Taotlus

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring Tehniline kirjeldus 1. Uuringu teema Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning seega on üha olulisem hoida inimesi tervena ja aktiivsena võimalikult kaua tööturul. Riigi seisukohast on seega oluline tööealise elanikkonna tervise kaitse ja töövõime säilitamine. Siiski esineb erinevaid tervisekahjustusi või muid tegureid, mis takistavad osaliselt või täielikult inimese osalemist tööturul. Arvestades, et inimesed viibivad suure aja oma elust töökeskkonnas, on üheks inimese tervisekahjustuste ja seetõttu töölt eemal viibimise põhjuseks töökeskkonnas esinevad ohud. Seetõttu on oluline tegeleda tööga seotud tervisekahjustuste ennetamisega ning luua tööandjatele ja töötajatele tugevam motivatsioon ennetada töövõimekao tekkimist turvalise töökeskkonna tagamisega1. Sama oluline on juba esinenud tervisekahjustusega varakult, efektiivselt ja terviklikult tegelemine, eesmärgiga tagada inimesele inimväärne elu, sh toetades tema naasmist tööturule. Tänane tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja kutsehaiguste (edaspidi KH) diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-ed, TPH-d ja tööõnnetused) kahjuhüvitamise süsteem on puudulik. KH-ed on aladiagnoositud – KH-te diagnoosimine on pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel keeruline seostada tekkinud tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks puudub kohustus tööandjat diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada meetmeid sarnaste juhtumite ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust uurida TPH-sid. Samuti ei ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne – näiteks tööandjad ei näe enda tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning keelduvad kahjuhüvitise maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja vastu kohtusse, mis on pikk, kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise kord osapooltes mitmeid murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse kahjuhüvitise maksmisel töötaja osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist ja selle suurust vanaduspensioniealistel). Aastakümnete jooksul on üritatud leida tööõnnetuste (edaspidi TÕ) ja KH poolt põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi (näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse 1 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 2018. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.-2018. aastal. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3161/1201/8003/RK_14112018_uv.pdf#. 1 väljatöötamise kavatsus2, kuid eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei jõutud. 2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe3 sooduspensionite reformimiseks, mille raames lepiti kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et uut hüvitamise toetust hakatakse rakendama täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast4. Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk: 1) kaardistada TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad ning töötada välja võimalikud lahendused; 2) kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid, töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid. Käesoleva uuringu fookusest jäävad välja hüvitised ja teenused, mis on tagatud riiklikust süsteemist, st haigushüvitised, raviteenused (sh retseptiravimite kulud), töövõimetoetus, tööalane rehabilitatsiooniteenus, tööturuteenused, sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus ja toitjakaotuspension. Samuti jäävad käesolevast uuringust välja töötervishoiule ja tööohutusele suunatud ennetustegevused. 2. Kehtiv regulatsioon ja probleemikirjeldus Töökeskkonnas võivad töötajad olla ohustatud viie ohugrupi – füüsikaliste, füsioloogiliste, keemiliste, bioloogiliste ja psühhosotsiaalsete – ohuteguritest, mis võivad aja jooksul põhjustada erinevaid tervisekahjustusi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) kohaselt on tööst põhjustatud tervisekahjustuseks TÕ, KH ja TPH. TÕ on TTOS § 22 lõike 1 esimese lause kohaselt töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. KH on TTOS § 23 lõike 1 kohaselt haigus, mille on põhjustanud KH-te loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. TPH on TTOS § 23 lõike 3 kohaselt töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta KH-ks. Alljärgnevalt on kirjeldatud mõningaid TPH ja KH diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemkohti, millele soovitakse käesoleva uuringuga leida lahendusi. TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad TTOS § 23 lõike 5 kohaselt diagnoosib TPH ja KH töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta. Praktikas diagnoosib Eestis KH-eid peamiselt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja 2 Eelnõude infosüsteem. Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus. 10.07.2018. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/182e8828-f557-4706-8115-69a664720c40. 3 Hea tahte kokkulepe sooduspensionite reformimiseks. Sotsiaalministeerium. 02.05.2022. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-05/sooduspensionite_hea_tahte_kokkulepe.pdf. 4 31. detsember 2030. 2 töötervishoiu keskus (edaspidi PERH), kelle poole pöördumiseks väljastab perearst, töötervishoiuarst või eriarst töötajale vastavasisulise saatekirja. PERH-i poolt läbiviidavate KH-te ja TPH-de ekspertiiside läbiviimist rahastab riik PERH-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel. 2023. aastal diagnoositi Eestis vaid 13 uut KH-st ning 38 TPH-d5. Kui võrrelda 10 aasta taguse statistikaga, siis 2013. aastal diagnoositi 56 kutsehaigestumist ning 190 tööst põhjustatud haigestumist6, mis näitab et KH-te ja TPH-de diagnoosimine on langustrendis. KH-te ja TPH-de diagnoosimise langus ei pruugi olla seotud paremate ja ohutumate töötingimustega, kuna Tööinspektsiooni7 järelevalve andmetel esineb töökeskkonnas jätkuvalt rikkumisi, vaid näiteks haiguste tööga seotuse tõendamise keerukusega. Näiteks ei ole Eestis kordagi kutsevähki diagnoositud, kuivõrd seda on raske tööga seostada.8 2023. aasta veebruaris Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud analüüsi „Hinnanguline kutsevähijuhtude arv Eestis9“ tulemustest selgus, et umbes 780 (11% kogu vähijuhtumite diagnoosist) juhtu aastas diagnoositavatest vähijuhtumistest saab seostada riskiteguritega, millega inimesed on varasematel aastatel töökeskkonnas kokku puutunud. 2021. aastal aga diagnoositi Euroopa Liidus 3258 uut kutsevähi juhtumit, mis näitab, et diagnoosimine võib olla keeruline, aga mitte võimatu.10 Lisaks on tööga seotud haiguste (TPH ja KH) määratlus TTOS-s küsitav ning praktikas on tõusetunud küsimus, mis on TTOS-is kasutatava mõiste „tööga seotud haigus11“ eesmärk ja kas seda võiks samuti haigestumise korral diagnoosina määrata. Lisaks on töötervishoiuarstid juhtinud tähelepanu, et kehtiv regulatsioon on ebaselge ja põhjustab arusaamatusi, kuna puudub KH ja TPH sisuline ja selgelt eristatav vahe. Alljärgnevalt on täpsemalt kirjeldatud mõningaid praktikas ilmnenud KH-te diagnoosimise probleemkohti:  KH-te diagnoosimine on keeruline ja aeganõudev protsess – KH-d kujunevad välja üldjuhul aastate jooksul – näiteks kutsevähk võib avalduda alles 30 aastat pärast kokkupuudet ohuteguriga. Töökeskkonna riskid, mis võivad põhjustada kutsehaigestumist, võivad olla esinenud mitme tööandja ja erineva ajaperioodi jooksul, mis raskendab kutsehaigestumise seostamist kindla tööandjaga. Lisaks võib KH-t diagnoosival töötervishoiuarstil olla raske seostada tekkinud haigust mitmekümne aasta taguste töötingimustega, kuivõrd ettevõtte tehnoloogia ja riskid võivad olla ajas muutunud ning perioodi kohta, mil haigestumine aset leidis, ei pruugi olla asjakohast dokumentatsiooni (näiteks töökoha riskid ja nende maandamismeetmed). KH diagnoosimist võivad raskendada ka näiteks ebakvaliteetsed 5 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. Tööinspektsioon. Kättesaadav: https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024-04/TI%20aastaraamat%202024%20EST.pdf. 6 Tööõnnetused, kutsehaigestumised, tööst põhjustatud haigestumised tabelina 1995-2023. Tööinspektsioon. Statistika. Kättesaadav: https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/T%C3%B6%C3%B6%C3%B5nnetused%2C%20kutsehaigestumised%2C%20t%C3%B6%C3%B6st%20p% C3%B5hjustatud%20haigestumised%20tabelina%201995-2023.xlsx. 7 Tööinspektsiooni aastaraamat 2024. Kättesaadav: https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/TI%20aastaraamat%202024%20EST.pdf. 8 Kutsevähi ennetamine käib mitmel rindel. Tööelu portaal. 25.10.2023. Kättesaadav: https://tooelu.ee/et/uudised/1089/kutsevahi-ennetamine-kaib-mitmel-rindel. 9 Samas. 10 Eurostat. Occupational cancers in the EU: a closer look. 18 December 2023. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-eurostat-news/w/ddn-20231218-1. 11 TTOS § 23 lõike 2 kohaselt on tööga seotud haigus kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. 3 riskianalüüsid, millest tulenevalt puudub ülevaade, milliste ohuteguritega töötajad oma töös kokku puutuvad / on kokku puutunud (näiteks on kaardistamata töökohal kasutatavad keemilised ohutegurid). Samuti võib töötervishoiuarstidel olla keeruline hinnata, et haiguse põhjustas(id) just töökeskkonnas esinevad ohutegurid mitte töökeskkonna välised aspektid (näiteks geneetilised tegurid, eraelulised traumad), millest tulenevalt võidakse registreerida haigestumine paljudel juhtudel üldhaigestumise, mitte KH-na. Lisaks tähendab KH diagnoosimine võimalikku kohtumenetluses osalemist, mis võib vähendada arsti motivatsiooni KH diagnoosida.  On küsitav, kas töötervishoiuarsti väljaõpe tagab piisavad teadmised KH-te diagnoosimiseks ning KH diagnoosimise protsessis on raskendatud teiste tervishoiuteenuse osutajate kaasamine – töötervishoiuarstid on uuringu Tellijale peegeldanud tagasisidena, et neil ei ole alati võimalik kaasata KH diagnoosimise protsessi eri valdkonna tervishoiuteenuse osutajaid (näiteks psühhiaatreid, onkolooge), kuivõrd erialaeksperdid on üle koormatud ning sellest tulenevalt on nende kaasamine raskendatud või on erialaekspertide vastuvõtu järjekorrad pikad. Lisaks on töötervishoiuarstid peegeldanud, et erialaekspertidel on samuti keeruline tuvastada, kas töötaja tervisekahjustus on seotud tööga. See aga tähendab, et töötervishoiuarstidel võib jääda võimalik KH diagnoos määramata.  Perearstid ei seosta inimese tervisemuret tööga ja töötervishoiuarsti ning esmatasandi tervishoiu vaheline koostöö on puudulik – töötervishoiuarstid ja perearstid ei suhtle omavahel piisavalt töötaja tööst põhjustatud terviseprobleemide esinemise korral12, mistõttu võivad jääda KH-d ja TPH-d diagnoosimata. Samuti on praktikas tekkinud küsimusi, kas ja kui palju pööravad perearstid tähelepanu töötaja terviseprobleemide esinemisel seostele töökeskkonna aspektidega13, millest tulenevalt ei suunata töötajaid võimaliku KH või TPH kahtluse korral töötervishoiuarsti vastuvõtule.  KH diagnoosimise korral ei erine hüvitised oluliselt üldhaigestumise hüvitistest – KH korral sarnaselt üldhaigestumisele on töötajal õigus saada riigilt haigushüvitist, raviteenuseid, retseptiravimeid ning töövõimetoetust. Erinevalt üldhaigestumisest annab KH diagnoos töötajale võimaluse saada Tervisekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist teisest haiguspäevast 100% ulatuses (ravikindlustuse seaduse § 54 lõige 1 punkt 6 ja § 56 lõige 13). Tööandja tajub seega KH diagnoosimisest tulenevat mõju alles siis, kui töötaja, kellel KH diagnoositi, nõuab tööandjalt tervisekahjustustest tulenevalt kahjude (näiteks täiendavate ravikulude või sissetuleku languse) hüvitamist. Olukorras, kui tööandja endal süüd ei näe ning ta keeldub nõude hüvitamisest, on töötajal võimalus pöörduda nõudega tööandja vastu kohtusse. Kohtusse pöördumise protsess on aga pikk, kulukas ja aeganõudev ning praktikas on töötajaid, kes kohtusse pöörduvad, vähe. Seega võib tekkida olukord, kus tööandja midagi töötajale ei hüvita, KH-e diagnoosimisest tajutav mõju on minimaalne ning töökeskkonna parandamisega edasiste tervisekahjude vältimiseks ei tegeleta.  Töötajad ei ole teadlikud tervisekontrolli eesmärgist, ei soovi, et neil KH diagnoositakse või esinevad muud tegurid (nt ühiskondlikud hoiakud), mille tõttu oma tervisemuredest ei räägita – töötajad pelgavad KH-e diagnoosi tõttu töökohal 12 Tervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Juuli 2020. Kättesaadav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022- 05/TTU_L%C3%B5pparuanne_ISBN.pdf. 13 Samas. 4 stigmatiseerimist, töö kaotamist või lisapingeid ning seetõttu ei anna töötervishoiuarstile teada, et neil üldse esineb terviseprobleeme, mis võib olla tööst põhjustatud14. Alljärgnevalt on kirjeldatud mõningaid praktikas ilmnenud TPH käsitlusega seotud probleemkohti:  TPH diagnoosimisest ei teavitata tööandjaid – TTOS § 23 lõike 5 kohaselt diagnoosib töötajal TPH töötervishoiuarst. Diagnoosi määramiseks teeb töötervishoiuarst kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta, sh nõuab tööandjatelt töötaja eelnevate tervisekontrollide andmed ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused ning vestleb tööandja ja töötajaga, vajaduse korral külastab töökeskkonda või küsib töötajalt täiendavaid terviseandmeid. Kuigi enne lõpliku diagnoosi määramist küsib töötervishoiuarst tööandjalt erinevaid andmeid töötaja töökoha ja töö laadi kohta, siis lõplikust diagnoosist TTOS-i kohaselt töötervishoiuarstid tööandjat ei teavita. Lähtuvalt eeltoodust on töötaja otsustada, kas ta teavitab tööandjat, et töötervishoiuarst diagnoosis tal TPH või mitte. Tööandja teavitamine TPH-st on tavapäraselt seotud olukorraga, kus haigus takistab töötajal tööülesannete täitmist või töötajal on tekkinud kahju (näiteks kulud raviteenustele, mida riik ei kompenseeri) ning ta soovib tööandjalt TPH tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Töötajad ei pruugi töö kaotamise hirmus või mõnel muul põhjusel tööandjat TPH diagnoosimisest teavitada. Pigem jätkab töötaja töötamist samadel tingimustel, mis viib omakorda selleni, et haigus süveneb ning TPH muutub aastate möödumisel KH-ks. TTOS-i eesmärk kehtiva regulatsiooni loomisel oli kaitsta töötajaid töökohal esineda võiva häbimärgistamise või koondamise eest, kui töötajal diagnoositakse TPH. Praktikas tõstatab eeltoodu küsimuse, kas see on jätkuvalt eesmärgipärane, arvestades asjaolu, et tööandjal ei ole mitte kuidagi võimalik analüüsida, kas ja mida oleks töökeskkonna ja korralduse muutmiseks vaja teha, et töötajate tervis ei saaks kahjustada, ning seejuures vältida töötaja, kellel määrati TPH diagnoos, tervisekahjustuse süvenemist.  TI ei uuri TPH-sid – TTOS § 23 lõike 7 kohaselt teavitab töötervishoiuarst määratud TPH diagnoosist TI-d. TPH andmeid võetakse arvesse iga-aastase TI järelevalve valimi15 planeerimisel. Muid jätkutegevusi seoses TPH-ga aga TTOS-i kohaselt ei kaasne ning TI TPH- sid ei uuri16, mis on praktikas tõstatanud küsimuse, mis on TI teavitamise eesmärk.  TPH-de diagnoosimise rahastamine on puudulik – TPH-de ekspertiisi läbiviimine on riigi rahastatud vaid PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses. Kui ekspertiisi viivad läbi töötervishoiuarstid väljaspool PERH-i, siis peaks ekspertiisi eest tasuma tööandja, mis tähendab tööandjale üldjuhul suuremaid kulusid. Kui tööandja keeldub ekspertiisi rahastamisest suurenevate kulude vm tõttu, on töötajal endal võimalus ekspertiisi eest tasuda. Lisaks on töötervishoiuarstil võimalus väljastada töötajale saatekiri PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse TPH diagnoosimiseks. See aga tähendab töötaja n-ö jooksutamist ühest asutusest teise, kuigi tegelikkuses võib kohalikul töötervishoiuarstil olla endal võimekust 14 Samas. 15 Tööinspektsioon koostab igal aastal järelevalve valimi, kus on loetelud ettevõtted, keda planeeritakse konkreetsel aastal kontrollida. Valimi koostamisel võetakse arvesse näiteks ettevõtte riskitaset, toimunud TÕ, diagnoositud KH ja TPH, riskianalüüsi olemasolu. 16 TTOS-i kohaselt ei teavitada tööandjat töötajale määratud TPH diagnoosist, mistõttu ei ole kehtiva regulatsiooniga seatud TI-le samuti kohustust uurida TPH-sid, sest muidu ei kannaks tööandja mitteteavitamine oma hetke eesmärki. 5 ja oskust TPH ekspertiisi läbiviimiseks. Seega võivad osad TPH-d jääda diagnoosimata, sest puudub rahastus ekspertiisi läbiviimiseks (tööandja keeldub täiendavate tegevuste eest maksmast ja töötajal ei ole rahalist võimekust). Tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi praktikas ilmnenud mõningad probleemkohad TTOS-i kohaselt on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest tööandjalt hüvitist võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS)17 sätestatud ulatuses, kui tööandja on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning sellest tulenevalt on tekkinud töötajal tervisekahjustus. Kahju hüvitamise eesmärk võlaõigusseaduse kohaselt on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lõige 1). Kahjuhüvitise nõude korral tuleks töötajal leppida tööandjaga kokku kahjuhüvitise põhimõtetes – millised kahjud tööandja hüvitab, mis ulatuses, kui sageli ja kui pika ajaperioodi jooksul jms. Olukorras, kus töötaja ja tööandja ei jõua kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele, on töötajal õigus pöörduda hüvitise nõudega kohtusse. Kui tööandja, kes on töötaja TÕ või KH tekkimisega seotud, on õigusjärglaseta likvideeritud, on töötajal TTOS § 242 lõike 1 kohaselt õigus pöörduda kahjuhüvitise nõudega Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poole, kes hüvitab18 sissetuleku vähenemisest, täiendavatest ravikuludest ja toitja kaotusest tingitud kahju. Kehtiva õiguse kohaselt TPH tagajärjel tekkinud kahju SKA ei hüvita. Kehtivas kahjuhüvitamise süsteemis on aga alljärgnevad probleemid:  Töötaja ei saa tööandjalt, kes on tööst põhjustatud tervisekahjustuse tekkimisega seotud, alati (õiglast) kahjuhüvitist – tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamine sõltub suuresti töötaja ja tööandja kokkuleppest. Hüvitise summa võib olla võrdne kahjuga, kuid võib olla ka oluliselt väiksem, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku väiksemas summas. Olukorras, kus tööandjad aga enda tegevusel/tegevusetusel seost tekkinud tervisekahjuga ei näe või ei ole nõus kahjuhüvitise maksmisega, tuleb töötajal pöörduda vastavasisulise nõudega kohtusse. Kohtusse pöördumine on aga pikk, kulukas ja aeganõudev protsess, mistõttu töötajad sellest tihtipeale loobuvad ja jäävad kahju hüvitisest sootuks ilma.  Kehtiv tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteem ei paku tööandjale piisavaid majanduslikke stiimuleid töökeskkonda panustada ja seeläbi tööst põhjustatud tervisekahjustuse ennetusega tegeleda19 – tööandja maksukoormus ei sõltu ettevõtte riskitasemest, sest sissemaksed sotsiaalkindlustussüsteemi on ühetaolised ega sõltu ettevõtte töökeskkonna olukorrast ega tööst põhjustatud tervisekahjustuste arvust. Lisaks puudub tööandjal kohustus maksta haigushüvitist TÕ-se ja KH-se esinemise korral erinevalt 17 Võlaõigusseaduse §130 - Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 18 TTOS § 242 lõige 2 kohaselt hüvitab SKA 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekkinud kahju, kui isik on läbinud töövõime hindamise Töötukassas ning isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. 19 Poliitikauuringute Keskus Praxis. 2015. Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja rahvusvaheline võrdlus. Kättesaadav: Microsoft Word - TSP_T\366\366v\365ime_30.11.2015finald2.03.2016 (mkm.ee). 6 üldhaigestumisest (sh TPH-st), mille korral on tööandjal kohustus maksta hüvitist töötaja haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Seega võib tööandjatel puududa täiendav stiimul ohutusse töökeskkonda ja töötervishoidu panustamiseks.  Puuduvad ühtsed kahjuhüvitise maksmise põhimõtted tööandjale ja SKA-le – inimesi, kes saavad kahjuhüvitist tööandjalt ja inimesi, kes saavad kahjuhüvitist SKA-lt, ei kohelda ühetaoliselt, kuna kahjuhüvitise maksmise osas puuduvad ühtsed põhimõtted. Samuti on praktikas tekitanud vaidlusi SKA kahjuhüvitise maksmise osas täpsema regulatsiooni puudumine (näiteks kahjuhüvitise suuruse arvutamise põhimõtted, inimese omaosaluse/süü hindamine, vanaduspensioniealistele kahjuhüvitise maksmise põhimõtted, KH-st/TÕ-st tingitud töövõime kaotuse tuvastamise metoodika jms).  Ettevõtte pankroti- või likvideerimismenetluse ajal ei pruugi töötaja kahjuhüvitist saada – ajal, kui ettevõttes toimub pankroti- või likvideerimismenetlus, võib tekkida olukord, kus tööandjal ei ole finantsvahendite puudumise tõttu võimalik töötajale tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest kahjuhüvitist maksta. Seega võib töötaja jääda mitmeteks kuudeks ilma õigustatud kahjuhüvitisest. Lisaks ei lähe sel ajal TÕ-sest või KH-sest tekkinud kahjuhüvitise nõue üle SKA-le ning SKA ei hüvita töötajale hiljem perioodi, mis tööandjal jäi finantsvahendite puudumise tõttu töötajale pankroti- või likvideerimismenetluse protsessi ajal maksmata.  SKA hüvitab tööõnnetusest või kutsehaigestumisest tingitud varalise kahju vaid töötaja osalise või puuduva töövõime korral – TTOS § 242 lõike 2 kohaselt hüvitab SKA TÕ-sest või KH-sest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekkinud varalise kahju vaid siis, kui isik on läbinud töövõime hindamise Töötukassas ning tal on tuvastatud puuduv või osaline töövõime. Peale Töötukassa töövõime hindamist tuvastab SKA ekspertiis kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse või töövigastuse suuruse protsendi. Kahjuhüvitist makstakse kuni Töötukassa poolt tuvastatud puuduva või osalise töövõime kestuse lõpuni. Praktikas on aga probleemiks, et Töötukassa töövõime hindamise raames ei vaadata seost TÕ-se või KH-ga. Nii võidakse hinnata täielikult töövõimeliseks inimene, kes tegelikult ei saa enam näiteks KH-st tulenevalt endisel töökohal töötamist jätkata (ehk töötajale on tekkinud kahju), kuivõrd teisi töid saaks töötaja jätkuvalt teha. TTOS-i kohaselt SKA sellisel juhul juhtumit edasi ei menetle, töötajal KH-st või TÕ-st tekkinud töövõime kaotust ei tuvasta ning töötaja jääb ilma kahjuhüvitistest. 3. Uurimisküsimused Uuringu koostamisel tuleb: 1) analüüsida ja valideerida TPH ja KH diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise probleemkohti; 2) pakkuda võimalikke lahendusi probleemide lahendamiseks; 3) hinnata lahenduste võimalikke sotsiaalseid ja majanduslike mõjusid erinevatele osapooltele (näiteks töötajad, tööandjad, töötervishoiuarstid, TI, SKA), mõju riigieelarvele ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele. Kahjuhüvitamist puudutavate probleemkohtade lahendamiseks tuleb: 1) välja töötada alternatiivsed lahendused (näiteks uue riikliku toetuse/kahjuhüvitise loomine, olemasoleva SKA kahjuhüvitise süsteemi ümberkujundamine, tööandja makstava kahjuhüvitise täpsem regulatsioon/põhimõtted vms); 7  2) analüüsida ja välja töötada ettepanekud SKA kahjuhüvitise maksmise süsteemi probleemkohtade lahendamiseks (juhuks kui süsteemi terviku ümberkujundamine mingitel põhjustel ei peaks realiseeruma). Uuringu tulemusena tuleb vastata alljärgnevatele uurimisküsimustele. Eesti olukorra analüüs Uuring peab hõlmama Eesti KH/TPH diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitise protsessi ja praktika analüüsi tööst tingitud terviseprobleemi tekkimisest kuni TPH ja KH diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamiseni20. 1) Tööst põhjustatud tervisekahjustuse sihtrühm: Tööst põhjustatud tervisekahjustuse sihtrühma analüüs (eelkõige sugu, vanus, haridus, ametikohad, tegevusvaldkonnad, töökohtade maakonnad, tervisekahjustuse diagnoos (kas KH, TPH või TÕ)), tööhõive staatus enne ja pärast diagnoosi saamist, teave, kas töötaja jätkas töötamist samal ametikohal ja samadel töötingimustel, mis põhjustas KH või TPH ning kui paljudel on Töötukassa tuvastanud osalise või puuduva töövõime ja kui paljud on hinnatud töövõimeliseks). 2) TPH ja KH diagnoosimine 1) Kehtiva olukorra analüüsimise uurimisküsimused a) Kas kehtiv KH ja TPH käsitlus Eesti õiguses (sh haiguste definitsioon TTOS-s) on eesmärgipärane21 ehk töötajate tervisekahjustuse süvenemist vähendava mõjuga ning kas ja mil viisil peaks KH ja TPH käsitlust/regulatsiooni muutma? b) Millised on TPH ja KH diagnoosimisega seotud peamised probleemid22? Probleemide kaardistamisel tuleb vaadata töötaja teekonda terviseprobleemi tekkimisest kuni TPH/KH diagnoosi määramiseni ning teekonnal esineda võivaid probleeme. Sealjuures tuleks kaardistada erinevad teekonnad (näiteks inimene alustab terviseprobleemi esinemisel tervisekontrolli perearsti või töötervishoiuarsti või eriarsti juurest ning jõuab KH/TPH diagnoosimiseni PERH-s). c) Kas ja kuivõrd on KH-d ja TPH-d aladiagnoositud, sh tuues välja, millistel põhjustel? Kui palju hinnanguliselt jääb KH-id ja TPH-sid diagnoosimata ehk mis on aladiagnoosimise ulatus, sh millistes diagnoosigruppides ja milliste ohuteguritega seonduvalt on aladiagnoosimine suurim (st haigestumised loetakse üldhaigestumise alla)? d) Milline on töötervishoiuarsti ja tööandja/perearsti/eriarsti vaheline koostöö TPH ja KH diagnoosimise protsessis, sh tuues välja, mis on koostöö tugevused ja nõrkused? e) Kas töötervishoiu eriala residentuur annab arstile piisavad oskused ja teadmised KH ja TPH diagnoosimiseks, sh kas eriarstide/perearstide eriala residentuur annab 20 Uuringu fookusest jäävad välja riiklikud hüvitised/teenused, st haigushüvitised, raviteenused (sh retseptiravimite kulud), töövõimetoetus, tööalane rehabilitatsiooniteenus, tööturuteenused, sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus ja toitjakaotuspension. 21 Eesmärgid – tuvastada töötajate terviseprobleemid võimalikult varakult; vältida tervisekahjustuse edasist süvenemist, sh kujunemist kutsehaiguseks; muuta töökeskkond töötajate jaoks ohutumaks jms. 22 Uuringu tegija peab uuringus valideerima tehnilise kirjelduse punktis 2 kirjeldatud TPH ja KH diagnoosimise probleeme ning lisaks kirjeldama uuringus täiendavaid praktikas esinevaid probleeme. 8  piisavad teadmised, et luua seosest töötaja tervisekahjustuse ja töökeskkonna ohutegurite vahel? 2) Võimalike lahenduste uurimisküsimused: a) Mis oleksid vajalikud tegevused, et KH ja TPH diagnoosimisega seotud probleeme, sh aladiagnoosimist, vähendada? b) Kuidas muuta KH ja TPH diagnoosimise protsess osapoolte23 jaoks senisest efektiivsemaks, arusaadavamaks ja läbipaistvamaks (näiteks, et oleks üheselt selge, milliseid dokumente ja asjaolusid diagnoosimisel arvesse võeti ning kuidas otsuseni jõuti)? c) Kuidas parandada perearsti/eriarsti ja töötervishoiuarsti koostööd, et perearst/eriarst tahaks ja oskaks märgata tervisemure seost tööga ning suunaks inimesi töötervishoiuarsti vastuvõtule? d) Kuidas parandada töötervishoiuarsti ja tööandja vahelist koostööd KH diagnoosimise järgselt, et tööandja saaks võtta töökeskkonnas kasutusele asjakohaseid meetmeid töökeskkonna parandamiseks? e) Millised peaksid olema töötervishoiuarsti, tööandja ja töötaja kohustuslikud jätkutegevused (sh koostöö) kui töötervishoiuarst on diagnoosinud TPH? f) Mis ulatuses peaks TI uurima TPH-sid, sh mis peaksid olema TI uurimise tulemid ja võimalikud jätkutegevused? 3. Tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamine 1) Kehtiva olukorra analüüsimise uurimisküsimused: a) Mis on tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi peamised murekohad24? b) Kas ja mis ulatuses kehtiv tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitise süsteem täidab oma eesmärke25, sh kas ja mil määral aitab kehtiv kahjuhüvitise süsteem tagada töötajale inimväärse elu ja võimaluse naasta ohutusse töökeskkonda? c) Kas tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitise süsteemis on tööandja panus piisav, sh kas see on piisavalt motiveeriv, et tööandja panustaks töökeskkonna ja tööohutuse parandamisse määral, mis tagaks töötajate tervise kaitse? d) Kas kehtiv SKA poolt makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise süsteem on eesmärgipärane? Millised on süsteemi peamised kitsaskohad? 2) Võimalike lahenduste uurimisküsimused: a) Tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi uurimisküsimused. a. Milline peaks olema kahjuhüvitise süsteem, et see: 1) motiveeriks tööandjaid panustama töökeskkonna ohutusse ning töötaja tervise hoidmisesse, eesmärgiga ennetada töötajate tervisekahjustuste teket ja 2) tagaks töötajale kiire ja õiglase hüvitamise? Milline peaks olema tööandja, töötaja ja riigi vastutuse jaotus kahjuhüvitise maksmise korral? 23 Tööandjate, töötajate, Tööinspektsiooni, töötervishoiuarstide, perearstide ja eriarstide. 24 Uuringu tegija peab uuringus valideerima tehnilise kirjelduse punktis 2 kirjeldatud tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi probleemkohti ning lisaks kirjeldama uuringus täiendavaid praktikas esinevaid probleeme. 25 Katab töötajale kulud, mis on tekkinud tervisekahjust (näiteks täiendavad ravikulud). 9  b. Milline peaks olema kahjuhüvitise saajate sihtrühm? Kas ja kuidas ühtlustada/laiendada kahjuhüvitamise saamise õigust nendele isikutele, kellel ei ole kehtiva süsteemi kohaselt õigus tööst põhjustatud kahjuhüvitisele?26 c. Millistel tingimustel peaks töötajal tekkima õigus kahjuhüvitisele ehk mis peaksid olema kahjuhüvitise maksmise eeldused27? Näiteks, kas õigus kahjuhüvitisele peaks olema TÕ, KH kui ka TPH korral samadel tingimustel ja ulatuses? d. Millest lähtuvalt tuleks hinnata, kas töötajale on tööst põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel kahju tekkinud28? Näiteks, kuidas hinnata, kas pensioniealiste tervisekahjustus on põhjustatud tööst või on tegemist vanusega kaasnevate terviseprobleemidega? e. Millist kahju (näiteks sissetuleku langus, täiendavad ravikulud, ravimid, abivahendid vms) ja mis ulatuses tuleks töötajale kahjuhüvitise raames hüvitada? Lisaks analüüsida, millise perioodi eest ja kui pika aja vältel tuleks töötajale kahjuhüvitist maksta? f. Kuidas ja mis ulatuses võtta kahjuhüvitamise maksmisel arvesse tööandja/töötaja süü ulatust? Näiteks, kas ja mil määral peaks kahjuhüvitise suurus sõltuma sellest, kas töötaja jätkab tööd ametikohal, mis on tervist kahjustav ning on põhjuseks KH-e tekkimisel? g. Kuidas ja kelle poolt peaks olema läbi viidud TÕ-st, TPH-st ja KH-st tingitud töövõime languse ulatuse tuvastamine? h. Kas ja mil viisil tuleks kahjuhüvitise määramisel võtta aluseks Töötukassa töövõime hindamise tulemusi? i. Milline peaks olema tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitise rahastamise süsteem? b) SKA kahjuhüvitise uurimisküsimused.29 a. Kas, mis hetkest ja mis ulatuses peaks riik tööandjalt kahjuhüvitise maksmise üle võtma? b. Kas ja mis ulatuses peaks riik maksma töötajale kahjuhüvitist aja eest, mil ettevõttes toimus pankroti- või likvideerimismenetlus, kuid tööandjal ei olnud selle aja jooksul võimalik töötajale kokkulepitud kahjuhüvitist maksta? c. Kas ja mis ulatuses peaks riik kahjuhüvitist maksma juhul, kui töötaja ei ole tööandjalt enne ettevõtte likvideerimist kahjuhüvitamist nõudnud? d. Millised kulud ja mis ulatuses tuleks riigil töötajatele kahju korral hüvitada? Milliste andmete ja metoodikate alusel tuleks kahjuhüvitise suurust arvutada ja kahjuhüvitist määrata? 26 Näiteks füüsilisest isikust ettevõtjatele, töövõtu- või käsunduslepingu alusel tööd tegevatele isikutele. Ehk neile, kellel TTOS-i kohaselt ei registreerita TÕ-st või ei diagnoosita KH-st või TPH-d, sh kellel ei ole õigust pöörduda tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral SKA poole kahjuhüvitise nõudega. 27 Näiteks samal ametikohal töö jätkamine ei ole enam võimalik, töötajal on tuvastatud töövõime langus, mis on seotud diagnoositud KH, TPH või TÕ-ga ning eeltoodust lähtuvalt on töötajal tekkinud täiendavad (ravi)kulud, mida riik ei hüvita. 28 Näiteks töötajal diagnoositi KH-s 10 aastat tagasi, sissetulek pärast KH diagnoosimist ei ole langenud, sh ei ole töötaja sel ajaperioodil täiendavaid ravikulusid või muid teenuseid vajanud. Siis aga lõpetab töötaja töötamise, läheb vanaduspensionile ning nõuab kahju hüvitamist kuna sissetulek on langenud (tuginedes 10 aasta tagusele KH diagnoosile). Kuidas sellisel juhul hinnata, kas sissetuleku langus on seotud KH-se diagnoosiga või mitte. 29 Küsimused puudutavad kehtiva SKA kahjuhüvitise süsteemi rakendamisel tekkinud probleemide osas võimalike lahenduste leidmist. 10  e. Kas ja mis ulatuses ning kui pikalt tuleks maksta kahjuhüvitist vanaduspensioniealistele? c) Kuidas tagada töötajatele tööst põhjustatud tervisekahjustuse tulemusel tekkinud kahjude ühetaoline hüvitamine juhul, kui osadele inimestele maksab kahjuhüvitist tööandja, aga teistele riik (tööandja likvideerimise korral)? Euroopa Liidu liikmesriikide praktika kaardistamine Eestis esinevate KH ja TPH diagnoosimise probleemide ja võimalike lahenduste väljatöötamiseks kaardistavad uuringu tegijad vähemalt kolme Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi praktikat, seejuures analüüsides, mis on nendes riikides KH ja TPH diagnoosimise protsess ning kas ja millised lahendused oleksid rakendatavad Eesti kontekstis. Riigid tuleb valida nende EL liikmesriikide hulgast, kes on EL-s KH ja TPH diagnoosimisel edukad (kus on kõige rohkem diagnoose kas suhtarvuna elanikkonna kohta või arvuliselt kokku), sh tuleb võimalusel eelistada riike, kelle lähenemised diagnoosimise protsessi on erinevad. KH ja TPH diagnoosimise uurimisküsimused: 1) Millised on riikides KH ja TPH diagnoosimise praktikad ja protsessid? a) Milline on riikides KH ja TPH diagnoosimisel patsiendi teekond terviseprobleemide tekkimisest kuni KH ja TPH diagnoosimiseni? b) Kuidas toimub töötervishoiuarstide koostöö teiste ekspertidega KH ja TPH diagnoosimise protsessis? c) Milline on KH ja TPH diagnoosimise süsteemi rahastus? d) Kuidas toimub töökeskkonna ja KH/TPH põhjusliku seose tuvastamine, milline on töötervishoiuarsti ja tööandja vaheline koostöö KH ja TPH diagnoosimise protsessis? e) Kas ja millistele juhendmaterjalidele ning väljaõppele töötervishoiuarstid toetuvad KH ja TPH diagnoosimisel? 2) Kuidas diagnoositakse kutsevähki ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingitud tööga seotud haigusi? Lisaks leiab uuringu tegija vajadusel asjakohaseid näiteid Euroopa liidu liikmesriikide praktikast tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise osas, mis on abiks uuringu lahenduste väljatöötamisel. Hankijal on hankelepingu täitmise käigus õigus muuta hanke uurimisküsimusi 10% ulatuses, eeldusel, et sellest tulenevalt ei muutu hanke üldine olemus, maksumus ja lepingu lõppemise tähtaeg ning muudatused on vajalikud hanke eesmärgi saavutamiseks. 4. Uuringu sihtrühm ja metoodika Uuringu peamiseks sihtrühmaks on töötajad, tööandjad, töötervishoiuarstid, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Tööinspektsioon ja Tervisekassa. Kaasatavateks partneriteks on eelkõige SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus, Eesti Kutsehaigete Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Sotsiaalministeerium, Eesti Perearstide Selts, Tartu Ülikooli Arstiteaduskond. 11 Vajadusel kaasata täiendavalt näiteks Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Psühholoogide Liit. Sihtrühma ja kaasatavaid partnereid kaasatakse uuringu tegijate poolt eelkõige kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemkohtade ning võimalike lahenduse välja selgitamiseks ja valideerimiseks. Uuringu koostamise metoodika:  Dokumendianalüüs – peab hõlmama Eesti õigusaktide, kohtulahendite ja uuringute (sh teadusuuringute) analüüsi. Dokumendianalüüsis võetakse aluseks ka varasemad sellel teemal tehtud uuringud, analüüsid jms (näiteks Poliitikauuringute Keskus Praxis poolt 2015. aastal koostatud uuring „Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja rahvusvaheline võrdlus“, seaduseelnõu väljatöötamiskavatsused ja memod seoses tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomisega). Lisaks analüüsitakse Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat. Uuringu koostamisel võetakse eeskujuks vähemalt kolme Euroopa Liidu liikmesriigi30 KH ja TPH diagnoosimise protsess. Pakkuja peab pakkumuses põhjendama, mille alusel ta plaanib valida riigid, kelle süsteem eeskujuks võetakse. Lõplikud riigid, kelle praktika/protsess uuringu koostamisel aluseks võetakse, kooskõlastatakse Tellijaga.  Andmeanalüüs – viiakse läbi kirjeldav statistika sihtrühma kohta, KH ja TPH probleemide kaardistamiseks ja aladiagnoosimise hindamiseks, kahjuhüvitise süsteemi kulude hindamiseks jms. Andmeanalüüsis tuleb aluseks võtta vähemalt viimase 10 aasta andmed. Uuringu tegija kasutab andmeanalüüsi läbiviimiseks näiteks Tervisekassa, Töötukassa, Tööinspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja muude asjakohaste allikate andmeid. Isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete, töötlemiseks on vaja taotleda Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) ja eetikakomitee luba. Taotluse eetikakomiteele ning ka AKI-le rakendusuuringu loa saamiseks esitab Tellija, kuid taotluste vormi(d) täidab uuringu teostaja. Pakkuja peab arvestama eelpool nimetatud lubade taotlemisele kuluva ajaga nii uuringu ajakavas kui vastavate tööde maksumuses.  Intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised sihtrühma ja/või kaasatavate partneritega – praktikas esinevate probleemide kaardistamiseks ning võimalike lahenduste leidmiseks (st uurimisküsimustele vastamiseks) viib uuringu tegija läbi intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised sihtrühma ja kaasatavate partneritega. Uuringu tegija kooskõlastab intervjuu küsimused ja/või fookusgrupi kohtumise teemad Tellijaga töö käigus, kuid vähemalt kolm tööpäeva enne intervjuu/fookusgrupi kohtumise läbiviimist. Samuti kooskõlastatakse Tellijaga intervjuudes/fookusgruppides osalejad.  Küsitlus töötajate seas, kellel on diagnoositud KH ja TPH – selgitamaks välja, kas töötajad jätkasid pärast KH või TPH diagnoosi töö tegemist samal ametikohal ja samadel töötingimustel, viiakse läbi küsitlus töötajate seas. Valim peab olema piisava suurusega, et see võimaldaks tulemusi üldistada kõikidele töötajatele, kellel on KH või TPH diagnoositud. Uuringu tegija peab pakkumuses välja tooma valimi suuruse koos põhjendustega. Küsitluse ankeedid töötab välja uuringu tegija ja kooskõlastab Tellijaga töö käigus, kuid vähemalt kolm tööpäeva enne küsitluse edastamist töötajatele. 30 Liikmesriikide valimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et Eestil on valitud liikmesriikide diagnoosimise protsessist midagi õppida ja võimalusel praktikas kasutusele võtta. 12   Lahenduste väljatöötamine ja mõjuanalüüs – uuringu koostamise raames tuleb uuringu tegijal töötada välja alternatiivsed lahendused ning analüüsida nende rakendatavust ja mõjusid. Uuringu koostamise käigus tuleb analüüsida ja lahendusi pakkuda TPH-de ja KH-te diagnoosimise ja jätkutegevuste ning tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi osas. Tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi lahenduste osas tuleb lahendusi pakkuda üldise terviksüsteemi ning SKA poolt makstava kahjuhüvitise võimaliku muutmise osas. Võimalikud lahendused peavad sisaldama mõjuanalüüsi, sh mõju riigieelarvele. Uuringus tehtavad ettepanekud kehtiva süsteemi muutmiseks peavad olema Eesti olusid arvestades rakendatavad ning nende mõjud peavad olema selgelt ja läbipaistvalt analüüsitud. Pakkuja ülesanne on pakkumuses esitada nägemus uuringu koostamise metoodikast lähtuvalt uuringu eesmärgist. Pakkuja peab pakkumuses metoodika valikuid põhjendama. Hankijal on hankelepingu täitmise käigus õigus muuta hanke metoodikat 10% ulatuses, eeldusel, et sellest tulenevalt ei muutu hanke üldine olemus, maksumus ja lepingu lõppemise tähtaeg ning muudatused on vajalikud hanke eesmärgi saavutamiseks. 5. Uuringu tulem Töö tulemusena valmib TPH ja KH-e diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste uuring, milles tuuakse välja kehtiva süsteemi probleemkohad, võimalikud lahendused ning nende mõjud osapooltele. Uuring peab olema vormistatud korrektselt ja viimistletud, sh peab olema keeleliselt toimetatud ning esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc) ja mittemuudetavas (soovitatavalt .pdf) formaadis. Uuring koostatakse eesti keeles ning lisaks peab uuring sisaldama inglise keelset kokkuvõtet uuringu sisust, lahendusettepanekutest ja mõjudest. Uuring lisatakse uuringu tegija poolt Eesti Teadusinfosüsteemi (etis.ee). Uuringu tegijal tuleb Tellijale anda üle uuringu koostamise käigus kogutud andmed (näiteks kohtumiste protokollid). Kõiki koosolekuid, sh fookusgrupi kohtumisi protokollib uuringu tegija ning edastab kolme tööpäeva jooksul arvates kohtumise toimumisest Tellijale. Uuringu tegija esitleb töö tulemusi kuni kolmel kohtumisel Tellijale, sihtrühmale ning vajadusel kaastavatele partneritele. Esitlus toimub vastavalt kokkuleppele veebis või füüsilise kohtumisena ning kohtumise korraldab uuringu tegija. Juhul, kui üritus toimub füüsilisel kujul, siis Tellija tagab ürituse ruumid. Uuringu tegija edastab Tellijale vähemalt kolm tööpäeva enne kohtumise toimumist eelnevaks tutvumiseks elektrooniliselt materjalid, mida kohtumisel tutvustatakse. Lisaks peab uuringu tegija tagama andmete turvalise töötlemise tegevuste mistahes etapis, s.h välistama andmete juhusliku hävimise või kolmandate isikute kätte sattumise. Uuringu tegija peab pakkumust tehes arvestama teada olevate andmekaitse nõuetega ja õigusaktidega. 6. Nõuded uuringu tegija meeskonnale 13 Pakkuja moodustab uuringu läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise meeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt üks projektijuht ja kaks analüütikut, kes osalevad isiklikult hankelepingu täitmises. Üks meeskonnaliige võib olla ka mitmes rollis, kui ta vastab liikmele kehtestatud nõuetele. Pakkuja esitatud uuringu läbiviimise meeskond peab vastama järgmistele nõuetele: 1. projektijuhil peab olema projekti-, meeskondade – ja ajajuhtimise kogemus vähemalt kaks aastat, mis on omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul; 2. analüütikud peavad olema osalenud käesoleva riigihanke algamisele vahetult eelneva 36 kuu jooksul vähemalt kahes töö-, sotsiaal- või tervisevaldkonna uuringut- ja/või analüüsi läbiviivas meeskonnas analüütikuna; 3. meeskonnal peavad olema teadmised Eesti töötervishoiu, tööohutuse ja tervishoiu valdkonnas ning sotsiaalkindlustuse ja/või kahjuhüvitamise teemadel31; 4. kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon). Projektijuht juhib ja koordineerib uuringumeeskonna tööd ning vastustab uuringu ja selle etappide tegevuste tulemusliku, kvaliteetse, tähtaegse ja nõuetekohase elluviimise eest. Projektijuht on Tellija peamiseks kontaktisikuks. Projektijuht võib ühtlasi viia läbi analüüsi ja koostada uuringut, kuid sel juhul peab ta täiendavalt vastama analüütikule esitatud nõuetele. Analüütikud vastutavad uuringu sisulise planeerimise, kasutatavate andmeallikate ja analüüsimeetodite eest, sh viivad läbi erinevaid andmeanalüüse, vastutavad ja tegelevad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise eest ning koostavad uuringu lõppraporti. Analüütikud tagavad, et uuringus välja toodud ettepanekud ja järeldused oleksid relevantsed ja Eesti olusid arvestades rakendatavad. Pakkujal tuleb iga uuringumeeskonna liikme kohta esitada isiku allkirjastatud CV (vabas vormis), milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme kontaktandmed. Teabena peab muuhulgas olema välja toodud: 1) töö-, sotsiaal- või tervisevaldkonna uuringute ja/või analüüside andmed (eelkõige nimetus, sisukokkuvõtte, tellija nimi, maksumus, kestvus), kus on analüütik pakkumuse esitamise ettepanekule eelneva 36 kuu jooksul osalenud; 2) projektijuhi kogemust tõendav kirjeldus; 3) kirjeldus, kuidas on omandatud teadmised Eesti töötervishoiu ja tööohutuse ning tervishoiu valdkonnast ning sotsiaalkindlustuse ja/või kahjuhüvitamise teemadel, võimalusel edastada teadmiste omandamist kinnitavad dokumentide koopiad (näiteks koolituste läbimist kinnitavad dokumendid). Lisaks esitab pakkuja iga uuringumeeskonna liikme haridust tõendavate dokumentide koopia(d). Vajadusel võib pakkuja kaasata meeskonda ka täiendavaid toetavaid liikmeid, et tagada piisavad ressursid hankelepingu täitmiseks ajakava raamides. Juhul, kui pakkuja kaasab meeskonda täiendavaid toetavaid liikmeid, kes ei täida eelnimetatud kompetentside nõudeid, vaid omavad muud toetavat funktsiooni, siis nende vastavus ei kuulu hindamisele. 31 Erinevad meeskonnaliikmed võivad omada erinevaid teadmisi, kuid kombineeritult peavad olema nimetatud teadmiste kriteeriumid täidetud. 14 Meeskonnaliikmete (projektijuht, analüütik) vahetuse korral võetakse uue liikme (projektijuht, analüütik) kompetentsinõuete hindamise aluseks uuringuga liitumisele eelnevad perioodid. CV allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on nõus osalema hankelepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena ning nõustub isikuandmete töötlemisega. Pakkujal tuleb pakkumuses esitada pakkuja nägemus uuringu eesmärkidest ja sisust, pakkuja arusaam ja nägemus uuringu metoodikast, uuringu läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava, uuringu koostamise käigus esineda võivate riskide analüüs ja maandamise meetmed, pakkumuse maksumus, meeskonnaliikmete CV-d ja haridust tõendavate dokumentide koopia(d). 7. Uuringu koostamise ajakava Hankelepingu alusel tehtav töö peab tellijale olema üle antud ja tellija poolt vastu võetud hiljemalt 64 nädalal arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast. Pärast hankelepingu sõlmimist toimub avakohtumine uuringu tegija ja Tellija vahel. Avakohtumine toimub eelistatult Tellija ruumides ning esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). Kui füüsiline kohtumine ei ole võimalik või mõistlik, korraldatakse kohtumine kokkuleppel veebi vahendusel. Avakohtumisel lepitakse seejuures kokku regulaarsed kohtumised Tellija ja uuringu tegija vahel ning kohtumiste vorm (veebi teel või füüsiline kohtumine). Lisaks on Tellijal ja uuringu teostaja esindajal õigus teha ettepanek vajadusel täiendavate koosolekute kokkukutsumiseks. Kohtumised uuringu Tellija ja tegija vahel toimuvad ministeeriumite ühishoones Suur-Ameerika 1, Tallinn, juhul, kui kokku ei lepita teisiti (näiteks võib kohtumine toimuda kokkuleppel veebi teel) ning protokollitakse uuringu tegija poolt. Uuring viiakse läbi kolmes etapis:  I etapp – kaardistatakse Eesti hetkeolukord ja Euroopa Liidu liikmesriikide praktika, sh viiakse läbi küsitlused, intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised hetkeolukorra ja probleemide kaardistamiseks. Esimese etapi lõpus (20. nädala lõpuks) esitab uuringu tegija I vahearuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Sealhulgas vastavalt vajadusele32 korraldatakse kohtumine sihtrühma ja huvigruppidega I etapi tööde tulemuse tutvustamiseks ja tagasiside saamiseks. Uuringu tegija poolt paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub I etapi tööde üleandmine- vastuvõtmine ja väljamakse 40% uuringu eelarvest.  II etapp – töötatakse välja lahendused, toimuvad intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised, sh vastavalt vajadusele valideeritakse lahendusi sihtrühma ja huvigruppidega. Teise etapi lõpus (44. nädala lõpuks) esitab uuringu tegija II vahearuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Sealhulgas vastavalt vajadusele korraldatakse kohtumine sihtrühma ja huvigruppidega II etapi tööde tulemuse tutvustamiseks ja tagasiside saamiseks. Paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub II etapi tööde üleandmine-vastuvõtmine ja väljamakse 40% uuringu eelarvest. 32 Vajadust hinnatakse selles ja järgnevates etappides koostöös Tellijaga. 15   III etapp – analüüsitakse võimalike lahenduste mõjusid. 56. nädala lõpuks esitab uuringu tegija lõpparuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Sealhulgas vastavalt vajadusele korraldatakse kohtumine sihtrühma ja huvigruppidega III etapi tööde tulemuse tutvustamiseks ja tagasiside saamiseks. Kaheksa nädala jooksul, pärast uuringu lõpparuande esitamist Tellijale, tutvustab uuringu tegija Tellijale, sihtrühmale ja vajadusel kaastavatele partneritele kuni kolmel kohtumisel uuringu tulemusi. Kolmas etapp lõppeb III etapi tööde üleandmise-vastuvõtmisega ja väljamaksega 20% uuringu eelarvest. Lepingu lõpp on hiljemalt 64. nädala lõpuks. Pakkumuses tuleb esitada detailne aja- ja tegevuskava tegevuste lõikes nädalase täpsusega, arvestades uuringu esitamise ja tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise tähtaega. Ajakavas tuleb seejuures välja tuua: 1) millal ja mis osas oodatakse Tellija panust; 2) millal esitatakse koostamisel olev uuring Tellijale ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks; 3) millal viiakse läbi küsitlused, intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised; 4) millal taotletakse AKI ja eetikakomitee luba; 5) millal viiakse läbi lõpliku uuringu tutvustamise kohtumised. Uuringu koostamise ajakava: I vahearuande esitamine Hiljemalt 20. nädalal pärast hankelepingu sõlmimist II vahearuande esitamine Hiljemalt 44. nädalal pärast hankelepingu sõlmimist III etapi lõpp, lõpparuande esitamine Hiljemalt 56. nädalal pärast hankelepingu sõlmimist. Lõpparuande tutvustamine kuni kolmel Hiljemalt 56. – 64. nädalal pärast kohtumisel hankelepingu sõlmimist. III etapi tööde üleandmine-vastuvõtmine Hiljemalt 64. nädalal pärast hankelepingu sõlmimist. 16  TÖÖVÕTULEPING nr 5-4/2-1 ERITINGIMUSTE PROJEKT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder (edaspidi tellija), ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, registrikood 11343217, asukoht Rävala 11- 8, 10143 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Epp Kallaste (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud tehnilises kirjelduses, mis on käesoleva lepingu lisa 1. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke (viitenumber 284816) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töö tellitakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (d) „Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise tingimuste "Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks" vahenditest. 2.4. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt. 2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle vastavalt lepingu lisas 2 sätestatud ajakavale kolmes etapis. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Akt on aluseks tasu maksmisel.  2.5.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust uuringu alusdokumentides sätestatule (lisa 1 ja 2). 2.5.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates esmaste vahe- ja lõppraportite esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. 2.5.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui töövõtja ei esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaja. 2.5.4. Kui tellija ei esita pretensioone ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 2.5.2. nimetatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 2.5.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 2.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus eeldab täiendavaid päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul, mille esinedes tellija teavitab töövõtjale vastamistähtaja. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 99 078 eurot, millele lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks. 3.3. Tellija tasub tööde eest kolmes osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö vastuvõtmist töövõtja arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt: 3.2.1. I etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust; 3.2.2. II etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust; 3.2.3. III etapi tööde eest 20% punktis 3.1. nimetatud tasust. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Eneken Sepa, telefon +372 5875 9696, e-post [email protected] või teda asendav ametnik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Epp Kallaste, telefon +372 617 3306, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris) sh tehniline kirjeldus; 5.1.2. Lisa 2. töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris); 5.1.3. Lisa 3. üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja /……/vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/ (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring Küsitluse kutsed ja ankeet Küsitlusankeet on esialgne ettepanek, mis lähtub uuringu lähteülesandest. Ankeedi küsimused, nende järjestus, sõnastus võivad töö käigus muutuda, vastavalt uuringus ilmnevatele (dokumendianalüüsist ja ekspertide intervjuudest) täiendavatele uurimist vajavatele nüanssidele. Tekstis kasutatakse märkimisel järgmist konventsiooni:  {ALL CAPS} – tekst mõeldud ankeedi programmeerijale, ei esitata otseselt vastajale.  Kaldkiri – juhised vastajale, tekst esitatakse vastajale.  ATTRIBUTE 1 omab Tööinspektsioonis isiku kohta registreeritud viimast väärtust: kutsehaigus (KH), tööst põhjustatud haigus (TPH), tööõnnetus (TÕ). SISUKORD KUTSE: E-KIRJA TEKST .............................................................................................................................. 2 ANKEEDI AVALEHT KOOS NÕUSOLEKU KÜSIMISEGA ........................................................................... 3 ANKEET ........................................................................................................................................................ 4 A. HAIGUSE/TÖÖÕNNETUSE TEKKIMINE JA VASTUTUS............................................................... 4 B DIAGNOOSIMISE JA TÖÖGA SEOSE TUVASTAMISE PROTSESS (KH JA TPH) ....................... 6 C TÖÖSUHE ....................................................................................................................................... 8 D KAHJU JA HÜVITISED .................................................................................................................... 9 E TAUSTAANDMED .......................................................................................................................... 12 F NÕUSOLEK INTERVJUUKS ......................................................................................................... 13  KUTSE: E-KIRJA TEKST Teema rida: Kutse tööga seotud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise uuringus osalemiseks Lugupeetud {EESNIMI, PEREKONNANIMI} Olete valitud osalema tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise uuringusse. Uuringu eesmärk on tuvastada süsteemi kitsaskohad ja leida neile lahendusi. Küsitleme inimesi, kellel on alates 2015. aastast diagnoositud kutsehaigus, tööst põhjustatud haigus või kes on sattunud tööõnnetusse. Diagnoosimise ja kahjuhüvitamise süsteemi parandamiseks peame uurima ja mõistma tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste kogemusi. Seetõttu on Teie vastused küsitlusele äärmiselt olulised. Küsitluse ankeeti saate täita siin: {SURVEYURL} Palume vastata hiljemalt: … .06.2024 Vastamine võtab aega ca 15 minutit Teie vastused on täielikult konfidentsiaalsed. Küsitlusperioodi lõppedes kustutame Teie kontaktandmed ning Teie vastuseid analüüsitakse anonüümsena. Uuringu tellija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja uuringut teeb Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. Teie kontaktandmed saime tööinspektsioonist ja rahvastikuregistrist. Andmete töötlemise uuringus kooskõlastasime Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomiteega. Andmekaitse inspektsiooni luba saate vaadata sellelt lingilt: {LINK AKI OTSUSELE}. Lisainfot isikuandmete töötlemise tingimuste kohta vt siit [link Lisale 5 veebis]. Kui Teil on uuringu kohta küsimusi või Teil tekib ankeedile vastamisel tehnilisi probleeme, siis võtke meiega julgelt ühendust! Teie arvamus ja kogemused on väärtuslikud – aitame üheskoos kaasa sellele, et töötervishoiu ja tervisekahjude hüvitamise süsteem muutuks Eestis paremaks! Heade soovidega Anu Rentel Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR Rävala 11-8, 10143 Tallinn tel 55606221 koduleht https://centar.ee/  ANKEEDI AVALEHT KOOS NÕUSOLEKU KÜSIMISEGA Olete tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahju hüvitamise uuringu küsitluse avalehel. Küsitlusele vastamine on vabatahtlik ja toimub ainult Teie nõusolekul. Küsitluses küsime andmeid, mis registriandmetes ei kajastu: teekond tööst põhjustatud tervisekahju tekkimisest selle tuvastamiseni, tervisekahju komponendid, hüvitise taotlemine ning selle suurus. Teie kutsehaiguse, tööst põhjustatud haiguse või tööõnnetuse info saime Tööinspektsioonist ja e-posti aadressi rahvastikuregistrist. Teie kontaktandmeid (nimi ja e-posti aadress) kasutame ainult küsitluse kutse saatmiseks ja vastamise meelde tuletamiseks. Teie vastused on seotud kontaktandmetega küsitlusperioodi lõpuni, mil me kustutame vastustest Teie kontaktandmed. Küsitluse andmetele seome juurde registriandmed (Tööinspektsioonist tööga seotud tervisekahju ja selle tekkimise andmed, Töötukassast töövõime tuvastamise ja töövõimehüvitise andmed, Sotsiaalkindlustusametist tervisekahju hüvitamise, töövõime kaotuse ulatuse ja töövõimetuspensionite andmed), et hoida küsimuste hulk väiksemana ja mitte küsida üle registritesse talletatud andmeid. Juba antud nõusoleku saate tagasi võtta kuni kontaktandmete kustutamiseni, kontakteerudes isikuandmete volitatud töötleja Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR (tel 617 3306, e-post: [email protected], aadress: Rävala 11-8, Tallinn). Pärast kontaktandmete kustutamist pole võimalik Teie vastust tuvastada teiste vastuste seast ja pole seetõttu võimalik enam vastust tagasi võtta. Isikuandmete vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kas olete nõus isikuandmete töötlemisega?  Jah  Ei (sellisel juhul küsitlusele vastamine lõppeb siin) Kas olete nõus küsitlusele vastama?  Jah  Ei (sellisel juhul küsitlusele vastamine lõppeb siin)  ANKEET A. HAIGUSE/TÖÖÕNNETUSE TEKKIMINE JA VASTUTUS A.1 Tööinspektsioonis on Teie kohta viimati registreeritud {ATTRIBUTE 1}. Küsitluses keskendume sellest tulenevale tervisekahjule. Kas selline tööst põhjustatud tervisekahju on Teil tekkinud? 1. Jah 2. Ei -> VASTAMINE LÕPPEB 3. Ei oska öelda, ei mäleta -> VASTAMINE LÕPPEB A.2 {KH ja TPH INIMESED: ATTRIBUTE 1 == KH | TPH} Millal tekkisid esimesed vaevused, mis tulenesid hiljem diagnoositud {ATTRIBBUTE 1}est? ________ kuud enne kutsehaiguse/tööst põhjustatud haiguse diagnoosi A.3 {KH ja TPH INIMESED: ATTRIBUTE 1 == KH | TPH } Mitu aastat kokku Te tegite sellist tööd, mis Teie {ATTRIBUTE1}e põhjustas või seda süvendas? Kui haiguse põhjustas mitmes asutuses/ettevõttes töötamine, siis arvestage töötamist nendes kõigis. 1. Alla 2 aasta 2. 2–5 aastat 3. 6–10 aastat 4. 11-15 aastat 5. 16-20 aastat 6. 21-30 aastat 7. Rohkem kui 30 aastat A.4 Millised töötingimused põhjustasid Teie {ATTRIBUTE 1}e? Võite märkida mitu vastust. 1. Vähemalt 5 kg raskuste tõstmine, langetamine, kandmine, liigutamine 2. Üksluised liigutused või kurnatust ja valu tekitavad sundasendid 3. Müra, mis on nii tugev, et töökaaslastega rääkimiseks peab häält kõrgendama 4. Vibratsioon (käsitööriistade, masinate jne tekitatud) 5. Radiatsioon (nt röntgenikiired, radioaktiivne kiirgus, keevitamise valgus, laserkiirgus, elektromagnetkiirgus) 6. Kokkupuude keemiliste toodete ja ohtlike ainetega (nt puhastusvahendid, värvid, lakid, liimid, puidutolm, pestitsiidid, diislihelmed, keevitusaurud jne) 7. Kokkupuude bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega, mis võivad tekitada mürgistusi, haigusnähte (bakterid, viirused, seened, õietolm, hallitus jne) 8. Halb, silmi väsitav valgustus; vähe või liiga palju valgust, vilkuv valgus, pimestav valgus 9. Halb kliima, sh kõrge, madal temperatuur, liiga kuiv või niiske õhk, tuuletõmme, õhupuudus 10. Töötamine kuvariga (sh sülearvuti, tahvelarvuti) 11. Oht kukkuda (kõrgustes või samal tasapinnal) või varingu alla jääda 12. Masinate või tööriistade liikuvate osade põhjustatud oht, põletusoht, külmetusoht, elektrilöögioht 13. Materjalide või ainete (nt bensiin, gaas) põhjustatud põletus- ja plahvatusoht 14. Kokkupuude vaimset tervist mõjutavate ohtudega (nt õnnetusoht, ebavõrdne kohtlemine, ahistamine, pingelised suhted, töötaja võimetele mittevastav töö, monotoonne töö jne) 15. Muu, palun täpsustage: _______________________________ Järgmistele küsimustele vastamisel mõelge palun töötamisele viimases töökohas enne kutsehaiguse diagnoosi/tööst põhjustatud haiguse diagnoosi/kui Teil juhtus tööõnnetus. A.5 {KH ja TPH INIMESED, KELLEL TEKKISID VAEVUSED VÄHEMALT KOLM KUUD ENNE DIAGNOOSI: ATTRIBUTE 1== KH | TPH ja A.2≥3} Kas Te teavitasite tööandjat oma terviseprobleemidest enne diagnoosi saamist? 1. Jah 2. Ei A.6 {KH ja TPH INIMESED, KES EI TEAVITANUD OMA TÖÖANDJAT ENNE DIAGNOOSI: ATTRIBUTE 1== KH | TPH & A.5== 2} Miks Te ei teavitanud tööandjat oma terviseprobleemidest enne diagnoosi saamist? Kirjutage: ________________________________ A.7 {KH ja TPH INIMESED: ATTRIBUTE 1== TPH} Kas Te ise teavitasite tööandjat tööst põhjustatud haigusest pärast diagnoosi saamist? 1. Jah 2. Ei 3. Ei oska öelda A.8 {KH ja TPH INIMESED, KES EI TEAVITANUD ISE OMA TÖÖANDJAT PÄRAST DIAGNOOSI: ATTRIBUTE 1== TPH & A.7== 2} Miks Te ei teavitanud tööandjat oma terviseprobleemidest pärast diagnoosi saamist? Kirjutage: ________________________________ A.9 Kas tööandja oleks saanud midagi teha, et {ATTRIBUTE 1} ära hoida või leevendada? 1. Jah 2. Pigem jah 3. Pigem ei 4. Ei 5. Ei oska öelda A.10 {KUI TÖÖANDJA OLEKS SAANUD MIDAGI TEHA: A.9== 1 | 2} Mida oleks Teie hinnangul saanud ja pidanud tööandja teisiti tegema, et Teie {ATTRIBUTE 1} ära hoida või leevendada? Võite märkida mitu vastust 1. Selgemad töötervishoiu ja -ohutuse juhised (õiged tööasendid ja -võtted, töövahendite ja - seadmete turvaline kasutamine jne). 2. Soetama paremad ja tervist hoidvamad töövahendid ja -seadmed 3. Kohandama füüsilist töökeskkonda tervist hoidvamaks (näiteks õige valgustus, hea ventilatsioon, puhkealad jne) 4. Pöörama rohkem tähelepanu töötajate vaimsele ja sotsiaalsele heaolule (näiteks töötajate muredele reageerimine, töötajate tunnustamine, ühisüritused) 5. Andma töötajatele sobivad isikukaitsevahendid ja jälgima nende kasutamist 6. Kaardistama riskianalüüsiga paremini töökeskkonna ohud ja riskide maandamismeetmed 7. Saatma töötajad regulaarselt töötervishoiuarsti juurde, et tervisekahju avastada varem 8. Kohandama töögraafikuid ja/või -koormust 9. Võimaldama täiendavaid puhkepause ja/või puhkusepäevi 10. Võimaldada töökoha vahetust ettevõtte/asutuse sees 11. Muu, palun täpsusta __________________________ A.11 Kui soovite kommenteerida või täpsustada, mida oleks tööandja saanud ja võinud paremini teha, kui ta tegi või miks ta poleks saanud midagi teha, siis palun tehke seda siin: ____________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________ A.12 Kas Te ise oleksite saanud midagi teha, et {ATTRIBUTE 1}st ära hoida või leevendada? 1. Jah 2. Pigem jah 3. Pigem ei 4. Ei 5. Ei oska öelda A.13 {KUI OLEKS ISE SAANUD MIDAGI TEHA: A.12==1 | 2} Mida Te oleksite ise saanud või pidanud tegema, et {ATTRIBUTE 1}st ära hoida või leevendada? Võite märkida mitu vastust 1. Teavitama varem tööandjat tekkinud vaevustest 2. Kasutama regulaarselt ja korrektselt tööandja võimaldatud isikukaitsevahendeid 3. Küsima tööandjalt sobivad isikukaitsevahendid 4. Teavitama aegsasti tööandjat töötervishoiu ja -ohutuse probleemidest tööl 5. Kasutama sobivamaid töövõtteid 6. Küsima tööandjalt füüsiliste töötingimuste kohandamist, et ennetada ja vähendada tervisekahju 7. Otsima tuge ja lahendusi vaimse tervise probleemide ja tööstressiga toimetulekuks (näiteks rääkides juhiga, pöördudes spetsialisti poole või kasutades muid toetavaid võimalusi) 8. Muu, palun täpsusta ____________________________ A.14 Kui soovite kommenteerida või täpsustada, mida oleksite saanud ja võinud ise paremini teha või miks Te poleks saanud midagi teha, siis palun tehke seda siin: ____________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________ DIAGNOOSIMISE JA TÖÖGA SEOSE TUVASTAMISE PROTSESS (KH JA TPH) A.15 {TPH JA KH INIMESED: ATTRIBUTE 1== KH | TPH} Kas Teil diagnoositi enne {ATTRIBUTE 1}e diagnoosi saamist mingi muu haigus (üldhaigestumisena), mis hiljem tuvastati [ATTRIBUTE 1}ena? 1. Jah 2. Ei A.16 {TPH JA KH INIMESED: ATTRIBUTE 1== KH | TPH & A.15==1} Mitu kuud enne {ATTRIBUTE 1}e diagnoosi saamist oli Teil diagnoositud (üldhaigestumisena) haigus, mis hiljem tuvastati [ATTRIBUTE 1}ena? ___________ kuud A.17 {TPH JA KH INIMESED: ATTRIBUTE 1== KH | TPH} Milline arst kahtlustas esimesena, et Teie terviseprobleem võib olla seotud tööga? 1. Perearst 2. Töötervishoiuarst 3. Eriarst  4. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse töötervishoiuarst 5. Muu, palun täpsustage: _____________________ A.18 {TPH JA KH INIMESED: ATTRIBUTE 1== KH | TPH} Kas Teie saite [ATTRIBUTE 1}e diagnoosi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse töötervishoiuarstilt või mõnelt muult töötervishoiuarstilt? 1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse töötervishoiuarstilt 2. Mõnelt muult töötervishoiuarstilt 3. Muu, täpsusta_____________________________ A.19 {TPH JA KH INIMESED: ATTRIBUTE 1== KH | TPH & A.18==1} Milline arst andis saatekirja [ATTRIBUTE 1}e tuvastamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas? 1. Perearst 2. Töötervishoiuarst 3. Eriarst 4. Läksin ilma saatekirjata/maksin ise 5. Muu, palun täpsustage: _____________________ A.20 {TPH JA KH INIMESED: ATTRIBUTE 1== KH | TPH} Mis põhjustel Te taotlesite endale {ATTRIBUTE 1}e diagnoosi? Kirjutage: ________________________________ A.21 {TPH JA KH INIMESED: ATTRIBUTE 1== KH | TPH} Kas ja kuidas diagnoosimisel täpsustati tööandjaga Teie töötamise, töötervishoiu ja -ohutuse tingimusi, mis haigestumisega seondusid? 1. Jah, ma ise küsisin tööandja(te)lt dokumendid 2. Jah, töötervishoiu arst võttis ühendust tööandja(te)ga 3. Ei, tööandjaga uuringute ajal enne diagnoosimist ühendust ei võetud 4. Ei oska öelda/ei mäleta A.22 {TPH JA KH INIMESED: ATTRIBUTE 1== KH | TPH} Milline oli {ATTRIBUTE 1}e diagnoosi saamise protsess Teie jaoks? 1. Väga lihtne, probleeme ei olnud 2. Pigem lihtne, kuid esines väiksemaid probleeme 3. Pigem keeruline, esines mõningaid probleeme 4. Väga keeruline, esines palju probleeme 5. Ei oska öelda A.23 {TPH JA KH INIMESED, KELLEL OLI PROBLEEME DIAGNOOSI SAAMISEL: ATTRIBUTE 1== KH | TPH & A.22!=1} Mis oli Teie jaoks diagnoosi saamise protsessis kõige keerulisem? Kirjutage: _____________________________________________________ A.24 {TPH JA KH INIMESED: ATTRIBUTE 1== KH | TPH & A.22!=1}} Milliseid probleeme diagnoosi saamise protsessis esines? Võite märkida mitu vastust. 1. Ei olnud piisavalt infot protsessi kohta (ei olnud teada, mida tuleb diagnoosi saamiseks teha) 2. Terviseprobleemide seostamine tööga/töökohaga oli keeruline 3. Diagnoosi saamine võttis liiga kaua aega 4. Diagnoosi saamise protsess oli keeruline ja bürokraatlik 5. Diagnoosimine nõudis lisakulutusi (nt transpordikulud, arsti vastuvõtu või lisauuringute tasud) 6. Ei saanud diagnoosi saamise perioodil vajalikku meditsiinilist abi 7. Arstide koostöö oli puudulik 8. Tööandja ei olnud koostööaldis või takistas protsessi 9. Muud probleemid, palun täpsustage: __________________________ A.25 {TPH JA KH INIMESED: ATTRIBUTE 1== KH | TPH} Mis oleks Teie arvates kõige olulisem, mida tuleks Eestis kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise süsteemi parandamiseks teha? Kirjutage: _____________________________________________________ B TÖÖSUHE B.1 Kas Te pärast kutsehaiguse/tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saamist või tööõnnetust jätkasite töötamist sama tööandja juures, kus töötasite enne või Teie töösuhe lõppes? Siinkohal ei ole oluline, kas Teie tööülesanded või töökoormus muutusid. 1. Jah, jätkasin ja töötan seal siiani 2. Jah, jätkasin, aga praeguseks on töösuhe lõppenud 3. Ei, töösuhe lõppes kutsehaiguse/tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saamise ajal/pärast tööõnnetuse juhtumist või vahetult pärast seda 4. {FILTER: ATTRIBUTE 1== KH | TPH} Ei, töösuhe lõppes juba enne kutsehaiguse/tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saamist B.2 {KUI JÄTKAS, AGA PRAEGUSEKS LÕPPES: B.1==2} Mitu kuud töötasite pärast sama tööandja juures? ______________ kuud B.3 {KUI EI TÖÖTA ENAM SAMAS KOHAS: B.1!=1} Milline oli töösuhte lõpetamise ametlik alus? 1. poolte kokkuleppel (TLS § 79) 2. töötaja algatusel (TLS § 85) 3. tööandja poolt majanduslikel põhjustel (koondamine) (TLS § 89 lõige 1 punkt 3) 4. tööandja algatusel töötaja terviseseisundi tõttu (TLS § 88 lõige 1 punkt 1) 5. tööandja algatusel, muud töötajast tulenevad põhjused kui tervis (TLS § 88 lõige 1 punkt 2-8) 6. Muu, palun täpsustage: _________________________________ B.4 {KUI EI TÖÖTA ENAM SAMAS KOHAS: B.1!=1} Kas tegelik töösuhte lõppemise põhjus erines ametlikust põhjusest? 1. Jah 2. Ei 3. Ei oska öelda B.5 {KUI TÖÖSUHTE AMETLIK LÕPETAMISE PÕHJUS ERINES TEGELIKUST: B.4==1} Mis oli tegelik töösuhte lõppemise põhjus? Kirjutage______________________________ B.6 {KUI EI TÖÖTA ENAM SAMAS KOHAS: B.1!=1} Kas Te asusite pärast selle töösuhte lõppemist uuesti tööle? 1. Jah, jätkasin sarnase töö ja sarnase koormusega teise tööandja juures või iseendale tööandjana 2. Jah, jätkasin sarnase töö, aga väiksema koormusega teise tööandja juures või iseendale tööandjana 3. Jah, jätkasin teistsuguse tööga teise tööandja juures või iseendale tööandjana 4. Ei, enam ei läinud tööle B.7 {KUI EI TÖÖTA ENAM ÜLDSE: B.6=4} Mis olid peamised põhjused, miks Te enam tööle ei läinud? Võib valida mitu vastust 1. Tervis ei võimalda tööl käia 2. Ma ei leia endale sobivat tööd 3. Olen liiga vana tööl käimiseks  4. Ma ei soovi tööl käia 5. Muu, palun täpsusta: _________________________ B.8 {KUI TÖÖTAB SAMA TÖÖANDJA JUURES: B.1=1} Kas ja kuidas muutus Teie töö pärast kutsehaiguse/ tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saamist/tööõnnetuse juhtumist? 1. Jätkasin samal ametikohal, samasuguse koormusega nagu enne 2. Jätkasin samal ametikohal, vähendatud koormuse või tööülesannetega 3. Jätkasin teisel ametikohal 4. Muu, palun täpsustage: _________________ B.9 {KUI JÄTKAS TÖÖTAMIST: B.6!=4 või C.1==1} Kuidas muutusid Teie (uuel) töökohal tööohutuse ja töötervishoiu tingimused pärast haiguse diagnoosimist/tööõnnetust? 1. Paranesid suurel määral 2. Paranesid vähesel määral 3. Ei muutunud 4. Halvenesid 5. Ei oska öelda B.10 {KUI TÖÖTINGIMUSED MUUTUSID: B.9 ==1 | 2 | 4 } Millised muutused töökeskkonnas ja - tingimustes pärast haiguse diagnoosimist on toimunud: ______________________________ C KAHJU JA HÜVITISED C.1 Milline kahju Teil {ATTRIBUTE 1}e tõttu tekkis? Palun märkige kahjuna ainult need, mis on põhjustatud tervisekahjust (st neid poleks tekkinud tervisekahjustuseta). Võite märkida mitu vastust 1. Tervise halvenemisest põhjustatud ajutine sissetuleku langus 2. Tervise halvenemisest põhjustatud püsiv sissetuleku langus 3. Kulud ravimitele ja abivahenditele 4. Kulud raviteenustele ja taastusravile 5. Kulud kõrvalisele abile (hooldaja või isiklik abistaja), milleta ei saa hakkama 6. Aja- ja transpordikulu, mis tuleneb raviteenuste, taastusravi jm teenustel osalemiseks ja korraldamiseks 7. Töövõime ulatuse hindamisega seotud aja- ja rahaline kulu 8. Uue töökoha otsimise kulu 9. Valu või vaev, mida ei kirjelda otseselt rahaliste väljaminekute kasv või saamata jäänud tulu 10. Õigusabikulud 11. Vaba aja veetmise võimaluste või hobidega tegelemise võimaluste vähenemine 12. Muud kahjud, palun täpsustage ______________________ 13. Mulle ei kaasnenud sellega kahju 14. Ei oska öelda C.2 {KUI OLI MINGI KAHJU: C.1!=13 | 14} Kas Te taotlesite tööandja(te)lt { nende kahjude eest hüvitist? 1. Jah 2. Ei C.3 {KUI TAOTLES TÖÖANDJALT HÜVITIST: C.2=1} Mitmelt tööandjalt Te kahjuhüvitist olete taotlenud? 1. Ühelt  2. Kahelt 3. Kolmelt 4. Neljalt või enamalt C.4 {KUI TAOTLES TÖÖANDJALT HÜVITIST: C.2=1} Kas Te saite vähemalt ühelt tööandjalt kahjuhüvitist? 1. Jah 2. Ei C.5 {KUI TAOTLES TÖÖANDJALT HÜVITIST: C.2=1} Kuidas Te tööandja(te)lt kahjuhüvitist taotlesite? Võite märkida mitu vastust. 1. Vabatahtlik kokkulepe tööandjaga 2. Kohtuhagi 3. Muu, palun täpsustage: ____________________________________________ C.6 {KUI TAOTLES ROHKEM KUI ÜHELT TÖÖANDJALT JA SAI VÄHEMALT ÜHELT HÜVITIST: C.3>1&C.4==1} Mitmelt tööandjalt Te saite kahjuhüvitist? 1. Ühelt 2. Kahelt 3. Kolmelt 4. Neljalt või enamalt C.7 {KUI EI TAOTLENUD HÜVITIST TÖÖANDJALT: C.2=2} Miks Te ei taotlenud tööandja(te)lt kahjuhüvitist? Kirjutage: _______________________________ C.8 {KH VÕI TÕ INIMESED, KELLEL KAASNES KAHJU: ATTRIBUTE 1==KH| TÕ & C.1!=13 | 14} Sotsiaalkindlustusameti poole on õigus pöörduda kahjuhüvitise saamiseks siis, kui on tuvastatud ettevõtte kohustus kahju hüvitada ning tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Kas Te taotlesite Sotsiaalkindlustusametist tööõnnetusest või kutsehaigusest põhjustatud kahjude hüvitist? 1. Jah 2. Ei C.9 {KUI TAOTLES SKA-ST HÜVITIST: C.8==1} Kas Te saite Sotsiaalkindlustusametist kahjuhüvitist? 1. Jah 2. Ei C.10 {KUI EI SAANUD SKA-ST HÜVITIST: C.9==2} Miks Te ei saanud Sotsiaalkindlustusametist kahjuhüvitist? 1. Mul ei olnud Töötukassas hinnatud osalist või puuduvat töövõimet 2. Minu tööandja oli likvideerimisel, aga mitte kustutatud äriregistrist 3. Minu kahjud hinnati väiksemaks kui hüvitisega kompenseeritakse 4. Muu, palun täpsustage: ____________________________ C.11 {KUI SAI TÖÖANDJALT VÕI SKA-ST HÜVITISE: C.9==1 | C.4==1} Kas Te saite ühekordse kahjuhüvitise, regulaarselt makstava kahjuhüvitise või mõlemat? 1. Ühekordse 2. Regulaarselt makstava 3. Mõlemat C.12 {KUI SAI TÖÖANDJALT VÕI SKA-ST HÜVITISE: C.9==1 | C.4==1} Milliseid kahjusid Teile hüvitati? Võite märkida mitu vastust 1. Möödunud perioodi saamata jäänud sissetulekuid 2. Tulevikus saamata jäävaid sissetulekuid 3. Haigusest/õnnetustest tulenevaid lisakulusid (näiteks abivahendid, ravimid, taastusravi, sõidulukud) 4. Moraalset kahju (valu ja vaev ning emotsionaalsed üleelamised) 5. Muu, palun täpsustage: ____________________________ C.13 {KUI SAI TÖÖANDJALT VÕI SKA-ST HÜVITISE: C.9==1 | C.4==1} Kui suures osas Teie hinnangul saadud hüvitis Teie tööst tulenevat tervisekahju kattis? 1. Täielikult 2. Suurema osa 3. Umbes poole 4. Väikse osa 5. Jäin miinusesse, kulud kahjude hüvitise taotlemiseks ületasid saadud kompensatsiooni 6. Muu, palun täpsustage: ____________________________ C.14 {KUI SAI ÜHEKORDSE SUMMA: C.11==1| C.11==3} Kui suure kahjuhüvitise summa Te saite ühekordse hüvitisena? 1. Alla 1000 euro 2. 1001-5000 eurot 3. 5001-10 000 eurot 4. Üle 10 000 euro C.15 {KUI SAI REGULAARSE HÜVITISE: C.11==2| C.11==3} Kui suure summa Te regulaarse maksena kahjuhüvitist saite või saate kuus? 1. Alla 100 euro 2. 101-500 eurot 3. 501-1000 eurot 4. Üle 1000 euro C.16 {KUI SAI REGULAARSE HÜVITISE: C.11==2| C.11==3} Kas regulaarselt makstavat kahjuhüvitist indekseeritakse, st tõstetakse vastavalt üldisele palkade või pensioni tõusudele? 1. Jah 2. Ei 3. Ei oska öelda C.17 {KUI INDEKSEERITAKSE: C.11==1} Millise indeksiga regulaarselt makstavat kahjuhüvitist indekseeritakse? Kirjutage: _____________________________________________________ C.18 {KUI SAI REGULAARSE HÜVITISE: C.11==2| C.11==3} Kuidas on määratud regulaarselt makstava kahjuhüvitise saamise lõppemine? 1. Kuni töövõime taastumiseni 2. Kuni surmani 3. Kuni vanaduspensionieani 4. Lõppu pole määratud 5. Muu tingimus hüvitise lõppemiseks, palun täpsustage: ______________________________ 6. Ei oska öelda C.19 {KUI SAI REGULAARSE HÜVITISE: C.11==2| C.11==3} Mida regulaarselt makstava kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestatakse? Võite märkida mitu vastust 1. Teie tervisekaotusele eelnevat töötasu 2. Teie praegust töötasu 3. Teie töövõimetuse % 4. Teie töövõimetoetuse suurust 5. Mõne muu sissetuleku või toetuse suurust, palun täpsustage: ______________________________ 6. Ei oska öelda C.20 {KUI SAI REGULAARSE HÜVITISE: C.11==2| C.11==3} Kas Teil on esinenud olukorda, kus tööandja/Sotsiaalkindlustusamet pole kinni pidanud kokkuleppest ja viivitanud maksetega, maksnud hüvitist väiksemas summas või jätnud täielikult maksmata? 1. Jah 2. Ei 3. Ei oska öelda C.21 {KUI TAOTLES HÜVITIST TÖÖANDJALT VÕI SKA-ST: C.2==1 |C.8 ==1} Kas ja millist juriidilist abi Te kahjuhüvitise taotlemisel kasutasite? Märkige kõik sobivad vastused. 1. Tasulist juriidilist abi (juristi/advokaadi tasuline teenus) 2. Tasuta juriidilist abi (riiklik õigusabi teenus, tasuta juriidiline nõustamine, juriidiliste teadmistega sõbra või tuttava abi) 3. Ei kasutanud juriidilist abi, sest polnud vaja 4. Ei kasutanud juriidilist abi, aga oleks seda vajanud C.22 {KUI TAOTLES HÜVITIST TÖÖANDJALT VÕI SKA-ST: C.2=1 |C.8==1} Milline kahjuhüvitise taotlemise protsess Teie jaoks oli? 1. Väga lihtne, probleeme ei olnud 2. Pigem lihtne, kuid esines väiksemaid probleeme 3. Pigem keeruline, esines mõningaid probleeme 4. Väga keeruline, esines palju probleeme 5. Ei oska öelda C.23 {KUI OLI PROBLEEME TAOTLEMISEL: C.22!=1} Mis oli Teie jaoks kahjuhüvitise taotlemise protsessis kõige keerulisem? Kirjutage: _____________________________________________________ C.24 {KUI TAOTLES HÜVITIST TÖÖANDJALT VÕI SKA-ST: C.2=1 |C.8==1 | C.22!=1} Milliseid probleeme kahjuhüvitise taotlemise protsessis esines? Võite märkida mitu vastust. 1. Ei olnud piisavalt infot protsessi kohta (ei olnud teada, mida tuleb hüvitise saamiseks teha) 2. Tervisekahjustuste ja töö seose tõendamine oli keeruline 3. Hüvitise taotlemise protsess võttis liiga kaua aega 4. Hüvitise taotlemise protsess oli keeruline ja bürokraatlik 5. Hüvitise taotlemine nõudis lisakulutusi (nt juristi/advokaadi kulud, transpordikulud, lisauuringud) 6. Keeruline oli leida juriidiliste teadmistega inimest, kes oleks nõus aitama 7. Juristi/advokaadi teenus oli ebakvaliteetne 8. Tööandja ei olnud koostööaldis või takistas protsessi 9. Muud probleemid, palun täpsustage: __________________________ C.25 Mis oleks Teie arvates kõige olulisem, mida tuleks Eestis tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi parandamiseks teha? Kirjutage: _____________________________________________________ D TAUSTAANDMED D.1 Kes peaks Teie arvates vastutama tööga seotud terviseprobleemide vältimise ja töövõime säilimise eest? 1. Töötaja 2. Pigem töötaja 3. Töötaja ja ettevõte / asutus võrdselt 4. Pigem ettevõte / asutus 5. Ettevõte / asutus D.2 Kas Te olete: 1. Naine 2. Mees 3. Ei soovi end määratleda mehe ega naisena D.3 Kui vana Te olete _________________ aastat D.4 Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase 1. Põhiharidus või alla selle 2. Kutseharidus põhihariduse baasil 3. Keskharidus või kutsekeskharidus 4. Kutseharidus keskhariduse baasil 5. Kõrgharidus D.5 Millises Eesti maakonnas Te elate MAAKONDADE LOETELU D.6 Milline on Teie peamine tegevus praegusel ajal 1. Töötav 2. Töötu, otsin tööd ja olen valmis sobiva töö leidmisel töötama 3. Vanaduspensionär 4. Mitteaktiivne (st ei tööta ja ei otsi tööd) tervise tõttu 5. Mitteaktiivne (st ei tööta ja ei otsi tööd) muul põhjusel kui tervis 6. Muu, palun täpsustage:___________________________ E NÕUSOLEK INTERVJUUKS Soovime teha {ATTRIBUTE 1} inimestega mõned intervjuud, et täpsemalt kirjeldada diagnoosimise ja hüvitise taotlemise protsessi, kaardistada selles olevad probleemid töötajatele ja otsida neile lahendusi. Intervjuu kestab kuni tund aega ning teeme selle veebi või telefoni teel, vastavalt Teie eelistusele. Intervjuul osalejad saavad tänutäheks 20-eurose Partner e-kinkekaardi. Intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse tekstifail, millest eemaldatakse viited Teie isikule, töökohale, kuupäevadele ja muudele otsest tuvastamist võimaldavale infole. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks, intervjuusid kasutame ainult selle uuringu jaoks. Intervjuudest kasutame uuringuraportis üldistatud kirjeldusi, mis viitavad tendentsidele, probleemidele ja lahendustele. Intervjuude faile ei jagata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ega kellegi teisega. Teie osalemine intervjuul on täiesti vabatahtlik, võite igal hetkel intervjuust loobuda, sealhulgas intervjuu ajal või pärast intervjuu lõppu. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutame pärast uuringu valmimist. Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust Centariga, kontaktandmed leiate kirjast, millega saadeti Teile uuringu kutse. E.1 Kui olete nõus intervjuud andma, siis palun kirjutage siia oma e-posti aadress, et saaksime Teiega ühendust võtta intervjuu kokku leppimiseks: ________________________________  Uuring „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“ Isikuandmete töötlemise tingimused 1. Uuringu nimi on „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“ (edaspidi uuring). Vastutav töötleja1 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Volitatud töötleja2 on Eesti Rakendusuuringute keskus Centar (edaspidi uuringu läbiviija). Uuringu läbiviija lähtub oma töös isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest3, uuringu tingimuste täitmist on kontrollinud Andmekaitse Inspektsioon4. 2. Käesoleva uuringu eesmärgiks on: - kaardistada tööst põhjustatud haiguse ja kutsehaiguse diagnoosimise probleemkohad ning töötada välja võimalikud lahendused nende ületamiseks; - kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid, töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid. Uuringu abil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium5 planeerib ja hindab poliitikameetmeid, et luua õiglasem ja tõhusam tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteem ning efektiivsem, arusaadavam ja läbipaistvam kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise protsess. 3. Kontaktid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: - töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Eneken Sepa (e‑post: [email protected], tel 5875 9696); - andmekaitse eest vastutava isiku kontakt on [email protected]. Eesti Rakendusuuringute keskus Centar: - Epp Kallaste (e-post: [email protected], tel 5666 7440). 1 Vastutav töötleja on füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 punkt 7). 2 Volitatud töötleja on füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 punkt 8). 3 Eelkõige Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 27. aprill 2016 „füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)“ ja isikuandmete kaitse seadusest. Täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil, läbides enne analüüsi alustamist Andmekaitse Inspektsiooni kontrolli (isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5). 4 Andmekaitse Inspektsioon on kontrollinud käesoleva uuringu läbiviimist ja kooskõlastanud selle X.X.2025 otsusega nr …… . 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuulub töökeskkonna korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine (Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõige 1). 4. Andmetöötlus Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on: - valimibaasi loomine tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse läbiviimiseks (edaspidi küsitluse valim); - registreeritud tööst põhjustatud tervisekahju inimeste asjakohaste registrite andmete sidumine küsitluse vastustega (edaspidi ühendatud registriandmed); - osaleja nõusolekul intervjuude läbiviimine. Andmete analüüs toimub pseudonüümitud kujul, lähtudes isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikest 5. Volitatud töötleja, Eesti Rakendusuuringute keskus Centar, koostab kogutud andmete põhjal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste süsteemi probleemkohtadest. Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid. Andmetöötlus ei muuda andmesubjekti kohustusi ega anna talle uusi individuaalseid õigusi, välja arvatud võimalus vastata küsitlusele ja osaleda intervjuus, kui ta nõustub sellega. Periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse: - küsitluse valim – 2015.-2024. aastal registreeritud tööst põhjustatud haiguse, või kutsehaiguse diagnoosiga ja tööõnnetusse sattunud inimesed; - ühendatud registriandmed - viimased 10 aastat (2015-2024) ja Sotsiaalkindlustusametist lisaks sotsiaalmaksuga makstutatud töise tulu andmed perioodil 2010-2024, mis võimaldab analüüsida töise tulu dünaamikat enne ja pärast tervisekahju tekkimist. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamise aeg: - ühendatud registriandmed kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026); - küsitluse andmed kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026); - intervjuude kontakteerumise andmestik kustutatakse pärast intervjuude toimumist, helisalvestised kustutatakse pärast transkribeerimist, anonüümsed transkriptsioonid kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026). 5. Uuringus osaleja õigused Uuringus osalejal on õigus vastutavalt töötlejalt nõuda juurdepääsu teda puudutavatele isikuandmetele, isikuandmete parandamist, isikuandmete hävitamist ja isikuandmete töötlemise piiramist. Uuringus osalejal on õigus võtta nõusolek uuringu läbiviimiseks tagasi, pöördudes [email protected]. Isikuandmetele ligipääsu on võimalik nõuda andmete säilitamise tähtaja raames kuivõrd peale seda andmed kustutatakse ning vastutaval töötlejal ei ole võimalik ligipääsu tagada (andmete säilitamise tähtajad on kirjeldatud punktis 4). Vastutaval töötlejal ei ole võimalik tagada ka ligipääsu pseudonümiseeritud andmetele, st registriandmetele, kus vastutaval töötlejal ei ole võimalik seostada andmeid konkreetse isikuga. Uuringus osalejal on õigus esitada vastuväide enda isikuandmete töötlemisele. Vastutav töötleja kasutab andmeid üksnes uuringu läbiviimise eesmärkidel. Uuringus osalejal on õigus isikuandmete töötlemise kohta esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda vastutava töötleja andmekaitseametniku poole või esitada kaebus halduskohtule. Uuringus osalevate isikute suhtes ei tehta isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuseid ega profiilianalüüsi, mis võiksid mõjutada isiku õigus ja kohustusi. Uuringuga kogutud andmeid ei edastata väljaspoole Euroopa Liitu ega muudele rahvusvahelistele organisatsioonile. Andmeid kasutatakse üksnes teaduslikel eesmärkidel uurimistööks, mille eesmärk on kaardistada tööst põhjustatud haiguse ja kutsehaiguse diagnoosimise probleemkohad, sh töötada välja võimalikud lahendused nende ületamiseks ning kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid, töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid. 6. Uuringus töödeldavate isikuandmete liigid Uuringuga kogutavad isikuandmed pärinevad Tööinspektsioonist, Töötukassast, Sotsiaalkindlustusametist ja Rahvastikuregistrist. Ühendatud registriandmete väljavõte (registreeritud tööga seotud tervisekahjudega inimeste kohta): 1) Tööinspektsiooni andmekogu andmed: - Isikukood - Isiku pseudokood (registrite vahel liikumiseks pseudokoodi ja isikukoodi võti) - kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosimise aeg/tööõnnetuse toimumise aeg - Juhtumi registreerimise aeg (kombinatsioonis eelnevaga annab sisendi inimese ajale teekonnal diagnoosist või õnnetusest andmekogus registreerimiseni) - kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoos/tööõnnetuse vigastuse liik, vigastatud kehaosa ja õnnetuse raskusaste - Tervisekahju põhjustanud ohutegurid - Töötaja sotsiaaldemograafiline taust (sugu; sünniaasta ja kuu; amet/ametid; kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosiga inimese elukoha maakond) - Tööandja(te) taust (tegevusala (EMTAK); tööõnnetuse töökoha maakond; tööandja töötajate arv; töösuhte algusaeg kutsehaigus/tööstaaž tööst põhjustatud haigus ja tööõnnetus). 2) Töötukassa andmekogu andmed: - Isikukood/pseudokood - Töövõime hindamise taotlemise aeg või ajad (sh esmase töövõime hindamise aeg ja korduvad töövõime hindamise ajad) - Töövõime hindamise tulemus (osaline töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud) - Vähenenud töövõime alguse ja tegelik lõpu aeg (mitte määratud vaid tegelik) - Makstud töövõimetoetuse summa kuude kaupa - Töövõimetoetuse saamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev 3) Sotsiaalkindlustusameti andmekogu andmed:  - Isikukood/pseudokood - Makstud kahjuhüvitise summa (sh hüvitise vähendamise alused ja summa) kuude kaupa - Kahjuhüvitise maksmise alguse aeg - Töövõimetuse ulatuse määramise aeg alates 2010. aastast - Töövõimetuse ulatuse määramise tulemus alates 2010. aastast - Makstud töövõimetuspensioni summa kuude kaupa alates 2010. aastast - Töiselt tulult makstud sotsiaalmaksu suurus kuude kaupa alastes 2010. aastast 4) Rahvastikuregistri andmekogu andmed: - Isikukood/pseudokood - Isiku surma aeg - Isiku haridustase - Isiku elukoha maakond Küsitluse tegemiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist rahvastikuregistris: - Isikukood/pseudokood/küsitluse pseudokood - Isiku ees ja perekonnanimi (kuna esineb olukordi, kus mitu inimest kasutab sama e- posti aadressi, siis on tarvilik lisada küsitluse kutsele isiku nimi) - Isiku e-posti aadress - Isiku tööst põhjustatud tervisekahjustuse tüüp (tööst põhjustatud haigus, kutsehaigus, tööõnnetus) Intervjuud tööst põhjustatud haiguse, kutsehaiguse või tööõnnetusse sattunud inimestega - Intervjueerimiseks küsitakse nõusolek küsitluse ankeedi viimase küsimusena. Uuringus osalejal on õigus intervjuus osalemiseks nõusolek igal hetkel tagasi võtta.  Lisa 7. Andmetöötluse mõjuhinnang eriliigiliste andmete suuremahuliseks töötlemiseks Uuringu nimi: Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring Töötlemise eesmärk: Taotluse punkt 4 Vastutav töötleja: Taotluse punkt 1 Volitatud töötlejad: Taotluse punkt 2 Töödeldavad andmed: Taotluse punkt 9 Andmete päritolu ja liikumine: Taotluse punkt 9 Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus: Taotluse punktid 3, 4, 5, 6 Õiguslik alus: Taotluse punkt 3 Alternatiivide kaalumine: Taotluse punkt 5 3. Riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele Riskide maandamise olulisemad lahendused kirjeldatud taotluse punktis 7. Risk Mõju Tõenäosus Riskitaseme vähendamise meetmed Isiku tuvastamine Kõrge Madal Andmete liikumine kavandatakse selliselt, et pseudonüümitud registrite töötlejad ei pääse ligi teiste registrite andmetest andmetele. Volitatud töötleja, kes kogub küsitluse andmed ja analüüsib ühendatud registriandmeid, saab ligipääsu registriandmetele pärast küsitluse kontaktandmete kustutamist. Volitatud töötlejal, kes ühendab ja analüüsib registrite andmeid, on kasutada ainult pseudonüümitud andmed. Volitatud töötleja rakendab volitamata juurdepääsu vältimiseks ning enda töötajate poolt isikute kaudse tuvastamise vältimiseks organisatsioonilisi ja tehnoloogilisi turvameetmeid (täpsemalt kirjeldatud taotluse Lisas 8). Jääkrisk isikute tuvastamisest tekkivaks varaliseks või mittevaraliseks kahjuks on vähene. Andmetele Kõrge Madal Andmete töötlejad tagavad volitamata organisatsiooniliste ja tehnoloogiliste juurdepääs turvameetmetega riski maandamise. Volitatud töötlejate vahel liiguvad andmed vaid krüpteeritult kindlaks määratud volitatud isiku isikukoodiga. Andmete ligipääs ja turvalisus tagatakse juurdepääsuhaldusega, milles kasutatakse organisatsioonilisi ja tehnoloogilisi turvameetmeid (täpsemalt kirjeldatud taotluse Lisas 8).  Andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud määratakse enne andmete liikumist. On vähetõenäoline, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht. Andmete Keskmine Madal Andmete kustutamiseks kavandatakse ebaseaduslik taotluses selged ajad: säilitamine  Kontaktandmed - küsitluse lõppedes.  Registriandmete pseudokoodi võtmed - kaks kuud pärast andmete edastamisest, eeldatavalt 2025. a III kvartal.  Ühendatud registriandmed ja küsitlusega kogutud andmed - uuringu lõppedes, eeldatavalt II kvartal 2026. Vastutav töötleja küsib ning volitatud töötleja kinnitab andmete kustutamise pärast uuringu viimase üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja uuringu esitluste toimumist. Jääkrisk füüsiliste isikute varalise või mittevaralise kahju tekkeks on väike. Andmete töötlemise mõjuhinnang kinnitab, et uuringus rakendatakse vajalikke turvameetmeid, et kaitsta isikuandmeid vastavalt IKÜM-ile. Pseudonümiseerimine, ligipääsupiirangud ja andmete säilitamise poliitikad on kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.  Lisa 8 Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete ankeet Uuringu nimetus: Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar 1. Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine 1.1 Kas ligipääs isikuandmete töötlemise Reguleeritud töölepingutega, füüsiliste ruumidesse on tagatud juhendite, juurdepääsuvõtmete jagamine fikseeritakse eeskirjade, korralduste ja käskkirjade kirjalikult. järgimisega ning ligipääsu andmist, võtmist ja muutmist fikseeritakse kirjalikult? 1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te) Koristajal on juurdepääs ruumidesse töövälisel ajal. ja/või tehniliste töötajate pääs isikuandmete töötlemise ruumidesse? 1.3 Kas isikuandmete töötlemise ruumide Jah, alati kohta kehtib alati nn „suletud uste ja akende poliitika“ (st ruumi uksed on lukustatud ning aknad on suletud, kui kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel väljumisel)? 1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist Tööruumide lukustamisega – tööruumid on alati ning teistest avalikest ruumidest lukustatud, volitatud isikutel puudub võimalus puudub pääs ilma volituseta isikutel ruumidesse sisenemiseks ilma volitustega isikuta. isikuandmete töötlemiseks kasutatavatesse ruumidesse? 1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah isikuandmeid on varustatud valvesignalisatsiooniga ning on kontrolli all ka peale tööaja lõppu? 1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah isikuandmeid, on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga? 2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine 2.1 Milliseid andmekandjaid Te kasutate Failid arvuti kõvakettal – digitaalkujul isikuandmete töötlemisel? andmekandjad Valida võib mitu vastusevarianti 2.2 Kus ja kuidas hoitakse isikuandmetega Paberil isikuandmetega dokumente käesolevas paberdokumente? uuringus ei hoita. Süstemaatilist paberdokumentidel andmete kogumist ei toimu. Juhul, kui on mõne uuringu käigus vaja paberil isikuandmeid koguda, siis töötatakse välja spetsiaalne andmekaitse lahendus. 2.3 Kus ja kuidas hoitakse isikuandmetega Teisaldatavatel andmekandjatel isikuandmeid ei teisaldatavaid andmekandjaid hoita (CD/DVD, USB mälupulk, mälukaart, väline kõvaketas vms)? 2.4 Kas kasutate viirus- ja nuhkvaratõrje Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks programme? kasutatakse tarkvara Windows Security, mis tagab rünnete ja viiruste efektiivse tuvastamise. 2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või Tulemüüri kasutamisega (Windows Firewall). kolmanda poole võrguga on tagatud ….. 2.6 Kas on olemas infosüsteemi andmete Andmed varundatakse pilve (isikuandmete jm varukoopiate tegemise alane strateegia? tundlike andmete varundamisel pilve ainult tarkvaras Veracrypt krüpteeritud kujul). 3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine 3.1 Te töötlete digitaalkujul Töökohaarvutites – toimub regulaarne varundamine isikuandmeid……… krüptitud (Veracrypt) konteineris asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Märkige ära kõik vastusevariandid, mis Teie süsteemi kohta kehtivad 3.2 Millise rakendustarkvaraga Te Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja isikuandmeid töötlete? tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel) ning statistikatarkvara R. (Palume esitada informatsiooni, mis puudutab vaid isikuandmete töötlemist) 3.3 Kas on tagatud digitaalsete Algandmeid ei muudeta, analüüsiks vajalike isikuandmete algandmete kaitse, st teisenduste tegemisel luuakse andmestikku usaldatavuse? täiendavad tulbad. Säilitatakse andmeanalüüsi kood, milles on näha algandmete baasil tehtud teisendused ja arvutused. 3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk kasutaja Jah, selleks on iga kasutaja personaalne autentimiseks kasutatakse kasutajanimi ja parool turvamehhanisme? 3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse reeglid? Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid 3.6 Kas on kindlaks määratud, millistele Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks andmetele omavad erinevad kasutajad vajalikele andmetele ligipääsuõigust? 3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga Krüpteeritud andmete konteiner ühendatakse lahti, ühenduse katkemine, kui seda teatud kui kasutaja logib välja, kasutajasessioon lõpeb, aja vältel ei kasutata (nt 5 minuti ekraanisäästja käivitub või arvuti siseneb jooksul)? energiasäästurežiimi 3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei Ei võimalda uusi sisenemiskatseid ja lukustab kasutajatunnuse, kui ebaõnnestunud sisenemiskatsete arv ületab teatud piiri (nt kui on parooli sisestatud 3 korda valesti)? 3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Kaugtööd rakendatakse, seda tehakse ainult töökoha poolt antud ja nõuetekohaselt seadistatud arvutites 3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks Jah (elektroonilised küsitlused viiakse läbi kasutate pilvandmetöötlust? Limesurvey keskkonnas) Kui kasutate pilvandmetöötlust 3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te kasutate? Avalik pilv 3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki Onedrive: Pilve teenuse pakkuja haldab riistvara ja kasutatakse? operatsioonisüsteemi, rakendust, andmeid Limesurvey küsitluskeskkond: Pilve teenuse pakkuja haldab riistvara ja operatsioonisüsteemi, rakendust haldame ja andmeid hoiame meie 3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse kasutaja Lepinguga, sh EULA (end-user license agreement (vastutav töötleja) ehk Teie ja teenuse ehk lõppkasutaja litsentsileping) pakkuja (volitatud töötleja) suhe? 3.14 Nimetage pilvandmetöötluse teenuse Eesti pakkuja asukoha riik. 3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja tagab Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme. piisava andmekaitse taseme? Pilves säilitatakse isikustatud andmeid ainult krüpteeritud kujul. Lokaalses arvutis on isikustatud  andmed krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, teine aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja füüsilisel turvavõtmel asuva parooli ja meelde jäetud parooli kombinatsiooniga, kolmanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Neljanda astmena ühendatakse krüpteeritud konteiner automaatselt lahti, kui kasutaja logib välja, kasutajasessioon lõpeb, ekraanisäästja käivitub või arvuti siseneb energiasäästurežiimi. 4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele ja millised isikuandmed edastati 4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid Krüpteeritult (ID-kaardiga või Veracryptiga) kolmandatele osapooltele edastate? 4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid Neid ei transpordita paberdokumente ja teisaldatavaid andmekandjaid transporditakse (nt töötlemiskoha muutumisel, kolimisel või erinevate töötlemiskohtade vahel vms)? 4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja Andmete registris milliseid isikuandmeid edastate? 5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine) 5.1 Millisele andmekandjale või süsteemile Onedrive Teie infosüsteemi isikuandmetest varukoopia tehakse? 5.2 Kuidas on korraldatud varundatud Onedrive on seadistatud selliselt, et andmeid andmete (koopiate) turvaline hoidmine? hoitakse EL riikides asuvates serverites 5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid Paberdokumente ei töödelda sisaldavaid paberdokumente? 5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, Eraldi tegevuskava ei ole. Tööarvuti rikke korral juhuks kui infosüsteemi (andmekogu) taastatakse andmekogu algseis pilves säilitatavast töö on häiritud või on katkenud krüpteeritud konteinerist või teisest tööarvutist. pikemaks perioodiks (üle 24 tunni) ning  kas on olemas infosüsteemi töö (andmekogu algseisu) taastamise kava? 6. Muud 6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele Jah juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks mittevajalikele isikuandmetele 6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel Jah kasutatavate seadmete üle, dokumenteerides seadme nimetuse, tüübi, vastutaja seadme eest ja seadme valmistaja. 6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb Jah vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki 6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette Jah õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud 6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete Jah õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja parandamiseks 6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral Jah säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni 6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata Jah kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi 6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud Jah juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)? 6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel Jah isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate õigusaktide ja dokumentidega 6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel Jah isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse  www.bizagi.com Confidential |1 www.bizagi.com Confidential |2  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud Vastutava töötleja kätte ei liigu andmed. andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja Volitatud töötleja, kes teostab kontaktandmed)? andmeanalüüsi, on Eesti Rakendusuuringute keskus Centar. Andmekaitsespetsialist: Epp Kallaste e-post: [email protected] tel. 56667440 Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Taotlus on esitatud samaaegselt Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteele Kas osa uuringust toimub andmesubjekti Jah, nõusoleku alusel? lisatud küsitluse ja intervjuude ankeedid, sh Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle nõusolekuvormid kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kommunikatsiooniministeerium analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Reg kood: 70003158 Aadress: Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  Kontakt: Eneken Sepa telefon +372 5875 9696 e-post [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) OÜ Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Reg kood: 11343217 telefoninumber Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn Kontakt: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Tööinspektsioon aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 70001969 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Krista Vaikmets [email protected] 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn telefoninumber Kontakt: Tea Vassiljeva [email protected] 2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.7. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Töötukassa aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 74000085 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412 telefoninumber Kontaktisik: Mare Loos [email protected] 2.8. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.9. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70001975 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Katrin Välling, 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  e-post: [email protected] 2.10. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6 alus? kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5 läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest kohaselt loetakse teadusuuringuks ka nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja arendusprojekti avamise otsus, leping vms. nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. IKS § 6 lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Palume võimalust kasutada uuringus: 1. Küsitlusele vastama kutsumiseks isikute kontaktandmeid. Töödeldavate andmete koosseis: a. nimi b. e-posti aadress c. tööst põhjustatud tervisekahju liik (kutsehaigus, tööõnnetus, tööst põhjustatud haigus) 2. Registrite ühendatud pseudonüümitud andmeid 3. Statistikaameti riikliku statistika otstarbel tehtud valimipõhiste küsitluste pseudonüümitud andmestikke – Eesti tööjõu-uuring (ETU) ja Eesti tööelu-uuring (TEU) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning  võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse §-s 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks töötades välja ja viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja maakasutuspoliitikat. Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt IKS-s täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 284816), mille tulemuste põhjal volitas Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (töövõtjana) uuringut läbi viima 6. jaanuaril 2025 sõlmitud lepinguga nr 5-4/2-1. (vt taotluse lisa 2) 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning üha olulisem on hoida tööturul inimesi tervena ja aktiivsena võimalikult kaua. Oluline osa selles on tööst põhjustatud tervisekahjude ennetamisel ja kompenseerimisel4. Praegune tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja kutsehaiguste (edaspidi KH) diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-d, TPH-d ja tööõnnetused (edaspidi TÕ)) kahjuhüvitamise süsteem on Eestis puudulik. KH-d on aladiagnoositud – KH-de diagnoosimine on pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel keeruline seostada tekkinud tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on tööandjate riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks puudub kohustus tööandjat diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada meetmeid sarnaste juhtumite ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust uurida TPH-sid. Samuti ei ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne – näiteks tööandjad ei näe enda tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning keelduvad kahjuhüvitise maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja 4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 2018. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.-2018. aastal. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3161/1201/8003/RK_14112018_uv.pdf#.  vastu kohtusse, mis on kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise kord osapooltes mitmeid murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse kahjuhüvitise maksmisel töötaja osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist ja selle suurust vanaduspensioniealistel) (vt põhjalikumat kirjeldust tööga seotud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise probleemidest uuringu tehnilisest kirjeldusest, taotluse Lisast 2). Aastakümnete jooksul on üritatud Eestis leida TÕ ja KH põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi (näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus, kuid eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei jõutud. 2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe5 sooduspensionite reformimiseks, mille raames lepiti kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et seda hakatakse rakendama täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast. Seega on Eesti riik võtnud ülesande hinnata, millised lahendused tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamiseks ning kompenseerimiseks oleks võimalik kasutusele võtta ja ülesande täitmiseks on vaja analüüsida täpsemalt praegust protsessi tervisekahju tekkimisest, selle diagnoosimise, tööga seose tuvastamise, kahjuhüvitiste taotlemise ja saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk: 1) kaardistada TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad ning töötada välja võimalikud lahendused nende ületamiseks; 2) kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid, töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid. Uuringu metoodilisteks osadeks on järgmised andmete kogumise ja analüüsimise etapid: 1) Küsitlus KH või TPH diagnoosiga või TÕ-sse sattunud töötajate seas, et kirjeldada tervisekahju tuvastamise protsessis olevad probleemkohad töötaja vaatest ning hinnata erinevatest allikatest (sh tööandjaga kokkuleppel) saadud tervisekahjude kompensatsioonide taotlemist ja saamist. 2) Registriandmete analüüs, et kirjeldada tööst põhjustatud tervisekahju levikut ja kompenseerimise ulatust SKA-st ja Töötukassast (edaspidi TK) makstavate hüvitistega. 3) Statistikaameti küsitluste andmete analüüs, et hinnata tööst põhjustatud tervisekahju tegelikku (inimeste enesehinnangulist) levikut ja võrrelda seda registreeritud registriandmetega. 4) Eesti olukorra dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja kompenseerimise süsteemi, ulatust ja kaardistada varasemalt leitud süsteemi probleemkohad. 5) Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest (sh TI, SKA esindajad, töötervishoiuarstid, sh PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse esindajad, perearstid, kindlustusfirmad, töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid). 6) Intervjuud töötajate ja tööandjatega, et kaardistada töötaja teekond tööga seotud haiguse tekkimisest kuni selle diagnoosimiseni, tööga seotuse tuvastamiseni ja tööst põhjustatud kahju hüvitamiseni, inimeste tunnetatud probleemid teekonnal ja lahendused. 5 https://sm.ee/uudised/allkirjastati-hea-tahte-kokkulepe-sooduspensionite-reformimiseks  Samuti tööandjate probleemkohad ja lahendused töötajate tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamisel ning kahjude hüvitamisel. 7) Teiste riikide praktikate analüüs, tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja tööga seotuse tuvastamisel. 8) Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isikuandmete töötlemine on uuringus möödapääsmatu mitmel põhjusel, aidates koguda ja analüüsida terviklikku teavet tööst tingitud tervisekahjude ning nende hüvitamise kohta. Alljärgnevalt kirjeldame isikuandmete töötlemise etappe ja nende vajalikkust uuringu osade kaupa, kus isikuandmeid töödeldakse. 1) Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse kutsete saatmisel (isiku kontaktandmete töötlemine isiku nõusolekuta) on vaja töödelda TI-st isikute sihtrühma kuulumise andmeid. Kuna TI registris on kontaktandmed ebatäielikud ning varasemate aastate kohta puuduvad e-posti aadressid, tuleb kontaktandmed siduda rahvastikuregistrist (edaspidi RR) saadavate andmetega. Isikuandmeid töödeldakse ilma nõusolekuta kuni küsitluskutsete saatmiseni. Küsitluses osalemine toimub aga vabatahtlikult – vastajad saavad nõusoleku anda või selle andmisest keelduda küsitlusankeedi avalehel (vt taotluse lisa 4). Küsitluse kestel on võimalik loobuda vastamisest, poolikuid vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata, ning juba täidetud küsitluse andmete töötlemise nõusolek on võimalik tagasi võtta kuni pseudonüümimiseni, pöördudes selleks volitatud töötleja poole. Nõusoleku tagasi võtnud vastajate vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata. Pärast küsitluse lõppu ja kogutud andmete pseudonüümimist ühendatakse küsitluse andmed loetelu järgnevas punktis 2 nimetatud registriandmetega. Seda tehakse selleks, et saada terviklik ülevaade olukorrast, hoida küsitlusankeedi pikkus mõistlikuna ja mitte küsida inimestelt andmeid, mis on juba registriandmetes olemas. Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlemine on oluline mitmel põhjusel. Eestis põhineb tervisekahjude hüvitamine võlaõigusseadusel, mille kohaselt peaksid töötaja ja tööandja omavahel kokku leppima kahjude hüvitamises. Paljud töötajad on pidanud oma õiguste eest kohtus võitlema, mis on ajamahukas, keeruline ja sageli ebakindla tulemusega protsess. Arvatakse, et just selle tõttu jääb suurel osal töötajatest hüvitis üldse taotlemata ja saamata. Mõned tööandjad on küll kasutusele võtnud vabatahtliku kindlustuse, kuid puudub ülevaade selle levikust ja toimivusest. Küsitlusega kogume infot nii hüvitise taotlemise ja saamise kohta kui ka töötajate hinnanguid kahjudele, mis registriandmetest ei selgu. Selliseid andmeid pole seni kogutud ning alternatiivseid allikaid nende saamiseks ei ole. Küsitluse andmeteta pole võimalik hinnata tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteemi muudatuste mõju ulatust Eestis. Lisaks aitab küsitlus mõista, millised probleemid esinevad tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja töötingimustega sidumisel. Kuna tööga seotud haiguste väljakujunemine võtab aega ning nende seostamine töötingimustega on keeruline, aitab küsitlus kaardistada töötajate kogemusi ja takistusi diagnoosimise ja tööga seose tuvastamise protsessis. Küsitluse sihtrühma moodustavad Tööinspektsioonis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel registreeritud tervisekahjuga inimesed. Seetõttu on küsitluse kutsete saatmiseks  ainus võimalus kasutada registriandmeid. Alternatiivse meetodina juhuslik valim elanikkonnast ei ole võimalik, kuna tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi on väga vähe ja neid ei ole võimalik juhuslikult leida. Samuti ei oleks representatiivne küsitlus kutsehaigete seltside ja ühingute kaudu. Ühingutesse kogunevad inimesed ei ole läbilõige sihtrühmast ja ei esinda inimesi, kes ühingutesse ei kuulu. Ühingute kaudu tehtud küsitlus annaks kallutatud tulemuse ning ei kajastaks korrektselt hüvitise taotlemise ja saamise olukorda. Seetõttu on registriandmetel tehtud valimi kasutamine ainus sobiv küsitluse tegemise võimalus. 2) Registriandmete analüüsiks on tarvilik siduda andmed TI, SKA, TK registritest ja RR- st. Andmete analüüs toimub pseudonüümitud kujul, andmete väljavõtte tegemiseks liigub registrite vahel pseudonüümimise võti. Seotud registriandmete analüüsita pole võimalik saada ülevaadet registreeritud tööst põhjustatud tervisekahju (KH, TPH ja TÕ) levikust, sellest, kui paljudele maksab tööst tuleneva tervisekahju hüvitist SKA ja kui paljud saavad töövõimetoetust. SKA hüvitab tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. TK maksab töövõimetoetust inimestele, kellel on tuvastatud töövõime kadu. Selleks, et saada ülevaade sellest, kellele ja millises ulatuses SKA hüvitisi ning TK toetusi maksab, on vaja siduda need andmed TI andmetega. Lisaks sellele, et registriandmete analüüs annab ülevaate registreeritud tööst põhjustatud tervisekahjuga inimestest ja nende riiklikest töövõimekaotusega seotud hüvitistest, kasutame andmeid sisendiks lahenduste mõjuanalüüsile, kus tuleb hinnata mõjutatava sihtrühma suurust, kahjude ulatust ning hüvitiste suuruse muutuse mõju, sh meetmetega kaasnevat kulu ja tulu suurust ühiskonnale. 3) Intervjuud töötajate ja tööandjatega isiku nõusolekul (vt taotluse lisa 3). Erinevalt tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlusest, mis keskendub kvantitatiivsetele andmetele, pakuvad intervjuud sügavamat kvalitatiivset sisendit tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise protsessi mõistmiseks. Küsitluses kogutakse eelkõige üldistatavaid kvantitatiivseid andmeid kinniste küsimustega (valikvastused, arvulised vastused vmt). Protsessi kirjeldamiseks ja selle sidumiseks inimese olukorraga on vajalik intervjuudega koguda põhjalikumaid, konteksti mõista aitavaid andmed tervisekahju tekkimise, tuvastamise ja kahju hüvitamise kohta. Seejuures on vajalik koguda selle protsessi kirjeldamiseks sisendit nii töötajatelt kui tööandjatelt. Kuna tööst põhjustatud tervisekahju tekkimine tähendab, et töötervishoiu ja ohutuse tagamine ebaõnnestus, siis on vajalik edaspidise kahju ära hoidmiseks teha muudatusi. Intervjuud annavad sisendi sellesse, kuidas senised tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise skeemid töötervishoiu ja -ohutuse juhtimist mõjutavad ning kuidas osapooled tunnetavad, millised nendes skeemides aitaksid seda paremini teha. 4) Statistikaameti küsitlusandmete analüüs. Statistikaameti küsitlusandmed on kogutud riikliku statistika tegemiseks valimipõhisena, osaliselt agregeeritud tunnustega (nt asukohad maakonna täpsusega, majandustegevusalad agregeeritud), Statistikaameti poolt pseudonüümitud ning analüüsi läbi viivatele Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar analüütikutele anonüümsed. Antud uuringus taaskasutatakse juba olemasolevaid ETU ja TEU andmeid. Kogu analüüs toimub Statistikaameti serveris teadlaste keskkonnas ning kõik agregeeritud analüüsitulemused läbivad enne serverist väljastamist Statisikaameti poolse aimatavuse kontrolli, mis tagab et väljastatud andmetabelid ei võimalda ühtegi uuringus osalejat tuvastada.  ETU ja TEU aitavad hinnata tööga seotud registreeritud tervisekahju aladiagnoosimist. Neis uuringutes kajastub inimeste enda hinnanguline tervisekahju ja selle tööga seotus ka juhul, kui inimene pole taotlenud selle registreerimist või puudub otseselt tuvastatud seos tööga. Registriandmete ja inimeste ütluse põhise tööga seotud tervisekahju leviku erinevus annab hinnangu aladiagnoosimisele. Kuigi see meetod ei anna täpset aladiagnoosimise hinnangut (sest inimesed ei pruugi alati osata seostada oma terviseprobleeme tööga või hinnata tööandja rolli kahju tekkimisel), on see siiski parim võimalik viis saada ülevaade registreerimata juhtudest. Alternatiivsed meetodid, nagu ekspertarstide hinnangud või uute, laiaulatuslike ja esinduslike töötajate küsitluste läbiviimine, oleksid äärmiselt kulukad ja ajamahukad, pakkudes samal ajal piiratud lisandväärtust võrreldes juba olemasolevate andmetega. Seetõttu on olemasolevate küsitlusandmete analüüs praktiline ja tõhusaim lahendus. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vajadusest räägivad sotsiaalpartnerid juba alates 1990ndatest. Praeguse sooduspensionite reformi taustal on sotsiaalpartnerid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt luuakse piisav tööst põhjustatud tervisekahju hüvitamise süsteem hiljemalt sooduspensionite kaotamise hetkeks. Selleks, et välja töötada uus süsteem või olemasoleva süsteemi parandused, on vaja olemasolevat süsteemi terviklikult kirjeldada ja analüüsida ning uued lahendused välja töötada arvestades olemasoleva süsteemi osi. Eestis on tööst põhjustatud tervisekahju aladiagnoositud. Tööst põhjustatud tervisekahju kulu kannavad ühiskond solidaarse sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi näol, töötaja saamatajäänud tulu ja moraalse kahjuna, tööandjate otsene osalus tervisekahju kandmisel on vähene, isegi juhul kui tööandja tegevus või tegevusetus töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel on tervisekahju põhjustanud. Olemasolevas tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise süsteemis on palju puudujääke (nt segadused tööst põhjustatud haiguse ja kutsehaiguse eristamisel, kahjuhüvitise arvutamisel, kahjuhüvitise nõude üleminekul riigile tööandja likvideerimisprotsessis, töötervishoiuarsti kohustustes ja võimalustes tööandjalt diagnoosimise käigus infot saada jne), mille lahendamiseks võib kaaluda süsteemi muutmist tervikuna (nt tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) või üksikute osade muudatusi süsteemi sees. Uuringu eesmärk on anda sisend töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi osana tervisekahjude tuvastamise ja hüvitamise tõhustamiseks, toetades töötajate tervist ja töövõime säilitamist. Kuigi analoogseid uuringuid on tehtud varem, on olnud analüüsi keskpunktiks terviklik töötervishoiu ja -ohutuse juhtimine6, mitte tööst tuleneva tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise fookus. Uuringu eesmärk on töötada välja tõenduspõhised lahendused tööst põhjustatud tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise protsessi parandamiseks Eestis. Uuringu tulemused annavad sisendi regulatsioonide muutmiseks, töötervishoiuarstide ja tööandjate koostöö efektiivsuse parandamiseks ning Tööinspektsiooni rolli tõhustamiseks haiguste ennetamisel ja uurimisel. Tulemused panustavad täpsemasse diagnoosimisse, töö ja haiguste põhjusliku seose tuvastamise protsessi ja õiglaste hüvitiste määramisse. Uuringust saadud teave aitab kaardistada võimalikud regulatsioonide muudatused, näiteks tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste täpsem eristamine, tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamismehhanismide ühtlustamine, riikliku ja tööandjate vastutuse jaotuse täpsustamine. Tulemusena luuakse õiglasem ja tõhusam tööst 6 Vt nt Masso, M., Veldre, V., Tammik, M., Amos, M., Partei, M. 2015. Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja rahvusvaheline võrdlus. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteem ning efektiivsem, arusaadavam ja läbipaistva KH ja TPH diagnoosimise protsess. Töötajatele peaks muudatused tooma kaasa suurema õiguskindluse ja lihtsama ligipääsu kahjuhüvitistele. Tööandjatele peaks tekkima selgem arusaam KH ja TPH diagnoosime protsessist ning tööst põhjustatud tervisekahju kahjuhüvitamise süsteemist. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuringus lähtutakse põhimõttest, et isikuandmete töötlemine oleks võimalikult piiratud ja isiku õigusi ei kahjustataks. Isiku nõusolekuta töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud küsitluskutsete saatmiseks ja registriandmete analüüsiks, ning isiku tuvastamist võimaldavate andmete maht hoitakse minimaalse vajalikuna uurimisülesande täitmiseks. Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid. Andmetöötlus ei muuda andmesubjekti kohustusi ega anna talle uusi individuaalseid õigusi, välja arvatud võimalus vastata küsitlusele ja osaleda intervjuus, kui ta nõustub sellega. Täiendavad kaitsemeetmed hõlmavad järgmisi: 1. Ajaliselt ja erinevate koodidega eraldatud andmevood ühendatud registriandmetele ning küsitluse kontaktidele. Küsitluse vastuste sidumine registriandmetega toimub pärast küsitluse lõppu, kui andmetest on eemaldatud isikute kontaktandmed. Registriandmed seotakse juurde ainult nende isikute vastustele, kes vastasid kogu küsitlusele. Registriandmete ühendamise võimalus puudub neile vastajatele, kes ei vastanud üldse, keeldusid oma andmete töötlemisest või jätsid vastamise pooleli. Küsitlus ja registriandmete analüüs toimuva järjestikku, mis tähendab et samaaegselt ei ole analüüsi tegeva volitatud töötleja Centari kasutuses isikute küsitlemise kontaktandmed ja ühendatud registriandmed. Küsitluskutse saatmiseks vajalike kontaktandmete saamiseks peab ühendama TI ja RR andmed, kuna TI andmetes on inimeste kontaktandmed puudulikud (küsitlemiseks on vajalik e-posti aadress). TI saadab RR-le isikukoodide ja pseudokoodide võtme koos tervisekahjustuse liigiga. Küsitluskutseks ja valimi moodustamiseks vajalikud andmed (nimi, e-posti aadress ja tööst põhjustatud tervisekahju liik) saadab RR koos küsitluse pseudokoodiga Centarile. Centar viib läbi küsitluse, kustutab kõik kontaktandmed ning saadab RR-ile ainult küsitlusele vastanute küsitluse pseudokoodid. Sellele ühendab RR juurde registriandmete pseudokoodi, mille abil liidetakse hiljem küsitlusandmetele juurde registriandmed. Kasutusele võetakse kaks pseudokoodi: registriandmete pseudokood ja küsitluse pseudokood (küsitluskood), et välistada küsitluse kontaktandmete otse sidumise võimalust registriandmetega) Ühendatud registriandmed edastatavad registripidajad Centarile pärast küsitlusandmetest kontaktide kustutamist. Seega ei ole Centari kasutuses samaaegselt isikute kontaktandmeid ja ühendatud registriandmeid, mis välistab olukorra, kus registriandmed oleksid otseselt tuvastatavad (vt ka taotluse küsimus 8). 2. Registriandmed pseudonüümitakse ja analüüs toimub pseudonüümitud andmetega. Pseudonüümimine toimub enne andmete edastamist Centarile. Centaril pole  ligipääsu pseudonüümimise võtmele. Andmete liikumise ja pseudonüümimise üldine kirjeldus ja põhjendus on järgnev: TI võtab registrist isikute loetelu, loob neile isikukoodi ja pseudokoodi võtme ning jagab seda võtit SKA ja TK-ga. RR andmepäringu jaoks lisab TI isikukoodi ja pseudokoodi võtmele lisa-andmeühikuna tööst põhjustatud tervisekahju liigi (TPH, KH, TÕ), et RR saaks kasutada sama võtit nii küsitluseks vajalike kontaktandmete edastamiseks kui ühendatud registriandmete edastamiseks. Võtit kasutades võtavad registripidajad registritest päringule vastavas andmekoosseisus andmed ja edastavad need ilma isikukoodita, aga kasutades pseudokoodi, Centarile. Seega saab Centar andmed pseudonüümitud kujul. Registrite vahel liigub pseudonüümimise võti, aga ei liigu teiste registrite andmed. Seeläbi vähendatakse ühendatud registriandmete analüüsiks vajalike andmete liikumist ning isikute tuvastamist minimaalse võimalikuni. Andmete ühendamise protsessi tulemusena moodustub pseudonüümitud (umbisikustatud) andmebaas, mida Centar kasutab andmete statistiliseks töötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 1 analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Protsessi detailsem kirjeldus esitatakse taotluse küsimuse nr 8 vastuses. 3. Vabatahtlik ja informeeritud osalemine küsitlusele vastamisel ja intervjuudes. Küsitluses ja intervjuudes osalemine toimub ainult isiku nõusolekul. Küsitluskutses selgitatakse, kust kontaktandmed pärinevad ja kuidas andmeid kasutatakse. Vastaja võib küsitlusest keelduda, mille järel tema poole rohkem ei pöörduta. Neile, kes küsitlusele vastamisest keeldunud ei ole, kuid kes pole veel ka küsitlust täitnud, saadetakse meeldetuletusi maksimaalselt kolm korda, et inimesi mitte ülemääraselt tülitada. Küsitluse viimase küsimusena küsitakse isiku nõusolekut temaga intervjuu läbiviimiseks ja intervjuudele värvatakse inimesi nende seast, kes nõusoleku andsid. Seega toimub hilisem intervjueerimine ainult isiku nõusolekul. Enne intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimestega me intervjuud ei tee ja pärast intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimeste intervjuud me kustutame. Piisava hulga intervjuude tagamiseks kaasame valimisse suurema arvu potentsiaalseid intervjueeritavaid. 4. ETU ja TEU analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (RDP), kus isikuid tuvastada ei saa (andmed pseudonüümitud kujul). Kõik väljastatavad tulemused läbivad aimatavuse kontrolli, et välistada üksikisikute identifitseerimise võimalus. Kuna uuringus kasutatakse juba varem kogutud riiklikke andmeid ja valimipõhiseid küsitlusi, minimeeritakse inimeste lisaküsitlemise vajadust ja välditakse andmesubjektide tarbetut koormamist. ETU ja TEU on laiaulatuslikud regulaarsed valimipõhised Eesti elanike küsitlused, milles muuhulgas küsitakse inimese hinnangut oma tervislikule seisundile, tervisekahjustuste olemasolule ja tööga seotusele. Kasutades varem kogutud andmeid välistame vajaduse inimestelt küsida samu küsimusi ja minimeerime inimeste tülitamist andmekogumise eesmärgil. Andmed on kogutud varasemalt vastavalt Statistikaametile kehtivatele riiklikele reeglitele ja ülesannetele. Uuringu tulemused ei mõjuta üksikisikuid otseselt, vaid aitavad kujundada poliitikasoovitusi, mis võivad tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi kaudselt uue poliitika näol mõjutada tulevikus. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite  1. Pseudokoodi ja küsitletavate koodi loomine ja liikumine registrite vahel a. TI loob isikukoodide ja pseudokoodide võtme ja saadab selle SKA-le ja TK-le. SKA ja TK näevad isikukoodi-pseudokoodi võtit, aga ei näe TI andmeid. b. TI lisab isikukoodide ja pseudokoodide võtmele tervisekahjustuse liigi andmed (TPH, KH, TÕ) ja saadab RR-le. RR näeb isikukood-pseudokood-tervisekahjustuse liik võtit, aga ei näe muid TI andmeid. c. RR teeb pseudokoodide võtit kasutades küsitluse valimiväljavõtte ja lisab valmiväljavõttele küsitluskoodid ehk küsitluse pseudo-id koodid. Küsitluskood erineb pseudokoodist, mille lõi TI, kuid RR säilitab küsitluskoodi ja pseudokoodi vahelise seose võtme. 2. Küsitluse kontaktandmed a. RR saadab Centarile küsitluse valimi väljavõtte jaoks krüpteeritult järgmised andmed: nimi, e-posti aadress, tervisekahjutuse liik, küsitluskood. b. Centar kasutab RR saadetud andmeid küsitluse kutsete ja meeldetuletuste saatmiseks. Meeldetuletused saadetakse neile, kes pole vastanud ega keeldunud oma andmete töötlemisest. c. Küsitluse lõppedes kustutab Centar küsitluse andmestikust isikut otseselt tuvastavad andmed (nime ja e-posti aadressi), aga jätab alles küsitluskoodi. d. Küsitlusele vastanute küsitluskoodid saadab Centar RR-ile. RR näeb küsitletavate küsitluskoode, kuid ei näe küsitluse vastuseid. e. RR saadab Centarile küsitluskoodi-pseudokoodi võtme ainult nende vastajate kohta, kes küsitlusele vastasid. Centar saab pseudokoodi abil siduda küsitluse vastustele juurde ühendatud registriandmed. Centar ei tea nende inimeste küsitluskoodi ja pseudokoodi võtit, kes ei vastanud või jätsid vastamise pooleli. f. RR kustutab küsitluskoodi-pseudokoodi võtme pärast info edastamist Centarile. 3. Ühendatud registriandmete analüüsi andmete liikumine a. TI, SKA, TK ja RR võtavad registrist välja päringule (päringu andmete koosseisu vt taotluse punkt 9.2 vastusest) vastavad andmed isikute kohta, kellele TI lõi pseudokoodi võtme (selle loetelu punkt 1a). b. TI, SKA, TK ja RR asendavad andmete väljavõttes isikukoodid pseudokoodiga. c. TI, SKA, TK ja RR saadavad pseudokoodidega andmestikud krüpteeritult Centarile nii, et Centar ei näe isikute isikukoode 4. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu uuringu andmed – andmed on eelnevalt juba pseudonüümitud ja tegemist on valimipõhise küsitluse andmetega, mistõttu pole tegemist isikustatud andmetega ning tuvastamise võimalus on keeruline ja kaudne. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti serveris kaugpöördumise teel teadlaste keskkonnas (RDP). Statistikaamet teeb andmed Centarile kättesaadavaks teadlaste keskkonnas selle uuringu tarbeks loodud kaustas. Keskkonnast välja saab saata ainult agregeeritud analüüsi tulemusi, kus ükski inimene pole tuvastatav. Tulemid kontrollitakse enne välja saatmist üle Statistikaameti töötajate poolt. Registrite vahel ja registrite ning Centari vahel liiguvad andmed kokkulepitud isiku isikukoodiga krüpteerituna, e-kirja teel. Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. 1. Ühendatud registrite andmed kõikselt viimase 10 aasta jooksul kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saanud või tööõnnetusse sattunud isikute kohta. Päringu kavatseme teha perioodi 2015-2024 kohta. Kuna taotluse tegemise hetkel pole 2024. agregeeritud andmed veel avalikud, siis inimeste arvu suurusjärgu hindamiseks tuuakse allolevas tabelis perioodi 2014-2023 andmed. Tabel 1. Perioodil 2014-2023 registreeritud kutsehaigused, tööõnnetused ja tööst põhjustatud haigused Tööõnnetused Kutsehaigused Tööst põhjustatud haigused 2014 4644 56 138 2015 4800 50 128 2016 5098 39 95 2017 5209 37 78 2018 5170 49 55 2019 4277 34 57 2020 3641 22 87 2021 3887 16 38 2022 3712 24 37 2023 3296 13 38 Kokku 43734 340 751 Allikas: Tööinspektsioon 2. Küsitluse kontaktandmed päritakse kõikselt viimasel 10 aastal registreeritu kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigustega inimeste kohta, kes on väljavõtte tegemise hetkel elus (ligikaudsed arvud perioodi 2014-2023 järgi on vastavalt 340 ja 751 inimest). Tööõnnetuses olnud inimestest tehakse valim selliselt, et valimisse võetakse 10% tööõnnetusse perioodil 2015-2024 sattunud inimestest, kes on valimi väljavõtte tegemise hetkel elus. Perioodi 2014-2023 TÕ valimi suuruseks kujuneks vähem kui 4373, täpset arvu ei saa hinnata, kuna pole teada, kui paljud tööõnnetusse sattunud inimestest on küsitluse tegemise ajaks elus. See tähendab, et RR saadab kontaktandmed iga 10. isiku kohta, kelle tööst põhjustatud tervisekahju liik on TÕ ja kes on valimi tegemise hetkel elus. Kõikne valim KH ja TPH inimeste küsitlemiseks on vajalik, kuna küsitlusele vastamine on vabatahtlik ja paljud inimesed tõenäoliselt ei nõustu küsitlusele vastama. Tavapärane vastamismäär elektroonilises küsitluses on ca 20%, mis tähendab, et eeldatav vastuste hulk oleks 68 vastust kutsehaigetelt, 150 vastust tööst põhjustatud haigusega inimestelt ja 874 vastust tööõnnetuses olnud inimestelt. TPH ja KH inimeste hulk, kelle andmete pealt on võimalik analüüsi teha on väga väike statistiliste üldistuste tegemiseks ja seetõttu ei saa vähendada valimi suurust. TÕ-si on rohkem ning seetõttu on võimalik selle tervisekahjustuse liigi korral küsitleda valimit üldkogumist. Kuna TPH ja KH inimeste tervisekahju kujunemine, selle tuvastamine ja sidumine konkreetse töökeskkonna ja tööandjaga erineb oluliselt TÕ-st, siis on hädavajalik eristada analüüsis neid tööst põhjustatud tervisekahju liike. 3. Intervjuud teeme küsitletud inimeste seas, kes nõustuvad küsitluses enda intervjueerimisega. Kokku kavandame 10 intervjuud TPH ja KH inimeste seas. KH või TPH diagnoosi saanud inimeste intervjueerimise eesmärk on kaardistada nende kogemus alates tööga seotud haiguse kahtlustusest, tööga seose tuvastamise otsuse ning diagnoosi  saamiseni. Lisaks uuritakse nende ja ka TÕ edasist teekonda kompensatsiooni taotlemisel ning selle saamisel või mitte saamisel. Seetõttu peaks intervjueeritavate valim hõlmama võimalikult erinevate kogemuste ja teekondadega inimesi, et anda terviklik ülevaade protsessi erinevatest etappidest ja võimalikest takistustest. 4. ETU ja TEU andmed on Statistikaametil olemas ja kogutud varasemalt. ETU on iga- aastane valimipõhine küsitlusuuring, mille valim on ca 10 000 inimest vanuses 15-74 aastat8. TEU valimis on vähemalt viie töötajaga majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja nende ettevõtete töötajad, kokku on valimis ca 1000 ettevõtete ja ca 8000 töötajat9. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 1. Ühendatud registriandmed - viimased 10 aastat 2015-2024 ja SKAst lisaks sotsiaalmaksuga makstutatud töise tulu andmed perioodil 2010-2024, mis võimaldab analüüsida töise tulu dünaamikat enne ja pärast tervisekahju tekkimist. 2. Küsitluse valim – 2015.-2024. aastal registreeritud tööst põhjustatud haiguse, või kutsehaiguse diagnoosiga ja tööõnnetusse sattunud inimesed 3. Statistikaameti küsitluste andmed. Eesti tööjõu-uuringu andmetele ligipääs taotletakse neile aastatele, mil andmetes on tööst põhjustatud tervisekahju kohta lisamoodulid või küsimused. Need aastad on: 2007, 2013, 2015, 2017, 2019, 2020, 2021 ja 2023. Eesti tööelu-uuringu osaks on tööga seotud tervise andmed ja tööelu-uuringu ligipääs taotletakse nendeks aastateks, mil uuringut tehti, s.o 2009, 2015, 2021. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). 1. Ühendatud registriandmete väljavõtete tegemisel töödeldakse järgmisi andmeid järgmiste registripidajate juures: Tööinspektsioon: a. Isikukood b. Isiku pseudokood (registrite vahel liikumiseks pseudokoodi ja isikukoodi võti) c. KH v TPH diagnoosimise aeg/TÕ toimumise aeg d. Juhtumi registreerimise aeg (kombinatsioonis eelnevaga annab sisendi inimese ajale teekonnal diagnoosist või õnnetusest andmekogus registreerimiseni) e. KH v TPH diagnoos/TÕ vigastuse liik, vigastatud kehaosa ja õnnetuse raskusaste f. Tervisekahju põhjustanud ohutegurid g. Töötaja sotsiaaldemograafiline taust: i. Sugu ii. Sünniaasta ja kuu iii. Amet/ametid iv. KH ja TPH elukoha maakond h. Tööandja(te) taust: i. Tegevusala (EMTAK) ii. TÕ töökoha maakond iii. Tööandja töötajate arv iv. Töösuhte algusaeg KH/tööstaaž TPH ja TÕ Töötukassa: a. Isikukood/pseudokood 8 Vt metoodika detailsemat kirjeldust 2011. aasta metoodikakogumikust: https://www.stat.ee/sites/default/files/2020- 12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf 9 Vt metoodika detailsemat kirjeldust 2017. a avaldatud metoodikakogumikust: https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/TEU%20metoodika.pdf  b. Töövõime hindamise taotlemise aeg või ajad (sh esmase töövõime hindamise aeg ja korduvad töövõime hindamise ajad) c. Töövõime hindamise tulemus (osaline töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud) d. Vähenenud töövõime alguse ja tegelik lõpu aeg (mitte määratud vaid tegelik) e. Makstud töövõimetoetuse summa kuude kaupa f. Töövõimetoetuse saamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev Sotsiaalkindlustusamet: a. Isikukood/pseudokood b. Makstud kahjuhüvitise summa (sh hüvitise vähendamise alused ja summa) kuude kaupa c. Kahjuhüvitise maksmise alguse aeg d. Töövõimetuse ulatuse määramise aeg alates 2010. aastast e. Töövõimetuse ulatuse määramise tulemus alates 2010. aastast f. Makstud töövõimetuspensioni summa kuude kaupa alates 2010. aastast g. Töiselt tulult makstud sotsiaalmaksu suurus kuude kaupa alastes 2010. aastast Rahvastikuregister: a. Isikukood/pseudokood b. Isiku surma aeg c. Isiku haridustase d. Isiku elukoha maakond 2. Küsitluse tegemiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist rahvastikuregistris a. Isikukood/pseudokood/küsitluse pseudokood b. Isiku ees ja perekonnanimi (kuna esineb olukordi, kus mitu inimest kasutab sama e-posti aadressi, siis on tarvilik lisada küsitluse kutsele isiku nimi) c. Isiku e-posti aadress d. Isiku tööst põhjustatud tervisekahjustuse tüüp (TPH, KH, TÕ) 3. Intervjuud TPH, KH või TÕ inimestega a. Intervjueerimiseks küsime nõusoleku ja vastavalt inimese eelistusele e-posti aadressi või telefoninumbri küsitluse ankeedi viimase küsimusena 4. Statistikaameti küsitlusuuringud kus töödeldakse ainult pseudonüümitud andmeid, mis ei ole kitsalt võttes isikuandmete töötlemine. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu-uuringu raames kogutakse küsitlusankeedi alusel laiaulatuslik andmestik inimeste töötingimuste ja töötamise kohta. Andmete koosseisu aluseks on ankeedid, mis kajastuvad küsitluse metoodikadokumentides. Kuna Centari jaoks on sisuliselt tegemist anonüümsete andmetega (vt käesoleva taotluse küsimuse nr 5 vastusest punkti 4), küsitlusandmete koosseisus on Statistikaametil andmestikud juba ette valmistatud (eraldi andmete ettevalmistus nõuab täiendavat aja ja raha kulu), analüüsis läheb vaja erinevaid taustaandmeid (tööturustaatuse, sotsiaal-demograafilise tausta, töökoha jm kohta) ning tööga seotud tervisekahju andmeid, siis on otstarbekas andmestikud teha kättesaadavaks küsitluse andmete koosseisus. Andmete koosseisu vt tööjõu-uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5- uuring.pdf vt tööelu uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020- 12/TEU%20metoodika.pdf 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. 1. Ühendatud registriandmed: a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu b. Töötukassa – töötukassa andmekogu c. Sotsiaalkindlustusamet – sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS)  d. Rahvastikuregister 2. Küsitluse kontaktid: a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu b. Rahvastikuregister 3. Küsitlusandmete kogumine kavandatav küsitlusankeet ja küsitluse kutse on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 4) 4. Intervjuud TPH, KH või TÕ inimestega – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3) 5. Statistikaameti küsitlusuuringud – küsitluslehed, vt käesoleva taotluse küsimuse 9.2 vastuse punktis 4 viidatud metoodikaraportid. Selles punktis käesoleva uuringu tarbeks isikuandmeid ei töödelda. Tegemist on juba varasemalt pseudonüümitud andmekogudega, mis tehakse andmete töötlejale kättesaadavaks, tehniliselt pole tegemist isikuandmete töötlemisega käesolevas uuringus. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse kokku leppimiseks. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. 1. Registriandmete ühendamisel: a. TI loob päringu tegemisel pseudonüümimiseks (isikukood/registriandmete pseudokood) võtme ja edastab selle SKAle, TKle, RRle b. TI, TK, SKA ja RR pseudonüümivad registriandmete päringu andmed enne nende edastamist Centarile c. Analüüs toimub pseudonüümitud andmeid kasutades 2. Küsitlus: a. Küsitluse andmed kogub Centar RRi edastatud kontakte kasutades isikustatult b. Küsitluse andmete kogumise lõppedes teeb Centar valimi isikutest, kes andsid nõusoleku intervjuul osalemiseks, säilitades eraldi nende isikute küsitluses antud kontaktandmed ja nime ning valimi karakteristikutena (tervisekahjustuse liigi, kellelt ja millist kompensatsiooni inimene sai, elukoha regiooni, soo ja vanuse). Intervjueerimise kontakt- ja taustaandmed säilitatakse eraldi analüüsitavatest küsitluse andmetest. c. Küsitluse andmete kogumise perioodi lõppedes ja intervjueerimiseks nõusoleku andnud isikute valimi andmete eraldamise järel kustutab Centar küsitluse andmestikust: i. nime ii. e-posti aadressi iii. intervjueerimise nõusoleku käigus edastatud kontaktandmed d. Küsitlusele vastanute pseudokoodide loetelu saadab Centar RR-i ja RR saadab vastuseks registriandmete pseudokoodi ja küsitluse pseudokoodi võtme e. RR-i saadetud võtit kasutades seotakse otsese tuvastamise võimaluseta küsitluse andmetele registriandmete pseudokoodiga registriandmed f. Analüüs toimub pseudonüümitud andmetega. 3. Intervjueerimiseks loodud eraldi valimit isiku kontakt- ja taustaandmetega hoitakse kuni intervjueerimise perioodi lõpuni, misjärel see kustutatakse. Intervjuude salvestistest tehakse transkriptsioonid, millest eemaldatakse isiku otsest tuvastamist võimaldavad  viited (isikute ja kohtade nimed eemaldatakse). Intervjuude analüüs toimub anonüümseks muudetud transkriptsioone kasutades. 4. Statistikaameti küsitlusandmed – on pseudonüümitud varasemalt, enne selle uuringu tegemist. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. 1. Registriandmete koosseis – vt taotluse küsimuse nr 9.2 vastust 2. Küsitluse andmed – andmete kavandatav koosseis vt küsitlusankeedi kavandit, lisatud taotlusele (lisa 4) 3. Statistikaameti varem pseudonüümitud küsitluste andmete koosseis vt metoodikaraportid, mida viidatakse taotluse küsimuse nr 9.2 vastuse punktis 4. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. 1. Pseudonüümimiseks kasutavad TI, TK, SKA ja RR koodivõtit, mis seob registriandmete pseudokoodi isikukoodiga. Koodivõtme loob TI ja edastab selle TKle, SKAle ja RRle 2. Koodivõtit võib olla vaja andmepäringute kontrollimiseks ja täpsustamiseks, kui andmepäringus oli viga. Vead päringus ilmnevad analüüsi käigus, kui märgatakse ebakõla mõne andmevälja väärtustes. Selliste päringuvigade parandamiseks võib olla vaja koodivõtit kasutada ka pärast esialgse päringu tegemist. TK, SKA ja RR kustutavad koodivõtme kaks kuud pärast andmete edastamist Centarile (eeldatavalt III kvartal 2025), TI hoiab koodivõtit uuringu lõpuni (eeldatavalt II kvartal 2026) 3. Küsitluse andmed pseudonüümib Centar, kasutades RRi loodud küsitluse pseudokoodi – registriandmete pseudokoodi võtit. RR edastab Centarile küsitluse andmete kogumiseks küsitluse kontaktandmed koos küsitletavate küsitlusekoodiga. Pärast küsitluse toimumist kustutab Centar andmetest kontaktandmed ja intervjueerimise nõusoleku andmed, aga säilitab küsitletava küsitlusekoodi. Küsitlusele vastanute küsitletavate koodid saadab Centar RR-ile. RR saadab vastu küsitletavate koodi-pseudokoodi võtme. Centar asendab küsitluse andmetes küsitletava koodi pseudokoodiga. Centari kasutusse jäävad pseudonüümitud küsitluse ja registriandmed. Pseudokoodi-küsitluse koodi võtme kustutavad RR ja Centar kaks kuud pärast pseudonüümimist (eeldatavalt III kvartalis 2025), see annab võimaluse analüüsi käigus ilmnenud vigade korral korrigeerida võtme vigasest rakendamisest tulenevaid probleeme. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. 1. Ühendatud registriandmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026) 2. Küsitluse andmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026), 3. Intervjuude kontakteerumise andmestik kustutatakse pärast intervjuude toimumist, helisalvestised kustutatakse pärast transkribeerimist, anonüümsed transkriptsioonid kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026) 4. Statistikaameti riikliku statistika jaoks kogutud pseudonüümitud küsitluse andmestikke ei looda käesoleva uuringu tarbeks ja nende säilitamine toimub riikliku statistika reeglite alusel. Centari ligipääs andmestikele lõppeb uuringu lõppedes (eeldatavalt II kvartal 2026). 11. Kas andmesubjekti Jah teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun  põhjendage10 11.2. Kui vastasite jah, siis Uuringu erinevates osades teavitatakse inimesi erinevalt. kirjeldage, kuidas teavitatakse. Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut andmete töötlemiseks küsida. See on registriandmete ühendamisel ja ühendatud registriandmete analüüsimisel, isikute kontaktandmete kasutamisel küsitluse tegemiseks kontakteerumisel. Pärast isikutega kontakteerumist küsitluse läbiviimiseks küsitakse isikutelt luba, et koguda küsitlusandmeid ja neid töödelda. Juhul, kui inimesed ei nõustu, siis järgnevat andmetöötlust ei toimu. Küsitluse lõpus küsitakse omakorda luba, et isikuga kontakteeruda intervjueerimiseks. 11.3. Kust on leitavad Andmekaitse tingimused on leitavad: andmekaitsetingimused11? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/isikuandmete-tootlemine Tööinspektsiooni andmekaitsetingimused on Tööinspektsiooni veebilehel https://www.ti.ee/asutus- uudised-ja-kontaktid/info/isikuandmete-tootlemine Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse Statistikaameti veebilehel (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse). Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus- uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/isikuandmete- tootlemine). Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse Töötukassa veebilehel (https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti- tootukassa-andmekaitsetingimused) Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel https://centar.ee/andmekaitsetingimused Küsitluse andmekaitse tingimused kirjeldatakse küsitluse alguses (vt lisatud manus taotlusele). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse12 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.  12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad14: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee Eetikakomiteele on seisukoht (juhul, kui on olemas) taotlus esitatud samaaegselt andmekaitseinspektsiooni taotlusega Lisa 2: Hankeleping (sh lisana tehniline kirjeldus) Lisatud Lisa 3: Intervjuude kavandid, sh nõusolekuvormid Lisatud Lisa 4: Küsimustiku kavand, sh nõusolekuvorm Lisatud Lisa 5: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis Lisatud avaldatav uuringu teavitus Lisa 6: Mõjuhinnang Lisatud Lisa 7: Turvameetmed Lisatud Lisa 8: Registriandmete liikumise skeem Lisatud 13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring Intervjuude kutsete ja ankeetide esialgsed kavad SISUKORD TÖÖTAJA INTERVJUU KUTSE ................................................................................................. 2 TÖÖTAJA INTERVJUU KAVA .................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3 TAUSTAKÜSIMUSED ......................................................................................................... 3 HAIGUSE DIAGNOOSIMISE PROTSESS (ainult KH ja TPH inimestele)............................ 3 TÖÖÕNNETUSE TUVASTAMISE PROTSESS TÖÖÕNNETUSE KORRAL ....................... 4 TÖÖSUHTE MUUTUMINE PÄRAST DIAGNOOSI ............................................................. 5 HÜVITIS JA KAHJUD.......................................................................................................... 5 ETTEPANEKUD.................................................................................................................. 6 TÖÖANDJA INTERVJUU KUTSE .............................................................................................. 7 TÖÖANDJA INTERVJUU KAVA ................................................................................................. 8 SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 8 TAUSTAKÜSIMUSED ......................................................................................................... 8 TÖÖST PÕHJUSTATUD TERVISEKAHJU TÖÖANDJA JUURES, SELLE TUVASTAMINE JA ÕPPETUNNID ............................................................................................................... 8 TÖÖST PÕHJUSTATUD TERVISKAHJU TUVASTAMISE JA HÜVITAMISE SÜSTEEM ..... 9 TÖÖTAJA INTERVJUU KUTSE Tere Pöördun Teie poole tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse jätkuna, kus andsite nõusoleku, et võime Teid kutsuda intervjuud andma. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi uuringut. Intervjuudega soovime paremini mõista kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saanud või tööõnnetusse sattunud inimeste kogemusi ja koguda juhtumite kirjeldusi, mis illustreeriksid süsteemi valupunkte. Intervjuus keskendume Teie teekonnale tööst põhjustatud tervisekahju tekkimisest selle tuvastamiseni ning kahjuhüvitise taotlemisele ja sellega seotud probleemidele. Intervjuu kestab ligikaudu tund aega ja see toimub kas veebis (Microsoft Teamsi kaudu) või telefoni teel, vastavalt Teie eelistusele. Intervjuul osalemise eest anname tänutäheks 20-eurose Partner e-kinkekaardi. Kuidas tagame Teie privaatsuse:  Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik isikuandmed (sh nimed, aga ka tööandja info, kohanimed ja täpsed kuupäevad).  Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks ja me kasutame neid ainult uuringu raporti koostamisel. Uuringu raportis võime kasutada tsitaate Teie intervjuust, kuid me ei lisa neile Teie nime ega muid isikut tuvastavaid andmeid.  Salvestised ei ole kättesaadavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ega teistele osapooltele.  Intervjuu andmine on vabatahtlik ning võite oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta, ka intervjuu käigus või pärast selle lõppu. Juba antud nõusoleku saate tagasi võtta kontakteerudes isikuandmete volitatud töötleja Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR (kontaktid leiate kirja lõpust). Isikuandmete vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  Teie kontaktandmed ja intervjuu salvestised kustutame pärast uuringu lõppu (2026. aasta II kvartali lõpuks). Palume Teilt hiljemalt …. vastuseid järgmistele küsimustele:  Kas olete nõus intervjuus osalema ja jagama oma tööst põhjustatud tervisekahju diagnoosimise ja kahjude hüvitamise kogemusi?  Millised intervjuu ajad oleksid Teile ….. kuus kõige sobivamad?  Kas eelistate intervjuu anda veebi teel (Microsoft Teams) või telefoni teel? Kui telefoni teel, siis palun lisage telefoninumber. Kui Teil on küsimusi uuringu või intervjuu kohta, võtke meiega julgelt ühendust! Lisainfot isikuandmete töötlemise tingimuste kohta vt siit [link Lisale 5 veebis]. Heade soovidega Anu Rentel Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR Rävala 11-8, 10143 Tallinn tel 55606221 koduleht https://centar.ee/ TÖÖTAJA INTERVJUU KAVA SISSEJUHATUS Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on kaardistada tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi Eestis. Andmekaitse tingimuste tõttu soovime salvestada Teie nõusoleku intervjuuks. Esiteks küsin luba salvestamiseks, seejärel tutvustan tingimusi, mille põhjal saate otsustada, kas nõustute intervjuuga või mitte. Kas ma tohin intervjuu salvestama panna? /Kui inimene ei nõustu, siis lõppeb intervjuu siin/ Uuring keskendub tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise probleemide kaardistamisele ning lahenduste väljatöötamisele. Uurimisküsimustele vastamiseks analüüsime registriandmeid, teiste riikide praktikaid, Eesti õigusakte ja kohtulahendeid ning teeme küsitluse kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosiga ja tööõnnetustesse sattunud töötajate seas. Lisaks intervjueerime erinevaid eksperte ning töötajaid ja tööandjaid. Tänasel intervjuul soovime rääkida Teie kogemustest ja arvamustest tööga seotud haiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise teemal. Soovime rääkida tööga seotud haiguse/tööõnnetuse tekkimise asjaoludest, haiguse diagnoosimise protsessist, tööõnnetuse tuvastamise protsessist, töösuhte muutumisest pärast diagnoosi, hüvitisest ja kahjudest. Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik viited Teie isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Me ei jaga intervjuude faile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutame pärast uuringu valmimist. Uuringu raportis kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda. Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate oma arvamust julgelt ja ausalt. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? Kas Te olete nõus intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu? TAUSTAKÜSIMUSED Kõigepealt rääkige palun natuke endast  Mis on Teie praegune põhitegevus? Vajadusel täpsustada vastavalt vastajale: Kas töötamine või töö otsimine, olete lastega kodus, tegelete tervise taastamisega, olete vanadus- või töövõimetuspensionär vms?  Milline on teie hariduslik ja töötamise taust? Millistes ametites ja valdkondades olete töötanud? Milline töö ja kuidas põhjustas tööga seotud haiguse/tööõnnetuse?  Mis valdkonnas ja ametis töötamine põhjustas Teie tööga seotud haiguse/tööõnnetuse?  Mitme tööandja juures töötamine põhjustas või süvendas haigust?  Millised töötingimused või -ülesanded põhjustasid või aitasid kaasa Teie tööga seotud haiguse/õnnetuse tekkimisele?  Milline tööst põhjustatud tervisekahju teil on ja kuidas see töötamist mõjutab? HAIGUSE DIAGNOOSIMISE PROTSESS (ainult KH ja TPH inimestele) Kuidas avastati teie terviseprobleem ja kes seostas selle esimesena töötamisega? Millised sammud, arstid ja protseduurid läbisite tööga seotud haiguse lõpliku diagnoosi saamiseks ja kui kaua see aega võttis?  Millal ja milline arst Teie tervisemuret märkas ja tööga seostas, milline arst suunas PERHi, millised tegevused toimusid PERHis, mitme arstiga Te diagnoosi saamiseks suhtlesite?  Kui kaua diagnoosi saamine aega võttis? Kas see võttis aastaid või kuid? Milline info Teil diagnoosimise protsessi kohta eelnevalt oli? Mida Te selle protsessi kohta teadsite ja kust Te infot saite?  Kas oskasite ise paluda kutsehaiguse/tööst põhjustatud haiguse diagnoosimist või arst pakkus selle välja?  Kui teadlik Te olite enne diagnoosi saamist sellest, kuidas kutsehaiguse/ tööst põhjustatud haiguse diagnoosimine käib? Millist infot ja millistest allikatest Te olite saanud? Kuidas Te diagnoosimise protsessi hindate? Kui arusaadav ja sujuv see protsess oli? Millised olid peamised raskused ja probleemid?  Milline oli diagnoosimise protsess Teie jaoks emotsionaalselt? Kuidas Te ennast tundiste? Mis selliseid tundeid tekitas?  Kas Te tundiste end selles protsessis üksinda ja Teil tuli ise hakkama saada või oli süsteem toetav ja Te saite vajalikku infot ja abi? Kellelt ja millist abi Te saite?  Kuidas arstid Teie terviseprobleemi suhtusid (kas võtsid Teid tõsiselt, kas olid toetavad, kas jagasid infot, või mitte)?  Kas diagnoosi saamise protsessis oli Teie jaoks ka midagi positiivset? Kui jah, siis mis see oli? Milline oli tööandja suhtumine ja roll tööga seotud haiguse diagnoosimisel? Kes ja millal kaasas tööandjat? Kas tööandja oli toetav või takistas protsessi?  Kes, millal ja millist infot küsis tööandjalt ja teavitas tööandjat?  Tööst põhjustatud haiguse puhul ei pea tööandjat diagnoosist teavitama. Kas ja kes teavitas Teie juhtumi puhul tööandjat? Kui tööandjat teavitati, siis kuidas tööandja sellesse suhtus? Kas ta oli toetav või takistas diagnoosimise protsessi? Miks Te otsustasite taotleda tööga seotud haiguse diagnoosimist ja kas olete tulemusega rahul? Kuidas te tööga seotud haiguse diagnoosimise tulemust hindate, kas see annab teile mingeid võimalusi juurde või piirab teie võimalusi?  Kas Teie arvates on Teie diagnoos õige, ehk kas Teie terviseprobleeme seostati Teie tööga õigesti? Kui ei, siis milline oleks Teie arvates õigem diagnoos?  Kui palju Te mõtlesite sellele, mil määral diagnoos võib mõjutada Teie majanduslikku olukorda või Teie võimalusi tööl käia?  Mida diagnoosi saamine Teile andis?  Kas olete rahul, et otsustasite diagnoosi taotleda, või on midagi, mida oleksite soovinud teisiti teha? Milline oli teie kokkupuude tööga seotud haiguse diagnoosimise protsessis tööinspektsiooniga? Kuidas te hindate tööinspektsiooni rolli ja tegevust? TÖÖÕNNETUSE TUVASTAMISE PROTSESS TÖÖÕNNETUSE KORRAL Kuidas toimus Teiega juhtunud õnnetuse sidumine tööga? Milliseid samme astusite ise, mida tegi tööandja ja kes veel protsessiga seotud olid (näiteks Tööinspektsioon, kindlustus, arstid)?  Kuidas tööandja sellesse olukorda suhtus? Kas ta oli toetav või takistas protsessi?  Milline oli teiste osapoolte roll selles protsessis, kas ja kuidas nemad Teid toetasid? Kuidas Te tööõnnetuse tuvastamise protsessi hindate? Kui sujuv ja arusaadav see protsess Teie jaoks oli? Millised olid peamised raskused ja probleemid selles protsessis?   Milline oli tööõnnetuse tuvastamise protsess Teie jaoks emotsionaalselt (vajadusel täpsustage: Siin me ei pea silmas Teiega juhtunud õnnetust vaid tööõnnetuse tuvastamise protsessi kui sellist)? Mis selliseid tundeid tekitas?  Kas tööõnnetuse tuvastamise protsessis oli Teie jaoks ka midagi positiivset? Kui jah, siis mis see oli? TÖÖVÕIME HINDAMINE Kas teie töövõimet või töövõimetust on hinnatud töötukassas või sotsiaalkindlustusametis?  KUI EI, siis miks ei ole Teie töövõimet/töövõimetust hinnatud (näiteks ei ole kursis, mida see tähendab ja mida selleks tuleb teha, hirm kaotada töö)? Millal ja kes hindas töövõimet/töövõimetust ja millised olid hindamise tulemused?  Millal tööga seotud haiguse diagnoosimise protsessis toimus töövõime hindamine?  Kes on töövõimet hinnanud SKA ja/või töötukassa või mõlemad?  Täpsusta nii töövõimetuse % kui töövõime hindamise tulemus (puuduv, osaline, töövõime pole vähenenud).  Töövõimetuse % juures täpsustada, kas on määratud nii tööga seotud haigusest tulenev kui muudest haigustest tulenev %. Miks taotlesite töövõime ja töövõimetuse hindamist? Millist tulemust lootsite ja kas tulemus vastas ootustele? TÖÖSUHTE MUUTUMINE PÄRAST DIAGNOOSI Kuidas mõjutas haigestumine ja diagnoos/tööõnnetus teie töökoha valikuid ning töötingimusi? Mis muutus töösuhtes, ametikohas, töökoormuses või töötingimustes?  Kas Te jätkasite töötamist sama tööandja juures või töösuhe lõppes? Millistel põhjustel? Kas koondati või lahkusite ise?  Kas Te asusite pärast selle töösuhte lõppemist uuesti tööle? o Kui jah, siis kas samale ametile, mis enne, kas töötingimused erinesid ja kuidas uues töökohas? o Kui ei, siis mis olid peamised põhjused, miks Te enam tööle ei läinud?  Kas ja kuidas muutus Teie töö pärast kutsehaiguse/tööst põhjustatud haiguse diagnoosi saamist/tööõnnetust (teine amet, teised tööülesanded, väiksem koormus)?  Kas Te ise muutsite midagi oma tööharjumustes?  Kas Te tunnete, et Teie praegune töökeskkond ja töötingimused on Teile turvalised ja ohutud? Kas ja milliseid muutuseid pakkus või tegi tööandja pärast tööga seotud haigusest teada saamist?  Kas ja mil määral kohandas tööandja töökeskkonda ja -tingimusi pärast haiguse diagnoosimist/tööõnnetuse juhtumist? HÜVITIS JA KAHJUD Millised kahjud Teil haiguse/tööõnnetuse tõttu tekkisid (näiteks saamata jäänud sissetulekud, lisakulud)? Kes ja millises mahus neid kahjusid korvab ja kui suur on teie enda kanda jääv tööga seotud haigusest/tööõnnetusest tulenev kahju? Nüüd räägime sellest, milline on tööandja(te) vastutus tööga seotud tervisekahjude korvamisel. Kas olete taotlenud tööandja(te)lt tööst põhjustatud tervisekahju eest hüvitist? Miks te seda tegite või ei teinud? Milline info võimalike hüvitiste kohta teil oli?   Kas te olete teadlik sellest, et tööandjalt võib nõuda hüvitist kahju eest, mis on tööandja nõuete rikkumise tulemusena tööga seoses tekkinud ja mida ei kaeta muude riiklike hüvitistega?  Miks ei taotlenud hüvitist?  Miks te taotlesite hüvitist? Millist tulemust sellest lootsite? Mis motiveeris Teid hüvitist taotlema (näiteks rahaline vajadus, õiglustunne)?  Millist infot ja millistest allikatest Teil hüvitise taotlemise kohta oli? Kas keegi soovitas Teil uurida võimalust taotleda kahjude hüvitamist? Kui jah, siis kes?  Kas te olete taotlenud SKAst hüvitist? Juhul, kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud ja tööandjal on kohustus hüvitada tööst põhjustatud tervisekahju, siis hüvitab selle kahju Sotsiaalkindlustusamet. Millised olid hüvitise taotlemise protsessi sammud algusest kuni kas hüvitise saamise või mitte saamiseni?  Kas Teil oli ka mingeid kõhklusi või hirme seoses taotlemisega? Kui jah, siis mis need olid Kuidas te hindate hüvitise taotlemise protsessi? Kui sujuv ja arusaadav see protsess oli? Millised olid peamised raskused ja probleemid selles protsessis?  Milline oli hüvitise taotlemise protsess Teie jaoks emotsionaalselt? Mis selliseid tundeid tekitas?  Kas Te tundiste end selles protsessis üksinda ja Teil tuli ise hakkama saada või oli süsteem toetav ja Te saite vajalikku infot ja abi? Kellelt ja millist abi Te saite?  Kas hüvitise taotlemise protsessis oli Teie jaoks midagi positiivset? Kui jah, siis mis see oli? Milline oli hüvitise taotlemise tulemus ja kuidas te seda tulemust hindate?  Milliseid kahjusid Teile hüvitati?  Kuidas hüvitise suurus leiti/leitakse? Kuidas Te hindate selle suurust ning arvestuse aluseid?  Millisel moel välja maksmine toimub?  Kuidas te hindate, kas tulemus on õiglane? ETTEPANEKUD Mis oleks Teie arvates kõige olulisem, mida Eestis kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitise süsteemi parandamiseks tuleks teha? Mis praeguses protsessis toimib hästi? Kas on veel midagi, mida soovite jagada? Aitäh, et leidsite aega jagada oma kogemusi ja mõtteid! TÖÖANDJA INTERVJUU KUTSE Tere Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi uuringut Eestis. 2022. aastal sõlmisid sotsiaalpartnerid kokkuleppe, mille järgi hiljemalt sooduspensionite staaži lõppemisel reformitakse praegune tööst põhjustatud tervisekahju hüvitamise süsteem. Uuring annab aluse selle reformi suundadele. Uuringu ühe osana intervjueerime tööandjaid, et saada terviklik ülevaade tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise olukorrast ning võimalikest lahendusvariantidest Eestis. Kas Teie oleksite nõus jagama tööandjana oma mõtteid ja kogemusi selles valdkonnas? Intervjuu kestab ligikaudu tund aega ja intervjuu teeme Teamsi kaudu veebi teel. Intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi tegemiseks tekstifail, millest eemaldatakse viited Teie isikule ja Teie ettevõttele. Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Intervjuust saadud andmeid kasutame ainult selle uuringu jaoks ja mitte ühelgi muul eesmärgil. Intervjuude faile ei jagata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ega kellegi teisega. Teie osalemine intervjuul on vabatahtlik ja võite igal hetkel oma nõusoleku tagasi võtta, nii intervjuu ajal või pärast intervjuu lõppu. Intervjuude failid kustutatakse pärast uuringu valmimist (2026. aasta II kvartali lõpuks). Juba antud nõusoleku saate tagasi võtta kontakteerudes isikuandmete volitatud töötleja Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR (kontaktid leiate kirja lõpust). Isikuandmete vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lisainfot isikuandmete töötlemise tingimuste kohta vt siit [link Lisale 5 veebis]. Palun andke teada, kas olete nõus intervjuud andma, kui olete nõus, siis millised intervjuu ajad Teile sobiksid ….. kuus. Ootame Teie vastust hiljemalt …… Kui Teil peaks uuringu kohta küsimusi tekkima, siis võtke meiega julgelt ühendust! Heade soovidega Anu Rentel Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR Rävala 11-8, 10143 Tallinn tel 55606221 koduleht https://centar.ee/ TÖÖANDJA INTERVJUU KAVA SISSEJUHATUS Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on kaardistada tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi Eestis. Andmekaitse tingimuste tõttu soovime salvestada Teie nõusoleku intervjuuks. Esiteks küsin luba salvestamiseks, seejärel tutvustan tingimusi, mille põhjal saate otsustada, kas nõustute intervjuuga või mitte. Kas ma tohin intervjuu salvestama panna? /Kui inimene ei nõustu, siis lõppeb intervjuu siin/ Uuring keskendub tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise probleemide kaardistamisele ning lahenduste väljatöötamisele. Uurimisküsimustele vastamiseks analüüsime registriandmeid, teiste riikide praktikaid, Eesti õigusakte ja kohtulahendeid ning teeme küsitluse kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosiga ja tööõnnetustesse sattunud töötajate seas. Lisaks intervjueerime erinevaid eksperte ning töötajaid ja tööandjaid. Tänasel intervjuul soovime rääkida Teie kui tööandja kogemustest ja arvamustest tööga seotud haiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise teemal. Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik viited Teie isikule ja Teie asutusele. Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Me ei jaga intervjuude faile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ega kellegi teisega. Intervjuude failid kustutame pärast uuringu valmimist. Uuringu raportis kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis võimaldaks vastajat või asutust ära tunda. Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate oma arvamust julgelt ja ausalt. Intervjuude eesmärk on olukorra mõistmine ettevõtjate vaatest. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu? TAUSTAKÜSIMUSED Palun kirjeldage Teie ettevõtte/asutuse tausta tööandjana: millisel tegevusalal ja piirkondades tegutsete, kui palju teil on töötajaid?  Mis on Teie ettevõtte/asutuse tegevusvaldkonnad?  Kui palju töötajaid Teie ettevõttes/asutuses on?  Millises Eesti piirkonnas Teie ettevõte/asutus tegutseb? Kindlustusettevõtjad pakuvad tööandjatele vastutuskindlustuse võimalust, tööõnnetustest või kutsehaigustest põhjustatud tööandjale tekkivate kulude riski katmiseks. Kas teil on selline kindlustus tehtud?  Mis põhjustel tegite kindlustuse või mis põhjustel ei ole teinud?  Milliseid riske ja millises mahus see kindlustus teil katab? Kas olete sellest kindlustusest juba kasu saanud? TÖÖST PÕHJUSTATUD TERVISEKAHJU TÖÖANDJA JUURES, SELLE TUVASTAMINE JA ÕPPETUNNID Kas, milliseid ja kui palju tööst põhjustatud tervisekahju juhtumeid Teie ettevõttes/asutuses teile teadaolevalt on olnud?  Kas Teie ettevõttes/asutuses on olnud juhtumeid, kus:  o töötajal on diagnoositud kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus? o töötajal on juhtunud tööõnnetus? o töötaja on saanud mõne muu tervisekahjustuse, mis ei ole kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus või tööõnnetus?  Kui palju on selliseid juhtumeid Teie ettevõttes/asutuses viimastel aastatelolnud?  Millistel ametialadel on neid juhtumeid esinenud, millistest töötingimustest põhjustatud või tööülesannete käigus tekkinud?  Millist tüüpi tervisekahjustused on need olnud? Kuidas Te olete töötajate tervisekahjustustest teada saanud ja kuidas te eelistaksite, et see info liiguks?  Kas töötaja pöördus Teie poole või saite seda teada mujalt?  Kuidas Te eelistaksite sellistest olukordadest teada saada? Mida Teie tööandjana tegite töötaja tervisekahjustuse tuvastamise ja/või haiguse diagnoosimise protsessis?  Kellega Te suhtlesite (töötervishoiuarst, Tööinspektsioon)?  Milline aruandlus protsessiga kaasnes?  Mitu inimest Teie ettevõttes/ asutusest selle protsessiga seotud oli? Kui arusaadav ja sujuv oli töötaja tervisekahjustuse tuvastamise protsess? Mis olid peamised raskused ja probleemid? Mis toimis hästi? Milliseid muudatusi Te tööl pärast töötaja tervisekahjustusest teada saamist tegite?  Kas parandasite füüsilist töökeskkonda, vahetasite töövahendeid, muutsite midagi töökorralduses, töötajate väljaõppes? Miks tegite muudatusi või miks ei teinud?  Kas töösuhe nende töötajatega on jätkunud pärast tervisekahjustuse tekkimist või on see lõppenud? Kui jätkunud, siis kas ja mil määral on nende töötajate töötingimused ja tööülesanded muutunud? Mis põhjustel on muutunud/ei ole muutunud? Kui lõppenud, siis mis põhjustel töösuhe lõppes? Kas Teie ettevõttes/asutuses on olnud juhtumeid, kus tervisekahjustusega töötaja nõuab tervisekahju tekitamise eest hüvitist? Kirjeldage palun neid juhtumeid täpsemalt, kuidas millistel tingimustel töötaja(d) hüvitist küsisid, kuidas hüvitise maksmises kokku lepiti ja kui suurt hüvitist ning kellele maksate? Milliseid kulusid ja kohustusi on tervisekahju juhtumid teie ettevõttele kaasa toonud? (nt õiguslikud kohustused, rahalised hüvitised, mainekahju, töökeskkonna parandamise kulud). Kas ja milliseid positiivseid mõjusid on tervisekahju juhtumitest tõusnud (parem töökeskkond, sõbralikumad suhted)? Kas teie hinnangul on praegune tööst põhjustatud tervisekahjude tuvastamise ja hüvitamise süsteem õiglane tööandjate ja töötajate vaatepunktist? Kas tööandjate vastutus peaks olema suurem või väiksem? Kas ja kuidas peaks tööst põhjustatud tervisekahjude tuvastamise ja kahjuhüvitiste süsteem motiveerima tööandjaid investeerima paremasse töökeskkonda? TÖÖST PÕHJUSTATUD TERVISKAHJU TUVASTAMISE JA HÜVITAMISE SÜSTEEM Liigume kitsamalt teie kogemuse juurest laiemalt süsteemi juurde. Esitan järgnevalt küsimusi, millele Teil võib olla vastuseks mõtteid ja ettepanekuid, kuid ei pruugi. Kõik ideed, kuidas olukorda parandada on teretulnud, samas kui Teil pole vastuseid või mõtteid mõnele küsimusele vastamisel, siis on täiesti sobiv, kui jätate vastamata. Millised on Teie hinnangul olulisemad probleemid praegu tööandjatele tööga seotud haiguste diagnoosimise ja töökohaga sidumise süsteemis? Kuidas neid probleemkohti saaks parandada?  Kuidas tõhustada Tööinspektsiooni, töötervishoiuarsti, tööandja ja töötaja vahelist koostööd, et tagada turvalisem ja ohutum töökeskkond ning paremad töötervishoiu tingimused?  Kui töötajal on tööst põhjustatud haigus aga ei ole kutsehaigus, siis ei teavita ei arst ega tööinspektsioon sellest tööandjat. Töötajal on võimalus ise teavitada, aga pole kohustust. Kas seda süsteemi tuleks muuta ja tööandjat peaks töötajale määratud TPH diagnoosi määramisest teavitama? Millised on teie hinnangul praegu olulisemad probleemid töötajate tööst põhjustatud tervisekahju hüvitamise süsteemis? Millised lahendused aitaks praeguseid probleeme ületada?  Kas ja mil määral peaks kahjuhüvitamise süsteemi ülesanne olema tööandjate motiveerimine töökeskkonna ohutusse ning töötaja tervise hoidmisesse panustamine ja töötajate tervisekahjustuste tekke ennetamine?  Kas ja mil määral peaks see tagama töötajale kiire ja õiglase hüvitamise? Praegu saab töötaja tööst tuleneva tervisekahju katmiseks hüvitist taotleda tööandjalt ja sotsiaalkindlustusametilt, kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Juhul, kui tööandja pole nõus vabatahtlikult hüvitist maksma, siis saab töötaja hüvitist nõuda kohtu kaudu. Kohtu kaudu küsivad hüvitist vähesed, kuna see on keeruline, pikk, kulukas ja ebakindla tulemusega protsess. Kohtus kaalutakse, kas ja mil määral on kahju tõendatud ja tulenev tööga seotud tervisekahjustusest, tekkinud tööandja süül. Sõltuvalt sellest, millise kahju hüvitamist töötaja taotleb ja kuidas kohus kaalutleb kaetakse saamatajäänud tulu minevikus ja tulevikus, lisakulusid ning moraalset kahju. Tulenevalt oskusest hagi kirjutada ja kohtus vaielda saavad muidu samasuguses olukorras olevatest töötajatest osa suurema hüvitise, teised väiksema ja kolmandad üldse mitte. Üldjuhul arvestatakse kahjuhüvitise leidmisel töövõimekaotuse määra ja tööst põhjustatud haigusest tulenevat töövõime kaotuse määra, mida hindab sotsiaalkindlustusameti ekspertarst. Reeglina arvestatakse kahjuhüvitise suuruse leidmisel hüvitisest maha riiklikust sotsiaalkaitse süsteemist makstav töövõimetoetus ja inimese töötasu. Millistel tingimustel peaks töötajal tekkima õigus täiendavale kahjuhüvitisele, mida praegune sotsiaalkaitse süsteem ei kata?  Millistel tingimustel (töö ja haiguse seose tõendamine, kahju tõendamine, tööandja või töötaja süü) peaks töötajal tekkima õigus kahjuhüvitisele? Kuidas hinnata, kui suur kahju töötajale tervisekahju tagajärjel tekkis, millises ulatuses peaks kahju töötajale hüvitama ja kui pika perioodi jooksul?  Millest lähtuvalt tuleks hinnata kui suur kahju on töötajale tööst põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud? Millist kahju (sissetuleku langus, haigusest tulenevad lisakulud, moraalne kahju) ja mis ulatuses tuleks töötajale kahjuhüvitise raames hüvitada? Millise perioodi eest ja kui pika aja vältel tuleks töötajale kahjuhüvitist maksta?  Kui pikalt ja kes peaks maksma kahjuhüvitist vanaduspensioniealistele? Milline peaks olema tööandja, töötaja ja riigi vastutuse jaotus kahjuhüvitise maksmisel? Miks ja mis kriteeriumid peaks olema aluseks vastutuse jaotamisel?  Praegu saab Eestis tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitist kas tööandjalt või kui tööandja on likvideeritud ja õigusjärglast pole, siis Sotsiaalkindlustusametist. Kas, mis hetkest ja mis ulatuses peaks riik tööandjalt kahjuhüvitise maksmise üle võtma?   Praegu on töötajal õigus nõuda tööandjalt hüvitist igasuguse tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest, SKA-st saab hüvitist taotleda ainult tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral. Kas tööst põhjustatud haiguse diagnoosiga inimestel peaks samuti olema õigus taotleda SKA-st hüvitist? Miks? Milline peaks olema tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise rahastamise süsteem? Kas on veel midagi, mida soovite jagada? Aitäh, et leidsite aega jagada oma kogemusi ja mõtteid!