Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium 11.01.2021 nr 9-5/1-1 Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine“ eelnõu Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine“ eelnõu. Eelnõuga muudetakse kolme siseministri määrust: 1) siseministri 30. augusti 2010. aasta määrust nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“, 2) siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määrust nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“, 3) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrust nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee. Eelnõuga tehakse siseministri määrustesse järgmised muudatused seoses tuleohutuse seaduse muudatuste jõustumisega: 1) korstnapühkijatele nähakse ette kohustus registreerida küttesüsteemi ülevaatuse tulemused päästeinfosüsteemis (edaspidi PÄIS), millega seoses lisatakse asjakohased andmed ka PÄIS-i kantavate andmete loetellu. Sama kehtib tuleohutusteenuse osutajate ja nende poolt andmete kogumise kohta; 2) täiendatakse PÄIS-i andmeandjate ja andmesaajate loetelusid; 3) määratakse kindlaks, millised PÄIS-i andmed on avalikult kättesaadavad: tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed, välja arvatud nende andmetega seotud isikuandmed. 4) ehitise omanikud, kellel oli kohustus edastada automaatsesse tulekahju- signalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) saabunud tulekahjuteade Häirekeskusele, võivad edaspidi teate edastamisest loobuda, kui Päästeamet on selle kooskõlastanud; 5) täpsustatakse ATS-i hooldusnõudeid. Palume kooskõlastust ja arvamusi kümne tööpäeva jooksul eelnõu kooskõlastamiseks esitamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alar Laneman siseminister Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Häirekeskus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Andmekaitse Inspektsioon Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Maksu- ja Tolliamet Kaitsevägi Muinsuskaitseamet Eesti Turvaettevõtete Liit Keskkonnaagentuur MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda MTÜ Eesti Pottsepad AS Hoolekandeteenused Lisa: 1. eelnõu 6 lehel; 2. eelnõu seletuskiri 21 lehel. Mari Tikan 6125142 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  MÄÄRUS EELNÕU 05.01.2021 Siseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 111 lõike 9, § 32 lõike 4, § 36 lõike 6 alusel ja päästeseaduse § 9 lõike 3 alusel. § 1. Siseministri 30. augusti 2010. aasta määruse nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ muutmine Siseministri 30. augusti 2010. aasta määruses nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 111 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Korstnapühkija esitab päästeinfosüsteemi teabe küttesüsteemi puhastamisega seotud tegevuste, sealhulgas küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta, ning küttesüsteemiga seotud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või nime ja registrikoodi, e-posti aadressi ning korstnapühkija ees- ja perekonnanime, kutsetunnistuse numbri, e-posti aadressi ja telefoninumbri.“; 3) paragrahvi 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) määruse lisad 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ muutmine Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: 1  „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimisele, paigaldamisele, käitlemisele ja hooldamisele ning ehitiste kohta, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, samuti automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord.“; 3) paragrahvi 2 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldaja – juriidiline või füüsiline isik, kes pakub hooldusteenust või teeb hoolduse ise. Hoolduse tegemiseks peab juriidilisel isikul olema vastutav spetsialist tuleohutuse seaduse tähenduses ja füüsilisel isikul asjakohases standardis nimetatud kutse.“; 5) paragrahvi 5 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „või autonoomne“; 6) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse ja sellest loobumine“ 7) paragrahvi 16 lõigetes 1–6, § 17 lõikes 4, § 28 pealkirjas ja tekstis ning lisa 2 pealkirjas asendatakse sõna „juhtima“ sõnaga „edastama“ vastavas käändes; 8) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Ehitise omanik ei pea lõike 2 kohaselt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteateid Häirekeskusesse edastama, kui ta esitab Päästeametile asjakohase taotluse ja Päästeamet kooskõlastab selle. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui hindamise tulemusel selgub, et ehitises on automaatse teateedastussüsteemita tagatud tulekahju korral Häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsioon ehitisest.“; 9) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „tuleb edastada“ sõnaga „edastatakse“; 10) määrust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: „§ 191. Loobumine automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamisest Häirekeskusesse Ehitise omanik, kes soovib loobuda automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate edastamisest Häirekeskusesse, esitab asjakohase taotluse kooskõlastamiseks 2 Päästeametile. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui pärast loobumist on tulekahju korral tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsioon ehitisest.“; 11) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ühes aastas tehakse kolm kvartaalset hooldust ja iga-aastane hooldus, mis sisaldab nii kvartaalse kui ka iga-aastase hoolduse käigus tehtavaid kontrolle.“; 12) paragrahvi 26 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Hoolduse tegemine jäädvustatakse kirjalikult, kasutades käesoleva määruse lisades 3 ja 4 kehtestatud vorme. Hooldaja võib täpsustada hoolduse aktides kirjeldatud tegevusi või neid lisada, arvestades seejuures, et vormi kõik lahtrid on loetavalt täidetud. Kui hoolduse akt koostatakse paberil, annab hooldaja akti ühe eksemplari automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanikule ja teine eksemplar jääb hooldajale. Hoolduse akti on kohustus säilitada järgmise hoolduseni või vähemalt kaks aastat. Kui hoolduse akt koostatakse digitaalselt ja edastatakse Päästeametile, siis käesoleva lõike kolmandas ja neljandas lauses sätestatud nõudeid ei kohaldata.“; 13) paragrahvi 27 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(2) Üks kord aastas tuleb peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kvartaalse kontrolli:“; 14) määruse lisades 3 ja 4 muudetakse viimast tabeliosa järgmiselt: Süsteemi kuupäev nimi kutsetunnistuse allkiri hooldaja number Vastutav spetsialist Omanik või (ei täideta) tema esindaja § 3. Siseministri 1. jaanuari 2017. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine Siseministri 1. jaanuari 2017. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed;“; 2) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) lahingumoona klassifikaatorid.“; 3) paragrahvi 6 lõike 6 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: 3 „(6) Tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed on:“; 4) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) ehitise omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või nimi ja registrikood;“; 5) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) ehitise tuleohutusülevaatuse andmed, sealhulgas tuleohutusülevaatust teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning kutsetunnistuse number;“; 6) paragrahvi 6 lõike 6 punktis 8 asendatakse sõna „kemikaaliohu“ lauseosaga „kemikaaliohutuse andmed, mis on seotud nii suurõnnetuse ohuga ettevõtte kui ka ohtliku ettevõtte käitamisloaga ning nende kohustuslike dokumentidega“; 7) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses: „151) küttesüsteemi puhastamisega seotud tegevusi, sealhulgas andmed, mis kirjeldavad küttesüsteemi tehnilist seisukorda, ohutust ja ehitamist, ning küttesüsteemiga seotud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või nimi ja registrikood, e-posti aadress ja telefoninumber ning korstnapühkija või pottsepa ees- ja perekonnanimi, kutsetunnistuse number, e-posti aadress ja telefoninumber;“; 8) paragrahvi 6 lõiget 10 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses: „121) hinnang eluruumist tuleneva riski kohta;“; 9) paragrahvi 6 lõiget 10 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses: „131) eluhoone ühises kasutuses olevate pindade ja territooriumi ohutust iseloomustavad andmed;“; 10) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeandjale lisaks esitatakse Päästeametile pandud ülesannete täitmiseks infosüsteemi andmeid järgmiselt: 1) hädaabiteadete menetlemise andmekogu vastutav töötleja esitab päästesündmuse esialgsed andmed, sündmusele reageerinud ressursi andmed ning päästetöö juhi ees- ja perekonnanime; 2) politsei andmekogu vastutav töötleja esitab tulekahjus hukkunu ja vigastatu andmed ning vees uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse andmed; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja esitab nii suurõnnetuse ohuga kui ka ohtliku ettevõtte käitamisloa ning nende kohustuslike dokumentidega seotud andmed, mis on nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimääruse lisa jaotise IX punktides 9.1–9.9 ja 9.14–9.18; 4) Eesti Kaitsevägi esitab infosüsteemi lõhkekehade leidude andmed; 5) Eesti rahvastikuregistri vastutav töötleja esitab isikut identifitseerivad andmed; 6) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu vastutav töötleja esitab päästetööks valmis oleva isikkoosseisu andmed ja päästeametnike andmed; 7) ehitisregistri vastutav töötleja esitab ehitise ja ehitusprojektide andmed; 4 8) aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutav töötleja esitab sündmuste, objektide, kohtade ja tegevuste aadressid; 9) kinnistusraamatu vastutav töötleja esitab ehitise omaniku andmed; 10) kultuurimälestiste registri vastutav töötleja esitab ehitise muinsuskaitse alla võtmise andmed; 11) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teenusepakkuja, sealhulgas tulekahjuteate automaatne edastaja, esitab käesoleva määruse paragrahvi 6 lõike 6 punktis 17 nimetatud andmed; 12) asjakohase kutsepädevusega isik esitab tehnosüsteemi andmed, käesoleva määruse § 6 lõike 6 punktis 151 nimetatud andmed, või ehitise tuleohutust kirjeldavad andmed, mis kirjeldavad tehnosüsteemi või ehitise vastavust nõuetele; 13) ehitise valdaja, kellel on kohustus esitada enesekontrolli tuleohutusaruanne, esitab aruandes nõutava info; 14) tsiviilõigusliku lepingu alusel päästetööl ja ennetustööl osalev isik esitab andmed päästetöö ja ennetustöö tegemise kohta.“; 11) paragrahv 71 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva määruse § 6 lõikes 4 sätestatud demineerimistöö andmeid säilitatakse infosüsteemis alaliselt.“; 13) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva määruse § 6 lõike 6 punktis 151 nimetatud andmeid kajastatakse infosüsteemis isikustatuna viis aastat, pärast seda andmed umbisikustatakse.“; 14) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Et teha kättesaadavaks info elukeskkonnast tulenevate ohtude kohta, luuakse päästeinfosüsteemi kaudu võimalus tutvuda § 6 lõike 6 punktides 1–5, 7, 71, 8, 12, 15 ja 151 nimetatud üldiste tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmetega, välja arvatud isikuandmete ja muu teabega, mida õigusaktide alusel ei avaldata.“; 15) paragrahvi 10 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Infosüsteemi andmetega võimaldatakse tutvuda Päästeameti ülesannete täitmise huvides ulatuses, mis on proportsionaalne eesmärgi täitmiseks.“; 16) paragrahvi 10 lõike 7 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil – õnnetusjuhtumiga seotud andmeid ulatuses, mis on vajalik seadme, elektri või gaasi mõjul tekkinud õnnetusjuhtumi tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ja menetlemiseks ning ennetustegevuseks;“; 17) paragrahvi 10 lõiget 7 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses: 5 „7) Maksu- ja Tolliametil – asjakohase kutsepädevusega isiku kohta maksuseaduste ja maksukorralduse seaduse rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks ning tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute tuvastamiseks; 8) Keskkonnaagentuuril – tulekahjude kohta keskkonnavaldkonna riigisiseste ja rahvusvaheliste aruannete koostamiseks; 9) Kaitseväel – lõhkematerjali kohta lõhkekehade identifitseerimiseks ja demineerimistöö tegemiseks.“. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal. Alar Laneman siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler (allkirjastatud digitaalselt) 6  Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatused siseministri määrustesse seoses tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) muudatuste jõustumisega. Eelnõu kohaselt tehakse järgmised muudatused: 1) korstnapühkijatele nähakse ette kohustus registreerida küttesüsteemi ülevaatuse tulemused päästeinfosüsteemis (edaspidi PÄIS), millega seoses lisatakse asjakohased andmed ka PÄIS-i kantavate andmete loetellu. Sama kehtib tuleohutusteenuse osutajate ja nende poolt andmete kogumise kohta; 2) täiendatakse PÄIS-i andmeandjate ja andmesaajate loetelusid; 3) määratakse kindlaks, millised PÄIS-i andmed on avalikult kättesaadavad: tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed, välja arvatud nende andmetega seotud isikuandmed. 4) ehitise omanikud, kellel oli kohustus edastada automaatsesse tulekahju- signalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) saabunud tulekahjuteade Häirekeskusele (edaspidi HÄK), võivad edaspidi teate edastamisest loobuda, kui Päästeamet (edaspidi PÄA) on selle kooskõlastanud; 5) täpsustatakse ATS-i hooldusnõudeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mari Tikan ([email protected], tel 612 5142). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna õigusnõunikud Helen Ojamaa- Muru ([email protected], tel 612 5095) ja Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). Eelnõu ettevalmistamisse kaasati PÄA, HÄK, Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected], tel 626 9333), MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liige Hillimar Heinroos ([email protected]), MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse liige Mati Malm ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse järgmiseid siseministri määruseid: 1) siseministri 30. augusti 2010. aasta määruse nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I 2010, 61, 446; 2) siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.06.2017, 8; 3) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.09.2018, 4. Eelnõu on seotud 2021. aasta 1. märtsil jõustuvate TuOS-i muudatustega. 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, mille kohaselt muudetakse kokku kolme määrust ja määrakse muudatuste jõustumise aeg. Eelnõu § 1 kohaselt tehakse muudatused siseministri 30. augusti 2010. aasta määruses nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse preambulis määruse andmise volitusnormi, kuna see muutub tuleohutuse seaduse muutmise seaduse jõustumisega. Seadusmuudatuse kohaselt sätestatakse volitusnorm § 111 lõikes 9 senise § 11 lõike 9 asemel. Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse § 6 lõikes 2 kohustus, mille kohaselt peab korstnapühkija PÄIS-i esitama teabe küttesüsteemi puhastamisega seotud tegevuste, sealhulgas küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta, ning küttesüsteemiga seotud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või nime ja registrikoodi, e-posti aadressi ning korstnapühkija ees- ja perekonnanime, kutsetunnistuse numbri, e-posti aadressi ja telefoninumbri. Käesolevas määruses kasutatakse mõistet „küttesüsteem“ TuOS-i § 7 sätestatud tähenduses1. Küttekollet peab korstnapühkija hooldama vähemalt ühe korra nelja või viie aasta jooksul, olenevalt küttesüsteemi liigist. Teave küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta esitatakse PÄIS-i selleks otstarbeks loodud infotehnoloogilise rakenduse (edaspidi IT- rakendus) kaudu. Kehtiva TuOS-i § 11 lõike 5 kohaselt esitab korstnapühkija küttesüsteemi omanikule korstnapühkimise akti, milles on loetletud tehtud tööd ja antud hinnang küttesüsteemi nõuetele vastavusele. Kuna seni ei olnud tehtud ülevaatuste kohta terviklikku andmebaasi, pidid ehitise valdajad talle väljastatud akti säilitama kuni järgmise korstnapühkimiseni. Lisaks pidi see akt ehitise valdajal olema esitamiseks PÄA-le, et tõendada oma kohustuste täitmist ja küttesüsteemi vastavust nõuetele. Samuti oli akti vaja selleks, et kindlustusseltsile tõendada vara vastavust nõuetele. Muudatuse eesmärk ja sellest avalduv kasu on vähendada bürokraatiat eelkõige ehitise valdaja jaoks, luues korstnapühkijale kohustuse esitada andmed digitaalselt. Samuti võimaldab see vähendada riski, et paberakt läheb ehitise valdajal kaotsi ega ole võimalik tõendada, et korstnapühkija on küttesüsteemi hooldanud. Kuna edaspidi saab info küttesüsteemi hooldamise viimase aja ja küttesüsteemi üldise seisukorra kohta (kas konkreetsel aadressil asuv (tahkeküttel töötav) küttesüsteem on lubatud kasutusse või on selle kasutus keelatud) kätte PÄA IT-rakendusest, sisestades ehitise aadressi, ei ole paberakti vaja enam säilitada. Kui ehitise valdaja soovib korstnapühkija tehtud kontrolli tõendavat dokumenti, on tal võimalik see printida PÄA kodulehel www.rescue.ee kättesaadavast IT-rakendusest või paluda korstnapühkijal väljastada tehtud tööde akt. Muudatusest on kasu ka PÄA-le, kellel tekib terviklik andmebaas küttesüsteemide tuleohutuse seisukorra kohta. Kõnealuste andmete vastutav töötleja on PÄA. Praegu annavad korstnapühkijad PÄA-le infot puuduste kohta, mille nad küttesüsteemi puhastamisel leiavad (kehtiva TuOS-i § 11 lõige 8). Seega, infovahetuses kui sellises ei ole midagi uut. Info küttesüsteemi puuduste kohta on ajend, mille alusel PÄA alustab riikliku järelevalve menetlust ja teeb vajaduse korral ettekirjutuse puudus kõrvaldada. Ettekirjutuse võib nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks teha päästeametnik ka päästeseaduse § 15 lõike 1 punkti 1 alusel. Kohustus avaldada ettekirjutuse sisu tuleneb avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 28 lõike 1 punktist 14. 1 Olemuslikult on tegemist tahke, vedela või gaasilise kütuse põletamisel töötavate küttesüsteemidega ja mis on ühendatud ehitise suitsulõõriga (TuOS-i § 7 lg 3). 2 Andmete avalik kättesaadavus küttesüsteemi seisukorra kohta on vajalik, sest katkine küttesüsteem on võimalik ohuallikas nii hoone või selle osa valdajale kui ka teistele isikutele, ning ohu esinemisel või ohukahtluse korral on vaja rakendada meetmeid ohu tõrjumiseks. Avalikud on ainult küttesüsteemi aadress ja üldine seisukord, kuid ei avalikustata isikuandmeid (nimi, isikukood, isiku kontaktandmed). Päästeseaduse 2021. aasta 1. märtsil jõustuva redaktsiooni § 9 lõike 1 punktis 5 sätestatakse, et PÄIS-is töödeldakse tehnosüsteemide, sealhulgas küttesüsteemide, ja andmeandjate andmeid ning tuleohutuse seaduse § 2 lõikes 11 sätestatud tuleohutusteenuse osutamisega seotud andmeid, et tagada tuleohutusnõuete täitmine. PÄIS-is isikuandmete töötlemist puudutavad muudatused on tehtud eelnõu § 3 punktiga 7. Muudatuste kohaselt on seega PäA-l õigus kõnesolevaid andmeid töödelda. AvTS § 28 lg 1 punkti 7 kohaselt on teabevaldajal kohustus avalikustada andmed, mis puudutavad ohtu inimeste elule, tervisele ja varale. Küttekoldest lähtuv tuleoht kuulub selliste ohtude alla, mis mõjutab otseselt inimese elu, tervist ja vara. Sealjuures on PÄA teabevaldajana kohustatud AvTS-i § 29 lõike 1 alusel nimetatud teabe avalikustama oma veebilehel, mille pidamise kohustus tuleneb omakorda AvTS-i § 31 lõikest 1. PÄA töötleb isikuandmeid seoses avaliku võimu teostamisega – tuleohutusnõuete täitmise kontrollimise – isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e alusel. Eelnõu § 3 punkti 14 kohaselt avalikustab PÄA tuleohutusteenuse osutamise andmed, välja arvatud isikuandmed. Seega suureneb isikute ring, kes saavad tutvuda, missugune on konkreetse hoone või selle osa küttesüsteemi üldine tuleohutuse alane seisukord. Siiski on teiste andmekogude andmeid kasutades võimalik kindla aadressi alusel saada teavet omaniku kohta (vt lähemalt § 3 punkti 14 selgitusi), kuid sellega ei kaasne kellegi eraelu puutumatusele märkimisväärset riivet. Isikuandmetele pääsevad PÄIS-i kaudu ligi PÄA ohutusjärelevalve ametnikud, akti sisestanud korstnapühkija vaid enda sisestatud akti kaudu ja isik, kes on tellinud küttesüsteemiga seotud tööd. PÄA-le on vaja küttekoldega seotud isiku e-posti aadressi, et teha talle korstnapühkimise akt kättesaadavaks. Samuti kasutatakse kontaktandmeid, et isikut vajaduse korral teavitada riikliku järelevalve menetluse algatamisest. PÄA töötleb isikuandmeid ka praegu, kuid ainult selliste küttesüsteemidega seoses, mille seisukord ei vasta nõuetele. Muudatuse kohaselt töödeldakse isikuandmeid kõikide küttesüsteemide puhul, mille ohutust on vaja kontrollida. Peale isikuandmete töötlemise ulatuse muutub ka infovahetuse vorm ja kanal, mida järgmises lõigus on lähemalt selgitatud. Korstnapühkija esitab PÄIS-i andmed digitaalse vormi kaudu. Koos tehtud tööde nimekirja ning küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutusalase teabega esitatakse ka isikuandmed, nagu küttesüsteemiga seotud tööde tellija ees- ja perekonnanimi ja isikukood. Varem kanti need paberil vormistatud korstnapühkimise aktile. Muudatusega lisandub e-posti aadress. Korstnapühkija või pottsepa kohta töödeldavad isikuandmed on tema ees- ja perekonnanimi, kutsetunnistuse number, e-posti aadress ja telefoninumber. Need andmed kantakse PÄIS-i siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ § 6 lõike 6 punkti 151 kohaselt. Küttesüsteemiga seotud tööde tellija isikukoodi on vaja selleks, et autentimise kaudu tagada isikule PÄIS-is juurdepääs temaga seotud küttesüsteemi puudutavale infole. Asjakohased andmed saadakse isikutelt endalt. Isikul ei ole võimalik keelduda oma andmete töötlemisest, kuivõrd hoone või selle osa valdajal on kohustus tagada, et sellel paiknev kütteseade on regulaarselt puhastatud ja selle kohta tuleb esitada andmed PÄA-le. Teistele isikutele isikuandmeid ei kuvata, neile on näha hoone või selle osa aadress ja küttesüsteemi kasutusse lubamine või mittelubamine. Samasugune lahendus on ka Maanteeametil, kui päringuvormi sisestada sõiduki numbrimärk (isikuandmeid ei näe, kuid näha on andmed sõiduki kehtiva liikluskindlustuse ja ülevaatuse kohta). E-posti aadressi kasutatakse ka põhjusel, et sellele hakkab PÄIS automaatselt saatma 3 meeldetuletusi, kui läheneb küttesüsteemi puhastamise uus aeg ja isik on avaldanud soovi saada PÄA IT-rakenduse kaudu teavitusi. Samamoodi rakendab PÄA teavitamist ka ATS-i omanikele, et tuletada neile meelde vajadus teha hooldustöid. Samuti on Justiitsministeerium andnud suunise rakendada isiku kohustuste täitmisele kaasaaitamiseks erinevaid meetmeid. Juhul kui isik müüb kinnisasja ja selle küttesüsteemi uut hooldust ei tehta õigel ajal, saadab PÄA teavituse varasemale kontaktaadressile, kui andmeid ei ole uuendatud. Kinnisasja ostnud isiku kohustus on täita tuleohutusnõudeid ja tellida korstnapühkimistööd õigeks ajaks. Samuti on võimalik PÄA-d teavitada muutunud kontaktandmetest või muuta need andmed PÄA IT-rakenduses ise. Sellest, kuidas isik muutunud andmetest teavitab, annab PÄA oma kodulehel juhiseid. PÄA poolt isiku teavitamise puhul on tegemist hea halduse tavaga, et isikule tema kohustust meelde tuletada. Seeläbi on isikuandmete töötlemisest kasu nii konkreetsele isikule, kuid kaudselt ka ühiskonnale laiemalt, sest see aitab kaasa tuleohutuse paremale tagamisele. Isiku telefoninumbri avaldamine ei ole kohustuslik, kuid PÄA saab õiguse neid andmeid oma andmekogus töödelda. See on vajalik, kuna igaühel ei pruugi olla toimivat e-postiaadressi, mille kaudu PÄA-ga suhelda. Samuti on isiku telefoninumber vajalik juhul, kui isik e-kirju kätte ei saa või neile ei vasta. Andmete säilitamise tähtajast tehakse erand PÄIS-i põhimääruse2 § 9 lõikest 1, mille kohaselt säilitatakse andmekogu andmeid 20 aastat. Korstnapühkimise aktile kantud andmeid säilitatakse isikustatud kujul 5 aastat, misjärel need umbisikustatakse põhimääruse § 9 lõike 2 alusel. Kui küttesüsteemile ei ole õigeks ajaks uut hooldust tehtud, algatab PÄA riikliku järelevalve menetluse. Sel juhul ei umbisikustata andmeid enne, kui nõuetekohane küttesüsteemi hooldus on tehtud. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõige 3, mille kohaselt on korstnapühkijal kohustus PÄA-le esitada tehtud tööde käigus leitud puuduste kõrvaldamise ettepanekud paberil. See on asendatud eelmises punktis sätestatud kohustusega esitada teave tehtud tööde, küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta PÄIS-i. Samuti tunnistatakse muudatusega kehtetuks nõue esitada puuduste kõrvaldamise ettepanekud PÄA-le kümne tööpäeva jooksul – see tuleneb TuOS-i uuest sõnastusest. Muudetava TuOS-i § 111 lõike 8 kohaselt teavitab korstnapühkija hoone valdajat ahju, kamina, pliidi või muu kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust ning kannab andmed avastatud puuduse kohta PÄIS-i kümne tööpäeva jooksul alates puuduse avastamise päevast. Sama sisuga sätet ei ole vaja rakendusaktis korrata. Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 1 ja 2, mis sisaldavad korstnapühkimise akti ja tuleohutuse alaste puuduste kõrvaldamise ettepaneku vorme. Asjakohane teave esitatakse digitaalselt PÄIS-i ja ehitise valdajale on teabele tagatud juurdepääs, mistõttu ei ole vaja määruses seda infot kajastada. Eelnõu § 2 kohaselt tehakse muudatused siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“. 2 Siseministri 21. detsembri 2016. a määrus nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“. 4 Eelnõu § 2 punktide 1 ja 2 kohaselt muudetakse määruse pealkirja ja reguleerimisala. Pealkirja muutmine on seotud TuOS-i § 36 lõikes 6 sätestatud volitusnormi muutmisega. Määruse uus pealkiri „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ annab täpsemini edasi määruse sisu ja on kooskõlas volitusnormidega. Punkti 2 kohaselt kuuluvad määruse reguleerimisalasse: 1) nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimisele, paigaldamisele, käitlusele ja hooldusele; 2) nõuded ehitistele, kust tuleb ATS-i tulekahjuteade edastada HÄK-i; 3) ATS-i tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord. Võrreldes määruse kehtiva redaktsiooniga on muudetud sõnastust nii, et määrusega kehtestatakse nõuded ka ehitistele seoses ATS-i tulekahjuteate edastamisega, ja antakse võimalus nende teadete edastamisest loobuda. Eelnõu § 2 punktidega 3 ja 5 loobutakse määruses sõna „autonoomne“ kasutamisest. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkt 16, milles on määratud autonoomse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mõiste. Sõna kasutamisest loobutakse, kuna autonoomset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi õiguses eraldi terminina enam ei kasutata, seda ei nõuta uutes ehitistes ega seata sellisele süsteemile mingisuguseid nõudeid. Punkti 5 kohaselt jäetakse sõna „autonoomne“ samal põhjusel välja ka määruse § 5 lõikest 6. Nii see kui ka teised käesoleva määrusega tehtavad muudatused ei tähenda, et paigaldatud süsteemid tuleks hoonetest eemaldada. Siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lõike 2 teine lause määrab põhimõtte, et olemasolevasse ehitisse enne selle määruse jõustumist paigaldatud ja kõnealuses lõikes nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud. See tähendab, et olemasolevad autonoomsed tulekahjusignalisatsioonisüsteemid võivad hoonetes olla, kuid neid tuleb siis ka korrapäraselt hooldada ja tagada nende töökindlus. Uutesse hoonetesse aga ei ole kohustust sellist süsteemi paigaldada. Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem on sisult üksikute suitsuandurite ühendamine süsteemiks, mida siinse määruse kohaselt enam uutes hoonetes ei nõuta. Küll aga tuleb üksikud andurid ühendada pidevasse elektritoitesse, kui tegemist on väiksemate majutus-, ravi-, büroo või tööstushoonetega. Suuremate hoonete puhul tuleb paigaldada ATS. Eelnõu § 2 punktis 4 avatakse termini „automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldaja“ sisu. Selleks võib olla juriidiline või füüsiline isik, kes pakub hooldusteenust või teeb hooldust ise. Juriidilisel isikul peab hoolduse tegemiseks olema vastutav spetsialist TuOS-i tähenduses. Füüsilisel isikul peab selleks aga olema asjakohases standardis nimetatud kutse. Kehtiva TuOS-i § 34 lõike 2 kohaselt peab vastutaval spetsialistil olema ATS-i ja automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks antud kutse kutseseaduse tähenduses. Kaudselt viitab see samale nõudele, mis on esitatud füüsilisele isikule – tegevus peab olema nimetatud kutsestandardis. Sel moel saab kindlustada hooldustöö kvaliteedi, kui seda võivad teha üksnes asjatundjad. Kui vastutav spetsialist on kõnesoleva sätte tähenduses isik, kellel on turvasüsteemide tehnik, tase 5 kutseoskused (korraldab hooldust), siis füüsilisel isikul, kes teeb hooldust, peaks olema vähemalt kutse turvasüsteemide tehnik, tase 4. Selline nõue ei ole uus. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi standardi CEN/TS 54-14:2018 5 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, kasutuselevõtu, kasutamise ja hoolduse eeskiri punkt 11.8 „Kvalifikatsioonid“ määrab, et „hooldust peaksid tegema vastava ettevalmistusega isikud, kes on paigaldatud süsteemi inspekteerimiseks, teenindamiseks ja remondiks kompetentsed. Tööde eest vastutavad neid tegevusi teostavad inimesed või organisatsioonid, kuhu need inimesed kuuluvad“. Seega on valdkonna standardites juba varem kehtestatud kvalifikatsiooninõue, millele on Eesti kutsesüsteemis loodud turvatehniku eri tasemega kutsete süsteem. Vastava selgituse toomisega õigusakti suurendatakse õigusselgust ja vähenevad võimalikud vaidlused hooldust tegeva isiku pädevuse üle. Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse määruse 3. peatüki pealkirja. Eelnõu kohaselt korraldatakse määruse 3. peatükiga ATS-i tuleva tulekahjuteate edastamine HÄK-i ja sellest loobumine. Muudatus on vajalik, et peatüki sisu vastaks peatüki pealkirjale. Eelnõu § 2 punkti 7 kohaselt asendatakse määruses sõna „juhtima“ sõnaga „edastama“ vastavas käändes. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid määruses ühtlustatakse sõnakasutust. Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse määruse § 16 lõikega 21. Muudatuse kohaselt ei pea ATS- i tulekahjuteateid HÄK-i edastama, kui ehitise omanik esitab PÄA-le asjakohase taotluse ja PÄA kooskõlastab selle. PÄA saab taotluse kooskõlastada vaid juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et automaatse teateedastussüsteemita (edaspidi ATeS) ehitises on tulekahju korral tagatud HÄK-i viivitamatu teavitamine ja ehitisel viiakse ellu kiire evakuatsioon. Kehtiva TuOS-i § 36 lõike 2 kohaselt peab ATS-i tulekahjuteate automaatselt edastama HÄK- i ehitiselt, mis vastab TuOS-i § 36 lõike 6 alusel kehtestatud määruses toodud kriteeriumitele. Sätte kohaselt tuleb vastavatest majutushoonetest, ravi- ja hoolekandeasutustest, kogunemishoonetest, büroohoonetest ning tööstus- ja laohoonetest saabunud ATS-i teade edastada automaatselt ATeS-i kaudu HÄK-i. TuOS-i muutmise seaduse eelnõu kohaselt ei ole ATeS kohustuslik, kui PÄA annab ATeS-iga mitteliitumiseks või sellest loobumiseks kooskõlastuse. See erisus puudutab nii uusi (ehitatavaid) kui ka olemasolevaid hooneid. Ehitise omanikud, kes on ATeS-ist ja selle toimimisest huvitatud, saavad aga sellega jätkata. Kui ATeS-i soovitakse ehitisel kasutada, peab süsteem vastama TuOS-i ja siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada HÄK-i, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ sätestatud nõuetele (määruse pealkiri muudetakse käesoleva määrusega). ATS-i kohustust ehitiseti ei muudeta. Samuti säilitatakse kohustus, et tulekahju korral rakenduvad hoones häirekellad, mis annavad seal viibijatele märku, et tuleb alustada evakuatsiooniga. PÄA andmetel oli Eestis 2020. aasta veebruari seisuga ATeS-iga ühendatud 1287 ehitist. Igale edastatud teatele reageerib päästemeeskond, kes sõidab sündmuskohale ja asub tegema päästetöid või teeb kindlaks valeväljakutse. 2019. aastal oli ATeS-i kaudu vahendatud tulekahjuteateid 4692, aasta varem 4760, millest tegelikke tulekahjusid oli vastavalt 27 ja 39. Eelmistel aastatel on valehäirete osatähtsus olnud keskmiselt ligikaudu 93%. Valehäiret võivad põhjustada järgmised asjaolud: 1) süsteemi hooldamise vead (süsteemi hooldamisest HÄK-i enne ei teavitata); 2) inimlikud eksimused (näiteks tolmurikka töö tegemine või vales kohas suitsetamine); 3) tahtlik tegevus (ATS-i teadlik rakendamine valehäire korral). 6 Kõik ATeS-i kaudu saabunud valed tulekahjuteated põhjustavad PÄA-le väljasõitude koormuse, mis igal aastal hoiab päästemeeskondi valeväljakutsetel kinni arvestuslikult 2419 tundi ehk 100 ööpäeva. Valehäirete arvust nähtub, et ATeS ei toimi praktikas eesmärgipäraselt. ATeS-i omanikud ei näe antud süsteemi olemasolus, sh selle toimimises olulist kasutegurit ega panusta küllaldaselt süsteemi hooldamisse või koostöösse PÄA ja HÄK-iga. Kõnesoleva muudatuse puhul on oluline tähelepanu juhtida asjaolule, et tuleohutus tagatakse kogu hoones ja ohutuse tagamine koosneb eri komponentidest. Ei saa välistada, et hoones olevad tuleohutuslahendused toimivad just ATeS-i olemasolu arvestades, eriti just korralduslikud lahendused. 1. Nii näiteks võib juhul, kui ATS-i keskseadme juures on tagatud pidev valve, selle seadistada niisuguse viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjuhäirest teada valvepersonal – häire kogu hoones ei ole kuuldav ja ATeS sel ajal ei käivitu. Sel juhul on personali põhiülesanne veenduda tulekahju tekkimises. Kui tulekahju ei leita, saab ATS-i vaigistada (ATeS teadet siis ei edastagi). 2. Kui ATS-i ei vaigistata (kas siis tegeliku tulekahju korral või mõnel muul põhjusel), saadab ATeS HÄK-ile 3 minutit pärast ATS-i töölerakendumist tulekahjuteate. 3. Kui muudatuse tulemusena otsustatakse ATeS-ist loobuda, siis silmas pidades toodud näidet, tuleks a) üle vaadata ka ATS-i seadistus; b) läbi mõelda personali tegutsemine; c) üle vaadata ka side-ettevõtjaga sõlmitud lepingud. Eeldatavasti saab ATeS-ist loobumine olema kiire toiming, mis piirdub ATeS-ist loobujale vaid korralduslike muudatustega. PÄA koostab kogu kirjeldatud protseduuri jaoks juhendi, mis annab ATeS-ist loobuda soovijatele vajaliku info ja suunised. TuOS-i muutmise seaduse ja käesoleva eelnõu koostajad küsisid arvamust ka vastava kohustusega ehitiste omanikelt. Hinnanguliselt ligikaudu kolmandik sihtrühmast on valmis ATeS-iga jätkama, sest seda peetakse oluliseks hüveks, millesse ollakse nõus panustama. Valdavalt nähakse ATeS-i olemasolul eesmärki, et see kaitseb vara. Kuigi õiguslike muudatusega ei lahendata lõplikult valehäirete probleemi, võimaldab eelnõuga loodav paindlikkus ATeS-i vajalikkust iga ehitise puhul eraldi kaaluda. Oluline on hinnata, kas ATeS on ehitises vältimatult vajalik. Võimalus ATeS-ist PÄA kooskõlastusel loobuda on lahendus, mis pakuti välja arutelude ja läbirääkimiste tulemusena. Kui ATeS praktikas oma eesmärki ei täida, pole vastav kohustus põhjendatud. Kui ehitise omanik otsustab ATeS-i kasuks, tagab ta, et seda süsteemi hooldavad pädevad isikud, ja panustama süsteemi korrashoidu vajaliku hoolega. PÄA annab ATeS-st loobumiseks või sellega mitteliitumiseks kooskõlastuse siis, kui tagatud on kaks olulist tingimust: esiteks, tulekahju korral HÄK-i viivitamatu teavitamine ning teiseks, kiire evakuatsioon ehitisest ka ATeS-i olemasoluta. PÄA tegeleb endiselt valehäirete probleemi lahendamisega. Ehitise omanikele, kelle ehitiselt on kuu aja jooksul tulnud vähemalt kolm valehäiret, saadab PÄA automaatse teate, kus palutakse ATS üle vaadata. Ehkki ehitise tuleohutust kontrollides veendutakse alati, kas ATS-i hooldused on tehtud, ja suheldakse ehitise omanikuga, ei ole see valehäirete arvu vähendanud. ATS-i hooldust ja paigaldust pakkuvaid isikuid on Kutsekoja andmete põhjal pea 700 (545 turvasüsteemide tehnikut ja 144 turvasüsteemide projekteerijat) ning käesoleva eelnõuga nähakse täpsemini ette põhimõte, et tegelikku hooldust tegev füüsiline isik peab olema vajaliku kutsepädevusega (§ 2 punkt 4). Eeldades, et praegu on valdkonna standardites määratud põhimõtet järgitud juhuslikult, võib selle põhimõtte toomisel õigusakti oodata, et hooldustööde 7 kvaliteet mõningal määral suureneb. Kuid kindlasti ei ole sellel märgatavat mõju, et valeväljakutsete arv kohe muutub. Selles küsimuses kavatseb PÄA jätkata koostööd Kutsekoja ning Eesti Turvaettevõtete Liiduga. Eelnõu § 2 punktiga 9 asendatakse § 17 lõikes 1 sõnad „tuleb edastada“ sõnaga „edastatakse“. Muudatusega korrigeeritakse keelekasutust, PÄA töö sisu ei muutu. Eelnõu § 2 punkti 10 kohaselt täiendatakse määruse 3. peatükki võimalusega ATS-i tulekahjuteate edastamisest loobuda. Selleks, et tulekahjuteate edastamisest HÄK-i loobuda, tuleb samuti esitada taotlus PÄA-le kooskõlastamiseks. PÄA kooskõlastab taotluse, kui pärast loobumist on tulekahju korral tagatud HÄK-i viivitamatu teavitamine ja ehitisel viiakse ellu kiire evakuatsioon. Selgitused on toodud punkti 8 juures. Eelnõu § 2 punktiga 11 täiendatakse § 26 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt tuleb ühes aastas teha kolm kvartaalset hooldust ja iga-aastane hooldus. Sealjuures sisaldab iga-aastane hooldus ka kvartaalse hoolduse käigus tehtavaid kontrolle. Täiendus on vajalik regulatsiooni selguse parendamiseks, et oleks üheselt arusaadav, et ATS-ile tuleb aastas kokku teha neli hooldust. Seni on säte ATS-i hooldusteenuse pakkujate ja süsteemi omanike vahel põhjustanud vaidlusi, kas teha aastas neli või viis hooldust, sest kehtiva määruse sõnastust on võimalik tõlgendada mõlemal viisil. Eelnõu § 2 punktiga 12 muudetakse § 26 lõike 8 sõnastust ja sõnastatakse kogu lõige uuesti. Esimene muudatus on seotud asjaoluga, et välja on jäetud töökorralduse kirjeldus, mille kohaselt on süsteemi hooldajal võimalik lisada hooldusakti lisainfot, kui see osutub vajalikuks. See osundus pole antud kontekstis oluline, kuna lisainfot võib akti lisada siis, kui see osutub vajalikuks. Ei ole tähtis, kas see on tingitud hooldaja sisekorrast või muust. Lisatud on selgemalt, et kui hooldaja soovib hooldusakti täiendada, peab ta määruse lisades toodud tabelites loetavas kirjas täitma kõik lahtrid. Kui tabelis on mõni lahter jäetud täitmata, loeb PÄA hooldusakti täidetuks puudustega ja seda ei aktsepteerita. Tuleb aga silmas pidada, et kui lahtrisse pole midagi märkida (nt kui hooldust tegeval füüsilisel isikul ei ole kutsetunnistust), kasutatakse lahtri täitmiseks sümbolit „–“ . Nii on üheselt selge, et hoolduspädevus ei ole tõendatud. Teine muudatus sättes on seotud võimalusega koostada digitaalne hooldusakt. Sel juhul pole vaja koostada akti mitut eksemplari ega säilitada akti järgmise hoolduseni ja vähemalt kahe aasta jooksul. Kui võimalust koostada digiakt ei kasutata, jätkub praegune süsteem – hooldusakt koostatakse kahes eksemplaris ja kohaldub säilitamiskohustus. Eelnõu § 2 punktiga 13 muudetakse § 27 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa. Muudatuse eesmärk ja selgitus on sama, mis punkti 9 puhul – täpsustatakse, et ATS-i aastase hoolduse käigus tuleb teha ka kvartaalse hoolduse käigus nõutavad kontrollid. Eelnõu § 2 punktiga 14 muudetakse lisades 3 ja 4 olevaid hooldustööde aktide vormide tabeleid nii, et neisse lisatakse kohustuslikuks täitmiseks lahter hooldaja kutsetunnistuse numbriga. Kutsetunnistusega seonduvat on selgitatud käesoleva paragrahvi punktis 4. Eelnõu § 3 kohaselt tehakse muudatused siseministri 1. jaanuari 2017. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“. 8 Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 3 muudetakse vastavalt § 6 lõike 1 punkti 5 ja lõike 6 sissejuhatavat lauseosa. Muudetud sõnastuse kohaselt on vastavad andmed tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed. Määruse kehtiva redaktsiooni kohaselt kantakse PÄIS-i üksnes järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed. Muudatus on kantud mõttest, et tuleohutusülevaatuse ja enesekontrolli tuleohutusaruande menetlustele võib järgneda PÄA järelevalvemenetlus. Seetõttu on otstarbekas neid andmeid käsitleda koos. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt täiendatakse PÄIS-i kantavaid demineerimistöö andmeid lahingumoona klassifikaatoritega. PÄIS-i osaks oleva demineerijate infosüsteemi (DEMIS) arendustega on loodud lahingumoona andmebaasi moodul, mis aitab demineerijatel identifitseerida väljakutsete käigus leitud lahingumoona. Andmestikku täiendatakse jooksvalt uute materjalide saamisel ja leidude kohta puuduoleva info lisamisega. Eelnõu § 3 punkti 4 kohaselt täiendatakse järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmeid ehitise omaniku või valdaja andmetega. Füüsilise isiku kohta kantakse andmestikku ees- ja perekonnanimi ja isikukood ning juriidilise isiku kohta nimi ja registrikood. PäA kannab objektiga seotud isiku andmed infosüsteemi seoses kooskõlastusmenetluste ja järelevalvemenetluste elluviimisega. Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse PÄIS-i tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmestikku. Muudatuse kohaselt kantakse andmestikku ehitise tuleohutusülevaatuse andmed, sealhulgas tuleohutusülevaatuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, kutsetunnistuse number, e-posti aadress ja telefoninumber. See muudatus tähendab, et PÄIS-i kantakse ehitise kohta info TuOS-is sätestatud nõude täitmise kohta, st kas tuleohutusülevaatus sellel ehitisel on tehtud või mitte ja missugune on küttesüsteemi seisukord. Lisaks sisestatakse PÄIS-i ka selle isiku andmed, kes tuleohutusülevaatuse ellu viib, sest tuleohutusülevaatuse tegijale on samuti nõuded TuOS-is esitatud ja info annab teadmise, kas tuleohutusülevaatuse tegija vastab talle kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 3 punkti 6 kohaselt tehakse muudatus § 6 lõike 6 punktis 8, millega asendatakse sõna „kemikaaliohu“ lauseosaga „kemikaaliohutuse andmed, mis on seotud nii suurõnnetuse ohuga ettevõtte kui ka ohtliku ettevõtte käitamisloaga ning nende kohustuslike dokumentidega“. Päästeinfosüsteem liidestatakse infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) vahendusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) infosüsteemiga JVIS, kus käitistega seotud kemikaaliohutuse andmed tuuakse üle PÄIS-i. Kuni liidestamiseni kannavad kemikaaliohutuse andmed PÄIS-i PÄA teenistujad. Kehtiva sõnastuse kohaselt lisatakse PÄIS- i kemikaaliohu andmed. Selle põhimõttelise muudatusega laiendatakse varem kitsamalt käsitletud andmemahtu. Seni kanti PÄIS-i vaid PÄA tehtava järelevalve käigus kogutud andmed, mis eelkõige olid seotud tuvastatud ohuga (nõuete rikkumised). Andmemahtu laiemalt käsitledes saab PÄIS-is töödelda kemikaaliohutusega seotud andmeid seoses suurõnnetuse ohuga ja ohtliku ettevõtte käitamisloaga ning nende kohustuslike dokumentidega. JVIS suhtleb PÄIS-iga X-tee kaudu mahus, mis on vajalik PÄA-le, et kasutada andmeid, mida PÄA ise ei kogu (tegevusluba, ohukaardid, riskianalüüs jms). Andmed, mis kogutakse PÄA tehtava riikliku järelevalve menetluse käigus, kantakse otse PÄIS-i. Eelnõu § 3 punktiga 7 täiendatakse § 6 lõiget 6 punktiga 151, mille kohaselt kantakse PÄIS-i küttesüsteemi puhastamisega seotud tegevusi, sealhulgas küttesüsteemi tehnilist seisukorda ja ohutust kirjeldavad andmed, küttesüsteemi ehitamist kirjeldavad andmed ning küttesüsteemiga seotud isiku ning korstnapühkija või pottsepa andmed. Asjakohased isikuandmed on küttesüsteemiga seotud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress ja 9 telefoninumber ning tööd teinud korstnapühkija või pottsepa ees- ja perekonnanimi, kutsetunnistuse number, e-posti aadress ja telefoninumber. Juriidilise isiku kohta kantakse infosüsteemi nimi ja registrikood. Andmete, sealhulgas isikuandmete töötlemise õiguslikku alust on käsitletud seletuskirjas § 1 punktis 2, kuna muudatus on seotud siseministri 30. augusti 2010. aasta määruse nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ muudatustega. Küttesüsteemide kohta andmete digitaalne kogumine on sätestatud TuOS-i muutmise seaduse eelnõus ning selline tehniline võimekus on PÄA-s loodud. Eelnõu § 3 punktiga 8 täiendatakse ohutusalase nõustamise andmestikku eluruumi kohta tehtud riskihinnanguga. PÄA kasutab nõustamistöö tegemisel eluruumide tuleohu väljaselgitamiseks selleks otstarbeks väljatöötatud riskide hindamise metoodikat. Ohutusnõustamise käigus täidab nõustaja küsimustiku. Saadud vastuste alusel arvutatakse numbriline hinnang, mille põhjal tehakse üldine järeldus eluruumist lähtuva tuleohu kohta. Eelnõu § 3 punkti 9 kohaselt lisatakse § 6 lõikesse 10 uus punkt. Muudatuse kohaselt on ohutusalase nõustamise andmed muu hulgas eluhoone ühises kasutuses olevate pindade ja territooriumi ohutust iseloomustavad andmed, sh evakuatsiooni, tehnosüsteemide, põlevmaterjali ladustamise ja päästemeeskonna juurdepääsu andmed. See on oluline andmestik, mida on PÄA-l vaja korterelamute kohta teada. Ühiskasutuses olevate hoone osade kohta on eraldi tuleohutusnõuded ja PÄA kontrollib nende täitmist. Samuti on nende hoone osade nõuetele vastavus oluline, et võimaliku tulekahju korral teha kiire evakuatsioon. Eelnõu § 3 punktiga 10 antakse uues sõnastuses määruse § 7 lõige 2. Muudatuse kohaselt reguleeritakse ühes sättes PÄIS-i andmeandjad ja nende poolt PÄIS-i esitatavad andmed. Muudatuse eesmärk on lihtsustada määruse struktuuri. Võrreldes andmekogu kehtiva põhimäärusega, lisatakse uute andmeandjatena TTJA, Eesti Kaitsevägi, Justiitsministeerium kinnistusraamatu vastutava töötlejana, Muinsuskaitseamet, ATeS-i teenuse pakkujad ning tehnosüsteemi, sealhulgas küttesüsteemi, või ehitise tuleohutust kontrollinud asjakohase kutsepädevusega isik. Andmeandjate nimekirja täiendatakse AvTS-i § 435 sätestatu kohaselt, mille järgi peavad andmeandjad olema nimetatud andmekogu põhimääruses. Määrates kindlaks asjakohased asutused, isikud ja organisatsioonid, on paremini tagatud andmetöötluse läbipaistvus ja kontroll õigusaktidest kinnipidamise üle. TTJA esitab PÄIS-i kemikaali käitlemise tegevusloaga seotud andmeid ja dokumente: suurõnnetuse ohuga ja ohtliku ettevõtte käitamisloa ning nende kohustuslike dokumentidega seotud andmed, mis on nimetatud TTJA järelevalve infosüsteemi põhimääruse lisa jaotise IX punktides 9.1–9.9 ja 9.14–9.18. Need on käitise nimi, käitaja, käitise aadress, ohukategooria, tegevusala, tegevusala kirjeldus, koordinaadid, telefon ja e-posti aadress, ohutuse eest vastutava isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed, käitise staatus, käideldavad kemikaalid, nõutud dokumendid, nõutud dokumentide esitamise ja kooskõlastamise aeg ning nõutud dokumentide kooskõlastused. PÄA saab andmed, et täita kemikaaliseadusest tulenevaid riikliku järelevalve ülesandeid ja teha elektroonilisi menetlusi. See on vajalik, kuna PÄA osaleb ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kemikaali käitlemise tegevusloa menetlemises. PÄA ja TTJA on kokku leppinud andmevahetuse loomises X-tee vahendusel. See võimaldab PÄA-l saada oma ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ja esitada kooskõlastused elektrooniliselt. Eesti Kaitsevägi esitab PÄIS-i lõhkekehade leidude andmed, nagu Kaitseväe leitud lõhkekehade asukoht, leidmise viis, lõhkematerjali liik, demineerijate toimingute kirjeldus ja tulemus. PÄA kasutab Kaitseväe lõhkekehade leidude andmeid ja Kaitseväe kogemusi, et 10 paremini valmistuda tulevasteks demineerimissündmusteks ja teha lõhkekehad kahjutuks. Kaitseväel ja PÄA-l on sõlmitud koostöölepe, mille kohaselt teevad demineerijad koostööd lahingu- ja harjutusväljadel. Praegu ei ole PÄA-l tänapäevase lahingumoona andmebaase, ent see info on olemas Kaitseväel. Demineerijate ohutuse tagamiseks on vajalik, et kogutud andmeid saaksid kasutada mõlemad pooled. Kinnistusraamatu vastutav töötleja esitab PÄIS-i ehitise omaniku andmed ja kultuurimälestiste registri vastutav töötleja esitab PÄIS-i ehitise muinsuskaitse alla võtmise andmed. Nende kahe infosüsteemi andmeid kasutab PÄA riikliku järelevalve menetluse planeerimiseks ja tegemiseks. ATS-i hoolduse teenusepakkuja esitab PÄIS-i andmed ATS-i olekute, rikete, tulekahjuteadete ja tulekahjuteadete tühistamise kohta. Sama kehtib tulekahjuteate automaatse edastaja kohta. Praegu on selliseid teate edastamise teenuse pakkujaid neli. Andmeid kasutab PÄA selleks, et tagada ATS-i edastamise teenuse toimimine ja teha riikliku järelevalve menetlust. Asjakohase kutsepädevusega isik esitab PÄIS-i tehnosüsteemi andmed, käesoleva määruse § 6 lõike 6 punktis 151 nimetatud andmed, või ehitise tuleohutust kirjeldavad andmed, mis kirjeldavad tehnosüsteemi või ehitise vastavust nõuetele. Sellisteks isikuteks loetakse tuleohutusspetsialist, tase 5 ja tuleohutuse ekspert, tase 6 kutsepädevust omavaid isikuid, kes viivad ellu tuleohutusülevaatust ning koostavad ehitise tuleohutuse osa auditit ja ehitusprojekti tuleohutuse osa ekspertiisi. Küttesüsteemidega seotud pädevad isikud on korstnapühkijad (tase 3–5) ja pottsepad (tasemed 2–5), kes esitavad PÄIS-i andmeid ehitatud, parandatud või puhastatud küttesüsteemide kohta, aga vajaduse korral ka eksperdihinnangu küttesüsteemi kohta. Neid andmeid kasutab PÄA samuti riikliku järelevalve menetluse tegemiseks. Andmeandjate täiendamisega ei kaasne olulist muudatust isikuandmete töötlemises. Kõnesolevad kinnistusraamatu ja muinsuskaitse andmed, mis sisaldavad ka isikuandmeid, on avalikud. Eelnõu § 3 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse § 71. Punktis 7 tehtavate muudatustega nimetatakse kõik PÄIS-i andmeandjad ja nende poolt infosüsteemi esitatavad andmed ühes sättes. Seetõttu kaob vajadus § 71 järele. Eelnõu § 3 punktiga 12 muudetakse demineerimistöö andmete säilitamise tähtaega PÄIS-is, mille kohaselt säilitatakse lõhkekehade leidude andmeid edaspidi alaliselt. PÄIS-i kantud andmete säilitamise tähtaeg on kehtiva määruse § 9 lõike 1 kohaselt 20 aastat. Andmete säilitamine on põhjendatud sisulise vajadusega. PÄA-l on vaja saada ülevaade kõigist plahvatusohtlikest leidudest alates esimese maailmasõja algusest, et olla paremini valmis demineerimistööde tegemiseks, sealhulgas oma plaaniliste tööde ettevalmistamiseks ja riskianalüüside tegemiseks. Igal tehnilisel üksikasjal, mis väljakutsetel jäädvustatakse, on väärtus nii mineviku tundmaõppimisel kui ka edaspidistel demineerimistöödel. Oluline info on aruannetes jäädvustatud tehiolud: lõhkekeha leiu võimalikult täpne asukoht, kuidas leiti, millise lõhkematerjaliga on tegemist, missuguseid toiminguid demineerijad ette võtsid ja mis oli tulemus. PÄA andmetel kasutatakse teistes riikides lõhkekehade kohta varem kogutud andmeid järjest sagedamini. Need andmed annavad võimaluse oma piiratud ressursse paremini kasutada ja valmistuda võimalikeks ohuolukordadeks. Eriti väärtuslik on keeruliste situatsioonide puhul kasutada varasemate sarnaste olukordade lahendamisest saadud kogemust, et osata leitud lõhkekehad ohutuks teha. Kokkuvõtteks, mida rohkem varasemaid tehnilisi andmeid on võimalik kasutada, seda väiksem on võimalus, et demineerija teeb infopuuduse tõttu vale otsuse või halvimal juhul hukkub. 11 Eelnõu § 3 punktiga 13 tehakse erand PÄIS-is teatud andmete isikustatuna säilitamisest. Eelnõu § 6 lõike 6 punktis 151 nimetatud küttesüsteemi seisukorda kirjeldavaid andmeid kajastatakse PÄIS-is isikustatuna viis aastat. See on vajalik andmete tervikluse tagamiseks. Kuna küttekollet peab korstnapühkija hooldama vähemalt ühe korra nelja või viie aasta jooksul, olenevalt küttesüsteemi liigist, peab sel ajavahemikul säilitama andmed PÄIS-is isikustatud kujul, kuna tööde kohta koostatav akt on seotud tööd tellinud isikuga (küttesüsteemiga seotud isik). Isikule peab PÄIS-i kaudu säilima juurdepääsuvõimalus korstnapühkija tehtud kontrolli tõendavale dokumendile. Samuti on isikuandmed vajalikud selleks, et enne, kui küttesüsteemi eelmisest puhastamisest möödub viis aastat, oleks võimalik isikule tema kohustust meelde tuletada. Eelnõu § 3 punktiga 14 sätestatakse, milliste PÄIS-i andmetega võimaldab PÄA tutvuda. Kui seni avaldab PÄA oma kodulehel koostatud ülevaateid ja tabeli kujul statistikat (https://www.rescue.ee/et/statistika), siis eelnõu kohaselt plaanitavate muudatustega saab PÄA kodulehe kasutaja määruses sätestatud ajakohaseid andmeid PÄIS-ist, kui teeb päringu. Tutvuda ei saa isikuandmete ja muu teabega, mida õigusaktide alusel ei avaldata. Selline teave on näiteks ärisaladus, mis sisaldub PÄA-le kooskõlastamiseks esitatud riskianalüüsides. PÄA võimaldab tutvuda tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse üldiste andmetega. Andmetega võimaldatakse tutvuda ulatuses, mis on kooskõlas eesmärgiga teha kättesaadavaks üldine info elukeskkonnast tulenevate ohtude kohta. Sellised andmed on järgmised: 1) ehitise nimetus, asukoht, kasutusviis, kasutusotstarve ja kasutuses olek, ehitamise aasta, selle kõrgus ja mõõtmed ning tuleohutust kirjeldavad andmed (andmed on loetletud põhimääruse § 6 lõike 6 punktides 1–5 ja 15); 2) andmed ehitise muinsuskaitse alla võtmise kohta (andmed on loetletud põhimääruse § 6 lõike 6 punktis 7); 3) ehitise tuleohutusülevaatuse andmed (andmed on loetletud põhimääruse § 6 lõike 6 punktis 71); 4) küttesüsteemi puhastamisega seotud tegevused, sealhulgas küttesüsteemi tehniline seisukord ja ohutus (andmed on loetletud põhimääruse § 6 lõike 6 punktis 151); 5) kemikaaliohutuse andmed, mis on seotud suurõnnetuse ohuga ja ohtliku ettevõtte käitamisloaga ning nende kohustuslike dokumentidega (andmed on loetletud põhimääruse § 6 lõike 6 punktis 8); 6) tehtud menetluse andmed (andmed on loetletud põhimääruse § 6 lõike 6 punktis 12). Enamiku neid andmeid on teised asutused juba praegu avalikult kättesaadavaks teinud. Ehitise nimetus, asukoha andmed ja kemikaaliohutuse andmed on maakatastri andmed, mis on avalikult kättesaadavad. Ehitise kasutusviis, selle otstarve, kasutuses olek, ehitamise aasta, kõrgus ja mõõtmed on ehitisregistris samuti avalikult kättesaadavad. Andmed ehitise muinsuskaitse alla võtmise kohta on avalikult kättesaadavad kultuurimälestiste riiklikus registris aadressil https://register.muinas.ee/. Uute andmetena avalikustab PÄA oma kodulehele loodava IT-rakenduse abil tehtud järelevalvemenetluste korral ettekirjutuste sisu, ettevõtetes elluviidavate tuleohutusülevaatuste andmed avalikustatakse üldisel kujul. See tähendabki viimase puhul, et avalik on vaid info, kas 12 ehitise valdaja on TuOS-is sätestatud tuleohutusülevaatuse nõude täitnud või mitte – ülevaatuse aruande sisu ei ole avalik. PÄA annab juurdepääsu ka küttesüsteemi tuleohutusalast seisukorda kirjeldavatele üldistele andmetele. Täpsemad selgitused, miks selline juurdepääs antakse, on toodud käesoleva seletuskirja § 1 punktis 2. Kõnealused andmed on järgmised: millal korstnapühkija viimati tegi vastava aadressiga hoones või selle osal küttesüsteemi tuleohutusalase ülevaatuse, ja fakt, kas ülevaatuse käigus ilmnes puuduseid. Päringu tegija saab päringule kaks võimalikku vastust: kas konkreetsel aadressil asuv (tahkeküttel töötav) küttesüsteem on lubatud kasutusse või on kasutus keelatud. Sealjuures, konkreetsete puuduste kohta infot ei avalikustata. Andmete avalikustamiseks võtab PÄA kasutusele IT-rakenduse, mis on kättesaadav kodulehel www.rescue.ee. Ei avalikustata puuduste sisu (tüüp), korstnapühkija andmeid, omaniku või küttesüsteemi puhastuse tellinud isiku andmeid. Päringute tegemisel saab vaid veenduda, kas valitud aadressil on küttesüsteem hooldatud ja kas see on lubatud kasutusse. Enda omandis oleva hoone või selle osa kohta on isikul võimalik näha rohkem infot, kui on avalikus vaates kättesaadav. Selleks tuleb sisse logida PÄA IT-rakendusse (kasutatakse isiku autentimist ID- kaardiga või muul viisil). Sellisel juhul näeb isik temaga seotud hoone või selle osa küttesüsteemi puhastamise, ehitamise jms andmeid, korstnapühkija nime ja koostatud akti sisu. Kui tegemist on tuleohutusülevaatuse andmetega, näeb isik temaga seotud ehitise tuleohutusülevaatuse akti ja ülevaatuse tegija andmeid, kuid avalikus vaates neid ei kuvata. Pärast muudatuse vastuvõtmist saab igaüks veenduda huvipakkuva ehitise ohutuses, näiteks on see vajalik ja kasulik info enne kinnisvaratehinguid. Sarnane võimalus on uurida ehitiste dokumente praegu ehitisregistri kaudu – kas valitud hoonel on korrektsed ehitus- ja kasutusload ning kas registrisse kantud andmed vastavad tegelikkusele. Vara kohta andmete kontrollimist on riik võimaldanud ka teistes valdkondades. Näiteks on võimalus Maanteeameti kodulehel enne autoostu teha sõiduki taustakontroll – otsingu tulemusena kuvatakse sõiduki andmed, piirangud ja kasutusajalugu. Eelnõu punkti 15 kohaselt võimaldab PÄA eelkirjeldatud andmetega tutvuda oma ülesannete täitmise huvides ulatuses, mis on proportsionaalne eesmärgi täitmiseks. See tähendab, et kuigi PÄA ei või ette nähtust rohkem andmeid avalikustada, võib ta jätta osa loetletud andmeid avalikustamata, kui see on vajalik isiku huvide kaitseks või muul kaalukal põhjusel. PÄA kodulehel on avalikustatud vaid sellised andmed, mille kättesaadavus on oluline avaliku huvi tõttu. Näiteks, väikese asula puhul on sageli inimestele teada, kes on hoone või selle osa omanik või valdaja. Ka on kinnistusraamatu infoga võimalik igaühel tutvuda, tasudes teenuse eest, kui on huvi saada teada, kellele kuulub konkreetne kinnisasi. Kuna PÄA ei avalikusta isikuandmeid suuremas ulatuses, kui praegu juba on avalik, ei kaasne andmete avalikustamisega seetõttu lisariivet inimeste õigustele ja vabadustele. Põhiseadus kaitseb eraelu (§ 26) ja kodu puutumatust (§ 33), kuid sätestab ka õiguse elu ja tervise kaitsele (§-d 16 ja 28). Nõuetekohaselt hooldamata või nõuetele mittevastav küttekolle on tuleohtlik ning võib põhjustada tulekahju, mis on otsene oht nii hoone või selle osa valdajale kui ka lähedal paiknevate hoonete valdajate elule ja tervisele. Seetõttu tuleb arvestada asjaoluga, et inimesel on õigus teada, et kas tema naabril on kütteseadmetega kõik korras või võib see teda ohustada. Avaldatavate andmete täpsusaste on väike, lisaks kaalub inimese eraelu puutumatuse riive üles avalik huvi, et kõnesolevad andmed oleksid kättesaadavad. Eelnõu § 3 punktidega 16 ja 17 muudetakse PÄIS-st andmesaajate loetelu. Punkti 16 kohaselt saab TTJA andmeid õnnetusjuhtumiga seotud andmeid ulatuses, mis on vajalik seadme, elektri või gaasi mõjul tekkinud õnnetusjuhtumi tekkepõhjuste väljaselgitamiseks, menetlemiseks ja 13 ennetustegevuseks. Võrreldes kehtiva määruse sõnastusega on ajakohastatud asutuse nime, mis varem oli Tehnilise Järelevalve Amet, ning on laiendatud andmete saamise eesmärki ennetava tegevuse kaupa. TTJA-le edastatavate andmete sisu ega ulatust ei muudeta. Punkti 17 kohaselt lisatakse andmesaajate loetellu Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaagentuur ja Eesti Kaitsevägi. Maksu- ja Tolliamet hakkab muudatuse kohaselt PÄIS-ist andmeid saama asjakohase kutsepädevusega isiku kohta, et hinnata maksuseaduste ja maksukorralduse seaduse rikkumise ohtu ja seda analüüsida ning tuvastada tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikud. Sellised andmed on korstnapühkija ees-ja perenimi, kutsetunnistuse number, tehtud tööde maht ja aeg. PÄA hakkab Maksu- ja Tolliametile edastama korstnapühkijate tehtud tööde mahtu, et mõlemad asutused saaksid esitatud andmete võrdlemisel kontrollida, kas korstnapühkijate tegevus on maksustatud korrektselt. Kuna kõnealuste tööde eest tasutakse sageli sularahas, võib see tuua kaasa olukorra, kus isikud varjavad oma tulusid. Maksu- ja Tolliametil on keeruline kindlaks teha, mil määral on teenuste eest tasutud sularahas ja kas sularahas tasutud teenustelt on maksud korrektselt tasutud. Kuna PÄIS-i kaudu kogub PÄA vastavat infot, on võimalik kontrollida korstnapühkijate ja pottseppade osutatud teenuste mahtu, selle põhjal hinnata maksuriske ja kontrollida deklareeritud maksuandmete õigsust. Andmete töötlemise eesmärk PÄIS-is ei muutu. PÄA hakkab Keskkonnaagentuurile edastama tulekahjude kohta järgmiseid andmeid: sündmuse number, sündmuse kuupäev, sündmuse kellaaeg, maakond, kohalik omavalitsus, tulekahju liik, aadress, hoone kasutusotstarve, koordinaadid, põlenud pind, kohal käinud komandod, tulekahju likvideerimise aeg ja viimase üksuse lahkumise aeg. Andmete vahetamise täpne käik (sagedus ja kontaktid) määratakse andmevahetuslepinguga. Keskkonnaagentuur kogub, töötleb ja analüüsib nimetatud andmeid, et hinnata Eesti keskkonnaseisundit ja seda mõjutavaid tegureid ning koostab ja esitab oma tegevusvaldkonnas aruandeid riiklikele ja rahvusvahelistele institutsioonidele. Eesti Kaitsevägi saab muudatuse kohaselt PÄIS-st andmeid lõhkematerjali kohta lõhkekehade identifitseerimiseks ja demineerimistöö tegemiseks. PÄA demineerimiskeskuse üks koostööpartner on Eesti Kaitseväe demineerimiskeskus, mille pädevuses on teha demineerimistööd Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ja harjutusväljadel ning lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ja majandusvööndis. Kaitseväe demineerimiskeskusel puudub nii veebipõhine andmebaas kui ka teave erinevate leitud lõhkekeha liikide kohta, sh andmestik Eestis enamleitavate teise maailmasõja aegsete lõhkekehade klassifitseerimiseks. Lõhkekehade õige klassifitseerimine (näiteks teave leiu ehituse kohta, tundlikkus välistele mõjutustele, sütiku seisukord) võimaldaks demineerimistöid teha efektiivsemalt ja ohutumalt. Kaitsevägi omakorda oleks DEMIS-ele ka andmeandja, lisades teavet Kaitseväe lõhkekehade leidude kohta, mille kohta ei ole teavet PÄA-l. Andmete minimaalse töötlemise nõudest lähtudes antakse Kaitseväele ligipääs vaid lahingumoona klassifikaatoritele, kuid muudele moodulitele ega demineerimistöö andmestikule ligipääsu ei anta. Ligipääs tagatakse riigiasutuste vahelise turvalise ühenduse kaudu, samuti täiendatakse DEMIS-e kasutamiskorda ja tehakse sel teemal koolitus. Eelnõu § 4 kohaselt jõustub määrus 1. märtsil 2021. aastal. 14 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Kavandatav muudatus I: küttesüsteemi ülevaatuse aktide elektroonne esitamine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm PÄA ohutusjärelevalve ametnikud, kes tegelevad tuleohutuse kontrollimisega (u 50 inimest). Arvestades kõigi riigiasutuste ametnike ja töötajate arvu, on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus PÄA hakkab koguma küttesüsteemi ülevaatuse infot nii pottseppadelt kui ka korstnapühkijatelt. Muudatuse tulemusena analüüsib PÄA PÄIS-is olevat infot eelkõige ennetustegevuste kavandamiseks. PÄA-l tekib parem ülevaade korras küttesüsteemidega kodudest, kuhu pole vaja nõustamisi plaanida. Nii saab PÄA vabaneva tööjõu suunata probleemsete juhtumite lahendamisse. Samas võib teave olla oluline ka järelevalvemenetluste algatamiseks. Mõju ulatus on kokkuvõttes väike. Kuigi muudatusega kaasneb märkimisväärne infokoguse suurenemine, aitab see kokkuvõttes muuta ameti ennetustöö kvaliteetsemaks ning kavandada paremini ennetustegevusi ja järelevalvetoiminguid. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Andmeid töödeldakse ettenähtud töökorra järgi ja samamoodi senise andmetöötlusega. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest muudatusel on PÄA töökorraldust silmas pidades kokkuvõttes pigem positiivne mõju. Muudatuse mõju on PÄA-le väheoluline. Majanduslik ja töökorralduslik mõju Mõju sihtrühm Korstnapühkijad ja pottsepad. Sihtrühma suurus on keskmine (registreeritud korstnapühkijate arv on 344 ja pottseppade arv 4343). Korstnapühkija kutse on kutseregistri järgi Eestis 314 isikul. Mõned kutsetunnistused on andmebaasis topelt, kuna pärast eksamit jääb vana luba uue väljastamiseni kehtima. Kuna selliseid isikuid on Eestis u 30, siis kutsega isikuid on ligikaudu 285. Hinnanguliselt on 285 korstnapühkijast 100 läbinud Töötukassa kompenseeritud kursused, kuid tegelikult töötavad muul ametikohal. Samas on teada, et tuttavatele teevad sellised isikud u 50 kontrolli aastas. Seega kuulub mõju sihtrühma 185 korstnapühkijat, kes sellest tööst elatuvad. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse tulemusena hakkavad pottsepad ja korstnapühkijad esitama infot PÄIS-i selleks loodud IT-rakenduse kaudu. See aitab tagada ka pottseppadele ja korstnapühkijatele ülevaate tehtud töödest. Mõju ulatus on kokkuvõttes väike. Juba praegu esitavad korstnapühkijad PÄA-le infot ohtlike küttesüsteemide kohta ja pottsepad väljastavad küttesüsteemi passe. Muudatuse tulemusena sisestatakse see teave PÄIS-i. Korstnapühkijate katusorganisatsioon on olnud kaasatud muudatuste ettevalmistamisse. Vajalik on kohanemisaeg, kuid valdavas osas on andmekoosseis sarnane senise andmete 3 Andmed Kutsekoja koduleheküljelt seisuga 08.08.2018. 15 esitamise kohustusega näiteks Maksu- ja Tolliametile. Hinnanguliselt ei tekita muudatused kuigivõrd kohanemisraskusi ega olulist töömahu kasvu (kui kande tegemiseks on aega kümme päeva, tähendab see kannete sisestamist kolm korda kuus). Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, kuivõrd oleneb tehtavate tööde hulgast. Korstnapühkija, kes elatub sellest tööst (hinnanguliselt on neid Eestis 50), teenindab aastas ligikaudu 1000–1250 klienti. Need, kes teevad korstnapühkija tööd hobi korras ehk nn hobipühkijad, teenindavad aastas umbes 200–250 klienti. Küttesüsteeme, mis vajavad perioodilist puhastamist, on Eestis u 200 000, kuid kõiki neid ei pea korstnapühkija igal aastal puhastama, sest osa küttesüsteeme võib neljal aastal puhastada omanik ise ja vaid kord viie aasta jooksul peab seda tegema korstnapühkija. Ebasoovitava mõju risk on väike. Peetud arutelude käigus on nii pottsepad kui ka korstnapühkijad selle muudatusega nõus olnud ja probleeme pole täheldanud. Muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline. Andmete edastamise maht ei muutu sel määral, et see oleks pottseppadele ja korstnapühkijatele koormav, samuti näeme ette nende majandustegevuse elavnemist ja tulude suurenemist. Viimane avaldub seeläbi, et PÄA loodav IT-rakendus võimaldab teenuse tellijatele teha kättesaadavaks info vastavas piirkonnas tegutsevate asjakohase pädevusega korstnapühkijate kohta. Peale selle on arutamisel võimalus, et korstnapühkijad näeksid, millistel ehitistel on nõue täitmata – see omakorda võimaldab asjatundjatel suunata reklaami just kindlatesse piirkondadesse. Kavandatav muudatus II: ehitise omaniku võimalus loobuda ATS-i tuleva tulekahjuteate edastamisest HÄK-i, kui PÄA on selle kooskõlastanud Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm I PÄA operatiivtöötajad ja ohutusjärelevalve töötajad. Sihtrühma suurus on 1827 inimest, neist: operatiivtöötajaid 1678 (korraga on valves 3–6 inimest, reageerida võib kuni 6 komandot) ja järelevalvetöötajaid 89 (menetlejad ja kontrollijad, ühe juhtumiga tegeleb 1–2 inimest). Sihtrühma suurus on väike, arvestades kõigi riigiasutuste ametnike ja töötajate arvu. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kui väheneb ATeS-iga seotud ehitiste hulk, on valeväljakutseid vähem. Seega väheneb valeväljakutsete peale välja sõitnud päästemeeskondade arv ja päästemeeskonnad saavad senisest enam teha ennetustööd. Muudatusega suureneb PÄA töökoormus – kui ehitise omanik ei soovi ATeS-iga liituda või soovib sellest loobuda, tuleb selle kohta esitada taotlus PÄA-le, kes peab andma kooskõlastuse. Kooskõlastamise käigus võib olla vaja vaadata ehitusprojekti või teha ehitise vaatlus, kuna PÄA peab olema veendunud, et tulekahju korral on tagatud HÄK-i viivitamatu teavitamine ja ehitisel viiakse ka ATeS-i olemasoluta ellu kiire evakuatsioon. PÄA koostab juhendi nii kooskõlastamise kui ka ATeS-st loobumise kohta, et ehitise omanik saaks vajaliku info, millega ATeS-st loobumise korral arvestada. Mõju ulatus ja sagedus olenevad sellest, mil määral väheneb PÄA-le esitatud valeväljakutsete arv ja kui palju taotlusi peab PÄA läbi vaatama. Eelduslikult on aga nii mõju ulatus kui ka sagedus väike kuni keskmine. Kuivõrd juhendi koostamine on pigem ühekordne, ei kaasne ka sellega olulisi muudatusi sihtrühma käitumises. Negatiivse iseloomuga mõju ei ole. Kui muudatus vähendab valeväljakutsete arvu, on muudatusega kaasnev mõju PÄA-le positiivne. Kokkuvõttes on muudatuse mõju PÄA-le väheoluline. 16 Mõju sihtrühm II HÄK-is automaatteateid menetlevad päästekorraldajad, keda korraga on üle Eesti tööl 21. Sihtrühma suurus on väike, arvestades kõigi riigiasutuste ametnike ja töötajate arvu. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse kohaselt ei ole enam automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulnud tulekahjuteate automaatne edastamine HÄK-i kohustuslik, kui PÄA on selleks kooskõlastuse andnud. Kui ATeS-i süsteemiga seotud ehitiste hulk väheneb, väheneb selle võrra ka HÄK-i töökoormus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd see muudatus ei too kaasa erilisi muutusi HÄK-i töös. Kuigi on keeruline ennustada, kui palju ATeS-ist loobutakse, saab muudatuse mõju HÄK-ile olla vaid positiivne. Kokkuvõttes on muudatuse mõju HÄK-ile väheoluline. Mõju majandusele Mõju sihtrühm I Turvafirmad ja sideettevõtjad. Sihtrühma suurus on väike, kuivõrd turvafirmasid, keda see muudatus puudutab, on kolm, ja sideettevõtjaid samuti kaks-kolm. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eestis on eelnõu koostamise ajal 1235 ATeS-i omanikku (1287 ehitist), kes maksavad selle süsteemi hooldamise ja paigaldamise eest aastas umbes 474 000 eurot. Süsteeme hooldab Eestis kolm ettevõtet, kes pakuvad peale ATeS-i hooldamise teenuse ka muid tuleohutusteenuseid. Kuivõrd võib eeldada, et enamik ehitisi jääb ATeS-ga ka edaspidi seotuks, jääb vajadus osutada hooldusteenust alles. Kui ATeS-ga seotud ehitiste arv aga väheneb, võib teenuse osutamise maht seda teenust osutavatel ettevõtetel selle võrra väheneda. Kuna praegu on keeruline ennustada, kui paljud ehitise omanikud otsustavad ATeS-ist loobuda, on raske öelda, millises ulatuses kavandatav muudatus ettevõtteid (sh sideettevõtteid) majanduslikult mõjutab. Eelduslikult on mõju ulatus väike kuni keskmine. Samuti märgime, et kuigi edaspidi võidakse hooldusteenust osutada väiksemas mahus, tegelevad samad ettevõtted ATS-i projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisega edasi. Seega, kui ka ATeS-i hooldamise teenust osutatakse vähem, jääb samadel ehitistel kehtima kohustus hooldada ATS-i ja seda teenust osutavad ettevõtted edasi. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale väheoluline. Sihtrühm on väike ja ka edaspidi pakuvad sellesse kuuluvad ettevõtjad tuleohutuse valdkonnas mitut olulist ja vajalikku teenust. Mõju sihtrühm II Ehitise omanikud, kes ei soovi ATeS-iga liituda või soovivad ATeS-st loobuda. Muudatus puudutab neid omanikke, kelle ehitistel esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju, s.o enam kui 100 kasutajaga majutusettevõtted, enam kui 50 kasutajaga ravi- ja hooldusasutused, enam kui 500 kasutajaga kogunemishooned, enam kui 8-korruselised büroohooned ja enam kui 4000 m2 pindalaga tööstus- ja laohooned (sh suurõnnetuse ohuga ettevõtted). Praegu on seaduse järgi umbes 15 000 ehitisel (see arv võib ka suurem olla) Eestis kohustuslik omada ATS-i, millest ligikaudu 1200 ehitise tulekahjuteated peab automaatselt edastama HÄK-i ATeS-i kaudu. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kui ehitisel on ATeS, ei pea pärast kavandatavat muudatust enam ATS-i häire korral teadet HÄK-i edastama, kui PÄA-le on esitatud asjakohane taotlus ja PÄA on andnud ATeS-st loobumiseks kooskõlastuse. Samas, kui omanikud soovivad, võivad nad jääda ka edaspidi selle süsteemiga seotuks. Muudatuse kohaselt ei pea ka uutel ehitistel, kellel muidu lasub kohustus 17 ATeS-ga liituda, ATeS-i olema, kui a) nad esitavad PÄA-le vastavasisulise taotluse ja b) PÄA annab selleks kooskõlastuse. ATS-i omamise kohustus jääb igal juhul alles, samuti kohustus seda süsteemi hooldada. Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine. Kuigi ATeS-ist lahti ühendamine on ühekordne, võivad sellega kaasneda omaniku jaoks ehitises eelkõige korralduslikku laadi muudatused. Näiteks tuleb koolitada ja asjakohased juhised anda personalile, vaadata vajaduse korral üle ATS-i seadistus (kui see on seadistatud viivitusega), võimalikud lepingud side-ettevõtjatega jne. Kuigi ATeS-ist loobumise korral ei ole ette näha olulisi ja ulatuslikke muudatusi, koostab PÄA ATeS-ist loobumise kohta juhendi, kus tuuakse esile oluline info, millega ehitiste omanikud peavad ATeS-i olemasoluta arvestama. Majanduslikult ei anna ATeS-st loobumine ilmselt väga suurt rahalist võitu, kuid teisalt tuleb kaaluda võimalikke ümberkorraldusi ehitisel, ja need võivad olla kulukamad kui ATeS-i ülalpidamine. Siinkohal peab ATeS-i omanik peale oma personali töökorralduse kaaluma ka võimalikku mõju tema omanduses oleva ehitise kasutajatele – missugune on nende käitumismudel ATeS-i olemasolul ja milline siis, kui sellest loobuda. Ebasoovitava mõju risk on väike. ATeS-ist loobuda saab vaid siis, kui selleks on PÄA kooskõlastus. See tähendab, et ehitise kasutajate turvalisus, st peavad olema tagatud HÄK-i viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni algus tulekahju korral. Endiselt jäävad kehtima ka kõik ehituslikud ja korralduslikud tuleohutusnõuded. Kui ATeS-i ehitises pole, tuleb tulekahju või selle ohu korral (ehk kui süsteem on andnud tulekahjuteate ja see osutub kontrollimisel tõeks) teavitada HÄK-i telefoni teel. Nagu eespool ka mainitud, koostab PÄA ATeS-st loobumise juhise, kus on info võimalike tegevuste kohta, millega tuleks ATeS-st loobumise korral arvestada. Muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline, sest sihtrühm on väike ja eelduslikult ei muutu paljude ATeS-i omanike senises tegevuses midagi. Mõju sihtrühm III Mõju inimestele, kes kasutavad või peavad kasutama ehitisi, mis on toodud mõju sihtrühmas II (kus esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju). Avalduv mõju ja mõju olulisus Selle sihtrühma puhul on oluline välja tuua nii need kasutajad, kes käivad asjakohases ehitises tööl, kui ka need, kes asjakohast ehitist külastavad või seal viibivad. Ravi- ja hooldekodudes viibivate inimeste puhul on ülioluline, et personal teaks, kuidas käituda ja oskaks ravil või hooldusel viibivaid inimesi juhendada, arvestades, et nad ise ei pruugi olla võimelised ohu olukorras adekvaatselt käituma. Et hoonetes jääb kehtima ATS-i nõue ehk tulekahju korral rakendub kas heliline või muu teavitussüsteem, mis peab olema kuuldav kogu hoones, on tulekahjust teadasaamine igal juhul tagatud ka ATeS-i olemasoluta. HÄK-i viivitamatu teavitamine ja kiiresti evakuatsiooniga alustamine võivad ATeS-ist loobumise puhul nõuda aga ehitise omanikelt töökorralduslikke muudatusi, sest arvestada tuleb ka inimestega, kes ei ole võimelised ise liikuma. Seega on ATeS-ist loobumise puhul väga oluline, et ehitisel oleks tööl piisaval hulgal inimesi, personal oleks läbinud asjakohase koolituse ning saanud väljaõppe ja teadmised. Ehitisel tööl käivatele inimestele võib see tähendada vajadust saada väljaõpe, läbides asjakohased koolitused, kuid mõju avaldamise sagedust arvestades on muudatuste tagajärgedega kokkupuude siiski harv. Samuti ei eelda muudatus olulisi kohanemisraskusi. Ehitise külastajatel ja seal viibivatel inimestel on oluline järgida tuleohutusjuhiseid. Tulekahju avastamisel on isiku kohustus viivitamata teavitada HÄK-i olemas juba kehtivas TuOS-is (§ 3 lõike 1 punkt 10). 18 Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine, kuivõrd ATeS-ist loobuda soovijate arvu on praegu keeruline välja tuua. Oletuslikult aga näiteks ravi- ja hoolekandeasutused tagasiside alusel siiski pigem jätkavad ATeS-iga. Ebasoovitava mõju risk ehitise kasutajatele on väike. ATeS-ist loobumine või sellega mitteliitumine saab toimuda vaid PÄA kooskõlastusel, mis tähendab, et amet peab olema hinnanud süsteemi vajalikkust konkreetsel ehitisel ja võimalikke riske. Muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline. Kavandatav muudatus III: PÄIS-i kantavate andmete, andmeandjate ja andmekogust andmesaajate loetelu täiendamine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm I ning avalduv mõju ja mõju olulisus PÄA. Asjakohast mõju on analüüsitud kavandatava muudatuse I juures – küttesüsteemi ülevaatuse tulemuste registreerimine PÄIS-is. Mõju sihtrühmad II–IV TTJA, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Kaitsevägi, Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, ATS-i teenusepakkuja ning asjakohase kutsepädevusega isik, kes on kontrollinud tehnosüsteemi, sealhulgas küttesüsteemi, või ehitise tuleohutust. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju sihtrühmadele on positiivne, kuna asutused vahetavad PÄA-ga nende tööks vajalikke andmeid. Samas kaasnevad andmevahetusega ka kohustused, sh tagada andmete korrektsus. Kuna tegemist on olemasolevate andmetega, ei too see andmeandjatele kaasa lisaülesandeid. Andmete edastamisega avaldub positiivne mõju ka ühiskonna turvalisusele. Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väikesed, sest andmeid ei küsita pidevalt ja edastatavad andmed on täpselt piiritletud. Seega kokkuvõttes on muudatuse mõju väheoluline. Kavandatav muudatus IV: PÄA teeb avalikuks andmed tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse kohta Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm I PÄA ohutusjärelevalve ametnikud, kes tegelevad tuleohutuse kontrollimisega (u 50 inimest). Arvestades kõigi riigiasutuste ametnike ja töötajate arvu, on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus PÄA jaoks toob muudatus kaasa päringute arvu vähenemise, millega küsitakse infot ehitiste tuleohutusnõuete täitmise kohta. Positiivsena saab välja tuua ka andmemahu suurenemise, mille alusel analüüsida nii järelevalve kui ka ennetustegevust ja teha nende kohta järeldusi. Siiski on muudatuse mõju ulatus ja avaldumise sagedus väikesed ja kokkuvõttes saab hinnata mõju väheoluliseks. Mõju sihtrühm II Ehitise omanikud, kelle omandi kohta andmed avalikustatakse: hoone või selle osa küttesüsteemi seisukord (u 200 000), tuleohutusülevaatuse subjektid (u 10 000), hoonetulekahjud (u 700 aastas), järelevalve- ja kooskõlastamise subjektid (u 7000 aastas). 19 Avalduv mõju ja mõju olulisus Avalikustatavad andmed on üldised ja näitavad, kas tuleohutusnõuded on täidetud. Seega, kui ehitise omanik on kõik nõuded täitnud, ei riiva sellise info avalikustamine ülemäära tema eraelu ega ka omandiõiguse puutumatust. PÄA avalikustab vaid ehitise andmed, kuid omaniku andmed on võimalik teada saada muudest andmebaasidest. Mõju pole oluline, sest ka praegu saab kaudselt kontrollida samu andmeid, tehes ehitisregistrisse päringu ehitus- ja/või kasutusloa olemasolu kohta. Nimelt, neid lube ei väljastata enne, kui ehitusprojektis ja ehitisel on täidetud tuleohutusnõuded. Mõju sihtrühm III Avalikkus, sh ehitise naabruses olevate ehitiste omanikud, kindlustusseltsid jm isikud, kel on huvi ehitise tuleohutusalase seisukorra kohta. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju on positiivne, sest andmed ehitiste kohta muutuvad avalikuks ja igaühel on võimalik tutvuda, kas tema naabruses olevates või muudes huvipakkuvates ehitistes on tuleohutusnõuded täidetud. Sihtrühma jaoks muutub ehitiste tuleohutusalane seisukord läbipaistvamaks ja kergemini jälgitavaks, näiteks enne kinnisvara ostmist saab ostja vajadusel kontrollida ehitise varasemaid andmeid. Avalduva mõju ulatus on väike, väljendudes eelkõige inimese informeerituses, kes konkreetseid andmeid otsib, ja tema otsuses kinnisasja ostmisest näiteks loobuda, kui tuleohutusnõuded ei ole täidetud. Mõju sagedus on juhuslik, sõltudes huvist kindla ehitise vastu, mille kohta päring tehakse. Muudatuse kohaselt ei kaasne eriliiki isikuandmete töötlemist ja enamik töödeldavaid isikuandmeid on juba praegu eri andmekogude kaudu kättesaadavad. Kuna andmetöötlusega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu, ei ole PÄA koostanud andmete töötlemise kohta andmekaitsealast mõjuhinnangut. Kokkuvõte isikuandmete töötlemisest Eelnõu § 1 punkt 2 ja § 3 punktidel 7, 10, 13, 14 ja 17 on mõju isikuandmete töötlemisele. Seletuskirja vastavates osades on käsitletud isikuandmete töötlemise vajalikkust ja andmete töötlemise ulatust. Edasises on toodud lisaselgitused, miks on tuleohutuse tagamise seisukohast vaja isikuandmeid töödelda. Valdajal on kehtiva TuOS-i § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt kohustus tagada kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutus ja nõuetekohasus. Kütteseadme ohutuse tagamisega kaasneb ka kohustus teha regulaarselt selle puhastus- ja hooldustöid. Sellise kohustuse on pannud riik nii valdaja enda kui ka teiste inimeste huvides. Eesmärk on vähendada ohtu isikute elule, tervisele ja varale, mida lagunenud või hooldamata küttesüsteem võib põhjustada. Kui riigil on keskne andmestik, mis sisaldab teavet hooldamist vajavate küttesüsteemide korrasoleku kohta, siis seeläbi on võimalik parendada ühiskonna teadlikkust ja omakorda suurendada tuleohutust. Võimalik ärahoitav kahju on suurem kui üksikisiku andmete töötlemisega kaasnev risk. Näiteks, linnalistes piirkondades elavad inimesed üksteisele lähedal ja seetõttu on ehitise küttesüsteemi korrasolekust huvitatud ka kõrvalasuvate hoonete omanikud või valdajad. Igal ehitisel on omanik või valdaja, kes on TuOS-i muutmise eelnõu § 111 lõike 4 kohaselt on kohustatud küttesüsteemi hooldamise tellima vastavalt spetsialistilt. Küttesüsteemi korrashoidu saab tagada füüsiline isik, seetõttu on PÄA-l õigustatud huvi töödelda andmeid küttesüsteemiga seotud isiku kohta (tööde tellija, kes võib aga ei pruugi alati olla kinnisasja 20 valdaja või omanik). Selleks, et isik oleks üheselt tuvastatav, on PÄA-l vaja tema isikukoodi. PÄA vajab isiku e-posti aadressi, et teha elektroonilised dokumendid isikule kättesaadavaks. PÄA kogub andmeid võimalikult väikeses mahus. Kui seni töötles küttesüsteemiga seotud isiku isikuandmeid korstnapühkija ja PÄA ainult juhul, kui tekkis vajadus teha riiklikku järelevalvet, siis muudatuste kohaselt isikuandmete töötlemise maht muutub. Kuigi PÄA teeb avalikult kättesaadavaks info, missugune on küttesüsteemide tuleohutusalane seisukord, siis isikuandmetele juurdepääsu kohta muudatusi ei tehta. Isikuandmetele võimaldatakse juurdepääs üksnes seoses PÄA teenistusülesannete täitmisega. See on reguleeritud PÄA sisemise töökorraldustega ja neile andmetele pääsevad ligi vaid kindlad teenistujad. Kui varem puudus terviklik ülevaade korstnapühkijate edastatavate isikuandmete töötlemise üle, siis muudatusega tagatakse isikuandmete töötlemise suurem läbipaistvus seeläbi, et andmeid säilitatakse ühes andmekogus ja on määratud andmete säilitamise tähtaeg. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamise tõttu korraldab PÄA ümber järelevalvetegevuse. Samuti peavad töö ümber korraldama erasektori ettevõtjad, kes osutavad tuleohutusteenuseid ning pakuvad korstnapühkimise ja pottsepatöid. Kavandatavatest muudatustest on teenusepakkujaid teavitatud, lisaks korraldab PÄA ka infopäevad ja koolitused. Määruse rakendamisega lihtsustub suhtlemine riigiga, sest edaspidi esitatakse asjakohased dokumendid IT-rakenduses ja inimestel kaob ära kohustus säilitada infot paberil. Ehitise omanikel tekib võimalus loobuda HÄK-i automaatsest teavitamisest, kui tulekahju korral on tagatud selle kiire avastamine, HÄK-i viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooniga alustamine. Kuna see omakorda vähendab kulusid, on muudatusel positiivne mõju. Lisaks täpsustatakse, missuguseid andmeid PÄA infosüsteemis PÄIS talletatakse ja see aitab märkimisväärselt suurendada analüüsivõimet, kuivõrd algandmete kvaliteet paraneb. Määruse rakendamiseks vajalikud IT-arendused rahastatakse riigieelarvest (PÄA ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarvest). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PÄA-le, HÄK-ile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, TTJA-le, Maksu- ja Tolliametile, Keskkonnaagentuurile, Eesti Kaitseväele, Muinsuskaitseametile, MTÜ-le Eesti Korstnapühkijate Koda, MTÜ-le Eesti Pottsepad, Eesti Turvaettevõtete Liidule, AS-le Hoolekandeteenused. 21