ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kristel Koppel Teie 30.10.2025
[email protected]
Meie 12.11.2025 nr 2.3-8/25/3551-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsite AKI hinnangut seoses
isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 5 alusel. Kirjeldate, et Kaitseliit
ja allüksused soovivad välja anda organisatsiooni ja allüksuste ajalugu käsitlevaid raamatuid
alates organisatsiooni algusaastatest (20.saj algus) kuni lähiajalooni (viimased 30 aastat).
Raamatutes soovitakse fotode ja tekstina kajastada muuhulgas vabatahtlikke, kes on andnud
märkimisväärse panuse riigi, Kaitseliidu, aga ka malevate, ringkondade ja kogukonna arengusse.
Küsite, kas isikuandmete kasutamine kõneallolevates väljaannetes kvalifitseerub IKS § 5 alla,
mis võimaldab ilma andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid töödelda.
Esmalt selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku
hinnangut teatud isikuandmete töötlemise protsessile, see on võimalik ainult
järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse
tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse osas.
Seetõttu on järgnevalt toodud üldised selgitused isikandmete kaitse põhimõtete kohta.
Selgitustaotluses toodud kavandatava andmetöötluse kirjeldus annab aluse eeldada, et tegemist
on ajalooliste sündmuste jäädvustava kirjandusega, mis võib kvalifitseeruda IKS §-s 5 sätestatud
eesmärki alla. Andmetöötluse eesmärgi osas peab siiski oskama selgitusi andma kõigipealt
andmetöötleja ise, ning juhul, kui tegemist on laiema kui akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku
eneseväljenduse eesmärgil töötlemisega, siis peab andmetöötleja selleks õige õigusliku aluse
leidma.
IKS § 5 kohaselt võib isikuandmeid inimese nõusolekuta töödelda akadeemilise, kunstilise ja
kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil, eelkõige avalikustada, kui see ei kahjusta ülemäära
inimese õigusi. Seega võib küll isikust raamatut kirjutada temalt luba küsimata, kuid üksnes
juhul, kui ei kahjustata ülemäära tema õigusi. Selle hindamise, kas ja kuidas isikuandmete
avaldamine inimese õigusi kahjustab, peab tegema andmetöötleja ehk raamatu kirjutaja.
Isikuandmeid töötlev isik peab järgima kõiki isikuandmete kaitse põhimõtteid, sealhulgas, kas
isikuandmeid töödeldakse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikul määral ning kas andmed
on aja- ja asjakohased.1 Seega peab kontrollima, kas avaldatavad andmed on üldse õiged ja
hindama, kui suures mahus avalikustamine on vajalik.
1
Vt Isikuandmete kaitse üldmäärus art 5
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Tasakaal tuleb leida kahe põhiõiguse vahel – sõna- ja teabevabadus vs õigus eraelu kaitsele. Seega
eeldab andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine kirjanduslikul eesmärgil iga kord, et
tuleb kaaluda võimalikke ohte, mis võivad tekkida inimese õigustele. Inimese kohta käiva teabe
(nt nimi, eluloolised andmed, seos teiste inimestega) avalikustamine riivab alati õigust
informatsioonilisele enesemääramisele ning võib riivata õigust eraelu puutumatusele. Üksikisikul
on ootus eraelu puutumatusele. Isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab
end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse
avaliku arutelu esemeks. Seda, et inimesel on üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni
ta oma eraelu kohta avalikustab, kinnitab ka Riigikohus kohtuotsuse nr 3-2-1-153-16 punktis 34.
Kohtuotsuse nr 3-2-1-18-13 punktis 15 märgib Riigikohus, et ka loovisiku kommertshuvi andmete
avalikustamiseks ei õigusta inimese eraellu sekkumist.
Seega peaks enne kellegi isikuandmete avaldamist hindama, kas kirjanduslik eesmärk kaalub üles
raamatus kajastatud inimeste õiguse privaatsusele.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)