Teie: /09.12.2025 nr 8-3/9867-1/
/Justiits- ja digiministeerium/
/
[email protected] / Meie: 29.12.2025 nr 1-10/0467-1
Arvamus avaliku teabe seaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsuse osas
Justiits- ja digiministeerium on esitanud arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mis käsitleb andmejälgija kohustuslikkust. Statistikaametit (edaspidi
SA) on mainitud eelnõu seletuskirjas kaasatud osapoolena VTK koostamisele eelnevates aruteludes. Sellest
tulenevalt esitame järgnevalt enda seisukohad, mida oleme ka eelnevalt väljendanud erinevate andmejälgija
kasutamisega seotud algatuste kommneteerimisel.
1. VTK Lisa 1 kohaselt sätestatakse andmejälgija (edaspidi AJ) legaaldefinitsioon avaliku teabe
seaduse (edaspidi AvTS) andmekogusid käsitlevas peatükis 5 1, lisades sinna uue paragrahvi
4310. Selle järgi on AJ riiklik infosüsteem, mille eesmärk on võimaldada füüsilisele isikule anda
Eesti teabevärava vahendusel ülevaadet tema isikuandmetega seotud päringutest avalike
ülesannete täitmiseks kasutatavates andmekogudes. Liidestumiskohustuse alt jäävad välja
„ainult organisatsiooni sisemise töökorralduse vajadusteks“ ja „asutustevaheliseks
dokumentide menetlemiseks peetavad andmekogud“ (AvTS § 43 3 lõike 4) tähenduses, aga
seda ainult juhul, kui vastavad andmekogud ei ole liidestunud x-teega. Lisaks AJ-ga
liidestumise üldise kohustuse alt jääksid välja sellised avalike ülesannete täitmiseks kasutatavad
andmekogud, mis ei sisalda isikuandmeid (seal sisalduvad andmed ei ole seostatud ega
seostatavad ühegi konkreetse isikuga) või mille puhul viimase kalendriaasta andmete põhjal
nähtub, et AJ rakendamine ei tasuks end AJ kui süsteemi hinnangulise elutsükli vältel
majanduslikult ära.
SA juhib siinkohal tähelepanu, et riikliku statistika seaduse § 6 lõike 3 kohaselt ei ole riikliku
statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised registrid andmekogud
avaliku teabe seaduse tähenduses. Kuigi eelpool viidatud definitsioonis see otsesõnu välja ei
tule, eeldame, et sõnastus tugineb AvTS kohaldamisalale, mistõttu oleme endiselt seisukohal, et
AJ kohustuslikkus SA-le ei laiene.
2. VTK-s on selgitatud, et AJ saab olla üheks vahendiks, mille abil aidatakse kaasa andmesubjekti
õiguste realiseerimisele ja edendatakse andmetöötluse läbipaistvust IKÜM-i vastavate
artiklite tähenduses, kuid AJ ei ole vastutavale töötlejale IKÜM-i järgi ainus võimalus
vastavate põhimõtete järgimiseks. Siinkohal viidatakse võimalusele, et kui mõni AJ-s kuvatud
päringutest andmesubjektile siiski lähemat huvi pakub, on tal võimalik suunata oma täpsustav
päring ka täpsele adressaadile (päringu sooritanud asutusele) ning viidata oma
küsimustes konkreetsele töötlemistoimingule.
SA statistika tegemise käigus kogub andmeid ka andmekogudest, pseudonümiseerib need ning
teostab andmete masstöötlemist ja -analüüsi pseudonümiseeritud andmete pealt. Seega me ei
pea ka sellest asjaolust tulenevalt otstarbekaks andmejälgijat tänastel tingimustel ja
eesmärkidel kasutusele võtta, sest pseudonümiseeritud andmete masstöötlemise tulemusena
võime toota tuhandeid kirjeid nende andmete kasutamisest ning see ei saa olla andmejälgija
lõppkasutaja jaoks asjakohane. Kui andmesubjekt soovib siiski täpsustada AJ-s sisalduva info
põhjal, miks on andmekogu vastutav töötleja võimaldanud tema andmete edastamist SA-le, saab
Statistikaamet
Tatari 51, 10134 Tallinn
rg-kood 70000332; tel 625 9300
[email protected], www.stat.ee
juhinduda eelpool kirjeldatud protseduurist ehk kas andmekogu omanik väljastab selle info ise või
suunatakse päring vajadusel SA-le.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Osila
Peadirektori asetäitja andmehalduse ja
andmeteaduse alal peadirektori ülesannetes
Margus Rosin
514 6160,
[email protected]
Annika Uibopuu
5473 0306,
[email protected]
Thea Palm
5196 1547,
[email protected]