Otsus

Kalle Kilk Elering AS [email protected] 16.10.2024 nr 21-2/24/4954 Kliimaministeeriumi ettepanek bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muutmiseks Austatud Kalle Kilk Teen ettepaneku bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muutmiseks. Eesti elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks vajalike sageduse juhtimise reservvõimsuste õigeaegne ja tõhus hankimine pärast desünkroniseerimist Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist ning sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta veebruaris on kahtlemata vajalik ja vältimatu. Reservvõimsuste tagamise eest tasumiseks on Elering välja töötanud metoodika. Konkurentsiameti 05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024-007 kooskõlastatud „Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika1“ näeb ette, et alates 1. veebruarist 2025 hakkavad Eestis kehtima uued bilansiteenuse hinna komponendid. Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud metoodika näeb ette bilansiteenuse tariifi olulist kasvamist nii tootmisel kui tarbimisel. Piisavate sagedusreservide olemasolu tagamine on vajalik, kuid leian, et eelnimetatud kulude kasv Eesti turuosalistele on järsk ja halvendab Eesti tarbijate ja elektritootjate konkurentsiolukorda võrreldes naaberriikidega. Kuna sagedusreservide võimsuse hankimine hakkab Baltikumis toimuma esmakordselt, on paratamatult esialgu palju ebakindlust kulu tegeliku suuruse osas. Elering on prognoosinud kulu suuruseks 5,31 €/MWh alates 1. veebruarist 2025. Läti ja Leedu pole kulude jagamise metoodikaid veel kinnitanud, kuid Kliimaministeeriumile teadaolevalt planeerivad nii Läti kui Leedu turu avanemisel rakendada leevendusmeetmeid turuosalistele kuluriskide vähendamiseks. Läti esimese 5 kuu vältel (kuni 30.06.2025) ja Leedus kuni 31.12.2025. Lisaks on Eleringi poolt valitud lähenemisest erinev ka Läti kui Leedu tasu arvestamise metoodika, mis jaotab lisanduva bilansiteenuse püsikulu tarbijate ja ebabilansi vahel. Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud metoodika näeb ette võimalust bilansiteenuse tariife kahekuulise etteteatamisega muuta. Kuna uue turu avanemisel on keeruline ette näha 1 https://elering.ee/sites/default/files/2024- 08/Bilansiteenuse%20hinna%20arvutamise%20%C3%BChtne%20metoodika_2024%20%28Elering%20AS%29_ko osk%C3%B5lastatud%2005.04.2024%20%28002%29%20%281%29.pdf Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 sagedusreservide hankimise tegelikku kulu, mis sõltub sellest kui palju ja mis hinnaga tuleb uuele avanevale turule pakkujaid, siis võib kulu olla prognoositust oluliselt suurem või väiksem. On tõenäoline, et turu täielikult käivitumisel bilansireservi hoidmise kulu väheneb ja stabiliseerub. Praegusel juhul on kulu suurus aga ettenägematu ning see tekitab elektritootjatele ja tulevastele tarbijatele olulise finantsriski Eestisse investeeringute planeerimisel ja otsustamisel. Samuti kaasneb praeguse metoodikaga finantsrisk tootjatele, kes oma investeeringud on juba teinud ja suurtarbijatele, kelle toodangu lõpphinnast elekter olulise osa moodustab. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2017/21952, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (EBGL) ja mis on aluseks eelnimetatud metoodika koostamisele, artikkel 3 lõige 2 punkt a suunab määruse kohaldamisel rakendama proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Kuna Eesti, Läti ja Leedu hangivad sagedusreserve ühiselt ja elektrituru integratsiooni tase Baltikumis on väga kõrge, siis võib Eesti tootjatele lisatav sagedusresrevide kulu diskrimineerida Eesti tootjaid Läti ja Leedu tootjate ees. Määruse artikkel 3 lõike 1 punkt g ütleb, et määruse eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate kasutamist ja aidata saavutada Euroopa Liidu eesmärke seoses taastuvate energiaallikate kasutamise edendamisega. Metoodika võib aga kaasa tuua taastuvelektri arenduste aeglustumise, mis raskendab Eesti aastaks 2030 võetud 100% taastuvelektri tootmise eesmärgi täitmist. Eesmärgi täitmiseks on 2025. aasta kevadel plaanis kuulutada välja uus taastuvenergia vähempakkumine. Vähempakkumises osalevate arendajate jaoks on sagedusreservide võimsuste hankimise kulu puhul tegemist olulise finantsriskiga, millega arendajad peavad arvestama pakkumiste tegemisel. Finatsriski tõttu on arendajad sunnitud tegema suurema hinnaga pakkumisi või valima taastuvenergia tootmise rajamise asukohaks mõne teise riigi. Metoodika kohaselt rakendub sagedusreservide hankimise kulu nii tootmisele kui tarbimisele, mistõttu mõjutab kulu ka investeeringuid elektrisalvestusse, mis maksab kulu eest kaks korda ehk nii võrgust elektrit salvestades kui seda elektrivõrku tagastades. Elektrisalvestuse topeltmaksustamine on vastuolus direktiivi (EL) 2019/9443 artikkel 15 lõike 5 punktiga b, mille kohaselt aktiivsete tarbijate suhtes ei kohaldata topelttasusid võrguettevõtjatele paindlikkusteenuste osutamisel. Oleme elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamiseks ette valmistamas elektrituruseaduse muudatust4. Selleks, et vähendada elektritootmise ebavõrdset konkurentsiolukorda Balti riikides, vähendada uutesse elektrivõimsustesse mitteinvesteerimise riski ja sagedusreservide turu avanemisest tulenevat ettenägematut kuluriski nii tootjatele kui tarbijatele, teen Eleringile ettepaneku töötada turu avanemise järgselt välja leevendusmeede, mille kohaselt kaetakse vahemikus 1. veebruar kuni 30. juuni 2025 kogu tarbijate ja tootjate sagedusreservide hankimise kulu ülekoormustulust ning metoodikat vastavalt muuta. Selleks, et leevendumeedet sisaldav metoodika saaks jõustuda enne 1. veebruari, on vajalik see Eleringi poolt avalikule konsultatsioonile saata esimesel võimalusel. Ülekoormustulu kasutamine on põhjendatud, kuna Eestis on pikemas plaanis elektritootmise defitsiit, mille katmine siseriikliku uue tootmisega aitab vähendada koormusi tänastele välisühendustele. Kõrge bilansiteenuse fikseeritud tariif Läti ja Leeduga võrreldes seevastu pärsib Eestisse elektritootmise rajamist ja toob seetõttu kaasa suurema välisühenduste koormamise ning kiirendab vajadust uute välisühenduste rajamiseks. Suuremas mahus siseriiklik elektritootmine, sealhulgas juhitav tootmine suurendab Eesti ja Baltikumi varustuskindlust ja vähendab pikemas plaanis sagedusreservide hankimise kulu ja seeläbi bilansiteenuse tariifi. Teiseks soovitan Eleringil otsida koostöös Läti ja Leedu süsteemihalduritega võimalusi bilansiteenuse kulude jaotamisel ühtse lähenemise välja töötamiseks pärast üleminekuperioodi. Selleks tuleb omakorda välja töötada uus metoodika, mis peaks jõustuma hiljemalt 01.07.2025. Kui pärast üleminekuperioodi ei ole rakendunud vähemalt 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02017R2195-20220619 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02019L0944-20240716 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/71af84fe-c49e-4161-a97e-ed1d8bb1a4ba Lätiga harmoniseeritud metoodika, siis pean vajalikuks Eesti turuosaliste jaoks leevendusmeedet pikendada ja katta sagedusreservide hankimise kulu ülekoormustulust seni kuni harmoniseeritud lähenemine Lätiga on kehtestatud. On oluline, et alates 1. jaanuarist 2026, kui ka Leedu plaanib oma metoodika jõustada, rakendub Baltikumis võimalikult ühtne bilansiteenuse kulude jaotamise metoodika. Ühtse lähenemise väljatöötamisel tuleb eelkõige arvestada vajadusega vältida regioonis ebavõrdse konkurentsi tekkimist elektritootjate vahel, arvestades metoodikas lisaks selle mõjusid elektrituru osalistele laiemalt. Kliimaministeeriumi hinnangul on mõistlik rakendada lähenemist, mille kohaselt kaetakse kulud vastavalt elektritarbimise mahule ja turuosaliste poolt tekitatud ebabilansile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Teadmiseks: Konkurentsiamet Tauno Hilimon, 625 6476 [email protected]  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 04.04.2024 Kehtiv kuni: 04.04.2029 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust Teabevaldaja: Konkurentsiamet OTSUS 05.04.2024 nr 7-10/2024-007 Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 38 lõike 2 järgi on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja, kellel on süsteemivastutus. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS (edaspidi Elering). ELTS § 38 lõikest 1 tulenevalt on süsteemivastutus kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss. ELTS § 39 lõike 1 punktide 1, 3 ja 7 järgi on süsteemihalduri kohustusteks: 1)tagada süsteemi varustuskindlus kooskõlas elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga; 3)kavandada ja juhtida tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi; 7) selgitada temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning osta reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüa bilansienergiat eesmärgiga tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas ELTS-iga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega. ELTS § 39 lõike 6 järgi lähtub süsteemihaldur bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest. ELTS § 53 lõikes 2 tuleneb, et süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest. ELTS § 53 lõike 5 kohaselt süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel. ELTS § 53 lõikest 6 tulenevalt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika. Komisjoni määruse (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirja (EBGL) artikkel 44 lõike 1 kohaselt arveldamisega: a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda; b) tuleb tagada, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas;  2 (18) c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal; d) tuleb hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist; e) tuleb anda põhivõrguettevõtjatele stiimul täita määruse (EL) 2017/1485 artiklite 127, 153, 157 ja 160 kohaseid kohustusi; f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele, tasakaalustamisteenuse osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele; g) tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi; h) tuleb anda tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid; i) tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus. EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt EBGL jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused. Taotluse menetlemise ajal kehtivad Eleringile Konkurentsiameti 30.12.2019 otsusega nr 7-10/2019-013 kooskõlastatud bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika (Kehtiv Metoodika). 20.03.2024 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks taotluse elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika (edaspidi Metoodika) muudatusteks. 22.03.2024 toimus Eleringi, bilansihaldurite ja Konkurentsiameti vaheline koosolek, kus Elering andis ülevaate Metoodika muudatustest ja rakendamise ajaraamist, mh, et Metoodika muudatused rakenduvad alates 01.2025. 2. Menetlusosaline Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik 14.11.2022 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks taotluse Metoodika muudatusteks. Bilansiteenuse hinnastamise ja kulude ümberstruktureerimise ettepanek on kokkuvõtvalt järgnev:  Bilansienergia hind selgitusperioodi kohta võtab arvesse vaid reguleerimisenergia kulu ning ei sisalda bilansiteenuse administratiivkulu, neutraalsuskulu ega reguleerimisvõimsuste hankimise kulu;  Bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu katteks rakendab süsteemihaldur bilansiteenuse kulude struktuurile bilansiteenuse tasud, milleks on ebabilansi koguse tariif ning bilansihalduri bilansipiirkonna tootmise ja tarbimise tariif. Süsteemihaldur avaldab bilansiteenuse tasude tariifid vähemalt kaks (2) kuud ette. Elering selgitab, et Metoodika muudatuse ettepanek on ajendatud bilansihaldurite poolt  3 (18) tõstatatud probleemteemast kallite bilansienergia (ebabilansi) hindade osas ning ettepanekuga võtta süsteemihalduri elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu ebabilansi tunnihinnast välja. Esitatud Metoodika muudatus näeb ette, et sarnaselt Põhjamaade mudelile kogub edaspidi Elering täiendavad elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulud (sh süsteemiväline avatud tarne) bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu. Eesti elektrisüsteemis on juba alates 01.01.2021 rakendatud administratiivkulude katteks sama tariifistruktuur ja selgituse mehhanism. Muuhulgas sisaldab Kehtiv Metoodika, et süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta reguleerimisvõimsuse ja -energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused. Kuna Elering ei ole seni reguleerimisvõimsusi hankinud, ei ole kulude katmise metoodika olnud päevakorral. Arvestades Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise teekaarti ja nõudeid on reguleerimisvõimsuste hankimise kulu lisandumas. Metoodika muudatusettepanek loob selguse, mil viisil süsteemihaldur nimetatud kulusid katab ja välistab, et need saaks olla ebabilansi tunnihinnas. Soome bilansiteenuse tasud, mis samuti katavad bilansiteenuse administratiivkulud, neutraalsuskulud ja reguleerimisvõimsuste kulud, on avaldatud Soome süsteemihalduri veebilehel1. Alates 28.11.2022 kuni 06.01.2023 viis Konkurentsiamet läbi avaliku konsultatsiooni Metoodika osas. Konsultatsiooni käigus laekusid kommentaarid turuosalistelt: Scener OÜ-lt (Scener), Eesti Energia AS-lt (Eesti Energia), AS-lt Alexela (Alexela) ja Sunly AS-lt (Sunly). 13.12.2022 toimus Elektrituru Nõukoda, kus üheks teemaks oli Metoodika muudatused. 03.02.2023 saatis Konkurentsiamet Eleringile avalikult konsultatsioonilt laekunud turuosaliste kommentaarid ja ettepanekud ning palus esitada Eleringil seisukohad turuosalistele kommentaaridele ja ettepanekutele. Konkurentsiamet määras vastamiseks tähtajaks 20.02.2023. 27.02.2023 edastas Elering Konkurentsiametile enda poolsed seisukohad turuosaliste kommentaaridele ja ettepanekutele ning mõjuanalüüsi bilansienergia hinna metoodika muudatuse osas. Ühtlasi tõi Elering välja, et vastavalt turuosalistelt avaliku konsultatisooni käigus laekunud ettepanekutest, et bilansienergia hinna metoodika muudatus eeldab põhimõttelise otsuse sisseviimist, mistõttu on hea, kui Elering saaks teha eraldi koosoleku Konkurentsiameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) ning mõjuanalüüsi osas tõi Elering välja, et see esitati Elektrituru Nõukojas, mis toimus 13.12.2022. 02.03.2023 vastas Konkurentsiamet Eleringile andes teada, et ametile sobib, kui amet korraldab arutelu Eleringi ja MKMi ning Konkurentsiameti vahel. Ühtlasi uuris Konkurentsiamet kuidas Elering suhtub sellesse, kui bilansikulud kaetakse ülekandetariifist. 03.03.2023 vastas Elering Konkurentsiametile, et Elering ei poolda ülekandetariifi kaudu reguleerimisvõimsuse hankimisega seonduvate kulude katmist, seda ei luba ka tänane võrgutariifide metoodika. 10.03.2023 kirjutas Konkurentsiamet MKMile ja Eleringile soovides korraldada ühise arutelu bilansienergia hinna metoodika muudatuste osas. 16.03.2023 toimus virtuaalkohtumine Konkurentsiameti, MKMi ja Eleringi vahel seoses bilansienergia hinna metoodika muudatuste osas. Arutelul lepiti kokku, et tehakse arutelu turuosalistega koos Eleringi ja MKMi rääkides muudatustest. 03.04.2023 kirjutas Konkurentsiamet Eleringile ja tõi välja, et tuleb kokku kutsuda koosolek turuosalistega ja rääkida konsultatisooni tulemustest ning palus Eleringil teada anda vabad ajad 1 https://www.fingrid.fi/en/electricity-market/balance-service/fees/  4 (18) millal teha koosolek. 19.04.2023 saatis Konkurentsiamet turuosalistele e-kirja, kus soovis turuosalistega arutada avalikul konsultatsioonil laekunud ettepanekute ja kommentaaride üle. 02.05.2023 toimus virtuaalkohtumine Konkurentsiameti, Eleringi, turuosaliste ja MKMi vahel. Virtuaalkohtumisel amet esitles avalikul konsultatsioonil laekunud ettepanekuid. 02.05.2023 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole ja soovis arutada samal päeval aset leidnud virtuaalkohtumise üle, mis toimus koos turuosalistega. 03.05.2023 edastas Konkurentsiamet turuosalistele esitluse, mis tehti ameti poolt 02.05.2023 virtuaalkohtumisel. 05.05.2023 toimus Konkurentsiameti ja Eleringi vaheline ühisarutelu 02.05.23 toimunud turuosalistega kohtumise kuuldu osas. 05.07.2023 pöördus Elering Konkurentsiameti ja Kliimaministeeriumi (varasemalt MKM) poole arutada bilansienergia hinna metoodika muudatuste üle. 24.07.2023 toimus kohtumine Konkurentsiameti, Eleringi ja Kliimaministeeriumi vahel, et arutada bilansienergia hinnastruktuuri üle. Kohtumisel tõi Elering välja, et Põhjamaade (sh Soome) bilansienergia hinnastruktuuri mudel on Eleringi arvates kõige parem. 07.09.2023 pöördus Konkurentsiamet Läti ja Leedu regulaatori poole, sooviga uurida Läti ja Leedu bilansienergia hinna struktuuri Lätis ja Leedus ning kas Lätis ja Leedus on plaan muuta bilansienergia hinnastruktuuri. 12.09.2023 vastas Läti regulaator Konkurentsiametile. 27.09.2023 vastas Leedu regulaator Konkurentsiametile. 09.10.2023 pöördus Konkurentsiamet Soome regulaatori poole, sooviga uurida Soome bilansienergia hinna struktuuri ning kas Eleringi bilansienergia metoodika muudatuste ettepanek on sarnane Soome bilansienergia hinnastruktuurile. 10.10.2023 vastas Soome regulaator Konkurentsiametile. Soome regulaator kinnitas, et Eleringi bilansienergia hinnastruktuur on samasugune Soome bilansienergia struktuuriga. 11.10.2023 pöördus Elering Konkurentsiameti poole ja soovis arutada bilansienergia hinna struktuuri üle. 17.10.2023 toimus kohtumine Konkurentsiameti ja Eleringi vahel. Kohtumisel tõi Elering välja, et bilansienergia hinnamuudatused on vajalikud tulenevalt eelsesivast elektrisüsteemi sünkroniseerimise projektist Kesk-Euroopaga ning andis teada, et Eleringil on vajalik teha mõningad muudatused Metoodikas. 09.11.2023 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika (Metoodika) ettepaneku. Peamine põhjus, miks Elering Metoodika muudatust taotleb tuleneb asjaolust, et olemasoleva Metoodika punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud ei ole tasude struktuuriga kaetud ning sisuline probleem tekib Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel. Elering selgitab:  Elering ei ole pidanud seni reguleerimisvõimsusi hankima, kuna sageduse hoidmine teostatakse tsentraalselt Venemaa süsteemihalduri poolt. Kehtivas Metoodikas ei ole selgitatud reguleerimisvõimsuse ja muude tasakaalustamise kulude katmise tariifikomponente;  Ebabilansi hinnametoodika on võimaldanud kulupõhiselt kalendrikuu alguses selgitada eelmise kalendrikuu tulud ja kulud ning läbi bilansienergia hinna tagada finantsneutraalsuse. Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel süsteemivälise avatud  5 (18) tarne kulud saavad aga selguma ligi kuus (6) kuud hiljem ajanihkega, mistõttu neid kulusid ei saa lisada tagasiulatuvalt bilansienergia hinda;  Bilansienergia hinnametoodika peab muuhulgas olema vastavuses Määruse (EL) 2017/2195 põhimõtetega, mis kirjeldab, et sageduse taastamiseks aktiveeritud energiapõhised reguleerimisenergia kulud on aluseks bilansienergia hinnale selgitusperioodi kohta, aga muud püsikulud, sh reguleerimisvõimsuse hankimine, tuleb katta muude tasudega.  Kehtiv Metoodika juba sisaldab bilansiteenuse administratiivkulu katteks bilansiteenuse hinnast eraldi tariifikomponente, kuid Kehtiva Metoodika muutmiseta ei saa Elering sama tariifistruktuuri laiendada ka muudele kuludele, mis samas on Kehtiva Metoodika punktis 2.3 loetletud. Elering enda taotluses tõi välja, et Metoodika muudatused on sisuliselt samad, mille Elering edastas 14.11.2022 kirjaga ning mis läbisid avaliku konsultatsiooni, aga Elering on täpsustanud järgmisi punkte:  Välja on toodud reguleerimisenergia- ja võimsuse mõisted;  On parandanud sõnastuse selgust;  Punktis 2.11 on toodud selguse eesmärgil, et „Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, mis kaetake bilansiteenuse tasudega, ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid“ ;  On tehtud ettepanek võimaldada süsteemihalduril muuta bilansiteenuse tariife kaks (2) kuud etteteatamise ajaga, et vähendada prognoositud versus tegelike kulude haldusega seotud finantsneutraalsuse viidet. Kuna bilansiteenuse tasude tariifid ei ole bilansienergia hinnas ning läbi bilansihaldurite avatud tarnijad edastavad tariifikomponendid oma klientidele (tarbijad ja tootjad), peaks olema kaks (2) kuud etteteatamise aeg ka turuosaliste võimalik ning pigem tagama ajakohasema finantsneutraalsuse halduse.  Metoodika muudatused on esitatud Kehtiva Metoodika alusele. 13.12.2023 saatis Konkurentsiamet Eleringile küsimused seoses 09.11.2023 saadetud muudetud metoodika „Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühte metoodika“ osas. 04.01.2024 vastas Elering Konkurentsiameti 13.12.2023 saadetud küsimustele. 30.01.2024 toimus Balti elektri töögrupp, kus osalesed Balti, Soome, Poola ja Rootsi energia regulaatorid (sh Konkurentsiamet) ja süsteemihaldurid (sh Elering) ning ühe teemana arutati bilansiteenuse tariifi süsteemi harmoniseerimist Baltikumis. 04.03.2024 küsis Konkurentsiamet Eleringilt prognoosi kuidas mõjutavad metoodika muudatused bilansiteenuse hinda (mis on tariifid ja kulu turuosalistele) turuosaliste lõikes, kui bilansiteenuse kulu kaetakse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu. 05.03.2024 vastas Elering Konkurentsiametile. Lisaks 05.03.2024 toimus Konkurentsiameti ja Alexela AS-i (Alexela) esindajate vaheline koosolek virtuaalselt, kus arutleti bilansiteenuse hinna kujunemise üle. 13.03.2024 saatis Konkurentsiamet Soome energiaregulaatorile küsimuse seoses Soome bilansiteenuse hinnastamise põhimõtete kohta. 15.03.2024 vastas Soome regulaator Konkurentsiametile. 14.03.2024 saatis Konkurentsiamet Eleringile seisukohad ja ettepaneku Metoodika muudatuste osas, et ühekordse meetmena 2025. aastal kataks süsteemihaldur käsitsi käivitatavate sageduse taastamise reservvõimsuse (mFRR) hankimise kuludest 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist.  6 (18) 18.03.2024 toimus Konkurentsiameti ja Eleringi esindajate vaheline kohtumine. 18.03.2024 saatis Konkurentsiamet Rootsi energiaregulaatorile küsimuse seoses Rootsi bilansiteenuse hinnastamise põhimõtete kohta 20.03.2024 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks Metoodika ettepaneku, kus on arvesse võetud Konkurentsiameti 14.03.2024 seisukohti ja ettepanekut. 25.03.2024 teavitas Konkurentsiamet Eleringi, et sätestab otsuses tingimuse, mille järgi Metoodika muudatused rakenduvad alates 01.01.2025. 25.03.2024 toimus Elektrituru nõukoda, kus üheks teemaks oli Metoodika muudatused ning Elering teavitas bilansihaldureid muuhulgas ka reguleerimisvõimsuse hankimise kulu prognoositavast mõjust bilansiteenuse tarbimise ja tootmise tariifile. 4. Avaliku konsultatisooni tulemused ja turuosaliste selgitused Avalik konsultatsioon toimus perioodil 28.11.2022-06.01.2023, mis avaldati Konkurentsiameti kodulehel2. Konsultatsiooni käigus laekusid kommentaarid turuosalistelt: Scener OÜ-lt (Scener), Eesti Energia AS-lt (Eesti Energia), AS-lt Alexela (Alexela) ja Sunly AS-lt (Sunly). Järgnevalt on toodud välja turuosaliste seisukohad, mis esitati avalikul konsultatsioonil (kokkuvõtlikult): Sunly toetab neutraalsuskomponendi bilansienergia hinnast välja võtmist ning selle lisamist tarbimise ja tootmise tariifidesse. Taastuvenergia jõudsamaks arendamiseks kestva energiakriisi taustal ja riigi seatud 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks on see muudatus vajalik. Taastuvenergia tootjate jaoks väga oluline suurendada bilansihalduse tariifide stabiilsust, kuna bilansihaldurite jaoks on bilansienergia hinnastamine muutunud äärmiselt riskantseks. Sellest tulenevalt on avatud tarne pakkumistesse lisatud väga suur riskimarginaal. Sunly märgib, et neutraalsuskulu on oma olemuselt juba nagunii sotsialiseeritud kulu, kuna see pole üheselt seotud konkreetse tunni ebabilansiga. Kulu jagatakse kuu lõpus kõigile tootjatele ja tarbijatele sõltumata sellest, kes konkreetse kulu põhjustas. Alexela hinnangul on muudatusettepanekud suures pildis vastuvõetavad. Sceneri hinnangul on õige samm arvata neutraalsuskomponent välja bilansienergia hinnast ning lisada see tarbimise ja tootmise tariifi. Tegemist on valdavalt sageduse hoidmise kuludega ning neutraalsuskomponendi arvutamise sisendid ei ole otseselt seotud ebabilansi kogusega ja on oma olemuslikult püsikulud. Sceneri on hinnangul, et neutraalsuskomponendi arvutamine tarbimisele ja tootmisele vähendab oluliselt tarbijate ja väiketootjate bilansiriski hinda. Scener lisab, et süsteemihalduri infotehnoloogilised ja tööjõukulud (administratiivkulud) tuleks katta täielikult tootmise ja tarbimise tariifist, mitte ebabilansi tariifist, kuna infotehnoloogiliste ja tööjõukulude näol on tegemist olemuselt püsikuludega, mille suurus ei sõltu ebabilansi kogusest. Kõik püsikulud tuleks jaotada mõõdetud tarnimisele ja tootmisele, et vältida olukorda, kus täpsem prognoos toob endaga automaatselt kaasa suurenenud ühikukulu. Scener toob välja, et süsteemihaldur peaks bilansiteenuse tasude tariifid avaldama veebilehel vähemalt 6 kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi, kuna kvartaalne tarbimise ja tootmise tariifi muutmine on kliendihalduse mõttes liialt koormav. Tariifide muutmine iga kuue kuu tagant on arusaadavam ja annab turule natuke rohkem kindlust. Süsteemihaldur võiks igakuiselt arvutada välja olemasolevalte andmetel põhineva indikatsiooni järgmiseks perioodiks. Sellisel juhul on 2 https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/avalikud-konsultatsioonid  7 (18) turuosalistel võimalik jooksvalt jälgida ning valmistuda lepingumuudatusteks. Eesti Energia toob välja, et avalikule konsultatsioonile esitatud materjalidest võib järeldada, et ettepanekud on suunatud nn missing money probleemi lahendamisele bilansiteenuse kulude hüvitamisel. Samas käsitlevad ettepanekud nimetatud probleemist vaid ühte tahku, s.t seda kuidas lubada Eestis tegutsevatel väiksematel bilansihalduritel vähem maksta nende poolt tekitatud elektrienergia ebabilansi eest ning kanda ebabilansi kulusid suuremas mahus üle tarbijatele ja tootjatele. Seetõttu tegi Eesti Energia Konkurentsiametile ettepaneku lükata kavandatavad muudatused tagasi. Eesti Energia on toonud avaliku konsultatsiooni raames muuhulgas välja järgneva:  Kuna Eestis on enim elektritarbijaid ja -tootjaid Eesti Energia bilansiportfellis, siis tooksid avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekud kaasa bilansikulude suurenemise eelkõige Eesti Energiale, sest pakutud muudatuste mõjul suurenevad bilansiteenuse kulu tasud nendel bilansihalduritel, kes on suurema portfellimahuga ning kes põhjustavad vähe bilansienergiat.  Lähtudes pakutud muudatusettepanekutest on Eesti Energia arvutanud välja bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste muutmise koond-finantsmõju Eesti Energiale ning lisab, et Eesti Energia ei ole selliste kuludega arvestanud ega saagi olla nendega arvestanud, kuna metoodika ja tüüptingimuste muutmise kohta avati avalik konsultatsioon alles 28. novembril 2022. See kulu ületab oluliselt sõlmitud teenuste lepingutes kokku lepitud marginaalne ja selle kulu edasikandmine klientidele eeldab teenuste lepingute muutmist, mida ei ole võimalik teha ilma mõistliku ettevalmistusajata – või ei ole üldse võimalik teha, arvestades konkurentsimoonutuse tekkimist bilansihalduse turul.  Eesti Energia on seisukohal, et tasakaalustamiseks tehtud elektritehingute kulude kandmine otsestelt ebabilansi põhjustajatelt kõikidele tarbijatele ja tootjatele ei ole õige. Seda vaadet toetab ka Euroopa Liit (EL): EBGL läbiv eesmärk on ebabilansi vähendamine. EBGL on Eestile tervikuna otsekohalduv. Nimelt näeb EL regulatsioon ette, et ebabilansi põhjustaja vastutab ebabilansi kulude katmise eest. Ebabilansi kulud koosnevad püsikuludest (nt administratiivkulud a la süsteemihalduri IT-, personali- jms kulud seoses bilansiteenuse osutamisega; või tasakaalustamise võimekuste püsikulud e. reguleerimisvõimsuste kulud) ning muutuvkuludest (nt elektrienergia reguleerimistarnete müügi- ja ostutehingute muutuvkulud ja süsteemivälise tarnija avatud kulud). Kui püsikulude osas on teatud määral põhjendatav jaotada need kulud eelkõige tarbijate lõikes ühetaoliselt (nn sotsialiseerida), siis muutuvkulude puhul kus ebabilansi tekitamist on võimalik jälgida ja adresseerida konkreetsele põhjustajale bilansihaldurile, on kulude ümberjagamine lubamatu. EBGL sätestab: - „Kulusid, mida turuosalised kannavad seoses käesoleva määruse nõuete täitmisega, peavad turuosalised ise kandma.“ (artikkel 8 lõige 4); - „Arveldamisega /../ a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda; b) tuleb tagada, et tasakaalu arveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas;/../“ (artikkel 44 lõige 1).  Eesti Energia peab oluliseks märkida, et Balti ühise bilansipiirkonna teised osalised – Läti ja Leedu süsteemihaldurid – ei ole avaldanud kavatsust ühineda sünkroniseeritult Eestis kavandatavate muudatustega, vastupidi, nad on kinnitanud, et nad ei näe muudatusteks vajadust ja nad ei kavatse Eesti süsteemihalduri pakutud muudatustega ühineda. Kaudselt kinnitab see asjaolu, et Eestis avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekud ei pruugi olla üheselt kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud turupõhimõtete ja bilansihaldurite võrdse kohtlemise põhimõtetega. Bilansienergia hind peab kajastama  8 (18) elektrienergia hinna reaalväärtust või välditud reguleerimise väärtust. Samuti peab Euroopa regulatsioon oluliseks, et tasakaalustamise arveldamise mehhanismid oleksid ühtlustatud (EBGL artikkel 44 lõige 1 punkt d).  Enne desünkroniseerimist on süsteemihaldur väljendanud kavatsust vältida ebabilansi teket Venemaa elektrisüsteemi suhtes, kuid ilma automaatsagedusreservide turgude avamiseta ei ole see võimalik. 2022. aasta 2. jaanuaril andis süsteemihaldur turuosalistele teada, et Balti süsteemihalduritel ei ole alates jaanuarist 2023 sõlmitud uut avatud tarne ostu-müügi lepingut Venemaa elektrisüsteemi esindajaga ning seetõttu rahalist arveldust ebabilansi katteks ei ole planeeritud toimuma. Elektrisüsteemi tasakaalustamine jätkub eesmärgiga Balti elektrisüsteemi tunnipõhine ebabilanss hoida võimalikult minimaalsena. See aga ei tähenda, et süsteemivälise avatud tarne kulu seetõttu põhimõtteliselt kaoks. Oluline on tähele panna, et seni kuni süsteemihaldur ei ole loonud reguleerimisvõimsuste turgu, kus saaksid osaleda Eesti elektritootjad, vaid ostab reguleerimisenergiat väljapoolt, on selline tegevus oma olemuselt süsteemiväliselt ostetud automaatselt käivitatavate sageduse taastamise reservide (aFRR), mille kulusid tuleb arvestada bilansienergia hinna sisse, mitte sotsialiseerida. Avalikule konsultatsioonile esitatud dokumentidest nähtub, et eesmärk on neid kulusid siiski sotsialiseerida, s.t jagada tarbijatele ja tootjatele. Seega, esitatud ettepanekute kohaselt karistatakse Eesti elektritootjaid selle eest, et süsteemihaldur ei hangi reguleerimisvõimsusi Eestis asuvatelt elektritootjatelt. Taoline lähenemine ei ole asjakohane. Elektritootjad Baltikumis on võimelised pakkuma automaatsageduse reservi teenust. Ka näiteks Eesti Energia pakub praegu seda teenust 55 MW ulatuses Soome põhivõrguettevõtjale, samal ajal kui kohalik süsteemihaldur hangib seda teenust süsteemiväliselt. Eesti Energia hinnangul ei ole kohane panna elektritootjatele täiendavaid tasusid selle asemel, et käivitada Baltikumis reguleerimisvõimsuste turg, kust vastavat teenust hankida. Eesti Energia teeb ettepaneku, et neutraalsuskulu komponendi metoodika osas on kaks lahendusviisi:  seda kulukomponenti mitte muuta, jätkates kehtiva metoodikaga; või  võtta see kulu bilansienergia hinnast välja ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele) või bilansihaldurite ebabilansi kogusele. Reguleerimisvõimsuse kulu (sageduse/bilansi juhtimistoodete võimsustasude kulu) osas on kaks lahendusviisi:  arvata see kululiik bilansiteenuse hinnast välja ning hüvitada see kulu kas (i) ülekandetasude kaudu; või (ii) luua uus, eraldi kulurida lõpptarbija arvetel sarnaselt taastuvenergia tasuga, näiteks nimetuse all „Elektrisüsteemi reservide hoidmise tasu“. See kulukomponent sisaldaks seega nii reguleerimisvõimsuste ostutasu kui ka tulevase elektrienergia tootmisvõimsuse strateegilise reservi hoidmise tasu; või:  jätta see kululiik bilansiteenuse hinda sisse ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele). Eleringi selgituste kohaselt on Metoodika muudatuste peamine põhjus, et Metoodika punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud ei ole tasude struktuuriga kaetud ning sisuline probleem tekib Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel3, kuna Elering ei ole pidanud seni 3 Hiljemalt 2025. aasta alguses liituvad Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. Täpsemalt: https://elering.ee/sunkroniseerimine  9 (18) reguleerimisvõimsusi hankima, ning hetkel elektrisüsteemi sageduse hoidmine teostatakse tsentraalselt Venemaa süsteemihalduri poolt. Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel süsteemivälise avatud tarne kulud saavad aga selguma ligi kuus kuud hiljem ajanihkega, mistõttu neid kulusid ei saa lisada tagasiulatuvalt bilansienergia hinda. Avaliku konsultatsiooni käigus laekunud kommentaaridest selgub, et kolm turuosalist neljast toetavad Metoodika muudatusi. Turuosalised, kes toetasid Metoodika muudatusi tõid välja, et muudatused aitavad jõudsamalt arendada taastuvenergiat ja Eesti riigi seatud 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks on see muudatus vajalik4. Toodi ka välja, et Metoodika muudatus vähendab oluliselt tarbijate ja väiketootjate bilansiriski hinda. Eesti Energia, kes ei toetanud Metoodika muudatusi või tegi omapoolsed ettepanekud, kuidas tuleks Metoodikat muuta, hinnangul Eesti elektritootjate konkurentsivõime elektriturul väheneb, juhul kui Eestis rakendatakse täiendavaid bilansiteenuse tasusid, mis puudutavad elektrienergia tootmist. Eesti Energia arvates on oluline silmas pidada, et Balti ühise bilansipiirkonna riikide võimalikud sammud bilansiteenuse hinna kujundamisel oleksid harmoneeritud ja ühetaolised ning toimuksid sünkroniseeritult. Veel enam, et igal juhul on tarvis saada neutraalsuskulu suurus kontrolli alla, kuna neutraalsuskulu suurenemine ja ulatuslikud hinnahüpped on lubamatud. Avaliku konsultatsiooni käigus esitatud ettepanekus on välja toodud, et bilansienergia hinnametoodika muudatused mõjutavad negatiivselt Eestis asuvate elektrienergia tootmise varade ja siia kavandatavate elektritootmise projektide piiriülest konkurentsivõimet. Elering selgitas, et Eleringi ettepanek lähtub põhimõttest, et elektrisüsteemi bilansi tagamise kulusid põhjustab nii tootmine kui ka tarbimine ning seetõttu on põhjendatud kulude kandmine samuti nii tootmise kui ka tarbimise poolt. Metoodikas on võimalik ka tootmist eelistada ja kõik kulud tarbimisele jätta, kuid sellisel juhul katab tarbimine ka tootmise poolt põhjustatud kulud ja ekspordisituatsioonis rist-subsideerib ekspordi sihtkoha riikide elektri hinda. Bilansiteenuse tariifistruktuuri ülesehitus põhineb 100% bilansivastutuse põhimõttel, mis on sarnane Põhjamaade aastakümnete pikkuse praktikaga. See hõlmab ka reguleerimisvõimsuste hankimise kulusid, mis jaotuvad nii tootjate kui tarbijate vahel, võimaldades mõlemal kliendigrupil madalamat kulukomponenti. Tootjad, kes pakuvad süsteemihaldurile reguleerimisvõimsusi, saavad oma kulud kompenseeritud, samas need, kes ei paku reguleerimisvõimsusi süsteemi tasakaalustamiseks, peaksid katma reguleerimisvõimsuste kulud võrdselt tarbijatega. Eestis ja Baltikumis ei ole elektritootmisele rakendatud täiendavaid võrgu kasutamise tariife ega bilansiteenuse tariife, erinevalt Põhjamaadest. Kui vaadelda elektritootmise osakaalu energiabilansis, ei ole Põhjamaade mudel kahjustanud sealset energiatootmise võimekust. Avaliku konsultatsiooni käigus on Eesti Energia poolt välja toodud, et metoodika muudatusega seoses on eesmärk bilansienergia kulusid sotsialiseerida, s.t jagada tarbijatele ja tootjatele. Lisaks, et reguleerimisvõimsuse hankimisega seonduvad kulud võiks bilansiteenuse hinnast välja arvata ning hüvitada see kulu ülekandetasude kaudu. Elering on ettepanekute kohta selgitanud, et bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad 4 Eesti on seadnud eesmärgi, et 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Täpsemalt: https://www.mkm.ee/uudised/eesti-plaanib-2030-aastal-katta-oma-aastase- tarbimise-taastuvelektriga-0  10 (18) vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel tasakaalus. Sellest tulenevalt on Eleringi seisukoht, et süsteemi tasakaalustamiseks kulud ei peaks olema ülekandetasude osa. Avaliku konsultatsiooni käigus tehti ettepanek, kus soovitakse neutraalsuskulu komponent võtta bilansienergia hinnast välja ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele) või bilansihaldurite ebabilansi kogusele. Elering selgitas, et 09.11.2023 kooskõlastamiseks esitatud metoodika on kooskõlas avaliku konsultatsiooni ettepanekuga, eelnevalt selgitatult näeb metoodika ette jaotada bilansiteenuse kuludeks osa, mida ei ole võimalik lisada ebabilansi hinda. Avaliku konsultatsiooni käigus toodi välja, et neutraalsuskulu komponendi suurus tuleb kontrolli alla saada. Neutraalsuskomponent on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Neutraalsuskulukomponent 2019-2023. aastal. Allikas: Elering 2019 Aeg 01.2019 02.2019 03.2019 04.2019 05.2019 06.2019 07.2019 08.2019 09.2019 10.2019 11.2019 12.2019 Hind € 11,38 12,34 7,44 6,03 0,48 7,99 10,90 14,42 14,30 13,33 9,50 6,08 2020 Aeg 01.2020 02.2020 03.2020 04.2020 05.2020 06.2020 07.2020 08.2020 09.2020 10.2020 11.2020 12.2020 Hind € 5,01 13,08 6,62 7,97 10,61 2,29 9,62 9,58 8,80 12,30 9,80 12,62 2021 Aeg 01.2021 02.2021 03.2021 04.2021 05.2021 06.2021 07.2021 08.2021 09.2021 10.2021 11.2021 12.2021 Hind € 10,92 7,31 7,06 6,65 1,84 14,21 21,36 21,80 26,42 29,21 18,92 -14,68 2022 Aeg 01.2022 02.2022 03.2022 04.2022 05.2022 06.2022 07.2022 08.2022 09.2022 10.2022 11.2022 12.2022 Hind € 44,00 29,98 39,56 16,54 29,79 177,75 52,15 82,77 112,41 55,09 95,73 55,05 2023 Aeg 01.2023 02.2023 03.2023 04.2023 05.2023 06.2023 07.2023 08.2023 09.2023 10.2023 11.2023 12.2023 Hind € -11,51 6,08 4,45 -16,08 -2,60 4,02 -0,40 -15,63 -7,71 -0,30 -8,72 Tabel 1 andmetest nähtub, et alates jaanuarist 2023 ei ole ebabilansi hinnas olev täiendav neutraalsuse lisakomponent probleemteemaks, kuna Balti süsteemihaldurid ei osta enam Venemaa elektrisüsteemilt avatud tarne teenust. Elering tõi välja, et täna ei ole bilansiteenuse kuludes reguleerimisvõimsuste hankimise kulukomponenti, mistõttu ei ole neutraalsuskomponendi kulu võrreldav olukorraga, kui liitume Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Avaliku konsultatsiooni käigus on tehtud ettepanek, et arvata neutraalsuskulu komponendi kululiik bilansiteenuse hinnast välja ning hüvitada see kulu ülekandetasude kaudu. Elering selgitab, et bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel tasakaalus. Sellest tulenevalt on Eleringi seisukoht jätkuvalt, et süsteemi tasakaalustamiseks kulud ei peaks olema ülekandetasude osa.  11 (18) Avaliku konsultatsiooni käigus on laekunud ettepanek, et neutraalsuskulu komponent tuleb arvata bilansiteenuse hinda sisse ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele). Elering selgitab, et vastavalt EBGL artikkel 44 lõikele 1 tuleb süsteemihalduril bilansiteenuse osutamisel tagada finantsneutraalsus. Bilansiteenuse kulud võib jaotada kolme gruppi: a) Konkreetse perioodi tasakaalustamisega seotud kulud – reguleerimisenergia ostu- ja müügi kulud ja süsteemiväline ebabilansi kulu; b) Bilansiteenuse administratiivkulud – süsteemihalduri kulud bilansiteenusega seotud personalile, IT süsteemidele ja üldkuludele; c) Reguleerimisvõimsuste hankimise kulud – kogu elektrisüsteemi bilansivastutuse ja varustuskindluse tagamiseks ette ostetavad reguleerimisvõimsused Mandri-Euroopa sünkroonala, Euroopa üleste elektrisüsteemi võrgueeskirjade ning süsteemivastutuse tagamise tingimuste alusel. Punkti (a) kulud tuleb võimalikus mahus katta ebabilansi hinnaga. Kui liitume Mandri-Euroopa sünkroonalaga, siis süsteemiväline ebabilansi kulu selgub ligi 6 kuud hiljem. Hindame selle kulu suurust pigem mõistlikuks, kulu ebabilansi hinnast välja võtmisel väldime prognoosina ebabilansi hinna mõjutamist vale kulukomponendiga. Punkti (b) kulude metoodika on olemas ja rakendatud, süsteemihalduri bilansiteenuse administratiivkulud kaetakse läbi bilansiteenuse tasude tootmisele ja tarbimisele (bilansihaldurite kaudu). Punkti (c) kulude katmiseks puudub kinnitatud metoodika. Eleringi poolt esitatud ettepanek on rakendada reguleerimisvõimsuste hankimise katteks sama struktuur, mis on kasutusel bilansiteenuse administratiivkulude katteks ehk tariifid tootmisele ja tarbimisele (arveldus bilansihaldurite kaudu). 30.01.2024 toimunud Balti elektri töögrupis tõid Balti süsteemihaldurid välja, et kõige parem lahendus on, kui reguleerimisvõimsustega seonduvad kulud kaetakse turuosaliste (tarbijate/tootjate) poolt proportsionaalselt vastavalt tarbimise/tootmise kogusele. Ühtlasi kinnitasid Balti riikide süsteemihaldurid kavatsust bilansienergia hinnametoodikate muudatuste osas teha ettepanek asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele (ja rakendada uut metoodikat hiljemalt 02.2025) ning saavutada teatud osas ühtlustatud lähenemine metoodikate osas Baltikumis. Balti süsteemihaldurite ühisettekanne on lisas 2. Elering on Metoodikas sätestanud järgneva: "2.5 Bilansiteenuse tasud, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu jagunevad tariifideks: 2.5.1 Ebabilansi tariif, mis rakendatakse bilansihalduri ebabilansi kogusele selgitusperioodis (absoluutväärtusena) ning mille kaudu süsteemihaldur katab 50% määras oma bilansiteenuse administratiivkulusid; 2.5.2 Tootmise ja tarbimise tariif, mis rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas mõõdetud tootmise ja tarbimise koguste summale ning mille kaudu süsteemihaldur katab muud punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud, mida ei saanud katta kas bilansienergia hinna ja ebabilansi tariifi kaudu;“ Konkurentsiamet on palunud Eleringil prognoosida kuidas mõjutavad metoodika muudatused bilansiteenuse hinda (mis on tariifid ja kulu turuosalistele) turuosaliste lõikes, kui bilansiteenuse kulu kaetakse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu.  12 (18) Elering on täiendavalt selgitanud, et bilansiteenuse kulud jagunevad kolmeks: 1. Ebabilansi hind €/MWh, mis kujuneb iga bilansiperioodi kohta ühesuunalisena ning lähtub reguleerimisenergia hinnast a. Ühesuunaline hind tähendab, et bilansihaldur, kes oma ebabilansiga oli kogu süsteemiga vastassuunas saab soodsamat hinda ja vastupidi (näiteks kui ülejäägi tõttu on ebabilansi hind 0 eurot, siis puudujäägis turuosaline ostab elektri 0 euroga ning vastupidi, ülejäägi põhjustajal tuleb süsteemihaldurile müüa ebabilansina elekter 0 euroga). 2. Bilansiteenuse administratiivkulude tariifid tänase seisuga on toodud tabelis 2 Tabel 2. Bilansiteenuse administratiivkulude tariifid. Allikas: Elering Administratiivkulu tariif €/MWh Ebabilansi tasu (ebabilansi kogus 0,81 €/MWh absoluutväärtuses) Bilansiportfellis tootmine 0,08 €/MWh Bilansiportfellis tarbimine 0,08 €/MWh Esitatud Metoodikaettepanek ei suurenda ega muuda administratiivkulude struktuuri/tasusid, küll aga kuna järgnevatel aastael lisandub IT platvorme/süsteeme, võib eeldada ka kulude kasvu, kuid olemuselt on pigem madal suurusjärk - täna 0,08. 3. Bilansiteenuse täiendavad tariifid, mis on vajalikud reguleerimisvõimsuste hankimise katteks ning Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumisel süsteemivälise ebabilansi tasumiseks. Eleringi hinnangul ei ole täna selge, milliseks bilansiteenuse tootmise ja tarbimise kulu ja tariif kujuneb, alguspunktina tuleb tariif arvutada prognoosandmetest (hangitav kogus, maksumus) + tarbimise + tootmise koguse prognoos. Vastavalt Metoodikale hakkaks Elering tariife muutma regulaarselt sõltuvalt kuludest (põhivõrguettevõtja finantsneutraalsuse eesmärk). Tariif saaks olema igale bilansihaldurile (sh turuosalisele) sama. Bilansiportfellide suurusjärgud on avaldatud Eleringi kodulehel5. Tabelis 3 on toodud variandid, mis näitavad tariifi suurusjärku, kui hinnata tarbimise ja tootmise summaarseks koguseks 12 TWh aastas. Tabel 3. Tariifide prognoositavad suurusjärgud. Allikas: Elering Prognoos 1 Prognoos 2 Prognoos 3 Tarbimine + tootmine bilansipiirkonnas GWh 12000 12000 12000 Reguleerimisvõimsuste hankimine + ebabilanss CESA-ga*, mEUR 20 30 45 Tariifi hinnang tootmisele ja tarbimisele portfellis €/MWh 1,7 2,5 3,8 5 https://elering.ee/bilansiportfellide-osakaalud-2024  13 (18) *Mandri-Euroopa sagedusalas saab süsteemivälise ebabilansi arveldus toimuma ca 6 kuud hiljem protsessina, aga kui 15 min ISP ebabilanss on nullilähedane, siis peaksid ka kulud olema minimaalsed 5. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Metoodika kohta Haldusmenetluse seaduse § 4 järgi teostab haldusorgan otsustuse tegemisel või erinevate otsustuste vahel valimisel kaalutlusõigust, mida tuleb teostada arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Regionaalse konkurentsivõime tagamiseks on oluline püüda ühtlustada põhimõtteid üle kogu Põhja-Baltikumi regiooni, et tagada piiriülene konkurentsivõime. Kui Eestis rakendatakse sarnast tariifistruktuuri nagu Põhjamaades, mis näeb ette kulude jagunemist elektri tootjatele ja tarbijatele, on sellel oluline mõju mõlemale osapoolele. Näiteks tarbijatele toob see kaasa madalama tariifi, soosides nende konkurentsivõimet. Tootjad, kes osalevad reguleerimisvõimsuste pakkumises, kompenseerivad oma kulud läbi selle teenuse tasude. Bilansiteenuse kogumaksumus koosneb bilansienergia hinnast ja bilansiteenuse tasudest. Bilansiteenuse tasud on täiendavad tariifid, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu. Ebabilansi vähendamine ei ole mitte bilansiteenuse tasude eesmärk, vaid bilansienergia hinna eesmärk. Metoodika muudatusega ei muudeta bilansienergia hinnastamise põhimõtteid, need on jätkuvalt ebabilansipõhised ja annavad jätkuvalt bilansihalduritele samasuguse stiimuli ebabilansi vähendamiseks nagu varasemalt. Bilansiteenuse tasude eesmärgiks on katta süsteemihalduri bilansiteenuse osutamisega seotud kulud ning tagada süsteemihalduri finantsneutraalsus ehk et süsteemihaldur ei saaks nimetatud teenuse osutamisel kasumit ega kahjumit. Bilansienergia hinnametoodika ei sotsialiseeri kulusid, mis tekivad otseselt bilansihaldurite ebabilanssidest konkreetsel perioodil. See tähendab, et kõik aktiveeritud tasakaalustamistarned bilansihaldurite ebabilansside tõttu saavad olema bilansienergia hinnas ning bilansihaldur, kes ebabilanssi tekitab, katab ka vastavaid kulusid suurimas mahus. EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada lisaks tasakaaluarveldusele täiendava arveldusmehhanismi, et katta tasakaalustamisvõimsuse (teisisõnu ka reguleerimisvõimsuse) hankekulud, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Eeltoodust lähtudes on bilansiteenuse tasude alla kuuluvad täiendavad tariifid käsitletavad eraldiseisvana bilansienergia hinnast ning selle hinnastamispõhimõte liikmesriigi enda valik ehk mille järgi võib täiendavalt bilansienergia hinnale kehtestada eraldiseisvaid tasusid, mis ei ole bilansienergia hinnastamise põhimõtetega seotud. Bilansiteenuse tariifistruktuuri ülesehitus põhineb bilansivastutuse põhimõttel, mis on sarnane Põhjamaade praktikaga. See hõlmab ka reguleerimisvõimsuste hankimise kulusid, mis jaotuvad nii tootjate kui tarbijate vahel, võimaldades mõlemal kliendigrupil madalamat kulukomponenti. Reguleerimisvõimsuste hankimisega seonduvad kulud, lisanduvad bilansiteenuse hinda alates 2025. aasta esimesest kvartalist, samaaegselt Balti võimsusturu avamisega6, kus on võimalik osaleda ka Eesti elektritootjatel. Seega tootjad, kes pakuvad süsteemihaldurile reguleerimisvõimsusi, saavad oma kulud kompenseeritud, samas need, kes ei paku reguleerimisvõimsusi süsteemi tasakaalustamiseks, peaksid katma reguleerimisvõimsuste kulud võrdselt tarbijatega. Selline lähenemine pakub elektritootjatele stiimulit osaleda Balti 6 https://www.elering.ee/sites/default/files/2023-08/Baltic_balancing_Roadmap%2021.08.2023.pdf  14 (18) võimsusturul ning aitab elavdada loodavat võimsusturgu, mis tõstab turu likviidsust ja aitab tagada varustuskindlust. See omakorda annab võimaluse turul soodsamate hindade väljakujunemiseks. Eestis ja Baltikumis ei ole seni elektritootmisele rakendatud täiendavaid võrgu kasutamise tariife ega bilansiteenuse tariife, erinevalt Põhjamaadest. Kui vaadelda elektritootmise osakaalu energiabilansis, ei ole Põhjamaade mudel kahjustanud sealset energiatootmise võimekust. Tarbimise ja tootmise vahel jaotatav reguleerimisvõimsuse hankimise kulu on oma olemuselt elektrisüsteemi tasakaalustamise garant kogu ühiskonnale. Bilansiteenuse tasud, sealhulgas ka reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, on oma olemuselt suuremas ulatuses püsikulud, mis ei ole otseselt seotud ebabilansi kogusega. Vastavate reguleerimisvõimsuste kulude jagamine tegeliku tootmise ja tarbimise mahuga aitab kaasa kulude õiglasemale ja soodsamale jaotamisele kliendiportfelli MWh põhiselt, mis loob bilansihalduritele võrdsemad võimalused jaeturul tegutsemiseks ja klientidele võimaluse saada erinevatelt elektrimüüjatelt paremaid pakkumisi, tagamaks paremat konkurentsi ning tarbijaid soodustavat olukorda. Kui jagada kulud ainult tarbimise mahuga, siis langeb suurem koormus tarbijatele, samas kui tootjate panus süsteemi tasakaalu säilitamisel jääb arvestamata. Kulude jagamine tootmise ja tarbimise vahel tähendab, et mõlemad pooled panustavad võrdselt reguleerimisvõimsuste kulude katmisesse, mis peegeldab nende mõlema osalust süsteemi tasakaalu säilitamisel. Bilansiteenuse tasu arvestamine ebabilansi põhiselt loob väiksematele bilansihalduritele ebavõrdsemad tingimused turukontekstis tegutsemiseks, kuna nende ebabilansid on tulenevalt väiksemast portfellist protsentuaalselt suuremad, peavad nad protsentuaalselt MWh peale maksma oluliselt kõrgemat bilansiteenuse tasu ning seeläbi võib kannatada nende võimekus pakkuda klientidele konkurentsivõimelise hinnaga teenust. 10.10.2023 kirjas kinnitas Soome regulaator Konkurentsiametile, et Eleringi ettepanek bilansienergia hinnastruktuurile on samasugune Soome bilansienergia struktuuriga. Metoodika kohaselt peab Elering pidama arvestust bilansienergia hinna ja tasude kujunemise kohta ning avaldama veebilehel bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude tariifid hiljemalt kaks (2) kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi, et vähendada prognoositud versus tegelike kulude haldusega seotud finantsneutraalsuse viidet. Kuna bilansiteenuse tasude tariifid ei ole Metoodika kohaselt bilansienergia hinnas ning läbi bilansihaldurite avatud tarnijad edastavad tariifikomponendid oma klientidele (tarbijad ja tootjad), peaks olema kaks (2) kuud etteteatamise aeg ka turuosalistele piisav ning pigem tagama ajakohasema finantsneutraalsuse halduse. Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariif on läbi bilansihaldurite avatud tarnijatel võimalik elektrilepingutes kajastada eraldiseisvalt muudest tasudest, mis võimaldab reguleerimisvõimsuse hankimisega seonduvad kulud hinnastada lõppkliendile. Konkurentsiamet on oma varasemas otsuses nr 7-10/2019-013 „Elering AS bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika kooskõlastamine“ ja nimetatud otsusega seonduvas haldusasjas nr 3-20-180 põhjendanud administratiivkulu osalist jaotumist tootmis- ja tarbimisportfellide mahus kõigile bilansihalduritele, kuna administratiivkulu jaotamine lisaks ebabilansile ka tootmise ja tarbimise portfelli vahel tagab bilansihaldurite võrdse kohtlemise ja konkurentsi, kuivõrd administratiivkulud on oma olemuselt püsikulu laadi ning ei ole sel põhjusel seotud ebabilansi tekkega. Eleringil on kohustus tagada süsteemi toimimine ka olukorras, kus ebabilanssi ei teki või selle tekkimine on minimaalne. Seega on administratiivkulu kõigi bilansihaldurite huvides. Ei eelnimetatud, ega ka käesoleva otsusega ei ole muudetud ega muudeta bilansienergia hinnastamise põhimõtteid, need on jätkuvalt ebabilansipõhised ja annavad jätkuvalt bilansihalduritele samasuguse stiimuli ebabilansi vähendamiseks nagu varasemalt. Kuna administratiivkulu hinna eesmärk on tagada süsteemihaldurile bilansiteenuse osutamiseks vajalike ja põhjendatud kulude katmine, seejuures järgides, et süsteemihaldur ei  15 (18) saaks nimetatud teenuse osutamisel kasumit ega kahjumit. EBGL artikkel 44 lõige 3 lubab rakendada eraldiseisvaid hinnastamismehhanisme, katta tasakaalustamisvõimsuse (reguleerimisvõimsuse) hankekulud, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Administratiivkulu, mille eesmärk on katta süsteemihalduri bilansiteenuse osutamisega seotud kulud ning tagada süsteemihalduri finantsneutraalsus, ongi käsitatav sellise tasuna. Administratiivkulu osas on Konkurentsiamet otsuses nr 7-10/2019-013 toonud lisaks välja, et administratiivkulu tekib süsteemihalduril lisaks püsikuludele ka ebabilansi haldamisest tekkivatest kuludest, millest tulenevalt on põhjendatud rakendada administratiivkulude puhul hübriidmudelit, kus administratiivkulu jaotatakse mitme komponendi alusel, nii ebabilansi kui tootmise- ja tarbimise portfellide järgi. Administratiivkulu jagamine bilansihalduritele hübriidmudeli lahenduses võtab arvesse administratiivkulu tekke põhjused (ebabilanss ning portfelli halduste püsikulu). Kulude proportsiooni puhul on ette nähtud, et infotehnoloogilised ja tööjõukulud jagunevad bilansiplaneerimise ja ebabilansi puhul võrdselt. See tugineb Eleringi poolsel hinnangul kulude mahtudest. Eleringi hinnangul on infotehnoloogiliste ja tööjõukulude jagunemist ebabilansi haldamise ja ülejäänud bilansiteenuse vahel raske eristada ja hinnata, seetõttu on kasutusel lahendus, kus antud kulud jagunevad kahe komponendi vahel võrdselt ning ülejäänud tekkivad kulud, mis on nii-öelda püsikulu, arvestatakse täismahus bilansiteenuse tootmise/tarbimise komponendi alla. Konkurentsiamet jääb otsuses nr 7-10/2019-013 „Elering AS bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika kooskõlastamine“ ja nimetatud otsusega seonduvas haldusasjas nr 3-20-180 toodud seisukohale, et bilansiteenuse administratiivkulude osaline jaotumine tootmis- ja tarbimisportfellide mahus kõigile bilansihalduritele tagab bilansihalduse teenuse administratiivkulude võrdsema jaotuse kliendiportfelli MWh põhiselt, mis loob bilansihalduritele võrdsemad võimalused jaeturul tegutsemiseks ja klientidele võimaluse saada erinevatelt elektrimüüjatelt paremaid pakkumisi, tagamaks paremat konkurentsi ning tarbijaid soodustavat olukorda. Selline lähenemine on kooskõlas EBGL-ist ja ELTS-ist tulenevate alustega. Konkurentsiamet hindas Eleringi poolt esitatud Metoodikat ELTS-is ning EBGL artikli 44 all ette nähtud põhimõtete alusel, võttes mh arvesse varasemas otsuses nr 7-10/2019-013 toodud asjakohaseid aluseid. Amet on seisukohal, et Metoodikas elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu ebabilansi tunnihinnast väljavõtmine ning sarnaselt Põhjamaade mudeliga täiendavate elektrisüsteemi tasakaalustamise kulude (reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ja tasakaalustamise neutraalsuskulu) kogumine bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu tagab suurema läbipaistvuse bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude kujunemisel ning aitab tagada süsteemihalduri finantsneutraalsust. Bilansienergia hinna osas tagab Metoodika EBGL artikli 44 all ette nähtud põhimõtted, mille alusel bilansienergia hind kujuneb energia reaalaja väärtuse alusel ning bilansihaldurid maksavad bilansienergia eest ebabilansi alusel, tagades stiimuli hoida oma portfelli tasakaalus. Konkurentsiamet nõustub ka Eleringi seisukohaga, et süsteemi tasakaalustamiseks kulud ei peaks olema ülekandetasude osa, kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel tasakaalus. Soomes kaetakse reguleerimisvõimsuse hankimise kulud kombineerituna bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifist ja ülekandevõrgu tariifist. Sealhulgas, kogudes 100% sageduse hoidmise reservide (normaaltalitlus) (FCR-N) kuludest, 100% automaatsete sageduse  16 (18) taastamise reservide (aFRR) kuludest ja 80% manuaalsete sageduse taastamise reservide (mFRR) kuludest bilansiteenusest. Ülekandevõrgu tariifist kogutakse 20% mFRR kuludest ja 100% sageduse hoidmise reservide (häiringute jaoks) (FDR-D) kuludest7. Menetluse kestel küsis Konkurentsiamet turuosaliste arvamust Metoodikast tuleneva arvelduspõhimõtte, mille kohaselt täiendavaid elektrisüsteemi tasakaalustamise kulusid (reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ja tasakaalustamise neutraalsuskulu) kogutakse bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu, rakendumise tähtaja kohta. Võttes arvesse bilansihalduritelt saadud tagasisidet Metoodika rakendumise tähtaja kohta ning kaaludes põhjendatud huve, arvestades mh, et 2025. aastaks on bilansihalduritel osa elektrilepinguid juba sõlmitud (sõlmitud elektrilepingutes kokkulepitud marginaalides ei ole selliste kuludega arvestatud) ning enne Balti võimsusturu avamist ei ole selge milliseks kujuneb bilansiteenuse tootmise ja tarbimise kulu ja tariif, peab Konkurentsiamet põhjendatuks, et Metoodikast tuleneva eeltoodud arvelduspõhimõtte alusel katab ühekordse meetmena 2025. aastal süsteemihaldur mFRR võimsuse hankimise kulu 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist (sarnaselt Soomele). Üleminekuperioodi ette nägemine annab bilansihalduritele piisava aja selle mõjude arvesse võtmiseks oma ärimudelis ja teenuste hinnakirjas. Konkurentsiamet võtab ülekandevõrgu tariifi menetluses arvesse süsteemihaldurile kaasnevaid täiendavaid kulusid seoses mFRR võimsuse hankimisega 2025. aastal. Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika muudatused on kooskõlas Määruse artiklis 44 sätestatud põhimõtetega, tagades bilansihaldurite võrdse kohtlemise ning soodustab turuosaliste vahelist konkurentsi. Metoodika muudatused on turusoliste huvisid silmas pidades proportsionaalsed ning ei ole ülemäära koormavad. 6. Kokkuvõte ELTS § 53 lõike 6 kohaselt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika. ELTS § 53 lõige 1 näeb ette, et kauplemisperioodil käesoleva seaduse § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist. ELTS § 53 lõige 2 näeb ette, et süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest. EBGL artikkel 44 lõike 1 kohaselt, arveldamisega: a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda; b) tuleb tagada, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas; c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal; d) tuleb hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist; e) tuleb anda põhivõrguettevõtjatele stiimul täita määruse (EL) 2017/1485 artiklite 127, 153, 157 ja 160 kohaseid kohustusi; f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele, tasakaalustamisteenuse 7 https://www.fingrid.fi/en/electricity-market/reserves_and_balancing/#covering-of-costs  17 (18) osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele; g) tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi; h) tuleb anda tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid; i) tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus. EBGL artikkel 44 lõike 2 kohaselt iga asjakohane reguleeriv asutus tagab kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ artikliga 37, et ükski tema pädevusse kuuluv põhivõrguettevõtja ei saa asjaomase reguleeriva asutuse kindlaksmääratud reguleerimisperioodil majanduslikku kasu ega kahju V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse tulemusel ning et V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse positiivne või negatiivne rahaline tulemus antakse edasi võrgu kasutajatele kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega. EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt iga põhivõrguettevõtja võib koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt V jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused. ELTS § 53 lõige 3 näeb ette, et süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega. ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid. Konkurentsiamet on peale turuosalistega konsulteerimist läbi töötanud Eleringi poolt 20.03.2024 kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatusettepanekud. Kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatusettepanekud ei ole vastuolus ELTS § 53 lõigetega 1, 2 ja 3. Metoodika on süsteemihalduri ja bilansihaldurite õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Samuti tagavad muudatused bilansihaldurite võrdse kohtlemise ning soodustavad konkurentsi. Metoodika muudatused on turusoliste huvisid silmas pidades proportsionaalsed ning ei ole ülemäära koormavad. Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 53 lõikele 6 ja § 93 lõike 6 punktile 6 otsustan: 1. kooskõlastada Elering AS poolt 20.03.2024 Konkurentsiametile esitatud Elering AS bilansiteenuse hinna arvutamise muudetud Metoodika täies ulatuses vastavalt käesoleva otsuse lisale 1, võttes arvesse, et Metoodika muudatused, mille kohaselt reguleerimisvõimsuse hankimise ja elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu kogub süsteemihaldur bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu, rakenduvad alates 01.01.2025. 2. Ühekordse meetmena katab süsteemihaldur 2025. aastal käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kuludest 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist  18 (18) (sh ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid), vastavalt Metoodika punktile 2.11. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisa 1: Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika Lisa 2: Balti süsteemihaldurite ettekanne  Elering AS ELEKTRIENERGIA BILANSITEENUSE HINNA ARVUTAMISE ÜHTNE METOODIKA 1. Mõisted 1.1. Aruandeperiood – üks kalendrikuu. 1.2. Arvestusperiood – periood, mille kohta süsteemihaldur prognoosib bilansiteenuse tasud ning mille lõikes tegelikud kulud või tulud korrigeeritakse järgmises arvestusperioodis bilansiteenuse finantsneutraalsuse tagamiseks. 1.3. Bilansienergia - elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel. 1.4. Bilansienergia hind – hind, mis on kas positiivne, null või negatiivne ning mis arvutatakse iga selgitusperioodi ja suuna kohta. Mõlema suuna kohta kohaldatakse ühte ja sama bilansienergia hinda. 1.5. Bilansihaldur –isik, kes on sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu. 1.6. Bilansiteenuse administratiivkulu - bilansiteenuse osutamisega seotud süsteemihalduri põhjendatud administratiivkulu, mida süsteemihaldur rakendab bilansihaldurile. 1.7. Bilansiteenuse tasud – täiendavad tariifid, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu. 1.8. Bilansiteenuse kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude summana. 1.9. Ebabilanss – bilansihalduri jaoks arvutatud energiakogus, mis väljendub iga selgitusperioodi lõikes erinevust mõõdetud tarne, määratud tarne ja reguleerimisenergia tarne vahel. 1.10. Neutraalsuskulu – kulu või tulu, mis moodustab täiendavatest elektrisüsteemi tasakaalustamise kuludest ja tuludest, mida süsteemihaldur aruandeperioodil kandis vahena bilansihalduritele bilansienergia, reguleerimisenergia ning süsteemivälise avatud tarne ostust ja müügist. 1.11. Reguleerimisenergia – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud reguleerimis- või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega; 1.12. Reguleerimisvõimsus - elektrisüsteemi sageduse hoidmise ja sageduse taastamise tagamiseks võimsuse maht, mida reguleerimisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja pakkuma reguleerimisenergia mahu ulatuses süsteemihalduri tellimuse alusel. 1.13. Selgitusperiood – periood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt bilansiselgituse esitamise ajatsoonile. 1.14. Süsteemiväline avatud tarne – rahaline arveldusmehhanism piiriüles(t)e elektrisüsteemidega avatud tarne teenuse katmisena Eesti elektrisüsteemi ebabilansi kogusele selgitusperioodil. 2. Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika 2.1. “Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika” on koostatud ELTS § 53 lg 6 alusel, kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ ning vastavalt Komisjoni Määruse (EL) 2017/2195. 2.2. Süsteemihaldur peab eristama oma raamatupidamises bilansiteenuse müügi ja ostuga seotud kulud ja tulud. 2.3. Süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta: 2.3.1. reguleerimisvõimsuse ja-energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.2. süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.3. bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.4. bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud. 2.4. Süsteemihaldur lähtub bilansienergia hinnametoodika rakendamisel järgmistest põhimõtetest: 2.4.1. Süsteemihaldur ei tohi bilansiteenuse osutamisel teenida majanduslikku kasu ega kanda kahju; 2.4.2. Bilansienergia hind selgitusperioodi kohta ei sisalda bilansiteenuse tasusid ning on koostatud Määruse (EL) 2017/2195 põhimõtete alusel. 2.4.3. Süsteemihaldur arvutab bilansienergia hinna igaks selgitusperioodiks mõlema suuna kohta. 2.4.3.1. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri ebabilansi kogus mistahes selgitusperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, negatiivne, siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel selgitusperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel selgitusperioodil. 2.4.3.2. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri ebabilansi kogus mistahes kauplemisperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, positiivne, siis loetakse, et bilansihaldur on sellel selgitusperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel selgitusperioodil. 2.5. Bilansiteenuse tasud, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu jagunevad tariifideks: 2.5.1. Ebabilansi tariif, mis rakendatakse bilansihalduri ebabilansi kogusele selgitusperioodis (absoluutväärtusena) ning mille kaudu süsteemihaldur katab 50% määras oma bilansiteenuse administratiivkulusid; 2.5.2. Tootmise ja tarbimise tariif, mis rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas mõõdetud tootmise ja tarbimise koguste summale ning mille kaudu süsteemihaldur katab muud punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud, mida ei saanud katta kas bilansienergia hinna ja ebabilansi tariifi kaudu; 2.6. Süsteemihaldur peab pidama arvestust bilansienergia hinna ja tasude kujunemise kohta ning avaldab veebilehel bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude tariifid hiljemalt kaks (2) kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi. 2.7. Süsteemihaldur vastavalt ostab ja müüb süsteemi tasakaalu tagamiseks reguleerimisteenust tehnilis-majanduslikult soodsamailt pakkujalt, tagades sealjuures turuosaliste võrdse kohtlemise. 2.8. Süsteemihaldur rakendab bilansiteenuse osutamiseks tehtud bilansiteenuse tasud järgmisi põhimõtteid arvestades: 2.8.1. Süsteemihalduri lähtub bilansiteenuse osutamisel põhimõttest, et ta ei teeni bilansiteenuse osutamisel majanduslikku kasu ega kanna kahju. Kui vastav finantsneutraalsus arvestusperioodil ei ole võimalik saavutada, kandub bilansiteenuse osutamisest tekkinud kulu või tulu edasi järgmisse arvestusperioodi. 2.8.2. Bilansiteenuse tasude arvutamiseks prognoosib süsteemihaldur bilansiteenuse kulud, sh eraldi administratiivkulu, reguleerimisvõimsuste hankimise kulu kui muu täiendava neutraalsuskulu, mida ei saa katta bilansienergia hinnaga ning võtab arvesse eelnevate perioodide bilansiteenuse osutamisest tekkinud kulu või tulu. 2.9. Bilansiteenuse kulude katteks rakendab süsteemihaldur ebabilansi tariifi ning bilansipiirkonna tootmise ja tarbimise tariifi järgmiste põhimõtete alusel: 2.9.1. Ebabilansi tariifi aluseks oleva kulukomponendi arvestab süsteemihaldur kogu bilansiteenuse infotehnoloogiliste ja tööjõukulude summast 50% määras. Ebabilansi tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse vastava summa (€) jagamisega bilansihaldurite ja süsteemihalduri bilansipiirkonnas summaarse ebabilansi kogusega (MWh) viimase 12 kalendrikuu selgitusandmete alusel; 2.9.2. Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariifi osakaal moodustab kogu ülejäänud summaarsest kogusummast ning see arvutatakse vastava summa (€) jagamisega prognoositud tootmise ja tarbimisega (MWh) bilansipiirkondades, sh võrgukaod; 2.9.3. Ebabilansi tariif (€/MWh) bilansihaldurile rakendatakse igal selgitusperioodil bilansihalduri absoluutväärtuses ebabilansi kogusele; 2.9.4. Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariif (€/MWh) rakendatakse aruandekuu lõikes bilansihalduri bilansipiirkonna summeeritud tootmisele ja tarbimisele, mis selgitatakse bilansimõõtepunktide mõõteandmete alusel kWh täpsusega (sh võrgukaod). 2.9.5. Süsteemihalduri bilansipiirkond sisaldab ülekandevõrgu kadude ja Kiisa avariireservelektrijaama koondportfelli, mille ebabilanss ning tootmise ja tarbimise osakaal on võetud samuti arvesse punktide bilansiteenuse tasude arvutamisel. 2.9.6. Bilansiteenuse kogumaksumus kajastub bilansihalduri bilansiaruandes eraldi bilansienergia hinna (€/MWh) ja punktis 2.9.1 ja 2.9.2 toodud komponentide (€/MWh) kogumaksumusena (€). 2.10. Süsteemihaldur peab arvestust bilansiteenuse kulude koostamise kohta seadusandluses toodud põhimõtteid järgides ning vajaduse korral esitama vastavad andmed Konkurentsiametile viimase poolt nõutud formaadi alusel. 2.11. Ühekordse meetmena katab süsteemihaldur 2025. aastal käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kuludest 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist (sh ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid). 2.12. Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, mis kaetake bilansiteenuse tasudega, ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid. 2.13. Juhul kui süsteemihalduril tekib bilansiteenuse tasude laekumistest puudujääk, mille katteks süsteemihalduril tekivad täiendavad finantskulud, lisatakse ka tekkinud finantskulud bilansiteenuse kulude koosseisu  BALANCING CAPACITY COST SETTLEMENT 2024 | www.ast.lv WHEREAS AND MOTIVATION • Starting from joining MARI platform Baltic TSOs wont have a common settlement methodology; • From the synchronization with CESA Baltic TSOs will operate common Baltic balancing capacity market (BBCM) to procure necessary balancing reserve; • Marginal pricing; • Procurement for every 15min MTU; • Settlement with BSPs and between TSOs; • Considering the variability and amount of the procurement costs and high unpredictability of market operations, settlement of balancing costs through tariff is not a suitable solution after launch of BBCM. • Balancing capacity costs is a balancing cost that cannot be implemented to imbalance price. • Baltic TSOs have worked on solutions. Most appropriate approach currently is considered the settlement of the balancing capacity costs with BRPs. WHEREAS EBGL "3.Each TSO may develop a proposal for an additional settlement mechanism separate from the imbalance settlement, to settle the procurement costs of balancing capacity pursuant to Chapter 5 of this Title, administrative costs and other costs related to balancing. The additional settlement mechanism shall apply to balance responsible parties. This should be preferably achieved with the introduction of a shortage pricing function. If TSOs choose another mechanism, they should justify this in the proposal. Such a proposal shall be subject to approval by the relevant regulatory authority." ISHM "Each TSO may develop a proposal for an additional settlement mechanism with BRPs separate from imbalance settlement to settle the procurement costs of balancing capacity pursuant to the Chapter 5 of the Title V of the EB Regulation, administrative costs and other costs related to balancing in accordance with Article 44(3) of the EB Regulation." ELERING CASE Elering has sent to Estonian NRA for approval "The unified methodology for determining the balance service price". According to this methodology, Elering shall forecast the capacity costs, and recover them via €/MWh tarifs applied to each BRP based on the total measured consumpton and producton in the BRP's portfolio. Implementation must coincide with the capacity market go-live in February 2025. The new tariffs must be published with reasonable advance notice, which we consider 6 months (by August 2024). Benefts: • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based on amount generated/consumed – polluter pays principle; • Incentvize market partcipants to participate in balancing capacity market and can cover its cost; • Balancing is not directly a grid service and therefore, balancing costs should not be included in the grid tariff. AST CASE Proposal is under discussion in AST; Current proposal is: • To include 100% of capacity costs in settlement with BRPs; • Costs are allocated based on portfolio of BRP (sum of load and generation); Benefits: • Capacity costs are settled in the relevant period ('post-factum'); • Incentivize market participants to participate in balancing capacity market; • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based on amount generated/consumed; LITGRID CASE Proposal is under discussion in LITGRID and will be presented to NRA Q2; Alternatives discussed: • To include 100% or part of capacity costs in settlement with BRPs; • Costs to be allocated based on a) portfolio of BRP (sum of production and consumption) or b) based on BRPs deviations from schedule or c) combination of both Benefits: • Incentivize market participants to participate in balancing capacity market; • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based on amount generated/consumed (currently only consumers pay via grid tariff, producers do not participate) SUMMARY Elering AST Litgrid Fingrid % of capacity 100% (excluding 100% (excluding 100% or less 100% FCR costs applied to Kiisa) BESS) and aFRR, BRPs 80% mFRR reserv e capacity costs Portfolio/imbala Portfolio Portfolio Portfolio/imbalanc Portfolio nce/tarif e/tarif Post factum/ Flexible Post factum Forecast/post Short-term short-term forecast period factum forecast forecast/ flexible forecast period/... Status Submitted to Under Under Implemented NRAs; development in development in (2023) Implemented TSO; TSO from: 02.2025. Implemented Implemented from from: 02.2025. 02.2025 OTHER TSOS Finland: 100% FCR and aFRR, 80% mFRR reserve capacity costs are settled with BRP according to their actual amount of generated and consumed energy with a fixed price of 1.5 EUR/MWh; Sweden: 1.6 EUR/MWh; Norway: 0.21 EUR/MWh; Historically in central Europe it has been included in grid tarif. CONCLUSIONS AND DISCUSSION • Baltic TSOs foresee that currently there is no need to harmonize the balancing capacity cost settlement considering that it does not influence the operations of regional capacity market; However, it would add uncertainty due to time constraints in the market before its opening in February 2025; • The proposed settlement is diferent in each of Baltic TSOs but have a similar approach; • The approach in each TSO is based on local specifics and is appropriate for the cause; • Harmonization could be considered in future; Discussion: • NRA opinion on capacity cost recovery model? • What level of harmonization and timeline of it does NRA see appropriate? • Is there any additional materials that TSOs shall prepare for NRAs to base their decision on (where applicable)? • Any questions to TSOs? THANK YOU  Konkurentsiamet Tatari 39 10134 Tallinn E-post [email protected]; [email protected] 06.05.2024 Esitatud e-posti teel AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS VAIE Konkurentsiameti 05.04.2024 otsusele nr 7-10/2024-007 Vaide esitajad: AS Alexela registrikood 10015238 aadress Roseni tn 11, 10111 Tallinn Elektrum Eesti OÜ registrikood 11399985 aadress Endla tn 15, 10122 Tallinn Eesti Energia AS registrikood 10421629 aadress Lelle tn 22, 11318 Tallinn AS Alexela esindajad: vandeadvokaat Mart Blöndal vandeadvokaadi abi Taaniel Sivonen Advokaadibüroo COBALT Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn tel 665 1888 menetlusdokumendid: [email protected] e-post: [email protected]; [email protected] Elektrum Eesti OÜ esindaja: juhatuse liige Agnes Makk Endla tn 15, 10122 Tallinn e-post: [email protected] Eesti Energia AS esindajad: juhatuse liige Marlen Tamm juhatuse liige Kristjan Kuhi Lelle tn 22, 11318 Tallinn e-post: [email protected]; [email protected] Vastustaja: Konkurentsiamet registrikood 70000303 aadress Tatari tn 39, 10134 Tallinn tel 667 2400 e-post [email protected]; [email protected] Eesti Läti Leedu +372 665 1888 +371 6720 1800 +370 5250 0800 [email protected] [email protected] [email protected] TAOTLUS: 1 Rahuldada vaie ning tunnistada Konkurentsiameti 05.04.2024 otsus nr 7-10/2024-007 kehtetuks osas, milles Konkurentsiamet kooskõlastas Elering AS bilansiteenuse hinna arvutamise uue metoodika. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1 Konkurentsiamet kooskõlastas 05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024-007 („Otsus“) Elering AS (registrikood 11022625) poolt 20.03.2024 Konkurentsiametile esitatud bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika („Metoodika“), mis näeb muuhulgas ette täiendava bilansiteenuse tasu sageduse juhtimise reservvõimsuse hankekulude katmiseks („Sagedusreservide Tasu“) ning kahekuulise etteteatamise tariifide muutumisest. 1.2 Vaide esitajate hinnangul on Otsus materiaalselt õigusvastane ning tuleb kehtetuks tunnistada. Vaide põhjendused on alljärgnevad. KAEBEÕIGUS 2.1 Vaide esitajatel on õigus käesolev vaie esitada, kuna vaide esitajad on bilansihaldurid, kelle kohustused sõltuvad vahetult vaidlustatava Otsusega Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud Elering AS-i Metoodikast. 2.2 Haldusmenetluse seaduse („HMS“) § 71 lg 1 kohaselt võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaide esitamise õigust hinnatakse sarnaselt kaebeõigusele halduskohtumenetluses lähtuvalt subjektiivse õiguskaitse põhimõttest, mille kohaselt saab isik teha pöördumise eelkõige enda (subjektiivse) õiguste kaitseks (halduskohtumenetluse seadustiku („HKMS“) § 44 lg 1). 2.3 Vaide esitajad tegutsevad bilansihalduritena, kelle avatud tarne tagatakse Elering AS-ga sõlmitud bilansilepingu alusel. Elering AS määrab ühepoolselt bilansiteenuse hinna vastavalt Konkurentsiametiga kooskõlastatud Metoodikale (elektrituruseaduse („ELTS“) § 53 lg 6). Muutused bilansiteenuse hinnastamise metoodikas mõjutavad vahetult vaide esitajate poolt Elering AS-le makstavaid tasusid ning seeläbi ka vaide esitajate enda teenuse hinnastamist. Kuna Elering AS saab vaide esitajate suhtes Metoodikat rakendada ühepoolselt Konkurentsiameti Otsusega antud kooskõlastuse põhjal, tuleb vaide esitajate õiguskaitse tagada Otsuseni viinud haldusmenetluses, muuhulgas läbi käesoleva vaide lahendamise. 2.4 Menetluse efektiivsuse huvides on vaide esitajad otsustanud esitada ühise vaide, olles seejuures igaüks õigustatud esitama individuaalset vaiet. Vaide esitajad paluvad Konkurentsiametil lahendada võimalusel käesoleva ühise vaide ühe otsusega kõigi vaide esitajate suhtes. Kui Konkurentsiamet ei pea seda võimalikuks, palume käsitleda käesolevat vaiet kolme eraldiseisva vaidena, üks individuaalne vaie iga vaide esitaja kohta. OTSUSE ÕIGUSVASTASUS 3.1 Haldusakt on HMS § 54 kohaselt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 3.2 Vaide esitajate hinnangul on Otsus materiaalselt õigusvastane tulenevalt vastuoludest kehtiva õigusega ning ebaproportsionaalsuse ja kaalutlusvigade tõttu osas, milles Konkurentsiamet kooskõlastas Elering AS Metoodika. Vaide esitajad seejuures möönavad, et juhul kui uued tasakaalustamise tooted või muudatused tasakaalustamise turul mõjutavad 2|7  Elering AS bilansihalduse finantsneutraalsust, võib esineda vajadus bilansiteenuse hinnastamise metoodika muutmiseks ning ka täiendava bilansiteenuse tasukomponendi kehtestamiseks, kuid bilansiteenuse tasu struktureerimisel tuleb tagada kooskõla õigusaktidega, proportsionaalsus ning vaide esitajate subjektiivsed õigused. 3.3 Otsuse õigusvastus põhineb kokkuvõtlikult järgmistel Metoodikas esinevatel puudustel: (i) Sagedusreservide Tasu kooskõlastamisega luuakse uus avalik-õiguslik tasu, mille olulisi elemente ei ole vajalikul määral õigusaktides reguleeritud (punkt 3.5); (ii) Sagedusreservide Tasu arvestuse ja kogumise põhimõtted on vastuolus kehtiva õiguse ja selle eesmärkidega ning kahjustavad ülemääraselt vaide esitajate konkurentsivõimet (ning teiste elektrituruosaliste vahelist konkurentsi) (punkt 3.6); ning ebaproportsionaalsed, jättes arvestamata vaide esitajate (ning teiste elektrituruosaliste) õigustatud huvidega (punkt 3.7). 3.4 Konkurentsiamet oleks pidanud tagama eeltoodud puuduste kõrvaldamise Otsuseni viinud haldusmenetluses või keelduma Metoodika kooskõlastamisest. Otsus puudustega Metoodika kooskõlastamise kohta on õigusvastane ning tuleb kehtetuks tunnistada. Üksikasjalikud õiguslikud põhjendused on alljärgnevad. 3.5 Konkurentsiameti Otsus ei ole kooskõlas kehtiva siseriikliku õigusega, kuna Konkurentsiamet väljus Sagedusreservide Tasu kooskõlastamisel volitusnormi (ELTS § 53 lg 6) piiridest. 3.5.1 Otsusega kooskõlastatud Metoodika kohaselt saab Elering AS alates 01.01.2025 õiguse nõuda bilansihalduritelt bilansiteenuse tasu (Metoodika punktis 2.5.2 sätestatud tootmise ja tarbimise tariifi) raames Sagedusreservide Tasu. Sellise täiendava tasu kehtestamine (kooskõlastamine) on õigusvastane tulenevalt vastuolust Põhiseaduse („PS“) §-ga 113, mille kohaselt tuleb kõik avalik-õiguslikud tasud kehtestada seadustes. 3.5.2 Kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused tuleb kehtestada Riigikogus vastuvõetud seadustes (3-4-1-10-00, p 20). Seaduses tuleb kindlaks määrata rahalise kohustuse olemuslikud elemendid, mh kohustuse suuruse kindlakstegemise tingimused ja tasumise või sissenõudmise kord (3-4-1-14-09, p 28). Erandlikult võib seadusandja avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamise delegeerida täidesaatvale võimule, kui see tuleneb kohustuse iseloomust ja seaduses sätestatakse diskretsiooni ulatus, mis tagab rahalise kohustuse suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldab kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagab isikute võrdse kohtlemise (3-4-1-14-09, p 33). Eelnevaid põhimõtteid kinnitab Vabariigi Valitsuse määruse nr 180 „hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ („HÕNTE“) § 12 p 4, mille kohaselt ei saa volitusnormiga üle anda (seadusandja) õigust reguleerida avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. 3.5.3 Sagedusreservide Tasu on selgelt avalik-õiguslik rahaline kohustus, kuna see kehtestatakse bilansihaldurite suhtes ühepoolselt riigi äriühingu (Elering AS) poolt haldusorgani (Konkurentsiameti) heakskiidul. Seejuures ei ole Sagedusreservide Tasuga kaetav reguleerimisvõimsuse hankimise kulu seotud vastusooritusega bilansihaldurile, vaid bilansihaldurit kohustatakse tasuma elektrienergia tootjate ja tarbijate kulu (Otsuse lk 9). Taolise tasumudeli aktsepteerimist saab nõuda vaid avalik-õiguslikus suhtes. Elering AS on võimupositsioonis ning bilansihaldurid ei saa bilansiteenuse hinna kujunemist mõjutada väljaspool vaidlusaluse Otsuseni viinud haldusmenetlust, mis samuti kinnitab, et kehtestatud tasu on avalik-õiguslik (vt 3-4-1-15-07 p 17 ja 18). 3.5.4 Otsuse õigusliku aluse (ELTS § 53 lg 6) kohaselt töötab Elering AS (süsteemihaldur) välja bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja kooskõlastab selle Konkurentsiametiga. Bilansiteenuse hind koosneb eeskätt bilansienergia hinnast, mille arvestamist ja tasumise korda reguleerivad nii ELTS § 51-54, Euroopa Liidu Komisjoni määruse 2017/2195 (elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri, „Määrus 2017/2195“) artiklid 52-55, kui ka elektrituru toimimise võrgueeskirja § 25. Kuna tasu olulised elemendid on sel juhul õigusaktides ettenähtud, saab Konkurentsiamet bilansienergia hinna arvutamise metoodika 3|7  nõuetekohaselt kooskõlastada. Küll aga ei anna ELTS § 53 lg 6 Konkurentsiametile volitust kooskõlastada bilansiteenuse tasu komponente, mille olemuslikud elemendid ei tulene seadusest ja mille ulatust ei saa kohustatud isikud (bilansihaldurid) piisava täpsusega ette näha. 3.5.5 Määruse 2017/2195 artikli 44 (3) kohaselt võib Elering AS (põhivõrguettevõtja) teha ettepaneku bilansihalduritelt täiendavate tasude võtmiseks, et katta mh reguleerimisvõimsuse kulud, mille peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused. Tulenevalt PS §-st 113 saab taolise tasu kehtestada (ning ettepaneku heaks kiita) üksnes juhul, kui tasu olulised elemendid (3-4-1-14-09, p 33: diskretsiooni ulatus, mis tagab rahalise kohustuse suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldab kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagab isikute võrdse kohtlemise) on sätestatud õigusaktides. ELTS § 53 lg 6 ei anna Konkurentsiametile õigust kooskõlastada seadusväliseid avalik-õiguslikke makseid (PS § 113, HÕNTE § 12 p 4). Sagedusreservide Tasu olulisi elemente ei ole seaduses reguleeritud, mistõttu on Otsus Sagedusreservide Tasu sisaldava Metoodika heakskiitmiseks õigusvastane. 3.5.6 Euroopa Liidu õigusest tulenev võimalus kehtestada täiendav bilansiteenuse tasu ei tähenda, et tasu võiks kehtestada mistahes vormis. Määruse 2017/2195 artiklis 44 (3) kirjeldatud täiendava tasu loomisel tuleb järgida siseriikliku õiguse piiranguid (PS § 113) ning kehtestada tasu olulised elemendid õigusaktides. Kuna Otsusega heakskiidetud avalik- õigusliku Sagedusreservide Tasu olulisi elemente ei ole õigusaktides reguleeritud, on Otsus õigusvastane vastuolu tõttu ELTS § 53 lg 6 volitusnormi piiride ja kõrgemalseisva õigusega (PS § 113). 3.6 Konkurentsiameti Otsusega kinnitatud Metoodika ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 3.6.1 Konkurentsiameti Otsus on õigusvastane, kuna kooskõlastatud Metoodikas ettenähtud Sagedusreservide Tasu kogumise põhimõtted on vastuolus Euroopa Liidu elektriregulatsiooni ja selle eesmärkidega. 3.6.2 Lähtuvalt Määruse 2017/2195 artiklist 5 (1) tuleb Konkurentsiametil bilansiteenuse hinnastamise ettepaneku läbivaatamisel tagada kooskõla määruse eesmärgiga, aidata kaasa turgude lõimimisele, mittediskrimineerimisele, tõhusale konkurentsile ja turu nõuetekohasele toimimisele. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2019/944 (elektrienergia siseturu ühised normid, „Direktiiv 2019/944“) artikli 5 (4) kohaselt peab riiklik sekkumine elektri hinnakujundusse olema muuhulgas selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kontrollitav; ning ei tohi turuosalistele diskrimineerival viisil kaasa tuua lisakulusid. Konkurentsiameti Otsus ei ole eelnevate põhimõtetega kooskõlas. 3.6.3 Elering AS kirjeldab oma 25.03.2024 elektrituru nõukoja esitluses (lisa 1, lk 12), kuidas Sagedusreservide tasu (reservvõimsuste hankimise kulu) ei ole bilansihalduri kulu. Vastav kulu peaks olema tootja või tarbija kulu (Otsuse lk 9). Samas puudub mehhanism, mis lubaks bilansihalduritel Sagedusreservide Tasu ühetaoliselt klientidele edasi arveldada. Otsusele eelnenud avaliku konsultatsiooni käigus osutati, kuidas Sagedusreservide tasu võiks olla osa võrgutariifist või näidatav eraldi kulureal (Otsuse lk 8). Elering AS ja Konkurentsiamet lükkasid need ettepanekud tagasi, olles seejuures möönnud, et Kesk-Euroopas hüvitatakse reservvõimsuste hankimise kulu just osana võrgutariifist (Otsuse lisa „Balancing Capacity Cost Settlement“ lk 8). Elering AS on kinnitanud, et Otsusele tuginevas tasusüsteemis peavad kõik avatud tarnijad muutma oma elektrilepingute hinnastamise struktuuri, nii et sõltumata paketist saab müüja lisada kliendile juurde Elering AS avaldatud bilansiteenuse tariifid (lisa 1, lk 12). See aga ei ole alati võimalik ning põhjustab olulisi turuosalisi kahjustavaid konkurentsimoonutusi. 3.6.4 Elektrimüüjad sõlmivad praktikas tarbijatega pikaajalisi (sh fikseeritud hinnaga ja lõpetamistasuga) lepinguid, mille täitmiseks ostetakse turult elektrit ette. Konkurentsiameti Otsuses toodud kaalutlus, kuidas bilansihaldurid on osa 2025. aasta elektrilepinguid 4|7  sõlminud enne Sagedusreservide Tasuga arvestamist (Otsuse lk 15-16), ei kajasta probleemi tegelikku ulatust. Täiesti tavapärane on elektrilepingu sõlmimine kolmeaastaseks perioodiks fikseeritud hinnaga, kusjuures lõpetamistasuga elektrilepingute perioodid on sageli mitu korda pikemad. Pikemaajalisi hinnakokkuleppeid leiab ka teatud börsihinnaga elektrilepingutest (kokkulepe marginaali ja kuutasu osas) ning riigihangete puhul (hankijate fikseeritud tingimused). Sagedusreservide Tasu edasiarveldusmehhanismi puudumise tõttu pannakse elektrimüüja seeläbi valiku ette, kas kanda tasu oma marginaalist (mis võib tähendada, et teenust pakutakse kahjumlikult) või muuta kliendiga sõlmitud lepingut (mis võib anda kliendile õiguse pikaajaline leping üles öelda (ilma lõpetamistasuta), mispuhul kaotab elektrimüüja oodatava käibe, mis pidi katma konkreetse kliendi teenindamiseks etteostetud elektrienergia kulu). Seeläbi diskrimineeritakse bilansihaldureid ja elektrimüüjaid, kelle lepingutingimused ei võimalda Sagedusreservide Tasu kliendile edasi arveldada. Kokkulepitud hinnaga lepingute puhul jääb vastav kulu bilansihalduri või elektrimüüja kanda, mis kahjustab turuosaliste konkurentsivõimet ja toob neile kaasa lisakulusid. Metoodikas ega Otsuses ei ole sellega sisuliselt arvestatud. 3.6.5 Bilansiteenuse tasusüsteemiga tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi (Määruse 2017/2195 artikkel 44 (1) g)). Metoodikast puuduva Sagedusreservide Tasu edasiarveldusmehhanismi tõttu on Konkurentsiameti poolt Otsusega heakskiidetud tasusüsteem aga hoopis konkurentsi kahjustav ning Otsus seega vastuolus Määruse 2017/2195 artiklitega 5 (1) ja 44 (1) g); ning Direktiivi 2019/944 artikliga 5 (4). 3.6.6 Sagedusreservide Tasu kujunemine ei ole ühtlasi piisavalt selge ning läbipaistev. Kinnitatud Metoodika kohaselt saaks Elering AS kahekuulise etteteatamisega bilansihalduritelt nõuda mistahes suuruses tasu. Läbipaistvuse puudumist näitlikustab hästi see, kuidas Konkurentsiameti poolt avaldatud Otsuse ärakirjas on ärisaladusena kinni kaetud Sagedusreservide Tasu prognoositavad suurusjärgud (Otsuse lk 13, tabel 3). 3.6.7 Sagedusreservide Tasu tuleks sätestada seaduses ning konkretiseerida bilansiteenuse hinnastamise metoodikas. Otsusega kehtestatud tasu puhul puuduvad vajalikud tasupõhimõtted nii seadusest (vt punkt 3.5) kui Metoodikast. Seeläbi saab Elering AS (riigi äriühing) Metoodikale tuginedes katta kulusid bilansihaldurite arvelt, ilma et bilansihalduritel oleks reaalne võimalus neid kulusid prognoosida või kontrollida. Otsuses esitatud põhjendused kahekuulise etteteatamise rakendamiseks on ekslikud – lühikese etteteatamisperioodi õigustamiseks kirjeldatakse, kuidas avatud tarnijad edastavad tariifid klientidele (Otsuse lk 14). Eelnevalt on selgitatud, miks see ei ole alati võimalik (punkt 3.6.4). 3.6.8 Arvestades, et Elering AS ei ole pelgalt bilansihaldusega tegelev süsteemihaldur, vaid ka võrguettevõtja (ülekandevõrguteenus), elektritootja (Kiisa elektrijaam) ning elektrimüüja (omatoodetud elektri müük), peaks Metoodikat heakskiitev Otsus andma hinnangu ka bilansihalduse tulude ja kulude põhjendatusele. 3.6.9 Otsuse lk 11 kohaselt on üheks bilansiteenuse kulukomponendiks bilansiteenuse administratiivkulud – süsteemihalduri kulud bilansiteenusega seotud personalile, IT süsteemidele ja üldkuludele. Vaide esitajatele teadaolevalt kasutatakse Elering AS IT süsteeme ja vastavat IT teenistust keskselt kõigis Elering AS tegevusvaldkondades, mis seab kahtluse alla bilansiteenuse kulude eraldamise muust tegevusest. Sama kahtlus tõstatub ka seoses Elering AS personali- ja üldkuludega. 3.6.10 Bilansienergia hinna kujunemisel ning bilansihalduseks vajalikke teenuseid kasutades tuleb tagada läbipaistvus (ELTS § 39 lg 6 ja § 40 lg 4). Konkurentsiametil on õigus nõuda Elering AS-lt tulude ja kulude jaotust eraldi süsteemi bilansi hoidmise ja selgitamise ning muu tegevuse kohta (ELTS § 39 lg 5). Otsusest ei nähtu, et Elering AS bilansihalduse seniseid tulusid ja kulusid oleks analüüsitud, mistõttu ei saa veenduda Sagedusreservide Tasu kehtestamise vajalikkuses. Otsuses kirjeldatakse küll Elering AS soovi täiendavaks rahastuseks, kuid ei kontrollita, kas see on bilansihalduse finantsneutraalsuse tagamiseks vajalik. Seega ei ole Sagedusreservide Tasu kujunemine selge ega läbipaistev. 5|7 3.6.11 Otsusega Metoodika kinnitamine kui riiklik sekkumine elektri hinnakujundusse on olnud õigusvastane, kuna täiendava tasu arvestuspõhimõtted ei ole piisavalt selged, kontrollitavad ja läbipaistvad. Otsusega Metoodikale antud kooskõlastus volitab Elering AS-i bilansihalduritelt reguleerimisvõimsuse kulusid sisse nõudma, jättes bilansihaldurid ilma vajalikest õiguslikest tagatistest, mis lubaks kulusid prognoosida, kontrollida ja klientidele edasi arveldada. See on vastuolus nii Direktiivi 2019/944 artikliga 5 (4), ELTS § 39 lg 6 ja § 40 lg 4, kui ka siseriiklike tasude kehtestamise reeglitega (punkt 3.5.2). 3.7 Konkurentsiameti Otsus on ebaproportsionaalne ning sisaldab olulisi kaalutlusvigu. 3.7.1 Konkurentsiametil on ulatuslik kaalutlusruum ELTS § 53 lg 6 alusel bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika kooskõlastamisel. Mida ulatuslikum on kaalutlusruum, seda põhjalikum peab olema motivatsioon konkreetse otsuse tegemiseks (3-3-1-66-03 p 19 lg 4). Seejuures tuleb Konkurentsiametil ELTS § 53 lg 6 alusel toimuvas haldusmenetluses tagada turuosaliste õiguste kaitse – bilansiteenuse hinnastamise metoodika kohasus, vajalikkus ning proportsionaalsus seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 1), mispuhul tuleb arvestada kõigi oluliste asjaoludega ning kaaluda põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Konkurentsiameti Otsus sisaldab kaalutlusvigu ning on ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 3.7.2 Haldusakt on proportsionaalne, kui selles sisalduvad õiguste ja vabaduste piirangud on sobivad, vajalikud ja mõõdukad (3-3-1-10-03, p 46). ELTS § 53 lg 6 eesmärk on kehtestada bilansiteenuse tasusüsteem, mis tagab: (i) süsteemihalduri finantsneutraalsuse; ja (ii) võimaldab bilansiteenuse majandusliku tulemi anda edasi võrgu kasutajale (Määruse 2017/2195 artikkel 44 (2)). Konkurentsiameti Otsus sobib ehk süsteemihalduri finantsneutraalsuse saavutamiseks (Otsuse põhjal ei saa selles veenduda – vt punkt 3.6.10), kuid kindlasti mitte bilansiteenusega seotud kasumi või kahjumi võrgukasutajale edasi andmiseks (puuduva edasiarveldussüsteemi tõttu võib Sagedusreservide Tasu jääda võrgu kasutaja asemel bilansihaldurite kanda – vt punkt 3.6.4). Seega ei ole Otsus proportsionaalne juba ainuüksi sobivuse kriteeriumi alusel. 3.7.3 Otsus ei täida vajalikkuse kriteeriumit. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui valitud abinõu, kusjuures tuleb arvestada, mil määral koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid (3-3-1-10-03, p 46). Sagedusreservide Tasu saaks hüvitada osana võrgutariifist või kehtestada eraldiseisval kulureal kajastatava maksena (sarnaselt taastuvenergia tasuga), mis toetaks selle edasiarveldamist klientidele (kulu ei peaks katma elektrienergia hind, mis võib olla fikseeritud). Selline abinõu oleks bilansihalduritele vähem koormav ning ühtlasi sobiv, et saavutada 2017/2195 artiklis 44 (2) sätestatud eesmärki kanda tasu edasi võrgu kasutajale. Otsusega kooskõlastatud Sagedusreservide Tasu ilma edasiarveldamise mehhanismita on seega eesmärgi saavutamiseks ebavajalik abinõu. 3.7.4 Otsus ei täida ka mõõdukuse kriteeriumit. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumine ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (3-3-1-10-03, p 46). Elering AS finantsneutraalsuse tagamise eesmärk on kahtlemata oluline, kuid seejuures mitte ainus bilansiteenuse hinnastamise metoodika kooskõlastamise eesmärk (Määruse 2017/2195 artikli 44 (2) kohaselt tuleb tagada ka majandusliku tulemi arveldamine võrgu kasutajale). Otsusega kinnitatud Metoodika tagab Elering AS finantsneutraalsuse äärmiselt ulatusliku ja intensiivse sekkumisega põhiõigustesse (eeskätt PS § 32 sätestatud omandiõigusesse) – Elering AS dikteerib bilansihalduritele tariife vastavalt vajadusele ning vaid kahekuulise etteteatamisega. Kaasnev riive põhiõigustele on ulatuslikum kui seadusest tulenevatel rahatrahvidel, kuivõrd trahvimäära saab isik vähemalt objektiivsetel (seaduses sätestatud) alustel prognoosida. Ülemäärase põhiõiguste riive tõttu ei ole Otsus mõõdukas ega proportsionaalne. 3.7.5 Konkurentsiamet ei ole taganud Metoodika kooskõlastamisel proportsionaalsust (sobivust, vajalikust ega mõõdukust), mistõttu on Otsus õigusvastane. Õigusvastase otsuseni on viinud kaalutlusõiguse rikkumine – eeltoodud punktides kirjeldatud asjaoludega arvestamata 6|7  jätmine ning üksnes Elering AS finantsneutraalsuse saavutamisele keskendumine. Sama eesmärk tuleks (ja on võimalik) saavutada õiguspäraselt – bilansihaldurite põhiõiguste riivet minimeeriva bilansiteenuse hinnastamismeetodi kooskõlastamisega. 3.8 Eeltoodust lähtuvalt on Konkurentsiameti 05.04.2024 otsus nr 7-10/2024-007 sisuliselt õigusvastane osas, millega kooskõlastati Elering AS bilansiteenuse arvutamise uus metoodika, mistõttu palume Otsuse selles osas kehtetuks tunnistada. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1 Vaidetähtaeg. Otsus nr 7-10/2024-007 tehti 05.04.2024. Vaie haldusaktile tuleb esitada 30 päeva jooksul (HMS § 75), kusjuures puhkepäevale langev tähtaeg loetakse saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Järelikult on käesolev vaie esitatud tähtaegselt. 4.2 Esindus. AS Alexela nimel esitavad käesoleva vaide Advokaadibüroo COBALT advokaadid Mart Blöndal ja Taaniel Sivonen, kelle esindusõigust tõendab Konkurentsiametile 26.04.2024 esitatud volikiri. Elektrum Eesti OÜ nimel esitab käesoleva vaide juhatuse liige Agnes Makk. Eesti Energia AS nimel esitavad käesoleva vaide juhatuse liikmed Marlen Tamm ja Kristjan Kuhi. 4.3 Menetluspost. Vaide esitajad paluvad kõik menetlusdokumendid edastada AS Alexela lepinguliste esindajate menetlusposti aadressile [email protected]. Lisad: 1) Elering AS 25.03.2024 elektrituru nõukoja presentatsioon (27 lehel). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Mart Blöndal Taaniel Sivonen vandeadvokaat vandeadvokaadi abi AS Alexela lepinguline esindaja AS Alexela lepinguline esindaja /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Agnes Makk Marlen Tamm Elektrum Eesti OÜ juhatuse liige Eesti Energia AS juhatuse liige /digitaalselt allkirjastatud/ Kristjan Kuhi Eesti Energia AS juhatuse liige 7|7  Elektrituru nõukoda 25.03.2024 Elektrituru nõukoja päevakord • 15 minuti turutoodetele ülemineku ajakava • Bilansiturgude teekaart, ebabilansi hind ja bilansiteenuse hinnastruktuur • Andmelao LIVE • Ülevaade sagedusreservide pikaajalise hanke avaliku konsultatsiooni tulemustest • Käimasolevad avalikud konsultatsioonid • AOB  Üleminek 15 minuti turutoodetele ja päevasisesed oksjonid Elektrituru nõukoda 25.03.2024  Balti turgude arengud lähima aasta jooksul 2024 2025 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Päevasisesed Kauplemine 60 min MTU Kauplemine 15 min MTU oksjonid Päevasisene Kauplemine 60 min MTU kauplemine Kauplemine 15 min ja 60 min MTU Päev-ette turg Kauplemine 60 min MTU Kauplemine 15 min MTU Ebabilansi 15 min arvestamine 60 min bilansiplaanid bilansiplaan 15 min ebabilansi hinnad ja selgitus id Reserviturud Balti reguleerimisturg 60min MTU MARI 15min MTU PICASSO Reservide võimsusturg Täna  Kokkuvõte olulisematest tähtaegadest Date Event Important for market participants Q2 2024 Päevasisesed oksjonid Tekib võimalus kaubelda uues formaadis 10.2024 MARIga liitumine Reguleerimispakkumised liiguvad 15 minuti toodetele Võimalus hakata päevasisesel kauplemisel kasutama 15 minuti Päevasisestel oksjonitel ja tooteid Q4 2024 päevasisesel kauplemisel võetakse Kohustuslik hakata kasutama päevasisestel oksjonitel 15 minuti kasutusele 15 minuti tooted tooteid Kohustuslik hakata saatma 15 minuti formaadis bilansiplaane 01.01. Rakendatakse 15 minuti ebabilansi Turuosalistel tekib bilansivastutus 15 minuti perioodide lõikes. 2025 periood Q1 2025 PICASSOga liitumine Tekib võimalus pakkuda aFRR tooteid. Päev-ette turg läheb üle 15 minuti Q1 2025 Võimalus hakata päev-ette turul kasutama 15 min tooteid arvutusloogika peale Q1 2025 Võimsusturu avamine Tekib võimalus pakkuda reservide võimsustooteid. Tänan! Küsimused Bilansiturgude teekaart, ebabilansi hing ja bilansiteenuse hinna metoodika  *Balti uuendatud Balti bilansituru teekart* roadmap avalikustatakse aprilli jooksul Synchronisation with CESA Implementing 15 min ISP BBCM Joining MARI Joining LFC block PICASSO operation 2024 2025 1 1 1 1 1 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 0 1 2 Integration with MARI: Integration with PICASSO: Integration with BBCM: Synchronisation with CESA: Market period 15min Market period 15min Market period 15min Market period 15min Control period 60min Control period 15min Control period 15min Control period 15min Settlement period 60min/15min* Settlement period 15min Settlement period 15min Settlement period 15min Baltic balancing energy products: Baltic balancing energy products: Baltic balancing energy products: Baltic balancing energy products: Standard mFRR energy product Standard mFRR energy product Standard mFRR energy product Standard mFRR energy product Standard aFRR energy product Standard aFRR energy product Standard aFRR energy product Baltic balancing capacity products: Baltic balancing capacity products : Baltic balancing capacity products : Baltic balancing capacity products : Local products Local products aFRR and mFRR capacity products aFRR and mFRR capacity products FCR product *Settlement period transition in accordance to local implementa on plans Bilansituru teekaart • MARI platvormiga liitumine nihkub oktoobri algusesse ja lõpp tähtaeg sõltub kõigi Balti TSO-de MARI-ga liitumisest. • MARI rakendamise go-live reguleerimisteks toimub kõigi Balti TSO-dega ühiselt. • Baltikumi MARI go-live ajal on regioonis ainult Balti TSO-d rakendanud MARI. • Pärast MARI rakendamist hakkab iga TSO juhtima oma ala bilanssi. • Balti TSO-d on alates jaanuarist arvatud PICASSO projekti liikmeteks ja Balti TSO-d töötavad koos PICASSO projekti tiimiga välja testimiste ajakava. Siht on Baltikumi go-live jaanuari algus 2025. • Baltikumi PICASSO go-live ajal on ka Fingrid PICASSO rakendanud. Reservvõimsuste eelkvalifitseerimine • Kõik varad, mis osalevad MARI ja PICASSO platvormil ning tulevikus Balti reservide võimsusturul, peavad olema vastava teenuse pakkumiseks eelkvalifitseeritud. • Eelkvaliftiseerimist saab juba teostada olemasoleva või vähemalt füüsiliselt võrguga ühendatud liitumisprotsessis oleva varaga. • Vastavate teenuse jaoks on Eleringi poolt välja töötatud eelkvaliftiseerimise tehnilised dokumendid – link . • Eelkvaliftiseerimise käigus luuakse ühendus sõnumivahetuseks kui ka üldjuhul reaalaja andmete vahendamiseks. Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika 1. EL elektrisüsteemi tasakaalustamise võrgueeskiri 2017/2195 alusel ebabilansi hind (ISP) on single price ning hinna aluseks on aktiveeritud reguleerimisenergia (aFRR ja mFRR hind) ebabilansi piirkonna kohta. TSO rakendab täiendava arveldusmehhanismi finantsneutraalsuse saavutamiseks bilansienergia, reguleerimisenergia-ja võimsuse ja administratiivkulude finantsneutraalsuse tagamiseks. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse bilansihaldurite suhtes. 2. Eesti siseriiklik „Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika“ alusel süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta: • reguleerimisvõimsuse ja-energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused; • süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused; • bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused; • bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud. Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika 1. Bilansiteenuse administratiivkulude tariifstruktuur ja põhimõtted ei muutu. 2. Alates 01.2025 laieneb bilansiteenuse tariifide struktuuris kulud, et hankida reservvõimsusi liitumiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga. Samuti on süsteemi tasakaalustamata energiale avatud tarne kulu.  Kõikidel avatud tarnijatel tuleb muuta oma elektrilepingute hinnastamise struktuuri, et sõltumata avatud tarne paketist saab müüja lisada kliendile juurde Eleringi poolt avaldatud bilansiteenuse tariifid.  Reservvõimsute hankimise kulu ei ole bilansihalduri kulu  Juhitavad võimsused, kes pakuvad sagedusreserve, saavad läbi mehhanismi raha tagasi  Elering on finantsneutraalne  Avaldame 2025 tariifid esimesel võimalusel. Edaspidi hakkame tariife korrigeerima jooksvalt, edastame sellest info turuosalistele ja veebilehele ette, eesmärk on olla finantsiliselt tasakaalus. Bilansiteenuse tariif €/MWh Ebabilansi tasu (ebabilansi kogus absoluutväärtuses) 0,81 €/MWh (ainult admin kulu osa) Bilansiportfellis tootmine …. €/MWh (admin + reservvõimsuste hankimine) Bilansiportfellis tarbimine …. €/MWh (admin + reservvõimsuste hankimine) Tsentraalne tarbimise juhtimise arveldusmudel Konkurentsiameti poolt kooskõlastamisel (aprill/mai 2024?) rakendame tarbimise juhtimise osalemisel mFRR turul tsentraalse arveldusmudeli. See tähendab: - Reguleerimisenergia kogused arveldatakse bilansihalduriga Elspot hinnaga - Tarbimise vähendamine: Elering tasub bilansihaldurile ja samas mahus on agregaatorile ülesreguleerimise hing: mFRR hind-Elspot - Tarbimise suurendamine: Bilansihaldur tasub Eleringile ja samas mahus on agregaatorile allareguleerimise hing: mFRR hind+Elspot Rakenduse aeg: Q32024 Konsultatsioonide ja koosolekute ajakava Bilansihalduritega koosolekud (22.03, 7.05, 17.06, 9.09, 14.10) • Teemad: 15 min ISP (sh Andmeladu), bilansiplaanide ülemine 15 min MTU-le, bilansireeglid alates MARIga liitumisest, PICASSO-ga liitumisest (aFRR), …. Avalikud konsultatsioonid ja tüüptingimused: Aprill - mFRR reguleerimislepingu tüüptingimused Q2/Q3 – aFRR reguleerimislepingu tüüptingimused Q2/Q3 – Bilansilepingu tüüptingimused (ebabilansi hind) Andmeladu (estfeed) LIVE LIVE plaan on 17.06.2024 kui kõik funktsionaalsused toimivad 1. Uuele süsteemile üleminek toimub koos 15 minutit perioodi mõõteandmete edastuse rakendamisega! Üleminekul alustavad kõik operaatorid (võrguettevõtjad, liinivaldajad, jt ning samuti agregaatorid) mõõteandmete edastust ainult 15 minutit resolutsioonis sõltumata, kas andmeid mõõdetakse 15 minutit resolutsioonis või mitte 2. Olulisemad muudatused: • 15 minutit mõõteandmete edastus • Võrguettevõtja nimetatud müüja andmevahetus (Elektrilvi>Elektrum Eesti) • Mõõtepunkti tehnilised andmed vastavalt võrgueeskirjas toodule, sh tootmise (nt päike) ja salvestuse info • Tarbimise juhtimise agregaatorlepingute lahendus (mFRR turg) 3. Kui funktsionaalsused ei ole töökindlalt valmis (hetkel test), lükkub LIVE edasi! Go-live MILESTONE 7 MILESTONE 6  Gas functionalities ready for market MILESTONE 5  Electricity notMVP Functionalities ready MILESTONE 4  DATAHUB PUBLIC GO-  Analysis of gas functionalities  Datahub TEST environment LIVE available for with market process functionality APIs and UIs  Test period starts together with market participants (1st March – May 2024) March 2024 17th June Q4 2024 Q2 2025 We are here Tänan! Sagedusreservide pikaajaline hange Lauri Oks Elering AS Muudatused kontseptsioonis • „Black start“ võimekuse nõue eemaldatud • Minimaalne pakutav kogus vähendatud 25 MW-ni (varasemalt 50 MW), sealt edasi lisatud minimaalne samm 1 MW • Täpsustatud „uue“ tootmisüksuse kriteeriumid • Täpsustatud lubatud avariiline turult eemaloleku maht Aitäh! Avalikud konsultatsioonid Airi Noor Elering AS Pikaajaliste ülekandevõimsuste arvutamine FCA NC (2017/1719) Article 10 Long Term Capacity Calculation Methodology • ACER DECISION No 27/2020, 17 November 2020 rejecting the Baltic CCR TSOs’ proposal for the long-term capacity calculation methodology. (The Baltic LT CCM compliant with EU law can only be implemented after desynchronisation which is expected to be in 2025.) • Ühise võimsuse arvutamise metoodika ettepaneku osas pikkade ajavahemike jaoks Balti piirkonnas algas avalik konsultatisoon 5. märtsil. • Konsultatsioon toimub läbi ENTSO-E vastava keskkonna nime all „Baltic CCR TSOs’ proposal for Long Term Capacity Calculation Methodology according to Commission Regulation (EU) 2016/1719 of 26 September 2016 Establishing a Guideline on Forward Capacity Allocation“ • Konsultatsioon on avatud kuni 5.aprillini. Oma tagasiside palun anda läbi ENTSO-E keskkonna. https://consultations.entsoe.eu/markets/baltic-ltcc-methodology/ Pikaajaliste ülekandevõimsuste jagamine FCA NC (2017/1719) Article 16 Long-Term Capacity Splitting Methodology • ACER OPINION No 03/2022 (5) The requirement of Article 16(2)(b) of Regulation (EU) 2016/1719 for a methodology that is coherent with the capacity calculation methodology implies that the splitting methodology according to Article 16 of Regulation (EU) 2016/1719 can only be implemented when the long-term capacity calculation methodology under Article 10 of Regulation (EU) 2016/1719 has been implemented for the respective region. Until the splitting methodology according to Article 16 of Regulation (EU) 2016/1719 has been implemented, cross-zonal capacity may be split according to a methodology bilaterally agreed by the relevant TSOs, subject to regulatory oversight. • No later than the submission of the capacity calculation methodology referred to in Article 10, the TSOs of each capacity calculation region shall jointly develop a proposal for a methodology for splitting long-term cross-zonal capacity in a coordinated manner between different long-term time frames within the respective region. The proposal shall be subject to consultation in accordance with Article 6. • Konsultatsiooni algus täpsustamisel Reserviturgude disain Regulaatorite poolt kooskõlastuse saanud metoodikad vastavalt EBGL(2017/2195) • LFC bloki reservide hankimise turureeglite metoodika (art 33(1) ja 38(1)); • Balti koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjate ühine ülekandevõimsuste arvutamise metoodika tasakaalustamise perioodi jaoks (art 37(3)); • LFC bloki eranditaotlus sagedusreservide võimsuse kohustuse piiriülese edasi andmise kohta (art 34(1)); • LFC bloki reserviturgude jaoks vajalike ülekandevõimsuse broneerimise metoodika täpsustavad muudatused TSOde vahel kokku lepitud, regulaatoritele esitatud (NC art 41(1)) Vajavad täpsustamist – muudatused avalikul konsultatsioonil • EBGL art 33(1) ja 38(1)) ja art 41(1)) • Reserve saab hankida ka ilma täpsustavate muudatusteta • Konsultatsiooni algus aprilli lõpp Reguleerimislepingute tüüptingimused mFRR reguleerimislepingu tüüptingimuste muudatuste avalik konsultatsioon • Seoses mFRR reservi põhimõtete muutustega, on vaja ka tänase mFRR tüüpi reservi reguleerimislepingu tüüptingimused uuendada. • Uued tüüptingimused kirjeldavad ära: Üldise mFRR protsessi muudatused, MARI energiaturu põhimõtted, mFRR võimsusturu põhimõtted ja eelkvalifitseerimise nõuete kirjeldus • Konsultatsiooni algus aprilli lõpus aFRR reguleerimislepingu tüüptingimuste ja bilansilepingu tüüptingimuste muudatuste avalik konsultatsioon • Seoses FCR ja aFRR reservi lisandumisel Eesti ala tasakaalustamiseks, kavandab Elering välja töötada ja avalikult konsulteerida aFRR reguleerimislepingu ja bilansilepingu tüüptingimused • Konsultatsiooni algus hiljemalt juuni lõpus Aitäh!  BALANCING CAPACITY COST SETTLEMENT 2024 | www.ast.lv WHEREAS AND MOTIVATION • Starting from joining MARI platform Baltic TSOs wont have a common settlement methodology; • From the synchronization with CESA Baltic TSOs will operate common Baltic balancing capacity market (BBCM) to procure necessary balancing reserve; • Marginal pricing; • Procurement for every 15min MTU; • Settlement with BSPs and between TSOs; • Considering the variability and amount of the procurement costs and high unpredictability of market operations, settlement of balancing costs through tariff is not a suitable solution after launch of BBCM. • Balancing capacity costs is a balancing cost that cannot be implemented to imbalance price. • Baltic TSOs have worked on solutions. Most appropriate approach currently is considered the settlement of the balancing capacity costs with BRPs. WHEREAS EBGL "3.Each TSO may develop a proposal for an additional settlement mechanism separate from the imbalance settlement, to settle the procurement costs of balancing capacity pursuant to Chapter 5 of this Title, administrative costs and other costs related to balancing. The additional settlement mechanism shall apply to balance responsible parties. This should be preferably achieved with the introduction of a shortage pricing function. If TSOs choose another mechanism, they should justify this in the proposal. Such a proposal shall be subject to approval by the relevant regulatory authority." ISHM "Each TSO may develop a proposal for an additional settlement mechanism with BRPs separate from imbalance settlement to settle the procurement costs of balancing capacity pursuant to the Chapter 5 of the Title V of the EB Regulation, administrative costs and other costs related to balancing in accordance with Article 44(3) of the EB Regulation." ELERING CASE Elering has sent to Estonian NRA for approval "The unified methodology for determining the balance service price". According to this methodology, Elering shall forecast the capacity costs, and recover them via €/MWh tarifs applied to each BRP based on the total measured consumpton and producton in the BRP's portfolio. Implementation must coincide with the capacity market go-live in February 2025. The new tariffs must be published with reasonable advance notice, which we consider 6 months (by August 2024). Benefts: • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based on amount generated/consumed – polluter pays principle; • Incentvize market partcipants to participate in balancing capacity market and can cover its cost; • Balancing is not directly a grid service and therefore, balancing costs should not be included in the grid tariff. AST CASE Proposal is under discussion in AST; Current proposal is: • To include 100% of capacity costs in settlement with BRPs; • Costs are allocated based on portfolio of BRP (sum of load and generation); Benefits: • Capacity costs are settled in the relevant period ('post-factum'); • Incentivize market participants to participate in balancing capacity market; • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based on amount generated/consumed; LITGRID CASE Proposal is under discussion in LITGRID and will be presented to NRA Q2; Alternatives discussed: • To include 100% or part of capacity costs in settlement with BRPs; • Costs to be allocated based on a) portfolio of BRP (sum of production and consumption) or b) based on BRPs deviations from schedule or c) combination of both Benefits: • Incentivize market participants to participate in balancing capacity market; • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based on amount generated/consumed (currently only consumers pay via grid tariff, producers do not participate) SUMMARY Elering AST Litgrid Fingrid % of capacity 100% (excluding 100% (excluding 100% or less 100% FCR costs applied to Kiisa) BESS) and aFRR, BRPs 80% mFRR reserv e capacity costs Portfolio/imbala Portfolio Portfolio Portfolio/imbalanc Portfolio nce/tarif e/tarif Post factum/ Flexible Post factum Forecast/post Short-term short-term forecast period factum forecast forecast/ flexible forecast period/... Status Submitted to Under Under Implemented NRAs; development in development in (2023) Implemented TSO; TSO from: 02.2025. Implemented Implemented from from: 02.2025. 02.2025 OTHER TSOS Finland: 100% FCR and aFRR, 80% mFRR reserve capacity costs are settled with BRP according to their actual amount of generated and consumed energy with a fixed price of 1.5 EUR/MWh; Sweden: 1.6 EUR/MWh; Norway: 0.21 EUR/MWh; Historically in central Europe it has been included in grid tarif. CONCLUSIONS AND DISCUSSION • Baltic TSOs foresee that currently there is no need to harmonize the balancing capacity cost settlement considering that it does not influence the operations of regional capacity market; However, it would add uncertainty due to time constraints in the market before its opening in February 2025; • The proposed settlement is diferent in each of Baltic TSOs but have a similar approach; • The approach in each TSO is based on local specifics and is appropriate for the cause; • Harmonization could be considered in future; Discussion: • NRA opinion on capacity cost recovery model? • What level of harmonization and timeline of it does NRA see appropriate? • Is there any additional materials that TSOs shall prepare for NRAs to base their decision on (where applicable)? • Any questions to TSOs? THANK YOU  Elektrituru nõukoda 25.03.2024 Elektrituru nõukoja päevakord • 15 minuti turutoodetele ülemineku ajakava • Bilansiturgude teekaart, ebabilansi hind ja bilansiteenuse hinnastruktuur • Andmelao LIVE • Ülevaade sagedusreservide pikaajalise hanke avaliku konsultatsiooni tulemustest • Käimasolevad avalikud konsultatsioonid • AOB  Üleminek 15 minuti turutoodetele ja päevasisesed oksjonid Elektrituru nõukoda 25.03.2024  Balti turgude arengud lähima aasta jooksul 2024 2025 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Päevasisesed Kauplemine 60 min MTU Kauplemine 15 min MTU oksjonid Päevasisene Kauplemine 60 min MTU kauplemine Kauplemine 15 min ja 60 min MTU Päev-ette turg Kauplemine 60 min MTU Kauplemine 15 min MTU Ebabilansi 15 min arvestamine 60 min bilansiplaanid bilansiplaan 15 min ebabilansi hinnad ja selgitus id Reserviturud Balti reguleerimisturg 60min MTU MARI 15min MTU PICASSO Reservide võimsusturg Täna  Kokkuvõte olulisematest tähtaegadest Date Event Important for market participants Q2 2024 Päevasisesed oksjonid Tekib võimalus kaubelda uues formaadis 10.2024 MARIga liitumine Reguleerimispakkumised liiguvad 15 minuti toodetele Võimalus hakata päevasisesel kauplemisel kasutama 15 minuti Päevasisestel oksjonitel ja tooteid Q4 2024 päevasisesel kauplemisel võetakse Kohustuslik hakata kasutama päevasisestel oksjonitel 15 minuti kasutusele 15 minuti tooted tooteid Kohustuslik hakata saatma 15 minuti formaadis bilansiplaane 01.01. Rakendatakse 15 minuti ebabilansi Turuosalistel tekib bilansivastutus 15 minuti perioodide lõikes. 2025 periood Q1 2025 PICASSOga liitumine Tekib võimalus pakkuda aFRR tooteid. Päev-ette turg läheb üle 15 minuti Q1 2025 Võimalus hakata päev-ette turul kasutama 15 min tooteid arvutusloogika peale Q1 2025 Võimsusturu avamine Tekib võimalus pakkuda reservide võimsustooteid. Tänan! Küsimused Bilansiturgude teekaart, ebabilansi hing ja bilansiteenuse hinna metoodika  *Balti uuendatud Balti bilansituru teekart* roadmap avalikustatakse aprilli jooksul Synchronisation with CESA Implementing 15 min ISP BBCM Joining MARI Joining LFC block PICASSO operation 2024 2025 1 1 1 1 1 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 0 1 2 Integration with MARI: Integration with PICASSO: Integration with BBCM: Synchronisation with CESA: Market period 15min Market period 15min Market period 15min Market period 15min Control period 60min Control period 15min Control period 15min Control period 15min Settlement period 60min/15min* Settlement period 15min Settlement period 15min Settlement period 15min Baltic balancing energy products: Baltic balancing energy products: Baltic balancing energy products: Baltic balancing energy products: Standard mFRR energy product Standard mFRR energy product Standard mFRR energy product Standard mFRR energy product Standard aFRR energy product Standard aFRR energy product Standard aFRR energy product Baltic balancing capacity products: Baltic balancing capacity products : Baltic balancing capacity products : Baltic balancing capacity products : Local products Local products aFRR and mFRR capacity products aFRR and mFRR capacity products FCR product *Settlement period transition in accordance to local implementa on plans Bilansituru teekaart • MARI platvormiga liitumine nihkub oktoobri algusesse ja lõpp tähtaeg sõltub kõigi Balti TSO-de MARI-ga liitumisest. • MARI rakendamise go-live reguleerimisteks toimub kõigi Balti TSO-dega ühiselt. • Baltikumi MARI go-live ajal on regioonis ainult Balti TSO-d rakendanud MARI. • Pärast MARI rakendamist hakkab iga TSO juhtima oma ala bilanssi. • Balti TSO-d on alates jaanuarist arvatud PICASSO projekti liikmeteks ja Balti TSO-d töötavad koos PICASSO projekti tiimiga välja testimiste ajakava. Siht on Baltikumi go-live jaanuari algus 2025. • Baltikumi PICASSO go-live ajal on ka Fingrid PICASSO rakendanud. Reservvõimsuste eelkvalifitseerimine • Kõik varad, mis osalevad MARI ja PICASSO platvormil ning tulevikus Balti reservide võimsusturul, peavad olema vastava teenuse pakkumiseks eelkvalifitseeritud. • Eelkvaliftiseerimist saab juba teostada olemasoleva või vähemalt füüsiliselt võrguga ühendatud liitumisprotsessis oleva varaga. • Vastavate teenuse jaoks on Eleringi poolt välja töötatud eelkvaliftiseerimise tehnilised dokumendid – link . • Eelkvaliftiseerimise käigus luuakse ühendus sõnumivahetuseks kui ka üldjuhul reaalaja andmete vahendamiseks. Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika 1. EL elektrisüsteemi tasakaalustamise võrgueeskiri 2017/2195 alusel ebabilansi hind (ISP) on single price ning hinna aluseks on aktiveeritud reguleerimisenergia (aFRR ja mFRR hind) ebabilansi piirkonna kohta. TSO rakendab täiendava arveldusmehhanismi finantsneutraalsuse saavutamiseks bilansienergia, reguleerimisenergia-ja võimsuse ja administratiivkulude finantsneutraalsuse tagamiseks. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse bilansihaldurite suhtes. 2. Eesti siseriiklik „Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika“ alusel süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta: • reguleerimisvõimsuse ja-energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused; • süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused; • bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused; • bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud. Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika 1. Bilansiteenuse administratiivkulude tariifstruktuur ja põhimõtted ei muutu. 2. Alates 01.2025 laieneb bilansiteenuse tariifide struktuuris kulud, et hankida reservvõimsusi liitumiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga. Samuti on süsteemi tasakaalustamata energiale avatud tarne kulu.  Kõikidel avatud tarnijatel tuleb muuta oma elektrilepingute hinnastamise struktuuri, et sõltumata avatud tarne paketist saab müüja lisada kliendile juurde Eleringi poolt avaldatud bilansiteenuse tariifid.  Reservvõimsute hankimise kulu ei ole bilansihalduri kulu  Juhitavad võimsused, kes pakuvad sagedusreserve, saavad läbi mehhanismi raha tagasi  Elering on finantsneutraalne  Avaldame 2025 tariifid esimesel võimalusel. Edaspidi hakkame tariife korrigeerima jooksvalt, edastame sellest info turuosalistele ja veebilehele ette, eesmärk on olla finantsiliselt tasakaalus. Bilansiteenuse tariif €/MWh Ebabilansi tasu (ebabilansi kogus absoluutväärtuses) 0,81 €/MWh (ainult admin kulu osa) Bilansiportfellis tootmine …. €/MWh (admin + reservvõimsuste hankimine) Bilansiportfellis tarbimine …. €/MWh (admin + reservvõimsuste hankimine) Tsentraalne tarbimise juhtimise arveldusmudel Konkurentsiameti poolt kooskõlastamisel (aprill/mai 2024?) rakendame tarbimise juhtimise osalemisel mFRR turul tsentraalse arveldusmudeli. See tähendab: - Reguleerimisenergia kogused arveldatakse bilansihalduriga Elspot hinnaga - Tarbimise vähendamine: Elering tasub bilansihaldurile ja samas mahus on agregaatorile ülesreguleerimise hing: mFRR hind-Elspot - Tarbimise suurendamine: Bilansihaldur tasub Eleringile ja samas mahus on agregaatorile allareguleerimise hing: mFRR hind+Elspot Rakenduse aeg: Q32024 Konsultatsioonide ja koosolekute ajakava Bilansihalduritega koosolekud (22.03, 7.05, 17.06, 9.09, 14.10) • Teemad: 15 min ISP (sh Andmeladu), bilansiplaanide ülemine 15 min MTU-le, bilansireeglid alates MARIga liitumisest, PICASSO-ga liitumisest (aFRR), …. Avalikud konsultatsioonid ja tüüptingimused: Aprill - mFRR reguleerimislepingu tüüptingimused Q2/Q3 – aFRR reguleerimislepingu tüüptingimused Q2/Q3 – Bilansilepingu tüüptingimused (ebabilansi hind) Andmeladu (estfeed) LIVE LIVE plaan on 17.06.2024 kui kõik funktsionaalsused toimivad 1. Uuele süsteemile üleminek toimub koos 15 minutit perioodi mõõteandmete edastuse rakendamisega! Üleminekul alustavad kõik operaatorid (võrguettevõtjad, liinivaldajad, jt ning samuti agregaatorid) mõõteandmete edastust ainult 15 minutit resolutsioonis sõltumata, kas andmeid mõõdetakse 15 minutit resolutsioonis või mitte 2. Olulisemad muudatused: • 15 minutit mõõteandmete edastus • Võrguettevõtja nimetatud müüja andmevahetus (Elektrilvi>Elektrum Eesti) • Mõõtepunkti tehnilised andmed vastavalt võrgueeskirjas toodule, sh tootmise (nt päike) ja salvestuse info • Tarbimise juhtimise agregaatorlepingute lahendus (mFRR turg) 3. Kui funktsionaalsused ei ole töökindlalt valmis (hetkel test), lükkub LIVE edasi! Go-live MILESTONE 7 MILESTONE 6  Gas functionalities ready for market MILESTONE 5  Electricity notMVP Functionalities ready MILESTONE 4  DATAHUB PUBLIC GO-  Analysis of gas functionalities  Datahub TEST environment LIVE available for with market process functionality APIs and UIs  Test period starts together with market participants (1st March – May 2024) March 2024 17th June Q4 2024 Q2 2025 We are here Tänan! Sagedusreservide pikaajaline hange Lauri Oks Elering AS Muudatused kontseptsioonis • „Black start“ võimekuse nõue eemaldatud • Minimaalne pakutav kogus vähendatud 25 MW-ni (varasemalt 50 MW), sealt edasi lisatud minimaalne samm 1 MW • Täpsustatud „uue“ tootmisüksuse kriteeriumid • Täpsustatud lubatud avariiline turult eemaloleku maht Aitäh! Avalikud konsultatsioonid Airi Noor Elering AS Pikaajaliste ülekandevõimsuste arvutamine FCA NC (2017/1719) Article 10 Long Term Capacity Calculation Methodology • ACER DECISION No 27/2020, 17 November 2020 rejecting the Baltic CCR TSOs’ proposal for the long-term capacity calculation methodology. (The Baltic LT CCM compliant with EU law can only be implemented after desynchronisation which is expected to be in 2025.) • Ühise võimsuse arvutamise metoodika ettepaneku osas pikkade ajavahemike jaoks Balti piirkonnas algas avalik konsultatisoon 5. märtsil. • Konsultatsioon toimub läbi ENTSO-E vastava keskkonna nime all „Baltic CCR TSOs’ proposal for Long Term Capacity Calculation Methodology according to Commission Regulation (EU) 2016/1719 of 26 September 2016 Establishing a Guideline on Forward Capacity Allocation“ • Konsultatsioon on avatud kuni 5.aprillini. Oma tagasiside palun anda läbi ENTSO-E keskkonna. https://consultations.entsoe.eu/markets/baltic-ltcc-methodology/ Pikaajaliste ülekandevõimsuste jagamine FCA NC (2017/1719) Article 16 Long-Term Capacity Splitting Methodology • ACER OPINION No 03/2022 (5) The requirement of Article 16(2)(b) of Regulation (EU) 2016/1719 for a methodology that is coherent with the capacity calculation methodology implies that the splitting methodology according to Article 16 of Regulation (EU) 2016/1719 can only be implemented when the long-term capacity calculation methodology under Article 10 of Regulation (EU) 2016/1719 has been implemented for the respective region. Until the splitting methodology according to Article 16 of Regulation (EU) 2016/1719 has been implemented, cross-zonal capacity may be split according to a methodology bilaterally agreed by the relevant TSOs, subject to regulatory oversight. • No later than the submission of the capacity calculation methodology referred to in Article 10, the TSOs of each capacity calculation region shall jointly develop a proposal for a methodology for splitting long-term cross-zonal capacity in a coordinated manner between different long-term time frames within the respective region. The proposal shall be subject to consultation in accordance with Article 6. • Konsultatsiooni algus täpsustamisel Reserviturgude disain Regulaatorite poolt kooskõlastuse saanud metoodikad vastavalt EBGL(2017/2195) • LFC bloki reservide hankimise turureeglite metoodika (art 33(1) ja 38(1)); • Balti koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjate ühine ülekandevõimsuste arvutamise metoodika tasakaalustamise perioodi jaoks (art 37(3)); • LFC bloki eranditaotlus sagedusreservide võimsuse kohustuse piiriülese edasi andmise kohta (art 34(1)); • LFC bloki reserviturgude jaoks vajalike ülekandevõimsuse broneerimise metoodika täpsustavad muudatused TSOde vahel kokku lepitud, regulaatoritele esitatud (NC art 41(1)) Vajavad täpsustamist – muudatused avalikul konsultatsioonil • EBGL art 33(1) ja 38(1)) ja art 41(1)) • Reserve saab hankida ka ilma täpsustavate muudatusteta • Konsultatsiooni algus aprilli lõpp Reguleerimislepingute tüüptingimused mFRR reguleerimislepingu tüüptingimuste muudatuste avalik konsultatsioon • Seoses mFRR reservi põhimõtete muutustega, on vaja ka tänase mFRR tüüpi reservi reguleerimislepingu tüüptingimused uuendada. • Uued tüüptingimused kirjeldavad ära: Üldise mFRR protsessi muudatused, MARI energiaturu põhimõtted, mFRR võimsusturu põhimõtted ja eelkvalifitseerimise nõuete kirjeldus • Konsultatsiooni algus aprilli lõpus aFRR reguleerimislepingu tüüptingimuste ja bilansilepingu tüüptingimuste muudatuste avalik konsultatsioon • Seoses FCR ja aFRR reservi lisandumisel Eesti ala tasakaalustamiseks, kavandab Elering välja töötada ja avalikult konsulteerida aFRR reguleerimislepingu ja bilansilepingu tüüptingimused • Konsultatsiooni algus hiljemalt juuni lõpus Aitäh!  Saatja: Rauno Otsasoo <[email protected]> Saaja: Konkurentsiamet Teema: Elektri bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste avalik konsultatsioon Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere AS Alexela hinnangul on muudatusettepanekud suures pildis vastuvõetavad. Mõned kommentaarid ja kommentaarid: 1. Pooldame lähenemist, kus reguleerimiste mittetoimumisel kasutatakse bilansienergia hinna määramiseks elektribörsi päev-ette hinda. Sealjuures on mainitud, et päev-ette hinnale lisandub lisakomponent, kuid selgusetuks jääb kui suur see lisakomponent hinnanguliselt olla võib. Paluksime selle osas indikatsiooni. 2. Neutraalsuskomponendi jaotamine tarbimise ja tootmise portfellide vahel on Alexelale vastuvõetav, kuid hea oleks ka suurema mõjuanalüüsi olemasolu. Tervitades Rauno Otsasoo • Analüütik +372 5347 9740 • [email protected] <mailto:[email protected]> AS Alexela • Roseni 11, 10111 Tallinn www.alexela.ee <https://www.alexela.ee/> AS ALEXELA KODUTARBIJA ELEKTRILEPINGU TÜÜPTINGIMUSED Kehtivad alates 01.01.2024 ja kohalduvad lepingutele, mis on sõlmitud alates 01.05.2023 või mida on muudetud tingimuste kehtivusajal. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad kodutarbija elektrilepingu tüüptingimused (edaspidi Tüüptingimused) kehtivad AS Alexela (äriregistri kood: 10015238; aadress: Roseni 11, Tallinn, 10111; e-post: [email protected]; telefon: 629 0000; veebileht: www.alexela.ee) (edaspidi Müüja või Meie või Pool) ja kodutarbija (edaspidi Ostja või Teie või Pool) vahel elektrienergia (edaspidi Elektrienergia) müügiks sõlmitavatele ja sõlmitud elektrilepingutele (edaspidi Leping). Ostja ja Müüja edaspidi koos nimetatult Pooled. 1.2. Lepingu kohaselt müüme Meie Teile Elektrienergiat Lepingus kokku lepitud tarbimiskohtades. Tarbimiskoht on Ostja elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on Ostja elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud (edaspidi Tarbimiskoht). 1.3. Meie müüme Teile Tarbimiskohas Elektrienergiat kogu Teie poolt vajaminevas koguses (edaspidi avatud tarne) vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele. 1.4. Lepingu sõlmimiseks palun tutvuge põhjalikult Meie poolt esitatud lepingueelse teabega, s.h Meie poolt pakutavate toodetega (edaspidi Toode), Toodete tingimustega (edaspidi Tootetingimused), käesolevate Tüüptingimustega ja Veebilehel avaldatud Hinnakirjaga. Info Toodete, Tootetingimuste, Tüüptingimuste ja Hinnakirja kohta leiate Meie veebilehelt www.alexela.ee (edaspidi Veebileht). Lepingu sõlmimisega kinnitate, et Teie vastavasisulisel soovil andsime Teile teavet Lepingu tingimuste kohta, samuti Lepingu sisu võimalike alternatiivide (s.o erinevate Toodete ja Tootetingimuste) kohta. Lepingu sõlmimisega kinnitate samuti, et olete tutvunud ja nõus Lepingu tingimuste (sh hind), Tüüptingimuste ja Teie poolt valitud Toote Tootetingimustega, need on Teile arusaadavad ning Te kohustute täitma nendest tulenevaid Ostja kohustusi. 1.5. Tüüptingimused ja muud võimalikud Lepingu lisad muutuvad võlaõigusseaduses ettenähtud juhtudel ja korras Lepingu lahutamatuks osaks ja on seda sõltumata sellest, kas need on vahetult Lepingule lisatud või mitte. 1.6. Lepingus võib kokku leppida Tüüptingimustest erinevates tingimustes. Vastuolu korral Lepingu tingimuse ja Tüüptingimuse vahel kehtib Lepingus kokkulepitud tingimus. 1.7. Käesolevad Tüüptingimused ei reguleeri Teile võrguteenuse osutamist ja võrguteenuse osutamise leping (edaspidi Võrguleping) tuleb Teil sõlmida eraldi võrguettevõtjaga, kes osutab elektrivõrgu kaudu võrguteenust (edaspidi Võrguettevõtja). 1.8. Lepingu sõlmimise ja täitmise eelduseks on Teie õigus kasutada Võrguettevõtjaga sõlmitud kehtiva Võrgulepingu alusel Teie Tarbimiskoha liitumispunktis võrguteenust. Uue Võrgulepinguga Tarbimiskohale elektrilepingu sõlmimiseks tuleb Meile uue Võrgulepingu kehtima hakkamisest ette teatada vähemalt üks (1) tööpäev. 1.9. Meil on õigus keelduda Lepingu sõlmimisest Teiega, kui täidetud ei ole Tüüptingimuste punktis 1.8 sätestatud eeldus või on ilmne, et Te võite tulevikus rikkuda oluliselt Lepingut, sh juhtudel, kui Meil on põhjendatud kahtlused Teie maksevõime suhtes või Te olete oluliselt rikkunud Meiega varem sõlmitud elektrilepingu või Müüja (või mõne Meiega samasse kontserni kuuluva teise ühingu) poolt mõne muu osutatava teenuse (sh vedelkütuse jae- või hulgimüük, gaasi müük või muu teenus) lepingu tingimusi. 1.10. Te ei tohi Lepinguga hõlmatud mõõtepunktide kaudu Meie poolt müüdavat Elektrienergiat edasi müüa, välja arvatud juhtudel, kui kolmandad osapooled tarbivad Elektrienergiat sama mõõtepunkti kaudu. Mõõtepunkt on koht, kus mõõdetakse Tarbimiskohale müüdava Elektrienergia kogused (edaspidi Mõõtepunkt). 1.11. Juhul kui plaanite hakata enda Mõõtepunkti kaudu Elektrienergiat ka tootma, kohustute Meid sellest teavitama viivitamatult, aga hiljemalt 7 (seitse) päeva enne tootmisega alustamist. Vastavas Mõõtepunktis toodetava Elektrienergia ostmiseks sõlmime teiega vastava ostulepingu, millele kohalduvad Müüja Veebilehel avaldatud Elektrienergia ostulepingu tüüptingimused. Nõuetekohaselt teavitamata jätmisel ja vastava ostulepingu puudumisel puudub Müüjal kohustus Ostjalt viimase poolt toodetud Elektrienergiat osta. 2. LEPINGU JÕUSTUMINE JA HINNALEPE 2.1. Leping jõustub Lepingu sõlmimise kuupäevast. 2.2. Lepingu sõlmimisele kehtib vormivabaduse põhimõte, sh võib sõlmida Lepingu ka suulises vormis sidevahendi  abil. Ühe poole vastavasisulisel nõudmisel sõlmitakse Leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. 2.3. Lepingu alusel müüme Teile Lepingus sätestatud tingimustel Elektrienergiat alates Lepingus kokku lepitud tarnepäevast kell 00:00. 2.4. Lepingu sõlmimisel lepime Teiega kokku: 2.4.1. Elektrienergia müügi hinna (edaspidi Hind) ja Teie valitud Tootele kehtivad Tootetingimused, mille alusel esitame Teile igakuiseid arveid; ja 2.4.2. hinnaperioodi, mille jooksul kehtib Lepingus kokku lepitud Hind (edaspidi Hinnaperiood). 2.5. Meil on õigus järgmiseks Hinnaperioodiks Hinda või Tootetingimusi muuta, teavitades Teid sellest Tüüptingimuste punktis 7.1 sätestatud viisil ette vähemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva enne järgmise Hinnaperioodi algust, kui vajadus muudatusteks tuleneb õigusaktide, turuolukorra, sisseostuhindade, konkurentsitingimuste või tururegulatsiooni muutumisest või muudest sarnastest asjaoludest. Kui Me ei ole Teid muudatustest nimetatud tähtajaks teavitanud, kehtivad eelmise Hinnaperioodi Tootetingimused, sh Hind ka järgmisel Hinnaperioodil. Kui Te ei nõustu Hinna või Tootetingimuste muutmisega, on Teil õigus Leping üles öelda vastavalt Tüüptingimuste punktile 4.2. 2.6. Hinda mõjutavad õigusaktides kehtestatud maksud, mille kujunemise üle puudub meil kontrollivõimalus. Hind võib muutuda tulenevalt meist sõltumatust muutusest Hinnas sisalduva või Hinnale lisanduva maksu määras, sh Hinnaperioodi kestel, mis on erandlik punkti 2.5 suhtes. Sellisest muutusest Hinnas teavitame Teid Tüüptingimuste punktis 7.1 sätestatud viisil ette vähemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva enne uue Hinna kohaldamist. Seejuures ei ole maksumäära muutusest tingitud Hinna muutmine alus Lepingu ülesülesütlemiseks. 3. ARVELDUS 3.1. Arveldusperioodiks on üks (1) kalendrikuu (edaspidi Arveldusperiood). Koostame ja esitame Teile arve iga Arveldusperioodi kohta. Kui arve suurus jääb alla kahe (2) euro, on Meil õigus vastaval kuul arvet mitte väljastada ning lisada vastav summa järgmise Arveldusperioodi kohta esitatavale arvele. 3.2. Arve koostamise aluseks on Võrguettevõtja poolt süsteemihaldur Elering AS-i andmelattu edastatud Teie tunnipõhine Elektrienergia tarbimiskogus Arveldusperioodi jooksul, sõltumata sellest, kas tarbitud Elektrienergia kogused on mõõdetud Võrguettevõtja mõõteseadmega või arvestatud õigusaktide alusel. Juhul kui Võrguettevõtja teeb hilisemaid korrektsioone Elektrienergia kogustes, siis kajastame korrektsioonidega kaasnenud muudatused korrektsioonidest teadasaamisele järgneva arve esitamisel. Teil on võimalus kontrollida süsteemihalduri veebilehel http://www.elering.ee asuval andmevahetusplatvormil Võrguettevõtja poolt edastatud tarbimisandmete õigsust, mida kasutame arveldamisel. Võrguettevõtjalt süsteemihalduri kaudu saadud Elektrienergia kogustele vastava Hinna alusel arvestame välja Arveldusperioodi eest tasumisele kuuluva tasu, millele lisanduvad õigusaktides ettenähtud maksud. 3.3. Esitame Teile arve Arveldusperioodile järgneval kalendrikuul e-posti või posti teel või e-arvena. Arve on kättesaadav ka Meie iseteeninduskeskkonnas ja mobiilirakenduses. Teie poolt valitud arve edastamise ja/või arvest teatamise viis nimetatakse Lepingus, mida on Teil võimalik Lepingu kestuse vältel igal ajal muuta. 3.4. Arve summa tuleb tasuda hiljemalt arve väljastamise kuu neljateistkümnendaks (14.) kuupäevaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Palun andke Meile e-posti või telefoni teel hiljemalt tarbimisele järgneva kuu kaheteistkümnendaks (12.) kuupäevaks teada, kui Te ei ole arvet kätte saanud. Vastasel juhul eeldame, et olete arve kätte saanud. Tasumisel palume Teil viidata arvel olevale viitenumbrile või kui see puudub, siis muule arvel näidatud tunnusele. 3.5. Arvel olevat summat on Teil õigus vaidlustada, kui edastate Meile vastavasisulise teate e-posti või telefoni teel viie (5) päeva jooksul alates arve kättesaamisest. Kui Teie vaie ei olnud põhjendatud, on Meil õigus nõuda maksmisele kuuluvalt tasult füüsilisest isikust tarbijalt viivist 0,065% päevas, mida hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse summa täieliku laekumise päeval (kaasa arvatud). 3.6. Arve summa loetakse tasutuks, kui see on tervikuna laekunud arvel Müüja arvelduskontole. Teie poolt tasutud summa osas loeme, et esmalt on tasutud Müüja kulutused, seejärel viivised ja lõpuks põhikohustus. 3.7. Kui Teil on tekkinud ettemaks ja Te ei avalda soovi ettemaksu tagasisaamiseks, jätame ettemaksu järgnevate Arveldusperioodide eest tasumisele kuuluvate tasude katteks. Kui Te soovite ettemaksu tagastamist, kanname ettemaksu Teie poolt näidatud arveldusarvele tagasi viie (5) tööpäeva jooksul alates vastavasisulise avalduse saamisest, tingimusel, et Teil ei ole Meie ees sissenõutavaks muutunud täitmata maksekohustusi. 3.8. Samuti on Müüjal õigus nõuda Teilt ettemaksu ühe (1) kuu keskmise arve summa ulatuses, kui:  3.8.1. Te olete viivitanud Meie esitatud arvete tasumisega; või 3.8.2. Meil on põhjendatud kahtlused Teie maksevõime suhtes; või 3.8.3. Teie suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Ettemaksu nõudest teavitame Teid kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.9. Punktis 3.8 nimetatud ettemaksu tagastame Teile sõltuvalt sellest, kumb sündmus saabub varem, kas ühe (1) aasta möödumisel rikkumisest või Lepingu lõppemisel, kui kõik Lepingust tulenevad Teie kohustused Meie ees on nõuetekohaselt täidetud. 3.10. Ettemaksult Me intressi ei arvesta, hoiusta ega maksa. 4. LEPINGU JA TÜÜPTINGIMUSTE MUUTMINE 4.1. Meil on õigus Lepingu Tüüptingimusi, Hinda, Hinnakirja ja Tootetingimusi muuta, kui vajadus muudatusteks tuleneb õigusaktide, turuolukorra, tururegulatsiooni või Meie tegevuspõhimõtete muutumisest, avaldades muudetud Tüüptingimused Veebilehel ja saates Teile vastavasisulise teate vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne muudetud Tüüptingimuste jõustumist. Muudetud Tüüptingimustega saate tutvuda Veebilehel või muul Meie poolt määratud viisil. 4.2. Juhul kui Te ei nõustu Tüüptingimuste, Tootetingimuste või Hinna muutmisega, on Teil õigus Leping ühepoolselt üles öelda, teavitades sellest Meid e-posti või telefoni teel kolmekümne (30) päeva jooksul arvates kuupäevast, mil oleme Teid muudatusest teavitanud, v.a juhul kui muudatus tuleneb õigusaktidest või korporatiivsündmustest ning on Teid soodustav. Kui Te ei ole eelpool nimetatud tähtaja jooksul Lepingut üles öelnud, siis loeme, et olete muudetud Tüüptingimustega, Tootetingimuste ja/või Hinnaga nõustunud. Lepingu ülesütlemine ei vabasta Ostjat kohustusest täita Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustusi, kusjuures nende kohustuste täitmise osas kohaldatakse Ostja suhtes seniseid Tüüptingimusi. 4.3. Lepingut võib muuta Poolte kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või sidevahendi teel sõlmitud kokkuleppel, v.a kui õigusaktides, Tüüptingimustes või Lepingus on sätestatud teisiti. 4.4. Juhul kui vahetub Lepingus nimetatud Tarbimiskoha Võrgulepingu omanik, on Ostjal kohustus meiega Leping lõpetada. Kui lõppeb Tarbimiskoha Võrguleping, siis lõppeb Tarbimiskoha suhtes sõlmitud Leping automaatselt. 4.5. Meil on õigus „Alexela tarbija isikuandmete töötlemise põhimõtteid“ ühepoolselt muuta või kehtestada uued, kui see on vajalik tulenevalt kohalduvate õigusaktide muutumisest või Lepinguga seonduvate teenuste ja Toodetega vastavusse viimiseks. 5. LEPINGU KEHTIVUS JA LÕPETAMINE 5.1 Leping kehtib tähtajatult või Lepingus kokku lepitud tähtajani. Tähtajaline Leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks (1) kuu enne Lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki Pool teisele oma Lepingu lõpetamise soovist. 5.2 Juhul kui olete Lepingu sõlminud sidevahendi teel või Leping on võlaõigusseaduse mõistes väljaspool äriruume sõlmitav leping, siis on Teil õigus Lepingust taganeda neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest, esitades Meile Lepingust taganemise avalduse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või sidevahendi teel. Taganemise korral ei ennistata automaatselt Teie poolt varem sõlmitud elektrienergia müügilepingut. 5.3 Teil on õigus sõltumata põhjusest Leping üles öelda igal ajal, teavitades Meid sellest kirjalikult e-posti või posti teel või telefoni teel vähemalt 14 (neliteist) päeva ette. 5.4 Meil on õigus Leping üles öelda, juhul kui: 5.4.1 Te olete oluliselt rikkunud Lepingu tingimusi s.h Teil on maksetähtajaks tasumata arvete summasid ja Te ei ole rikkumist Meie antud mõistliku aja jooksul heastanud; või 5.4.2 Meil on mõistlik põhjus eeldada, et Te ei täida edaspidi oma Lepingust tulenevaid kohustusi, sh kui Meil on põhjendatud kahtlused Teie maksevõime suhtes; või 5.4.3 Oleme teada saanud Ostja surmast ning Ostja üldõigusjärglane ei ole Lepingut enda nimele vormistanud; 5.4.4 esineb muu seadusest tulenev Lepingu ülesütlemise alus. 5.5 Tüüptingimuste punktis 5.4 kirjeldatud ülesütlemise aluste esinemise korral on Meil õigus Leping üles öelda tingimusel, et Te ei ole rikkumist mõistliku tähtaja jooksul lõpetanud, teatades Teid sellest vähemalt kakskümmend üks (21) kalendripäeva ette kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-posti või  posti teel, v.a juhul, kui Lepingu lõpetamine on tingitud punktis 5.4.1 sätestatud Lepingu rikkumisest ja täiendav tähtaeg heastamiseks on eelnevalt antud ega punktis 5.4.3 sätestatud alusel. Leping loetakse lõppenuks teates märgitud ajast. 5.6 Meil on õigus Lepingust taganeda hiljemalt kakskümmend üks (21) päeva enne Lepingus sätestatud tarnepäeva, juhul kui Meile saab teatavaks Tüüptingimuste punktis 1.9 sätestatud mistahes asjaolu. 5.7 Leping lõppeb automaatselt Võrgulepingu lõppemise (s.o langeb ära Tüüptingimuste punktis 1.8 sätestatud Elektrienergia müümise eeldus) või Lepingu ülesütlemise kuupäeval kell 24.00, mis on märgitud Teie ülesütlemise avaldusele Lepingu lõpetamise päevaks, mis ei saa olla varasem kui 14 (neliteist) päeva ülesütlemise avalduse esitamisest, arvestades elektrituru toimimise võrgueeskirjast tulenevaid nõudeid. 5.8 Lepingu lõppemisel lõpetame Teile Elektrienergia müümise ning Te kohustute Meile tasuma viimase Meie poolt väljastatud arve summa vastavalt arvel näidatud maksetähtajale, arvestades punktis 3.4 sätestatut. Ettemaksu korral tagastame Teile ettemaksu seitsme (7) päeva jooksul alates kuupäevast, millal edastasite Meile e-posti teel oma pangakonto numbri, kuhu Te ettemaksu tagastamist soovite. 5.9 Lepingu lõppemise järgselt alustate Elektrienergia ostmist oma Võrguettevõtjalt või tema nimetatud müüjalt üldteenuse korras, kui Te ei ole sõlminud elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga ja kui Teil on olemas kehtiv Võrguleping. 5.10 Juhul kui Leping lõpeb Tarbimiskoha suhtes sõlmitud Võrgulepingu lõppemise tõttu, saab Tarbimiskoha Võrgulepingu uus omanik sõlmida Meiega uue Lepingu vastavalt kokkulepitavatele Toote- ja Tüüptingimustele. 6. VASTUTUS 6.1. Pooled vastutavad oma kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest Lepingus ja õigusaktides sätestatud korras, sh isikute tegevuse ja tegevusetuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste ja kohustuste realiseerimisel. 6.2. Pool ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõuga võlaõigusseaduse mõistes. 6.3. Pool hüvitab teisele Poolele otsese varalise kahju, mille on põhjustanud temapoolne tegevus või tegevusetus. 6.4. Teie Elektrienergia kvaliteedi ja elektrikatkestuste eest ning nendest tulenevate kahjude eest vastutab Võrguettevõtja või tarbijapaigaldise omanik. 6.5. Kui Te ei tasu arve summat tervikuna tähtaegselt, on Meil õigus esitada Teile viivise tasumise nõue vastavalt punktile 3.5 alates arve summa tasumisega viivitusse sattumise kuupäevast kuni arve summa tervikuna tasumise kuupäevani (kaasa arvatud). Lisaks viivisele on Meil õigus nõuda ning Teil kohustus tasuda võlahaldustasu vastavalt Meie kehtivale hinnakirjale ja õigusaktidele, kui Me edastame Teile kirjalikult posti või e-posti teel või telefonitsi meeldetuletuse arve või selle osa mitteõigeaegse tasumise kohta. Hinnakiri on kättesaadav Veebilehel. 6.6. Kui Te ei ole nõuetekohaselt täitnud Lepingust tulenevat mistahes maksekohustust ja Meie oleme võla sissenõudmise korraldamiseks sõlminud nõude loovutamis-, esindus-, käsundus-, töövõtu- või mistahes muu lepingu võlgade sissenõudmisteenuse osutajaga, kohustute Te muuhulgas hüvitama Meile (või nõude loovutamise korral uuele võlausaldajale) ka sellise lepingu sõlmimise ja täitmisega seoses tekkiva kulu vastavalt Hinnakirjale ja õigusaktidele. Hinnakiri on kättesaadav Veebilehel. 6.7. Lepingus ettenähtud õigusi ja kohustusi võime täita ise või kasutada oma õiguste ja kohustuste realiseerimiseks, sh arvelduseks, tasude sissenõudmiseks ja klienditeeninduseks kolmandate isikute (sh Müüjaga samasse kontserni kuuluvad ettevõtted) abi (sh kliendisuhtluse, arvete koostamise, valmistamise ja edastamisega seotud klienditeenindus-, trüki-, postitus- ja pangateenused, võlgade sissenõudmisteenused, tarbimisandmete töötlemine ja kogumine Elering AS-i andmevahetusplatvormi vahendusel jm). Lepingu sõlmimisega annate nõusoleku selliseks Müüja õiguste ja kohustuste üleandmiseks ja loovutamiseks kolmandatele isikutele ning kolmandate isikute volitamiseks ning kinnitate oma nõusolekut täita oma kohustusi nii Meie kui ka nimetatud kolmandate isikute ees. 6.8. Teil on õigus kasutada agregaatoriga sõlmitud agregeerimislepingu alusel reguleerimisteenust. Juhul kui sellega tekib Meile või Meie bilansihaldurile kulu, siis on Meil õigus nõuda lisaks Lepingus sätestatud tasudele tunnipõhiselt tasu alla koormamise tõttu alatarbitud Elektrienergia eest ja/või üleskoormamise tõttu üle tarbitud Elektrienergia eest. Vastava tasu suurus leitakse vastavalt ala- ja/või üle tarbitud Elektrienergia koguse (lähtudes põhivõrguettevõtja andmetest) ja vastava tunni Nord Pool elektribörsi päev-ette hinna korrutisena. 6.9. Juhul kui Teie Elektrienergia tarbimine algab enne punktis 5.2 sätestatud taganemistähtaja lõppu ning otsustate Lepingust taganemistähtaja jooksul taganeda, olete kohustatud tasuma Lepingus nimetatud tarbimiskohal kuni  taganemise jõustumiseni tarbitud Elektrienergia eest Lepingus sätestatud Hinna alusel. 7. TEADETE EDASTAMINE 7.1. Kõik Poolte vahelised Lepinguga seotud teated edastatakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teenuse eest esitataval arvel, või telefoni teel, v.a kui Lepingus või seaduses on ettenähtud teistsugune vorminõue. 7.2. Teated edastatakse Poolte poolt Lepingus nimetatud kontaktandmetele. Palun arvestage, et loeme Teie poolt Lepingus esitatud kontaktandmed õigeteks, kuni Te ei ole Meile teatanud kontaktandmete muutumisest. Seetõttu palume anda Meile koheselt teada (e-posti, telefoni või posti teel) kui Teie kontaktandmed muutuvad, s.h kui Teil puudub võimalus saada kätte Teie kontaktandmetele saadetud teavet ja arveid. 7.3. Telefoni teel edastatud teade loetakse teise Poole poolt kättesaaduks samal tööpäeval. E-posti teel edastatud teade loetakse teise Poole poolt kättesaaduks edastamisele järgneval tööpäeval. Paberkandjal teated saadetakse teisele Poolele posti teel ning loetakse teise Poole poolt kättesaaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. 7.4. Iga Lepingu rikkumisest tulenev nõue esitatakse teisele Poolele kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis posti või e-posti teel. 8. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 8.1. Meie poolt Teie isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas käesolevate Tüüptingimuste, kohalduvate Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega ning “Alexela tarbija isikuandmete töötlemise põhimõtetega” (edaspidi Põhimõtted), mis on kättesaadavad Veebilehel: https://www.alexela.ee/et/juriidika-ja-privaatsus. 8.2. Teie isikuandmete suhtes on vastutav töötleja Tüüptingimuste punktis 1.1 viidatud AS Alexela, kes kasutab ka Teie isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejaid, kelle nimed ja kontaktandmed on välja toodud Veebilehel: https://www.alexela.ee/et/juriidika-ja-privaatsus. 8.3. Müüja töötleb Ostja isikuandmeid Põhimõtetes toodud eesmärkidel ja alustel. Näiteks Müüja töötleb Ostja isikuandmeid lepingu ettevalmistamise, sõlmimise, täitmise ja täitmise tagamise eesmärgil. Isikuandmetena võidakse töödelda näiteks järgmiseid isikuandmeid: Ostja ees-ja perekonnanime, e-posti aadressi, postiaadressi, telefoninumbrit, isikut tõendava dokumendi andmeid, suhtluskeel, Ostja kontaktisiku isikuandmeid ja muid isikuandmeid (vt Põhimõtetest). 8.4. Ostja on teadlik ja nõustub, et maksehäirete esinemisel edastab Müüja Ostja isikuandmed (nt ees- ja perekonnanime, isikukoodi, telefoninumbri, e-posti aadressi, võlgnevuse info) CREDITINFO EESTI AS-ile (edaspidi Creditinfo) ja/või teisele kolmandale isikule võlgnevuse sissenõudmise eesmärgil ning lubab loetletud andmete töötlemist krediidiotsuste langetamise eesmärgil Creditinfo hallatavas maksehäirete registris. Creditinfole Ostja andmete edastamise õigus tekib, kui Ostjal on täitmata Lepingust tulenev rahaline kohustus. Ostja saab teavet Ostja andmete Creditinfo poolt töötlemise tingimustest, edastamise alustest ja ulatusest ning tema kohta Creditinfo poolt töödeldavate isikuandmetega tutvuda veebilehel www.creditinfo.ee. Creditinfo või teine kolmas isik avaldab andmed võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata Ostja krediidivõimelisust või kasutada infot muul eesmärgil. Müüja järgib isikuandmete edastamisel siseriiklikke ja Euroopa Liidu õigusakte. 8.5. Müüjal on õigus saata Ostjatele teavitusi, milles palume uuenda Ostjal oma isikuandmeid või kinnitada, et isikuandmed ei ole muutunud ja on ajakohased. Teavituse edastamine peab olema kooskõlas kehtivate ja kohalduvate Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega ja Põhimõtetega. Samuti on Müüjal võimalik kasutada kliendi isikuandmeid kliendi rahulolu-uuringu läbiviimiseks, kui see on kooskõlas kehtivate ja kohalduvate Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega ja Põhimõtetega. 8.6. Müüjal on õigus kõnesid salvestada ja säilitada lepingu täitmise ja selle täitmise tagamise eesmärgil. Samuti on Müüjal õigus salvestada pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vastavaid salvestisi Ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja teenindamiseks. 8.7. Seoses Teie isikuandmete töötlemisega on Teil õigus pöörduda Meie andmekaitsejuhi ja/või Andmekaitse Inspektsiooni poole Põhimõtetes viidatud korras. 9. LÕPPSÄTTED 9.1. Lepingus kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses, elektrituru toimimise võrgueeskirjas, võlaõigusseaduses ja teistes kohalduvates õigusaktides toodud tähendustes, kui Tüüptingimustest ei tulene teistsugust mõiste  sisustamist. 9.2. Meil on õigus kokkuleppel kolmandate isikutega arveldada Ostjaga ka nende teenuste eest, mida vastav kolmas isik on Ostjale osutanud. Ostja on kohustatud vastavate teenuste eest tasuma kooskõlas Meie poolt esitatud arvega. 9.3. Lepingu täitmisel lähtuvad Pooled Lepingust, Tüüptingimustest, Tootetingimustest, Hinnakirjast, Alexela tarbija isikuandmete töötlemise põhimõtetest ja kohalduvatest Eesti Vabariigi õigusaktidest. 9.4. Meie üle teostavad järelevalvet Konkurentsiamet ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. 9.5. Kõik Poolte vahelised erimeelsused lahendatakse heas usus ja läbirääkimiste teel. Lepingust tulenevad vaidlused, mida ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Eesti Vabariigi kohtus või Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuvas tarbijavaidluste komisjonis, kuhu Teil on õigus kaebusega pöörduda. 9.6. Meie tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, on Teil õigus esitada kirjalik kaebus Konkurentsiametile.  AS ALEXELA ÄRITARBIJA ELEKTRILEPINGU TÜÜPTINGIMUSED Kehtivad alates 01.01.2020 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad elektrilepingu tüüptingimused (edaspidi Tüüptingimused) kehtivad AS Alexela (äriregistri kood: 10015238; aadress: Roseni 11, Tallinn, 10111; e-post: [email protected]; telefon: 629 0000; veebileht: www.alexela.ee) (edaspidi Müüja või Meie või Pool) ja äritarbija (edaspidi Ostja või Teie või Pool) vahel elektrienergia (edaspidi Elektrienergia) müügiks sõlmitavatele ja sõlmitud elektrilepingutele (edaspidi Leping). Ostja ja Müüja edaspidi koos nimetatult Pooled. 1.2. Lepingu kohaselt müüme Meie Teile Elektrienergiat Lepingus kokku lepitud tarbimiskohtades. Tarbimiskoht on Ostja elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on Ostja elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud (edaspidi Tarbimiskoht). 1.3. Meie müüme Teile Tarbimiskohas Elektrienergiat Lepingus kokku lepitud koguses (edaspidi Määratud tarne) ja/või kogu Teie poolt vajaminevas koguses (edaspidi Avatud tarne), vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele. Avatud tarne korral tegutseme ka Teie avatud tarnijana ehk bilansihaldurina. 1.4. Lepingu sõlmimiseks palun tutvuge põhjalikult Meie poolt esitatud lepingueelse teabega, s.h Meie poolt pakutavate toodetega (edaspidi Toode), Toodete tingimustega (edaspidi Tootetingimused) ja hinnakirjaga. Info Toodete, Tootetingimuste ja hinnakirja kohta leiate Meie veebilehelt www.alexela.ee (edaspidi Veebileht). Lepingu sõlmimisega kinnitate, et Teie vastavasisulisel soovil andsime Teile teavet Lepingu tingimuste kohta, samuti Lepingu sisu võimalike alternatiivide (s.o erinevate Toodete ja Tootetingimuste) kohta. Lepingu sõlmimisega kinnitate samuti, et olete tutvunud ja nõus Lepingu tingimuste (sh hind), Tüüptingimuste ja Teie poolt valitud Toote Tootetingimustega, need on Teile arusaadavad ning Te kohustute täitma nendest tulenevaid Ostja kohustusi. 1.5. Tüüptingimused ja muud võimalikud Lepingu lisad muutuvad võlaõigusseaduses ettenähtud juhtudel ja korras Lepingu lahutamatuks osaks ja on seda sõltumata sellest, kas need on vahetult Lepingule lisatud või mitte. 1.6. Lepingus võib kokku leppida Tüüptingimustest erinevates tingimustes. Vastuolu korral Lepingu tingimuse ja Tüüptingimuse vahel kehtib Lepingus kokkulepitud tingimus. 1.7. Käesolevad Tüüptingimused ei reguleeri Teile võrguteenuse osutamist. Võrguteenuse osutamise leping (edaspidi Võrguleping) tuleb Teil sõlmida eraldi elektriettevõtjaga, kes osutab elektrivõrgu kaudu võrguteenust (edaspidi Võrguettevõtja). 1.8. Lepingu sõlmimise ja täitmise eelduseks on Teie õigus kasutada Võrguettevõtjaga sõlmitud kehtiva Võrgulepingu alusel Teie Tarbimiskoha liitumispunktis võrguteenust. 1.9. Meil on õigus keelduda Lepingu sõlmimisest Teiega, kui täidetud ei ole Tüüptingimuste punktis 1.8 sätestatud eeldus või on ilmne, et Te võite tulevikus rikkuda oluliselt Lepingut, sh juhtudel, kui Meil on põhjendatud kahtlused Teie maksevõime suhtes või Te olete oluliselt rikkunud Meiega varem sõlmitud lepingu või mõne muu Müüja poolt osutatava teenuse (sh vedelkütuse jae- või hulgimüük, gaasi müük või muu teenus) lepingu tingimusi. 1.10. Te ei tohi Lepinguga hõlmatud mõõtepunktide kaudu Meie poolt müüdavat Elektrienergiat edasi müüa, välja arvatud juhtudel, kui kolmandad osapooled tarbivad Elektrienergiat sama  mõõtepunkti kaudu. Mõõtepunkt on koht, kus mõõdetakse Tarbimiskohale müüdava Elektrienergia kogused (edaspidi Mõõtepunkt). Kõik Mõõtepunktid on Võrguettevõtjate poolt registreeritud Elering AS-i andmevahetusplatvormil ning igale Mõõtepunktile on omistatud tunnusena unikaalne EIC kood. 2. LEPINGU JÕUSTUMINE JA HINNALEPE 2.1. Leping jõustub Lepingu allkirjastamise kuupäevast. 2.2. Lepingu alusel müüme Teile Lepingus sätestatud tingimustel Elektrienergiat alates Lepingus kokku lepitud tarnepäevast kell 00:00. 2.3. Lepingu sõlmimisel lepime Teiega kokku: 2.3.1. Elektrienergia müügi hinna (edaspidi Hind) või hinnapõhimõtte ja Teie valitud Tootele kehtivad Tootetingimused, mille alusel esitame Teile igakuiseid arveid; ja 2.3.2. hinnaperioodi, mille jooksul kehtivad Lepingus kokku lepitud Hind või hinnapõhimõte ja tarnetingimused (edaspidi Hinnaperiood); ja 2.3.3. elektrienergia prognoostarbimise, s.o eeldatav Ostja poolne Elektrienergia tarbimiskogus Hinnaperioodil, mille alusel oleme teinud hinnaarvestused ja teostanud vajalikud toimingud riskimaanduseks (edaspidi Prognoostarbimine). Prognoostarbimise aluseks on ostja Tarbimiskoha viimase kaheteistkümne (12) kuu, lühema tarbimisperioodi korral selle põhjal prognoositud kaheteistkümne (12) kuu, Elektrienergia tarbimine. Kombineeritud paketi korral rakendatakse arvutamise alusena fikseeritud Hinda ja tasu kuulub sissenõudmisele vastavalt Lepingus kokkulepitud fikseeritud hinnaga arveldatud koguse osakaalu ulatuses; ja 2.3.4. muud Elektrienergia tarnetingimused. 2.4. Meil on õigus tähtajatu Lepingu korral järgmiseks Hinnaperioodiks Hinda või hinnakomponente või hinnapõhimõtet muuta, teavitades Teid sellest Tüüptingimuste punktis 7.1. sätestatud viisil ette vähemalt kolmekümmend (30) kalendripäeva, kui vajadus muudatusteks tuleneb õigusaktide, turuolukorra, sisseostuhindade, konkurentsitingimuste või tururegulatsiooni muutumisest või muudest sarnastest asjaoludest. Teates näitame ära kavandatava muudatuse ja selle muudatuse jõustumise aja. Kui Me ei ole Teid muudatustest nimetatud tähtajaks teavitanud, kehtivad eelmise Hinnaperioodi Tootetingimused, sh Hind ka järgmisel Hinnaperioodil. Kui Te ei nõustu Hinna või hinnakomponentide või hinnapõhimõtete muutmisega, on Teil õigus Leping üles öelda vastavalt Tüüptingimuste punktile 4.2. 3. ARVELDUS 3.1. Arveldusperioodiks on üks (1) kalendrikuu (edaspidi Arveldusperiood). Koostame ja esitame Teile arve iga Arveldusperioodi kohta. Kui arve suurus jääb alla kahe (2) euro, on Meil õigus vastaval kuul arvet mitte väljastada ning lisada vastav summa järgmise Arveldusperioodi kohta esitatavale arvele. 3.2. Arve koostamise aluseks on: 3.2.1. Avatud tarne korral Võrguettevõtja poolt Elering AS-i andmelattu edastatud Teie tunnipõhine Elektrienergia tarbimiskogus Arveldusperioodi jooksul, sõltumata sellest, kas tarbitud Elektrienergia kogused on mõõdetud Võrguettevõtja mõõteseadmega või arvestatud õigusaktide alusel. Juhul kui Võrguettevõtja teeb hilisemaid korrektsioone Elektrienergia kogustes, siis kajastame korrektsioonidega kaasnenud muudatused korrektsioonidest teadasaamisele järgneva arve esitamisel; 3.2.2. Määratud tarne korral Poolte vahel Lepingus kokku lepitud tarbimiskogus kalendrikuus.  3.3. Tüüptingimuste punkti 3.2 kohaselt saadud koguste ja Ostjaga Lepingus kokku lepitud Hinna või hinnapõhimõtte alusel arvestame välja Arveldusperioodi kogu Hinna, millele lisanduvad õigusaktides ettenähtud tasud ja maksud. 3.4. Esitame Teile arve Arveldusperioodile järgneval kalendrikuul e-posti või posti teel. Arve on kättesaadav ka Meie interneti iseteeninduskeskkonnas. Teie poolt valitud arve edastamise ja/või arvest teatamise viis nimetatakse Lepingus. 3.5. Arve summa tuleb tasuda hiljemalt arve väljastamise kuu neljateistkümnendaks (14.) kuupäevaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Palun andke Meile e-posti või telefoni teel hiljemalt tarbimisele järgneva kuu kaheteistkümnendaks (12.) kuupäevaks teada, kui Te ei ole arvet kätte saanud. Vastasel juhul eeldame, et olete arve kätte saanud. Tasumisel palume Teil viidata arvel olevale viitenumbrile või kui see puudub, siis muule arvel näidatud tunnusele. 3.6. Arvel olevat summat on Teil õigus vaidlustada, kui edastate Meile vastavasisulise teate e-posti või telefoni teel viie (5) päeva jooksul alates arve kättesaamisest. Kui Teie vaie ei olnud põhjendatud, on Meil õigus nõuda maksmisele kuuluvale tasule lisaks viivist 0,15% päevas tasumisele kuuluvalt summalt, mida hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse summa täieliku laekumise päeval (kaasa arvatud). 3.7. Arve summa loetakse tasutuks, kui see on tervikuna laekunud arvel märgitud Müüja arvelduskontole. Teie poolt tasutud summa osas loeme, et esmalt on tasutud Meie kulutused, seejärel viivised ja lõpuks põhikohustus. 3.8. Kui Teil on tekkinud ettemaks ja Te ei avalda soovi ettemaksu tagasisaamiseks, jätame ettemaksu järgnevate Arvestuskuude eest tasumisele kuuluvate tasude katteks. Kui Te soovite ettemaksu tagastamist, kanname ettemaksu Teie poolt näidatud arveldusarvele tagasi viie (5) tööpäeva jooksul alates vastavasisulise avalduse saamisest. 3.9. Samuti on Meil õigus nõuda Teilt ettemaksu ühe (1) kuu keskmise arve summa ulatuses, kui: 3.8.1 Te olete viivitanud Meie esitatud arvete tasumisega; või 3.8.2 Meil on põhjendatud kahtlused Teie maksevõime suhtes; või 3.8.3 Teie suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Ettemaksu nõudest teavitame Teid kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.10. Punktis 3.9 nimetatud ettemaksu tagastame Teile sõltuvalt sellest, kumb sündmus saabub varem, kas ühe (1) aasta möödumisel rikkumisest või Lepingu lõppemisel, kui kõik Lepingust tulenevad Teie kohustused Meie ees on nõuetekohaselt täidetud. 3.11. Ettemaksult Me intressi ei arvesta ega maksa. 4. LEPINGU JA TÜÜPTINGIMUSTE MUUTMINE 4.1. Meil on õigus Tüüptingimusi muuta, kui vajadus muutusteks tuleneb õigusaktide, turuolukorra, tururegulatsiooni või Meie tegevuspõhimõtete muutumisest, avaldades muudetud Tüüptingimused Veebilehel ja saates Teile vastavasisulise teate vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne muudetud Tüüptingimuste jõustumist. Muudetud Tüüptingimustega saate tutvuda Veebilehel või muul Meie poolt määratud viisil. 4.2. Juhul kui Te ei nõustu Tüüptingimuste muutmisega, on Teil õigus Leping ühepoolselt üles öelda, teavitades sellest Meid e-posti või telefoni teel kolmekümne (30) päeva jooksul arvates kuupäevast, mil oleme Teid Tüüptingimuste muutmisest teavitanud, v.a juhul kui muudatus tuleneb õigusaktidest või korporatiivsündmustest ning on Teid soodustav. Kui Te ei ole eelpool nimetatud tähtaja jooksul Lepingut üles öelnud, siis loeme, et olete muudetud Tüüptingimustega nõustunud. Lepingu ülesütlemine ei vabasta Ostjat kohustusest täita Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustusi, kusjuures nende kohustuste täitmise osas kohaldatakse Ostja suhtes seniseid Tüüptingimusi.  4.3. Lepingut võib muuta Poolte kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või sidevahendi teel sõlmitud kokkuleppel, v.a õigusaktides, Tüüptingimustes või Lepingus sätestatud juhtudel. 4.4. Juhul kui vahetub Lepingus nimetatud Tarbimiskoha Võrgulepingu omanik, siis lõppeb Leping automaatselt. 4.5. Meil on õigus „Alexela tarbija isikuandmete töötlemise põhimõtteid“ ühepoolselt muuta või kehtestada uued, kui see on vajalik tulenevalt kohalduvate õigusaktide muutumisest või Lepinguga seonduvate teenuste ja Toodetega vastavusse viimiseks. 5. LEPINGU KEHTIVUS JA LÕPETAMINE 5.1. Leping kehtib tähtajatult või Lepingus kokku lepitud tähtajani. Tähtajaline Leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks (1) kuu enne Lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki Pool teisele oma Lepingu lõpetamise soovist. 5.2. Teil on õigus sõltumata põhjusest tähtajatu Leping üles öelda, teavitades Meid sellest kirjalikult e- posti või posti teel või telefoni teel vähemalt kolmekümmend (30) päeva ette. 5.3. Kui Te ütlete tähtajalise Lepingu üles Lepingu kehtivuse ajal, siis kohustute tasuma Meile Lepingu lõpetamise tasuna 20% Elektrienergia maksumusest, mis on lõpetamise hetkel kehtivas Hinnaperioodis kokku lepitud Prognoostarbimisest tarbimata. 5.4. Meil on õigus Leping üles öelda ja nõuda Teilt Lepingu lõpetamise tasuna 20% Elektrienergia maksumusest, mis on lõpetamise hetkel kehtivas Hinnaperioodis kokku lepitud Prognoostarbimisest tarbimata, juhul kui: 5.4.1 Te olete oluliselt rikkunud Lepingu tingimusi, s.h Teil on maksetähtajaks tasumata arvete summasid ja Te ei ole rikkumist Meie antud mõistliku aja jooksul heastanud; või 5.4.2 Tarbimiskoht on võõrandatud ning Teil puudub selle kasutamiseks seaduslik alus; või 5.4.3 Te olete kasutanud Elektrienergiat ebaseaduslikult või olete tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud mõõteseadme plomme või taatlusmärgiseid. 5.5 Tüüptingimuste punktis 5.4 kirjeldatud ülesütlemise aluste esinemise korral on Meil õigus Leping üles öelda tingimusel, et Te ei ole rikkumist mõistliku tähtaja jooksul likvideerinud, teatades Teid sellest vähemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva ette kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-posti või posti teel, v.a punkti 5.4.1 osas, kus mõistlik aeg heastamiseks on juba antud ning olukorras kus punkti 5.4.2 osas on Võrguleping Tarbimiskoha suhtes lõppenud. Leping loetakse lõppenuks teates märgitud ajast. Meiepoolsel Lepingu ülesütlemisel loetakse Teie Avatud tarne ahel katkenuks ja jätkate Elektrienergia ostmist Võrguettevõtjalt. 5.6 Sõltumata Lepingu ülesütlejast, lõpeb Leping ülesütlemise tähtaja möödumise kalendrikuu viimasel kalendripäeval või Võrgulepingu lõppemise kuupäeval kell 23:59, sõltuvalt sellest kumb sündmus saabub varem. 5.7 Lepingu lõppemisel lõpetame Teile Elektrienergia müümise ning Te kohustute Meile tasuma hiljemalt seitsme (7) päeva jooksul Lepingu lõppemisest arvates viimase Meie poolt väljastatud arve summa. Ettemaksu korral tagastame Teile ettemaksu seitsme (7) päeva jooksul alates kuupäevast, millal edastasite Meile e-posti teel oma pangakonto numbri. 5.8 Lepingu lõppemise järgselt alustate Elektrienergia ostmist oma Võrguettevõtjalt või tema nimetatud müüjalt üldteenuse või Avatud tarne korras, kui Te ei ole sõlminud elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga ja kui Teil on olemas kehtiv Võrguleping. 5.9 Juhul kui Leping lõpeb Tarbimiskoha suhtes sõlmitud Võrgulepingu lõppemise tõttu, saab Tarbimiskoha Võrgulepingu uus omanik sõlmida Meiega uue Lepingu vastavalt Tüüptingimustele. 6. VASTUTUS 6.1 Pooled vastutavad oma kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest Lepingus ja õigusaktides sätestatud korras, sh isikute tegevuse ja tegevusetuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste ja kohustuste realiseerimisel. 6.2 Pool ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu võlaõigusseaduse mõistes. 6.3 Pool hüvitab teisele Poolele otsese varalise kahju, mille on põhjustanud temapoolne tegevus või tegevusetus. Saamata jäänud tulu ega muu kahju hüvitamisele ei kuulu. 6.4 Teie Elektrienergia kvaliteedi ja elektrikatkestuste eest ning nendest tulenevate kahjude eest vastutab Võrguettevõtja või tarbijapaigaldise omanik. 6.5 Kui Te ei tasu arve summat tervikuna tähtaegselt, on Meil õigus esitada Teile viivise tasumise nõue, määras 0,15% tasumata summast kalendripäevas, alates arve summa tasumisega viivitusse sattumise kuupäevast kuni arve summa tervikuna tasumise kuupäevani (kaasa arvatud). Lisaks viivisele on Meil õigus nõuda ning Teil kohustus tasuda võlahaldustasu vastavalt Meie kehtivale hinnakirjale ja õigusaktidele, kui Me saadame kirjalikult posti või e-posti teel või edastame telefonitsi Teile meeldetuletuse arve või selle osa mitteõigeaegse tasumise kohta. Hinnakiri on kättesaadav Veebilehel. 6.6 Kui Te ei ole nõuetekohaselt täitnud Lepingust tulenevat mistahes maksekohustust ja Meie oleme võla sissenõudmise korraldamiseks sõlminud nõude loovutamis-, esindus-, käsundus-, töövõtu- või mistahes muu lepingu võlgade sissenõudmisteenuse osutajaga, kohustute Te muuhulgas hüvitama Meile (või nõude loovutamise korral uuele võlausaldajale) ka sellise lepingu sõlmimise ja täitmisega seoses tekkiva kulu vastavalt hinnakirjale ja õigusaktidele. Hinnakiri on kättesaadav Veebilehel. 6.7 Lepingus ettenähtud õigusi ja kohustusi võime täita ise või kasutada oma õiguste ja kohustuste realiseerimiseks, sh arvelduseks, tasude sissenõudmiseks ja klienditeeninduseks kolmandate isikute (sh Müüjaga samasse kontserni kuuluvad ettevõtted) abi (sh kliendisuhtluse, arvete koostamise, valmistamise ja edastamisega seotud klienditeenindus-, trüki-, postitus- ja pangateenused, võlgade sissenõudmisteenused, tarbimisandmete töötlemine ja kogumine Elering AS-i andmevahetusplatvormi vahendusel jm). Lepingu sõlmimisega annate nõusoleku selliseks Müüja õiguste ja kohustuste üleandmiseks ja loovutamiseks kolmandatele isikutele ning kolmandate isikute volitamiseks ning kinnitate oma nõusolekut täita oma kohustusi nii Meie kui ka nimetatud kolmandate isikute ees. 7. TEADETE EDASTAMINE 7.1. Kõik Poolte vahelised Lepinguga seotud teated edastatakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teenuse eest esitataval arvel, või telefoni teel, v.a kui Lepingus on ettenähtud üksnes kirjalik vorm. 7.2. Teated edastatakse Poolte poolt Lepingus nimetatud kontaktandmetele. Palun arvestage, et loeme Teie poolt Lepingus esitatud kontaktandmed õigeteks, kuni Te ei ole Meile teatanud uusi kontaktandmeid. Seetõttu palume anda Meile koheselt teada (e-posti, telefoni või posti teel) kui Teie kontaktandmed muutuvad, s.h kui Teil puudub võimalus saada kätte Teie kontaktandmetele saadetud teavet. 7.3. Telefoni teel edastatud teade loetakse teise Poole poolt kättesaaduks samal tööpäeval. E-posti teel edastatud teade loetakse teise Poole poolt kättesaaduks edastamisele järgneval tööpäeval. Paberkandjal teated saadetakse teisele Poolele posti teel ning loetakse teise Poole poolt kättesaaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. 7.4. Iga Lepingu rikkumisest tulenev nõue esitatakse teisele Poolele kirjalikus vormis posti või e-posti teel. 8. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 8.1. Müüja töötleb isikuandmeid kooskõlas käesolevate Tüüptingimustega, kohalduvate Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega ning “Alexela tarbija isikuandmete töötlemise põhimõtetega” (edaspidi Põhimõtted), mis on kättesaadavad Veebilehel: www.alexela.ee/et/privaatsus. 8.2. Isikuandmete vastutavaks töötlejaks on Tüüptingimuste punktis 1.1. viidatud AS Alexela, kes kasutab ka Teie isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejaid, kelle nimed ja kontaktandmed on välja toodud Veebilehel: www.alexela.ee/et/privaatsus. 8.3. Müüja võib kasutada Teie poolt edastatud juriidilise isiku kontaktandmeid otseturunduslikul eesmärgil või kliendi rahulolu uuringute läbiviimiseks. Otseturunduslikul eesmärgil kontaktandmete töötlemisel anname igal korral võimaluse loobuda edaspidistest otseturunduslike pakkumiste saamisest. 8.4. Juriidilisest isikust Ostja esindaja või kontaktisiku andmeid töödeldakse vaid lepingulistel eesmärkidel ja käsitletakse kui juriidilise isiku kontaktandmeid. 8.5. Müüjal on õigus kõnesid salvestada ja säilitada lepingu täitmise ja selle täitmise tagamise eesmärgil. Samuti on Müüjal õigus salvestada poolte vahelisi kõnesid ja kasutada vastavaid salvestisi Ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja teenindamiseks. 8.6. Juhul kui juriidilise isikuga seotud andmed on lähtuvalt Euroopa Liidu ja siseriiklikest õigusaktidest isikuandmetena käsitletavad, siis töötleme isikuandmeid lähtuvalt kooskõlas käesolevate Tüüptingimustega, kohalduvate Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega ning Põhimõtetega. 8.7. Seoses Teie isikuandmete töötlemisega on Teil õigus pöörduda Meie andmekaitseametniku ja Andmekaitse Inspektsiooni poole Põhimõtetes viidatud korras. 9. LÕPPSÄTTED 9.1. Lepingus kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses, võlaõigusseaduses ja teistes kohalduvates õigusaktides toodud tähendustes, kui Tüüptingimustest ei tulene teistsugust mõiste sisustamist. 9.2. Meil on õigus kokkuleppel kolmandate isikutega arveldada Ostjaga ka nende teenuste eest, mida vastav kolmas isik on Ostjale osutanud. Ostja on kohustatud vastavate teenuste eest tasuma kooskõlas Meie poolt esitatud arvega. 9.3. Leping on konfidentsiaalne ja selle sisu võib avaldada kolmandatele isikutele üksnes teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Konfidentsiaalsuskohustus ei kehti Poole juhtimisorganite, töötajate, audiitorite, konsultantide, õigusnõustajate, süsteemihalduri, Võrguettevõtja, Ostja bilansihalduri ja õigusaktist tuleneva muu õigustatud isiku suhtes, kel on kohustus vastavat teavet hoida konfidentsiaalsena. 9.4. Lepingu täitmisel lähtuvad Pooled Lepingust, Tüüptingimustest, Tootetingimustest, hinnakirjast, Põhimõtetest ja kohalduvatest Eesti Vabariigi õigusaktidest. 9.5. Meie üle teostavad järelevalvet Konkurentsiamet ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. 9.6. Kõik Poolte vahelised erimeelsused lahendatakse heas usus ja läbirääkimiste teel. Lepingust tulenevad vaidlused, mida ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Eesti Vabariigi kohtus, kuhu Teil on õigus kaebusega pöörduda. 9.7. Meie tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, on Teil õigus esitada kirjalik kaebus Konkurentsiametile.  ÜLDSÄTTED Kodutarbija elektrienergia müügilepingu II osa Kehtivad alates 01.08.2024 1. Elektrienergia tarne 4.4. Kui Müüja väljastatud arve kohta ei ole Müüjale pretensiooni esitatud Lepingu 1.1. Vastavalt Lepingu tingimustele Müüja müüb ja Klient ostab elektrienergiat II osa punktis 2.4.2 sätestatud ajal, eeldatakse et Kliendil ei ole arve kohta kogutarnena Lepingu I osas näidatud mõõtepunkti(de) kaudu. pretensioone. 1.2. Elektrienergia müük tähendab elektrienergia müüki Kliendile, mis sisaldab 5. Lepingu kehtivus ja lõpetamine arvete esitamist, maksete kogumist ja töötlemist ning muid elektrienergia ostu ja 5.1. Leping jõustub selle sõlmimisel Poolte poolt või Lepingu I osas sätestatud müügiga seotud toiminguid. Elektrienergia müük ei sisalda elektrienergia Elektrienergia müügiperioodi alguskuupäeval, kui Leping sõlmitakse pärast Ülekannet ega Jaotust Elektrituruseaduse mõistes, millised kohustused lasuvad Elektrienergia müügiperioodi alguskuupäeva. Võrguettevõtjatel. 5.2. Leping kehtib seni, kuni toimub Lepingus sätestatud elektrienergia müük 2. Poolte kohustused ja õigused elektrienergia tarnimiseks vähemalt ühele mõõtepunktile. Iga Lepingu I osas 2.1. Müüja kohustused: sätestatud Paketi Elektrienergia müügiperioodi või hinnaperioodi, kui selles on I 2.1.1. tagada elektrienergia müük Kliendile Lepingu I osas kokku lepitud hinnaga; osas eraldi kokku lepitud (ühiselt „Periood“) pikendatakse ühel järgmiselt toodud 2.1.2. väljastada ja saata Kliendile arve hiljemalt 10 päeva jooksul pärast kahest viisist: Võrguettevõtja poolt elektriarvesti näitude automatiseeritud andmesüsteemi 5.2.1. samade Paketi tingimustega, samaks Perioodiks, kuid mitte pikemaks kui vahendusel või otse Müüjale kättesaadavaks tegemist vastavalt Kliendi poolt igakordselt 12 kuuks, kui kumbki Pool ei teavita teist Poolt vähemalt 30 päeva kalendrikuus tegelikult tarbitud elektrienergia kogusele; enne Perioodi lõppemist soovist Perioodi mitte pikendada. Müüja ei vastuta arve väljastamata jätmise eest ühegi kalendrikuu kohta, kui 5.2.2. muudetud Paketi tingimustega, kui ettepaneku teeb Müüja ja Klient sellega Võrguettevõtja ei ole elektriarvesti näitusid õigeaegselt kättesaadavaks teinud. nõustub vastavalt Lepingu II osa punktile 5.3. 2.1.3. juhul, kui Kliendil on enne Müüja poolt arve väljastamist Lepingu osas 5.3. Müüjal on õigus teha ettepanek pikendada Perioodi senistel või muudetud tekkinud ettemaks, arvab Müüja väljastatavast arvest ettemaksu summa maha. Kui Paketi tingimustel. Sellisel juhul saadab Müüja pikendamise tingimused Kliendile saadetavaid arveid enam ei ole, tagastab Müüja ettemaksu vastavalt Kliendi poolt mitte hiljem kui 45 päeva enne Perioodi lõppemist ning lahkarvamuste vältimiseks esitatavale taotlusele. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi; kohustab Klienti teavitama Müüjat soovist Perioodi mitte pikendada vähemalt 30 2.2. Kliendi kohustused: päeva enne Perioodi lõppemist. Kui Klient ei teavita Müüjat soovist Perioodi mitte 2.2.1. maksta Lepingu I osas märgitud tähtajaks ära täies mahus Müüja poolt pikendada, siis välja pakutud pikendamise tingimused jõustuvad ja neid müüdud elektrienergia kohta esitatud arved, kattes Müüjale raha ülekandmisega kohaldatakse alates pikendatud Perioodi algusest. seotud mis tahes kulud. Arvel näidatud makse teostamise ajaks loetakse kuupäeva, 5.4. Kliendil on õigus Leping igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult Müüjat millal raha on kogu arve ulatuses Müüja pangakontole laekunud. Kui vähemalt 14 päeva ette. maksetähtpäev langeb riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse 5.5. Müüjal on õigus lõpetada Leping, teatades sellest Kliendile kirjalikult maksetähtpäevaks sellele järgnev tööpäev. vähemalt 30 päeva ette, kui Klient on oluliselt rikkunud Lepingust tulenevaid Müüjale laekunud maksesummast loetakse kaetuks kõigepealt tehtud kulutused, kohustusi ja ta ei ole Müüja poolt teatatud tähtpäevaks rikkumist heastanud; viivised, Lõpetamistasu (selle olemasolul), seejärel põhikohustuse (sh esmalt 5.6. Leping lõpeb Lepingu lõpetamise teates sisalduva tähtaja viimasel päeval või müüdud elektrienergia eest ja seejärel võrguteenuste eest, kui Müüja on Kliendi Lepingu I osas sätestatud Perioodi mittepikendamisel või päeval, mil lõpeb Kliendi jaotusvõrguettevõtjaga sõlminud vastava arvelduslepingu („Arveldusleping“)); Võrguteenuste leping Võrguettevõtjaga. 2.2.2. teavitada koheselt Müüjat, kui arve eelmise kuu eest ei ole järgmise kuu 15. 5.7. Kliendil on õigus sidevahendi abil sõlmitud Lepingust 14 päeva jooksul alates päevaks kätte saadud; Lepingu sõlmimisest taganeda, teavitades sellest Müüjat kirjalikult, kirjalikku 2.2.3. teavitada Müüjat 10 päeva jooksul mis tahes muutustest Kliendi aadressis, taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt. e-posti aadressis või mistahes muudes Lepingu täitmise seisukohalt olulistes 5.8. Müüjal on õigus käesolevaid Üldsätteid ühepoolselt muuta või kehtestada andmetes; uued, kui see on vajalik tulenevalt õigusaktide muutumisest, elektrituru arengutest 2.2.4. tagada Võrguettevõtjaga sõlmitud Võrguteenuste lepingu kehtivus Lepingu või Lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest või kehtivuse ajal. efektiivsuse parendamisest. Klienti teavitatakse sellisest muudatusest vähemalt 1 2.3. Müüja õigused: kuu ette ja kui Klient muudatustega ei nõustu, on tal õigus Leping lõpetada 1 kuu 2.3.1. nõuda Kliendilt Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ("Lõpetamistasu") jooksul Müüja vastava teate saamisest alates. maksmist, kui Lepingu I osas on see ette nähtud ning Leping lõppeb seoses i) 6. Muud Kliendi Võrguteenuste lepingu lõppemisega, ii) Kliendi poolt Lepingu korralise 6.1. Müüja poolt Kliendi isikuandmete töötlemine, sh Lepingu II osa punktide 6.2- ülesütlemisega või iii) Müüja poolt Lepingu ülesütlemisega Kliendi poolse 6.4 kohaselt toimub vastavalt „Elektrum Eesti OÜ andmetöötluspõhimõtetele“ Lepingu rikkumise tõttu. („Teavitus“), mis asuvad Müüja veebilehel 2.3.2. kui Võrguettevõtja ei ole teinud järgneva kuu 10. kuupäevaks elektriarvesti https://www.elektrum.ee/files/elektrum_eesti_ou_andmetootluspohimotted.pdf. näitusid automatiseeritud andmesüsteemi vahendusel või otse kättesaadavaks, on Müüja on Kliendi isikuandmete vastutav töötleja. Müüjal õigus, kuid mitte kohustus, väljastada arve 1 kuu keskmise tarbitud koguse 6.2. Pooled kohustuvad mitte avaldama ega levitama Lepingu sätteid ega muud kohta, mis on arvutatud kõikide eelmiste kuude, kuid mitte rohkem kui viimase 12 Lepingu täitmisel saadud teavet mis tahes kolmandale poolele ilma teise Poole kuu keskmiste tarbitud koguste alusel. nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui avalikustamist nõutakse kehtivate seaduste 2.3.3. jätta alla € 5 suurune arve väljastamata ja lisada vastav summa järgmise kuu alusel või see osutub vajalikuks Teavituse 5. peatüki kohaselt. arvele. 6.3. Maksehäire korral võib Müüja edastada Kliendi nõusolekuta Kliendi 2.3.4. väljastada vastav korrektsioonarve, kui ilmneb varasema perioodi asjakohased andmed (nimi, isikukood, kontaktandmed, maksehäire info) tarbimiskoguste korrigeerimine. Teavituses märgitud või muule kolmandale isikule Teavituse punktis 5.2. ja 2.4. Kliendi õigused: kohalduvates õigusaktides sätestatud korras andmete avaldamiseks 2.4.1. saada Müüjalt seadustes ettenähtud infot elektrienergia müügi kohta maksehäireregistris, eesmärgiga võimaldada kolmandatel isikutel hinnata Kliendi Kliendile; krediidivõimelisust. 2.4.2. esitada 10 päeva jooksul alates arve väljastamise päevast Müüjale 6.4. Müüjal on õigus salvestada ja töödelda Poolte vahel peetud telefonikõnesid, pretensioon Müüja poolt väljastatud arve kohta. tagamaks Lepingule eelnevate meetmete võtmist, selle sõlmimist ning korrektset 2.4.3. teha makse 1 kuu keskmise tarbitud koguse kohta, kui Klient ei ole saanud täitmist (loe täpsemalt Teatise punktist 4.5 ja 4.7.). arvet vastavalt Lepingu II osa punktis 2.1.2 või punktis 2.3.2 sätestatule; 6.5. Lepingus sätestamata Pooltevahelisi suhteid reguleerivad Eesti Vabariigi 2.4.4. realiseerida Lepingu II osa punktis 6.1. viidatud Teatise 7. peatükis välja kehtivad õigusaktid. toodud õiguseid. 6.6. Kõik Lepingu muudatused tuleb teha kirjalikult, v.a Lepingus teisiti sätestatud 3. Vastutus juhtudel. 3.1. Müüdud elektrienergia eest esitatud arve tasumisega viivitamisel peab Klient 6.7. Igasugune informatsioon ja teated tuleb edastada ühe Poole poolt ja vastu võtta maksma viivist iga viivitatud päeva eest 0,07% tasumata summalt. teise Poole poolt suuliselt (sh telefoni teel tingimusel, et kõne salvestatakse Müüja 3.2. Kumbki Pool vastutab üksnes otsese varalise kahju eest, mille ta Lepingu poolt), kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonilises rikkumisega teisele Poolele põhjustas. vormis, kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti. 3.3. Juhul, kui Müüja katkestab Lepingu alusel elektrienergia müügi Kliendile 6.8. Kui Kliendil on Lepingu I osas nimetatud mõõtepunkti(de) osas mõne teise selle tõttu, et (i) Kliendil ei ole kehtivat Võrguteenuste lepingut või (ii) elektrimüüjaga lepinguline suhe, kohustub Klient sellise lepingulise suhte Võrguettevõtja ei osuta Kliendile Võrguteenuseid põhjusel, mis ei tulene Müüjast lõpetama enne Perioodi algust, või volitama selleks Müüjat. Leping ei jõustu, kui või (iii) elektrienergia tarne katkestati seaduses sätestatud alusel, ei vastuta Müüja sellised lepingulised suhted ei ole lõpetatud vähemalt 14 päeva enne Perioodi Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise eest. algust. 3.4. Müüja võib taotleda Kliendi võrguühenduse katkestamist vastavalt kehtivas 6.9. Kui Lepingu I osa ja II osa sätete vahel esineb vastuolusid, kohaldatakse I osa õiguses sätestatule, kui Müüjal on sõlmitud Arveldusleping ja Klient ei ole sätteid. Müüjale tasunud võrguteenuse eest. 7. Vaidluste lahendamine 4. Lisasätted 7.1. Mis tahes vaidlus, mis on Lepingu kehtivuse ajal üles kerkinud ning mida ei 4.1. Kui Klient soovib osta elektrienergiat mõõtepunktidele, mis ei ole Lepingu I saa pooltevaheliste läbirääkimiste korras lahendada, tuleb võimalusel lahendada osas märgitud, sõlmivad Pooled eraldi kokkuleppe mõõtepunkti kaasamise kohta kohtus maksekäsu kiirmenetluses, või üldkohtus Eesti Vabariigi õigusaktidega Lepingusse. ettenähtud korras. 4.2. Kui Klient soovib mõõtepunkti Lepingust välja jätta, peab Klient sellest 7.2. Poolel on õigus esitada kirjalik kaebus Konkurentsiametile teise Poole Müüjat teavitama. Kõikide mõõtepunktide väljajätmist Lepingust loetakse tegevuse või tegevusetuse kohta, mis on vastuolus Elektrituruseaduse või selle Lepingu lõpetamiseks. alusel kehtestatud õigusaktide sätetega. 4.3. Kui Müüja ei ole saanud Kliendilt teadet järgmise kuu 15. päevaks selle kohta, 7.3. Kliendil on õigus esitada vastavalt tarbijakaitseseaduses sätestatud et Klient pole eelmise kuu kohta arvet saanud, siis eeldatakse, et Klient on arve protseduurile kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures õigeaegselt kätte saanud. tegutsevale tarbijavaidluste komisjonile lahendamaks lepinguline vaidlus, kui Pooled ei ole läbirääkimiste teel kokkuleppele jõudnud.  ÜLDSÄTTED Juriidilise isiku elektrienergia müügilepingu II osa Kehtivad alates 01.06.2024 kohustus, kui Lepingu I osas on see ette nähtud. Kõikide mõõtepunktide 1. Elektrienergia tarne väljajätmist Lepingust loetakse Lepingu lõpetamiseks. 1.1. Vastavalt Lepingu tingimustele Müüja müüb ja Klient ostab elektrienergiat 4.3. Kui Müüja ei ole saanud Kliendilt teadet järgmise kuu 15. päevaks selle kohta, kogutarnena Lepingu I osas näidatud mõõtepunkti(de) kaudu. et Klient pole eelmise kuu kohta arvet saanud, siis eeldatakse, et Klient on arve 1.2. Elektrienergia müük tähendab elektrienergia müüki Kliendile, mis sisaldab õigeaegselt kätte saanud. arvete esitamist, maksete kogumist ja töötlemist ning muid elektrienergia ostu ja 4.4. Kui Müüja väljastatud arve kohta ei ole Müüjale pretensiooni esitatud Lepingu müügiga seotud toiminguid. Elektrienergia müük ei sisalda elektrienergia II osa punktis 2.4.2 sätestatud ajal, siis eeldatakse, et Kliendil ei ole Müüja Ülekannet ega Jaotust Elektrituruseaduse mõistes, millised kohustused lasuvad väljastatud arve kohta pretensioone. Võrguettevõtjatel. 5. Lepingu kehtivus ja lõpetamine 2. Poolte kohustused ja õigused 5.1. Leping jõustub selle sõlmimisel Poolte poolt või Lepingu I osas sätestatud 2.1. Müüja kohustused: Elektrienergia müügiperioodi alguskuupäeval, kui Leping sõlmitakse pärast 2.1.1. tagada elektrienergia müük Kliendile Lepingu I osas kokku lepitud hinnaga; Elektrienergia müügiperioodi alguskuupäeva. 2.1.2. väljastada ja saata Kliendile arve hiljemalt 10 päeva jooksul pärast 5.2. Leping kehtib seni, kuni toimub Lepingus sätestatud elektrienergia müük Võrguettevõtja poolt elektriarvesti näitude automatiseeritud andmesüsteemi elektrienergia tarnimiseks vähemalt ühele mõõtepunktile. Iga Lepingu I osas vahendusel või otse Müüjale kättesaadavaks tegemist vastavalt Kliendi poolt sätestatud Paketi Elektrienergia müügiperioodi või hinnaperioodi, kui selles on I kalendrikuus tegelikult tarbitud elektrienergia kogusele; osas eraldi kokku lepitud (ühiselt "Periood"), pikendatakse ühel järgmiselt toodud Müüja ei vastuta arve väljastamata jätmise eest ühegi kalendrikuu kohta, kui kahest viisist: Võrguettevõtja ei ole elektriarvesti näitusid õigeaegselt kättesaadavaks teinud. 5.2.1. samade Paketi tingimustega, samaks Perioodiks, kuid mitte pikemaks kui 2.1.3. juhul, kui Kliendil on enne Müüja poolt arve väljastamist Lepingu osas igakordselt 12 kuuks, kui kumbki Pool ei teavita teist Poolt vähemalt 30 päeva enne tekkinud ettemaks, arvab Müüja väljastatavast arvest ettemaksu summa maha. Kui Perioodi lõppemist soovist Perioodi mitte pikendada. saadetavaid arveid enam ei ole, tagastab Müüja ettemaksu vastavalt Kliendi poolt 5.2.2. muudetud Paketi tingimustega, kui ettepaneku teeb Müüja ja Klient sellega esitatavale taotlusele. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi; nõustub vastavalt Lepingu II osa punktile 5.3. 2.2. Kliendi kohustused: 5.3. Müüjal on õigus teha ettepanek pikendada Perioodi senistel või muudetud 2.2.1. maksta Lepingu I osas märgitud tähtajaks ära täies mahus Müüja poolt Paketi tingimustel. Sellisel juhul saadab Müüja pikendamise tingimused Kliendile müüdud elektrienergia kohta esitatud arved, kattes Müüjale raha ülekandmisega mitte hiljem kui 45 päeva enne Perioodi lõppemist ning lahkarvamuste vältimiseks seotud mis tahes kulud. Arvel näidatud makse teostamise tähtajaks loetakse kohustab Klienti teavitama Müüjat soovist Perioodi mitte pikendada vähemalt 30 kuupäeva, millal raha on kogu arve ulatuses Müüja pangakontole laekunud. Kui päeva enne Perioodi lõppemist. Kui Klient ei teavita Müüjat soovist Perioodi mitte maksetähtpäev langeb riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse pikendada, siis välja pakutud pikendamise tingimused jõustuvad ja neid maksetähtpäevaks sellele järgnev tööpäev. kohaldatakse alates pikendatud Perioodi algusest. Müüjale laekunud maksesummast loetakse kaetuks kõigepealt tehtud kulutused, 5.4. Kliendil on õigus Leping igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult Müüjat viivised, Lõpetamistasu (selle olemasolul), seejärel põhikohustuse; vähemalt 30 päeva ette. 2.2.2. teavitada koheselt Müüjat, kui arve eelmise kuu eest ei ole järgmise kuu 15. 5.5. Müüjal on õigus lõpetada Leping, teatades sellest Kliendile kirjalikult vähemalt päevaks kätte saadud; 30 päeva ette, kui Klient on rikkunud Lepingust tulenevaid kohustusi ja ta ei ole 2.2.3. teavitada Müüjat 10 päeva jooksul mis tahes muutustest Kliendi aadressis, e- Müüja poolt teatatud tähtpäevaks rikkumist heastanud. Lepingu olulise rikkumise posti aadressis või mistahes muudes Lepingu täitmise seisukohalt olulistes korral ei ole Müüja kohustatud heastamisvõimalust pakkuma ega Lepingu andmetes; lõpetamisest ette teatama. 2.2.4. tagada Võrguettevõtjaga sõlmitud Võrguteenuste lepingu kehtivus Lepingu 5.6. Leping lõpeb Lepingu lõpetamise teates sisalduva tähtaja viimasel päeval või kehtivuse ajal; Lepingu I osas sätestatud Perioodi mittepikendamisel või päeval, mil lõpeb Kliendi 2.2.5. teavitada Müüjat koheselt kolmanda isikuga agregeerimis- vms lepingu Võrguteenuste leping Võrguettevõtjaga. sõlmimisest Lepingu järgse mõõtepunkti osas, ning Müüja nõudmisel esitada 5.7. Lepingu ennetähtaegse lõppemisega kaasneb Lõpetamistasu maksmise Müüjale igakordselt ette detailne info Kliendi tarbimiskoormuse juhtimise kohta, kohustus Lepingu II osa punktis 2.3.3 märgitud juhtudel. vältimaks Müüjale kahju tekkimist. 5.8. Müüjal on õigus käesolevaid Üldsätteid ühepoolselt muuta või kehtestada 2.3. Müüja õigused: uued, kui see on vajalik tulenevalt õigusaktide muutumisest, elektrituru arengutest 2.3.1. nõuda Kliendilt ettemaksu 1 keskmise kuu makse ulatuses või nõuda Kliendi või Lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest või kõikide kohustuste täitmiseks muud tagatist kuni 2 keskmise kuu makse ulatuses, efektiivsuse parendamisest. Klienti teavitatakse sellisest muudatusest vähemalt 1 kui: kuu ette ja kui Klient muudatustega ei nõustu, on tal õigus Leping lõpetada 1 kuu 1) Klient on viivitanud Müüja esitatud arve tasumisega või jooksul Müüja vastava teate saamisest alates, millisel juhul Lõpetamistasu ei 2) Klient on muutunud püsivalt maksejõuetuks, Kliendi suhtes on algatatud rakendata. saneerimis-, pankroti-, ümberkujundus- või likvideerimismenetlus. 2.3.2. kui Võrguettevõtja ei ole teinud järgneva kuu 10. kuupäevaks elektriarvesti 6. Muud näitusid automatiseeritud andmesüsteemi vahendusel või otse kättesaadavaks, on 6.1. Pooled kohustuvad mitte avaldama ega levitama Lepingu sätteid ega muud Müüjal õigus, kuid mitte kohustus, väljastada arve 1 kuu keskmise tarbitud koguse Lepingu täitmisel saadud teavet mis tahes kolmandale poolele ilma teise Poole kohta, mis on arvutatud kõikide eelmiste kuude, kuid mitte rohkem kui viimase 12 nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui vastavalt saadud teave on mõeldud kuu keskmiste tarbitud koguste alusel. turutehingu tagamiseks, arvete väljastamiseks, krediidikontrolliks, võla 2.3.3. nõuda Kliendilt Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ("Lõpetamistasu") sissenõudmiseks või muudel juhtudel, mil teabe avalikustamist kehtivate maksmist, kui Lepingu I osas on see ette nähtud ning Leping lõppeb seoses seadustega nõutakse. i) Kliendi Võrguteenuste lepingu lõppemisega, ii) Kliendi poolt Lepingu korralise 6.2. Klient annab nõusoleku temale ja tema poolt Müüja telefoninumbril tehtud ülesütlemisega või iii) Müüja poolt Lepingu erakorralise ülesütlemisega Kliendi kõnede salvestamiseks, tagamaks Lepingu korrektset täitmist. Klient annab ühtlasi poolse Lepingu rikkumise tõttu. Müüjale nõusoleku Kliendi tarbimisandmete saamiseks kolmandatelt isikutelt ka 2.3.4. väljastada vastav korrektsioonarve, kui ilmneb varasema perioodi pärast Lepingu lõppemist eesmärgiga teha Kliendile uus elektrienergia müügi tarbimiskoguste korrigeerimine. pakkumine. 2.4. Kliendi õigused: 6.3. Lepingus sätestamata Pooltevahelisi suhteid reguleerivad Eesti Vabariigi 2.4.1. saada Müüjalt seadustes ettenähtud infot elektrienergia müügi kohta kehtivad õigusaktid. Kliendile; 6.4. Kõik Lepingu muudatused tuleb teha kirjalikult, v.a Lepingus teisiti sätestatud 2.4.2. esitada 10 päeva jooksul alates arve väljastamise päevast Müüjale juhtudel. pretensioon Müüja poolt väljastatud arve kohta; 6.5. Igasugune informatsioon ja teated tuleb edastada ühe Poole poolt ja vastu võtta 2.4.3. teha makse 1 kuu keskmise tarbitud koguse kohta, kui Klient ei ole saanud teise Poole poolt suuliselt (sh telefoni teel tingimusel, et kõne salvestatakse Müüja arvet vastavalt Lepingu II osa punktis 2.1.2 või punktis 2.3.2 sätestatule. poolt), kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonilises vormis, kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti. 3. Vastutus 6.6. Kui Kliendil on Lepingu I osas nimetatud mõõtepunkti(de) osas mõne teise 3.1. Müüdud elektrienergia eest esitatud arve tasumisega viivitamisel peab Klient elektrimüüjaga lepinguline suhe, kohustub Klient sellise lepingulise suhte lõpetama maksma viivist iga viivitatud päeva eest Lepingu I osas näidatud määras. enne Perioodi algust, või volitama selleks Müüjat. Leping ei jõustu, kui sellised 3.2. Kumbki Pool vastutab üksnes otsese varalise kahju eest, mille ta Lepingu lepingulised suhted ei ole lõpetatud vähemalt 14 päeva enne Perioodi algust. rikkumisega teisele Poolele põhjustas. 6.7. Kui Lepingu I osa ja II osa sätete vahel esineb vastuolusid, kohaldatakse I osa 3.3. Juhul, kui Müüja katkestab Lepingu alusel elektrienergia müügi Kliendile selle sätteid. tõttu, et (i) Kliendil ei ole kehtivat Võrguteenuste lepingut või (ii) Võrguettevõtja ei osuta Kliendile Võrguteenuseid põhjusel, mis ei tulene Müüjast või (iii) 7. Vaidluste lahendamine elektrienergia tarne katkestati seaduses sätestatud alusel, ei vastuta Müüja 7.1. Mis tahes vaidlus, mis on Lepingu kehtivuse ajal üles kerkinud ning mida ei Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise eest. saa pooltevaheliste läbirääkimiste korras lahendada, tuleb võimalusel lahendada kohtus maksekäsu kiirmenetluses, või üldkohtus Eesti Vabariigi õigusaktidega 4. Lisasätted ettenähtud korras. 4.1. Kui Klient soovib osta elektrienergiat mõõtepunktidele, mis ei ole Lepingu I 7.2. Poolel on õigus esitada kirjalik kaebus Konkurentsiametile teise Poole osas märgitud, sõlmivad Pooled eraldi kokkuleppe mõõtepunkti kaasamise kohta tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus Elektrituruseaduse või selle Lepingusse. alusel kehtestatud õigusaktiga. 4.2. Kui Klient soovib mõõtepunkti Lepingust välja jätta, peab Klient sellest Müüjat teavitama. Mõõtepunkti väljajätmisega võib kaasneda Lõpetamistasu maksmise  Kehtivad alates 01.01.2023 1. ÜLDSÄTTED 2.4 Müüjal on õigus tähtajatu lepingu hinda muuta, teatades sellest 1.1. Käesolevad elektrilepingu tüüptingimused (edaspidi ostjale punktis 9.1 sätestatud viisil ette vähemalt 30 päeva. Üldjuhul tüüptingimused) reguleerivad Enefit AS (edaspidi müüja või pool) poolt vaatab müüja hinna üle paar korda aastas, muutmise aluseks võib olla ostjale elektrienergia müüki lepingus sätestatud tingimustel avatud muutunud turuolukord ja/või konkurentsisituatsioon. tarnena. Avatud tarne on kogu ostjale vajaliku elektrienergia müümine. 2.5 Arveldusperiood on kalendrikuu. Müüja esitab ostjale arve hiljemalt 1.2. Elektrienergia müügi eelduseks ostja tarbimiskoha mõõtepunktis arveldusperioodile järgneva kuu 12. kuupäeval. Kui arve summa on on võrguettevõtja ja ostja vahel sõlmitud võrguleping. väiksem müüja poolt veebilehel avaldatud miinimumsummast, on müüjal õigus jätta arve esitamata. Alla miinimumsummast jääv summa 1.3. Müüja müüb ostjale elektrienergiat ainult juhul, kui võrguettevõtja lisatakse järgmisele väljastatavale arvele. edastab elektrienergia ostja liitumispunktini ja kui ostjal on kooskõlas õigusaktide ja võrgulepinguga toimiv võrguühendus. 2.6 Müüja väljastab ostjale arve vastavalt ostja soovile, kas paberkandjal või elektrooniliselt. 2. ELEKTRIENERGIA HIND, KOGUSTE ARVESTUS JA ARVETE ESITAMINE 2.7 Kui ostja ei ole saanud müüjalt arvet lepinguga sätestatud tingimustel ja tähtpäevaks, arvestades selle saatmiseks mõistlikult 2.1. Müüja müüb ja ostja ostab elektrienergiat lepingus kokkulepitud kuluvat aega, peab ta sellest müüjat koheselt teavitama. hinnaga. Elektrienergia hinnale lisanduvad õigusaktidega sätestatud tasud ja maksud. 2.8 Kui müüja ei ole saanud ostjalt jooksva kuu 20. kuupäevaks teadet, 2.2. Ostja tasub kogu tegelikult tarbitud elektrienergia eest sõltumata et ostja ei ole arvet eelmise arveldusperioodi eest saanud, on pooled sellest, kas tarbitud elektrienergia kogus on mõõdetud võrguettevõtja kokku leppinud, et eeldatakse, et ostja on arve õigel ajal kätte saanud mõõteseadmega või määratud võrguettevõtja poolt õigusaktides ja/või ning tal ei ole arvel esitatud andmete osas pretensioone. võrgulepinguga sätestatud korras. 2.9 Juhul kui elektrienergia tasu komponendiks on kuupõhine tasu ning 2.3. Kui ostja on valinud hinnapaketi Võrdne, kehtestab müüja ostjale arveldusperiood on pikem või lühem kui kalendrikuu, tasub ostja tasu elektrienergia eest igakuise võrdse tasu (nimetatud ka kui võrdsed vastavalt arveldusperioodi päevade arvule, kusjuures päevatasu maksed). leitakse jagades kuupõhise tasu 30-ga. Kuupõhine tasu lisatakse arvele iga kuu eest, vaatamata sellele kas müüja kasutab õigust arvet mitte 2.3.1. Võrdse tasu arvestamisel lähtub müüja muu hulgas ostja esitada vastavalt punktile 2.4. kaheteistkümne kuu tarbimisprognoosist. 2.10 Juhul kui ostja on valinud hinnapaketi, millele rakendatakse päeva- 2.3.2. Kui ostjale kehtestatud võrdsete maksete ja ostja tegelike kulude ja ööhinda, kehtib päevahind esmaspäevast reedeni kell 7.00- 22.00 ja erinevus või prognoositav kulu on suurem kui 18%, on müüjal õigus ööhind esmaspäevast reedeni kell 22.00- 7.00 ning laupäeval, korrigeerida ostjale kehtestatud võrdsete maksete alusel makstavat pühapäeval ja riigipühal kogu ööpäeva jooksul. Vastuolu korral kuutasu. käesoleva punkti ja teiste punktide (sh teiste elektrilepingu dokumentide punktide) vahel, on käesolev punkt ülimuslik. 2.3.3. Müüja jälgib kalendrikuude lõikes ostja võrdsete maksete ja tegelike kulude kumulatiivset erinevust ehk võrdsete maksete bilanssi. 3. TASU MAKSMINE 2.3.4. Müüja võib ostjale kehtestatud võrdseid osamakseid muuta iga kaheteistkümne kuu möödudes, kui ostjal on tekkinud positiivne või 3.1 Ostja maksab müüjale elektrienergia tarbimise ja muud negatiivne võrdsete maksete bilanss. tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Maksetähtaeg on üldjuhul arve 2.3.5. Lepingu lõppemisel või muutmisel esitatakse ostjale arve koostamisest 14 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti. vastavalt ostja võrdsete maksete bilansile (tasaarveldus). 3.2 Tasu loetakse makstuks päeval, kui see laekub müüja 2.3.6. Võlgnevuse tekkimisel on müüjal õigus lõpetada arveldus arvelduskontole või müüja koostööpartneri kassasse. Müüja võrdsete maksete alusel ning esitada ostjale arve vastavalt võrdsete koostööpartnerid on nimetatud müüja veebilehel. maksete bilansile. 3.3 Laekunud summast loetakse esmalt kaetuks tehtud kulutused (nt 2.3.7. Kui müüjal ei ole võimalik ostjale võrdseid makseid kehtestada võla sissenõudmise kulutused), viivised, intressid, lepingu või kui esineb alus võrdsete maksete alusel arvelduse lõpetamiseks, ennetähtaegse lõpetamise tasu ja seejärel põhikohustus. Esimesena toimub elektrienergia eest arveldamine vastavalt tegelikult tarbitud sissenõutavaks muutunud kohustus loetakse esimeses järjekorras kogustele. täidetuks. 2.3.8 Kui müüja esitab ostjale ühisarve nii elektrienergia kui ka 3.4 Kui ostja ei nõustu müüja esitatud arvega või nõustub sellega ainult võrguteenuse eest, arvestatakse võrdsete maksete hulka ka osaliselt, teavitab ta sellest müüjat kohe pärast arve kättesaamist, võrguteenuse maksumus vastavalt müüja poolt koostatud ostja põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab ostja kaheteistkümne kuu tarbimisprognoosile ning muudetakse vastavalt arve osaliselt. Müüja kontrollib ostja avaldust ja teatab ostjale kontrolli käesolevas peatükis võrdsetele maksetele sätestatud tingimustel. tulemustest 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui ostja avaldus ei olnud põhjendatud, maksab ostja tasu koos viivisega. 1 Kehtivad alates 01.01.2023 3.5 Ostja kohustuse võib täita ka kolmas isik, kuid see ei ole käsitletav pole, tagastab müüja tagatistasu koos kogunenud intressiga ostjale 30 nõusolekuna kohustuse üleminekuks ostjalt kolmandale isikule. päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates. 3.6 Ostjal on õigus teha ettemakseid. Ettemaksetelt ei arvestata ega 4.6 Ettemaksu ja tagatistasu puudutavad täpsemad tingimused maksta intressi. Elektrilepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või sätestatakse ostja ja müüja vahel sõlmitavas ettemaksu ja/või muul ajal ostja soovil ja võlgnevuse puudumisel tagastab müüja ostjale tagatistasu kokkuleppes. tema poolt ettemakstud summad 2 tööpäeva jooksul ostja poolt avalduse esitamisest arvates. Juhul kui ostja tarbimiskohas on vajalik 5. VASTUTUS KOHUSTUSTE RIKKUMISE EEST fikseerida mõõtesüsteemi näit, tagastatakse ettemakstud summad 30 päeva jooksul ostja poolt avalduse esitamisest arvates. Nimetatud 5.1 Pooled vastutavad lepingus sätestatud kohustuste mittekohase tähtaeg ei kehti kui näitu pole võimalik võtta müüjast või täitmise või täitmata jätmise (kohustuse rikkumine) eest, sealhulgas võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel. Käesolevas punktis loetlemata isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja juhtudel jäetakse ettemaks tekkinud ja/või tekkivate kohustuste katteks. kohustuste täitmisel või kellel nad lubavad seda teha. 3.7 Juhul, kui juriidilisest isikust ostja on sõlminud tähtajalise lepingu ja 5.2 Pool ei vastuta oma lepingust või õigusaktist tuleneva kohustuse nimetatud leping lõpeb ennetähtaegselt ühel alljärgneval põhjusel: rikkumise eest, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja 3.7.1. ostja poolne lepingu ülesütlemine; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või 3.7.2. võrgulepingu lõppemine; takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 3.7.3. müüja poolt lepingu lõpetamine ostja poolse lepingu rikkumise 5.3 Pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste tõttu; rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Saamata jäänud tulu ja mittevaraline kahju hüvitamisele ei kuulu. on müüjal õigus nõuda ostjalt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu. Tasu on 20% lepingu lõpuni jäänud kuude prognoositava tarbimise ja 5.4 Müüja ei vastuta elektrienergia kvaliteedi ja elektrikatkestuste eest lepingus kokkulepitud hinna korrutisest. Prognoositava tarbimise nii ostja kui ka võrguettevõtja elektripaigaldises, mille tagajärjel on aluseks on lepingu sõlmimisele või pikendamisele eelnenud 12 kuu, häiritud või katkeb ostja elektrienergiaga varustamine. lühema tarbimisperioodi korral selle põhjal prognoositud 12 kuu, elektrienergia tarbimine ostja tarbimiskohas. Konkreetne ostja 5.5 Kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, maksab juriidilisest prognoositav tarbimiskogus fikseeritakse lepingudokumendis. isikust ostja kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt Kombineeritud paketi korral rakendatakse arvutamise alusena 0,20% päevas ja füüsilisest isikust ostja 0,066% päevas. Viivise fikseeritud hinda ja tasu kuulub sissenõudmisele vastavalt lepingus arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude kokkulepitud fikseeritud hinnaga arveldatud koguse osakaalu ulatuses. laekumise päeval. 4. TAGATISTASU JA ETTEMAKS 5.6 Ostja kannab kogu vastutust punktides 9.3. ja 9.4. sätestatud kohustuste täitmata jätmisest ostjale ja/või kolmandatele isikutele 4.1 Müüjal on õigus nõuda ostjalt ettemaksu ja/või tagatistasu, kui: tekkinud kahju eest. 4.1.1 ostja on viimase 12 kuu jooksul hilinenud tasu maksmisega üle 10 5.7 Kui ostja on jätnud kohustuse täitmata, on müüjal õigus nõue päeva ja rohkem kui 3 korda; loovutada ja/või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule. Ostja on kohustatud hüvitama müüjale ja/või kolmandale isikule nõude 4.1.2 müüjal on põhjendatud kahtlus ostja maksevõime osas; sissenõudmisega tekkinud kulud. 4.2 Tagatistasu suurus ei või ületada 2 arveldusperioodi tasu, mis on 5.8 Arve maksetähtpäevaks tasumata jätmisel on arve esitajal õigus määratud viimase 12 kuu tarbimise alusel või nimetatud saata ostjale tema hinnakirjas sätestatud hinnaga meeldetuletus. tarbimisandmete puudumisel analoogse tarbimiskoha viimase 12 kuu tarbimise alusel. 6. LEPINGU KEHTIVUS 4.3 Ettemaksu suurus ei või ületada 2 arveldusperioodi tasu, mis on 6.1 Leping jõustub ostja ja müüja valitud lepingu vormile vastavate määratud viimase 12 kuu tarbimise alusel või nimetatud tahteavalduste vahetamisest või lepingus sätestatud ajal. tarbimisandmete puudumisel analoogse tarbimiskoha viimase 12 kuu tarbimise alusel. 6.2 Müüja alustab elektrienergia müüki lepingus kokkulepitud tarneperioodi alguspäeval kell 00.00. Lepingu tähtaeg on sätestatud 4.4 Punkti 4.1. alusel tasutud ettemaksult ei arvestata ega maksta lepingus. intressi. Tagatistasult arvestatakse intressi tagatistasu kokkuleppes sätestatud määras ja korras. Müüjal on õigus tagatistasu endale jätta 6.3 Füüsilisest isikust ostjal on õigus sidevahendi abil sõlmitud maksimaalselt kuni lepingu lõppemiseni. Kui ostja täidab oma lepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest, välja lepingujärgseid kohustusi korrektselt, tagastab müüja tagatistasu arvatud punktis 6.5 sätestatud juhul, teavitades sellest müüjat punktis hiljemalt 12 kuu möödudes tagatistasu laekumisest arvates. 9.1 sätestatud viisil. 4.5 Kui lepingu lõppemisel on ostjal müüja ees täitmata rahalisi 6.4 Kui füüsilisest isikust ostja on sõlminud börsihinnaga lepingu, mille kohustusi, katab müüja tagatistasu arvelt ostja kohustused tagatistasu kohaselt algab elektrienergia müük enne punktis 6.3 sätestatud ulatuses. Tagatistasu arvelt katmata kohustused täidab ostja taganemistähtaja lõppu, on füüsilisest isikust ostja kohustatud müüjale täiendavalt. Juhul kui lepingu lõppemisel ostjal müüja ees kohustusi 2 Kehtivad alates 01.01.2023 tasuma lepingus nimetatud tarbimiskohal tarbitud elektri eest lepingus 8.2.1 lõpptähtaja saabudes, kui ostja ei soovi lepingu pikenemist sätestatud elektrihinna alusel. vastavalt punktile 8.1; 6.5. Füüsilisest isikust ostjal puudub õigus lepingust taganeda, kui 8.2.2 poolte kokkuleppel; füüsilisest isikust ostja soovib sõlmida fikseeritud hinnaga lepingu, mille kohaselt alustatakse elektrienergia müüki enne punktis 6.3 sätestatud 8.2.3 lepingu korralisel või erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimustes taganemistähtaja lõppu ning ta on andnud kinnituse, et lepingu ja/või õigusaktides nimetatud põhjustel ühe poole avalduse alusel; sõlmides kaotab ta seeläbi oma taganemisõiguse. 8.2.4 juriidilisest isikust ostja lõppemisel; 7. LEPINGU MUUTMINE 8.2.5 võrgulepingu lõppemisel. 7.1 Lepingut muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud punktis 7.2 nimetatud juhul, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas 8.3 Juriidilisest isikust ostjal on õigus igal ajal leping korraliselt üles vormis või muudel lepingus või seaduses ettenähtud alustel. öelda teatades sellest müüjale punktis 9.1. sätestatud viisil vähemalt 14 päeva ette ja tasudes punktis 3.7. sätestatud lepingu ennetähtaegse 7.2 Müüjal on õigus Lepingu hinnapaketi ühepoolselt muuta, kui ostjal lõpetamise tasu. on müüja ees võlgnevus või kui ostja suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Müüja teatab hinnapaketi muutmisest ostjat ette 8.4 Füüsilisest isikust ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades vähemalt 14 päeva. sellest müüjale punktis 9.1. sätestatud viisil vähemalt 14 päeva ette. Juhul kui lepingus on sätestatud müüjale õigus nõuda lepingu 7.3 Müüjal on õigus tüüptingimusi ühepoolselt muuta või kehtestada ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahvi ja/või kompensatsiooni ning uued tüüptingimused juhul, kui seda tingivad muudatused kehtivates müüja esitab vastavasisulise nõude, on ostja kohustatud tasuma õigusaktides või tavades, vastava valdkonna või kauba sisulisest lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral nimetatud summad. arengust, ostjatele kauba või teenuste kasutamiseks täiendavate või paremate võimaluste loomisest või vajadusest täpsustada kauba müügi 8.5 Kui ostja ei nõustu punktis 2.4. sätestatud hinna muutmisega, on tal või teenuste osutamise või kasutamisega seotud asjaolusid või äririske. õigus leping üles öelda, teatades sellest müüjale hiljemalt 14 päeva enne uue hinna jõustumist. 7.4 Tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta avaldab müüja vastava teate oma veebilehel ning teavitab ostjat 8.6 Pooltel on õigus leping erakorraliselt üles öelda teise poole olulise punktis 9.1 sätestatud viisil vähemalt üks (1) kuu enne tüüptingimuste lepingurikkumise tõttu ning tingimusel, et rikkunud pool pole rikkumist muudatuste või uute tüüptingimuste jõustumist. Tüüptingimuste uus teise poole poolt antud mõistliku tähtaja jooksul likvideerinud. Müüja on terviktekst või uued tüüptingimused avaldatakse müüja veebilehel. kohustatud lepingu erakorralisest ülesütlemisest ostjat teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 7.5 Kui ostja ei nõustu tüüptingimuste muudatuste või uute päeva ette. Ostja on kohustatud lepingu erakorralisest ülesütlemisest tüüptingimustega, siis on tal õigus leping üles öelda, teatades sellest müüjat teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas punktis 9.1. sätestatud viisil müüjale hiljemalt 14 päeva enne vormis vähemalt 14 päeva ette. Oluliseks lepingurikkumiseks peetakse muudatuste või uute tüüptingimuste jõustumist, välja arvatud juhul, kui muuhulgas, aga mitte ainult ostja võlgnevust müüja ees. tüüptingimuste muudatused või uute tüüptingimuste kehtestamine on tingitud kehtivates õigusaktides tehtud muudatustest. Lepingu 8.7 Füüsilisest isikust ostja surma korral läheb leping üle ostja ülesütlemine ei vabasta ostjat kohustusest täita lepingust kuni selle üldõigusjärglasele. Ostja surmast teadasaamisel ning tingimusel, et ülesütlemiseni tekkinud kohustusi, kusjuures nende kohustuste täitmise ostja üldõigusjärglane ei ole lepingut enda nimele vormistanud, lõpetab osas kohaldatakse ostja suhtes seniseid tüüptingimusi. müüja lepingu. 7.6 Kui ostja lepingut punktis 7.5 sätestatud korras üles ei ütle, loetakse, 8.8 Lepingu lõppemisel lõpeb müüja poolt elektrienergia müük ostjale. et ta on vaikimisega avaldanud tahet nõustuda muudetud Lepingu lõppemisel olukorras, kus ostja võrguühendust ei katkestata tüüptingimustega või uute tüüptingimustega ja ei oma sellega seoses ning tarbimine jätkub, ei tarbi ostja enam müüja poolt lepingu alusel müüja vastu pretensioone. Muudetud või uued tüüptingimused saavad müüdud elektrienergiat. oma jõustumise päevast lepingu lahutamatuks osaks ning on pooltele täitmiseks kohustuslikud. Varem kehtinud tüüptingimuste sätete või 8.9 Lepingu lõppemisel mis tahes põhjusel kohaldatakse ka pärast tüüptingimuste kehtivus loetakse lõppenuks. lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad Poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. 8. LEPINGU PIKENDAMINE JA LÕPPEMINE 9. TEATED 8.1 Hiljemalt üks (1) kuu enne lepingus sätestatud lepingu kehtivusaja lõppu on müüjal õigus esitada ostjale hinnapakkumus uue 9.1 Teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused tarneperioodi ja sama või samaväärse valitud elektripaketi kohta. loetakse kooskõlas lepinguga esitatuks ja kätte antuks, kui Pooled on kokku leppinud, et juhul kui ostja ei teata hiljemalt 14 päeva tahteavaldus on edastatud teisele poolele suulises, kirjalikus, kirjalikku enne lepingu kehtivuse või tarneperioodi lõppu oma soovist leping taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis lepingus märgitud lõpetada, siis pikeneb leping hinnapakkumuses toodud hinnaga või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui lepingus või järgmiseks tarneperioodiks. tüüptingimustes ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi. Suuliselt edastatud tahteavaldus on 8.2 Leping lõppeb: esitatud kooskõlas lepinguga, kui müüja on selle salvestanud. Müüja võib tahteavalduse edastada ka arvel. 3 Kehtivad alates 01.01.2023 9.2 Elektrilepinguga sätestatud kontaktandmete muutumisest teatab müüja ostjale eelnevalt veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. 9.3 Lepinguga sätestatud kontaktandmete muutumisest teavitab ostja müüjat koheselt. Nõuetekohaseks kontaktandmete muutmiseks loetakse e-teeninduses tehtud muudatusi; esitades müüjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse e-postile [email protected]; telefoni teel tehtud muudatusi, helistades numbril 777 4040 9.4 Pooled teavitavad teineteist viivitamatult kõigist asjaoludest, mis takistavad lepingu täitmist. 10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 10.1 Müüja tagab füüsilisest isikust ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning “Kliendiandmete töötlemise põhimõtetega”, mis on avaldatud müüja veebilehel. 10.2 Füüsilisest isikust ostja isikuandmete vastutav töötleja on Enefit AS (registrikood 16130213, asukoht Lelle 22, Tallinn 11318). Müüja volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad müüja veebilehel. 11. ERIMEELSUSTE LAHENDAMINE 11.1 Lepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevaid eriarvamused ja vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. 11.2 Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. 11.3 Füüsilisest isikust ostja võib lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel pöörduda kaebusega tarbijakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole. 11.4 Lepingust tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada poolte kokkuleppel, kuuluvad lahendamisele ostja elu- või asukoha järgses kohtus Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Juhul kui ostja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui ostja tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Eelnimetatu ei välista poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud kohtualluvusele. 12. MÜÜJA KONTAKTANDMED Müüja ärinimi: Enefit AS Registrikood: 16130213 Aadress: Lelle 22, 11318 Tallinn Erakliendile: 777 4040, [email protected] Ärikliendile: 777 2020, [email protected] Kodulehekülg: www.enefit.ee 4  VAIDEOTSUS AS Alexela Registrikood 10015238 17.06.2024 nr 7-10/2024-013 Harju maakond Tallinn Roseni tn 11, 10111 [email protected] Elektrum Eesti OÜ Registrikood 11399985 Harju maakond Tallinn Endla tn 15, 10122 [email protected] Eesti Energia AS Registrikood 10421629 Harju maakond Tallinn Lelle tn 22, 11318 [email protected] [email protected] Elering AS Registrikood 11022625 Harju maakond Tallinn Kadaka tee 42, 1291 [email protected] AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS vaide lahendamise kohta Konkurentsiameti 05.04.2024 otsusele nr 7-10/2024-007 Resolutsioon Jätta AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i vaie Konkurentsiameti 05.04.2024 otsusele nr 7-10/2024-007 „Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatuste kooskõlastamine“, rahuldamata (haldusmenetluse seaduse § 85 p 4).  2 (17) Edasikaebamise kord Vaideotsusega mittenõustumise korral on AS Alexelal, Elektrum Eesti OÜ-l ja Eesti Energia AS-il õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavakstegemisest arvates. 1. Vaide aluseks olevad asjaolud kokkuvõtvalt ja vaide nõue 05.04.2024 kooskõlastas Konkurentsiamet otsusega nr 7-10/2024-007 (Otsus, lisa 1) Elering AS-i (Elering) taotluse kooskõlastada elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika (Metoodika) muudatused. 07.05.2024 registreeriti Konkurentsiametis AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i (edaspidi ka vaide esitajad) vaie (lisa 2), milles ettevõtjad taotlevad Otsuse kehtetuks tunnistamist kehtetuks osas, milles Konkurentsiamet kooskõlastas Elering AS bilansiteenuse hinna arvutamise uue metoodika. 17.05.2024 teavitas Konkurentsiamet ettevõtjaid, et kuna viib vaide osas haldusemenetluse seaduse (HMS) alusel läbi vaidemenetlust ning kuna vaiet on vaja täiendavalt uurida, pikendab amet vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra vastavalt HMS § 84 lõikele 2. 30.05.2024 teavitas Konkurentsiamet vaide esitajaid, et neil on võimalik esitada vaide kohta täiendavad selgitusi ja seisukohtasid kuni 05.06.2024. Samuti, et suulise ärakuulamise korral on selleks võimalus 11.06.2024 Konkurentsiametis. 05.06.2024 saabusid vaide esitajate kirjalikud seisukohad. 11.06.2024 toimus Konkurentsiametis vaide esitajate ja Konkurentsiameti esindajate vahel kohtumine. Vaide esindajad selgitasid vaides esitatud aluseid suuliselt veelkord ning täiendavaid uusi seisukohti esitada ei soovinud ja uusi asjaolusid ülesse ei kerkinud. Konkurentsiameti esindajad teavitasid, et vaidemenetluses otsuse tegemiseks puudub vaide esitajatelt täiendava teabe saamiseks vajadus Siiski lepiti kokku, et vaide esitajate poolt esitatakse täiendavad Otsusega kaasnevad mõjude hinnangud ja seda hiljemalt töönädala lõpuks (so 14.06.2024). Amet selgitas, et kujundab lõpliku seisukoha vaideotsuses, mille tähtajaks on hiljemalt 17.06.2024. 12.06.2024 esitas AS Alexela mõjude hinnangu. 14.06.2024 esitas Eesti Energia AS mõjude hinnangu. 17.06.2024 esitas Elektrum Eesti OÜ mõjude hinnangu. 2. Konkurentsiameti seisukoht ja põhjendused vaide sisulisel lahendamisel 2.1. Kooskõla kehtiva siseriikliku õigusega Vaide esitajad toovad vaide punktis 3.5 välja (kokkuvõtvalt), et Konkurentsiameti Otsus ei ole kooskõlas kehtiva siseriikliku õigusega, kuna Konkurentsiamet väljus Metoodikas sisalduva sagedusreservide tasu kooskõlastamisel volitusnormi, vastavalt Elektrituruseaduse (ELTS) § 53  3 (17) lg 6, piiridest, mille kohaselt süsteemihaldur1 töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse arvutamise ühtse metoodika. Vaide esitajad tuginevad (kokkuvõtvalt) Põhiseadusele (PS), mille § 113 kohaselt tuleb kõik avalik-õiguslikud tasud kehtestada seadustes. Seaduses tuleb kindlaks määrata rahalise kohustuse olemuslikud elemendid, mh kohustuse suuruse kindlakstegemise tingimused ja tasumise või sissenõudmise kord (3-4-1-14-09, punkt 28). Vabariigi Valitsuse määruse nr 180 „hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ („HÕNTE“) § 12 punkt 4 kohaselt ei saa volitusnormiga üle anda (seadusandja) õigust reguleerida avalik- õiguslikke rahalisi kohustusi. Vaide esitajad on seisukohal, et sagedusreservide tasu olulisi elemente ei ole seaduses reguleeritud, mistõttu on Otsus sagedusreservide tasu sisaldava Metoodika heakskiitmiseks õigusvastane vastuolu tõttu ELTS § 53 lõige 6 volitusnormi piiride ja kõrgemalseisva õigusega (PS § 113). Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu. Kuna amet on 05.04.2024 otsuse lk 1-2 selgitanud seadusest ja Komisjoni määrusest (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (EBGL)2, tulenevaid volitusnorme, piirdub Konkurentsiamet siinkohal kokkuvõtvalt järgnevaga. ELTS § 53 lõikest 6 tulenevalt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika. ELTS § 53 lõike 2 järgi süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel EBGL-st, millega kehtestaks elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri. Põhivõrguettevõtja võib koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt EBGL jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused. Lisaks EBGL-st tulenevale volitusnormile kiita heaks põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatav arveldusmehhanismi sisaldav metoodika, sätestab ELLTS § 93 lõige 6, et Konkurentsiamet väljastab ELTS sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid. Need alused on Otsuse puhul täidetud. Lähtudes eeltoodust, ei ole tegemist vaide esitajate poolt viidatud avalik- õiguslike tasudega, mis vajaksid Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt heakskiitmist ja seejärel ka Riigi Teatajas avaldamist ning peale seda 10 päeva jooksul jõustumist. Sellele protsessile peaks omakorda eelnema eelnõu väljatöötamine ja kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse tasandil. Seda antud juhul tegema ei pea ning vastupidisel korral oleks see vastuolus Euroopa Liidu õiguses sätestatud alustega. Ka oleks sellisel juhul Eestis EBGL-st tuleneva regulatsiooni rakendamine võimatu. Mis teeks omakorda võimatuks õigeaegse sünkroniseerimise protsessi läbiviimise. Konkurentsiamet lisab, et ELTS § 53 sätestatud regulatsioon jõustus 09.07.2018 peale mida kooskõlastas Konkurentsiamet Eleringi taotluse alusel 30.12.2019 otsusega nr 7-10/2019-013 Eleringi bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika, mis sisaldas ka Eleringi arveldust ja hinnakujundust puudutavad aluseid. Järgnenud kohtumenetluse käigus ei leidnud erinevad 1 ELTS § 38 lõike 2 järgi on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja, kellel on süsteemivastutus. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS. 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017R2195  4 (17) kohtuastmed, et ameti tegevus oleks olnud ELTS-i või põhiseadusega vastuolus3 Põhiseadusega vastuolu puudub Konkurentsiameti tegevuses ka Otsusega kooskõlastatud Metoodikat silmas pidades. Samuti, võrreldes 2019. aastal läbitud metoodika kooskõlastusprotsessiga ning kooskõlastatud hinnakujunduse alustega, ei loo 2024. aastal kooskõlastatud Metoodika ei iseseisvat õigust ja ei kehtesta avalikke õiguslikke rahalisi kohustusi – nii nagu 2019. aastal lähtuti asjakohastest ELTS-is ja EBGL-is sätestatud alustest, on nendest lähtutud ka 2024. aastal Metoodika koostamisel ja kooskõlastamisel. Amet ei sea kahtluse alla vaide esitajate poolt väljatoodud Riigikohtu lahendite õiguspärasust, kuid on seisukohal, et kuna kõik vaide esitajate väited nende võimalike põhiseaduslike- ja ka muude õiguste rikkumiste kohta on põhjendamatud, ei ole vaide esitajate tuginemine väljatoodud Riigikohtu lahenditele asjakohane. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitajate etteheited hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) järgmise osas. Amet lisab, et HÕNTE § 45 lg 4 sätestab kohustuse põhjendada seaduseelnõu seletuskirjas riigisiseselt kehtestatava ent EL õigusakti regulatsiooni täpsustava iseloomuga regulatsiooni olemust ja vajalikkust. See alus on täidetud – 09.07.2019 ELTS §-is 53 jõustunud elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse 576 SE seletuskiri on kättesaadav Riigikogu veebilehel. 4 ELTS § 53 muudatuste on selgitatud seletuskirja lk 11. Vaide esitajate seisukohad on põhjendamatud ja otsitud. Lähtudes eeltoodust, jätab Konkurentsiamet vaide selles osas rahuldamata. 2.2. Kooskõla Euroopa Liidu elektriregulatsiooniga ja eesmärkidega Vaide esitajad toovad vaide punktis 3.6 välja (kokkuvõtvalt), et Konkurentsiameti Otsus on õigusvastane, kuna kooskõlastatud Metoodikas ettenähtud sagedusreservide tasu kogumise põhimõtted on vastuolus Euroopa Liidu elektriregulatsiooni ja selle eesmärkidega. Vaide esitajad tuginevad EBGL artikkel 5 lõikele 1, mille kohaselt tuleb Konkurentsiametil bilansiteenuse hinnastamise ettepaneku läbivaatamisel tagada kooskõla EBGL eesmärgiga, aidata kaasa turgude lõimimisele, mittediskrimineerimisele, tõhusale konkurentsile ja turu nõuetekohasele toimimisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (Direktiiv)5 artikkel 5 lõike 4 kohaselt peab riiklik sekkumine elektri hinnakujundusse olema muuhulgas selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kontrollitav; ning ei tohi turuosalistele diskrimineerival viisil kaasa tuua lisakulusid. Vaide esitajad leiavad, et puudub mehhanism, mis lubaks bilansihalduritel sagedusreservide tasu ühetaoliselt klientidele edasi arveldada. Ettevõtjad lisavad, et Otsusele eelnenud avaliku konsultatsiooni käigus osutati, kuidas sagedusreservide tasu võiks olla osa võrgutariifist või näidatav eraldi kulureal (Otsuse lk 8). Elering ja Konkurentsiamet lükkasid need ettepanekud tagasi, olles seejuures möönnud, et Kesk-Euroopas hüvitatakse reservvõimsuste hankimise kulu just osana võrgutariifist (Otsuse lisa „Balancing Capacity Cost Settlement“ lk 8, lisa 3). Elering on kinnitanud, et Otsusele tuginevas tasusüsteemis peavad kõik avatud tarnijad muutma oma elektrilepingute hinnastamise struktuuri, nii et sõltumata paketist saab müüja lisada kliendile 3 Kohtuotsused on kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=298145575 ja https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=298183165 4 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/469fc0ff-35d7-472a-b01a- 3bc968dae72b/Elektrituruseaduse,%20energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20ja%20maagaasiseaduse %20muutmise%20seadus/ 5 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32019L0944  5 (17) juurde Elering AS avaldatud bilansiteenuse tariifid (lisa 4, lk 12). Ettevõtjate hinnangul aga ei ole alati võimalik ning põhjustab olulisi turuosalisi kahjustavaid konkurentsimoonutusi. Ettevõtjad toovad välja, et Elektrimüüjad sõlmivad praktikas tarbijatega pikaajalisi (sh fikseeritud hinnaga ja lõpetamistasuga) lepinguid, mille täitmiseks ostetakse turult elektrit ette ning Otsuses toodud kaalutlus bilansihaldurite 2025. aasta sõlmitud elektrilepingute kohta ei kajasta probleemi tegelikku ulatust. Sagedusreservide tasu edasiarveldusmehhanismi puudumise tõttu pannakse elektrimüüja seeläbi valiku ette, kas kanda tasu oma marginaalist (mis võib tähendada, et teenust pakutakse kahjumlikult) või muuta kliendiga sõlmitud lepingut (mis võib anda kliendile õiguse pikaajaline leping üles öelda (ilma lõpetamistasuta), mispuhul kaotab elektrimüüja oodatava käibe, mis pidi katma konkreetse kliendi teenindamiseks etteostetud elektrienergia kulu). Vaide esitajate hinnangul diskrimineeritakse bilansihaldureid ja elektrimüüjaid, kelle lepingutingimused ei võimalda sagedusreservide tasu kliendile edasi arveldada. Kokkulepitud hinnaga lepingute puhul jääb vastav kulu bilansihalduri või elektrimüüja kanda, mis kahjustab turuosaliste konkurentsivõimet ja toob neile kaasa lisakulusid. Kokkuvõtvalt on vaide esitajad seisukohal, et bilansiteenuse taustsüsteemiga tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi (EBGL artikkel 44 lõige 1 punkt g), kuid Metoodikast puuduva sagedusreservide tasu edasiarveldusmehhanismi tõttu on Konkurentsiameti poolt Otsusega heakskiidetud tasusüsteem aga hoopis konkurentsi kahjustav ning Otsus seega vastuolus EBGL artikkel 5 lõikega 1 ja artikkel 44 lõige 1 punktiga g ning Direktiivi artikkel 5 lõikega 4. Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu. Konkurentsiamet on juba punktis 2.1 regulatsiooni kohaldumise alused välja toonud ja neid täiel määral siinkohal ei korda. Amet piirdub järgnevaga: EBGL artikkel 3 lõige 1 sätestab EBGL eesmärgid, milleks on muuhulgas aidata kaasa elektriülekandesüsteemi ja elektrisektori tõhusale pikaajalisele toimimisele ja arengule liidus ning aidata ühtlasi kaasa ka päevasisese turu, järgmise päeva turu ja tasakaalustamisturu tõhusale ja järjepidevale toimimisele. Lisaks, tagada, et tasakaalustamisteenuste hankimine toimuks õiglaselt, objektiivselt, läbipaistvalt ja turupõhiselt, hoides ära põhjendamatuid takistusi uute ettevõtjate turule sisenemisel, edendades tasakaalustamisturgude likviidsust ning vältides samal ajal põhjendamatuid konkurentsimoonutusi elektri siseturul. Vastavalt EBGL artikkel 44 lõikele 3 võib iga põhivõrguettevõtja koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud ning täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite (bilansihaldurite) suhtes. Metoodika lähtub põhimõttest, et elektrisüsteemi bilansi tagamise kulusid põhjustab nii tootmine kui ka tarbimine ning seetõttu on põhjendatud kulude kandmine samuti nii tootmise kui ka tarbimise poolt. Metoodikas on võimalik ka tootmist eelistada ja kõik kulud tarbimisele jätta, kuid sellisel juhul katab tarbimine ka tootmise poolt põhjustatud kulud ja ekspordisituatsioonis rist-subsideerib ekspordi sihtkoha riikide elektri hinda. Bilansiteenuse tariifistruktuuri ülesehitus põhineb bilansivastutuse põhimõttel, mis on sarnane Põhjamaade aastakümnete pikkuse praktikaga. See hõlmab ka reguleerimisvõimsuste hankimise kulusid, mis jaotuvad nii tootjate kui tarbijate vahel, võimaldades mõlemal kliendigrupil madalamat kulukomponenti. Tootjad, kes pakuvad süsteemihaldurile reguleerimisvõimsusi, saavad oma kulud kompenseeritud, samas need, kes ei paku reguleerimisvõimsusi süsteemitasakaalustamiseks, peaksid katma reguleerimisvõimsuste kulud võrdselt tarbijatega. Selline lähenemine pakub elektritootjatele stiimulit osaleda loodaval Balti võimsusturul ning aitab elavdada loodavat võimsusturgu, mis tõstab turu likviidsust ja aitab  6 (17) tagada varustuskindlust. See omakorda annab võimaluse turul soodsamate hindade väljakujunemiseks. Eestis ja Baltikumis ei ole seni elektritootmisele rakendatud täiendavaid võrgu kasutamise tariife ega bilansiteenuse tariife, erinevalt Põhjamaadest. Kui vaadelda elektritootmise osakaalu energiabilansis, ei ole Põhjamaade mudel kahjustanud sealset energiatootmise võimekust. Tasakaalustamisvõimsuse hankekulude hinnastamine ülekandevõrgutariifi ei ole Konkurentsiameti hinnangul põhjendatud, kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega ning ülekandetariif rakendub vaid tarbijatele (Eestis ei ole rakendatud tootjatariifi). ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel tasakaalus. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et ebabilanss on suurel määral põhjustatud ka tootmisest (siinjuures eriti taastuvenergia tootmisest) on põhjendatud lähenemine, et tasakaalustamisvõimsuse hankekulud hinnastatakse läbi bilansihaldurite/elektrimüüjate lõppkliendile (tootjatele ja tarbijatele). AS Alexela on Metoodika sobivust kinnitanud ka oma tagasisides (lisa 5), Konkurentsiameti poolt läbiviidud avalikul konsultatsioonil, Metoodika osas, tuues välja, et AS Alexela hinnangul on muudatusettepanekud suures pildis vastuvõetavad ning samuti ka neutraalsuskulude jaotamine tarbimise ja tootmise portfellide vahel. ACER on seisukohal, et lähenemine, kus ebabilansi tasudega jäetakse katmata tasakaalustamisvõimsuse kulud (kaetakse ülekandevõrgu tariifist sotsialiseeritult), ei paku bilansihalduritele piisavat stiimulit tagada efektiivselt süsteemi (oma bilansipiirkonna) tasakaalus hoidmist. ACER toob välja, et tasakaalustamisvõimsuste kulude sotsialiseerimine (ülekandevõrgu tariifi lisamine) võib piirata bilansihaldurite stiimulit hoida süsteemi efektiivselt tasakaalus ning sellisel juhul on vajalik leida bilansihalduritele täiendavaid stiimuleid.6 Sarnaselt Põhjamaade mudeliga täiendavate elektrisüsteemi tasakaalustamise kulude (reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ja tasakaalustamise neutraalsuskulu) kogumine bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu tagab suurema läbipaistvuse bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude kujunemisel ning aitab tagada süsteemihalduri finantsneutraalsust. Seega on lähtub kooskõlastatud Metoodika EBGL artikkel 44 lõikes 1 toodud arveldamisega seotud üldpõhimõtetest, millega antakse asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda, tagatakse, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajast ning antakse tasakaaluhalduritele stiimul tagada või taastada süsteemi tasakaal. Lisaks antakse tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid. Samuti lähtub kooskõlastatud Metoodika EBGL artikkel 44 lõikes 3 toodud põhimõttest, et tasakaalustamisvõimsuse hankekuludega seonduvat arveldusmehhanismi kohaldatakse bilansihaldurite suhtes. Kuna Metoodika rakendamisega ühtlustatakse tasakaalustamisvõimsuse hankimise põhimõtted Põhjamaadega, täidab metoodika EBGL artikkel 44 lõige 1 punktist d tulenevat üldpõhimõtet hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist. Vaide esitajad toovad välja, et edasiarveldusmehhanismi puudumine kahjustab bilansihaldurite 6 ACER Market Monitoring Report, 2015, lk 211, punktid 570 ja 571 https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/ACER_Market_Monitoring_Report_2015.pdf  7 (17) vahelist konkurentsi. Konkurentsiamet selle väitega ei nõustu, kuna edasiarveldusmehhanism jäetakse bilansihaldurite otsustada, mis annab bilansihalduritele selles osas valiku vabaks hinnakujunduseks ehk elektrimüüjatel on vabadus kujundada elektripakette vastavalt vabaturupõhimõtetele. ELTS § 751 lõige 1 sätestab küll nõuded arvel esitatavate andmete kohta, kuid ei reguleeri arvel esitatavaid hinnakomponente ega nende hulka. Selline lähenemine täidab EBGL artiklis 44 lõike 1 punktis g sätestatud üldpõhimõtet soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi. ELTS § 40 lõike 4 kohaselt on süsteemihalduril oma kohustuste täitmiseks vajalikku reguleerimisvõimsust ostes vajalik järgida vabaturupõhimõtteid ning vältida põhjendamatute piirangute kehtestamist. Tulenevalt eelnimetatust ei ole edasiarveldusmehhanismi kehtestamine bilansihalduritele põhjendatud, kuna sellise mehhanismi kehtestamine võib bilansihaldurite konkurentsi hoopis kahjustada, seades põhjendamatud piirangud ning olla vastuolus vaba hinnakujunduse põhimõtetega. Piirangute rakendamine bilansihalduritele, edasiarveldusmehhanismi näol võib, potentsiaalselt negatiivset mõju omada tarbijate hindadele, kuna vastava mehhanismi rakendamine seaks kõikidele bilansihalduritele kohustuse hinnastada ümber kõik vabaturu põhised elektripaketid, mille tulemusena võib elektripakettide hind kõikide tarbijate jaoks muutuda ühtselt kallimaks, mis kokkuvõttes kahjustab tarbijaid. Konkurentsiamet on seisukohal, et vabaturu põhimõtetest lähtuv hinnakujundus on nii tarbijate kui ka bilansihaldurite seisukohast soodsaim ning turgu mittekahjustav. Konkurentsiamet on oma Otsuses arvesse võtnud, et bilansihalduritel on osa elektrilepinguid pikemaks ajaks ette sõlmitud ning on Otsuses pidanud põhjendatuks, et Metoodikast tulenevalt katab ühekordse meetmena 2025. aastal süsteemihaldur käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kulu 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist (sarnaselt Soomele7, kus kaetakse reguleerimisvõimsuse hankimise kulud kombineerituna bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifist ja ülekandevõrgu tariifist. Sealhulgas, kogudes 100% sageduse hoidmise reservide (normaaltalitlus) (FCR-N) kuludest, 100% automaatsete sageduse taastamise reservide (aFRR) kuludest ja 80% manuaalsete sageduse taastamise reservide (mFRR) kuludest bilansiteenusest. Ülekandevõrgu tariifist kogutakse 20% mFRR kuludest ja 100% sageduse hoidmise reservide (häiringute jaoks) (FDR-D) kuludest). Konkurentsiamet lisab täiendavalt, et nii AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i kehtivad elektrilepingu tüüptingimused võimaldavad tüüptingimusi ja hinnakirja elektrimüüjal ühepoolselt muuta, kui selline vajadus tuleneb õigusaktide, turuolukorra või tururegulatsiooni muutumisest ja elektrituru arengutest või lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest. Lepingu teisel osapoolel (kliendil) ei ole võimalik lepingut ühepoolselt üles öelda, kui vastav muudatus tuleneb õigusaktides tehtud muudatustest. Järgnevalt on esitatud väljavõtted vaide esitajate elektrilepingu tüüptingimustest: 1. AS Alexela kodutarbija elektrilepingu tüüptingimused (lisa 6) punkt 2.5: „Meil on õigus järgmiseks Hinnaperioodiks Hinda või Tootetingimusi muuta, teavitades Teid sellest Tüüptingimuste punktis 7.1 sätestatud viisil ette vähemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva enne järgmise Hinnaperioodi algust, kui vajadus muudatusteks tuleneb õigusaktide, turuolukorra, sisseostuhindade, konkurentsitingimuste või tururegulatsiooni muutumisest või muudest sarnastest asjaoludest. Kui Me ei ole Teid muudatustest nimetatud tähtajaks teavitanud, kehtivad eelmise Hinnaperioodi Tootetingimused, sh Hind ka järgmisel Hinnaperioodil. Kui Te ei nõustu Hinna või Tootetingimuste muutmisega, on Teil õigus Leping üles öelda vastavalt Tüüptingimuste punktile 4.2.“ 7 https://www.fingrid.fi/en/electricity-market/reserves_and_balancing/#covering-of-costs  8 (17) Sealjuures sätestab tüüptingimuste punkt 4.2 järgneva: „Juhul kui Te ei nõustu Tüüptingimuste, Tootetingimuste või Hinna muutmisega, on Teil õigus Leping ühepoolselt üles öelda, teavitades sellest Meid e-posti või telefoni teel kolmekümne (30) päeva jooksul arvates kuupäevast, mil oleme Teid muudatusest teavitanud, v.a juhul kui muudatus tuleneb õigusaktidest või korporatiivsündmustest ning on Teid soodustav. Kui Te ei ole eelpool nimetatud tähtaja jooksul Lepingut üles öelnud, siis loeme, et olete muudetud Tüüptingimustega, Tootetingimuste ja/või Hinnaga nõustunud. Lepingu ülesütlemine ei vabasta Ostjat kohustusest täita Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustusi, kusjuures nende kohustuste täitmise osas kohaldatakse Ostja suhtes seniseid Tüüptingimusi.“ 2. AS Alexela äritarbija elektrilepingu tüüptingimused (lisa 7) punkt 2.5: „Meil on õigus tähtajatu Lepingu korral järgmiseks Hinnaperioodiks Hinda või hinnakomponente või hinnapõhimõtet muuta, teavitades Teid sellest Tüüptingimuste punktis 7.1. sätestatud viisil ette vähemalt kolmekümmend (30) kalendripäeva, kui vajadus muudatusteks tuleneb õigusaktide, turuolukorra, sisseostuhindade, konkurentsitingimuste või tururegulatsiooni muutumisest või muudest sarnastest asjaoludest. Teates näitame ära kavandatava muudatuse ja selle muudatuse jõustumise aja. Kui Me ei ole Teid muudatustest nimetatud tähtajaks teavitanud, kehtivad eelmise Hinnaperioodi Tootetingimused, sh Hind ka järgmisel Hinnaperioodil. Kui Te ei nõustu Hinna või hinnakomponentide või hinnapõhimõtete muutmisega, on Teil õigus Leping üles öelda vastavalt Tüüptingimuste punktile 4.2.“ Sealjuures sätestab tüüptingimuste punkt 4.2 järgneva: „Juhul kui Te ei nõustu Tüüptingimuste muutmisega, on Teil õigus Leping ühepoolselt üles öelda, teavitades sellest Meid e-posti või telefoni teel kolmekümne (30) päeva jooksul arvates kuupäevast, mil oleme Teid Tüüptingimuste muutmisest teavitanud, v.a juhul kui muudatus tuleneb õigusaktidest või korporatiivsündmustest ning on Teid soodustav. Kui Te ei ole eelpool nimetatud tähtaja jooksul Lepingut üles öelnud, siis loeme, et olete muudetud Tüüptingimustega nõustunud. Lepingu ülesütlemine ei vabasta Ostjat kohustusest täita Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustusi, kusjuures nende kohustuste täitmise osas kohaldatakse Ostja suhtes seniseid Tüüptingimusi.“ 3. Elektrum Eesti OÜ kodutarbija elektrilepingu tüüptingimused (lisa 8) punkt 5.8: „Müüjal on õigus käesolevaid Üldsätteid ühepoolselt muuta või kehtestada uued, kui see on vajalik tulenevalt õigusaktide muutumisest, elektrituru arengutest või Lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest või efektiivsuse parendamisest. Klienti teavitatakse sellisest muudatusest vähemalt 1 kuu ette ja kui Klient muudatustega ei nõustu, on tal õigus Leping lõpetada 1 kuu jooksul Müüja vastava teate saamisest alates.“ Sealjuures sätestab tüüptingimuste punkt 2.3.1, et elektrimüüjal on õigus järgnevaks: „nõuda Kliendilt Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu („Lõpetamistasu“) maksmist, kui Lepingu I osas on see ette nähtud ning Leping lõppeb seoses i) Kliendi Võrguteenuste lepingu lõppemisega, ii) Kliendi poolt Lepingu korralise ülesütlemisega või iii) Müüja poolt Lepingu ülesütlemisega Kliendi poolse Lepingu rikkumise tõttu.“ 4. Elektrum Eesti OÜ äritarbija elektrilepingu tüüptingimused (lisa 9) punkt 5.8: „Müüjal on õigus käesolevaid Üldsätteid ühepoolselt muuta või kehtestada uued, kui see on vajalik tulenevalt õigusaktide muutumisest, elektrituru arengutest või Lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest või efektiivsuse parendamisest. Klienti teavitatakse sellisest muudatusest vähemalt 1 kuu ette ja kui Klient muudatustega ei nõustu, on tal õigus Leping lõpetada 1 kuu jooksul Müüja vastava teate saamisest alates, millisel juhul Lõpetamistasu ei rakendata.“  9 (17) Sealjuures sätestab tüüptingimuste punkt 2.3.1, et elektrimüüjal on õigus järgnevaks: „nõuda Kliendilt Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu („Lõpetamistasu“) maksmist, kui Lepingu I osas on see ette nähtud ning Leping lõppeb seoses i) Kliendi Võrguteenuste lepingu lõppemisega, ii) Kliendi poolt Lepingu korralise ülesütlemisega või iii) Müüja poolt Lepingu erakorralise ülesütlemisega Kliendi poolse Lepingu rikkumise tõttu.“ 5. Enefit AS (Eesti Energia AS) elektrilepingu tüüptingimused (lisa 10) punkt 7.3: „Müüjal on õigus tüüptingimusi ühepoolselt muuta või kehtestada uued tüüptingimused juhul, kui seda tingivad muudatused kehtivates õigusaktides või tavades, vastava valdkonna või kauba sisulisest arengust, ostjatele kauba või teenuste kasutamiseks täiendavate või paremate võimaluste loomisest või vajadusest täpsustada kauba müügi või teenuste osutamise või kasutamisega seotud asjaolusid või äririske.“ Sealjuures sätestab tüüptingimuste punkt 7.5: „Kui ostja ei nõustu tüüptingimuste muudatuste või uute tüüptingimustega, siis on tal õigus leping üles öelda, teatades sellest punktis 9.1. sätestatud viisil müüjale hiljemalt 14 päeva enne muudatuste või uute tüüptingimuste jõustumist, välja arvatud juhul, kui tüüptingimuste muudatused või uute tüüptingimuste kehtestamine on tingitud kehtivates õigusaktides tehtud muudatustest. Lepingu ülesütlemine ei vabasta ostjat kohustusest täita lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustusi, kusjuures nende kohustuste täitmise osas kohaldatakse ostja suhtes seniseid tüüptingimusi.“ Lähtudes eeltoodust, on vastavate tüüptingimustega ja eeltoodud sätetega bilansihaldurid (ja elektrimüüjad) maandanud turuolukorrast (sh reservvõimsuste hankimisega tingitud kulude lisandumisest bilansiteenusesse) tingitud äririskid, kuna ka Euroopa õigusakt EBGL artikkel 44 lõige 3 näeb ette tasakaalustamisvõimsuse hankekuludega seonduva täiendava arveldusmehhanismi kohaldamist bilansihaldurite suhtes. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et praktikas on ka varasemalt elektrimüüjad korrigeerinud fikseeritud elektripakettide hindasid tulenevalt bilansiteenuse hinna metoodika muudatustest. Sellist lähenemist on aktsepteerinud ka Tarbijakaitseamet, kuna võlaõigusseadusest tuleneb põhimõte, et lepingu muutmist võib nõuda, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt. Tarbijakaitseamet on selgitanud, et vastav põhimõte on ette nähtud selleks, et taastada lepinguliste kohustuste tasakaal, kui pärast lepingu sõlmimist asjaolud muutuvad pooltest sõltumatult ja lepingu sõlmimise ajal ettenägematute asjaolude muutumise tõttu.8 Konkurentsiamet rõhutab, et reguleerimisvõimsuse hankimine on üks oluline osa Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalaga ning tulenevalt sünkroniseerimise nihkumisega 2025. aasta lõpust 2025. aasta algusesse, tuleb turuosalistel (mh bilansihalduritel) vastava turuolukorra ja selle muutusega arvestada. Sünkroniseerimise kiirendamine on küll oluline turumuutus, kuid on Baltikumi energiajulgeoleku tagamise seisukohalt äärmiselt oluline ja vajalik samm ning sealjuures ei saa eeldada, et bilansihaldurite ärihuvid kaaluvad üles sünkroniseerimise vajaduse (avalik huvi, vt ka järgnevat puntki 2.4), võttes mh arvesse kujunenud varustuskindluse ja julgeolekuolukorda. Arvestades, et Otsus jõustus 05.04.2024 ning mille jõustumist kommunikeeriti Eleringi poolt avalikult turuosalistele 09.04.2024 annab sellise üleminekuperioodi ette nägemine ja 8 ERR: Alexela tõstis fikseeritud elektrihinda, Eesti Energia peab võtet sobimatuks https://www.err.ee/875539/alexela-tostis-fikseeritud-elektrihinda-eesti-energia-peab-votet-sobimatuks  10 (17) bilansihaldurite tüüptingimustes sisalduvad sätted bilansihalduritele täiendava aja ja võimaluse äririskide maandamiseks ning Otsusega kaasnevate mõjude arvesse võtmiseks oma ärimudelis ja teenuste hinnakirjas. Lisaks toimus Metoodika avalik konsultatsioon perioodil 28.11.2022 – 06.01.2023, millest tulenevalt olid turuosalised juba avaliku konsultatsiooni perioodil teadlikud võimalikest Metoodikaga kaasnevatest muudatustest tulevikus. Elering on alates 01.02.2025 rakenduvad esialgsed bilansiteenuse tariifi komponendid avaldanud kodulehel9. Kokkuvõtvalt, lähtudes eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et Otsusega kooskõlastatud Metoodika, on kooskõlas Euroopa õigusega, sealhulgas EBGL artiklis 5 ja artiklis 44 sätestatuga ning ei ole konkurentsi kahjustav. Vaide esitajad toovad vaide punktis 3.6 välja, et sagedusreservide tasu kujunemine ei ole piisavalt selge ning läbipaistev. Kinnitatud Metoodika kohaselt saaks Elering kahekuulise etteteatamisega bilansihalduritelt nõuda mistahes suuruses tasu. Ettevõtjate hinnangul Otsusega kehtestatud tasu puhul puuduvad vajalikud tasupõhimõtted nii seadusest (vaide punkt 3.5) kui Metoodikast. Seeläbi saab Elering Metoodikale tuginedes katta kulusid bilansihaldurite arvelt, ilma et bilansihalduritel oleks reaalne võimalus neid kulusid prognoosida või kontrollida. Otsuses esitatud põhjendused kahekuulise etteteatamise rakendamiseks on ekslikud – lühikese etteteatamisperioodi õigustamiseks kirjeldatakse, kuidas avatud tarnijad edastavad tariifid klientidele (lisa 1 lk 14). Eelnevalt on selgitatud, miks see ei ole alati võimalik Samuti, et Metoodikat heakskiitev otsus peaks andma hinnangu ka bilansihalduse tulude ja kulude põhjendatusele. Otsuse lk 11 kohaselt on üheks bilansiteenuse kulukomponendiks bilansiteenuse administratiivkulud – süsteemihalduri kulud bilansiteenusega seotud personalile, IT süsteemidele ja üldkuludele. Vaide esitajatele teadaolevalt kasutatakse Elering IT süsteeme ja vastavat IT teenistust keskselt kõigis Elering AS tegevusvaldkondades, mis seab kahtluse alla bilansiteenuse kulude eraldamise muust tegevusest. Sama kahtlus tõstatub ka seoses Elering AS personali- ja üldkuludega. Vaide esitajad lisavad, et Bilansienergia hinna kujunemisel ning bilansihalduseks vajalikke teenuseid kasutades tuleb tagada läbipaistvus (ELTS § 39 lõige 6 ja § 40 lõige 4). Konkurentsiametil on õigus nõuda Eleringilt tulude ja kulude jaotust eraldi süsteemi bilansi hoidmise ja selgitamise ning muu tegevuse kohta (ELTS § 39 lõige 5). Otsusest ei nähtu, et Elering bilansihalduse seniseid tulusid ja kulusid oleks analüüsitud, mistõttu ei saa veenduda sagedusreservide tasu kehtestamise vajalikkuses. Otsuses kirjeldatakse küll Eleringi soovi täiendavaks rahastuseks, kuid ei kontrollita, kas see on bilansihalduse finantsneutraalsuse tagamiseks vajalik. Kokkuvõtvalt on vaide esitajad seisukohal, et Metoodika kinnitamine kui riiklik sekkumine elektri hinnakujundusse on olnud õigusvastane, kuna täiendava tasu arvestuspõhimõtted ei ole piisavalt selged, kontrollitavad ja läbipaistvad. Otsusega Metoodikale antud kooskõlastus volitab Eleringi bilansihalduritelt reguleerimisvõimsuse kulusid sisse nõudma, jättes bilansihaldurid ilma vajalikest õiguslikest tagatistest, mis lubaks kulusid prognoosida, kontrollida ja klientidele edasi arveldada. See on vastuolus nii Direktiivi artikkel 5 lõikega 4, ELTS § 39 lõikega 6 ja § 40 lõikega 4, kui ka siseriiklike tasude kehtestamise reeglitega. Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu. Konkurentsiameti kooskõlastatud Metoodika punkt 2.5.2 kirjeldab tarbimise ja tootmise tariifi kujunemist: „Tootmise ja tarbimise tariif, mis rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas mõõdetud tootmise ja tarbimise koguste summale ning mille kaudu süsteemihaldur katab muud punktis 9 Kättesaadav: https://elering.ee/bilansiteenuse-tasud  11 (17) 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud, mida ei saanud katta kas bilansienergia hinna ja ebabilansi tariifi kaudu“ Metoodika punktis 2.3 loetletud kulud on: 2.3.1. reguleerimisvõimsuse ja-energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.2. süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.3. bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.4. bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud. Kuna energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused hinnastatakse tarbimise ja tootmise tariifist eraldi ning administratiivkulud kaetakse tootmise ja tarbimise tariifist 50% ulatuses, siis kujuneb tootmise ja tarbimise tariifi hind tasakaalustamisvõimsuse ja süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulususte alusel. Lisaks kaetakse tootmise ja tarbimise tariifist 50% ulatuses bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud. Seoses Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisel tekib Eleringil vajadus hankida tasakaalustamisvõimsust ning kaasnevad ka kulutused süsteemivälise avatud tarne ostuga. Tasakaalustamisvõimsuse hankimine hakkab toimuma 2025. aastal loodavalt Balti sagedusreservide võimsusturult. Kuna võimsusturg avaneb paralleelselt Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisel, eeldatavasti veebruar 2025, ei ole Eleringi hinnangul selge, milliseks tootmise ja tarbimise tariif kujuneb, kuna turu pakkumine ja nõudlus ei ole käesoleval hetkel veel selge. Loodaval võimsusturul hakkavad turuhinnad kujuneva üks päev ette igaks järgneva päeva tunniks, millest tulenevalt võib potentsiaalselt igaks tunniks kujuneda erinev tasakaalustamisvõimsuse hind. Vastavalt Metoodikale, võib Elering tariife muuta, kuid vastav info tuleb avaldada vähemalt kaks kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi. Kuna tootmise ja tarbimise tariifid kujunevad vastavalt turuolukorrale, on edaspidi bilansihalduritel võimalik eelnimetatud tariife prognoosida ajalooliste andmete põhjal. Konkurentsiamet on seisukohal, et puuduvad alused arvata või järeldada, et Elering käitub ebamõistlikult Metoodikas sisalduvate tariifide arvutamisel ning, et Eleringi eesmärgiks on kahjustada tariifide arvutamisel bilansihaldurite tegevust. Otsusega kooskõlastatud Metoodikas sisalduvatest arvelduspõhimõtetest lähtuvalt tagab Elering oma tegevusega, EBGL artikkel 44 lõige 1 punkti i kohast, rahalist neutraalsust. Kui bilansihaldurite hinnangul selline kahjustav tegevus Eleringi poolt praktikas peaks esinema, siis vastavalt ELTS § 99 lõikele 1 on turuosalisel võimalus esitada kirjalik kaebus Konkurentsiametile. Vastavalt ELTS § 93 lõige 6 punktile 13 on Konkurentsiametil õigus ja kohustus kontrollida süsteemihalduri bilansiteenuse osutamisega seotud kulude põhjendatust. Amet lisab, et administratiivkulu tariifide suuruse põhjendatuse osas on amet varasemalt vajadusel läbi viinud järelevalvemenetlusi. Vaide esitajad seavad kahtluse alla ka administratiivkulude põhjendatuse. Konkurentsiamet sellega ei nõustu ning osundab, et Otsusega ei muudeta administratiivkulude jaotamise põhimõtteid ning vastav vaidlus on lahendatud haldusasjas nr 3-20-180. Haldusasjas toodi välja, et ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et bilansiteenuse osutamisel tekivad süsteemihalduril kulud, mis ei ole tingitud (üksnes) ebabilansist ning ringkonnakohtule ei nähtu, et kulude jagunemist Eleringi osutatavate bilansiteenuste vahel oleks Konkurentsiametil võimalik oluliselt täpsemalt tuvastada. Kokkuvõtvalt on haldusasjas toodud välja, et administratiivkulude jaotamise proportsioon on mõistlik. Administratiivkulude jaotamine on Metoodikas sätestatud põhimõtete järgi praktikas toimunud üle kolme aasta ning Konkurentsiametile teadaolevalt ei ole selline kulude jaotus põhjustanud ühtegi probleemi. Kokkuvõtvalt olukorras, mille puhul kohalduvas menetluspraktikas ei ole esinenud probleeme ning mille põhimõtete õiguspärasus on leidnud kinnitust ka jõustunud  12 (17) kohtupraktikas ning puuduvad alused arvata või järeldada, et tulevikus see praktika enam ei toimi (mh, et Elering võib rikkuda talle kehtivaid kohustusi), ei ole vaide selles osas rahuldamine põhjendatud. Amet lisab, et ei saa oma tegevuses lähtuda vaide esitajate poolt väljatoodud hüpoteetilistest ja mittemillegile tuginevatest konstruktsioonidest Eleringi poolt tulevikus toimpandavate rikkumiste kohta. Selline haldusorgani tegevus oleks mh vastusolus nii ELTS-ist – kui ka haldusmenetluse seadusest tulenvate aluste ja põhimõtetega.10 Samuti on Konkurentsiamet seisukohal, et kooskõlastatud Metoodika on kooskõlas Euroopa õigusega ja ELTS § 39 lõikega 6 ja § 40 lõikega 4. Tulenevalt Metoodikas kirjeldatud tootmise ja tarbimise tariifi kujunemise põhimõtetest, on amet lisaks ka seisukohal, et Elering on lähtunud Metoodika koostamisel läbipaistvuse põhimõtetest. Metoodika alusel toimub reguleerimisvõimsuse ostmine lähtuvalt vabaturupõhimõtetest ning kuna igale bilansihaldurile (sh turuosalisele) rakenduv tootmise ja tarbimise tariif on sama, on täidetud turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõte. 2.3. Otsuse ebaproportsionaalsusest ja kaalutlusvigade sisaldumisest Vaide esitajad toovad vaide punktis 3.7 välja (kokkuvõtvalt), et Otsus sisaldab kaalutlusvigu ning on ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Samuti, et Otsus ei ole vaide esitajate hinnangul proportsionaalne sobivuse kriteeriumi alusel. ELTS § 53 lõike 6 eesmärk on kehtestada bilansiteenuse tasusüsteem, mis tagab: (i) süsteemihalduri finantsneutraalsuse; ja (ii) võimaldab bilansiteenuse majandusliku tulemi anda edasi võrgu kasutajale (EBGL artikkel 44 lõige 2). Vaide esitajate hinnangul sobib Otsus ehk süsteemihalduri finantsneutraalsuse saavutamiseks (Otsuse põhjal ei saa selles veenduda – vaide punkt 3.6.10), kuid kindlasti mitte bilansiteenusega seotud kasumi või kahjumi võrgukasutajale edasi andmiseks (puuduva edasiarveldussüsteemi tõttu võib sagedusreservide tasu jääda võrgu kasutaja asemel bilansihaldurite kanda – vaide punkt 3.6.4). Vaide esitajate hinnangul ei täida Otsus ka vajalikkuse kriteeriumit. Ettevõtjad toovad välja, et sagedusreservide tasu saaks hüvitada osana võrgutariifist või kehtestada eraldiseisval kulureal kajastatava maksena (sarnaselt taastuvenergia tasuga), mis toetaks selle edasiarveldamist klientidele (kulu ei peaks katma elektrienergia hind, mis võib olla fikseeritud). Selline abinõu oleks bilansihalduritele vähem koormav ning ühtlasi sobiv, et saavutada EBGL artikkel 44 lõikes 2 sätestatud eesmärki kanda tasu edasi võrgu kasutajale. Vaide esitajad on seisukohal, et Otsusega kooskõlastatud sagedusreservide tasu ilma edasiarveldamise mehhanismita on eesmärgi saavutamiseks ebavajalik abinõu. Vaide esitajate hinnangul ei täida Otsus ka mõõdukuse kriteeriumit. Eleringi finantsneutraalsuse tagamise eesmärk on kahtlemata oluline, kuid seejuures mitte ainus bilansiteenuse hinnastamise metoodika kooskõlastamise eesmärk (EBGL artikkel 44 lõike 2 kohaselt tuleb tagada ka majandusliku tulemi arveldamine võrgu kasutajale). Otsusega kinnitatud Metoodika tagab Eleringi finantsneutraalsuse äärmiselt ulatusliku ja intensiivse sekkumisega põhiõigustesse (eeskätt PS § 32 sätestatud omandiõigusesse) – Elering dikteerib bilansihalduritele tariife vastavalt vajadusele ning vaid kahekuulise etteteatamisega. Kokkuvõtvalt on vaide esitajad Riigikohtu lahenditele tuginedes seisukohal, et Konkurentsiamet ei ole Metoodika kooskõlastamisel taganud proportsionaalsust (sobivust, vajalikust ega mõõdukust), mistõttu on Otsus õigusvastane. Õigusvastase otsuseni on viinud 10 HMS § 5 lg 2 järgi haldusmeneltus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efetkiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.  13 (17) kaalutlusõiguse rikkumine – eeltoodud punktides arvestamata jätmine ning üksnes Elering AS finantsneutraalsuse saavutamisele keskendumine. Sama eesmärk tuleks (ja on võimalik) saavutada õiguspäraselt – bilansihaldurite põhiõiguste riivet minimeeriva bilansiteenuse hinnastamismeetodi kooskõlastamisega. Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu. Konkurentsiamet on seisukohal, et Otsusega kooskõlastatud Metoodika lähtub põhimõttest, et elektrisüsteemi bilansi tagamise kulusid põhjustab nii tootmine kui ka tarbimine ning seetõttu on põhjendatud kulude kandmine samuti nii tootmise kui ka tarbimise poolt. Edasiarveldusmehhanismi viis on bilansihaldurite otsustada, mis annab bilansihalduritele selles osas valiku vabaks hinnakujunduseks ehk on vabaduse kujundada elektripakette vastavalt vabaturupõhimõtetele. ELTS § 751 lõige 1 sätestab küll nõuded arvel esitatavate andmete kohta, kuid ei reguleeri arvel esitatavaid hinnakomponente ega nende hulka. Selline lähenemine täidab EBGL artiklis 44 lõike 1 punktis g sätestatud üldpõhimõtet soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi ning võimaldab vajadusel bilansiteenusega seotud kasumi või kahjumi võrgukasutajale edasi anda. Lisaks on Konkurentsiamet tuvastanud, et nii AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i kehtivad elektrilepingu tüüptingimused võimaldavad tüüptingimusi ja hinnakirja ühepoolselt muuta, kui selline vajadus tuleneb õigusaktide, turuolukorra või tururegulatsiooni muutumisest ja elektrituru arengutest või lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest (vt ka punkt 2.2). Lisaks Konkurentsiamet on seisukohal, et tasakaalustamisvõimsuse hankekulude hinnastamine ülekandevõrgutariifi ei ole põhjendatud, kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega ning ülekandetariif rakendub vaid tarbijatele. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel tasakaalus. Sellest tulenevalt on põhjendatud lähenemine, et tasakaalustamisvõimsuse hankekulud hinnastatakse läbi bilansihaldurite/elektrimüüjate lõppkliendile (tootjatele ja tarbijatele). Ühtse edasiarveldusmehhanismi puudumist ning sellise mehhanismi vastuolu vabaturu põhimõtetega ning võimalikku konkurentsi ja tarbijaid kahjustavat mõju on Konkurentsiamet eelnevalt selgitanud (vt ka punkt 2.2). Konkurentsiamet kordab siinkohal (vt ka eelnevat punkti 2.2.) et puuduvad alused arvata või järeldada, et Elering käitub ebamõistlikult Metoodikas sisalduvate tariifide arvutamisel ning, et Eleringi eesmärgiks on kahjustada tariifide arvutamisel bilansihaldurite tegevust (vt ka ameti lisaseisukohtasid punktis 2.2Eeltoodut arvestades piirdub amet siinkohal, et Otsusega kooskõlastatud Metoodikas sisalduvatest arvelduspõhimõtetest lähtuvalt tagab Elering oma tegevusega, EBGL artikkel 44 lõige 1 punkti i kohast, rahalist neutraalsust. Kui bilansihaldurite hinnangul siiski selline kahjustav tegevus Eleringi poolt praktikas peaks esinema, on võimalus esitada kaebus Konkurentsiametile. (vt ka punkt 2.2) Konkurentsiamet jääb seisukohale, et on Metoodikat kooskõlastades vajalikul määral lähtunud HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille järgi kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Samuti on ameti tegevus kooskõlas HMS § 6, mille järgi haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seda kinnitab ka läbiviidud haldusmenetluse käik. Ka on antud juhul täidetud HMS § 3 lõikes 2 sätestatu, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.  14 (17) Vaide esitajate vastupidised üldsõnalised väited eeltoodut kahtluse alla ei sea. Kuna ka siinkohal ei ole vaide esitajate poolt väljatoodud Riigikohtu lahendid asjakohased – puuduvad alused järeldada, et vaide esitajate õigusi on rikutud, amet neid siinkohal ei käsita. 2.4. Vaide esitajate täiendavad seisukohad ja andmed Vaide esitajad toovad 05.06.2024 Konkurentsiametile esitatud kirjalikes seisukohtades välja (kokkuvõtvat), et jäävad oma 06.05.2024 esitatud vaides toodu juurde ning on valmis eraldiseisvalt esitama Konkurentsiametile täiendavat teavet iga turuosalise poolt kantava kahju indikatiivse ulatuse kohta, mis tekiks igale vaide esitanud turuosalisele Konkurentsiameti Otsuse tõttu. Vaide esitajad toovad kahju tekkimise põhjusena välja eeltoodud ühtse edasihinnastamise mehhanismi puudumise. (vt ka punkt 2.2) Vaide esitajad toovad ettepanekuna välja, et Eesti kehtivaid õigusakte tuleks muuta selliselt, et reservturgude baaskulud nö, elektrisüsteemi funktsioneerimiseks hüvitatakse ülekandevõrgu võrgutasu kaudu, mis annaks vaide esitajate hinnangul pikaajalise kindluse reservvõimsuse toodete osas, mida süsteemihaldur kavatseb hankida ning ühtlasi ei kahjustaks see Eesti elektritootjate konkurentsivõimet Eestiga ühendatud lähiturgudel. Lisaks toovad vaide esitajad välja, et EBGL artikkel 8 lõige 2 võimaldab katta reservvõimsuse kulud võrgutasude kaudu ning Energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti (ACER) 2015. aasta aruandele (Aruanne) tuginedes on olulisemad Kesk-Euroopa riigid sellise lähenemise valitud11. 12.06.2024 esitas AS Alexela mõjude hinnangu. 14.06.2024 esitas Eesti Energia AS mõjude hinnangu. 17.06.2024 esitas Elektrum Eesti OÜ mõjude hinnangu. Konkurentsiamet on seisukohal, et edasiarveldusmehhanismi viis on bilansihaldurite otsustada, mis annab bilansihalduritele selles osas valiku vabaks hinnakujunduseks ehk on vabaduse kujundada elektripakette vastavalt vabaturupõhimõtetele. ELTS § 751 lõige 1 sätestab küll nõuded arvel esitatavate andmete kohta, kuid ei reguleeri arvel esitatavaid hinnakomponente ega nende hulka. Selline lähenemine täidab EBGL artiklis 44 lõike 1 punktis g sätestatud üldpõhimõtet soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi ning võimaldab vajadusel bilansiteenusega seotud kasumi või kahjumi võrgukasutajale edasi anda. Lisaks on Konkurentsiamet tuvastanud, et nii AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i kehtivad elektrilepingu tüüptingimused võimaldavad tüüptingimusi ja hinnakirja ühepoolselt muuta, kui selline vajadus tuleneb õigusaktide, turuolukorra või tururegulatsiooni muutumisest ja elektrituru arengutest või lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest. Seega on Konkurentsiameti hinnangul bilansihaldurid (ja elektrimüüjad) oma kehtivate tüüptingimustega maandanud turuolukorrast (sh reservvõimsuste hankimisega tingitud kulude lisandumisest bilansiteenusesse) tingitud äririskid, kuna ka Euroopa õigusakt EBGL artikkel 44 lõige 3 näeb ette tasakaalustamisvõimsuse hankekuludega seonduva täiendava arveldusmehhanismi kohaldamist bilansihaldurite suhtes. Konkurentsiamet on ka juba eelnevalt esitatud põhjendustel seisukohal, et Otsusega kooskõlastatud Metoodika, on kooskõlas Euroopa õigusega, sealhulgas EBGL artiklis 5 ja artiklis 44 sätestatuga. (vt ka punkt 2.2) Tasakaalustamisvõimsuse hankekulude hinnastamine ülekandevõrgutariifi ei ole Konkurentsiameti hinnangul põhjendatud, kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega ning ülekandetariif 11 ACER Market Monitoring Report, 2015, lk 210, punkt 569 https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/ACER_Market_Monitoring_Report_2015.pdf  15 (17) rakendub vaid tarbijatele (Eestis ei ole rakendatud tootjatariifi). ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel tasakaalus. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et ebabilanss on suurel määral põhjustatud ka tootmisest (siinjuures eriti taastuvenergia tootmisest) on põhjendatud lähenemine, et tasakaalustamisvõimsuse hankekulud hinnastatakse läbi bilansihaldurite/elektrimüüjate lõppkliendile (tootjatele ja tarbijatele). ACER-i 2015. aasta Aruandes on küll väljatoodud, et paljudes Kesk-Euroopa riikides oli sellel hetkel kasutusel lähenemine, kus ebabilansi tasudega kaeti vaid väike osa tasakaalustamisvõimsuse kuludest. Samas Aruandes on ACER aga seisukohal, et lähenemine, kus ebabilansi tasudega jäetakse katmata tasakaalustamisvõimsuse kulud (kaetakse ülekandevõrgu tariifist sotsialiseeritult), ei paku bilansihalduritele piisavat stiimulit tagada efektiivselt süsteemi (oma bilansipiirkonna) tasakaalus hoidmist. ACER toob välja, et tasakaalustamisvõimsuste kulude sotsialiseerimine (ülekandevõrgu tariifi lisamine) võib piirata bilansihaldurite stiimulit hoida süsteemi efektiivselt tasakaalus ning sellisel juhul on vajalik leida bilansihalduritele täiendavaid stiimuleid.12 Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et eelpool nimetatud probleem on lahendatud EBGL-is, mis jõustus aastal 2017, mille artikkel 44 lõige 3 sätestab selgelt tasakaalustamisvõimsuse hankekulude hüvitamise täiendava arveldusmehhanismi kohaldamist bilansihaldurite suhtes. Kooskõlastatud Metoodika EBGL artikkel 44 lõikes 1 toodud arveldamisega seotud üldpõhimõtetest lähtumisega, antakse asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda ning tagatakse, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajast ning antakse tasakaaluhalduritele stiimul tagada või taastada süsteemi tasakaal. Lisaks antakse tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid. Samuti lähtub kooskõlastatud Metoodika EBGL artikkel 44 lõikes 3 toodud põhimõttest, et tasakaalustamisvõimsuse hankekuludega seonduvat arveldusmehhanismi kohaldatakse bilansihaldurite suhtes. (vt ka punkt 2.2). Kokkuvõtvalt on kooskõlastatud Metoodikas järgitud kõigi asjakohaseid EBGL määrusest tulenevaid ning antud juhul ka vältimatult vajaliku ja kiireloomulise sünkroniseerimise protsessi läbiviimise konteksti kõige paremini sobivad meetmeid. Miks antud juhul ei ole põhjendatud sünkroniseerimisega kaasnevaid kulusid arvestada võrguteenuse hinda, siis kuna siinkohal on Konkurentsiamet oma seisukohad juba nii Otsuses kui ka läbivalt käesolevas vaidesotsuses esitanud, seda siinkohal ei korrata. Vaide esitajad on Konkurentsiametile esitanud mõjude hinnangud, milles on välja toodud Otsusega seonduvad võimalikud tulevikus tekkida võivad kahjud Need tulenevad vaide esitajate sõnul sõlmitud lepingute olemasolust, olemasolevate toodete kahjumlikumaks muutumisest ja turuosa langusest, tulenevalt tasakaalustamisvõimsusega kaasnevate kulude edasihinnastamise mehhanismi puudumisest. Konkurentsiametile esitatud mõjude hinnanguid silmas pidades on amet seisukohal, et vaide esitajate subjektiivsete hinnangute kohaselt prognoositavaid kahjusid tegelikkuses bilansihalduritele ei kaasne, kuna kehtivad elektrilepingu tüüptingimused võimaldavad tüüptingimusi ja hinnakirja ühepoolselt muuta, kui selline vajadus tuleneb õigusaktide, turuolukorra või tururegulatsiooni muutumisest ja elektrituru arengutest või lepinguga seotud 12 ACER Market Monitoring Report, 2015, lk 211, punktid 570 ja 571 https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/ACER_Market_Monitoring_Report_2015.pdf  16 (17) teenuste või äririskide paremast määratlemisest. Samuti sätestab siinkohal lepinguliste kohustuste vahekorra muutmiseks alused ja võimalused võlaõigusseaduse § 97. Konkurentsiamet lisab, et antud juhul valitseb ülekaalukas avalik huvi selles osas elektrivarustuskindluse ja julgeolekuolukorra tagamiseks ettenähtud sünkroniseerimise protsess viiakse läbi ning seda ka ettenähtud ning muutunud olukorrast tulenevalt kiiret aeggraafikut järgides. Kahtlemata oleks isegi juhul, kui lepingulised muudatused võiksid ka mingit negatiivset mõju bilansihaldurite tegevusele omada, siis avalikku huvi arvestades on Metoodikas tulenevate aluste rakendumine piisaval määral põhjendatud ning ei ole alust eeldada, et eraõiguslikud huvid seda üles kaaluks või Metoodika rakendumise vajadust kahtluse alla seaks. Vastupidine olukord tooks kaasa avaliku huviga vastuolus olevate ebaõigete otsustuste ja toimingute tegemise. Amet rõhutab veelkord (vt vaideotsuse punkti 2.2), et bilansihaldurite ärihuvid ei kaalu ülesse sünkroniseerimise vajadust. Siinjuures juhib Konkurentsiamet tähelepanu Riigikohtu Halduskolleegiumi 14. juuni 2019 otsusele haldusasjas 3-13-481, mille punktis 33 toob kohus välja (kokkuvõtvalt) , et ka isiku õiguste intensiivse riive puhul on lepingute ülesütlemine proportsionaalne, kui selleks valitseb avalik huvi. Konkurentsiamet on seisukohal, et antud juhul puuduvad isegi alused järeldada vaide esitajate huvide kahjustumisest, rääkimata nende intensiivsest riivest. Ka on bilansihaldurid (ja elektrimüüjad) oma kehtivate tüüptingimustega maandanud turuolukorrast (sh reservvõimsuste hankimisega tingitud kulude lisandumisest bilansiteenusesse) tingitud äririskid, kuna ka Euroopa õigusakt EBGL artikkel 44 lõige 3 näeb ette tasakaalustamisvõimsuse hankekuludega seonduva täiendava arveldusmehhanismi kohaldamist bilansihaldurite suhtes. (vt ka punkt 2.2). Kokkuvõtteks: Amet on AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i poolt vaides esitatud seisukohtasid analüüsides ning Otsust ning sellega seonduvaid asjaolusid veelkord hinnates jõudnud järeldusele, et vaides esitatu ei anna alust Otsuse kahtluse alla seadmiseks või muutmiseks. Selleks puuduvad ka muud asjaolud. Vaie on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Lisad: 1. Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatuste kooskõlastamine 2. AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS VAIE Konkurentsiameti 05.04.2024 otsusele nr 7-10/2024-007 3. Balancing Capacity Cost Settlement 4. Elektrituru nõukoda 25.03.2024 5. Elektri bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste avalik konsultatsioon  17 (17) 6. AS Alexela kodutarbija elektrilepingu tüüptingimused 7. AS Alexela äritarbija elektrilepingu tüüptingimused 8. Elektrum Eesti OÜ ÜLDSÄTTED Kodutarbija elektrienergia müügilepingu II osa Kehtivad alates 01.08.2024 9. Elektrum Eesti OÜ ÜLDSÄTTED Juriidilise isiku elektrienergia müügilepingu II osa Kehtivad alates 01.06.2024 10. Enefit AS elektrilepingu tüüptingimused  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 04.04.2024 Kehtiv kuni: 04.04.2029 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust Teabevaldaja: Konkurentsiamet OTSUS 05.04.2024 nr 7-10/2024-007 Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 38 lõike 2 järgi on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja, kellel on süsteemivastutus. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS (edaspidi Elering). ELTS § 38 lõikest 1 tulenevalt on süsteemivastutus kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss. ELTS § 39 lõike 1 punktide 1, 3 ja 7 järgi on süsteemihalduri kohustusteks: 1)tagada süsteemi varustuskindlus kooskõlas elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga; 3)kavandada ja juhtida tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi; 7) selgitada temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning osta reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüa bilansienergiat eesmärgiga tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas ELTS-iga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega. ELTS § 39 lõike 6 järgi lähtub süsteemihaldur bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest. ELTS § 53 lõikes 2 tuleneb, et süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest. ELTS § 53 lõike 5 kohaselt süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel. ELTS § 53 lõikest 6 tulenevalt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika. Komisjoni määruse (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirja (EBGL) artikkel 44 lõike 1 kohaselt arveldamisega: a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda; b) tuleb tagada, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas;  2 (18) c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal; d) tuleb hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist; e) tuleb anda põhivõrguettevõtjatele stiimul täita määruse (EL) 2017/1485 artiklite 127, 153, 157 ja 160 kohaseid kohustusi; f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele, tasakaalustamisteenuse osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele; g) tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi; h) tuleb anda tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid; i) tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus. EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt EBGL jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused. Taotluse menetlemise ajal kehtivad Eleringile Konkurentsiameti 30.12.2019 otsusega nr 7-10/2019-013 kooskõlastatud bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika (Kehtiv Metoodika). 20.03.2024 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks taotluse elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika (edaspidi Metoodika) muudatusteks. 22.03.2024 toimus Eleringi, bilansihaldurite ja Konkurentsiameti vaheline koosolek, kus Elering andis ülevaate Metoodika muudatustest ja rakendamise ajaraamist, mh, et Metoodika muudatused rakenduvad alates 01.2025. 2. Menetlusosaline Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik 14.11.2022 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks taotluse Metoodika muudatusteks. Bilansiteenuse hinnastamise ja kulude ümberstruktureerimise ettepanek on kokkuvõtvalt järgnev:  Bilansienergia hind selgitusperioodi kohta võtab arvesse vaid reguleerimisenergia kulu ning ei sisalda bilansiteenuse administratiivkulu, neutraalsuskulu ega reguleerimisvõimsuste hankimise kulu;  Bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu katteks rakendab süsteemihaldur bilansiteenuse kulude struktuurile bilansiteenuse tasud, milleks on ebabilansi koguse tariif ning bilansihalduri bilansipiirkonna tootmise ja tarbimise tariif. Süsteemihaldur avaldab bilansiteenuse tasude tariifid vähemalt kaks (2) kuud ette. Elering selgitab, et Metoodika muudatuse ettepanek on ajendatud bilansihaldurite poolt  3 (18) tõstatatud probleemteemast kallite bilansienergia (ebabilansi) hindade osas ning ettepanekuga võtta süsteemihalduri elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu ebabilansi tunnihinnast välja. Esitatud Metoodika muudatus näeb ette, et sarnaselt Põhjamaade mudelile kogub edaspidi Elering täiendavad elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulud (sh süsteemiväline avatud tarne) bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu. Eesti elektrisüsteemis on juba alates 01.01.2021 rakendatud administratiivkulude katteks sama tariifistruktuur ja selgituse mehhanism. Muuhulgas sisaldab Kehtiv Metoodika, et süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta reguleerimisvõimsuse ja -energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused. Kuna Elering ei ole seni reguleerimisvõimsusi hankinud, ei ole kulude katmise metoodika olnud päevakorral. Arvestades Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise teekaarti ja nõudeid on reguleerimisvõimsuste hankimise kulu lisandumas. Metoodika muudatusettepanek loob selguse, mil viisil süsteemihaldur nimetatud kulusid katab ja välistab, et need saaks olla ebabilansi tunnihinnas. Soome bilansiteenuse tasud, mis samuti katavad bilansiteenuse administratiivkulud, neutraalsuskulud ja reguleerimisvõimsuste kulud, on avaldatud Soome süsteemihalduri veebilehel1. Alates 28.11.2022 kuni 06.01.2023 viis Konkurentsiamet läbi avaliku konsultatsiooni Metoodika osas. Konsultatsiooni käigus laekusid kommentaarid turuosalistelt: Scener OÜ-lt (Scener), Eesti Energia AS-lt (Eesti Energia), AS-lt Alexela (Alexela) ja Sunly AS-lt (Sunly). 13.12.2022 toimus Elektrituru Nõukoda, kus üheks teemaks oli Metoodika muudatused. 03.02.2023 saatis Konkurentsiamet Eleringile avalikult konsultatsioonilt laekunud turuosaliste kommentaarid ja ettepanekud ning palus esitada Eleringil seisukohad turuosalistele kommentaaridele ja ettepanekutele. Konkurentsiamet määras vastamiseks tähtajaks 20.02.2023. 27.02.2023 edastas Elering Konkurentsiametile enda poolsed seisukohad turuosaliste kommentaaridele ja ettepanekutele ning mõjuanalüüsi bilansienergia hinna metoodika muudatuse osas. Ühtlasi tõi Elering välja, et vastavalt turuosalistelt avaliku konsultatisooni käigus laekunud ettepanekutest, et bilansienergia hinna metoodika muudatus eeldab põhimõttelise otsuse sisseviimist, mistõttu on hea, kui Elering saaks teha eraldi koosoleku Konkurentsiameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) ning mõjuanalüüsi osas tõi Elering välja, et see esitati Elektrituru Nõukojas, mis toimus 13.12.2022. 02.03.2023 vastas Konkurentsiamet Eleringile andes teada, et ametile sobib, kui amet korraldab arutelu Eleringi ja MKMi ning Konkurentsiameti vahel. Ühtlasi uuris Konkurentsiamet kuidas Elering suhtub sellesse, kui bilansikulud kaetakse ülekandetariifist. 03.03.2023 vastas Elering Konkurentsiametile, et Elering ei poolda ülekandetariifi kaudu reguleerimisvõimsuse hankimisega seonduvate kulude katmist, seda ei luba ka tänane võrgutariifide metoodika. 10.03.2023 kirjutas Konkurentsiamet MKMile ja Eleringile soovides korraldada ühise arutelu bilansienergia hinna metoodika muudatuste osas. 16.03.2023 toimus virtuaalkohtumine Konkurentsiameti, MKMi ja Eleringi vahel seoses bilansienergia hinna metoodika muudatuste osas. Arutelul lepiti kokku, et tehakse arutelu turuosalistega koos Eleringi ja MKMi rääkides muudatustest. 03.04.2023 kirjutas Konkurentsiamet Eleringile ja tõi välja, et tuleb kokku kutsuda koosolek turuosalistega ja rääkida konsultatisooni tulemustest ning palus Eleringil teada anda vabad ajad 1 https://www.fingrid.fi/en/electricity-market/balance-service/fees/  4 (18) millal teha koosolek. 19.04.2023 saatis Konkurentsiamet turuosalistele e-kirja, kus soovis turuosalistega arutada avalikul konsultatsioonil laekunud ettepanekute ja kommentaaride üle. 02.05.2023 toimus virtuaalkohtumine Konkurentsiameti, Eleringi, turuosaliste ja MKMi vahel. Virtuaalkohtumisel amet esitles avalikul konsultatsioonil laekunud ettepanekuid. 02.05.2023 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole ja soovis arutada samal päeval aset leidnud virtuaalkohtumise üle, mis toimus koos turuosalistega. 03.05.2023 edastas Konkurentsiamet turuosalistele esitluse, mis tehti ameti poolt 02.05.2023 virtuaalkohtumisel. 05.05.2023 toimus Konkurentsiameti ja Eleringi vaheline ühisarutelu 02.05.23 toimunud turuosalistega kohtumise kuuldu osas. 05.07.2023 pöördus Elering Konkurentsiameti ja Kliimaministeeriumi (varasemalt MKM) poole arutada bilansienergia hinna metoodika muudatuste üle. 24.07.2023 toimus kohtumine Konkurentsiameti, Eleringi ja Kliimaministeeriumi vahel, et arutada bilansienergia hinnastruktuuri üle. Kohtumisel tõi Elering välja, et Põhjamaade (sh Soome) bilansienergia hinnastruktuuri mudel on Eleringi arvates kõige parem. 07.09.2023 pöördus Konkurentsiamet Läti ja Leedu regulaatori poole, sooviga uurida Läti ja Leedu bilansienergia hinna struktuuri Lätis ja Leedus ning kas Lätis ja Leedus on plaan muuta bilansienergia hinnastruktuuri. 12.09.2023 vastas Läti regulaator Konkurentsiametile. 27.09.2023 vastas Leedu regulaator Konkurentsiametile. 09.10.2023 pöördus Konkurentsiamet Soome regulaatori poole, sooviga uurida Soome bilansienergia hinna struktuuri ning kas Eleringi bilansienergia metoodika muudatuste ettepanek on sarnane Soome bilansienergia hinnastruktuurile. 10.10.2023 vastas Soome regulaator Konkurentsiametile. Soome regulaator kinnitas, et Eleringi bilansienergia hinnastruktuur on samasugune Soome bilansienergia struktuuriga. 11.10.2023 pöördus Elering Konkurentsiameti poole ja soovis arutada bilansienergia hinna struktuuri üle. 17.10.2023 toimus kohtumine Konkurentsiameti ja Eleringi vahel. Kohtumisel tõi Elering välja, et bilansienergia hinnamuudatused on vajalikud tulenevalt eelsesivast elektrisüsteemi sünkroniseerimise projektist Kesk-Euroopaga ning andis teada, et Eleringil on vajalik teha mõningad muudatused Metoodikas. 09.11.2023 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika (Metoodika) ettepaneku. Peamine põhjus, miks Elering Metoodika muudatust taotleb tuleneb asjaolust, et olemasoleva Metoodika punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud ei ole tasude struktuuriga kaetud ning sisuline probleem tekib Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel. Elering selgitab:  Elering ei ole pidanud seni reguleerimisvõimsusi hankima, kuna sageduse hoidmine teostatakse tsentraalselt Venemaa süsteemihalduri poolt. Kehtivas Metoodikas ei ole selgitatud reguleerimisvõimsuse ja muude tasakaalustamise kulude katmise tariifikomponente;  Ebabilansi hinnametoodika on võimaldanud kulupõhiselt kalendrikuu alguses selgitada eelmise kalendrikuu tulud ja kulud ning läbi bilansienergia hinna tagada finantsneutraalsuse. Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel süsteemivälise avatud  5 (18) tarne kulud saavad aga selguma ligi kuus (6) kuud hiljem ajanihkega, mistõttu neid kulusid ei saa lisada tagasiulatuvalt bilansienergia hinda;  Bilansienergia hinnametoodika peab muuhulgas olema vastavuses Määruse (EL) 2017/2195 põhimõtetega, mis kirjeldab, et sageduse taastamiseks aktiveeritud energiapõhised reguleerimisenergia kulud on aluseks bilansienergia hinnale selgitusperioodi kohta, aga muud püsikulud, sh reguleerimisvõimsuse hankimine, tuleb katta muude tasudega.  Kehtiv Metoodika juba sisaldab bilansiteenuse administratiivkulu katteks bilansiteenuse hinnast eraldi tariifikomponente, kuid Kehtiva Metoodika muutmiseta ei saa Elering sama tariifistruktuuri laiendada ka muudele kuludele, mis samas on Kehtiva Metoodika punktis 2.3 loetletud. Elering enda taotluses tõi välja, et Metoodika muudatused on sisuliselt samad, mille Elering edastas 14.11.2022 kirjaga ning mis läbisid avaliku konsultatsiooni, aga Elering on täpsustanud järgmisi punkte:  Välja on toodud reguleerimisenergia- ja võimsuse mõisted;  On parandanud sõnastuse selgust;  Punktis 2.11 on toodud selguse eesmärgil, et „Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, mis kaetake bilansiteenuse tasudega, ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid“ ;  On tehtud ettepanek võimaldada süsteemihalduril muuta bilansiteenuse tariife kaks (2) kuud etteteatamise ajaga, et vähendada prognoositud versus tegelike kulude haldusega seotud finantsneutraalsuse viidet. Kuna bilansiteenuse tasude tariifid ei ole bilansienergia hinnas ning läbi bilansihaldurite avatud tarnijad edastavad tariifikomponendid oma klientidele (tarbijad ja tootjad), peaks olema kaks (2) kuud etteteatamise aeg ka turuosaliste võimalik ning pigem tagama ajakohasema finantsneutraalsuse halduse.  Metoodika muudatused on esitatud Kehtiva Metoodika alusele. 13.12.2023 saatis Konkurentsiamet Eleringile küsimused seoses 09.11.2023 saadetud muudetud metoodika „Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühte metoodika“ osas. 04.01.2024 vastas Elering Konkurentsiameti 13.12.2023 saadetud küsimustele. 30.01.2024 toimus Balti elektri töögrupp, kus osalesed Balti, Soome, Poola ja Rootsi energia regulaatorid (sh Konkurentsiamet) ja süsteemihaldurid (sh Elering) ning ühe teemana arutati bilansiteenuse tariifi süsteemi harmoniseerimist Baltikumis. 04.03.2024 küsis Konkurentsiamet Eleringilt prognoosi kuidas mõjutavad metoodika muudatused bilansiteenuse hinda (mis on tariifid ja kulu turuosalistele) turuosaliste lõikes, kui bilansiteenuse kulu kaetakse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu. 05.03.2024 vastas Elering Konkurentsiametile. Lisaks 05.03.2024 toimus Konkurentsiameti ja Alexela AS-i (Alexela) esindajate vaheline koosolek virtuaalselt, kus arutleti bilansiteenuse hinna kujunemise üle. 13.03.2024 saatis Konkurentsiamet Soome energiaregulaatorile küsimuse seoses Soome bilansiteenuse hinnastamise põhimõtete kohta. 15.03.2024 vastas Soome regulaator Konkurentsiametile. 14.03.2024 saatis Konkurentsiamet Eleringile seisukohad ja ettepaneku Metoodika muudatuste osas, et ühekordse meetmena 2025. aastal kataks süsteemihaldur käsitsi käivitatavate sageduse taastamise reservvõimsuse (mFRR) hankimise kuludest 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist.  6 (18) 18.03.2024 toimus Konkurentsiameti ja Eleringi esindajate vaheline kohtumine. 18.03.2024 saatis Konkurentsiamet Rootsi energiaregulaatorile küsimuse seoses Rootsi bilansiteenuse hinnastamise põhimõtete kohta 20.03.2024 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks Metoodika ettepaneku, kus on arvesse võetud Konkurentsiameti 14.03.2024 seisukohti ja ettepanekut. 25.03.2024 teavitas Konkurentsiamet Eleringi, et sätestab otsuses tingimuse, mille järgi Metoodika muudatused rakenduvad alates 01.01.2025. 25.03.2024 toimus Elektrituru nõukoda, kus üheks teemaks oli Metoodika muudatused ning Elering teavitas bilansihaldureid muuhulgas ka reguleerimisvõimsuse hankimise kulu prognoositavast mõjust bilansiteenuse tarbimise ja tootmise tariifile. 4. Avaliku konsultatisooni tulemused ja turuosaliste selgitused Avalik konsultatsioon toimus perioodil 28.11.2022-06.01.2023, mis avaldati Konkurentsiameti kodulehel2. Konsultatsiooni käigus laekusid kommentaarid turuosalistelt: Scener OÜ-lt (Scener), Eesti Energia AS-lt (Eesti Energia), AS-lt Alexela (Alexela) ja Sunly AS-lt (Sunly). Järgnevalt on toodud välja turuosaliste seisukohad, mis esitati avalikul konsultatsioonil (kokkuvõtlikult): Sunly toetab neutraalsuskomponendi bilansienergia hinnast välja võtmist ning selle lisamist tarbimise ja tootmise tariifidesse. Taastuvenergia jõudsamaks arendamiseks kestva energiakriisi taustal ja riigi seatud 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks on see muudatus vajalik. Taastuvenergia tootjate jaoks väga oluline suurendada bilansihalduse tariifide stabiilsust, kuna bilansihaldurite jaoks on bilansienergia hinnastamine muutunud äärmiselt riskantseks. Sellest tulenevalt on avatud tarne pakkumistesse lisatud väga suur riskimarginaal. Sunly märgib, et neutraalsuskulu on oma olemuselt juba nagunii sotsialiseeritud kulu, kuna see pole üheselt seotud konkreetse tunni ebabilansiga. Kulu jagatakse kuu lõpus kõigile tootjatele ja tarbijatele sõltumata sellest, kes konkreetse kulu põhjustas. Alexela hinnangul on muudatusettepanekud suures pildis vastuvõetavad. Sceneri hinnangul on õige samm arvata neutraalsuskomponent välja bilansienergia hinnast ning lisada see tarbimise ja tootmise tariifi. Tegemist on valdavalt sageduse hoidmise kuludega ning neutraalsuskomponendi arvutamise sisendid ei ole otseselt seotud ebabilansi kogusega ja on oma olemuslikult püsikulud. Sceneri on hinnangul, et neutraalsuskomponendi arvutamine tarbimisele ja tootmisele vähendab oluliselt tarbijate ja väiketootjate bilansiriski hinda. Scener lisab, et süsteemihalduri infotehnoloogilised ja tööjõukulud (administratiivkulud) tuleks katta täielikult tootmise ja tarbimise tariifist, mitte ebabilansi tariifist, kuna infotehnoloogiliste ja tööjõukulude näol on tegemist olemuselt püsikuludega, mille suurus ei sõltu ebabilansi kogusest. Kõik püsikulud tuleks jaotada mõõdetud tarnimisele ja tootmisele, et vältida olukorda, kus täpsem prognoos toob endaga automaatselt kaasa suurenenud ühikukulu. Scener toob välja, et süsteemihaldur peaks bilansiteenuse tasude tariifid avaldama veebilehel vähemalt 6 kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi, kuna kvartaalne tarbimise ja tootmise tariifi muutmine on kliendihalduse mõttes liialt koormav. Tariifide muutmine iga kuue kuu tagant on arusaadavam ja annab turule natuke rohkem kindlust. Süsteemihaldur võiks igakuiselt arvutada välja olemasolevalte andmetel põhineva indikatsiooni järgmiseks perioodiks. Sellisel juhul on 2 https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/avalikud-konsultatsioonid  7 (18) turuosalistel võimalik jooksvalt jälgida ning valmistuda lepingumuudatusteks. Eesti Energia toob välja, et avalikule konsultatsioonile esitatud materjalidest võib järeldada, et ettepanekud on suunatud nn missing money probleemi lahendamisele bilansiteenuse kulude hüvitamisel. Samas käsitlevad ettepanekud nimetatud probleemist vaid ühte tahku, s.t seda kuidas lubada Eestis tegutsevatel väiksematel bilansihalduritel vähem maksta nende poolt tekitatud elektrienergia ebabilansi eest ning kanda ebabilansi kulusid suuremas mahus üle tarbijatele ja tootjatele. Seetõttu tegi Eesti Energia Konkurentsiametile ettepaneku lükata kavandatavad muudatused tagasi. Eesti Energia on toonud avaliku konsultatsiooni raames muuhulgas välja järgneva:  Kuna Eestis on enim elektritarbijaid ja -tootjaid Eesti Energia bilansiportfellis, siis tooksid avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekud kaasa bilansikulude suurenemise eelkõige Eesti Energiale, sest pakutud muudatuste mõjul suurenevad bilansiteenuse kulu tasud nendel bilansihalduritel, kes on suurema portfellimahuga ning kes põhjustavad vähe bilansienergiat.  Lähtudes pakutud muudatusettepanekutest on Eesti Energia arvutanud välja bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste muutmise koond-finantsmõju Eesti Energiale ning lisab, et Eesti Energia ei ole selliste kuludega arvestanud ega saagi olla nendega arvestanud, kuna metoodika ja tüüptingimuste muutmise kohta avati avalik konsultatsioon alles 28. novembril 2022. See kulu ületab oluliselt sõlmitud teenuste lepingutes kokku lepitud marginaalne ja selle kulu edasikandmine klientidele eeldab teenuste lepingute muutmist, mida ei ole võimalik teha ilma mõistliku ettevalmistusajata – või ei ole üldse võimalik teha, arvestades konkurentsimoonutuse tekkimist bilansihalduse turul.  Eesti Energia on seisukohal, et tasakaalustamiseks tehtud elektritehingute kulude kandmine otsestelt ebabilansi põhjustajatelt kõikidele tarbijatele ja tootjatele ei ole õige. Seda vaadet toetab ka Euroopa Liit (EL): EBGL läbiv eesmärk on ebabilansi vähendamine. EBGL on Eestile tervikuna otsekohalduv. Nimelt näeb EL regulatsioon ette, et ebabilansi põhjustaja vastutab ebabilansi kulude katmise eest. Ebabilansi kulud koosnevad püsikuludest (nt administratiivkulud a la süsteemihalduri IT-, personali- jms kulud seoses bilansiteenuse osutamisega; või tasakaalustamise võimekuste püsikulud e. reguleerimisvõimsuste kulud) ning muutuvkuludest (nt elektrienergia reguleerimistarnete müügi- ja ostutehingute muutuvkulud ja süsteemivälise tarnija avatud kulud). Kui püsikulude osas on teatud määral põhjendatav jaotada need kulud eelkõige tarbijate lõikes ühetaoliselt (nn sotsialiseerida), siis muutuvkulude puhul kus ebabilansi tekitamist on võimalik jälgida ja adresseerida konkreetsele põhjustajale bilansihaldurile, on kulude ümberjagamine lubamatu. EBGL sätestab: - „Kulusid, mida turuosalised kannavad seoses käesoleva määruse nõuete täitmisega, peavad turuosalised ise kandma.“ (artikkel 8 lõige 4); - „Arveldamisega /../ a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda; b) tuleb tagada, et tasakaalu arveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas;/../“ (artikkel 44 lõige 1).  Eesti Energia peab oluliseks märkida, et Balti ühise bilansipiirkonna teised osalised – Läti ja Leedu süsteemihaldurid – ei ole avaldanud kavatsust ühineda sünkroniseeritult Eestis kavandatavate muudatustega, vastupidi, nad on kinnitanud, et nad ei näe muudatusteks vajadust ja nad ei kavatse Eesti süsteemihalduri pakutud muudatustega ühineda. Kaudselt kinnitab see asjaolu, et Eestis avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekud ei pruugi olla üheselt kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud turupõhimõtete ja bilansihaldurite võrdse kohtlemise põhimõtetega. Bilansienergia hind peab kajastama  8 (18) elektrienergia hinna reaalväärtust või välditud reguleerimise väärtust. Samuti peab Euroopa regulatsioon oluliseks, et tasakaalustamise arveldamise mehhanismid oleksid ühtlustatud (EBGL artikkel 44 lõige 1 punkt d).  Enne desünkroniseerimist on süsteemihaldur väljendanud kavatsust vältida ebabilansi teket Venemaa elektrisüsteemi suhtes, kuid ilma automaatsagedusreservide turgude avamiseta ei ole see võimalik. 2022. aasta 2. jaanuaril andis süsteemihaldur turuosalistele teada, et Balti süsteemihalduritel ei ole alates jaanuarist 2023 sõlmitud uut avatud tarne ostu-müügi lepingut Venemaa elektrisüsteemi esindajaga ning seetõttu rahalist arveldust ebabilansi katteks ei ole planeeritud toimuma. Elektrisüsteemi tasakaalustamine jätkub eesmärgiga Balti elektrisüsteemi tunnipõhine ebabilanss hoida võimalikult minimaalsena. See aga ei tähenda, et süsteemivälise avatud tarne kulu seetõttu põhimõtteliselt kaoks. Oluline on tähele panna, et seni kuni süsteemihaldur ei ole loonud reguleerimisvõimsuste turgu, kus saaksid osaleda Eesti elektritootjad, vaid ostab reguleerimisenergiat väljapoolt, on selline tegevus oma olemuselt süsteemiväliselt ostetud automaatselt käivitatavate sageduse taastamise reservide (aFRR), mille kulusid tuleb arvestada bilansienergia hinna sisse, mitte sotsialiseerida. Avalikule konsultatsioonile esitatud dokumentidest nähtub, et eesmärk on neid kulusid siiski sotsialiseerida, s.t jagada tarbijatele ja tootjatele. Seega, esitatud ettepanekute kohaselt karistatakse Eesti elektritootjaid selle eest, et süsteemihaldur ei hangi reguleerimisvõimsusi Eestis asuvatelt elektritootjatelt. Taoline lähenemine ei ole asjakohane. Elektritootjad Baltikumis on võimelised pakkuma automaatsageduse reservi teenust. Ka näiteks Eesti Energia pakub praegu seda teenust 55 MW ulatuses Soome põhivõrguettevõtjale, samal ajal kui kohalik süsteemihaldur hangib seda teenust süsteemiväliselt. Eesti Energia hinnangul ei ole kohane panna elektritootjatele täiendavaid tasusid selle asemel, et käivitada Baltikumis reguleerimisvõimsuste turg, kust vastavat teenust hankida. Eesti Energia teeb ettepaneku, et neutraalsuskulu komponendi metoodika osas on kaks lahendusviisi:  seda kulukomponenti mitte muuta, jätkates kehtiva metoodikaga; või  võtta see kulu bilansienergia hinnast välja ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele) või bilansihaldurite ebabilansi kogusele. Reguleerimisvõimsuse kulu (sageduse/bilansi juhtimistoodete võimsustasude kulu) osas on kaks lahendusviisi:  arvata see kululiik bilansiteenuse hinnast välja ning hüvitada see kulu kas (i) ülekandetasude kaudu; või (ii) luua uus, eraldi kulurida lõpptarbija arvetel sarnaselt taastuvenergia tasuga, näiteks nimetuse all „Elektrisüsteemi reservide hoidmise tasu“. See kulukomponent sisaldaks seega nii reguleerimisvõimsuste ostutasu kui ka tulevase elektrienergia tootmisvõimsuse strateegilise reservi hoidmise tasu; või:  jätta see kululiik bilansiteenuse hinda sisse ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele). Eleringi selgituste kohaselt on Metoodika muudatuste peamine põhjus, et Metoodika punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud ei ole tasude struktuuriga kaetud ning sisuline probleem tekib Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel3, kuna Elering ei ole pidanud seni 3 Hiljemalt 2025. aasta alguses liituvad Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. Täpsemalt: https://elering.ee/sunkroniseerimine  9 (18) reguleerimisvõimsusi hankima, ning hetkel elektrisüsteemi sageduse hoidmine teostatakse tsentraalselt Venemaa süsteemihalduri poolt. Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel süsteemivälise avatud tarne kulud saavad aga selguma ligi kuus kuud hiljem ajanihkega, mistõttu neid kulusid ei saa lisada tagasiulatuvalt bilansienergia hinda. Avaliku konsultatsiooni käigus laekunud kommentaaridest selgub, et kolm turuosalist neljast toetavad Metoodika muudatusi. Turuosalised, kes toetasid Metoodika muudatusi tõid välja, et muudatused aitavad jõudsamalt arendada taastuvenergiat ja Eesti riigi seatud 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks on see muudatus vajalik4. Toodi ka välja, et Metoodika muudatus vähendab oluliselt tarbijate ja väiketootjate bilansiriski hinda. Eesti Energia, kes ei toetanud Metoodika muudatusi või tegi omapoolsed ettepanekud, kuidas tuleks Metoodikat muuta, hinnangul Eesti elektritootjate konkurentsivõime elektriturul väheneb, juhul kui Eestis rakendatakse täiendavaid bilansiteenuse tasusid, mis puudutavad elektrienergia tootmist. Eesti Energia arvates on oluline silmas pidada, et Balti ühise bilansipiirkonna riikide võimalikud sammud bilansiteenuse hinna kujundamisel oleksid harmoneeritud ja ühetaolised ning toimuksid sünkroniseeritult. Veel enam, et igal juhul on tarvis saada neutraalsuskulu suurus kontrolli alla, kuna neutraalsuskulu suurenemine ja ulatuslikud hinnahüpped on lubamatud. Avaliku konsultatsiooni käigus esitatud ettepanekus on välja toodud, et bilansienergia hinnametoodika muudatused mõjutavad negatiivselt Eestis asuvate elektrienergia tootmise varade ja siia kavandatavate elektritootmise projektide piiriülest konkurentsivõimet. Elering selgitas, et Eleringi ettepanek lähtub põhimõttest, et elektrisüsteemi bilansi tagamise kulusid põhjustab nii tootmine kui ka tarbimine ning seetõttu on põhjendatud kulude kandmine samuti nii tootmise kui ka tarbimise poolt. Metoodikas on võimalik ka tootmist eelistada ja kõik kulud tarbimisele jätta, kuid sellisel juhul katab tarbimine ka tootmise poolt põhjustatud kulud ja ekspordisituatsioonis rist-subsideerib ekspordi sihtkoha riikide elektri hinda. Bilansiteenuse tariifistruktuuri ülesehitus põhineb 100% bilansivastutuse põhimõttel, mis on sarnane Põhjamaade aastakümnete pikkuse praktikaga. See hõlmab ka reguleerimisvõimsuste hankimise kulusid, mis jaotuvad nii tootjate kui tarbijate vahel, võimaldades mõlemal kliendigrupil madalamat kulukomponenti. Tootjad, kes pakuvad süsteemihaldurile reguleerimisvõimsusi, saavad oma kulud kompenseeritud, samas need, kes ei paku reguleerimisvõimsusi süsteemi tasakaalustamiseks, peaksid katma reguleerimisvõimsuste kulud võrdselt tarbijatega. Eestis ja Baltikumis ei ole elektritootmisele rakendatud täiendavaid võrgu kasutamise tariife ega bilansiteenuse tariife, erinevalt Põhjamaadest. Kui vaadelda elektritootmise osakaalu energiabilansis, ei ole Põhjamaade mudel kahjustanud sealset energiatootmise võimekust. Avaliku konsultatsiooni käigus on Eesti Energia poolt välja toodud, et metoodika muudatusega seoses on eesmärk bilansienergia kulusid sotsialiseerida, s.t jagada tarbijatele ja tootjatele. Lisaks, et reguleerimisvõimsuse hankimisega seonduvad kulud võiks bilansiteenuse hinnast välja arvata ning hüvitada see kulu ülekandetasude kaudu. Elering on ettepanekute kohta selgitanud, et bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad 4 Eesti on seadnud eesmärgi, et 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Täpsemalt: https://www.mkm.ee/uudised/eesti-plaanib-2030-aastal-katta-oma-aastase- tarbimise-taastuvelektriga-0  10 (18) vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel tasakaalus. Sellest tulenevalt on Eleringi seisukoht, et süsteemi tasakaalustamiseks kulud ei peaks olema ülekandetasude osa. Avaliku konsultatsiooni käigus tehti ettepanek, kus soovitakse neutraalsuskulu komponent võtta bilansienergia hinnast välja ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele) või bilansihaldurite ebabilansi kogusele. Elering selgitas, et 09.11.2023 kooskõlastamiseks esitatud metoodika on kooskõlas avaliku konsultatsiooni ettepanekuga, eelnevalt selgitatult näeb metoodika ette jaotada bilansiteenuse kuludeks osa, mida ei ole võimalik lisada ebabilansi hinda. Avaliku konsultatsiooni käigus toodi välja, et neutraalsuskulu komponendi suurus tuleb kontrolli alla saada. Neutraalsuskomponent on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Neutraalsuskulukomponent 2019-2023. aastal. Allikas: Elering 2019 Aeg 01.2019 02.2019 03.2019 04.2019 05.2019 06.2019 07.2019 08.2019 09.2019 10.2019 11.2019 12.2019 Hind € 11,38 12,34 7,44 6,03 0,48 7,99 10,90 14,42 14,30 13,33 9,50 6,08 2020 Aeg 01.2020 02.2020 03.2020 04.2020 05.2020 06.2020 07.2020 08.2020 09.2020 10.2020 11.2020 12.2020 Hind € 5,01 13,08 6,62 7,97 10,61 2,29 9,62 9,58 8,80 12,30 9,80 12,62 2021 Aeg 01.2021 02.2021 03.2021 04.2021 05.2021 06.2021 07.2021 08.2021 09.2021 10.2021 11.2021 12.2021 Hind € 10,92 7,31 7,06 6,65 1,84 14,21 21,36 21,80 26,42 29,21 18,92 -14,68 2022 Aeg 01.2022 02.2022 03.2022 04.2022 05.2022 06.2022 07.2022 08.2022 09.2022 10.2022 11.2022 12.2022 Hind € 44,00 29,98 39,56 16,54 29,79 177,75 52,15 82,77 112,41 55,09 95,73 55,05 2023 Aeg 01.2023 02.2023 03.2023 04.2023 05.2023 06.2023 07.2023 08.2023 09.2023 10.2023 11.2023 12.2023 Hind € -11,51 6,08 4,45 -16,08 -2,60 4,02 -0,40 -15,63 -7,71 -0,30 -8,72 Tabel 1 andmetest nähtub, et alates jaanuarist 2023 ei ole ebabilansi hinnas olev täiendav neutraalsuse lisakomponent probleemteemaks, kuna Balti süsteemihaldurid ei osta enam Venemaa elektrisüsteemilt avatud tarne teenust. Elering tõi välja, et täna ei ole bilansiteenuse kuludes reguleerimisvõimsuste hankimise kulukomponenti, mistõttu ei ole neutraalsuskomponendi kulu võrreldav olukorraga, kui liitume Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Avaliku konsultatsiooni käigus on tehtud ettepanek, et arvata neutraalsuskulu komponendi kululiik bilansiteenuse hinnast välja ning hüvitada see kulu ülekandetasude kaudu. Elering selgitab, et bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel tasakaalus. Sellest tulenevalt on Eleringi seisukoht jätkuvalt, et süsteemi tasakaalustamiseks kulud ei peaks olema ülekandetasude osa.  11 (18) Avaliku konsultatsiooni käigus on laekunud ettepanek, et neutraalsuskulu komponent tuleb arvata bilansiteenuse hinda sisse ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele). Elering selgitab, et vastavalt EBGL artikkel 44 lõikele 1 tuleb süsteemihalduril bilansiteenuse osutamisel tagada finantsneutraalsus. Bilansiteenuse kulud võib jaotada kolme gruppi: a) Konkreetse perioodi tasakaalustamisega seotud kulud – reguleerimisenergia ostu- ja müügi kulud ja süsteemiväline ebabilansi kulu; b) Bilansiteenuse administratiivkulud – süsteemihalduri kulud bilansiteenusega seotud personalile, IT süsteemidele ja üldkuludele; c) Reguleerimisvõimsuste hankimise kulud – kogu elektrisüsteemi bilansivastutuse ja varustuskindluse tagamiseks ette ostetavad reguleerimisvõimsused Mandri-Euroopa sünkroonala, Euroopa üleste elektrisüsteemi võrgueeskirjade ning süsteemivastutuse tagamise tingimuste alusel. Punkti (a) kulud tuleb võimalikus mahus katta ebabilansi hinnaga. Kui liitume Mandri-Euroopa sünkroonalaga, siis süsteemiväline ebabilansi kulu selgub ligi 6 kuud hiljem. Hindame selle kulu suurust pigem mõistlikuks, kulu ebabilansi hinnast välja võtmisel väldime prognoosina ebabilansi hinna mõjutamist vale kulukomponendiga. Punkti (b) kulude metoodika on olemas ja rakendatud, süsteemihalduri bilansiteenuse administratiivkulud kaetakse läbi bilansiteenuse tasude tootmisele ja tarbimisele (bilansihaldurite kaudu). Punkti (c) kulude katmiseks puudub kinnitatud metoodika. Eleringi poolt esitatud ettepanek on rakendada reguleerimisvõimsuste hankimise katteks sama struktuur, mis on kasutusel bilansiteenuse administratiivkulude katteks ehk tariifid tootmisele ja tarbimisele (arveldus bilansihaldurite kaudu). 30.01.2024 toimunud Balti elektri töögrupis tõid Balti süsteemihaldurid välja, et kõige parem lahendus on, kui reguleerimisvõimsustega seonduvad kulud kaetakse turuosaliste (tarbijate/tootjate) poolt proportsionaalselt vastavalt tarbimise/tootmise kogusele. Ühtlasi kinnitasid Balti riikide süsteemihaldurid kavatsust bilansienergia hinnametoodikate muudatuste osas teha ettepanek asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele (ja rakendada uut metoodikat hiljemalt 02.2025) ning saavutada teatud osas ühtlustatud lähenemine metoodikate osas Baltikumis. Balti süsteemihaldurite ühisettekanne on lisas 2. Elering on Metoodikas sätestanud järgneva: "2.5 Bilansiteenuse tasud, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu jagunevad tariifideks: 2.5.1 Ebabilansi tariif, mis rakendatakse bilansihalduri ebabilansi kogusele selgitusperioodis (absoluutväärtusena) ning mille kaudu süsteemihaldur katab 50% määras oma bilansiteenuse administratiivkulusid; 2.5.2 Tootmise ja tarbimise tariif, mis rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas mõõdetud tootmise ja tarbimise koguste summale ning mille kaudu süsteemihaldur katab muud punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud, mida ei saanud katta kas bilansienergia hinna ja ebabilansi tariifi kaudu;“ Konkurentsiamet on palunud Eleringil prognoosida kuidas mõjutavad metoodika muudatused bilansiteenuse hinda (mis on tariifid ja kulu turuosalistele) turuosaliste lõikes, kui bilansiteenuse kulu kaetakse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu.  12 (18) Elering on täiendavalt selgitanud, et bilansiteenuse kulud jagunevad kolmeks: 1. Ebabilansi hind €/MWh, mis kujuneb iga bilansiperioodi kohta ühesuunalisena ning lähtub reguleerimisenergia hinnast a. Ühesuunaline hind tähendab, et bilansihaldur, kes oma ebabilansiga oli kogu süsteemiga vastassuunas saab soodsamat hinda ja vastupidi (näiteks kui ülejäägi tõttu on ebabilansi hind 0 eurot, siis puudujäägis turuosaline ostab elektri 0 euroga ning vastupidi, ülejäägi põhjustajal tuleb süsteemihaldurile müüa ebabilansina elekter 0 euroga). 2. Bilansiteenuse administratiivkulude tariifid tänase seisuga on toodud tabelis 2 Tabel 2. Bilansiteenuse administratiivkulude tariifid. Allikas: Elering Administratiivkulu tariif €/MWh Ebabilansi tasu (ebabilansi kogus 0,81 €/MWh absoluutväärtuses) Bilansiportfellis tootmine 0,08 €/MWh Bilansiportfellis tarbimine 0,08 €/MWh Esitatud Metoodikaettepanek ei suurenda ega muuda administratiivkulude struktuuri/tasusid, küll aga kuna järgnevatel aastael lisandub IT platvorme/süsteeme, võib eeldada ka kulude kasvu, kuid olemuselt on pigem madal suurusjärk - täna 0,08. 3. Bilansiteenuse täiendavad tariifid, mis on vajalikud reguleerimisvõimsuste hankimise katteks ning Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumisel süsteemivälise ebabilansi tasumiseks. Eleringi hinnangul ei ole täna selge, milliseks bilansiteenuse tootmise ja tarbimise kulu ja tariif kujuneb, alguspunktina tuleb tariif arvutada prognoosandmetest (hangitav kogus, maksumus) + tarbimise + tootmise koguse prognoos. Vastavalt Metoodikale hakkaks Elering tariife muutma regulaarselt sõltuvalt kuludest (põhivõrguettevõtja finantsneutraalsuse eesmärk). Tariif saaks olema igale bilansihaldurile (sh turuosalisele) sama. Bilansiportfellide suurusjärgud on avaldatud Eleringi kodulehel5. Tabelis 3 on toodud variandid, mis näitavad tariifi suurusjärku, kui hinnata tarbimise ja tootmise summaarseks koguseks 12 TWh aastas. Tabel 3. Tariifide prognoositavad suurusjärgud. Allikas: Elering Prognoos 1 Prognoos 2 Prognoos 3 Tarbimine + tootmine bilansipiirkonnas GWh 12000 12000 12000 Reguleerimisvõimsuste hankimine + ebabilanss CESA-ga*, mEUR 20 30 45 Tariifi hinnang tootmisele ja tarbimisele portfellis €/MWh 1,7 2,5 3,8 5 https://elering.ee/bilansiportfellide-osakaalud-2024  13 (18) *Mandri-Euroopa sagedusalas saab süsteemivälise ebabilansi arveldus toimuma ca 6 kuud hiljem protsessina, aga kui 15 min ISP ebabilanss on nullilähedane, siis peaksid ka kulud olema minimaalsed 5. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Metoodika kohta Haldusmenetluse seaduse § 4 järgi teostab haldusorgan otsustuse tegemisel või erinevate otsustuste vahel valimisel kaalutlusõigust, mida tuleb teostada arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Regionaalse konkurentsivõime tagamiseks on oluline püüda ühtlustada põhimõtteid üle kogu Põhja-Baltikumi regiooni, et tagada piiriülene konkurentsivõime. Kui Eestis rakendatakse sarnast tariifistruktuuri nagu Põhjamaades, mis näeb ette kulude jagunemist elektri tootjatele ja tarbijatele, on sellel oluline mõju mõlemale osapoolele. Näiteks tarbijatele toob see kaasa madalama tariifi, soosides nende konkurentsivõimet. Tootjad, kes osalevad reguleerimisvõimsuste pakkumises, kompenseerivad oma kulud läbi selle teenuse tasude. Bilansiteenuse kogumaksumus koosneb bilansienergia hinnast ja bilansiteenuse tasudest. Bilansiteenuse tasud on täiendavad tariifid, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu. Ebabilansi vähendamine ei ole mitte bilansiteenuse tasude eesmärk, vaid bilansienergia hinna eesmärk. Metoodika muudatusega ei muudeta bilansienergia hinnastamise põhimõtteid, need on jätkuvalt ebabilansipõhised ja annavad jätkuvalt bilansihalduritele samasuguse stiimuli ebabilansi vähendamiseks nagu varasemalt. Bilansiteenuse tasude eesmärgiks on katta süsteemihalduri bilansiteenuse osutamisega seotud kulud ning tagada süsteemihalduri finantsneutraalsus ehk et süsteemihaldur ei saaks nimetatud teenuse osutamisel kasumit ega kahjumit. Bilansienergia hinnametoodika ei sotsialiseeri kulusid, mis tekivad otseselt bilansihaldurite ebabilanssidest konkreetsel perioodil. See tähendab, et kõik aktiveeritud tasakaalustamistarned bilansihaldurite ebabilansside tõttu saavad olema bilansienergia hinnas ning bilansihaldur, kes ebabilanssi tekitab, katab ka vastavaid kulusid suurimas mahus. EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada lisaks tasakaaluarveldusele täiendava arveldusmehhanismi, et katta tasakaalustamisvõimsuse (teisisõnu ka reguleerimisvõimsuse) hankekulud, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Eeltoodust lähtudes on bilansiteenuse tasude alla kuuluvad täiendavad tariifid käsitletavad eraldiseisvana bilansienergia hinnast ning selle hinnastamispõhimõte liikmesriigi enda valik ehk mille järgi võib täiendavalt bilansienergia hinnale kehtestada eraldiseisvaid tasusid, mis ei ole bilansienergia hinnastamise põhimõtetega seotud. Bilansiteenuse tariifistruktuuri ülesehitus põhineb bilansivastutuse põhimõttel, mis on sarnane Põhjamaade praktikaga. See hõlmab ka reguleerimisvõimsuste hankimise kulusid, mis jaotuvad nii tootjate kui tarbijate vahel, võimaldades mõlemal kliendigrupil madalamat kulukomponenti. Reguleerimisvõimsuste hankimisega seonduvad kulud, lisanduvad bilansiteenuse hinda alates 2025. aasta esimesest kvartalist, samaaegselt Balti võimsusturu avamisega6, kus on võimalik osaleda ka Eesti elektritootjatel. Seega tootjad, kes pakuvad süsteemihaldurile reguleerimisvõimsusi, saavad oma kulud kompenseeritud, samas need, kes ei paku reguleerimisvõimsusi süsteemi tasakaalustamiseks, peaksid katma reguleerimisvõimsuste kulud võrdselt tarbijatega. Selline lähenemine pakub elektritootjatele stiimulit osaleda Balti 6 https://www.elering.ee/sites/default/files/2023-08/Baltic_balancing_Roadmap%2021.08.2023.pdf  14 (18) võimsusturul ning aitab elavdada loodavat võimsusturgu, mis tõstab turu likviidsust ja aitab tagada varustuskindlust. See omakorda annab võimaluse turul soodsamate hindade väljakujunemiseks. Eestis ja Baltikumis ei ole seni elektritootmisele rakendatud täiendavaid võrgu kasutamise tariife ega bilansiteenuse tariife, erinevalt Põhjamaadest. Kui vaadelda elektritootmise osakaalu energiabilansis, ei ole Põhjamaade mudel kahjustanud sealset energiatootmise võimekust. Tarbimise ja tootmise vahel jaotatav reguleerimisvõimsuse hankimise kulu on oma olemuselt elektrisüsteemi tasakaalustamise garant kogu ühiskonnale. Bilansiteenuse tasud, sealhulgas ka reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, on oma olemuselt suuremas ulatuses püsikulud, mis ei ole otseselt seotud ebabilansi kogusega. Vastavate reguleerimisvõimsuste kulude jagamine tegeliku tootmise ja tarbimise mahuga aitab kaasa kulude õiglasemale ja soodsamale jaotamisele kliendiportfelli MWh põhiselt, mis loob bilansihalduritele võrdsemad võimalused jaeturul tegutsemiseks ja klientidele võimaluse saada erinevatelt elektrimüüjatelt paremaid pakkumisi, tagamaks paremat konkurentsi ning tarbijaid soodustavat olukorda. Kui jagada kulud ainult tarbimise mahuga, siis langeb suurem koormus tarbijatele, samas kui tootjate panus süsteemi tasakaalu säilitamisel jääb arvestamata. Kulude jagamine tootmise ja tarbimise vahel tähendab, et mõlemad pooled panustavad võrdselt reguleerimisvõimsuste kulude katmisesse, mis peegeldab nende mõlema osalust süsteemi tasakaalu säilitamisel. Bilansiteenuse tasu arvestamine ebabilansi põhiselt loob väiksematele bilansihalduritele ebavõrdsemad tingimused turukontekstis tegutsemiseks, kuna nende ebabilansid on tulenevalt väiksemast portfellist protsentuaalselt suuremad, peavad nad protsentuaalselt MWh peale maksma oluliselt kõrgemat bilansiteenuse tasu ning seeläbi võib kannatada nende võimekus pakkuda klientidele konkurentsivõimelise hinnaga teenust. 10.10.2023 kirjas kinnitas Soome regulaator Konkurentsiametile, et Eleringi ettepanek bilansienergia hinnastruktuurile on samasugune Soome bilansienergia struktuuriga. Metoodika kohaselt peab Elering pidama arvestust bilansienergia hinna ja tasude kujunemise kohta ning avaldama veebilehel bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude tariifid hiljemalt kaks (2) kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi, et vähendada prognoositud versus tegelike kulude haldusega seotud finantsneutraalsuse viidet. Kuna bilansiteenuse tasude tariifid ei ole Metoodika kohaselt bilansienergia hinnas ning läbi bilansihaldurite avatud tarnijad edastavad tariifikomponendid oma klientidele (tarbijad ja tootjad), peaks olema kaks (2) kuud etteteatamise aeg ka turuosalistele piisav ning pigem tagama ajakohasema finantsneutraalsuse halduse. Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariif on läbi bilansihaldurite avatud tarnijatel võimalik elektrilepingutes kajastada eraldiseisvalt muudest tasudest, mis võimaldab reguleerimisvõimsuse hankimisega seonduvad kulud hinnastada lõppkliendile. Konkurentsiamet on oma varasemas otsuses nr 7-10/2019-013 „Elering AS bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika kooskõlastamine“ ja nimetatud otsusega seonduvas haldusasjas nr 3-20-180 põhjendanud administratiivkulu osalist jaotumist tootmis- ja tarbimisportfellide mahus kõigile bilansihalduritele, kuna administratiivkulu jaotamine lisaks ebabilansile ka tootmise ja tarbimise portfelli vahel tagab bilansihaldurite võrdse kohtlemise ja konkurentsi, kuivõrd administratiivkulud on oma olemuselt püsikulu laadi ning ei ole sel põhjusel seotud ebabilansi tekkega. Eleringil on kohustus tagada süsteemi toimimine ka olukorras, kus ebabilanssi ei teki või selle tekkimine on minimaalne. Seega on administratiivkulu kõigi bilansihaldurite huvides. Ei eelnimetatud, ega ka käesoleva otsusega ei ole muudetud ega muudeta bilansienergia hinnastamise põhimõtteid, need on jätkuvalt ebabilansipõhised ja annavad jätkuvalt bilansihalduritele samasuguse stiimuli ebabilansi vähendamiseks nagu varasemalt. Kuna administratiivkulu hinna eesmärk on tagada süsteemihaldurile bilansiteenuse osutamiseks vajalike ja põhjendatud kulude katmine, seejuures järgides, et süsteemihaldur ei  15 (18) saaks nimetatud teenuse osutamisel kasumit ega kahjumit. EBGL artikkel 44 lõige 3 lubab rakendada eraldiseisvaid hinnastamismehhanisme, katta tasakaalustamisvõimsuse (reguleerimisvõimsuse) hankekulud, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Administratiivkulu, mille eesmärk on katta süsteemihalduri bilansiteenuse osutamisega seotud kulud ning tagada süsteemihalduri finantsneutraalsus, ongi käsitatav sellise tasuna. Administratiivkulu osas on Konkurentsiamet otsuses nr 7-10/2019-013 toonud lisaks välja, et administratiivkulu tekib süsteemihalduril lisaks püsikuludele ka ebabilansi haldamisest tekkivatest kuludest, millest tulenevalt on põhjendatud rakendada administratiivkulude puhul hübriidmudelit, kus administratiivkulu jaotatakse mitme komponendi alusel, nii ebabilansi kui tootmise- ja tarbimise portfellide järgi. Administratiivkulu jagamine bilansihalduritele hübriidmudeli lahenduses võtab arvesse administratiivkulu tekke põhjused (ebabilanss ning portfelli halduste püsikulu). Kulude proportsiooni puhul on ette nähtud, et infotehnoloogilised ja tööjõukulud jagunevad bilansiplaneerimise ja ebabilansi puhul võrdselt. See tugineb Eleringi poolsel hinnangul kulude mahtudest. Eleringi hinnangul on infotehnoloogiliste ja tööjõukulude jagunemist ebabilansi haldamise ja ülejäänud bilansiteenuse vahel raske eristada ja hinnata, seetõttu on kasutusel lahendus, kus antud kulud jagunevad kahe komponendi vahel võrdselt ning ülejäänud tekkivad kulud, mis on nii-öelda püsikulu, arvestatakse täismahus bilansiteenuse tootmise/tarbimise komponendi alla. Konkurentsiamet jääb otsuses nr 7-10/2019-013 „Elering AS bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika kooskõlastamine“ ja nimetatud otsusega seonduvas haldusasjas nr 3-20-180 toodud seisukohale, et bilansiteenuse administratiivkulude osaline jaotumine tootmis- ja tarbimisportfellide mahus kõigile bilansihalduritele tagab bilansihalduse teenuse administratiivkulude võrdsema jaotuse kliendiportfelli MWh põhiselt, mis loob bilansihalduritele võrdsemad võimalused jaeturul tegutsemiseks ja klientidele võimaluse saada erinevatelt elektrimüüjatelt paremaid pakkumisi, tagamaks paremat konkurentsi ning tarbijaid soodustavat olukorda. Selline lähenemine on kooskõlas EBGL-ist ja ELTS-ist tulenevate alustega. Konkurentsiamet hindas Eleringi poolt esitatud Metoodikat ELTS-is ning EBGL artikli 44 all ette nähtud põhimõtete alusel, võttes mh arvesse varasemas otsuses nr 7-10/2019-013 toodud asjakohaseid aluseid. Amet on seisukohal, et Metoodikas elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu ebabilansi tunnihinnast väljavõtmine ning sarnaselt Põhjamaade mudeliga täiendavate elektrisüsteemi tasakaalustamise kulude (reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ja tasakaalustamise neutraalsuskulu) kogumine bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu tagab suurema läbipaistvuse bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude kujunemisel ning aitab tagada süsteemihalduri finantsneutraalsust. Bilansienergia hinna osas tagab Metoodika EBGL artikli 44 all ette nähtud põhimõtted, mille alusel bilansienergia hind kujuneb energia reaalaja väärtuse alusel ning bilansihaldurid maksavad bilansienergia eest ebabilansi alusel, tagades stiimuli hoida oma portfelli tasakaalus. Konkurentsiamet nõustub ka Eleringi seisukohaga, et süsteemi tasakaalustamiseks kulud ei peaks olema ülekandetasude osa, kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel tasakaalus. Soomes kaetakse reguleerimisvõimsuse hankimise kulud kombineerituna bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifist ja ülekandevõrgu tariifist. Sealhulgas, kogudes 100% sageduse hoidmise reservide (normaaltalitlus) (FCR-N) kuludest, 100% automaatsete sageduse  16 (18) taastamise reservide (aFRR) kuludest ja 80% manuaalsete sageduse taastamise reservide (mFRR) kuludest bilansiteenusest. Ülekandevõrgu tariifist kogutakse 20% mFRR kuludest ja 100% sageduse hoidmise reservide (häiringute jaoks) (FDR-D) kuludest7. Menetluse kestel küsis Konkurentsiamet turuosaliste arvamust Metoodikast tuleneva arvelduspõhimõtte, mille kohaselt täiendavaid elektrisüsteemi tasakaalustamise kulusid (reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ja tasakaalustamise neutraalsuskulu) kogutakse bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu, rakendumise tähtaja kohta. Võttes arvesse bilansihalduritelt saadud tagasisidet Metoodika rakendumise tähtaja kohta ning kaaludes põhjendatud huve, arvestades mh, et 2025. aastaks on bilansihalduritel osa elektrilepinguid juba sõlmitud (sõlmitud elektrilepingutes kokkulepitud marginaalides ei ole selliste kuludega arvestatud) ning enne Balti võimsusturu avamist ei ole selge milliseks kujuneb bilansiteenuse tootmise ja tarbimise kulu ja tariif, peab Konkurentsiamet põhjendatuks, et Metoodikast tuleneva eeltoodud arvelduspõhimõtte alusel katab ühekordse meetmena 2025. aastal süsteemihaldur mFRR võimsuse hankimise kulu 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist (sarnaselt Soomele). Üleminekuperioodi ette nägemine annab bilansihalduritele piisava aja selle mõjude arvesse võtmiseks oma ärimudelis ja teenuste hinnakirjas. Konkurentsiamet võtab ülekandevõrgu tariifi menetluses arvesse süsteemihaldurile kaasnevaid täiendavaid kulusid seoses mFRR võimsuse hankimisega 2025. aastal. Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika muudatused on kooskõlas Määruse artiklis 44 sätestatud põhimõtetega, tagades bilansihaldurite võrdse kohtlemise ning soodustab turuosaliste vahelist konkurentsi. Metoodika muudatused on turusoliste huvisid silmas pidades proportsionaalsed ning ei ole ülemäära koormavad. 6. Kokkuvõte ELTS § 53 lõike 6 kohaselt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika. ELTS § 53 lõige 1 näeb ette, et kauplemisperioodil käesoleva seaduse § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist. ELTS § 53 lõige 2 näeb ette, et süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest. EBGL artikkel 44 lõike 1 kohaselt, arveldamisega: a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda; b) tuleb tagada, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas; c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal; d) tuleb hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist; e) tuleb anda põhivõrguettevõtjatele stiimul täita määruse (EL) 2017/1485 artiklite 127, 153, 157 ja 160 kohaseid kohustusi; f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele, tasakaalustamisteenuse 7 https://www.fingrid.fi/en/electricity-market/reserves_and_balancing/#covering-of-costs  17 (18) osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele; g) tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi; h) tuleb anda tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid; i) tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus. EBGL artikkel 44 lõike 2 kohaselt iga asjakohane reguleeriv asutus tagab kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ artikliga 37, et ükski tema pädevusse kuuluv põhivõrguettevõtja ei saa asjaomase reguleeriva asutuse kindlaksmääratud reguleerimisperioodil majanduslikku kasu ega kahju V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse tulemusel ning et V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse positiivne või negatiivne rahaline tulemus antakse edasi võrgu kasutajatele kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega. EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt iga põhivõrguettevõtja võib koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt V jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused. ELTS § 53 lõige 3 näeb ette, et süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega. ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid. Konkurentsiamet on peale turuosalistega konsulteerimist läbi töötanud Eleringi poolt 20.03.2024 kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatusettepanekud. Kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatusettepanekud ei ole vastuolus ELTS § 53 lõigetega 1, 2 ja 3. Metoodika on süsteemihalduri ja bilansihaldurite õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Samuti tagavad muudatused bilansihaldurite võrdse kohtlemise ning soodustavad konkurentsi. Metoodika muudatused on turusoliste huvisid silmas pidades proportsionaalsed ning ei ole ülemäära koormavad. Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 53 lõikele 6 ja § 93 lõike 6 punktile 6 otsustan: 1. kooskõlastada Elering AS poolt 20.03.2024 Konkurentsiametile esitatud Elering AS bilansiteenuse hinna arvutamise muudetud Metoodika täies ulatuses vastavalt käesoleva otsuse lisale 1, võttes arvesse, et Metoodika muudatused, mille kohaselt reguleerimisvõimsuse hankimise ja elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu kogub süsteemihaldur bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu, rakenduvad alates 01.01.2025. 2. Ühekordse meetmena katab süsteemihaldur 2025. aastal käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kuludest 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist  18 (18) (sh ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid), vastavalt Metoodika punktile 2.11. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisa 1: Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika Lisa 2: Balti süsteemihaldurite ettekanne  Elering AS ELEKTRIENERGIA BILANSITEENUSE HINNA ARVUTAMISE ÜHTNE METOODIKA 1. Mõisted 1.1. Aruandeperiood – üks kalendrikuu. 1.2. Arvestusperiood – periood, mille kohta süsteemihaldur prognoosib bilansiteenuse tasud ning mille lõikes tegelikud kulud või tulud korrigeeritakse järgmises arvestusperioodis bilansiteenuse finantsneutraalsuse tagamiseks. 1.3. Bilansienergia - elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel. 1.4. Bilansienergia hind – hind, mis on kas positiivne, null või negatiivne ning mis arvutatakse iga selgitusperioodi ja suuna kohta. Mõlema suuna kohta kohaldatakse ühte ja sama bilansienergia hinda. 1.5. Bilansihaldur –isik, kes on sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu. 1.6. Bilansiteenuse administratiivkulu - bilansiteenuse osutamisega seotud süsteemihalduri põhjendatud administratiivkulu, mida süsteemihaldur rakendab bilansihaldurile. 1.7. Bilansiteenuse tasud – täiendavad tariifid, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu. 1.8. Bilansiteenuse kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude summana. 1.9. Ebabilanss – bilansihalduri jaoks arvutatud energiakogus, mis väljendub iga selgitusperioodi lõikes erinevust mõõdetud tarne, määratud tarne ja reguleerimisenergia tarne vahel. 1.10. Neutraalsuskulu – kulu või tulu, mis moodustab täiendavatest elektrisüsteemi tasakaalustamise kuludest ja tuludest, mida süsteemihaldur aruandeperioodil kandis vahena bilansihalduritele bilansienergia, reguleerimisenergia ning süsteemivälise avatud tarne ostust ja müügist. 1.11. Reguleerimisenergia – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud reguleerimis- või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega; 1.12. Reguleerimisvõimsus - elektrisüsteemi sageduse hoidmise ja sageduse taastamise tagamiseks võimsuse maht, mida reguleerimisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja pakkuma reguleerimisenergia mahu ulatuses süsteemihalduri tellimuse alusel. 1.13. Selgitusperiood – periood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt bilansiselgituse esitamise ajatsoonile. 1.14. Süsteemiväline avatud tarne – rahaline arveldusmehhanism piiriüles(t)e elektrisüsteemidega avatud tarne teenuse katmisena Eesti elektrisüsteemi ebabilansi kogusele selgitusperioodil. 2. Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika 2.1. “Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika” on koostatud ELTS § 53 lg 6 alusel, kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ ning vastavalt Komisjoni Määruse (EL) 2017/2195. 2.2. Süsteemihaldur peab eristama oma raamatupidamises bilansiteenuse müügi ja ostuga seotud kulud ja tulud. 2.3. Süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta: 2.3.1. reguleerimisvõimsuse ja-energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.2. süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.3. bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.4. bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud. 2.4. Süsteemihaldur lähtub bilansienergia hinnametoodika rakendamisel järgmistest põhimõtetest: 2.4.1. Süsteemihaldur ei tohi bilansiteenuse osutamisel teenida majanduslikku kasu ega kanda kahju; 2.4.2. Bilansienergia hind selgitusperioodi kohta ei sisalda bilansiteenuse tasusid ning on koostatud Määruse (EL) 2017/2195 põhimõtete alusel. 2.4.3. Süsteemihaldur arvutab bilansienergia hinna igaks selgitusperioodiks mõlema suuna kohta. 2.4.3.1. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri ebabilansi kogus mistahes selgitusperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, negatiivne, siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel selgitusperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel selgitusperioodil. 2.4.3.2. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri ebabilansi kogus mistahes kauplemisperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, positiivne, siis loetakse, et bilansihaldur on sellel selgitusperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel selgitusperioodil. 2.5. Bilansiteenuse tasud, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu jagunevad tariifideks: 2.5.1. Ebabilansi tariif, mis rakendatakse bilansihalduri ebabilansi kogusele selgitusperioodis (absoluutväärtusena) ning mille kaudu süsteemihaldur katab 50% määras oma bilansiteenuse administratiivkulusid; 2.5.2. Tootmise ja tarbimise tariif, mis rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas mõõdetud tootmise ja tarbimise koguste summale ning mille kaudu süsteemihaldur katab muud punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud, mida ei saanud katta kas bilansienergia hinna ja ebabilansi tariifi kaudu; 2.6. Süsteemihaldur peab pidama arvestust bilansienergia hinna ja tasude kujunemise kohta ning avaldab veebilehel bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude tariifid hiljemalt kaks (2) kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi. 2.7. Süsteemihaldur vastavalt ostab ja müüb süsteemi tasakaalu tagamiseks reguleerimisteenust tehnilis-majanduslikult soodsamailt pakkujalt, tagades sealjuures turuosaliste võrdse kohtlemise. 2.8. Süsteemihaldur rakendab bilansiteenuse osutamiseks tehtud bilansiteenuse tasud järgmisi põhimõtteid arvestades: 2.8.1. Süsteemihalduri lähtub bilansiteenuse osutamisel põhimõttest, et ta ei teeni bilansiteenuse osutamisel majanduslikku kasu ega kanna kahju. Kui vastav finantsneutraalsus arvestusperioodil ei ole võimalik saavutada, kandub bilansiteenuse osutamisest tekkinud kulu või tulu edasi järgmisse arvestusperioodi. 2.8.2. Bilansiteenuse tasude arvutamiseks prognoosib süsteemihaldur bilansiteenuse kulud, sh eraldi administratiivkulu, reguleerimisvõimsuste hankimise kulu kui muu täiendava neutraalsuskulu, mida ei saa katta bilansienergia hinnaga ning võtab arvesse eelnevate perioodide bilansiteenuse osutamisest tekkinud kulu või tulu. 2.9. Bilansiteenuse kulude katteks rakendab süsteemihaldur ebabilansi tariifi ning bilansipiirkonna tootmise ja tarbimise tariifi järgmiste põhimõtete alusel: 2.9.1. Ebabilansi tariifi aluseks oleva kulukomponendi arvestab süsteemihaldur kogu bilansiteenuse infotehnoloogiliste ja tööjõukulude summast 50% määras. Ebabilansi tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse vastava summa (€) jagamisega bilansihaldurite ja süsteemihalduri bilansipiirkonnas summaarse ebabilansi kogusega (MWh) viimase 12 kalendrikuu selgitusandmete alusel; 2.9.2. Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariifi osakaal moodustab kogu ülejäänud summaarsest kogusummast ning see arvutatakse vastava summa (€) jagamisega prognoositud tootmise ja tarbimisega (MWh) bilansipiirkondades, sh võrgukaod; 2.9.3. Ebabilansi tariif (€/MWh) bilansihaldurile rakendatakse igal selgitusperioodil bilansihalduri absoluutväärtuses ebabilansi kogusele; 2.9.4. Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariif (€/MWh) rakendatakse aruandekuu lõikes bilansihalduri bilansipiirkonna summeeritud tootmisele ja tarbimisele, mis selgitatakse bilansimõõtepunktide mõõteandmete alusel kWh täpsusega (sh võrgukaod). 2.9.5. Süsteemihalduri bilansipiirkond sisaldab ülekandevõrgu kadude ja Kiisa avariireservelektrijaama koondportfelli, mille ebabilanss ning tootmise ja tarbimise osakaal on võetud samuti arvesse punktide bilansiteenuse tasude arvutamisel. 2.9.6. Bilansiteenuse kogumaksumus kajastub bilansihalduri bilansiaruandes eraldi bilansienergia hinna (€/MWh) ja punktis 2.9.1 ja 2.9.2 toodud komponentide (€/MWh) kogumaksumusena (€). 2.10. Süsteemihaldur peab arvestust bilansiteenuse kulude koostamise kohta seadusandluses toodud põhimõtteid järgides ning vajaduse korral esitama vastavad andmed Konkurentsiametile viimase poolt nõutud formaadi alusel. 2.11. Ühekordse meetmena katab süsteemihaldur 2025. aastal käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kuludest 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist (sh ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid). 2.12. Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, mis kaetake bilansiteenuse tasudega, ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid. 2.13. Juhul kui süsteemihalduril tekib bilansiteenuse tasude laekumistest puudujääk, mille katteks süsteemihalduril tekivad täiendavad finantskulud, lisatakse ka tekkinud finantskulud bilansiteenuse kulude koosseisu  BALANCING CAPACITY COST SETTLEMENT 2024 | www.ast.lv WHEREAS AND MOTIVATION • Starting from joining MARI platform Baltic TSOs wont have a common settlement methodology; • From the synchronization with CESA Baltic TSOs will operate common Baltic balancing capacity market (BBCM) to procure necessary balancing reserve; • Marginal pricing; • Procurement for every 15min MTU; • Settlement with BSPs and between TSOs; • Considering the variability and amount of the procurement costs and high unpredictability of market operations, settlement of balancing costs through tariff is not a suitable solution after launch of BBCM. • Balancing capacity costs is a balancing cost that cannot be implemented to imbalance price. • Baltic TSOs have worked on solutions. Most appropriate approach currently is considered the settlement of the balancing capacity costs with BRPs. WHEREAS EBGL "3.Each TSO may develop a proposal for an additional settlement mechanism separate from the imbalance settlement, to settle the procurement costs of balancing capacity pursuant to Chapter 5 of this Title, administrative costs and other costs related to balancing. The additional settlement mechanism shall apply to balance responsible parties. This should be preferably achieved with the introduction of a shortage pricing function. If TSOs choose another mechanism, they should justify this in the proposal. Such a proposal shall be subject to approval by the relevant regulatory authority." ISHM "Each TSO may develop a proposal for an additional settlement mechanism with BRPs separate from imbalance settlement to settle the procurement costs of balancing capacity pursuant to the Chapter 5 of the Title V of the EB Regulation, administrative costs and other costs related to balancing in accordance with Article 44(3) of the EB Regulation." ELERING CASE Elering has sent to Estonian NRA for approval "The unified methodology for determining the balance service price". According to this methodology, Elering shall forecast the capacity costs, and recover them via €/MWh tarifs applied to each BRP based on the total measured consumpton and producton in the BRP's portfolio. Implementation must coincide with the capacity market go-live in February 2025. The new tariffs must be published with reasonable advance notice, which we consider 6 months (by August 2024). Benefts: • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based on amount generated/consumed – polluter pays principle; • Incentvize market partcipants to participate in balancing capacity market and can cover its cost; • Balancing is not directly a grid service and therefore, balancing costs should not be included in the grid tariff. AST CASE Proposal is under discussion in AST; Current proposal is: • To include 100% of capacity costs in settlement with BRPs; • Costs are allocated based on portfolio of BRP (sum of load and generation); Benefits: • Capacity costs are settled in the relevant period ('post-factum'); • Incentivize market participants to participate in balancing capacity market; • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based on amount generated/consumed; LITGRID CASE Proposal is under discussion in LITGRID and will be presented to NRA Q2; Alternatives discussed: • To include 100% or part of capacity costs in settlement with BRPs; • Costs to be allocated based on a) portfolio of BRP (sum of production and consumption) or b) based on BRPs deviations from schedule or c) combination of both Benefits: • Incentivize market participants to participate in balancing capacity market; • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based on amount generated/consumed (currently only consumers pay via grid tariff, producers do not participate) SUMMARY Elering AST Litgrid Fingrid % of capacity 100% (excluding 100% (excluding 100% or less 100% FCR costs applied to Kiisa) BESS) and aFRR, BRPs 80% mFRR reserv e capacity costs Portfolio/imbala Portfolio Portfolio Portfolio/imbalanc Portfolio nce/tarif e/tarif Post factum/ Flexible Post factum Forecast/post Short-term short-term forecast period factum forecast forecast/ flexible forecast period/... Status Submitted to Under Under Implemented NRAs; development in development in (2023) Implemented TSO; TSO from: 02.2025. Implemented Implemented from from: 02.2025. 02.2025 OTHER TSOS Finland: 100% FCR and aFRR, 80% mFRR reserve capacity costs are settled with BRP according to their actual amount of generated and consumed energy with a fixed price of 1.5 EUR/MWh; Sweden: 1.6 EUR/MWh; Norway: 0.21 EUR/MWh; Historically in central Europe it has been included in grid tarif. CONCLUSIONS AND DISCUSSION • Baltic TSOs foresee that currently there is no need to harmonize the balancing capacity cost settlement considering that it does not influence the operations of regional capacity market; However, it would add uncertainty due to time constraints in the market before its opening in February 2025; • The proposed settlement is diferent in each of Baltic TSOs but have a similar approach; • The approach in each TSO is based on local specifics and is appropriate for the cause; • Harmonization could be considered in future; Discussion: • NRA opinion on capacity cost recovery model? • What level of harmonization and timeline of it does NRA see appropriate? • Is there any additional materials that TSOs shall prepare for NRAs to base their decision on (where applicable)? • Any questions to TSOs? THANK YOU  OTSUS 10.01.2025 nr 7-10/2025-001 Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 38 lõike 2 järgi on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja, kellel on süsteemivastutus. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS (edaspidi Elering). ELTS § 38 lõikest 1 tulenevalt on süsteemivastutus kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss. ELTS § 39 lõike 1 punktide 1, 3 ja 7 järgi on süsteemihalduri kohustusteks: 1) tagada süsteemi varustuskindlus kooskõlas elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga; 3) kavandada ja juhtida tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi; 7) selgitada temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning osta reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüa bilansienergiat eesmärgiga tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas ELTS-iga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega. ELTS § 39 lõike 6 järgi lähtub süsteemihaldur bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest. ELTS § 53 lõike 1 kohaselt kauplemisperioodil ELTS § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab ELTS-i ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist. ELTS § 53 lõikest 2 tuleneb, et süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest. ELTS § 53 lõike 3 kohaselt võib süsteemihaldur bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega. ELTS § 53 lõike 5 kohaselt süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu  2 (6) tüüptingimused oma veebilehel. ELTS § 53 lõikest 6 tulenevalt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika. Komisjoni määruse (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (edaspidi ka EBGL või EBGL määrus)1, artikkel 44 lõike 1 kohaselt arveldamisega: a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda; b) tuleb tagada, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas; c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal; d) tuleb hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist; e) tuleb anda põhivõrguettevõtjatele stiimul täita määruse (EL) 2017/1485 artiklite 127, 153, 157 ja 160 kohaseid kohustusi; f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele, tasakaalustamisteenuse osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele; g) tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi; h) tuleb anda tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid; i) tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus. EBGL artikkel 44 lõike 2 kohaselt iga asjakohane reguleeriv asutus tagab kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ artikliga 37, et ükski tema pädevusse kuuluv põhivõrguettevõtja ei saa asjaomase reguleeriva asutuse kindlaksmääratud reguleerimisperioodil majanduslikku kasu ega kahju EBGL V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse tulemusel ning et V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse positiivne või negatiivne rahaline tulemus antakse edasi võrgu kasutajatele kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega. EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt EBGL V jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (edaspidi taotlus). Taotluse menetlemise ajal kehtib Eleringile Konkurentsiameti 05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024-007 kooskõlastatud elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika (Metoodika) ning Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on jätnud otsuse peale turuosaliste poolt esitatud õiguskaitse taotluse rahuldamata.2 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02017R2195-20220619 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=382562376  3 (6) 2. Menetlusosaline Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; äriregistri kood 11022625; e-post: [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik 16.10.2024 esitas Elering Konkurentsiametile taotluse Metoodika muudatuste kooskõlastamiseks. 17.10.2024 saatis Konkurentsiamet Eleringile kirja seoses EBGL määrusest tuleneva nõudega avaliku konsultatsiooni läbiviimise osas, kui Metoodika sisaldab täiendavat arveldusmehhanismi lisaks tasakaaluarveldusele, et katta tasakaalustamisvõimsuse (edaspidi ka reservvõimsus või sagedusreserv) hankimise kulud, halduskulud ja muud tasakaaluhalduritega ja tasakaalustamisega seotud kulud vastavalt EBGL artikkel 44 lõikele 3. 06.12.2024 esitas Elering Konkurentsiametile uue taotluse Metoodika muudatuste kooskõlastamiseks. Elering viis perioodil 21.10.2024 kuni 21.11.2024 Metoodika osas läbi avaliku konsultatsiooni3. Elering esitas Konkurentsiametile koos Metoodika muudatuste kooskõlastamise taotlusega ka avaliku konsultatsiooni raames laekunud ettepanekud ning Eleringi poolt koostatud vastused sidusrühmade käest laekunud tagasisidele. Arvestades Kliimaministeeriumi 16.10.2024 suuniseid (Lisa 2), mille kohaselt tuleb Eleringil töötada välja leevendusmeede, mille kohaselt vahemikus 1. veebruar kuni 30. juuni 2025 kogu tarbijate ja tootjate sagedusreservide hankimise kulu kaetakse ülekoormustulust. Kliimaministeeriumi hinnangul selleks ülekoormustulu kasutamine on põhjendatud, kuna Eestis on pikemas plaanis elektritootmise defitsiit, mille katmine siseriikliku uue tootmisega aitab vähendada koormusi tänastele välisühendustele. Samuti toob Kliimaministeerium välja, et kõrge bilansiteenuse fikseeritud tariif võrreldes Läti ja Leeduga pärsib Eestisse elektritootmise rajamist ja toob seetõttu kaasa suurema välisühenduste koormamise ning kiirendab vajadust uute välisühenduste rajamiseks. Suuremas mahus siseriiklik elektritootmine, sealhulgas juhitav tootmine suurendab Eesti ja Baltikumi varustuskindlust ja vähendab pikemas plaanis sagedusreservide hankimise kulu ja seeläbi bilansiteenuse tariifi. 16.12.2024 saatis Konkurentsiamet Eleringile kirja seoses turujärelevalvega seotud kulude katmisega ebabilansi tariifist ja Metoodika punkti 2.5.2.1 täpsustamise osas. Konkurentsiamet on nii 17.06.2024 otsuses nr 7-10/2019-013 (Lisa 3) kui ka 05.04.2024 otsuses nr 7-10/2024- 007 (Lisa 5) toonud välja, et püsikulude, mis ei ole otseselt seotud ebabilansi kogusega ja mis ei teki ebabilansi haldamisest tulenevalt, jagamine tegeliku tootmise ja tarbimise mahuga aitab kaasa kulude õiglasemale ja soodsamale jaotamisele kliendiportfelli MWh põhiselt. Turujärelevalvega seotud kulud on püsikulud, mis ei ole seotud ebabilansi kogusega ning mis ei teki ebabilansi haldamisest tulenevalt. Lähtuvalt eelnimetatud otsuste sisust ja turujärelevalve kulude olemusest tuleb vastavad kulud katta tarbimise ja tootmise tariifist, mitte ebabilansi tariifist. Lisaks palus Konkurentsiamet Eleringil hinnata turujärelevalvega seonduvate kulude suurust ja selle mõju tarbimise ja tootmise tariifile. 20.12.2024 esitas Elering Konkurentsiametile uue taotluse Metoodika muudatuste kooskõlastamiseks, milles on arvesse võtnud Konkurentsiameti 16.12.2024 ettepanekuid. Muudatusena on Elering Metoodikasse sisse viinud põhimõtte, millega sagedusreservidega seotud turujärelevalve kulud kaetakse tarbimise ja tootmise tariifist. 3 https://www.elering.ee/node/2223  4 (6) 23.12.2024 kirjas esitas Elering Konkurentsiametile andmed, mille kohaselt turujärelevalve kulude osa saaks olema kuni 0,02 eurot/MWh. Kulude eelarve on arvestuslikult ligikaudu 250 000 eurot, mis hõlmab makset Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (ACER), Euroopa reguleerimisenergia platvorme, sisemist palgakulu, IT arendust ja auditit. 4. Avaliku konsultatsiooni tulemused Elering viis perioodil 21.10.2024 kuni 21.11.2024 Metoodika osas läbi avaliku konsultatsiooni, mille raames laekus turuosalistelt kokku 5 ettepanekut. Peamiselt käsitlevad ettepanekud leevendusmeetme perioodi pikkust, kuna turuosaliste hinnangul ei ole leevendusmeetme periood piisavalt pikk. Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika muudatus leevendusmeetme perioodi osas on kooskõlas Kliimaministeeriumi 16.10.2024 ettepanekuga Eleringile, mille kohaselt tuleb Eleringil töötada välja leevendusmeede, millega vahemikus 1. veebruar kuni 30. juuni 2025 kogu tarbijate ja tootjate sagedusreservide hankimise kulu kaetakse ülekoormustulust. Konkurentsiamet on seisukohal, et leevendusmeede on turuosaliste huvisid arvestades põhjendatud ning leevendusmeede ei riku kellegi õigusi. Amet selgitab, et ei saa Kliimaministeeriumile ja/või Eleringile ette kirjutada, kui pika aja jooksul peab leevendusmeedet rakendama. Oluline on, et sellise vabatahtlikult võetud leevendusmeetme olemus ei lähe vastuollu seadusandluse (mh EBGL) nõuetega. Lisaks on avalikul konsultatsioonil tagasiside esitanud turuosalised viidanud puuduvale regulatsioonile, mis ei võimalda elektrimüüjatel/bilansihalduritel tarbimise- ja tootmise tariifi lõppklientidele edasi hinnastada. Kulukomponendi edasihinnastamise võimaluste osas on Konkurentsiamet seisukohal, et võlaõigusseadus (VÕS) ja bilansihaldurite/elektrimüüjate tüüptingimused sätestavad vajalikud alused, millest lähtuvalt on võimalik elektrilepinguid muuta reservvõimsuste hankimisest tingitud kulude tekkimisega. Konkurentsiameti põhjalikum seisukoht toodud 17.06.2024 otsuses nr 7-10/2024-013 (edaspidi ka Vaideotsus) (Lisa 3). Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et ka Tallinna Ringkonnakohus on haldusasja 3-24-2100 kohtumääruse (edaspidi ka Kohtumäärus)4 punktis 14, nõustunud Konkurentsiameti vaideotsuses toodud seisukohaga, tuues välja järgmist: „Samuti nähtub vaideotsusest, et Konkurentsiamet on analüüsinud ka kaebajate kodu- kui äritarbijatega sõlmitavate lepingute tüüptingimusi ja leidnud, et kaebajad on elektrilepingu tüüptingimustega kindlustanud endale õiguse muuta hinda või tootetingimusi ühepoolselt (dtl 239–241). Ringkonnakohus nõustub lepingute ühepoolse muutmise õiguse küsimuses halduskohtu ja vastustaja seisukohaga. Samuti on elektrilepingutele kohaldatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 97, mille kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine.“ Lähtuvalt eeltoodust ei nõustu Konkurentsiamet seisukohaga, et Eestis puudub sagedusreservide hankimisega seonduva tasu edasiarveldamiseks vajalik regulatsioon. Turuosaliste poolt antud tagasisides on viidatud asjaolule, et Metoodika sisaldab endiselt nii tarbimisele kui ka tootmisele rakendatavat tariifi, mis ei ole kooskõlas Kliimaministeeriumi 16.10.2024 ettepanekuga, kus on välja toodud, et Kliimaministeeriumi hinnangul on mõistlik rakendada lähenemist, mille kohaselt kaetakse kulud vastavalt elektritarbimise mahule ja turuosaliste poolt tekitatud ebabilansile. Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika muudatused kajastavad Kliimaministeeriumi 16.10.2024 ettepanekus sisalduvat, mille kohaselt 4 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=382562376  5 (6) tuleb Eleringil töötada välja leevendusmeede, millega vahemikus 1. veebruar kuni 30. juuni 2025 kogu tarbijate ja tootjate sagedusreservide hankimise kulu kaetakse ülekoormustulust. Vastav muudatus loob Eleringile ajaperioodi, et viia läbi mõjuanalüüs erinevate Metoodika lahenduste osas, harmoniseeritud lahenduse leidmiseks Baltikumis koostöös Läti ja Leedu põhivõrguettevõtjatega. Konkurentsiamet on 05.04.2024 otsuses nr 7-10/2024-007 (Lisa 5) seisukohal, et kulude jagamine tootmise ja tarbimise vahel tähendab, et mõlemad pooled panustavad võrdselt reguleerimisvõimsuste kulude katmisesse, mis peegeldab nende mõlema osalust süsteemi tasakaalu säilitamisel (vt Lisa 5 punkt 5). Juhul kui kavandatava Metoodika muudatusettepanekuga vabastataks üks turugrupp sagedusreservide kulude kandmisest või muudetakse kulude kandmise osakaalusid turugruppide lõikes, on oluline välja selgitada, missuguse turuosalise või ka turupoole tegevus enim sagedusreservide hankimise kulusid põhjustab, kas tootmine või tarbimine, ning kas turul tegutsevad tootjad ja/või tarbijad, kelle tegevus on eriti suure osakaaluga sagedusreservide hankimise vaates. Konkurentsiamet rõhutab ka siinkohal, et leevendusmeede on turuosaliste huvisid arvestades põhjendatud ning leevendusmeede ei riku kellegi õigusi. Ka ei saa amet Kliimaministeeriumile ja/või Eleringile ette kirjutada, kui pika aja jooksul peab leevendusmeedet rakendama ning oluline on, et sellise vabatahtlikult võetud leevendusmeetme olemus ei lähe vastuollu seadusandluse (mh EBGL) nõuetega. Konkurentsiameti seisukohad avalikul konsultatsioonil laekunud tagasisidele on leitavad avaliku konsultatsiooni kokkuvõttest (Lisa 4). Sagedusreservide hankimisega seonduva tasu edasihinnastamise võimalikkust ning vastavate kulude jagamist tarbimise ja toomise vahel on Konkurentsiamet juba varasemalt hinnanud detailsemalt 17.06.2024 vaideotsuses nr 7-10/2024-013 (vt lisa 3) ja 05.04.2024 otsuses nr 7-10/2024-007 (vt lisa 5). 5. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatuste kohta Konkurentsiamet töötas esitatud taotluse läbi ning leidis, et Metoodika muudatused on põhjendatud ja taotlus kuulub rahuldamisele. Alljärgnevalt on välja toodud olulisim ning konsultatsiooni käigus diskussiooni tekitanud kooskõlastamisele kuuluv Metoodika punkt: Elering tegi ettepaneku täiendada Metoodika punkti 2.9 järgmise sõnastusega: 2.9. Süsteemihaldur rakendab 2025. aastal ühekordsed meetmed, mille kohaselt katab süsteemihaldur bilansiteenuse väliselt võimsusjaotustulude kaudu järgmised kulud: 2.9.1. Perioodil 01.02.2025–30.06.2025 100% ulatuses kõik reguleerimisvõimsuste hankimise ja võimsusjaotuse ning neutraalsuse kulud (punktis 2.4.3.1, 2.4.3.3, 2.4.3.4 kulud). 2.9.2. Perioodil 01.07.2025–31.12.2025 20% ulatuses käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kulud, välja arvatud süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulud, mis kaetakse võrgutariifi kaudu. Vastavalt EBGL artikkel 3 lõige 1 punktile a on EBGL-i üheks eesmärgiks tagada mittediskrimineerimine tasakaalustamisturgudel. Metoodika ettepaneku punktiga 2.9 kehtestatakse perioodiks 01.02.2025 - 30.06.2025 täiendav leevendusmeede, mille raames kaetakse nii tootjate kui ka tarbijate kantav reservvõimsuste hankimise kulu ülekoormustulust. Konkurentsiamet on seisukohal, et eelnimetatud leevendusmeede on turugruppide (antud juhul tootjad ja tarbijad) osas läbipaistev ja mittediskrimineeriv, kuna leevendusmeedet rakendatakse turugruppide osas võrdselt. Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika muudatusettepanekud on kooskõlas EBGL määruses, sh artiklis 3 ja artiklis 44, sätestatud põhimõtetega, tagades bilansihaldurite ning tootjate ja tarbijate võrdse kohtlemise. Metoodika muudatused on turuosaliste huvisid silmas  6 (6) pidades leevendava mõjuga, turuosalisi soodustavad ning seejuures proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. 6. Kokkuvõte Konkurentsiamet töötas läbi Eleringi poolt 20.12.2024 kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatusettepanekud ning asub seisukohale, et nimetatud dokument ei ole vastuolus ELTS § 53 lõigetega 1, 2 ja 3 ning arvestab kehtivast seadusandlusest tulenevate alustega ja ei ole vastuolus EBGL-ist tulenevaga. Metoodika muudatused on põhivõrguettevõtja ja bilansihaldurite õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Samuti tagavad muudatused bilansihaldurite, tootjate ja tarbijate võrdse kohtlemise. Metoodika muudatused on turuosaliste huvisid silmas pidades leevendava mõjuga, turuosalisi soodustavad ning seejuures proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 53 lõikele 6 ja § 93 lõike 6 punktile 6 otsustan: kooskõlastada Elering AS poolt 20.12.2024 Konkurentsiametile esitatud Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise muudetud Metoodika täies ulatuses vastavalt käesoleva otsuse lisale 1. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Lisad: Lisa 1: Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika; Lisa 2: Kliimaministeeriumi ettepanek bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muutmiseks; Lisa 3: Vaideotsus - AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS vaide lahendamise kohta Konkurentsiameti 05.04.2024 otsusele nr 7-10/2024-007; Lisa 4: Avaliku konsultatsiooni kokkuvõte; Lisa 5: Konkurentsiameti 05.04.2024 otsus nr 7-10/2024-007 - Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatuste kooskõlastamine.  Elering AS ELEKTRIENERGIA BILANSITEENUSE HINNA ARVUTAMISE ÜHTNE METOODIKA Muudatustaotlus Konkurentsiameti otsusega nr 05.04.2024 nr 7-10/2024-007 kooskõlastatud metoodikale 1. Mõisted 1.1. Administratiivkulu – süsteemihalduri kulud, mis katavad bilansiteenuse seotud infotehnoloogiliste platvormide arenduste ja hoolduste kulud, tööjõukulud ning reguleerimisvõimsuste hankimise ja aktiveerimisega seotud turujärelevalve kulud. 1.2. Aruandeperiood – üks kalendrikuu. 1.3. Arvestusperiood – periood, mille kohta süsteemihaldur prognoosib bilansiteenuse tasud ning mille lõikes tegelikud kulud või tulud korrigeeritakse järgmises arvestusperioodis bilansiteenuse finantsneutraalsuse tagamiseks. 1.4. Bilansienergia - elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel. 1.5. Bilansienergia hind – hind, mis on kas positiivne, null või negatiivne ning mis arvutatakse iga selgitusperioodi ja suuna kohta. Mõlema suuna kohta kohaldatakse ühte ja sama bilansienergia hinda. 1.6. Bilansihaldur –isik, kes on sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu. 1.7. Bilansiteenuse administratiivkulu - bilansiteenuse osutamisega seotud süsteemihalduri põhjendatud administratiivkulu, mida süsteemihaldur rakendab bilansihaldurile. 1.8. Bilansiteenuse tasud – täiendavad tariifid, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu, süsteemivälise avatud tarne kulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu. 1.9. Bilansiteenuse kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude summana. 1.10. Ebabilanss – bilansihalduri jaoks arvutatud energiakogus, mis väljendub iga selgitusperioodi lõikes erinevust mõõdetud tarne, määratud tarne ja reguleerimisenergia tarne vahel. 1.11. Neutraalsuskulu – kulu või tulu, mis moodustab täiendavatest elektrisüsteemi tasakaalustamise kuludest ja tuludest, mida süsteemihaldur aruandeperioodil kandis vahena bilansihalduritele bilansienergia, reguleerimisenergia ning süsteemivälise avatud tarne ostust ja müügist. 1.12. Reguleerimisenergia – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud reguleerimis- või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega. 1.13. Reguleerimisvõimsus - elektrisüsteemi sageduse hoidmise ja sageduse taastamise tagamiseks võimsuse maht, mida reguleerimisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja pakkuma reguleerimisenergia mahu ulatuses süsteemihalduri tellimuse alusel. 1.14. Selgitusperiood – periood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt bilansiselgituse esitamise ajatsoonile. 1.15. Süsteemiväline avatud tarne – rahaline arveldusmehhanism piiriüles(t)e elektrisüsteemidega avatud tarne teenuse katmisena Eesti elektrisüsteemi ebabilansi kogusele selgitusperioodil. 1.16. Võimsusjaotustulu – võimsuse jaotamise tulemusel saadav tulu vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2015/1222 definitsioonile. 2. Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika 2.1. “Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika” (edaspidi: Metoodika) on koostatud ELTS § 53 lg 6 alusel, kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ ning vastavalt Komisjoni Määrusele (EL) 2017/2195. Muudatustaotlus Konkurentsiameti otsusega nr 05.04.2024 nr 7-10/2024-007 kooskõlastatud metoodikale 2.2. Süsteemihaldur peab eristama oma raamatupidamises bilansiteenuse müügi ja ostuga seotud kulud ja tulud. 2.3. Süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta: 2.3.1. reguleerimisvõimsuse ja -energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused, sh reguleerimisvõimsuste hankimise võimsusjaotustulu; 2.3.2. süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.3. bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused; 2.3.4. bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud, sh turujärelevalve kulu. 2.4. Süsteemihaldur lähtub Metoodika rakendamisel järgmistest põhimõtetest: 2.4.1. Süsteemihaldur ei tohi bilansiteenuse osutamisel teenida majanduslikku kasu ega kanda kahju; 2.4.2. Süsteemihaldur arvutab iga selgitusperioodi kohta bilansienergia hinna, mis on toodud elektrienergia bilansilepingu tüüptingimustes ning ei ole käesoleva Metoodika osa. Bilansienergia hind, mida bilansihaldurid oma bilansipiirkonnas ebabilansi koguste alusel süsteemihaldurile tasuvad, katab elektrisüsteemi tasakaalustamiseks käivitatud reguleerimisenergia kulud. 2.4.3. Käesoleva metoodikaga rakendatavad bilansiteenuse tasud katavad punktis 2.3 loetletud kulud järgnevalt: 2.4.3.1. Punktis 2.3.1 toodud reguleerimisvõimsuse hankimise kulud; 2.4.3.2. Punktis 2.3.2 toodud süsteemivälise avatud tarne kulud; 2.4.3.3. Punktis 2.3.4 toodud bilansiteenuse administratiivkulud, sh turujärelevalve, 2.4.3.4. Punktis 1.11 defineeritud neutraalsuskulu, mis tekib 2.3.1, 2.3.2 ja 2.3.3 tarnete ja maksumuse erinevusena. 2.5. Süsteemihaldur kogub bilansiteenuse tasude aluseks olevad kulud ebabilansi tariifi ning tootmise ja tarbimise koguse tariifide kaudu: 2.5.1. Ebabilansi tariifi kaudu kaetakse süsteemihalduri administratiivkulude osakaal punktis 2.5.1.1 toodud määras ja rakendatakse iga bilansihalduri ebabilansi kogusele selgitusperioodi kohta (absoluutväärtusena). 2.5.1.1. Ebabilansi tariifi arvutamise aluseks olevateks kuludeks on bilansiteenuse administratiivkuludest infotehnoloogia- ja tööjõukulud 50% määras. 2.5.2. Ebabilansi tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse vastavate kulude (€) jagamisega bilansihaldurite ja süsteemihalduri bilansipiirkonnas summaarse ebabilansi kogusega (MWh) viimase 12 kalendrikuu selgitusandmete alusel. Tootmise ja tarbimise tariifi kaudu kaetakse punktis 2.4.3 toodud kulud, millest on maha lahutatud punkti 2.5.1 alusel kogutav administratiivkulude maht. Tariif rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas agregeeritud tootmise ja tarbimise mõõdetud kogustele selgitusperioodi kohta: 2.5.2.1. Tootmise ja tarbimise tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse punktis 2.4.3 alusel prognoositud kulusummade (€), millest on maha lahutatud punkti 2.5.1 alusel kogutav administratiivkulude maht, jagamisega bilansihaldurite bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise mõõteandmete kogusega (MWh) viimase 12 kalendrikuu kohta; 2.5.2.2. Süsteemihalduri bilansipiirkond sisaldab ülekandevõrgu kadude ja Kiisa avariireservelektrijaama koondportfelli, mille ebabilanss ning tootmise ja tarbimise osakaal on võetud samuti arvesse; 2.5.3. Bilansihalduri bilansiaruanne sisaldab bilansiteenuse kogumaksumusena kahte eraldi aruannet, punkti 2.4.2 alusel ebabilansi maksumus bilansienergia hinnaga (€/MWh) ja punkti 2.4.3 alusel bilansiteenuse tasud 2.5.1 ja 2.5.2 toodud komponentide (€/MWh) hindade ja kogustega. Muudatustaotlus Konkurentsiameti otsusega nr 05.04.2024 nr 7-10/2024-007 kooskõlastatud metoodikale 2.6. Süsteemihaldur peab pidama arvestust bilansienergia hinna ja tasude kujunemise kohta ning avaldab veebilehel bilansiteenuse tasude tariifid hiljemalt kaks (2) kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi. 2.6.1. Bilansiteenuse tasude tariifide esmakordsel rakendamisel punktis 2.4.3.1, 2.4.3.3, 2.4.3.4 kulude katteks võib süsteemihaldur tariifid avaldada ka lühema etteteatamise ajaga kui kaks (2) kuud ette, kui rakendub punktis 2.9 toodud erand. 2.7. Süsteemihaldur ostab ja müüb süsteemi tasakaalu tagamiseks reguleerimisteenust tehnilis-majanduslikult soodsamailt pakkujalt, tagades sealjuures turuosaliste võrdse kohtlemise. 2.8. Süsteemihaldur rakendab bilansiteenuse osutamiseks tehtud bilansiteenuse tasud järgmisi põhimõtteid arvestades: 2.8.1. Süsteemihalduri lähtub bilansiteenuse osutamisel põhimõttest, et ta ei teeni bilansiteenuse osutamisel majanduslikku kasu ega kanna kahju. Kui vastav finantsneutraalsus arvestusperioodil ei ole võimalik saavutada, kandub bilansiteenuse osutamisest tekkinud kulu või tulu edasi järgmisse arvestusperioodi. 2.8.2. Bilansiteenuse tasude arvutamiseks prognoosib süsteemihaldur bilansiteenuse kulud, sh eraldi administratiivkulu, reguleerimisvõimsuste hankimise kulu kui muu täiendava neutraalsuskulu, mida ei saa katta bilansienergia hinnaga ning võtab arvesse eelnevate perioodide bilansiteenuse osutamisest tekkinud kulu või tulu. 2.8.3. Süsteemihaldur peab arvestust bilansiteenuse kulude koostamise kohta seadusandluses toodud põhimõtteid järgides ning vajaduse korral esitama vastavad andmed Konkurentsiametile viimase poolt nõutud formaadi alusel. 2.9. Süsteemihaldur rakendab 2025. aastal ühekordsed meetmed, mille kohaselt katab süsteemihaldur bilansiteenuse väliselt võimsusjaotustulude kaudu järgmised kulud: 2.9.1. Perioodil 01.02.2025–30.06.2025 100% ulatuses kõik reguleerimisvõimsuste hankimise ja võimsusjaotuse ning neutraalsuse kulud (punktis 2.4.3.1, 2.4.3.3, 2.4.3.4 kulud); 2.9.2. Perioodil 01.07.2025–31.12.2025 20% ulatuses käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kulud, välja arvatud süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulud, mis kaetakse võrgutariifi kaudu. 2.10. Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, mis kaetake bilansiteenuse tasudega, ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid. 2.11. Juhul kui süsteemihalduril tekib bilansiteenuse tasude laekumistest puudujääk, mille katteks süsteemihalduril tekivad täiendavad finantskulud, lisatakse ka tekkinud finantskulud bilansiteenuse kulude koosseisu. Muudatustaotlus Konkurentsiameti otsusega nr 05.04.2024 nr 7-10/2024-007 kooskõlastatud metoodikale  Jrk Tagasiside Eleringi kommentaar turuosalise ettepanekule Konkurentsiameti kommentaar 1 Metoodikat on muudatusettepanekus Ettepanek arvesse võetud ning sõnastus - täiendatud punktiga 2.11, mille sisuks on parandatud alljärgnevalt: leevendusmeede sagedusreservide hankimisest tekkiva kulu osas (vastavalt 2.11. Süsteemihaldur rakendab 2025. aastal Metoodika punktid 2.11.1 ja 2.11.2). ühekordsed meetmed, mille kohaselt katab Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et kuigi süsteemihaldur bilansiteenuse väliselt Metoodika punkt 2.11.1 tuleneb kehtivast võimsusjaotustulude kaudu järgmised kulud: Metoodikast ning punkt 2.11.2 Kliimaministeeriumi 16.10.2024 ettepanekust 2.11.1. Perioodil 01.02.2025–30.06.2025 100% Eleringile Metoodika muudatuse osas, on ulatuses kõik reguleerimisvõimsuste hankimise ja avalikule konsultatsioonile esitatud Metoodika võimsusjaotuse ning neutraalsuse kulud (viited muudatusettepanekus punkti 2.11 (sh kulude punktidele); alapunktide 2.11.1 ja 2.11.2) sõnastus ebaselge. 2.11.2. Perioodil 01.07.2025–31.12.2025 20% ulatuses käsitsi aktiveeritavate Parema selguse loomiseks teeb reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kulud, Konkurentsiamet ettepaneku Metoodika välja arvatud süsteemihalduri enda omanduses muudatusettepanekus viia punkt 2.11.2 punkti oleva avariireservelektrijaama kulud, mis 2.11.1 alapunktiks 2.11.1.1 või muuta punkti kaetakse võrgutariifi kaudu. 2.11 (sh punkti 2.11.1 ja 2.11.2) sõnastust tervikuna nii, et leevendusmeetme põhimõte ja ülesehitus oleks selgem ja loogilisem. 2 Tasude edasilükkamine ja kompenseerimine Ettepanek leevendusmeetmete perioodi Metoodika muudatus ülekoormustuludest 1.juulini tundub ebamõistlik pikendamisena mitte arvesse võetud, kuid muu leevendusmeetme perioodi osas vaid pigem tuleks lükata edasi 1.jaanuarini tagasiside arvesse võetud mõjuanalüüsi on kooskõlas Kliimaministeeriumi 2026, kuna: läbiviimise sisendina. 16.10.2024 ettepanekuga 1) Eesmärk on ju kehtestada süsteemi, Eleringile, mille kohaselt tuleb mis ei diskrimineeri Eesti tootjaid 1. Ettepanekut leevendusmeetmete Eleringil töötada välja võrreldes teiste Balti riikidega ja Leedu pikendamiseks kuni 1. jaanuarini 2026 ei leevendusmeede, millega on vastu võtmas regulatsiooni, mille saa arvesse võtta, kuna Elering ei pea vahemikus 1. veebruar kuni 30. kohaselt edasilükkamine toimub võimalikuks võimsusjaotustulu kasutamist juuni 2025 kogu tarbijate ja minimaalset 2025 lõpuni (kui mitte reguleerimisvõimsuse hankimise kulude tootjate sagedusreservide kauem osaliselt). katmiseks kogu 2025. aasta jooksul.  2) Poole aasta peal muutuvat otsest 2. Oleme nõus, et kulustruktuur peaks hankimise kulu kaetakse kulukomponenti on kõikidel turuosalistel arvestama ka Lätis ja Leedus kehtivate ülekoormustulust. väga keeruline oma elektri ostu või meetmete mõju. Kuna Läti ja Leedu tariifid müügipakettidesse lisada esiteks ja struktuur ei ole veel kinnitatud, Kulukomponendi seetõttu, et enamik lepinguid on käsitleme neid mõjuanalüüsis edasihinnastamise võimaluste aastaseid (eelkõige kalendriaasta hüpoteetilistena. osas on Konkurentsiamet mõttes) ning teiseks ei ole täna arutelus 3. Oleme nõus, et mõjuanalüüsis tuleb seisukohal, et võlaõigusseadus olevat variantide puhul võimalik nende hinnata ka kulukomponentide mõju (VÕS) ja lisamist üheselt käsitleda – tootmise või lepingutele, ebabilansi tasu mõju bilansihaldurite/elektrimüüjate tarbimise tariif on selged erikoponendid taastuvenergia projektidele ning mõju tüüptingimused sätestavad aga ebabilansi tariifi edastamiseks väiksematele elektrimüüjatele. Kasutame vajalikud alused, millest lähtuvalt tuleks eraldi kliendikohast ebabilanssi saadud tagasisidet mõjuanalüüsi raames on võimalik elektrilepinguid muuta arvestada. mõjude kvantifitseeritud hindamiseks. reservvõimsuste hankimisest 3) Uued arutatud plaanid ebabilansi tasu tingitud kulude tekkimisega. osas mõjuvad oluliselt negatiivselt Konkurentsiameti põhjalikum taastuvenergia projektidele seisukoht toodud 17.06.2024 otsuses nr 7-10/2024-013 Tahaks kindlasti välja tuua, et ebabilansi kulu 1 (Vaideotsus). Konkurentsiamet lisab vähemalt tuule ja päikseparkide juhib tähelepanu, et ka Tallinna bilansikulule veel oluliselt rohkem kui esialgu Ringkonnakohus on haldusasja välja pakutud 5,31 /MWh, ehk see on väga 3.24-2100 kohtumääruse oluline osa taastuvenergia projektide tulude (edaspidi ka Kohtumäärus)2 vähenemine ning meie taastuvenergia arengu punktis 14, nõustunud vajadusi arvestades oleks mõistlik sellisest Konkurentsiameti vaideotsuses lähenemisest loobuda sõltumata Läti või Leedu toodud seisukohaga. Samuti on plaanidest (või vähemalt tuleks kindlalt kaitsta elektrilepingutele kohaldatav VÕS seisukohta, mis ei suurendaks ebabilansi tasu). § 97, mille kohaselt võib Leedukate motivatsiooni ebabilansi tasu kahjustatud lepingupool nõuda käsitluse osas tasuks lähemalt analüüsida, teiselt lepingupoolelt lepingu kuna sealne ebabilanss on suur ka muutmist poolte kohustuste turuosalistest sõltumatult tulenevalt kohalikust esialgse vahekorra taastamiseks, taastuvenergia regulatsioonist. Asja teeb veel kui pärast lepingu sõlmimist 1 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/ka/dokument/15519884 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=382562376  hullemaks ebabilansi tasu hinnalisa äraspidine muutuvad lepingu sõlmimise motivatsioon – kui kõik teevad pingutusi aluseks olnud asjaolud ja sellega ebabilansi vähendamiseks, siis selle kaasneb lepingupoolte tulemusena jaotatakse sama kulu veelgi kohustuste vahekorra oluline vähematele kilovatttundidele ning tasu ainult muutumine. suureneb. Ehk siis kõigil oleks parem kui ebabilanss oleks võimalikult suur, et €/MWh Konkurentsiamet nõustub Eleringi oleks võimalikult väike. seisukohaga, et Metoodikate harmoniseerimisel Baltikumi Ebabilansi tariifi kaudu kulude jagamine üleselt on oluline teostada esmalt karistab ebaproportsionaalselt väiksemaid mõjuanalüüs erinevate elektrimüüjaid, kuna väiksemal portfellil lahenduste osas ning sealjuures samasuguse pingutuse juures kõrgemad hinnata ka kulukomponentide ebabilansi kulud kui suuremal tulenevalt mõju lepingutele, ebabilansi tasu portfelli ühtlustamise efektist. Sellega tekib mõju taastuvenergia projektidele suurematel konkurentsieelis – Eesti kontekstis ning mõju väiksematele eelkõige Eesti Energial. Kõige rohkem elektrimüüjatele. kannatavad uued tulijad, kellele kõrge ebabilansi tariif seab turule tulekuks konkureeriva hinnaga turutõkke. 3 1) Edasilükkamine on mõistlik, võiks lähtuda Ettepanek leevendusmeetmete perioodi Leevendusmeetme rakendamise Leedu plaanist mitte rakendada pikendamisena ei ole arvesse võetud, kuid teised perioodi, sagedusreservide eraldi tasu enne 2026 ja siis punktid võtame mõjuanalüüsi läbiviimisel elektrimüüjate/bilansihaldurite järk-järgult allokatsiooni suurendada. See arvesse. lepingute muutmise võimalikkuse võimaldab müüjatel õigeaegselt kohandada kohta ning Metoodikate müügilepinguid. 1. Nõustume, et kehtiva metoodika harmoniseerimise kohta Baltikumi 2) Kindlasti on vaja teostada kehtiva metoodika muudatuste mõjuanalüüs on vajalik, üleselt, sh mõjuanalüüsi kohta, vt muudatuse korral mõjuanalüüs jaeturule. Ühe sealhulgas mõju jaeturu konkurentsile. Konkurentsiameti kommentaari variandina võiks kaaluda ka tasu kogumist läbi 2. Mõjuanalüüsi raames ei käsitleta punktis 2. võrguettevõtjate eraldi tariifina, analoogselt arveldusahelate (kulude kogumine taastuvenergia tasu või elektri aktsiisiga. Nt müüjate või võrguettevõtjate kaudu) ega Leedu ettepaneku kohaselt FCR kulud reservide jaotuse osakaalude kaetakse võrgutariifi kaudu eraldi ümberkorraldamist. Eesmärk on leida komponendina. reservvõimsuste kulude jaotusega tariifistruktuuris võimalikult õiglane  3) Kui kulud jaotatakse ebabilansi kogusele, tasakaalupunkt, arvestades mõjusid siis sellel on ettenägematud negatiivsed jaeturu konkurentsile, tootjatele ja tagajärjed sektorile ning toome välja peamised metoodika rakendatavusele. aspektid: 3. Võtame mõjuanalüüsis arvesse esitatud a) Puudub motivatsioon täpsemalt tähelepanekud ebabilansi kogusele prognoosida, sest iga vähendatud ebabilansi kulude jaotuse kohta, sealhulgas: kogus tähendab suurema ühikuhinda.  Motivatsiooni prognoositäpsuse b) Kui selline metoodika rakendub, peame iga suurendamiseks; kliendi puhul hindama, milline on nende  Mõju taastuvenergia tootjatele; eelduslik prognoosi viga ja ebabilansitariif.  Võimalikud negatiivsed mõjud elektrituru 2023 andmete järgi oleks päikesele minimaalne konkurentsis väiksematele müüjatele. bilansihalduri marginaal 14,77 €/MWh, Kasutame saadud tagasisidet mõjuanalüüsi tuulepargile 10,25 €/MWh. Lisaks sunnib see raames mõjude kvantifitseeritud hindamiseks. kõiki müüjaid läbirääkimistele tarbijatega, sest isegi kui 3,75 saab eraldi arvele kirjutada, siis täiendav 2,27 €/MWh ei mahu olemasolevate lepingute marginaali. Tulemusena ei ole ühiskondlik kulu X mln, vaid X+Y, kuna eeldatav kulu põhineb ajaloolistel andmetel ning müüjad lisavad marginaalidele ka oma riski osa. c) Metoodika soosib selgelt suurema portfelliga müüjaid. Elektriturul ei ole väga suurt aktiivsust, paljud võrguettevõtjad on loobunud aktiivsest elektrimüügist ning uusi müüjaid ei lisandu. See ei ole hea trend elektriturul 4 Metoodika p-s 2.11 on sätestatud Ettepanek metoodika muutmiseks Metoodika muudatus on leevendusmeede, mille kohaselt katab kliimaministeeriumilt, mille kohaselt kaetakse leevendusmeetme perioodi osas süsteemihaldur 2025.aastal ühekordse kulud vastavalt elektritarbimise mahule ja kooskõlas Kliimaministeeriumi meetmena võimsusjaotustuludest: turuosaliste poolt tekitatud ebabilansile, ei ole 16.10.2024 ettepanekuga 1. 20% ulatuses käsitsi aktiveeritavate arvesse võetud, kuna kinnitatud tasustruktuuri Eleringile, mille kohaselt tuleb reguleerimisvõimsuste (mFRR) muutmine eeldab mõjuanalüüsi läbiviimist. Eleringil töötada välja hankimise kuludest (sh ei sisalda Eesmärk on leida reservvõimsuste kulude leevendusmeede, millega süsteemihalduri enda omanduses oleva jaotusega tariifistruktuuris võimalikult õiglane vahemikus 1. veebruar kuni 30. avariireservelektrijaama kulusid) tasakaalupunkt tootjate ja tarbijate jaoks, võttes juuni 2025 kogu tarbijate ja perioodi 01.02.2025-31.12.2025 kohta; tootjate sagedusreservide  2. Perioodil 01.02.2025-30.06.2025 arvesse mõjusid jaeturu konkurentsile, tootjatele hankimise kulu kaetakse sisaldab punktis 2.5.2 tarbimise ja ning metoodika rakendatavusele. ülekoormustulust. tootmise tariif vaid süsteemihalduri administratiivkulusid ning Alljärgnevalt vastame esitatud küsimustele: Konkurentsiamet nõustub Eleringi süsteemihaldur katab erandkorras 1. Metoodika sätestab kulude jagamise seisukohaga, et harmoniseeritud muud kulud ühekordse meetmena põhimõtte, mis hõlmab tootjate ja tarbijate lähenemise saavutamise osas võimsusjaotustuludest. osalust tasakaalustamiskulude katmisel. Baltikumi üleselt on vajalik Tootmise tariifi kaasamine tagab, et kulud eelnevalt teostada mõjuanalüüs Kliimaministri 16.10.2024 ettepaneku kohaselt jaotuvad proportsionaalselt. erinevate lahenduste osas. tuleks vahemikus 01.02.2025-30.06.2025 katta Kliimaministeeriumi ettepanekut Konkurentsiamet on 05.04.2024 kogu tarbijate ja tootjate sagedusreservide käsitletakse mõjuanalüüsis, et hinnata otsuses nr 7-10/2024-007 hankimise kulu ülekoormustulust (metoodikas selle rakendatavust ja mõju. seisukohal, et kulude jagamine nimetatud võimsusjaotustuluks) ning 2. Administratiivkulud on metoodikas selgelt tootmise ja tarbimise vahel metoodikat vastavalt muuta. Samuti pidas piiritletud ning Konkurentsiameti poolt tähendab, et mõlemad pooled kliimaminister vajalikuks pikendada kontrollitavad. Bilansiteenuse panustavad võrdselt leevendusmeetmeid vähemalt kuni on administratiivkulude tariifide struktuur reguleerimisvõimsuste kulude kehtestatud harmoniseeritud lähenemine tootmise, tarbimise ja ebabilansi kogusele katmisesse, mis peegeldab Lätiga. Kliimaministeeriumi hinnangul on on olnud kasutuses juba ligi neli (4) nende mõlema osalust süsteemi mõistlik rakendada lähenemist, mille kohaselt aastat. tasakaalu säilitamisel (vt Lisa 5 kaetakse kulud vastavalt elektritarbimise 3. Võimsusjaotustulu täiendav kasutamine punkt 5). Juhul kui kavandatava mahule ja turuosaliste poolt tekitatud mõjutaks võrgu arendamist ja Metoodika ebabilansile. investeeringuid, seetõttu katab ülejäänud muudatusettepanekuga kulud kehtiv tariifistruktuur. vabastataks üks turugrupp Metoodikas ei ole neid ettepanekuid täielikult 4. Kui Baltikumi ülesele kokkuleppele ei sagedusreservide kulude arvestatud. Metoodika p 2.5 kohaselt kaetakse jõuta, jätkab Elering tariifide rakendamist kandmisest või muudetakse reguleerimisvõimsuse hankimise kulu i) sellel hetkel kehtiva metoodika alusel. kulude kandmise osakaalusid ebabilansi tariifi ja ii) tootmise ja tarbimise 5. Üleminekuperioodi jooksul rakendab turugruppide lõikes, on oluline tariifist, mida rakendatakse vastavalt tootmise Elering sellel hetkel kehtivat välja selgitada, missuguse ja tarbimise koguste summale. Seega näeb Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud turuosalise või ka turupoole metoodika vaatamata kliimaministri metoodikat. tegevus enim sagedusreservide ettepanekule jätkuvalt ette kulude katmise ka 6. Punktis 2.3.5 toodud kulukomponendid hankimise kulusid põhjustab, kas vastavalt elektritootmise mahule, mis tekitab hõlmavad Balti ühise tootmine või tarbimine, ning kas regioonis elektritootjate vahel ebavõrdse reguleerimisvõimsuste hankimise turul turul tegutsevad tootjad ja/või konkurentsi olukorra. tekkivat võimsusjaotustulu-või kulu tarbijad, kelle tegevus on eriti vastavalt EBGL art 41(4) ning REMIT art suure osakaaluga Lisaks, leevendusmeetmena on p-s 2.11.2 küll 15 reguleerimisturgude (võimsus ja sagedusreservide hankimise ette nähtud, et perioodil 01.02.2025-30.06.2025 energia) järelevalve kulu. vaates. kaetakse tootmise ja tarbimise tariifi arvelt vaid Eleringi administratiivkulusid ja muud kulud kaetakse erandkorras ühekordse meetmena võimsusjaotuskuludest, kuid on ebaselge, mis saab alates 01.07.2025, kui selleks ajaks ei jõuta kokkuleppele Balti üleses harmoniseeritud metoodikas või kui sellise metoodika jõustumiseks on vajalik üleminekuaeg. Metoodika kohaselt kaetakse perioodil 01.07.2025-31.12.2025 võimsusjaotustulust üksnes 20% käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kuludest. Seega tuleb ülejäänud 80% mFRR hankimise kuludest katta muude vahendite arvelt. Samuti tuleb muude vahendite arvelt katta 100% muude reguleerimisvõimsuste (aFRR, FCR) hankimise kulud. Selliselt jääb oluline osa reguleerimisvõimsuste hankimise kuludest alates 01.07.2025 turuosaliste kanda. Ühtlasi on metoodikat täiendatud p-ga 2.3.5, mille kohaselt peab süsteemihaldur kujundama bilansiteenuse hinna selliselt, et see võimaldab katta reguleerimisvõimsuste hankimise võimsusjaotustulu ja turujärelevalve kulu. Selline sõnastus tekitab segadust, kuivõrd ei ole arusaadav, miks peaks bilansihind võimaldama katta ka tulusid. Eesti elektritootjad on korduvalt selgitanud tootjatele täiendava tariifi kehtestamisega seotud negatiivseid mõjusid Eesti elektritootjatele. Neid probleeme on möönnud ka kliimaminister. Paraku näeb metoodika jätkuvalt sellise tariifi ette ka elektritootjatele. Eelnevast tulenevalt palume selgitada järgmist: 1. Miks on vaatamata kliimaministri ettepanekule jätkuvalt kavas reguleerimisvõimsuse kulude katmiseks rakendada ka tootmise tariifi? 2. Kui suure osakaaluga on Eleringi administratiivkulud ning millise mõjuga saab see olema tootjate ja tarbijate tariifile perioodil 01.02.2025- 30.06.2025? 3. Miks kaetakse alates 01.07.2025 võimsusjaotustulu arvelt ainult 20% mFRR kuludest ning miks ei ole võimalik võimsusjaotustulu arvelt katta ülejäänud osa reguleerimisvõimsuste hankimise kuludest? 4. Kliimaministri suunise kohaselt peaks selleks ajaks olema kokku lepitud Läti ja Leedu süsteemihalduritega ühtne bilansiteenuse kulude jaotamise metoodika, kuid mis saab juhul, kui selleks ajaks siiski Baltikumi ülesele kokkuleppele ei jõuta, st millist tootja ja tarbija tariifi rakendab Elering sel juhul alates 01.07.2025? 5. Eelduslikult peaks ka Baltikumi ülese kokkuleppe saavutamisel rakenduma üleminekuperiood. Millist tootja ja tarbija tariifi rakendab Elering alates 01.07.2025 juhul, kui selleks ajaks ei ole üleminekuperiood veel lõppenud?  6. Millest koosnevad metoodika p-s 2.3.5 sätestatud reguleerimisvõimsuste kulu komponendid? 5 Seisukoha esitajad soovivad esmalt tunnustada 1. Kinnitame, et Elering jätkab koostööd Läti Kulukomponendi Eleringi valmidust katta reguleerimisvõimsuste ja Leedu süsteemihalduritega, et tagada edasihinnastamise võimaluste turu avamisega seonduv reguleerimisvõimsuste kulude jagamise ühtlustamine Baltikumi osas on Konkurentsiamet hankimise kulu võimsusjaotustuludest. Kuna tasandil ning säilitada seisukohal, et VÕS ja Eesti elektrituru osalised peavad turu konkurentsivõimelised tingimused Eesti bilansihaldurite/elektrimüüjate ülesehitusest tulenevalt konkureerima nii turuosalistele. tüüptingimused sätestavad Soome, Läti kui ka Leedu tootjate ja tarbijatega, 2. Reguleerimisvõimsuste hankimise kulu vajalikud alused, millest lähtuvalt on sedavõrd olulisem, et täiendavate metoodikast täielikku eemaldamist või on võimalik elektrilepinguid muuta tasumehhanismide rakendamise tagajärjel ei nende kehtivuse sidumist tulevaste reservvõimsuste hankimisest kahjustuks turul toimuv konkurents. Seda eriti elektrituruseaduse muudatustega ei saa tingitud kulude tekkimisega. olukorras, kus turu ülesehitusest tulenevalt ei praegusel hetkel arvestada. Metoodika on Konkurentsiameti põhjalikum ole Eestis asuvatel elektrienergia tootjatel koostatud Euroopa Liidu määruste alusel seisukoht toodud 17.06.2024 võimalik täiendavat tasu tarbijatele edasi kanda ning see peab tagama süsteemi otsuses nr 7-10/2024-013 olukorras, kus sama tasu kohustus puudub tasakaalustamise kulude proportsionaalse (Vaideotsus). Konkurentsiamet näiteks Läti, Leedu ja Soome tootjatel. Seetõttu jaotamise, samal ajal arvestades juhib tähelepanu, et ka Tallinna tunnustavad seisukoha esitajad lisaks ka olemasolevat õiguslikku raamistikku. Ringkonnakohus on haldusasja Eleringi tegevusi seoses eesmärgiga leida 3. Metoodikas toodud reguleerimisvõimsuste 3.24-2100 Kohtumääruse punktis Baltiülene lahendus reguleerimisvõimsuste tasu arvestus põhineb Euroopa Komisjoni 14, nõustunud Konkurentsiameti hankimise kulu edasikandmiseks turuosalistele. määruse (EL) 2017/2195 artikli 44 lõikel 3, vaideotsuses toodud Seoses kooskõlastuses oleva Elektrienergia mis annab liikmesriikidele õiguse seisukohaga. Samuti on bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse kehtestada tasakaalustamisvõimsuste elektrilepingutele kohaldatav VÕS metoodikaga – Seisukoha esitajad teevad kulude katmiseks vajalik § 97, mille kohaselt võib ettepaneku reguleerimisvõimsuste arveldusmehhanism. kahjustatud lepingupool nõuda hankimise kulu puudutavad sätted, muu 4. Nõustume, et metoodika punktides 2.5.2, teiselt lepingupoolelt lepingu hulgas p 1.12, 2.3.5 ja 2.5.2, metoodikast 2.9.2, 2.9.4 saab sõnastust parandada muutmist poolte kohustuste eemaldada või seada nende kehtivus 5. Mõistame, et bilansiteenuse esialgse vahekorra taastamiseks, sõltuvusse võimalikest tulevastest tasustruktuuriga kaasneb mitmeid kui pärast lepingu sõlmimist elektrituruseaduse muudatustest. Elering on väljakutseid erinevatele turuosalistele muutuvad lepingu sõlmimise lisanud kooskõlastusele dokumendi, kus on ning, et tuleb leida viis tasakaalustamise aluseks olnud asjaolud ja sellega näidatud ära muudatused võrreldes kulude katmiseks sellise tariifistruktuuriga, kaasneb lepingupoolte Konkurentsiameti poolt 05.04.2024 otsusega nr mis tagab süsteemi jätkusuutlikkuse. kohustuste vahekorra oluline 7-10/2024-007 kooskõlastatud versiooniga. muutumine. Samas arvestades, et seisukoha esitajad on Võimalikke alternatiive analüüsime eelnimetatud Konkurentsiameti otsust edaspidi koos mõju hindamisega. Lähtuvalt eeltoodust ei nõustu vaidlustanud ulatuses, kus see kehtestab 6. Salvestusele arvestuse tingimustes järgib Konkurentsiamet seisukohaga, et turuosalistele uue tasu, võib käimasolev süsteemihaldur seadusandluses toodut. Eestis puudub sagedusreservide kohtuprotsess mõjutada nii Konkurentsiameti 7. Süsteemihaldurile jääb ebaselgeks hankimisega seonduva tasu poolt 05.04.2024 kooskõlastatud metoodika tagasiside, et metoodika motiveerib Eestis edasiarveldamiseks vajalik kehtivust, kui ka käesoleva asuvat elektri tootjat lõpetama elektri regulatsioon. kooskõlastusprotsessi tulemusel tekkiva müümise elektribörsi kaudu. Juhime metoodika kehtivust. Seisukoha esitajad tähelepanu, et tariif rakendub tegelikule saavad aru, et Eleringi hinnangul on mõõdetud tootmisele, mistõttu ei oma Konkurentsiamet on seisukohal, eelnimetatud Konkurentsiameti otsusega tähtsust, kas tootmine müüdi elektribörsi et Metoodika muudatused lisatud uue reguleerimisvõimsuse tasu aluseks või kahepoolsete lepingute kaudu. kajastavad Kliimaministeeriumi Euroopa Komisjoni (EL) määruse 2017/2195 8. Nõustume, et muudatused peavad 16.10.2024 ettepanekus artikkel 44 lg 3. Artikkel näeb ette Eleringi arvestama turuosaliste sisalduvat, mille kohaselt tuleb võimalust koostada ettepanek täiendava ettevalmistusvõimekust. Eleringil töötada välja arveldusmehhanismi loomiseks, et katta leevendusmeede, millega tasakaalustamisvõimsuse hankekulud ning vahemikus 1. veebruar kuni 30. Konkurentsiameti võimalust vastav ettepanek juuni 2025 kogu tarbijate ja heaks kiita. Määruse (EL) 2017/2195 artikkel tootjate sagedusreservide 44 lg 3 samas ei sätesta arveldusmehhanismi, hankimise kulu kaetakse mis seaks bilansihalduritele kohustuse tasu ülekoormustulust. Vastav katta, ega ka võimalust neil tasu tarbijatele ja muudatus loob Eleringile tootjatele edastada (konkreetne arvelduse ajaperioodi, et viia läbi metoodika on jäetud liikmesriikide, s.o mõjuanalüüs erinevate Metoodika seadusandja otsustada). 2 | 3 Seisukoha lahenduste osas, harmoniseeritud esitajad saavad ka aru, et antud teema osas lahenduse leidmiseks Baltikumis võib eksisteerida Eleringi ja nende vahel koostöös Läti ja Leedu eriarvamus, kuid ettepaneku eesmärk on põhivõrguettevõtjatega. vältida olukorda, kus vastava eriavamuse Konkurentsiamet on 05.04.2024 lahendamiseks peavad seisukoha esitajad otsuses nr 7-10/2024-007 järjekordselt võimaliku metoodika vaidlustama. seisukohal, et kulude jagamine Alternatiivselt võib varasema metoodikaga tootmise ja tarbimise vahel seonduv kohtuprotsess mõjutada ka käesoleva tähendab, et mõlemad pooled kooskõlastuse tulemusel kinnitamisele minevat panustavad võrdselt metoodikat. Nagu Elering on ka teadlik, on reguleerimisvõimsuste kulude Kliimaministeerium välja töötamas katmisesse, mis peegeldab elektrituruseaduse muudatust, millega nende mõlema osalust süsteemi sätestatakse Konkurentsiameti poolt tasakaalu säilitamisel (vt Lisa 5 05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024-007 punkt 5). Juhul kui kavandatava kooskõlastatud metoodikas esmakordselt Metoodika toodud reguleerimisvõimsuse tasu muudatusettepanekuga arveldamiseks vajalik ja praegu puudu olev vabastataks üks turugrupp regulatsioon. Seetõttu on mõistlik enne sagedusreservide kulude vastavate sätete metoodikasse lisamist vastav kandmisest või muudetakse regulatsioon ära oodata. Juhul, kui Elering kulude kandmise osakaalusid otsustab seada reguleerimisvõimsuste turugruppide lõikes, on oluline hankimise kulu puudutavate punktide kehtivuse välja selgitada, missuguse metoodikas sõltuvusse vastava turuosalise või ka turupoole elektrituruseaduse muudatuse jõustumisest tegevus enim sagedusreservide (mille juriidilist võimalikust ei ole seisukoha hankimise kulusid põhjustab, kas esitajad eraldi hinnanud), teevad seisukoha tootmine või tarbimine, ning kas esitajad teha lisaks ka ettepaneku täiendada turul tegutsevad tootjad ja/või punkti 2.5.2 selguse huvides järgnevalt: (alla tarbijad, kelle tegevus on eriti joonitud osa on lisatud): suure osakaaluga 2.5.2 Euroopa Komisjoni määruse (EL) sagedusreservide hankimise 2017/2195 artikkel 44 lg 3 alusel vaates. kooskõlastatud tootmise ja tarbimise tariif, mis rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas Konkurentsiamet nõustub Eleringi mõõdetud tootmise ja tarbimise koguste seisukohaga, et tariif rakendub summale ning mille kaudu süsteemihaldur tegelikule mõõdetud tootmisele, katab muud punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse mistõttu ei oma tähtsust, kas kulud, mida ei saanud katta kas bilansienergia tootmine müüdi elektribörsi või hinna ja ebabilansi tariifi kaudu. Lisaks kahepoolsete lepingute kaudu. eeltoodule teevad seisukoha esitajad ka järgnevad ettepanekud: - Metoodika p. 2.9.2. sõnastus ei ole ühemõtteliselt arusaadav. Metoodika punkt 2.9.2. sätestab tootmise ja tarbimise tariifi suuruse, kuid punkti sõnastus ei ole üheselt mõistetav, sest sõnad „ülejäänud“ ja “kogusumma” võib sisustada väga erinevalt: „Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariifi osakaal moodustab kogu ülejäänud summaarsest kogusummast ning see arvutatakse vastava summa (€) jagamisega prognoositud tootmise ja tarbimisega (MWh) bilansipiirkondades, sh võrgukaod;“ Teeme ettepaneku muuta metoodika sõnastus ühemõtteliseks. – Metoodika p. 2.9.4. sõnastus ei ole ühemõtteliselt arusaadav ning elektri salvestamine peab maksma nii tarbimise kui ka tootmise koguse alusel. Kavandatud metoodika järgi peab elektrit salvestav käitis Eestis maksma nii tootmise kui ka tarbimise bilansimahu alusel. See võib oluliselt vähendada ettevõtete motivatsiooni investeerida elektri salvestamisse Eestis. Teeme ettepaneku täpsustada metoodika punkti 2.9.4. sõnastust nii, et oleks üheselt selge, millised kogused summeeritakse (kas summeeritakse kuu tootmine ja tarbimine või summeeritakse eraldi kuu kõik tarbimised ja kuu kõik tootmised). Samuti teeme ettepaneku lisada eritingimus ainult elektrit salvestava mõõtepunkti jaoks, ning sätestada, et ainul elektrit salvestavas mõõtepunktis tuleb maksta vaid võrgust võetud koguse alusel. – Metoodika motiveerib Eestis asuvat elektri tootjat lõpetama elektri müümist elektribörsi kaudu ning diskrimineerib varem fikseeritud hinnaga sõlmitud elektrimüügi lepinguid. 3 | 3 Elektribörsi kaudu elektrit müüval elektri tootjal ei ole võimalik metoodika punktis 2.5.2. sätestatud bilansimahu alusel tootjale tekitatud tasu tarbijatele edasi kanda ulatuses, milles vastav tasu Eestis on suurem kui naaberriigis. Eestisse imporditakse elektrit peamiselt Soomest, kus võrreldav tasu on olnud vahemikus 1,2-1,5 €/MWh. Meile teada olevalt tooks kooskõlastamisel oleva metoodika rakendamine Eestis elektri tootjatele kaasa Soomes kasutatavast suurema tasumäära. Fikseeritud hinnata elektrilepinguga elektrit müüv elektri tootja saab Eestis asuvate elektrijaamade toodangu koguse alusel tootjale suunatud tasu täies ulatuses tarbijatele üle kanda vaid siis, kui elektri tootja lõpetab elektri müümise elektribörsi kaudu. Varem fikseeritud hinnaga elektri müügilepingu sõlminud tootja ei saa lisandunud kulu tarbijatele edasi kanda. Eeltoodu tõttu ei ole metoodikas kasutatud tasu jagamine võrdselt tootja ja tarbija bilansimahu alusel tegelikult võrdne ning võib tuua kaasa olulisi prognoosimata muudatusi. Kui Eleringi hinnangul ei ole elektri tootjate poolt elektribörsile elektri müümise lõpetamine metoodikaga soovitud tulemus, siis tuleks metoodikat täiendada nii, et bilansimahu alusel tootjale suunatav tasu ei ole suurem kui vastav tasu Soomes. Tootjates kindluse tagamiseks võiks vastav põhimõte sisalduda ka metoodikas näiteks punkti 2.9.2. lõppu lisatud sõnastuses „ /…/ kuid mis ei ole suurem kui Lätis, Leedus ja Soomes”. Või alternatiivina asendada punktis 2.11. kirjeldatud leevendusmeede Leedus konsultatsioonile esitatud paindlikuma lahendusega, kus alates 1.1.2026 maksavad turuosalised 30%; alates 1.1.2027 60% ning alates 1.1.2028 100% tegelikest kuludest. Seisukoha esitajad soovivad viimase kommentaarina selgitada, et nii käesoleva kooskõlastuse protsessi raames toimuvad muudatused, kui ka reguleerimisvõimsuste hankimisega seotud Baltikumi ülese lahenduse leidmisel on äärmiselt oluline kaasata turuosalised nii varakult kui võimalik. Seda põhjusel, et mistahes muudatuste rakendamiseks on vajalik ühelt poolt teha muudatused nii bilansihaldurite, avatud tarnijate kui ka elektrimüüjate ja tarbijate lepingutes ning teisalt on vaja teha muudatusi bilansihaldurite ja avatud tarnijate IT süsteemides, et vastavat tasu oleks üldse võimalik arvutada, edastada ja koguda. Kuniks ei ole jõustunud seadusmuudatust ja arusaama lõpliku lahenduse osas, ei ole võimalik ka vastavate muudatuse jõustamiseks kohustusi võtta. Kui riik või Elering soovivad vastavaid muudatusi teha kiiremini, kui tavatingimustes oleks turuosalistel seda võimalik teha, näeb kehtiv õiguskord ette ka turuosalistele õiguse hüvitisele tekkivate täiendavate kulude katteks.