Meeldetuletus

Saatja: Kohl, Marleen <[email protected]> Saadetud: 25.09.2020 10:59 Koopia: Kohl, Marleen <[email protected]> Teema: Küsitlus heit- ja jääksoojuse hetkeolukorra ja tulevikuvõimaluste kaardistamiseks Manused: image003.jpg; Heitsoojusest.pdf; Küsimused ettevõtjatele.pdf Hea ettevõtja! Saadan meeldetuletuse küsitlusele vastamiseks. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostamas süsinikuneutraalse soojusmajanduse tegevuskava, mille keskmes on muuhulgas ka heit- ja jääksoojuse tootjate osalemine soojusmajanduses. Ministeerium on tellinud ka analüüsi „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“, mille raames viib KPMG heit- ja jääksoojuse kasutamise hetkeolukorra ning tulevikuvõimaluste kaardistamiseks läbi küsitluse potentsiaalsete heit- ja jääksoojust tootvate ettevõtjate hulgas. Küsitluse eesmärgiks on saada ülevaade ettevõtjate tegevuse tulemusel tekkivast heitsoojusest ja selle kasutamise võimalustest. Küsitlusele on võimalik vastata kuni 2. oktoober 2020. Küsitluse vastuseid kasutatakse üldistatud järelduste tegemiseks ning vajadusel jääk- ja heitsoojuse kasutamiseks vajalike toetusmeetmete väljatöötamiseks. Kellegi vastuseid eraldi ei avalikustata. Selle jaoks, et küsitluse tulemused kajastaksid võimalikult täpset olukorda, on oluline iga vastaja. Palun anna oma panus, vastates küsitlusele siin: https://www.netigate.se/ra/s.aspx?s=907254X240466870X82544 Kirjale on juurde lisatud heitsoojust kirjeldav kokkuvõte ja ülevaade küsimustikust, et soovi korral oleks võimalik enne küsitluse täitma asumist tutvuda, kas on vaja lisaandmeid juurde otsida vms. Täname, kui olete küsitlusele juba vastanud. Sellisel juhul palun jätke käesolev kiri tähelepanuta. Parimate soovidega Marleen Kohl Jurist Energiasektori nõustaja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ / KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 Tallinn 10117, Estonia Tel +372 667 6805 Mob +372 56 505 630 [email protected] www.kpmglaw.ee www.kpmg.ee Advokaadibüroo KPMG Law OÜ is a leading full service business law firm authorised and regulated by the Estonian Bar Association. KPMG Law provides innovative Legal solutions integrated with Tax, Audit and Advisory on a global basis. Please consider the impact on the environment before printing this e-mail. *********************************************************************** The information in this e-mail is confidential and may be legally privileged. It is intended solely for the addressee. Access to this e-mail by anyone else is unauthorized. If you have received this communication in error, please address with the subject heading "Received in error," send to the original sender , then delete the e-mail and destroy any copies of it. If you are not the intended recipient, any disclosure, copying, distribution or any action taken or omitted to be taken in reliance on it, is prohibited and may be unlawful. Any opinions or advice contained in this e-mail are subject to the terms and conditions expressed in the governing KPMG client engagement letter. Opinions, conclusions and other information in this e-mail and any attachments that do not relate to the official business of the firm are neither given nor endorsed by it. KPMG cannot guarantee that e-mail communications are secure or error-free, as information could be intercepted, corrupted, amended, lost, destroyed, arrive late or incomplete, or contain viruses. This email is being sent out by KPMG International on behalf of the local KPMG member firm providing services to you. KPMG International Cooperative ("KPMG International") is a Swiss entity that serves as a coordinating entity for a network of independent firms operating under the KPMG name. KPMG International provides no services to clients. Each member firm of KPMG International is a legally distinct and separate entity and each describes itself as such. Information about the structure and jurisdiction of your local KPMG member firm can be obtained from your KPMG representative. This footnote also confirms that this e-mail message has been swept by AntiVirus software. *********************************************************************** Tehnilised küsimused Kas teil tekib soojuskandja (aur, soe vesi, kuum õhk jm) kaudu heitsoojus? Milline on teie heitsoojuskandja temperatuur, °C? Milline on teie heitsoojusallika maksimaalne võimsus, MW? Kui suur on teie heitsoojuse kogus, MWh/a? Kui suurt osa heitsoojusest kasutate sisetarbeks, MWh/a? Kui suurt kogust heitsoojust kasutate müügiks, MWh/a? Kui suur oleks teie heitsoojuse potentsiaalne kogus, MWh/a? Kas näete, et heitsoojust tekib tulevikus teile juurde? Kas ja millisesse kaugküttevõrku edastate heitsoojust? Millisesse kaugküttevõrku võiksite potentsiaalselt heitsoojust edastada? Kui kaugel on teie ettevõttest lähim kaugküttevõrgu võimalik liitumispunkt? Kas on võimalik kasutada heitsoojust tööstusprotsessis nii kõrvaltootmises kui ka uusarenduses? Kas oleks võimalik kasutada heitsoojust väljaspool ettevõtet, nt katmikalal, kuivatis jm? Majanduslikud küsimused Kui palju heitsoojust/jahutust müüte ära, MWh/a? Kui palju heitsoojust/jahutust tarbite ettevõtte/kontsernisiseselt, MWh/a? Milline on teie heitsoojuse/jahutuse keskmine müügihind, €/MWh? Kas tegemist on reguleeritud- või turuhinnaga? Kes on teie heitsoojuse/jahutuse tarbijad (kui müüte välja)? Palun tooge välja nimeliselt ostjad, kellele heitsoojust müüte (kui kontsernisisene, siis palun tooge välja tootmisüksused). Kas heitsoojuse kasutusest või müügist tuleb ettevõttele ka lisatulu? Võimalusel esitada € ühikutes (nt lisatulu läbi keskkonnanõuete täitmise, kulude langus läbi sisseostetud soojuse vähenemise, mõju tervisele ja ohutusele). Mis on teie heitsoojuse (jahutuse) tootmiseks kasutusele võetud tööstusprotsessi / tehnoloogia nimi ja lühikirjeldus? Palun tooge välja heitsoojuse/jahutuse kasutamiseks vajaliku esialgse investeeringu suurus, jaotatuna põhikomponentideks (maa, ehitised, seadmed jt), €. Palun tooge välja esialgse investeeringu finantseerimise viis (kui on kasutatud mitmeid viise, võimalusel esitada osakaal kogu finantseeringust, nt omakapital, laenukapital, toetused). Palun tooge välja võrguga (keskkütte, elektri vms) liitumiseks tehtud investeeringu suurus (kui on asjakohane), €. Palun tooge välja prognoositav eluiga seadmetele (teholoogilselt kõige spetsiifilisemale osale, nt põhiseadmetele - hoonetele, sõidukitele jne pole vaja). Palun tooge välja vajalikud perioodilised lisainvesteeringud protsessi eluea pikendamiseks ning nende väärtus, €. Palun tooge välja heitsoojuse (jahutuse) protsessi kulud aastas, jaotatud püsi- ja muutuvkuludeks ning ka suuremate komponentide vahel (hooldus, tööjõud, jt), €. Palun tooge välja heitsoojuse (jahutuse) protsessi toimimiseks vajalik energia kogus ja liik, MWh/aastas. Palun tooge välja heitsoojuse (jahutuse) protsessi kasutuselevõtmise tagajärjel loodud töökohtade arv. Millised on eeldatavad kulud käesoleval ajal kasutamata jääksoojuse ärakasutamiseks? Kas on võimalik esitada tänu heitsoojuse (jahutuse) kasutuselevõtule saavutatud keskkonnasääst (nt KHG heitmete sääst aastas)? Mis on teie hinnang, kas heitsoojuse (jahutuse) kasutuselevõtmine on mõjutanud teie ettevõtte konkurentsivõimet? Kui on mõjutanud, kas saaksite välja tuua, mis viisil? Kas teie hinnangul avaldab heitsoojuse (jahutuse) kasutuselevõtmine mõju Eesti energiajulgeolekule? Kui avaldab, kas saaksite välja tuua, mis viisil? KPMG Baltics OÜ Telephone +372 626 8700 Narva mnt 5 Fax +372 626 8777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia Heitsoojusest 1 Mõisted Väliskirjanduses ja eri keeltes on tehnoloogilistest protsessidest ja tehnilistest seadmetest protsesside läbiviimiseks ülejäävat ehk liigset soojust nimetatud mitmeti (nt ingl waste heat, residual heat and excess heat, sarnane teistes keeltes, vt allpool). Eesti keeles soovitaksime kasutada vaid ühte mõistet – heitsoojus, - sest sisuliselt on need mõisted üsna sarnased ja hakata neis vahet tegema võib viia ebakõladele õigusaktides ja raskendaks mõistmist tavakeeleski. • Heitsoojus (waste heat, excess heat, Abwärme (f), бросовое тепло) - tootmisprotsessis vabanev ja seal kasutust mitteleidev soojus. Heitsoojuse teke on mis tahes energiamuundumises termodünaamiliselt paratamatu. Heitsoojuse tagasisuunamine tootmisse, kasutamine kütteks või vee soojendamiseks võimaldab kokku hoida loodusvarasid (peamiselt kütuseid) ja vähendada üldist saastust. 2 • Jääksoojus (residual heat, Restwärme, остаточное тепло) - jääksoojus tekib (domineerib) tuumareaktorite väljalülitusrežiimis. Reaktori seiskamise järgsete protsessidest arusaamiseks on võetud kasutusele mõiste „jääksoojus“. 3 • Liigsoojus ehk üleliigne soojus (excess heat, überschüssige Wärme, избыток тепла) – eesti keeles sisuliselt sama, mis heitsoojus. Mõned näited, kuidas kasutatakse inglise keeles seda väljendit: The excess heat from the combustion, can efficiently be used for the drying process (Põlemisel tekkivat liigset soojust e heitsoojust saab tõhusalt kasutada kuivatusprotsessis); Recovery of excess heat from the cooling zone is applicable when grate coolers are used (Jahutustsooni liigsoojust e heitsoojust saab taaskasutusse võtta vastavate soojusvahetitega); Cooling the photovoltaic constrains to store the excess heat in the garden (Fotogalvaaniliste elementide (PV-elementide) ülekuumenemise piiramiseks jahutatakse neid ja seda üleliigset soojust e heitsoojust saaks salvestada aias (pinnases) ning taaskasutada maasoojuspumpade abil). 4 1 Autor Ülo Kask. 2 http://www.seit.ee/sass/print.php?keel=ee&type=tapne&word=heitsoojus 3 Reaktori füüsika https://www.reactor-physics.com/what-is-residual-heat-definition. Vt ka /https://glosbe.com/en/en/residual%20heat 4 Märkus: tõlge eesti keelde on vaba ja paremaks mõistmiseks pikemalt selgitatud. /https://context.reverso.net/translation/english-german/excess+heat/ KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. ABCD Heitsoojuse allikad Heitsoojus eraldub mitmesuguste protsesside kõrvalproduktidena, näiteks: atmosfääri juhitavad põlemisgaasid (koostootmisjaamade sisepõlemismootoritest, küttekateldest jm), keskkonda sattunud kuumutatud vesi, õhk ja kondenseerunud aur (tööstusprotsesse läbinud ja kondenseerumata või kondenseerunud aur, jahutusõhk ja -vesi jm), kuumutatud tooted, mis väljuvad tööstusprotsessidest (tellised ahjust, terastooted lõõmutusahjust jpm), ja soojusülekanne kuumade seadmete pindadelt (nt tsemendi ja lubja ahjud jm). Sellisena erinevad heitsoojuse allikad üldise oleku (peamiselt vedelad ja gaasilised), temperatuurivahemiku ja nende esinemissageduse poolest. Tööstusharudes ja majandussektorites võiksid Eestis vaatluse alla tulla järgmised: • Energiatootmine (elekter ja soojus), sh kaugküttevõrkude tagastuva vee soojuse kasutamine madalatemperatuuriliste võrgupiirkondade soojusega varustamiseks, et alandada kaugküttevõrgus tagastuva vee temperatuuri; • Mineraalõli rafineerimine, põlevkiviõli tootmine; • Tsemendiklinkri tootmine; • Lubja tootmine; • Klaasi tootmine; • Paberimassi tootmine; • Paberi või papi tootmine; • Keraamiliste toodete valmistamine; • Keemiatööstuse toodete tootmine (ammoniaak, täna ettevõte ei tööta); • Ehitusmaterjalide tootmine; • Toiduainete ja joogitööstus; • Puidu- ja mööblitööstus (kuivatid); • Reoveepuhastus (heitvee soojuse kasutamine (SPde vahendusel) madala temperatuurilistes kaugküttevõrkudes); • Teenussektor (hotellid, Spa’d, suured kaubandus- ja spordihallid jm hooned, kus palju ventilatsiooni heitsoojust); • Põllumajandus (nt piima jahutamine lautade juures, biogaasijaamad, sõnnikuhoidlad). Nendes sektorites Eestis kuuluvad EL-i heitkoguste kauplemise süsteemi käitised, mille tegevusalad vastavad Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruse nr 1345 §-is 2 toodud nõuetele. Kokku on süsteemis ligi 50 Eesti käitist ja millede nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (nimekirjas esimesed 9 valdkonda). Viimased viis valdkonda on lisatud autorite poolt juurde, kus võib olla soojusallikaid nimisoojusvõimsusega üle 5 MW. Kõikide antud töös vaatluse alla tulevate ettevõtete arv Eestis jääb vahemikku 1000 – 2000 tk. 5 Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 134, Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu, RT I, 07.08.2018, 3. 2 ABCD Heitsoojuse kasutuselevõtu künnis (soojusseadme nimivõimsus, soojuskandja temperatuur) Nii välis- kui eestikeelses kirjanduses on kasutatud mõisteid heitsoojus ja jääksoojus. Antud töö kontekstis ei oleks mõistlik hakata kumbagi eraldi defineerima, vaid energiatõhususe direktiivis kasutatud mõiste „heitsoojus“ sisu katab säästva arengu sõnaseletuse käsiraamatus toodud definitsioon. Tootmisprotsessi tuleb vaadelda laiemalt, mis hõlmaks nii otsest tootmist, teenussektorit, energeetikat, põllumajandust, kui elamusektorit. Vaatluse all oleksid kõik energiamuundamise protsessid, kus iganes need toimuvad, milles eraldub soojus ja mida oleks võimalik kulutõhusalt. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. oktoober 2012. a direktiivi, milles käsitletakse energiatõhusust, artikkel 14 lg 6 kohaselt võivad liikmesriigid sätestada künnised, mida väljendatakse kättesaadava kasuliku heitsoojuse kogusena. Eelpool nimetatud artikli lõike 5 punktidest c ja d lähtuvalt tuleks igas liikmesriigis käsitleda soojusallikaid ja nendes tekkivat heitsoojuse potentsiaali, mille nimivõimsus ületab 20 MW, sh viia läbi kulude-tulude analüüs, kui: c) kavandatakse või oluliselt remonditakse üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega ja kasulikul temperatuuril heitsoojust tootvat tööstuskäitist, et hinnata kulusid ja tulusid, mis kaasnevad majanduslikult põhjendatud nõudluse rahuldamiseks heitsoojuse kasutamisega, kaasa arvatud koostootmise teel, ja selle käitise ühendamisega kaugkütte- ja -jahutusvõrku; d) kavandatakse uut kaugkütte- ja -jahutusvõrku või uut 20 MW ületava summaarse nimisoojusvõimsusega elektrijaama olemasolevas kaugkütte- ja -jahutusvõrgus või remonditakse oluliselt sellist olemasolevat jaama, et hinnata lähedal asuvate tööstuskäitiste heitsoojuse kasutamise kulusid ja tulusid. Lähtuksime Eesti jaoks künnise seadmisel heitsoojusallika võimsuse piirist alates 5 MW, millest lähtuvad heitsoojuse kogused võivad pakkuda huvi kas kaugküttevõrkudele või muudele peamiselt madalatemperatuurilist heitsoojust potentsiaalselt kasutada võivatele ettevõtetele (katmikalad (aiandid), kuivatid, kala- ja vetikakasvatus jm). Kirjanduse 6 andmetel võiks heitsoojuskadusid ehk heitsoojust jagada kolme kategooriasse: 1. Kõrgtemperatuuriline heitsoojus - temperatuur üle 400 °C (sisepõlemismootorite heitgaasid, tööstusahjude heitgaasid, kõrgtemperatuuriliste protsesside heitõhk jms); 2. Heitsoojus keskmisel temperatuuril - see kategooria hõlmab temperatuure vahemikus 100–400 °C (põletusseadmete suitsugaasid, mõnede tööstuslike protsesside heitõhk jms); 3. Madalatemperatuuriline heitsoojus - temperatuur alla 100 °C (kütte, külmutuse, jahutuse ja ventilatsiooni süsteemid, paljude tööstuslike protsesside heitõhk jms, hinnanguliselt Eestis valdav). 6 Bruckner, S. Liu, M. Laia, M. Radspieler, L. F. Cabeza and L. Eberhard, “Industrial waste heat recovery technologies: An economic analysis of heat transformation technologies” Applied Energy, vol. 151, no. 1, pp. 157-167, 2015. 3