Saatja: "Maarja Kudrjavtseva" <
[email protected]>
Saaja: "Ülle Reidi kliima"
Teema: Vs: 10-6/582 Selgitustaotlus tehnovõrgu valdaja tehniliste tingimuste kohta planeerimis- ja ehitusmenetlustes
Kuupäev: 2025-02-28 09:39
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Tänan tagasiside eest!
Kuna tehniliste tingimuste sisu ja tähendus vajaks täpsustamist, täiendava
regulatsiooni otstarbekus vajaks eelnevat õigusliku analüüsi koostamist ning
hetkel on Kliimaministeeriumil menetluses ehitusseadustiku ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, siis ehk saab ka selle
küsimuse edastada arvamuse/ettepanekuna eelnõuga tegelevatele ametnikele.
Loodetavasti saame täiendava kommentaari veel ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt kirjas detailplaneeringuid puudutavas osas.
Lugupidamisega
Maarja Kudrjavtseva
peaspetsialist
Viimsi vallavalitsus
+372 602 8818
<http://www.viimsi.ee/> www.viimsi.ee
Saatja: Ülle Reidi <
[email protected]>
Saatmisaeg: reede, 21. veebruar 2025 15:56
Adressaat: Maarja Kudrjavtseva <
[email protected]>
Koopia:
[email protected]; Külli Siim - MKM <
[email protected]>
Teema: FW: 10-6/582 Selgitustaotlus tehnovõrgu valdaja tehniliste tingimuste
kohta planeerimis- ja ehitusmenetlustes
Kliimaministeerium annab selgitusi tuginedes märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse
(MSVS) §-le 3, mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus
annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude
ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja
õigusloome tegevuse kohta. Õigusalaste selgituste raames selgitame mingi
konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse
punkti sisu ja tähendust. Normi puudumisel ministeerium selgitustaotluse
vastates uut normi luua ei saa.
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded
ehitusprojektile“ (edaspidi määrus nr 97) nimetab tehnovõrgu- või rajatise
omanikult saadud tehnilisi tingimusi, kuid täpsem regulatsioon selles osas
puudub. Võttes arvesse, et tehnilisi tingimusi on nimetatud määruses nr 97,
võib eeldada, et tehnilised tingimused peaksid sisaldama ehitusprojekti
koostamiseks vajalikku informatsiooni. Määruse nr 97 § 20 sätestab, mida
ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa peab vähemalt sisaldama.
Tehnosüsteemid ja tehnovõrgud või -rajatised toimivad lõppastmes koosmõjus
ning seega tuleb ehitisest väljas asuvate rajatiste kavandamisel arvestada
tehnosüsteemide kohta käivate ülesannete lahendustega. Nt veevarustuse ja
kanalisatsiooni vooluhulkadega peab arvestama tehnosüsteemide ja -rajatiste
projekteerimisel koosmõjus, kuna tehnosüsteem ei ole eraldiseisev autonoomne
süsteem, vaid sõltub välisvõrkude lahendusest, sh liitumispunktile antud
tingimustest.
Kontrollisin vastuse koostamisel ka määruse nr 97 seletuskirja. Seletuskiri
§ 20 kohta selgitab järgmist: „Määruse §-s 20 kehtestatakse nõuded
ehitusprojekti veevarustus- ja kanalisatsiooniosale. Ehitusloa taotlemisel
tuleb esitada vee- ja kanalisatsiooni vooluhulgad. Seejuures esitatakse
vajalikud, mitte ligikaudsed vooluhulgad. Ligikaudsus võiks jääda näiteks
ehitusprojekti eskiisi osaks. Kuna sademevee ärajuhtimine kipub
projekteerimisel jääma teisejärguliseks (siit ka uputused), tuleks seda
rohkem rõhutada. Seega tuleb ehitusloa taotlemisel esitatavas
ehitusprojektis ära märkida ka sademevee vooluhulgad (p 9). Kui on tegemist
tootmisrajatistega, siis on oluline teada tehnoloogilise vee vajadust,
reovee kogust ning reostustaset. Seega tuleb ehitusloa taotlemisel
esitatavas ehitusprojektis ära määrata tehnoloogilise vee vajadus ehitises
(p 10). Samuti tuleb määrata tehnoloogilise reovee kogus ja reostustase. See
on vajalik, vältimaks olukordi kus teadmatusest välja antud ehitusluba suure
reostuskoormusega ehitisele, tekivad hiljem reovee puhastusrajatiste
ülekoormusest probleemid.“. Seletuskirjas on (§ 18 juures) ära toodud veel
järgnev: „Võttes arvesse, et nii kütte- ja ventilatsiooni, veevarustuse- ja
kanalisatsiooni ning elektripaigaldiste rajamisel väljastavad tehnovõrkude-
ja rajatiste omanikud üldjuhul omapoolsed tehnilised tingimused, on
otstarbekas lisada need ka ehitusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti
juurde.“ Seega ei sisalda ka seletuskiri täpsemaid selgitusi tehniliste
tingimuste kohta.
Kõnealuse määruse seletuskiri on avaldatud Kliimaministeeriumi kodulehel.
Lisan lingi.
https://kliimaministeerium.ee/ehitusoigus?view_instance=0
<https://kliimaministeerium.ee/ehitusoigus?view_instance=0¤t_page=1>
¤t_page=1
Olen nõus, et tehniliste tingimuste sisu ja tähendus vajaks täpsustamist,
siiski saab seda teha õigusaktiga, mitte MSVS alusel antava õigusalase
selgituse raames. Seega ei võta ma siinkohal normi puudumisel seisukohta,
kas tehnilised tingimused EhS kontekstis võiksid hõlmata konkreetsele
ehitisalusele kinnistule veeressursi broneerimist vee-ettevõtja poolt ja kas
vee-ettevõtjal võiks olla õigus tehnilisi tingimusi mitte anda. Taolisele
küsimusele vastamine vajab eelneva õigusliku analüüsi koostamist ja selle
põhjal seisukoha kujundamist, kas täiendava regulatsiooni välja töötamine
oleks vajalik. Selline tegevus väljub MSVS alusel antava õigusalase
selgituse raamidest.
Mõistan, et Teie kirja ajendas võimalik veeressursi puudumine kohalikus
omavalitsuses ja sellest, millal oleks optimaalne sellekohase informatsiooni
edastamine. Vee-ettevõtja saab tõepoolest avaldada arvamust ehitusloa
menetluses. EhS § 44 p 1 annab pädevale asutusele võimaluse keelduda
ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele
nõuetele. Lisaks sellele, kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine
toimub reeglina võrgurajatise kaitsevööndis, on EhS § 70 lg 2 p 2 ja lg 3
kohaselt võimalik ehitada kaitsevööndis ehitusloakohustuslikku teist ehitist
üksnes kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Sellest tulenevalt on minu
hinnangul mingis etapis vee-ettevõtja nõusolek ikkagi vajalik.
Kindlasti peaks kohalik omavalitsus igal juhul kaaluma, kas on otstarbekas
läbi viia loamenetluse toiminguid olukorras, kus on alust arvata, et
planeeringut pole võimalik realiseerida ja ehitatav ehitis ei pruugi vastata
ehitisele esitatavatele nõuetele.
Kliimaministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud
õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt
ainult kohus.
Lugupidamisega
Ülle Reidi
Kliimaministeerium
Ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist
From: Kliimaministeerium info <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Thursday, February 6, 2025 10:40 AM
To:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Subject: FW: 10-6/582 Selgitustaotlus tehnovõrgu valdaja tehniliste
tingimuste kohta planeerimis- ja ehitusmenetlustes
From:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Thursday, February 6, 2025 9:32 AM
To: Kliimaministeerium info <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Subject: 10-6/582 Selgitustaotlus tehnovõrgu valdaja tehniliste tingimuste
kohta planeerimis- ja ehitusmenetlustes
Tere
Manuses edastan selgitustaotluse.
Lugupidamisega
Maarja Kudrjavtseva
peaspetsialist
Viimsi Vallavalitsus
602 8818
www.viimsi.ee <http://www.viimsi.ee>
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa
tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu
turvalisuses kindel.