine ning osalejate tasustamine. Samuti sisaldab maksumus uuringu tulemuste analüüsi ning kõik eelnevalt kirjeldatud vahearuanded ja lõpparuanne. Näidatud hindadele lisandub käibemaks. Uuringu meeskond Pakkuja peamine kontaktisik ning projekti juht ja moderaator on Liis Soome. Liis on alates 2009. aastast tegelenud turu-uuringute, modereerimise ja andmeanalüüsiga. Enne seda töötas ta turundusvaldkonnas, sealhulgas meeskonnajuhina. Liis omandas 2005. aastal TTÜ majandusteaduskonnas teadusmagistri kraadi ning tema lõputöö keskendus teenusepakkujate rahulolu-uuringutele. Lisaks Liisile on meeskonnas: • Kaks dokumendianalüüsiga tegelevat professionaali, kes koostavad ülevaate hetkeolukorrast ning rahvusvahelistest parimatest praktikatest (sh lähiriigid). • Vene emakeelega moderaator, kellel on üle 20 aasta kogemust uuringute ja modereerimise valdkonnas ning kes tõlgib vestluskava vene keelde. • Osalejate värbajad, kes tagavad sihtrühmade ja alasihtrühmade täpse ning ajakohase esindatuse. • Aruannet koostav analüütik, kes koondab kõik etapid tervikuks ning valmistab ette nii vahearuande kui lõpparuande. • Kaks täiendavat moderaatorit, keda saab kaasata vajaduse korra. Desk research etapist põhjalikumalt Uurimisküsimused: 1. Kuidas keelelise erivajadusega inimesed avalikele teenustele ligi pääsevad? 2. Mida LPS-iga on Eesti jaoks ette nähtud? 3. Millised ja mis olukorras on digiligipääsetavuse valdkonnad, mida LPS Eesti jaoks ette ei näe, ja millele järelevalvet ei tehta, kuid mis on keeleliste erivajadusega inimestele olulised (mh ka rahvusvahelised parimad praktikad)? 4. Millistes teenustes juba kasutatakse keeletehnoloogiat? 5. Millistes teenustes ei kasutata keeletehnoloogiat, aga on vaja ja on võimalik? Uuring annab ülevaate hetkeolukorrast, rahvusvahelistest parimatest praktikatest ning pakub välja lahendused, kuidas avaliku sektori veebid ja digiteenused oleksid eesti keeles mõistetavad ja kasutatavad keelelise erivajadustega sihtrühmade jaoks. Lisaks analüüsitakse, kuidas keeletehnoloogia saab panustada eesti keele mõistetavuse ja ligipääsetavuse parandamisse, millised lahendused ja ressursid on Eestis juba olemas ning millistes valdkondades on turutõkked, mille ületamist võiks riik toetada. Dokumendianalüüsi metoodika: Dokumendianalüüsi eesmärk on kirjeldada hetkeolukorda ja parimaid praktikaid, kuidas LPS-i rakendamisel tagada eesti-keelne arusaadavus ja kasutatavus sihtrühmadele (sh lihtsas/selges keeles sisu, subtiitrid/tõlge, ekraanilugejate tugi), ning kaardistada, kus ja kuidas Eestis kasutatakse uuritavas valdkonnas keeletehnoloogiat ning kus on lüngad. Süstemaatiline desk-research (viime läbi allikaotsingu, tuginedes ka tellija soovitustele): • Riiklikud juhendid ja järelevalve: TTJA/RIHA/valdkonnaasutuste juhendid, seire- ja auditiraportid; avaliku sektori brändi- ja sisukeelerahastikud (selge keele juhendid). • Teadusallikad, EL dokumendid jm: LPS materjalid, selge/lihtsustatud keele käsiraamatud, ligipääsetavuse auditite metoodikad, akadeemilised artiklid e-teenuste mõistetavuse kohta. • Võrdlusriikide analüüs: Valime ja kooskõlastame tellijaga 3-4 võrdlusriiki (nt Soome, Norra, Iirimaa, Läti). Valiku kriteeriumid: 1) sarnane haldusmudel ja keeleruum; 2) avaliku sektori juhendite olemasolu ja kättesaadavus; 3) mõõdetud tulemused (auditi- või kasutusandmed); 4) keeletehnoloogia rakenduste kättesaadavus. Kasutame vertikaalset kombineeritud sisuanalüüsi. Uurimisküsimustest ja eelanalüüsist lähtudes koostame kodeerimistabelid (deduktiivne lähenemine), kuid analüütikult on võimalik lisada ka uusi koode/teemasid (induktiivne lähenemine). Dokumendipõhise analüüsi läbiviimise järel vaadatakse kodeerimistabelid üle, ühtlustakse analüütikute poolt lisatud uusi koode (liidetakse, eemaldatakse üleliigsed jm) ning luuakse üldisemad kategooriad. Analüütikud valdavad vähemalt C1 tasemel eesti ja inglise keelt. Muukeelsed dokumendid tõlgitakse esmalt ChatGPT 5 keelemudeli abil eesti keelde. TI abi kasutatakse ka allikaotsingul ja esialgsete kodeerimistabelite ettevalmistamisel. Kodeerimisel ja edasises analüüsis TI abi ei kasutata. Dokumendianalüüsi põhjal koostatakse ka sisend intervjuude käigus hinnatavate digiligipääsetavuse nõuetega ja soovitused hindamismetoodika osas. (vt ka https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine; https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/kasulikud-viited) Eri tüüpi andmete ja allikate ristkasutuseks ja tulemuste sünteesiks rakendatakse triangulatsiooni põhimõtet kahel tasandil: • Allikate triangulatsioon. • Metoodiline triangulatsioon. Kombineeritakse kvalitatiivse sisuanalüüsi (sh võrdlusriikide analüüsi) ja intervjuude analüüsi tulemused, et tuua esile eri lähenemisviisid ja vaatenurgad ning kaasata kõigi sihtrühmade ootused ja hinnangud. Selline lähenemisviis aitas vältida ühe meetodi domineerimisest tingitud kitsaskohti. Süvaintervjuude etapist põhjalikumalt Ühe süvaintervjuu kestus: ligikaudu 45 minutit Formaat: Zoomis Eesmärk: • saada kasutajate kogemuste põhjal ülevaade Eesti avaliku sektori digiteenuste ja veebilehtede keelelise ligipääsetavuse kitsaskohtadest • koguda suuniseid, kuidas erinevate sihtrühmade ootustele paremini vastata • kontrollida ja täpsustada esimesest etapist saadud hüpoteese Sihtrühmad, osalejate jaotus ja alasihtrühmad Osalejate Sihtrühm Alasihtrühmad Täiendav info arv 1. Inimesed, kellel on raskusi lugemise, Inimesed düsleksiaga; Fookuses lihtsustatud keel kirjutamise või 9 kognitiivsete eripäradega; ja selged sõnumid keerukate tekstide intellektipuudega; eakamad mõistmisega 3 vene emakeelega (venekeelne intervjuu, visuaalid/veebilehed eestikeelsed); Eesti keele mõistmine 3 Ukrainast piiratud keeleoskuse korral; 2. Uussisserändajad 9 sisserännanud(venekeelne vajadusel tugi lihtsustatud intervjuu, visuaalid/veebilehed keele või tõlkelahendustega eestikeelsed); 3 muu emakeelega (intervjuu inglise või eesti keeles) Mõistmine läbi 3. Viipekeelsed kurdid 3 – viipekeeletõlke ja subtiitrite Mõistmine subtiitrite ja 4. Vaegkuuljad 3 – helivõimenduse toel 5. Pimedad ja Mõistmine ekraanilugejate 3 – vaegnägijad ja helilahenduste abil Osalejate arv kokku 27 Värbamisel arvestatakse • alasihtrühmade esindatust • osalejate erinevat sugu, vanust ja haridustaset • võimalusel erinevat tööalast tausta Kuna sihtrühmad on suhteliselt keerulised värvata ning ajakava on tihe, ssiis anname igale osalejale tänutäheks 50-eurose kinkekaardi, mis aitab värbamist tõhustada. Vestlusi modereerivad pikaajalise kogemusega moderaatorid.  Lisa 1- tehniline kirjeldus: Uuring digiligipääsetavuse kohta Hanke eesmärk Hankega tellitava uuringu keskmes on Euroopa ligipääsetavuse direktiivi (LPS) rakendamine Eestis, keskendudes eestikeelse avaliku teabe ja digiteenuste kättesaadavusele keeleliste erivajadustega inimeste jaoks. Hankega tellitava digiligipääsetavuse uuringu kaudu on vaja teada saada, 1) kuidas keelelise erivajadusega inimesed avalikele teenustele ligi pääsevad, 2) mida LPS-iga on Eesti jaoks ette nähtud, 3) digiligipääsetavuse valdkonnad, mida LPS Eesti jaoks ette ei näe, ja millele järelevalvet ei tehta, kuid mis on keeleliste erivajadusega inimestele olulised (mh ka rahvusvahelised parimad praktikad), 4) millistes teenustes juba kasutatakse keeletehnoloogiat, 5) millistes teenustes ei kasutata keeletehnoloogiat, aga on vaja ja on võimalik. Uuringu vorm: osalt referatiivne, kirjeldav analüüs, lisaks sihtrühmade kvalitatiivne uuring. Uuring annab ülevaate hetkeolukorrast, rahvusvahelistest parimatest praktikatest ning pakub välja lahendused, kuidas avaliku sektori veebid ja digiteenused oleksid eesti keeles mõistetavad ja kasutatavad keelelise erivajadustega sihtrühmade jaoks. Lisaks analüüsitakse, kuidas keeletehnoloogia saab panustada eesti keele mõistetavuse ja ligipääsetavuse parandamisse, millised lahendused ja ressursid on Eestis juba olemas ning millistes valdkondades on turutõkked, mille ületamist võiks riik toetada. Uuritav sihtrühm (eesti keele kasutamise ja mõistmise vaates) 1. Inimesed, kellel on raskusi lugemise, kirjutamise või keerukate tekstide mõistmisega (sh düsleksia ja kognitiivsed eripärad, intellektipuudega, vanemad inimesed) – lihtsustatud eesti keel, lihtne keel ja selge sõnum 2. Uussisserändajad – eesti keele mõistmine piiratud keeleoskuse korral, sh vajadusel tugi lihtsustatud keele või tõlkelahenduste kaudu 3. Viipekeelsed kurdid – eesti keele mõistmine läbi viipekeelsete tõlgete ja subtiitrite 4. Vaegkuuljad – eesti keele mõistmine subtiitrite ja helivõimenduse toel 5. Pimedad ja vaegnägijad – eesti keele mõistmine ekraanilugejate ja helilahenduste abil Uuring peab katma põhjalikumalt sihtrühmad nr 1 ja 2. Korraldada intervjuud ja/või testid sihtrühmade esindajatega, et hinnata, kui hästi nad mõistavad eesti keeles esitatud infot avaliku sektori veebides ja digiteenustes. Kaasata sihtrühmade organisatsioone uuringu kõigis etappides. Oodatav tulemus Uuring sisaldab järgmist:  1. Hetkeolukorra kaardistus eestikeelse avaliku teabe ja digiteenuste kättesaadavusest keeleliste erivajadustega inimeste jaoks. Lisaks on pakutud mõõdik või mõõdikud, millega korratavalt mõõta digiteenuste kättesaadavuse tulemuslikkust nimetatud sihtrühmas. 2. Hetkeolukorra kaardistus avaliku teabe ja digiteenuste kättesaadavusest uussisserändajate jaoks. Lisaks on pakutud mõõdik või mõõdikud, millega korratavalt mõõta digiteenuste kättesaadavuse tulemuslikkust nimetatud sihtrühmas. 3. Näited, millised avaliku sektori digiteenused ja veebilehed on sihtrühmade jaoks eesti keeles raskesti mõistetavad või kasutatavad; millised avaliku sektori digiteenused ja veebilehed on sihtrühmade jaoks eesti keeles hästi mõistetavad ja/või kasutatavad. 4. Kirjeldav analüüs ja suunised Eesti avaliku sektori digiteenuste ja veebilehtede keelelise ligipääsetavuse kitsaskohtadest (nt liiga keerukas sõnastus, ebapiisav lihtsustatud keele tugi, puuduvad subtiitrid või helitugi, ekraanilugejate sobimatus jmt). 5. Ülevaade teiste EL-i liikmesriikide parimatest praktikatest, keskendudes sellele, kuidas tagatud riigikeele mõistetavus keeleliste erivajadustega inimestele ja milliseid keeletehnoloogilisi vahendeid on kasutusele võetud. 6. Kirjeldav analüüs ja suunised, milliseid keeletehnoloogilisi lahendusi (lihtsustatud keel, standardiseeritud subtiitriformaadid, tõlkelahendused) on võimalik Eestis eesti keele põhise ligipääsetavuse tagamiseks taaskasutada. Töö tulemused Uuring Uuringu lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles Esitlus tulemuste tutvustamiseks EKI ja TTJA koostöökohtumisel  Uuring digiligipääsetavuse kohta Hankelepingu projekt 4-7/25-269-1 Eesti Keele Instituut, registrikood 70004011, asukoht Roosikrantsi 6, 10119, Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab direktor Arvi Tavast ja Justiits- ja Digiministeerium, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi maksja), mida esindab Tiina Uudeberg, ja VIILUP Uuringud OÜ, registrikood 14158041, asukoht Suurekivi tn 8, 11913 Tallinn (edaspidi täitja), mida esindab Liis Soome edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Uuring digiligipääsetavuse kohta“ (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks (edaspidi töö) on uuringu läbiviimine digiligipääsetavuse kohta koos sihtgruppide kaasamisega eesmärgiga kaardistada ligipääsetavuse hetkeolukord ning saada suunised ja ülevaade parimatest praktikatest teistes EL riikides. Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja täitja pakkumuses. 1.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.4. Projekti rahastatakse riigieelarvest. 1.5. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.5.1. Lisa 1- Tehniline kirjeldus; 1.5.2. Lisa 2-Täitja pakkumus; 1.5.3. Lisa 3- ÜVA. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub täitjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 23 060 eurot (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 2.3 nimetatud juhul. 2.2. Tellija tasub töö eest ühes osas pärast nõuetekohase töö vastuvõtmist täitja esitatud arve alusel. 2.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud täitja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist  Uuring digiligipääsetavuse kohta või lepingu täitmise käigus, peab täitja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 2.5. Täitja esitab tellijale arve e-arvena pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) mõlemapoolset allkirjastamist. 2.6. Arvele tuleb märkida lepingu number ning tellija ja täitja kontaktisikute andmed. 2.7. Tellija tasub täitjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö antakse üle hiljemalt 31. detsembril 2025, millele järgneb tellija poolne töö ülevaatamise aeg. 3.2. Täitja vastutab tellija otstarbeka kaasamise eest, vältimaks puudusi dokumentatsioonis või kõrvalekaldumist töö ajakavast. 3.3. Tellijal on õigus tutvuda lepingu täitmisega ning nõuda täitjalt selle kohta kirjalikke ja suulisi selgitusi. 3.4. Täitja esitab tellijale tema nõudmisel teostatud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Täitja teavitab viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutad lepingu täitmist. Tellijal on õigus esitatud informatsiooni põhjal anda täitjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid töö teostamiseks. Töö tuleb esitada tellija kontaktisiku e-posti aadressile, kui pole kokkulepitud teisiti. 3.5. Töö üleandmine täitja poolt tellijale toimub akti (lisa 3) alusel. Nimetatud akti vormistab täitja 5 tööpäeva jooksul pärast töö heakskiitmist tellija poolt. Akt saadetakse tellijale e- posti teel digitaalselt allkirjastatult ning mille tellija omakorda allkirjastab selle pärast töö vastuvõtmist ning tagastab selle täitja kontaktisiku e-posti aadressile. 3.6. Täitja kohustub koos aktiga tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid. 3.7. Akti võib tellija poolt allkirjastada ja kinnitada ka lepingus nimetatud kontaktisik. 3.8. Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse vajadusel töö vastuvõtmisel ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 3.9. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni 10 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. 3.9.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata täitjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste  Uuring digiligipääsetavuse kohta kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 3.9.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 3.9.3. Kui täitja ei ole pretensiooniga nõus, on täitjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija täitjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda. 3.9.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöös ning täitja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.10. Kui tellija ei esita pretensiooni hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates ajast, kui tellija sai teada töös esinevatest puudusest/puudusest, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.11. Tellijal on õigus anda täitjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on täitjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta täitja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.12. Täitja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele tööle tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.13. Täitja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka. 3.14. Täitja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.15. Täitja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.16. Täitja kohustub töö teostamisel pakkumuse koosseisus esitatud isikuid. Meeskonnaliikmete vahetamise või meeskonna täiendamise korral peab olema tagatud, et töid teostavad asjakohase kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 3.17. Suhtlemine poolte vahel ja esitatud töö tulem on eesti keeles, töö lühikokkuvõte tehakse nii eesti kui inglise keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab täitja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.  Uuring digiligipääsetavuse kohta 3.18. Kui täitja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud töö jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide sobivust tehnilises kirjelduse esitatud nõuetega ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab täitja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3.19. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 3.20. Täitja kohustub tagama, et töö autor ei kasuta oma isiklikke õigusi mitte mingil kujul lepinguga tellijale üle antud autori varaliste õiguste piiramiseks, nende teostamise takistamiseks, ega töö tulemite õiguspärase kasutamise takistamiseks. 3.21. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija teeb täitjaga mõistlikku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist. 3.22. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus. 3.23. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu tellija vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud. 3.24. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide talitluses. 3.25. Täitja garanteerib, et kõik tarkvara on vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 4.1.1. lepingu rikkumine oli tahtlik; 4.1.2. töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue. 4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui täitja ei teosta tööd vastavalt lepingu tingimustele, sh tähtaegselt. 4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 4.4. Kui täitja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja täitja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd  Uuring digiligipääsetavuse kohta kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud tööle kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist täitja poolt ja/või lepingust taganeda. 4.5. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 4.5.1. täitja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei vasta töö nõuetele; 4.5.2. täitja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest; 4.5.3. täitja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 1 kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast; 4.5.4. täitja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 4.5.5. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine; 4.5.6. täitja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid. 4.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.7. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole täitjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on täitjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra. 4.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel täitja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 4.9. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub võlaõigusseaduse (VÕS) alusel. 4.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.11. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4.12. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.14. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 4.15. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.  Uuring digiligipääsetavuse kohta 5. Garantii 5.1.Täitja vastutab töö teostamise kvaliteedi eest ja kõrvaldab 12-kuulise garantiiperioodi jooksul ilmnevad vead omal kulul, välja arvatud juhul, kui puuduste tekkimise eest vastutab tellija. 5.2.Garantiiperiood algab töö vastuvõtmisest tellija poolt. Juhul, kui tööd antakse tellijale üle mitmes osas (mitmes etapis), algab garantiiperiood viimase etapi vastuvõtmisest tellija poolt. 5.3.Garantii alusel teostatud tööle kehtib 6-kuuline garantiiperiood, kuid mitte vähem kui 12- kuulise põhigarantii perioodi lõppkuupäev. 5.4.Täitja annab 6 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist tellijale ja tellija poolt määratud isikutele tasuta selgitusi lepingu eseme kohta mõistlikus mahus. 5.5.Garantii hõlmab kõiki garantii tähtaja jooksul ilmnenud töö puudusi ja lepingu tingimustele mittevastavusi, sealhulgas on täitja kohustatud uuendama või asendama kõik esinenud vigade või puudustega dokumendid. 5.6.Juhul kui töö vajab garantiihooldust, vastutab garantiihoolduse jälgimise, kontrollimise ning läbiviimise eest täitja. 5.7.Tellija informeerib täitjat vea iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Kui täitja ei suuda viga mõistliku aja jooksul kõrvaldada, võib tellija korraldada vea kõrvaldamise kolmanda isiku poolt täitja kulul ja riisikol. 5.8.Kui viga ei kuulu garantii korras kõrvaldamisele, esitab täitja tellijale viivitamatult pärast sellise asjaolu tuvastamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavasisulised põhjendused. 5.9.Kui poolte vahel tekib vaidlus vea üle, on kummalgi poolel õigus tellida sõltumatu ekspertiis, teatades sellest eelnevalt teisele poolele. Pooled on kohustatud tagama eksperdi nõudmisel ligipääsu vajalikele andmetele ja informatsioonile. Ekspertiisikulud kannab pool, kes ekspertiisiakti kohaselt eksis vea määratlemisel. 6. Intellektuaalne vara 6.1.Täitja annab tellijale üle kõik töö tegemise käigus loodud teoste varalised autoriõigused kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks territoriaalsete piiranguteta autoriõiguse seaduse tähenduses. Täitja loovutab tellijale täielikult ja tagasivõetamatult varalised autoriõigused, loobudes sellega lepingu alusel üle antud töö osas õiguste kasutamisest. Tasu autoriõiguste eest sisaldub lepingu hinnas. 6.2.Täitja kohustub tagama, et töö teostamise käigus loodud materjalide varalised autoriõigused autoriõiguste kasutamiseks kuuluvad täitjale. 6.3.Täitja kohustub tagama, et tal on töö teostamise käigus loodud materjalides kasutatud teiste autoriõigustega kaitstud teoste suhtes käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud õigused. 6.4.Täitja kinnitab ja avaldab, et ta ei ole enne käesoleva lepingu sõlmimist lepingu punktis 6.1 märgitud õigusi kolmandatele isikutele loovutanud ega nende õiguste teostamiseks ja kasutamiseks kolmandatele isikutele luba (litsentsi) andnud ning ta ei ole sõlminud ega  Uuring digiligipääsetavuse kohta sõlmi lepingu kehtivuse ajal kolmandate isikutega kokkuleppeid töö teostamise käigus loodud materjalide kasutamiseks. 6.5.Kõik tellija poolt täitjale töö teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 6.6. Täitja vastutab selle eest, et nende poolt teostatava töö puhul ei teki vastuolu Eesti Vabariigis kehtivate patendi- või autoriõigustega ja teiste immateriaalsete õigustega. 7. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine 7.1.Täitja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 7.2.Lepingu täitmisel täitjale või täitjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist täitja või täitjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta täitjale teatavaks saanud teave. Täitjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töölda. 7.3.Täitja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on täitja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 7.4.Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Täitjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 7.5.Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik pakkumuses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt. 7.6.„Konfidentsiaalne informatsioon“ on igasugune informatsioon, mis avaldamise hetkel on määratletud kui konfidentsiaalne või mille olemusest võib järeldada, et see on konfidentsiaalne, sealhulgas isikuandmed, turvaandmed, kirjeldus infosüsteemide turvameetmete, turvaintsidendi või selle ohu kohta, arvutiprogrammid, koodid, algoritmid,  Uuring digiligipääsetavuse kohta oskusteave, formularid, protsessid, ideed, strateegiad ja muu teave, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve või mille suhtes kehtivad avaliku teabe seaduse või muu õigusakti kohaselt juurdepääsupiirangud või mille suhtes juurdepääsupiirangud ei kehti, kuid mida tellija ei ole avalikkusele teatavaks teinud. 7.7.Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 7.8.Täitja peab käesoleva lepingu täitmisel, samuti lepingujärgsete kohustuste täitmisel saadud informatsiooni tellija ja tema tegevuse kohta ning isikuandmeid sisaldavat teavet hoidma konfidentsiaalsena ja mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma tellija eelneva kirjaliku selgesõnalise nõusolekuta. 8. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 8.1. Leping hakkab kehtima alates 01.12.2025 ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 8.2.Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või saavutatud (vahe)tulemuste pinnalt ei ole otstarbekas tööga jätkata või kui täitja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad täitja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab täitjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellija tasub täitjale lepingu lõppemise hetkeks faktiliselt teostatud töö eest. 8.3.Juhul kui, täitja on lepingut rikkunud vähemalt 2 korda ja rikkumine on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseeritud, võib tellija lepingu ennetähtaegselt üles öelda, teatades täitjale sellest 14 kalendripäeva ette ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt teostatud töö eest. 8.4.Täitjal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest tellijale kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva, kui tellija keeldub nõuetekohaselt valmistatud töö eest tasu maksmisest ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt teostatud töö eest. 8.5.Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta. 8.6.Muudatused töö ajakavas ning kulude muudatused eelarveridade vahel ei ole käsitletavad lepingu muutmisena tingimusel, et lepingu täitmise lõpptähtaeg ei muutu ning lepingu kogumaksumus ei suurene. 9. Dokumentatsioon 9.1.Täitja varustab tellijat piisava dokumentatsiooniga, mis on vajalik, et tellija saaks hankelepingu alusel loodud töid efektiivselt kasutada, hooldada ja kohandada, täiendades juba olemasolevat dokumentatsiooni või koostades vajadusel uue dokumentatsiooni.  Uuring digiligipääsetavuse kohta 9.2.Tellija kindlustab tema valduses oleva töö teostamiseks vajaliku informatsiooni sisaldava dokumentatsiooni kättesaadavuse täitjale. 9.3.Täitja peab olema valmis andma dokumente üle eesti ja inglise keelsena tehnilises kirjelduses määratud ulatuses. Tellija eelneva kirjalikul nõusolekul võib dokumente üle anda muus keeles. 9.4.Dokumentatsioon peab vastama töö kirjelduses toodud tööle, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 10. Avalikud suhted 10.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu ja hankelepingu raames avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul. 10.2. Täitja paneb käesolevas punktis sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 10.3. Pooled ei kahjusta lepingu pinnalt tekkinud erimeelsuste või vaidluste lahendamisel üksteise mainet meedia kaudu. 11. Lepingu kontaktisikud 11.1. Täitja vastutab tellija otstarbeka kaasamise eest, vältimaks puudusi dokumentatsioonis või kõrvalekaldumist töö ajakavast. 11.2. Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud: 11.2.1. tellija kontaktisik on: Kadri Vare, [email protected] 11.2.2. täitja kontaktisik on: Liis Soome, [email protected] 11.3. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingus sätestatud kontaktisikutele. Kõik pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikus vormis. 11.4. Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning ei käsitleta lepingu muutmisena. 12. Lõppsätted 12.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 12.2. Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 12.3. Kui tellitavad tööd on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projekti ja/või programmiga või kui neid rahastatakse struktuuritoetustest, peab täitja järgima töö  Uuring digiligipääsetavuse kohta teostamisel EL struktuuritoetusele viitamise juhendit 1 . Tähistamisega seonduva sümboolika paigutuse ja formaadi peab täitja eelnevalt kooskõlastama tellijaga. 12.4. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.  Uuring digiligipääsetavuse kohta Hankelepingu nr ……… lisa 2 ………. ja …………….. vahel sõlmitud lepingu nr……………….juurde TÖÖ ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev töö üleandmise- vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ………………. (edaspidi täitja) täitja kontaktisiku ……………… poolt ja esitatud ….. (edaspidi tellija)……………., (edaspidi koos nimetatud pool või pooled) tõendamaks, et täitja andis üle poolte vahel sõlmitud lepingu nr …………. ja riigihanke viitenumber …, alusel teostatud tööd alljärgnevalt: 1. ……………………………………………………… (tehtud tööd, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingupunktidele vm). 2. Käesolev akt on aluseks täitja poolt tellijale arve esitamiseks summas ………….. eurot, millele lisandub käibemaks. 3. Käesolev akt omab juriidilist jõudu ning saadetakse pärast allkirjastamist mõlemale poolele.