Kiri

Rahandusministeerium Teie 02.10.2020 nr 13-1.1/6740-1 [email protected] Meie 29.10.2020 nr 2-2/20/0154/2156 Seisukoht finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamiskavatsuse osas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) esitab finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamiskavatsuse kohta järgmise arvamuse ja tähelepanekud: Väljatöötamiskavatsuse (VTK) eesmärgiks on muuta finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalused tulemuslikumaks, mille üheks võimaluseks on selleks eraldi pädeva vaidluste lahendamise organi moodustamine. TTJA nõustub, et ühtne ainult finantsteenuste vaidluste lahendamisele spetsialiseerunud organ Eestis puudub. TTJA on seisukohal, et VTK-s kirjeldatud probleemid on lahendatavad olemasolevaid tarbijavaidluste lahendamise üksuseid ja menetluskorda ajakohastades (informeerimine, teadlikkuse tõstmine, täiendava menetluskorra kehtestamine jt). Finantsvaidlustele spetsialiseeritud üksus (kas komisjoni töövormis või ombudsmani tüüpi vaidluste lahendaja) on otstarbekas moodustada olemasoleva tarbijavaidluste komisjoni (TVK) juures. Pooldame VTK 3. mudeli rakendamist, tõhustades selle toimimist tänasest veelgi enam. Põhjendame oma seisukohta järgmiselt: 1. Eestis on toimiv, avalikkusele arusaadav ning sõltumatu tarbijavaidlusi, sh finantsvaidlusi lahendavate üksuste süsteem olemas. Tarbijavaidluste lahendamine ei ole killustatud ja tarbijal on üks, selgesti määratletud koht, kuhu vaidluste lahendamiseks pöörduda. Selline lahendus on võrreldes muude mudelitega vaidluse osapooltele selge ja arusaadav ning seda toetavad ka süsteemi kohta tehtud varasemad uuringud. VTK hetkeolukorra analüüsis on tõdetud, et kindlustuse, sh liikluskindlustuse osas on moodustatud eraldi lepitusorgan ning olemas on ka vahekohus, kellel on pädevus vaidlusi lahendada. Samuti on olemas toimiv tarbijavaidluste lahendamise süsteem, mis on saanud kõrge tarbijarahulolu osaliseks. Väljapakutud mudelite ning olemasoleva kindlustusvaidluste lahendamise süsteemi ja tarbijavaidluste lahendamise süsteemi muutmisvajadus jääb ebaselgeks olukorras, kus finantsjärelevalveasutuse juurde luuakse täiendav finantsombuds- mani institutsioon. VTK kohaselt säiliksid dubleerivalt ka muud lepitusorganid (kindlustus). Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  Kuidas jaguneksid kindlustusvaidlused sellisel juhul erinevate üksuste vahel, jääb ebaselgeks. Praeguse VTK kohaselt oleks kindlustusvaidlusi võimalik lahendada kolmes erinevas kohas. 2. Juriidiliste isikute vaheliste finantsvaidluste lahendamise korraldus vajab põhimõtteliste otsuste tegemiseks oluliselt põhjalikumat analüüsi, kuid on võimalik ka praegu toimiva kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemis. Väljatöötamiskavatsus näeb ette juriidiliste isikute vaheliste finantsvaidluste lahendamise üksuse loomise, mille osas puudub praegu Eesti õiguskorras ühene kohtuvälise lahendamise pädevus. Seega ei ole eraldi B2B vaidluste lahendamise süsteemi loomine olemasolevate andmete puhul piisavalt põhjendatud ega vajalik, vaid juriidiliste isikute vahelisi vaidlusi saab edukalt lahendada ka täna toimiva süsteemi raames. TTJA juhib tähelepanu asjaolule, et VTK-s ei ole analüüsitud võimalikku vaidluste hulka ega võrreldud selleks vajalikku ressursikulu erinevate mudelite puhul. VTK-s jäävad ebaselgeks ka muude mudelivalikude rahastusmahud ja -allikad, mis võivad vähendada vaidluse osapoolte usaldust vaidlusi lahendava organi vastu näiteks olukorras, kus lahendatakse sama finantsasutuse vaidlust, kes selle vaidluse lahendamist rahastab. Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatakse probleemina olukorda, kus juriidilised isikud ei saa pöörduda oma õiguste kohtuväliseks kaitseks tarbijavaidluskomisjoni või selle laadse üksuse poole (VTK lk 9). Leiame, et tegemist pole sellise kitsaskohaga, mida tuleks tingimata lahenda uue kohtuvälise vaidluste lahendamise võimaluse loomise kaudu. Selgusetuks jääb, miks peab riik looma uue menetluse liigi juriidiliste isikute vaheliste vaidluste kohtuväliseks pidamiseks. Esiteks on Eestis olemas hästi toimiv arbitraažisüsteem, mis rajaneb tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeritud vahekohtumenetluse normidel ning rahvusvahelisel praktikal. Samuti on Eestis toimiv kohtuliku õiguskaitse süsteem, mis kaitseb ka juriidiliste isikute õiguseid. Selgitame, et praegune tarbijavaidluste komisjon kui lepinguliste vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism on olnud vajalik selleks, et tagada tarbija kui lepingulises suhtes nö nõrgema poole õiguste kaitstuse minimaalne tase. Osade juriidiliste isikute käsitlemine nõrgema poolena, nagu nad oleksid tarbijad, seab küsimärgi alla ettevõtluse kui sellise piiritlemise, sest selle peamine tunnusjoon on juriidilise isiku iseseisvus ja vastutus. Siinkohal meenutame juriidilise isiku moodustamise eeldusi. Kuivõrd juriidiline isik kui õigussubjekt on õiguslik fiktsioon, mis luuakse alati eraldiseisva (inimliku) otsuse alusel, on võimalik koos asutamise otsusega teadvustada ka sellega kaasnevaid riske (sh vajadust enda õigusi kohtus kaitsta). Tarbijatel ning teistel füüsilistel isikutel selline võimalus puudub, mistõttu ei saa neilt võib olla alati eeldada ka juriidilise isikuga samaväärset vastutust ning nad võivad vajada riiklikku erituge. Kui tunnustada teatud osa juriidilisi isikuid lepingulises suhtes nö nõrgema poolena, tekib põhimõtteline küsimus, kuidas eristada tavalist ettevõtjat riiklikku erituge vajavast ettevõtjast. Tulenevalt eeltoodust teeme kokkuvõttes õigussüsteemi seniste põhimõtete järgimiseks ettepaneku lähtuda eeldusest, et juriidilise isiku vormi võtmine on igaühe teadlik risk, millega kaasneb muuhulgas ka see, et TVK (või muu sellega võrreldav üksus) nende vaidlusi ei menetle. 3. Tarbijavaidluste praegune lahendamine ning tarbijakaitse seaduse muutmisega kavandatav reform võimaldab kvaliteetselt, kiiresti ja osapoolte jaoks arusaadavalt lahendada mistahes valdkonna tarbijaõigusi puudutavaid kohtuväliseid vaidlusi. TTJA nõustub, et tänapäevane menetluskord ja tehnilised lahendused peavad võimaldama Eestis kui digiriigis lihtsat ja kiiret vaidlusele ligipääsemist. Vastavate kompetentside parandamine, menetluse kiiruse suurendamine ja tehniliste lahenduste täiustamine on võimalik juba toimiva süsteemi raames. Kindlasti nõuab see täiendavaid ressursse, kuid on säästlikum uue kohtuvälise vaidluste lahendamise üksuse loomisest. Eeltoodud seisukohti arvestab ja toetab 2 (4)  täielikult ka tarbijavaidluste komisjoni töökorralduse ajakohastamist puudutav majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt väljatöötatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse VTK. Nimetatud VTK näeb ette nii komisjoni tegevuse professionaliseerimise, otsuste kvaliteedi parandamise kui muud teenuse toimimist parandavad tegevused. 4. Mudelivalikul tuleb vältida asutuste ja vaidluse lahendamise üksuste dubleerivaid pädevusi. Arvestades Eesti suurust ei ole vaja erinevate üksuste eripädevuste, sh paralleelsete ja dubleerivate pädevuste, hulka suurendada. See raskendaks nii tarbijatel kui kauplejatel/finantsteenuse osutajatel enda õiguste kaitse võimalustest arusaamist ning muudaks süsteemi ebamõistlikult kohmakaks ja kulukaks. TTJA peab Finantsinspektsiooni mudelit tõhusaks ja põhjendatuks vaid juhul, kui kõik finantsteenuste pakkujad, kelle suhtes võib finantsvaidluse algatada, alluksid Finantsinspektsiooni järelevalvele. Sellisel juhul oleksid suurema tõenäosusega tagatud selle mudeli eelduseks olevad finantsvaldkonna vaidluste lahendamiseks vajalikud pädevused, dubleerimise vältimine ja vaidluste tulemuste sisend riiklikku järelevalvesse. TTJA juhib tähelepanu, et täna on tarbijavaidluste komisjonil kõikide finantsvaidluste lahendamise pädevus olemas ning piisava valdkondliku pädevuse tagavad komisjoni liikmena kaasatud asjakohased valdkondlikud eksperdid. Säilitades finantsvaldkonna tarbijavaidlused tarbijavaidluste komisjoni pädevusena, on parimal viisil tagatud ka menetlusökonoomia põhimõte järgimine. 5. Finantsvaidluste lahendamise mudeli VTK-s toodud ettepanekud menetlustasu, pädevate vaidluste lahendajate ja sundtäidetavuse osas on läbi analüüsitud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu VTK-s. TTJA toetab VTK-s välja toodud vaidluste rahalise ülem- ja alampiiri kehtestamist, mõistlikku menetlustasu, kõrg- kompetentsiga vaidluste lahendajate (spetsialiseerunud) süsteemi loomist. TTJA pooldab teatud juhtudel kokkulepete siduvust ja eelnevat nõusolekut nende vabatahtlikuks täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust pooldab TTJA VTK küsimustes 16–2 0 välja toodud aspekte spetsialiseerumise, menetlustasude ja täidetavuse osas. Kokkuvõtvalt on TTJA seisukohal, et spetsialiseeritud kohtuvälise erikomisjoni loomine TTJA juures tegutseva TVK näol tagab parimal viisil VTK-s toodud eesmärkide saavutamise (sh koos tarbijakaitseseaduses kavandatud muudatustega). Vältida tuleb nii killustatust eri organite vahel kui ka sarnaste vaidluste dubleerivat menetlemist. Otstarbekalt saab ära kasutada väljakujunenud ja toimivat sõltumatu tarbijavaidlusi lahendavate komisjonide süsteemi, säilitades kõrge tarbijarahulolu koos lihtsalt mõistetava vaidlusi lahendavate asutuste arvuga ja nendevahelise pädevuste jaotusega. Finantsvaidluste lahendamise mudeli valikul peab vältima nii killustatust eri üksuste vahel kui ka sarnaste vaidluste dubleerivat menetlemist, mis pigem raskendaks avalikkuse arusaama sellest, milliseid vaidlusi, millises menetluskorras ja kus lahendatakse. Küsimus on oluline ka isiku õiguste kaitse tagamise ning võimaliku rikkumise mõju ja olulisuse seisukohalt – isiku õiguste rikkumisel võib majanduslik kahju olla suur. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor 3 (4) Jaana Tael 620 1706 [email protected] Illimar Pärnamägi 6672025 [email protected] 4 (4)