Jevgeni Ossinovski
Tallinna Linnakantselei Meie 26.05.2025 nr 7-5/251047/2503739
[email protected]
Ehitusloa andmisega viivitamine kooskõlastuse viibimise tõttu
Austatud linnapea
Õiguskantslerile esitati kaebus ehitusloa menetluse viibimise pärast. Avaldaja esitas ehitusloa
taotluse üksikelamu (ehitisregistri kood 121436957) ehitamiseks esmalt 26.02.2025, kuid pidi
ehitisregistri probleemide tõttu esitama taotluse uuesti 23.03.2025. Ehitusluba anti 19.05.2025.
Seega tuli avaldajal ehitusluba oodata 82 päeva ja kui arvestada viimati esitatud taotluse
menetlustähtaega, siis 57 päeva. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõige 5 näeb ette, et ehitusluba tuleb
anda 30 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist.
Linn viivitas ka selle maja projekteerimistingimuste taotluse lahendamisega (vt õiguskantsleri
04.10.2024 märgukiri „Projekteerimistingimuste andmisega viivitamine“). Linn andis
projekteerimistingimused 14.10.2024, olles kulutanud menetlusele 383 päeva, kuigi seaduse järgi
on menetlustähtaeg kõige rohkem 60 päeva. Seega on avaldaja pidanud menetluste viivituste tõttu
ootama oma maja ehitamise õigust põhjendamatult kokku 465 päeva.
See juhtum pole nõudnud linnalt keerukat kaalutlusotsust: avaldaja soovis ehitada väljakujunenud
linnakeskkonnas asuvale tühjale krundile nii suuruse kui ka arhitektuuri poolest sobiva maja,
järgides üldplaneeringus sätestatud ehitustingimusi.
Õiguskantslerile on korduvalt kaevatud Tallinna linna planeerimise- ja ehitusvaldkonna
asjaajamise puuduste üle. Üks levinuim etteheide on menetlustähtaegade ületamine. See viitab
süsteemsele probleemile linna töökorralduses. Linn peaks tegema muudatusi, et vältida sarnaste
probleemide kordumist.
Soovitan linnal üle vaadata oma töökorraldus ja tagada, et kooskõlastused oleksid korraldatud
selliselt, et ehitusloa saaks anda seaduses sätestatud tähtajaks. Vajaduse korral tuleks selgelt
määratleda vastutus kooskõlastuste tähtaegadest kinnipidamise eest ja luua asenduskord, mis
välistaks ametnike puudumise tõttu tekkivad viivitused. Ametnike vahetumisega või teenistusest
lahkumisega ei saa õigustada menetlustähtaegade ületamist ega linnale seadusega määratud
kohustuste täitmata jätmist.
Ühtlasi võiks vähendada ametnike töökoormust – vähendades pelgalt formaalseid
menetlustoiminguid, millele kulub paratamatult ka palju ressurssi. Menetlejale peab jätma piisava
2
kaalutlusõiguse otsustada, millised kooskõlastused on loa andmisel tingimata vajalikud, ja loobuda
sisututest või vähese lisandväärtusega menetlustoimingutest. Seda kaalutlusõigust saaks linn oma
töökorralduses ka täpsemalt piiritleda. Niiviisi saaks ehk menetlusi tõhustada ja kiirendada ning
pöörata rohkem tähelepanu sisulistele menetlustele.
Menetlustähtaegade järgimine on hea halduse tava osa. Seaduses sätestatud menetlustähtaeg loob
õigustatud ootuse, et selleks tähtajaks taotlus lahendatakse. Sellest peab linn lähtuma ka oma tööd
ja asjaajamist korraldades.
Menetlustähtaega reguleerivad sätted
Ehitusluba tuleb anda 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Selle menetlusaja sisse peab
mahtuma ka kooskõlastamine ja arvamuse andmine 10 päeva jooksul (EhS § 42 lg 5).
Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 10 päeva jooksul pärast ehitusloa eelnõu saamist
kooskõlastuse andmisest keeldunud või arvamust andnud ega taotlenud tähtaja pikendamist,
loetakse ehitusluba vaikimisi kooskõlastatuks ja eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust
avaldada (EhS § 42 lg 9). Sama on sätestatud ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõikes 2:
kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega
pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks ja taotluse võib lahendada teise haldusorgani
seisukohata.
Haldusmenetlusele ja kõigile menetlustoimingutele kohaldub HMS § 5 lõikes 2 sätestatud
põhimõte, et menetlus tuleb korraldada võimalikult kiiresti ja viivituseta. Kui seaduses on
sätestatud menetlustähtaeg, siis tuleb seda järgida. Sama nõue on Tallinna Linnavalitsuse
16.06.2021 määruse nr 19 „Tallinna linna töökorraldus ehitusvaldkonnas“ § 9 lõike 1 punktis 1.
Kui seaduses sätestatud menetlustähtaegu ei ole võimalik järgida, tuleb sellest taotlejale
viivitamata teatada, viivitust põhjendada ja esitada uus tähtaeg (HMS § 41 lg 1). Haldusmenetluse
üldnõudeid peavad järgima ka linna ametid, kes on menetlusse kaasatud arvamuse andjana või
kooskõlastajana.
Ka Tallinna Linnavalitsuse 16.06.2021 määruse nr 19 „Tallinna linna töökorraldus
ehitusvaldkonnas“ §-s 17 on sätestatud mõned põhimõtted, millest linna ametid peavad lähtuma.
Lõike 8 järgi annab menetleja kooskõlastamiseks tähtaja, lähtudes ehitusseadustikus ettenähtud
tähtaegadest. Peale selle on samas lõikes sätestatud, et kooskõlastuse tähtaega on võimalik
pikendada vaid põhjendatud juhul. Kui menetleja nõustub kooskõlastuse tähtaega pikendama, siis
lisab ta ehitisregistrisse nii põhjenduse kui ka pikendaja kontaktandmed. Seega, menetleja ei pea
igale menetlustähtaja pikendamise palvele automaatselt vastu tulema, vaid ta peab iga kord
hindama, kas see on põhjendatud.
Niisamuti võiks menetlejal töökorralduslikult olla õigus otsustada, milliseid menetlustoiminguid
on konkreetses asjas vaja teha. Ka muudes haldusaktides, näiteks projekteerimistingimustes, saab
eelnevalt põhjalikumalt kaaluda ja hinnata, kas ja milliseid kooskõlastusi tuleb ehitusloa
menetluses tingimata nõuda.
3
Menetlustähtaja ületamine
Avalduse materjalidest nähtub, et ehitusloa andmise viivituse tingis kooskõlastuse viivitus.
Linnaplaneerimise amet edastas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks teistele linna ametitele, kuid
Keskkonna- ja Kommunaalamet ei suutnud oma seisukohta õigeks ajaks anda (põhjus oli selles,
et töölt lahkunud ametnikele ei ole leitud asendajat).
Kooskõlastamiseks ettenähtud tähtaja ületamisel võib toimida EhS § 42 lõikes 9 ja HMS § 16
lõikes 2 sätestatu järgi ja eeldada, et kooskõlastus on vaikimisi antud. Neid sätteid saab tõlgendada
kui haldusorganile seadusega antud volitust minna menetlusega edasi kooskõlastust või arvamust
ära ootamata, samas ei ole kohustust seda teha. Seda, kas kooskõlastuse viibimise tõttu
menetlusega edasi minna või oodata kooskõlastus ära, tuleb iga juhtumi puhul hinnata
kaalutlusõiguse alusel.
Sellel juhtumil andis Keskkonna- ja Kommunaalamet teada, et tal on kooskõlastuse andmiseks
vaja rohkem aega – põhimõtteliselt võis seda käsitleda kui tähtaja pikendamise taotlust. Seega ei
olnud see olukord, kus kooskõlastava ameti tegevusetust oleks saanud mõista vaikimisi
kooskõlastuse andmisena. Küll aga võivad need sätted osutuda oluliseks mõnel muul juhul.
Kooskõlastuse tähtaja pikendamise taotlus tuleb mõistagi esitada kohe, kui selleks tekib vajadus,
ja kindlasti enne, kui see tähtaeg on möödunud.
Praegusel juhtumil ei saa viivitust põhjendada asja sisulise keerukusega. Avaldaja soovis ehitada
elamu tühjale krundile, teiste olemuslikult samasuguste elamute vahele. Üldplaneeringus olid ka
piisavalt täpsed tingimused, mis võimaldasid loobuda detailplaneeringu koostamisest. Järelikult ei
olnud ehitusloa andmine keerukas kaalutlusotsus, mis oleks eeldanud sisulist vaidlust või
vastandlike huvide kokku sobitamist, ja mis võinuks seetõttu tingida menetluse pikenemise.
Ehitusloale lisatud märkustest ja tingimustest ei nähtu, et Keskkonna- ja Kommunaalameti esitatud
kooskõlastus oleks olnud sisuline ja vajanuks märkimisväärset lisatööd või pikemaajalist
kaalumist. Amet on lisanud ehitusloale märkused: „Tagada projektala vahetus läheduses kasvavate
puude kasvutingimuste säilimine. Puude võrade kärpimise vajadusel taotleda hoolduslõikusluba
[…].“ Need on tüüpnõuded, mis tulenevad muudest õigus- ja haldusaktidest. Ehitusprojekti
koostamisel ja ehitamisel tuleb selliste nõuetega niikuinii arvestada (nt EhS § 12 lg 2). Seega ei
olnud nende tingimuste sätestamiseks vaja tingimata oodata Keskkonna- ja Kommunaalameti
kooskõlastust.
Haljastuse kaitse tingimusi on käsitletud Nõmme linnaosa üldplaneeringus (seletuskiri). Niisamuti
on kehtiv Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise
kord“ ning ka seaduses on sätestatud, et linnas tohib puid raiuda üksnes linna loa alusel
(looduskaitseseaduse § 45).
Haljastusele seatud tingimused on esitatud ka projekteerimistingimustes, mistõttu polnud vaja neid
ehitusloas korrata. Samas oli projekteerimistingimuste lisas 1 sätestatud nõue, et ehitusprojekt
tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga ning Tallinna
Transpordiametiga. Seega võib arvata, et kooskõlastuse eesmärk ei olnud kehtestada uusi
tingimusi, vaid kontrollida, kas ja kuidas on projekteerimistingimustes esitatud nõuetega
arvestatud. Peale selle oli avaldaja tellinud haljastuse inventeerimise, milles asjatundjad on andnud
hinnangu ja soovitused.
4
Kui kooskõlastuse eesmärk oli üksnes kontrollida, kas ehitusprojekt vastab
projekteerimistingimustele, võiks ehitusloa taotlust menetleval ametil (Linnaplaneerimise amet)
olla õigus iseseisvalt hinnata, kas on arvestatud kõigi menetlusse kaasatud linnaasutuste nõudeid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]