Väljaminev kiri

LISA 1 - VARATUD MAKSEJÕUETUD JURIIDILISEST ISIKUST VÕLGNIKUD JA NENDE KÄITUMINE 1. Nimekiri kõikidest varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest (võlgnikest), mis on Maksejõuetuse teenistusele maakohtute kaudu analüüsimiseks saadetud (töös) aastal 2024, on alljärgnev: 1. WRS Estonia OÜ 2. NANO HOUSE OÜ (likvideerimisel) 3. AVANSER Trading OÜ 4. Viru Spordikeskus OÜ 5. Simetra Construction OÜ 6. LR Vokof Group OÜ (likvideerimisel) 7. Getherstone Invest OÜ (likvideerimisel) 8. Osaühing Estonian Coffeehouse (likvideerimisel) 9. OÜ Aljas ja Co 10. Joyful Partners OÜ (pankrotis) 11. Thorn Plus OÜ 12. Tradenest OÜ 13. Caretime OÜ 14. PIRVELI OÜ (pankrotis) 15. Egico Eesti OÜ 16. Roneffa OÜ 17. QULAMO OÜ (pankrotis) 18. OÜ Põlva OOM (pankrotis) 19. OÜ Marine Industrial Group 20. Pitetzelka OÜ 21. Dissident OÜ 22. ABK Konstruktsioonid OÜ (pankrotis) 23. Vaboneart OÜ (pankrotis) 24. Trucklife Service OÜ 25. REC Plastik OÜ 26. OÜ Frank Kinnisvara 27. TÜ SambeWork (pankrotis) 28. Nordpro OÜ 29. SPAINEST OÜ (likvideerimisel) 30. WINE DINE PLUSS osaühing 31. Liveat OÜ (likvideerimisel) 32. pizzameistrite OÜ 33. OÜ Visioncraft 34. OÜ Ränikorp (likvideerimisel) 35. Kadaka Kaubanduse OÜ 36. NORDPAY Holding OÜ 37. Fidele Tehno OÜ 38. AMS Invest OÜ 39. Klinden OÜ 40. Ledkauplus OÜ 41. OÜ Campanula 42. OÜ Jaagupi Agro (pankrotis) 43. BSV TEENUS OÜ 44. Trailbest OÜ (likvideerimisel) 45. Hooldusjuht OÜ 46. OÜ Pinni Manufaktuur 47. Istello OÜ 48. 7Sky Group OÜ 49. T55 Group OÜ (pankrotis) 50. OÜ Smarteco Baltic (pankrotis) 51. VGP Engineering OÜ (likvideerimisel) 52. OÜ Rteenus (pankrotis) 53. A1 Ehitusviimistlus OÜ (pankrotis) 54. NP Technology OÜ 55. Rinaldo OÜ 56. Veskioja Arendus OÜ 57. OÜ PE ja A Grupp 58. Force OÜ 59. RAL NORD OÜ 60. MTÜ Stuudioteater Ilmarine 61. Codelab OÜ 62. Paromreimek OÜ 63. GT4U Eesti OÜ (pankrotis) 64. One Beer Only OÜ 65. 3dStiil OÜ 66. Seitsmes Taevas OÜ 67. OÜ Rest Art Group 68. Agency E ja C OÜ 69. Lohusalu Restoran OÜ 70. VENTRUM BALT OÜ (likvideerimisel) 71. Ehirek OÜ 72. IMEPILT AS 73. MJ Peod OÜ (pankrotis) 74. Saxxos OÜ 75. Blue Motors OÜ (likvideerimisel 76. A.D ZERUM OÜ 77. BaySun OÜ 78. OÜ Lihula Õmblus 79. OÜ Eesti Agroserviste 80. OÜ Tartuvaib 81. Vana Projekt OÜ 82. RoRo OÜ 83. OÜ Terane Tera 84. CryptoVenience OÜ 85. Molerec OÜ (likvideerimisel) 86. Nutikas Kool (pankrotis) 87. AfterWorks OÜ 88. Worldlife Estonia OÜ 89. OÜ Timari Puit (likvideerimisel) 90. OÜ Room Room 91. OU Wernona 92. New Generation Consulting OÜ 93. T & I OÜ 94. OÜ Walton 95. OÜ A 39 (likvideerimisel) 96. Kertu Ilutuba OÜ 97. MBNET OÜ (pankrotis) 98. Plasma Air Systems Corporation OÜ 99. OÜ Ehitajate tee 114a Rent 100. StarKatuse Ehitus OÜ 101. Lonitra OÜ 102. Rae Vili OÜ (pankrotis) 103. AUTEX AUTOTEENINDUS OÜ (likvideerimisel) 104. Prink Panter OÜ (pankrotis) 105. GILDRY OÜ 106. UÜ Avaldus (pankrotis) 107. OSAÜHING VLAERI 108. Bandarahena Thoranagoda OÜ 109. OÜ SVH (likvideerimisel) 110. OÜ Q Finants (likvideerimisel) 111. DAHALL OÜ 112. Bonham OÜ 113. Lahe Suts OÜ 114. JTViaPalma OÜ 115. AMC Holding OÜ (likvideerimisel) 116. OÜ AndmeNet 117. OÜ KALMERTI 118. OÜ Pell Labs 119. Sushi Shop OÜ 120. Scuderia Bello OÜ (pankrotis) 121. Family Estate OÜ (pankrotis) 122. OÜ Taimar Teenused (pankrotis) 123. Fabrica Printing OÜ 124. MH Frantsiis OÜ 125. NTSGD OÜ (likvideerimisel) 126. Movich Buroc OÜ (pankrotis) 127. TEK and P.Partner Oü 128. Nordroad OÜ (pankrotis) 129. Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel) 130. Leppoja OÜ 131. H&E Maintenance Products OÜ 132. QOFFER OÜ 133. MTÜ Blessing for people 134. Tradewell OÜ (pankrotis) 135. Team100 OÜ 136. Semtruvarto BSO OÜ (pankrotis) 137. Roseni Restoran (likvideerimisel) 138. OK Interactive OÜ 139. HORECA-Agendid OÜ (likvideerimisel) 140. Hedgehog holding OÜ (likvideerimisel) 141. Lenolex OÜ 142. Nordpur OÜ 143. ARO Logistik OÜ 144. Gateau OÜ 145. Supernoova OÜ 146. Avpest Ehitus OÜ 147. DOMINIC INVESTMENT OÜ 148. SAM Logistics OÜ 149. Elistvere Suurköök OÜ 150. Kodumajatehase AS 151. 4Wheels OÜ (pankrotis) 152. Monde Disani OÜ 153. Arvutimarket OÜ (pankrotis) 154. Aktsiaselts Qualitex AS (likvideerimisel) 155. K.B. Õmblus OÜ 156. AstraStar OÜ 157. OÜ Teenus 158. Jane Kaerajook OÜ 159. OÜ ARGMAR GROUP (pankrotis) 160. ScandiTrade Baltic OÜ (pankrotis) 161. Cargobus OÜ 162. M2M EXPRESS OÜ 163. Data Driven OÜ 164. OÜ M 29 165. BonCredit OÜ 166. Talukivi Äri OÜ 167. GLML Teenused OÜ (likvideerimisel) 168. Estojust Osaühing (likvideerimisel) 169. Merenaised OÜ 170. Logistix OÜ (likvideerimisel) 171. Popup KV Vanasadam OÜ 172. Teeme Head OÜ (likvideerimisel) 173. OÜ Mokinostor 174. ZEVS TRANS OÜ 175. OÜ CARTEX GRUPP (likvideerimisel) 176. KaLi OÜ 177. Lenaver OÜ 178. Netiemme OÜ 179. OÜ DS Kustoms (likvideerimisel) 180. GT Kaubanduse OÜ (pankrotis) 181. Aptitude Invest OÜ (likvideerimisel) 182. Kyoryoko OÜ  183. LiliRee OÜ 184. Kasak Solutions OÜ 185. Roger Invest OÜ (likvideerimisel) 186. Magayaya Pallebedda OÜ 187. Osaühing JASMINAL 188. IN Profit OÜ (likvideerimisel) 189. Foret OÜ 190. PC Financial Services OÜ 191. Werm OÜ 192. Tallinna Lastehoiud OÜ 193. Kivi-Roosi Kirsiaed MTÜ 2. Kokkuvõte varatute maksejõuetute juriidilisest isikust võlgnike maksejõuetuse põhjustest ja võlgnike juhtide käitumisest on alljärgnev: KOKKU aastal 2024 Maksejõuetuse teenistus on analüüsinud maakohtutest 193 saabunud ettepanekuid (arv): millest algatatud avalikke uurimisi või on uurimine algatamisel 12 pankrotiavalduse esitas võlausaldaja 36 raugemine pärast pankroti väljakuulutamist st keset 21 pankrotimenetlust on kasutatud nn tuntud likvideerijate teenust 38 võlausaldajatele ja ühiskonnale tekitatud kahju kokku: 48 541 756,00 € millest maksuvõlg 7 328 095,00 € Analüüsitud varatud võlgnikud asutamise, registreerimise aasta järgi: olid registreeritud 1989-1999 16 2000-2005 17 2006-2010 26 2011-2015 39 2016-2020 68 sh 2016 14 sh 2017 8 sh 2018 20 sh 2019 21 sh 2020 5 2021-2023 30 osakapital oli/on tasumata 42 VARATU VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED: kohtuvaidlused 7 erimeelsused osanike vahel, tegevuse soikumine, juhatuse 23 liikme surm nn ühinemise skeemi kasutus 2 riigi rahastuse lõppemine 1 toote halb kvaliteet 1 küberrünnak 1 ei ole teada, pole dokumente 4 maksupettus 8 RASKED JUHTIMISVEAD: ei ole esitanud õigel ajal pankrotiavaldust 150 millest on esitatud kuni pooleaastase hilinemisega 52 kuni 1 aastase hilinemisega 31 üle 1 aastase hilinemisega 31 üle 2 aastase hilinemisega 15 üle 3 aastase hilinemisega 6 üle 4 aastase hilinemisega 15 õigel ajal on esitanud 43 ei ole esitanud majandusaasta aruandeid 67 millest viimase aasta oma 30 kahe viimase aasta oma 12 kolme viimase aasta oma 7 nelja viimase aasta oma 2 viie ja rohkem viimase aasta oma 7 pole esitanud kunagi ühtegi maj aasta aruannet 9 raamatupidamise korraldamata jätmine st puudub või ei 69 ole korras VÕLGNIKKU KAHJUSTAVATE TEGEVUSTE 85 TEGEMINE VÕLGNIKU LÄHIKONDSETE (juhtide) KAUDU: näiteks raha omastamine kahtlased tehingud seotud osapooletega raha väljaviimine laenudena tööjõumaksude deklareerimine ilma väljamakseteta ühe võlausaldaja eelistamine majandustegevuse (ettevõtte) üleviimine 20 maksude väärarvestus, tasumata jätmise skeem 24 oleks põhjus algatada kriminaalasi (sh on varem algatatud või 37 lõpetatud) ÄRIKEELU KOHALDAMISE VAJADUS võlgniku 41 lähikondsete (juhtide) suhtes (inimeste arv) SULARAHA KASUTUS (periood 2015-2023) 3 754 783,00 €  LISA 2 – HALDUSJÄRELEVALVE Maksejõuetuse teenistusele on tegevusaastatel 2023-2024 teatavaks saanud järgmised menetlusosaliste esitatud märgukirjades ja kaebustes toodud etteheited ning pankrotihaldurite tegevuste mittevastavused, pankrotihaldurite hea tava rikkumised ja õigusrikkumised: Jrk nr Etteheidetavuse, mittevastavuse ja/või rikkumise lühikirjeldus 1. Pankrotihaldur ei ole avaldanud (ega avalda) avalikkusele, võlausaldajatele, võlgnikele, järelevalveorganitele, sh kohtutele andmeid pankrotimenetluste kohta, milles avalik-õiguslikku ülesannet täitev isik on kinnitatud pankrotihalduriks. (PankrS § 59 lg 2 punkti 7) 2. Pankrotihaldur ei anna järelevalveorganitele seaduslikul alusel nõutud teavet järelevalve teostamiseks. 3. Pankrotihaldur ei kasuta pankrotihalduri ülesannete täitmisel pankrotihalduri kirjaplanki ja ametinimetust „pankrotihaldur“ suheldes menetlusosalistega ja järelevalveorganitega. 4. Pankrotihaldur ei kasuta pankrotihalduri ülesannete täitmisel pankrotihaldurite registris märgitud e-posti aadressi suheldes menetlusosalistega ja järelevalveorganitega. 5. Pankrotihaldur ei võta pankrotimenetluse läbiviimiseks võrreldavaid pakkumisi. 6. Pankrotihaldur ei määra pankrotivara müügil alghindu läbipaistval viisil (ei tee kirjalikku otsust). 7. Pankrotihaldur vormista kirjalikult ümberhindlust enampakkumise nurjumisel (ei dokumenteeri oma kaalutlusotsust). 8. Pankrotihaldur rikub enampakkumise läbiviimise korda. 9. Pankrotihaldur ei tegutse halduskontrolli teostamise hetkel pankrotihaldurite registris märgitud pankrotihalduri büroo (osaühingu) kaudu. 10. Pankrotihaldur ei tegutse halduskontrolli teostamise hetkel pankrotihaldurite registris märgitud aadressil. 11. Pankrotihalduri toimik ei vasta (osaliselt) justiitsministri määruses toodud nõuetele. 12. Pankrotihaldur ei anna pankrotihalduri toimiku(te)le ligipääsu (juurdepääsu) järelevalveorganitele. 13. Pankrotihaldur ei võimalda järelevalveorganitel kontrollida pankrotivõlgniku kohta peetud raamatupidamist pankrotihalduri büroos kohapeal. 14. Pankrotihaldur ei täida halduri ülesandeid isiklikult (PankrS § 55 lg 2). 15. Pankrotihaldur ei ole esitanud Äriregistrile pankrotitoimkonna liikmete nimekirja (ja liikmete muudatusi) (PankrS § 74 lg 6). 16. Pankrotihaldur ei tohiks MJT hinnangul pankrotihaldurina tegutsemisõigust omada (PankrS § 57) 17. Pankrotihaldur on teinud keelatud tehinguid (PankrS § 125). 18. Pankrotihaldur on võtnud ilma õigusliku aluseta osa pankrotivarast (pankrotivõlgniku pangakontolt) endale ja/või iseendaga seotud äriühingule. 19. Pankrotihaldur on maksnud endale välja suurema töötasu (summa), mille kohus talle kohtumäärusega on kinnitanud/määranud. 20. Pankrotihaldur on kasutanud pankrotivara (pankrotivõlgniku pangakontot) endale isiklikuks otstarbeks esemete ostmiseks. 21. Pankrotihaldur võtab pankrotivõlgniku pangakontolt sularaha välja ilma õigusliku aluseta. 22. Pankrotihaldur ei selgita (tasuta) menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi ning ei suhtle menetlusosalistega mõistliku aja jooksul, ei anna menetlusosalistele teavet menetluse kohta. 23. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses sõltumatu ja erapooletu. 24. Pankrotihaldur ei võta pankrotivõlgnikult vastu raamatupidamisdokumente. 25. Pankrotihaldur ei asu menetluses reaalselt pankrotivara valitsema (ei täida PankrS § 124). 26. Pankrotihaldur kaotab pankrotimenetluse käigus tema valitsemisel oleva pankrotivõlgniku vara (andmed, dokumendid, esemed). 27. Pankrotihaldur ei kutsu seaduses nõutud tähtaja jooksul kokku võlausaldajate üldkoosolekut. 28. Pankrotihaldur ei täida tähtaegselt oma (aruandlus)kohustusi pankrotitoimkonnale ja kohtule. 29. Pankrotihaldur annab kohtule eksitavat (väär)infot. 30. Pankrotihalduri kohtule esitatud vahearuannetes on vead, sh väärinfo. 31. Pankrotihalduri kohtule esitatud lõpparuandes on vead, sh väärinfo. 32. Pankrotihaldur ei tagasta enampakkumisel osalejatele õiges summas tagatisraha. 33. Pankrotihaldur annab enampakkumisest osavõtjatele korralduse kanda tagatisraha tema endaga seotud büroole, mitte pankrotivõlgniku pangakontole. 34. Pankrotihaldur ostab pankrotimenetluse läbiviimiseks teenuseid/kaupa pankrotitoimkonna ehk järelevalveorgani liikmetelt või nendega seotud ühingutelt. 35. Pankrotihaldur ei avalda Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetlustes avaldamiseks sätestatud teavet avalikkusele. 36. Pankrotihaldur kasutab pankrotimenetluse edasiseks rahastamiseks ebaseaduslikke viise. 37. Pankrotihaldur ei korralda pankrotivõlgniku raamatupidamist. 38. Pankrotihaldur ei korralda pankrotivõlgniku raamatupidamist korrektselt näiteks alg- ja kuludokumendid ei ole vastavuses. 39. Pankrotihaldur taotleb kohtult töötasu isikule, mis ei ole pankrotihaldurite registri kohaselt halduri büroo. 40. Pankrotihaldur maksab kohtu määratud töötasu summast endale erineva summa. 41. Pankrotihaldur maksab kohtu määratud töötasu summa teisele st kohtumääruses nimetamata isikule 42. Pankrotihaldur võtab kohtu määratud töötasu pankrotivõlgniku pangakontolt sularahas välja (jättes maksud deklareerimata ja tasumata) 43. Pankrotihaldur esitab lõpparuande liiga vara, lõpparuande esitamiseks vajalikud eeldused ei ole täidetud (PankrS § 162 lg 1). 44. Pankrotihaldur ei teavita kohut viivitamatult olukorrast, kus pankrotivõlgniku pankrotivarast ei jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (PankrS § 158 lg 1). 45. Pankrotihaldur ei teavita kohut ja võlausaldajate üldkoosolekut menetluskulude kalkulatsiooni ületamise vajadusest (PankrS § 66¹ lg 2). 46. Pankrotihaldur viivitab pankrotimenetluses erinevate toimingute tegemisega ja seda ilma mõjuva põhjuseta st tagatud ei ole kiire ja otstarbekas pankrotimenetlus.  MAKSEJÕUETUSE TEENISTUSE TEISE TEGEVUSAASTA st 2024. aasta TEGEVUSARUANNE1 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 1 2. Maksejõuetuse teenistus ...................................................................................................................... 5 3. Riiklik järelevalve - juriidilisest isikust võlgnike ja nende lähikondsete käitumine ........................... 6 4. Pankrotihaldurite ehk avalik- õiguslike ülesannete täitjate haldusjärelevalve .................................. 11 5. Ühtse maksejõuetuse praktika kujundamise ühtlustamisele kaasa aitamine ..................................... 14 6. Lõppsõna ........................................................................................................................................... 15 Lisa 1 - Varatud maksejõuetud juriidilisest isikust võlgnikud ja nende käitumine .............................. 16 Lisa 2 - Haldusjärelevalve ..................................................................................................................... 16 1. Sissejuhatus Käesolevas sissejuhatuses esitatud andmed on registritest saadud 02. jaanuaril 2025. aastal. 1.1. Seisuga 31.12.2024 tegutses Eestis registrite andmetel 348 289 juriidilist isikut. Neist juriidilistest isikutest tegutsevaid oli kokku 339 692, likvideerimisel oli 7997 ja pankrotis 600. Saneerimisel olevate juriidiliste isikute arv ei ole teenistusele teada. Aasta Märge „likvideerimisel“ Märge „pankrotis“ Muud tegutsevad registrites kokku 2014 7 145 732 218 214 2015 6 898 640 228 428 2016 6 560 569 239 822 2017 6 636 549 245 582 2018 7 193 527 274 687 2019 7 741 555 282 205 2020 8 423 560 300 979 2021 8 790 554 323 136 2022 6 757 554 338 362 2023 7 195 587 350 476 2024 7 997 600 339 692 1 Vt Maksejõuetuse teenistuse tegevusi ja tulemusi siit: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse- teenistus/tegevused-ja-tulemused 1 1.2. Seisuga 31.12.2024 tegutses Eestis registrite andmetel kokku 262 809 osaühingut, likvideerimisel oli 6420 ja pankrotis 526. Saneerimisel olevate osaühingute arv ei ole teenistusele teada. Aasta Märge „likvideerimisel“ Märge „pankrotis“ Muud tegutsevad registrites kokku 2014 5 386 576 142 840 2015 5 197 501 152 475 2016 4 953 456 163 621 2017 5 063 453 169 772 2018 5 486 445 188 423 2019 5 955 470 196 424 2020 6 613 474 213 078 2021 7 043 469 234 689 2022 5 368 467 250 062 2023 5 702 501 263 497 2024 6 420 526 255 863 1.3. Seisuga 31.12.2024 oli Eestis registrite andmetel kokku 262 809 osaühingut, millest 169 116 osaühingu (st ligi 65%) puhul on ainuosanik ja ainus juhatuse liige üks ja see sama füüsiline isik.2 1.4. Perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 on registripidajad registritest ära kustutanud 35 042 juriidilist isikut, sealhulgas 32 273 äriühingut, nendest omakorda 31 826 osaühingut. Samal ajal st perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 on uusi juriidilisi isikuid Eestis registritesse kantud: nendest nendest äriühingutest Aasta Uued juriidilised isikud kokku: äriühinguid omakorda osaühingutena 2021 29 415 26 066 25 701 2022 24 624 21 116 20 902 2023 25 985 22 017 21 737 2024 27 133 23 487 23 208 1.5. Perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 esitati kokku 243 748 (kakssada nelikümmend kolm tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa) 2023 aasta majandusaasta aruannet. Seisuga 02.01.2025 oli Eestis esitatud kokku 245 222 ( kakssada nelikümmend viis tuhat kakssada kakskümmend kaks) 2023 aasta majandusaasta aruannet.3 Neist 184 600 majandusaasta aruannet (st 68%) 2023.a majandustegevuse 2 02.01.2025 seisuga oli ainuosanikuga ja ainujuhatuse liikmega asutamisel 171, registris 168780, kustutamisel 17, pankrotis 148 juriidilist isikut. Võrdluseks: seisuga 1. detsember 2023 oli Eestis registrite andmetel kokku 269 400 osaühingut, millest 171 729 osaühingu ( st ligi 64%) puhul on ainuosanik ja ainus juhatuse liige üks ja see sama füüsiline isik. Vt Maksejõuetuse teenistuse 2023. a tegevusaruannet: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/maksejouetuse-teenistus/tegevused-ja-tulemused 3 Täiendav selgitus: 2023.aastal esitati 2023. aasta majandusaasta kohta kokku 1405 aruannet ja 2025.a alguses kohe 69 aruannet 2023. aasta majandustegevuse kohta. 2 kohta esitati õigeaegselt, 60 622 aruannet (st 22%) hilinemisega ja 26 973 aruannet (st 10%) on seni esitamata. Perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 esitasid juriidiliste isikute juhatuse liikmed avalikustamiseks kokku 273 206 mistahes aasta juriidilise isiku majandusaasta aruannet. Eestis oli 2025.a alguse seisuga kokku esitamata 94 538 majandusaasta aruannet (st majandusaastate 2016 – 2023 majandusaasta aruanded). Perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 on Eestis registrite andmetel tehtud 30 333 majandusaasta aruande esitamata jätmise trahvihoiatusmäärust. Perioodil 01.01.2024–31.12.2024 on Eestis registrite andmetel tehtud 26 534 aruandetrahvimäärust ja 16 415 korduvat aruandetrahvimäärust. Võrdluseks, et aastal 2021 tehti 10 333 aruandetrahvimäärust. Aastal 2022 tehti 8901 aruandetrahvimäärust. Aastal 2023 tehti 3671 aruandetrahvimäärust ja 157 korduvat aruandetrahvimäärust. Registripidajate esitatud andmetest nähtub, et Eestis ei täida õigusaktides toodud raamatupidamise avalikustamise nõudeid konservatiivselt võttes 50 000 juriidilist isikut. Teisisõnu osaleb Eestis tsiviilkäibes konservatiivselt võttes 50 000 ebausaldusväärset juriidilist isikut, kellega tehinguid tehes võtavad võlausaldajad riski. Majandusaasta aruanded jäetakse esitamata, sest kehtiva õiguse kohaselt kustutatakse äriühing juhtimisorganite eelnevat käitumist kontrollimata registrist.4 Mitte keegi Eestis hetkel ei tea, millises kogusummas need konservatiivselt võttes 50 000 juriidilist isikut aastal 2024 tegelikult võlausaldajatele, sh välisinvestoritele kokku kahju tekitasid Eestis. Juhul, kui võtta aluseks Maksejõuetuse teenistusele teadaolev informatsioon varatute maksejõuetute juriidiliste isikute poolt keskmiselt tasumata jäetud võlasumma kohta, milleks on aastal 2024 umbes veerand miljonit eurot, siis on selliste ebausaldusväärsete juriidiliste isikute juhtorganite poolt tekitatud kahju võlausaldajatele ja Eesti majandusele (mainele ja usaldusväärsusele) konservatiivselt arvutatuna 12 500 000 000 ( kaksteist ja pool miljardit) eurot. 1.6. Perioodil 01.01.2024 kuni 31.12.2024 kuulutas kohus Eestis välja 160 (saja kuuekümne) juriidilise isiku pankroti5, sealhulgas Maksejõuetuse teenistuse taotlusel kuulutati aastal 2024 välja 10 (kümne) varatu maksejõuetu juriidilise isiku pankrotimenetlust riikliku järelevalvena ehk avaliku uurimisena. 1.7. Eesti Töötukassa 2025.a töötuskindlustuse kogukuludeks ehk väljamakseteks on planeeritud 346,1 miljonit eurot. Juhul, kui tööandjad ei lõpetaks varatuna või ei läheks pankrotti, oleks riigieelarvelisest Eesti Töötukassast ka väljamakseid vähem. Eesti Töötukassa ei saa kehtiva õiguse kohaselt astuda pärast hüvitise väljamaksmist pankrotimenetluses võlausaldaja rolli, et saada omakorda raha tagasi võlgnikult või tema lähikondsetelt. 1.8. Eestis elab keskmiselt 1,3 miljonit inimest. Statistikaameti andmetel on Eestis 2024. aastal 43 500 makseraskustes leibkonda, mida on üle 40% rohkem kui eelmisel aastal. Avaliku arvamuse seireuuringu kohaselt langes eluga rahul olevate elanike osakaal 66%-lt 60%-le, mis on viimaste aastate madalaim näitaja. Igapäevaste kulude tõus valmistab väga või pigem suurt muret 86%-le elanikest, Eesti majanduslik olukord 87%-le ja maksumuudatused 80%-le.6 Eestis on iga päev keskmiselt 100 000 ettevõtet ja inimest kellelegi võlgu. Nõue on muutunud sissenõutavaks, aga võlgnik seda mingil põhjusel ei täida. Ühest küljest arvatakse, et inimeste finantstarkuse tase on madal, teisest küljest aga, et riik 4 Näiteks Maksejõuetuse teenistusel puudub õigus ja pädevus riiklikku järelevalvet väljaspool pankrotimenetlust teha. 5 Äriregistri 13.01.2025 andmetel 2024.a kohta: https://ariregister.rik.ee/est/statistics/bankruptcies_and_deletions 6 Allikas: Riigikantselei. Avaliku arvamuse seireuuring, detsember 2024 : https://www.riigikantselei.ee/uuringud 3 toetab ise inimeste õpitud abitust erinevate (toetus)meetmetega. 2024.a septembri keskel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt saadud andmetel on Eestis unikaalseid võlgnikke st nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid suurusjärgus 100 000 ning nende koguvõlg võlausaldajate ees on igapäevaselt 1,5 miljardit eurot. Detsembris uuesti Kojalt andmeid kontrollides oli lisandunud umbes 2000 unikaalset võlgnikku ja nende koguvõlg oli kasvanud igapäevaselt 1,6 miljardi euroni. Võrdluseks niipalju, et Tallinna Linna eelarve 2025. aastal on 1,29 miljardit eurot. 1.9. Maksejõuetuse teenistus leiab, et nõuetekohaselt läbiviidud maksejõuetusmenetlused, teisisõnu maksejõuetuse kui nähtusega ühiskonnas tegelevad avalikud teenused, on avalik hüve, mida tuleb riigil avalikes huvides tagada. Maksejõuetuse teket tuleb ohjata, juba tekkinud maksejõuetuse tekke põhjusi uurida ning vastavalt reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele tagamaks võlausaldajate, võlgnike ja muude puudutatud isikute tasakaalustatud huvid.7 Maksejõuetus ei ole üksnes pankrot, nagu ta oli seda 20 aastat tagasi. Laiemas plaanis seisneb seadusandja poolt Eestis loodud mistahes maksejõuetusmenetluse liigi (st võlanõustamise8, saneerimismenetluse9, võlgade ümberkujundamise menetluse10, kohustustest vabastamise menetluse11, pankrotimenetluse12, pankrotimenetluse avaliku uurimisena või eriauditina läbiviimine13) avalik huvi nii üldise finants- ja ärimoraali parandamises, ausate majandussuhete loomisele innustamises, maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamises kui ka ühiskonna (sh ettevõtluskeskkonna) kaitsmises maksejõuetute füüsiliste ja juriidiliste isikute eest ning et kõik maksejõuetused lahendatakse kiirel ja korrektsel viisil.14 1.10. Maksejõuetusvaldkond on kõigis arenenud demokraatlikes riikides väga oluline majanduse, finants- ja sisejulgeoleku valdkond, millega tegeldakse igapäevaselt. Näiteks Läti Vabariigi Valitsus võttis 21. septembril 2016 aastal korraldusega nr 527 vastu maksejõuetuspoliitika arendamise suunised aastateks 2016-2020 ja nende elluviimise kava koos sihtmõõdikutega iga eesmärgi suhtes. Aastaks 2019 oli Lätil nüüdseks maailma parim IT süsteem kõigi maksejõuetusmenetluste reaalajas menetlemiseks ning reaalajas pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate üle kiire ja otstarbeka järelevalve teostamiseks ning võlgnike väljamaksete suurus võlausaldajatele on ajas kasvanud. Ärikeelde kohaldab raskeid juhtimisvigu teinud isikutele Läti Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus (https://www.mkd.gov.lv/en/about-us ) ehk täidesaatev võim, mitte kohtuvõim. IT süsteemi algorütm jagab pankrotimenetlusi juhuslikkuse alusel pankrotihalduritele ning soovitusi teeb nii Läti Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus kui ka Rootsis näiteks eraldi riigiasutus - täitevamet Kronofogden. Riik sekkub maksejõuetusvaldkonda jõudsalt, sest 1990ndate lõpus väljatöötatud toimemudelid on oma aja ära elanud. Rootsis on ärikeelu kohaldamiseks kaks lihtsat alust: maksuvõlad riigile ja mistahes suured võlad võlausaldajatele. Ühiskonnas on krediit lihtsasti kättesaadav ning äriühingud ei vaja enam asutamiseks kapitali (sissemakset/eelarvet), et tegutsema hakata. Lihtne on võlgu maha jätta, mida riik aktsepteeritava käitumisena ühiskonnas lubada ei tohi. 1.11. Maksejõuetuse teenistuse hinnangul on maksejõuetusvaldkonnas süsteemseid ja suure mõjuga probleeme palju. Teisisõnu võiks öelda, et Eestis ei ole enam mitte mingit vahet, kas Eestis pankrotiseadus ja saneerimisseadus kehtib või mitte, sest võlausaldajad ei saa jätkuvalt oma nõuetele rahuldust maksejõuetusvaldkonna seadustega loodud avalike teenuste kaudu. Erinevatele probleemidele maksejõuetusvaldkonnas on nüüdseks üle 10 aasta regulaarselt tähelepanu pööranud ka Õiguskantsler. Maksejõuetuse teenistus nõustub täielikult Õiguskantsleriga, kes on juba aastal 2015 kirjutanud, et: „avaliku teenusena osutatava kvaliteetse ja tõhusa pankrotimenetluse keskmes peab olema võlausaldajate huvide maksimaalne kaitse. Pankrotimenetluse kaudu pakub õigussüsteem isikutele 7 S. Viimsalu. The Over-Indebtedness Regulatory System in the Light of the Changing Economic Landscape. Juridica International, XVII/2010, pp 217-226. 8 Vt sotsiaalhoolekande seaduse §§-d 44 ja 45. 9 Vt saneerimisseaduse § 1. 10 Vt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1. 11 Ibid. 12 Vt pankrotiseaduse § 2 ja 3. 13 Vt pankrotiseaduse § 1921 ja § 1928 lg 3. 14 P. Kriibi. Justiitsministeerium. Maksejõuetusinstituudi (nö pankrotiombudsmani) loomise vajadus, Tallinn, 2016, lk 20 jj. 4 rahumeelset vaidluste lahendamise ja kahjustatud majanduslike huvide heastamise võimalust ning mh keelab omakohtu. See ongi kogu pankrotimenetluse eesmärk. /…/ Sellel hetkel, kui pankrotimenetluse kulud või pankrotihalduri tasu nn söövad ära pankrotivara, võib riigi loodud pankrotimenetluse süsteemi lugeda ebaotstarbekaks.15“ Maksejõuetusvaldkond peaks ammu olema digitaliseeritud ning mitte mingil juhul ei saa teenistuse hinnangul otstarbekaks pidada pankrotihaldurite ja usaldusisikute tunnitasu määra seadusega ülespoole indekseerimist (nagu ka aastal 2025) ja kõrgeid tulemustasu %, sest selline tasusüsteem ei vasta võlausaldajate kui klientide ootustele. Kriitiliseks probleemiks on teenistuse hinnangul aastakümneid avalik-õiguslikku funktsiooni täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute endi avaliku võimu kuritarvitused, muud rikkumised ning nüüdseks paraku „hambutu“ haldusjärelevalve.16 1.12. Sissejuhatuse kokkuvõttes leiab Maksejõuetuse teenistus, et hetkel teadaolevalt minimaalselt igapäevane ligikaudu neljateistkümne miljardi suurune maksejõuetus kui nähtus, mis „sööb“ igapäevaselt edasi Eesti majandust, Eesti usaldusväärsust ja mainet, peab olema kriitiliselt tähtis ja aktuaalne valdkonnaga seotud ministritele valitsemiseks. 1.13. Eestis peab muutuma inimeste käitumine st iga inimene ei pea saama Eestis äri alustada või seda raskete juhtimisvigade korral edasi teha, võlgnikud peavad hakkama korrektselt õigusakte ja lepinguid täitma ning maksejõuetusmenetlustega seni tegelev riigi enda haldusaparaat tuleb kiiresti korda teha. 2. Maksejõuetuse teenistus 2.1. Maksejõuetuse teenistus on oma tegevuses sõltumatu, autonoomse pädevuse ja oma eelarvega riikliku ja haldusjärelevalveorgan ning muu korrakaitseorgan. Maksejõuetuse teenistus ei oma väär- ega süütegude menetlemise õigust ning õigust kohaldada vahetut sundi. Teenistus ei oma õigust iseseisvalt menetleda ühtegi (sund)likvideerimis-, pankroti-, saneerimis- ja/või füüsiliste isikute maksejõuetusasja. Maksejõuetuse teenistus puudub õigus kohaldada ärikeelde. Maksejõuetuse teenistus ei ole ühegi riigi poolt loodud maksejõuetust lahendava avaliku teenuse ega IT süsteemi omanik. 2.2. Maksejõuetuse teenistuse ülesanneteks on: a) teostada riiklikku järelevalvet (pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses (pankroti)võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida (pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist (pankroti)võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida pankrotimenetluse raugemist, või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud. b) teostada haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses. c) aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti- ja saneerimismenetluses ning võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses. 2.3. Maksejõuetuse teenistuses töötas seisuga 31.12.2024.a. kolm ametnikku: juhataja ja kaks järelevalve eksperti. Üks neist asus tööle 6. mail 2024.a. Kõigil teenistujatel on vähemalt kaks kõrgharidust ja vähemalt 15 aastat töökogemust erinevatest valdkondadest. 2.4. Maksejõuetuse teenistuse tegevuste ja tulemuste kokkuvõtted kuude ja kvartalite kaupa on avalikult kättesaadavad teenistuse kodulehel. Maksejõuetuse teenistus töötas aastal 2024 kokku 4905 (neli tuhat viis) töötundi. Maksejõuetuse teenistuse töötund maksis maksimaalselt 43 (nelikümmend kolm) eurot 15 Vt nt Õiguskantsleri kiri 23.09.2015 nr 18-2/151098/1504063. 16 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2023.a tegevusaruande lisa nr 2 haldusjärelevalve kohta: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/MJT%202023%20tegevusaruande%20lisa%20nr%203%20-%20HJV.pdf Riigikohtu halduskolleegium võttis 26. novembril 2024.a. menetlusse Maksejõuetuse teenistuse määrusekaebuse haldusjärelevalve teemal. 5 (koos kõigi maksudega).17 Maksejõuetuse teenistuse eelarve reaalne kasutus aastal 2024 oli alla 50% ministri kinnitatud eelarvest. 2.5. Maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti (st koostöö- ja tugiteenuste teenistuse) teenindamisel, mis omakorda ostab teatud tugiteenuseid sisse Riigi Kinnisvara AS-lt ja Riigi Tugiteenuste Keskuselt. Maksejõuetuse teenistus kasutab ametiülesannete tegemiseks peamiselt dokumendihaldussüsteemi Delta, kohtuinfosüsteemi ning Microsoft tooteid Outlook, Word ja Excel. Maksejõuetuse teenistusel ei ole oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks (ameti)sõidukit. 2.6. Maksejõuetuse teenistuses koostati, saadeti ja võeti aastal 2024 vastu dokumendihaldussüsteemis Delta üle 1800 dokumendi, sh 1149 dokumenti olid seotud riikliku järelevalvega ehk avalike uurimistega ja 576 dokumenti olid seotud pankrotihaldurite haldusjärelevalvega. 2.7. Maksejõuetuse teenistus juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et erinevalt teistest edumeelsetest riikidest puudub Eestis jätkuvalt terviklik mistahes maksejõuetuskaasuste kajastamise ja lahendamise IT süsteem (nn võlausaldajate, võlgnike ja menetlejate ühine töölaud), mis võimaldaks maksejõuetusökosüsteemi osaliste ja menetlejate vahelist kiiret ja läbipaistvat infovahetust, üksikasjalikku andmekorjet, andmete töötlemist, reaalajas haldusjärelevalve teostamist ja muud statistikat avaliku teenuse kuluefektiivseks juhtimiseks. Äriregistrisse esitatud võlgnike majandusaasta aruannetes sisalduvad metaarvandmed ei ole näiteks automaatselt nähtavad ja kasutatavad kohtuinfosüsteemis maksejõuetuskohtunike menetluslaual. 2.8. Avaliku teenusena pakutava maksejõuetusteenuse edukuse mõõtmist (inglise keeles recovery rate for creditors) ei ole võimalik kehtiva regulatsiooni kohaselt jätkuvalt teha ilma erinevate asutuste ja teenistujate ülemääraste jõupingutusteta (tuleb teha käsitsi arvutused iga menetluse kaupa Excelis). Kehtiv regulatsioon automaatseid arvutusi ei toeta. 3. Riiklik järelevalve - juriidilisest isikust võlgnike ja nende lähikondsete käitumine 3.1. Maksejõuetuse teenistus uurib juriidilisest isikust (pankroti)võlgniku ja selle lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes. 3.2. Maksejõuetuse teenistus vaatas 2024. aastal läbi kokku 193 varatu maksejõuetu juriidilise isiku pankrotimenetlust, kokku laekus kohtutest 193 ettepanekut18 avalike uurimiste algatamiseks. Teenistuse hinnangul oleks pidanud ettepanekuid laekuma vähemalt poole võrra rohkem. 3.3. Nimekiri kõikidest varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest, mis on Maksejõuetuse teenistusele maakohtute kaudu 2024.a. analüüsimiseks saadetud, ja kokkuvõte nende käitumisest on toodud käesoleva tegevusaruande lisas nr 1. 3.4. Maksejõuetuse teenistus saab kehtiva regulatsiooni kohaselt oma riikliku järelevalve alged maakohtutest.19 Maksejõuetuse teenistusel puudub seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevalt õigus ja pädevus omaalgatuslikult algatada pankrotimenetlust avaliku uurimisena või näiteks pankrotihalduri, võlausaldaja, (pankroti)võlgniku lähikondse või muu kolmanda isiku taotlusel. Maksejõuetuse teenistusel ei ole õigust iseseisvalt menetleda ühtegi (sund)likvideerimis-, pankroti-, saneerimis- ja/või füüsiliste isikute maksejõuetusasja. 17 Aastal 2024 maksis pankrotihalduri (ja usaldusisiku) töötund 164 eurot + käibemaks. 18 Harju Maakohtust 140, Tartu Maakohtust 51, lisaks Pärnu ja Viru Maakohtust kokku 2. 19 On ilmnenud juhtumeid, kus maakohus näiteks käimasolevas pankrotimenetluses PankrS § 158 ilmnenud raugemise korral jätab ettepaneku Maksejõuetuse teenistusele saatmata, kuigi seadus sellise kohustuse maakohtule sätestab. Lisaks ei teavita teatud pankrotihaldurid viivitamatult ise kohut käimasolevas pankrotimenetluses ilmnenud raugemise situatsioonist. 6 3.5. Need 193 varatut maksejõuetut juriidilist isikut on oma lähikondsete20 käitumise kaudu teenistusele teadaolevalt tekitanud võlausaldajatele ja Eesti ühiskonnale laiemalt kahju kokku ligi 50 miljoni euro ulatuses.21 Eesti Maksu- ja Tolliametile jätsid need varatud maksejõuetud võlgnikud teenistusele teadaolevalt maksmata 7,3 miljonit eurot. Lisaks tuli Eesti Töötukassal (riigil) hüvitada varatute maksejõuetute juriidiliste isikute töötajatele saamata jäänud töötasusid ligi 1,5 miljoni euro ulatuses, sh sotsiaalmaks. 3.6. Ühe varatu maksejõuetu juriidilise isiku juhtorganid jätsid oma käitumisega aastal 2024 keskmiselt tasumata ligi 255 tuhat eurot võlgu võlausaldajatele. 3.7. Nendes 193 pankrotimenetluses, mida Maksejõuetuse teenistus analüüsis, oli maakohtute poolt määratud 36 (kolmkümmend kuus) erinevat pankrotihaldurit (number on sama, mis eelmisel st 2023. aastal)22 ning enim jõudis Maksejõuetuse teenistusele läbivaatamiseks Indrek Lepsoo, Andrias Palmitsa, Kristo Tederi, Mark Uska, Oliver Ennoki ja Andrus Õnniku koostatud ajutise halduri kui sõltumatu eksperdi kohtutele esitatud aruandeid. 3.8. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse 36 juhul st 19% analüüsitavate varatute maksejõuetute juriidiliste isikute puhul. Ülejäänud juhtudel esitas pankrotiavalduse võlgniku juhtorgani liige st võlgnik ise. 3.9. Analüüsitavatest 31 juhul (st 16%) oli pankrotivõlgnike suhtes juba varem pankrot väljakuulutatud - koguvõlg neil kokku ligi 19 miljonit eurot, sh maksuvõlg 2 miljonit. 3.10. Osakapital oli jäänud sisse maksmata 21% varatutest võlgnikest ning 9% varatutest võlgnikest on endine või praegune juhatuse liige ise füüsilise isikuna juba pankrotimenetluses. Juhatuse liikmed ise on füüsiliste isikutena vastutavad solidaarselt varatute maksejõuetute juriidiliste isikute võlgade eest summas 3,2 miljonit eurot. 3.11. Analüüsitavatest 38 juhul oli kasutatud nn tuntud „likvideerimisteenust“. 3.12. Sularaha kasutust tuvastati summas 3,7 miljonit eurot. 3.13. Need 193 varatut maksejõuetut juriidilist isikut olid asutatud järgmistel aastatel: 8% - aastatel 1989-1999 9% - aastatel 2000-2005 13% - aastatel 2006 kuni 2010 20% - aastatel 2011 kuni 2015 35%- aastatel 2016-2020, sealhulgas 21% - aastatel 2018 ja 2019 15% - aastatel 2021 kuni 2023 Enne 2000 aastat oli asutatud 16 varatut võlgniku, kõik tegutsesid erinevates valdkondades. Ühel juhul oli võlgnik juba 2004 äriregistrist kustutatud, kuid siis otsustati ennistada ning seejärel esitati pankrotiavaldus. Kuna kõik võimalused olid aegunud, siis varatu võlgnik kustutati uuesti äriregistrist. Pooltele so 8 äriühingule sai saatuslikuks sõltumine ühest kliendist, juhatuse väsimine, riigi poolt rahastuse lõppemine ja nõrk kohanemine muutustega. Vanim lõpetanud varatu juriidiline isik oli MTÜ Stuudioteater Ilmarine (asutatud 1989. aastal). 14-24 aastat äriregistris aktiivselt olnud ja lõpuks varatuna lõpetajaid oli 40, millest 6 oli seotud ehitusvaldkonnaga (enamik ei esitanud õigel ajal pankrotiavaldust ja kõigil olid rasked juhtimisvead). 20 Pankrotiseaduse § 117 määratleb võlgniku lähikondsete mõiste. Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka PankrS § 117 lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. 21 Lisaks menetlesid kõiki neid pankrotimenetlusi ajutised haldurid, kohtud, pankrotihaldurid ja Maksejõuetuse teenistus, mis on samuti riigieelarvele täiendav kulu. 22 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja registris on pankrotihaldureid umbes võrra rohkem. 7 7 varatut võlgnikku tegutsesid mootorsõidukite remondi, müügi, rendi ja parandusega. Pooled neist ei esitanud õigel ajal pankrotiavaldust ning oli probleeme sularaha arvestusega. 4 varatut võlgnikku pakkusid toitlustusteenust ning nende maksejõuetuse põhjustena mängis rolli äri asukoht, juhatuse väsimine ja klientide kadumine. Aasta 2024 varatute võlgnike pankrotiavalduse esitanute seas oli kõige enam esindatud 4 - 8 aasta vanused võlgnikud so 68 varatut võlgnikku. Nendest ainult 10 varatut maksejõuetut võlgnikku esitasid pankrotiavalduse õigel ajal, lisaks 10 umbes 6 kuulise hilinemisega. Kõige rohkem olid varatute võlglaste nimekirjas esindatud arvuti- ja programmeerimisteenused, ehitus - ning toitlustusvaldkond. Kolmekümne seitsmel juhul 68-st oli tegemist nõrga äriplaaniga ja sealhulgas kahekümne kolmel juhul olid suured küsitavused raha kasutamisega ettevõtluse tarbeks. 3.14. Maksejõuetuse teenistus tuvastas aastal 2024 järgnevad varatute maksejõuetute juriidiliste isikute juhtimisorganite ja raamatupidamise eest vastutavate isikute enim levinud rasked juhtimisvead ja muud õigusrikkumised: a) 150 juhul st ligi 78% juhtudest ei ole võlgniku juhtorgani liikmed esitanud õigel ajal kohtule pankrotiavaldust. See protsent on püsinud eelmise st 2023. aastaga samal tasemel, kus tegemist oli 77% juhtudest. 43 pankrotiavaldust olid esitatud õigel ajal. 52 on esitatud kuni kuuekuulise hilinemisega, 31 kuni aastase hilinemisega ja 31 ka üle aastase hilinemisega, 36 üle 2 aastase hilinemisega. b) Võrreldes eelmise st 2023. aastaga on vähenenud umbes 10% võrra juhtude arv, kus puudub või on puudulikult peetud raamatupidamine. 2024.a oli raamatupidamisega probleeme 37% juhul ja 2023.a ligi 47% juhtudest. c) Majandusaasta aruannete esitamine on paranenud 18% võrra. 2023 oli varatutel äriühingutel majandusaasta aruanded esitamata 70 juhul (53%), 2024 on vastav protsent 35. Viimast majandusaasta aruannet pole esitatud 30 juhul, kahe viimase majandusaasta aruannet pole esitatud 12 juhul, kolme viimase aasta aruannet - 7 juhul, nelja kuni mitte ühtegi aruannet - 18 juhul. d) Varatu võlgniku juhatuse liikmed on teinud lisaks pankrotiavalduse õigeaegsele esitamata jätmisele muid raskeid juhtimisvigu, näiteks raamatupidamise korraldamata jätmine 35% juhul, maksude väärarvestus (sh tasumata jätmise eesmärgiga) 12% juhul, äriühingu raha kasutamine ettevõtlusega mitteseotult ja vara äriühingust väljaviimine 44% juhul ja ettevõtte üleminek (uue äriühingu asutamisega) 10% juhul. e) Nõrk äriplaan (inimese oskamatus äri teha ja äriühingut nõuetekohaselt juhtida) on tulnud ilmsiks ligi pooltel juhtudel st 48% juhul. 3.15. Eraldi teema on võlgnike lähikondsetele reaalselt vastutuse kohaldamine eelpool nimetatud raskete juhtimisvigade ja õigusrikkumiste korral ning inimeste käitumise mõjutamine. Maksejõuetuse teenistusel kui riikliku järelevalve organil puudub kehtiva õiguse kohaselt ärikeelu kui esialgse õiguskaitsevahendi (tõkendi) kohaldamise õigus võlgnike lähikondsete suhtes. Ärikeelu väärilised olid / on aastal 2024 Maksejõuetuse teenistuse hinnangul 41 inimest. 19% juhtumitest oli tegemist kuriteo tunnustega teoga, kus oleks olnud vajadus või oli ka juba algatatud või lõpetatud kriminaaluurimine. Võrdlusena, et aastal 2023 oli teenistuse hinnangul vastav ärikeelu vääriliste inimeste arv 59. Maksejõuetuse teenistus võib taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist võlgniku lähikondsete suhtes. Maksejõuetuse teenistus on pidanud otstarbekaks aastatel 2023 ja 2024 taotleda kohtutelt ärikeelu kohaldamist 16 (kuueteistkümne) juhi suhtes. Probleemiks on osutunud maa- ja ringkonnakohtute töökoormus, mistõttu ärikeelu taotluste menetlemine võtab teenistuse hinnangul jätkuvalt liiga palju aega. 3.16. Varatu äriühingu maksejõuetuse põhjuseks võivad olla ka muud asjaolud, näiteks väliskeskkonna teguritest tingitud probleemid - koroonapiirangud, sõjast tingitud sanktsioonid, ehitusmaterjalide, energia ja tööjõu hinna tõus, tänava remont Tallinnas, küberrünnak ja muud vääramatu jõu tegurid, 8 mis tõid kaasa müügikäibe vähenemise ja klientide arvu kokkukuivamise – seda esines ca 14 % Maksejõuetuse teenistuse läbivaadatud pankrotiasjadest. Sõltuvus ühest kliendist oli 8% juhtudest, kulukad õigusvaidlused, erimeelsused juhtkonnas ja juhtkonnast inimeste lahkumine 10%, tegevuse hääbumine 4% juhtudest. 3.17. Maksejõuetuse teenistusele teadaolevalt jäid 39% varatutest juriidilisest isikust võlgnikest võlgu võlausaldajatele summas kuni 51 000 eurot, 19% varatutest juriidilisest isikust võlgnikest võlgu võlausaldajatele summas 51 000 kuni 100 000 eurot. Seega 58% (112 varatu maksejõuetu juriidilise isiku) vastu oli/on nõudeid summas kuni 100 000 eurot. Samas jäid 23% varatutest juriidilisest isikust võlgnikku võlausaldajatele võlgu 100 000 eurot kuni 300 000 eurot. Üheksa varatut juriidilisest isikust võlgnikku suutsid teha ligi poole kogu võlast (so ca 45 %) ehk 22 miljonit eurot. Kokkuvõte: 2023 % 2024 % summa võlad kuni 51 000 eurot 57 43 75 39 1 862 739 võlad 51 001-100 000 eurot 27 20 37 19 2 669 559 võlad 100 001-300 000 eurot 27 20 44 23 7 387 852 võlad 300 001-1 000 000 eurot 17 13 27 14 14 551 978 võlad üle 1 miljoni 5 4 9 5 22 069 629 3.18 Kõige populaarsemad tegevusvaldkonnad varatute maksejõuetute juriidiliste isikute puhul olid ehitus 15%, toitlustus 13% ja tootmine 11%. Võrreldes 2023. aastaga on ehituse valdkonnas tegutsevate varatute äriühingute arv langenud pea poole võrra so 13% ja vähenenud on ka jaemüügi sektor ligi poole võrra, kuid tõusnud on tootmisettevõtete osakaal 37% ja mootorsõidukite müük, hooldus ja remont 50%. Jätkuvalt on enam-vähem samal tasemel kinnisvara (7%), arvutisüsteemide haldus ja programmeerimine (6%), jaemüük (7%). Uued varatud tulijad on kultuuri ja vaba aja veetmise valdkonnast 3% ja lapsehoiuteenus (1%). Laekunud Arv Teadaolevad protsendina Ettepanekud algatada avalik ettepanekute võlausaldajate nõuded MJT-le uurimine tehti järgmistes varatute ühingute vastu laekunud sektorites: arv (eurodes) ettepanekute koguarvust ajutise tööjõu rent 4 475 962 2% arvutisüsteemide haldus, programmeerimine, andmetöötlus 12 3 496 208 6% ehitusvaldkond 28 4 509 915 15% finantsteenused, investeerimine, valdusfirmad, raamatupidamine, juriidiline nõustamine, äritegevuse nõustamine 14 6 217 212 7% hulgimüük lilled, teravili, ehted, elektroonika jt 8 1 486 729 5% 9 jaemüük lilled, elektroonika, elekter, toit, rõivad jm 14 11 808 575 7% kaubavedu 7 2 221 362 4% kinnisvara haldamine, rent, maastiku hooldus 14 2 723 425 7% Lapsehoiuteenus 2 50 138 1% vaba aeg, meelelahutus, teater, spordiklubi 5 314 771 3% metsatööd, abistavad tegevused 3 447 793 1% mootorsõidukite müük, rent, parandus 16 3 373 683 8% toitlustus, restoranid, kohvikud jms 25 3 407 809 13% tootmine-rõivad, nahktooted, metallkonstruktsioon, mööbel, toit jt 22 4 988 704 11% taime ja loomakasvatus, hobusekasvatus 5 851 464 3% Vahendustegevus 4 629 224 2% muud abitegevused, disain, hambaravi, juuksur, majutus, sotsiaalteenus 10 1 538 782 5% 3.19. Nimekiri varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest, kelle suhtes on Maksejõuetuse teenistuse taotlusel kohus pankroti välja kuulutanud avaliku uurimisena, on kättesaadav kodulehel: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/avalikud-uurimised-2023-aastal ja https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/avalikud-uurimised-2024-aastal. 3.20. Neist aastatel 2023 ja 2024 algatatud avalikust uurimisest lõpetati 2024.a. Maksejõuetuse teenistuse kooskõlastusel või taotlusel ära 1 (üks) pankrotimenetlus. Nendest 2 (kaks) oli seisuga 31.12.2024 maakohtutes lõpetamise ootel. 3.21. Aastal 2024 laekus avalike uurimiste tagajärjel pankrotivõlgnike arvelduskontodele sh lähikondsete poolt hüvitatud kahjuna kokku 129 006 eurot. Maksejõuetuse teenistusele hüvitati riigieelarvesse tagasi teenistuse enda menetluskulu summas 870 eurot. 3.22. Juhul kui ilmneb, et võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab Maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Maksejõuetuse teenistuse kaasabil esitati 2024. aastal avalike uurimistega seoses üks kuriteoteade. 3.23. Riikliku järelevalvena läbiviidavate pankrotimenetluste otstarbekusest: a) 2024. aastal ei rakendanud Maksejõuetuse teenistus talle antud õigust osta sisse eriauditeid või viia pankrotimenetlusi läbi eriaudititena. Maksejõuetuse teenistuse ametnikud koostasid 10 pankrotimenetlustes vajalikud (eel)analüüsid ja muud menetlustoimingud ise, kuivõrd see oli kokkuvõttes majanduslikult riigile kiirem ja otstarbekam (odavam).23 b) Maksejõuetuse teenistus tuvastas, et 2024.a analüüsitud varatute maksejõuetute võlgnike pankrotimenetlustes soovisid ajutised haldurid kohtute kaudu menetluskuludena võlausaldajatelt kohtute deposiiti ette saada keskmiselt 3932 eurot ühe pankrotimenetluse kohta ning juhul, kui kõik pankrotimenetlused oleks avalike uurimistena riigi poolt algatatud, siis esialgne orienteeruv ajutiste haldurite (töö)tasu soov oleks tulnud võtta arvesse kogusummas 758 945 eurot. c) Mistahes avaliku uurimisena läbiviidav pankrotimenetlus ehk riiklik järelevalve ei ole Eestis kiire, efektiivne ja majanduslikult otstarbekas, kuivõrd riikliku järelevalvena läbiviidavat pankrotimenetlust viivad seadusandja volitusel hetkel läbi korraga kolm (haldus)organit: kohus/kohtujuristid, ajutine haldur/pankrotihaldur ja Maksejõuetuse teenistuse teenistujad. Loogiline, mõistlik, menetlusosalistele arusaadav ja riigile majanduslikult otstarbekas oleks varatu maksejõuetu juriidilise isiku ja tema lähikondsete riiklik järelevalvemenetlus ning ettekirjutuste tegemine tuvastatud tekitatud kahju tagastamiseks võlausaldajatele ühe organi kaudu. 4. Pankrotihaldurite ehk avalik- õiguslike ülesannete täitjate haldusjärelevalve 4.1. Mistahes maksejõuetusmenetluse liik Eestis ehk riigi poolt loodud maksejõuetusega võitlev avalik teenus (st pankrotimenetlus, saneerimismenetlus, võlgade ümberkujundamismenetlus, kohustustest vabastamise menetlus) on avaliku huviga menetlus.24 4.2. Maksejõuetuse teenistus käsitleb kõiki võlanõustajaid, pankrotihaldureid, saneerimisnõustajaid ja usaldusisikuid kui ainuisikulisi seaduses sätestatud ülesandeid täitvaid haldusorganeid HMS § 8 lg 1 tähenduses, sest avalik-õiguslikke ülesandeid võib lisaks asutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele seaduse, selle alusel antud määruse või sõlmitud halduslepingu alusel täita ka eraõiguslik juriidiline isik, üksikisik või isikute kogu. Ka Õiguskantsler on oma 03.07.2024. a seisukohas nr 6- 1/240842/2403937 leidnud, et: „kuna haldur on avalik-õiguslikku ametit pidav isik, kohaldatakse tema tekitatud kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduses sätestatut“. Lisaks maksab riik pankrotihaldurite töötasud pankrotimenetluste raugemiste korral riigi eelarvest.25 4.3. Hoolimata sellest, et pankrotimenetlus on avaliku huviga menetlus, ei täida mitte ükski Eestis tegutsemisõigust omav pankrotihaldur pankrotiseaduse § 59 lg 2 punkti 7 ehk mitte ükski pankrotihaldur ei ole avaldanud ega avalda jätkuvalt avalikkusele, võlausaldajatele, võlgnikele, järelevalveorganitele, sh kohtutele andmeid pankrotimenetluste kohta, milles avalik-õiguslikku ülesannet täitev isik on kinnitatud pankrotihalduriks. Pankrotiseadusega sätestatud avalikustamise koht on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku peetav pankrotihaldurite ehk maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslike ülesannete täitjate register. Pankrotiseaduse § 59 lg 2 punktis 7 sätestatud nõude mittetäitmine omakorda raskendab võlausaldajatel, võlgnikel ja järelevalveorganitel, sh kohtutel oluliselt ennetada ja kontrollida ajutiste haldurite ja pankrotihaldurite võimalikke huvide konflikte, erapooletust, sõltumatust, vajalikku eelnevat kogemust teatud majandussektoris pankrotimenetluse läbiviimisel ning pankrotiseaduse §-s 125 nimetatud keelatud tehinguid. 4.4. Järelevalve pankrotihalduri üle on olemuselt halduse sisene järelevalve, kus rakendub ulatuslik uurimispõhimõte kogu funktsiooni olemuse ja avalik-õigusliku ülesande (st PankrS § 54 toodu) täitmise üle. 23 Maksejõuetuse teenistusele pakutud tunnihinne eriauditite teostamise eest oli alates 60 eurot tunnist, millele lisandub käibemaks. 24 Seda on näiteks kinnitanud Tallinna Ringkonnakohus juba 25 aastat tagasi lahendis nr II-2/578/00. 25 Kõigi eelduste kohaselt said 36 pankrotihaldurit aastal 2024 kokku suurusjärgus 193 000 eurot riigieelarvest. 11 4.5. Eestis kehtib pankrotihalduri kutse kandjate (PankrS § 54 nimetatud avalik-õiguslike ülesannete täitja ehk pankrotihalduri, saneerimisnõustaja, likvideerija ülesannetes ajutise haldur/pankrotihalduri, usaldusisiku) tegevuse või tegevusetuse suhtes pädevate järelevalveorganite ja järelevalve liikide paljusus. Maksejõuetuse teenistus leiab, et selline järelevalvesüsteem maksejõuetusvaldkonnas ei ole olnud, ei ole hetkel ega ei saa ka tulevikus olla kiire ja efektiivne tagamaks maksejõuetusega võitleva avaliku teenuse peamist eesmärki, milleks on võlgniku vara kiire realiseerimine võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja õigusrahu taastamine.26 4.6. Vastavalt pankrotiseaduse § 70 teostab Maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses iseseisvalt oma äranägemise järgi ja sõltumatult haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle. Maksejõuetuse teenistus peab paraku kokkuvõtvalt väitma, et aastal 2024 oli halduskontroll endiselt takerdunud nii järelevalvesubjektide käitumise kui ka mõneti järelevalveorganite ühiste arusaamade ja piisava pädevuse puudumise tõttu. 4.7. Hoolimata asjaolust, et Maksejõuetuse teenistusele pankrotiseaduse ja selle seletuskirja kohaselt kaebusi esitada ei saa, pöörduti Maksejõuetuse teenistuse poole 2024.a kirjalikult üle 50 korral – seda nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikutest võlgnike, võlausaldajate, pankrotihaldurite endi, kohtute ja muude asutuste poolt. Maksejõuetuse teenistus jõudis üle kontrollida muude peamiste järelevalveülesannete kõrvalt veidi üle 50 pankrotimenetluse. Maksejõuetuse teenistus on teavitanud rikkumistest nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatust kui ka järelevalvekohtuid (- kohtunikke). Maksejõuetuse teenistus on aastal 2024 esitanud teatud pankrotihaldurite suhtes kuriteoteated. 4.8. Hoolimata sellest, et Maksejõuetuse teenistus ei ole pankrotiseaduse seletuskirja kohaselt peamine järelevalve teostaja, pidas Maksejõuetuse teenistus alates 2024.a II kvartalist vajalikuks olla ise proaktiivne halduskontrolli teostaja ning uurida avalik-õiguslike ülesannete täitjate praktikat (eelkõige kulude otstarbekuse küsimuses), mittevastavusi ja rikkumisi maksejõuetusvaldkonnas. 4.9. Kuivõrd eelmisel st 2023. aastal kasutas Maksejõuetuse teenistus 6 korral neljateistkümnest talle riikliku järelevalve raames st avalikes uurimistes antud õigust välja vahetada maakohtu poolt algselt määratud pankrotihaldur, siis palus Maksejõuetuse teenistus 02. aprillil 2024.a kõigil pankrotihalduritel esitada edaspidiselt huvide konflikti ennetamiseks ning sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks ning pankrotiseaduse § 125 (keelatud tehingud) kontrollimiseks teenistusele informatsiooni. Valdav enamus pankrotihaldureid väljendasid selle peale negatiivset vastukaja. Enamus pankrotihaldureid väitsid, et teenistusel puudub pädevus, pankrotihaldurite üle ei tohi Maksejõuetuse teenistus halduskontrolli teostada, sest nende kohta ei ole teatavaks saanud teavet, mis annaks alust arvata, et pankrotihaldur on oma kohustusi rikkunud. Maksejõuetuse teenistus võttis esitatud negatiivse vastukaja teadmiseks ning arvestas oma edaspidises töös, et teenistusel (riigil) oleks mõistlik mitte valida ja/või kinnitada avalikes uurimistes pankrotihalduriteks neid pankrotihaldureid, kes 02.04.2024.a soovitud informatsiooni teenistusele ei ole esitanud. 4.10. Vastavalt PankrS § 55 lg 3 punktile 5 kohustub pankrotihaldur andma oma tegevusest aru ja esitama pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale. 26 Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve on ühe haldusorgani (näiteks Maksejõuetuse teenistuse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatuse, Advokatuuri juhatuse) kontroll teise haldusorgani (näiteks pankrotihaldur, saneerimisnõustaja, likvideerija ülesannetes ajutine haldur/pankrotihaldur, usaldusisik) üle. Haldusjärelevalve puhul ei määra alluvussuhe järelevalvepädevust (VVS § 75 1 lg 2). Järelevalve teostaja võib eriseadusest tuleneva volituse alusel kontrollida haldusorgani kogu tegevust. Haldusjärelevalvega on hõlmatud riigi haldusorganite kogu tegevus. Järelevalvepädevus tuleneb konkreetse haldusorgani tegevusvaldkonnast tagada selles valdkonnas (näiteks maksejõuetusvaldkond) kehtivate normide järgimine ning kohustusest kontrollida sh teiste haldusorganite poolt seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete järgimist. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede (näiteks erapooletu ja sõltumatu saneerimis- ja pankrotimenetlus, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, kiire, efektiivne ja otstarbekas menetlus) ning isikute (näiteks võlausaldajate) subjektiivsete õiguste kaitstus. 12 4.11. Eeskätt need pankrotihaldurid, kes Maksejõuetuse teenistusele ei esitanud mingit informatsiooni (ning ei avaldanud seda Koja peetud registris või avaldasid registris tegelikkusele mittevastavat infot), langesid Maksejõuetuse teenistuse halduskontrolli riskivalimisse. 4.12. Maksejõuetuse teenistus ei leidnud aastal 2024 paraku valdava enamuse järelevalvesubjektidega ehk pankrotihalduritega ühist keelt. Maksejõuetuse teenistus käsitleb kõiki pankrotihaldureid haldusorganitena HMS § 8 lg 1 tähenduses. Eeltoodud käsitlusega pankrotihaldurid ei nõustu. Antud õiguslikult põhimõtteline arvamuse lahknemine on viinud Maksejõuetuse teenistuse ning pankrotihaldurid erineva arusaamani nii sellest, mis on pankrotihalduritele lubatud või keelatud pankrotimenetluse läbiviimisel, kui ka sellest, kas pankrotihalduri toimepandu kvalifitseerub pelgalt mittevastavusena või õigusrikkumisena. 4.13. Maksejõuetuse teenistus on aastal 2024 valikuliselt oma algatuslikult ja/või laekunud vihjete, kaebuste ja märgukirjade pinnalt kontrollinud järgmisi teemasid: a) tegutsemine kas füüsilisest isikust pankrotihaldurina või läbi pankrotihalduri büroo. Juhul kui pankrotihaldur on Koja koduleheküljel (PankrS § 59 lg 2 alusel) avaldanud, et ta tegutseb pankrotihalduri büroo kaudu, siis kas see pankrotihalduri büroo on füüsiliselt olemas (kättesaadav menetlusosalistele) ja tegutseb (näiteks on büroos assistent, büroo telefonile vastatakse jms), sh kas pankrotihalduri büroo asub Koja kodulehel märgitud aadressil. Maksejõuetuse teenistus tuvastas halduskontrolli käigus näiteks, et pankrotihaldur Maie Klemmer, pankrotihaldur Olev Kuklase, pankrotihaldur Erik Savi, pankrotihaldur Urmas Tross ja pankrotihaldur Andres Tootsman ei tegutsenud kontrollimise ajal Koja koduleheküljel avalikkusele avaldatud aadressil. b) pankrotihalduri töötasu taotlemine järelevalveorganilt ehk kohtult. Eeltoodust punktist a) lähtuvalt, kas pankrotihalduril on õigus taotleda kohtult oma töötasu enda tegutseva pankrotihalduri büroo kaudu või tuleb pankrotihalduril taotleda kohtult töötasu pankrotihaldurile kui füüsilisele isikule, sest tegelikult pankrotihalduri büroo kaudu pankrotihaldur avalik-õiguslikke ülesandeid ei täida. Halduskontrolli raames selgus, et paljudel pankrotihalduritel oli lisaks Koja kodulehel märgitud büroole veel mitmeid äriühinguid, mille kaudu erinevaid pankrotimenetlusi samaaegselt läbi viidi, sh kohtutelt pankrotihalduri töötasu taotleti. Maksejõuetuse teenistus tuvastas halduskontrolli käigus näiteks, et pankrotihaldur Erik Savi, pankrotihaldur Jüri Truuts ja pankrotihaldur Andres Tootsman esitasid kohtutele (ja teatud juhtudel Maksu- ja Tolliametile) eksitavat informatsiooni pankrotihalduri töötasu taotlemisega seoses, sh Koja kodulehel märgitud büroo asemel taotleti kohtust töötasu mõne muu pankrotihalduriga seotud äriühingu pangakontole. Lisaks teatud pankrotihaldurid taotlesid kohtult töötasu suuremas tunnitasumääras kui pankrotiseaduse kehtiv redaktsioon seda konkreetsel juhul ette näeb. c) pankrotihalduri asjaajamine ehk pankrotimenetluse dokumenteerimine, pankrotihalduri toimiku pidamine kooskõlas justiitsministri määrusega st kas pankrotihaldur peab toimikut jooksvalt, kas toimik on peetud lähtudes määruse nõuetest, kas toimik on digitaalne ja süsteemne kronoloogiline terviklik kogum dokumentidest, millega on võimalik menetlusosalistel ja järelevalveorganil õigusaktides toodud alustel tutvuda. Maksejõuetuse teenistus tuvastas halduskontrolli käigus näiteks, et pankrotihaldur Magnus Braun keeldus ja keeldub tänaseni teenistusele (ja kohtule) halduri toimiku(te)le ligipääsu andmisest, pankrotihaldur Peeter Sepperi toimik kontrollitavas pankrotimenetluses ei olnud terviklik ja süsteemne, pankrotihaldur Andres Tootsmani toimik kontrollitavas pankrotimenetluses ei olnud terviklik ja süsteemne, pankrotihaldur Kauri Rattusel puudus kontrollitavas menetluses pankrotitoimik koos võlausaldajate nõudeavaldustega, pankrotihaldur Ly Müürsool puudusid aastal 2023 ja puuduvad aastal 2024 digitaalselt peetud pankrotihalduri toimikud menetluste kohta. 13 d) pankrotihalduri avalik-õiguslike ülesannete delegeerimine ilma õigusliku aluseta. Pankrotihaldur peab vastavalt kehtivale pankrotiseadusele talle pandud ülesandeid täitma reeglina isiklikult. Pankrotihaldur ei või üle anda kogu oma tegevust.27 Juhul kui haldur delegeerib valdava osa talle seadusega pandud avalik-õiguslikke ülesandeid edasi, siis sellise teguviisiga suurendab pankrotihaldur teadlikult ja tahtlikult selle pankrotimenetluse kulusid ja vähendab võlausaldajatele mõeldud väljamakseid. Maksejõuetuse teenistus tuvastas halduskontrolli käigus näiteks, et teatud pankrotihaldurid on delegeerinud pankrotimenetluse läbiviimise pankrotitoimkonna liikmetele ja nendega seotud äriühingutele ning teatud pankrotihaldurid on delegeerinud pankrotimenetluse läbiviimise teiste võlausaldajatega seotud äriühingutele. e) juriidilisest isikust pankrotivõlgniku pankrotivara valitsemine, pankrotivara müük ja keelatud tehingute kontroll Maksejõuetuse teenistusele on aastal 2024 teatavaks saanud näiteks, et teatud pankrotihaldurid: 1) ei ole asunud valitsema pankrotivõlgniku pankrotivara 2) on ostnud pankrotivara arvel ilma õigusliku aluseta esemeid, mille otstarve ei seondu pankrotimenetlusega (tõenäoliselt olid ostetud endale isiklikuks otstarbeks) 3) on kandnud pankrotivara (raha) iseendale ja endaga seotud äriühingutele ilma õigusliku aluseta 4) on lasknud pankrotivara enampakkumise korral osalejate tagatisrahad kanda endale kuuluvale advokaadibüroole, mitte pankrotivõlgniku maksekontole 5) on pankrotivara enampakkumise korral osalejatele tagastanud tagatisraha väiksemas summas kui sätestatud (st panga teenustasude võrra väiksemas summas) 6) on kandnud pankrotivara (raha) endale kuuluvale advokaadibüroole ilma õigusliku aluseta f) erinevad vead kohtutele esitatud lõpparuannetes ja esitamisaegades Maksejõuetuse teenistus tuvastas halduskontrolli käigus näiteks, et teatud pankrotihaldurid esitavad kohtutele lõpparuandeid liiga vara. Pankrotiseaduses toodud lõpparuande esitamiseks vajalikud eeldused ei olnud täidetud. Lisaks tuvastas Maksejõuetuse teenistus, et pankrotihaldurite lõpparuannetes märgitu ei kattu juriidilisest isikust pankrotivõlgniku pangakontolt nähtuvaga. 4.13. Kokkuvõttes tuvastas Maksejõuetuse teenistus aastal 2024 üle 40 erineva liigi mittevastavusi ja/või õigusrikkumisi. 4.14. Kokkuvõte haldusjärelevalvest on esitatud käesoleva tegevusaruande lisas nr 2. 5. Ühtse maksejõuetuse praktika kujundamise ühtlustamisele kaasa aitamine Maksejõuetuse teenistus on lisaks 2023.a saadetud märgukirjadele, soovitustele ja ettepanekutele28, mida ei ole paraku (veel) lahendama sisuliselt asutud, aastal 2024 teinud ettepanekuid seaduste muudatusteks, nagu näiteks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Maksejõuetuse teenistus on aastal 2024 korraldanud erinevatel teemadel infotunde ja seminare, võtnud osa pankrotihaldurite poolt korraldatud menetlustoimingutest (nt võlausaldajate esimesed üldkoosolekud), vastanud meediaväljaannete infopäringutele, kohtunud võlgnike ja võlausaldajatega, vastanud erinevatele küsimustele, selgitustaotlustele ja teabenõuetele ning korraldanud praktika 27 Riigikohtu 29.01.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069, p 24.7. 28 Vt https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/praktika-ja-soovitused/praktika-ja-soovitused 14 mõistmiseks ja ühtlustamise eesmärgil koostöös Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga praktikume pankrotihalduritele ning teinud koostöökohtumisi teiste riigiasutustega. Maksejõuetuse teenistuse tegevuste kokkuvõtted on kõigile regulaarselt kättesaadavad teenistuse kodulehel. Eesti on Maksejõuetuse teenistuse kaudu alates 01. juulist 2024 Rahvusvahelise Maksejõuetusvaldkonna Regulaatorite Assotsiatsiooni (IAIR) liige, et tuua Eestisse parimat haldus- ja järelevalvepraktikat teistest liikmesriikidest ning õppida teiste riikide kogemustest. Maksejõuetuse teenistust külastas Tallinnas augustis 2024 Läti Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus, Rootsi Täitevamet, Soome Pankrotiombudsman, Poola Justiitsministeeriumi maksejõuetusvaldkonna järelevalveosakond ja Leedu Justiitsministeeriumi maksejõuetusvaldkonna järelevalveosakond, et omavahel arutada akuutseid järelevalveküsimusi. Maksejõuetuse teenistuse järelevalve eksperdid ja justiitsministeeriumi vastava valdkonna eksperdid külastasid detsembris 2024 Serbia ja Poola riiklikke maksejõuetusvaldkonna järelevalveorganeid IT süsteemidega tutvumise eesmärgil. 6. Lõppsõna Maksejõuetuse teenistus tuvastas aastal 2024 (nii nagu aastal 2023) oma ülesannete täitmisel, et: 1) Eestis kehtib võlgnikukeskne maksejõuetusõiguse (toime)mudel. Maksejõuetusmenetlused on võlgnikusõbralikud, reeglina kirjalikud menetlused. Kehtiv regulatsioon on võlgnike ja lähikondsete suhtes liialt leebe juriidilise isiku ja füüsilise isiku kogu elutsükli jooksul hoolimata tuvastatud rasketest juhtimisvigadest ja korduvatest õigusrikkumistest Eesti tsiviilkäibes. 2) Võlausaldajad jäävad maksejõuetusmenetlustes kaitseta st ei saa oma nõuetele rahuldust. Võlausaldajad on kaotanud usu maksejõuetusmenetluste kui avalike teenuste kaudu saada rahuldust Eesti ärikeskkonnas ebaausalt käituvate juhtide vastu. Osaliselt on võlausaldajad kaitseta seetõttu, et pankotihaldurid võitlevad ennekõike oma (töö)tasu kätte saamise eest, mistõttu neil puudub motivatsioon kõigi võlausaldajate huvides erapooletult, sõltumatult ja võrdselt kõiki koheldes maksejõuetusmenetlusi läbi viia. Pankrotihaldurite tasu süsteem on ajale jalgu jäänud. 3) Mistahes maksejõuetusmenetlus on avaliku huviga menetlus. Maksejõuetuse kui nähtusega võitlevad kõik riigid. Maksejõuetusest kui nähtusest, mis on tekkinud Eesti ühiskonda väga laiaulatuslikult kättesaadava krediidi võimaldamisega, tuleb avalikult tabudeta rääkida. Varatul maksejõuetul äriühingul, mille lähikondsed tegid raskeid juhtimisvigu ei saa olla äri-, maksu- või pangasaladusi maksejõuetusmenetluste läbiviimise ajal, kui uuritakse maksejõuetuse põhjuseid ning soovitakse võlausaldajatele tekitatud kahju kiiresti hüvitada. Kõigile inimestele tuleb finantstarkust õpetada, sh kindlasti enne kui Eestis äri tegema soovitakse hakata. Iga inimene ei pea olema äriühingu omanik või juht. Lepingute mittetäitmine ja õigusvastane käitumine võlgade massilise maha jätmisega rikub kogu Eesti mainet. Keegi ei soovi Eesti ettevõtete või inimestega (äri)asju ajada, kui meid ei saa usaldada. Poliitika kujundajatel on aeg mõista, et võlgnikukeskses (st võlgnikku soosivas) maksejõuetusõiguse süsteemis (toimemudelis) ei saa ükski riik võlausaldajaid kaitsta, investorite usaldusväärsust ja kindlust tekitada ning riigi ärikeskkonda rikkujatest „puhastada“ üksnes tsiviilõiguslike meetmetega. 4) Eesti maksejõuetusõiguses ei ole jätkuvalt selgesõnaliselt sätestatud, millistest maksejõuetusõiguses rahvusvaheliselt tunnustatud printsiipidest Eesti maksejõuetusmenetlustes, sh piiriülestes maksejõuetusmenetlustes tuleb menetlejatel lähtuda. Printsiibid annavad suuna. Printsiipide puudumine ei võimalda ühtlustada ka praktikat. 15 5) Hoolimata Maksejõuetuse teenistuse hinnangul ulatuslikult levinud raskete juhtimisvigade tuvastamisest aastatel 2023 ja 2024, ei saa Eestis kehtiva õiguse alusel hetkel kiiresti ärikeeldu kui menetlusaegset tõkendit kohaldada ning lisaks ei saa kohaldada inimese käitumise muutmiseks sobilikke ettekirjutusi ja muid meetmeid Eesti ühiskonnale (võlausaldajatele) tekitatud kahju kiireks hüvitamiseks või inimese ärikeskkonnas edasise tegutsemise peatamiseks või piiramiseks (näiteks ettekirjutus välja kanditud rahasummade tagasikandmiseks pankrotipessa, äriühingu osaluse ostu-müügi keeld või uue äriühingu asutamise keeld, ühiskondlikult kasuliku töö rakendamine mõjutusvahendina, Eestist lahkumise keeld kuni juhi käitumises muudatuste ilmnemiseni vms) 6) Eestis kehtib pankrotihaldurite ehk avalik-õiguslike ülesannete täitjate suhtes järelevalvajate ja järelevalve liikide paljusus, mis praktikas ei toimi. Hetkel kehtivas õiguses sätestatud järelevalvesüsteem ei ole kiire, odav, efektiivne ja üheselt menetlusosalistele mõistetav. Riik ise ja maksejõuetusteenust soovivad võlausaldajad on „pantvangis“ – pankrotihaldurilt ei saa tegutsemisõigust ära võtta isegi juhul kui rasked õigusrikkumised on tuvastatud. Lugupidamisega, Maksejõuetuse teenistus 14. jaanuaril 2025.a. Eraldiseisvate dokumentidena on lisatud: Lisa 1 - Varatud maksejõuetud juriidilisest isikust võlgnikud ja nende käitumine Lisa 2 - Haldusjärelevalve 16  Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiministeerium [email protected] Meie: 14.01.2025 nr 12-1/2025-001-1 Maksejõuetuse teenistuse 2024. aasta tegevusaruanne Austatud proua minister Käesolevaga edastab Maksejõuetuse teenistus Teile meie teise tegevusaasta st 2024.a tegevusaruande. Lisaks eelmisel aastal st 08. jaanuaril 2024.a Teie eelkäijale saadetud kirjas (vt kiri nr 12- 1/2024-001-1, https://adr.rik.ee/ka/dokument/15003848 ja selle järg nr 12-1/2024-001-3, https://adr.rik.ee/ka/dokument/15977507) toodud ettepanekutele, palume poliitika kujundajatel ja maksejõuetusega tegelevate avalike teenuste omanikel kaaluda alljärgnevaid ettepanekuid päästmaks Eestis ausat ärikeskkonda ja tagamaks võlausaldajate igakülgset kaitset võlgnike käitumise eest: 1) Maksejõuetuse teenistuse kui riikliku ja haldusjärelevalveorgani pädevuse muutmine 2) Ühtse maksejõuetusvaldkonna järelevalveorgani loomine (või mõne teise riigiasutusega ühiste funktsioonide konsolideerimine), mis ühtlasi akrediteerib ning annab ja võtab tegutsemisõiguse maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslike ülesannete täitjatele ning teostab nende üle mistahes maksejõuetusmenetlustes regulaarselt järelevalvet. 3) Ühtse riigi IT süsteemi loomine mistahes maksejõuetuskaasuste kajastamiseks ja lahendamiseks, mis võimaldaks menetlusosaliste, menetlejate ja järelevalveorganite vahelist kiiret infovahetust, menetluste läbiviimiseks vajalikku andmekorjet, andmete töötlemist ja reaalajas haldusjärelevalvet. 4) Ärikeelu kohaldamise aluste, menetlejate ringi ja puudutatud isikute ringi muutmine. Välisriikides kohaldatud ärikeeldude automaatne tunnustamine Eestis ja vastupidi. 5) Valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada pankrotiseaduse §-s 54 ja sotsiaalhoolekande seaduse §§-s 44-45 nimetatud kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalik- õiguslikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, (sund)likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate käitumisnormid, hea tava ja eetikakoodeks. 6) Otstarbekuse ja menetluste kiiruse eesmärgil teatud küsimustes järelevalveorgani „lahti haakimine“ tsiviilkohtumenetlusest ja tsiviilkohtutest. Maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti teenindamisel/ Tatari 39 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Oleme valmis enda 2024.a tegevusaruannet ja ettepanekuid Teile esimesel võimalusel esitlema ning Teie täiendavatele küsimustele vastama. Lugupidamisega, Maksejõuetuse teenistuse nimel (digiallkirjastatud) Signe Viimsalu Juhataja Lisatud Maksejõuetuse teenistuse 2024.a tegevusaruanne koos lisadega. Koopia: Riigikogu majanduskomisjon, [email protected] 2 (2)