Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Riigikantselei Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 12.04.2021 nr 2-3/20-0272/2349-1 Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine Austatud ministrid ja kohaliku omavalitsuse üksuste juhid Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Sten Tikerpe 639 7645 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 05.04.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3, arhiiviseaduse § 6 lõike 2 ja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 12 alusel. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruses nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3, arhiiviseaduse § 6 lõike 2 ja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 12 alusel.“; 2) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Määruse 4. peatükis ja § 18 lõigetes 6–10 asutusele sätestatu kohaldub kõigile avalikke ülesandeid täitvatele isikutele.“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Andmehaldusena käsitatakse käesolevas määruses andmete kvaliteedi ja andmekirjelduse ajakohasuse tagamiseks loodud andmetöötluse protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse süsteemi.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: „§ 161. Andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused (1) Asutus andmehalduse korraldamisel: 1) võtab kasutusele protsessi, millega tagatakse Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 2 punktides 1, 4, 6 ja 8 nimetatud andmekogu üldandmete ja § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse terviklikkus ja ajakohasus; 2) võtab kasutusele andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi, millega tagatakse andmete õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse, reeglipärasuse ja ühekordsuse põhimõtete järgimine. (2) Statistikaamet kehtestab juhendeid andmekogu üldandmete ja andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse koostamiseks ning andmete kvaliteedi tagamiseks. Juhendid kooskõlastatakse enne avaldamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhendid avalikustatakse Statistikaameti veebilehel.“; 5) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses: 1 „(91) Asutus tagab § 161 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2021. a. (92) Asutus tagab § 161 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2022. a.“. Kaja Kallas peaminister Andres Sutt väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop riigisekretär 2  05.04.2021 Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (edaspidi TKTA määrus) muutmine on tingitud 1. aprillil 2019. a jõustunud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadusega1 avaliku teabe seadusesse (edaspidi AvTS) sisse viidud muudatusest, millega anti Statistikaametile ülesandeks asuda andmehalduse valdkonda koordineeriva asutuse rolli. Ühtlasi täiendati seadust volitusnormiga, mis annab Vabariigi Valitsusele või viimase poolt volitatud ministrile ülesande andmehalduse täpsemate nõuete ja tingimuste kehtestamiseks. Andmehaldus on andmekirjelduse ja andmete kvaliteedi, sealhulgas selguse, terviklikkuse ja õigsuse probleemide lahendamiseks loodud info- ja andmetöötluse protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse süsteem.2 Käesoleva määruse eelnõu eesmärk on parandada olukord, kus õiguses ei ole reguleeritud andmekirjeldusele ja andmete kvaliteedile esitatavaid nõudeid. Andmehalduse nõuete rakendamine ja seekaudu andmekvaliteedi parandamine võimaldab osutada kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ning vahetada andmekogude vahel andmeid sujuvalt ja vähemate vigadega. Ühtlasi saab andmekvaliteedi paranemisel teha täpsemat ja kvaliteetsemat riiklikku statistikat, paraneb andmete leitavus ja andmete taaskasutamise võimalused. TKTA määruse puhul on tegemist Vabariigi Valitsuse määrusega, mis on andmehalduse täpsemate nõuete sätestamiseks sobiv õigusakti liik tulenevalt AvTS § 434 lõikes 12 sisalduvast volitusnormist. Kuigi volitusnorm viitab ka asjaolule, et Vabariigi Valitsus võib konkreetset ministrit vastava määruse kehtestamiseks volitada, ei ole Vabariigi Valitsus ühelegi ministrile hetkel seesugust volitust andnud. Ühtlasi on AvTS § 434 lõikes 12 sisalduva volitusnormi sisustamine Vabariigi Valitsuse määruse abil mõistlikum õiguspraktika, kuna andmehalduse nõuete täitmine on valitsemisalade ülene kohustus. Täiendavalt defineerib just TKTA määruse § 3 lõige 1 „teabehalduse“ termini, teabehalduse korralduse ning selle alategevused, millest üks on ka andmehaldus. Andmehalduse kui teabehalduse ühe alategevuse TKTA määruses reguleerimise kasuks räägib ka asjaolu, et teabehalduse teise alategevuse, dokumendihalduse, definitsioon ja korraldamisega seotud reeglid sisalduvad samuti just TKTA määruses. Määruse eelnõuga luuakse õigusselgus Statistikaametile AvTS §-st 532 tuleneva, andmehalduse nõuete täitmist puudutava järelevalvepädevuse suhtes. Eelnõu koostamise ajal on Statistikaametil küll andmehalduse nõuete järgimise üle järelevalvepädevus, kuid ükski õigusakt ei sisalda andmehalduse nõudeid, mis oleksid piisavalt konkreetsed, et nende järgimise üle oleks võimalik järelevalvet teostada. Vajadus täpsemate andmehalduse nõuete kehtestamiseks on aga tingitud senistest valitsemisalade ülestest vajakajäämistest andmehalduse korraldamisel. 1 Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus. – RT I, 15.03.2019, 2. 2 Ibid. Eelnõu seletuskiri, lk 1. 1 Määruse eelnõu koostasid ja tegid keeletoimetuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna andmete juht Ott Velsberg (tel: 5661 4194, e-post: [email protected]), sama osakonna IT-õiguse nõunik Sten Tikerpe (tel: 639 7645, e-post: [email protected]) ja Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juht Kristiina Laanest (tel: 666 8863, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, mis sisaldab viit punkti. Punktiga 1 sõnastatakse määruse preambul ümber selliselt, et selles sisalduks lisaks Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõikele 3 ja arhiiviseaduse § 6 lõikele 2 viide ka AvTS § 434 lõikele 12, milles sisaldub volitusnorm andmehalduse täpsemate nõuete ja tingimuste kehtestamiseks. Punktiga 2 sõnastatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala sätestava paragrahvi 1 lõige 3 selliselt, et määruse 4. peatükis ja § 18 lõigetes 6–10 sätestatu kohalduks kõigile avalikke ülesandeid täitvatele ja isikutele, mitte üksnes valitsusasutustele. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt kohalduvad viidatud sätted üksnes arhiiviseaduse § 6 lõikes 2 sätestatud alustena kõigile avalikke ülesandeid täitvatele asutustele ja isikutele. Vajadus sätte muutmiseks tuleneb sellest, et sarnaselt dokumendihalduse nõuetele peavad ka andmehalduse nõuded rakenduma laiemalt kui üksnes valitsusasutustele. Andmehalduse nõuete järgimise peavad kõnealuse muudatuse tulemusel järgima kõik andmekogude vastutavad töötlejad. Ühtlasi lihtsustatakse muudatusega sätte sõnastust. Punktiga 3 täiendatakse TKTA määruse paragrahvi 3 lõikega 4, mis sätestab andmehalduse kui ühe teabehalduse alategevuse definitsiooni. Andmehalduse definitsiooni kehtestamine on vajalik esiteks seetõttu, et tegemist ei ole üldtuntud terminiga. Teiseks on tegemist terminiga, millega seoses soovitakse kehtestada täpsemaid nõudeid ja tingimusi. Kuni tegemist on määratlemata õigusmõistega, mis ei ole üldtuntud termin, ei ole aga täpsemate nõuete kehtestamine ega ka nende täitmise üle järelevalve tegemine õigusselgusetuse tõttu võimalik. Andmehalduse definitsiooni sisustamisel on lähtutud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu3 seletuskirjas sisaldunud definitsioonist, mida on selguse huvides lühendatud. Viidatud eelnõu seletuskirja kohaselt on andmehaldus andmete kvaliteedi, selguse, terviklikkuse ja õigsuse probleemide lahendamiseks mõeldud info- ja andmetöötluse protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse süsteem. Käesolevas eelnõus on andmehaldust defineerides eesmärgi puhul piirdutud andmete kvaliteedi ja andmekirjelduse4 ajakohasuse tagamisega ning selgust5, terviklikkust ja õigsust ei ole eraldi välja toodud, kuna eelnõu autorite hinnangul on tegemist terminitega, mis on loetelu kahe elemendi ehk „kvaliteedi“ ja „andmekirjelduse“ poolt juba kaetud. Andmekvaliteedi kui hinnangu all saab seejuures mõista määra, mille ulatuses andmete olemasolevad omadused rahuldavad 3 Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus. – RT I, 15.03.2019, 2. 4 Definitsioon: Andmekirjeldus on kirjeldavate metaandmete kirje või struktuurne hulk, milles kirjelduselementide ja nendevaheliste seoste kaudu esitatakse kirjeldatava objekti tähendust väljendavat informatsiooni. 5 Termin „selgus“ tuleneb Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedikriteeriumist „clarity“, mis viitab lihtsusele saada juurdepääs statistikale koos kogu vajamineva informatsiooni ja toega. Kättesaadav: https://unstats.un.org/unsd/dnss/docs-nqaf/eurostat-esqr_final.pdf (17.02.2021). 2 teadaolevaid või eeldatavaid vajadusi andmete kasutamisel. Ühtlasi on definitsioonist Andmekaitse Inspektsiooni ettepanekul eemaldatud „infotöötlus“, kuivõrd see dubleerib definitsioonis juba sisalduvat „andmetöötluse“ mõistet. Punktiga 4 täiendatakse määrust paragrahviga 161, millega sätestatakse andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused. Lisatav paragrahv hakkab määruses paiknema teabehalduse teist alategevust, dokumendihaldust reguleeriva paragrahvi järel ning koosneb kolmest lõikest. Esimese, kahest punktist koosneva lõikega sätestatakse nõuded, mille täitmise tagamise peab asutus tagama. Mõlemad punktid näevad seejuures ette, et asutus peab juurutama protsessi, tagamaks sätetes viidatud6 kohustuste täitmine ning andmekvaliteedi järjepidev edendamine. Protsessi saab eelnõu kontekstis mõista kui omavahel seotud või omavahelist mõju avaldavate tegevuste kogumit, mille eesmärk on saavutada teatud tulemus. Asutustele on teadlikult jäetud vabad käed vastavate protsesside valiku osas. Eelnõu eesmärk on, et asutustes tekiks süsteemne, eesmärgipärane ja kontrollitav lähenemine andmehaldusele, mitte see, et asutused juurutaksid tingimata andmehalduseks standardse ja ühetaolise protsessi. Siiski annab Statistikaamet koordineeriva asutusena 2021. aasta jooksul juhendi, milles esitatakse ka võimalike andmehalduse protsesside üksikasjalikud kirjeldused, mille asutused saavad eelnõuga kehtestatud kohustuste täitmiseks hõlpsasti kasutusele võtta. Lisatava paragrahvi 161 lõike 1 punkti 1 esimeses pooles viidatud sätetes (Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 2 punktides 1, 4, 6 ja 8) sisalduvad olulised andmekogu üldandmete koosseisuelemendid, milleks on andmekogu nimi, lühinimi ja nimi inglise keeles, andmekogu eesmärk ja ülesanne, andmekogu vastutava ja volitatud töötleja nimi ning andmekogu asutamise kuupäev. Säte näeb ette, et andmekogu vastutaval töötlejal tuleb andmekogu haldamisel juurutada protsess, millega tagatakse ülalkirjeldatud andmekogu üldandmete koosseisuelementide terviklikkus ja ajakohasus. Sama punkti teises pooles viidatud sätetes (Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2) sisalduvad olulised andmekogus töödeldavate andmete koosseisuelemendid, milleks on andmeobjekti nimetus ja andmeobjekti semantiline kirjeldus viitena valdkonna terminile ning andmete isikuandmeteks ja delikaatseteks isikuandmeteks oleku tunnus. Teisisõnu on tegemist elementidega, mille terviklikkus ja ajakohasus peab olema riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis tagatud kogu andmekogu elukaare vältel. Kõnealuses punktis sisalduv nõue näeb ette, et vastav protsess peab tagama ka ülalkirjeldatud, andmekogus töödeldavate andmete koosseisuelementide terviklikkuse ja ajakohasuse. Teise punkti kohaselt peab iga vastutav töötleja tagama asutusesisese andmekvaliteedi seire- ja haldusprotsessi juurutamise, mille eesmärk on edendada andmete õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse, reeglipärasuse ja ühekordsuse põhimõtete järgimist.7 Selguse huvides tasub mainida sedagi, et iga andmekogu tarbeks ei ole vaja luua eraldiseisvat andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi – piisab ühest universaalsest protsessist, kui see on piisavalt paindlik, et 6 Lõike 1 punktis 1 viidatakse Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ sätetele. 7 Õ igsus on hinnang selle kohta, mil määral vastavad andmed tegelikkusele. Täielikkus on hinnang, mis iseloomustab nõutud andmete olemasolu. Ajakohasus on hinnang selle kohta, mil määral andmete värskus ja kättesaadavus vastab vajadustele ja nõuetele. Reeglipärasus on hinnang, mis iseloomustab, mil määral vastab andmete formaat ja struktuur etteantud nõuetele. Ühekordsus on hinnang, mis näitab, kas ja mil määral esineb andmetes duplikaatkirjeid. 3 seda oleks võimalik rakendada kõigi konkreetse asutuse hallatavate andmekogude puhul. Ühtlasi on võimalik lisatava § 161 lõike 1 punktides 1 ja 2 sisalduvate kohustuste täitmiseks luua üks keskne andmehalduse, sh andmekvaliteedi tagamise protsess. Lisatava § 161 lõike 2 kohaselt annab Statistikaamet juhendeid andmekogu üldandmete ja andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse koostamiseks ning andmete kvaliteedi tagamiseks. Kuna 2019. aasta 1. aprillil jõustunud AvTS muudatusega sai Statistikaametist andmehalduse valdkonda koordineeriv asutus ja käesoleva määrusega kehtestatakse andmehaldusele ka täpsemad nõuded ja tingimused, on andmekogude haldajatel ootus uuelt koordineerivalt asutustelt andmehalduse nõuete täitmiseks ka juhiseid saada. Ühtlasi on andmekvaliteedi kui ühe andmehalduse komponendi edendamine üks Statistikaameti kui andmehalduse koordineerija peamisi ülesandeid, mille käigus tuleb anda asutustele määruses sätestatud nõuete täitmiseks nii juhendeid kui tuge. Enne avaldamist kooskõlastab Statistikaamet vastavad juhendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Kooskõlastamise peamine eesmärk on tagada, et juhendid oleksid kooskõlas infoühiskonna arengukavas ja muudes dokumentides sätestatud oluliste digiriigi arengusuundadega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kujundab ja koordineerib Eesti infoühiskonna poliitikat, sealhulgas kujundab andmehaldust puudutavat poliitikat. Kuna juhenditel on oluline roll mitte üksnes andmehalduse, vaid laiemalt riikliku andmepoliitika kujundamisel ning juhendid saavad olema alusmaterjaliks, millest asutused määruses sätestatud nõuete järgimisel lähtuvad, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kui infoühiskonna arendamise valdkonnas poliitikat kujundaval valitsusasutusel huvi olla ka andmehalduse juhendite andmisel ära kuulatud. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhendid kooskõlastab, avalikustatakse need lisatava paragrahvi 161 lõike 3 kohaselt Statistikaameti veebilehel. Punktiga 5 täiendatakse TKTA määruse paragrahvi 18 lõigetega 91 ja 92. Lisatav § 18 lõige 91 sätestab, et eelnõuga TKTA määrusele lisatava paragrahvi 161 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude täitmise peab andmekogu vastutav töötleja tagama hiljemalt 31. detsembriks 2021. a. Antud tähtaeg juhindub riigi andmehalduse tegevuskavas esitatud tähtaegadest ja annab andmekogude vastutavatele töötlejatele piisava aja vajalike töökorralduslike muudatuste sisseviimiseks.8 Lisatav § 18 lõige 92 sätestab, et eelnõuga TKTA määrusele lisatava paragrahvi 161 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude täitmise peab andmekogu vastutav töötleja tagama hiljemalt 31. detsembriks 2022. a. Andmekvaliteedi tagamisega seotud kohustuste puhul rakenduv paindlikum tähtaeg on peaasjalikult tingitud tõsiasjast, et võrreldes andmekogu üldandmete ja andmekogus töödeldavate andmete kirjelduste terviklikkuse ja ajakohasuse tagamisega on andmekvaliteedile asutused praktikas vähem rõhku pannud, millest tulenevalt vajab andmekvaliteedi tagamisega seotud protsesside juurutamine rohkem aega. Ka see tähtaeg juhindub riigi andmehalduse tegevuskavas väljendatud tähtaegadest. Täiendavalt märgime, et 2020. aasta lõpus alustati Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuse Keskuse koostöös andmehaldurite koolituste läbiviimisega, millega jätkatakse ka 2021. ja 2022. aastal. Nimetatud koolitustel keskendutakse ka andmekvaliteedi haldamisele. Lisaks jätkatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Statistikaameti koostöös ka teiste toetavate koolituste läbiviimist. Ühtlasi on alates 2021. aasta teisest poolest planeeritud hakata pakkuma 8 Andmehalduse tegevuskava. Kättesaadav: https://digiriik.ee/index.php/andmehalduse-tegevuskava/ (17.02.2021) 4 Statistikaameti toel asutustele ka tuge andmekvaliteedi haldamisel. Lisaks on plaanis luua e- kursus, kuidas andmekvaliteeti hallata ja seire- ning haldusprotsessi juurutada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, kuid nii regulatiivsel kui mitteregulatiivsel andmehalduse riiklikul korraldamisel lähtutakse Euroopa Andmestrateegias sätestatust.9 Konkreetses eelnõus esitatavate muudatusettepanekutega Euroopa Andmestrateegial siiski otsest seost ei ole. 4. Määruse mõjud Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste korraldusele Andmehalduse nõuete kehtestamise mõjusid on hinnatud 2019. aasta 1. aprillil jõustunud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamisel ning käesolev määruse eelnõu selles sisaldunud mõjuhinnangut ei muuda. Määruse eelnõuga ei muudeta riigi infosüsteemi halduse infosüsteemi andmekogude alamregistritesse kantavate andmekogu üld- ega detailandmete koosseisu. Ühtlasi ei looda eelnõuga uusi nõudeid andmete terviklusele. Toetamaks ja lihtsustamaks andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamisel andekirjelduse nõuete järgimist, kavandab Riigi Infosüsteemi Amet andmekirjelduste loomise ja haldamise töövahendi (RIHAKE) loomist. RIHAKEse arendustööd on planeeritud valmima 2021 aasta lõpus, mis toetab andmekirjelduste ajakohasuse tagamist RIHA keskkonnas. RIHAKE aitab vähendada manuaalset tööd andmekirjelduste uuendamisel ja seeläbi toetada andmekirjelduste jooksvalt ajakohasena hoidmist. Lisaks plaanib Statistikaamet asutustele nõuete täitmisel tuge ning vajalikke juhiseid pakkuda. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskusega alustavad 2020. aasta detsembris kesksete andmehalduse koolitustega. Plaanis on jätkata koolituste läbiviimisega, sealhulgas viia läbi uusi täiendavaid koolitusi. Asutustele ei kaasne eelnõus sisalduvate muudatustega olulist halduskoormust. Eelnõu mõjul paraneb andmekogudes andmekvaliteet, mis omakorda võimaldab toetada ühekordset andmete kogumist ja laiemat andmete (taas)kasutamist andmepõhiste otsuste tegemiseks. Terviklik ja ajakohane ülevaade andmetest toetab andmemajandust ja efektiivsemat andmete taaskasutust. Loodav regulatsioon edendab andmehaldust ja sellega seotud ressursside efektiivset kasutamist. Määrusel on potentsiaalselt oluline positiivne mõju nii riigi kui kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste andmehalduse korraldamisele. Muid otseseid või kaudseid mõjusid eelnõu kaasa ei too. 5. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Otsest muudatuste rakendamisega kaasnevat, mõõdetavat tulu on keeruline hinnata. Riigi andmekogude andmete kvaliteedi parandamine tagab, et tulevikus oleks erinevates andmekogudes muudatusi lihtsam rakendada, andmeteaduse projekti kergem läbi viia ja arendada uusi teenuseid teenuseid, millega kaasneb omakorda arenduskulude kokkuhoid. 9 Komisjoni teatis Euroopa parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Euroopa Andmestrateegia. 19.02.2020. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0066&from=EN (29.03.2020) 5 Andmete töötlemine ja ühelt asutuselt teisele automaatselt andmete edastamine võimaldab säästa kuludelt, mida asutused täna andmevahetusel kannavad. Rahandusministeerium on eelnõu koostamise käigus leidnud, et määruse rakendamiseks ei ole vajalik suurendada asutustes personaliressurssi. Olemasolevaid eksperte saab vajadusel koolitada ja neile uued tööülesanded määrata. Eelnõu rakendamise tulemusel vajab täienduskoolitust hinnanguliselt kahe aasta jooksul vähemalt 100 inimest. Koolitusmaht ühe töötaja kohta on varieeruv, ulatudes mõnest päevast mõne nädalani. Koolitusi rahastatakse riigi tugiteenuste keskuse kesksest koolituseelarvest ja digitaalse kirjaoskuse suurendamise programmist.10 Andmehalduse koolitustega alustati 2020. aasta detsembris. Muid eeldatavaid kulusid eelnõu rakendamisega ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu üheks komponendiks on ka rakendussätted, mis annavad asutustele piisava ettevalmistusaja kehtestatavate nõuete täitmiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 10 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/it-oskused-ja-teadmised 6 Saatja: Mona Sikkar </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=1367C82B7B164AED9CF78ABC6224375B-MONA SIKKAR> Saaja: KVPS Üldosakond, Kaitseressursside Amet, [email protected], RKIK Info, [email protected], Astra Mölder, Kadi Kaev, [email protected] Teema: Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Tere! Saadame Teile järgmise eelnõu arvamuse avaldamiseks: MKM/21-0452/01 - Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4360508-6538-4bf8-a5e7-5df74571657a Tähtaeg: 22.04.2021 Lugupidamisega Mona Sikkar Referent | Dokumendihalduse osakond Kaitseministeerium 717 0277 | 519 62215 | [email protected] <mailto:[email protected]> Sakala 1 | 15094 Tallinn | Eesti www.kaitseministeerium.ee *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.