Eesti Töötukassa Teie nr
[email protected]
Meie 07.05.2025 nr 7-9/242007/2503283
Prognoosimudeli OTT kasutamine Eesti Töötukassa töös
Lugupeetud Gert Tiivas
Õiguskantsler uurib laiemalt, milliseid õiguslikke ja rakenduslikke probleeme on kaasa toonud
tehisaru algoritmide kasutuselevõtmine avalike teenuste pakkumisel ning mis probleeme võib
kaasa tuua Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024 jõustunud määruse (EL) 2024/1689
(tehisintellekti käsitleva määruse) rakendamine.
Selleks et saada parem ülevaade tehisaru kasutusviisidest ja võimalikest probleemidest, tutvume
nende riigiametite tööga, kes tehisaru algoritme oma töös kasutavad.
Eesti Töötukassa (edaspidi: Töötukassa) kasutab alates 2020. aastast inimeste nõustamisel
masinõppel põhinevat prognoosimudelit OTT. Õiguskantsleri nõunikud käisid 2024. aasta juunis
Töötukassas tutvumas, kuidas see prognoosimudel töötab. Eelkõige soovisime teada, mis teenuste
pakkumiseks ja mis otsuste tegemiseks OTT-i kasutatakse. Peale selle uurisime, kuidas on OTT-i
kasutamine reguleeritud ning mil moel on tagatud prognoosimudeli rakendamise järelevalve.
Tänan Töötukassa juhtkonda ja kõiki töötajaid suurepärase koostöö ning asjatundlike ja põhjalike
selgituste eest. Vaatluste ja selgituste põhjal saime hinnata OTT-i kasutamise mõju ja asjakohasust.
Tänan ka Tartu Ülikooli IT mõju-uuringute keskuse (CITIS) töörühma, kes tutvustas meile
prognoosimudeli loomis- ja arendusprotsessi.
Töötukassa otsustustugi OTT
1. Töötukassa otsustustugi OTT on masinõppel põhinev prognoosimudel, mis loodi 2019. aastal
Töötukassa, Tartu Ülikooli CITIS-e töörühma ja Nortali koostöös.
2. Prognoosimudelisse on sisestatud eelmise viie aasta töötute andmed.1 Töötukassa nõustaja saab
OTT-i toel prognoosida inimese töölemineku tõenäosust ja uuesti töötuks jäämise tõenäosust.
Peale selle esitab mudel nõustajale töötuna arvel oleva inimese kohta kümme peamist tegurit, mis
mõjutavad OTT-i hinnangul inimesel uue töö leidmise väljavaateid.
3. Prognoosimudelis kasutatav andmestik pärineb Töötukassa ja ka teistest andmekogudest
(majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.12.2023 määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu
1
Vt kuidas kasutatakse andmeid ja tehisintellekti digiriigi arendamiseks: https://www.kratid.ee/kasutuslood-kratid
2
põhimäärus“ § 40). Prognoosimudelis kasutatakse ka andmeid, mida tööotsijad on ise oma töötuna
arvele võtmise avalduses esitanud, näiteks oma elukoha, vanglast vabanemise, hoolduskohustuste,
arvuti- ja keeleoskuse kohta.
4. Mudel võimaldab anda Töötukassas registreeritud töötu töö leidmise tõenäosuse kohta hinnangu
35. päeval pärast tema töötuna arvele võtmist.
OTT-i kasutamine tööprotsessis
5. Õiguskantsler külastas koos nõunikega 9. oktoobril 2024 Töötukassa Põlva bürood ja
16. detsembril 2024 Tallinna Tõnismäe bürood. Mõlemas büroos tutvuti nõustajate tööga ja
vaadeldi OTT-i kasutamist Töötukassa klientide nõustamisel.
6. Külastuste käigus vaadeldi 10 juhtumikorraldaja ja töövahendusspetsialisti tööd, kes nõustasid
kokku 18 inimest. Osa nõustamistest viidi läbi ka videosilla ja telefoni teel.
7. Nõustajad selgitasid, kuidas nad OTT-i prognoosi oma töös rakendavad ning kuidas see mõjutab
nõustamisprotsessi.
8. Nõustamisel teeb lõpliku otsuse nõustaja, OTT on selles protsessis abistav tööriist.
9. Nõustajal tuleb anda Töötukassa keskkontorile/arendusosakonnale OTT-i prognoosi kohta
tagasisidet.
Järeldused
10. Vaatluste ja arendusmeeskonna vastuste põhjal saab öelda, et OTT-i kasutamine ei riku
Töötukassa klientide põhiõigusi. Oluline on, et lõpliku otsuse teeb alati Töötukassa nõustaja ning
et OTT toimib toetava tööriistana, mis aitab pakkuda kliendikesksemaid lahendusi. Hea on see, et
nõustajad annavad regulaarset ja sisukat tagasisidet arendusmeeskonnale/osakonnale, nii on
võimalik prognoosimudelit pidevalt täiustada ja kasutajakogemust parandada.
11. OTT-i mudelis ei kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 9 tähenduses eriliigilisi isikuandmeid. Teenuse saajad
avaldavad nõustamise käigus sageli eriliigilisi andmeid (nt oma terviseseisundi kohta), kuid neid
ei lisata OTT-i alusandmestikku. Küll saab aga nõustaja saadud andmeid arvestada inimesele
sobivaima lahenduse pakkumisel. Vaatluste ja arendusmeeskonna vastuste põhjal ei leidnud
õiguskantsleri nõunikud viiteid sellele, et andmeid oleks töödeldud ebaproportsionaalselt või et
kedagi oleks diskrimineeritud.
12. OTT-i hinnang on oma olemuselt profiilianalüüs. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
nr 2016/679 isikuandmete kaitse kohta (IKÜM art 4 p 4) on sätestatud, et profiilianalüüsiks
loetakse igasugune isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mille eesmärk on hinnata füüsilise
isikuga seotud teatavaid isiklikke aspekte.
13. Profiilianalüüsi kasutamisel on vaja teha andmekaitse kohta mõjuhinnang (IKÜM art 35 lg 3
punkt a). Prognoosimudeli mõjuhinnang on koostatud 27.03.2023.
14. Euroopa Liidu põhiõiguste harta näeb ette inimese õiguse heale haldusele. See tähendab muu
hulgas, et igaühel on õigus tutvuda teda puudutavate andmetega (harta artikli 41 lõike 2 punkt b).
Hea halduse tava kohaselt peab haldusorgan selgitama, milliseid isikuandmeid haldusmenetluse
käigus töödeldakse, ning teavitama andmesubjekti tema õigustest. Eestis reguleerib
3
selgitamiskohustust haldusmenetluse seaduse § 36 lõige 11, mis sätestab, et haldusorgan peab
andmesubjektile andma selget teavet tema andmete töötlemise kohta. Samuti tuleb järgida avaliku
teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 311, mis annab inimesele õiguse tutvuda enda kohta käivate
andmetega ning saada selgitusi, kuidas ja mis eesmärgil neid andmeid töödeldakse.
15. Inimese andmeid tuleb töödelda turvaliselt ning tagada tema õigused. Inimesel on õigus teada,
kui tema andmeid töötleb tehisintellekt. Tal peab olema võimalik aru saada, kuidas tema andmeid
töödeldakse ja millist rolli mängib tehisintellekt otsuse langetamisel. Peale selle tuleb inimesele
selgelt teatada, kuidas ta saab vaidlustada tehisintellekti hinnangute alusel tehtud valikuid või
küsida lisateavet andmetöötluse kohta.
16. Töötukassa veebilehel andmekaitsetingimustes on selgitatud, kuidas kasutatakse
prognoosimudeli tulemusi nõustamisel ja tööle saamist toetavate teenuste planeerimisel (vt ka
isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 23 lg 1). Kuigi OTT ei tee tööotsija kohta ühtegi õiguslikult
siduvat automaatset otsust, peab inimesel olema selge arusaam sellest, et tema andmete töötlemisel
ja profiilianalüüsi koostamisel kasutatakse tehisintellektil põhinevat prognoosimudelit (IKÜM
artiklist 5 tulenev läbipaistvuse põhimõte). See võimaldab inimesel põhjalikumalt läbi mõelda, mis
andmeid ta oma töötuna arvele võtmise avalduses esitab, et OTT-i koostatav prognoos oleks
võimalikult asjakohane. Seetõttu palun Töötukassa veebilehel täpsustada OTT-i kohta
avaldatud teavet. Ühtlasi soovitan avaldada vastav teave ka Töötukassa veebilehe rubriigis
„Tööotsijale“.
17. Kui OTT-i arendustöö tulemusena hakkab süsteem lisaks otsustustoele tegema ka
automatiseeritud otsuseid, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juunil 2024 jõustunud
määruses (EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev määrus) kehtestatud nõudeid. Selle määruse lisa
III (p 4) kohaselt tuleb suure riskiga tehisintellektisüsteemide hulka lugeda ka tööhõivega seotud
süsteemid, mida kasutatakse inimeste töölevõtmiseks või valimiseks, eelkõige sihipäraste
töökuulutuste avaldamiseks, tööle kandideerimise taotluste analüüsimiseks ja filtreerimiseks ning
kandidaatide hindamiseks. Sellisel juhul tuleb koostada riskianalüüs ja võtta kasutusele vajalikud
lahendused riskide maandamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Alar Ambros 693 8422;
[email protected]
Merle Malvet 693 8426;
[email protected]
Ivika Nõukas 693 8419; Ivika.Nõ
[email protected]