Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeerium Meie 19.01.2021 nr 1.2-2/8-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: Töökeskkonna andmekogu põhimääruse eelnõu Töökeskkonna andmekogu põhimääruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Tööinspektsioon Eneken Sepa 6269 736 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 13.01.2021 MINISTRI MÄÄRUS nr Töökeskkonna andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Töökeskkonna andmekogu eesmärk ja nimetus (1) Töökeskkonna andmekogu on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel asutatud riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. (2) Andmekogu ametlik nimetus on töökeskkonna andmekogu (edaspidi andmekogu), inglise keeles Working Environment Database. (3) Tööinspektsioon kasutab andmekogu: 1) töösuhete ja töökeskkonna nõuete täitmise üle järelevalve kavandamiseks ja tegemiseks; 2) töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle järelevalve kavandamiseks ja tegemiseks; 3) enamohtlike tegevusalade ja ettevõtete väljaselgitamiseks; 4) ennetus- ja teavitustegevuste kavandamiseks ja tegemiseks; 5) ennetus- ja järelevalvetegevusega seotud koostööks teiste ametkondadega; 6) ettevõtete abistamiseks töötervishoiu ja tööohutusega seotud kohustuste täitmisel; 7) töövaidluste ja lepituste menetlemiseks, töövaidluse põhjuste väljaselgitamiseks ja rakenduspraktika kujundamiseks; 8) töökeskkonna olukorra hindamiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks. (4) Tööandja kasutab andmekogu: 1) suhtluseks Tööinspektsiooniga seaduses ettenähtud kohustuste täitmisel; 2) töökeskkonna riskide hindamiseks; 3) järelevalvemenetluses osalemiseks; 4) tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimiseks; 5) töövaidluste lahendamiseks; 6) tööandja ja töötajate esindaja määramiseks. (5) Andmekogu võimaldab töötajal tutvuda tema tööandja töökeskkonna andmetega. § 2. Andmekogu vastutav töötleja ja tema ülesanded (1) Andmekogu vastutav töötleja on Tööinspektsioon.  2 (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) juhib andmekogu pidamist, andes volitatud töötlejale andmekogu kasutamiseks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) sõlmib vajaduse korral andmevahetuse kokkuleppeid õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses; 3) teavitab volitatud töötlejat intsidentidest teenuste osutamisel; 4) tagab koostöös volitatud töötlejaga kasutajatoe toimimise ning juhendab ja koolitab andmekogu kasutajaid; 5) täidab muid vastutava töötleja õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. § 3. Andmekogu volitatud töötleja ja tema ülesanded (1) Andmekogu volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. (2) Andmekogu volitatud töötleja tagab andmekogu pidamise ja haldamise õigusaktides ettenähtud nõuete kohaselt, muu hulgas: 1) tagab andmete kogumise, haldamise ja säilitamise, sealhulgas andmete kustutamise ja hävitamise ning teeb või hangib kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmekogu pidamiseks vajalikke projekteerimis- ja arendustöid; 2) osaleb arendustööde lähteülesannete koostamisel ja korraldab andmekogu muudatuste testimist; 3) tagab andmekogu tehnilise pidamise, haldamise, hooldamise ja majutamise; 4) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi andmekogust andmete ühekordseks väljastamiseks; 6) käsitleb ja lahendab intsidente teenuse osutamisel ning tagab koostöös vastutava töötlejaga kasutajatoe toimimise; 7) korraldab andmete säilimise ja varukoopiate tegemise vastavalt kehtestatud nõuetele; 8) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete üle; 9) teavitab andmekogu andmete töötlemisel või turvameetmete rakendamisel avastatud rikkumisest viivitamata vastutavat töötlejat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 10) teeb koostöös vastutava töötlejaga auditeid ja kontrolle; 11) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat andmekogu tööd takistavatest probleemidest ning võtab võimaluse korral viivitamata tarvitusele abinõud nende kiireks lahendamiseks; 12) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele andmekogu turvanõuetele vastavad organisatsioonilised ja füüsilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt. § 4. Andmekogu ülesehitus (1) Andmekogu koosneb: 1) digitaalsest andmekogust; 2) arhiveeritud andmetest. (2) Andmekogu alusandmed on digitaalsed või paberil. Andmeid ja alusdokumente säilitatakse digitaalselt, paberil esitatud andmed kantakse andmekogusse digitaalselt. (3) Kui andmed on esitatud paberil, tagastatakse paberdokument selle esitajale või hävitatakse pärast andmete andmekogusse kandmist, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on ette nähtud nende säilitamine. § 5. Andmete õiguslik tähendus  3 Andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmekogus olevatel andmetel on õiguslik tähendus ainult seaduses ettenähtud juhul. § 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse (1) Andmekogu turvaklass on K2T1S2. (2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M). 2. peatükk Andmekogusse kantavad andmed § 7. Andmekogu üldandmed Üldandmete andmestikku kantakse andmed: 1) füüsilise isiku identifitseerimiseks; 2) füüsilisest isikust ettevõtja identifitseerimiseks; 3) Eestis registreeritud juriidilise isiku, välisriigi äriühingu filiaali, õigusliku moodustise ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse identifitseerimiseks; 4) välismaal registreeritud juriidilise isiku, õigusliku moodustise ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse identifitseerimiseks; 5) volituse kohta; 6) ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks; 7) ametnikurakenduse kasutaja identifitseerimiseks; 8) infosüsteemi klassifikaatorite, ülesannete ja kasutajatele saadetavate sõnumimallide kohta. § 8. Andmed ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi kohta Andmekogusse kantakse töökeskkonna riskianalüüsi kohta järgmised andmed: 1) töökeskkonna riskianalüüsi tegija nimi ja tegemise aeg; 2) töökeskkonna riskianalüüs, mis võib sisaldada muu hulgas sisaldada käesoleva paragrahvi punktides 3–7 nimetatud andmeid; 3) töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed tegurid, mis võivad mõjutada või ohustada töötaja või muu töökeskkonnas viibiva isiku elu või tervist ning nende täpsustused; 4) töökeskkonnas toimunud mõõdistamise tulemused, kui mõõdistamine on tehtud; 5) töövahendi kasutamisega ja töökorraldusega seotud ohutegurite kirjeldus ning nende täpsustused; 6) abinõud riskide vähendamiseks ja ennetamiseks; 7) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskava andmed, sealhulgas tegevuse nimetus, vastutaja ja tähtaeg. § 9. Andmed Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta (1) Andmekogusse kantakse järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta järgmised andmed: 1) menetluse number ja alustamise kuupäev; 2) iga menetlustoimingu läbiviimise aeg ja koht; 3) menetluse ja menetlustoimingu läbiviimise õiguslik alus, sealhulgas viide õigusaktile ja järelevalve liigile; 4) menetleja ja menetlusega seotud ametniku nimi; 5) andmed menetlusosalise ning tema seadusliku ja volitatud esindaja kohta, vajaduse korral volikiri; 6) andmed menetlustoimingu juures viibinud isiku kohta, sealhulgas nimi ja ametikoht või seos menetlusosalisega või roll menetluses;  4 7) andmed menetluse käigus avastatud puuduste kohta viitega rikutud õigusaktile, sealhulgas puuduse kirjeldus, andmed nõuetele mittevastava töövahendi kohta, puuduse tuvastamise aeg, koht ja kõrvaldamise tähtaeg; 8) andmed puuduse kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse kohta, sealhulgas ettekirjutuse dokumendi number ning ettekirjutuse tegemise aeg ja täitmise tähtaeg; 9) andmed töö peatamise kohta, sealhulgas asukoht, töölõigu või objekti kirjeldus ning töö peatamise alguse ja lõpu aeg; 10) menetluse käigus menetleja poolt loodud ja väljastatud dokumendid; 11) menetluse käigus kogutud tõendid; 12) menetlusosalise või menetlusega soetud isiku poolt esitatud andmed, taotlused, dokumendid ja muud tõendid; 13) menetluse käigus iseteeninduskeskkonnas toimunud sõnumivahetus menetlusega seotud isikute vahel või muu menetlust puudutav kirjavahetus; 14) vihje või kaebus, kui see on menetluse alustamise põhjus. (2) Liiklusseaduse alusel toimuva sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja üle järelevalve tegemisel kogutakse ja töödeldakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmisi andmeid: 1) kontrollitud sõidukijuhtide arv, sealhulgas eraldi kontrollitud sõidukijuhtide arv sõitjate veol, veose veol, omal kulul autoveol ja tasulisel veol; 2) andmed autopargi koosseisu kohta ehk sõidukite üldarv; 3) kontrollitud tööpäevade arv. (3) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 25 lõike 5 punkti 3 alusel toimuva uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimisel kantakse andmekogusse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmised andmed: 1) ehitise omaniku andmed ja taotluse esitaja andmed; 2) ehitise asukoha aadress; 3) ülevaatuse taotluse laekumise kuupäev ja taotluses esitatud ülevaatuse tegemise eelduslik kuupäev; 4) taotluse sisu kirjeldus; 5) andmed ehitise ülevaatamise kohta; 6) ehitise kasutamise otstarve; 7) andmed tööinspektori otsuse kohta. § 10. Andmed ettevõtte suhtes rakendatud sunniraha kohta (1) Andmekogusse kantakse andmed järelevalvemenetluse käigus asendustäitmise ja sunniraha seaduse ning valdkonna eriseaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud sunniraha hoiatuste ja rakendatud sunnirahade kohta. (2) Andmekogusse kantakse sunniraha kohta järgmised andmed: 1) seos menetlusjuhtumi ja menetlusosalisega ning konkreetse puuduse ja ettekirjutusega, mille täitmise tagamiseks on sunniraha hoiatus tehtud; 2) sunniraha hoiatuse tegemise kuupäev ja ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 3) sunniraha hoiatuse teinud ametniku nimi; 4) sunniraha summa; 5) sunniraha rakendamise kuupäev ja ettekirjutuse vabatahtliku täitmise aeg; 6) sunniraha laekumise kuupäev; 7) sunniraha otsuse kohtutäiturile edastamise aeg täitemenetlusregistri avalik-õiguslike rahaliste nõuete jaotamise süsteemis (TARN); 8) mitmes kord on sunniraha konkreetse ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendatud. § 11. Andmed väärteomenetluse kohta (1) Andmekogusse kantakse andmed Tööinspektsiooni kui kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse seadustiku alusel algatatud väärteomenetluste ja määratud trahvide kohta.  5 (2) Andmekogusse kantud andmed väärteomenetluse kohta tehakse kättesaadavaks e- toimiku infosüsteemi kaudu, lähtudes väärteomenetluse seadustikust. (3) Andmekogusse kantakse väärteomenetluse kohta järgmised andmed: 1) andmed menetluses olevate, alustamata jäetud ja lõpetatud väärteomenetluste kohta; 2) andmed väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta; 3) andmed menetleja, menetlusosalise, süüdlase, eksperdi ja tunnistaja kohta; 4) väärteomenetluse dokumendid; 5) kohtuvälise menetleja lahendid; 6) väärteomenetluses tehtud rahatrahvi andmed; 6) väärteomenetlusega seotud kohtulahendid. § 12. Andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta (1) Andmekogusse kantakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-dest 22–24 lähtuvalt andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuste, tööõnnetuste, kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste kohta ning seoses nendega teave Tööinspektsiooni poolt tehtud järelevalvemenetluste kohta. (2) Andmekogusse kantakse õnnetusjuhtumi või tööõnnetuse kohta: 1) juhtumi number ja registreerimise aeg; 2) juhtumi andmete töötlemise või menetluse läbiviimise eest vastutava ametniku nimi; 3) seos juhtumiga seotud tööandja ja/või ettevõttega, kelle töökeskkonnas õnnetus juhtus, ja seos kehtiva töökeskkonna riskianalüüsiga; 4) kannatanu isikuandmed, sealhulgas sugu, vanus ja kontaktandmed; 5) kannatanu ametinimetus; 6) kannatanu töötegemise aluseks olnud õigussuhte liik; 7) kannatanu töösuhte alguse aeg ning töösuhte kestus õnnetuse toimumise ajaks; 8) õnnetuse toimumise aeg ja koht; 9) vigastuse liik, vigastatud kehaosa ja õnnetuse raskusaste; 10) tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv Eesti Haigekassa andmetel; 11) õnnetusjuhtumi lühikirjeldus, sealhulgas asjaolud ja põhjused; 12) andmed kannatanu tööohutusalase juhendamise ja väljaõppe kohta; 13) õnnetusjuhtumi uurimise menetluse alustamise aeg ja lõpetamise aeg; 14) seos läbiviidud järelevalve- ja/või väärteomenetlusega; 15) õnnetusjuhtumi uurimise käigus esitatud dokumendid ja kogutud tõendid; 16) vajaduse korral hinnang töötegemise aluseks olnud õigussuhte liigile koos põhjendusega; 17) Tööinspektsiooni uurimise tulemusel koostatud kokkuvõte või õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamise otsus; 18) andmed abinõude kohta samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks. (3) Andmekogusse kantakse kutsehaigestumise kohta: 1) juhtumi number ja registreerimise aeg; 2) juhtumi andmete töötlemise või menetluse läbiviimise eest vastutava ametniku nimi; 3) seos juhtumiga seotud tööandja ja/või ettevõttega, kelle töökeskkond kutsehaigestumise kujunemist mõjutas, ja seos kehtiva töökeskkonna riskianalüüsiga; 4) kutsehaige isikuandmed, sealhulgas sugu, vanus ja kontaktandmed; 5) kutsehaiguse põhjustanud amet(id); 6) kutsehaige töösuhte alguse aeg ning töösuhte kestus kutsehaiguse diagnoosimise ajaks; 7) kutsehaigestumise väljakujunemise periood, haigestumise põhjustanud ohutegurid, andmed kutsehaiguse tekke ja väljakujunemise kohta; 8) kutsehaiguse diagnoos ja diagnoosimise kuupäev; 9) kutsehaigestumise uurimise menetluse alustamise ja lõpetamise aeg; 10) seos läbiviidud järelevalve- ja/või väärteomenetlusega;  6 11) kutsehaigestumise juhtumi uurimise käigus esitatud dokumendid ja kogutud tõendid; 12) Tööinspektsiooni uurimise tulemusel koostatud kokkuvõte või otsus uurimise lõpetamise kohta; 13) andmed tööandja või ettevõtja poolt rakendatavate abinõude kohta samalaadsete kutsehaiguste kujunemise ennetamiseks ja vältimiseks. (4) Andmekogusse kantakse tööst põhjustatud haigestumise kohta: 1) juhtumi number ja registreerimise aeg; 2) juhtumi andmete töötlemise või menetluse läbiviimise eest vastutava ametniku nimi; 3) seos juhtumiga seotud tööandja ja/või ettevõttega, kelle töökeskkond haigestumise tingis, ja seos kehtiva töökeskkonna riskianalüüsiga; 4) haige isikuandmed, sealhulgas sugu, vanus ja kontaktandmed; 5) seos läbiviidud järelevalvemenetlusega. § 13. Andmed tööinspektori nõusoleku ja loataotluse menetlemise kohta (1) Andmekogusse kantakse töölepingu seaduse § 8 alusel esitatud taotluse ja geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse § 8 alusel esitatud taotluse menetlemise käigus kogutavad ja töödeldavad andmed ning tööinspektori otsus. (2) Alaealise töötaja tööle lubamise taotluse menetlemisel kantakse andmekogusse: 1) juhtumi number ja menetluse algatanud andmete saamise aeg töötamise registrist; 2) taotlust menetleva ja menetlusega seotud ametniku nimi; 3) seos juhtumiga seotud tööandja ja/või ettevõttega, kelle juurde alaealine tööle asub; 4) tööle asuvate alaealiste arv; 5) alaealise töötegija andmed ja vanus tööle asumise ajal; 6) tööle asumise õiguslik alus (tööleping või muu võlaõiguslik leping); 7) andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku kohta; 8) kavandatud töötingimuste kirjeldus, sealhulgas töötegemise koha ja töökohustuste kohta, ja seos töökeskkonna riskianalüüsiga; 9) andmed alaealise koolikohustuslikkuse kohta; 10) menetluse käigus otsuse tegemiseks kogutud tõendid ja täpsustavad andmed; 11) keelduv otsus. (3) Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise loa taotluse menetlemisel kantakse andmekogusse: 1) juhtumi number ja taotluse laekumise aeg; 2) taotlust menetleva ja menetlusega seotud ametniku nimi; 3) sotsiaalministri 8. jaanuari 2002. a määruses nr 10 „Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise loa taotlemiseks esitatavate andmete loetelu“ nimetatud andmed; 4) menetluse käigus loa andmiseks või sellest keeldumiseks kogutud tõendid ja täpsustavad andmed; 5) loa andmise või sellest keeldumise otsus. § 14. Andmed Tööinspektsioonile esitatud teadete kohta (1) Andmekogusse kantakse andmed järgmiste teadete koha: 1) arsti teade tööõnnetuse toimumise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõike 3 alusel; 2) arsti teade kutsehaigestumise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 6 alusel; 3) arsti teade tööst põhjustatud haigestumise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 7 alusel; 4) tööandja teade tööõnnetuse toimumise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõike 4 alusel;  7 5) tööandja teade lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 alusel; 6) eelteade ehitustööde alustamise kohta Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 2 alusel; 7) tööandja teade enne esmakordselt töö alustamist kantserogeenide või mutageenidega Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 8 alusel; 8) tööandja teade enne esmakordset töö alustamist 2., 3., või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 13 alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadete menetlemisel järgitakse haldusmenetluse seaduses sätestatud andmete kogumise ja töötlemise põhimõtteid. Kui teate menetlemisega kaasneb järelevalvemenetlus, lähtutakse andmete kogumisel ja töötlemisel käesoleva määruse §-s 9 sätestatust. § 15. Andmed töövaidlusasja lahendamise ja lepitusmenetluse kohta (1) Andmekogusse kantakse andmed töövaidlusasja lahendamise ja lepitusmenetluse kohta, lähtudes töövaidluse lahendamise seaduse §-st 11. (2) Töövaidlusasja ja lepitusmenetluse kohta kantakse andmekogusse: 1) töövaidlusasja või lepitusmenetluse number ja registreerimise kuupäev; 2) avalduse laekumise kuupäev; 3) menetlusega seotud menetlejate ja kaasistujate nimed; 4) esimese istungi toimumise kuupäev; 5) asja läbivaatamise aeg ja koht; 6) kas avalduse esitaja on töötaja või tööandja; 7) vaidlevate poolte või lepitusmenetlusse asunud poolte ja nende esindajate andmed; 8) töövaidlusasja nõue; 9) vaidluse asjaolude kirjeldus; 10) töövaidlusasja menetlemise või lepitusmenetluse läbiviimise käigus kogutud ja esitatud tõendid; 11) töövaidluskomisjoni poolt koostatud ja väljastatud dokumendid, sealhulgas kutse, protokoll, määrus ja otsus; 12) töövaidluskomisjoni põhjendused asja lahendamisel; 13) töövaidluskomisjoni otsuse resolutsioon; 14) otsuse teatavakstegemise kuupäev ja kellaaeg; 15) andmed jõustumismärke taotlemise, märke lisamise ja otsuse jõustumise kohta; 16) andmed lahendatud töövaidlusasja toimiku väljanõudmise kohta kohtu poolt. § 16. Andmed kaebuste ja vihjete kohta Andmekogusse kantakse kaebused ja vihjed, mille lahendamine kuulub Tööinspektsiooni pädevusse. Andmekogus töödeldakse kaebuste ja vihjete andmeid, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17–56). § 17. Andmed ennetus- ja teavitustegevuse ning nõustamisteenuse kohta Andmekogusse kantakse Tööinspektsiooni ennetus- ja teavitustegevuse ning nõustamisteenuse kohta järgmised andmed: 1) kliendi pöördumise andmed – kliendi kontaktandmed, telefonikõne aeg ja sisu, veebivestluse aeg, sisu ja pöördumise märksõna; 2) kliendi pöördumisele vastamise andmed – vastuse aeg, vastaja nimi, vastuse sisu.  8 3. peatükk Andmete esitajad, andmete täiendamine ja parandamine ning juurdepääs andmekogule § 18. Andmekogu andmeandjad Andmekogu andmeandjad on: 1) äriregister – tööandja andmed; 2) rahvastikuregister – andmed isiku perekonnanime, eesnime, soo, sünniaja, isikukoodi, kodakondsuse, elukoha, sideandmete ja surma kohta; 3) töötamise register – töötamise andmed; 4) liiklusregister – sõidukite ja sõidukijuhtide andmed; 5) majandustegevuse register – tegevuslubade andmed; 6) aadressiregister – aadressiandmed; 7) e-toimiku infosüsteem – andmed Tööinspektsiooni kui kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud väärteomenetluste ning Tööinspektsiooniga seotud kohtumenetluste kohta; 8) ehitisregister – ehitiste andmed; 9) arst töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel; 10) karistusregister – andmed Tööinspektsiooni kui kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuste kohta; 11) avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteem – andmed Tööinspektsiooni poolt määratud sunnirahade ja väärteokaristuste sundtäitmise kohta; 12) teiste liikmesriikide tööinspektsioonid ja järelevalveasutused – andmed seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud alustel ja ulatuses. (2) Andmeandja vastutab tema esitatud andmete õigsuse eest. Tööinspektsioon vastutab andmekogusse kantud andmete vastavuse eest andmeandja esitatud andmetele. § 19. Andmete täiendamine ja parandamine (1) Kui vastutav või volitatud töötleja avastab andmekogus puudulikud või ebaõiged andmed või kui talle on nendest teatatud, peab vastutav või volitatud töötleja andmete õigsust kontrollima ning korraldama viivitamata andmete parandamise, lisades võimaluse korral andmekogusse kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. (2) Vastutaval või volitatud töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete tõepärasuses. § 20. Andmekogule juurdepääs (1) Andmekogule juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale ja volitatud töötlejale ka andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (2) Välisriigile võib andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras. 4. peatükk Andmete säilitamine, arhiveerimine ja hävitamine ning andmekogu lõpetamine § 21. Andmete säilitamine (1) Üldandmeid säilitatakse kümme aastat pärast füüsilise isiku surma või juriidilise isiku õigusvõime lõppemist. (2) Järelevalvetegevuse andmeid ja tööandja teatisi säilitatakse kümme aastat alates nende andmekogusse kandmisest.  9 (3) Nõusoleku taotluse andmeid säilitatakse viis aastat alates nende andmekogusse kandmisest. (4) Riskianalüüsi andmeid säilitatakse 55 aastat alates riskianalüüsi registreerimisest andmekogus. (5) Väärteoasja andmeid säilitatakse, lähtudes väärteomenetluse seadustikust, kuid kõige kauem viis aastat alates väärteoasja algatamisest. (6) Tööst põhjustatud haigestumiste andmeid säilitatakse kümme aastat alates dokumendi registreerimisest andmekogus. (7) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat alates juhtumi registreerimisest andmekogus. Andmekogusse kantud muude õnnetuste andmeid säilitatakse kümme aastat. (8) Kaebuste ja vihjete andmeid säilitatakse kolm aastat. (9) Ennetus- ja teavitustegevuste andmeid säilitatakse alates andmete tekkimisest, lähtudes struktuuritoetuse seadusest, kuid kõige kauem kümme aastat. (10) Töövaidluse ja lepitusmenetluse andmeid säilitatakse töövaidluse lahendamise seaduse §-s 11 sätestatud tingimustel ja korras, kuid kõige kauem viis aastat alates menetluse alustamisest. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise määrust säilitatakse Tööinspektsioonis 55 aastat, mille järel antakse andmed üle Rahvusarhiivi, kus neid säilitatakse alatiselt. (11) Ekslikult esitatud andmeid, teateid ja dokumente, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse, säilitatakse kolm aastat nende esitamisest arvates. (12) Andmekogu logisid andmete töötlemise kohta säilitatakse kaks aastat kirje tekkimisest arvates. § 22. Arhiveerimine ja hävitamine (1) Andmekogusse kantud andmete säilitustähtaja lõppemisel hävitatakse andmed arhiiviseaduse ja muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. (2) Rahvusarhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud andmed antakse üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras. (3) Andmed, mis ei ole Rahvusarhiivile üle antud, hävitatakse nende säilitustähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta jooksul. (4) Dokumendid hävitatakse füüsilise hävitamise teel või teabe kustutamisega selle kandjalt. § 23. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu lõpetamisel antakse andmed avalikku arhiivi või otsustatakse andmete teise andmekogusse üleandmine või hävitamine ning nende üleandmise või hävitamise tähtaeg. 5. peatükk Rakendussätted  10 § 24. Määruse kehtetuks tunnistamine Tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määrus nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 25. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  Sotsiaalministri määruse „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri määruse „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse senise tervise- ja tööministri määruse „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ asemel uus määrus. Eelnõu on seotud 1. märtsil 2021. a jõustuvate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatustega (RT I, 29.12.2020, 14). Eelnõuga uuendatakse ja täpsustatakse töökeskkonna andmekogu (edaspidi andmekogu) eesmärki ja andmekogusse kantavate andmete loetelu. Sarnaselt kehtiva õigusega on andmekogu vastutav töötleja Tööinspektsioon ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Andmekogu põhimääruse muudatuse vajadus tuleneb tööelu infosüsteemi (edaspidi TeIS) järkjärgulisest kasutuselevõtust 2020. aasta II kvartalist. Andmekogu põhimääruse uuendamine on vajalik seetõttu, et Tööinspektsiooni teenuste üleviimisel vanast infosüsteemist TeIS-i teenused (sh protsessid, andmed) mõnevõrra muutuvad. Uute teenuste arendamisel lähtutakse olemasolevate andmete taaskasutamise põhimõttest, mis eeldab muu hulgas ka andmevahetusprotsesside ja andmekoosseisude täiendamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna nõunik Eneken Sepa ( 626 9736, [email protected]) ja sama osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]) ning Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu (626 9421, [email protected]) ja Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi projektijuht Rauno Piirsalu (5623 0269, [email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga kehtestatakse senise tervise- ja tööministri määruse „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ (RT I, 17.07.2018, 4) asemel uus määrus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärk on tuua selgemalt välja andmekogu eesmärk ja andmekogus töödeldavad andmekooseisud. Andmekogu koosneb kahest infosüsteemist – Tööinspektsiooni infosüsteemist (lühend ITI), mis on kasutusele olnud alates 2004. aastast, ja TeIS-ist, mis on olnud järk-järgult kasutusel alates 2020. aasta II kvartalist. TeIS-i loomisega ei asutatud töökeskkonna andmekogu kõrvale uut andmekogu, kuna selle loomiseks puudub sisuline vajadus ja põhjendus. ITI-t kasutab Tööinspektsioon ka edaspidi oma põhiülesannete täitmiseks: riiklik järelevalve, ennetus, tööõnnetuste uurimine jne. Eesmärk on aga viia järgnevate aastate jooksul kõik Tööinspektsiooni tegevused ITI-st TeIS-i. Üleminek ühelt infosüsteemilt teisele toimub järk-järgult vastavalt rahalistele võimalustele ja arenduste valmimisele, et tagada sujuv ja takistusteta edasiliikumine.  2 Ressursside, tööjaotuse ja ka kvaliteedi huvides on mõistlik arendada süsteemi agiilselt, st võttes jooksvalt arvesse kasutaja (Tööinspektsioon, tööandja, töötaja) vajadusi ja ka rahalisi võimalusi. Samu andmeid kahes infosüsteemis paralleelselt ei sisestata. Näiteks lõpetatakse ITI-s ettevõtte töökeskkonnaspetsialistide ja töökeskkonnavolinike andmete sisestamine, kui TeIS-i vastavas osas avatakse iseteenindus ettevõtetele. 2021. aasta veebruarist suunatakse kasutajad vanast iseteenindusest eTI edasi TEIS-i töökeskkonnaspetsialistide ja töökeskkonnavolinike andmeid sisestama. Uuenduslikult annab loodav TeIS tööandjale oluliselt suurema rolli ja võimalused – TeIS-i abil saab tööandja alustada ettevõttes teadlikult töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega. Töötajatel tekib TeIS-i vahendusel automaatselt ligipääs ettevõtja ohutusalasele teabele. Tööinspektsiooni funktsioonid ei muutu, kuid uue süsteemi loomine võimaldab Tööinspektsioonil täita oma ülesandeid oluliselt tõhusamalt, väiksema halduskoormusega ja läbipaistvamalt. Tööinspektsiooni iseteenindus (tööandja töölaud) hakkab olema peamine (vaikimisi) kanal tööandja ja Tööinspektsiooni vahelises suhtluses. Põhimäärus koosneb viiest peatükist: 1) esimeses esitatakse sätted andmekogu eesmärgi ja nimetuse, andmekogu vastutava töötleja ja tema ülesannete, andmekogu volitatud töötleja ja tema ülesannete, andmekogu ülesehituse, andmekogu õigusliku tähenduse ning andmekogusse kantud andmete kaitse kohta; 2) teises esitatakse sätted andmekogusse kantavate andmete kohta; 3) kolmandas esitatakse sätted andmekogusse andmete esitajate, andmekogusse andmete kandmise, andmete täiendamise ja parandamise ning andmekogule juurdepääsu kohta; 4) neljandas esitatakse sätted andmete säilitamise, arhiveerimise ja hävitamise ning andmekogu lõpetamise kohta; 5) viiendas esitatakse rakendussätted määruse kehtetuks tunnistamise ja määruse jõustumise kohta. Allolevalt on täpsemalt selgitatud põhimääruse sätteid, mida uue terviktekstiga muudetakse. Peamiselt on tegemist uuenduslike tegevustega ning andmekoosseisu täiendamise ja täpsustamisega. Eelnõu §-s 1 sätestatakse andmekogu eesmärk ja nimetus. Lõige 1 sätestab andmekogu asutamise aluse. Sarnaselt kehtivale õigusega on andmekogu asutatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel ning kuulub riigi infosüsteemi. Lõikes 2 sätestatakse andmekogu nimetus – töökeskkonna andmekogu, inglise keeles Working Environment Database. Võrreldes kehtiva õigusega andmekogu nimetus ei muutu. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, milliseid eesmärke andmekogu kasutamine Tööinspektsiooni ja tööandja jaoks kannab, s.o milliseid tegevusi võimaldab andmekogu neil teha ning milliseid andmeid seoses sellega töödelda. Võrreldes kehtiva õigusega uuendatakse ja täiendatakse eelnõuga loetelu, milliste tegevuste jaoks on Tööinspektsioonil võimalik andmekogus andmeid töödelda. Uued tegevused on: 1) töökeskkonna olukorra hindamine ning statistika ja analüüside tegemine; 2) töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle järelevalve kavandamine ja tegemine. Tööinspektsiooni funktsioonid TeIS-i kasutuselevõtuga ei muutu, kuid uue süsteemi loomine ja kasutuselevõtt võimaldab Tööinspektsioonil täita oma ülesandeid oluliselt tõhusamalt, väiksema halduskoormusega ja läbipaistvamalt. Lõikes 4 sätestatakse, milliste tegevuste jaoks on tööandjatel võimalik andmekogu kasutada. Tööandjale on TeIS-i iseteeninduses loodud oma töölaud, kuhu on kuvatud tööandjale vajalik teave ja ülesanded.  3 Tööandjale on TeIS-is esmajärgus loodud töötervishoiu ja tööohutuse rollide (töökeskkonna esindajad) määramise võimalus ja Tööinspektsiooni järelevalvega seotud tegevuste ülevaade (nt teave puuduse parandamise, ettekirjutuse täitmise või sunniraha tasumise kohta). TeIS hakkab olema peamine (vaikimisi) kanal tööandja ja Tööinspektsiooni vahelises suhtluses. Seejuures on alates 1. märtsist 2021. a avatud tööandjatele abivahend töökeskkonna riskide hindamiseks – TeIS-i üks eesmärke on suurendada oluliselt tööandjate võimekust töökeskkonna riskide hindamisel ning tõhustada Tööinspektsiooni nõustamis- ja järelevalvetoiminguid töökeskkonna riskide kontrollimisel. 1. märtsil 2021. a jõustuvate TTOS-i muudatuste kohaselt peavad tööandjad koostama töökeskkonna riskianalüüsi TeIS-is või laadima ettevõtte kehtiva riskianalüüsi TeIS-i üles. TeIS-i iseteeninduse kasutamine on tööandjale siiski vabatahtlik ning kui ta ei soovi iseteenindust kasutada, võib ta Tööinspektsiooni poole pöörduda muu talle sobiva kanali kaudu, kuid väiksema halduskoormuse eesmärgil suunab Tööinspektsioon tööandjad esmajärjekorras kasutama iseteenindust. Lõige 5 sätestab töötajale võimaluse tutvuda andmekogu kaudu enda tööandja töökeskkonna andmetega. TeIS-i iseteeninduses näeb töötaja neid andmeid, mille tööandja peab töötajale teatavaks tegema, näiteks töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete andmed ning teave riskianalüüsi kohta. Eelnõu § 2 sätestab andmekogu vastutava töötleja ja tema ülesanded. Lõige 1 sätestab vastutava töötlejana sarnaselt kehtiva õigusega Tööinspektsiooni. Lõige 2 sätestab Tööinspektsiooni ülesanded vastutava töötlejana. Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse võrreldes kehtiva õigusega Tööinspektsiooni ülesandeid. Tööinspektsioonile kui vastutavale töötlejale on uute või täpsustavate ülesannetena lisandunud alljärgnevad: 1) tagada koostöös volitatud töötlejaga kasutajatoe toimimine ning juhendada ja koolitada andmekogu kasutajaid; 2) teavitada volitatud töötlejat intsidentidest teenuste osutamisel; 3) sõlmida vajaduse korral andmevahetuse kokkuleppeid õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Eelnõu § 3 sätestab andmekogu volitatud töötleja ja tema ülesanded. Lõige 1 sätestab andmekogu volitatud töötlejana sarnaselt kehtiva õigusega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK). Lõige 2 sätestab TEHIK-u ülesanded volitatud töötlejana. Võrreldes kehtiva õigusega täiendatakse eelnõuga TEHIK-u ülesandeid andmekogu volitatud töötlejana. Põhimääruse kohaselt on TEHIK-u peamine ülesanne tagada andmekogu tehniline pidamine, sealhulgas andmete kogumine, haldamine ja säilitamine. TEHIK-ule kui volitatud töötlejale on uute või täpsustavate ülesannetena lisandunud eelkõige alljärgnevad: 1) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 2) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi andmekogust andmete ühekordseks väljastamiseks; 3) korraldab andmete säilimise ja varukoopiate tegemise vastavalt kehtestatud nõuetele; 4) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete üle; 5) teeb koostöös vastutava töötlejaga auditeid ja kontrolle; 6) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele andmekogu turvanõuetele vastavad organisatsioonilised ja füüsilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt.  4 Eelnõu §-s 4 sätestatakse andmekogu ülesehitus. Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt kehtiva õigusega andmekogu koosseisu kuuluvad andmed – digitaalsed ja arhiveeritud andmed. Lõikes 2 sätestatakse andmekogu alusandmed – digitaalsed või paberil olevad andmed. Kõiki andmeid ja alusdokumente säilitatakse andmekogus digitaalselt. Kui andmed või alusdokumendid esitatakse paberil, kantakse paberil esitatud andmed ja alusdokumendid andmekogusse digitaalselt. Lõikes 3 sätestatakse paberil esitatud dokumentidega seotud edasine tegevus – need tagastatakse nende esitajale või hävitatakse pärast andmekogusse kandmist, kui õigusaktidega ei ole nende säilitamine ette nähtud. Reeglina puudub vajadus paberdokumente säilitada, kuid selguse huvides on sättes täpsustatud, kuidas paberil dokumendiga toimitakse. Eelnõu §-s 5 sätestatakse andmekogu õiguslik tähendus, mille kohaselt on andmekogusse kantud andmetel sarnaselt kehtiva õigusega informatiivne tähendus. Lisaks täpsustatakse eelnõuga, et andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus vaid seaduses ettenähtud juhul. Eelnõu §-s 6 sätestatakse andmekogu turvaklass ja turbeaste. Võrreldes kehtiva õigusega andmekogu turvaklassi ega turbeastet eelnõuga ei muudeta. Lõike 1 kohaselt on andmekogu turvaklass K2T1S2, mis tähendab järgmist: 1) K2 – töökindlus 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – minutid (1÷10); 2) T1 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll erijuhtudel ja vastavalt vajadusele; 3) S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.1 Lõike 2 kohaselt on andmekogu turbeaste keskmine (M), mis tähendab, et andmekogu vastutav töötleja peab turvameetmete süsteemi rakendamise kohta tegema sõltumatu auditi iga kolme aasta järel.2 Eelnõu §-d 7–17 sätestavad andmekogusse kantavad andmed. Kehtivas õiguses on andmekoosseisude loetelu andmekogu määruse lisas. Eelnõuga tuuakse õigusselguse huvides andmekoosseisud õigusakti teksti. Eelnõu § 7 sätestab andmekogu üldandmed. Võrreldes kehtiva õigusega täiendatakse andmekogusse esitatavate üldandmete loetelu, lähtudes Tööinspektsioonile eriseadustega antud pädevuse ulatusest ja eesmärgist ning andmevahetuskihi X-tee päringute kohustuslikest andmekoosseisudest. Muudatuse vajadus tuleneb eelkõige TeIS-i kasutuselevõtust. Üldandmed sisaldavad eelnõu kohaselt eelkõige andmeid ettevõtete ja nende esindajate identifitseerimise ja volituste ning töötajate arvu kohta. Uued andmed, mida andmekogusse kantakse, on: 1) andmed volituste kohta; 2) andmed ametnikurakenduse kasutaja identifitseerimiseks; 3) infosüsteemi klassifikaatorid, ülesanded ja kasutajatele saadetavad sõnumimallid. Uued andmed on Tööinspektsioonile vajalikud ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks ja tegemiseks. Eelnõu § 8 sätestab andmed ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi kohta. 1 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 7. 2 Sama § 91 lõige 2.  5 Võrreldes kehtiva õigusega sätestatakse eelnõuga töökeskkonna riskianalüüsi andmete kandmine andmekogusse. Riskianalüüsi kohta kantakse andmekogusse: 1) andmed riskianalüüsi tegemise kohta; 2) riskianalüüs, mis võib sisaldada andmeid TTOS-is nimetatud ohutegurite kohta; 3) mõõtmise tulemused; 4) andmed kasutatavate abinõude kohta; 5) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskava andmed. 1. märtsil 2021. a jõustuvate TTOS-i muudatuste kohaselt peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastama selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile, kes lisab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse. TTOS-i muudatused annavad tööandjale üleminekuaja riskianalüüsi TeIS-is tegemiseks või sinna üleslaadimiseks – tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused esitama töökeskkonna andmekogusse hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks. Töövahendina on riskianalüüs TeIS-is kasutusel alates 31. märtsist 2021 ning sellest tulenevalt avab Tööinspektsioon 2021. aasta veebruaris meiliaadressi [email protected], mille vahendusel on tööandjatel võimalus esitada Tööinspektsioonile riskianalüüse kuni riskianalüüsi töövahendi kasutuselevõtuni. Tööandjal on seega võimalik: 1) koostada riskianalüüs TeIS-is, kasutades selleks loodud riskide hindamise töövahendit, 2) laadida koostatud riskianalüüsi fail TeIS-i vahendusel andmekogusse või 3) edastada riskianalüüs Tööinspektsioonile, kes laeb faili TeIS-i vahendusel andmekogusse. Riskianalüüs jõuab TeIS-i vahendusel nii Tööinspektsiooni kui ka tööandjate ja töötajate esindajateni, kellele tööandja on andnud infosüsteemis ligipääsu. Seega tekib kõigil asjassepuutuvatel ja õigustatud huvi omavatel isikutel ligipääs ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsile. Ka kehtiva õiguse alusel on tööandjate ja töötajate esindajatel ning tööinspektoril õigus nõuda tööandjalt riskianalüüsi esitamist, kuid andmekogu võimaldab ligipääsu riskianalüüsile kiirelt ja lihtsalt, toetades samal ajal tööandjat riskide hindamisel või tehes riskianalüüsi kättesaadavaks tegemise tööandjale võimalikult lihtsaks. TeIS-is infosüsteemis olev töökeskkonna riskianalüüsi töövahend võimaldab tegeleda ettevõtte töökeskkonnaga süsteemselt ja tõhusalt. Väiksematel ettevõtetel puuduvad sageli teadmised, kuidas riskianalüüsi tegemise protsessi korraldada. Töövahendis sisalduvad juhised koos tehnilise lahendusega aitavad ettevõttel alustada tööohutust tagavate tegevustega. Töövahendi abil saab ettevõte teadlikuks töökeskkonnas esinevatest võimalikest ohtudest ning tal tekib võimalus hinnata oma töökeskkonnas esinevaid ohte lihtsal ja arusaadaval viisil. Töövahend pakub ettevõttele võimalikke lahendusi ohtude maandamiseks ja ettevõttele moodustub tegevuskava töökeskkonna parandamise abinõudest. Jätkuvalt on tööandjal võimalik vabalt valida, kuidas ta töökeskkonna riskianalüüsi teeb – kas teeb seda ise või tellib väliselt teenuseosutajalt. Teenuseosutajatel on võimalik teha riskianalüüs ka TeIS-is. Samuti on tööandjal endiselt võimalik teha riskianalüüs enda väljakujunenud meetodit kasutades või endale sobivas vormingus (nt kasutades Exceli-faili). Riskianalüüs muutub pärast TeIS-is tegemist või andmekogusse üleslaadimist automaatselt kättesaadavaks selleks volitatud inimestele ning vastavat tööülesannet täitvale ametnikule. Riskianalüüsi tegemine iseteeninduses või olemasoleva riskianalüüsi üleslaadimine iseteenindusse annab Tööinspektsioonile märku, kas ettevõte on oma riskianalüüsi kohustuse täitnud. Riskianalüüsi sisu ja kvaliteeti kontrollitakse, kui ettevõte satub Tööinspektsiooni järelevalvevalimisse. Edaspidi saab Tööinspektsioon ressursse kokku hoida, kasutades TeIS-i võimalusi – kõigepealt tehakse järelevalvet nende ettevõtete üle, kelle kohta puudub TeIS-is märge, et nad on riskianalüüsi koostanud. Nii suunab Tööinspektsioon tööohutusalase ennetus- ja järelevalvetegevuse nendele ettevõtetele, kelle puhul on abivajadus suurim. Eelnõu § 9 sätestab andmed Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta. Kehtivas õiguses on järelevalvetegevuse raames kogutavad andmed töökeskkonna kontrolli, töösuhete kontrolli, uue ja rekonstrueeritud ehitise ülevaatamise ning sõidukijuhtide töö- ja  6 puhkeaja järelevalve kohta sätestatud eraldi puntidena. Eelnõuga koondatakse andmed ühise nimetaja – järelevalvetegevus – alla, sest järelevalve käigus kogutakse ja kantakse andmekogusse sama sisuga andmeid. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse järelevalvetegevuse erisused tulenevalt järelevalve eripärast seoses sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja üle järelevalve tegemisega ning uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimisega. Eelnõuga tehtavate muudatuste raames uuendatakse andmete loetelu ja muudetakse sõnastust. Tegemist on tehniliste muudatustega. TeIS võimaldab Tööinspektsioonil teha järelevalvet kiirelt ja lihtsalt. Tööinspektorile tekib veebipõhine töökeskkond, mis on kättesaadav tema arvutist ja tahvelarvutist, vajaduse korral ka nutitelefonist. Tööinspektoril on töölaual koondvaade oma hetkel töös olevatest ja tulevastest menetlustest. Töölauale jooksevad kokku tööandjate vestlused ja tagasiside (nt puuduse parandamise vastus) erinevatest menetlustest. Tööinspektor saab kogu järelevalvemenetluse tavaprotsessi läbi viia paberivabalt. Inspektor ei pea kulutama aega dokumentide koostamisele, saatmisele ega registreerimisele. TeIS-is on tööinspektorile järelevalve tegemisel abiks enamlevinud puuduste kohta käivad kontrollküsimused, mis säästavad inspektori aega ettevõttes tahvelarvutiga vaatlust tehes. Inspektor saab soovi korral teha tahvliga kohe pildi, mis lisatakse automaatselt puuduse juurde. TeIS võimaldab teha ka kontaktivaba kontrolli, mis tähendab, et kiirelt ja efektiivselt tehakse kontrolle, mis ei eelda töökeskkonna külastust ja kus kogu suhtlus tööandjaga käib iseteeninduse kaudu. TeIS-i kasutuselevõtuga lihtsustub tööandja ja Tööinspektsiooni vaheline suhtlus järelevalve käigus. Kui tegemist ei ole etteteatamata kontrolliga, teavitavad tööinspektorid tööandjaid TeIS-i vahendusel järelevalvemenetluse alustamisest, edastades selleks järelevalvemenetluse alustamise teate, kus on välja toodud, mis dokumentidega soovitakse järelevalvemenetluse käigus tutvuda. TeIS annab tööandjale võimaluse esitada menetluses olulised töökeskkonna või töösuhetega seotud dokumendid tööinspektorile juba enne ettevõtte külastamist iseteeninduse kaudu. Dokumentide esitamine TeIS-i kaudu kiirendab oluliselt menetluse läbiviimist ja on tööandjale mugavam. Tööinspektor saab dokumentidega tutvuda enne külastust, mis võimaldab kontrolli teha eelteadmistega ning aitab kokku hoida nii ettevõtja aega kui tööinspektori kontrollile kuluvat aega. Samuti on ettevõtte külastuse kokkuvõte ja tuvastatud puudused tööandjale edaspidi iseteeninduses nähtavad. Iseteeninduse kaudu hakkab tööandjale puuduste parandamisest teada andmine olema praegusest lihtsam ja väiksema halduskoormusega. Lisaks on tööandjal võimalus iseteeninduse kaudu inspektoriga suhelda ja vajaduse korral nõu küsida. Eelnõu § 10 sätestab andmed ettevõtte suhtes rakendatud sunniraha kohta. Võrreldes kehtiva õigusega ei tehta eelnõuga sunniraha kohta andmekogusse kantavates andmetes olulisi muudatusi. Muudatuste raames uuendatakse sunniraha kohta kantavate andmete loetelu ja muudetakse sõnastust. Tegemist on tehniliste muudatustega. Eelnõu § 11 sätestab andmed väärteomenetluse kohta. Võrreldes kehtiva õigusega koondatakse väärteomenetluse kohta andmekogusse kantavad andmed ühiste nimetajate alla ehk punktid sisuliselt ei muutu, kuid neid muudetakse formaalselt. Andmekogusse kantavate andmete loetelusse on võrreldes kehtiva õigusega lisandunud väärteomenetlusega seotud kohtulahendid, mis on vajalikud Tööinspektsiooni ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks ja tegemiseks. Eelnõu § 12 sätestab andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta. Kehtivas õiguses on andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta sätestatud eraldi punktidena. Eelnõuga koondatakse andmed ühe paragrahvi alla.  7 Kutsehaigestumise kohta andmekogusse kantavate andmete loetelu täiendatakse järgmiste andmetega: seos läbiviidud järelevalve- ja/või väärteomenetlusega ning seosed kehtivate töökeskkonna riskianalüüsiga. Andmed on vajalikud kutsehaigestumiste uurimiseks ning Tööinspektsiooni ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks ja tegemiseks. Tööst põhjustatud haigestumise kohta andmekogusse kantavate andmete loetelu täiendatakse järgmiste andmetega: seos läbiviidud järelevalvemenetlusega ning seos kehtiva töökeskkonna riskianalüüsiga. Andmed on vajalikud Tööinspektsiooni ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks ja tegemiseks. Eelnõu § 13 sätestab andmed tööinspektori nõusoleku ja loataotluse menetlemise kohta. Tööandja peab töölepingu seaduse § 8 kohaselt esitama taotluse alaealise tööle lubamise kohta ning geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse § 8 kohaselt esitama taotluse geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise loa saamiseks. Sarnaselt kehtiva õigusega kantakse andmekogusse eespool nimetatud taotluste käigus kogutavad ja töödeldavad andmed ning vajaduse korral tööinspektori otsus. Eelnõu § 14 sätestab andmed Tööinspektsioonile esitatud teadete kohta. Kehtivas õiguses on välja toodud Tööinspektsioonile esitatud teate nimetus ning andmekogusse kantava teate sisu. Eelnõuga lihtsustakse loetelu ning tuuakse välja, milline teade andmekogusse kantakse, samuti lisatakse viide õigusaktile ja paragrahvile, kus on sätestatud täpsemad nõuded tööandja poolt Tööinspektsioonile esitatavale teatele ja selle sisule. Muudatusega ei korrata õigusaktides juba olemas olevat teksti, vaid viidatakse konkreetsele õigusaktile, kus on teate sisu täpsemalt kirjeldatud. Samad andmed kantakse ka andmekogusse. Eelnõu § 15 sätestab andmed töövaidlusasja lahendamise ja lepitusmenetluse kohta. Võrreldes kehtiva õigusega koondatakse töövaidlusasjade kohta andmekogusse kantavad andmed ühiste nimetajate alla ehk punktid sisuliselt ei muutu, kuid neid muudetakse formaalselt. Samuti täiendatakse loetelu terminiga „lepitusmenetlus“. Lepitusmenetluse võimalus on sätestatud töövaidluste lahendamise seaduse 3. peatüki 3. jaos. Eelnõu § 16 sätestab uue andmekoosseisuna andmed kaebuste ja vihjete kohta. Andmekogusse kantakse kaebused ja vihjed ettevõtete tegevuste kohta, mille lahendamine kuulub Tööinspektsiooni pädevusse, näiteks töötaja kaebus ettevõtte tööajakorralduse või töökeskkonnas olevate ohtude kohta. Eelnõu § 17 sätestab uue andmekoosseisuna andmed ennetus- ja teavitustegevuse ning nõustamisteenuse kohta. Ennetustöö on osa efektiivsest järelevalvest ja riigi toetavast rollist nõuete täitmisel. Andmekogusse kantakse kliendi pöördumise andmed ja pöördumisele vastamise andmed. Kliendil on võimalus pöörduda Tööinspektsiooni poole telefoni (640 6000) ja e-kirja teel ([email protected]) ning vastuvõtul Tööinspektsiooni kontorites. Tööinspektsiooni nõustamisteenus sisaldab: 1) nõustamisjuristide ja töökeskkonna konsultantide poolt antavat informatsiooni Tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele, 2) töökeskkonna konsultandi teenust, mille raames pakutakse ettevõtete külastamisega tööandjatele personaalsemat tuge ja nõu. Eelnõu §-s 18 sätestatakse andmekogu andmeandjad. Võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta lõikega 1 oluliselt andmekogusse andmete esitajate loetelu. Endiselt on andmekogu andmeandjad äriregister, rahvastikuregister, töötamise register, liiklusregister, arst töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel, majandustegevuse register, aadressiregister, e-toimiku infosüsteem, karistusregister ja avaliku võimu kandja nõuete esitamise  8 ja jaotamise infosüsteem. Eelnõuga täiendatakse andmeandjate loetelu, mille kohaselt on andmeandjad lisaks eeltoodule ka: 1) ehitisregister – ehitiste andmed; 2) teiste liikmesriikide tööinspektsioonid ja järelevalveasutused – andmed seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud alustel ja ulatuses, näiteks Soome Tööinspektsiooni esitatud andmed Eestist Soome lähetatud töötajate ja nende Eesti tööandja kohta. Andmekogusse saadakse andmeid äriregistrist, rahvastikuregistrist, töötamise registrist, liiklusregistrist, majandustegevuse registrist ja aadressiregistrist andmevahetuse platvormi, X-tee kaudu, mis võimaldab turvaliselt asutuste vahel teavet vahetada. E-toimiku infosüsteemi, ehitisregistri, karistusregistri ja avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi andmeid saadakse nende andmekogude päringukeskkondadest vajaduspõhiselt (ametnik teeb päringu). Teiste liikmesriikide tööinspektsioonidelt ja järelevalveasutustelt saadakse andmeid posti või e-posti teel. Arstid esitavad Tööinspektsioonile andmed posti või e-posti teel. Lõige 2 sätestab andmekogusse esitatud ja kantud andmete õigsuse eest vastutavad isikud. Sarnaselt kehtiva õigusega vastutab eelnõu kohaselt andmeandja tema poolt andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest. Tööinspektsioon vastutava töötlejana vastutab eelnõu kohaselt andmekogusse kantud andmete vastavuse eest andmeandja esitatud andmetele. Eelnõu §-s 19 sätestatakse andmekogus olevate puudulike või ebaõigete andmete täiendamine ja parandamine. Lõike 1 kohaselt peab vastutav või volitatud töötleja kontrollima puudulikke või ebaõigeid andmeid pärast nende avastamist või siis, kui talle on nendest teatatud, ning seejärel korraldama viivitamata andmete parandamise, lisades võimalusel korral andmekogusse kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. Kehtiva õiguse kohaselt on vastutava töötleja ehk Tööinspektsiooni kohustus kontrollida andmeid ning need vajaduse korral parandada või kustutada viie tööpäeva jooksul ebaõigetest andmetest teadasaamise päevast arvates. Eelnõuga antakse andmete parandamise võimalus nii vastutavale kui volitatud töötlejale ning parandamine tuleb korraldada viivitamata. Võimaluse korral lisatakse andmete parandamisel selle kohta kirje, et edaspidi oleks võimalik näiteks andmesubjekti päringule vastates selgitada vastava andmetöötluse eesmärki ja põhjust. Lõige 2 sätestab vastutava või volitatud töötaja õiguse esitada andmeandjale järelepärimisi, kui tal on tekkinud kahtlus andmekogusse esitatud andmete tõepärasuses. Eelnõu §-s 20 sätestatakse juurdepääs andmekogule. Lõike 1 kohaselt on andmekogule juurdepääsu õigus lisaks Tööinspektsioonile ja TEHIK-ule ka andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Arendus- ja hoolduslepingu, milles sätestatakse vajaduse korral ka andmetele juurdepääsu õigus, sõlmib kolmanda isikuga TEHIK. Lõikes 2 sätestatakse, et andmekogus olevaid andmeid võib väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras. Vajadus väljastada andmekogus olevaid andmeid võib tekkida näiteks olukorras, kus Eesti ettevõte on lähetanud oma töötajad välisriiki ning välisriigi tööinspektsioon soovib saada Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 6 lõike 4 alusel täiendavat informatsiooni Eesti ettevõtte kohta nende poolt töötajate lähetamisega seonduvalt toimepandud õigusrikkumiste kohta. Eelnõu § 21 sätestab andmekogus olevate andmete säilitustähtajad. Võrreldes kehtiva õigusega täiendatakse eelnõuga säilitatavate andmete loetelu ja nende säilitamise tähtaegu. Andmekogus säilitatavate andmete loetelu on täpsustatud alljärgnevate andmete ja säilitamise tähtaegadega:  9 1) lõigete 1 ja 7 kohaselt säilitatakse kümme aastat alates andmekogusse kandmist üldandmeid ning muude õnnetuste andmeid; 2) lõigete 3, 5, 10 ja 11 kohaselt säilitatakse viis aastat 1) nõusoleku taotluse andmeid, 2) väärteo andmeid, 3) ekslikult esitatud andmeid, teateid ja dokumente, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse ja 4) lepitusmenetluse andmeid; 3) lõike 8 kohaselt säilitakse kolm aastat kaebuste ja vihjete andmeid; 4) lõigete 4 ja 10 kohaselt säilitakse 55 aastat riskianalüüsi andmeid ning töövaidluskomisjoni jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise määrust. Säilitatavate andmete loetelu uuendamise vajadus tuleneb TTOS-i muudatustest, mille raames uuendati ka andmekogusse kantud säilitatavate andmete loetelu ja nende säilitamise tähtaegu. Üldandmete, muude õnnetuste andmete, nõusoleku taotluse andmete, väärteo andmete, ekslikult esitatud andmete, teadete ja dokumentide, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse, ning lepitusmenetluse andmete, kaebuste ja vihjete andmete säilitustähtajad ei muutu võrreldes Tööinspektsiooni teabehalduskorras sätestatud säilitustähtaegadega, kuid esitatakse selguse huvides andmekogu põhimääruse tekstis. Seni on tööandjad säilitanud töökeskkonna riskianalüüse enda juures, kuid alates TTOS-i muudatuste jõustumisest ehk 1. märtsist 2021. a säilitatakse kehtivaid riskianalüüse töökeskkonna andmekogus, täpsemalt TeIS-is, ning tööandjal lasub kohustus tagada, et TeIS-is oleks kehtiv töökeskkonna riskianalüüs. Samas ei lange ära eelmiste (tööandja poolt koostatud ja kehtinud) riskianalüüside säilitamise vajadus ning nende säilitamise peab korraldama tööandja. Kehtivate riskianalüüside suhtes ja riskianalüüsi uuendamisel on eelnõuga sätestatud kohustus esitada need andmekogusse (tööandja koostab riskianalüüsi TeIS-is vastava töövahendi abil või edastab TeIS- i vahendusel Tööinspektsioonile). Eelnõuga ei muudeta üldist riskianalüüside säilitamise tähtaega, milleks on 55 aastat. Erandina säilitavad riskianalüüsi jätkuvalt ise julgeolekuasutused, kellel puudub kohustus riskianalüüsi andmekogusse lisada. Eelnõuga parandatakse ka töövaidluste andmete säilitustähtaega. Kehtiva õiguse kohaselt säilitatakse töövaidluskomisjoni jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise määrust kümme aastat, eelnõu kohaselt tuleb andmeid säilitada kuni 55 aastat. Eelnõu parandab kehtivas õiguses oleva eksituse ja viib muudatusega õigusruumi vastavusse praktilise vajadusega. Pikemaajalise säilitamistähtaja eesmärk on tagada, et inimestel ja Sotsiaalkindlustusametil on võimalus töövaidluskomisjoni lahendiga tõestada inimese töötamist tööandja juures ja tööstaaži, kui tööraamat on läinud kaduma või tööandja ei ole märkinud inimese töötatud aegu tööraamatusse. Töövaidluse otsused algavad aastast 1996. Tööstaaži võib tõendada ka näiteks töötamise registri (edaspidi TÖR) andmetega, kuid mitte alati ei parandata TÖR-i kandeid töövaidluskomisjoni otsuse põhjal. Parandused teeb töövaidluskomisjoni juhataja TÖR-is juhul, kui üks pooltest seda nõuab või kandemuudatust taotleb asjast huvitatud kolmas isik. Tööandja võib ka ise teha vajalikud muudatused TÖR-is pärast otsuse saamist. Kui keegi TÖR-i kande muutmise vastu huvi ei tunne (näiteks saab töötaja oma tasud kätte ning tal ei ole vaja töötuna arvele võtta), võibki tekkida olukord, kus töövaidluskomisjoni otsuses on kirjas üks lahendus, kuid TÖR-i kanne jääb muutmata ja näitab ekslikku teavet. Ülaltoodud põhjendustel on endiselt oluline säilitada otsuseid Tööinspektsiooni juures ja seda pikema perioodi vältel, et võimaldada isikutel nende pöördumise korral otsustega tutvuda ja neid tõendina kasutada. Näiteks võib töötaja kümneid aastaid pärast töölepingu lõppemist nõuda tööandjalt kutsehaigestumisest põhjustatud kahju hüvitamist. Kui 55 aastat on täitunud, saadetakse andmed alatiseks säilitamiseks Rahvusarhiivi. Rahvusarhiivi 17. oktoobri 2014. a hindamisotsusega nr 81 hinnati töövaidluskomisjoni otsused ja kompromissi kinnitamise määrused arhivaalideks ehk dokumentideks, millele Rahvusarhiiv andis püsiva arhiiviväärtuse. Teiste andmete – järelevalve, tööst põhjustatud haigestumiste, tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise, töövaidluse, nõusoleku taotluse säilitustähtajad jäävad võrreldes kehtiva õigusega samaks.  10 Sarnaselt kehtiva õigusega säilitatakse lõike 12 kohaselt andmekogu logisid andmete töötlemise kohta kaks aastat kirje tekkimisest arvates. Eelnõu § 22 sätestab andmekogus olevate andmete arhiveerimise ja hävitamise. Lõige 1 sätestab, et andmete säilitustähtaja lõppemisel hävitatakse andmed arhiiviseaduse ja muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. Lõike 2 kohaselt antakse andmed üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras, kui Rahvusarhiiv on töökeskkonna andmekogus olevad andmed hinnanud arhiiviväärtuslikuks. Lõikes 3 sätestatu kohaselt hävitatakse andmed, mis ei ole hinnatud arhiiviväärtuslikuks, nende säilitamise tähtaja möödumisel järgneva kalendriaasta jooksul. Lõikes 4 sätestatu kohaselt hävitatakse dokumendid füüsilise hävitamise teel, näiteks põletamine või purustamine, või teabe kustutamisega selle kandjalt. Eelnõu §-s 23 sätestatakse andmekogu lõpetamine. Lõike 1 kohaselt otsustab andmekogu lõpetamise valdkonna eest vastutav minister ning lõikega 2 nähakse ette, et andmekogu lõpetamisel antakse andmed üle avalikku arhiivi või otsustakse andmete teise andmekogusse üleandmine või andmete hävitamine ning nende üleandmise või hävitamise tähtaeg. Võrreldes kehtiva õigusega andmekogu lõpetamise üldised sätted ei muutu. Eelnõu §-ga 24 tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud tervise- ja tööministri määrus „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“. Kehtetuks tunnistatud määrus asendatakse käesoleva määrusega. Eelnõu §-s 25 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. märts 2021. a, kui jõustuvad TTOS-i muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis on õigusselgust parandavad ega too kaasa mõjusid. Eelnõus planeeritud muudatustel, mis on seotud töökeskkonna andmekogu eesmärkide ning andmekogusse kantavate andmete loetelu täpsustamisega, võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatused avaldavad mõju tööandjatele, töötajatele ja riigiasutustest Tööinspektsioonile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule ja riigi julgeolekule. Muudatus 1: töökeskkonna andmekogu põhimääruse muudatustega uuendatakse andmekogu eesmärke ja funktsionaalsust. Töökeskkonna andmekogu koosneb kahest infosüsteemist – Tööinspektsiooni infosüsteemist (lühend ITI), mis on kasutusele olnud alates 2004. aastast, ja TeIS-ist, mis on olnud järk-järgult kasutusel alates 2020. aasta II kvartalist. TeIS-i loomisega ei asutatud töökeskkonna andmekogu kõrvale uut andmekogu, kuna selle loomiseks puudub sisuline vajadus ja põhjendus. ITI-s olevaid andmeid kasutab Tööinspektsioon  11 ka edaspidi oma põhiülesannete täitmiseks: riiklik järelevalve, ennetus, tööõnnetuste uurimine jne. TeIS-i üks eesmärke on suurendada oluliselt tööandjate võimekust töökeskkonna riske hinnata ning tõhustada Tööinspektsiooni nõustamis- ja järelevalvetoiminguid töökeskkonna riskide kontrollimisel. Eelnõuga tuuakse selgemalt välja andmekogu eesmärk ja andmekogus töödeldavad andmekooseisud. Mõju sihtrühm 1: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevad tööandjad Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 133 784 asutust/ettevõtet, kellest Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv oli 59 803, mis moodustas kõigist ettevõtetest 45%. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna jääb vahemikku 5–50% kõikidest ettevõtetest. Mõju valdkond: majanduslik mõju Uuenduslikult annab loodav TeIS tööandjale oluliselt suurema rolli ja võimalused – TeIS-i abil saab tööandja alustada ettevõttes teadlikult töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega. Tööandjale on loodud TeIS-i iseteeninduses oma töölaud, kuhu on kuvatud tööandjale vajalik teave ja ülesanded. Tööandjale on TeIS-is esmajärgus loodud töötervishoiu ja tööohutuse rollide (töökeskkonna esindajad) määramise võimalus ja Tööinspektsiooni järelevalvega seotud tegevuste ülevaade (nt teave puuduse parandamise, ettekirjutuse täitmise või sunniraha tasumise kohta). TeIS hakkab olema peamine (vaikimisi) kanal tööandja ja Tööinspektsiooni vahelises suhtluses. Seejuures on alates 31. märtsist 2021. a avatud tööandjatele abivahend töökeskkonna riskide hindamiseks – TeIS-i üks eesmärke on suurendada oluliselt tööandjate võimekust töökeskkonna riskide hindamisel ning tõhustada Tööinspektsiooni nõustamis- ja järelevalvetoiminguid töökeskkonna riskide kontrollimisel. 1. märtsil 2021. a jõustuvad TTOS-i muudatused kohustavad tööandjaid koostama töökeskkonna riskianalüüsi TeIS-is või laadima ettevõtte kehtiva riskianalüüsi TeIS-i üles. TeIS-i iseteeninduse kasutamine on tööandjale vabatahtlik ning kui ta ei soovi iseteenindust kasutada, võib ta Tööinspektsiooni poole pöörduda muu talle sobiva kanali kaudu, kuid väiksema halduskoormuse eesmärgil suunab Tööinspektsioon tööandjad esmajärjekorras iseteenindust kasutama. TEIS-i iseteeninduse töölaua kasutamine vähendab tööandja aja- ja ressursikulu, mis on seotud töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega ettevõttes. Mõju sagedus on keskmine, kuna töökeskkonda puudutav tegevus ettevõttes on tööandja jaoks regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, sest tööandjate käitumises võivad kaasneda muudatused (nt töötervishoiu ja tööohutusega seotud töö ümberkorraldamine ettevõttes), kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Negatiivse iseloomuga mõjud tööandjale puuduvad. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele pidada oluliseks. Sihtrühm 2: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete töötajad Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 671 300 hõivatut. Tööinspektsiooni järelevalve all olevates ettevõtetes töötas neist 85% ehk ligi 568 200 töötajat. Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna on suurem kui 50% kõikidest töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju TeIS-i arendused suurendavad Tööinspektsiooni iseteenindusega liitunud ning riskide hindamise töövahendit kasutavate tööandjate ja nende alluvuses töötavate töötajate teadlikkust töökeskkonnas valitsevatest ohtudest ja ohtude maandamise meetmetest.  12 TeIS-i vahendusel tekib töötajatel automaatselt ligipääs ettevõtja ohutusalasele teabele ning võimalus tutvuda andmekogu kaudu enda tööandja töökeskkonna andmetega. TeIS-i iseteeninduses näevad töötajad neid andmeid, mis on tööandjal kohustuslik töötajatele teatavaks teha, näiteks töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete andmed ning teave riskianalüüsi kohta. Muudatusel on töötajatele üksnes positiivne sotsiaalne mõju, kuna koos töökeskkonna paranemisega suureneb töötajate kindlustunne, et nende tervis on hoitud. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötajate kokkupuude töökeskkonnas valitsevate ohtudega on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, sest töötajate käitumises võivad toimuda muudatused (nt vajadus kasutada ohutumaid töövõtteid), kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele pidada oluliseks. Sihtrühm 3: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele 2019. aastal oli Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv 59 803 (45% kõigist ettevõtetest), st järelevalve all on 45% Eesti tööturust ja 85% töötajatest. Aastaaruande järgi oli Tööinspektsioonis 49 järelevalveametnikku ehk üks järelevalveametnik 1245 ettevõtte ja 11 837 töötaja kohta. Töökeskkonna ja töösuhete järelevalve on ressursimahukas. Tööinspektsioon külastas järelevalve käigus kokku 3398 ettevõtet, mis on 6% Tööinspektsiooni järelevalve all olevatest ettevõtetest. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Eelnõuga Tööinspektsiooni funktsioonid ei muutu, kuid uue andmekogu loomine võimaldab Tööinspektsioonil oma ülesandeid oluliselt tõhusamalt, väiksema töökoormusega ja läbipaistvamalt täita. TeIS (tööandja töölaud) hakkab olema peamine (vaikimisi) kanal tööandja ja Tööinspektsiooni vahelises suhtluses. Tööinspektsiooni töökeskkonna iseteeninduse loomine ja TeIS-i arendusena riskide hindamise töövahendi kasutuselevõtt võimaldab Tööinspektsioonil elektrooniliselt kontrollida kõikide ettevõtete riskianalüüsi dokumentatsiooni. Tööinspektsioon saab parema ülevaate ohtude hindamise ja asjakohaste meetmete tarvitusele võtmise kohta ettevõtetes. Neid tööandjaid, kes ei soovi kasutada riskide hindamiseks Tööinspektsiooni iseteeninduses olevat riskide hindamise töövahendit (nt tööandja otsustab tellida riskide hindamise teenuseosutajalt), kohustatakse riskianalüüsi edastama Tööinspektsioonile, mille tulemusena jõuavad kõikide ettevõtete riskianalüüsid TeIS-i. Muudatus võimaldab Tööinspektsioonil järelevalvetegevust ümber korraldada nii, et inspektorid külastavad neid ettevõtteid, kes ei ole TeiS-i töövahendi abil riske hinnanud või riskianalüüsi TeIS- i laadinud. Kokkuvõttes muutub järelevalve sihitatumaks, väheneb tööinspektorite töökoormus. Mõju ulatus on keskmine, kuna Tööinspektsiooni käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest muudatuse tagajärjel loodud töökeskkonna iseteeninduse kasutamine hakkab olema Tööinspektsioonile regulaarne igapäevane tegevus. Negatiivse iseloomuga mõjud Tööinspektsioonile puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile oluline. Mõju sihtrühm 4: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele  13 Sotsiaalministeeriumi haldusala andmekogusid haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), sealhulgas on TEHIK-u hallata volitatud töötlejana ka TeIS ja selle tulevased edasiarendused ja muudatused. TEHIK-u töötajate arv on 104, kuid arvestades TEHIKu hallatavate andmekogude suurt mahtu, puudutavad muudatused üksnes TeIS-i ja seega väikest hulka töötajatest. Võrreldes kehtiva õigusega täiendatakse eelnõuga TEHIK-u ülesannete loetelu andmekogu volitatud töötlejana. TEHIK-u peamised ülesanded eelnõu kohaselt on tagada andmekogu tehniline pidamine, sh tagada andmete kogumine, haldamine ja säilitamine. Muudatus suurendab eelduslikult TEHIK-u töötajate töökoormust ja avaldab mõju TEHIKu eelarve kuludele. Arenduste väljatöötamiseks on TEHIK-us kaks täiskohaga töötajat. Täpsemad vajadused selguvad TeIS-i riskide hindamise töövahendi arendusprotsessis käigus, mistõttu ei ole arendamisele kuluvate töötundide hulk ette teada. Esialgseks töövahendi arendamise hinnaks on arvestatud 400 000 eurot, kuid see täpsustub infosüsteemi lähteanalüüsi ja iteratiivse protsessi käigus. TeIS-i arendatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahade toel. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Mõju ulatus on keskmine, kuna nimetatud riigiasutuse toimimises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest andmekogu haldamine on regulaarne tegevus. Kokkuvõttes on mõju nimetatud riigiasutusele oluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitse seisukohast omab TeIS-i kasutuselevõtt mõju Tööinspektsioonile. Tööinspektsioon on kasutusele võtnud uusi vahendeid andmekogu kasutamiseks – kui seni kasutas tööinspektor üksnes sülearvutit, siis nüüdsest kasutatakse ka tahvelarvuteid ning teatud toiminguid saab sooritada ka telefoniga. Seadusemuudatused tõid kaasa töötajate koolitamise vajaduse, kuid ei toonud kaasa suuri kohanemisraskusi, kuivõrd töötajaid koolitatakse nende kasutatavate vahendite ja vastavate andmekaitsenõuete osas järjepidevalt. Tööinspektorid järgivad oma töös väljatöötatud juhendeid, mis tagavad töövahendite õiged kasutusviisid. Samuti rakendatakse TeIS- i arendustega tehnilisi kaitsemeetmeid andmekaitsealaste riskide maandamiseks. Infoturbe uuendused seoses TeIS-i kasutusele võtmisega TeIS-i sisenemine toimub ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Kui kasutaja ei ole peale infosüsteemi sisselogimist teatud aja jooksul toiminguid teinud, logitakse kasutaja infosüsteemist automaatselt välja. Uuesti sisselogimiseks tuleb kasutada ID-kaarti, mobiil-ID-d või Smart-ID-d. TeIS-i kasutusele võtmisega on Tööinspektsioon korraldanud teenistujate koolitusi, mis muu hulgas sisaldasid infoturbega seonduvat. Lisaks kohalduvad TeIS-i kasutamisele Tööinspektsiooni IT-reeglid (kinnitatud 2019. aastal) ning üks kord aastas peavad teenistujad läbima infoturbe testi. TeISi kasutusele võtmisel võeti uue tehnoloogilise vahendina kasutusele tahvelarvutid, millesse sisenemine toimub parooli või sõrmejäljelugeja kaudu. Tööinspektsiooni teenistujaid koolitatakse tahvelarvuteid kasutama, samuti vahendite infoturbejuhiseid täitma. Koostamisel on tahvelarvuti kasutusjuhend, kus on olemas üldised reeglid arvutite turvalise kasutamise kohta. Eeltoodu põhjal on muudatuse mõju Tööinspektsioonile keskmine, kuivõrd TeIS-i kasutuselevõtmine toob kaasa töötajate koolitamise ja juhendi koostamise vajaduse. Tööõnnetuse uurimine 1. märtsil 2021. a jõustuvatest TTOS-i muudatustest tulenevalt lasub töid korraldaval isikul/tööandjal tööõnnetuse uurimise ja registreerimise kohustus ja vajaduse korral ka teavituskohustus – ta peab teavitama Tööinspektsiooni ajutise töövõimetusega, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning politseid surmaga lõppenud  14 tööõnnetusest. Andmekaitse seisukohast mõjutab muudatus kõiki osapooli (teenuseosutaja, tööandja, Tööinspektsioon, Eesti Haigekassa), kes puutuvad tööõnnetuse korral kokku täiendava sihtrühma andmetega. Kui varem töödeldi üksnes töötajate ja FIE-de andmeid, siis nüüd töödeldakse lisaks ka teenuse osutamise lepingu alusel töötavate isikute (kes ei ole FIE-d) andmeid, kui nendega juhtub tööõnnetus. Tööõnnetusse sattunud teenuseosutajatest füüsilised isikud ei töötle ise täiendavalt andmeid, mis ei oleks neile teada, kuid nende andmeid töötlevad edaspidi tööandjad, kes tööõnnetust uurivad, Tööinspektsioon ja Eesti Haigekassa. Muudatuse mõjusid on hinnatud eelviidatud TTOS-i eelnõu raames. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega riigieelarvele täiendavaid kulusid ei kaasne. TeIS-i arendatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahade toel. Kavandatud on suunata uue ESF-i perioodi (2021–2027) vahendeid ka TeIS-i arendusse. Samuti esitab Tööinspektsioon TEIS-i arendamiseks taotlusi jooksvalt riigisisestes IT-arendustele suunatud taotlusvoorudes. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal, kui jõustuvad TTOS-i muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Tööinspektsioonile.