Kristina Kallas Teie nr
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 26.05.2025 nr 7-7/251086/2503782
Austatud minister
Aasta tagasi jõudsime Teie ja Eesti Keele Instituudiga (EKI) ühisele arusaamale, milline peab
vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja keeleseadusele olema selle aasta lõpul ilmuv
õigekeelsussõnaraamat ÕS ehk kirjakeele normi alus (õiguskantsleri 28.03.2024 kiri). Uue ÕS-i
koostamisel tuleb lähtuda keeleseaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse nõuetest, mis määravad
eesti kirjakeele normi sisu. Kirjakeele normi nõuet ei tohi tühjaks ehk normi puudumiseks
tõlgendada.
Loodan, et hiljuti kultuurilehes Sirp avaldatud kahtlustel (vt artiklit „Keeleteaduse loosungi all
tehakse poliitikat“), et väärtuspõhisest keelehooldest soovitakse salamisi siiski loobuda, ei ole
alust. Palun Teil tagada, et Eesti Keele Instituut täidab seadust sisuliselt ja heas usus ning ÕS ilmub
sellisena, et see sobib kirjakeele normiks: eristab head ja halba keelekasutust, soovitab vältida
kantseliiti ja toorlaene ning valida võõrsõna asemel täpsem omasõna, normib vajadusel sõnade
tähendust. Kordan veel kord seaduslikke nõudeid ÕS-ile.
Keeleseaduse § 4 kohaselt peab ametlik keelekasutus vastama eesti kirjakeele normile. Uusim
õigekeelsussõnaraamat on üks kirjakeele normi allikas. Keeleseadus määratleb kirjakeele normi
selgelt: kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste
normingute ja soovituste süsteemi. See süsteem peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja
selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. Kirjakeele normi all peetakse
keeleseaduses silmas piiravat ja suunavat normi, mille täitmine on ametlikus suhtluses kohustuslik.
Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“ § 2 sätestab, et kirjakeele
norm on määratud EKI uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna
otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja
grammatikaga.
Õigekeelsussõnaraamat peab säilima sellisena, et see on kirjakeele normi täitmise või rikkumise
hindamisel abiks. Seadus näeb ette, et normingud ja soovitused käivad ka sõnade tähenduse ja
kasutamise kohta. Kui eesti kirjakeele norm sisuliselt kaob, ei saa eesti keelt enam pidada hariduse,
teaduse ja kultuuri keeleks; sidemeks olnud, olevate ja tulevate põlvede vahel. Keerulisemaks
muutub eesti keele õppimine ja õpetamine ning eesti keele oskuse hindamine, samuti
keeletoimetaja töö.
Kirjakeele normi peab järgima ametlikus keelekasutuses, muudes avalikkusele suunatud tekstides
tuleb lähtuda keelekasutuse heast tavast. See ei riku väljendusvabadust: kirjakeele norm on
kohustuslik vaid ametlikes tekstides, sest need peavad olema inimestele arusaadavad.
2
Keelekasutuse hea tava järgimine toetab sõnumi selgust ning eesti keele kui meie rahva ühise keele
ja identiteedi aluse püsimist. Hea tava mittejärgimine pole seejuures normi rikkumine.
EKI ühendsõnastikku on kogutud hulgaliselt tegeliku keelekasutuse näiteid. Keelekasutuse
uurimine ja kõigi kasutusviiside ülesnoppimine on hea, huvitav ja vajalik. Selle töö vili on kindlasti
üheks aluseks kirjakeele arendamisel. Samas on selge, et EKI ühendsõnastikul ja
õigekeelsussõnaraamatul on erinevad ülesanded. Üks kirjeldab tegelikku keelekasutust, teine aga
on osa kirjakeele normist, mis on ametliku keelekasutuse aluseks. Seadus ega määrus ei luba
kirjakeele normi tegeliku keelekasutuse ülevaatesse sulatada ning sõnavaralistest normingutest ja
soovitustest loobuda.
Oluline on ka see, et ÕS leidmine ja kasutamine EKI veebilehel on hõlbus. E-eksamite sooritajad
tuleb juhatada just ÕS-i, mitte Sõnaveebi juurde. Riikliku õppekava kohaselt peavad õpilased eesti
keele õppeaines tehtavates kirjalikes töödes järgima õigekirjareegleid ning õpetaja peab õpilase
töid hindama eesti kirjakeele normi alusel.
Möödunud aastal suunati noored kasutama Sõnaveebi, mitte ÕS-i, ja rikuti sellega nende õigusi.
Kuna tegemist oli katseeksamiga, ei ole rikkumise tagajärg seekord raske (vt õiguskantsleri
22.04.2024 kirja). Haridus- ja Teadusministeerium kinnitas toona, et e-eksamil antakse õpilastele
ligipääs ainult ÕS-ile, Sõnaveebi laiemat vaadet ei kuvata. Õige on, et kui õpilastele soovitakse
põhikooli eesti keele lõpueksamil pakkuda abimaterjali, siis peab see olema uusim
õigekeelsussõnaraamat või selle veebiversioon. Koolidel tuleb hoolitseda selle eest, et
põhikoolilõpetajad oskaksid õigekeelsussõnaraamatut kasutada, teaksid selle tähendust ning
oskaksid seda eristada muudest abistavatest keeleallikatest. Eksami abimaterjal peab olema
õpilasele üheselt mõistetav.
Aasta tagasi arutasime Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega läbi,
millised nõuded seadus ja määrus tänavu ilmuvale ÕS-ile seab. Kuivõrd seadus ega määrus ei ole
muutunud, tuleb ÕS 2025 ja selle võrguversioon luua ÕS 2018 alusel, lähtudes samadest
põhimõtetest ja pidades silmas samu eesmärke. ÕS 2013 ja ÕS 2018 vastavad 2011. aastal vastu
võetud keeleseadusele ja selle alusel vastu võetud kirjakeele normi rakendamise korrale.
Eesti keelepoliitika ei ole muutunud. Nii ei muutu ka kirjakeele ja selle alusena ÕS 2025 olemus:
ÕS peab olema Eesti keelekasutuse alusdokument – kirjakeelt korraldav sõnaraamat, hõlmates
eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara. ÕS peab olema
suunav ja soovitav sõnaraamat, mille autorid mitte ainult ei kirjelda keelendeid, vaid ka jagavad
need soovitavaks ja mittesoovitavaks keelekasutuseks. Kirjakeele normi järgimine on kohustuslik
ametlikus keelekasutuses ja see norm suunab keelekasutuse head tava. Eesti keel peab elama ja
arenema, selleks tuleb uurida eesti keele tegelikku kasutust kõikides valdkondades ja
suhtlusviisides. Selle töö tulemused on kirjakeele arendamise aluseks.
Tänan veel kord emakeeleõpetajaid, keeletoimetajaid ja keeleteadlasi nende töö eest ning soovin
jõudu ÕS 2025 koostamisel.
Ootan Teilt tagasisidet, kuidas läheb uue ÕS-i koostamine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise