Määruse muutmine

MÄÄRUS 31.08.2020 nr 54 Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruses nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „uuendamine“ sõnadega „, kaubalaadimisplatside ja –sorteerimisjaama võimekuse arendamine ning raudteealal keskkonna- ja liiklusohutuse tagamine“; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „10“ arvuga „46“; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „105“ arvuga „215“; 4) paragrahvi 2 lõike 4 punktis 1 asendatakse arv „110“ arvuga „200“; 5) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „parandamiseks“ sõnadega „ja kaubalaadimisplatside ja –sorteerimisjaama võimekuse arendamiseks ning raudteealal keskkonna- ja liiklusohutuse tagamiseks“; 6) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „arendamine“ sõnadega „ ning silla ehitus piirkondade paremaks ühendamiseks“; 7) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse arv „85“ arvuga „100“; 8) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Tartu linn“ tekstiosaga „, Pärnu linn“; 9) paragrahvi 21 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 25 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rakendusüksus koostab taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse eelnõu ja kooskõlastab selle rakendusasutusega juhul, kui otsus puudutab taotlust, mille eelarve ei ühti investeeringute kavas kavandatud projekti eelarvega, projekti eesmärk ja tegevused on muutunud või millel on oluline avalik huvi.“; 11) paragrahvi 25 lõike 5 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja eeldatav ajakava“; 12) paragrahvi 25 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;  2 13) paragrahvi 27 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse, rakendusasutuse või toetuse saaja algatusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.“; 14) paragrahvi 27 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rakendusüksus kooskõlastab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu rakendusasutusega juhul, kui otsus puudutab projekti muudatust, mille projekti eelarve ületab investeeringute kavas kavandatud projekti eelarvet, projekti eesmärk ja tegevused on võrreldes esitatud investeeringuettepanekuga oluliselt muutunud või mille osas on oluline avalik huvi.“; 15) paragrahvi 32 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele“; 16) paragrahvi 33 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) kooskõlastama rakendusasutusega otsuste eelnõud, mis puudutavad taotluse rahuldamist, selle muutmist või tühistamist vastavalt §-dele 25 ja 27;“; 17) paragrahvi 33 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) teavitama rakendusasutust projekti elluviimise häiretest;“; 18) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) kooskõlastab või jätab kooskõlastamata rakendusüksuse otsuste eelnõud, mis puudutavad taotluse rahuldamist, selle muutmist või tühistamist vastavalt §-dele 25 ja 27.“; 19) paragrahvi 36 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse 2020. aasta augustis vastu võetud redaktsiooni § 9 lõiget 1 ja § 11 lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2020. a.“; 20) määruse lisa „Taotluse vorm“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler  25.08.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020 muutmine““ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020 muutmine (edaspidi määrus) on vajalik seoses perioodi 2014–2020 lõppemisega, et paremini ellu viia ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava) eesmärke1. Määruse abil viiakse ellu rakenduskava prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport“ (edaspidi prioriteetne suund) ühtekuuluvusfondi meetmeid „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ (edaspidi ühenduste arendamise meede) ja „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine“ (edaspidi erinevate liikumisviiside ühendamise meede). Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamisel on eesmärgiks saavutada olukord, kus ühendused ja liikumisvõimalused rahuldavad elanike vajadusi ning toetavad ettevõtlust, olles seejuures ohutud ja võimaldades Eesti-siseselt ja ka teistesse riikidesse liikuda mugavalt ja kiirelt. Raudteeliikluse arendamisel (sh võimaliku lisanduva meetme tegevusena kauba- ja sorteerimisjaamade arendamisel) ja erinevate liikumisviiside ühendamisel on toetuse andmise eesmärgiks integreerida erinevaid liikumisviise, et võimaldada modaalnihet2 kaubavedudel maanteelt keskkonnasõbralikumale raudteele, tagada ühistransporti kasutades üleriigiline juurdepääs olulisematele TEN-T ühendustele, milleks on Tallinna lennujaam ning käesoleva määruse muudatusega võimalusel3 lisanduv uus objekt (sild) Pärnus4. Meetme tulemusel saavutatakse olukord, kus inimestel kulub reisimiseks vähem aega ning ühistranspordipeatuste ja muude oluliste sihtpunktide vahel liikumine, samuti (ühis-) sõidukite vahel ümberistumine 1 Oluline on märkida, et rakenduskavas mainitud oluline projekt „Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine“ jääb Tallinna linnast tulenevatel asjaoludel rakendamata ning vajalik on projektile planeeritud vahendid suunata mõnda teise projekti (suurimad CO2 saastajad: Tallinn, Tartu, Pärnu) linnakeskkonna eriliigilise liikuvuse parendamiseks ja keskkonnasäästlikkuse kasvatamiseks. 2 Modaalne nihe ehk modaalnihe liikuvuskontseptsioon, kus eelistatud on säästlikumad liikumisviisid/transpordiliigid. Transpordi Valges raamatus on liikumised jagatud vahemaa järgi kolmeks: transport keskmise pikkusega vahemaadel, pikamaatransport ja linnatransport. Lühimaa-kaubavedudel ja keskpika vahemaa kaubavedudel (alla 300 km) tuleks valdavalt kasutada veoautosid. Pikamaa-kaubavedudeks kasutataks mitmeliigilisi vee- ja raudteetranspordi lahendusi. 30% maantee-kaubavedudest, mis on pikemad kui 300 km, tuleks 2030. aastaks asendada muude transpordiliikidega, nt raudtee- või veetranspordiga, ja üle 50% kõnealustest vedudest tuleks muude transpordiliikidega asendada 2050. aastaks. Reisijad kasutavad pikamaatranspordil rohkem busse ning raudtee ja õhutransporti. Linnades peab jalgsi käimine ja jalgrattasõit saama linnaliikluse ja infrastruktuuri kavandamise lahutamatuks osaks. 3 Potentsiaalsetele toetuse taotlejatele (Tallinna, Tartu ja lisanduvana Pärnu linn) saadeti 4.08.2020 kutsed investeeringu ettepaneku esitamiseks meetme tegevuse 10.2.4. raames. 4 Võttes arvesse seoses Rail Baltica peatuse rajamisega suurenevat liikuvust Pärnu linnapiirkonnas on uue silla eesmärk parandada ühenduvust ning vähendada samal ajal kesklinna piirkonna liikluskoormust, mis võimaldab kvaliteetsema liikuvuskeskkonna loomist jalgsi ja jalgrattaga liikujatele. on muutunud mugavaks ja meeldivaks, tõstes seeläbi ühistranspordi, eelkõige reisirongiliikluse kasutust, kuid parandades ka saartevahelisi ühendusi. Üks olulisimaid muudatusi määruses on võimalus määrata vähemvõimekamate toetuse taotlejate projektidele kuni 100%5 toetust seoses Covid-19 pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu tekkinud raskele rahalisele olukorrale, mis on tinginud töötuse hüppelise suurenemise ning reisijavoogude vähenemise, mis omakorda mõjub negatiivselt kohalike omavalitsuste ja riigi äriühingute tuludele. Eelduseks on, et prioriteetses suunas on tagatud ÜF-vahendite 85%- line toetuse määr. Seda jälgib ja toetuse 85%-lise tasakaalu eest vastutab rakendusasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Teine oluline muudatus puudutab potentsiaalse toetuse taotleja (Pärnu linn) lisandumist, mis võib mõjutada positiivselt tulemusnäitajat, milleks on „ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal tööle liikumisel“, mille osas seatud eesmärkide saavutamisega on raskusi ning võib arvata, et COVID-19 tingitud olukorra tõttu on eesmärki veelgi raskem saavutada. Määruse seisukohalt on oluline muudatus erinevate liikumisviiside ühendamise meetme raames raudteelõikude rekonstrueerimise või uuendamise tegevuste laiendamine kauba- ja sorteerimisjaamade arendamisega. See on vajalik seoses vajadusega Ülemiste kaubaterminali mahtude muutusega ja vajadusega ning võimaliku koormuse ümberjagamisega Tapale või muudesse alternatiivsetesse sihtkohtadesse. Vabanenud senist raudteeala ruumi saab hakata asukohale otstarbekamalt kasutama (ärid, rekreatsioon), mh võimaluse parandada liikuvust (sh kergliiklust) kahe linnaosa, Lasnamäe ja Ülemiste vahel. Nimetatud muudatus (potentsiaalne uus projekt) panustab rakenduskava punkti 2.10.4.1. Raudteeliikluse arendamisel (sh kauba- ja sorteerimisjaamade arendamisel) ja erinevate liikumisviiside ühendamisel on eesmärgiks integreerida erinevaid liikumisviise, et võimaldada modaalnihet kaubavedudel maanteelt keskkonnasõbralikumale raudteele. See eesmärk panustab otseselt rakenduskavas toodud eesmärki, milleks on rongiliikluse ja muude liikumisviiside integreerimise tulemusel saavutatav multimodaalsus. Samuti panustab see tegevus rakenduskava punkti 2.10.5.1, mis ütleb, et eelarveperioodi tegevused keskenduvad TEN-T võrgustiku ja/või keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamisele/parandamisele, kus prioriteediks on raudtee. Muudatuse võimalikkus baseerub Ühtekuuluvusfondi vahendite üle broneerimise võimaldamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2020.a kabineti nõupidamisel tehtud otsusele lubada kriisileevendusmeetmete lisarahastamiseks ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava fondide 1%-list ülebroneeringut. Muudatust rakendatakse alates hetkest, mil Vabariigi Valitsus on kinnitanud järgmise meetmete nimekirja muudatuse, mis sisaldab meetme tegevuse 10.2.2 „Raudteelõikude rekonstrueerimine või uuendamine“ eelarve ülebroneeringut 1% ulatuses. Vabariigi Valitsus kinnitas vahendite üle broneerimise struktuuritoetuse meetmete nimekirja muutmisega 13. augustil 2020.a (VV korraldus nr 278). Määruse ja seletuskirja valmistas ette ning keeletoimetuse tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet ([email protected], tel 715 3404). Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid õigusosakonna nõunik Hendrick Rang (e-post: [email protected], telefon: 6 256 351) ja ministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 6 397 618). 5 Toetuse osakaalu suurus määratakse iga toetuse taotleja puhul eraldi, võttes arvesse nende poolt esitatud tõendeid majandusolukorra kohta, kooskõlas määruse §-ga 14 ja vabade SF vahendite mahuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020“ muudatus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel. Määruse muutmise eesmärgiks on parandada meetme tegevuse eesmärkide saavutamist parimal võimalikul viisil. Määrus koosneb kahekümnest punktist, mille sisu on järgmine: Määruse punktiga 1 laiendatakse lõike 3 punktis 1 meetme tegevusi „kaubalaadimisplatside ja –sorteerimisjaama võimekuse arendamine ning raudteealal keskkonnaohutuse tagamine“. See osutub vajalikuks seoses Ülemiste sorteerimisjaama ümberkolimisega Tapale või muudesse alternatiivsetesse sihtkohtadesse. Sellega luuakse eeldused paremaks kaupade mitmeliigiliseks vedamiseks ja vedude kolimiseks maanteelt raudteele. Ülemiste sorteerimisjaama võimekuse ülevaatamisega luuakse Ülemiste piirkonda eeldused selle edasiseks arendamiseks linnakeskkonnana, mis tulenevalt selle asukohast Tallinna kesklinna piiril on maakasutuse seisukohast sobilikum. Määruse punktidega 2 kuni 4 uuendatakse määruse paragrahvis 2 toodud näitajate sihttasemeid seoses 2020. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse muudetud meetmete nimekirjas ja rakenduskavas meetmete nr 10.1 ja 10.2 näitajate 2023.a sihttasemeid. Juhul, kui meetme tegevusse 10.2.2 lisandub uus projekt, aitab selle projekti väljundnäitaja kaasa meetme saavutustaset saavutada. Määruse punktiga 5 täiendatakse meetme abikõlblikke tegevusi kooskõlas määruse punkti 1 tegevuste laiendamisega. Määruse punktiga 6 täiendatakse meetme abikõlblikke tegevusi seoses võimalusega rakendada uut võimalikku projekti Pärnu linnas (silla ehitus keskuse ja tagamaa paremaks ühendamiseks, vähendades kesklinna liikluskoormust, parandades ülelinnalist ühenduvust ühistranspordile ning kergliiklusele). Määruse punktiga 7 antakse määruse paragrahvi 9 lõike 1 muutmisel ning lõike 11 lisamisel võimalus määrata projektidele kuni 100% toetust, senise kuni 85% asemel, seoses Covid-19 pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu tekkinud raskele rahalisele olukorrale 6. Toetuse 100% osakaalu võib määrata uutele projektidele, mille osas taotlus esitatakse peale 1. augustit 2020.a. 100%-list toetust saab anda vaid tulu mitteteenivatele projektidele või juhul kui finantseerimisvajak on vähemalt 100%. Eelduseks on, et prioriteetses suunas on tagatud ÜF- vahendite 85%-line toetuse määr. Seda toetuse 85%-list osakaalu tasakaalu jälgib rakendusasutusena MKM, täpsemalt MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakond ning välisvahendite osakond. Vastava toetuse suurenemise muudatuse või uute projektide lisamise investeeringute kavasse kinnitab vabade vahendite olemasolul aga Vabariigi Valitsus vastavalt määruse §-le 16. Määruse punktiga 8 antakse määruse paragrahvi 11 lõike 2 muutmisega võimalus erinevate liikumisviiside ühendamise meetme tegevuste elluviimiseks investeeringute kavasse ettepanek esitada ka Pärnu linnal. Pärnu linn on üks Eesti kolmest kõige suuremast CO2 jalajäljega linnadest. Täna on teada, et Pärnu linn on planeerimas linnalist säästvat liikuvust ning ta võib 6 Taotleja rahalise olukorra kohta saadab taotleja sellekohase kirjaliku „abipalve“ või selgituse, et vastasel juhul pole võimalik projekti ette võtta. Taotleja peab ära näitama, et tema jaoks on see projekt üldiselt täiendavaid kulusid tekitav projekt ja näiteks eraettevõtja sellist asja tegema küll ei hakkaks (ilma toetuseta). evida projekti ideed, mis vastab erinevate liikumisviiside ühendamise meetme tingimustele ning seda on võimalik ellu viia enne 31. augustit 2023. a. MKM teavitab vastavalt määruse §-le 16 kirjalikult sobivaid transpordivaldkonna taotlejaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava ettepaneku esitamise tähtajast, arvestades riigi transpordipoliitikat, rakenduskava eesmärke, riigieelarve strateegiat ja kaasatud ekspertide arvamust. Investeeringute kava muudatuse kinnitab aga Vabariigi Valitsus. Määruse punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse paragrahvi 21 lõikest 2 teine lause „Kui register ei tööta, täidetakse ja esitatakse rakendusüksusele käesoleva määruse lisas 1 toodud taotluse vorm“. Tänaseks on määruse lisas toodud taotluse vorm iganenud ning praktika on näidanud, et register töötab hästi ning võimalikud häired ei takista taotluse mõni aeg hilisemat esitamist vastava registri kaudu. Määruse punktiga 10 muudetakse määruse paragrahvi 25 lõike 2 sõnastust selliselt, et rakendusüksus ei pea iga taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse eelnõud rakendusasutusega kooskõlastama ja sellega suurendama mõlema asutuse halduskoormust. Vastavad otsuste eelnõud kooskõlastatakse rakendusasutusega juhul, kui otsus puudutab taotlust, mille eelarve ületab investeeringute kavas kavandatud projekti eelarvet, projekti eesmärk ja tegevused on muutunud või millel on oluline avalik huvi7. Määruse punktidega 11 ja 12 muudetakse määruse paragrahvi 25 lõiget 5, kus punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja eeldatav ajakava“ kuna toetuse maksmise ajakava toetuse taotluse rahuldamise otsuses ei anna vajalikku efekti, sest see on väga kiiresti muutuv. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi lõike 5 punkt 3 („tasuvusanalüüsis väljatoodud olulisemate sotsiaalmajanduslike näitajate tulemuste esitamise tähtajad“) kuna praktikas ei ole see sujuvalt rakendatav ning kõigile toetuse saajatele pole seda mõistlik ülesandeks panna, sellel ajal kui taoliste uuringute jaoks on vaja lisaressurssi. Vajadusel lisab rakendusüksus tasuvusanalüüsis väljatoodud olulisemate sotsiaalmajanduslike näitajate tulemuste analüüsipunkti nt konkreetse toetuse saaja lõpparuande vormi (toetuse saaja esitaks siis nt 1 a peale projekti lõppemist vastava info meetme/ prioriteetse suuna tulemuste analüütika jaoks). Seega määruse paragrahvi 25 lõike 5 punktide 2 ja 3 muutmisega viiakse määrus kooskõlla tegelikkusega kuna neid ei rakendata praktikas selliselt. Määruse punktiga 13 muudetakse määruse paragrahvi 27 lõiget 1, et see oleks selgemini kõigile osapooltele mõistetav. Loogiline on, et rakendusüksus või rakendusasutus ei pea esitama taotluse rahuldamise otsuse muudatuse algatamiseks avaldust. Avalduse esitab toetuse saaja. Muudatuse algatab rakendusüksus või –asutus siis kas toetuse saaja sellekohase avalduse põhjal, auditeerimise tulemusena avastatud rikkumismenetluse käigus või mõnel muul asjakohasel juhul. Määruse punktiga 14 muudetakse määruse paragrahvi 27 lõiget 3 sarnaselt määruse paragrahvi 25 lõike 2 muudatusele, kus rakendusüksus ei pea iga taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõud rakendusasutusega kooskõlastama ja sellega suurendama mõlema asutuse halduskoormust. Vastavad muudatuste eelnõud kooskõlastatakse rakendusasutusega juhul, kui otsus puudutab taotlust, mille eelarve ületab investeeringute kavas kavandatud projekti eelarvet, projekti eesmärk ja tegevused on muutunud või millel on oluline avalik huvi. 7 Kuigi olulise avaliku huvi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega, saab selle sisustada käesoleva määruse andja käesoleva määruse mõistes. Siinkohal saab rääkida olulisest avalikust huvist sellise projekti puhul, millest tulenev mõju ulatub nt mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht. Samuti saab olulist avalikku huvi eeldada suure külastajate hulgaga ehitiste puhul. Avalikku huvi saab eeldada ka, kui tegu on näiteks riikliku arengu seisukohast olulise rajatisega, nagu nt Rail Baltic, 4-realised maanteed vms. Määruse punktiga 15 muudetakse määruse paragrahvi 32 lõike 1 punkti 1 sarnaselt määruse paragrahvi 25 lõike 5 punkti 3 kehtetuks tunnistamise põhjendustega. Praktikas ei ole toetuse taotluse rahuldamise otsustes kirjas, et toetuse saaja peaks ajakavakohaselt esitama tasuvusanalüüsis kirjeldatud informatsiooni sotsiaalmajanduslike näitajate tulemuslikkuse kohta. Seda küsib rakendusüksus vastavalt vajadusele. Määruse punktiga 16 muudetakse määruse paragrahvi 33 punkti 5 (seotud määruse paragrahvi 25 lõike 2 ja paragrahvi 27 lõiget 3 muutmise põhjendustega) kuna kõikide otsuste eelnõude kooskõlastamine ei ole täiendavad rakendusüksuse kohustused, vaid võimalused rakendada ja need on määruses eelpool juba kirjeldatud. Määruse punktiga 17 muudetakse määruse paragrahvi 33 punkti 12, et tuua parem selgus, mida on mõeldud sõnadega „toetuse kasutamise häired“. Sisuliselt on mõeldud selle punktiga, et rakendusasutust tuleb teavitada, kui projekti elluviimisel esineb häireid, n-ö probleemid, mis võivad takistada projekti elluviimist, eesmärkide täitmist ning ühtlasi ka häireid toetuse väljamaksmisel jne. Määruse punktiga 18 muudetakse määruse paragrahvi 34 lõike 1 punkti 2 seoses eelpool kirjeldatud muudatustega seoses sellega, et rakendusüksus ei pea iga taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse või nende muutmise eelnõusid kooskõlastama rakendusasutusega ja sellega suurendama mõlema asutuse halduskoormust. Seega ei pea rakendusasutus ka kõiki eelnimetatud otsuste eelnõusid kooskõlastama. Määruse punktiga 19 muudetakse määruse rakendussätteid. Määruse paragrahvi lisatakse lõige 2, mille kohaselt määruse paragrahvi 9 lõiget 1 ja paragrahvi 11 lõiget 2 muudetud sõnastuses rakendatakse alates 1. augustist 2020. a. Tagasiulatuv määruse rakendamine on vajalik selleks, et tagada projektide tähtaegne rakendamine. Kuna perioodi 2014–2020 abikõlblikkuse periood hakkab lõppema, tuleb projektide õigeaegse elluviimise tagamiseks teha erinevaid protseduurilisi tegevusi paralleelselt ning potentsiaalsetele toetuse taotlejatele (s.h Pärnule) kutse saatmine peale käesoleva määruse muudatuste jõustumist võib seada ohtu uu(t)e projektide rakendamise ning tähtaegse lõpetamise enne 31. augustit 2023. Määruse punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse lisas olev taotluse vorm kuna taotlusi saab esitada ainult taotluste esitamise registri kaudu. Registri töös häireid ei ole praktikas esinenud ning programmperioodi lõpuni on oodata kuni kaks uut taotlust, mille jaoks ei ole otstarbekas igaks juhuks taotlusvormi uuendada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev määrus on kooskõlas järgmiste EL-i määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320— 469); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281—288). 4. Määruse mõju Määruse muudatus aitab saavutada rakenduskava prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport“ ühenduste arendamise ja erinevate liikumisviiside ühendamise meetmete eesmärke parimal võimalikul viisil. Määruse muudatus võib omada vähest majanduslikku mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele selles osas, mis puudutab vähemvõimekamate toetuse saajate juba rakendamisel olevatele projektidele kuni 100%-lise toetuse määra kehtestamist. Ka võib määruse muudatus omada mõju regionaalarengule seoses Pärnu linna lisandumisega potentsiaalsete toetuse taotlejate nimekirja. Määruse muudatus ei oma sotsiaalset, ega demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ega ka välissuhetele. Määruse muudatus ei oma otsest mõju ka elu- ja looduskeskkonnale. 5. Määruse rakendamiseks seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatusel puuduvad täiendavad mõjud riigieelarvele, samuti ei nõua muudatused täiendavaid tegevusi määruse rakendamiseks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, v.a määruse paragrahvi 36 lõige 2, mida rakendatakse määruse paragrahvi 9 lõike 1 ning paragrahvi 11 lõike 2 kohaselt alates 1. augustist 2020. a seoses vajadusega transpordi investeeringute kava muutmise protsessiga alustada (potentsiaalsete toetuse taotlejatele kutsete väljasaatmine juulis) enne määruse muudatuse kinnitamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati 18.06.2020 transpordi valdkondlikule komisjonile8 arvamuse avaldamiseks, kellelt ettepanekuid ega märkusi ei tulnud (21.08.2020 seisuga). Eelnõu esitati 07.07.2020 kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Märkustega kooskõlastasid eelnõu Rahandusministeerium (22.07.2020) ja Riigi Tugiteenuste Keskus (20.07.2020). Siseministeeriumil puudusid nimetatud määruse muutmise eelnõu osas täiendavad kommentaarid ning kooskõlastas eelnõu 16.07.2020 vaikimisi. Sotsiaalministeerium ega Keskkonnaministeerium oma ettepanekuid või vastuväiteid ei esitanud, mistõttu saab ministeeriumide mitte reageerimist lugeda eelnõu vaikimisi kooskõlastamiseks. 8 Komisjon on moodustatud majandus- ja taristuministri 8. juuli 2014. a käskkirjaga nr 14-0222 „Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport“ valdkondliku komisjoni asutamine ja töökorralduse kehtestamine“. Komisjoni kuuluvad esindajad järgmistest asutustest ja organisatsioonidest: Riigikantselei, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Linnade Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Autoettevõtete Liit.  Majandus- ja taristuministri … määrus nr … „Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ muutmine“ seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Nr Märkuse tegija Märkuse Märkuse sisu Märkusega asukoht arvestamine/ mittearvestamine/ kommentaarid 1. Riigi Tugiteenuste § 21 lg 2 Eelnõu punktiga 5 Arvestame, aitäh. Keskus (RTK), Piret tunnistatakse kehtetuks § 21 Eelmets lõike 2 teine lause, millega Tel 663 1946 jäetakse välja võimalus [email protected] esitada toetuse taotlus taotlusvormil, kui register ei tööta. Palume kehtetuks tunnistada ka Lisa 1, mis näeb ette taotlusvormi. 2. RTK § 27 lg 1 Eelnõu punktiga 9 Arvestame, aitäh. muudetakse § 27 lõiget 1. Palume kaaluda senises sõnastuses „sellekohase avalduse alusel“ asemel sõna „algatusel“ kasutamist. Sellisel juhul nähakse selgelt võimalus, et ka rakendusasutus või rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, nii nagu on seda mõeldud taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 1. 3. Rahandusministeerium § 2 2020. aasta kevadel muudeti Arvestame. Aitäh. (RaM), Dirgis Kaarlõp VV meetmete nimekirjas ja Tel 611 3058 rakenduskavas mitme [email protected] meetme nr 10.1 ja 10.2 Teeme seda koostöös näitaja 2023 sihttaset. MKM VVO ja Palume määruse muutmise korraldusasutusega. käigus ühtlasi ajakohastada määruse § 2 esitatud meetme tegevuste väljundnäitajate sihttasemed, mis hetkel ei ole kehtiva rakenduskavaga kooskõlas. 4. RaM Palume selgitada Arvestame, täiendame kavandatud muudatuste ja seletuskirja. tegevuste laiendamisega  kaasnevat mõju meetme tegevuste väljundnäitajate täitmise seisukohalt. 5. RaM Eelnõu punktidega 2 ja 3 Arvestame, täiendame antakse määruse paragrahvi seletuskirja. 9 lõike 1 muutmisel ning lõike 11 lisamisel võimalus määrata projektidele kuni 100% toetust, senise kuni 85% asemel, seoses Covid- 19 pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu tekkinud raskele rahalisele olukorrale. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas taotleja majanduslikku olukorda hinnatakse ning tuua välja, millisel juhul olukorda peetakse piisavalt raskendatuks, et projektile määrata 100% toetus. 6. RaM Eelnõu punktiga 1 Võtame teadmiseks. laiendatakse lõike 3 punktis 1 meetme tegevusi „kaubalaadimisplatside ja – sorteerimisjaama võimekuse arendamine ning raudteealal keskkonnaohutuse tagamine“ seoses Ülemiste sorteerimisjaama ümberkolimisega Tapale või muudesse alternatiivsetesse sihtkohtadesse. Antud muudatus eeldab Ühtekuuluvusfondi vahendite ülebroneerimise võimalust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2020 kabineti nõupidamisel tehtud otsusele lubada kriisileevendusmeetmete lisarahastamiseks ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava fondide 1%- list üle broneeringut. 7. RaM § 1 lg 3 p Kooskõlastame antud Võtame teadmiseks. 1 muudatuse tingimuslikult kuni Vabariigi Valitsus on kinnitanud järgmise meetmete nimekirja muudatuse, mis sisaldab meetme tegevuse 10.2.2 „Raudteelõikude rekonstrueerimine või uuendamine“ eelarve ülebroneeringut 1% ulatuses.