Indrek Lillemägi Teie nr
Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium
[email protected] Meie 11.04.2025 nr 7-4/250325/2502646
Gümnaasiumi vastuvõtutingimused
Lugupeetud direktor
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumil on õigus arvesse võtta
ainult nende sisseastujate avaldusi, kes on teinud kõik põhikooli lõpueksamid vähemalt hindele
„rahuldav“ või on saanud vähemalt 50 protsenti eksami maksimaalsest tulemusest.
Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium võtab õpilaste vastuvõtmisel koolieksami tulemust arvesse
vaid sel juhul, kui õpilane sooritas eksami esimest korda. Seega ei arvesta riigigümnaasium hindele
„rahuldav“ tehtud korduseksami tulemust, kui õpilane tegi korduseksami selle tõttu, et ta sai
esimest korda eksamit tehes alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest.
Leian, et selliste kooli vastuvõtutingimustega piiratakse põhikoolilõpetaja kandideerimisõigust.
Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud kandidaadil on õigus kandideerida gümnaasiumi
(põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 27 lg 3; vt ka õiguskantsleri 10.02.2025 seisukoht
„Gümnaasiumide vastuvõtutingimused“). Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi
vastuvõtutingimuste punktid 2.1, 3.12 ja 4.10 ning vastuvõtukorra lisa 1 punktid 1.1, 3.8 ja 4.8 on
vastuolus seaduse ja põhiseadusega.
Soovitan Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumil vastuvõtutingimuste punktid 2.1, 3.12 ja 4.10
ning vastuvõtukorra lisa 1 punktid 1.1, 3.8 ja 4.8 viia kooskõlla PGS § 27 lõikega 3. Kooli
vastuvõtukorda on võimalik muuta ka pärast 1. märtsi, kui see on vajalik vastuvõtutingimuste
ja -korra seadusega kooskõlla viimiseks (haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määruse nr 43
„Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ § 2 lg 3).
Kooli kehtestatud vastuvõtutingimused peavad olema kooskõlas seadusega (põhiseaduse § 3 lg 1).
Kui Teie hinnangul ei ole põhikooli ühtsete lõpueksamite ja koolieksamite tulemused võrreldavad,
võite teha Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku muuta põhikooli lõpetamise tingimusi.
Palun andke 9. maiks teada, kuidas olete soovitust järginud.
2
Põhikooli lõpueksamitega arvestamine gümnaasiumi kandideerimisel
1. Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel teha lõpueksamid (PGS § 30). Seaduse kohaselt saab
õpilane lõpetada põhikooli kas ühtse põhikooli lõpueksamiga (korraldab Haridus- ja Noorteamet;
haridus- ja teadusministri 15.12.2015 määruse nr 54 § 12) või koolieksamiga. Koolieksam
korraldatakse individuaalse õppekava alusel või õpilasele, kes on lihtsustatud õppel (määruse nr
54 § 10 lg 3 ja 4; põhikooli riikliku õppekava § 23 lg 5). Kool peab koolieksami korraldama
korduseksamina, kui õpilane ei saanud teha eksamit õigel ajal või kui tema esmase eksami tulemus
oli alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest (määruse nr 54 § 17 lg 1).
2. Põhikooli lõpueksamite eesmärk on hinnata, kas õpilane on täitnud õppekava eesmärgid ja
saavutanud III kooliastme õpitulemused (haridus- ja teadusministri 15.12.2015 määruse nr 54
§ 9 lg 1). Lõpueksami tulemus on seotud põhikooli lõpetamisega, kuna eksami peab tegema
vähemalt hindele „rahuldav“ (vrd gümnaasiumi riigieksamiga; PGS § 31 lg 5).
3. Eksam võib ebaõnnestuda mitmesugustel põhjustel. Põhjuseks võib olla õpilase ebapiisav
ettevalmistus eksamiks või hoopis tema halb enesetunne eksamil, mida võib põhjustada õpilase
terviseseisund või mõni eksamile eelnenud ootamatu sündmus. Kui esmane eksam ebaõnnestub,
on positiivse hinde saamiseks põhikooli lõpetajal võimalik teha korduseksam üksnes
koolieksamina (vrd gümnaasiumi riigieksamiga; PGS § 31 lg 12, määruse nr 54 § 17 lg 1).
4. Gümnaasiumi vastuvõtmise tingimus on see, et õpilane on omandanud põhihariduse või sellele
vastava hariduse välisriigis (PGS § 27 lg 3). Kool võib hinnata kandidaadi teadmisi ja oskusi
objektiivsete kriteeriumide alusel (PGS § 27 lg 3).
5. Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium võtab
vastuvõtmisel arvesse koolieksami tulemust, kui õpilane sooritas koolieksami esimest korda
(ühtne põhikooli lõpueksam jäi näiteks haiguse tõttu tegemata). Soovite sel viisil tagada
võimalikult võrdsed kandideerimistingimused, kuna koolieksamid on Teie hinnangul ühtsete
põhikooli lõpueksamitega võrreldes lihtsamad. Selgitasite, et kuna koolieksami korraldab kool, ei
ole need eksamite tulemused võrreldavad. Samas arvestab Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium
näiteks kandidaadi tunnistusel olevaid hindeid ning hoolsuse ja käitumise hinnet
(vt vastuvõtutingimuste p 2.1), kuigi ka need põhinevad erinevate koolide ja õpetajate hinnangutel.
6. Teiega saab nõustuda, et lõpueksam võib olla erineva raskusastmega. Kui ühtne põhikooli
lõpueksam on raskem kui kooli korraldatud eksam, võib eksami tulemus anda sisseastumisel eelise
kandidaadile, kes on teinud koolieksami. Ka eri koolide korraldatud eksamid võivad olla erineva
raskusastmega. Korduseksami raskusaste peab olema siiski võrreldav esmase eksami
raskusastmega (vt ka õiguskantsleri 10.04.2024 seisukohta „Õpilase teadmiste ja oskuste
hindamine“).
7. Kuigi Teie hinnangul on koolieksamid lihtsamad kui ühtsed põhikooli lõpueksamid,
Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium siiski arvestab teatud juhtudel koolieksami tulemust, kuigi
leiab, et koolieksam on riigi korraldatud eksamiga võrreldes lihtsam.
8. Kool võib hinnata kandidaadi teadmisi ja oskusi objektiivsete kriteeriumide alusel
(PGS § 27 lg 3). Kõigil on võrdne õigus konkureerida gümnaasiumi astumiseks. Objektiivne
kriteerium põhineb kandidaatide teadmiste ja oskuste võrreldavusel. Koolieksami arvestamata
jätmine ei tugine lõpueksamite hinnete võrreldavusele, vaid kooli subjektiivsele eeldusele, et osa
3
õpilaskandidaatide koolieksami tulemuste arvestamine võib tuua kaasa teiste kandidaatide
ebavõrdse kohtlemise. Koolil pole mõistlikku põhjust jätta koolieksami tulemustega arvestamata.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium
Atko-Madis Tammar 693 8432
[email protected]