Aleksander Muru Teie: 02.12.2024
Advokaadibüroo LEVIN OÜ
Meie: 15.01.2025 nr 5-1/25-0001-173-2
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected]
Teatis järelevalvemenetluse alustamata jätmisest
1. Taotluse sisu
Konkurentsiametile laekus 02.12.2024 taotlus Eesti Perearstide Seltsi (edaspidi EPS) poolt
algatada järelevalvemenetlus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi PZU või PZU
kindlustus) suhtes seoses turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega kohustusliku
vastutuskindlustuse teenuse kaubaturul. Taotluses oli välja toodud (kokkuvõtvalt), et
01.11.2024 jõustunud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse
(TOKVS) tõttu on tervishoiuteenuse osutajad kohustatud sõlmima vastutuskindlustuslepingu.
23.09.2024 selgus, et kohustusliku vastutuskindlustust tervishoiuteenuse osutajatele hakkab
pakkuma vaid PZU kindlustus. Mõned teised kindlustusvahendajad teatasid, et asuvad PZU
kõrval samuti kohustusliku vastutuskindlustust vahendama, kuid tänaseks pole nad seda
teenust reaalselt pakkuma hakanud. EPS tõi oma kaebuses välja, et olles ainsana kohustusliku
vastutuskindlustuse pakkujana, omab PZU kindlustus antud kaubaturul turgu valitsevat
seisundit Konkurentsiseaduse (KonkS) § 13 mõttes. PZU kindlustus kehtestas ebaõiglased
kindlustusmaksete hinnad, mis ei vasta PZU tegelikele kuludele ja millega teenib ettevõte
ebaproportsionaalselt suurt tulu. EPS on seisukohal, et PZU on kõrgete kindlustusmaksetega
kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit, rikkudes seeläbi KonkS § 16 p-s 1 sisalduvat keeldu.
2. Konkurentsiameti varasem menetlus
Seoses tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustusega on Konkurentsiamet
varasemalt viinud läbi haldusmenetluse MTÜ Eesti Hambaarstide Liit (edaspidi EHL)
04.10.2024 esitatud taotluse alusel. Kuna EPS-i taotluse sisu ja esitatud seisukohad langevad
suuresti kokku EHL-i taotlusega, siis menetlusotsuse tegemisel tugineb Konkurentsiamet
menetlusdokumentidele, mis olid kogutud EHL-i taotluse alusel läbiviidud menetluse raames.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Konkurentsiameti varasema teatega riikliku järelevalvemenetluse algatamata jätmise kohta on
võimalik tutvuda Konkurentsiameti kodulehel.1
3. Konkurentsiameti seisukoht ja õiguslik hinnang
3.1 Taotluse lahendamine
KonkS § 631 lg 1 kohaselt saab Konkurentsiametile esitada taotluse haldusmenetluse
alustamiseks. Konkurentsiameti pädevuses on riikliku järelevalve teostamine (KonkS § 54 lg
1). Seega käsitleb Konkurentsiamet esitatud kaebust taotlusena riikliku järelevalvemenetluse
algatamiseks ning esimeses etapis lahendab taotluse riikliku järelevalvemenetluse
algatamiseks või algatamata jätmiseks.
Riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks peab esinema vähemalt ohukahtlus (KorS § 5 lg
6). KonkS § 16 p 1 kohaselt turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kindlaksmääramisel tuleb
tuvastada kumulatiivselt järgmised asjaolud:
Ettevõtja on asjaomasel kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja (Konks §
13);
Ettevõtja on kohaldanud otseselt või kaudselt ebaõiglasi tingimusi;
Ettevõtja kui kaubaturul turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevus võis
kahjustada konkurentsi.
Seega riikliku järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel annab Konkurentsiamet
esmalt hinnangu turgu valitseva seisundi olemasolule ning seejärel võimalikule
korrarikkumise ohu kahtlusele.
3.2 Kaubaturg ja turgu valitsev seisund
KonkS § 13 lg 1 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja, kelle positsioon
võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest,
varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või
mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti
käibest.
Konkurentsiameti varasemas otsuses on käsitletud kohustusliku vastutuskindlustuse
kaubaturgu ning PZU võimalikku turgu valitsevat seisundit.2 Konkurentsiamet leidis lühidalt,
et kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on tegemist alles kujuneva kaubaturuga, mistõttu
kaubaturu määratlemine oleks esialgsete andmete põhjal liiga ebamäärane ja eksitav.
Konkurentsiamet leidis lisaks, et uue ja alles väljakujuneva turu puhul on loomulik, et
konkurents on ettevõtjate vähesuse tõttu alguses nõrgem. Turgu valitseva seisundi tuvastamise
üheks eelduseks on ettevõtja turuvõimu omamine teatava aja jooksul. Seega oleks praegusel
juhul liiga ennatlik jaatada PZU kindlustusel turgu valitsevat seisundit.
Konkurentsiameti varasemast otsusest on möödunud üks kuu. Sellise aja jooksul ei ole
ilmunud uusi asjaolusid, mis tingiks Konkurentsiameti järelduste muutmist. Seega jääb
Konkurentsiamet kaubaturu määratlemise ja PZU kindlustuse turgu valitseva seisundi osas
oma varasema otsuse juurde ning ei pea põhjendatuks oma varasema otsuse põhjendusi
pikemalt korrata.
1
https://www.konkurentsiamet.ee/konkurentsijarelevalve-ja-koondumised/konkurentsijarelevalve/juhtumid.
2
Samas, p 3.2.
2 (4)
3.3. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ebaõiglaste hindade kehtestamisega
KonkS § 16 järgi on keelatud ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne
kuritarvitamine kaubaturul. KonkS § 16 p 1 keelab ebaõiglaste ostu- või müügihindade või
muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise või rakendamise. Ettevõtja poolt kehtestatud
hind on ebaõiglane eelkõige juhul, kui see ei ole mõislikus vahekorras osutatud teenuse või
müüdud kauba majandusliku väärtusega.
EPS esitab oma taotluses PZU kindlustuse võimaliku kasumi arvutused, mis põhinevad PZU
kindlustuse poolt 2023. aasta majandusaruandes esitatud andmetel. Konkurentsiamet juhib
tähelepanu, et äriregistris esitatud 2023. aasta majandusaruanne kajastab Lietuvos draudimas
AB kogu äritegevust nii Leedus kui Eestis.3 Nendest andmetest ei ole võimalik tuletada eraldi
kasumimarginaali Eesti kindlustusturul. Seega EPS-i pool välja arvutatud PZU kindlustuse
kasumi marginaal ei ole taandatav ettevõtte tegevusele Eesti kaubaturul.
EPS toob oma taotluses välja, et vastutuskindlustuse teenuse osutamisega seotud vajalikuks
kuluks saab pidada kahjuhüvitiste väljamakseid, mida kindlustusandja on kindlustusjuhtumi
esinemisel kohustatud tegema. Varasema haldusmenetluse raames kogutud info kohaselt on
Konkurentsiamet tuvastanud, et lisaks kahjuhüvitiste väljamaksetele, kaasnevad
kindlustusandjale kohustusliku vastutuskindlustuse teenuse osutamisega rida erinevaid
kulusid. Kohustusliku vastutuskindlustuse puhul tuleb arvestada muuhulgas sellega, et nõuete
ja hüvitiste arv võrreldes vabatahtliku kindlustusega mitmekordistub. Seda asjaolu kinnitasid
ka Soomest saadud andmed. Suurenenud kahjunõuete arv tähendab suurenenud tööjõukulu.
Samas on Konkurentsiamet oma varasemas menetluses tuvastanud, et tervishoiuteenuse
osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on tegemist riskantsema turuga. Sellisele
turule sisenemiseks võtab kindlustusandja enda peale riski, mida peab kindlustusmaksete
arvelt katma, et ettevõtja ise kahjumisse ei jääks.
EPS põhjenduste kohaselt ei ole peremeditsiini teenuse puhul tegemist niivõrd riskantse
turuga, mille puhul peaksid kindlustusmaksed olema kõrged. Perearst ei tegele keerulise ravi
ja diagnoosidega. Konkurentsiamet selgitab, et praegusel juhul jäetakse arvestamata asjaolu,
et perearstiabi on kõige kättesaadavam ja kasutatavam teenus tervishoiuteenuse osutamise
valdkonnas. Iga Eesti inimene puutub perearstiabiga kokku, sest see on esimese tasandi tasuta
teenus, millest hakatakse oma terviseprobleeme lahendama. Tervisekassa andmete kohaselt
tegid perearstid- ja õed 2023. aastal kokku 8,2 miljonit vastuvõttu ning 80% inimestest jäi
teenusega rahule.4 Sellest tulenevalt ei jäänud 20% patsientidest perearstiabi teenusega rahule,
mis on vastuvõttute koguarvust ligi 1,5 miljonit juhtumit. See number võib olla aluseks ka
kindlustusandjale võimalike kahjunõuete arvestamisel.
Seega isegi kui jaatada asjaolu, et perearstiabi puhul ei ole tegemist riskantse teenusega,
millest võib tekkida kahjunõue, võib siiski patsientide ja vastuvõtu arvust lähtudes
kahjunõuete arv olla sama suur (või isegi suurem) nagu iga teise eriarstiabi teenuse puhul.
Suur kahjunõuete arv, millest osa võib olla tõenäoliselt rahuldatud, tekitab kindlustusandjale
samuti suuri kulutusi.
Eeltoodust tulenevalt ja varasema menetluse raames kogutud info põhjal leiab
Konkurentsiamet, et hetkel ei esine alust arvata, et PZU kindlustuse poolt kehtestatud
3
Lietuvos draudimas AB Independent Auditor’s Report, Annual Management Report, Sustainability report and
Consolidated Financial Statements for the Year Ended 31 December 2023, lk 15. Kättesaadav:
https://ariregister.rik.ee/est/company/12831829/AB-%E2%80%9CLietuvos-draudimas%E2%80%9C-Eesti-
filiaal.
4
https://www.tervisekassa.ee/uudised/moodunud-aastal-tegid-perearstid-ja-oed-ule-8-miljoni-vastuvotu.
3 (4)
tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse maksed poleks majanduslikult
põhjendatud.
Ülaltoodud põhjendustele tuginedes kujundas Konkurentsiamet seisukoha, et antud asjaoludel
ei esine korrarikkumise ohtu KorS § 5 lg 4 mõttes, mis annaks aluse riikliku
järelevalvemenetluse algatamiseks. Seega HMS § 43 lg 4 p 2 alusel lõpetab Konkurentsiamet
02.12.2024 taotluse ajendil alanud haldusmenetluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Lepikult
valdkonna juht
Uljana Ivanova
6672480
[email protected]
4 (4)