Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaministri xx.xx.2021 määrus nr xx „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused “ lisa 1 Mööbli keskkonnahoidlikud kriteeriumid Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid on järgmised: 1. Kogu puit ja kõik puidupõhised materjalid peavad olema pärit seaduslikest allikatest saadud puidust. 2. Pakkuja peab deklareerima kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 396, 30.12.2006, lk 57–59), kandidaatainete loetellu kantud ained, mille sisaldus tootes ja mis tahes selle koostisosas või materjalis ületab 0,1 (massi)protsenti. 3. Pakkuja esitab selged demonteerimis- ja parandusjuhised (nt paberil, elektrooniliselt või videona), et mööblitoodet on võimalik koostisosade või materjalide asendamiseks demonteerida seda kahjustamata. Juhised esitatakse pakkumuses elektroonilisel kujul. Mööblit saab käsitööriistade abil lahti võtta ja selle osasid vahetada ilma väljaõppeta isik. 4. Pakkuja annab tootele vähemalt kaheaastase garantii, mis jõustub toote üleandmise kuupäeval. Garantii hõlmab hoolduslepingut, mille alusel tullakse tootele järele ja vahetatakse välja, või pakutakse võimalust parandada toode kohapeal. Garantii tagab kaupade vastavuse lepingu tingimustele ilma lisatasusid kohaldamata. Pakkuja tagab varuosade või samaväärset funktsiooni täitvate elementide olemasolu vähemalt kolme aasta jooksul pärast mööblitoote üleandmise kuupäeva. Pakkuja esitab kontaktandmed, mida kasutatakse varuosade tarnimiseks. Lisaks on hankijal võimalus kasutada valikkriteeriumeid: 1. Pakkuja renoveerib hankija antud mööbliesemeid kindlaksmääratud nõuete kohaselt. Olenevalt renoveeritava mööbli liigist ja olemasoleva mööbli seisukorrast kirjeldab hankija võimalikult üksikasjalikult, milliseid toiminguid tuleb teha (nt metallraami ülepihustamine, puitpindade parandamine ja/või uuesti viimistlemine, polstri vahetamine, töölaua ümberseadistamine jne). 2. Tootele on väljastatud Euroopa Liidu ökomärgis või muu riiklik I tüüpi ökomärgis. 3. Polstrimaterjalidele on väljastatud Euroopa Liidu ökomärgis või muu riiklik I tüüpi ökomärgis. 4. Kui mööbli polstris kasutatakse vahtmaterjalist pehmendust, ei tohi selliste pehmendusmaterjalide tootmisel kasutada halogeenorgaanilisi ühendeid vahustava aine ega vahustava abiainena. 5. Formaldehüüdi heide kõigist tarnitud puidupõhistest paneelidest sellisel kujul nagu neid mööblitootes kasutatakse (st pealistamata, pinnatud, pealistatud, spoonitud) ning mille tootmisel kasutati formaldehüüdil põhinevaid vaike, peab olema võrdne standardi EN 13986 B lisas määratletud formaldehüüdi heitkoguste E1 piirnormidega või nendest väiksem või vastama muule samaväärsele rahvusvahelisele või Euroopa standardiorganisatsiooni standardile. 6. Pinnakattesegusid, mida mööblitootja kasutab mööblitoodete puit- või metallosade katmiseks, ei klassifitseerita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (ELT L 353, 16.12.2008, lk 1–1355) kohaselt järgmiselt: 6.1 1. või 2. ohukategooria: kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised; 6.2 suu- ja nahakaudse manustamise ning sissehingamise korral äge mürgisus (1. ja 2. ohukategooria) või vesikeskkonda ohustav äge toime (1. ohukategooria); 6.3 1. ohukategooria – mürgisus sihtelundi suhtes. Pinnakattesegud ei tohi sisaldada lisandeid, mis sisaldavad kaadmiumi, pliid, kroom (VI), elavhõbedat, arseeni või seleeni kontsentratsioonis, mis ületab 0,010 massiprotsenti. 7. Ühegi valmis mööblitootes kasutatava metallist koostisosa galvaanilisel katmisel ei ole lubatud kasutada kaadmiumi. Niklit võib galvaanilisel katmisel kasutada ainult siis, kui nikli vabanemise määr galvaaniliselt kaetud koostisosadest on standardi EN 1811 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohaselt alla 0,5 µg/cm2 nädalas. 8. Pakkuja kogub mööbli kokku vahetult hankija kindlaksmääratud kohast ning osutab korduskasutamise ja ringlussevõtu teenust mööbli puhul, mis on jõudnud oma kasutusea lõpuni. Pakkuja esitab kirjelduse, kuidas tal on kavas pikendada mööbli kasutusiga selle korduskasutamiseks tarnimisega. 9. Pakendid peavad koosnema hõlpsasti ringlusse võetavast materjalist ja/või taastuvatest ressurssidest pärit materjalidest või olema korduvalt kasutatavad. Kõiki pakendimaterjale peab saama hõlpsasti käsitsi sorteerida ühest materjalist koosnevateks ringlusse võetavateks osadeks (nt kartong, paber, plast, tekstiil).  Keskkonnaministri xx.xx.2021 määrus nr xx „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ lisa 4 Koopia- ja joonestuspaberi keskkonnahoidlikud kriteeriumid Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid on: 1. Tootele on väljastatud Euroopa Liidu ökomärgis või muu samaväärse Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohane I tüübi ökomärgis, mis on otseselt seotud paberi tootmisprotsessiga (mitte tehase juhtimistavadega). 2. Tselluloosi tootmiseks ettenähtud esmane puidukiud peab pärinema seaduslikust allikast. 3. Paberi tootja peab olema rakendanud ISO 9001, ISO 14001, EMAS või mõnda muud samaväärset rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimise süsteemi. Lisaks on hankijal võimalus kasutada valikkriteeriumit: 1. Kontoriseadmetes kasutatava paberi sobivuse tagamiseks tuleb hankijalele kvaliteedi kontrollimise eesmärgil esitada vastava toote näidis.  Keskkonnaministri xx.xx.2021 määrus nr xx „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ lisa 2 Puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid puhastusteenusele on järgmised: 1. Pakkujal peavad olema keskkonnahoidlike puhastusteenuste siseruumides osutamise pädevus ja kogemus, mis hõlmavad vähemalt järgmist: 1.1 (vähemalt pooltel lepingulistel puhastustöödel) selliste puhastusvahendite kasutamine, millele on kõva pinna puhastamisega seoses antud Euroopa Liidu ökomärgis või muu standardi EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgis, mis on Euroopa Liidus ametlikult tunnustatud; 1.2 personali organisatsioonisisene või -väline koolitamine, mis hõlmab potentsiaalseid keskkonnamõjureid, nagu puhastusvahendi õige lahjendamine ja doseerimine, reovee kõrvaldamine ja jäätmete liigiti kogumine. 2. Hankelepingu täitmise ajaks kehtestab pakkuja tegevuskorra, mille alusel ta jälgib ja talletab pakkumuses esitatud näitajate (edaspidi seire) täitmise. Seire miinimumsagedus on üks täistööpäev vähemalt iga nelja kuu tagant. Seire käigus tuleb talletada järgmised näitajad: 2.1 kasutatud puhastusvahendite kogus (koos märkega selle kohta, kas neil on Euroopa Liidu ökomärgis ja milline on nende lahjendusaste); 2.2 milliseid puhastustarvikuid kasutati (nende liik ja korduskasutatavus); 2.3 puhastamiseks kasutatud veekogus ja vee kõrvaldamise koht; 2.4 puhastamise käigus tekkinud tahkete jäätmete kogus ja nende liigiti kogumine; 3. Puhastusteenuse osutamisel vähendab pakkuja käesoleva lisa punktis 5 nimetatud jälgitavate ja talletatavate näitajatega seotud keskkonnamõju. Pakkujal tuleb: 3.1 kasutada optimaalselt vastavalt kasutusjuhendile puhastusvahendeid; 3.2 eelistada Euroopa Liidu ökomärgisega puhastusvahendeid; 3.3 vähendada ühekordselt kasutatavate puhastustarvikute kasutamist; 3.4 vähendada veekasutust; 3.5 vähendada puhastamise käigus tekkinud tahkete jäätmete kogust ja tagada jäätmete liigiti kogumine. Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid puhastustoodetele on järgmised: 1. Kõik hankelepingu täitmiseks kasutatavad puhastusvahendid peavad vastama kõvade pindade puhastamise vahenditele Euroopa Liidu ökomärgise kriteeriumidele 1 (mürgine toime veeorganismidele) ja 4 (keelatud ja piiratud kasutusega ained). 2. Kätepesuseep peab vastama mahapestavate kosmeetikatoodete Euroopa Liidu ökomärgise nõuetele. 3. Kõik pehmepaberist tooted peavad vastama EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgise või muu samaväärse Euroopa standardiorganisatsiooni standardile. Lisaks on hankijal võimalik kasutada valikkriteeriumeid: 1. Kõik tekstiilist puhastustarvikud (nt lapid, mopid), mida lepingu täitmiseks kasutatakse, peavad olema mikrokiust või vastama tekstiiltoodetele Euroopa Liidu ökomärgise andmise nõuetele. Pakkuja peab esitama toote tehnilise dokumentatsioon, kus on märgitud kasutamise ja pesemise juhised. 2. Vähemalt 50% tekstiilist käterättidest (tk), millega pakkuja hankijat lepingu täitmisel varustab, vastavad tekstiiltoodetele Euroopa Liidu ökomärgise nõuetele.  Keskkonnaministri xx.xx.2021 määrus nr xx „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ lisa 3 Kontori IT-seadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid on järgmised: 1. Pakkuja peab andma vähemalt kaheaastase garantii, mis jõustub toote üleandmisel. Garantii hõlmab remonti ja asendamist ning hoolduslepingut, mille alusel saab valida äraviimise ja tagasitoomise või kohapeal remontimise vahel. Garantii hõlmab ka akudefekte. Garantii tagab toodete vastavuse lepingu spetsifikatsioonidele ilma lisatasu maksmata. 2. Pakkuja peab deklareerima kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) nimetatud kandidaatainete loetellu kantud ained, mille sisaldus ületab 0,1 (massi)%, kogu toote ja iga järgmise alakoostu kohta: 2.1 integreeritud komponentidega emaplaat (sh protsessor, mälu, graafikakomponendid); 2.2 kuvaseade (sh taustavalgustus); 2.3 korpused ja paneelid; 2.4 väline klaviatuur, hiir ja/või puutetundlik paneel; 2.5 välised vahelduv- ja alalisvoolukaablid (sh adapterid ja akupangad). 3. Pakkuja peab pakkuma korduskasutuse ja ringlussevõtu teenust seadmetele, mille kasutusiga on läbi saanud. Esemete korduskasutamiseks ettevalmistamine ning ringlussevõtu- ja kõrvaldamistoimingud peavad täielikult vastama direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 04.07.2012, lk 38–71). 3.1 Pakkuja peab kirjeldama, kuidas ta korraldab korduskasutuse ja ringlussevõtu teenuse järgmisi aspekte (olenevalt seadmete liigist, seisundist ja hulgast peab pakkuja ära märkima järgmised punktid): 3.1.1 kogumine; 3.1.2 konfidentsiaalne käitlemine ja andmete kustutamine; 3.1.3 lammutamine ringlussevõtu ja kõrvaldamise eesmärgil. Lisaks on hankijal võimalus kasutada valikkriteeriumeid: 1. Järgmised osad, kui need on olemas, peavad olema hõlpsalt juurdepääsetavad ja asendatavad lihtsate käsitööriistadega (st kruvikeeraja, spaatel, näpitsad või pintsetid): 1.1 arvutite korral: 1.1.1 kõvaketas/pooljuhtketas; 1.1.2 mälu; 1.1.3 aku. 1.2 Kuvarite korral: 1.2.1 ekraani koost ja vedelkristallekraani taustvalgusti; 1.2.2 toite- ja juhtsüsteemi trükkplaadid; 1.2.3 alused (v.a korpusesse integreeritud). Kuvarite korral ei kuulu punktide 1.1 ja 1.2 alla tahvelarvutite ja kaks ühes sülearvutite osad. 2. Akud ei tohi olla kaasaskantavate toodete külge liimitud ega joodetud. Professionaalsel kasutajal või remonditeenuse osutajal peab olema võimalik akut vahetada. Akupaki väljavõtmise juhised peavad sisalduma kasutusjuhendis või olema kättesaadavad tootja veebilehel. 3. Välised plastist korpused, kestad ja paneelid kaaluga üle 100 grammi ja pindalaga üle 50 cm2 peavad olema märgistatud ISO 11469 ja ISO 1043-1 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohaselt. 4. Välised vahelduv- ja alalisvoolukaablid ei tohi sisaldada järgmisi plastifikaatoreid: 4.1 ftalaatplastifikaatorid: DEHP, DBP, BBP ja DIBP.Suurim lubatud kontsentratsioon: 0,1% kaabli polümeerkesta massist iga ftalaadi kohta; 4.2 keskmise ahelaga klooritud parafiinide (MCCP) alkaanid C14–17. Suurim lubatav kontsentratsioon: 0,1% kaabli polümeerkesta massist. 5. Pakkuja peab garanteerima varuosade saadavuse vähemalt viis aastat alates müügikuupäevast. Võimaluse korral tehakse kättesaadavaks ühilduvad suurema mahutavuse või parema toimivusega osad. 6. Plastist korpuste, kestade ja paneelide külge ei tohi olla vormitud ega liimitud metalldetaile, mida ei saa eemaldada lihtsate käsitööriistadega. Demonteerimisjuhend peab sisaldama metalldetailide eemaldamise juhiseid. 7. Kasutatud värvid ja pinnakatted ei tohi oluliselt kahjustada neist komponentidest ringlussevõtul valmistatava plastmaterjali tugevust katsetamisel standardi ISO 180 või muu samaväärse Euroopa standardiorganisatsiooni standardi järgi.  Keskkonnaministri määruse „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) § 77 lõike 71 alusel. Avalik sektor on väga suur tarbija. Eestis korraldati 2018. aastal 7854 riigihanget kogumaksumusega veidi üle 2,5 miljardi euro, mis moodustas Eesti 2018. aasta SKPst 10,3% ja riigieelarvest 26,1%. Riik peab tarbima vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning kogu ühiskonna huve arvestades. Paraku oli 2018. aastal keskkonnahoidlike riigihangete osakaal riigihangete arvust ainult 3%, moodustades riigihangete maksumusest 7%. Keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine riigihangetes on üheks viisiks, kuidas propageerida keskkonnahoidlikku mõtteviisi ning tagada avalikus sektoris keskkonnasäästlik ressursside kasutamine. Just avaliku sektori asutused peaksid olema eeskujuks ja suunanäitajaks keskkonnahoiu tagamisel. Ka vastutustundliku ettevõtluse kujunemisele saab riik kaasa aidata keskkonnahoidlike riigihangetega – ostes tooteid ja tellides teenuseid, mis vastavad keskkonnahoidlikele kriteeriumitele. Eelnõu eesmärk on suunata avaliku sektori hankijaid seadma riigihangetes laialdasemalt keskkonnahoidlikke kriteeriumeid ning vähendada sel viisil mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete, koopia- ja joonestuspaberi hankimisel negatiivset keskkonnamõju. Euroopa Liit (EL) on välja töötanud kahekümnele tooterühmale kriteeriumid1, mida hankijatel on vabatahtlikult võimalik riigihangetes kasutada. Toote- ja teenuserühmad, millele EL on koostanud kriteeriumid, on järgmised: koopia- ja joonestuspaber, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed, mööbel, värvid, lakid ja teekattemärgistus, transport, elekter, toit ja toitlustusteenus, büroohoonete disain, ehitus ja juhtimine, teede projekteerimine, ehitus ja hooldus, aiandustooted ja -teenused, tekstiil, kujutise reprodutseerimise seadmed, tänavavalgustus ja valgusfoorid, vesikütteseadmed, sanitaartehnilised kraanitarvikud, WC-potid ja pissuaarid, tervishoiusektoris kasutatavad elektri- ja elektroonikaseadmed, reoveetaristu, serveripargid. Eelnõu reguleerib neist nelja rühma: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Liis Kaar (tel 626 0740, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi KeMi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 0717 [email protected]) ja üldosakonna jurist Sirje Juhkam (tel 626 0747, [email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). 1 https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm. 1 2. Eelnõu sisu analüüs Määruse eelnõus on 8 paragrahvi. Eelnõul on 4 lisa. Paragrahv 1 sätestab reguleerimisala. Määrust kohaldatakse avaliku sektori hankijale riigihangete seaduse § 5 tähenduses, seejuures hankija mõiste hõlmab ka võrgustikusektori hankijat. Määrust kohaldatakse üle lihthanke piirmäära jäävatele riigihangetele, mis viiakse läbi riigihangete registris. Avaliku sektori hankijaks on riik, kohalik omavalitsus, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja asutused ning nende asutatud või kontrollitavad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud. Teised eraõiguslikud juriidilised isikud saavad olla samuti hankijad, kui hange tehakse avalikes huvides ning rahastajaks on ka eespool nimetatud asutused. Võrgustikusektori hankija on isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris ehk riigihangete seaduse §-des 146–152 nimetatud valdkondades ning neis sätestatud tingimustel. Erandina ei pea kohaldama määrust juhul, kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse diplomaatilise esinduse jaoks välisriigis. Olukorras, kus asju või teenuseid tuleb hankida kolmandates riikides välisesindustele, ei pruugi olla alati võimalik leida pakkujaid, kes pakuksid keskkonnahoidlikele kriteeriumitele vastavaid asju või teenuseid. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse avaliku sektori hankijale kohustus arvestada hangetes keskkonnamõju vähendamisega mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete ning koopia- ja joonestuspaberi tooterühmade korral. 2015. aastal tellis Keskkonnaministeerium keskkonnahoidlike riigihangete uuringu. OÜ Alkranel analüüsis, millistel ELis välja töötatud kriteeriumitel oleks Eestis rakendamisel kõige suurem potentsiaal, muu hulgas tehti turuanalüüs (on olemas keskkonnahoidlike toodete ja teenuste pakkujad ning avaliku sektori valmisolek neid hankida). Uuringu tulemusel valiti neli eelisvaldkonda (mööbel, koopia- ja joonestuspaber, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed), mille puhul on olemas piisavalt pakkujaid ning hankijad on valmis neid ka kasutama. Paragrahvi 2 kohaselt on määruse eesmärk riigihangetes keskkonnamõju vähendamine ning laialdasem keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine. Keskkonnahoidlike kriteeriumide kasutamise eesmärk on vähendada asjadest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest, s.t kogu toote või teenuse olelusringi jooksul tekkivat keskkonnamõju. Nii on võimalik vähendada riske inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale. Kriteeriumid põhinevad kehtivatel EL ökomärgise kriteeriumitel ning tööstusharude ja kodanikuühiskonna sidusrühmadelt kogutud teabel. Paragrahvis 3 on sätestatud keskkonnahoidlike kriteeriumite kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused. Hankija rakendab paragrahvis 1 punktis 3 nimetatud nelja tooterühma asjade ja teenuste hankimisel määruse eelnõu lisades loetletud kohustuslikke keskkonnahoidlikke kriteeriumeid. Hankijal on õigus lisaks kohustuslikele keskkonnahoidlikele kriteeriumitele lisada valikkriteeriumeid või kriteeriume ise sõnastada. Valikkriteeriumite loetelu lisades pole ammendav. RHSi kohaselt on hankija kohustatud riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Lisaks tuleb hankijal riigihanke planeerimisel ja korraldamisel arvestada keskkonnasäästlike lahendustega. 2 Keskvalitsuse hankija peab täiendavalt arvestama, et järgida tuleb ka energiamajanduse korralduse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 9.03.2017.a määrust nr 63 „Keskvalitsuse ostetavate toodete, teenuste ja hoonete energiatõhususe nõuded“. Keskvalitsus käesoleva määruse tähenduses on riigi ametiasutused ja hallatavad riigiasutused. Paragrahvis 4 on määratletud määruses kasutatavad terminid. Keskkonnahoidliku riigihanke ning keskkonnahoidliku toote või teenuse definitsioonid põhinevad Komisjoni teatisel KOM(2008) 400 „Keskkonnahoidlikud riigihanked“.2 Keskkonnamõju defineerimisel on tuginetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Olelusring on defineeritud riigihangete seaduse § 86 lõikes 1. Paragrahv 5 käsitleb mööbli keskkonnahoidlikke kriteeriume. Sättes on selgitatud, mida mööbel käesolevas määruses tähendab. Peamised negatiivsed keskkonnamõjud, millega peaks mööbli ostmiseks korraldatava riigihanke koostamisel arvestama, on järgmised: bioloogilise mitmekesisuse kadu ja mullaerosioon mittesäästva metsamajandamise ja ebaseadusliku metsaraie tagajärjel; ressursside ammendumine taastumatute loodusvarade, nagu nafta või maagaasi kasutamise tõttu plastide tootmiseks; CO2 ja muu heide, mis tekib mitmete materjalide tootmiseks vajaliku energia tarbimise tagajärjel; mürgiste ainete keskkonda laskmisest tulenev oht töötajatele, tarbijatele või keskkonnale laiemalt; siseõhu kvaliteedi halvenemine siseruumide mööblitoodetest pärit lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heite tõttu; materjalide raiskamine kvaliteedistandarditele mittevastava mööbli olelusringi enneaegse lõpu tõttu; materjalide raiskamine parandamise, varuosade hankimise või ringlussevõtuks osade eraldamisega seotud raskustega. Seades hankes mööblile keskkonnahoidlikud kriteeriumid, saab selliseid keskkonnamõjusid vähendada või vältida. Keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine vähendab mööbli olelusringi negatiivset keskkonnamõju. Lõikes 3 on esitatud viide lisale 1, kus on sätestatud mööbli keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Lähtutud on ELis välja töötatud keskkonnahoidlikest kriteeriumitest. ELi koostatud mööbli keskkonnahoidlike kriteeriumite juhendiga3 on võimalik tutvuda ELi keskkonnahoidlike riigihangete lehel. Juhendis on selgitatud, kuidas hankija saab keskkonnahoidlikes kriteeriumeid tõendada ning arvestada olelusringi. Kui arvestatakse hankelepinguga seotud olelusringi kuludega, saab keskkonnahoidlikus riigihankes hoida kokku raha ja säästa ühtlasi ka keskkonda. Kui riigihange on läbi mõeldud, saab hoida kokku materjali ja energiat, tekitada vähem jäätmeid ja saastet ning soodustada säästvust. Lisas on toodud kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid, mida hankija peab toote või teenuse hanget koostades arvestama. Hankijal on õigus lisaks kohustuslikele keskkonnahoidlikele kriteeriumitele lisada ka valikkriteeriumeid või keskkonnahoidlikke kriteeriumeid ise sõnastada. Keskkonnahoidlikele kriteeriumitele vastava mööbliga ei kaasne peaaegu mingeid täiendavaid kulusid. Seega avaldab olelusringi kuludele kõige olulisemat mõju mööblieseme kasutusiga. Kauakestvate ja vastupidavate materjalide valik on tähtis, kuid vahest veelgi tähtsam on, et 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52008DC0400 3 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/ENV-2017-00602-02-00-ET-TRA-00.pdf. 3 koostisosad ja materjalid on pandud kokku tugevaks tooteks, mis on lihtsalt parandatav või renoveeritav. Paragrahv 6 käsitleb puhastustooteid ja -teenuseid. Sättes on selgitatud, mida puhastustooted ja -teenused käesolevas määruses tähendavad. Peamised keskkonnamõjud, mis võivad kaasneda puhastustoodete ja -teenuste hankimisel ning millega tuleb riigihanke koostamisel arvestada, on järgmised: puhastusvahendite ja ühekordselt kasutatavate puhastustarvikute koostisosad (sh toorainekasutus), tootmine ja olelusringi lõpp; energia ja vee kasutamine puhastusvahendite ja elektriseadmete kasutusetapis; reovee tekitamine puhastusvahendite kasutamisel; tahkete ja vedelate jäätmete tekitamine. Lõikes 4 on esitatud viide lisale 2, kus on sätestatud puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Lähtutud on ELis välja töötatud keskkonnahoidlikest kriteeriumitest. ELi koostatud puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlike kriteeriumite juhendiga4 on võimalik tutvuda ELi keskkonnahoidlike riigihangete lehel. Juhendis on muuhulgas selgitatud, kuidas hankija peaks keskkonnahoidlikke kriteeriumeid tõendama ning arvestama olelusringi. Kui arvestatakse hankelepinguga seotud olelusringi kuludega, saab keskkonnahoidlikus riigihankes raha kokku hoida ja ühtlasi säästa ka keskkonda. Kui riigihange on läbi mõeldud, saab hoida kokku materjali ja energiat, tekitada vähem jäätmeid ja saastet ning soodustada säästvust. Keskkonnahoidlikud kriteeriumid hõlmavad ka keskkonnahoidlikke puhastusvahendeid ja puhastustarvikuid. Teatud juhtudel ostavad hankijad neid otse, mitte puhastusteenuse kaudu. Sellisel juhul peaksid hankijad tutvuma ostetavate toodete keskkonnahoidlike kriteeriumitega. Lisas on toodud keskkonnahoidlikud kriteeriumid, mille kasutamine hankijale on kohustuslik. Hankijal on õigus lisaks kohustuslikele keskkonnahoidlike kriteeriumitele lisada valikkriteeriumeid või kriteeriume ise sõnastada. Puhastusteenuste kuludest suurima osa moodustavad personalikulud. Keskkonnahoidlike toodete ja tegutsemisviiside jaoks tähendab see, et: 1) muude kui palgakulude muutmise mõju puhastusteenuse kogukuludele on tõenäoliselt väga väike ning 2) kõige rohkem saab kulusid kokku hoida keskkonnahoidlike toodete ja tegutsemisviisidega, mis vähendavad tööjõukulusid (nt vähendavad puhastamisele kuluvat aega). Keskkonnahoidlikud puhastusteenused on majanduslikult soodsad. Kuna kulude suurima osa moodustavad personalikulud, on tõenäoline, et investeerimine keskkonnahoidlikesse puhastusvahenditesse ja tegutsemisviisidesse ei vii kulude märgatava suurenemiseni. Paragrahv 7 käsitleb kontori IT-seadmeid. Sättes on selgitatud, mida kontori IT-seadmed käesolevas määruses tähendab. Peamised keskkonnamõjud, mis kaasnevad kontori IT-seadmetega ning millega tuleb riigihanke alusdokumentide koostamisel arvestada, on järgmised: energiatarbimine ja sellega kaasnev kasvuhoonegaaside heide tootmisel ja kasutamisel; toorainete kaevandamisest ja töötlemisest põhjustatud õhu-, pinnase- ja veereostus, bioakumulatsioon ja mõju veeorganismidele ning toodetes kasutatavad ohtlikud ained; taastumatute ressursside ja kriitilise tähtsusega toorainete tarbimine IT-seadmete tootmisel; potentsiaalselt ohtlike elektroonikaromude teke lõplikul kõrvaldamisel. 4 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/cleaning_product/et.pdf. 4 Lõikes 2 on esitatud viide lisale 3, kus on sätestatud kontori IT-seadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Lähtutud on ELis välja töötatud keskkonnahoidlikest kriteeriumitest. ELi koostatud kontori IT-seadmete keskkonnahoidlike kriteeriumite juhendiga5 on võimalik tutvuda ELi keskkonnahoidlike riigihangete lehel. Juhendis on muuhulgas selgitatud, kuidas hankija peaks keskkonnahoidlikke kriteeriumeid tõendama, lisaks on toodud ka olelusringi arvestamise seletus. Kui arvestatakse hankelepinguga seotud olelusringi kuludega, saab keskkonnahoidlikus riigihankes raha kokku hoida ja ühtlasi säästa ka keskkonda. Kui riigihange on läbi mõeldud, saab hoida kokku materjali ja energiat, tekitada vähem jäätmeid ja saastet ning soodustada säästvust. Lisas on toodud keskkonnahoidlikud kriteeriumid, mida hankija on kohustatud riigihankes kasutama. Hankijal on õigus lisada lisaks kohustuslikele keskkonnahoidlikele kriteeriumitele ka valikkriteeriumeid või kriteeriume ise sõnastada. Riigihanke ettevalmistamise etapis (tehnilise kirjelduse koostamisel) tehtavad otsused võivad oluliselt mõjutada ülalpidamiskulusid. Hinnangute kohaselt võivad IT-seadmete ülalpidamiskulud – elektriarved, seadmete remont ja riistvara uuendamine – tavaliselt moodustada olelusringi kuludest 8–13% (kuvaritel) ja 56–83% (arvutitel). Seetõttu on IT-seadmete ostul oluline kaaluda olelusringi kulusid. Rikkis seadmed või komponendid võivad olla enneaegse asendamise põhjuseks. Garantii- ja hoolduslepingu olemasolu motiveerib pakkujaid tagama oma toodetele pikema kasutusea ja tagab ühtlasi, et nad vastutavad võimalike vigade parandamise eest. Osa arvutite ja kuvarite tootmisel kasutatavaid aineid on teadaolevalt keskkonnale või inimeste tervisele eriti ohtlikud. Need ained võivad sattuda keskkonda: - tootmisprotsessi käigus (võimalik oht töötajatele või keskkonnale); - seadmete kasutamise käigus (võimalik oht kasutajale); - seadmete ringlussevõtu või jäätmete kõrvaldamise käigus (võimalik oht tervetele kohalikele kogukondadele ja toiduahelale). Nimetatud ainete olemasolu kontrollimisega projekteerimis- ja tootmisetapil saab need mõjud olelusringis miinimumini viia. Paragrahv 8 käsitleb koopia- ja joonestuspaberi tooterühma. Sättes on selgitatud, mida koopia- ja joonestuspaber käesolevas määruses tähendab. Peamised keskkonnamõjud, mis kaasnevad koopia- ja joonestuspaberi hankimisega ning millega tuleb riigihanke koostamisel arvestada, on järgmised: metsade hävimine ja bioloogilise mitmekesisuse võimalik vähenemine; õhu- ja veeheide tselluloosi ja paberi tootmise ajal; energia ja vee tarbimine tootmise ajal; kemikaalide kasutamine tootmise ajal; jäätmete (praaktooted, jäägid) tekitamine tootmise ajal. Lõikes 3 on esitatud viide lisale 4, kus on sätestatud koopia- ja joonestuspaberi keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Lähtutud on ELis välja töötatud keskkonnahoidlikest kriteeriumitest. ELi koostatud koopia- ja joonestuspaberi keskkonnahoidlike kriteeriumite juhendiga6 on võimalik tutvuda ELi keskkonnahoidlike riigihangete lehel. Juhendis on selgitatud, kuidas hankija peaks kriteeriumeid tõendama, lisaks on toodud ka olelusringi arvestamise seletus. Kui arvestatakse hankelepinguga seotud olelusringi kuludega, saab keskkonnahoidlikus riigihankes raha kokku hoida ja ühtlasi säästa ka keskkonda. Kui riigihange 5 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/computers%20and%20monitors/ET.pdf. 6 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/paper_GPP_product_sheet_et.pdf 5 on läbi mõeldud, saab hoida kokku materjali ja energiat, tekitada vähem jäätmeid ja saastet ning soodustada säästvust. Lisas on toodud keskkonnahoidlikud kriteeriumid, mida hankija on kohustatud kasutama. Hankijal on ka endal õigus lisada valikkriteeriumeid või kriteeriume ise sõnastada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65- 242). Keskkonnahoidlikud kriteeriumid pole EL-s õigusaktidega hetkel reguleeritud. 4. Määruse mõjud Euroopa Liidu kogemus kinnitab, et keskkonnahoidlikud riigihanked suudavad oluliselt mõjutada turul pakutavaid tooteid ja teenuseid, mille tulemusena muudavad ettevõtted oma tootmise, tooted või teenused keskkonnahoidlikumaks. Sellised tooted on tavaliselt valmistatud võimalikult tõhusa loodusvarakasutusega ja vähe saastates ning neil on minimaalne mõju keskkonnale nii kasutusajal kui ka kasutusest kõrvaldamisel. Muudatused võivad mõningal määral suurendada hankija töökoormust. Kui hankija pole varem arvestanud riigihankes keskkonnamõju vähendamisega, siis nüüd võib kuluda veidi rohkem aega keskkonnahoidlike kriteeriumite läbimõtlemiseks. Oluline, et hankijad oleks kursis keskkonnahoidlikke teenuste ja toodetega. Keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine ei pea alati tähendama toote või teenuse kallinemist (nt pehmepaberi tooted). Keskkonnahoidlik toode või teenus võib olla ostmisel kallim kui tavatoode, kuid tervet olelusringi arvestades on toode või teenus siiski odavam. Suurema keskkonnahoidlike toodete või teenuste nõudlusega tekib tõenäoliselt turule ka rohkem pakkujaid, mis omakorda mõjutab ka toote või teenuse alahinda tellijale soodsamas suunas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Keskkonnahoidlike riigihangetega soodustatakse keskkonnahoidlikku tootearendust ja uuenduslikkust. Lisaks sellele aitavad sellised riigihanked kokku hoida raha (kaitstes samas keskkonda), kui valitakse näiteks energiasäästlikum elektroonikaseade, vähendatakse hilisemat energiatarvet jms. Teadlikkuse tõstmisesse on vaja panustada ka rahaliselt. Selleks plaanib Keskkonnaministeerium suunata läbi Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) Finantsmehhanismi ringmajanduse sh keskkonnahoidlike riigihangete edendamisse 900 000 eurot. Keskkonnaministeerium on koolitanud ja informatsiooni jaganud ning plaanime seda teha ka edaspidi. Lisaks on vaja riigihangete registris uuendada ja täpsustada nelja tooterühma ja teenuse eelsisestatud keskkonnahoidlikke kriteeriumeid. Kuigi riigihangete registris on vaja teha muudatusi, siis need ei vaja riigieelarvest täiendavat raha. Hankijatel on võimalik olnud 2019. aasta suvest lisada riigihangete registris eelsisestatud keskkonnahoidlikke kriteeriumeid mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete, koopia- ja joonestuspaberi puhul. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. 6 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määrus esitatakse kooskõlastamiseks järgmistele organisatsioonidele: ministeeriumid, Linnade ja Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Loto, AS Omniva, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Teed, AS Eesti Vanglatööstus, AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, AS Operail, AS Hoolekandeteenused, AS Levira, AS Metrosert, AS Nordic Aviation Group, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, AS Vireen, AS Ökosil, Eesti Energia AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, Elering AS, Kredex Krediidikindlustus AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Transpordi Varahaldus, Rail Baltic Estonia OÜ, Riigi Kinnisvara AS ja Riigimetsa Majandamise Keskus. 7  Ministeeriumid 22.02.2021 nr 1-4/21/870 Keskkonnaministri määruse „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu koos lisadega 2. Määruse seletuskiri Teadmiseks: Linnade ja Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Loto, AS Omniva, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Teed, AS Eesti Vanglatööstus, AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, AS Operail, AS Hoolekandeteenused, AS Levira, AS Metrosert, AS Nordic Aviation Group, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, AS Vireen, AS Ökosil, Eesti Energia AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, Elering AS, Kredex Krediidikindlustus AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Transpordi Varahaldus, Rail Baltic Estonia OÜ, Riigi Kinnisvara AS, Riigimetsa Majandamise Keskus Liis Kaar, 626 0740 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU ….. KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 77 lõike 71 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrust kohaldatakse avaliku sektori hankijale riigihangete seaduse tähenduses. (2) Määrust ei pea kohaldama, kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse diplomaatilise esinduse jaoks välisriigis. (3) Määrusega kehtestatakse keskkonnahoidlikud kriteeriumid järgmiste tooterühmade ja teenuste kohta: 1) mööbel; 2) puhastustooted ja -teenused; 3) kontori IT-seadmed; 4) koopia- ja joonestuspaber. § 2. Eesmärk Määruse eesmärk on riigihankega ostetavate asjade ja tellitavate teenuste keskkonnamõju vähendamine ning laialdasem keskkonnahoidlike riigihangete kasutamine. § 3. Keskkonnahoidlike kriteeriumite kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused Hankija kehtestab paragrahvis 1 nimetatud nelja tooterühma ja teenuse hankimisel riigihanke alusdokumentides käesoleva määruse lisades sätestatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Hankijal on õigus lisada valikkriteeriumeid või kriteeriume ise sõnastada. § 4. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) keskkonnahoidlik riigihange on menetlus, mille abil ostetakse asju ja tellitakse teenuseid, millel on nende olelusringi jooksul väiksem keskkonnamõju võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega asjade ja teenustega; 2) keskkonnahoidlik asi või teenus on asi või teenus, mis tekitab olelusringis väiksema keskkonnamõju võrreldes tavalise asja või teenusega; 3) keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule; 4) olelusring on kõik asjade tootmise, teenuste osutamise järjestikused või omavahel seotud etapid riigihangete seaduse § 86 lõike 1 tähenduses. 1 § 5. Mööbel ja selle keskkonnahoidlikud kriteeriumid (1) Mööbel käesoleva määruse tähenduses on eraldiseisvad või sisseehitatud moodulid, mida kasutatakse peamiselt panipaigana, esemete ladustamiseks või riputamiseks või pindadena, millel kasutajad saavad puhata, istuda, süüa, õppida või töötada, kas sise- või välistingimustes. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mööbel ei hõlma järgmisi tooteid: 1) tooted, mille esmane kasutusotstarve ei ole mööblina kasutamine. Nende hulka kuuluvad muu hulgas tänavavalgustus, piirded ja tarad, redelid, kellad, mänguväljakuvarustus, peeglid, kaablikanalid, postvalgustid ning hoone juurde kuuluvad tooted, nagu trepiastmed, uksed, aknad, põrandakatted ja hoone välisvooder; 2) avaliku või erasektori transpordivahenditesse paigaldatud mööbel; 3) mööblitooted, mis sisaldavad enam kui 5 (massi)protsenti materjale, mis ei ole täispuit, puidupõhised paneelid, kork, bambus, rotang, plastid, metallid, nahk, pealistatud riie, tekstiilid, klaas või polstrimaterjalid. (3) Mööbli keskkonnahoidlikud kriteeriumid on sätestatud käesoleva määruse lisas 1. § 6. Puhastustooted ja -teenused ning nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid (1) Puhastustooted ja -teenused käesoleva määruse tähenduses on: 1) regulaarsed professionaalsed siseruumide puhastusteenused kontorites, sanitaarruumides (nt tualetis ja muudes valamuga ruumides) ning teistes avalikes ruumides; 2) selliste klaaspindade puhastamine, milleni pääseb eriseadmete või -masinate abita; 3) keskkonnahoidlikud puhastusvahendid ja puhastustarvikud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhastustooted ja -teenused ei hõlma desinfitseerimist ning sanitaarpuhastust, mille käigus kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.06.2012, lk 1–123), kohaldamisalasse kuuluvaid biotsiide. (3) Regulaarne professionaalne puhastusteenus on selline, mida osutatakse vähemalt kord kuus (v.a klaaspindade puhastamine, mis on regulaarne, kui see toimub vähemalt kord kolme kuu jooksul). (4) Puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid on sätestatud käesoleva määruse lisas 2. § 7. Kontori IT-seadmed ja nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid (1) Kontori IT-seadmed käesoleva määruse tähenduses on: 1) paiksed arvutid (lauaarvutid, väikeserverid, tööjaamad); 2) kuvaseadmed (arvutimonitorid); 3) kaasaskantavad arvutid (sülearvutid, kaks ühes sülearvutid, tahvelarvutid, kaasaskantavad kõik ühes arvutid, mobiilsed kõhnklientarvutid). (2) Kontori IT-seadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid on sätestatud käesoleva määruse lisas 3. 2 § 8. Koopia- ja joonestuspaber ja nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid (1) Koopia- ja joonestuspaber käesoleva määruse tähenduses on kirjutamiseks, trükkimiseks ja koopiate tegemiseks ette nähtud trükimärkideta paber (kuni 170g/m2), mida müüakse lehtede või rullidena. (2) Koopia- ja joonestuspaber käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses ei hõlma selliseid paberist valmistooteid nagu kirjutusplokid, joonistusplokid, kalendrid, märkmikud jms. (3) Koopia- ja joonestuspaberi keskkonnahoidlikud kriteeriumid on sätestatud käesoleva määruse lisas 4. Tõnis Mölder Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler 3