Teie: 6.03.2025 nr 14-
1/250430/2501583
Õiguskantsleri Kantselei
Meie: 2.04.2025 nr 9.1-1.1/25/1102-2
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Kärt Müller
Alljärgnevalt on esitatud vastused Kärdla kooli poolt 03.03.2025 Õiguskantsleri Kantseleile
laekunud pöördumisele.
Kui õpilasele koostatakse individuaalne õppekava (IÕK):
Küsimus 1-2: Kas sellest peab lapsevanemat teavitama? Kui jah, kas see peab olema kirjalikult
allkirjastatud?
Vastus: Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (PGS) § 18 ning põhikooli riiklik õppekava (PRÕK)
§ 17 lg 8 sätestavad individuaalse õppekava (edaspidi IÕK) koostamise tingimused. Kui IÕK
koostamise aluseks on koolivälise nõustamismeeskonna soovitus tõhustatud või eritoe
rakendamiseks ja selle raames vähendatakse või asendatakse õpilasel riiklikes õppekavades
sätestatud õpitulemusi või vabastatakse ta kohustusliku õppeaine õppimisest, võib kool viidatud
soovitust rakendada lapsevanema kirjalikul nõusolekul (PGS § 48 lg 1).
Seadusandja eesmärk on olnud, et ka üldtoe raames IÕK koostamise vajadus on oluline
lapsevanemaga läbi rääkida, sest lapsevanem peab olema kursis, miks, mis eesmärgil, mis
perioodiks jne IÕK koostatakse ning mis (õppe)sisu ja (õpi)eesmärgid seal kirjeldatakse.
Küsimus 3: Kas seda tehakse iga õppeaasta alguses, kui on mõne lapse puhul juba teada/või
siis jooksvalt?
Vastus: IÕK on õpilasele koostatud personaalne õppekava, milles kirjeldatakse konkreetsele
lapsele võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks vajalikke tingimusi teatud ajaperioodi
jooksul. IÕK koostatakse õppeaasta-põhiselt ja vajadusel võib neid koostada järjestikku mitu
korda. IÕK võib koostada õppeaasta jooksul mistahes ajahetkel ja väga erinevatel juhtudel. IÕK
koostamine on koolis meeskonnatöö, milles on õpetajatel, tugispetsialistidel ja lapsevanemal
oma kindel roll, ülesanded ja vastutus. Soovituslik on IÕK tulemuslikkuse hindamiseks
korraldada regulaarselt arutelusid, kus analüüsitakse õppimise edenemist ja toe edukust.
Vastavalt IÕK rakendumise tulemuslikkusele tuleb selles teha jooksvalt muudatusi, kohandusi
ja täiendusi.
Seega, koostatakse, analüüsitakse, muudetakse või lõpetatakse IÕK rakendamine iga õpilase
puhul konkreetse perioodi individuaalsest toevajadusest ja õpilase võimetest lähtuvalt.
Küsimus 4: Kas IÕK peab olema kinnitatud direktori käskkirjaga?
Vastus: Põhikooli riikliku õppekava (edaspidi) PRÕK § 24 lg 4 kohaselt kehtestab kooli
õppekava direktor käskkirjaga. Kooli õppekava on koolis õpingute alusdokument ning
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
põhjendatud juhtudel on õpingute alusdokument õpilasele kehtestatud individuaalne õppekava.
Seega kehtivad IÕK vormistamisele samad nõuded.
Küsimus 5: Kui õpilane õpib mõnes aines 1-1, kas siis peab IÕK koostama, kui ta õpib sama
õppekava alusel, mis teised klassis?
Vastus: IÕK koostamise tingimused on sätestatud PGS §-s 18 ning PRÕK §-s 17 lõikes 8. Kui
õpilasele rakendatakse üks-ühele õpet, ei reguleeri IÕK kootamist üksnes ülejäänud
klassikollektiiviga sama õppekava alusel õppimine, vaid arvestada tuleb ka muude
tingimustega, näiteks sellega, et õpilane läbib õppekava teises tempos. IÕK koostamise vajadus
võib seega tuleneda asjaolust, et õpet tuleb õpilase jaoks korraldada teisiti mitte õppekava sisu,
vaid ajakava osas.
Küsimus 6: Kui need peavad olema tehtud, siis kus need alused ja nõudmised kirjas on, millel
ma saaksin tugineda ja siis selle järgi toimida?
Vastus: IÕK koostamist ja rakendamist reguleerivad PGS § 18 ja PRÕK §17 . Täiendavalt saab
lugeda IÕK kohta juhendmaterjalidest ”Õpilase toetamine koolis” ja “Õpilase individuaalsuse
arvestamine võimetekohase õppimise tagamisel”.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Matsin
üldhariduspoliitika osakonna juhataja
Valdkonna peaekpert:
Kristiina Paist
735 0242
[email protected]
2 (2)