Riigihanke „Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine“ korraldamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 11.02.2025 Kehtib kuni: 11.02.2030 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium OSAKONNAJUHATAJA OTSUS 27.02.2025 nr 5-6/773-1 Riigihanke „Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024. a käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine“ (CPV kood: 79311300-0 Uuringu analüüsiteenused) lihthankena. Lepingu eeldatav maksumus on 48 000 (ilma käibemaksuta). 2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihankele esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 2.1. komisjoni esimees – võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse projektijuht Helen Talalaev, tema asendusliige – võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse nõunik Eva Liina Kliiman; 2.2. komisjoni liikmed: 2.2.1. Eva Liina Kliiman – võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse nõunik, tema asendusliige – Lee Maripuu, võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht; 2.2.2. Deisi Pohlak – töövaldkonna andmete juht. 3. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse projektijuhi Helen Talalaeva. 4. Kinnitan punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Agnes Einman osakonnajuhataja  Hanke „Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine” tehniline kirjeldus 1. Hankelepingu ese Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib töö „Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine” (edaspidi töö). Töö koostamise aluseks on tehnilises kirjelduses ning muudes riigihanke alusdokumentides toodu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib perioodil 2025-2026 ellu projekti PALK, mis tegeleb soolise palgalõhe vähendamiseks vajalike oskuste ja teadmiste arendamisega tööandjate, poliitikakujundajate ja soolise palgalõhe üle järelevalvet tegema hakkavate ametnike seas. Projekti peamine eesmärk on toetada palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmist, eelkõige tööde väärtuse hindamise metoodika kohandamise ja koolitustegevuste kaudu. Hange toimub sama projekti raames.1 Projekti rahastab Euroopa Liit Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm CERV. 2. Olukorra ülevaade Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe, ulatudes 2022. aastal Eurostati andmetel 21,3%ni (ELi keskmine oli samal aastal 12,7%). Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1% väiksem kui meeste brutotunnitasu. Eurostati ja Statistikaameti näitajate erinevus tuleneb mõnevõrra erinevast metoodikast (Eurostat ei arvesta alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid). Seni on Eesti teadlastel õnnestunud selgitada meeste ja naiste palgalõhest erinevate mõõdetavate tunnustega (nagu ametid, tegevusalad, haridus, tööaeg, asukoht, vanus jne) 40%, st 60% palgalõhest on selgitamata2. Kuigi selgitamata osa võib teatud määral tuleneda andmete piiratuse tõttu välja jäänud muutujatest, mis avaldavad palkadele erinevat mõju, on üks selgitamata soolise palgalõhe põhjus ka naiste diskrimineerimine tööturul3. Palkade 1 https://mkm.ee/too-ja-vordsed-voimalused/toosuhted-ja-keskkond/palkade-labipaistvus#projektPALK 2 Täht, K. (Toim.) (2019). Soolise palgalõhe kirjeldamine ja seletamine – tehniline ülevaade. RASI toimetised nr 10. Tallinn: Tallinna Ülikool. Leitav: https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2019_RASI%20toimetised%20nr %2010_soolise%20palgal%C3%B5he%20kirjeldamine%20ja%20seletamine.pdf 3 Anspal, S., Kallaste, E., Karu, M., Kraut, L., Biin, H. (2009). Sooline palgalõhe Eestis: teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade. Uuringuraport. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium. Leitav: läbipaistvus ja tööde väärtuse hindamine on üks lahendustest, mis aitavad vähendada soolist palgalõhet ja seega tuua kaasa olulist ühiskondlikku muutust ning vähendada ebavõrdsust Eestis. Euroopa Liidus jõustus 2023. aastal palkade läbipaistvuse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2023/970)4, mille eesmärgiks on tõhustada naistele ja meestele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist, et palgad kujuneksid objektiivselt ja sooneutraalselt ning töötajatele arusaadavalt. Direktiiviga kehtestatakse palkade läbipaistvuse miinimumnõuded ja nende tagamiseks vajalikud õiguskaitsemeetmed. Eestil tuleb direktiiv üle võtta 2026. aasta juuniks. Uue direktiivi valguses tuleb tööandjal oma organisatsioonis läbi mõelda palgakujundus ning tööde väärtus. Tööle kandideerijale tuleb anda infot palgataseme või vahemiku kohta enne tööintervjuud. Lisaks tuleb töötajatele kättesaadavaks teha objektiivsed ja sooneutraalsed kriteeriumid, mille alusel nende palk kujuneb. Töötajatel on õigus saada lisateavet oma individuaalse palgataseme ja temaga sama või võrdväärset tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta. Samal ajal ei olnud soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise uuringu järgi 2015. aasta seisuga Eestis enam kui kolmveerandis organisatsioonidest (77%) tehtud ametikohtade hindamist. Kuigi 12% tööandjatest tõdeb, et ametikohtade hindamine on läbi viidud, on peaaegu sama suur osakaal (11%) neid, kes ei oska sellele küsimusele vastata. Alates 50 töötajaga organisatsioonidest oli hindamise teinud umbes kolmandik (38%), enam riigiasutused kui kohaliku omavalitsuse haldusala organisatsioonid ja eraettevõtted. Ligi pooltes (47%) organisatsioonides on palgavahemikud või astmestikud, kuhu läbiräägitav palk peab mahtuma, kolmandikus (33%) organisatsioonides on töötasu täielikult läbirääkimiste küsimus ning ligi viiendikul (19%) tööandjatest on uue töötaja palk täpselt määratud ning läbirääkimisvõimalus puudub. Läbirääkimisruumi töötasu osas on rohkem väiksema töötajate arvuga ning eraõigusliku isiku omandis olevates organisatsioonides, suuremates ja avaliku sektori organisatsioonides on töötasud sagedamini fikseeritud5. Kuigi värskemaid andmeid pole, võib siiski eeldada, et ka täna pole paljud tööandjad veel tööde väärtust hinnanud, samuti pole neil vajalikke teadmisi ega oskuseid. Hiljutine põhjalik uuring “Sooline palgalõhe Eestis: kujunemise tagamaad ja vähendamise võimalused” (2022) tõi välja, et kõrgema keskmise tunnipalgaga ettevõtetes on soopõhised palgakäärid tuntavamad kui madalama keskmise sissetuleku tasemega ettevõtetes. Omandivormi järgi vaadates on kõige suurem palgalõhe välisomanduses ettevõtetes: 40% ehk kaks korda suurem kui eestimaise päritoluga eraettevõtetes. Kõige väiksem on sooline palgalõhe aga kohaliku omavalitsuse asutustes, 14%, mis on omakorda palju madalam kui riigisektoris keskmiselt. Riigisektoris tervikuna oli palgalõhe suurem kui erasektoris, mis on pigem ebatüüpiline olukord. Juhtide hulgas on päris arvukas koalitsioon naisi ja mehi – 45% kõigist juhtimiskohustustega töötajatest –, kelle jaoks sooline palgalõhe on probleem ning eeldatavasti oleks nad ka valmis ja huvitatud palgalõhe vähendamiseks omalt poolt juhina jõupingutusi tegema, kui selleks luua sobiv keskkond. Töötajad ei ole teadlikud soolise palgalõhe olukorrast organisatsioonis, kuna neil puudub info kolleegide palkade kohta, kuid kõigis uuritud organisatsioonides töötajad usuvad ja loodavad, et sellega ei ole organisatsioonis probleeme. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaal valdkond/1_raport.pdf 4 L_2023132ET.01002101.xml 5 Turk, P., Anniste, K., Masso, M., Karu, M., Kriger, T. (2015). Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf Selline teadmatus on üks põhjuseid, miks töötajad ei näita initsiatiivi soolise palgalõhe vähendamiseks organisatsioonides6. Eesti inimeste teadlikkus soolisest palgalõhest on järk-järgult paranenud. 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgi oli 83% Eesti inimestest soolisest palgalõhest teadlik. Naised peavad palgalõhet oluliselt enam suureks või väga suureks probleemiks: naised 71%, mehed 35%. 84% arvab, et naised ja mehed, kes teevad erinevat, kuid vastutuse, oskuste ja pingutuse osas võrdväärset tööd, peaksid saama võrdset tasu. 63% Eesti inimestest on nõus, et palgad oleksid avalikud selleks, et tagada võrdne palk võrdse töö eest. Sh pooled neist on nõus palkade avalikustamisega organisatsiooni sees ja pooled sellega, et palgad oleksid avalikud kõigi jaoks. 95% palgatöötajatest nõustub, et töökuulutustes peaksid palganumber või vahemik olema märgitud7. Pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks vähendada soolist palgalõhet 2035. aastaks 5%- ni. Eesmärgi täitmiseks on vajalik pakkuda kompleksseid lahendusi. Selle hankega otsitakse Eesti oludesse sobivat tööde väärtuse hindamise metoodikat. Kui tööandjad hindavad tööde väärtust sooneutraalsete ja objektiivsete kriteeriumite järgi, siis aitab see tulemuslikult kehtestada läbipaistva tasusüsteemi, millega välistatakse otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, mis on tavaliselt seotud naiste tehtavate tööde väärtuse alahindamisega. Avalikus teenistuses on täna juba kasutusel ametikohtade hindamise metoodika, mis töötati AS Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ poolt koostöös Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga välja 2006. aastal ja mida on kahel korral pärast seda uuendatud. Hindamismeetod on leidnud asutustes laialdast kasutamist. Palkade läbipaistvuse direktiivi valguses on vaja saada ülevaade metoodika ja selle rakendamise vastavusest direktiivi nõuetele. Selle hankega otsitakse vastust ka sellele küsimusele. 3. Hanke ülesanne Hanke eesmärgiks on tööde väärtuse hindamiseks kohandada metoodika Eesti tööandjate jaoks ning seeläbi toetada palkade läbipaistvamaks muutmist ja soolise palgalõhe vähendamist. Metoodika on tööandjatele soovituslikuks ja vabatahtlikuks kasutamiseks. Selleks viib töövõtja läbi tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüsi, kohandab Eesti tööandjatele sobiva tööde väärtuse hindamise metoodika ja koostab juhendmaterjali kohandatud metoodika ja selle kasutuse selgitamiseks. Lisaks tuleb töövõtjal hinnata ka seda, mil määral vastab Eesti avalikus teenistuses kasutuses olev ametikohtade hindamise metoodika ja selle rakendamine palkade läbipaistvuse direktiivi nõuetele. Tööde väärtuse hindamise metoodika eesmärk on kindlate kriteeriumite järgi anda organisatsioonis tehtavatele töödele väärtus. Palkade läbipaistvuse direktiivi nõuetest lähtuv metoodika aitab tagada, et sarnase väärtusega tööde eest, kus on ülekaalus mehed või kus on ülekaalus naised, määratakse 6 Täht, K., Roosalu, T., Unt, M., Aavik, K., Pilvre, B., Kääramees, M. (2022). Sooline palgalõhe Eestis: kujunemise tagamaad ja vähendamise võimalused. Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Soolise palgalõhe vähendamine (REGE)“ lõpparuanne. Leitav: RITA-1-lopparuandne_REGE_projekt_31.03.22_parandatud.pdf 7 Hämmal, J., Meiorg, M., Varblane, A. (2021). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring. Kantar Emor. Leitav: https://www.vordsuskeskus.ee/sites/default/files/2023- 01/soolise_vordoiguslikkuse_monitooring_2021._lopparuanne.pdf samaväärne tasu. Selleks tuleb eraldi pöörata tähelepanu sellele, et töödel, kus on ülekaalus naised, ei oleks vajalikud oskused, jõupingutused, vastutus ja töötingimused vähem väärtustatud. Pärast võrdlusanalüüsi sisu valmimist kogub töövõtja tööandjatelt tagasisidet analüüsitud metoodikatele, et saada tööandjate hinnang metoodikate rakendatavusele ja sellele, mil määral need vastavad tööandjate vajadustele. Töövõtja esitleb seejärel võrdlusanalüüsi ja tööandjatelt saadud tagasisidet tellijale ja tellija kokku kutsutud töörühmale. Töörühm otsustab, milline metoodika või metoodikate kombinatsioon Eesti jaoks kohandada. Seejärel kohandab töövõtja valitud metoodika või metoodikate kombinatsiooni Eesti jaoks ja loob praktilise juhendmaterjali, millega selgitatakse metoodika sisu ja kasutust. Tellitav võrdlusanalüüs on vajalik teadmistepõhise tööde väärtuse hindamise metoodika kohandamiseks Eestis. Samuti on võrdlusanalüüs ja selle põhjal kohandatud Eesti metoodika sisendiks tööandjate koolitusprogrammi kavandamiseks, millega viiakse teadmised ja oskused tööde väärtuse hindamisest tööandjateni, et selle tulemusel muutuks palgakujundus läbipaistvamaks. Küsimused, millele võrdlusanalüüs peab vastama: 1. Millised on head rahvusvahelised tööde väärtuse hindamise metoodikad, mis vastavad palkade läbipaistvuse direktiivi nõuetele? 2. Millised on valitud metoodikate eelised ja puudused, kasutuse kitsaskohad ja kasutuse tulemused? 3. Milline on hinnang nende ülekantavusele Eesti keskkonda? 4. Milline kohandatud metoodika Eesti tööandjatele kõige paremini sobib? Lisaks võrdlusanalüüsile tuleb eraldi hinnata seda, mil määral vastab täna Eesti avalikus teenistuses kasutuses olev ametikohtade hindamise metoodika (sealhulgas juhised Avaliku teenistuse ametikohtade hindamise käsiraamat8, Palgasüsteemi arendamine ning palgakorraldus organisatsioonis9, määrus Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator10) ja selle rakendamine palkade läbipaistvuse direktiivi artiklis 4 esitatud nõuetele. Hinnangus tuleb välja tuua, milliseid muudatusi on metoodikas ja selle rakendamises direktiivi silmas pidades vaja teha. Hanke elemendid: 1. Tööde väärtuse hindamise sooneutraalsete metoodikate võrdlusanalüüs eri riikide praktikate põhjal: 3-4 eri riikides kasutusel oleva tööde väärtuse hindamise metoodika võrdlusanalüüs. Võrreldakse selliseid metoodikaid, mis on Eesti tingimustesse kohandatavad. Võrdlusanalüüsi tegemisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2023/97011 nõuetest. Võrdlusanalüüsi valmimise järel kogub töövõtja tööandjatelt tagasisidet eri metoodikatele ja kujundab soovituse, milliselt kohandatud metoodika Eesti tööandjatele kõige paremini sobib. Töövõtja kogub 8 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2020- 11/ametikohtade%20hindamise%20kasiraamat_2018.pdf 9 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2020- 11/juhendmaterjal_palgasusteemide_arendamine_ning_palgakorraldus_organisatsioonis.pdf 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013018?leiaKehtiv 11 L_2023132ET.01002101.xml tagasisidet vähemalt viielt erineva töötajate arvuga tööandjalt, mis tegutsevad eri sektorites ja valdkondades. 2. Avalikus teenistuses täna kasutatava ametikohtade hindamise metoodika ja selle rakendamise hindamine: metoodika ja selle rakendamise hindamine lähtudes palkade läbipaistvuse direktiivi artiklis 4 esitatud nõuetest. Hindamise käigus tuleb lisaks kaardistada, kuidas riigi ametiasutustes on tööde väärtuse hindamist rakendatud, sh kas riigi ametiasutustes on tööde väärtust metoodika järgi hinnatud, kuidas see protsess on korraldatud ja dokumenteeritud, milliseid probleeme on hindamisel ette tulnud ja kui sageli hindamisi üle vaadatakse. Samuti tuleb kaardistada, kuidas riigi ametiasutuste personalijuhid ja juhid tööde väärtuse hindamist kasutavad - selleks võib riigi ametiasutuste personalijuhtidega teha intervjuud, et mõista tegelikku praktikat tööde väärtuse hindamisel. Kokkuvõtlikult tuleb esitada hinnang, kus tuleb välja tuua, milliseid muudatusi on vaja teha avaliku teenistuse ametikohtade hindamise metoodikas lähtuvalt direktiivi nõuetest, ja anda soovitused, kuidas ametikohtade hindamist riigi ametiasutustes paremini korraldada. 3. Eesti tööandjatele sobiva metoodika kohandamine: töövõtja esitleb võrdlusanalüüsi tulemusi tellijale ja tellija kokku kutsutud töörühmale. Töörühm otsustab, milline metoodika või metoodikate kombinatsioon Eesti jaoks kohandada. Seejärel kohandab töövõtja valitud metoodika või metoodikate kombinatsiooni Eesti tööandjate jaoks. Metoodika kohandamisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2023/970 nõuetest. Arvesse tuleb võtta Eesti õigusruumi, tööturgu, ametite soolist segregatsiooni, kultuurinorme, organisatsioonide eripärasid jne. 4. Juhendmaterjali loomine: luuakse vajalikud materjalid ja juhised, mis aitavad tööandjatel hakata töörühma valitud ja töövõtja kohandatud metoodikat praktikas kasutama ja tööde väärtust hindama. Juhend sisaldab Eesti jaoks kohandatud tööde väärtuse hindamise metoodika kirjeldust. Materjali luues tuleb silmas pidada, et selle kasutajad on ennekõike asutuste juhid ja personalitöötajad. Materjal peab olema lihtne, selge, atraktiivne ja praktiline. Materjal peab näiteks sisaldama selgitust selle kohta, mis on sooline palgalõhe ja miks on vajalik hakata tööde väärtust hindama, samuti selgitust metoodika ja selle kasutuse kohta koos praktiliste näidetega, kuidas tööandja metoodikat tööde väärtuse hindamiseks kasutab. Arvesse tuleb võtta organisatsioonide mitmekesisust nii suuruse, tegevusala kui sektori osas (nt suurettevõtted ja keskmise suurusega ettevõtted, vabaühendused ja avaliku sektori asutused, tööstusettevõtted, jaekaubandus ja IT-valdkond jne). Materjali koostades tuleb silmas pidada soolist võrdsust, mitmekesisust ja võrdset kohtlemist ning kasutada kaasavat keelt ja pildimaterjali, et vältida stereotüüpe soo, rahvuse, vanuse, erivajaduste jms kohta. Juhendmaterjali kasutatavuse kohta tuleb tööandjatelt koguda tagasisidet ja vastavalt sellele vajadusel materjali muuta. Tagasisidet tuleb koguda vähemalt viielt erineva töötajate arvuga tööandjalt, mis tegutsevad eri sektorites ja valdkondades. Juhendmaterjal ning selle täiendused või muutused kooskõlastatakse tellija ja töövõtja vahel lepingu täitmise käigus. Loodud juhendmaterjal ja selle kasutamisõigused tuleb lepingu perioodi lõpus üle anda tellijale. Üle tuleb materjal anda sellisel kujul, et tellijal on vajadusel võimalik seda edaspidi muuta ja täiendada. 4. Pakkumuses tuleb esitada 4.1 Pakkuja arusaam hanke eesmärgist ja ülesannetest Pakkuja peab kirjeldama oma nägemust hanke eesmärgist ning hanke eesmärgist lähtuvaid tegevusi, mis aitavad parimal viisil oodatud tulemuseni jõuda. Pakkumuses tuleb lahti kirjutada, kuidas metoodika ja juhendmaterjali kohta sihtrühmadelt tagasisidet saadakse. Pakkumus peab kajastama seatud eesmärkide saavutamiseni ja kvaliteetsete tulemiteni viivat protsessi, samuti pakkuja nägemust koostööst tellijaga ning tellija ja pakkuja panust tegevustes. 4.2 Võrdlusanalüüsi metoodika kirjeldus, sh: a. metoodika kirjeldus, kuidas pakkuja valib rahvusvahelised metoodikad, mida analüüsima hakkab; b. metoodika kirjeldus, kuidas võrreldakse valitud teiste riikide tööde väärtuse hindamise metoodikaid; c. metoodika kirjeldus, kuidas kogutakse tööandjate tagasisidet metoodikatele ja kuidas seda tagasisidet arvesse võetakse. 4.3 Juhendmaterjali kirjeldus: juhendmaterjali kava ja vormi kirjeldus. Samuti metoodika kirjeldus selle kohta, kuidas kavatseb töövõtja koguda juhendmaterjali kasutatavuse kohta tagasisidet tööandjatelt ja kuidas selle tagasisidega juhendmaterjali sisus arvestab. 4.4 Metoodika kirjeldus, kuidas analüüsitakse Eesti avalikus teenistuses kasutusel oleva ametikohtade hindamise metoodika vastavust palkade läbipaistvuse direktiivi artiklis 4 esitatud nõuetele: kirjeldus peab sisaldama ka seda, kuidas analüüsitakse ametikohtade hindamise metoodika rakendamist riigi ametiasutustes. 4.5 Hanke projektiplaan (tegevused, ajakava, vastutajad ja maksumus) Hankedokumentide juurde lisatud vormi kasutamine on pakkujale vabatahtlik. Vormist on pakkujale näha, millist infot hankija soovib projektiplaanis kindlasti näha. Võrdlusanalüüsi raportile tagasiside saamiseks tellijalt peab pakkuja arvestama vähemalt 10 tööpäevaga ja juhendmaterjalile 14 tööpäevaga. Hankelepingu täitmise tähtaeg on hiljemalt 9 kuud pärast lepingu sõlmimist. Projektiplaanis sätestatud tegevuste tähtaegu saab põhjendatud vajadusel muuta tingimusel, et ei muutu lepingu täitmise tähtaeg ja lepingu maksumus. 4.6 Hanke riskide maandamise plaan Hankedokumentide juurde lisatud vormi kasutamine on pakkujale vabatahtlik. Vormist on pakkujale näha, millist infot hankija soovib pakkuja esitatud riskide maandamise plaanis kindlasti näha. 4.7 Projektitiimi koosseis, nõuded ja kinnitused Pakkuja esitab projektitiimi koosseisu, nende pädevuse, rollide ja vastutuse kirjelduse hankedokumentide juurde lisatud projektitiimi kinnituse ja ekspertide kogemuse vormidel. 5. Hange on planeeritud kuue etapina I etapp Ettevalmistus: avakohtumine tellijaga ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. Vajadusel ajakava täpsustamine tingimusel, et ei muutu lepingu täitmise tähtaeg. II etapp Võrdlusanalüüsi koostamine. Tööandjatelt tagasiside kogumine. Võrdlusanalüüs peab sisaldama vähemalt järgmisi osi: 1. Probleemipüstituse ja eesmärgi kirjeldus; 2. Kriteeriumite kirjeldus, mille järgi valiti metoodikad võrdlevaks analüüsiks; 3. Valitud metoodikate kirjeldus (vähemalt kolm), sh nende eelised ja puudused, rakendamise keerukused, rakendamise tulemused; 4. Tööandjatelt saadud tagasiside kokkuvõte; 5. Soovitus, milline kohandatud metoodika Eesti tööandjatele kõige paremini sobib; 6. Lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles. Võrdlusanalüüsi tulemuste esitlemine tellijale ja tellija kokkukutsutud töörühmale hiljemalt viienda kuu esimese seitsme päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Tellija kokkukutsutud töörühm otsustab, milline metoodika või metoodikate kombinatsioon kohandatakse Eesti tööandjate jaoks. III etapp Võrdlusanalüüsi raporti valmimine. Raporti täpne struktuur lepitakse kokku tellija ja töövõtja koostöös töö käigus. Raport koostatakse korrektses eesti keeles, inglisekeelne sisukokkuvõte grammatiliselt ja sõnavaraliselt korrektses inglise keeles. Raport on vähemalt 40 lk. Raport valmib hiljemalt viienda kuu lõpuks alates lepingu sõlmimisest. IV etapp Avalikus teenistuses kasutatava ametikohtade hindamise metoodika ja selle rakendamise hindamine. Tuleb esitada hinnang, kas ja millised muudatused on vajalikud metoodikas, et see vastaks palkade läbipaistvuse direktiivi artiklis neli esitatud nõuetele. Samuti tuleb välja tuua, milliseid muudatusi on vaja metoodika rakendamises. Hinnang valmib hiljemalt seitsmenda kuu lõpuks arvates lepingu sõlmimisest. Hinnangu maht on 10-15 lehekülge. V etapp Vastavalt tellija kokkukutsutud töörühma otsusele sobiva metoodika või metoodikate kombinatsiooni kohandamine Eesti tööandjate jaoks. Töövõtja taotleb vajadusel metoodika kohandamiseks vajalikud load. V etapp toimub seitsmendal kuul arvates lepingu sõlmimisest. VI etapp Tööde väärtuse hindamise metoodika juhendmaterjali koostamine, selle kohta tööandjatelt tagasiside küsimine ja vastavalt tagasisidele vajalike muudatuste ning täienduste tegemine. Kooskõlastamine tellijaga hiljemalt kaheksanda kuu lõpus alates lepingu sõlmimisest ja juhendmaterjali esitamine tellijale hiljemalt üheksanda kuu esimese seitsme päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. 6. Töökorraldus Töövõtja esitab tellijale II ja IV etapi järel ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Töövõtja poolt elluviidud tegevuste ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. 8. Teavitusnõuded Tööd tehes ja materjale koostades tuleb viidata projekti rahastajale, samuti tuleb arvestada WCAG 2.2 nõuete12 ja ELi standardiga EN 301 54913. Keelekasutus ja visuaalid peavad olema kaasavad. Täpsed reeglid lepitakse kokku enne töö alustamist. 12 Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) 2.2 13 ETSI EN 301 549 - V3.2.1 - Accessibility requirements for ICT products and services  Tellija nimi: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine Viitenumber: PROJEKTITIIMI KOOSSEIS, NÕUDED JA KINNITUSED Projektitiimi miinimumkoosseis peab olema vastavuses tabelis 1 esitatud tingimustega. 1. Juhul, kui pakkuja pakub tabelis 1 nõutust rohkem rollile vastavaid projektitiimi liikmeid, peavad kõik liikmed vastama tabelis 2 seatud nõuetele. 2. Juhul, kui pakkuja nimetab projektitiimi liikmeid, keda pole nõutud või kellele pole seatud tingimusi tabelis 2 (nt tehniline assistent vms), siis nende osas nõuetele vastavust ei kontrollita. 3. Üks tiimiliige võib täita samaaegselt mitut rolli, kuid mitte rohkem kui kahte rolli korraga. Projektijuht võib lisaks täita näiteks soolise võrdsuse ekspertanalüütiku rolli ja vastupidi. Sellisel juhul peab ta vastama nii projektijuhile kui ka soolise võrdsuse ekspertanalüütikule esitatud tingimustele. Projektitiimi liikme poolt mitme tabelis 1 kajastatud rolli täitmisel tuleb vormikohane kinnitus nõuetele vastavuse kohta esitada kõigi täidetavate rollide kohta. 4. Hankija kontrollib nõuetele vastavust vormis esitatud andmete alusel. Hankija võib kontrollida esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda kolmandate isikute poole. Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis kinnitavad kinnituse vormis väljatoodud andmete õigsust. 5. Pakkuja võib oma äranägemise kohaselt lisada projektitiimi täiendavaid rolle ja isikuid, kes oleks pakkuja hinnangul hanke nõuetekohaste eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Nõutud (st projektijuhi, soolise võrdsuse ekspertanalüütiku ja tasusüsteemide eksperdi) rollidele lisaks esitatud rolle täitvate isikute ja/või nende poolt lepingu täitmisel tehtava töö kirjelduse võib pakkumuses esitada vabas vormis. Projektitiimi koosseis Tabel 1. Nõuded projektitiimi koosseisule Roll/vastavat rolli täitvate nõutud isikute arv Vastutus Projektijuht vastutab lepingu täitmise administreerimise ning lepingus nimetatud tööde elluviimise eest. Projektijuht on tellija esindajale kontaktisikuks kõikides lepingulistes küsimustes. Ta vastutab tööde hindamise metoodikate võrdlusanalüüsi sisulise Projektijuht planeerimise ja elluviimise ning asjakohaste analüüsimeetodite rakendamise eest. Ta vastutab juhendmaterjali koostamise ja metoodikate ning juhendmaterjali kohta tööandjatelt tagasiside saamise eest. 1  Soolise võrdsuse ekspertanalüütiku ülesanne on nõustada projektitiimi soolise võrdsuse ja soostereotüüpide teemal ning tagada tegevuste sootundlikkus. Ta osaleb tööde hindamise metoodikate võrdlusanalüüsi sisulises planeerimises ja elluviimises. Ta kohandab Soolise võrdsuse valitud tööde hindamise metoodika Eesti tööandjate jaoks ja koostab ekspertanalüütik juhendmaterjali metoodika kasutuse kohta. Osaleb metoodikate ja juhendmaterjali kohta tööandjatelt tagasiside saamises. Tasusüsteemide ekspert tagab asjakohaste ja kõige värskemate tasusüsteemidega seotud ekspertteadmiste kasutuse võrdlusanalüüsis ja metoodika kohandamises. Ta nõustab projektitiimi tasusüsteemide teemal. Ta osaleb tööde hindamise metoodikate võrdlusanalüüsi sisulises planeerimises ja elluviimises. Tasusüsteemide ekspert Ta osaleb valitud tööde hindamise metoodika kohandamises Eesti tööandjate jaoks ja juhendmaterjali koostamises metoodika kasutuse kohta. Osaleb metoodikate ja juhendmaterjali kohta tööandjatelt tagasiside saamises. Nõuded projektitiimi liikmete kogemusele Tabel 2. Nõuded projektitiimi liikmete haridusele, eelnevale kogemusele ja kompetentsile  on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul juhtinud vähemalt kaht hankeobjektiga sarnast projekti. Hankija loeb hankeobjektiga sarnaseks projektiks sotsiaalteaduslikku Projektijuht rakendusuuringut, mõjuanalüüsi, rahvusvaheliste praktikate võrdlust koos Eestile sobiva lahenduse kohandamisega. Nõutav dokument: pakkuja esitab projektijuhi kogemuse andmed vormil „Projektijuhi kogemus“.  omab vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni;  on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kolmes projektis soolise võrdsuse alase nõustaja või Soolise võrdsuse koolitaja või eksperdi või analüütiku rollis või on tal tõendatav ekspertanalüütik vähemalt kaheaastane töökogemus soolise võrdsusega tegeleval töökohal. Nõutav dokument: pakkuja esitab soolise võrdsuse ekspertanalüütiku kogemuse andmed vormil „Soolise võrdsuse ekspertanalüütiku kogemus“.  on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul tegelenud Tasusüsteemide tasusüsteemide loomise, tööde väärtuse hindamise või sarnase ekspert ekspertteadmise loomisega vähemalt kaks aastat. Nõutav dokument: pakkuja esitab tasusüsteemide eksperdi kogemuse andmed vormil „Tasusüsteemide eksperdi kogemus“. 2 Pakkuja poolt täidetud vormid on lisatud alljärgnevalt. VORM: PROJEKTITIIMI KINNITUS (pakkuja esitab) Pakkuja nimi Registrikood Pakkuja kontaktisik koos kontaktandmetega Kinnitan lepingu täitmiseks nõutud projektitiimi järgmises koosseisus: e-posti Roll projektitiimis Nimi kontakttelefon aadress 1. Projektijuht 2. Soolise võrdsuse ekspertanalüütik 3. Tasusüsteemide ekspert * Lisada tabelisse juurde ridu vastavalt planeeritud projektitiimi liikmete arvule Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Kinnitan, et:  projektitiimi koosseisus ära nimetatud isikud vastavad kõikidele esitatud nõuetele;  projektitiimi liikmete vormil esitatud andmed on õiged ning vastavad tõele;  projektitiimi liikmed on andnud nõusoleku enda tiimiliikmeks nimetamiseks ning hankelepingu täitmiseks äramärgitud rollis;  vajaduse korral asendan hankelepingu täitmise käigus projektitiimi liikme samaväärse vastu. Kuupäev: Pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi: Allkirjastatud 3 VORM: PROJEKTIJUHI KOGEMUS (pakkuja esitab) Projektijuhi nimi:_______________________________ Nõuded projektijuhile: on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul juhtinud vähemalt kaht hankeobjektiga sarnast projekti. Hankija loeb hankeobjektiga sarnaseks projektiks sotsiaalteaduslikku rakendusuuringut, mõjuanalüüsi, rahvusvaheliste praktikate võrdlust koos Eestile sobiva lahenduse kohandamisega. 1. Projekt Projekti ja tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja tööülesanded Projekti elluviimise ajavahemik (riigihangete registris hanketeate avaldamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 2. Projekt Projekti ja tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja tööülesanded Projekti elluviimise ajavahemik (riigihangete registris hanketeate avaldamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus * Vastavalt vajadusele lisada tabelisse ridu juurde Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus“. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning tiimiliikme pädevust. Muu oluline informatsioon: Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi projektitiimi liikme kogemuse kohta.1 1 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab 4 VORM: SOOLISE VÕRDSUSE EKSPERTANALÜÜTIKU KOGEMUS (pakkuja esitab) Soolise võrdsuse ekspertanalüütiku nimi:_______________________________ Nõuded soolise võrdsuse ekspertanalüütikule: omab vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni; on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kolmes projektis soolise võrdsuse alase nõustaja või koolitaja või eksperdi või analüütiku rollis või on tal tõendatav vähemalt kaheaastane töökogemus soolise võrdsusega tegeleval töökohal. 1. Haridus Haridustase Valdkond 2. Projekti/töö nimetus Tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (riigihangete registris hanketeate avaldamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 3. Projekti/töö nimetus Tellija nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (riigihangete registris hanketeate avaldamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 4. Projekti/töö nimetus Tellija nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (riigihangete registris hanketeate avaldamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus * Vastavalt vajadusele lisada tabelisse ridu juurde riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 5 Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Kui ekspertanalüütikul on tõendatav kaheaastane töökogemus soolise võrdsusega tegeleval töökohal, siis seda võib kirjeldada üksnes 2. punkti all. Valikuline on lahtri „Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus“ täitmine. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning tiimiliikme pädevust. Muu oluline informatsioon: Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi projektitiimi liikme kogemuse kohta.2 2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 6 VORM: TASUSÜSTEEMIDE EKSPERDI KOGEMUS (pakkuja esitab) Tasusüsteemide eksperdi nimi:_______________________________ Nõuded tasusüsteemide eksperdile: on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul tegelenud tasusüsteemide loomise, tööde väärtuse hindamise või sarnase ekspertteadmise loomisega vähemalt kaks aastat. 1. Tegevus Tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja tööülesanded Tasusüsteemide loomise, tööde väärtuse hindamise või sarnase ekspertteadmise loomise kogemuse kirjeldus Tegevuste elluviimise ajavahemik (riigihangete registris hanketeate avaldamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus“. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning tiimiliikme pädevust. Muu oluline informatsioon: Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi projektitiimi liikme kogemuse kohta.3 Pakkuja lisab projektitiimi projektijuhi, soolise võrdsuse ekspertanalüütiku ja tasusüsteemide eksperdi kogemuse vorme vastavalt vajadusele juurde (lähtudes vastavate liikmete arvust projektitiimis). 3 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 7  Tellija nimi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine Viitenumber: HINDAMISKRITEERIUMID JA -METOODIKA 1. Pakkumuste hindamine 1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt hindamiskriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule ja sõlmib lepingu majanduslikult soodsaima (parim hinna ja kvaliteedi suhe) pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.2. Pakkumusi hindab hankija poolt nimetatud pakkujatest sõltumatu hankekomisjon. 1.3. Hindamise kriteeriumid ja osakaalud 100 väärtuspunkti skaalal on järgmised: 1.3.1. teenuse osutamise kirjeldus – 70 väärtuspunkti; 1.3.2. pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta – 30 väärtuspunkti. 1.4. Väärtuspunktide arvutamine 1.4.1. Pakkumuse maksumust hinnatakse käibemaksuta Hindamiskriteerium „Pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta“: maksimaalse arvu väärtuspunkte (30 punkti) saab pakkumus, mille maksumuse on madalaim, s.o vähim on parim. 1.4.2. Järgmiste hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: 30 - („hinnatava pakkumuse maksumus" – „madalaim pakkumuse maksumus“) / „suurim väärtus“ x 30. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma. 1.4.3. Hindamiskriteerium: Teenuse osutamise kirjeldus Teenuse osutamise kirjeldusele annab hankekomisjon punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 1.4.4. Juhul kui hindamiskriteeriumi “Teenuse osutamise kirjeldus” alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet alamkriteeriumi kirjelduses etteantud punktide võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Teenuse osutamise kirjelduse alamkriteeriumidele antud punktid summeeritakse. Teenuse osutamise kirjelduse hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 70 punkti. 1.4.5. Punktide veerus märgitud punktid antakse pakkumusele, milles on täidetud kõik kriteeriumi komponentide veerus vastavate punktide saamiseks kehtestatud hindamisalused. 1.4.6. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse ning tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1/3  1.4.7. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „võrdlusanalüüsi metoodika“ alamkriteeriumi eest kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Eestile kohandatud tööde väärtuse hindamise metoodika juhendmaterjali kirjeldus“ alamkriteeriumi eest kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „pakkuja arusaam hanke eesmärgist ja ülesannetest“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „projektiplaan“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „ metoodika kirjeldus, kuidas analüüsitakse Eesti avalikus teenistuses kasutusel oleva ametikohtade hindamise metoodika vastavust palkade läbipaistvuse direktiivile“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „riskide maandamise plaan“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka alamkriteeriumi „riskide maandamise plaan“ väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida reaalajas interneti vahendusel. 1.5. Tellija tunnistab hanke kehtetuks, kui esineb olukord, et vastasel juhul tuleks tunnistada edukaks pakkumus, mis sai kas sisukriteeriumide eest või vähemalt ühe sisukriteeriumi eest miinimumpunktid. 2. Hindamiskriteerium: teenuse osutamise kirjeldus Punktid Punktid Alamkriteeriumid Kriteeriumi Kriteeriumi Punktid Kriteeriumi komponendid: komponendid: komponendid: 1. Pakkuja arusaam hanke 12 1) Pakkumuses on 6 Punkti antakse, kui 0 Punkti antakse, kui kaks eesmärgist ja ülesannetest hanke eesmärki ja üks alamkriteeriumi ülesandeid alamkriteeriumi maksimaalsete punktide (maksimaalselt 12 punkti) põhjalikult maksimaalsete komponentidest ei ole kirjeldatud ja selgelt punktide täidetud või on täidetud lahti mõtestatud. komponentidest on vaid osaliselt. 2) Esitatud täitmata või on lähenemine on täidetud vaid läbivalt kooskõlas tehnilises osaliselt. kirjelduses toodud eesmärkide ja sihtrühmadega, see on põhjendatud ja loogiline. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud 2/3  komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest 2 punkti kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet 2 punkti võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 2. Võrdlusanalüüsi 18 1) Pakkumuses on 9 Punkti antakse, kui 2 Punkti antakse, kui kolm metoodika põhjalikult kirjeldatud kasvõi üks või enam võrdlusanalüüsi alamkriteeriumi alamkriteeriumi (maksimaalselt 18 punkti) metoodikat. maksimaalsete maksimaalsete punktide 2) Metoodika punktide komponentidest ei ole põhjendustest nähtub, komponentidest ei täidetud või on täidetud miks on valitud ole täidetud või on vaid osaliselt. metoodika tehnilises täidetud vaid kirjelduses toodud osaliselt. eesmärkide saavutamiseks Seejuures tuleb sobivaim. arvestada, et 3) Metoodika on läbivalt vähemalt pooled kooskõlas tehnilises alamkriteeriumi kirjelduses ära toodud maksimaalsetele metoodikale seatud punktidele nõuetega. vastavatest 4) Tellijal tekib komponentidest veendumus, et valitud peavad olema metoodika aitab täidetud. täielikult kaasa tehnilises kirjelduses toodud eesmärkide saavutamisele. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest 2 punkti kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet 2 punkti võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 3/3 3. Eestile kohandatud 16 1) Pakkumuses on 8 Punkti antakse, kui 2 Punkti antakse, kui kolm tööde väärtuse hindamise põhjalikult kirjeldatud kasvõi üks või enam metoodika juhendmaterjali sisu ja alamkriteeriumi alamkriteeriumi juhendmaterjali kirjeldus vormi. maksimaalsete maksimaalsete punktide 2) Kirjeldus on läbivalt punktide komponentidest ei ole kooskõlas tehnilises komponentidest ei täidetud või on täidetud kirjelduses Eestile ole täidetud või on vaid osaliselt. (maksimaalselt 16 punkti) kohandatud täidetud vaid metoodikale ja osaliselt. juhendmaterjalile seatud eesmärkide Seejuures tuleb ning nõuetega. arvestada, et 3) Pakkumuses on selgelt vähemalt pooled kirjeldatud, kuidas alamkriteeriumi juhendmaterjali maksimaalsetele sihtrühmadelt punktidele tagasisidet vastavatest juhendmaterjali komponentidest kasutatavuse kohta peavad olema saadakse. täidetud. 4) Juhendmaterjal vastab sihtrühmade vajadustele parimal võimalikul moel. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest 2 punkti kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet 2 punkti võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 4/3 4. Metoodika kirjeldus, 8 1) Pakkumuses on 4 Punkti antakse, kui 0 Punkt antakse, kui kaks kuidas analüüsitakse Eesti metoodikat üks alamkriteeriumi alamkriteeriumi avalikus teenistuses põhjalikult maksimaalsete maksimaalsete punktide kasutusel oleva kirjeldatud. punktide komponentidest ei ole ametikohtade hindamise 2) Tellijal tekib komponentidest on täidetud või on täidetud metoodika vastavust veendumus, et täitmata või on vaid osaliselt. palkade läbipaistvuse valitud metoodika täidetud vaid direktiivile aitab täielikult osaliselt. (maksimaalselt 8 punkti) kaasa tehnilises kirjelduses toodud eesmärkide saavutamisele. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. 5/3 5. Projektiplaan 10 1) Pakkumuses on 5 Punkti antakse, kui 2 Punkt antakse, kui kolm (tegevuste ajakava, põhjalikult kasvõi üks või enam vastutajad, kaasatud kirjeldatud alamkriteeriumi alamkriteeriumi tiimiliikmed, koostöö projektiplaani, mis maksimaalsete maksimaalsete punktide Tellijaga) arvestab tehnilises punktide komponentidest ei ole kirjelduses toodud komponentidest ei täidetud või on täidetud (maksimaalselt 10 punkti) tähtaegadega. ole täidetud või on vaid osaliselt. 2) Pakkumuses on täidetud vaid selgelt kirjeldatud osaliselt. koostööd Tellijaga. 3) Pakkumuses on Seejuures tuleb selgelt kirjeldatud arvestada, et nii tegevuste eest vähemalt pooled vastutajate kui alamkriteeriumi tegevuses maksimaalsetele osalevate teiste punktidele tiimiliikmete vastavatest ülesandeid; komponentidest 4) Projektiplaani peavad olema kirjelduse põhjal täidetud. võib öelda, et see on nii terviklikult läbi mõeldud kui realistlik, mistõttu Tellijal tekib veendumus, et tagatakse sujuv projekti korraldus. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest 1 punkti kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet 1 punkti võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 8. Riskide maandamise 6 1) Pakkumuses on ära 3 Punkti antakse, kui 1 Punkt antakse, kui kolm plaan toodud tegevustega kasvõi üks või enam alamkriteeriumi seotud olulisemad alamkriteeriumi maksimaalsete punktide (maksimaalselt 6 riskid ja nende maksimaalsete komponentidest ei ole punkti) maandamismeetme d. punktide täidetud või on täidetud 2) Pakkuja on välja komponentidest ei ole vaid osaliselt. toonud hinnangud 6/3  riskide tõenäosusele täidetud või on ja riskide täidetud vaid osaliselt. olulisusele. 3) Pakkuja hinnangud Seejuures tuleb on Tellija arvates realistlikud ning arvestada, et vähemalt pakutavad pooled lahendused Tellija alamkriteeriumi hinnangul piisavad. maksimaalsetele 4) Iga riski juures on punktidele vastavatest ära toodud riskide komponentidest maandamismeetme peavad olema te eest vastutavad isikud. täidetud. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest 1 punkt kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet 1 punkti võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 7/3  TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/773-1 ERITINGIMUSTE PROJEKT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab _________ (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood _________, asukoht _________, mida esindab /juhatuse liige/volituse alusel _________ (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eri- ja üldtingimustest, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke nr _________ „Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine“ tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle 9 kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 5 (Lisa 1). 2.4. Töövõtjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid ja/või informatsiooni meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele _____ eurot (edaspidi lepingu hind). 3.2. Töö antakse tellijale üle vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 5. 3.3. Tellija tasub tehtud töö eest kahes osas pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist1 ja selle alusel arve saamist järgmiselt: 3.3.1. I osa – 60% punktis 3.1 nimetatud tasust pärast tehnilises kirjelduses toodud III etappi lõppu ehk metoodikate võrdlusanalüüsi raporti aktiga vastuvõtmist ______ eurot; 3.3.2. II osa – 40%, punktis 3.1 nimetatud tasust pärast kogu töö aktiga vastuvõtmist ______ eurot. 3.4. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh vajadusel tasu metoodika kohandamiseks vajalike lubade eest. 3.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber _________, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 1 Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on _________, telefon _________, e-post _________. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on _________, telefon _________, e-post _________. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris); Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitavad riigihangete registris). Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 6.4. Lepingut rahastatakse Euroopa Liidu Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi CERV 2021-2027 vahenditest (projekt „PALK“, grant kood 9N10-MU21-CERV- PALK). CERV rahastuse kasutamisel on töövõtja kohustatud täitma sellekohast nõuetele vastavat viitamist, mille täpsemad juhised annab tellija töövõtjale töö käigus. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  Tellija nimi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine Viitenumber: VORM: HANKE PROJEKTIPLAAN (TEGEVUSED, AJAKAVA, VASTUTAJAD JA MAKSUMUS) Hankelepingu täitmise tähtaeg on 9 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Iga tabelis ära toodud tegevuse juurde esitab pakkuja tegevuse elluviimise perioodi ja nii vastutava isiku kui tema rolli. Pakkuja kirjutab lahti ka hanke maksumuse täites tegevuste maksumuse väljad. Tegevuse kirjeldus Periood Vastutav Maksumus Maksumus Pakkuja peab isik ja tema käibemaksuga käibemaksuta lähtuma roll tehnilises kirjelduses toodud tähtaegadest. Tellija ja Töövõtja 1 nädala jooksul avakohtumine pärast lepingu sõlmimist Võrdlusanalüüsi koostamine Võrdlusanalüüsi tulemuste esitlemine Tellijale Võrdlusanalüüsi raporti esitamine Avalikus teenistuses kasutatava ametikohtade hindamise metoodika ja selle rakendamise hindamine Eestile kohandatud metoodika loomine Eestile kohandatud metoodika juhendmaterjali loomine 1/2  Juhendmaterjali esitamine Lepingu täitmise tähtaeg Hiljemalt 9 kuud lepingu allkirjastamisest Maksumus kokku: Projektiplaani vormi kasutamine on pakkujale vabatahtlik. Vormist on pakkujale näha, millist infot hankija soovib projektiplaanis kindlasti näha. 2/2  Tellija nimi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine Viitenumber: VORM: HANKE RISKIDE MAANDAMISE PLAAN Tellija on välja toonud võimalikke riske, mille maandamisvõimalusi võib Pakkuja kirjeldada, lisades iga riski juurde projektitiimi liikme, kes riski maandamise ja probleemide lahendamise eest hanke teostamise perioodi ajal vastutab. Tellija ootuseks on, et Pakkuja täiendaks võimalusel alltoodud tabeliloetelu enda kogemusest tulenevate võimalike riskidega, nende maandamisvõimaluste ja vastutavate isikutega. HANKE PEAMISED RISKID - Maandamisvõimalused Vastutav isik täitmiseks kõikidele Pakkujatele Kõik projektitiimi liikmed ei ole kursis Eduka Pakkuja Pakkumuses toodud ja/või Lepinguga sõlmitud tegevuste ja neile seeläbi langevate kohustustega. Võrdlusanalüüsi läbiviimine võtab kavandatust kauem aega. Pakkumuse ajakava ei pea enam paika, kuna mõni muu tegevus on võtnud kavandatust kauem aega. Projektijuht haigestub või lahkub pikemaks ajaks või jäädavalt töölt ja/või projektist. Soolise võrdsuse ekspertanalüütik ja/või tasusüsteemide ekspert haigestub või lahkub pikemaks ajaks või jäädavalt töölt ja/või projektist. *Vajadusel lisada riske 1/2  ÜHISPAKKUMUSEGA SEOTUD Maandamisvõimalused Vastutav isik TÄIENDAVAD RISKID - täitmiseks Ühispakkujatele Kõik Ühispakkujad ei ole kursis Eduka Pakkuja Pakkumuses toodud või Lepinguga sõlmitud tegevuste ja neile seeläbi langevate kohustustega. Eduka Pakkuja projektijuht ei suuda koordineerida ühispakkujate koostööd. Üks ühispakkujatest ei tee Lepingus talle ette nähtud tegevusi õigeaegselt või ei anna nende tulemeid õigeaegselt üle. *Vajadusel lisada riske Vormi kasutamine on pakkujale vabatahtlik. Vormist on pakkujale näha, millist infot hankija soovib riskide maandamise plaanis kindlasti näha. 2/2  Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja /……/vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/ (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega Riigihanke „Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine” üldosa 1. Üldteave 1.1 Hanke „Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine” korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija). 1.2. Riigihanke eest vastutav isik: Helen Talalaev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse projektijuht, e-post: [email protected]. 1.3. Riigihanke eesmärk on tööde väärtuse hindamiseks kohandada metoodika Eesti tööandjate jaoks ning seeläbi toetada palkade läbipaistvamaks muutmist ja soolise palgalõhe vähendamist. 1.4. Riigihanke maksumus on 48 000 eurot. Hankelepingu eseme kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“. 1.5. Riigihange viiakse läbi riigihangete registris (edaspidi RHR), mis tähendab, et kogu riigihankega seotud hankija ja ettevõtjate/pakkujate vaheline teabevahetus, samuti riigihankele pakkumuse esitamine toimub RHR-s. 1.6. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad sh alltöövõtjad, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 punktis 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majandus- piirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik). 1.7. Riigihanke alusdokumentideks (edaspidi RHAD) loetakse hanketeadet, käesolevat RHAD üldosa, kõiki RHR-s avaldatud käesoleva riigihankega seotud andmeid ja dokumente ning RHAD sisu kohta hankija poolt RHR-i vahendusel ettevõtjatele antud selgitusi, mis kõik täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks. 1.8. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-des esitatud tingimuste ülevõtmist. 1.9. Riigihange ei ole jagatud osadeks. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest hankeesemeks olev teenus koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest, mistõttu on tervikliku teenuse tagamiseks oluline, et hankelepingut täidaks läbivalt üks pakkuja. 1.10. Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97 sätestatut. 1.11. Hankija korraldab lihthanke pöördmenetlusena (RHS § 52 lg 3) ja kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist vaid edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja osas enne hankelepingu sõlmimist ja teeb otsuse pakkuja riigihankest kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta. 2. Nõuded pakkujale 2.1. Pakkuja esitab RHS 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnitused ja andmed hankepassis. 2.2. Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis tuleb hankepass esitada välismaa äriühingu kohta ja hankija kontrollib kõrvaldamise aluseid välismaa äriühingu suhtes. 2.3. Tuginemisel teise isiku vahenditele peab esitama hankepassi ka isiku osas, kelle vahenditele tuginetakse (RHS § 103). 2.4. Pakkuja esitab volikirja, kui pakkumusele on pakkuja esindajana alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistri registrikaardile kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust (vorm „Volikiri pakkuja esindajale“). 2.5. Volikiri tuleb esitada ka juhul, kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt. Ühispakkumuse korral peavad ühispakkujad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks nimetama endi seast volitatud esindaja (vorm „Volikiri ühispakkujate esindajale“). Volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumusega. 2.6. Ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel vastutavad ühispakkujad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. 3. Pakkumuse vormistamine 3.1. Pakkumus tuleb vormistada eesti keeles. 3.2. Pakkumus tuleb esitada läbi riigihangete registri (RHR) e-keskkonna hiljemalt hanke üldandmetes näidatud tähtajaks. 3.3. Pakkumuse esitamisega ja riigihanke alusdokumentidega seotud sisuliste küsimuste lahendamiseks palume küsimus esitada RHR kaudu teabevahetuse lehelt. 3.4. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud andmeid ja dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides (RHAD) toodud tingimustele. 3.5. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt. 3.6. Juhul, kui digitaalallkirjastamine ei ole võimalik (piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse need PDF failina skaneeritud koopiatena riigihangete registrisse enne pakkumuste esitamise tähtaega. 3.7. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega nimetada pakkumuses tingimusi, mis ei tulene RHAD-st ega selle lisadest. 3.8. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud. 3.9. RHR-ga seotud tehniliste küsimuste korral palun pöörduda RHR kasutajatoe poole. Palun varuge aega pakkumuse sisestamiseks RHR-i. Pakkumuste esitamise tähtaja möödumisel pakkumust esitada ei ole võimalik. 3.10. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega seotud kulud. 4. Nõuded pakkumusele 4.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast kuni pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemiseni. 4.2. Esitatud pakkumus peab olema koostatud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest ning hankija poolsetest nõuetest ja soovitustest lähtuvalt. 4.3. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumuse lahtikirjutuses toodud ühikuhindasid. 4.4. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud kuludele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. 4.5. Pakkumuse maksumuse kujundamisel peab pakkuja arvestama, et hankija tasub vaid tellitud ja teostatud tööde eest. 4.6. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 4.7. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.  5. Pakkumuste vastavuse kontrollimine 5.1. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 5.2. Hankijal on õigus küsida pakkujalt esitatud pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid ja täiendavaid selgitusi. Pakkujal tuleb vastata kolme tööpäeva jooksul hankija pöördumise laekumisele järgnevast tööpäevast arvates. 5.3. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke aludokumentides sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. 5.4. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides seatud nõuetele või kui pakkuja esitatud täpsustuste või selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib lükata pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või täpsustusi. 6. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 6.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lõikes 1 sätestatule. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihanke kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 6.2.1. kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta; 6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine ebaotstarbekaks või võimatuks; 6.2.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia; 6.2.4. kui esineb olukord, et vastasel juhul tuleks tunnistada edukaks pakkumus, mis sai kas sisukriteeriumide eest või vähemalt ühe sisukriteeriumi eest miinimumpunktid. 7. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 7.1. Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvestab hankija majanduslikku soodsust riigihanke alusdokumentides kirjeldatud hindamiskriteeriumide alusel. 7.2. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. 7.3. Edukas pakkuja kohustub talle edastatud hankelepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud hankelepingu kolme tööpäeva jooksul hankelepingu edastamisest arvates. Juhul kui pakkuja ei edasta allkirjastatud hankelepingut hankijale kolme tööpäeva jooksul, on hankijal õigus jätkata hankemenetlust RHS §-s 119 sätestatud korras. 8. Pakkujate teavitamine Hankija teavitab pakkujaid menetluses tehtud otsustest läbi riigihangete registri.  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega VORM VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS Käesolevaga volitab ___________________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke „ Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine“ (viitenumber ) pakkumust ja muid dokumente. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ ____________________ (volitaja digitaalne allkiri)  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega VORM VOLIKIRI ÜHISPAKKUJATE ESINDAMISEKS Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________) ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate volitatud esindajana kõiki riigihanke „Tööde väärtuse hindamise metoodikate võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika kohandamine ja juhendmaterjali koostamine“ (viitenumber ) hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Volikiri kehtib kuni lepingu täitmiseni. Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/