Päring seoses Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamisega

OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr 22251 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022) Tellija: Marina Minerals OÜ Kinnitaja: Tõnis Kattel Juhatuse liige Tallinn 2024 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta ANNOTATSIOON Potagin, C. 2024. Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022). Teksti 18 lk, 20 tekstilisa, 2 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Lellapere uuringuruumi teenindusala pindalaga 5,54 ha asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Lellapere külas maaüksustel Siili, Laudapõllu ja Tuka. Käesolevaga on teostatud alal geoloogiline uuring eesmärgiga välja selgitada uuringuruumi piires leiduva purdmaterjali kvaliteeti, mahtu ning kasutamise võimalusi. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovitakse taotleda sinna kaevandamisõigust. Geoloogilise uuringu käigus viidi läbi uuringuala geodeetiline mõõdistamine ning rajati 12 kaevandit, millest võeti proovid materjali terastikulise koostise, purunemiskindluse ja filtratsioonimooduli hindamiseks. Kasuliku kihi moodustavad valdavalt eriteralised Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted (Q1jrVr_g). Uuritud materjal paiknes välitöö teostamise ajal pinnasevee tasemest kõrgemal. Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil. Moodustatud maavaravaru plokid on uuringuruumi teenindusalast väiksemad kuna hõlmavad kahte lahustüki, millest osa ulatub ka väljapoole uuringuruumi teenindusala piire. Käesolevas töös käsitletava ala uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik otstarbekus ja mäenduslikud tingimused võimaldavad sealse varu klassifitseerida ala lääneosas täiteliiva aktiivse tarbevaruna ja idaosas täiteliiva passiivse tarbevaruna. Lellapere uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena palume maavarade registri vastutaval töötlejal moodustada Lellapere maardla ja kinnitada seal (seisuga 04.11.2022) järgmised maavaravarud: - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,98 ha mahuga 34 tuh m3 (plokk 1 aT); - täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,10 ha mahuga 65 tuh m3 (plokk 2 pT). Koostas C. Potagin Võtmesõnad: Rapla maakond, Kehtna vald, Lellapere maardla, Lellapere uuringuruum, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru 2 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................5 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS .................6 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD .................................................................................7 2.1. Uuringupunktide rajamine............................................................................................7 2.2. Proovide võtmine .........................................................................................................7 2.3. Laboratoorsed uuringud ...............................................................................................7 2.4. Topotööd ......................................................................................................................8 2.5. Kameraaltööd ...............................................................................................................8 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................9 4. MAAVARA KVALITEET ...............................................................................................11 5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................................................13 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE....................................14 7. VARU ARVUTUS ............................................................................................................16 KOKKUVÕTE .........................................................................................................................18 KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU...........................................................................19 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/516752 2. Kaevandite kataloog 3. Kaevandite geoloogiline kirjeldus 4. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll 5. Kokkulepe Kehtna Mõis OÜga 6. Loodusliku materjali terastikuline koostis 7. Looduslikust materjalist välja sõelutud liiva omadused 8. Looduslikust materjalist välja sõelutud kruusa omadused 9. Uuringupunktide likvideerimise akt 10. Keskkonnaameti otsus uuritud maa korrastamise akti heakskiitmise kohta 11. Maavara lamami konstrueerimisel kasutatud andmed 12. Ploki 1 aT varu arvutus 13. Ploki 2 pT varu arvutus 14. Geodeetiliste tööde seletuskiri 15. Elektriliini kaitsevööndi kooskõlastus 16. Teekaitsevööndi kooskõlastus 17. Lellapere registrikaardi projekt 18. Eesti Ornitoloogiaühingu eksperthinnang 29. Volikiri ja tellija arvamus tehtud tööde kohta 20. Maa-ameti otsus GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I´–III-III´ Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta ELEKTROONILISED LISAD 1. Maavara plokkide ruumikujud ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn); 2. Maavara lasumi samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektidena (.dgn); 3. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektidena (.dgn); 4. Topograafilise ja varu arutuse plaan M 1:1000 (.tif) 5. Geoloogilised läbilõiked I-I´–III-III´ Mhor 1:1000, Mvert 1:100 (.tif) 4 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta SISSEJUHATUS Geoloogilised uuringud Rapla maakonnas Kehtna vallas Lellapere külas asuvatel Siili (tunnus: 29202:005:0160; pindala 2,40 ha), Laudapõllu (tunnus: 29202:005:0088; pindala 11,27 ha) ja Tuka (tunnus: 29202:005:0159; pindala 6,44 ha) kinnistutel viis läbi OÜ J.Viru Markšeideribüroo Marina Minerals OÜ tellimisel ning geoloogilise uuringu loa nr L.MU/516752 alusel (lisa 1). Lellapere uuringuruumi näol on osaliselt tegemist tasase metsatukaga ning osaliselt haritava põllumaaga, kus maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 59,5-64,5 abs m. Ala kirdenurgas on kinni kasvanud süvend, millest on tõenäoliselt kunagi täitematerjali väljatud. Uuringuruumi madalaimad punktid paiknevad ala ida- ja lõunaosas.. Uuringu käigus selgitati uuringuruumi (pindala 5,54 ha) piires leiduva purdmaterjali kvaliteeti, mahtu ning kasutamise võimalusi. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovitakse taotleda sinna kaevandamisõigust. Uuringu käigus võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise, purunemiskindluse ja filtratsiooni hindamiseks. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Geoloogilise uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” (RT I, 27.06.2022, 32). Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati alale rajatud kaevandite andmeid. Uuritud materjal on kogu uuringuruumi piires valdavalt ühtlase koostisega ning maavaravaru paiknes pinnaseveetasemest kõrgemal. Lellapere uuringuruumi teenindusala geodeetilise mõõdistuse eest vastutas T. Kattel (markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Geoloogilised välitööd (sh proovide võtmine) viis läbi geoloog C. Potagin, kes koostas ka aruande teksti, tabelid ja graafilised lisad ning tegi varu arvutuse. 5 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS Lellapere uuringuruumi teenindusala, pindalaga 5,54 ha, asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Lellapere külas. Uuringuruum paikneb riigi omandisse kuuluvatel Siili (tunnus: 29202:005:0160; piindala 2,40 ha), Laudapõllu (tunnus: 29202:005:0088; pindala 11,27 ha) ja Tuka (tunnus: 29202:005:0159; pindala 6,44 ha) kinnistutel, mille valitsejaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Tulenevalt mitmetest lähikonnas paiknevatest kitsendustest ja piirangualadest hõlmab uuringuruum nimetatud maaüksuseid vaid osaliselt. Uuringuruum külgneb põhja pool Kehtna – Põlma maantee (tunnus: 20149) kaitsevööndiga. Idas on külgnemine maaüksusega Vana-Põlma (tunnus: 29202:005:1344) ning läänes maaüksustega Sepa (tunnus: 29202:005:1232), Suure-Värava (tunnus: 29202:005:0012) ja Kase (tunnus: 29202:005:0009). Lellapere uuringuruumi piirist umbes 90 m põhja pool asub Telia Eesti AS hallatav raadiosidemast (tunnus: 43856061) ja 150 m ida pool Elering AS halduses olev Kehtna alajaam (tunnus: A017). Lõunas kulgeb paralleelselt piiriga 16 m kaugusel uuringuruumist Telia Eesti AS hallatava maa-aluse sideehitise kaitsevöönd (tunnus: 108406400). Uuringuruumi vahetus läheduses ei ole asustust, lähim majapidamine asub ca 190 m kaugusel loodes. Uuringuruumile lähim asula on Kehtna alevik, mis asub 3 km kaugusel kirdes. Uuringuruumi läbivad Elering AS hallatavad kõrgepinge elektriõhuliinid Rapla – Kehtna (tunnus: L025) ja Kehtna – Järvakandi (tunnus: L026) ning Elektrilevi OÜ hallatav keskpinge elektriõhuliin AS-50 (tunnus: 295976). Geoloogilise uuringu käigus liinide kaitsevööndisse uuringupunkte ei rajatud. Samuti kattub taotletav uuringuruum idaosas II kategooria kaitsealuse liigi, põldtsiitsitaja elupaigaga (Emberiza hortulana; KLO9121326). Vastavalt geoloogilise uuringu loa täiendavatele tingimustele viidi uuring läbi väljaspool põldtsiitsitaja pesitsusperioodi (väljaspool ajavahemikku 01.05-31.08), et töö kaitsealustele lindudele mõju ei avaldaks. Põldtsiitsitaja pesitsemispiirkonna kinnitamiseks ja võimaliku kaevandamise mõju uurimiseks telliti 2023. aastal Eesti Ornitoloogiaühingult ka eksperthinnang (lisa 18). Käsitletava uuringuruumi geoloogilise ehituse kohta on vähe andmeid. Varasemaid geoloogilisi uuringuid, mis puudutaks käsitletavat ala, teada ei ole. 6 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 2.1. Uuringupunktide rajamine Geoloogilise uuringu välitööde käigus kuupäeval 04.11.2022. a rajati kokku 12 kaevandit sügavusega 0,9–3,4 m, üldmetraažiga 28,3 m (lisad 2 ja 3). Kinnistule Siili rajati kaevandid roomikekskavaatoriga JCB 4GX (kopp mahuga 1,0 m3). Kokkuleppel Laudapõllu ja Tuka kinnistute kasutusvaldajaga Kehtna Mõis OÜ (lisa 5) rajati põllumaale kaevandid käsitsi, et kinnistutele külvatud talivilja kahjustused jääks uuringu käigus minimaalseks. Uuringuvõrk oli ühtlane, kaevandite vahelised kaugused ei ületanud 150 m. Samuti ei ületatud maksimaalset lubatud uuringusügavust, milleks oli antud juhul 6 m. Kaevandite rajamisel paigutati tõsted maapinnale kaevandi kõrvale, kusjuures proovimiseks vajalikud tõsted asetati eraldi. Kasulikust kihist võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja purunemiskindluse analüüsimiseks. Seitse uuringuruumi punkti avasid lamami (K01-K06; K12). Põhjavett ei avatud üheski uuringupunktis. Kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga. Uuringupunktide ümbrus korrastati ning selle kohta koostati vastavasisuline akt (lisa 9), mis Keskkonnaameti 22.03.2023. a korraldusega nr DM-122458-3 heaks kiideti (lisa 10). 2.2. Proovide võtmine Proovid võeti igast kaevandist (v.a. K09-K10 ja K12) kogu kasuliku kihi ulatuses. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti kokku 9 proovi üldmetraažiga 20,8 m. Proovide pikkus varieerus vahemikus 1,4-2,9 m (keskmine 2,3 m). Algproovi võeti kogu materjal valitud intervallist ja seda vähendati kvarteerimismeetodil 3–5 kg-ni. Ühest kaevandist (K03) võeti proovid materjali purunemiskindluse ja filtratsioonimooduli väljaselgitamiseks. Proovide pikkuseks oli 2,8 m, kaal oli 5-20 kg. Proovidest ülejäänud materjal kasutati kaevandite likvideerimiseks. 2.3. Laboratoorsed uuringud Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018 a. määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist sõelrida: 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Sõelumine tehti märjalt (akrediteeritud katse) kogu proovi materjalist. Laboratooriumi katseprotokoll on toodud tekstilisas 4. Lisaks katsetati AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis uuringuruumis levinud kruusa purunemiskindlust vastavalt standardile EVS-EN 1097-2:2020 ning filtratsiooniomadusi vastavalt standardile EVS 901-20. 7 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta 2.4. Topotööd Topograafiline mõõdistamine Lellapere uuringuruumis toimus 04.11.2022. a OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt (T. Kattel, markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel ning selleks kasutati liikuvjaama Trimble R8 GNSS. Koordinaadid on L-Est´97 süsteemis ja kõrgused on EH2000 süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Lähtepunktiks mõõdistamisel kasutati kontrolliks EV riikliku geodeetilise tihendusvõrgu punkti: Kalbu99 (X= 6530109.655; Y= 548920.74; Z= 66.539). Lellapere uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Samuti koostati Lellapere uuringuruumi maapinna 3D mudel arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades ala mõõdistuse andmeid. 2.5. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel saadud materjal ja laborianalüüside andmestik. Maavara granulomeetrilise koostise keskmised näitajad uuritud alal arvutati kaalutud keskmise meetodil. Maavaralasundi ja katendi, sh mulla keskmise paksuse arvutuste andmed kaevandite andmestiku alusel on toodud tekstilisas 2 ning laborimäärangute ja tehnoloogiliste omaduste keskmiste arvutuste andmed on esitatud tekstilisas 6 ja 7. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 a. määruses nr 52 kinnitatud sätetele. Uuringuruumi kagunurgas paiknevas uuringupunktis K10 kasuliku kiht puudus, mille tõttu jäeti seda ümbritsev piirkond varu arvutamise alast välja. Samuti jäeti varu arvutamise alast välja osa elektriliini kaitsevööndis olevast alast uuringuruumi keskel (lisa 15). Varualale lisati ka 0,56 ha suurune ala uuringuruumi teenindusmaa piirist põhjas, mis kattub osaliselt Kehtna – Põlma maantee (tunnus: 20149) kaitsevööndiga (lisa 16). Maavaravaru mahu arvutamiseks moodustati kaks plokki, mis koosneb kahest lahustükist, mille paiknemine on näidatud graafilistel lisadel 1 ja 2. Aruande graafilised lisad, maavara lasumi ja lamami mudelid ning varu arvutus on tehtud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Varu arvutamisel on kasutatud valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodit, kuid uuringuruumi servades ka andmete ekstrapoleerimist (lisa 11). 8 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS Lellapere uuringuruumi näol on tegemist nii tasase metsatuka kui ka põllumaaga, kus maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 59,5-64,5 m. Kasulik kiht on geneesilt seotud Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetega, mille moodustab peamiselt eriteraline kruusliiv (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi ülemises osas on materjal suurema kruusasisaldusega, sügavusega liiva osakaal kasvab ning materjal muutub kohati savikamaks. Kasuliku kihi setete paksus on kuni 2,9 m ja need lasuvad Siluri ladestu Llandovery ladestiku Ülem-Raikküla alamkihistu detriitsel, peitkristalsel lubjakivil, korall- lubjakivil või savikal dolokivil (S1rk2). Looduslik lamam avati seitsmes (K01-K06; K12) geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandis ning see paiknes absoluutkõrgustel 57,5- 62,5 m. Pildid 1-2 . Eriteraline kruusliiv kaevandis K01 Uuritud alal moodustab katendi valdavalt kruusarohke mullakiht, mille paksuseks mõõdeti 0,2-0,6 m (keskmine 0,36 m). 9 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta Järgnevas tabelis on toodud uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige. Tabel 3.1 Uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik Kihi nimetus Min Max Keskmine indeks kiht Kruusane kasvukiht 0,20 1,00 0,45 Q2_s - Eriteraline kruusliiv 0,00 2,9 2,31 Q1jrVr_g + Lubjakivi - - - - 10 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta 4. MAAVARA KVALITEET Kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise uuringu välitööde käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Kvaliteeti hinnati Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 alusel. Laborianalüüside tulemused on näha tekstilisades 6 ja 7. Nõuded ehitusliivale: - osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5%; - osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35% Nõuded ehituskruusale: - osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35%; - osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12% Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse täiteliivaks või täitekruusaks. Uuringu käigus võeti 12 kaevandist kokku 9 proovi materjali granulomeetrilise koostise hindamiseks (üldmetraažiga 20,75 m), millest kõik iseloomustavad kasuliku kihti. Ühest kaevandist võetud kruusakamast materjalist tehti ka purunemiskindluse katse ning lisaks filtratsiooniomaduste määramise katse. Materjali põhinäitajate varieerumine kogu uuritud alal on toodud tabelis 4.1 ja tekstilisas 6. Tabel 4.1 Uuritud maavara kvaliteedi põhinäitajad Kaalutud Näitajad: Min Max keskmine Kogu uuringuruumi kaalutud keskmised näitajad Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 3,0 27,0 13,4 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 73,0 97,0 86,6 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 12,1 34,2 23,0 Purunemiskindlus LA trumlis, fr 10/14 mm 38 Filtratsioonimoodul, fr 0/4 mm <0,1 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 13,6 35,3 26,3 Ploki 1 aT kaalutud keskmised näitajad Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 3,0 24,0 13,4 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 76,0 97,0 86,6 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 18,4 34,2 26,1 Purunemiskindlus LA trumlis, fr 10/14 mm 38 Filtratsioonimoodul, fr 0/4 mm <0,1 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 24,2 35,3 29,9 Ploki 2 pT kaalutud keskmised näitajad Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 9,0 27,0 13,9 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 73,0 91,0 86,1 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 12,1 27,1 20,7 Purunemiskindlus LA trumlis, fr 10/14 mm 38 11 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta Filtratsioonimoodul, fr 0/4 mm <0,1 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 13,6 30,8 24,0 Kogu uuringuruumi looduslikus materjalis on kruusafraktsiooni sisaldus mõõdukas, jäädes vahemikku 3,0–27,0% (keskmine 13,4%). Liivafraktsiooni sisaldus koos peenosisega on 73,0–97,0% (keskmine 86,6%) ning peenosist (terasuurus <0,063 mm) on 12,1-34,2% (keskmine 23,0%). Materjali purunemiskindluseks saadi 38 ja filtratsiooniks <0,1. Kaalutud keskmiste omaduste poolest on Lellapere uuringuruumi loodusliku materjali puhul tegemist täiteliivaga ning sellest tulenevalt moodustatakse täiteliiva tarbevaru plokid 1 ja 2. 12 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta 5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Alal levib Silur-Ordoviitsiumi veekompleks, mille puhul on Lellapere uuringuruumi piires tegemist kaitsmata põhjaveega. Lellapere uuringuruumis 04.11.2022. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski kaevandis. Samuti ei esinenud uuringuruumi vahetus läheduses veekogusid, kust oleks olnud võimalik veetaset mõõta ning selle tõttu ei saa uuringuruumi keskmist veetaset määrata. Kuna uuringuruumis ei avatud uuringu käigus kaevandites veetaset, saab järeldada, et alal kaevandamine ei kaasaks sealsele veekompleksile olulist negatiivset mõju. 13 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE Lellapere uuringuruumi piires on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on võimalik asfaltkattega Kehtna-Põlma maanteelt (ETAK ID: 1951040), mis asub uuringuruumist ca 30 m kaugusel põhjas. Uuringuruum paikneb logistiliselt soodsas kohas, asudes vahetult maantee ääres, mille kaudu ühes suunas on ühendus ca 2 km kaugusel kulgeva Rapla – Järvakandi – Kergu maanteega ja teises suunas ca 4 km kaugusel kulgeva Tallinn – Rapla – Türi maanteega. Rail-Baltica trassikoridor, sh sellega seotud taristuobjekt Põlma tee viadukt jääb uuringulast vaid 1 km kaugusele. Varu arvutuse ala on osaliselt metsaga kaetud, mistõttu tuleb enne kaevandamise alustamist teostada metsa raadamine. Suurema osa uuringuruumist moodustab põllumaa, millelt on aegade jooksul korjatud kive, mis on kuhjatud metsa äärde vallidesse (maht ca 1 tuh m3). Peale metsa raadamist, kändude juurimist ja kivivallide teisaldamist tuleb eemaldada katend, mis koosneb käsitletaval alal mullast ja kruusasest kasvukihist. Katendi keskmine paksus varu arvutuse plokkide piires on 0,45 m ja maht 23 tuh m3. Kasuliku kihi uuritud paksus varu arvutuse alal varieerub vahemikus 0,2–1,0 m. Kasuliku kihi lamam paikneb varu arvutuse plokkides kõrgusvahemikus 59,68–64,7 abs m. Kaevandada saab ühe astmega. Praegune maakasutaja soovib ala ka edaspidi kasutada põllumajanduslikul eesmärgil ja selle võimaldamiseks tuleb enne kaevandamist kooritud muld uuesti alale tagasi laotada kaevandamisega rikutud maa korrastamise käigus. Käesoleva uuringu tulemustele tuginedes on ala kasutamine põllumaana võimalik ka lähtuvalt hüdrogeoloogilistest tingimustest, sest uuringuruumis ei avatud kaevandites veetaset, kuna see asus uurimissügavusest sügavamal. Lellapere uuringuruumi kesk- ja idaosa kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja) elupaigaga (tunnus: KLO9121326). Põldtsiitsitaja asustab kuiva kultuurmaastikku, kus leidub üksikult või rühmadena kasvavaid puid ning kõrgemaid lauluposte. Samuti eelistab mosaiikset maastikku liivastel ja savikatel pinnastel. 2023. aastal koostatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud eksperthinnangus (lisa 18) leiti, et põldtsiitsitaja pesitseb jätkuvalt varasemalt kindlaks tehtud elupaigaga (tunnus: KLO9121326). Kuna põldtsiitsitaja on inimhäiringute osas tundlikupoolne peaks tulevikus võimalik kaevandamise ja muud häirivad tööd toimuma ploki 1 aT alal ainult väljaspool pesitsusperioodi. Kaevandamise ja hilisema ala korrastamise käigus on võimalik ka liigile sobiva maastiku kujundamine, kui enamus alast taastada põllumaaks ja näiteks osaliselt jätta ala kirdenurk katendiga katmata, tekitades liivaka pinnasega ala. Uuringuruumi lõunapiirist ca 15 m kaugusel asub Telia Eesti AS hallatava maa-aluse sideehitise kaitsevöönd (ID: 4894408). Lellapere uuringuruumi läbivad Elering AS hallatavad kõrgpinge elektriõhuliinid Rapla-Kehtna (tunnus: L025) ja Kehtna-Järvakandi (tunnus: L026) ning Elektrilevi OÜ hallatav keskpinge elektriõhuliin AS-50 (tunnus: 295976). Uuringualal puuduvad muinsuskaitsealad ning muud kaevandamistegevust piiravad ehitised ja kommunikatsioonid. 14 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta • Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kaevandite rajamiseks kasutati korras tehnikat (ratasekskavaator), mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Uuringu tarbeks rajatud kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga. Tagasitäidetud pinnas tihendati mehaaniliselt ja maapind tasandati ning maapinnal taastati endise paksusega mullakiht. Uuringupunktide ümbrus korrastati uuringueelsesse seisukorda. Kaevandite likvideerimise kohta on koostatud korrastamise akt (lisa 9), mis kinnitati kuupäeval 22.03.2023 korraldusega nr DM-122458-3 (lisa 10). 15 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta 7. VARU ARVUTUS Käesolevas aruandes arvutati maavaravaru maht Lellapere uuringuruumis. Varuplokkide kontuurimisel on arvestatud uuringu kaevandite andmeid ja paiknemist. Varu arvutuse plokkidest jäeti välja ala uuringuruumi keskosas, kus paikneb keskpinge elektriõhuliini kaitsevöönd, mille tõttu tuli ala jaotada kaheks lahustükiks. Uuringuruumis paikneb kogu varu põhjaveetasemest kõrgemal. Varu arvutuse plokkidest jäeti välja ka ala uuringuruumi kaguosas, kus kasulik kiht puudus (kaevandi K10 ümbrus). Põhjaosas laiendati varuala Lellapere uuringuruumi teenindusalast väljapoole ning varu hulka arvati ka Kehtna – Põlma maantee (tunnus: 20149) kaitsevööndisse jääv varu kuni 11 m kauguseni maantee äärmise sõiduraja välimisest servast. Antud tegevused on kooskõlastatud Transpordiametiga (lisa 16). Aktiivse tarbevaru kinnitamine kõrgepinge elektriliinide kaitsevööndis kooskõlastati Elering AS-ga (lisa 15). Seoses Lellapere uuringuuruumi idaosa osalise kattumisega II kategooria kaitsealuse liigi elupaigaga, tuli alal moodustada kaks varuplokki, millest plokk 1 aT paikneb läänes ja plokk 2 pT idas. Varu arvutuse aluseks on käesoleva geoloogilise uuringu käigus teostatud geodeetilise mõõdistuse andmed ning rajatud kaevandite andmete alusel moodustatud kasuliku kihi lamami ja lasumi mudelid. Maavaravaru maht Lellapere uuringuruumis on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimis- meetodiga, sama programmiga on saadud ka varu arvutuse plokkide pindalad. Maavaravaru on arvutatud aktiivse tarbevaruna geoloogilise välitöö seisuga. Plokk 1 aT Varu arvutuse ploki 1 aT pindala on 1,98 ha. Varu arvutuse ploki 1 aT piiresse jääva katendi maht on ca 10 tuh m3 (keskmine paksus 0,51 m), millest muld moodustab 7 tuh m3. Lisaks asub alal ka kivivalle mahuga 1 tuh m3. Maavaravaru mahuks plokis 1 aT saadi 34 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 1 aT on seega: 34 tuh m3 / 1,98 ha ≈ 1,72 m. Plokk 2 pT Varu arvutuse ploki 2 pT pindala on 3,10 ha. Varu arvutuse ploki 2 pT piiresse jääva katendi maht on ca 13 tuh m3 (keskmine paksus 0,37 m), millest muld moodustab 11 tuh m3. Maavaravaru mahuks plokis 2 pT saadi 65 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 2 pT on seega: 65 tuh m3 / 3,10 ha ≈ 2,10 m. 16 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta Käesoleva töö tulemusena esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale Lellapere maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud: - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,98 ha mahuga 34 tuh m3 (plokk 1 aT); - täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,10 ha mahuga 65 tuh m3 (plokk 2 pT). 17 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli Marina Minerals OÜ tellimusel välja selgitada Rapla maakonnas Kehtna vallas Lellapere külas Lellapere uuringuruumi piires paikneva maavara kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara uurimiseks võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise, purunemiskindluse ja filtratsioonimooduli hindamiseks. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Kasuliku kihi moodustab eriteraline Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu kruusliiv (Q1jrVr_g), mille lamamiks on Ülem-Raikküla alamkihistu karbonaatsed kivimid (S1rk2). Kaalutud keskmiste omaduste poolest liigitub maavara täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala topograafilist plaani seisuga 04.11.2022. a, ning alale rajatud kaevandite andmete põhjal loodud mudeltasapindu. Varu on arvutatud kahes plokis (plokk 1 aT ja plokk 2 pT) paiknedes kahel lahustükil. Kogu uuringuruumi kasulik kiht paikneb täielikult keskmisest veetasemest kõrgemal. Lellapere uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena palume maavarade registri vastutaval töötlejal moodustada Lellapere maardla ja kinnitada seal (seisuga 04.11.2022) järgmised maavaravarud: - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,98 ha mahuga 34 tuh m3 (plokk 1 aT); - täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,10 ha mahuga 65 tuh m3 (plokk 2 pT). 18 Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU 1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU_516752 2. T. Nirgi. 2022. Geoloogilise uuringu loa taotlus Lellapere uuringuruum 3. T. Kattel. 2022. Geodeetiliste tööde seletuskiri 4. Keskkonnaministri 27.06.2022. a määrus nr 52 5. Keskkonnaamet. 2020. Põldtsiitsitaja (Emberzia hortulana L.) kaitse tegevuskava 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) Töö nr 23/4322 Tallinn 2023 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Elizavetta Krjukova /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloog Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023). Aruanne ühes köites, teksti 27 lk, 15 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2023. Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Rabaküla uuringuruum teenindusala pindalaga 16,80 ha asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Rabaküla külas katastriüksusel Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja geoloogiline uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Tööde käigus rajati uuringuruumi 12 kaevandit sügavusega kuni 2,3 m. Võeti kokku 19 proovi setete terastikulise koostise ja 3 proovi filtratsioonimooduli määramiseks. Uuringuruum asub Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid ja kus kasuliku kihi moodustavad valdavalt Antsülusjärve väga peeneteralised tolmsed liivad (Q2An). Uuringuruumis levib moreenil lasuv liiva kompleks, mille paksus ulatub kuni 2,0 meetrini. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Rabaküla uuringu- ruumis 0,0 - 2,3 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 5,9 - 8,4 m (keskmine 7,5 m). Katendiks on keskmiselt 0,35 m paksune kasvukiht, mis koosneb mullast ja õhukest (kuni 0,6 m) turbakihist. Kasuliku kihi lamamiks on limnoglatsiaalne savi või aleuriitne savikas liiv (Q1jr_lg). Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis lasuv liiv ehitusliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 4,8% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 1,0 - 1,1 m/ööpäevas. Töö tulemusena arvutati varu 16,60 ha pindalal aktiivse tarbevaruna (plokk 1 ja plokk 2). Varu kogumaht 255 tuh m3. Ehitusliiva veepealse ploki 1 aT maht on 76 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 0,5 m. Peenosiste sisaldus on keskmiselt 4,0% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 1,0 m/ööpäevas. Täiteliiva veealuse ploki 2 aT maht on 179 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,1 m. Peenosiste sisaldus on 5,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsiooni- moodul on 1,0 - 1,1 m/ööpäevas. Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Rabaküla uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks Rabaküla liivamaardla, milles võtta arvele seisuga 01.01.2023. a: - plokk 1 ehitusliiva veepealse aktiivset tarbevaru mahuga 76 tuh m3 ja pindalal 16,60 ha; - plokk 2 täiteliiva veealuse aktiivset tarbevaru mahuga 179 tuh m3 ja pindalal 16,60 ha. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Pärnu maakond, Saarde vald, Rabaküla küla, Antsülusjärve setted, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru. Koostas: Elizavetta Krjukova OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ..............................8 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................11 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................12 4.1. Kaevandite rajamine ............................................................................................... 12 4.2. Laboratoorsed tööd ................................................................................................. 13 4.3. Topograafilised tööd ............................................................................................... 13 4.4. Kameraaltööd.......................................................................................................... 13 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale................................................................... 14 5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................16 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................19 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................22 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................. 23 8. VARU ARVUTUS ................................................................................24 8.1. Ploki 1 aT varu arvutus........................................................................................... 25 8.2. Ploki 2 aT varu arvutus........................................................................................... 25 8.2. Kokkuvõte varu arvutusest ..................................................................................... 25 9. KOKKUVÕTE .....................................................................................26 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................27 TEKSTILISAD 1. Rabaküla geoloogilise uuringu luba L.MU/513925 .................................................. 28 2. Kaevandite kataloog .................................................................................................. 30 3. Kaevandite kirjeldused .............................................................................................. 31 4. Plokkide ja uuringuruumi piiripunktide koordinaadid ja pindalad ............................ 33 5. Plokkide ja uuringuruumi keskmised kvaliteedinäitajad ........................................... 34 6. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................... 36 7. Labori protokoll 23-5431 K (OÜ Inseneribüroo STEIGER)..................................... 37 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (OÜ Inseneribüroo STEIGER) ................. 43 9. Rabaküla kaevandite likvideerimisakt ....................................................................... 44 10. Rabaküla uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine ................... 46 11. RMK kooskõlastus Rabaküla uuringuruumi tarbevaru arvele võtmine .................. 48 12. PTA kooskõlastus Rabaküla uuringuruumi tarbevaru arvele võtmine .................... 49 13. Maardla registrikaardi projekt ................................................................................. 51 14. Tellija arvamus ........................................................................................................ 55 15. Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…V - V’. Mõõtkava H 1 : 2000, V 1 : 100 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuploki ruumikuju. Ploki piir (Rabaküla GU).dgn 2. Maapinna isojooned. Isojooned_Maapind EH 3. Kasuliku kihi lasumi isojooned. Isojooned_Lasum EH.dgn 4. Kasuliku kihi lamami isojooned. Isojooned_lamam_EH.dgn OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Rabaküla uuringuruumis tehti OÜ Marina Minerals tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli RB raudteetrassi ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring, ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamiseks keskkonnaluba. Rabaküla uuringuruumi teenindusala lähedusse jäävad olulised maanteed. Rahvusvahelise tähtsusega transpordikoridor Via Baltica E67 (VB) Tallinn-Pärnu-Ikla maantee nr 4 jääb linnulennult ~5,5 km kaugusele ning riigitee nr 6 Valga-Uulu ~600 m kaugusele. Rabaküla uuringuruum asub alal, mis paikneb Pärnu maakonna planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" alal. Rabaküla uuringuruum külgneb RB raudtee tõenäolise trassikoridoriga ja uuringuala lõunaserv piirneb ulukite trassiületuseks kavandatava ökoduktiga. Majanduslikult ja keskkonnahoiualaselt on otstarbekas välja selgitada liiva- ja kruusavarude kogused ning kvaliteet planeeritavate ehitusobjektide läheduses. Karjääri lähedus ehitusobjektile hoiaks kokku ehituskulusid ning vähendaks oluliselt transpordist tekkivat keskkonnamõju teetrasside ehitusel. Keskkonnaameti 02.12.2022 korralduse nr DM-116544-35 alusel väljastati Marina Minerals OÜ-le Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/513925 kehtivusajaga 3 aastat (lisa 1). Välitööl 2023. a jaanuaris kaevati uuringu raames kokku 12 kaevandit. Kaevanditest võeti 19 proovi, milles määrati setete terastikuline koostis ning 3 proovist filtratsioonimoodul. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd tegid geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar ja geoloog Elizavetta Krjukova. Geoloog Elizavetta Krjukova koostas uuringu aruande, vormistas graafilised lisad ja arvutas maavaravaru mahud. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimis- töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Rabaküla uuringuruumi teenindusala pindalaga 16,80 ha asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Rabaküla külas ning jääb katastriüksusele Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa (2 734 ha e ~75% ), ülejäänud osa on muu maa (913 ha), looduslik rohumaa (8 ha) ja haritav maa (4 ha). Uuringuruumi teenindusala jääb 3663,46 hektarilise pindalaga katastriüksuse põhjaossa ja hõlmab maaüksusest vaid ~0,46%. Joonis 2.1. Rabaküla uuringuruumi teenindusala ülevaateplaan uuringupunktidega (aluskaardiks on Maa-ameti WMS rakenduse kaart) Uuringuruumi teenindusalast linnulennult ~10 km kaugusele põhja suunda jääb Pärnu linna piir, ~0,5 km põhja suunda jääb Rabaküla asutusüksus, Valga-Uulu maantee asub ~600 m kaugusel idapool. RB raudtee kavandatav trassikoridor külgneb vahetult uuringuruumi OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 teenindusala lääneservaga. Raba metsatee (nr 7560003) välimise sõiduraja äärmine serv asub uuringuruumi piiri loodeservast ~1,5 m kaugusel (joonis 2.1). Rabaküla uuringuruum asub alal, mis paikneb uuendatava Pärnu maakonna planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" alal. Koos planeeringu uuendamisega toimub ka planeeringu strateegilise keskkonnamõju hindamine ja selle raames Natura 2000 hindamine. Rabaküla uuringuruum külgneb RB raudtee tõenäolise trassikoridoriga (joonis 2.1) ja uuringuala lõunaserv piirneb ulukite trassiületuseks kavandatava ökoduktiga. Rabaküla uuringuruumil naaberkatastriüksustega vahetut külgnemist ei ole. Lähimad on uuringuruumi teenindusalast ~25 m kaugusele põhjapoole jäävad katastriüksused Põllunurga (75601:001:0818) ja Otsa (75601:001:0561) (graafiline lisa 1). Kõik loetletud katastriüksused on eraomandis. Lähimad eluhooned jäävad ~400 m kaugusele looda suunda. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad enamasti 7 - 9 m vahemikku. Alal kasvab valdavalt keskealine männimets, kus on tehtud harvendusraiet (foto 2.1). Foto 2.1. Uuringualal kasvab keskealine Foto 2.2. Kuivenduskraavid, uuringuala harvendatud peamiselt männimets. jääb kraavist ettepoole. (foto E. Krjukova, (foto E. Krjukova, 31.01.2023, N 58˚15'8" 31.01.2023, N 58˚15'07" ja E 24˚39'42"). ja E 24˚39'32"). Uuringuala keskel ja serva lähedal on rajatud kuivenduskraavid (foto 2.2.) ja lääneservast ~5 m kaugusel asub kruusakatega Raba tee (reg.nr 7560003), uuringuala keskel, põhja ja idaservas on pinnakattega tee. Uuringuruumi teenindusalale lähim veekogu on Reiu jõgi, mis jääb ~0,8 km kaugusele põhja suunda (tunnus VEE1145400), veekogu on 917 km2 valgalaga. Umbes 1 km kaugusel edelas OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 voolab 187 km2 valgalaga Ura jõgi (tunnus VEE1148100), kuhu juhitakse uuringualal ja selle ümbruses rajatud maaparandussüsteemi kraavides kogunenud liigvesi. Reiu jõgi suubub Pärnu jõkke, mis jääb Rabaküla uuringuruumi teenindusalast otsesihis 13 km kaugusele põhja suunda (joonis 2.1.). Ura jõgi suubub Pärnu lahte Rabaküla uuringuruumi teenindusalast otsesihis 8 km kaugusele loode poole. Rabaküla uuringuruumi teenindusala kattub peaaegu täielikult maaparandussüsteemiga MÄTTARABA (TP-761), mille kood maaparandussüsteemide registris on 6114810020080002). Uuringuruumist ~360 m kaugusele loodesse jääb märgalade männiku ja kaasiku vääriselupaik (VEP nr 205711, nr 210957) ja ~800 m kaugusele idasse jääb lehtmetsa vääriselupaigad (VEP nr 205712). Uuringuruumist läände ~320 m kaugusele jääb I kategooria kaitsealuse liigi merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaik ja ~600 m kaugusele Rabaküla merikotka püsielupaik (KR kood: KLO3001948). ~450 m kaugusele kagusse jääb III kategooria kaitsealuseliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris). Uuringuruumi teenindusala loodeservast ~15 kaugusel asub II kategooria kaitsealuse liigi metsis (Tetrao urogallus) elupaiga (keskkonnaregistri kood KLO9123966) ala. Ligikaudu 60 m kaugusele kagusse jääb III kategooria kaitsealuseliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukoht. Uuringuruumist ~360 m kaugusele loodesse jääb märgalade männiku ja kaasiku vääriselupaik (VEP nr 205711, nr 210957) ja ~800 m kaugusele idasse jääb lehtmetsa vääriselupaigad (VEP nr 205712). Uuringuruumist läände ~320 m kaugusele jääb I kategooria kaitsealuse liigi merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaik ja ~600 m kaugusele Rabaküla merikotka püsielupaik (KR kood: KLO3001948). ~450 m kaugusele kagusse jääb III kategooria kaitsealuseliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris). Uuringuruumi teenindusala loodeservast ~15 kaugusel asub II kategooria kaitsealuse liigi metsis (Tetrao urogallus) elupaiga (keskkonnaregistri kood KLO9123966) ala. Ligikaudu 60 m kaugusele kagusse jääb III kategooria kaitsealuseliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukoht. Lähim looduskaitseala on Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282), mis asub minimaalselt ~2 m kaugusel edelas. Selle peamine kaitse-eesmärk on kaitsta Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastikku – rannaniite, luiteid, soid, metsi. Kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala, mis kuulub Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualade hulka ning on läbirändavate lindude rohkuse tõttu ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA). Ligikaudu 0,8 - 0,9 km kaugusele kirre jääb Reiu jõe hoiuala (KLO2000294), mille eesmärk on eeskätt jõgede ja ojadega seotud hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Maantee nr 6 Valga-Uulu jääb ~600 m kaugusele kirdepoole ning maanteega paralleelselt kulgeb ELASA (tunnus ELA098) sidetrass. Riigi põhimaanteele Tallinn - Pärnu - Ikla (tee nr 4) on uuringuruumist mööda Valga - Uulu maanteed ~6 km. Uuringuruumile lähim maardla on Ilvese liivamaardla (registrikaart nr 996), mille 3 plokk jääb ligikaudu 1 km kaugusele kagusse ja 1 ja 2 plokk ~3 km edela poole. Maardlas on arvel kokku 859 tuh m3 täiteliiva aktiivset tarbevaru. Maardlas käesoleva hetkel ei kaevandata. Suurematest ehitusobjektidest, kus Rabaküla uuringuruumis lasuvat liiva saab kasutada, jääb rahvusvahelise tähtsusega transpordikoridor Via Baltica linnulennult 8 - 10 km kaugusele ja RB raudtee kavandatav trassikoridor, mis külgneb vahetult uuringuruumi teenindusala lääneservaga. Lähimad eluhooned jäävad ~400 m kaugusele põhja suunda. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 3. GEOLOOGILINE UURITUS Konkreetselt Rabaküla uuringuruumis ei ole varem rakendusgeoloogilisi uuringuid tehtud. Küll on aga suurte ja oluliste ehitusobjektide, RB ja VB lähedusest tingitult tõusnud kaevandajate ja teede-ehitajate huvi maavarade otsingu ning uuringu järele antud piirkonnas. Rabaküla uuringuruumist ~1 km kagupoole tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2022. a aprillis geoloogilise uuringu Ilvese II uuringuruumis (T. Tuuling jt., 2022, EGF 9619). Geoloogilise uuringu eesmärk oli RailBaltica ja Via Baltica maanteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 16 kaevandit sügavusega kuni 3,5 m. Võeti kokku 25 proovi setete terastikulise koostise ja 4 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Ilvese II uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Antsülusjärve väga peeneteralised liivad (Q2An). Katendiks on keskmiselt 0,4 m paksune kasvukiht, mis koosneb keskmiselt 0,2 m paksusest mulla- ja sama paksust orgaanikarikkast liivakihist. Kasuliku kihi lamamiks on limnoglatsiaalne savi või aleuriitne savikas liiv (Q1jr_lg). Põhjaveetase uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (31.01.2023. a) jäi 0,0 - 2,3 m (keskmiselt 0,8 m) sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele keskmiselt 7,5 m (5,9 - 8,5 m), langusega põhja suunas. Uuringu ajal olid ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega ja nendes jäi veetase ligikaudu 0,8 m sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 7,5 m abs kõrgusele. Veetasemed kraavides mõõdeti uuringuruumi teenindusala topograafilise mõõdistuse käigus 03.02.2022. a. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab Ilvese uuringuruumis lasuv liiv ehitusliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 3,2% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 1,2 m/ööpäevas. Töö tulemusena arvutati varu 23,05 ha pindalal aktiivse tarbevaruna (plokk 3). Ehitusliiva maht on 387 tuh m3, mis esitatati kinnitamiseks kogumahus veepealsena. Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,7 m. Ilvese II uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks moodustati Ilvese liivamaardla Plokk 3 aT varu mahuga 387 tuh m3 (maardla registrikaart 996). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Kaevandite rajamine Välitööd tehti 31. jaanuaril 2022. a, rajati 23 tonnise roomikekskavaatoriga CAT 323F 12 kaevandit sügavusega 1,5 - 2,3 m (üldmetraaž kokku 23,6 m). Uuringuvõrgu tihedus oli ligikaudu 150 × 200 m. Kaevandid likvideeriti samal päeval vahetult peale läbilõike kirjeldamist, veetaseme mõõtmist ja proovide võtmist. Kaevandid taastäideti sealt samast väljatõstetud materjaliga (muld, turvas, liiv ja savi). Likvideeritud kaevandite maapind tasandati ja viidi võimalikult lähedasse uuringueelsesse seisukorda (foto 4.1). Kaevandite likvideerimise kohta koostati Rabaküla uuringuruumi kaevandite likvideerimisakt (lisa 9), mille Keskkonnaamet kinnitas oma korraldusega 08.05.2023 nr DM-123885-4 (lisa 10). Foto 4.1. Kaevandid rajati ja likvideeriti 23 tonnise roomikekskavaatoriga CAT 323F (kaevand K-9) (foto E. Krjukova, 31.01.2023, N 58˚15'15" ja E 24˚39'55"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 13 Välitööde käigus võeti kaevanditest kokku 19 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Proovide pikkus oli 0,2 - 1,6 m, keskmiselt 0,8 m. Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses ilma vahedeta, reeglina litoloogiliste erimite kaupa – prooviti eraldi läbilõike ülaosas lasuv beežikas väga peeneteraline liiv ja allosas lasuv hall aleuriitne, veidi savikas liiv. 4.2. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. Lisaks lõimisele määrati 3 proovis filtratsioonimoodul. Setete filtratsiooniomadused määrati samuti läbilõike üla- ja allosas lasuval liival eraldi. Vajaliku proovikoguse saamiseks segati kokku sarnase terastikulase koostisega setted: - koondproov K-6-1/K-8-1/K-10-1 iseloomustab läbilõike ülaosas lasuvat madala tolmu- ja savisisaldusega väga peeneteralist liiva; - koondproov K-1-2/K-7-2/K-9-2 iseloomustab läbilõike allosas lasuvat halli väga peeneteralist liiva (aleuriitne). - proov K-3-2 iseloomustab läbilõike uuringuala läänepool allosas lasuvat halli väga peeneteralist liiva (aleuriitne). Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi, sealhulgas täitematerjali kuivtiheduse ja veesisalduse määramine Proctor-teim katsel (EVS-EN 13286-2). 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2023. a veebruaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 8). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (savi- ja tolmuosakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 14 Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardista- misel mõõtkavas 1 : 50 000. Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu ja Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi Kameraaltööde käigus koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varuplokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Rabaküla uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 15 Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine) tehti tehniliselt korras ekskavaatoriga. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast uuringu- punktide rajamist kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. Uuringu käigus lähedalasuvate kaitsealuste liikide kasvukohti, elupaikasid ja vääriselu- paikasid ei kahjustatud. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti kõikidest vajalikest meetmetest, et hoiduda, uuringuruumi teenindusalal ja selle ümbruses metsist häirivatest tegevustest. Kaevandite kaevamine tehti enne metsiste mängu aja algust ja pesitsusperioodi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 16 5. GEOLOOGILINE EHITUS Rabaküla uuringuruum paikneb Liivi lahe rannikumadaliku idaservas ja jääb Antsülusjärve (Q2An) setetega kaetud tasandikule (joonis 5.1). Maapinna absoluut- kõrgused jäävad siin valdavalt 7,5 - 10,5 m vahemikku. Geoloogilise kaardi mõõtkavas 1 : 50 000 andmeil levivad uuringualal Antsülusjärve basseinis või kaldal settinud järvesetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, järve- muda) ja ala kaguosas on holotseeni viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted (madalsoorabaturvas). Uuringuruumist põhjapool levivad litoriinamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, mere- muda) (joonis 5.1). Joonis 5.1. Piirkonna kvaternaarisetete geoloogiline kaart 1 : 20 000 (aluskaardina on kasutatud Maa-ameti WMS rakenduse kaarti) Uuringuruumi maapind on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad 7 - 9 m vahemikku väiksega tõusuga kagupoole. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 17 Tasandikul levib halli savi peal liiva kompleks, mille valdavalt moodustavad ülemises intervallis peeneteralised beežid liivad ja alumises intervallis hallid peeneteralised aleuriitsed liivad. Settete teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (foto 5.1 ja 5.2). Jämefraktsioon liivas puudub. Foto 5.1. Kvaternaarisetete läbilõige Foto 5.2. Kvaternaarisetete läbilõige kaevandis K-2. Beežikas peenliiv muutub kaevandis K-11. Beežikas peenliiv halliks ja peenemaks (aleuriitseks) muutub halliks ja peenemaks (foto E. Krjukova, 31.01.2023, (aleuriitseks). Katendiks on turbakiht. N 58˚15'16" ja E 24˚39'26"). (foto E. Krjukova, 31.01.2023, N 58˚15'18" ja E 24˚39'51"). Rabaküla uuringuruumis avati pinnakattesetted geoloogilise uuringu käigus kuni 2,3 m sügavuseni maapinnast. Foto 5.1. ja 5.2. illustreerivad, et geoloogiline läbilõige Rabaküla uuringualal on homogeenne. Katendi paksus on 0,2 - 0,6 m (keskmiselt 0,35 m). Katend koosneb mullakihist ja õhukest (kuni 0,6 m) turbakihist (K-11 – foto 5.2). Edasi uuringuruumis lasuvad beežikad väga peeneteralised ja hallid väga peeneteralised aleuriitsed liivad, kus valdav terasuurus on 0,063…0,125 mm. Kirjeldatud lasund, mille paksuseks on 1,2 - 2,0 m, moodustab uuringuruumi kasuliku kihi. Kasuliku kihi paksus suureneb ühtlaselt uuringuruumi lõunaosast põhjapoole. Kasuliku liivakihi teralisus ja litoloogilised omadused vertikaalses läbilõikes, kui ka pindalaliselt on muutlikud (fotod 5.1 ja 5.2). Vertikaalses läbilõikes kasulik kiht jagub kaheks kihistikuks. Kasuliku kihi lamamiks on Balti jääpaisjärve (Q1jr_lg) sinakashall plastne savi. Kasuliku kihi lamamipind on tasane, jäädes 6 - 7 m vahemikku. Kasuliku kihi lamami- pind on kerge tõusuga lõuna suunas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 18 Rabaküla uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on koondatud alljärgnevasse tabelisse (tabel 5.1.). Tabel 5.1. Rabaküla uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (kaevandites fikseeritud), m Nimetus indeks min max keskmine Muld Q2_s 0,2 0,6 0,3 Liiv, beež, peeneteraline Q2An 0,2 0,7 0,5 Liiv, hall, ühtlaselt väga Q2An 0,6 1,6 1,1 peeneteraline, aleuriitne Savi Q1jr_lg 0,0 0,5+ - Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Kaevandite rajamise käigus (31.01.2023. a) valgus vesi kaevanditesse peamiselt maapinnalt. Kaevandis K-1, K-2, K-8 ja K-9 oli jälgitav vee imbumine kaevandisse kasuliku kihi lamamiks oleva savi pealispinnalt, kaevandis K-10 ja K-11 vesi valgus kaevandisse aleuriitse halli liivakihi pealispinnalt. Üldiselt, võib teha järelduse, et veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi või hall väga peeneteraline aleuriitne liiv. Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi või aleuriitne savikas liiv. Põhjavee tase uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (31.01.2023. a) jäi 0,0 - 2,3 m (keskmiselt 0,8 m) sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele keskmiselt 7,5 m (5,9 - 8,4 m), langusega põhja suunas. Uuringuala topograafilise mõõdistamisel 03.02.2023. a mõõdeti veetasemed kuivenduskraavides ja ka kraavide põhjad, et saaks hinnata veetasemete kõrgperioodil liigvee ärajuhtimise võimalusi. Uuringu ajal olid ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega ja nendes jäi veetase ligikaudu 0,8 m sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 7,5 m abs kõrgusele. Uuringuala kraavid kuuluvad Mattaraba (TP-761) maaparandussüsteemi veerežiimi reguleerimise võrku. Maaparandussüsteemis rajatud kuivenduskraavid juhitavad liigveed uuringualast 0,9 - 1,3 km kaugusele edela jäävasse Ura jõkke, mis on maaparandussüsteemi eesvool. Uuringualast lõunasse jääv kraav suubub Ura jõkke ligikaudu 1 km uuringualast edela pool. Kraavi suubumis-kohas jõkke jäi veetase 6,0 m abs kõrgusele (kraavi põhi 5,5 m), samas veetase uuringualaga külgnevas kraaviosas oli abs kõrgusel 7,5 m ja kraavi põhi 7,0 m. Arvestades sellega, et uuring tehti suurvee ajal (õhutemperatuur oli 0oC kuni +6oC ja toimus lumesulamine) ja kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest, võib eeldada, et madalvee ajal langeb setetes veetase ~1 m võrra ja jääb absoluut- kõrgusele 6,5 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 19 6. MAAVARA KVALITEET Rabaküla uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks käesoleva uuringu 12 kaevandi proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 5 ja 7. Välitöödel võeti kaevanditest proove litoloogiliste erimite kaupa. Selleks, et tagada õiged kaalutud keskmised kvaliteedi näitajad, jagati osade proovide (K-2, K-6, K-8, K-10 ja K-11) intervall kaheks intervalliks, jagamise piir on 7,5 m abs kõrgusel – keskmine uuringuaegne põhjaveetase. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused jäid samaks. Eelpool kirjeldatud arvutused on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.1. Tabel 6.1. Rabaküla uuringuruumi proovide jagamise arvutused Enne Pärast Kaevand Proovi Proovi Proovi Proovi Proovi Proovi tähis intervall (m) pikkus (m) tähis intervall (m) pikkus (m) K-2-1 0,2-0,6 0,4 K-2 K-2-1 0,2-2,2 2,0 K-2-2 0,6-2,2 1,6 K-6-1 0,4-0,8 0,4 K-6 K-6-1 0,4-1,6 1,2 K-6-2 0,8-1,6 0,8 K-8-1 0,3-1,0 0,7 K-8 K-8-1 0,3-1,9 1,6 K-8-2 1,0-1,9 0,9 K-10-1 0,5-1,0 0,5 K-10 K-10-1 0,5-2,0 1,5 K-10-2 1,0-2,0 1,0 K-11-1 0,6-0,8 0,2 K-11 K-11-1 0,6-2,2 1,6 K-11-2 0,8-2,2 1,4 Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, võib kasuliku kihi läbilõikes välja eraldada kaks liiva kihti, mis erinevad üksteisest savi- ja tolmusisalduse (peenosise) ja ka värvuse poolest (foto 6.1 ja foto 6.2). Foto 6.1. Rabaküla uuringuruumi Foto 6.2. Rabaküla uuringuruumi läbi- läbilõike moodustav ülaosas lasuv lõike moodustav allosas lasuv hall väga beežikas väga peeneteraline liiv (proov peeneteraline aleuriitne liiv (proov K 3-1) (foto E. Krjukova) K 3-2) (foto E. Krjukova) OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 20 Kogu uuringuruumi kruusa (fraktsioon >31,5 mm) sisaldus on 0,0%, liiva (fraktsioon 0,063 - 31,5 mm) sisaldus on 93,3 - 97,3% (kaalutud keskmine 95,2%) ja savi- ja tolmuosakeste (fraktsioon <0,063 mm) sisaldus on 2,7 - 6,7% (kaalutud keskmine 4,8%). Veepealne väga peeneteraline beežikas liiv (plokk 1 aT) on valdavaga terasuurusega 0,063 mm (92,8 - 97,1%, kaalutud keskmine on 95,3%). Tolmu- ja savisisaldus liivas on suhteliselt madal, jäädes 2,7 - 5,9% vahemikku (kaalutud keskmine 4,0%). Pindalaliselt väheneb tolmu- ja savisisaldus põhjapoolest lõunapoole. Beežika liiva kihi paksus on 0,2 - 0,7 m (keskmine paksus 0,5 m), paksus suureneb uuringuruumi keskel (K-8, K-12). Veealune väga peeneteraline aleuriitne hall liiv (plokk 2 aT) on valdavaga terasuurusega 0,063…0,125 mm (79,2 - 95,7%, kaalutud keskmine on 92,3%). Tolmu- ja savisisaldus liivas on suhteliselt suurem, jäädes 3,9 - 6,7% vahemikku (kaalutud keskmine 5,1%). Pindalaliselt väheneb tolmu- ja savisisaldus põhjapoolest lõunapoole. Halli liiva kihi paksus jääb 0,6 - 1,6 m vähemikku (keskmine paksus 1,1 m), paksus suureneb lõunapoolt põhjapoole. Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.2. Tabel 6.2. Rabaküla uuringuruumi setete põhinäitajate koondtabel Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala Maa- (Sinisalu, Kleesment, 2002) (määrus nr 52) vara veeri- peen- peen- kruus liiv kruus liiv Liiva erim sed osis osis 0,063 0,063 >64 2…64 <0,063 ≥31,5 <0,063 …2 …31,5 mm, % mm, % Plokk 1 (ülemine kiht) 0,0 0,0 96,0 4,0 0,0 96,0 4,0 EL väga peeneteraline beežikas liiv Plokk 2 (alumine kiht) 0,0 0,0 94,9 5,1 0,0 94,9 5,1 TL väga peeneteraline hall liiv (aleuriitne) Kirjeldatud kihid on lõimiselt mõnevõrra sarnased, aga maavara seisukohast nad eraldatakse ehitusliiva ja täiteliiva plokkiks. Kus ploki 1 peenosise (<0,063 mm) kaalutud keskmine sisaldus on 4,0%. Ja ploki 2 peenosise (<0,063 mm) kaalutud keskmine sisaldus sisaldus on 5,1% (tabel 6.2). Jämepurdset materjali terasuurusega ≥31,5 mm ei esinenud. Lisaks lõimisele määrati kolmes proovis liiva filtratsioonimoodul, kaks koondproovi ja üks K-3-2 proov uuringuruumi läänepoolt iseloomustav proov. Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine toimus Proctor-teim katsega (EVS-EN 13286-2). Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa, võttes arvesse ka lõimiseanalüüside tulemusi (proovide moodustamise põhimõtteid on kirjeldatud tabelis 6.1). Kaks koondproovi iseloomustavad kogu uuringuruumi läbilõiget: OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 21 - koondproov K-6-1/K-8-1/K-10-1 iseloomustab ülemises intervallis lasuvaid setteid, mida on kirjeldatud kui beežikat peeneteralist liiva ja mis on väiksema savi- ja tolmusisaldusega kui alumises intervallis lasuv liivakiht. Filtratsioonimooduli katse tulemus on 1,1 m/ööpäevas. - koondproov K-1-2/K-7-2/K-9-2 iseloomustab alumises intervallis lasuvad setteid, mida on kirjeldatud kui halli väga peeneteralist (aleuriitne) liiva. Filtratsioonimooduli katse tulemus on 1,0 m/ööpäevas. Üks proov K-3-2 iseloomustab uuringuruumi lääneosas alumises intervallis lasuvaid liivakihi setteid, mida on kirjeldatud kui halli väga peeneteralist (aleuriitne) liiva. Filtratsioonimooduli katse tulemus on 1,1 m/ööpäevas. Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.3. Tabel 6.3. Rabaküla uuringuruumi setete filtratsiooniomaduste koondtabel Filtratsiooni- Savi- ja Proov moodul, tolmusisaldus Märkus m/ööpäevas (<0,063 mm), % K-1-2/K-7-2/ Veealune hall aleuriitne 1,0 6,7/5,3/5,3 K-9-2 liivakiht K-6-1/K-8-1/ 1,1 4,7/3,9/4,1 Veepealne beežikas liivakiht K-10-1 Veealune hall aleuriitne K-3-2 1,1 4,7 liivakiht uuringuruumi lääneosas Üldistatult võib öelda, et Rabaküla uuringuruumis lasuvad liivad on ühtlasega filtratsiooniomadustega – filtratsioonimoodul jääb vahemikku 1,0 - 1,1 m /ööpäevas. Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Geoloogilise uuringu eesmärk on RB raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing. Rabaküla uuringuruumis lasuv liiv vastab RB ehituseks vajaliku täitematerjali nõuetele. Liiv vastab QS2 ja QS3 („keskmised“ ja „head“ pinnased) muldkeha nõutele. Pinnaserühma nõuded mullatöödel: alla 63 mm osakestest koosnevad materjalid, mille orgaanilise aine sisaldus on alla 2% ning pinnased peenosiste sisaldusega alla 15% (Rail Baltica täitematerjalide nõuded). Rabaküla uuringuruumi liiv vastab ehitusliiva (Plokk 1 aT) nõuetele, milles peenosiste sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 4,0% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Ja täiteliiva (Plokk 2 aT) nõuetele, milles peenosiste sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 5,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 22 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Rabaküla uuringuruumis lasuva ehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks ei ole keerulised. Alale on hea juurdepääs Valga-Uulu maanteelt, mis jääb uuringuruumi idapiirist vaid 500 - 600 m kaugusele. Maavara lasundi katendi paksus on õhuke 0,2 - 0,6 m (keskmine 0,3 m). Kasuliku kihi kogupaksus on 1,2 - 2,0 m, keskmiselt 1,6 m, katenditegur on 0,19. Veepealse maavaravaru paksus on keskmiselt 0,5 m ja veealuse varu keskmine paksus on 1,1 m. Kasuliku kihi lamam on tasane, jäädes 6 - 7 m abs kõrguste vahemikku, olles kõrgem kagu- ja lõunaosas. Ehitusliiva plokk 1 on veepealne, täiteliiva plokk 2 on veealune. Uuringu ajal jäi veetase peamiselt maapinna peale, aga seal kus olid lähedal kraavid jäi veetase veepidemeks olnud savi- ja savika liivakihi peale. Kaevandite mõõtmiste andmete järgi on veetase 0,0 - 2,3 m sügavusel maapinnast (keskmiselt 0,8 m) absoluutkõrgusel keskmiselt 7,5 m (5,9 - 8,5 m), langusega põhja suunas. Veebruarikuus olid ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega ja nendes jäi veetase ligikaudu 0,8 m sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 7,5 m abs kõrgusele. Veetasemed kraavides mõõdeti uuringuruumi teenindusala topograafilise mõõdistamise käigus 03.02.2022. a (keskmine 7,5 m). Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud, seejärel koorida katend, mida saab vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Katendit saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks ei ole vaja rajada mäetööde teostamiseks lisa teenindusteed, sest uuringuala põhja- ja läänepoole viivad metsateed. Tulevase karjääri alal on võimalik maavara kaevandada ekskavaatoriga. Maavara saab laadida otse kalluritele ja transportida karjäärist välja. Uuringuala topograafilise mõõdistamise käigus mõõdeti veetasemed kuivenduskraavides ja ka kraavide põhjad, et saaks hinnata liigvee ärajuhtimise võimalusi veetasemete kõrgperioodil. Uuringuala kraavid kuuluvad Mattaraba (TP-761) maaparandussüsteemi veerežiimi reguleerimise võrku. Maaparandussüsteemis rajatud kuivenduskraavid juhivad liigveed uuringualast 0,9 - 1,3 km kaugusele edela jäävasse Ura jõkke, mis on maaparandussüsteemi eesvool. Uuringualast lõunasse jääv kraav suubub ~1 km uuringualast edela poole jäävasse Ura jõkke. Kraavi suubumiskohas jõkke jäi veetase 6,0 m abs kõrgusele (kraavi põhi 5,5 m), samas veetase uuringualaga külgnevas kraaviosas oli abs kõrgusel 7,5 m ja kraavi põhi 7,0 m. Langust on seega kraavi 1 km pikkusel lõigul ~1,5 m. Kuna uuringu ajal oli veetaseme kõrgperiood, siis eeldatavasti sademete-vaesel perioodil uuringuruumi setetes veetase langeb ~1 m võrra. Vihma- ja lumesulamisvee kogunemist karjääri takistavad ala igast ilmakaarest ümbritsevad ~1 m sügavused kraavid, mille põhjad jäävad kasuliku kihi lamamist kõrgemale ~1 m võrra. Uuringu ajal olid ümbritsevad kuivenduskraavides vett kuni 0,5 m ning veetase kraavides jäi ligikaudu 7,5 m abs kõrgusele. Seega isevooluliseks ärajuhtimiseks oleks kraave vaja süvendada, sest kraavide põhjad jäävad praeguse seisuga kõrgemale kui on kasuliku kihi lamam. Kaevandamisejärgselt saab kaevandatud ala korrastada rohumaaks ja/või veekoguks. Veealuse varu keskmine paksus on 1,1 m, mis ei taga vajaliku sügavuse veekogu tekkimist. Korrastatud metsa- ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 23 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Korrastamise võimalikuks variandiks on karjääri täitmine, et tekiks alale rohumaa. Selleks saab kasutada katendit. Uuringu tulemusena arvutati katendi mahuks 52 tuh m3, mis on piisav hilisemaks karjääri korrastamiseks rohumaaks. Juhul kui põhjavee tase peaks jääma abs kõrgusele 6,5 m, siis on tagasi täidetava pinnase maht ~14 tuh m3. Kaevandamise tulemusel kujuneb karjäärisüvend, mille nõlva kõrgus pärast katendiga tagasitäitmist oleks ~1,6 m. Nõlvad tasandatakse püsiva kaldega. Veekogu tekkimiseks peaks tegema madalamate kohtade süvendamist. Ainus koht, mis sobib veekogu tekkimiseks, on uuringuruumi teenindusala põhjaosa, seal on võimalik tagada eeldatav veekogu sügavus 2 m. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Samuti puuduvad teenindusalal siin kaitsealuste taimede kasvukohad ja loomade elupaigad. Aga uuringruum kattub suuresti metsise püsielupaigaga. Kaevandamistööde läbiviimine konsulteeritakse eelnevalt vastavate ekspertidega. Rabaküla uuringuruum külgneb RB raudtee tõenäolise trassikoridoriga ja uuringuala lõunaserv piirneb ulukite trassiületuseks kavandatava ökoduktiga, mis rajatakse pärast kaevandamistööde lõppu ja karjääri korrastamist. Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Keskkonna- kaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Tulevases karjääris kaevandamisel keskkonnale kahjulikke jäätmeid ei teki – kogu kasulik kiht kaevandatakse ja kaubastatakse. Mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse vastavalt vajadusel ala korrastamisel ning turustatakse katendi võõrandamise loa alusel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 24 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1), 2023. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Graafilised lisad, pindalade ja maavaravaru arvutused on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Plokkide moodustamisel on lähtutud maavara kvaliteedist, litoloogiast ja põhjavee tasemest. Kasuliku kihi moodustavad erineva terastikulise koostisega liivad. Rabaküla uuringuruumis on varu arvutatud 16,60 ha pindalal kahes plokis (veepealne ehitusliiva plokk 1 aT ja veealune täiteliiva plokk 2 aT) peaaegu kogu Rabaküla uuringu- ruumi piires (16,80 ha). Välja on jäetud uuringuruumi läänepoolne osa, mis kattub Raba tee (reg.nr 7560003) teekaitsevööndiga ning vastavalt RMK kooskõlastusele jäeti varuploki piirid 15 m kaugusele metsatee välimisest servast (lisa 11). Plokkide vahepiiriks on keskmine põhjavee taseme abs kõrgus 7,5 m. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 6). Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on alal 2023. a veebruaris teostatud topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate kaevandite andmeid, mis on ära toodud kaevandite kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1; Ploki koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1. Varu arvutus on esitatud lisas 6. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.01.2023. a. Varu arvutuse piiripunktide koordinaadid on toodud tekstilisas 4. Tabel 8.1. Rabaküla uuringuruumi katte- ja kasuliku kihi paksused kaevandites Katend Kaevandi Kasulik kiht, m Veetase, m (kasvukiht), m lamami lamami abs abs süga- abs abs süga- mõõtmise nr kõrgus, paksus paksus kõrgus, vus, m kõrgus, kõrgus, vus, m aeg m m m m K-1 8,17 2,30 0,30 7,87 2,00 5,87 2,30 5,87 31.01.2023 K-2 8,07 2,20 0,20 7,87 2,00 5,87 2,20 5,87 31.01.2023 K-3 8,14 2,10 0,30 7,84 1,80 6,04 0,00 8,14 31.01.2023 K-4 8,30 1,80 0,30 8,00 1,50 6,50 0,00 8,30 31.01.2023 K-5 8,41 1,50 0,30 8,11 1,20 6,91 0,00 8,41 31.01.2023 K-6 8,34 1,60 0,40 7,94 1,20 6,74 0,00 8,34 31.01.2023 K-7 8,43 1,90 0,40 8,03 1,50 6,53 0,00 8,43 31.01.2023 K-8 8,50 1,90 0,30 8,20 1,60 6,60 1,90 6,60 31.01.2023 K-9 8,50 2,30 0,40 8,10 1,90 6,20 2,30 6,20 31.01.2023 K-10 8,53 2,00 0,50 8,03 1,50 6,53 0,50 8,03 31.01.2023 K-11 8,33 2,20 0,60 7,73 1,60 6,13 0,60 7,73 31.01.2023 K-12 8,40 1,80 0,20 8,20 1,60 6,60 0,00 8,40 31.01.2023 Ep-1 8,24 1,70 0,30 7,94 1,63 6,61 - - - Ep-2 8,26 1,50 0,30 7,96 1,42 6,84 - - - OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 25 Kasvukihti leidub kogu alal, selle mudelite järgi arvutatud maht on 52 tuh m3 ja keskmine paksus on: 52 tuh m3 ÷ 16,60 ha = 0,3 m. 8.1. Ploki 1 aT varu arvutus Veepealse ploki 1 aT maavaraks on ehitusliiv. Ploki pindala on 16,60 ha. Ploki 1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 76 tuh m3. Ploki 1 aT kasuliku kihi keskmine paksus on: 76 tuh m3 ÷ 16,60 ha = 0,5 m. 8.2. Ploki 2 aT varu arvutus Veealuse ploki 2 aT maavaraks on täiteliiv. Ploki pindala on 16,60 ha. Ploki 2 täiteliiva aktiivne tarbevaru on 179 tuh m3. Ploki 2 aT kasuliku kihi keskmine paksus on: 179 tuh m3 ÷ 16,60 ha = 1,1 m. 8.2. Kokkuvõte varu arvutusest Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Rabaküla uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks Rabaküla liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.01.2023): - ehitusliiva aktiivset veepealset tarbevaru 16,60 ha pindalal 76 tuh m3; - täiteliiva aktiivset veealust tarbevaru 16,60 ha pindalal 179 tuh m3. Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga (01.01.2023) Kasuliku Katendi Ploki Katendi kihi Ploki Maavara keskmine Maavaravaru, pindala, maht, keskmine nr nimetus paksus, tuh m3 ha tuh m3 paksus, m m ehitusliiv 1 aT 16,60 52 0,3 76 0,5 (veepealne) täiteliiv 2 aT 16,60 - - 179 1,1 (veealune) Kokku 52 0,3 255 1,6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 26 9. KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Rabaküla uuringuruum teenindusala pindalaga 16,80 ha asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Rabaküla külas katastriüksusel Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422). Geoloogilise uuringu eesmärk oli RB muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 12 kaevandit sügavusega kuni 2,3 m. Võeti kokku 19 proovi setete terastikulise koostise ja 3 filtratsioonimooduli proovi. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Antsülusjärve väga peeneteralised kuni aleuriitsed liivad (Q2An). Katendiks on keskmiselt 0,3 m paksune kasvukiht, mis koosneb peamiselt mullakihist. Kasuliku kihi lamamiks on limnoglatsiaalne savi (Q1jr- _lg). Kvaternaarisetete põhjavesi jääb veepidemeks oleva savi pinnale või aleuriitse väga peeneteralise liivakihile 0,0 - 2,3 m sügavusele maapinnast langusega põhja suunas, keskmiselt absoluutkõrgustele 7,5 m. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis ülaosas lasuv beežikas väga peeneteraline liiv ehitusliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 4,0% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 1,1 m/ööpäevas. Alumises intervallis lasuv liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 5,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 1,0 - 1,1 m/ööpäevas. Töö tulemusena tehakse ettepanek Maa-ametile moodustada Rabaküla uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks Rabaküla liivamaardla, milles võtta arvele kaks aktiivset tarbevaru ploki (seisuga 01.01.2023): - plokk 1, ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 16,60 ha pindalal 76 tuh m3; - plokk 2, täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 16,60 ha pindalal 179 tuh m3. Kokku hinnati aktiivset tarbevaru 255 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023) 27 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli- toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1. 3. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0″. 4. Stumbur, H., Jõgi, S., 1967. Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1:200 000 lehel O-35-VII. EGF 2943. 5. Suuroja, K., Kaljuläte, K., Morgen, E., Ploom, K., Karimova, M., Vahtra, T., Veski, A., 2017. Baaskaardi Järvakandi (6312) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Seletuskiri. EGF 8826. 6. Tuuling T., 2022. Pärnu maakonna Ilvese II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2022). EGF: 9619. 7. Rail Baltica täitematerjalide nõuded, 08.03.2019. Saatja: "Caspar Rüütel" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: RE: Päring seoses Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamisega Kuupäev: 2025-02-28 00:26 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Agnes! Saadan teile materjalid. Lisan kaasa ka mõne uuringuloa taotluse, mille puhul soovime peagi uuringuloani jõuda! 1. Iira uuringuruumi taotletav uuringuruumi piir 2. Lellapere geoloogiline uuring ja karjääri taotletava mäeeraldise digitaalne piir 3. Rüütja geoloogilise uuringu aruanne ja digitaalne Rüütja ja Rüütja III liivakarjääri mäeeraldise digitaalne piir 4. Rinnaku II geoloogiline uuring ja karjääri mäeeraldise digitaalne piir 5. Rinnaku III geoloogiline uuring ja karjääri taotletava mäeeraldise digitaalne piir 6. Kilksama geoloogiline uuring ja mäeeraldise digitaalne piir 7. Reiu-Liiva geoloogiline uuring ja Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II karjääri taotletava mäeeraldise digitaalne piir 8. Rabaküla geoloogiline uuring ja taotletava mäeeraldise digitaalne piir 9. Nepste VII geoloogiline uuring ja taotletava mäeeraldise digitaalne piir 10. Ristiküla uuringuruumi taotletav uuringuruumi piir Lugupidamisega, Caspar Rüütel Juhatuse liige Marina Minerals OÜ Jalgpalli 21, Tallinn 11312, Estonia M +372 5698 7373 E <mailto:[email protected]> [email protected] From: Agnes Lihtsa - MKM < <mailto:[email protected]> [email protected]> Sent: Thursday, February 6, 2025 5:13 PM To: Caspar Rüütel < <mailto:[email protected]> [email protected]> Subject: Päring seoses Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamisega Tere! Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamist. Planeeringu eesmärk on tagada antud piirkondades ehitusmaavarade kättesaadavuse varustuskindlus kuni aastani 2050. Selle saavutamiseks näeb planeerimismetoodika ette olemasoleva avaliku geoloogilise informatsiooni võrdlemist, mistahes kaevandamist välistavate piirangutega. Kuivõrd mõlema maakonna kohta paralleelselt planeerimisprotsessiga geoloogiline informatsioon täpsustub, siis soovime juba töö algfaasis kaasata tõenäoliselt tulevikus andmebaasidesse lisanduva info, et sellega aegsasti arvestada ja tagada kvaliteetsem tulemus. Pöördume teie poole kuivõrd teiega seotud ettevõttele kuulub Rapla või Pärnu maakonnas üks või mitu geoloogilise uuringu luba. Juhul kui te olete geoloogliste töödega alustanud ja teile on teada uuringuruumis paikneva maavara nõuetele vastava materjali paksus, kvaliteet ja levik, siis palume sellised andmed võimalusel meile esitada, et saaksime neid andmeid kasutada planeeringu koostamisel. Uuringuruumis asuva, hinnanguliselt, maavara nõuetele vastava materjali leviala piire soovime GIS või CAD platvormidele sobivas töödeldavas formaadis (.tab, .shp, .dgn, dwg, dxf jne). Muud andmed võib esitada tabel formaadis. Juhul kui käesolevaks hetkeks olete geoloogilised tööd lõpetanud, see tähendab, et andmed on esitatud Geoloogiafondile või tööd on lõpetatud perspektiivi puudumise tõttu, palume ka sellest märku anda. Ette tänades Lugupidamisega Agnes Lihtsa nõunik Ruumilise planeerimise osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 58190538 <mailto:[email protected]> [email protected] <https://www.mkm.ee> www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2022) Töö nr 22/3857 Tallinn 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Tiia Tuuling /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2022). Aruanne ühes köites, teksti 26 lk, 16 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 3 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2022. Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Kilksama uuringuruum teenindusala pindalaga 10,69 ha asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas katastriüksusel Taali metskond 55 (73001:006:0042). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 11 puurauku sügavusega kuni 3,8 m. Võeti kokku 14 proovi setete terastikulise koostise ja 3 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Antsülusjärve erineva terajämedusega, valdavalt peene kuni väga peeneteralised liivad (Q2An). Kasuliku kihi suuremad paksused on seotud uuringuruumi põhjaserva jääva Antsülusjärve rannamoodustisega. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb 0,4 - 1,3 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 13,3 - 15,1 m, langusega lõuna suunas, järgides maapinna reljeefi. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis lasuv liiv täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 7,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 0,4 - 0,6 m/ööp. Töö tulemusena arvutati varu 8,44 ha pindalal aktiivse ja passiivse tarbevaruna. Passiivseks arvati varu, mis jäi Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine 92,0-170,0“ kavandatud Pärnu suure ümbersõidu trassikoridoris tee ja teekaitsevööndiga kattuvale alale ning elektripostidele moodustatud kaitsetervikutesse. Lisaks moodustati eraldi plokid veepealse ja veealuse varu arvele võtmiseks. Aktiivse tarbevaru ploki pindala on 4,72 ha, milles täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 78 tuh m3, sealhulgas veepealset 28 tuh m3 (plokk 1) ja veealust 50 tuh m3 (plokk 2). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,7 m, sealhulgas veepealset 0,6 m ja veealust 1,1 m. Passiivse tarbevaru ploki pindala on 3,72 ha, täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 57 tuh m3, sealhulgas veepealset 16 tuh m3 (plokk 3) ja veealust 41 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,5 m, sealhulgas veepealset 0,4 m ja veealust 1,1 m. Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Kilksama uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks Kilksama liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.02.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,72 ha pindalal 78 tuh m3, sealhulgas veepealset 28 tuh m3 (plokk 1), veealust 50 tuh m3 (plokk 2); - täiteliiva passiivset tarbevaru 3,72 ha pindalal 57 tuh m3 (projekteeritava Pärnu suure ümbersõidu trassikoridoris tee ja teekaitsevööndiga kattuval alal ning elektripostide kaitsetervikutes), OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 sealhulgas veepealset 16 tuh m3 (plokk 3), veealust 41 tuh m3 (plokk 4). Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Pärnu maakond, Tori vald, Kilksama küla, Antsülusjärve maasäär ja setted, liiv, täiteliiv, aktiivne ja passiivne tarbevaru, veepealne ja veealune varu. Koostas: Tiia Tuuling OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ..............................8 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................11 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................13 4.1. Puuraukude rajamine ....................................................................................... 13 4.2. Laboratoorsed tööd ........................................................................................... 14 4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 14 4.4. Kameraaltööd .................................................................................................... 14 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 15 5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................16 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................18 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................20 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .......................................... 21 8. VARU ARVUTUS ................................................................................22 8.1. Ploki 1 aT varu arvutus .................................................................................... 23 8.2. Ploki 2 aT varu arvutus .................................................................................... 23 8.3. Ploki 3 pT varu arvutus .................................................................................... 23 8.4. Ploki 4 pT varu arvutus .................................................................................... 24 9. KOKKUVÕTE .....................................................................................25 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................26 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/513698 ................................................................. 27 2. Puuraukude kataloog ................................................................................................. 29 3. Proovide kataloog ...................................................................................................... 30 4. Puuraukude kirjeldused ............................................................................................. 31 5. Protokoll 22-1839 ...................................................................................................... 37 6. Lõimise kaalutud keskmiste arvutused ...................................................................... 44 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................... 45 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................... 48 9. Transpordiameti kooskõlastus ................................................................................... 50 10. Audru Tuulepark OÜ kooskõlastus ......................................................................... 53 11. Elektrilevi OÜ kooskõlastus .................................................................................... 54 12. RMK kooskõlastus .................................................................................................. 57 13. PTA kooskõlastus .................................................................................................... 58 14. Puurakude likvideerimise akt .................................................................................. 60 15. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................... 64 16. Tellija arvamus ........................................................................................................ 66 Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…II - II’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 50 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuplokkide ruumikujud (ploki piirid.dgn) 2. Täiteliiva lasum (isojooned_lasum_EH.dgn) 3. Tellija arvamus.asice OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Kilksama uuringuruumis tehti OÜ Marina Minerals tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 19.10.2021 korralduse nr DM-116488-10 alusel väljastati OÜ-le Marina Minerals Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/513698 kehtivusajaga kolm aastat (lisa 1). Välitööl 2021. a detsembris puuriti uuringu raames kokku 11 puurauku. Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Puuraukudest võeti 14 proovi, milles määrati setete terastiku- line koostis ja kolmes koondproovis filtratsioonimoodul. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd tegid geoloogiainsenerid Sven Siir ja Tiia Tuuling ning uuringuaruande koostas Tiia Tuuling. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Kilksama uuringuruumi teenindusala pindalaga 10,69 ha asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas ning jääb katastriüksusele Taali metskond 55 (73001:006:0042), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse omanik on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa (94%), ülejäänud osal muu maa ja haritav maa. Uuringuruumi teenindusala jääb katastriüksuse põhjaserva ja hõlmab maaüksusest ~7%. Kilksama uuringuruum jääb Pärnu linnast ligikaudu 7 km kaugusele põhja poole (joonis 2.1). Kilksama uuringuruum Kõrsa Tammiste Joonis 2.1. Kilksama uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ameti kaardirakendust. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on suhteliselt tasane, liigestatum on ala põhjaosa, kus kulgeb loode-kagusuunaliselt laugete nõlvadega Antsülusjärve ranna- moodustis. Siin tõuseb maapinna absoluutkõrgus ~14,5 meetrilt kuni ~17 meetrini. Uuringuruumi lõunaosas on maapinna absoluutkõrgused ~13 - 14 m. Alal kasvab küps segamets, kohati on mets maha võetud ja tegu on raiesmikuga (foto 2.1). Uuringuruumist ligikaudu 1,2 km kaugusele lõuna-edela pool paikneb Rääma raba (joonis 2.1). Raba põhjaserva jääb ka uuringuruumile lähim looduslik veekogu − Leppoja oja, mis suubub Pärnu jõkke Sindi lähedal. Leppoja ojja juhitakse uuringualale ja selle ümbrusesse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. Kilksama uuringuruum piirneb läänes-loodes katastriüksusega Karukäpa (73001:002:0229, 100% maatulundusmaa). Itta jääva katastriüksusega Malkeni (73001:002:0220, 100% maatulundusmaa) vahetut külgnemist ei ole. Siin jääb piiride vahele ~45 - 50 m laiune maa- riba, kus kulgeb Räämametsa metsatee. Uuringuruumi teenindusala piir on tõmmatud nime- tatud tee servast ~30 m kaugusele. Uuringuruumi teenindusala põhjapiirist ~31 m kaugusele jääb riigi kõrvalmaantee Jänesselja - Urge maantee (19214), millele on moodustatud OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 katastriüksus 19214 Jänesselja - Urge tee (73001:002:0103). Maantee kaitsevööndi laius on 30 m tee välimisest servast, millel uuringuruumi teenindusalaga kattumist ei ole (joonis 2.2). Jänesselja - Urge teest lõuna poole on rajatud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele kuuluv sideehitis ELA083, mis jääb samuti maantee kaitsevööndisse ja uuringuruumi ei ulatu. Foto 2.1. Alale jääb küps segamets, kohati on tegu raiesmikuga. Metsasiht uuringuruumi lääneosas, millele jääb L-Pärnu-Jaagupi:(L35114) elektriõhuliin (vaade põhjast lõunasse) (foto T. Tuuling, 27.12.2021, N 58˚44'34" ja E 24˚59'53"). Kilksama uuringuruum jääb täielikult Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine 92,0-170,0“ kavandatud Pärnu suure ümbersõidu trassikoridori, sealhulgas osaliselt teema- planeeringuga määratud tee ja teekaitsevööndi alale (gr lisa 1/2). Kilksama uuringuruumi läbivad loode-kagusuunaline Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhu- liin L-Pärnu-Jaagupi:(L35114) (KP130394483; 35 - 110 kV) ja Audru Tuulepark OÜ-le kuuluv elektriõhuliin Sindi - Audru (MK-L033; 35 - 110 kV) kaitsevöönditega 25 m liini teljest (joonis 2.2). Kilksama uuringuruumi teenindusala paikneb tervikuna maaparandussüsteemil PIIRI (PÜ-200) (6114520020070). Geoloogilise uuringu tegemine kooskõlastati Põllumajandus- ja Toiduametiga (lisa 13). Kilksama uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Ligikaudu 1,2 km kaugusele lõuna- edela poole jääv Rääma raba on mitmete kaitsealuste liikide elupaigaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 Lähimad majapidamised asuvad loodes (Karukäpa, 73001:002:0229) ja kagus (Malkeni, 73001:002:0220), mis jäävad uuringuruumi teenindusala piirist vastavalt 110 m ja 170 m kaugusele. Uuringuruumile lähim maardla on Tammiste liivamaardla (registrikaart 962), mis jääb ~4 km kaugusele lõuna suunda (joonis 2.1). Maardlas on arvel täiteliiva aktiivset tarbevaru 415 tuh m3 (2005. a määrus nr 44), mille kaevandamiseks on antud luba AS-le Tariston (kaevandamisluba L.MK/333160). Kuiaru ja Kõrsa kruusamaardlad jäävad ligikaudu 8 km kaugusele kirde ja kagu poole. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga (U903). Rail Balticu kavandatav trassikoridor jääb uuringuruumi teenindusalast ~0,7 km kaugusele ida-kagu suunda (joonis 2.1). Joonis 2.2. Kilksama uuringuruumi teenindusala ülevaateplaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 3. GEOLOOGILINE UURITUS 1970. a tegi Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus Pärnu ehitusmaterjalide tehase tarbeks liivlahjendaja otsimis- ja luuretöid Vändra ümbruses, mille käigus uuriti ka Kilksama küla piirkonda (aruandes Kilksema liiva leiukoht) (Tallinn, 1971, EGF 3124). Piirkonda puuriti 4 puurauku, millest PA-26 ja PA-27 jäävad Kilksama uuringuruumist mõni- kümmend meetrit põhja-kirde poole (joonised 2.2 ja 3.1, gr lisa 1/2). Piirkonda hinnati liivlahjendajaks kõlbulike liiva osas perspektiivseks. 1970. a rajatud uuringuvõrk ei võimaldanud varusid kontuurida ja mahtusid arvutada. Puuraukude võrgu tihendamisest loobuti tookord suhteliselt kõrge pinnasevee taseme tõttu (keskmiselt 2 m maapinnast), samuti maakasutusest tingitult. 1970. a uuringus kirjeldati piirkonnas väga peeneteralise kvartspäevakiviliiva levikut, mille esinemist seostati Antsülusjärve rannavalliga. Liivakihi paksus oli rannavallil 3,6 - 3,8 m, mis reljeefi langedes servaaladel kahanes. Läbilõike ülemises pooles lasus kollane, allosas roosakaskollane liiv. Kattekihiks oli 0,2 m paksune kasvukiht, liiva lamamiks oli hall liivsavi. Liivadele oli iseloomulik muutlik lõimis, kus näiteks fraktsiooni <0,14 mm sisaldus oli 3,3 - 49,2% vahemikus, savi ja tolmuosakeste sisaldus 2,7 - 8,8%. Orgaanika sisaldus ületas kõikides proovides lubatud piiri. Praegu nõutavast erineva sõeltekomplekti kasutamise tõttu ei ole käesolevas töös 1970. a uuringu andmeid kvaliteedi keskmiste näitajate arvutuses kasutatud. 1970. a rajatud puuraukude täpsed asukohad ei ole teada, seepärast ei ole neid kasutatud ka kolmemõõtmeliste mudelite koostamisel. Kuna nende puuraukude andmestik on siiski oluline ja informatiivne, on varasema uuringu puuraugud kantud varu arvutuse plaanile, kasutades aruande (EGF 3124) lisas olevat ala skeemi mõõdus 1 : 25 000 (joonis 3.1). Kilksama uuringuruum Joonis 3.1. Kilksama uuringuruumi uurituse plaan (Tallinn, 1971, EGF 3124). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 2021. a lõpus valmis Eesti Geoloogiateenistusel Pärnu-Jaagupi, Pärnu, Häädemeeste ja Ikla kaardilehtede geoloogiline kaart mõõtkavas 1 : 50 000 ( Ploom jt, 2021; EGF 9536). Kilksama uuringuruum jääb Pärnu-Jaagupi kaardilehe (5334) lõunaserva Antsülusjärve setete levikualale, olles seotud selle rannamoodustisega (maasäärega) (joonis 3.2) Kilksama uuringuruum Joonis 3.2. Piirkonna kvaternaarisetete geoloogiline kaart (Eesti Geoloogiateenistus, 2021). Aluskaart Maa-amet. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Puuraukude rajamine Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Puuraugud rajati 27. ja 28. detsembril 2021. a. puurpingiga ABБ-2M vibropuurimise meetodil (foto 4.1). Kasutati vibrosondi, mille pikkus oli 2 m ja diameeter 108 mm. Puuriti 11 puurauku sügavusega 1,0 - 3,8 m (üldmetraaž kokku 27,5 m). Puuraukude vaheline kaugus oli 50 - 190 m. Foto 4.1. Vibropuurimine puurpingiga ABБ-2M (PA 10 uuringuruumi idaosas) (foto T. Tuuling, 27.12.2021, N 58˚44'15" ja E 24˚60'35"). Puuraugud likvideeriti hiljem loodusliku materjaliga (liiv, savi, moreen). Likvideeritud puuraukude maapind tasandati ja viidi võimalikult lähedasse uuringueelsesse seisu- korda. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 14), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet oma 28.04.2021. a korraldusega nr DM-115393-2 (lisa 15). Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 14 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Proovide pikkus oli 0,4 - 2,3 m, keskmiselt 1,1 m. Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses ilma vahedeta, reeglina litoloogiliste erimite kaupa. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 Lisaks lõimisele määrati 3 proovis filtratsioonimoodul. Vajaliku proovikoguse saamiseks segati 9 algproovist kokku 3 koondproovi. Ühte koondati sarnase terastikulise koostisega setted: 1. koondproov sisaldab materjali proovidest PA 4-1, PA 10-1 ja PA 11-1, iseloomustades eriteralist liiva; 2. koondproovi moodustavad proovid PA 10- 2, PA 11-2, iseloomustades läbilõike keskosas lasuvat ühtlast peeneteralist liiva ja 3. koondproovi moodustavad proovid PA 1-2, PA 4-2, PA 5-2 ja PA 11-3, iseloomustades allosas lasuvat väga peeneteralist aleuriidikat liiva. 4.2. Laboratoorsed tööd Terastikuline koostis määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi. 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2022. a jaanuaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 8). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (savi- ja tolmuosakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardistamisel mõõtkavas 1 : 50 000. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi Kameraaltööde käigus koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varuplokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Kilksama uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (puurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 5. GEOLOOGILINE EHITUS Kilksama uuringuruumi teenindusala paikneb Lääne-Eesti madaliku kaguosas, Rääma rabast 1 km põhja pool. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 13 - 17 m vahemikku. Suure- mad on kõrgused uuringuala põhjaosas, kus kulgeb loode-kagusuunaline madal, laugete nõlvadega Antsülusjärve rannamoodustis, mille suhteline kõrgus on 2,5 - 3 m. Eesti Geolooiateenistuse poolt koostatud kvaternaarisetete geoloogilise kaardi andmeil on tegu maasäärega (Ploom, jt, 2021) (joonis 3.2). Maavara levik ja kasuliku kihi suuremad paksused ongi põhiliselt seotud antud maasäärega, mis koosneb erineva terajämedusega kvartspäevakivi liivadest (Q2An), mille terasuurus väheneb sügavuse suunas. Valli ülaosas lasub kuni 1,2 m paksuse eri- teralise, valdavalt peeneteralise liiva kiht, milles kruusaosakeste (osakesed diameetriga ≥2 mm) sisaldus on 10 - 11%. Kruusaosis on enamasti väga peen kuni peen (2 - 8 mm), üksikute terade suurus ulatub 2 sentimeetrini. Purdosad on nii karbonaatsed (~40%) kui ka kristalliinsed (~60%) ning keskmiselt kulutatud. Läbilõike keskosas lasub keskmiselt ~1 m paksune ühtlase terajämedusega peeneteraline helepruun, kohati õrnalt roosaka tooniga liiv, milles kruusaosakesi on keskmiselt 2 - 3% ning selle lamamiks on 0,4 - 0,7 m paksuse beežikashalli väga peeneteralise aleuriidika liiva kiht (foto 5.1). Kirjeldatud kolm kihti moodustavad uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on puuraukude andmeil maksimaalselt 3,0 m (PA 4). 1970. a uuringu andmeil selle paksus põhja suunas suureneb veelgi, ulatudes uuringuala põhjapiirist ~40 m kaugusele jäävas puuraugus PA 26/71 3,8 meetrini. Lõuna suunas liivakihi paksus väheneb, suidudes uuringuruumi lõunaosas välja. Vaid uuringuruumi edelanurgas (PA 2) esines liiva veel 0,7 m paksuselt (joonis 5.1). Visuaalsel hinnangul sisaldasid kirjeldatud kihid orgaanikat. Liivalasundi lõimise keskmisi näitajaid litoloogiliste erimite lõikes on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis. eriteraline liiv ühtlane peeneteraline liiv aleuriidikas liiv Foto 5.1. Liivalasundi moodustavad kolm erineva terajämedusega liiva kihti Liivalasundi lamamiks on hall, sitke-plastne savi (Q2An). Kasuliku kihi lamamipind on suhteliselt tasane, jäädes absoluutkõrguste ~13,0 - 13,5 m vahemikku, väikese langusega lõuna suunas. Uuringuala lõunaservas paiknevates puuraukudes lasus vahetult kasvukihi all pruun kõva, üksikute peenete kruusateradega savimoreen. Katendiks on 0,1 - 0,3 m paksune kasvukiht Q2_s. Kasuliku kihi lasum jääb ~16 m kõrgusele põhjaosas, langedes 13 meetrile lõunaosas, järgides maapinna reljeefi. Uuringuala idapiirist 190 m kaugusel paikneva Malkeni talu tarbepuurkaevu andmeil on piirkonnas kvaternaarisetete paksus kokku 34 m. Aluspõhja moodustavad Ülem- Siluri ladestiku Jaagarahu lademe karbonaatkivimid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 Tabel 5.1. Kilksama uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m Nimetus indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht Q2_s 0,1 0,3 0,3 Liiv, pruun, eriteraline, Q2An 0,0 1,2 0,5 valdavalt peeneteraline Liiv, helepruun, ühtlaselt Q2An 0,0 2,2 1,1 peeneteraline Liiv, beežikashall, väga Q2An 0,0 0,7 0,4 peeneteraline, aleuriidikas Savi Q2An 0,0 1,0+ Moreen Q1jr_g 0,0 1,5+ Joonis 5.1. Kilksama uuringuruumi liivalasundi samapaksusjoonte plaan Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi ja/või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (27., 28.12.2021) 0,4 - 1,3 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 13,3 - 15,1 m, langusega lõuna suunas ja järgides maapinna reljeefi. Uuringuruumi lõunaservas asuvad puuraugud, mis paiknesid kuivenduskraavi servas ja avasid moreeni, olid kuivad. Lõunaservas asuvas kraavis jäi veetase 12,4 - 13,3 m abs kõrgusele, langusega kagu suunas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 6. MAAVARA KVALITEET Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”) paragrahvist nr 29 tulenevalt käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: - tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; - ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; - ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; - täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Kilksama uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks käesoleva uuringu 8 puuraugu 14 proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 5 ja 6. Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, võib kasuliku kihi läbilõikes välja eraldada kolm erineva terastikulise koostisega liiva kihti: 1) ülaosas lasub eriteraline liiv, milles kruusaosakesi (2…64 mm) on 10,1 - 11,6%, kesk- miselt 10,9%. Kruus on valdavalt väga peen kuni peen (2…8 mm), üksikute terade suurus ulatub kuni 2 sentimeetrini. Liivaosist on keskmiselt 85,6% ja valdav on peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) jääb alla 5% (2,8 - 4,3%, keskmiselt 3,6%); 2) keskosas lasub ühtlane peeneteraline liiv, milles kruusaosakesi (2…64 mm) on 0,3 - 4,9%, keskmiselt 2,8%. Kruus on valdavalt väga peen (2…4 mm), üksikute terade suurus ulatub kuni 2 sentimeetrini. Liivaosist on keskmiselt 91,6% ja valdav on peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~39 - 73%, keskmiselt 57%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on 4,4 - 7,4%, keskmiselt 5,5%; 3) allosas lasub väga peeneteraline aleuriidikas liiv, milles esineb ka üksikuid kruusateri (keskmiselt 1,1%). Liivaosist on 79,1 - 88,9%, keskmiselt 85,1% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~56%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on kõigis proovides üle 10% (10,9 - 19,2%, keskmiselt 13,8%). Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.1. Litoloogiliste erimite iseloomustamisel on kasutatud proove, mis iseloomustavad ainult antud kihti. Ehkki kirjeldatud kihid on lõimiselt mõnevõrra erinevad, siis maavara seisukohast on kogu läbilõikes tegu täiteliivaga, milles peenosise (<0,063 mm) sisaldus on 2,8 - 19,2%, keskmiselt 7,1% (tabel 6.1). Jämepurdset materjali terasuurusega ≥31,5 mm ei esinenud üheski proovis. Läbilõike ülaosas lasuv segateraline liiv eraldivõetuna klassifitseeruks OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 ehitusliivaks, kuid selle väikese paksuse ja lokaalse leviku tõttu (levib enamasti valli harjaosas) seda eraldi plokki ei kontuurita. Tabel 6.1. Kilksama uuringuruumi setete põhinäitajate koondtabel Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala (määrus Proovi (Sinisalu, Kleesment, 2002) nr 52) Maa- Pa nr veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis vara pik- nr al kuni >64 2…64 0,063...2 <0,063 ≥31,5 0,063…31,5 <0,063 kus mm, % mm, % PA 1 PA 1-1 0,3 2,5 2,2 0,0 1,8 93,8 4,4 0,0 95,6 4,4 EL PA 1 PA 1-2 2,5 2,9 0,4 0,0 0,1 87,7 12,2 0,0 87,8 12,2 TL PA 2 PA 2-1 0,3 1,0 0,7 0,0 0,3 92,3 7,4 0,0 92,6 7,4 TL PA 4 PA4-1 0,1 2,4 2,3 0,0 8,4 86,8 4,8 0,0 95,2 4,8 EL PA 4 PA 4-2 2,4 3,1 0,7 0,0 0,6 87,9 11,5 0,0 88,5 11,5 TL PA 5 PA 5-1 0,3 2,5 2,2 0,0 4,3 89,6 6,1 0,0 93,9 6,1 TL PA 5 PA 5-2 2,5 3,0 0,5 0,0 2,4 84,7 12,9 0,0 87,1 12,9 TL PA 6 PA 6-1 0,3 1,6 1,3 0,0 5,0 84,2 10,8 0,0 89,2 10,8 TL PA 9 PA 9-1 0,3 1,0 0,7 0,0 1,7 79,1 19,2 0,0 80,8 19,2 TL PA 10 PA 10-1 0,3 1,3 1,0 0,0 11,6 84,1 4,3 0,0 95,7 4,3 EL PA 10 PA 10-2 1,3 2,7 1,4 0,0 4,5 89,3 6,2 0,0 93,8 6,2 TL PA 11 PA 11-1 0,2 1,2 1,0 0,0 10,1 87,1 2,8 0,0 97,2 2,8 EL PA 11 PA 11-2 1,2 1,9 0,7 0,0 4,9 89,2 5,9 0,0 94,1 5,9 TL PA 11 PA 11-3 1,9 2,3 0,4 0,0 0,2 88,9 10,9 0,0 89,1 10,9 TL Keskmiselt 1. kiht 0,0 10,9 85,6 3,6 0,0 96,5 3,6 EL 2. kiht 0,0 2,8 91,6 5,5 0,0 94,5 5,5 TL 3. kiht 0,0 1,1 85,1 13,8 0,0 86,2 13,8 TL Varuala (plokid 1 aT, 2 aT, 3pT, 4 pT) min 0,0 0,1 79,1 2,8 0,0 80,8 2,8 max 0,0 11,6 93,8 19,2 0,0 97,2 19,2 keskm 0,0 4,8 88,1 7,1 0,0 92,9 7,1 TL 1.+2. kiht 2.+3. kiht EL - ehitusliiv TL - täiteliiv Lisaks lõimisele määrati kolmes proovis (iga litoloogilise erimi puhul) liiva filtratsiooni- moodul. Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine toimus Proctor katsega (EVS-EN 13286-2). Nagu laboriandmetest näha (lisa 5), siis erinevate kihtide filtratsiooniomadused on sarnased, jäädes vahemikku 0,4 - 0,6 m/ööp. Visuaalsel hinnangul sisaldavad liivalasundi kaks ülemist kihti orgaanikat. Samuti on 1971. a uuringu puhul kirjeldatud, et orgaaniliste lisandite sisaldus ületas kõikides proovides lubatud piiri. Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Kilksama uuringuruumi liiv kasutatav täitematerjalina. Kilksama uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus (<0,063 mm) on 7,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Kilksama uuringuruumis lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole keerulised. Uuringuruumile on hea juurdepääs – põhjapiiril kulgeb Jänesselja - Urge maantee, mis 6 km lääne pool jõuab Tallinn - Pärnu maanteele, ning 4 km ida pool Pärnu - Rakvere - Sõmeru teele. Kattekihi paksus on õhuke 0,1 - 0,3 m (keskmine 0,3 m), Kasuliku kihi paksus on 0,3 - 3,0, mudeliga arvutatuna keskmiselt 1,6 m, katenditegur on 0,19. Kasuliku kihi lamam on tasane, jäädes ~13,0 - 13,5 m abs kõrgusele, väikese langusega lõuna suunas. Veetase jääb maapinnast 0,4 - 1,3 m sügavusele, absoluutkõrgustele 13,3 - 15,1 m, langusega lõunasse. Kasulik kiht jääb osaliselt vee alla – põhjaosas kuni ~2 m paksuselt ja lõunaosas ~0,5 m paksuselt. Põhjavesi on seotud kasulikuks kihiks oleva liiva lasundiga. Kasuliku kihi lamamiks olev savi ja moreen on veepidemeks. Veetaset on võimalik isevooluliselt alandada, juhtides kvatrnaarisetete põhjavett ala lõunapiiril asuvasse kuivenduskraavi. Uuringu (mõõdistamise) ajal (jaanuaris 2022. a) oli vett kraavis ~0,3 m ja veetase jäi kraavi loodepoolses otsas 13,3 m abs kõrgusele, langedes ala kagunurgas 12,4 meetrile. Kraavi sügavus on ~1 m. Kuivenduskraavide vesi on juhitud 1,2 km edela pool paiknevasse Leppoja ojja. Kraavi suubumiskohas ojja jääb veetase ligikaudu 10 m abs kõrgusele. Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud, seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga või buldooseriga ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti (mulda) saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Tulevase karjääri alal on võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka kopplaaduriga. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Elektriliinide kaitsevööndis tööta- mine tuleb kooskõlastada liinide omanikega. Kaevandamise loa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääriala korrastada. Kaevandamise tulemusel kujuneb karjäärisüvend, mille nõlva kõrgus oleks põhjaservas ~3 - 3,5 m ja lõunaservas kuni ~1,0 m. Kaevandamisel jäetakse nõlvadele vajalike kaldega tervikud, mis tagavad nõlvade püsivuse. Karjääri põhi jääb suhteliselt tasane, põhja absoluutkõrgused jäävad ~13,0 - 13,5 m vahemikku, väikese langusega lõuna suunas. Ehkki puurakudes fikseeritud veetasemete andmete põhjal jääb kasulik kiht põhjaservas kuni 2,2 m paksuselt vee alla, siis pärast varu ammendamist nõutud sügavusega veekoguks (sügavus valdavalt 2 m) karjääri korrastada ei saa, kuna maapinna reljeefist ja kasuliku kihi paksusest tingituna jääb lõunaosas karjääri sügavuseks vaid ~1 m ning veekogu sügavuseks seal kuni ~0,5 m. Kvaternaarisetete põhjavett on võimalik isevooluliselt alandada, juhtides seda uuringuala lõunaservas paiknevasse kraavi, mille põhi jääb kraavi loodepoolses otsas 12,9 m abs kõrgusele, langedes 12,1 meetrini kagunurgas. Teine võimalus oleks karjäär korrastada veekoguks, kus valdavalt 2 m sügavusega veekogu saamiseks on vajalik väljata ka liiva lamamiks olevat savi/moreeni kuni ~1,5 m paksuselt. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Korrastamisprojekti koostamisel leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1/2), 2021. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Kooskõlastatult tellijaga on varuala lõunapiiri kontuurimisel arvestatud kasuliku kihi 0,3 m samapaksusjoonega. Põhja- ja idaosas laiendati varuala Kilksama uuringuruumi teenindusalast väljapoole: põhjas arvati varu hulka ka Jänesselja - Urge maantee (19214) kaitsevööndisse jääv varu kuni 13 m kauguseni maantee äärmise sõiduraja välimisest servast ning idaosas kuni 5 m kaugusele metsatee Räämametsa tee 7300765 äärmise sõiduraja välimisest servast. Antud tegevused on kooskõlastatud vastavalt Transpordiameti (lisa 9) ja RMK-ga (lisa 12). Sõltuvalt kitsendustest ja piirangutest arvutati varu nii aktiivse (plokid 1 ja 2) kui ka passiivse (plokid 3 ja 4) tarbevaruna. Passiivseks arvati varu, mis jäi Pärnu maakonna- planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine 92,0-170,0“ kavandatud Pärnu suure ümbersõidu trassikoridoris tee ja teekaitsevööndiga kattuvale alale. Transpordiamet ei pidanud võimalikuks varu kinnitamist aktiivse tarbevaruna tee- ja teekaitsevööndi alal, kuna Via Baltica Pärnu suure ümbersõidu ehitamine on riigi huvina jätkuvalt päevakorras ning kaevandamistegevus kavandatud tee ja teekaitsevööndiga kattuval alal võib teema- planeeringus kavandatu elluviimist oluliselt takistada või kallimaks muuta (lisa 9). Ehkki Transpordiamet märgib oma 20.01.2022 kirjas nr 7.1-7/22/1167-2, et „tee ja teekaitse- vööndiga kattuval alal tuleb uuritud maavara varud kinnitada passiivseks reserv- varuks“, siis MPS kohaselt klassifitseerub see uurituse detailsusest lähtuvalt siiski passiivseks tarbevaruks. Aktiivse tarbevaru kinnitamine elektriliinide kaitsevööndis kooskõlastati Audru Tuulepark OÜ ja Elektrilevi OÜ-ga (lisad 10 ja 11). Elektripostidele jäetud tervikud raadiusega 10 m arvati passiivse tarbevaru hulka. Tulenevalt keskkonnatasude seadusest (§ 9 lõiked 1 ja 5¹) on maavara kaevandamis- õiguse tasu pealpool ja allpool põhjavee taset liiva ja kruusa kaevandamisel erinevad. Sellest tulenevalt on moodustatud eraldi plokid ka veepealse ja veealuse varu jaoks. Plokkidevaheliseks piiriks on uuringuaegne (27. ja 28.12.2021) põhjavee tase. Plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1/2. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.02.2022. a. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 7). Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on alal 2022. a jaanuaris teostatud topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate puuraukude andmeid, mis on ära toodud puuraukude kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1; - veepinna mudel – kasutatud on puuraukudes mõõdetud (27. ja 28.12.2021) veetasemete andmeid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 Tabel 8.1. Kilksama uuringuruumi katte- ja kasuliku kihi paksused puuraukudes Katend Puuraugu Kasulik kiht, m Veetase, m (kasvukiht), m paksus süga- suudme süga- pak- lamami lamami mõõtmise nr vee vus abs abs, m vus sus abs kokku abs aeg all mp-st PA 1 16,17 3,5 0,3 15,87 2,6 1,7 13,27 1,2 15,0 27.12.2021 PA 2 14,03 1,7 0,3 13,73 0,7 0,3 13,03 0,7 13,3 27.12.2021 PA 3 13,69 1,0 0,3 13,39 0,0 0,0 - 28.12.2021 PA 4 16,38 3,8 0,1 16,28 3,0 1,8 13,28 1,3 15,1 28.12.2021 PA 5 16,40 3,7 0,3 16,10 2,7 1,7 13,40 1,3 15,1 27.12.2021 PA 6 14,60 2,0 0,3 14,30 1,3 1,2 13,00 0,4 14,2 28.12.2021 PA 7 13,55 1,8 0,3 13,25 0,0 0,0 - 28.12.2021 PA 8 13,57 1,6 0,3 13,27 0,0 0,0 - 27.12.2021 PA 9 14,39 2,0 0,3 14,09 0,7 0,5 13,39 0,5 13,9 27.12.2021 PA 10 16,22 3,7 0,3 15,92 2,7 2,2 13,22 0,8 15,4 27.12.2021 PA 11 15,52 2,7 0,2 15,32 2,1 1,4 13,22 0,9 14,6 28.12.2021 8.1. Ploki 1 aT varu arvutus Ploki 1 aT maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjaveetasemest kõrgemale. Plokk 1 koosneb kahest lahustükist, mille pindala on kokku 4,72 ha, sealhulgas läänepoolne 2,01 ha ja idapoolne 2,71 ha. Ploki 1 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 28 tuh m3, sh lääneosas 5,2 tuh m3 ja idaosas 22,3 tuh m3. Ploki 1 kasuliku kihi keskmine paksus on: 28 tuh m3 ÷ 4,72 ha = 0,6 m. Ploki 1 katendiks on kasvukiht, mille maht on 13 tuh m3 ja keskmine paksus on: 13 tuh m3 ÷ 4,72 ha = 0,3 m. 8.2. Ploki 2 aT varu arvutus Ploki 2 aT maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjaveetasemest allapoole. Plokk 2 jääb ploki 1 lamamisse ja nende piirid kattuvad. Ploki 2 pindala on 4,72 ha. Ploki 2 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 50 tuh m3, sh lääneosas 13 tuh m3 ja idaosas 37 tuh m3. Põhjavee tasemest allapoole jääb ~64% aktiivse tarbevaru mahust. Ploki 2 kasuliku kihi keskmine paksus on: 50 tuh m3 ÷ 4,72 ha = 1,1 m. 8.3. Ploki 3 pT varu arvutus Plokk 3 pT kattub kavandatava Pärnu suure ümbersõidu trassikoridori tee ja teekaitsevööndi alaga ning elektripostidele jäetud kaitsetervikutega. Ploki 3 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjaveetasemest kõrgemale. Ploki 3 pindala on 3,72 ha. Ploki 3 täiteliiva passiivne tarbevaru on 16 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 Kasuliku kihi keskmine paksus on: 16 tuh m3 ÷ 3,72 ha = 0,4 m. Ploki 3 katendiks on kasvukiht, mille maht on 8 tuh m3 ja keskmine paksus on: 8 tuh m3 ÷ 3,72 ha = 0,2 m. 8.4. Ploki 4 pT varu arvutus Plokk 4 pT jääb ploki 3 pT lamamisse ja nende piirid kattuvad. Ploki 4 pindala on 3,72 ha. Ploki 4 pT maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjaveetasemest allapoole. Ploki 4 täiteliiva passiivne tarbevaru on 41 tuh m3. Põhjavee tasemest allapoole jääb ~72% passiivse tarbevaru mahust. Ploki 4 kasuliku kihi keskmine paksus on: 40 tuh m3 ÷ 3,72 ha = 1,1 m. Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Kilksama uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks Kilksama liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.02.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,72 ha pindalal 78 tuh m3, sealhulgas veepealset 28 tuh m3 (plokk 1), veealust 50 tuh m3 (plokk 2); - täiteliiva passiivset tarbevaru 3,72 ha pindalal 57 tuh m3 (projekteeritava Pärnu suure ümbersõidu trassikoridoris tee ja teekaitsevööndiga kattuval alal ning elektripostide kaitsetervikutes), sealhulgas veepealset 17 tuh m3 (plokk 3), veealust 40 tuh m3 (plokk 4). Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga (01.02.2022) Katendi maht, Ploki Maavara Maavaravaru, tuh m3 / Ploki nr tuh m3 / keskmine pindala nimetus keskmine paksus, m paksus, m täiteliiv 1 aT 4,72 ha 13 / 0,3 28 / 0,6 (veepealne) täiteliiv 2 aT 4,72 ha 50 / 1,1 (veealune) Aktiivne tarbevaru kokku (4,72 ha) 78 / 1,7 täiteliiv 3 pT 3,72 ha 8 / 0,2 16 / 0,4 (veepealne) täiteliiv 4 pT 3,72 ha 41 / 1,1 (veealune) Passiivne tarbevaru kokku (3,72 ha) 57 / 1,5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 9. KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Kilksama uuringuruum teenindusala pindalaga 10,69 ha asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas katastriüksusel Taali metskond 55 (73001:006:0042). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 11 puurauku sügavusega kuni 3,8 m. Võeti kokku 14 proovi setete terastikulise koostise ja 3 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Antsülusjärve erineva terajämedusega, valdavalt peene kuni väga peeneteralised liivad (Q2An). Kasuliku kihi suuremad paksused on seotud uuringuruumi põhjaserva jääva Antsülusjärve rannamoodustisega. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb 0,4 - 1,3 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 13,3 - 15,1 m, langusega lõuna suunas, järgides maapinna reljeefi. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis lasuv liiv täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 7,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 0,4 - 0,6 m/ööp. Töö tulemusena arvutati varu 8,44 ha pindalal aktiivse ja passiivse tarbevaruna. Passiivseks arvati varu, mis jäi Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine 92,0-170,0“ kavandatud Pärnu suure ümbersõidu trassikoridoris tee ja teekaitsevööndiga kattuvale alale ning elektripostidele moodustatud kaitsetervikutesse. Lisaks moodustati eraldi plokid veepealse ja veealuse varu arvele võtmiseks. Aktiivse tarbevaru ploki pindala on 4,72 ha, milles täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 78 tuh m3, sealhulgas veepealset 28 tuh m3 (plokk 1) ja veealust 50 tuh m3 (plokk 2). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,7 m, sealhulgas veepealset 0,6 m ja veealust 1,1 m. Passiivse tarbevaru ploki pindala on 3,72 ha, täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 57 tuh m3, sealhulgas veepealset 16 tuh m3 (plokk 3) ja veealust 41 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,5 m, sealhulgas veepealset 0,4 m ja veealust 1,1 m. Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Kilksama uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks Kilksama liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.02.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,72 ha pindalal 78 tuh m3, sealhulgas veepealset 28 tuh m3 (plokk 1), veealust 50 tuh m3 (plokk 2); - täiteliiva passiivset tarbevaru 3,72 ha pindalal 57 tuh m3 (projekteeritava Pärnu suure ümbersõidu trassikoridoris tee ja teekaitsevööndiga kattuval alal ning elektripostide kaitsetervikutes), sealhulgas veepealset 16 tuh m3 (plokk 3), veealust 41 tuh m3 (plokk 4). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 26 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli- toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1. 3. Ploom, K., Suuroja, K., Morgen, E., Kaljuläte, K., Shtokalenko, M., Plado, J. Eesti geoloogilise baaskaardi Pärnu-Jaagupi (5334), Pärnu (5332), Häädemeeste (5314) ja Ikla (5312) kaardilehtede komplekt. EGF 9536. 4. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine 92,0-170,0“. Pärnu, 2012. 5. Tallinn, K., 1971. Aruanne liiv-lahjendaja otsimis-ja luuretööde tulemustest Vändra ümbruses. MN Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Keila, 1971. EGF 3124. 6. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) Töö nr 22/3891 Tallinn 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 2 Kinnitan: Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 3 ANNOTATSIOON Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022). Aruanne ühes köites, teksti 26 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 3 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2022. Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Marina Minerals OÜ tellimusel. Selja IV uuringuruum teenindusala pindalaga 24,98 ha asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Ahekõnnu külas katastriüksusel Kõnnu metskond 2 (katastri- tunnus 29203:001:0410). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 20 kaevandit sügavusega kuni 3,1 m. Võeti kokku 24 proovi setete terastikulise koostise ja 3 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Vastavalt uuringuloa omaniku soovile määrati neljas proovis materjali voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted  valdavalt peene- kuni väga peeneteralised savikad liivad, mis kohati sisaldavad veeriseid ja munakaid. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb 0,0 - 3,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 43,3 - 46,0 m (keskmine 44,8 m). Töö tulemusena arvutati varu 23,71 ha pindalal kahes plokis (plokk 5 aT ja 6 aT) aktiivse tarbevaruna. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab moodustatud plokis lasuv liiv täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 19,7% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 6,9%. Liiva filtratsioonimoodul on <0,1 - 0,8 m/ööp. Töö tulemusena arvutati varu 23,71 ha pindalal aktiivse tarbevaruna, milles täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 291 tuh m3, sealhulgas veepealset 129 tuh m3 (plokk 5) ja veealust 162 tuh m3 (plokk 6). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,2 m, sealhulgas veepealse 0,5 m ja veealuse 0,7 m. Maa-ametile tehakse ettepanek liita Selja IV uuringuruumi piires hinnatud varu Rüütja kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0854), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 23,71 ha pindalal 291 tuh m3, sealhulgas veepealset 129 tuh m3 (plokk 5) ja veealust 162 tuh m3 (plokk 6). Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Rapla maakond, Kehtna vald, Ahekõnnu küla, Rüütja kruusamaardla, liiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru. Koostas: Mairy Tammekänd OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 4 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................7 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................10 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................11 4.1. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine .......................................................... 11 4.3. Laboratoorsed tööd .............................................................................................. 11 4.3. Topograafilised tööd ........................................................................................... 11 4.4. Kameraaltööd ...................................................................................................... 12 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 13 5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................14 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................17 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................21 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ............................................... 22 8. VARU ARVUTUS ................................................................................23 8.1. Ploki 5 aT varu arvutus ....................................................................................... 23 8.2. Ploki 6 aT varu arvutus ....................................................................................... 23 9. KOKKUVÕTE .....................................................................................25 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................26 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/514124 .............................................................. 27 2. Kaevandite kataloog ............................................................................................... 29 3. Proovide kataloog ................................................................................................... 30 4. Kaevandite kirjeldused ........................................................................................... 31 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ........................................................ 33 6. Lõimise kaalutud keskmiste arvutused................................................................... 40 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 41 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 43 9. PTA kooskõlastus ................................................................................................... 44 10. Kaevandite likvideerimise akt ................................................................................ 45 11. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................................. 48 12. AS Teede Tehnokeskus protokoll .......................................................................... 50 13. Tellija arvamus ....................................................................................................... 52 Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 50 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 5 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuploki ruumikuju (Selja IV ploki piir.dgn) 2. Täiteliiva katendi lamam (isojooned_lasum.dgn) 3. Täiteliiva lamam (isojooned_lamam.dgn) OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 6 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Selja IV uuringuruumis tehti OÜ Marina Minerals tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli otsida ja uurida Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajaminevat täitematerjali ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 08.12.2021 korralduse nr DM-116490-10 alusel väljastati Marina Minerals OÜ-le Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/514124 kehtivusajaga kolm aastat (lisa 1). Välitööl 2022. a veebruaris rajati roomikekskavaatoriga kokku 20 kaevandit. Kaevetööd tegi OÜ Tulihein. Kaevanditest võetud proovidest tehti 24 terastikulise koostise analüüsi ja kolm filtratsioonimooduli analüüsi (koondproovidest). Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise tegi 2022. a märtsis geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Selja IV uuringuruum teenindusala pindalaga 24,98 ha asub Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Ahekõnnu külas katastriüksusel Kõnnu metskond 2 (katastritunnus 29203:001:0410), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse omanik on Keskkonna- ministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa (95%), ülejäänud osal muu maa, looduslik rohumaa ja haritav maa. Uuringuruumi teenindusala hõlmab 3564,36 hektarilisest maaüksusest ~0,7%, jäädes selle kesk-idaossa. Naaberkatastriüksustega vahetut piirnemist ei ole. Uuringuruum jääb Järvakandi alevist ligikaudu 1,5 km kaugusele lääne poole. Ala asub Ahekõnnu küla edelaservas, külgnedes läänest Nõlva ja lõunast Selja külaga. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb uuringuruumi idaservast ~700 m kaugusele (Joonis 2.1). Joonis 2.1. Selja IV uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 8 Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, väikese tõusuga ala keskosas, absoluutkõrgused jäävad 44 - 46 m tasemele. Valdavaks metsakoosluseks on sega- ja okaspuu (mänd, kuusk, kask) (Foto 2.1). Tänaseks on suuremal osal alast tehtud lageraiet ja tegu on raiesmikuga. Foto 2.1. Vaade Selja IV uuringuruumile edelanurgast (Foto: Google Maps, juuni 2011, N 58˚46'42" ja E 24˚45'51"). Uuringuruumi teenindusala idapiirist ~120 m kaugusele jääb Nurtu jõgi (Valgu jõgi) (VEE1113100). Sinna juhitakse uuringualale ja selle ümbrusesse rajatud maaparandus- süsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. Nurtu jõgi kuulub Kasari jõestikku. Jõgi saab alguse Järvakandist ~4 km kirde pool ja suubub Velise jõkke Velise küla lähistel. Uuringu- ruumi teenindusala jõe kalda piiranguvööndisse, mille laius on 100 m, ei ulatu (joonis 2.2). Selja IV uuringuruumi teenindusala paikneb tervikuna maaparandussüsteemil JÄRVA- KANDI5 (ÜP-49) (5111310010300). Geoloogilise uuringu tegemine kooskõlastati Põllu- majandus- ja Toiduametiga (Lisa 9). Selja IV uuringuruumist idas ja lõunas kulgevad kruuskattega metsateed Säärekõnnu tee 2920067 ja Järvakandi - Nõlva tee 2920056, mis jäävad uuringuruumi teenindusala piirist kaugemale kui 30 m. Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 (Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd) lõige 2 järgi on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Lõunas kulgeva Järvakandi - Nõlva tee 2920056 serva on rajatud keskpinge (1 - 20 kV) elektriõhuliin ASULA I:JAR (K3905715), mille kaitsevööndi laius on 10 m mõlemale poole OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 9 liini teljest (joonis 2). Uuringuruum liini kaitsevööndisse ei ulatu. Uuringuruumi teenindusala kattub üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga (U903). Joonis 2.2. Selja IV uuringuruumi teenindusala ülevaateplaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust Selja IV uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim püsielupaik ja Natura 2000 loodusala jääb ~1 km kaugusele loode poole. Tegu on Salavalge-Tõrasoo loodusalaga (RAH0000538), mille eesmärgiks on erinevate elupaigatüüpide ja nendega seotud kaitsealuste liikide kaitse. Uuringuruumile lähim maardla on Rüütja kruusamaardla (registrikaart 854), mis jääb ~2,5 km lääne-loode suunda. Keskkonnaregistri maardlate nimistu järgi on maardlas pindalaga 4,67 ha arvel ehituskruusa aktiivset tarbevaru 95 tuh m3 ja passiivset tarbevaru 2 tuh m3. Lähimad majapidamised asuvad ~800 m kaugusel põhja suunas Säärekõnnu kinnistul (katastritunnus 29301:001:0019) ja ~1,3 km kaugusel idas Järvakandi alevis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 10 3. GEOLOOGILINE UURITUS Selja IV uuringuruumis varasemalt rakendusgeoloogilisi uuringuid tehtud ei ole. Küll aga on geoloogilise kaardistamise käigus kirjeldatud alale jäävaid looduslikke ja tehislikke paljandeid. Selja IV uuringuruum jääb Järvakandi kaardilehele (6312), mille pinnakatte geoloogilise kaardi mõõdus 1 : 50 000 koostas 2017. a OÜ Eesti Geoloogia- keskus (Suuroja jt., 2017). Geoloogilise kaardi alusel levivad antud ala lääneosas Järva kihistu Võrtsjärve alam- kihistu liustikusetted ehk moreen (saviliiv, liivsavi, veerised, munakad) (Q1jrVr_g), mis uuringuruumi idaosas asenduvad jääjärveliste setetega (veerised, munakas, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi) (Q1jrVr_lg) (Joonis 3.1). Tegu on Balti jääjärve rannikusetetega, mis geoloogilise kaardistamise andmeil koosnevad hästi sorteeritud eriteralisest liivast, kruusliivast ja veeristikulisest kruusast. Jämepurdmaterjal on hästi ümardunud ja valdavalt karbonaatse koostisega. Joonis 3.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad valdavalt antud alal Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted. Selja IV uuringuruumist ligikaudu 1,3 km lääne poole on rajatud kaardistamise käigus 27,5 m sügavune puurauk, kus Alam-Siluri Velise kihistu lubimergleid katva moreeni paksuseks on märgitud 2,5 m. Uuringuruumile lähima, ~2,5 km kaugusel lääne-loode suunas asuva Rüütja kruusamaardla 2008. a geoloogilise uuringu alusel levivad alal ~2,0 m paksuse kihina liiv, kruus ja veerised. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 11 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine Kaevandid rajati ekskavaatoriga ajavahemikul 10 - 11.02.2022. Kaevandite sügavused uuringul ulatusid 1,0 - 3,1 meetrini, keskmiselt 1,7 m (Lisa 2). Kaevandite vaheline kaugus oli 110 - 170 m. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Kaevandite likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund, mille kohta on koostatud vastav akt (lisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 11). Välitööde käigus võeti kaevanditest kokku 24 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Proovide pikkus oli 0,1 - 2,4 m, keskmiselt 1,0 m. Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses. 4.3. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi (Lisa 5). Välitööde käigus võeti kaevanditest kokku 24 proovi setete terastikulise koostise määramiseks (Lisa 3). Lisaks lõimisele määrati 3 proovis filtratsioonimoodul. Vajaliku proovikoguse saamiseks segati 15 algproovist kokku 3 koondproovi. Ühte koondati kas sarnase terastikulise koostise või savi-tolmu sisaldusega setted: 1. koondproov sisaldab materjali proovidest 1-1, 5-1, 9-1, 15-1, 16-1, 20-1, iseloomustades vähe savikat puhast liiva; 2. koondproovi moodustavad proovid 2-1, 3-1, 6-1, 7-1, 13-2, 14-1, iseloomustades läbilõikes lasuvat teralisemat savikat liiva ja 3. koondproovi moodustavad proovid 4-1, 8-1, 11-1, 18-1 iseloomustades samuti savikat teralisemat kruusakat liiva. Kuna tegemist on äärmiselt savika materjaliga, määrati AS-is Teede Tehnokeskus vastavalt uuringuloa omaniku soovile neljas proovis materjali plastsus- ja voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil vastavuses GOST 5180-2015 normiga (Lisa 12). 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2022. a märtsis OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 12 alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 8). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardistamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 13 Tabel 1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Selja IV uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogi- liste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 14 5. GEOLOOGILINE EHITUS Selja IV uuringuruumi teenindusala paikneb Lääne-Eesti madaliku äärealal, ida-lääne- suunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval madalal rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne savi ja rähkne lubjakivi) savika kuni puhta, kohati kruusaka liiva kompleks, kus kvaternaarisetete paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 3 m-ni. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, väikese tõusuga ala keskosas, absoluutkõrgused jäävad 44 - 46 m tasemele. Kuigi geoloogilise kaardi alusel võis eeldada maavara erinemist uuringuruumi ida- ja lääneosas, on siiski kasulik kiht esindatud uuringuruumis seaduspärasuseta nii Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetega (moreenne savikas peenliiv üksikute munakate või paelahmakatega) ja jääjärveliste setetega (keskmiseteraline kruusakas, savikas liiv). Katendi paksus on 0,1 - 0,3 m (keskmine 0,3 m), millest kasvukiht moodustab keskmiselt 0,1 m. Kasuliku kihi lasum jääb ~44 - 46 m abs kõrgusele, järgides maapinna reljeefi. Kasuliku kihi moodustavad beež kuni pruun väga peene ja peeneteraline savikas (moreensed) liiv, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Foto 5.1). Kasulikus kihis esinevad kohati munakad ja paelahmakad (Foto 5.2). Liiv on kohati rähkne ja paakuv. Kruusaosakeste sisaldus on muutlik, olles uuringuruumis ebaühtlaselt jaotunud. Kruusaosis on enamasti peen kuni keskmine (4 - 16 mm). Purdosad on nii karbonaatsed kui ka kristalliinsed ning keskmiselt kulutatud. Üksikud munakad on läbimõõduga kuni 10 - 15 cm. Foto 5.1. Kruusakas savikas peenliiv kaevandis Š-18. (Foto: Sven Siir, 11.02.2022, N 58˚46'41" ja E 24˚46'10"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 15 Foto 5.2. Kruusakas savikas peenliiv paelahmakatega ja munakatega kaevandis Š-11. (Foto: Sven Siir, 10.02.2022, N 58˚46'48" ja E 24˚45'56"). Kohati (Š-1, 5, 9, 15, 16, 20) esineb vahetult kattekihi all kuni 1,6 m paksune beež, keskmiseteraline vähese savi- ja tolmusisaldusega, kohati kruusakas liiv (Foto 5.3). Valdavalt järgneb sügavamal puhtale liivale eelkirjeldatud savikas kruusakas liiv, aga paiguti ongi kasulikuks kihiks ainult see puhas liiv. Kirjeldatud materjal – savikas moreenne ja puhas liiv moodustab uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on kaevandite andmeil maksimaalselt 2,7 m (Š-13). Kasuliku kihi paksus väheneb uuringuruumi äärealadel, asendudes kaevandites Š-10, 17, 19 moreeniga. Kasuliku kihi lõimise keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis. Liivalasundi lamamiks on sinakashall, sitke-plastne savi (Q1jrVr_g) või paas (S1vl) (Foto 5.3). Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kohati tasane, jäädes absoluut- kõrguste 42,4 - 45,2 m vahemikku, väikese langusega lääne suunas. Uuringuala äärealadel lõuna ja ida servas paiknevates kaevandites (Š-10, 17, 19) lasus kas kohe vahetult kasvukihi all või 0,4 m paksuse liivakihi all rähkne savimoreen. Selja IV uuringuruumist ~1,3 km lääne poole rajatud kaardistamise 27,5 m sügavuse puuraugu andmeil on kvaternaarisetete paksus 2,5 m. Aluspõhja moodustavad Alam- Siluri ladestiku Velise kihistu lubimerglid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 16 Foto 5.3. Puhas peenliiv kaevandis Š-5, mille lamamiks savi. (Foto: Sven Siir, 10.02.2022, N 58˚46'52" ja E 24˚46'34"). Tabel 5.1. Selja IV uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m Nimetus indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht, muld Q2_s 0,1 0,3 0,3 Savikas liiv, saviliiv Q1jrVr_lg 0,0 2,7 1,1 Savi, moreen Q1jr_g 0,1 0,2+ Paas S1vl 0,0 0,1+ Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi, moreen või lubjakivi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (10. - 11.02.2022) 0,0 - 3,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 43,3 - 46,0 m (keskmine 44,8 m). Üksikud uuringuruumi põhja- ja idaservas asuvad kaevandid (Š-3, 5, 15), mis paiknesid kuivenduskraavi ääres, olid kuivad. Uuringualale jäävates kraavides jäi märtsis 2022 veetase 43,7 - 45,3 m abs kõrgusele. Geoportaali 1 : 50 000 hüdrogeoloogilise kaardi alusel on üldine põhjavee voolusuund läände ja edelasse. Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinna- reljeefi. Uuritaval alal reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid. Uuringuruumi teenindusala idapiirist ~120 m kaugusele jääb Nurtu jõgi (Valgu jõgi). Sinna juhitakse uuringualale ja selle ümbrusesse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi (joonis 2.2). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 17 6. MAAVARA KVALITEET Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 (Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: - tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; - ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; - ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; - täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Selja IV uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 17 kaevandi 20 proovi andmed. Maavara kvaliteedi hindamisel on välja jäetud nelja kaevandi (Š-10, 17, 19, 20) proovide andmed osaliselt või tervikuna, mille näitajad ei kvalifitseerinud uuringu tellija poolt esitatud tingimusele, milleks oli kasuliku kihi paksus vähemalt 0,5 m ja peenosise sisaldus mitte üle 40%. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 5 ja 6. Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustab valdava enamuse kasulikust kihist beež kuni pruun väga peeneteraline savikas (moreenne) liiv, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Fotod 6.1 ja 6.2). Liivas on veeriseid (>64 mm) keskmiselt 2,0%, kruusaosakesi (2…64 mm) keskmiselt 28,7%. Kruus on valdavalt väga peen (2…4 mm). Liivaosist on keskmiselt 41,9% ja valdav on peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~20%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 27,4% (9,0 - 36,6%). Foto 6.1. Savikas liiv kaevandis Š-6. Foto 6.2. Savikas liiv kaevandis Š-13. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 18 Kohati (Š-1, 5, 9, 15, 16, 20) vahetult kattekihi all esinev liiv on puhas, beež, keskmise- teraline, vähese savi- ja tolmusisaldusega, kohati kruusakas (Fotod 6.3 ja 6.4). Liivas veerised (>64 mm) puuduvad, kruusaosakesi (2…64 mm) on keskmiselt 9,8%. Kruus on valdavalt keskmine kuni jäme (8…32 mm). Liivaosist on keskmiselt 88,0% ja valdav on peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~80%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 2,2% (1,3 - 3,0%). Foto 6.3. Puhas liiv kaevandis Š-20. Foto 6.4. Kruusakas liiv kaevandis Š-16. Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.1. Ehkki kirjeldatud liiv on lõimiselt mõnevõrra erinev, siis maavara seisukohast on kogu läbilõikes tegu täiteliivaga, milles peenosise (<0,063 mm) sisaldus on 1,3 - 36,6%, keskmiselt 19,7% (tabel 6.1). Jämepurdse materjali terasuurusega ≥31,5 mm sisaldus on 0,0 - 29,4, keskmiselt 6,9%. Paiguti läbilõike ülaosas lasuv puhas liiv eraldivõetuna klassifitseeruks ehitusliivaks, kuid selle lokaalse leviku tõttu seda eraldi plokki ei kontuurita. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 19 Tabel 6.1. Selja IV uuringuruumi ja moodustatud plokkide 5 aT ja 6 aT setete põhinäitajate koondtabel Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala Proovimine (Sinisalu, 2002) määrus nr 52 maavara veeris kruus liiv peenos. kruus liiv peenos. 0.063… Pr. nr al kuni m >64 2…64 0.063…2 <0.063 >31.5 <0.063 31.5 K-1-1 0,3 0,9 0,6 0,0 0,0 98,0 2,0 0,0 98,0 2,0 EL K-2-1 0,3 1,9 1,6 0,0 38,6 38,1 23,3 6,3 70,4 23,3 TL K-3-1 0,3 1,9 1,6 0,0 17,8 60,1 22,1 3,3 74,6 22,1 TL K-4-1 0,3 0,9 0,6 0,0 25,5 46,8 27,7 0,0 72,3 27,7 TL K-5-1 0,2 0,9 0,7 0,0 0,0 97,4 2,6 0,0 97,4 2,6 EL K-6-1 0,3 1,0 0,7 0,0 21,2 56,9 21,9 6,7 71,4 21,9 TL K-7-1 0,3 2,0 1,7 0,0 29,7 35,6 34,7 6,5 58,8 34,7 TL K-8-1 0,2 1,7 1,5 22,5 44,6 23,9 9.0 29,4 61,6 9,0 TL K-9-1 0,3 0,8 0,5 0,0 0,0 98,1 1,9 0,0 98,1 1,9 EL K-9-2 0,8 1,3 0,5 0,0 31,8 43.0 25,2 9,9 64,9 25,2 TL KK 1,0 0,0 15,9 70,6 13,6 5,0 81,5 13,6 TL K-11-1 0,3 1,9 1,6 0,0 42,1 30,2 27,7 19,7 52,6 27,7 TL K-12-1 0,3 1,3 1,0 0,0 24,1 39,8 36,1 0.0 63,9 36,1 TL K-13-1 0,3 0,6 0,3 0,0 3,2 57,4 39,4 0.0 60,6 39,4 TL K-13-2 0,6 3,0 2,4 3,7 21,6 38,4 36,3 5,8 57,9 36,3 TL KK 2,7 3,3 19,6 40,5 36,6 5,2 58,2 36,6 TL K-14-1 0,3 1,7 1,4 0,0 26.0 37,7 36,3 3,9 59,8 36,3 TL K-15-1 0,3 0,8 0,5 0,0 0,0 97,9 2,1 0,0 97,9 2,1 EL K-15-2 0,8 1,1 0,3 0,0 35,1 33,8 31,1 10,9 58,0 31,1 TL KK 0,8 0,0 13,2 73,9 13,0 4,1 82,9 13,0 TL K-16-1 0,3 1,9 1,6 0,0 58,9 38,1 3,0 26,4 70,6 3,0 EL K-18-1 0,2 1,9 1,7 0,0 17,5 57,7 24,8 0,0 75,2 24,8 TL K-20-1 0,1 1,3 1,2 0,0 0,0 98,7 1,3 0,0 98,7 1,3 EL minimaalne 0,0 0,0 23,9 1,3 0,0 52,6 1,3 EL maksimaalne 22,5 58,9 98,7 36,6 29,4 98,7 36,6 TL keskmine 1,5 23,2 55,6 19,7 6,9 73,4 19,7 TL KK – kaalutud keskmine TL – täiteliiv; EL - ehitusliiv Lisaks lõimisele määrati kolmes proovis liiva filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine toimus Proctor katsega (EVS-EN 13286-2). Nii nagu eeldada võis ja nagu laboriandmetest näha (lisa 5), siis filtratsiooniomadused on erinevad savikal ja puhtal liival, jäädes vahemikku <0,1 - 0,8 m/ööp. Kuna tegemist on äärmiselt savika materjaliga, määrati AS-is Teede Tehnokeskus neljas proovis materjali plastsus- ja voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Kõigi nelja proovi tulemused näitasid, et materjalil plastsus puudub. Isegi kui Vassiljevi plastsusarv OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 20 jääb alla 7, siis kõrge peenosise osakaalu tõttu materjalis sobib materjal peamiselt kasutamiseks vaid täitepinnasena alumistes kihtides. Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Selja IV uuringuruumi liiv väga savikas ning valdavalt sobib kasutamiseks täitematerjalina. Selja IV uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 19,7% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 6,9%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 21 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Selja IV uuringuruumis lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole keerulised. Uuringuruumile on hea juurdepääs – lõunapiiril kulgeb Järvakandi-Nõlva tee 2920056 ja idapiiril Säärekõnnu tee 2920067, mis ~2 km ida pool on ühenduses Rapla-Järvakandi-Kergu riigi tugimaanteega (Tee nr 27). Kattekihi paksus on õhuke 0,1 - 0,3 m (keskmine 0,3 m), mille valdava enamuse moodustab muld. Kasuliku kihi paksus on 0,6 - 2,7 m, keskmiselt 1,1 m, katenditegur on 0,27. Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kohati tasane, jäädes absoluut- kõrguste 42,4 - 45,2 m vahemikku, väikese langusega lääne suunas. Põhjavee tase jääb 0,0 - 3,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 43,3 - 46,0 m (keskmine 44,8 m). Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme, jääb kasulik kiht vee alla idaosas minimaalselt 0,1 m paksuselt ja lääneosas maksimaalselt 2,4 m paksuselt, keskmiselt 1,0 m paksuselt. Kõigi eelduste kohaselt saab kaevandamine toimuma veetaseme alandamisega, juhtides karjääri koguneva vee kraavitusega Nurtu jõkke. Kaevandamisel tuleb arvestada, et kaevandamistegevus ei tohi takistada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist. Põhjavesi on seotud kasulikuks kihiks oleva liiva lasundiga. Kasuliku kihi lamamiks on kohati vähese veejuhtivusega savi ja moreen, kohati lasub liiva vahetult aluspõhja- kivimitel (Siluri ladestu Adavere lademe lubjakivid). Seega on kvaternaarisetete veekiht hüdrauliliselt seotud Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveega. Veetaset on võimalik isevoolselt alandada, juhtides kvaternaarisetete põhjavett alal asuvatesse kuivenduskraavidesse. Mõõdistamise ajal (märtsis 2022. a) oli vett kuivenduskraavides uuringuruumi loodeosas ~0,4 m (veetase kraavis abs kõrgusel 44,5 m), uuringuruumi keskosas läänepool ~0,6 m (veetase kraavis abs kõrgusel 44,2 m), uuringuruumi keskosas idapool ~0,2 m (veetase kraavis abs kõrgusel 45,3 m), uuringuruumi lõunapiiril paiknevas kraavis ~0,3 m (veetase kraavis abs kõrgusel 44,7 m) ja uuringuruumi edela- nurgas paiknevas kraavis ~0,2 m (veetase kraavis abs kõrgusel 43,7 m). Kraavide sügavused on ~1 m. Kuivenduskraavide vesi on juhitud uuringuruumist Nurtu jõkke. Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud, seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga või buldooseriga ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti (mulda) saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Tulevase karjääri alal võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka kopplaaduriga. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kaevandamise loa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääriala korrastada. Kaevandamise tulemusel kujuneb karjäärisüvend mille nõlva kõrgus oleks ~1,5 m. Kaevandamisel jäetakse nõlvadele vajalike kaldega tervikud, mis tagavad nõlvade püsivuse. Karjääri põhi jääb suhteliselt tasane, põhja absoluutkõrgused jäävad OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 22 ~42 - 45 m vahemikku, väikese langusega lääne suunas. Arvestades maapinnareljeefi kujuneb kaevandamisjärgselt veetase kuni 44 m abs kõrguseni. Ehkki kaevandites fikseeritud veetasemete andmete põhjal jääb suur osa kasulikust kihist vee alla, siis peale varu ammendumist karjääri nõutud sügavusega veekoguks (sügavus valdavalt 2 m) korrastada ei saa, kuna maapinna reljeefist ja kasuliku kihi paksusest tingituna jääb karjääri sügavuseks keskmiselt ~1,0 - 1,5 m. Ala korrastatakse metsamaaks. Kvaternaarisetete põhjavett on võimalik kraavitusega isevooluliselt alandada, süvendades kraave ning juhtides vett piirkonna maaparandussüsteemi kraavidesse. Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks (veetase maapinnast 0,7 m sügavusel). Ühe võimalusena korrastamiseks metsamaaks on rakendada karjäärisüvendi täitmist püsimaterjalidega ja jäätmetega. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Korrastamisprojekti koostamisel leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 23 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1/2), 2022. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Varu on arvutatud 23,71 ha pindalal kahes plokis (Plokk 5 aT ja 6 aT) peaaegu kogu Selja IV uuringuruumi piires. Välja on jäetud uuringuruumi lõuna- ja idapiiril paiknevad kaevandid Š-17, 19 ja Š-10, milles kasulikku kihti ei esinenud või kiht oli alla 0,5 m. Uuringu tellija soovil arvutati maavara varu kogus alal, kus kasuliku kihi paksus oli vähemalt 0,5 m ja peenosise sisaldus looduslikus materjalis mitte üle 40%. Kuna Selja IV uuringuruumile lähim, sarnase geoloogilise ehitusega maardla on Rüütja kruusamaardla, siis uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Rüütja kruusamaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse Rüütja kruusamaardlas arvel olevatest plokkidest. Ploki koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1/2. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.04.2022. a. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2022. a märtsi topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate kaevandite andmeid, mis on toodud kaevandite kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1; - veepealne ja -alune varu on arvutatud kaevandites mõõdetud uuringuaegse keskmise põhjavee taseme abs 44,8 m järgi. Kuigi kohati (uuringuruumi lääneosas) veepealset varu ei esine ning vastupidiselt veealust varu ei esine, hinnati veepealne ja -alune varu samades piirides. Kuna uuring tehti kõrgvee ajal ja tegelik veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev, siis ei ole täpselt teada, kui palju ja millistes piirides jääb tegelikult varu vee alla ja vee peale. 8.1. Ploki 5 aT varu arvutus Ploki 5 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest kõrgemale. Ploki 5 pindala on 23,71 ha. Ploki 5 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 129 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 129 tuh m3 ÷ 23,71 ha = 0,5 m, Ploki 5 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 65 tuh m3 ja keskmine paksus on: 65 tuh m3 ÷ 23,71 ha = 0,3 m. 8.2. Ploki 6 aT varu arvutus Ploki 6 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest allapoole. Plokk 6 jääb ploki 5 lamamisse ja nende piirid kattuvad. Ploki 6 pindala on 23,71 ha. Ploki 6 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 162 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 162 tuh m3 ÷ 23,71 ha = 0,7 m, OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 24 Tabel 8.1. Selja IV uuringuruumi katte ja kasuliku kihi paksused kaevandites Kaevandi Katend, m Kasulik kiht, m Veetase, m sh vee Nr abs süg kokku lamam paksus all* lamam süg abs aeg Š-1 44,60 1,0 0,3 44,30 0,6 0,6 43,70 0,5 44,10 10.02.2022 Š-2 45,12 2,0 0,3 44,82 1,6 1,6 43,22 0,4 44,72 10.02.2022 Š-3 46,22 2,0 0,3 45,92 1,6 0,5 44,32 - - - Š-4 46,08 1,1 0,3 45,78 0,6 - 45,18 0,9 45,18 10.02.2022 Š-5 45,63 1,2 0,2 45,43 0,7 0,1 44,73 - - - Š-6 44,25 1,2 0,3 43,95 0,7 0,7 43,25 0,0 44,25 10.02.2022 Š-7 45,30 2,1 0,3 45,00 1,7 1,5 43,30 0,5 44,8 10.02.2022 Š-8 46,33 1,8 0,2 46,13 1,5 0,2 44,63 0,4 45,93 10.02.2022 Š-9 45,97 1,6 0,3 45,67 1,0 0,1 44,67 0,0 45,97 10.02.2022 Š-10 45,45 1.0 0,2 45,25 0,4 - 44,85 0,0 45,45 10.02.2022 Š-11 44,33 2,0 0,3 44,03 1,6 1,6 42,43 0,3 44,03 11.02.2022 Š-12 45,31 1,4 0,3 45,01 1.0 0,8 44,01 0,5 44,81 11.02.2022 Š-13 46,34 3,1 0,3 46,04 2,7 1,5 43,34 3,0 43,34 11.02.2022 Š-14 45,84 1,8 0,3 45,54 1,4 0,7 44,14 0,4 45,44 11.02.2022 Š-15 45,42 1,3 0,3 45,12 0,8 0,5 44,32 - - - Š-16 44,44 2,0 0,3 44,14 1,6 1,6 42,54 0,5 43,94 11.02.2022 Š-17 45,51 2,3 0,3 45,21 0.0 - 45,21 0,5 45,01 11.02.2022 Š-18 45,23 2,0 0,2 45,03 1,7 1,5 43,33 0,2 45,03 11.02.2022 Š-19 45,82 1,5 0,3 45,52 0,3 - 45,22 1,3 44,52 11.02.2022 Š-20 45,87 1,6 0,1 45,77 1,2 0,2 44,57 1,3 44,57 11.02.2022 *allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 44.8 m Maa-ametile tehakse ettepanek liita Selja IV uuringuruumi piires hinnatud varu Rüütja kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0854), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 23,71 ha pindalal 291 tuh m3, sealhulgas veepealset 129 tuh m3 (plokk 5) ja veealust 162 tuh m3 (plokk 6). Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga (01.04.2022) Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 / Maavaravaru, tuh m3 / pindala nimetus keskmine paksus, m keskmine paksus, m 5 aT, Täiteliiv 65 / 0,3 129 / 0,5 23,71 ha (veepealne) 6 aT, Täiteliiv - 162 / 0,7 23,71 ha (veealune) OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 25 9. KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Selja IV uuringuruum teenindusala pindalaga 24,98 ha Rapla maakonnas Kehtna vallas Ahekõnnu külas katastriüksusel Kõnnu metskond 2 (katastritunnus 29203:001:0410). Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 20 kaevandit sügavusega kuni 3,1 m. Võeti kokku 24 proovi setete terastikulise koostise ja 3 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted  valdavalt peene kuni väga peeneteralised savikad liivad, mis kohati sisaldavad veeriseid ja munakaid. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb 0,0 - 3,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 43,3 - 46,0 m (keskmine 44,8 m). Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab moodustatud plokis lasuv liiv täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 19,7% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 6,9%. Liiva filtratsioonimoodul on <0,1 - 0,8 m/ööp. Töö tulemusena arvutati varu 23,71 ha pindalal aktiivse tarbevaruna, milles täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 291 tuh m3, sealhulgas veepealset 129 tuh m3 (plokk 5) ja veealust 162 tuh m3 (plokk 6). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,2 m, sealhulgas veepealse 0,5 m ja veealuse 0,7 m. Maa-ametile tehakse ettepanek liita Selja IV uuringuruumi piires hinnatud varu Rüütja kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0854), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2022): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 23,71 ha pindalal 291 tuh m3, sealhulgas veepealset 129 tuh m3 (plokk 5) ja veealust 162 tuh m3 (plokk 6). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Selja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2022) 26 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1. 3. Suuroja, K., Morgen, E., Kaljuläte, K., Ploom, K., Karimova, M., Vahtra, T., Veski, A. Baaskaardi Järvakandi (6312) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Seletuskiri. EGF 8826. 4. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER Nepste liivamaardla Nepste VII uuringuruumi geoloogilise uur in gu aruanne (varu seisuga 01.0 1 .202 3 ) Töö nr 22/4249 T allinn 20 2 3 Kinnitan: Helis Pormeiste r /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/ Mäeinsener Elizavetta Krjukova /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener ANNOTATSIOON Nepste liivamaardla Nepste VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.0 1 .202 3 ). Aruanne ühes köites, teksti 2 4 lk, 1 3 tekstilisa, 3 graafilist lisa, 2 digitaalset lisa . OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104 , 11216 Tallinn, 202 3 . Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Nepste VII uuringuruum, teenindusala pindalaga 12,34 ha, asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Laiksaare metskond 1 (tunnus 21301:003:0087, maatulundusmaa 100%). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning vähima võimaliku keskkonnamõjuga liiva ja kruusa kaevandamise võimalikkust ning tingimused. Tööde käigus rajati uuringuruumi 12 kaevandit sügavusega kuni 2,3 m. Välitööde käigus võeti kaevanditest kokku 14 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati kaheksast proovist huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil . Nepste VII uuringuruumi teenindusala paikneb Liivi lahe rannikumadalikul. Kasulik kiht on esindatud Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu Võrtsjäve alamkihistu limnoglat siaalsete settetega ( Q1jrVr _ lg ), kus kasuliku kihi moodustavad eriteralised- ja peenliivad . Kvaternaarisetete p õhjavesi jääb 0,4 - 2,2 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 14,8 15,8 m (keskmine 15,8 m). Kasuliku kihi keskmine paksus on veepealses osas keskmiselt 0,8 m ja veealuses osas keskmiselt 0,4 m . Nepste VII uuringuruumi s moodustatud plokkide liiv vastab täiteliiva nõuetele . Plokkide peenosiste sisaldus on keskmiselt 6,6 % ning o sakesi läbimõõduga üle 31,5 mm plokkides ei esine. Kasulik kiht sisaldab orgaanikat. Töö tulemusena arvutati varu 10,98 ha pindalal kahes plokis aktiivse tarbevaruna. Maa-ametile tehakse ettepanek võtta Nepste VII uuringuruumi liivavaru arvele Nepste liiva maardla s järgmiselt seisuga 01.0 1 .202 3 : täiteliiva aktiivset tarbevaru 9,69 ha pindalal 70 tuh m 3 (plokk 30, veepealne varu); täiteliiva aktiivset tarbevaru 7,56 ha pindalal 30 tuh m 3 (plokk 31, veealune varu). Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Pärnu maakond, Häädemeeste vald , Nepste küla, liiv , täiteliiv, aktiivne tarbevaru , kaevandid . Koostas: Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/ SISUKORD TOC \o "1-2" \h \z 1. SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc131504221 \h 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc131504222 \h 7 3. GEOLOOGILINE UURITUS PAGEREF _Toc131504223 \h 9 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT PAGEREF _Toc131504224 \h 10 4.1 Kaevandite rajamine ja proovide võtmine PAGEREF _Toc131504225 \h 10 4.2 Laboratoorsed tööd PAGEREF _Toc131504226 \h 10 4.3 Topograafilised tööd PAGEREF _Toc131504227 \h 11 4.4 Kameraaltööd PAGEREF _Toc131504228 \h 11 4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale PAGEREF _Toc131504229 \h 12 5. GEOLOOGILINE EHITUS PAGEREF _Toc131504230 \h 13 5.1 Hüdrogeoloogilised tingimused PAGEREF _Toc131504231 \h 15 6. MAAVARA KVALITEET PAGEREF _Toc131504232 \h 17 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED PAGEREF _Toc131504233 \h 19 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang PAGEREF _Toc131504234 \h 19 8. VARU ARVUTUS PAGEREF _Toc131504235 \h 21 8.1 Ploki 30 aT varu arvutus PAGEREF _Toc131504236 \h 21 8.2 Ploki 31 aT varu arvutus PAGEREF _Toc131504237 \h 22 8.3 Varu arvutuse tulemus PAGEREF _Toc131504238 \h 22 9. KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc131504239 \h 23 10. KASUTATUD KIRJANDUS PAGEREF _Toc131504240 \h 24 TEKSTILISAD 1 . Geoloogilise uuringu luba L.MU/516308 2 5 2 . Kaevandite kataloog 2 7 3. Kaevandite kirjeldused 2 8 4 . OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll 3 0 5 . Lõimise kaalutud keskmiste arvutused 3 3 6. Uuringuruumi ja varuploki piiripunktide koordinaadid ja pindalad 3 6 7 . Varu arvutuse tulemused 3 7 8 . Maavaravaru koondtabel 4 0 9 . Topograafilise mõõdistamise seletuskiri 4 2 10 . Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus 4 4 1 1 . Kaevandite likvideerimise akt 4 6 1 2 . KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta 49 1 3 . Tellija arvamus 5 2 Varu kinnitamise käskkiri GRAAFILISED LISAD Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1 000 Geoloogilised läbilõiked I - I’… III - I II ’. Mõõtkava hor 1 : 1 000, vert 1 : 5 0 Geoloogilised läbilõiked IV - IV’…VII - VII’. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert 1 : 50 DIGITAALSED LISAD Moodustatud plokkide ruumikujud ( Ploki _ piir .dgn) . Samakõrgusjooned: Maapind (isojooned_maapind.dgn) ; Kasuliku kihi katendi lamam (isojooned _lasum.dgn) ; Kasuliku kihi lamam (isojooned _lamam.dgn) . SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Nepste VII uuringuruumis tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida eelkõige Rail Baltica raudteetrassi ehituseks vajaliku materjali kvaliteedinormidele vastavat liiva ja kruusa . T ööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning vähima võimaliku keskkonna mõjuga liiva ja kruusa kaevandamise võimalikkust ning tingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara tarbevaruna , mis võimalda ks hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 28.07.2022 korralduse nr DM-116489-20 alusel väljastati Marina Minerals OÜ-le Nepste VII uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/516308 kehtivusajaga kolm aastat ( teksti lisa 1). Välitööl 2022. a novembris rajati kokku 1 2 kaevandit . Kaevanditest võetud proovidest tehti 1 4 terastikulise koostise analüüsi ning tehti kaheksa huumusesisalduse katset . Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitus materjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt 2023. a jaanuaris , mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1 000. Topograafilise mõõdistamise teostas geodeet Arles Tehu. Geoloogilise uuringu välitööd tegi d geoloogiainsener id Sven Siir ja Elizavetta Krjukova ning uuringuaruande koostas, graafilised lisad vormistas ja varu arvutas mäeinsener Annika Vohta. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Nepste VII uuringruum, teenindusala pindalaga 12,34 ha, asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Laiksaare metskond 1 (tunnus 21301:003:0087, maatulundusmaa 100%). Kinnistu omanik on Keskkonna ministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Kinnistu kasutusalaks on valdavalt metsamaa ( 96 %), ülejäänud osal muu maa, looduslik rohumaa ja haritav maa. Uuringuruumi teenindusala jääb kinnistu kirde osasse hõlmates maaüksusest 1 %. Uuringuruumi teenindusalast linnulennult ~19 km kaugusele põhja suunda jääb Pärnu linna piir. Uuringuruumi teenindusala jääb Nepste küla kesk-kirdeosasse. Eluhooneid uuringuruumi läheduses ei ole. Uuringuruum jääb Rail Baltica trassist ligikaudu 5 15 m kaugusele loode suunda (joonis 2.1). Uuringuruum kattub täielikult maaparandussüsteemi maa-alaga SAKI(PÜ-217) (tunnus 6115080030010001) (tekstilisa 10) ja üldgeoloogiline kaardistamise uuringualaga (U903). Uuringuruumi idapiirile jääb maaparandussüsteemi maa-ala SAKI(PÜ-217) (tunnus 6115080020071001), millega uuringuruumi teenindusalal kattumist ei ole. Nepste VII uuringuruumi teenindusala põhjaserv jääb ~10 m kaugusele metsateest (ETAK ID 2130005). Uulu Soometsa Häädemeeste kõrvalmaantee nr 19333 asub uuringuruumi teenindusalast ~3,7 km kaugusel läänes ning Tõitoja Häädemeeste kõrvalmaantee nr 19330 ligikaudu 3,4 km lõunas. Rannametsa jõgi ja selle kaldapiiranguvöönd jääb ~370 m kaugusele edelasse (VEE1150800) ning ligikaudu 1,8 km kaugusele põhja jääb Timmkanal (VEE1151100) koos selle kalda veekaitsevööndiga. Uuringuruumi teenindusalast ~130 m kaugusele põhja suunda jääb vääriselupaik VEP nr 209371 (VEP209371), III kaitsekategooria samblikud harilik kopsusamblik ( Lobaria pulmonaria, KLO9701827) ja III kaitsekategooria taimed sulgjas õhik ( Neckera pennata, KLO9403290) kasvukohad. Ligikaudu 20 m kaugusele idasse jääb III kategooria kaitsealuseliigi musträhn ( Dryocopus martius ) elupaik (KLO9119004). Uuringuruumi lähiümbrusesse jääb ka II kaitsekategooria linnu karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ) elupaik (KLO9118983). Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on suhteliselt tasane, muutudes abs kõrguste vahemikus 14,9 - 18,0 m. Uuringuruumi teenindusala näol on tegemist metsamaa ja lage alaga. Ligikaudu 4 km kaugusel kagus asub Nepste liivamaardla (registrikaart 951), kus kaevandab Sokkel Karjäärid OÜ Nepste (luba nr L.MK/330554) ), Nepste II (luba nr KL-508072) ja Nepste III liivakarjäärides (luba nr KL-508029) ning OÜ Tambira Nepste IV liivakarjääris (luba nr L.MK/334117). Ligikaudu 6 km läänes asub Vangu liiva maardla (registrikaart 750), kus kaevandab Osaühing Eesti Killustik Vangu liivakarjääris (luba nr L.MK/331177). Ligikaudu 4 km kaugusel loodes asub Võidu liivamaardla (registrikaart 970), kus kaevandab Mainer OÜ Võidu liivakarjäär (luba nr L.MK/334202). Ligikaudu 4 km kaugusel läänes asub Häädemeeste (Võiduküla) liivamaardla (registrikaart nr 552). Uuringuruum jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehtedele nr 5314 (Häädemeeste). Ala keskosa geograafi lised koordinaadid on 58°7'16,61''pl ja 25°37'38,25'' ip. Joonis 2 .1 Uuringupiirkonna ülevaateplaan (aluskaardina on kasutatud Maa-ameti WMS kaardi rakendust) GEOLOOGILINE UURITUS Varasemaid sihtotstarbelisi uuringuid Nepste VII uuringuruumis ega selle läheduses tehtud pole. Nepste VII uuringuruum kattub Eesti geoloogilise baaskaardi 1 : 50 000 Häädemeeste (5314) kaardileh e ga . Ligikaudu 4 km kaugusel kagus asub Nepste liivamaardla (registrikaart 951), ~6 km läänes asub Vangu liivamaardla (registrikaart 750), ~4 km kaugusel loodes asub Võidu liivamaardla (registrikaart 970) ning ~ 4 km kaugusel läänes asub Häädemeeste (Võiduküla) liivamaardla (registrikaart nr 552). Nepste liivamaardla (registrikaart 951) asub Balti jääpaisjärve laugel rannavallil. Maardlas on tehtud viis uuringut. Alal levib kruusa ja veeriseid sisaldav muutliku terajämedusega liiv. Kasuliku kihi moodustavad kruus (keskmine paksus 1,3 m) ja liiv (keskmine paksus 0,6 m) ja saviliivmoreen (keskmine paksus 0,8 m). Kattekiht koosneb kasvukihist ja orgaanikarikkast liivast (keskmine paksus 0,7 m), lamamiks moreen. Põhimaavara on ehitusliiv (kasutusala teede- ja üldehituses), kaasnev maavara ehituskruus (teede- ja üldehituses) ja täiteliiv (täitematerjalina või ala korrastamiseks). Vangu liivamaardla (registrikaart 750) asub Balti jääpaisjärve rannavallil. Maardlas on tehtud kuus uuringut. Alal levib peenliiv jämeliiva kihtidega. Lamam moreen, saviliiv või liivsavi . Kasuliku kihi moodustab liustikujärvesetetest koosnev väga peeneteraline liiv a lasund , mille keskmine paksus on 2,7 m. Katendi paksus on kuni 0,4 m. Põhimaavaraks on ehitusliiv (ehitussegudesse), kaasnev täiteliiv (ehitusaluste täiteks). Võidu liivamaardla (registrikaart 970) asub luiteahelikul. Maardlas on tehtud üks uuring. Katen d iks on k uni 1 m paksuse kasvuki ht . Kasuliku kihi moodustab peene- kuni ülipeeneteraline liiv keskmise paksusega 2,7 m (1,3 4,8 m) selle all esineb kuni 0,8 m paksune segakiht, mis koosneb mattunud turbast, liivast ja kruusast. Lamamiks on moreen. Maavaraks on täiteliiv, mida saab kasutada teede- ja üldehituses. Häädemeeste liiva leviala asub kirde - edelasuunalisel luiteahelikul 2,3 km ulatuses. Põhja poole jääb Häädemeeste (Võiduküla) liivamaardla (registrikaart 552) . Maardlas on tehtud kolm uuringut . Kasuliku kihi moodustab peenliiv (keskmine paksus 4,2 m ) ja kruusakas liiv (keskmine paksus 1,6 m ) . Katendi moodustab kasvukiht paksus ega kuni 0,9 m ning l amamiks on moreen , mattunud turvas või aleuriitne liiv . Maardla materjali kvaliteet vastab e hitusliiv a nõuetele. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine Kaevandid rajati ajavahemikul 4. novembril 2022. Kaevandid raja ti hüdraulilise roomikekskavaatoriga CAT 320 E (joonis 4.1) . Rajati kokku 12 kaevandit sügavusega 0,5 - 2,3 m (üldmetraaž 15, 4 m). Kaevandite vaheline kaugus oli vahemikus 9 0 - 1 70 m. Joonis 4.1 Roomikekskavaator CAT 320E pärast kaevandi sulgemist (Foto: Sven Siir) Välitöödel võeti kaevanditest kokku 1 4 proovi setete terastikulise koostise määra miseks. Proovide pikkus oli 0, 3 - 1,6 m, keskmiselt 0,8 m (üldmetraaž 1 0,9 m ) . Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses, reeglina litoloogiliste erimite kaupa. Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati kaheksa s proovi s huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil. Kaevandid likvideeriti loodusliku materjaliga (liiv, savi, moreen). Kaevandite ümbrus korrastati ning taastati uuringueelne seisund. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt ( teksti lisa 1 1 ), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet ( tekstilisa 1 2 ). Laboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringu korras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125 ; 80 ; 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm . Täitematerjali huumusesisaldus kolorimeetriliselt määrati standardi EVS-EN 1744 p. 15.1 järgi. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 202 3 . a jaanuaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt kavas 1 : 1 000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneeri misega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgu sed EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas ( teksti lisa 9 ). Kameraaltööd Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm &gt;35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus &lt;12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus &lt;5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm &lt;35%. Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Tabel 1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm &lt; -9 &gt;512 Rahn -8...-9 256...512 suur Veeris -7...-8 128...256 keskmine -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme Kruus -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme Liiv 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme Aleuriit 9...6 0,032...0,016 jäme Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen &gt;9 &lt;0,002 Savi Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardista misel mõõtkavas 1 : 50 000. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani (mõõt kava 1 : 1 000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley Power Civil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Nepste VII uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonna ministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevan da tud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korras ta mise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd ( kaevandite rajamine ) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast geoloogilist kirjeldamist ja proovide võtmist kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogi liste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. Ligikaudu 20 m kaugusele idasse jääb III kategooria kaitsealuseliigi musträhn ( Dryocopus martius ) elupaik. Uuringuruumi lähiümbrusesse jääb ka II kaitsekategooria linnu karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ) elupaik. Geoloogilisi välitöid ei tehtud III ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohtade piires ning neid uuringu käigus ei mõjutatud. Uuringuruumi teeni n dusalaga kattuvat maaparandussüsteemi maa-ala SAKI(PÜ-217) (tunnus 6115080030010001) ega kraavitust välitööde käigus ei rikutud. GEOLOOGILINE EHITUS Nepste VII uuringuruumi teenindusala paikneb Liivi lahe rannikumadalikul . Eesti geoloogilise baaskaardi Häädemeeste (5314) seletuskirja alusel asuvad piirkonnas Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu Võrtsjäve alamkihistu limnoglatsiaalsed (jääjärvelised) setted ( Q1jrVr _ lg ). Uuritava ala m aapinna absoluutkõrgused jäävad 14,9 - 18,0 m vahemikku, olles üldjoontes tasane. Uuringuruum on ümbritsetud lääne, põhja, ja ida suunas kraavidega. Uuringuruumi kattekihi moodustab kasvu kiht (muld ; Q2 _ s ). Kattekihi k eskmine paksus on 0,2 m (vahemikus 0,1 - 0,4 m). Katendi lamam on absoluut kõrgus t el 14,9 - 17,8 m. Kasuliku kihi moodustavad ülemises intervallis helebeež leostunud liiv ja alumises intervallis helebeež , orgaanikarikas punakas kuni pruunikas eriteraline liiv ja peenliiv ( Q1jrVr _ lg ; Foto 5.2 ) . Visuaalselt eristatav o rgaanikarikas liiv levib 0,1 - 0,4 m paksuse lt vahekatendina leostunud liiva all, ala idaosa kaevandites (K-2, K-3, K-4, K-5) ligikaudsel 2,3 ha pindalal , keskmise paksusega 0,2 m (Foto 5.1). Kasuliku kihi savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus on 6, 6 % (pea t ü kk 6). Kasuliku kihi keskmine p aksus uuringuruumis on 0,9 m , olles maksi maalselt kuni 2,0 m. Liivakihi paksus suureneb kirde (2, 0 m) suunas ning väheneb lääne suunas (0, 3 m) . Kaevandi K 11 piirkonnas suidub kasulik materjal välja. Foto 5.1 Orgaanikarikka liiva vahe kiht kaevandis K-2 (Foto S. Siir ; 04.11.2022 ) Foto 5.2 Peeneteralise helebeeži liiva kiht kaevandis K- 6 (Foto S. Siir ; 04.11.2022 ) Lamamiks on glatsiaalsed setted ( Q1jrVr _ g ) – viimase jäätumise sorteerimata liustikulised setted , mis on esindatud halli moreenina, saviliiva ja savina. Kasu liku kihi lamamipind on ebatasane, jäädes absoluutkõrguste 14,3 - 16,2 m vahemikku, langedes lõunast loode suunda. Tabel 5.1 Nepste VII uuringuruumis moodustatud plokkide geoloogilise läbilõike koondtabel (vastavalt kaevandite andmetele) Nimetus Geoloogiline indeks Kihi paksus, m min. maks. keskmine Muld Q2_s 0,1 0,4 0,2 Leostunud liiv, helebeež. Q1jrVr_lg 0,2 0,4 0,3 Orgaanikarikas liiv, oranž. Q1jrVr_lg 0,1 0,4 0,2 Peenliiv, helebeež. Q1jrVr_lg 0,2 1,6 0,7 Savi/moreen Q1jrVr_g 0,1 0,2 0,1 Välitööde tulemuste põhjal kontuuriti välja uuringuruumi piires kasuliku kihi levikuala (joonis 5.1). Geoloogilise ehituse analüüsi aluseks on kaevandite kirjeldused (tekstilisa 3). Joonis 5.1 Kasuliku kihi paksuse levik Hüdrogeoloogi lised tingimused Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleksi . Veekihi lamamiks on vettpidavad liustikusetted moreenid, saviliivad ja savi . Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Kevadise suurvee ajal võivad esineda üleujutused ning suvisel miinimum perioodil aga võib veetase langeda kuivenduskraavide ümber oluliselt madalamale. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel ( 04.11 .2022) 0, 4 - 2,2 m eetri sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 14,8 15,8 m (keskmine 15,8 m). Põhjavee tase uuringuruumis järgib üldiselt lamami reljeefi , olles kasuliku kihi lamamis . Kaevandites K-4, K-5 ja K-7 on veetase tunduvalt kõrgem. Välitööd toimusid perioodil , kus talv hakkas peale tulema, maapind oli osaliselt külmunud ning tekkinud lombid . Eelmainitu tõttu vee äravool oli takistatud või ol i nendes kaevandites sissevoolav vesi lompidest . Ei ole välistatud ka lokaal ne veehoid välitöödel tuvastamata saviläätse te tõttu . Veetaseme mõõtmise tulemused on toodud tabelis 5 .1. Tabel 5 .1 Veetaseme mõõdistuse andmed Uuringu-punkti nr Suudme abs kõrgus (EH2000), m Uuringu-punkti sügavus, m Veetase maapinnast, m Veetaseme abs kõrgus, m Kuupäev K-1 17,29 1,2 - - 04.11.22 K-2 17,94 2,3 2,2 15,74 04.11.22 K-3 17,42 2,3 2,2 15,22 04.11.22 K-4 16,82 1,2 0,5 16,32 04.11.22 K-5 17,24 1,5 0,7 16,54 04.11.22 K-6 16,81 1,2 1,1 15,71 04.11.22 K-7 16,50 1,1 0,4 16,10 04.11.22 K-8 16,15 1,5 1,4 14,75 04.11.22 K-9 15,15 1,0 - - 04.11.22 K-10 15,56 0,7 - - 04.11.22 K-11 16,17 0,5 - - 04.11.22 K-12 16,54 0,9 - - 04.11.22 Maapinnalähedase põhjavee režiimi reguleerivad piirkonnas ulatuslikud maa parandussüsteemid ning teekraavid. L ääne, põhja ja ida suunas vahetult ning l õunaosas on kraavid 120 - 300 m kaugusel. Ligikaudu 370 m kaugusele edelasse jääb Rannametsa jõgi ja selle kaldapiiranguvöönd (VEE1150800). Kraavitus on suunatud lää n de Rannametsa jõe suunas (joonis 5.2) . Topograafilisel mõõdistamisel mõõdeti veetase (seisuga 03.01.2023) uuringuruumist kirdes ja loodes asuvates kraavides, mis oli vastavalt absoluutkõrgustel 16,72 m ja 14,75 m. Joonis 5.2 Uuringuruumi ümbruses oleva kraavituse üldine voolusuund (aluskaardina on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust) Vee voolusuund ja tase sõltub uuringuruumis lamami pinna ja reljeefi kallakusest. Enamuse aastast on tõenäoliselt kasulik kiht tegelikult kuiv ja ve e äravool toimub mööda lamami pinda madalamale, loode suunda , ning teekraavid või maaparanduskraavid dreenivad kasulikku kihti ja viivad vee ära. Vajadusel on võimalik vee ära juhtimiseks kraave süvendada. Vastavalt eelmainitud andmetele on võetud uuringuruumi keskmiseks veetasemeks ja kaevandamise järgseks veetasemeks kõigi kaevandite keskmine veetaseme absoluut kõrgus 15, 8 m . Veealuse varu paksus jääb selle põhjal alla 2 meetri, aga nagu mainitud eelmises lõigus, tõenäoliselt kasulik kiht on tegelikult kuiv või selle tagamiseks süvendatakse kraave . Lõplik veetase selgub kaevandamise käigus. MAAVARA KVALITEET Nepste VII uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamise metoodika on välja toodud peatükis 4.4. U uringuruumi rajatud üheteistk ü mnest (1 1 ) kaevandist võeti proovid (tabel 6.1) . Kokku võeti neliteist (14) proovi, millest kasulikku kiht i iseloomustab kolmteist (13). Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 4 ja 5. Laboratoorsete analüüside keskmiste näitajate põhjal kvalifitseerub uuringuruumi piires lasuv maavara täiteliivale esitavatele nõuetele ( &lt;0,063 mm = 6,6%) . U uringuruumi piires moodustati kaks täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk i – veepealse varu plokk 30 aT ja veealuse varu plokk 31 aT. Maavara väikse paksuse tõttu on hinnatud kvaliteet plokkide läbilõikes ühtselt. Pindalaliselt ploki moodustamise selgitus on toodud varu arvutamise peatükis 8 . Loodusliku materjali kvaliteedinäitajad uuringuruumi piires on järgmised: kruusa (&gt;31,5 mm) sisaldus vahemikus 0,0 - 0,0 % (keskmiselt 0,0 %); f raktsiooni &gt;4 mm sisaldus vahemikus 0,0 - 9,4% (keskmiselt 1, 6 %); liiva (0,063 - 31,5 mm) sisaldus 35,6 - 98,2% (keskmiselt 9 3,4 %); savi- ja tolmuosakeste (&lt;0,063 mm) sisaldus on 1,8 - 64,4 % (keskmiselt 6,6 %). Uuringuruumi materjali põhinäitajad on toodud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Nepste VII uuringuruumi piires Proovide arv 1 4 Proovide pikkus, m 1 0,9 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon &gt;31,5 mm), % 0,0 - 0,0 (keskmine 0,0) Fraktsioon &gt;4 mm, % 0,0 - 9,4 (keskmine 1,6) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 35,6 - 98,2 (keskmine 93,4) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (&lt;0,063 mm), % 1,8 - 64,4 (keskmine 6,6) Kaevand K-10 on ploki piirest välja jäänud väikse kasuliku kihi paksuse ja suure katenditeguri põhjusel. Kaevandis K-11 kasulikku kihti ei esinenud. A ktiivse tarbevaru plokkide 30 ja 31 kvaliteedi määramiseks on kasutatud kümne ( 1 0 ) kaevandi kolmeteistkümne (1 3 ) proovi tulemusi. Loodusliku materjali kvaliteedinäitajad moodustatud plok kides on järgmised: kruusa (&gt;31,5 mm) sisaldus vahemikus 0,0 - 0,0% (keskmiselt 0,0%); f raktsiooni &gt;4 mm sisaldus vahemikus 0,0 - 9,4% (keskmiselt 1, 7 %); liiva (0,063 - 31,5 mm) sisaldus 35,6 - 98,2 ( keskmiselt 93,4) ; savi- ja tolmuosakeste (&lt;0,063 mm) sisaldus on 1,8 - 64,4 % (keskmiselt 6,6 %). Kasuliku materjali põhinäitajad täiteliiva plo kkides 30 ja 31 on toodud tabelis 6. 2. Tabel 6.2 Kasuliku materjali põhinäitajad aktiivse tarbevaru ploki 30 ja 31 piires Proovide arv 13 Proovide pikkus, m 10,6 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon &gt;31,5 mm), % 0,0 - 0,0 (keskmine 0,0) Fraktsioon &gt;4 mm, % 0,0 - 9,4 (keskmine 1,7) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 35,6 - 98,2 (keskmine 93,4) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (&lt;0,063 mm), % 1,8 - 64,4 (keskmine 6,6) Visuaalsel hinnangul sisaldas liiv orgaanikat uuringupunktides K-2, K-3, K-4 ja K-5 . Sellest tulenevalt tehti kaheksa ( 8 ) huumusesisalduse proovi uuringuruumi erinevates asukohtades ka seal , kus visuaalselt orgaanikat ei paistnud (K-1-1, Ka-2-1, K-2-2, K 4 1, K-5-1, K-6-1, K-7-1, K-9-1). T ulemused kinnitasid hinnangut, kõik proovid olid etalonist tumedamad, st tegu on orgaanikat sisaldava liivaga , isegi kui visuaalselt seda ei tuvastatud. Nepste VII uuringuruumi orgaanika sisaldusega liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 6,6% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Looduslikul kujul on Nepste VII uuringuruumi liiv kasutatav täitematerjalina. Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Nepste VII uuringuruumis lasuva täiteliiva kaevandamiseks on lihtsad . Uuringuruumile ligipääs on uuringuruumi teenindusalast ~ 10 m kaugusel põhjas olevat metsateed (ETAK ID 2130005) mööda. Moodustatud ploki kattekihi paksus on kaevandite andmetel 0,1 - 0,4 m (keskmine 0, 2 m), mille moodustab muld. Vahekatendi paksus on 0,1 - 0,4 m (keskmine 0,2 m) . Kasuliku kihi paksus on moodustatud plokkides kaevandite andmetel 0, 5 2, 0 m , keskmiselt 1,0 m, keskmine katenditegur on 0, 2 . Kasuliku kihi lamamipind on ebatasane, jäädes absoluutkõrguste 14,3 - 16,2 m vahemikku, langedes loode suunas. Põhjavee tase jääb 0,4 - 2,2 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgustel 14,8 15,8 m (keskmine 15,8 m), järgides üldjoontes lamami reljeefi. Kasulik kiht on nii veepeale kui ka vee alune . Arvestades veealuse kasuliku kihi paksust , on võimalik kaevandada veetaset alandamata. Pärast varu ammendumist nõutud sügavusega veekogu uuringuaegse keskmise veetaseme põhjal ei moodustu (sügavus valdavalt &gt;2 m). Vastavalt peatükile 5.1 on e namuse aastast tõenäoliselt kasulik kiht tegelikult kuiv ja vee äravool toimub mööda lamami pinda madalamale, loode suunda , ning teekraavid või maaparanduskraavid dreenivad kasulikku kihti ja viivad vee ära. Vajadusel on võimalik vee ära juhtimiseks kraave süvendada ning nõutud sügavuse tagamiseks saab madalamad kohad täita täitematerjaliga. Eelmainitu tõttu saab hilisemalt ala taastada rohumaaks või metsamaaks. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Liiva kaevandamise peamised keskkonda mõjutavateks teguriteks on müra ja tolmu tekitamine ning loodusliku maastikureljeefi muutmine. Toimub nii veepeale kui ka veealuse maavara kaevandamine. Maapinnalähedase põhja vee režiimi reguleerivad piirkonnas ulatuslikud maa parandussüsteemid ning teekraavid. Enamuse aastast on tõenäoliselt kasulik kiht tegelikult kuiv ja vee äravool toimub mööda eelmainitud kraave. Vajadusel on võimalik vee ära juhtimiseks kraave süvendada. Vajalik kraavide süvendamine otsu s tatakse, kooskõlastatakse ja projekteeritakse kaevandamise projekti käigus. Olulist täiendavat mõju ümbritsevale veerežiimile ega maaparandussüsteemile ei ole. Häiring, mis võib tekkida vihma vaestel perioodidel, on liigne lendlev tolm. Probleem on lihtsasti lahendatav karjääri sissesõidu tee ning toodangu niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kaevandamisel kehtestatud normidest ja piirangutest. Tulevases karjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik kiht kaevandatakse ja kaubastatakse. Mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse vastavalt vajadusel ala korrastamisel ning vajadusel turustatakse katendi võõrandamise loa alusel. Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid. Ligikaudu 20 m kaugusele idasse jääb III kategooria kaitsealuseliigi musträhn ( Dryocopus martius ) elupaik (KLO9119004) . Uuringuruumi lähiümbrusesse jääb ka II kaitsekategooria linnu karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ) elupaik (KLO9118983) . Karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ) on Eesti punase nimestiku järgi ohualdis ja looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Karvasjalg-kakk on tüüpiline vanade metsade lind, kes pesitseb suuremates metsa laamades, enamasti kuuse-segametsades ja männikutes ning vajab pesapaigaks mõnda õõnsust. Musträhn ( Dryocopus martius ) on stabiilse arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja looduskaitseseaduse alusel arvatud III kaitse kategooria liikide hulka. Elupaigana eelistab musträhn suuri okasmetsi, männi-segametsi, kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Mõlema kaitsealuse liigi peamisteks ohuteguriteks on sobivate elupaikade pindala vähenemine ja seisukorra halvenemine. Kuna kaitsealuste lindude alaga ei ole kattuvust, siis kavandatava kaevandamisega elupaiga piire ei vähendata ning ei ole oodata, et kaevandamisega kaasnevad mõjutegurid olulisel määral elupaiga kvaliteeti mõjutavad . Lisaks on antud elupaigas 2017 - 2022 aastatel läbi viidud ulatuslik metsaraie, mis on antud elupaika juba oluliselt muutnud. Võimalik h äi r ing võib toimuda tolmu ja müra näitel, millega nagu eelnevalt mainitud lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Vajadusel tuleb lisa abinõuna vastava spetsialistiga kooskõlastada kaevandamistegevus. Kuna kasulik kiht on väike, siis kuivenduse mõju vee äravoolu näol on kaitsealuste liikide alale minimaalne. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt 2023. a jaanuaris mõõdistatud alus plaan mõõtkavas 1 : 1 000 (graafiline lisa 1 ), 2022. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Kasuliku kihi paksuse leviku piir on toodud joonisel 5.1. Ploki piiride määramisel on arvestatud kasuliku kihi ja katendi paksust. Varu on arvutatud 10,98 ha pindalal kahes plokis – veepealne aktiivse tarbevaru plokis 30 ja veealuse aktiivse tarbevaru plok is 31 . Plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1 ja tekstilisas 6 . Varu arvutus on esitatud teksti lisa des 7 ja 8 . Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i . Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: maapinna mudel – kasutatud on ala 202 3 . a jaanuar topograafilise mõõdistamise andmeid; kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on varu arvutuse alale jäävate kaevandite andmeid, mis on toodud kaevandite kataloogis ( teksti lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1; veepealne ja -alune varu on arvutatud kaevandites mõõdetud uuringuaegse keskmise põhjavee taseme abs 15,8 m järgi. Tabel 8.1 Nepste VII uuringuruumi katte - ja kasuliku kihi paksused kaevandites Kaevandi Katend, m Kasulik kiht, m Veetase, m Nr abs süg. kokku lamam paksus sh. vee all lamam s üg . maap. abs mõõtmise aeg K-1 17,29 1,2 0,4 16,89 0,7 - 16,19 - - 04.11.2022 K-2 17,94 2,3 0,1 17,84 2,1 0,1 15,74 2,2 15,74 04.11.2022 K-3 17,42 2,3 0,2 17,22 2,0 0,6 15,22 2,2 15,22 04.11.2022 K-4 16,82 1,2 0,1 16,72 0,9 - 15,82 0,5 16,32 04.11.2022 K-5 17,24 1,5 0,3 16,94 1,1 - 15,84 0,7 16,54 04.11.2022 K-6 16,81 1,2 0,3 16,51 0,8 0,1 15,71 1,1 15,71 04.11.2022 K-7 16,50 1,1 0,3 16,20 0,7 0,3 15,50 0,4 16,10 04.11.2022 K-8 16,15 1,5 0,3 15,85 1,1 1,1 14,75 1,4 14,75 04.11.2022 K-9 15,15 1,0 0,3 14,85 0,6 0,6 14,25 - - 04.11.2022 K-10 15,56 0,7 0,3 15,26 0,3 0,3 14,96 - - 04.11.2022 K-11 16,17 0,5 0,2 15,97 - - - - - 04.11.2022 K-12 16,54 0,9 0,15 16,39 0,6 - 15,84 - - 04.11.2022 Ploki 30 a T varu arvutus Veepeale ploki 30 maavaraks on täiteliiv . Ploki 30 pindala on kokku 9,69 ha. Ploki 30 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku mudelarvutustel 75 tuh m 3 . Vahekatendiks on orgaanikarikka liiva kiht, mis on esindatud pindalal 2,3 ha keskmise paksusega 0,2 m ja mahus 5 tuh m 3 ning mi lle maht on maavara varust maha arvestatud . Sellest tulenevalt on aktiivse tarbevaru maht 70 tuh m 3 . Kasuliku kihi kes km ine paksus on: 7 0 tuh m 3 ÷ 9,69 ha = 0, 7 m. Ploki katendiks on kasvukiht (muld) , mille maht on 23 tuh m 3 ja keskmine paksus on: 2 3 tuh m 3 ÷ 9,69 ha = 0, 2 m. Ploki 31 a T varu arvutus Veealuse ploki 31 maavaraks on täiteliiv . Ploki 31 pindala on kokku 7,56 ha. Ploki 31 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 30 tuh m 3 . Kasuliku kihi keskmine paksus on: 30 tuh m 3 ÷ 7,56 ha = 0,4 m. Ploki katendiks on kasvukiht . Kasvukiht levib 2,37 ha pindalal, mille maht on 4 tuh m 3 ja keskmine paksus on: 4 tuh m 3 ÷ 2 , 37 ha = 0, 2 m. Varu arvutuse tulemus Maa -ametile tehakse ettepanek moodustada Nepste VII uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks Nepste liivamaardlas, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.0 1 .202 3 ): täiteliiva aktiivset tarbevaru 9,69 ha pindalal 7 0 tuh m 3 (plokk 30 , veepealne varu ); täiteliiva aktiivset tarbevaru 7,56 ha pindalal 30 tuh m 3 (plokk 31 , veealune varu ). Tabel 8.2 Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.0 1 .202 3 Ploki nr 1 Ploki pindala, ha Maavara nimetus 2 Katendi maht, tuh m 3 Katendi keskmine paksus, m Vahekatendi maht, tuh m 3 Vahekatendi keskmine paksus, m Varu, tuh m 3 Varu keskmine paksus, m 30 aT 9,69 T L 23 0,2 5 0,2 7 0 0, 7 31 aT 7,56 T L 4 0,2 - 30 0,4 1 aT – aktiivne tarbevaru ; 2 T L - täite liiv KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Nepste VII uuringuruum , teenindusala pindalaga 12,34 ha , asub asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Laiksaare metskond 1 (tunnus 21301:003:0087, maatulundusmaa 100%). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning vähima võimaliku keskkonna mõjuga liiva ja kruusa kaevandamise võimalikkust ning tingimused. Tööde käigus rajati uuringuruumi 12 kaevandit sügavusega kuni 2,3 m. Kaevanditest võetud proovidest tehti 14 terastikulise koostise analüüsi ning tehti kaheksa huumuse sisalduse katset Nepste VII uuringuruumi teenindusala paikneb Liivi lahe rannikumadalikul. Kasulik kiht on esindatud Ülem-Pleistotseeni Järva kihistu Võrtsjä r ve alamkihistu limnoglat siaalsete settetega ( Q1jrVr _ lg ), kus kasuliku kihi moodustavad orgaanikarikkad eriteralised- ja peenliivad . Kvaternaarisetete p õhjavesi jääb 0,4 - 2,2 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 14,8 15,8 m (keskmine 15,8 m). Kasuliku kihi keskmine paksus on veepealses osas 0, 7 m ja veealuses osas 0,4 m . Nepste VII uuringuruumis moodustatud plokkide liiv vastab täiteliiva nõuetele. Plokkide peenosiste sisaldus on keskmiselt 6,6% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm plokkides ei esine. Kasulik kiht sisaldab orgaanikat. Töö tulemusena arvutati varu 10,98 ha pindalal kahes plokis aktiivse tarbevaruna. Maa-ametile tehakse ettepanek võtta Nepste VII uuringuruumi liivavaru arvele Nepste liiva maardlas järgmiselt seisuga 01.01.2023 : täiteliiva aktiivset tarbevaru 9,69 ha pindalal 70 tuh m 3 (plokk 30, veepealne varu); täiteliiva aktiivset tarbevaru 7,56 ha pindalal 30 tuh m 3 (plokk 31, veealune varu). KASUTATUD KIRJANDUS Geoloogilise uuringu luba L.MU/516308 . Häädemeeste (Võiduküla) maardla registrikaart nr 951 (maardla kood MRD0000520) . Keskkonnaministri 7. aprilli 2017 määrus nr 12. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm . Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks . Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (3 1 .0 1 .202 3 ) . Nepste maardla registrikaart nr 951 (maardla kood MRD0000941) . Nepste VII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus (OÜ Inseneribüroo STEIGER . 2021. T öö nr 21/3538) . Ploom, K., Suuroja, K., Morgen, E., Kaljuläte, K., Shtokalenko, M., Plado, J. Eesti geoloogilise baaskaardi Pärnu-Jaagupi (5334), Pärnu (5332), Häädemeeste (5314) ja Ikla (5312) kaardilehtede komplekt. Seletuskiri. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 2021. EGF 9536 . Riigikogu 27.10.2016 seadus, Maapõueseadus ( RT I, 09.08.2022, 16 ) . Tamm, J., Liivamägi, S., Pärn, T., Bauert, H., Kuivkaev, H. Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. EGF 9333 . Vangu maardla registrikaart nr 750 (maardla kood MRD0000718 ) . Võidu maardla registrikaart nr 970 (maardla kood MRD0000960). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi de geoloogilise uuringu aruanne ( varu seisuga 01.0 7 .2022) Töö nr 22/ 3977 Tallinn 20 2 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Elizavetta Krjukova /allkirjastatud digitaalselt/ J oonestaja ANNOTATSIOON Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi de geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.0 7 .2022). Aruanne ühes köites, teksti 43 lk, 1 3 tekstilisa, 4 graafilist lisa , 6 elektroonilist lisa . OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männ iku tee 104 /1 , 11216 Tallinn, 20 2 2 . Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi de geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Marina Minerals OÜ tellimusel. U uringuruum id teenindusala de pindala dega 14,18 ha ja 19,69 ha asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas katastriüksusel Surju metskond 36 (56801:004:0290) . Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega , mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 3 8 uuringupunkti (sh 5 kaevandit) sügavusega kuni 4, 0 m. Võeti kokku 3 9 proovi setete terastikulise koostise ja 4 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati 11 proovis huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil ja 4 proovis orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil. Vastavalt uuringuloa omaniku soovile määrati 4 proovis materjali voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. U uringuruum id asu vad Liivi lahe rannikumadalikul , millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid ja kus kasuliku kihi moodusta vad valdavalt väga peeneteralised tolmsed liivad ( Q 2 Lt ja Q 2 An ). Uuringuruumi de s levib moreenil liiva kompleks, mille paksus ulatub kuni 3,8 m-ni . Kvaternaarisetete p õhjavesi jääb Reiu-Liiva uuringuruumis 0, 2 1, 0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m ( keskmine 7, 2 m) ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m). Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumi de s lasuv liiv täiteliiva nõuetele . Reiu-Liiva uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on peenosiste sisaldus 25, 4 % , osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0, 1 % ja l iiva filtratsioonimoodul on 0, 1 2,1 m/ ööp . Reiu-Liiva II uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on peenosiste sisaldus 8, 1 %, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva filtratsiooni moodul on 0, 6 1,3 m/ ööp . Töö tulemusena arvutati uuringuruumides kokku varu 29,32 ha pindalal . Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires hinnatud varu Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu (registrikaart 0764) , milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.07.2022): täiteliiva aktiivset tarbevaru 12,42 ha pindalal 112 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) 21 tuh m 3 (plokk 3) ja veealust (allpool abs 7,2 m) 91 tuh m 3 (plokk 5); täiteliiva veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) aktiivset tarbevaru 0,46 ha pindalal 4 tuh m 3 (plokk 4); täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,05 ha pindalal 42 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 14 tuh m 3 (plokk 6) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m 3 (plokk 10); täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,36 ha pindalal 115 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 38 tuh m 3 (plokk 7) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 77 tuh m 3 (plokk 11); täiteliiva veealust (allpool abs 7,8 m) aktiivset tarbevaru 0,23 ha pindalal 1 tuh m 3 (plokk 8); täiteliiva passiivset tarbevaru 3,80 ha pindalal 67 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 39 tuh m 3 (plokk 9) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m 3 (plokk 12). KOKKU : aktiivset tarbevaru … tuh m 3 passiivset tarbevaru … tuh m 3 Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi de piires hinnatud liivavaru Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu , milles võtta varu arvele eelnevalt nimetatud maavara kategooriate, koguste ja pindaladega seisuga 01.0 7 .2022. a . Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ , Pärnu maakond, Pärnu linn , Silla küla , liiv , täiteliiv , ehitusliiv, aktiivne tarbevaru , Reiu-Liiva liivamaardla . Koostas: Mairy Tammekänd SISUKORD TOC \o "1-2" \h \z ANNOTATSIOON PAGEREF _Toc106623220 \h 3 1. SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc106623221 \h 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc106623222 \h 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS PAGEREF _Toc106623223 \h 13 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT PAGEREF _Toc106623224 \h 15 4.1. Puuraukude ja kaevandite rajamine ning proovide võtmine PAGEREF _Toc106623225 \h 15 4.3. Laboratoorsed tööd PAGEREF _Toc106623226 \h 16 4.3. Topograafilised tööd PAGEREF _Toc106623227 \h 16 4.4. Kameraaltööd PAGEREF _Toc106623228 \h 17 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale PAGEREF _Toc106623229 \h 18 5. GEOLOOGILINE EHITUS PAGEREF _Toc106623230 \h 19 6. MAAVARA KVALITEET PAGEREF _Toc106623231 \h 25 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED PAGEREF _Toc106623232 \h 32 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang PAGEREF _Toc106623233 \h 34 8. VARU ARVUTUS PAGEREF _Toc106623234 \h 35 8.1. Reiu-Liiva UR Ploki 3/5 aT ja 4 aT varu arvutus PAGEREF _Toc106623235 \h 36 8.2. Reiu-Liiva II UR Plokk 6/10 aT, 7/11 aT, 8 aT, 9/12 pT varu arvutus PAGEREF _Toc106623236 \h 36 9. KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc106623237 \h 40 10. KASUTATUD KIRJANDUS PAGEREF _Toc106623238 \h 42 TEKSTILISAD 1 . Geoloogilise uuringu luba L.MU/513987 4 3 2. Geoloogilise uuringu luba L.MU/515025 45 3 . Puuraukude ja kaevandite kataloog 4 7 4 . Proovide kataloog 4 9 5 . Puuraukude ja kaevandite kirjeldused 50 HYPERLINK \l "_Toc447010401" 6 . OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll 53 HYPERLINK \l "_Toc447010401" 7 . L õimise kaalutud keskmiste arvutused 63 8 . Varu arvutuse tulemused 65 HYPERLINK \l "_Toc447010401" 9 . Topograafilise mõõdistamise seletuskiri 71 HYPERLINK \l "_Toc447010401" 10 . RMK kooskõlastus 72 1 1 . Puurakude ja kaevandite likvideerimis e akt 74 HYPERLINK \l "_Toc447010401" 1 2 . KKA korraldus maa korrastamis e akti heakskiitmise kohta 82 1 3 . Põllumajandus - ja Toiduamet i kooskõlastus Reiu-Liiva 84 14. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus Reiu-Liiva II 85 15. AS Teede Tehnokeskus labori protokoll 86 1 6 . Tellija arvamus 88 Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD Reiu-Liiva uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 Reiu-Liiva uuri n guruumi g eoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 50 Reiu-Liiva II uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 Reiu-Liiva II uuri n guruumi g eoloogilised läbilõiked I - I’…I V - I V ’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 50 ELEKTROONILISED LISAD Ploki piirid (Reiu-Liiva GU). dgn Ploki piirid (Reiu-Liiva II GU). dgn Reiu-Liiva UR t äiteliiva k atendi lamam ( isojooned_ KatendEH_RL1 .dgn) Reiu-Liiva UR täiteliiva lamam ( isojooned_ L amam EH_RL1 .dgn) Reiu-Liiva II UR täiteliiva katendi lamam ( isojooned_KatendEH_RL2.dgn ) Reiu-Liiva II UR täiteliiva lamam ( isojooned_LamamEH_RL2.dgn ) 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi de s tehti OÜ Marina Minerals tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli otsida ja uurida Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva t täitematerjali ning tööd e t ulemusel välja selgitada uuringuruumi de geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda ala de le maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 18 . 1 1 .20 21 korralduse nr DM-116 542 -1 1 alusel väljastati Marina Minerals OÜ-le Reiu-Liiva II uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513987 ja 1 7 . 02 .202 2 korralduse nr DM- 116543-18 alusel Reiu-Liiva uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/515025 kehtivusajaga kolm aastat (lisa d 1 ja 2 ) . Välitööl 202 2 . a märtsis , aprillis ja juunis puuriti uuringu raames kokku 3 3 puurauku ja tehti 5 kaevandit . Puurimistööd tegi OÜ Geotehnika Inseneribüroo G.I.B ja kaevetööd AS Zebra . Uuringupunktidest võetud proovidest tehti 3 9 terastikulise koostise analüüsi , 4 filtratsiooni mooduli analüüsi (koondproovidest) , 11 proovi huumusesisaldus e analüüsi kolorimeetrilisel meetodil, 4 proovi orgaanilise aine sisaldus e analüüsi põletuskao meetodil ja neljas proovis määrati materjali voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER ja AS Teede Tehnokeskus akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumi te s. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd t egi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Mairy Tammekänd . Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Elizavetta Krjukova . Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „ Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi , savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks ”. 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Uuringuruumid teenindusalade pindaladega 14,18 ha ja 19,69 ha asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas katastriüksusel Surju metskond 36 (56801:004:0290) , mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa . Katastriüksuse omanik on Keskkonna ministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus ( RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa , tühise osa moodustavad muu maa ja haritav maa (kokku ~5%) . Uuringuruumid hõlma vad 719,89 hektarilisest maa üksusest ~ 5 %, jäädes selle põhja-keskossa. Uuringuruumidel naaberkatastriüksustega vahetut piirnemist ei ole. U uringu ruum id jää vad valla keskusest, Pärnu linnast, ligikaudu 4 ,5 km kaugusele kagu poole ( j oonis 2.1) . Uuringuruumide vahel e jääb Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor . Joonis 2.1. U uringuruumi de asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust. Veekogudest on uuringuruumidele lähim Reiu jõgi, mis jääb ~1 km lääne poole, Vaskjõgi ~2,5 km ida poole, Pärnu laheni jääb ~3 km. Reiu-Liiva uuringuruumi s jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,5 - 1 0,5 m vahemikku . Liigestatum on ala idaosa, kus kulgeb põhja-lõunasuunaliselt laugete nõlvadega Läänemere rannamoodustis, kus maapinna kõrgeimaks punktiks on märgitud 1 0,5 m. Alal kasvavad eri vanusega segametsad, valdavalt okaspuumetsad, kohati on tegu raiesmikega (Foto 2.1) . Foto 2.1. Raiesmik Reiu-Liiva uuringuruumis PA-25 läheduses (foto S. Siir, 2 5 . 03 .202 2 , N 58˚1 9 ' 25 " ja E 24˚38'0 8 "). Reiu-Liiva II uuringuruumis jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,7 - 10 ,5 m vahemikku. Alal kasvavad eri vanusega segametsad, valdavalt okaspuumetsad, kohati on tegu raiesmi kega (Foto 2.2) . Foto 2.2. Raiesmik Reiu-Liiva II uuringuruumis PA-2 läheduses (foto S. Siir, 24.11.2021, N 58˚1 8 ' 4 6" ja E 24˚38' 02 "). Reiu-Liiva u uringuruumi läbib ida-läänesuunaliselt kulgev avalikus kasutuses olev kohalik Servaku-Vaskrääma tee (5680067). Lüdigi tee ( 5680073) jääb Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusala idapiirist 10 - 25 m kaugusele , läbides kogu ulatuses põhja-lõunasuunaliselt Reiu-Liiva II uuringuruumi . Reiu-Liiva II uuringuruumi keskossa jääb ka väikene lõik metsateest Karja tee ( 5680715). Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 l g 2 järgi on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. T ee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Teekaitsevööndi laius kooskõlasta ti RMK- ga (lisa 10 ) . Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica trassi asukoht) jääb ~ 2 km kaugusele läände. Pärnut läbivale Via Baltica trassile on planeeritud lisaks ka alternatiivne trassikoridor – Pärnu suur ümbersõit, mis jääb Reiu-Liiva uuringuruumi idapiiri lähedusse , läbides Reiu-Liiva II uuringuruumi (Joonis 2.1) . Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusala paikneb tervikuna maaparandus süsteemidel: Servaku-Vaskrääma teest põhja poole jääb maaparandussüsteem KULLIPESA (6114540010040001) ja lõuna poole TAMME(TP-585) (6114540010110001). Reiu-Liiva II uuringuruum kattub kogu pindalal maaparandussüsteemidega: Lüdigi teest lääne poole Silla küla territooriumile jääb maaparandussüsteem TAMME(TP-585) (6114540010110001), teest ida poole Vaskrääma küla territooriumile jääb TAMME(TP-585) (6114760020030001). Geoloogilise uuringu tegemine kooskõlasta ti Põllumajandus- ja Toiduametiga (lisa d 13 ja 14 ) . Uuringuruumide teenindusalad kattuvad üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga (U903). Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusalale jääb geodeetiline märk 68 (101404), mille kaitsevööndi laius on 3 m. Geodeetilise märgi lähedusse (50 m kagu poole) jääb ka puurkaev (PRK0007555). Puurkaev on rajatud sinna 1980ndate aastate alguses Vaskrääma küla piirkonna põhjaveevarude ja veehaarde rajamise eel- ja detailuuringu te raames ( PA-376; Belkin jt, 1981, EGF 3771; Belkin , 1983, EGF 4000). Antud puurauk on arvel keskkonna registris hüdrogeo loogi lise uuringu puurkaevuna (nr 7555; tunnus PRK0007555). Puur kaevu ja geodeetilist märki uuringutööde käigus ei kahjusta tud. U uringuruumi de teenindusala d ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Reiu-Liiva uuringuruumi lähedusse, uuringuruumist kagu poole, Servaku-Vaskrääma ja Lüdigi tee ning Tallinn-Mõisaküla raudteetammi vahelisele alale jääb mitmeid vääriselupaiku : VEP nr L00245 (VEPL00245), kus on ka III kategooria kaitsealuste taimeliikide laialehine neiuvaip ( Epipactis helleborine ) ( KLO9336882), roomav öövilge ( Goodyera repens ) (KLO9336907), harilik ungrukold ( Huperzia selago ) (KLO9336903), Wulfi turbasammal ( Sphagnum wulfianum ) (KLO9400947 ja KLO9700690) kasvukohad; VEP nr L00244 (VEPL00244); VEP nr 209318 (VEP209318). Uuringuruumi lähedusse jääb ka I kategooria kaitsealuse liigi püsielupaik. Mainitud teede vahelisele alale, hõlmates enda alla ka loetletud vääriselupaigad , on projekteeritud Reiu jõeküla hoiuala (922035204) . See hoiuala jääb Reiu-Liiva II uuringu ruumist 200 m kaugusele . Reiu-Liiva II uuringuruumi lõunaosast ligikaudu 500 m kaugusele ida poole jääb VEP nr 208175 ( VEP208175 ). Ala väärtus seisneb vanas looduslähedase struktuuriga majandamata metsas, kus kasvab üle 120 aasta vanuseid laia lehiseid puid. Uuringuruumidest ligikaudu 1,0 - 1,5 km lääne poole jääb tihedalt asustatud Reiu küla keskus, 2 - 3 km kaugusele põhja poole jääb Silla küla keskus. Lähimad elumajad jäävad Reiu-Liiva uuringuruumist 500 m kaugusele Silla külla Ülejõe tee katastriüksustele ja Reiu-Liiva II uuringuruumist 500 m kaugusele Silla külla Ogaliku tee äärde. Joonis 2.2 . R eiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi teenindusala de ülevaateplaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust . U uringuruumi de le lähim maardla on Reiu-Sibula turbamaardla (registrikaart 348), mille aktiivse reservvaru plokk 5 jääb ligikaudu 1,3 km kaugusele põhja-kirdesse. Reiu-Liiva liivamaardla (registrikaart 764) jääb ~1,8 km põhja poole. Maardlas on arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 38 tuh m 3 . Võiste liivamaardla (registrikaart 704) jääb ligikaudu 8 km kaugusele edelasse. Maardlas on arvel ehitusliiv ja täiteliiv 3. GEOLOOGILINE UURITUS U uringuruum id asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid. Maastikurajooni lõunaosas esineb lainete uhutud moreen tasandikke ja keskosas kunagistest laguunidest kujunenud soid. Joonis 3.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad alal nii Litoriinamere kui ka Antsülusjärve setted . U uringuruum id paikne vad Läänemere rannamoodustisel, mida kohati katavad luited. Reiu-Liiva uuringuruum jääb valdavalt Litoriinamere tasandikule . Reiu-Liiva II uuring u ruumi läbib Litoriinamere rannavall, mille pikitelg järgib kunagist rannajoont ja mille lõunatipus paikneb Litoriinamere maasäär, mis on kunagise mere servale moodustunud rannavorm ja mis oli ühest otsast ühendatud kunagise maismaaga . Reiu-Liiva II uuringuruumis levivad lisaks Võrtsjärve alamkihistu moreen ja Antsülusjärve basseinis settinud järvesetted (Joonis 3.1). Reiu-Liiva ja Reiu-Liiv a II uuringuruumile lähim liivamaardla on Reiu-Liiva, mida on uuritud kahel korral . 1965. a valmis ENSV MN Geoloogia Valitsusel Pärnu ümbruses tehtud liivade- lahjendajate otsimise ja esialgse geoloogilise uurimise aruanne ( Voolma , 1965; EGF 2297), mille käigus uuriti Reiu-Sibula turbamaardlat ääristavaid Antsülus järve rannaluiteid. 1971. a vormistati Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldis (pindalal 7,92 ha) 5 aastaks tolleaegse Pärnu TREV-ile teede muldkehade ehitamiseks (EGF 6781). 2001. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Reiu-Liiva leiukoha geoloogilise uuringu (Sini salu, 2001; EGF 7326). Uuringu käigus rajati 20 kaevandit ja seinapuhastust sügavusega 1,6 - 9,4 m ning võeti 19 proovi, milles määrati liiva lõimis ning savi- ja tolmuosakeste sisaldused. Ehitusliiva nõuetele vastavat liiva esines uuringuala lääne küljel 3,02 ha suurusel alal. Uuringu tulemusena kinnitati 3,02 ha pindalal veepealset ehitusliiva aktiivset tarbevaru kokku 38 tuh m 3 (plokid 1 ja 2) ning 6,70 ha pindalal maa-ainese varu kokku 224 tuh m 3 , millest 146 tuh m 3 paiknes allpool pinnasevee taset. Praegu maardlas ei kaevandata. Maardlas on arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 38 tuh m 3 . Peale veealuse materjali ammendamist soovitati kaeveala korrastada veekoguks. Pärnu linna tarbeveega varustamise eesmärgil tegi Eesti Geoloogia Valitsus 1980ndate aastate alguses Vaskrääma küla piirkonnas eel- ja detailuuringud täiendavate põhjavee varude arvele võtmiseks ja veehaarde rajamiseks ( Belkin jt, 1981, EGF 3771; Belkin , 1983, EGF 4000). Geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste parameetrite selgitamiseks puuriti Reiu ja Vaskrääma küla piirkonda hulganisti erineva sügavusega puurauke (maksimaalselt 328 m sügavune, mis ulatus Ordoviitsiumi ladestu Keila lademesse). Üks puuraukudest (PA 376) jääb Reiu-Liiva uuringuruumi kaguossa. Antud puurauk on arvel keskkonnaregistris hüdrogeo loogi lise uuringu puurkaevuna (nr 7555; tunnus PRK0007555). Puuraugu sügavus on 75 m ja see ulatub Alam-Siluri Jaagarahu lademe dolokividesse . Nimetatud puurauk annab ka infot kvaternaarisetete paksuse ja iseloomu kohta – läbilõike ülaosas lasub 4 m paksuselt merelise geneesiga peeneteralist liiva, mille lamamiks on liivsavimoreen kruusa, veeriste ja muna katega. Moreenikihi paksus on 2,4 m ja see lasub Devoni ladestu Narva lademe aleuroliitidel . 2016. a väljastati geoloogilise uuringu luba OÜ-le Eesti Killustik maavara uuringuks 24,29 ha pindalaga Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusalal (luba L.MU/327801, loa kehtivusaeg 17.05.2016 - 16.05.2019). Reiu-Liiva uuringuruumi idaosa kattub osaliselt tolleaegse Reiu-Liiva uuringu ruumiga. 2017. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt tehtud välitööde andmetel on kasulik kiht muutliku paksusega (0,2 - 2 m), suuremad paksused on rannavalli harjal. Kooskõlastatult uuringuloa omanikuga geoloogilist uuringut tol korral lõpuni ei viidud, maavara varusid ei arvutatud ja uuringuaruannet ei koostatud. Põhjuseks oli maavara madal kvaliteet ja kvantiteet. 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „ Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi , savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. 4. 1 . Puuraukude ja kaevandite rajamine ning proovide võtmine Puurimistööd tehti ajavahemikul 2 5 - 28. märts 202 2 . Puuraugud rajas tigupuurimise meetodil Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. OÜ iseliikuva roomikpuurpingiga (Foto 4.1) . Kaevandid rajati roomik ekskavaatoriga 21.04 . 2022 . Kasuliku kihi leviku täpsustamiseks tehti 03.06.2022. a Reiu-Liiva uuringuruumi lõunaosasse kaks käsipuurauku käsi puuriga. Uuringupunkte rajati kokku 3 8 sügavusega 1 ,0 - 4 ,0 m ja üldmetraa ž iga 7 7,3 m (lisa 3) . Uuringupunktide vaheline kaugus oli 5 0 - 19 5 m . Foto 4.1 . Puurimistööd Reiu-Liiva II uuringuruumis (PA - 9 ) (foto S. Siir , 2 6 . 01 .202 2 , N 58˚ 1 8 ' 26 " ja E 24˚ 38 ' 1 1 "). Puuraugud , kaevandid, käsipuuraugud likvideeriti loodusliku materjaliga (liiv, savi, moreen). Ü mbrus korrastati ning taasta ti uuringueelne seisund. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (lisa 1 1 ), mille kiitis heaks Keskkonnaamet (lisa 1 2 ). Välitööde käigus võeti p uuraukudest kokku 39 proovi s etete terastikulise koostise määramiseks . Proovide pikkus oli 0, 4 - 2,2 m , keskmiselt 0, 9 m. Proovid võeti uuringupunktidest aktiivse tarbevarule nõutud uuringu võrguga. Kahest uuringupunktist (PA-24a; PA-7a) proove ei võetud ja nendes levivat maa vara kirjeldati visuaalselt ning andmeid kasutati maavara leviku täpsustamiseks . 4.3. L aboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 39 proovi setete terastikulise koostise määramiseks (lisa 4) . S õelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm . Lisaks lõimisele määrati 4 proovis filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi. Vajaliku proovikoguse saami seks segati 16 algproovist kokku 4 koondproovi . Ühte koondati sarnase savi-tolmu osa keste sisaldusega setted: 1. koondproov sisaldab materjali proovidest 17-1, 21-1, 26-1 , iseloomustades Reiu-Liiva uuringuruumi vähe se savi- ja tolmusisaldusega puhast liiva; 2. koondproovi moodustavad proovid 22-1, 27-1, 28-1, 21a-1 , iseloomustades Reiu-Liiva uuringuruumi s savika ma t liiva ; 3. koondproovi moodustavad proovid 5a-1, 7-1, 9 1, 14-1, 16-1 iseloomustades Reiu-Liiva II uuringuruumi vähese savi- ja tolmusisaldusega puhast liiva ; 4. koondproovi moodustavad proovid 6a-2, 11-1, 13-2, 15-1 iseloomustades Reiu-Liiva II uuringuruumi mõnevõrra suurema savi- ja tolmusisaldusega liiva . Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, eriti Reiu-Liiva II uuringuruumis, määrati 11 proovist huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil ja 4 proovist orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil. Täitematerjali huumusesisaldus kolorimeetriliselt määrati standardi EVS-EN 1744 p. 15.1 ja orgaanilise aine sisaldus standardi EVS-EN 1997-2, lisa N.2 järgi. Kuna tegemist on eriti Reiu-Liiva uuringuruumis äärmiselt savika materjaliga, määrati AS- is Teede Tehnokeskus vastavalt uuringuloa omaniku soovile 4 proovis materjali plastsus- ja voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil vastavuses GOST 5180-2015 normiga (Lisa 1 5 ). 4. 3 . Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 202 2 . a mais OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneeri misega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgu sed EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 9 ). 4. 4 . Kameraaltööd Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „ Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi , savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks ”. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm &gt;35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus &lt;12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus &lt;5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm &lt;35%. Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesment i poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4. 1) , mis on võetud aluseks ka geoloogilise l kaardista misel mõõtkavas 1 : 50 000. Tabel 4. 1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu , Kleesment , 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm &lt; -9 &gt;512 Rahn -8...-9 256...512 suur Veeris -7...-8 128...256 keskmine -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme Kruus -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme Liiv 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme Aleuriit 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen &gt;9 &lt;0,002 Savi Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil . 4 .5 . Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi de geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonna ministri 17.12.2018. a määruse le nr 52 ja 07.04.2017 . a määrusele nr 12 : “ Uuritud ning kaevan datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevan da tud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korras ta mise akti sisu ja vorm ”. Geoloogilised välitööd (puurimine , kaevandite rajamine ) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuete kohaselt ja taastati uur ingueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. 5 . GEOLOOGILINE EHITUS U uringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid. Maastikurajooni lõunaosas esineb lainete uhutud moreen tasandikke ja keskosas kunagistest laguunidest kujunenud soid. U uringuruum id paikne vad Läänemere rannamoodustisel, mida kohati katavad luited. Reiu-Liiva uuringuruum jääb suuremas osas Litoriinamere tasandikule . Liigestatum on uuringuruumi idaosa, kus kulgeb põhja-lõunasuunaliselt laugete nõlvadega Litoriina mere rannavall . U uringuruumis jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,5 - 10,5 m vahemikku . T asandikul levib moreenil liiva kompleks, mille valdavalt moodustavad ülipee ne teralised aleuriitsed , hallid ja kollakashallid väga savikad, kohati orgaanikat sisaldavad liivad (saviliivad), mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Foto 5 . 1) . Jämefraktsioon liivas praktiliselt puudub. Üksikud kruusaterad maksimaalse läbimõõduga 3 cm on enamjaolt karbonaatsed. Foto 5.1. Kollakashall savikas peenliiv puuraugus PA-20 (Foto: Sven Siir, 25 .0 3 .2022, N 58˚ 19 ' 17 " ja E 24˚46'10"). Foto 5. 2 . Beežikashall liiv puuraugus PA-23 (Foto: Sven Siir, 25 .0 3 .2022, N 58˚ 19 ' 19 " ja E 24˚ 38 ' 2 0"). Uuringuruumi idaservas, r annavalli ülemises osas esinevad kuni 1,9 m paksuse kihina peened bee ž ikashallid kuni pruunid luite liiva d (Foto 5.2 ) . Sarnast liiva esineb ka üksikutes uuringupunktides uuringuruumi lääneservas madalamates kohtades. Jämefraktsioon liivas puudub. Reiu-Liiva uuringuruumis k atendi paksus on 0,2 - 0,4 m (keskmine 0,3 m) , millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld . Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on puuraukude andmeil maksimaalselt 3,7 m (PA-23). Kasuliku kihi paksus on muutlik, puududes uuringuruumi edelaosa puuraukudest PA-18 ja 19 . Liivalasundi lõimise keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis. Kuigi uuringuruumi äärmises ida- ja lääneservas esineb üksikutes uuringupunktides puhast peenliiva, on siiski valdav enamus Reiu-Liiva uuringuruumis esinev liiv väga peene teraline ning väga savikas. Liivalasundi lamamiks on hall kõva moreen ( Foto 5.3 ; 5.4 ). Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga ida suunas , jäädes absoluut kõrguste 3,8 - 7,6 m vahemikku. Uuringu ruumi edelaosa puuraukudes PA-18, 19 kasulik liivakiht puudus, ning hall kõva moreen lasus vahetult kasvukihi all. Foto 5. 3 . Hall kõva kuiv moreen puuraugus PA-20 a (Foto: Sven Siir, 25 .0 3 .2022, N 58˚ 19 ' 16 " ja E 24˚ 38 ' 06 "). Foto 5. 4 . Hall moreen puuraugus PA-2 1 (Foto: Sven Siir, 25 .0 3 .2022, N 58˚ 19 ' 22 " ja E 24˚ 38 ' 0 0"). Litoriinamere rannavall jätkub Reiu-Liiva II uuringuruumis , kulgedes põhja-lõunasuunaliselt läbi uuringuruumi. R annavall i pikitelg järgib kunagist rannajoont , mille lõunatipus paikneb Litoriinamere maasäär, mis on kunagise mere servale moodustunud rannavorm , mis oli ühest otsast ühendatud maismaaga . Reiu-Liiva II uuringuruumis jäävad maapinna absoluutkõrgused 6,7 - 10,5 m vahemikku. Kõrgemad absoluut kõrgused on valli harjal uuringuruumi keskosas . Reiu-Liiva II uuringuruumi loodeosas levib Võrtsjärve alamkihistu hall , kuiv , kohati plastne vähese jämepurruga moreen (Foto 5.5) . Uuringuruumi keskosas , Litoriinamere rannavalli piires esinevad kuni 2,7 m paksuse kihina pruunikasbeežid keskmiseteralised orgaanikarikkad liivad (Foto 5. 6 ) . Liivas jämefraktsioon praktiliselt puudub. Vertikaalses lõikes võib täheldada materjali muutumist savikamaks sü g avuse suunas. Foto 5.5. Hall moreen puuraugus PA-2 (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, N 58˚1 8 ' 4 6" ja E 24˚38'0 2 "). Foto 5.6. Pruunikasbeež liiv puuraugus PA- 6a (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, N 58˚1 8 ' 37 " ja E 24˚38'0 7 "). Uuringuruumi keskosas ja valdavalt r annavallist idapool levivad Antsülusjärve basseinis settinud vähem või rohkem puhtamad, kohati väga savikad , hallikaspruunid orgaanika rikkad liiv ad , milles jämefraktsioon praktiliselt puudub (Foto 5. 7 ) . Üksikud kruusaterad maksimaalse läbimõõduga 2 - 3 cm on valdavalt karbonaatsed. Foto 5.7. Hallikaspruun li i v puuraugus PA- 8 (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, N 58˚18' 31 " ja E 24˚38'0 5 "). Foto 5.8. Moreen puuraugus PA- 8 (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, N 58˚18'3 1 " ja E 24˚38'0 5 "). Uuringuruumi lõuna- ja kaguosas esinevad Litoriinamere rannal settinud vähem ja rohkem savikamad, hallikad - kuni kollakasbeežid, peeneteralised, orgaanikarikkad , kohati kruusakad liivad (Foto 5.9; 5.10). Kruusaterad maksimaalselt läbimõõduga 2 3 cm ning on valdavalt karbonaatsed. Reiu-Liiva II uuringuruumis k atendi paksus on 0, 1 - 0, 6 m (keskmine 0,3 m) , millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld . Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on puuraukude ja kaevandite andmeil maksimaalselt 3, 6 m (PA- 7 ). Kasuliku kihi paksus on muutlik, puududes uuringuruumi põhja - ja loode osa puuraukudest PA- 1, 2, 2a, 4. Liivalasundi lõimise keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis. Kuigi uuringuruumi s kohati nii pindalaliselt kui ka sügavuti uuringupunktide üksikutes intervallides esineb puhast peenliiva, on siiski valdav enamus Reiu-Liiva II uuringu ruumis esinev liiv väga peeneteraline ning savikas. Liivalasundi lamamiks on hall või kollane kõva moreen või plastne sinakashall savi (Foto 5.8; 5. 9 ; 5. 10 ). Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga kirde suunas , jäädes absoluut kõrguste 5,1 - 8,1 m vahemikku. Foto 5. 9 . Kollakasbeež li i v ja hall plastne savi kaevandis Š-15 (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, N 58˚18' 18 " ja E 24˚38' 25 "). Foto 5. 10 . Hallikasbeež liiv ja hall plastne savi kaevandis Š - 16 (Foto: Sven Siir, 25.03.2022, N 58˚18' 15 " ja E 24˚38' 31 "). Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide üldsustatud geoloogiline läbilõige on koondatud alljärgnevatesse tabelitesse 5.1 ja 5.2. Tabel 5.1. Reiu-Liiva uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Nimetus Geoloogiline indeks Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m miinimum maksimum keskmine Kasvukiht, muld Q 2 _s 0, 2 0, 4 0,3 Savikas liiv, saviliiv Q 2Lt 0,0 3 ,7 0,9 M oreen Q 1 jr Vr _g 0,1 1,7 + Tabel 5. 2 . Reiu-Liiva II uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Nimetus Geoloogiline indeks Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m miinimum maksimum keskmine Kasvukiht, muld Q 2 _s 0, 1 0, 6 0,3 Savikas liiv, saviliiv Q2Lt ; Q2An 0,0 3, 6 1,1 Moreen Q 1 jrVr_g 0, 2 1, 8 + Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (25.03 03.06.2022 ) Reiu-Liiva uuringuruumis 0,2 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m (keskmine 7,2 m) ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m). Üksikud puuraugud Reiu-Liiva uuringuruumi kagu- ja lõunaosas ning Reiu-Liiva II uuringuruumis asuvad puuraugud/kaevandid (PA-1, 2, 2a, 6, Š-15, PA-18, 18a, 24, 24a) olid kuivad. Topograafilise m õõdistamise ajal (11.05.2022. a) oli vee tase Reiu-Liiva uuringuruumi jäävates kuivenduskraav i de s abs kõrgus t el 6,50 6,89 m. Reiu-Liiva II uuringuruumis oli mõõdistamise ajal (10.05.2022 . a) veetase abs kõrgusel 6,35 - 7,03 m. Uuringuruumide teenindusala läänepiiridest ~1 km kaugusele jääb Reiu jõgi. Maapinna lähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinna reljeefi, mis langeb lääne suunas. Seega üldine põhjavee voolusuund on läände Reiu j õe suunas. Uuritaval alal reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid. Sinna juhitakse uuringuala de le ja selle ümbrusesse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. MAAVARA KVALITEET Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 ( Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi , savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: tehnoloogiline liiv – SiO 2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al 2 O 3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe 2 O 3 sisaldus üle 0,6%; ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; täiteliiv ja täitekruus on setend , mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Kuna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumides leviva maavara kvaliteedinäitajad on mõnevõrra erinevad, kirjeldatakse neid eraldi. Reiu-Liiva uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 1 6 puuraugu 17 proovi andmed. Maavara kvaliteedi hindamisel on välja jäetud k olme puuraugu ( PA- 17b, 18, 19 ) proovide andmed, mille näitajad ei kvalifitseerinud uuringu tellija poolt esitatud tingimusele, milleks oli kasuliku kihi paksus vähemalt 0, 4 m ja peenosise sisaldus mitte üle 4 5 % . Lisaks jäeti välja puurauk PA-24a, mis tehti vaid kasuliku kihi paksuse täpsustamiseks ja millest proovi ei võetud. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 6 ja 7 . Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustab Reiu-Liiva uuringuruumis valdava enamuse kasulikust kihist ülipeeneteralised , aleurii dikad , hallid ja kollakas hallid väga savikad, kohati orgaanikat sisaldavad liivad (saviliivad), mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Fotod 6.1 ja 6.2). Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0, 5 - 30 , 8 %, keskmiselt 11,5 %. Kruus on valdavalt peen kuni keskmine ( 4 … 16 mm). Liivaosist on keskmiselt 54 ,6% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~ 20 %. Peenosise sisaldus (&lt;0,063 mm) on keskmiselt 33,9 % ( 8,2 - 44,5 %) . Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv täiteliivaks. Reiu-Liiva uuringuruumi idaservas, r annavalli ülemises osas esinevad kuni 1,9 m paksuse kihina peened bee ž ikashallid kuni pruunid puhtad liivad (Fotod 6.3 ja 6.4). Sarnast liiva esineb ka üksikutes uuringupunktides uuringuruumi lääneservas madala mates kohtades. Jämefraktsioon liivas puudub. Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,1 - 6,4%, keskmiselt 1,1%. Kruus on väga peen kuni keskmine (2…16 mm ). Liivaosist on keskmiselt 96,2 % ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~ 5 0%. Peenosise sisaldus (&lt;0,063 mm) on keskmiselt 2,7 % ( 1,9 - 4 ,3 %) . Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv ehitusliivaks. Foto 6 .1. Kollakashall liiv PA-20 (proov 20-1) (foto M. Tammekänd). Foto 6 .2. L iiv puuraugus PA-28 (proov 28-1) (Foto M. Tammekänd). Foto 6 .3. Puhas liiv puuraugus PA-17 (proov 17-1) (foto M. Tammekänd). Foto 6 .4. Puhas liiv puuraugus PA-23 (proov 23-1) (Foto M. Tammekänd). Kokkuvõttes on m aavara levik Reiu-Liiva uuringuruumis nii pindalaliselt kui ka verti kaalselt suhteliselt muutlik ja seaduspärasuseta . K irjeldades tervikuna uuringu ruumi maavara kvaliteeti , on tegemist saviliivaga ( aleuriidika liivaga) , milles kruusaosakesi (2…64 mm) 0, 1 - 30,8%, keskmiselt 8,7 %. Kruus on valdavalt peen kuni keskmine (4…16 mm). Liivaosist on keskmiselt 65,9 % ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~ 65 %. Peenosise sisaldus (&lt;0,063 mm) on keskmiselt 25,4 % ( 1,9 - 4 3,2 %). Reiu-Liiva uuringuruumi m aavara kvalifitseerub täiteliivaks. Reiu-Liiva II uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 1 5 uuringupunkti 20 proovi andmed. Maavara kvaliteedi hindamisel on välja jäetud kolme puuraugu (PA- 1, 2, 2a ) proovide andmed, mille näitajad ei kvalifitseerinud uuringu tellija poolt esitatud tingimusele ja puurauk PA- 7 a, mis tehti lisapuurauguna kasuliku kihi paksuse täpsustamiseks ning millest proovi ei võetud. Proovide labora toorsete uuringute tulemused ning arvutused on esitatud tekstilisades 6 ja 7 . Maavara levik on nii pindalaliselt kui ka vertikaalselt Reiu-Liiva II uuringuruumis väga muutlik. Uuringuruumi keskosas, Litoriinamere rannavalli piires esinevad pruunikas beežid keskmiseteralised orgaanikarikkad liivad. Uuringuruumi keskosas ja valdavalt rannavallist idapool levivad Antsülusjärve basseinis settinud vähem või rohkem puhtamad, kohati väga savikad, hallikaspruunid orgaanikarikkad liivad. Uuringuruumi lõuna- ja kaguosas esinevad Litoriinamere rannal settinud vähem ja rohkem savikad, hallika s - kuni kollakasbeežid, peeneteralised, orgaanikarikkad, kohati kruusakad liivad. Üldjoontes võib k asulikus kihis eraldada kahe erineva terastikulise koostisega liiva kihti, mida siiski pindalaliselt ega vertikaalselt piiritleda on raske . Foto 6.5. Hallikaspruun liiv PA-5 (proov 5-1) (foto M. Tammekänd). Foto 6.6. Pruun liiv kaevandis Š-14 (proov 14-1) (Foto M. Tammekänd). Uuringupunktides PA-5, 5a, 6, 6a, 7, 9, Š-10, 12, 13, 14, 15 tervikuna või intervalliti esinevad peene- ja keskmiseteralised, hallikaspruunid kuni pruunid , kohati kruusakad, orgaanikarikkad , vähesavikad liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Fotod 6. 5 ja 6. 6 ). Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0, 0 - 18,1 %, keskmiselt 2,0 %. Kruus on peen kuni jäme ( 2 … 32 mm ). Liivaosist on kesk miselt 95,0 % ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~ 6 0%. Peenosise sisaldus (&lt;0,063 mm) on keskmiselt 3 ,0 % ( 1 ,2 - 5,0 %). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv ehitusliivaks. Uuringupunktides PA- 3, 6a, 7, 8, 11 , Š-13, 15 tervikuna või intervalliti esinevad peene- ja keskmiseteralised, hallikas - kuni kollakasbeežid , kohati kruusakad, orgaanikarikkad , aleurii dikad liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Fotod 6.7 ja 6.8). Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,0 - 1 6,7 %, keskmiselt 7,6 %. Kruus on peen ( 4 … 8 mm). Liivaosist on keskmiselt 75,9 % ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~ 40 %. Peenosise sisaldus (&lt;0,063 mm) on keskmiselt 16,4 % ( 5,6 - 37,4 %). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv täiteliivaks. Kokkuvõttes on m aavara levik Reiu-Liiva II uuringuruumis väga muutlik ning seaduspärasuseta . K irjeldades tervikuna maavara kvali teeti, on tegemist savika orgaanikarikka liivaga, milles kruusaosakesi (2…64 mm) 0,0 - 18,1%, kesk miselt 4,1%. Kruus valdavalt peen (4…8 mm). Liivaosist keskmiselt 87,8% ja valdav väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes ~50%. Peenosise sisaldus (&lt;0,063 mm) keskmiselt 8,1% (2,0 - 37,4%). Maavara kvalifitseerub täiteliivaks. Foto 6.7 . Savikas liiv puuraugus PA- 3 (proov 3 -1) (foto M. Tammekänd). Foto 6.8 . Savikas liiv puuraugus PA- 6a (proov 6a-2 ) (Foto M. Tammekänd). Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgneva te sse tabeli te sse 6.1 ja 6.2 . Tabel 6. 1 . Reiu-Liiva uuringuruumi ning moodustatud plokkide setete põhinäitajate koondtabel Proovimine Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, 2002) Maavara kasutusala määrus nr 52 maavara veeris kruus liiv peenos . kruus liiv peenos . Pr. nr al kuni m &gt;64 2…64 0 , 063…2 &lt;0 , 063 &gt;31.5 0 , 063…31 , 5 &lt;0 , 063 Reiu-Liiva uuringuruum 17-1 0.3 1.5 1.2 0 , 0 0 , 1 96 , 5 3 , 4 0 , 0 96 , 6 3 , 4 EL 17a-1 0 , 4 0 , 85 0 , 45 0 , 0 10 , 4 78 , 1 11 , 5 0 , 0 88 , 5 11 , 5 TL 17b-1 0 , 3 0 , 5 0 , 2 0 , 0 25 , 0 60 , 9 14 , 1 0 , 0 85 , 9 14 , 1 TL 18a-1 0 , 3 1 , 4 1 , 1 0 , 0 13 , 3 45 , 9 40 , 8 0 , 0 59 , 2 40 , 8 TL 20-1 0 , 2 2 , 4 2 , 2 0 , 0 1 , 4 61 , 4 37 , 2 0 , 0 62 , 8 37 , 2 TL 20-2 2 , 4 3 0 , 6 0 , 0 12 , 2 43 , 3 44 , 5 0 , 0 55 , 5 44 , 5 TL PA-20 kk 2 , 8 0 , 0 3 , 7 57 , 5 38 , 8 0 , 0 61 , 2 38 , 8 TL 20a-1 0 , 3 1 0 , 7 0 , 0 18 , 5 40 , 2 41 , 3 0 , 0 58 , 7 41 , 3 TL 21-1 0 , 2 0 , 6 0 , 4 0 , 0 2 , 3 95 , 8 1 , 9 0 , 0 98 , 1 1 , 9 EL 21a-1 0 , 4 0 , 9 0 , 5 0 , 0 0 , 5 91 , 3 8 , 2 0 , 0 91 , 8 8 , 2 TL 22-1 0 , 3 1 , 5 1 , 2 0 , 0 30 , 8 40 , 5 28 , 7 1 , 8 69 , 5 28 , 7 TL 23-1 0 , 2 2 , 1 1 , 9 0 , 0 0 , 1 97 , 9 2 , 0 0 , 0 98 , 0 2 , 0 EL 23-2 2 , 1 3 , 9 1 , 8 0 , 0 9 , 1 47 , 1 43 , 8 0 , 0 56 , 2 43 , 8 TL PA-23 kk 3 , 7 0 , 0 4 , 5 73 , 2 22 , 3 0 , 0 77 , 7 22 , 3 TL 24-1 0 , 3 1 0 , 7 0 , 0 12 , 5 44 , 3 43 , 2 0 , 0 56 , 8 43 , 2 TL 25-1 0 , 3 0 , 8 0 , 5 0 , 0 25 , 5 42 , 0 32 , 5 0 , 0 67 , 5 32 , 5 TL 26-1 0 , 2 0 , 7 0 , 5 0 , 0 6 , 4 89 , 3 4 , 3 0 , 0 95 , 7 4 , 3 EL 27-1 0 , 2 0 , 7 0 , 5 0 , 0 11 , 2 74 , 8 14 , 0 0 , 0 86 , 0 14 , 0 TL 28-1 0 , 3 0 , 8 0 , 5 0 , 0 1 , 2 86 , 6 12 , 2 0 , 0 87 , 8 12 , 2 TL Reiu-Liiva UR 0 , 0 0 , 1 40 , 2 1 , 9 0 , 0 56 , 8 1 , 9 EL Plokid 3/5 aT , 4 aT 0 , 0 30 , 8 96 , 5 43 , 2 1 , 8 98 , 1 43 , 2 TL 0 , 0 8 , 7 65 , 9 25 , 4 0 , 1 74 , 4 25 , 4 TL ehitusliiv (EL) 0 , 0 0 , 1 89 , 3 1 , 9 0 , 0 95 , 7 1 , 9 EL 0 , 0 6 , 4 97 , 9 4 , 3 0 , 0 98 , 1 4 , 3 EL 0 , 0 1 , 1 96 , 2 2 , 7 0 , 0 97 , 3 2 , 7 EL täiteliiv (TL) 0 , 0 0 , 5 40 , 2 8 , 2 0 , 0 55 , 5 8 , 2 TL 0 , 0 30 , 8 91 , 3 44 , 5 1 , 8 91 , 8 44 , 5 TL 0 , 0 11 , 5 54 , 6 33 , 9 0 , 2 65 , 9 33 , 9 TL kk – kaalutud keskmine; TL – täiteliiv; EL - ehitusliiv Tabel 6 . 2 . Reiu-Liiva II uuringuruumi ning moodustatud plokkide setete põhinäitajate koondtabel Proovimine Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, 2002) Maavara kasutusala määrus nr 52 maavara veeris kruus liiv peenos , kruus liiv peenos , Pr . nr al kuni m &gt;64 2…64 0 , 063…2 &lt;0 , 063 &gt;31 , 5 0 , 063…31 , 5 &lt;0 , 063 Reiu-Liiva II uuringuruum 3-1 0 , 3 1 , 5 1 , 2 0 12 , 2 50 , 4 37 , 4 0 , 0 62 , 6 37 , 4 TL 5-1 0 , 1 1,0 0 , 9 0 1 , 9 96 , 5 1 , 6 0 , 0 98 , 4 1 , 6 EL 5-2 1 , 0 2 , 8 1 , 8 0 2 93 , 9 4 , 1 0 , 0 95 , 9 4 , 1 EL PA-5 kk 2 , 7 0 2 , 0 94 , 8 3 , 3 0 , 0 96 , 7 3 , 3 EL 5a-1 0 , 3 1 , 7 1 , 4 0 2 , 2 95 , 8 2 0 , 0 98 , 0 2 , 0 EL 6-1 0 , 2 1 , 6 1 , 4 0 0 97 , 1 2 , 9 0 , 0 97 , 1 2 , 9 EL 6a-1 0 , 1 2 , 0 1 , 9 0 0 , 5 97 , 5 2 0 , 0 98 , 0 2 , 0 EL 6a-2 2 , 0 2 , 4 0 , 4 0 7 , 4 86 , 5 6 , 1 0 , 0 93 , 9 6 , 1 TL PA-6a kk 2 , 3 0 1 , 7 95 , 6 2 , 7 0 , 0 97 , 3 2 , 7 EL 7-1 0 , 2 1 , 4 1 , 2 0 5 , 2 90 , 7 4 , 1 0 , 0 95 , 9 4 , 1 EL 7-2 1 , 4 3 , 2 1 , 8 0 16 58 , 4 25 , 6 0 , 0 74 , 4 25 , 6 TL 7-3 3 , 2 3 , 8 0 , 6 0 16 , 7 53 , 5 29 , 8 0 , 0 70 , 2 29 , 8 TL PA-7 kk 3 , 6 0 12 , 5 68 , 4 19 , 1 0 , 0 80 , 9 19 , 1 TL 8-1 0 , 1 1 , 5 1 , 4 0 4 , 2 90 , 1 5 , 7 0 , 0 94 , 3 5 , 7 TL 9-1 0 , 1 1 , 8 1 , 7 0 0 97 , 1 2 , 9 0 , 0 97 , 1 2 , 9 EL 10-1 0 , 3 1 , 1 0 , 8 0 0 , 3 96 , 3 3 , 4 0 , 0 96 , 6 3 , 4 EL 11-1 0 , 2 1 , 1 0 , 9 0 0 , 5 93 , 4 6 , 1 0 , 0 93 , 9 6 , 1 TL 12-1 0 , 6 1 , 0 0 , 4 0 0 , 1 94 , 9 5 ,0 0 , 0 95 , 0 5 , 0 EL 13-1 0 , 2 1 , 0 0 , 8 0 0 , 1 98 , 7 1 , 2 0 , 0 98 , 8 1 , 2 EL 13-2 1 , 0 1 , 8 0 , 8 0 0 93 , 7 6 , 3 0 , 0 93 , 7 6 , 3 TL Š-13 kk 1 , 6 0 0 , 1 96 , 2 3 , 8 0 , 0 96 , 2 3 , 8 EL 14-1 0 , 6 1 , 2 0 , 6 0 0 , 1 95 , 5 4 , 4 0 , 0 95 , 6 4 , 4 EL 15-1 0 , 2 1 , 4 1 , 2 0 0 , 3 94 , 1 5 , 6 0 , 0 94 , 4 5 , 6 TL 16-1 0 , 4 1 , 0 0 , 6 0 18 , 1 77 , 8 4 , 1 2 , 9 93 4 , 1 EL Reiu-Liiva II UR 0 , 0 0 , 0 50 , 4 2 , 0 0 , 0 62 , 6 2 , 0 EL Plokid 6/10 aT , 7/11 aT , 8 aT , 9/12 pT 0 , 0 18 , 1 97 , 1 37 , 4 2 , 9 98 , 0 37 , 4 TL 0 , 0 4 , 1 87 , 8 8 , 1 0 , 1 91 , 8 8 , 1 TL ehitusliiv (EL) 0 , 0 0 , 0 77 , 8 1 , 2 0 , 0 93 , 0 1 , 2 EL 0 , 0 18 , 1 98 , 7 5 , 0 2 , 9 98 , 8 5 , 0 EL 0 , 0 2 , 0 95 , 0 3 , 0 0 , 1 96 , 9 3 , 0 EL täiteliiv (TL) 0 , 0 0 , 0 50 , 4 5 , 6 0 , 0 62 , 6 5 , 6 TL 0 , 0 16 , 7 94 , 1 37 , 4 0 , 0 94 , 4 37 , 4 TL 0 , 0 7 , 6 75 , 9 16 , 4 0 , 0 83 , 6 16 , 4 T L kk – kaalutud keskmine ; TL – täiteliiv; EL - ehitusliiv Lisaks lõimisele määrati neljas proovis liiva filtratsioonimoodul . Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine toimus Proctor katsega (EVS-EN 13286-2) . Nii nagu eeldada võis ja nagu laboriandmetest näha (lisa 7 ), siis filtratsiooniomadused on erinevad savikal ja puhtal liival, jäädes vahemikku 0, 1 - 2, 1 m/ ööp (keskmine 1,0 m/ ööp ) . Kõige väiksema filtreeruvusega on väga savikad liivad . Kuna tegemist on äärmiselt savika materjaliga, määrati AS-is Teede Tehnokeskus neljas proovis (7-2; 7-3; 20-2 ; 24-1 ) , milles savi- ja tolmuosakeste sisaldus väga kõrge , materjali plastsus- ja voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil . Kahe proovi plastsusarvuks saadi 2,4 % ja kahe proovi tulemused näitasid, et materjalil plastsus puudub . Isegi kui Vassiljevi plastsusarv jääb alla 7, siis kõrge peenosise osakaalu tõttu materjalis sobib materjal peamiselt kasutamiseks vaid täitepinnasena alumistes kihtides . Visuaalsel hinnangul sisaldas liiv orgaanikat, eriti Reiu-Liiva II uuringuruumis . Ü h eteistkümne ( 11 ) huumusesisalduse proovi (5-1; 5-2; 6-1; 7-1; 8-1; 9-1; 11-1; 12-1; 13-1; 20-1; 23-1) tulemused kinnitasid hinnangut, peaaegu kõik proovid (va proov 20 1 ) olid etalonist tumedamad, st tegu on orgaanikat sisaldava liivaga . Kuumutuskao meetodil neljast ( 4 ) proovist (5-2; 8-1; 13-1; 23-2) määratud orgaanilise aine sisaldus jäi vahemikku 0, 5 - 1, 2 % (keskmine 0,7 %) . Rail Baltica viaduktide ning ökoduktide konstruktsiooni täitematerjal võib orgaanilisi aineid sisaldada kuni 2% ulatuses . Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti . Looduslikul kujul on Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide liiv väga savikas ( aleuriitne ) ning sobib kasutamiseks täitematerjalina . Ehkki liiv on lõimiselt mõnevõrra varieeruv , siis maavara seisukohast on kogu läbilõikes tegu orgaanikarikka täiteliivaga . Paiguti läbilõike ülaosas lasuv puhas liiv eraldivõetuna klassifitseeruks ehitusliivaks, kuid selle lokaalse leviku, väikese kihipaksuse tõttu seda eraldi plokki ei kontuurita . Kuna teekaitsevöönd jagab uuringuruumid mitmeks osaks, siis moodustatavate plokkide maavara keskmised kvalitee dinäitajad antakse uuringuruumi kasuliku kihi kvaliteedi näitajate põhiselt . Reiu-Liiva uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 25,4 % ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1 % . Reiu-Liiva II uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 8,1 % ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1 % . 7 . MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused uuringuruum i de s lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole keerulised . Uuringuruum i de le on hea juurdepääs – Reiu-Liiva uuringuruumi läbib ida-läänesuunaliselt kulgev avalikus kasutuses olev kohalik Servaku-Vaskrääma tee (5680067) , Lüdigi tee (5680073) jääb Reiu-Liiva uuringuruumi teenindusala idapiirist 10 - 25 m kaugusele, läbides kogu ulatuses põhja-lõunasuunaliselt Reiu-Liiva II uuringu ruumi . Reiu-Liiva II uuringuruumi keskossa jääb ka väikene lõik metsateest Karja tee (5680715) , Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica trassi asukoht) jääb ~2 km kaugu sele läände . Pärnut läbivale Via Baltica trassile on planeeritud lisaks ka alternatiivne trassikoridor – Pärnu suur ümbersõit, mis jääb Reiu-Liiva uuringuruumi idapiiri lähedusse, läbides Reiu-Liiva II uuringuruumi . Reiu-Liiva uuringuruumis moodustatud varu kontuuris on katendi paksus on 0,2 - 0,4 m (keskmine 0,3 m) , millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m . Ülejäänud osa katendist moodustab muld . Kasuliku kihi paksus on 0, 4 - 3 ,7 m, keskmiselt 1,1 m , katenditegur on 0, 27 . Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga ida suunas, jäädes absoluut kõrguste 3,8 - 7,6 m vahemikku . Reiu-Liiva II uuringuruumis moodustatud varu kontuuris on katendi paksus on 0,1 - 0,6 m (keskmine 0,3 m) , millest kasvukiht (taimestunud osa) moodustab keskmiselt 0,1 m . Ülejäänud osa katendist moodustab muld . Kasuliku kihi paksus on 0,4 3, 6 m, keskmiselt 1, 4 m, katenditegur on 0,2 1 . Kasuliku kihi lamamipind on kerge tõusuga kirde suunas, jäädes absoluut kõrguste 5,1 - 8,1 m vahemikku . Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (25 , 03 03 , 06 , 2022) Reiu-Liiva uuringuruumis 0,2 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6, 4 - 9,0 m ( keskmine 7,2 m) ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m). Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme 7,2 m, jääb Reiu-Liiva uuringuruumis kasulik kiht vähem või rohkem vee alla valdavalt kogu uuringuruumis moodustatud ploki ulatuses ( väljaarvatud uuringuruumi lõunatipus ) 0, 4 2, 8 m, keskmiselt 0,8 m paksuselt . Uuringuruumi põhja osas lasub kogu kasulik kiht uuringuaegsest põ h javee tasemest allpool . Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme 7,8 m, jääb Reiu-Liiva II uuringuruumis kasulik kiht vähem või rohkem vee alla kogu uuringuruumis moodustatud ploki ulatuses , 0,2 2,7 m, keskmiselt 0,8 m paksuselt . Uuringuruumi lõunaosas lasub kogu kasulik kiht uuringuaegsest põ h javee tasemest allpool . Kuna uuring tehti kõrgvee ajal ja tegelik veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev, siis ei ole täpselt teada, kui palju ja millistes piirides jääb tegelikult varu vee alla ja vee peale . Kõigi eelduste kohaselt saab kaevandamine toimuma veetaseme alandamisega, juhtides karjääri koguneva vee kraavitusega isevoolselt Reiu jõkke . Kaevandamisel tuleb arvestada, et kaevandamistegevus ei tohi takistada olemasolevate maaparandus süsteemide toimimist . Maapinnalähedane p õhjavesi on siin seotud kasulikuks kihiks oleva liiva lasundiga . Kasuliku kihi lama miks on kohati vähese veejuhtivusega savi ja moreen . Aluspõhja moodustavad siin Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistu aleuroliidid , merglid ja domeriidid , mis moodustavad veepideme Kvaternaari setete veekihi ja sügavamal leviva aluspõhjalise Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi vahel . Topograafilise m õõdistamise ajal (11 . 05 . 2022 . a) oli vett Reiu-Liiva uuringuruumi ida piiriga paralleelselt kulgevas kuivenduskraavis ~0,2 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,89 m) ja lääne piiril ~0,3 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,50 m) . Kraavide sügavused on ~0,5 m , Reiu-Liiva II uuringuruumis oli vett mõõdistamise ajal (10 . 05 . 2022 . a) põhjaosas kulgevas kuivenduskraavis ~0,4 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,35 m, kraavi sügavus ~1 m), keskosas ~0,3 m (veetase kraavis abs kõrgusel 6,72 m, kraavi sügavus ~0,8 m) ja lõunaosas ~0,8 m (veetase kraavis abs kõrgusel 7,03 m, kraavi sügavus ~1,2 m) . Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud, seejärel koorida mullakiht . Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga või buldooseriga ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse . Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada . Kasvukihti (mulda) saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel . Karjääri teenindamiseks on vaja rajada mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed . Tulevas t e karjääri de alal on võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka kopplaaduriga . Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms) . Kaevandamise loa taotluse koosta mise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt . Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt . Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjäär korrastada . Kaevandamise tulemusel kujuneb uuringuruumide aladele karjäärisüvend mille nõlva kõrgus oleks ~1 m . Kaevandamisel jäetakse nõlvadele vajalike kaldega tervikud, mis tagavad nõlvade püsivuse . Karjääride põhjade absoluutkõrgused jäävad Reiu-Liiva uuringuruumis 3,8 - 7,6 m vahemikku ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 5,1 - 8,1 m vahemikku . Arvestades maapinnareljeefi kujuneb kaevandamisjärgselt veetaseme abs ~6,0 - 6,5 m . Seda juhul, kui vett ära ei juhita . Vee ärajuhtimise l sõltub kaevandamis järgne veetase kraavide põhja abs kõrgusest . Ehkki puuraukudes ja kaevandites fikseeritud veetasemete andmete põhjal jääb suur osa kasulikust kihist vee alla, siis peale varu ammendumist karjääri nõutud sügavusega veekoguks (sügavus valdavalt 2 m) korrastada ei saa, kuna maapinna reljeefist ja kasuliku kihi paksusest tingituna jääb karjääri sügavuseks keskmiselt ~1,0 m . Ala korrastatakse metsamaaks . Kvaternaarisetete põhjavett on võimalik kraavitusega isevooluliselt alandada, süvendades kraave ning juhtides vett piirkonna maaparandussüsteemi kraavidesse . Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks (veetase maapinnast 0,7 m sügavusel) . Ühe võimalusena korrastamiseks metsamaaks on rakendada karjäärisüvendi täitmist püsimaterjalidega ja jäätmetega . Kaevan damisega rikutud maa korrastatakse korras tamis projekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku oma valitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest . Kaevandamisloa taotlemise etapis otsustatakse lõplikult läbimõeldud lahendus korrastamiseks . 7 . 1 . Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuring u ruumi de s ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid . Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega . Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest . Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju . Kesk konnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi . 8 . VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafili sed lisa d 1/4 ja 3/4 ), 2022 . a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed . Reiu-Liiva uuringuruumis on varu arvutatud 12,88 ha pindalal kahes plokis (Plokk 3 aT /5 aT ja 4 aT ) peaaegu kogu Reiu-Liiva uuringuruumi piires . Pindalaliselt jaotab plokid kaheks RMK poolt sätestatud Servaku-Vaskrääma tee (5680067) kaitsevöönd i laius 15 m tee teljest . Varust on v älja jäetud uuringuruumi lõuna osas paiknevad puuraugud PA-18 , 19, 17b , milles kasulikku kihti ei esinenud või kiht oli alla 0, 4 m . Uuringu tellija soovil arvutati maavara varu kogus alal, kus kasuliku kihi paksus oli vähemalt 0, 4 m ja peenosise sisaldus looduslikus materjalis mitte üle 4 5 % . Reiu-Liiva II uuringuruumis on varu arvutatud 16,44 ha pindalal neljas plokis (Plokk 6 / 10 aT , 7/11 aT , 8 aT , 9/12 pT ) peaaegu kogu Reiu-Liiva II uuringuruumi piires . Pindalaliselt jaotab plokid mitmeks RMK poolt sätestatud tingimused Lüdigi ja Karja teede osas ( l isa 10 ), mille tõttu hinnatakse ka Lüdigi tee alla jääv varu passiivsena . Varust on välja jäetud uuringuruumi põhja- ja loode osas paiknevad puuraugud PA-1, 2 , 2a , 4 , milles kasulikku kihti ei esinenud või kiht oli alla 0,4 m , Tellija poolsed tingimused varu arvutamiseks olid samad, mis Reiu-Liiva uuringuruumis . Kuna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi de le lähim, sarnase geoloogilise ehitu sega maardla on Reiu-Liiva liiva maardla, siis uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Reiu -Liiva liivamaardla koosseisu . Plokkide numeratsiooni jätkatakse maardlas arvel olevatest plokkidest . Plok k i de koordinaadid on kantud graafilis t ele lisa de le 1/4 ja ¾. Varu arvutus on esitatud lisas 8 . Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01 . 0 7 . 2022 . a . Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i . Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: maapinna mudel – kasutatud on ala de 2022 . a m ai topograafilise mõõdistamise andmeid; kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on ala de le jäävate puuraukude ja kaevandite andmeid, mis on toodud puuraukude ja kaevandite kataloogis (lisa 3 ) ning koondatud tabeli te sse 8 . 1 ja 8 . 2 ; veepealne ja - alune varu on arvutatud puuraukudes mõõdetud uuringuaegse keskmise põhjavee taseme abs 7,2 m (Reiu-Liiva ) ja 7,8 m (Reiu-Liiva II) järgi . Kuigi kohati veepealset varu ei esine ning vastupidiselt veealust varu ei esine, hinnati veepealne ja -alune varu samades piirides . Kuna uuring tehti kõrgvee ajal ja tegelik veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev, siis ei ole täpselt teada, kui palju ja millistes piirides jääb tegelikult varu vee alla ja vee peale . 8 . 1 . Reiu-Liiva uuringuruumi Ploki 3 aT / 5 aT ja 4 aT varu arvutus Plok k 3 aT / 5 aT maavaraks on täiteliiv . Plokk 3 jääb põhjavee tasemest ( abs 7,2 m) kõrgemale ja plokk 5 madalamale . Plok k 3/ 5 pindala on 12,42 ha . Plok k 3 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 21 tuh m 3 , Kasuliku kihi keskmine paksus: 21 tuh m 3 ÷ 12,42 ha = 0, 2 m . Plok k 5 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 91 tuh m 3 , Kasuliku kihi keskmine paksus: 9 1 tuh m 3 ÷ 12,42 ha = 0, 7 m . Plok k 3 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 37 tuh m 3 ja keskmine paksus: 37 tuh m 3 ÷ 12,42 ha = 0,3 m , Plok k 4 aT maavaraks on täiteliiv . Plokk 4 jääb põhjavee tasemest ( abs 7,2 m) kõrgemale . Plok k 4 pindala on 0,46 ha . Plok k 4 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 4 tuh m 3 . Kasuliku kihi keskmine paksus: 4 tuh m 3 ÷ 0,46 ha = 0, 9 m . Plok k 4 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 1 tuh m 3 ja keskmine paksus: 1 tuh m 3 ÷ 0,46 ha = 0, 2 m . 8 . 2 . Reiu-Liiva II uuringuruumi Plokk 6 aT /10 aT , 7 aT /11 aT , 8 aT , 9 aT /12 pT varu arvutus Plokk 6 aT /10 aT maavaraks on täiteliiv . Plokk 6 jääb põhjavee tasemest ( abs 7,8 m) kõrgemale ja plokk 10 madalamale . Plokk 6/10 pindala on 4,05 ha . Plokk 6 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 14 tuh m 3 . Kasuliku kihi keskmine paksus: 14 tuh m 3 ÷ 4,05 ha = 0, 3 m . Plokk 10 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 28 tuh m 3 . Kasuliku kihi keskmine paksus: 28 tuh m 3 ÷ 4,05 ha = 0,7 m . Plokk 6 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 10 tuh m 3 ja keskmine paksus: 10 tuh m 3 ÷ 4,05 ha = 0, 2 m . Plokk 7 aT /1 1 aT maavaraks on täiteliiv . Plokk 7 jääb põhjavee tasemest ( abs 7,8 m) kõrgemale ja plokk 1 1 madalamale . Plokk 7 /1 1 pindala on 8,36 ha . Plokk 7 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 38 tuh m 3 . Kasuliku kihi keskmine paksus: 38 tuh m 3 ÷ 8,36 ha = 0, 5 m . Plokk 1 1 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 77 tuh m 3 . Kasuliku kihi keskmine paksus: 77 tuh m 3 ÷ 8,36 ha = 0, 9 m . Plokk 7 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 28 tuh m 3 ja keskmine paksus: 28 tuh m 3 ÷ 8,36 ha = 0, 3 m . Plokk 8 aT maavaraks on täiteliiv . Plokk 8 jääb põhjavee tasemest ( abs 7,8 m) madalamale . Plokk 8 pindala on 0,23 ha . Plokk 8 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 1 tuh m 3 . Kasuliku kihi keskmine paksus: 1 tuh m 3 ÷ 0,23 ha = 0, 4 m . Plokk 8 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 1 tuh m 3 ja keskmine paksus: 1 tuh m 3 ÷ 0,23 ha = 0, 4 m . Plokk 9 pT /1 2 p T maavaraks on täiteliiv . Plokk 9 jääb põhjavee tasemest ( abs 7,8 m) kõrgemale ja plokk 1 2 madalamale . Plokk 9 /1 2 pindala on 3,80 ha . Ploki maavara varu hinnatakse passiivsena seoses jäämisega teekaitsevööndisse . Plokk 9 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 3 9 tuh m 3 . Kasuliku kihi keskmine paksus: 3 9 tuh m 3 ÷ 3,80 ha = 1,0 m . Plokk 1 2 täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 28 tuh m 3 . Kasuliku kihi keskmine paksus: 28 tuh m 3 ÷ 3,80 ha = 0, 7 m . Plokk 9 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 9 tuh m 3 ja keskmine paksus: 9 tuh m 3 ÷ 3,80 ha = 0, 2 m . Tabel 8 . 1 . Reiu-Liiva uuringuruumi katte ja kasuliku kihi paksused puuraukudes Puuraugu/kaevandi Katendi Kasulik kiht, m Veetase, m Nr abs süg kokku lamam paksus sh , vee all * lamam süg abs aeg PA-17 9 , 11 2 , 0 0 , 3 8 , 81 1 , 2 - 7 , 61 0 , 3 8 , 81 25 . 03 . 2022 KPA-17a 8 , 15 0 , 9 0 , 4 7 , 75 0 , 45 - 7 , 30 0 , 2 7 , 95 03 . 06 . 2022 PA-18a 8 , 1 2 , 0 0 , 3 7 , 80 1 , 1 0 , 5 6 , 70 - - 25 . 03 . 2022 PA-20 6 , 84 3 , 1 0 , 2 6 , 64 2 , 8 2 , 8 3 , 84 - - 25 . 03 . 2022 PA-20a 6 , 98 2 , 0 0 , 3 6 , 68 0 , 7 0 , 7 5 , 98 - - 25 . 03 . 2022 PA-21 6 , 6 1 , 0 0 , 2 6 , 40 0 , 4 0 , 4 6 , 00 0 , 2 6 , 4 25 . 03 . 2022 PA-21a 6 , 88 1 , 0 0 , 4 6 , 48 0 , 5 0 , 5 5 , 98 0 , 4 6 , 48 25 . 03 . 2022 PA-22 7 , 15 2 , 0 0 , 3 6 , 85 1 , 2 1 , 2 5 , 65 0 , 4 6 , 75 25 . 03 . 2022 PA-23 9 , 96 4 , 0 0 , 2 9 , 76 3 , 7 1 , 1 6 , 06 1 8 , 96 25 . 03 . 2022 PA-24 7 , 63 2 , 0 0 , 3 7 , 33 0 , 7 0 , 6 6 , 63 - - 25 . 03 . 2022 PA-24a 7 , 72 2 , 0 0 , 3 7 , 42 1 , 2 1 , 0 6 , 22 - - 25 . 03 . 2022 PA-25 7 , 04 2 , 0 0 , 3 6 , 74 0 , 5 0 , 5 6 , 24 0 , 5 6 , 54 25 . 03 . 2022 PA-26 6 , 67 2 , 0 0 , 2 6 , 47 0 , 5 0 , 5 5 , 97 0 , 2 6 , 47 25 . 03 . 2022 PA-27 7 , 11 2 , 0 0 , 2 6 , 91 0 , 5 0 , 5 6 , 41 0 , 5 6 , 61 25 . 03 . 2022 PA-28 7 , 01 2 , 0 0 , 3 6 , 71 0 , 5 0 , 5 6 , 21 0 , 3 6 , 71 25 . 03 . 2022 *allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 7 , 2 m Tabel 8 . 2 . Reiu-Liiva II uuringuruumi katte ja kasuliku kihi paksused puuraukudes Puuraugu/kaevandi Katendi Kasulik kiht, m Veetase, m Nr abs süg kokku lamam paksus sh , vee all * lamam süg abs aeg PA-3 7 , 63 2 , 0 0 , 3 7 , 33 1 , 2 1 , 2 6 , 13 0 , 3 7 , 33 25 . 03 . 2022 PA-5 10 , 11 4 , 0 0 , 1 10 , 01 2 , 7 0 , 5 7 , 31 - - 25 . 03 . 2022 PA-5a 8 , 52 2 , 0 0 , 3 8 , 22 1 , 4 1 , 0 6 , 82 0 , 5 8 , 02 25 . 03 . 2022 PA-6 8 , 89 2 , 0 0 , 2 8 , 69 1 , 4 0 , 5 7 , 29 - - 25 . 03 . 2022 PA-6a 9 , 83 4 , 0 0 , 1 9 , 73 2 , 3 0 , 4 7 , 43 1 , 4 8 , 43 25 . 03 . 2022 PA-7 8 , 91 4 , 0 0 , 2 8 , 71 3 , 6 2 , 7 5 , 11 0 , 3 8 , 61 25 . 03 . 2022 PA-7a 9 , 01 2 , 0 0 , 6 8 , 41 0 , 8 0 , 2 7 , 61 0 , 6 8 , 41 25 . 03 . 2022 PA-8 9 , 14 2 , 0 0 , 1 9 , 04 1 , 4 0 , 2 7 , 64 0 , 8 8 , 34 25 . 03 . 2022 PA-9 8 , 81 2 , 0 0 , 1 8 , 71 1 , 7 0 , 8 7 , 01 0 , 7 8 , 11 25 . 03 . 2022 Š-10 7 , 69 1 , 1 0 , 3 7 , 39 0 , 8 0 , 8 6 , 59 0 , 1 7 , 59 21 . 04 . 2022 PA-11 8 , 32 2 , 0 0 , 2 8 , 12 0 , 9 0 , 6 7 , 22 0 , 2 8 , 12 28 . 03 . 2022 PA-12 7 , 67 2 , 0 0 , 6 7 , 07 0 , 4 0 , 4 6 , 67 0 , 6 7 , 07 28 . 03 . 2022 Š-13 8 , 38 2 , 0 0 , 2 8 , 18 1 , 6 1 , 2 6 , 58 0 , 6 7 , 78 21 . 04 . 2022 Š-14 7 , 61 1 , 2 0 , 6 7 , 01 0 , 6 0 , 6 6 , 41 0 , 5 7 , 11 21 . 04 . 2022 Š-15 7 , 33 1 , 4 0 , 2 7 , 13 1 , 2 1 , 2 5 , 93 - - 21 . 04 . 2022 Š-16 7 , 08 1 , 0 0 , 4 6 , 68 0 , 6 0 , 6 6 , 08 0 , 1 6 , 98 21 . 04 . 2022 *allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 7 , 8 m Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumi de piires hinnatud varu Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu (registrikaart 0 76 4) , milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01 , 0 7 , 2022): täiteliiva aktiivset tarbevaru 12,42 ha pindalal 112 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) 21 tuh m 3 ( plokk 3 ) ja veealust (allpool abs 7,2 m) 91 tuh m 3 (plokk 5); täiteliiva veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) aktiivset tarbevaru 0,46 ha pindalal 4 tuh m 3 (plokk 4 ); täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,05 ha pindalal 4 2 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 14 tuh m 3 (plokk 6 ) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m 3 (plokk 10 ); täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,36 ha pindalal 11 5 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 38 tuh m 3 (plokk 7 ) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 77 tuh m 3 (plokk 11 ); täiteliiva veealust (allpool abs 7,8 m) aktiivset tarbevaru 0,23 ha pindalal 1 tuh m 3 (plokk 8); täiteliiva passiivset tarbevaru 3,80 ha pindalal 67 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 39 tuh m 3 (plokk 9 ) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m 3 (plokk 12 ) . Tabel 8 . 3 . Varu arvutuse koondtabel seisuga (01 . 0 7 . 2022) Ploki nr, pindala Maavara nimetus Katendi maht, tuh m 3 / keskmine paksus, m Maavaravaru, tuh m 3 / keskmine paksus, m 3 aT , 12,42 ha Täiteliiv (veepealne * ) 37 / 0,3 21 / 0, 2 5 aT , 12,42 ha Täiteliiv (veealune * ) - 91 / 0,7 4 aT , 0,46 ha Täiteliiv (veepealne*) 1 / 0, 2 4 / 0, 9 6 aT , 4,05 ha Täiteliiv (veepealne**) 10 / 0, 2 14 / 0, 3 10 aT , 4,05 ha Täiteliiv (veealune**) - 28 / 0,7 7 aT , 8,36 ha Täiteliiv (veepealne**) 28 / 0, 3 38 / 0, 5 11 aT , 8,36 ha Täiteliiv (veealune**) - 77 / 0, 9 8 aT , 0, 23 ha Täiteliiv (veealune * *) 1 / 0, 4 1 / 0, 4 9 aT , 3,80 ha Täiteliiv (veepealne**) 9 / 0,2 39 / 1,0 12 aT , 3,80 ha Täiteliiv (veealune**) - 28 / 0,7 * uuringuaegne keskmine põhjavee abs tase 7 , 2 m ** uuringuaegne keskmine põhjavee abs tase 7 , 8 m 9 . KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel . Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumid teenindusalade pindaladega 14,18 ha ja 19,69 ha asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas katastriüksusel Surju metskond 36 (56801:004:0290) . Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega , mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba . Tööde käigus rajati uuringuruumi 38 uuringupunkti (sh 5 kaevandit) sügavusega kuni 4,0 m . Võeti kokku 3 9 proovi setete terastikulise koostise ja 4 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks . Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati 11 proovis huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil ja 4 proovis orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil . Vastavalt uuringuloa omaniku soovile määrati neljas proovis materjali voolavuspiir Vassiljev-Fjodorovi meetodil . U uringuruum id asu vad Liivi lahe rannikumadalikul , millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid ja kus kasuliku kihi moodustavad valdavalt väga peeneteralised tolmsed liivad (Q 2 Lt ja Q 2 An ) . Uuringuruumides levib moreenil liiva kompleks, mille paksus ulatub kuni 3,8 m-ni . Kv aternaarisetete p õhjavesi jääb Reiu- Liiva uuringuruumis 0,2 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,4 - 9,0 m (keskmine 7, 2 m) ja Reiu-Liiva II uuringuruumis 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 7,8 m) . Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumides lasuv liiv täiteliiva nõuetele . Reiu-Liiva uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on peenosiste sisaldus 25,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva filtratsioonimoodul on 0,1 2,1 m/ ööp ning Reiu-Liiva II uuringuruumis esinevas orgaanikat sisaldavas liivas on peenosiste sisaldus 8,1%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 0,1% ja liiva filtratsioonimoodul on 0,6 1,3 m/ ööp . Töö tulemusena arvutati uuringuruumides kokku varu 29,32 ha pindalal . Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires hinnatud varu Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu (registrikaart 0764) , milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01 . 07 . 2022): täiteliiva aktiivset tarbevaru 12,42 ha pindalal 112 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) 21 tuh m 3 (plokk 3) ja veealust (allpool abs 7,2 m) 91 tuh m 3 (plokk 5); täiteliiva veepealset (ülevalpool abs 7,2 m) aktiivset tarbevaru 0,46 ha pindalal 4 tuh m 3 (plokk 4); täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,05 ha pindalal 42 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 14 tuh m 3 (plokk 6) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m 3 (plokk 10); täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,36 ha pindalal 115 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 38 tuh m 3 (plokk 7) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 77 tuh m 3 (plokk 11); täiteliiva veealust (allpool abs 7,8 m) aktiivset tarbevaru 0,23 ha pindalal 1 tuh m 3 (plokk 8); täiteliiva passiivset tarbevaru 3,80 ha pindalal 67 tuh m 3 , sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 39 tuh m 3 (plokk 9) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m 3 (plokk 12) . Maa-ametile tehakse ettepanek liita Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide piires hinnatud liivavaru Reiu-Liiva liivamaardla koosseisu, milles võtta varu arvele (seisuga 01 . 0 7. 2022 . a) eelnevalt nimetatud maavara kategooriate, koguste ja pindaladega . 10 . KASUTATUD KIRJANDUS Keskkonnaministri 17 , detsember 2018 , a määrus nr 52 , Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi , savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks . Maapõueseadus, vastu võetud 27 , 10 , 2016 , RT I 10 , 11 , 2016, 1 . Pärnu rajooni kruusliiva ja liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad , 1971 , PI Eesti Maanteeprojekt , EFG 6781 . Sinisalu, R , 2001 , Reiu-Liiva leiukoha geoloogiline uuring Pärnumaal , OÜ Eesti Geoloogiakeskus , EGF 7326 . Voolma , E , 1965 , Pärnu ümbruses tehtud liivade- lahjendajate otsimise ja esialgse geoloogilise uurimise aruanne , Kiiu , Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , EGF 8826 . Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm , Vastu võetud keskkonnaministri 07 , 04 , 2017 määrusega nr 12 , RT I, 08 , 04 , 2017, 5 . OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr 22016 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 03.05.2022) /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Tõnis Kattel Juhatuse liige Tallinn 2022 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta ANNOTATSIOON Potagin, C. 2022. Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 03.05.2022). Teksti 14 lk, 15 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Kõnnu II uuringuruum pindalaga 29,12 ha asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas. Käesolevaga on teostatud alal geoloogiline uuring, et selgitada välja seal leviva materjali omadused (kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused) tasemel, mis lubaks hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. Geoloogilise uuringu käigus viidi läbi ala topograafiline mõõdistamine ning rajati 23 kaevandit, millest võeti proove materjali terastikulise koostise ja filtratsiooniomaduste hindamiseks. Uuringuruumi piires levib horisontaalkihiline, paiguti kruusaste vahekihtidega liiv. Kasuliku kihi moodustavad liustikujõelised setted (Q1jrVr_fg), mis koosnevad peene- kuni jämedateralisest liivast ning vähesel määral vahelduvatest kruusakihtidest. Varu on arvutatud pindalal 21,39 ha ning kolmes plokis vastavalt erinevate omadustega liivade levikumustrile. Maavaravaru maht arvutati arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil. Käsitletava ala uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik otstarbekus ja mäenduslikud tingimused võimaldavad sealse varu klassifitseerida ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaruna. Käsitletaval alal ei ole varasemalt maardlat kinnitatud, mistõttu on käesoleva töö juurde lisatud ka registrikaardi projekt uue liivamaardla moodustamiseks. Kuna Kõnnu maardla on juba olemas (registrikaart nr 171), on käesolevaga maardla nime valikul lähtutud uuritud maaüksuse nimest. Kõnnu II uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena esitatakse Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale registrikaardi projekt Raku maardla loomiseks ning maardlas kinnitamiseks (seisuga 03.05.2022) järgmised maavaravarud: - ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,99 ha mahus 106 tuh m3 (plokk 1); - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,51 ha mahus 128 tuh m3 (plokk 2); - ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,89 ha mahus 53 tuh m3 (plokk 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Koostas C. Potagin Võtmesõnad: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Raku maardla, Kõnnu II uuringuruum, täiteliiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru 2 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................4 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS .................5 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD .................................................................................6 2.1 Kaevandite ja puuraukude rajamine .............................................................................6 2.2 Proovide võtmine .........................................................................................................6 2.3 Laboratoorsed uuringud ...............................................................................................6 2.4 Topotööd ......................................................................................................................6 2.5 Kameraaltööd ...............................................................................................................7 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................8 4. MAAVARA KVALITEET .................................................................................................9 5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................................................10 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE....................................11 7. VARU ARVUTUS ............................................................................................................12 KOKKUVÕTE .........................................................................................................................15 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513589 2. Uuringupunktide kataloog 3. Uuringupunktide geoloogiline kirjeldus 4. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll 5. Loodusliku materjali terastikuline koostis 6. Looduslikust materjalist väljasõelutud liiva omadused 7. Uuringupunktide likvideerimise akt 8. Keskkonnaameti otsus kaeveõõnte likvideerimise akti kohta 9. Maavara lamami konstrueerimisel kasutatud andmed 10. Geodeetiliste tööde seletuskiri 11. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus 12. Registrikaardi projekt 13. Maaomaniku volitus 14. Tellija arvamus tehtud tööde kohta 15. Maa-ameti otsus GRAAFILISED LISAD 1. Ülevaateskeem M 1:5000; 2. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:2000; 3. Geoloogilised läbilõiked I-I´–III-III´ Mhor 1:2000, Mvert 1:100. ELEKTROONILISED LISAD 1. Maavara plokkide ruumikujud ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn); 2. Maavara lasumi samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn); 3. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn); 4. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-formaadis. 3 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta SISSEJUHATUS OÜ J. Viru Markšeideribüroo viis läbi geoloogilise uuringu Pärnu maakonnas Kõnnu II uuringuruumis Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 22.12.2021. a korraldusega nr DM-- 116886-15 Marina Minerals OÜ-le väljastatud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/513589 alusel (Lisa 1). Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada uuringuruumis (pindala 29,12 ha) leviva materjali omadused (kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused) tasemel, mis lubaks hinnata seda aktiivse tarbevaruna. Aktiivse tarbevaru kinnitamisel soovitakse taotleda alale maavara kaevandamise luba. Uuringu käigus võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooniomaduste hindamiseks. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Geoloogilise uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Tulenevalt kasuliku kihi leviku iseärasustest on varu on arvutatud kolmes plokis, kokku pindalal 21,39 ha. Kõnnu II uuringuruumi geodeetilise mõõdistuse kinnitas T. Kattel. Mõõdistuse alusel valmis topograafiline plaan, mis võeti aluseks uuringuruumi plaani koostamisel. Geoloogilised välitööd (sh proovide võtmine) viisid läbi geoloogid T. Nirgi ja C. Potagin. Aruande koos selle juurde kuuluvate lisade ja graafikaga koostas C. Potagin. Maavaravaru mahu arvutamisel lähtuti geoloogilise uuringu käigus kogutud andmetest. 4 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS Kõnnu II uuringuruum pindalaga 29,12 ha asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas kinnistul Raku (katastritunnus 27601:002:0054). Uuringuruum külgneb kirde poolt Põlma kinnistuga (katastritunnus 27601:002:0068), kagu poolt Tuka kinnistuga (katastritunnus 27601:002:0053) ja edela poolt Kõrtsi kinnistu (katastritunnus 27601:002:0044), Vahetuse kinnistu (katastritunnus 27601:002:0014), Aadu-Jaani kinnistu (katastritunnus 27601:002:0154) ning Kopra kinnistuga (katastritunnus 27601:002:0059). Uuringuruumist ca 30 m kaugusel loodes kulgeb Lokuta-Kõnnu tee (20160). Uuringuruumi teenindusala ei kattu teekaitsevööndiga. Piki uuringuruumi edelapiiri kulgeb Raku kinnistul ca 700 m pikkune kruuskattega eratee nimetusega Tilga tee (2760124). Tilga tee ääres paikneb elektriõhuliin alla 1 kV nimetusega Kõrtsi talu (M8849453), mille kaitsevööndi ulatus on liini teljest 2 m. Uuringuruumi põhjanurgast kulgeb läbi elektriõhuliin 1-20 kV VILUVERE:VAN (K233276822), mille kaitsevööndi ulatus on liini teljest 10 m. Elektriõhuliinide kaitsevöönditesse kaevandeid ei rajatud ning varu arvutuse plokist on nimetatud alad välja jäetud. Kogu uuringuala kattub maaparandussüsteemi maa-alaga KÕNNU (5111340020050001). Uuringuala läbib kirde-edela suunaliselt eesvool Kõnnu (51113400200500011M), mille kaitsevöönd ulatub mõlemal kaldal 12 m kaugusele. Lisaks uuringuruumi läbivale eesvoolule ja selle kaitsevööndile on kattumine sama eesvoolu kaitsevööndiga uuringuruumi kagu- ja edelapiiril, kus piir kulgeb pikki eesvoolu. Kuna uuringuruum asub drenaažkuivendusega põllumaal, teostati uuring Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja järelevalve all ning nende poolt 27.08.2021 väljastatud tingimuste alusel. Käesoleva aruande tulemused on Põllumajandus- ja Toiduameti poolt kooskõlastatud (Lisa 11). Uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei esine alal kaitsealuste liikide leiukohti ega elupaiku. Uuringuruumist põhjasuunas, teisel pool Lokuta- Kõnnu teed asub Kõnnu puistu kaitseala (KLO1200284). Uuringuruumi lõunanurgast ca 180 m kaugusel asub Taarikõnnu looduskaitseala (KLO1000058). Kõnnu II uuringuruumiga kattuval alal ei ole varem detailseid geoloogilisi uuringuid tehtud, teostatud on vaid pinnakatte kaardistamist. Uuringuruumi läheduses, 300 m kaugusel loodes asub Rinnaku kruusamaardla, kus on teostatud geoloogiline uuring 2014. a (Rinnaku uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring, varu seisuga 01.01.2014. EGF nr 8531). 5 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 2.1 Kaevandite ja puuraukude rajamine Geoloogilise uuringu välitööde käigus 03.05.2022. a. rajati 23 kaevandit sügavusega 1,0– 3,2 m, üldmetraažiga 59,0 m. Kaevandid rajati roomikekskavaatoriga Kobelco SK210Lc (kopp mahuga 1,0 m3), mille tegelik kaevesügavus on kuni 6,0 m. Uuringuvõrk oli ühtlane, kaevanditevahelised kaugused ei ületanud 200 m. Samuti ei ületatud maksimaalset lubatud uuringusügavust, milleks oli antud juhul 6,5 m. Kaevandite rajamisel paigutati tõsted maapinnale kaevandi kõrvale, kusjuures proovimiseks vajalikud tõsted asetati eraldi. Kasulikust kihist võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooniomaduste analüüsimiseks. Kõik uuringupunktid avasid kasuliku kihi lamami ning vaid ühes uuringupunktis ei esinenud kasulikku kihti. Põhjavesi avati 13 uuringupunktis (Lisa 2). Kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga. Uuringupunktide ümbrus korrastati ning selle kohta koostati vastavasisuline akt (Lisa 7), mis Keskkonnaameti XX.06.2022 korraldusega nr XX heaks kiideti (Lisa 8). 2.2 Proovide võtmine Proovid võeti kõigist uuringupunktidest peale K21 (kus kasulikku kihti ei esinenud) kogu kasuliku kihi ulatuses. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti kokku 22 proovi üldmetraažiga 27,4 m. Proovide pikkus varieerus vahemikus 0,5–2,3 m. Algproovi võeti kogu materjal valitud intervallist ja seda vähendati kvarteerimismeetodil 3–5 kg-ni. Lisaks võeti kahest uuringupunktist (K13, K18) proov materjali filtratsiooniomaduste väljaselgitamiseks. Proovide pikkusteks olid 2,0 m ja 0,6 m ja kaal oli ~20 kg. Proovidest üle jäänud materjal kasutati uuringupunktide likvideerimiseks. 2.3 Laboratoorsed uuringud Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist sõelrida: 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Sõelumine tehti märjalt (akrediteeritud katse) kogu proovi materjalist. Laboratooriumi katseprotokoll on toodud tekstilisas 4. Lisaks katsetati AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis uuringuruumis levinud liiva filtratsiooniomadusi vastavalt standardile EVS 901-20. 2.4 Topotööd Topograafiline mõõdistamine Kõnnu II uuringuruumis toimus 03.05.2022. a OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt. Mõõdistust juhendas ja selle tulemused kinnitas T. Kattel (markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas 6 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta mõõdistamise teel ning selleks kasutati liikuvjaama Trimble R8 GNSS. Koordinaadid on L- Est´97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Lähtepunktiks mõõdistamisel kasutati EV riikliku geodeetilise võrgu II klassi punkti: KAISMA97 (X= 6509163,781; Y= 547920,315; Z= 61,764). Topograafiline ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:2000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Sama programmiga koostati maapinna 3D mudel triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades ala mõõdistuse andmeid. Täiendavaid andmeid uuringuruumi topotööde kohta on võimalik saada geodeetiliste tööde seletuskirjast (Lisa 10). 2.5 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel kogutud andmed ja laborianalüüside tulemused. Maavara granulomeetrilise koostise näitajad uuringupunktides arvutati kaalutud keskmise meetodil. Uuringuruumi kasuliku kihi keskmise paksuse arvutuste andmed uuringupunktide andmestiku alusel on toodud tekstilisas 2 ning laborianalüüside tulemuste keskmiste arvutuste andmed on esitatud tekstilisades 5 ja 6. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 kinnitatud sätetele. Kuna ühes uuringupunktis kasulikku kihti ei avatud, vaid katend asus otse lamamiks oleval saviliivmoreenil, jäeti see ala uuringuruumist varu arvutamisest välja. Samuti jäeti varu arvutuse plokist välja need alad uuringuruumi servades, kus katenditegur on ebaotstarbekalt suur. Maavaravaru mahu arvutamiseks moodustati kolm plokki, mille paiknemine on näidatud nii graafilistel lisadel 2 ja 3 kui ka joonisel 1. Aruande graafilised lisad, maavara lasumi ja lamami mudelid ning varu arvutus on tehtud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Varu arvutamisel on kasutatud valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodit, kuid uuringuruumi servades ka andmete ekstrapoleerimist. 7 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS Kõnnu II uuringuruum asub Lääne-Eesti madaliku idaosas, kus pinnakattes paiknevad valdavalt liustikujõelised setted ja moreen. Uuringuruumi piires varieeruvad maapinna kõrgused vahemikus 57,7–46,4 abs m, kusjuures suurimad kõrgused on uuringuruumi loodeosas. Tegemist on rohumaaga. Kõnnu II uuringuruumi geoloogiline ehitus on üldiselt järgmine: - Katend (Q2_s), mille moodustab mullakiht, mille paksuseks mõõdeti üldiselt 0,3–0,5 m, kuid kaevandis K19 oli mullakihi paksuseks 0,7 m. - Kasuliku kihi moodustab peene- kuni jämedateraline liiv, milles levivad vähesel määral ka kruusakamad kihid (Q1jrVr_fg). Uuringuala loodeosas on kasuliku kihi ülemises osas pigem jämedam liiv koos kruusakate kihtidega, mis muutub sügavuse kasvades peenemakas. Uuringuala kaguosas on aga ülemises intervallis peeneteraline liiv, mis muutub sügavuse kasvades jämedamaks ja vähem sorteeritumaks. Kruus on nii karbonaatse kui ka kristalse koostisega ning liivaosis kruusakihikestes on keskmise- kuni jämedateraline. Kasuliku kihi paksus uuringupunktides jäi vahemikku 0,0–2,3 m (keskmine 1,2 m). Varu arvutuse alal saadi mudelarvutuse teel maavarakihi keskmiseks paksuseks 1,3 m. - Maavara lamamiks on kollakas või sinakashall tihe saviliivmoreen või liivsavimoreen (Q1jr_g). Lamami pealispinna kõrgused avati käesoleva uuringu käigus kõrgusvahemikus 44,77–49,75 abs m. Uuringuruumi kaguosas kaevandi K21 kohal tõuseb lamami pind otse katendi alla ning kasulikku kihti seal ei levi. - Moreeni all paikneb uuringuruumi loodepoolel Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivi (S2mh) ning kagupoolel Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaani kihistu mergel ja biohermne lubjakivi (S1-2jn). Karbonaatkivimeid kirjeldati kokku 11 kaevandis. Nii dolo- kui ka lubjakivi pealispind on üldiselt murenenud. 8 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 4. MAAVARA KVALITEET Kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise uuringu välitööde käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Kvaliteeti hinnati Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 alusel. Laborianalüüside tulemused on esitatud lisades 4 ja 5. Nõuded ehitusliivale: - osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm ei tohi olla üle 5%; - osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm peab olema alla 35% Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse täiteliivaks. Uuringu käigus võeti 22 kaevandist kokku 22 proovi materjali granulomeetrilise koostise hindamiseks (üldmetraažiga 27,4 m). Kahest uuringupunktist võetud materjalist tehti ka filtratsioonianalüüs. Materjali põhinäitajate varieerumine kogu uuritud alal ning ka eraldi plokkides 1, 2 ja 3 on toodud tabelis 4.1 ning tekstilisades 5 ja 6. Tabel 4.1 Uuritud maavara kvaliteedi põhinäitajad Kaalutud Näitajad: Min Max keskmine Kogu uuringuruumi kasulikus kihis Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 13,0 3,4 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 87,0 100,0 96,6 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,5 11,8 5,3 Filtratsioonimoodul (m/ööp) 0,0 0,2 0,1 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 1,6 11,8 5,6 Plokk 1 (ehitusliiv) Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 7,0 3,4 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 93,0 100,0 96,6 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,5 10,9 4,6 Filtratsioonimoodul (m/ööp) - - - Peenosise % ainult liivafraktsioonist 1,6 11,7 4,9 Plokk 2 (täiteliiv) Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 13,0 5,5 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 87,0 100,0 94,5 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 2,7 11,6 6,1 Filtratsioonimoodul (m/ööp) 0,2 0,2 0,2 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 3,1 11,6 6,4 Plokk 3 (ehitusliiv) Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 2,0 0,5 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 98,0 100,0 99,5 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 4,0 6,7 4,9 Filtratsioonimoodul (m/ööp) 0,0 0,0 0,0 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 4,1 6,7 4,9 Täpselt pooltes proovides oli laborianalüüside andmetel täiteliiv (peenosise sisaldus 5,6-11,8%) ja ülejäänutes ehitusliiva nõuetele vastav materjal. Kuna uuringuruumis levib täiteliiv pigem ala keskel ning ehitusliiv selle ümber, arvutati maavaravaru maht kolmes erinevas plokis. Kaalutud keskmiste omaduste poolest liigitub plokkides 1 ja 3 olev materjal ehitusliivaks ning plokis 2 olev materjal täiteliivaks. 9 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks fikseeriti Kõnnu II uuringuruumis 03.05.2022. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus veetaseme kõrgused kaevandites ja kraavides. Tegemist on tiheda (ca 20 m sammuga) drenaaživõrgustikuga kaetud alaga. Veetase avati ja mõõdeti 13 uuringupunktis. Mõõdetud veetasemed on toodud järgmises tabelis 5.1. Tabelis ei ole näidatud nende uuringupunktide andmeid, kus veetaset ei avatud. Täpsemad andmed kõigi uuringupunktide kohta on esitatud lisas 2. Tabel 5.1 Veetaseme mõõtmisandmed Kõnnu II uuringuruumis. Suudme Veetaseme Veetaseme Uuringu- Katendi Kasuliku kihi kõrgus, abs sügavus kõrgus, punkt nr paksus, m paksus, m m maapinnast, m abs m K04 49.67 0.4 1.0 1.3 48.37 K05 50.69 0.3 1.0 1.3 49.39 K06 51.09 0.3 1.6 1.8 49.29 K07 48.97 0.3 2.0 1.5 47.47 K09 47.88 0.3 1.7 2.0 45.88 K10 47.41 0.3 2.2 1.6 45.81 K11 48.18 0.3 1.6 1.8 46.38 K13 47.80 0.3 2.0 2.2 45.60 K15 47.20 0.5 0.8 1.3 45.90 K18 46.57 0.4 0.6 1.5 45.57 K19 46.77 0.7 1.3 2.0 44.77 K22 46.89 0.4 1.1 1.3 45.59 K23 47.07 0.3 1.0 1.3 45.77 Keskmine: 46.60 Kõnnu II uuringuruumis levib Kvaternaarisetete veekompleks. Uuringu raames mõõdeti veetase kõrgustel 44,77–49,39 abs m. Veetase langeb sarnaselt maapinna reljeefile kagu poole, kus voolab Sildsoo peakraav (VEE1113400). Tulenevalt reljeefi muutlikkusest ja piirkonnas toimivast kuivendussüsteemist ei saa kaevandites mõõdetud keskmist veetaset, 46,60 abs m, käsitleda maavara ammendamisjärgselt potentsiaalselt kujuneva veetaseme hindamiseks. Uuritud ala poolitab KÕNNU maaparandussüsteemi eesvoolukraav (laius 6–8 m; 51113400200500011M), milles mõõdeti veetase kõrgustel 45,48–45,84 abs m (veevool kirdest edelasse). Kraavist loodes ääristavad uuringuruumi mitmed väiksemad kraavid, mis olid uuringu tegemise ajal kuivad. Kagu pool paiknevates kraavides, mis on sama maaparandussüsteemi eeslvoolud ning asuvad ühtlasi uuringuruumi madalama reljeefiga aladel, mõõdeti veetasemed kõrgustel 45,35–45,77 abs m (keskmine 45,60 abs m). Uuringuruumi piiripunkti nr 7 juures, kus vesi alalt välja juhitakse, mõõdeti kraavi põhja kõrguseks 45,20 abs m. Seega hoiavad kraavid pinnaseveetaset oluliselt madalamal kui kaevandites mõõdetud tase. 10 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE Vaadeldaval alal on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on hea mööda Lokuta-Kõnnu teed (tee nr 20160). Enne kaevandamise alustamist tuleb koorida alalt katend mahus ~67 tuh m3. Kasuliku materjali moodustab uuringuruumi piires keskmiste omaduste poolest ehitusliivale ja täiteliivale vastav materjal. Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub varu arvutuse plokkide piires vahemikus 0,8–2,3 m (keskmine 1,3 m) ning selle lamam paikneb kõrgustel 45,11–49,74 abs m. Maavara saab kaevandada ühe astmega. Kogu varu saab väljata veetaset alandamata, sest vaid üksikutes kaevandites ulatub kasuliku kihi lamam piirkonna keskmisest veetasemest, 45,60 abs m, madalamale. Sellised alad saab kaevandamisjärgselt täita. Siiski tuleb kaevandamise käigus jälgida, et kuivenduskraavide toimimine ei saaks häiritud. Kõnnu II uuringuruumis puuduvad loodus- ja muinsuskaitsealad. Kogu uuringuala kattub maaparandussüsteemiga KÕNNU (5111340020050001). Ala piirneb edelast Tilga tee (2760124) nimelise erateega, mis on kruuskattega ja viib lähedaloleva majapidamiseni. Ligipääs majapidamiseni tuleb tagada ka kaevandamise ajal ja järel, kui alternatiivne ligipääsuvõimalus puudub. Loodes piirneb uuringuruum Lokuta-Kõnnu tee (20160) teekaitsevööndiga. Geoloogilise uuringuga Kõnnu II uuringuruumis keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasnenud. Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Uuringupunktide rajamiseks kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Uuringu tarbeks rajatud kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga. Uuringupunktide ümbrus korrastati ning uuringupunktide likvideerimise kohta koostati vastavasisuline akt (Lisa 7), mis kooskõlastati Keskkonnaameti XX.06.2022. a korraldusega nr XX (Lisa 8). 11 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 7. VARU ARVUTUS Käesolevas aruandes arvutati maavaravaru maht Kõnnu II uuringuruumis. Varu arvutuse plokkidest jäeti välja kaevandid, milles kasuliku kihi ja katendi paksuse suhe (nn katenditegur) oli liiga suur või kus maavara kiht oli väga õhuke või puudus (K12, K14, K17- K21; Gr lisa 2). Kuna veetasemest madalamal leviva varu maht on väike ja jaotunud ebaühtlaselt, veealust varu eraldi kontuuritud. Seega arvutati maavaravaru vastavalt materjali omadustele kolmes plokis (plokk 1 aT, plokk 2 aT, plokk 3 aT), pindalal 21,39 ha (Joonis 1). Varu arvutuse aluseks on käesoleva geoloogilise uuringu käigus teostatud geodeetilise mõõdistuse andmed ning rajatud kaevandite andmete alusel moodustatud kasuliku kihi lamami ja lasumi mudelid. Katendi ja maavaravaru mahud Kõnnu II uuringuruumis on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimis-meetodiga, sama programmiga on saadud ka varu arvutuse plokkide pindalad (Joonis 1). Mudelarvutus võtab arvesse, et kraavidega kattuvatel aladel katendit ega maavara ei levi. Maavaravaru on arvutatud aktiivse tarbevaruna geoloogilise välitöö seisuga. Plokk 1 aT Plokk 1 aT pindalaga 6,99 ha moodustati uuringuruumi loodepoolses otsas ning selles paikneb ehitusliiv. Plokis leviva maavara omadusi kirjeldavad kaevandid K01-K06 ja K09. Mudelarvutuse tulemusel on katendi maht plokis 1 aT 21 tuh m3 (keskmine paksus ca 0,3 m). Maavaravaru maht on 106 tuh m3 ning see paikneb piirkonna keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 1 on seega: 106 tuh m3 / 6,99 ha ≈ 1,5 m. Plokk 2 aT Plokk 2 aT pindalaga 8,51 ha paikneb uuringuruumi keskel ja hõlmab täiteliiva omadustele vastavat maavara. Plokki 2 kirjeldavad kaevandid K07, K08 ja K10-K14. Mudelarvutuse tulemusel on katendi maht plokis 2 aT 25 tuh m3 (keskmine paksus ca 0,3 m). Maavaravaru mahuks plokis 2 aT saadi 128 tuh m3, millest ca 6 tuh m3 jääb allapoole piirkonna keskmist pinnaseveetaset (45,60 abs m). Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 2 on seega: 128 tuh m3 / 8,51 ha ≈ 1,5 m. Plokk 3 aT Ploki 3 aT pindala on 5,89 ha ning see jääb uuringuruumi kagupoolsesse otsa, kus levib taas ehitusliivale vastav materjal. Plokki 3 kirjeldavad kaevandid K15-18, K22 ja K23. Mudelarvutuse tulemusena on katendi maht plokis 3 aT 21 tuh m3 (keskmine paksus ca 0,4 m). 12 Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Maavaravaru mahuks plokis 3 aT saadi 53 tuh m3, millest ca 7 tuh m3 jääb piirkonna keskmisest pinnaseveetasemest (45,60 abs m) madalamale. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 3 on seega: 53 tuh m3 / 5,89 ha ≈ 0,9 m. Käsitletav ala ei kattu ega külgne ühegi olemasoleva maardlaga, mistõttu on käesoleva töö juurde lisatud ka registrikaardi projekt uue liivamaardla loomiseks. Kuna Kõnnu maardla on juba olemas (registrikaart nr 171), on käesolevaga maardla nime valikul lähtutud uuritud maaüksuse nimest. Eelnenust tulenevalt esitatakse käesoleva töö tulemusena Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale registrikaardi projekt Raku maardla loomiseks ning maardlas kinnitamiseks (seisuga 03.05.2022) järgmised maavaravarud: - ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,99 ha mahus 106 tuh m3 (plokk 1); - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,51 ha mahus 128 tuh m3 (plokk 2); - ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,89 ha mahus 53 tuh m3 (plokk 3). 13  Joonis 1 KNNU II UURINGURUUMI PLOKKIDE PAIKNEMISE SKEEM M 1:5000 N 1 2 W E PLOKK 1 PIIRIANDMED PLOKK 2 PIIRIANDMED S Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid punkti punkti PLOKK 1 X Y X Y nr nr 4 00 1 6508315.95 546662.27 3 6508058.78 546969.84 Y=547000. 3 2 6508303.94 546692.54 4 6508105.14 546726.69 6 3 6508058.78 546969.84 5 6507998.57 546580.95 4 6508105.14 546726.69 7 6507908.12 546694.16 5 6507998.57 546580.95 8 6507895.61 546709.55 6 6508102.61 546450.72 9 6507930.88 546799.58 KNNU II UURINGURUUM X=6508000.00 10 6507792.41 547007.98 5 Ploki pindala 6.99 ha 11 6507929.46 547116.10 PLOKK 2 11 Ploki pindala 8.51 ha 7 9 PLOKK 3 PIIRIANDMED 8 Piiri- Koordinaadid punkti nr X Y 10 12 10 6507792.41 547007.98 PLOKK 3 11 6507929.46 547116.10 16 12 6507771.23 547295.08 13 6507668.16 547160.45 14 6507621.86 546963.95 15 6507660.24 546903.45 15 16 6507744.62 546968.71 13 Ploki pindala 5.89 ha 00 Y=546500. 14 4 Varu arvutuse ploki piir, piiripunkt ja number X=6507500.00 PLOKK 1 Ploki number Kınnu II uuringuruumi piir 0 20 40 80 m Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli Marina Minerals OÜ tellimusel välja selgitada Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas Kõnnu II uuringuruumi piires paikneva maavara kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara uurimiseks võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooniomaduste hindamiseks ning teostati veetaseme mõõtmisi uuringupunktides. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Kasuliku kihi moodustavad liivakad vähese kruusasisaldusega setted, mille lamamiks on kollakas-sinakas tihke saviliivmoreen. Kaalutud keskmiste omaduste poolest liigitub maavara ehitusliivaks ja täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala topograafilist plaani seisuga 03.05.2022. a, ning alale rajatud kaevandite ja puuraukude andmete põhjal loodud mudeltasapindu. Varu on arvutatud kolmes plokis, pindalal 21,39 ha. Kõnnu II uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena esitatakse Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale registrikaardi projekt Raku maardla loomiseks ning maardlas kinnitamiseks (seisuga 03.05.2022) järgmised maavaravarud: - ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,99 ha mahus 106 tuh m3 (plokk 1); - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,51 ha mahus 128 tuh m3 (plokk 2); - ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,89 ha mahus 53 tuh m3 (plokk 3). 15 OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr 22165 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 02.05.2022) /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Tõnis Kattel Juhatuse liige Tallinn 2022 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta ANNOTATSIOON Nirgi, T. 2022. Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 02.05.2022). Teksti 18 lk, 17 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Kõnnu I uuringuruum pindalaga 12,79 ha asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas eraomandisse kuuluval kinnistul Takkatoa laut (tunnus: 27601:002:0029). Käesolevaga on teostatud geoloogiline uuring Kõnnu I uuringuruumis paikneva maavaravaru leviku, koguse ja kvaliteedi väljaselgitamiseks. Selleks teostati alal geodeetiline mõõdistamine ning rajati 17 kaevandit, millest võeti proovid materjali terastikulise koostise ning füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Uuritud alal moodustavad kasuliku kihi Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (Q1jrVr_lg), mille seas on nii täiteliiva kui ka paekivirähkset täitekruusa. Kruus liigitub täitekruusaks madala purunemiskindluse tõttu. Maavara levib kogu ulatuses põhjaveetasemest kõrgemal. Varu arvutus on teostatud kahes plokis vastavalt maavara liigile. Varu on arvutatud uuringuruumist väiksemal pindalal, kuna uuringuruumi servades kiildub kasulik kiht kohati välja. Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil. Käesolevas töös käsitletava ala uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik otstarbekus ja mäenduslikud tingimused võimaldavad sealse varu klassifitseerida täitekruusa ja täiteliiva aktiivse tarbevaruna. Maavaravarud soovitakse liita moodustatava Raku maardlaga. Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse seisuga 02.05.2022. a Raku maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud: - täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 6,42 ha 74 tuh m3 (plokk 4); - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,73 ha 26 tuh m3 (plokk 5). /allkirjastatud digitaalselt/ Koostas T. Nirgi Võtmesõnad: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Raku maardla, täitekruus, täiteliiv, aktiivne tarbevaru 2 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................4 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS .....................................5 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD .................................................................................6 2.1. Kaevandite rajamine .....................................................................................................6 2.2. Proovide võtmine .........................................................................................................6 2.3. Laboratoorsed uuringud ...............................................................................................6 2.4. Topotööd ......................................................................................................................7 2.5. Kameraaltööd ...............................................................................................................7 3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........8 4. MAAVARA KVALITEET ...............................................................................................11 5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE....................................13 6. VARU ARVUTUS ............................................................................................................14 6.1 Katendi maht ...................................................................................................................14 6.2 Maavaravaru maht ..........................................................................................................14 KOKKUVÕTE .........................................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................................18 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513576 2. Kaevandite kataloog 3. Kaevandite geoloogiline kirjeldus 4. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll 5. Veeriste juurdearvutuse tabel 6. Laboriproovide ümberarvutus koguprooviks veeriste arvestusega 7. Kruusa- ja liivafraktsioonide sisaldus looduslikus materjalis 8. Väljasõelutud liiva keskmised näitajad 9. Väljasõelutud kruusa keskmised näitajad 10. Geodeetiliste tööde seletuskiri 11. Kaevandite likvideerimise akt 12. Keskkonnaameti otsus kaevandite likvideerimise akti kohta 13. Kasuliku kihi lamami konstrueerimisel kasutatud andmed 14. PTA tingimused geoloogilise uuringu tegemiseks 15. Maaomaniku volitus 16. Tellija arvamus tehtud tööde kohta 17. Maa-ameti otsus varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Ülevaateskeem M 1:5000; 2. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:1000; 3. Geoloogilised läbilõiked I-I´–III-III´ Mhor 1:1000, Mvert 1:50. ELEKTROONILISED LISAD 1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn) 2. Katendi lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn) 3. Maavara ploki lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn) 4. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus 3 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta SISSEJUHATUS Marina Minerals OÜ tellimisel viis OÜ J. Viru Markšeideribüroo Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu I uuringuruumis läbi geoloogilised tööd, et uurida seal paikneva maavara levikut, kogust ja kvaliteeti. Uuringu aluseks on Keskkonnaameti 17.12.2021. a korraldusega nr DM-116882-14 väljastatud geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513576 (Lisa 1). Maavara kirjeldamiseks rajati uuringuruumis ekskavaatoriga kaevandid, millest võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja füüsilis-mehhaaniliste omaduste määramiseks. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Uuringu tegemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala topograafilist plaani seisuga 02.05.2022. a ning alale rajatud kaevandite andmeid. Maavaravaru on arvutatud aktiivse tarbevaruna ala topograafilise mõõdistamise seisuga. Kõnnu I uuringuruumi geodeetilise mõõdistuse eest vastutas T. Kattel (markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Geoloogilised välitööd (sh proovide võtmine) viisid läbi geoloogid T. Nirgi ja C. Potagin, aruande teksti, tabelid ja graafilised lisad koostas ning varu arvutuse tegi T. Nirgi. 4 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS Kõnnu I uuringuruum asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas eraomandisse kuuluval kinnistul Takkatoa laut (katastritunnus 27601:002:0029). Uuringuruumi pindala on 12,79 ha ning see hõlmab eelpool nimetatud maaüksuse põhjapoolset osa. Tegemist on lageda rohumaaga, kus maapinna absoluutkõrgused on ala põhjaosas 59–60 m ning lõuna- ja idaosas 54–55 m. Lähim majapidamine on vahetult uuringuruumi põhjaosa ja ca 40 m kaugusel kulgeva Lokuta-Kõnnu maantee (tee nr 20160) vahel. Uuringuruum külgneb põhjas Tooma (tunnus: 27601:002:0150) ja Pritsikuuri kinnistuga (tunnus: 92901:001:0029), idas Harju kinnistuga (tunnus: 27601:002:0039) ja kagus Põlde katastriüksusega (tunnus: 27601:002:0138). Läänes jääb uuringuruumist ca 10 kaugusele kruuskattega eratee Takkatoa tee (nr 2760121). Uuringuruumi kagunurk kattub ca 0,6 ha ulatuses maaparandussüsteemi HARJU maa-alaga (5111340030060001). Kuna uuringuruum asub osaliselt drenaažkuivendusega alal, arvestati geoloogilise uuringu välitöödel selle ala piires Põllumajandus- ja Toiduameti poolt 27.08.2021 väljastatud tingimusi (Lisa 14). Varu arvutuse ala maaparandussüsteemiga ei kattu. Kogu käsitletav ala kattub üldgeoloogilise kaardistamise alaga (U903). Kõnnu I uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei esine kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Uuringuruumi keskosa läbib Elektrilevi OÜ hallatav keskpinge elektriõhuliin VILUVERE:VAN (K233276822), mille kaitsevööndi ulatus on 10 m liini teljest. Kuna Ehitusseadustiku §77 järgi on 10kV liini kaitsevööndis kaevandamine keelatud, on see varu arvutuse plokkidest välja jäetud. Sellisel alal kaevandamiseks tuleks liin enne ümber tõsta. Käsitletaval alal ei ole teada varasemaid geoloogilisi uuringuid, on vaid pinnakatet kaardistatud. Samas on Maa-ameti ajaloolistel kaartidel (nt „NSVL o42 desifreeritud fotoplaan 1:10 000 vanem“ ja „NSVL c63 desifreerimata fotoplaan (ortofoto) 1:10 000“) näha, et Kõnnu I uuringuruumi põhjaservas ja sellest põhja poole jääval maaüksusel on varemgi maavara võetud. Karjääri kohta märked puuduvad, mistõttu võib arvata, et tegemist võis olla nö kohaliku kruusaauguga. Kõnnu I uuringuruumis on kaevandite K-03 ja K-04 vahel senini süvendid ja tõngermaa (sinna on kokku lükatud ka põllukive) ning kaevandi K06 kõrval on liivavõtmise koht. 5 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 2.1. Kaevandite rajamine Välitööde käigus 02.05.2022. a rajati kokku 17 kaevandit (K01–17) sügavusega 0,9–3,6 m, üldmetraažiga 37,2 m (Lisad 2 ja 3). Kaevandid rajati roomikekskavaatoriga Kobleco SK 210Lc (kopp mahuga 1,0 m3), mille tegelik kaevesügavus on kuni 6,0 m. Kaevandite rajamisel paigutati tõsted maapinnale ekskavaatori kõrvale. Proovimiseks vajalikud tõsted asetati eraldi. Uuringupunktidest võeti proovid, et määrata materjali granulomeetriline koostis ja katsetada selle füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Uuringuvõrk oli ühtlane, kaevandite omavahelised kaugused ei ületanud 200 m. Kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga ning uuringupunktide ümbrus korrastati. 2.2. Proovide võtmine Proovid võeti kaevanditest massiproovi võtmise meetodil vahedeta lasundi täiest avatud paksusest. Ekskavaator kaevas materjali 0,5–1 meetri kaupa ja asetas iga kaevatud intervalli materjali maha eraldi proovimiseks. Seda korrati avatava kasuliku kihi lõpuni. Eraldi tõstetud proovitav materjal vähendati kvarteerimise teel. Litoloogiliselt ühtlase koostisega tõstete vähendatud materjal ühendati koondprooviks ja see omakorda vähendati kvarteerimise teel. Kokku võeti materjali terastikulise koostise määramiseks 15 kaevandist 16 proovi üldmetraažiga 15,4 m. Proovide pikkused varieerusid vahemikus 0,5–2,3 m. Kahest kaevandist (K-10 ja K-13) proove ei võetud, kuna seal kasulik kiht puudus. Lisaks võeti kolmest kaevandist (K-03, K-14 ja K-17) proovid materjali purunemiskindluse (Los Angelese katse) ja ühest (K-17) külmakindluse väljaselgitamiseks. Nende proovide pikkused jäid vahemikku 0,6–1,0 m. Proovidest ülejäänud materjal kasutati kaevandite likvideerimiseks. 2.3. Laboratoorsed uuringud Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist standardset sõelrida (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Sõelumine tehti märjalt (akrediteeritud katse) kogu proovi materjalist. Kolmele proovile tehti ka purunemiskindluse analüüs ja ühele proovile külmakindluse analüüs. Laboratooriumi katseprotokoll on toodud tekstilisas 4. 6 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 2.4. Topotööd Topograafiline mõõdistamine Kõnnu I uuringuruumis toimus 02.05.2022. a OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt. Mõõdistust juhendas ja selle tulemused kinnitas T. Kattel (markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel ning selleks kasutati liikuvjaama Trimble R10 GNSS. Koordinaadid on L- Est´97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Lähtepunktiks mõõdistamisel kasutati EV riikliku geodeetilise võrgu II klassi punkti: KAISMA97 (X = 6509163,781; Y = 547920,315; Z = 61,764). Topograafiline ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1 000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Sama programmiga koostati maapinna 3D mudel triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades ala mõõdistuse andmeid. Maavaravaru mudelarvutuses kasutati osaliselt (uuringuruumi servades) ka andmete ekstrapoleerimist. Täiendavaid andmeid uuringuruumi topotööde kohta on võimalik saada geodeetiliste tööde seletuskirjast (Lisa 10). 2.5. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel saadud materjal ja laborianalüüside andmestik. Maavara granulomeetrilise koostise näitajad (fraktsioonide keskmised sisaldused) kaevandites arvutati kaalutud keskmise meetodil. Teostati laboratoorsete proovide ümberarvutus koguprooviks välitöödel määratud veeriste sisalduse arvestusega ning arvutati eraldi liiva- ja kruusafraktsioonide sisaldused. Tulemused on toodud tekstilisades 5–9. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 kinnitatud sätetele. Kõnnu I uuringuruumi kasuliku kihi lõimis on eriilmeline, nii kihtide paksused kui kvaliteet on muutlikud. Maavaravaru mahtude arvutamiseks moodustati kaks plokki, mille paiknemine on näidatud nii graafilistel lisadel 2 ja 3 kui ka joonisel 1. Aruande graafilised lisad ja varu arvutus on tehtud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. 7 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Kõnnu I uuringuruum asub suhteliselt lauge, kergelt lainja reljeefiga rohumaal, kus maapinna kõrgused jäävad valdavalt vahemikku 54–60 abs m. Katendi moodustab uuringuruumis kasvukiht (Q2_s), mille paksus on 0,1–0,7 m. Kaevandite K-03 ja K-04 vahelisel alal on maapinnas süvendid, kust on varem maavara võetud ning kus seetõttu enam kattekihti ei ole. Geoloogilise baaskaardi (1:40 000) järgi levib kogu uuritud alal Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärveline kruus (Q1jrVr_lg). Käesoleva uuringu tulemusel leidis kinnitust, et üle poole uuringuruumi maavarast moodustab tõepoolest selline materjal. Kruusas on rohkelt veeriseid, mis on valdavalt karbonaatsed. Mõnel pool on kruus ja veerised keskmiselt ümardunud, kuid enamasti on materjal väga vähe ümardunud ja sisaldab palju paekivirähka (Fotod 1–2). Sügavuse suunas ümardatus üldiselt väheneb. Fotod 1–2 Paerähkne kruus kaevandites K-14 ja K-16. 8 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Samas selgus, et umbes kolmandikul uuritud alast (uuringuruumi idaosas) levib sama kihistu beež eriteraline liiv. Liivalasund on horisontaalkihiline ja sisaldab õhukesi peenkruusakihikesi (Fotod 3–4). Peenosise sisaldus liivas varieerub oluliselt. Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 0,0-1,6 m. Sellised alad, kus kasulik kiht ei levi, jäeti varu arvutuse plokist välja. Fotod 3–4 Liivalasund kaevandites K-08 ja K-11. Kasuliku kihi lamamiks on paiguti Võrtsjärve alamkihistu moreen (Q1jrVr_g) paiguti aga paikneb maavaravaru otse Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivil (S2mh). Kirjeldati nii liivsavi- kui ka saviliivmoreeni, mis sisaldab ka rähkset materjali. Moreen on valdavalt beež ja seotud eelkõige uuringuruumi idapoolega, kus kasulikus kihis on liivased setted. Uuringuruumi läänepooles on lamamiks pigem dolokivi, mille ülapind oli kohati murenenud. Käesoleva uuringu käigus avati lamam kõigis kaevandites, absoluutkõrgustel 53,30–58,84 m. Varu arvutuse plokkide lamam paikneb kõrgustel 53,87–58,84 abs m. Lamami pealispind on uuringuruumi piires väga muutlik, järgides laias laastus maapinnareljeefi. Järgmises tabelis on esitatud Kõnnu I uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige. 9 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Tabel 3.1 Uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik Kihi nimetus Min Max Keskmine indeks kiht Muld 0,1 0,7 0,3 Q2_s - Liiv/kruus 0,0 1,6 1,0* Q1jrVr_lg + Saviliiv- ja liivsavimoreen 1,2 2,3 1,7 Q1jrVr_g - Dolokivi 0,7+ S2mh - *Kasuliku kihi keskmine paksus on arvutuaud vastavalt mudelarvutustele. Geoloogilise uuringu käigus avati põhjavesi vaid ühes kaevandis (K-13), kus see oli maapinnast 2,2 m sügavusel, otse lubjakivikihi peal. Põhjaveetaseme kõrgus selles punktis oli 51,30 abs m, mis on oluliselt madalam kui kasuliku kihi lamami kõrgused erinevates kaevandites. Kuna selles kaevandis aga kasulikku kihti ei olnud, siis jäi see varu arvutuse alast välja. Lisaks mõõdeti veetase uuringuruumi põhjaservast ca 50 m kaugusel olevas kraavis, mis juhib vett uuringuruumist eemale, kirde poole. Veetaseme kõrgus oli truubi juures 55,31 abs m (Gr lisa 2), kuid sellest pisut eemal, edela pool oli kraav juba kuiv. Ka teised ümbruskonna kraavid olid kuivad. Seega võib eeldada, et ka pärast maavara ammendumist jääb ala kuivaks. 10 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 4. MAAVARA KVALITEET Kõnnu I uuringuruumis paikneva maavara kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise uuringu välitöö käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Maavara iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 (17.12.2018) esitatud nõuetest. Laborianalüüside ja proovide töötlemise tulemused on näha tekstilisades 4–9. Nõuded ehituskruusale: - osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% - osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12% - purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 35 või väiksem Nõuded ehitusliivale: - osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% - osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35% Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse eriotstarbeliseks materjaliks (täiteliiv või täitekruus). Kõnnu I uuringuruumis oleva maavara granulomeetrilise koostise hindamiseks on analüüsitud 17 kaevandist võetud 16 proovi andmeid (üldmetraažiga 15,4 m). Sealjuures on kaevandi K05 proovi andmeid kasutatud vaid kogu uuringuruumi koondtulemuse kuvamisel. Kuna proovi peenosise sisaldus on väga kõrge (45%), on see varu arvutuse plokkidest välja jäetud. Purunemiskindluse hindamiseks kasutati kolme kaevandi (K-03, K-14 ja K-17) proovide andmeid ning kaevandist K-17 võeti ka proov materjali külmakindluse hindamiseks. Looduslik materjal on esindatud täitekruusa ja täiteliivaga. Loodusliku materjali ning sellest väljasõelutud liiva ja kruusa põhinäitajate varieerumine kogu uuritud alal on toodud tabelis 4.1 ning tekstilisades 7, 8 ja 9. Tabel 4.1 Uuritud materjali kvaliteedi koondnäitajad Kaalutud Näitajad: Min Max keskmine Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 56,2 22,0 sh fraktsiooni >63 mm, % 0,0 43,0 9,7 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 43,8 100,0 78,0 sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 2,0 45,0 14,6 Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv Savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 3,3 47,4 18,7 Fraktsiooni >4 mm sisaldus, % 8,2 55,0 32,0 Looduslikust materjalist väljasõelutud kruus Kruusafraktsioon ≥63 mm, % 0,0 76,5 43,9 Kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab looduslik materjal kogu uuritud ala piires kokku täiteliivale. Kõnnu I uuringuruumi läänepooles levib veeriseline liivkruus ning idapooles savikas peenkruusa sisaldav liiv. Seega on uuringuruumis maavaraliikide alusel moodustatud kaks plokki. Kogu maavaravaru asub põhjaveetasemest kõrgemal. 11 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Plokk 4 Plokk 4 on moodustatud Kõnnu I uuringuruumi läänepoolel, kus levib oluliselt jämedam materjal kui ida pool. Materjali omaduste kirjeldamiseks on kasutatud kaheksast kaevandist võetud proovide andmeid (üldmetraaž 6,9 m). Loodusliku materjali ning eraldi väljasõelutud liiva ja kruusa põhinäitajad on esitatud tabelis 4.2 ning tekstilisades 7, 8 ja 9. Tabel 4.2 Maavara kvaliteedi põhinäitajad plokis 4 aT Kaalutud Näitajad: Min Max keskmine Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 9,0 56,2 39,1 sh fraktsiooni >63 mm, % 0,0 43,0 20,9 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 43,8 91,0 60,9 sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 2,0 27,7 10,0 Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv Savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 3,6 47,4 16,4 Fraktsiooni >4 mm sisaldus, % 22,2 55,0 45,0 Looduslikust materjalist väljasõelutud kruus Kruusafraktsioon ≥63 mm, % 0,0 76,5 53,4 Purunemiskindlus, kaalukao % 51 78 63 Külmakindlus, kaalukao % 3,0 Kuigi peenosise sisaldus jääb kokkuvõttes alla 12%, ei luba väga kehvad purunemiskindluse analüüsi tulemused sellist materjali ehituskruusana arvele võtta. Seega liigitub looduslik materjal plokis 4 kaalutud keskmiste näitajate poolest täitekruusaks. Plokk 5 Plokk 5 on moodustatud Kõnnu I uuringuruumi idaosas ning see külgneb plokiga 4. Materjali omaduste kirjeldamiseks on kasutatud kuuest kaevandist võetud proovide andmeid (üldmetraaž 6,2 m). Loodusliku materjali ning sellest väljasõelutud liiva ja kruusa põhinäitajad pinnaseveetasemest kõrgemal on näidatud tabelis 4.3 ning tekstilisades 7, 8 ja 9. Tabel 4.3 Maavara kvaliteedi põhinäitajad plokis 5 aT Kaalutud Näitajad: Min Max keskmine Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 26,0 11,2 sh fraktsiooni >63 mm, % 0,0 3,0 0,8 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 74,0 100,0 88,8 sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 2,9 29,2 8,4 Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv Savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 3,3 29,8 9,4 Fraktsiooni >4 mm sisaldus, % 8,2 48,3 28,4 Looduslikust materjalist väljasõelutud kruus Kruusafraktsioon ≥63 mm, % 0,0 11,5 6,9 Kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab looduslik materjal plokis 5 täiteliivale. 12 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE Kõnnu I uuringuruumi piires on soodsad mäenduslikud tingimused, tegemist on õhukese pinnakattega maaga, kus ei kasva puid (rohumaa). Uuritud alale pääseb selle lääneservast Lokuta-Kõnnu kõrvalmaantee (tee nr: 20160) kaudu, mida ühendab uuringuruumiga sama maaomaniku valduses olev Takkatoa eratee (tee nr: 2760121). Enne kaevandamise alustamist tuleb koorida õhuke katend mahus ~23 tuh m3. Kasulik materjal on kogu uuringuruumi piires muutliku koostisega, esineb nii liiva kui kruusa. Kruus on veeriseline ja vajab tõenäoliselt purustamist. Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub käsitletava ala piires vahemikus 0,0-1,6 m (keskmine ca 1 m) ning varu arvutuse plokkide põhi paikneb kõrgustel 53,87–58,84 abs m. Kogu maavaravaru paikneb põhjaveetasemest kõrgemal ja maavara on võimalik väljata ühe astmega. Seega ei mõjutata tulevikus kaevandamisega pinnase- ega põhjaveerežiimi. Kõnnu I uuringuruumis puuduvad loodus- ja muinsuskaitsealad, kuid uuringuruumi läbib Elektrilevi OÜ hallatav keskpinge elektriõhuliin VILUVERE:VAN (K233276822), mille kaitsevööndi ulatus on 10 m liini teljest. Seega tuleb arvestada liini olemasolust põhjustatud piirangutega. Geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasnenud. Välitööde käigus järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kaevandite rajamiseks kasutati korras tehnikat (roomikekskavaator), mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Uuringu tarbeks rajatud kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist neist väljatõstetud materjaliga. Kaevandite likvideerimise kohta koostati vastavasisuline akt (Lisa 11), mis kooskõlastati Keskkonnaameti 03.06.2022. a korraldusega nr 1-3/19/2037 (Lisa 12). 13 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 6. VARU ARVUTUS Käesolevas töös on arvutatud maavaravaru maht Pärnumaal Kõnnu I uuringuruumis. Varu arvutuse aluseks on uuringuruumi topograafiline plaan seisuga 02.05.2022 mõõtkavas 1:1000 ja geoloogilise uuringu välitööde ning laboratoorsete analüüside andmed. Maavaravaru maht käsitletaval alal on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga (plokkide servades on kasutatud ekstrapoleerimist; Lisa 13). Sama programmiga on saadud ka varu arvutuse plokkide pindalad (Joonis 1). Katendi maht on erinevate meetodite võrdlemiseks arvutatud nii mudeltasapindade abil kui ka keskmise paksuse ja pindala korrutisena. Maapinna, kasuliku kihi pealispinna (katendi lamami) ja kasuliku kihi lamami 3D mudelite loomisel kasutati 02.05.2022. a topograafilise mõõdistuse ja geoloogiliste välitööde andmeid. Lähtudes erinevate omadustega maavara levikust on moodustatud kaks varu arvutuse plokki. Kuna kasulik kiht kiildub mõnes uuringuruumi servas välja, on varu arvutatud uuringuruumist väiksemal pindalal. Lisaks vähendab varu arvutuse plokkide pindala uuringuruumi läbiv elektriliin, kuna Ehitusseadustiku §77 järgi on 10kV liini kaitsevööndis kaevandamine keelatud. Maavaravaru arvutati kokku 10,15 ha suurusel alal. Kõnnu I uuringuruumist ca 1,3 km edelas asub Kõnnu II uuringuruum, mille geoloogilise uuringu aruanne on esitatud Maa-ametile kinnitamiseks (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 22016). Nimetatud töö alusel soovitatakse moodustada Raku maardla, kuna Kõnnu-nimeline maardla on juba olemas (Ida-Virumaal; registrikaart nr 171). Ka käesolevas töös arvutatud maavaravarud soovitakse liita moodustatava Raku maardlaga, millest tulenevalt on plokkide nummerdamisel lähtutud moodustatava maardla plokkide numeratsioonist. 6.1 Katendi maht Katendi maht määrati esmalt varu arvutuse ploki pindala ja välitööde käigus mõõdetud keskmise katendi paksuse korrutisena. Kuna katendi keskmine paksus varu arvutuse alal on 0,24 m, on katendi maht seal: 0,24 m * 10,15 ha ≈ 24 tuh m3. Võrdluseks koostati välitööl mõõdetud katendi paksuste ja topomõõdistusandmete abil ka katendi lamami mudel, mis arvestab nii reljeefi kui ka katendi paksuse muutlikkust. Mudelarvutuse tulemusena on katendi maht varu arvutuse alal 23 tuh m3 (sh 12 tuh m3 katab plokki 4). Tulemused on sarnased, kuid kuna mudelarvutus annab täpsema tulemuse, arvestatakse selle kaudu saadud katendi mahtu. 6.2 Maavaravaru maht Plokk 4 aT (täitekruus) Plokk 4 aT pindalaga 6,42 ha asub Kõnnu I uuringuruumi lääneosas kahel lahustükil, millest põhjapoolse pindala on 2,47 ha ja lõunapoolse pindala 3,95 ha. Plokki poolitab elektriliini kaitsevöönd. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati katendi ja maavara lamamite mudeleid. Mahuks saadi 74 tuh m3 (sh 31 tuh m3 põhjapoolsel lahustükil). Ploki keskmine paksus on seega: 74 tuh m3 / 6,42 ha ≈ 1,2 m. 14 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Plokk 5 aT (täiteliiv) Plokk 5 aT pindalaga 3,73 ha moodustati Kõnnu I uuringuruumi idaosas kahel lahustükil, millest põhjapoolse pindala on 2,39 ha ja lõunapoolse pindala 1,34 ha. Plokki poolitab elektriliini kaitsevöönd. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati katendi ja maavara lamamite mudeleid. Mahuks saadi 26 tuh m3 (sh 18 tuh m3 põhjapoolsel lahustükil) Ploki keskmine paksus on seega: 26 tuh m3 / 3,73 ha ≈ 0,7 m. Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse seisuga 02.05.2022. a Raku maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud: - täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 6,42 ha 74 tuh m3 (plokk 4); - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,73 ha 26 tuh m3 (plokk 5). 15  VARU ARVUTUSE PLOKKIDE Joonis 1 PAIKNEMISE SKEEM M 1:5000 N Y=548400 W E 25 4 24 X=6509200 26 3 S 29 5 27 23 Plokk 5 aT 1 1 34 Y=547800 22 11 2 2 9 28 Plokk 5 aT 30 10 8 Plokk 4 aT 40 33 X=6509000 7 6 3 5 32 4 7 31 15 10 6 16 11 17 21 20 1819 Plokk 4 aT 9 14 Y=548400 12 0 50m 13 X=6508800 8 LEPPEM˜RGID: 1 Kınnu I uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja selle number 1 Varu arvutuse ploki piir, piiripunkt ja selle number Plokk 4 aT Varu arvutuse ploki number Elektripaigaldise kaitsevnd PLOKK 4 PIIRIANDMED Piiri- Koordinaadid punkti nr X Y PLOKK 5 PIIRIANDMED 1 6509063.94 547895.58 ne osa Piiri- Koordinaadid 2 6509034.83 548206.97 punkti 3 6508990.53 548239.88 nr X Y apool 4 6508958.61 548200.82 2 6509034.83 548206.97 5 6508968.94 548084.04 ne osa 22 6509031.00 548248.00 6 6508979.81 547966.54 Pı hj 23 6509115.48 548245.41 7 6508985.51 547912.79 apool 24 6509181.92 548284.29 8 6509031.44 547903.54 UURINGURUUMI PIIRIANDMED 25 6509216.86 548444.70 9 6509051.73 547886.60 Piiri- Koordinaadid 26 6509175.69 548466.23 Pindala: 2,47 ha Pı hj punkti 27 6509107.31 548382.01 X Y 10 6508976.36 548254.18 nr 28 6509031.69 548290.25 11 6508952.17 548319.36 ne osa 1 6509063.94 547895.58 3 6508990.53 548239.88 12 6508863.32 548293.70 2 6509031.00 548248.00 Pindala: 2,39 ha 13 6508819.49 548165.25 3 6509173.07 548243.65 ne osa 29 6509155.48 548472.54 14 6508886.64 547932.71 Lı unapool 4 6509216.86 548444.70 30 6509049.70 548446.44 15 6508964.96 547916.93 5 6509157.00 548476.00 31 6508985.65 548368.85 16 6508959.90 547964.57 Lı unapool 6 6508961.43 548484.81 32 6508993.49 548331.29 17 6508949.02 548082.24 7 6508993.49 548331.29 11 6508952.17 548319.36 18 6508938.30 548203.39 8 6508788.62 548272.13 10 6508976.36 548254.18 19 6508938.47 548205.99 9 6508886.64 547932.71 33 6509016.23 548302.94 20 6508939.31 548208.46 10 6509031.44 547903.54 34 6509091.83 548394.67 21 6508940.60 548210.44 11 6509051.73 547886.60 Pindala: 1,34 ha Pindala: 3,95 ha Uuringuruumi teenindusala Ploki kogupindala 3,73 ha Ploki kogupindala 6,42 ha pindala 12,79 ha Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli Marina Minerals OÜ tellimusel välja selgitada maavaravaru kogus ja kvaliteet Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu I uuringuruumis, et saaks võtta maavara arvele aktiivse tarbevaruna. Maavara uurimiseks rajati uuringuruumi kaevandid, millest võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste analüüsimiseks. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala topograafilist plaani seisuga 02.05.2022. a ning alale rajatud kaevandite andmeid. Kasuliku kihi moodustavad Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (Q1jrVr_lg), mille seas on nii täiteliivale kui ka täitekruusale vastavat materjali. Täitekruus sisaldab suures koguses jämedat paekivirähkset materjali. Maavaralasund paikneb kogu ulatuses põhjaveetasemest kõrgemal. Varu on arvutatud kahes kõrvuti paiknevas plokis. Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse seisuga 02.05.2022. a Raku maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud: - täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 6,42 ha 74 tuh m3 (plokk 4); - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,73 ha 26 tuh m3 (plokk 5). 17 Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. 2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused. 18