Andres Sutt Teie nr
Kliimaministeerium
[email protected] Meie 02.05.2025 nr 7-4/250264/2503177
Riigilõivu tasumine metsateatise esitamisel
Lugupeetud energeetika- ja keskkonnaminister
Õiguskantsleri poole pöördus metsaomanik, kes pidi metsaregistris toiminguid tehes tasuma ühe
ja sama raie kohta esitatud metsateatise eest mitmekordset riigilõivu. Metsaomanik esitas
metsateatise ja soovis selle eest metsaregistris riigilõivu tasuda. Registris oli tehniline tõrge, kuvati
veateade ja riigilõivu tasumine ebaõnnestus. Arvates, et teatis jäi seetõttu esitamata (nagu see
tavaliselt riigilõivu kohustusega taotluste puhul on), koostas metsaomanik kohe uue teatise, kuid
märkas selles raiemahu viga. Ta jättis selle teatise enda arvates esitamata ja riigilõivu tasumata.
Riigilõivuga koormatud metsateatiste vaatamiseks tuleb metsaregistris liikuda eraldi „Riigilõivu
töölauale“, mistõttu metsaomanik juba esitatud teatisi ei märganud. Lõpuks esitas ta kolmandal
katsel korrektse metsateatise ja tasus selle eest nõutud 30-eurose riigilõivu. Nende metsateatiste
esitamise ajal septembris ei kuvanud metsaregister veel hoiatust, et sama metsa kohta on
metsateatis juba esitatud. Keskkonnaamet registreeris eelkirjeldatud asjaoludel kolm metsateatist,
mistõttu pidi metsaomanik tasuma kolmekordse riigilõivu (90 eurot) ühe ja sama kavandatud raie
teatise eest.
Kui riik on loonud registri ja inimene peab seal tehtavate toimingute eest tasuma riigilõivu, tuleb
riigil tagada, et register töötaks tõrgeteta ning selle kasutamine oleks lihtne ja arusaadav. Hea
halduse põhimõte nõuab, et haldusmenetlus, sealhulgas automatiseeritud süsteemide kaudu toimuv
menetlus, oleks eesmärgipärane, tõhus ning sellega välditaks inimestele üleliigsete kulutuste ja
ebameeldivuste tekitamist. Riigi e-teenused peavad olema kujundatud kasutajakeskselt, aitama
ennetada võimalikke eksimusi ja pakkuma lahendusi ka siis, kui probleemid on tekkinud näiteks
süsteemi tõrke tõttu.
Kirjeldatud juhtum osutab vajadusele teha metsaregister kasutajasõbralikumaks ja hoida ära
olukordi, kus inimesed on sunnitud kandma süsteemi puudujääkide või arusaamatuste tõttu
põhjendamatuid kulusid. Parendused on vajalikud eelkõige metsaomanikele, kes kasutavad
metsaregistrit harva või ei ole seni esitanud riigilõivuga koormatud metsateatisi. Keskkonnaamet
on juba registri kasutajasõbralikkust suurendanud, kuid mõned küsimused vajavad täiendavat
tähelepanu. Palun metsaregistris kuvatavates hoiatustes selgelt teada anda, et iga uuendusraie või
raadamise metsateatise esitamine toob kaasa riigilõivu tasumise kohustuse.
2
Palun Kliimaministeeriumil kaaluda metsaseaduse täiendamist, et luua õiguslik alus riigilõivu
tagastamiseks (nt riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 alusel) ka neil juhtudel, kui mitme identse
metsateatise esitamine on tingitud tehnilisest tõrkest või ilmselgest eksimusest ning mitmekordse
lõivu nõudmine oleks metsaomaniku suhtes seetõttu ebaõiglane.
Palun andke 20. juuniks teada, kuidas olete soovitusi järginud.
Metsateatise riigilõivu tasumisega seotud murede lahendamine
1. Metsaregistri töötleja on Kliimaministeerium (metsaseaduse (MS) § 9 lg 3). Ministeerium
hindab, milliseid arendusi registris teha ja juhib registri arendustöid (keskkonnaministri
28.08.2017 määrus nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 5 lg 2).
2. Keskkonnaamet kui metsaregistri volitatud töötleja kogub kasutajatelt tagasisidet ja teeb
ministeeriumile ettepanekuid registri arendamiseks (määruse nr 32 § 6 lõiked 1 ja 6).
Keskkonnaamet selgitas õiguskantsleri nõunikele metsateatise esitamist ja tutvustas, milliseid
arendusi on hiljuti tehtud metsaregistri kasutajasõbralikumaks muutmiseks. Tänan
Keskkonnaameti spetsialiste põhjaliku ülevaate ja valmisoleku eest registrit arendada ja pakkuda
metsaomanikele kasutajatuge.
3. MS § 41 lõike 51 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 1351 kohaselt tuleb uuendusraie või raadamise
metsateatise läbivaatamise eest tasuda 30 eurot riigilõivu. Lõiv tuleb tasuda seitsme päeva jooksul
pärast teatise registreerimist või registreerimisest keeldumist.
4. Metsaregistris on loodud võimalus esitada sama metsaeraldise kohta uus metsateatis ka siis, kui
sellel juba on kehtiv metsateatise registreering. See lihtsustab varasema teatise muutmist, sest uus
registreeritud teatis muudab varasema sama maatüki kohta esitatud teatise automaatselt kehtetuks
(keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning
metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 lg 4).
Keskkonnaameti sõnul tuleb sageli ette olukordi, kus metsaomanik soovib juba kehtivat
metsateatist muuta, näiteks raiutavat kogust, raieliiki, pindala või teatise kehtivuse aega.
Metsateatise muutmiseks peab metsaomanik seega esitama metsaregistris uue metsateatise samale
eraldisele ja tasuma selle eest riigilõivu. Varem pidi muudatuste tegemiseks eraldi taotlema
Keskkonnaametilt metsateatise kehtetuks tunnistamist ja alles seejärel sai metsaomanik esitada
uue metsateatise. Selline kord loob võimaluse, et inimene saab esitada järjest ka mitu samasisulist
metsateatist ühele ja samale metsaeraldisele – olgu selle põhjuseks inimlik eksimus või süsteemi
tehniline tõrge. Kõigi teatiste eest peab metsaomanik sel juhul tasuma ka riigilõivu, kuna
Keskkonnaamet vaatab need kõik läbi.
5. Korduvate (tõenäoliselt ekslike) teatiste esitamise ärahoidmiseks kuvatakse metsaregistris
hoiatusi (alates oktoobrist 2024), mis teavitavad metsaomanikku, et sama eraldise kohta on juba
algatatud metsateatise menetlus või on olemas menetletud metsateatis (registreerimise või
registreerimisest keeldumise otsus).
6. Alates 2025. aasta märtsikuust võib metsaomanik menetluses oleva (veel otsuseta) teatise
metsaregistris ise tagasi võtta ning taotleda ka tasutud riigilõivu tagastamist (RLS § 15 lg 1
punkt 4). Kui metsaomanik ei ole teatise tagasivõtmise hetkeks veel riigilõivu tasunud, siis ei tule
tal lõivu maksta (metsaregistrisse tekib märge „vabastatud“).
7. Lisaks on nüüd võimalus vaadata enne teatise esitamist selle eelotsust koos võimalike tingimuste
ja soovitustega raietööde kohta. See aitab metsaomanikel langetada teadlikumaid otsuseid.
8. Nende sammudega on kahtlemata suurendatud registri kasutajasõbralikkust. Sellest hoolimata
osutab praegune juhtum ja ka varasemad Keskkonnaametile tehtud pöördumised, et registri
3
kasutamisel võib endiselt tekkida arusaamatusi, mille tõttu metsaomanik peab põhjendamatult
kandma kulusid.
9. Kuigi register hoiatab nüüd korduva teatise esitamise eest, ei ole hoiatustekstis selgelt märgitud,
et iga teatise esitamisel (ka siis, kui eesmärk on vaid varasemat muuta) tuleb maksta riigilõivu.
See info on aga vajalik, et metsaomanik mõistaks oma tegevuse tagajärgi ja saaks vältida
soovimatuid lisakulusid.
10. Palun lisage metsaregistris kasutajatele kuvatavatesse hoiatustesse selge info metsateatise
esitamisega (sh mitme samasisulise teatise esitamisega) kaasneva riigilõivu tasumise kohustuse
kohta.
11. Keskkonnaameti spetsialist saab küll enamasti metsateatiste logidest aru, et mitu identset teatist
on esitatud lühikese aja jooksul ekslikult või võimaliku tehnilise tõrke tõttu. Paraku puudub aga
praegu õiguslik alus, mis võimaldaks selliste ilmselgelt ekslike, kuid juba menetlusse võetud või
registreeritud teatiste eest määratud riigilõivu tasumisest vabastada või tasutud lõivu tagastada.
Seda saab teha ainult siis, kui metsaomanik võtab ise teatise menetluse kestel tagasi või kui
Keskkonnaamet jätab teatise läbi vaatamata (RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5).
12. Palun Kliimaministeeriumil kaaluda metsaseaduse täiendamist riigilõivu tagastamise alusega
nendeks juhtudeks, kui on selge, et metsaomanik on esitanud uue identse metsateatise eksituse või
süsteemi tehnilise vea tõttu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Keskkonnaamet, avaldaja
Ivika Nõukas 693 8419
[email protected]