Anastassia Kovalenko-Kõlvart Teie 24.04.2025 nr
Tallinna Linnavolikogu liige
anastassia.kovalenko- Meie 26.05.2025 nr 6-4/251039/2503746
[email protected]
Valimisjaoskonnad kohalikel valimistel Tallinnas
Austatud Anastassija Kovalenko-Kõlvart
Tänan Teid tähelepanekute ja küsimuste eest, mis käsitlevad Tallinna linnavalitsuse määrust nr 11
(08.04.2025), millega moodustati Tallinna linna territooriumil sügisesteks kohaliku omavalitsuse
volikogu valimisteks 44 valimisjaoskonda. Küsite, kas valimisjaoskondade arvu vähendamine –
2021. aasta kohalikel valimistel oli Tallinnas 96 valimisjaoskonda – võib kahandada valijate
füüsilist ligipääsu jaoskondadele ja pärssida nende võimalust valimistel osaleda ja olla nõnda
vastuolus põhiseaduslike valimispõhimõtetega.
Tallinna linnavalitsuse määruse nr 11 põhiseaduspärasuse analüüsimisel tuleb hinnata, kuivõrd
muudatus tegelikku hääletamise võimalust piirab ja mis põhjustel valimisjaoskondade arvu
vähendati.
Valimisjaoskondade arvu on viimasel kümnendil vähendatud enamikus valdades ja linnades.
Täpsema info selle kohta saate soovi korral Riigi Valimisteenistuselt. Jaoskondade võrgustiku
kokkutõmbamise peamine põhjus on väljaspool elukohta eelhääletamise päevadel hääletanute
hulga kasv. Iga valimisjaoskonna nõuetekohane töös hoidmine tekitab kohaliku omavalitsuse
eelarvele kulu.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt tuleb igas linnas (Tallinnas linnaosas)
ja vallas avada vähemalt üks valimisjaoskond (KOVVS § 22 lg 1). Hääletaja saab valida erinevate
hääletamisaegade ja -viiside vahel (KOVVS § 44, 49, 51 jt). Tervisemure vm tõsise takistuse korral
on võimalik tellida hääletamiskast ka koju (KOVVS § 52). Väljaspool elukohajärgset jaoskonda
eelhääletamise võimalused on oluliselt laienenud. Rahvastikuregistri vastutav töötleja peab saatma
hääleõiguslikele inimestele teabelehed, millele kantakse teave hääletamisvõimaluste kohta vallas
või linnas ja muu hääletajale vajalik teave (KOVVS § 26).
Eelöeldu tähendab, et valimisjaoskondade arvu ja asukoha olulisus on kahanenud – valijal on
võimalik valida talle sobiv hääletamisviis ja -aeg, sh täita pabersedel mõnes jaoskonnas, mis jääb
tema töökoha, kooli, kaupluse jne lähedusse.
Tallinna linnavalitsus on oma määruse nr 11 seletuskirjas ja Tallinna linnasekretär õiguskantsleri
päringule saadetud vastuses statistikale viidates selgitanud, et jaoskondade arvu senine
vähendamine pole ei Tallinnas ega teistes kohalikes omavalitsustes toonud kaasa valimisaktiivsuse
kahanemist. Tallinna linnavalitsus selgitas põhimõtteid, millele tuginedes 2025. aasta
linnavolikogu valimisteks jaoskondi avatakse. Mõned jaoskonnad jäävad seekord avamata, sest
neis käis viimastel valimistel hääletamas vähe valijaid (alla 600 inimese jaoskonna kohta); mõned
2
jaoskonnad paiknesid teineteise vahetus läheduses ja need on mõistlik liita; mõned
hääletamisruumid ei vastanud ligipääsetavuse nõuetele, st sinna ei olnud võimalik pääseda
ratastoolis, käimisraami ega lapsevankriga. Tallinnas toimib rohkete peatustega tasuta
ühistransport. Tallinna linnavalitsuse andmetel jääb valimisjaoskond 2025. aasta valimistel iga
valija registreeritud elukohast jalutuskäigu kaugusele.
Õiguskantsleri hinnangul ei ole valimisjaoskondade arvu vähendamine põhjendamatu ega lähe
vastuollu põhimõttega, mille kohaselt peab olema piisavalt hääletamisvõimalusi ja -viise, et valijal
oleks võimalik mõistliku pingutusega valimistel osaleda.
Tallinna linnavalitsuse vastusest õiguskantslerile selgub, et määruse nr 11 alusel avatavad
valimisjaoskonnad vastavad ligipääsetavuse nõuetele: need paiknevad ühistranspordipeatuste
lähedal, nende lähistel on võimalik parkida isiklikku sõidukit, valimisruumi on võimalik
iseseisvalt siseneda ratastooli, lapsevankri või liikumist soodustavate abivahenditega. Kui avatav
valimisjaoskond paikneb hoone teisel korrusel, siis pääseb valija selleni soovi korra lifti või
eskalaatoriga.
Vastavalt õiguskantsleri seadusele teostab õiguskantsler Eestis järelevalvet puuetega inimeste
õiguste kaitse ja edendamise üle. Sellest tulenevalt külastavad õiguskantsleri nõunikud valimistel
alati valimisjaoskondi ning koostavad nähtu põhjal märgukirja omavalitsustele, kus jaoskonnad ei
vasta ligipääsetavuse nõuetele.
Eelnevast järeldades saab üldistada, et ehkki mõnedel valijatel võib olla vaja täiendavaid
jõupingutusi varem tegutsenud, ent seekord suletuks jääva valimisjaoskonna asemel mõne teise
jaoskonna leidmisel, ei lähe Tallinna linnavalitsuse määrus nr 11 siiski vastuollu Põhiseaduse ega
seadusega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Olari Koppel 693 8420
[email protected]