Maa ja ruumiloome programmi kinnitamine 2025-2028

KÄSKKIRI 26.02.2025 nr 17 Maa ja ruumiloome programmi kinnitamine aastateks 2025–2028 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan maa ja ruumiloome programmi aastateks 2025 kuni 2028 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  26.02.2025 käskkiri nr 17 Lisa Maa ja ruumiloome programm 2025–2028 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, eesmärk liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna Eesti 2035, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava arengukava/ aastani 2030, Üleriigiline planeering (edaspidi ÜRP) 2030+ Programmi nimi Maa ja ruumiloome programm 2025―2028 Programmi eesmärk Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega. Programmi periood 4 aastat (2025–2028) Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu) valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ReM), ministeerium Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................... 1 Sisukord ...................................................................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................... 5 4. Hetkeolukorra lühianalüüs .............................................................................................. 6 5. Olulised tegevused/sekkumised ............................................................................................. 9 6. Programmi tegevused ........................................................................................................... 11 6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM) ..................................................................................................................................... 11 6.2. Programmi tegevus – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM) ............. 14 6.3. Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM) .................................................................................................................................................. 17 6.4. Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM) ............................... 19 6.5. Programmi tegevus – Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine (ReM) ....................................................................................................................................... 21 7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................ 24 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ..................................................................................... 25 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ............................................................................................ 30 2  2. Sissejuhatus Maa ja ruumiloome programm on üks kuuest tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärkide saavutamiseks koostatud programmist. Tegemist on uue programmiga (alates 2025. aastast), mis on koostatud programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024– 2027“ (maaparandus ja osaliselt maakasutus) ning „Regionaalpoliitika programm 2024–2027“ (ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning maakasutus ja maatoimingud) baasil1. Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühisprogrammiga. Maa ja ruumiloome programm koosneb viiest programmi tegevusest. MKM vastutab nelja programmi tegevuse eest: ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine, maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine, ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine ning maaparanduse poliitika rakendamine. ReM vastutab programmi tegevuse põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine eest. Programm aitab panustada ÜRO säästva arengu eesmärkidesse2 (horisontaalne valdkond) ning panustab riigi strateegilistesse eesmärkidesse, sh otsesemad seosed on järgmiste strateegiatega: ● Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“3; ● Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2024–20274; ● Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“5; ● Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 20306; ● Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027; ● Ehituse pikk vaade 20357. Programmi tegevus „ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine“ panustab peamiselt „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ valdkonnas vajalike muutuste saavutamisse. Ruumiline planeerimine on lisaks käesolevale tulemusvaldkonnale seotud ka kõigi teiste tulemusvaldkondade ning riigi arengut suunavate arengukavadega, mille ruumiliseks väljundiks on üleriigiline planeering. Planeeringu koostamine on ainus võimalus kaaluda erinevate valdkondade ruumilisi vajadusi kindlas asukohas ja vastastikuses koosmõjus. Erinevate valdkondade vajaduste terviklik ruumiline lahendamine näitab ka võimalusi ruumilise lahenduse sünergiaks. Koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“ seab omakorda sihid kõikide uute valdkondlike arengukavade ja riigi pikaajalise arengustrateegia koostamiseks. Programmi tegevus „maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine“ aitab kaasa „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele ning on seotud ruumilise planeerimise programmi tegevusega, sest maakasutust korraldatakse ruumilise planeerimise ja maatoimingute koosmõjus. Maa on piiratud ressurss, 1 Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei 3 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 5 Üleriigiline planeering - Planeerimine.ee 6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 7 Ehituse pikk vaade 2035 | Kliimaministeerium 3 mille väärtus ajas kasvab, seetõttu kasvavad ka konkurents maale ning nõudmised maa omandi ja kasutusega seotud infole. Maa on vajalik erinevate valdkonnapoliitikatega seotud eesmärkide elluviimiseks. Ühiskonnas muutuvatele vajadustele kiireks reageerimiseks on vaja järjest paindlikumaid maakasutuse suunamise ja ümberkorraldamise võtteid. Maaressurssi, sh riigi maareservi, on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh täites omanikukohustusi, suunates seda käibesse ja väärtustades lähtuvalt planeeringujärgsest parimast kasutusest. Programmi tegevus „ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine“ on tihedalt seotud tulemusvaldkonnaga „digiühiskond“, sest hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist ning ruumindmete taristu riiklikku koordineerimist. Tegevus panustab “Eesti 2035” sihi “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” saavutamisse läbi kvaliteetsete ruumiandmete kättesaadavuse tagamise. Ruumiandmed on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks kasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Asjakohased, usaldusväärsed ja kvaliteetsed e-teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad ruumiandmed on seotud ühiskonna kõigi eluvaldkondadega ning toetavad Eesti keskkonna, julgeoleku, turvalisuse, pärandi, kultuuri jm hoidmist ning riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete konkurentsivõime parandamist. Programmi tegevused „põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine“ ja „maaparanduse poliitika rakendamine“ panustavad „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse. Väärindades põllumajandus- ja metsamaad ning tagades toiduga kindlustatuse ja kvaliteetse puidu kättesaadavuse, aidatakse kaasa soodsa majanduskeskkonna loomisele ja põllu- ja metsamajanduse tootlikkuse kasvule. Samuti mõjutab säästlik maakasutus „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamist, panustades säästlikku metsandust ergutavatesse tegevustesse, põllumajandusmaa säilimisse ja selle hea seisundi tagamisse ning kestliku põllumajandus- ja metsandustaristu arendamisse ja haldamisse. Põllumajandusmaa sihipärane kasutus ja maaparanduse valdkonna tegevused panustavad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisse. Täpsemalt panustab valdkond arengukava tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgi „Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist“ eesmärgi täitmisesse. Selle eesmärgi kohaselt tuleb põllumajanduslikus kasutuses hoida vähemalt üks miljon hektarit põllumajandusmaad. 62% kasutuses olevate põllumajandusmaade viljelusväärtus sõltub veevarusid reguleerivatest maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude seisundist ja toimimisvõimest. Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete väljatöötamisega: MKM valitsemisalas:  Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine  RePowerEU projekt  Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) ReM valitsemisalas: 4 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” meetmetega:  Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus  Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus  Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus  Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus  Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus  Perioodi 2023–2027 riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude uuendamiseks ja seiretehnika soetamiseks investeeringutoetuse andmine 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega. Programmi mõõdikud: Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttas Sihttas Sihttase Sihttase (2023) (2025) e (2026 e (2027 (2028) (2035) ) ) Elukeskkonnaga 73,5% 74% 75% 75% 76% >73,5% rahulolu Allikas: ReM Elukeskkonnaga rahulolu mõõdik on oluline mitmes valdkonnas, sh on see ka tulemusvaldkonna mõõdik „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ning strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ mõõdik. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala Programmi tegevus Eelarv Eelarve prognoos e 2024* 2025 2026 2027 2028 Kokku 0 -18 026 -16 928 -16 360 -16 360 Ruumilise planeerimise poliitika 0 -2 465 -2 437 -2 399 -2 399 kujundamine ja korraldamine Maakasutuspoliitika kujundamine ja 0 -6 209 -5 690 -5 482 -5 482 elluviimine Ruumiandmete hõive, analüüsid ja 0 -6 972 -6 497 -6 225 -6 225 kättesaadavaks tegemine Maaparanduse poliitika rakendamine 0 -2 379 -2 304 -2 253 -2 253 Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), ReM valitsemisala Programmi tegevus Eelarve Eelarve prognoos 2024* 2025 2026 2027 2028 Põllumajandusmaa kasutamise ja 0 -17 425 -15 714 -15 323 -15 325 maaparanduse poliitika kujundamine * Kuna tegemist on uue programmiga, siis 2024. aasta eelarvet ei ole võimalik näidata. 5 Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Ka sisaldavad teenuste maksumused tugiteenuste kulusid. 4. Hetkeolukorra lühianalüüs 2023. a uuringust „Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja andmete kasutamine säästva arengu suunamisel“ selgus, et Eesti elanike rahulolu oma elukoha elukeskkonnaga 100-punkti skaalal on 73,5. Võrdluses 2020. aasta tulemustega on Eesti inimeste rahulolu tõusnud. Ruumiloomes kasutatakse rahulolu hinnangut sisendina planeerimistegevusele. Elukeskkonnaga rahuolu peegeldab erinevaid valdkondi nagu looduskeskkonda, majanduskeskkonda, ehitatud keskkonda, kogukonda ja valitsemist. Ühiskonna püsitatud ruumilise arengu eesmärke ja kvaliteetset elukeskkonda ei ole üheski ühiskonnakorralduses võimalik saavutada ilma eri valdkondade panuseta. Praegu on koostamisel üleriigiline planeering „Eesti 2050“8, millega määratakse kogu riigi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Võrreldes kehtiva üleriigilise planeeringuga tuleb enam tähelepanu pöörata kliimamuutustele ja julgeoleku olukorrale. Ruumi kvaliteet sõltub siiski olulisel määral valdkondlikest otsustest, mis langetatakse sageli väljapool ruumilist planeerimist. Silmas tuleb pidada, et pelgalt planeeringu koostamisega ei ole võimalik lahendada kõiki eri valdkondades esinevaid probleeme ning eri valdkondadel peab olema valmisolek rakendada planeeringu koostamisel ilmnevat teavet ka valdkondlike otsuste tegemisel. Planeerimissüsteemi ühiskonnas toimuvate muutustega kohanemiseks on arendamisel riiklik planeeringute menetlemise infosüsteem ning koostamisel planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu koostamisele eelnes ruumilise planeerimise rohelise raamatu9 koostamine, planeerimisseaduse järelhindamine10 ja väljatöötamiskavatsuse koostamine11. Taastuvenergeetika kiiremaks arendamiseks vajalikke seaduse muudatusi on tehtud ka väljaspool planeerimisseaduse üldist ülevaatamist. Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud 2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus12 ning 2021. aastal koostamisel olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma aruande ruumiplaneerimist käsitlevas osas13. Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies. Avalikes huvides maade omandamist viiakse läbi planeeringute elluviimiseks ning MaRu 8 https://riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-planeering-eesti-2050/uleriigiline-planeering-2050 9 https://planeerimine.ee/prr/ 10 https://planeerimine.ee/planeerimisseaduse-moju-jarelhindamine/ 11 https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/planeerimisseaduse-uuendamine/ 12 https://planeerimine.ee/prr/ 13 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika 6 omandab maid Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektides. Maade omandamisel on töömaht hüppeliselt kasvanud, sest ehitusprojektid on korraga valminud, samuti on läbiviidud ehitushankeid ning ajaline surve maade omandamiseks on suurenenud. Töös on arvestatav hulk keerukamaid menetlusi, seotult õigusküsimuste ja vaidlustega, peamiselt väärtuse määramise osas, mis võivad jõuda sundvõõrandamiseni. Ettevalmistamisel on maade omandamised rohetaristu projektide elluviimiseks. Omandamise protsessi on muutnud keerukamaks asjaolu, et omandamistega on tulnud alustada enne ehitusprojektide valmimist, kui täpsed maavajadusel ei ole veel teada. Maakataster viidi 2022.–2024. aastal üle uuele maatoimingute platvormile. Katastri kui riigi põhiregistri eesmärgiks on registreerida kinnisasja piirid ja ruumiline ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon (sh kitsendused), Eesti haldus- ja asustusüksuste ulatus ning tagada selle informatsiooni kvaliteet, säilitamine ning avalikkusele kättesaadavus. Uuele maatoimingute platvormile üleminek tähendab, et seniselt maaüksuse põhiselt katastrilt minnakse üle punktipõhisele, mis loob olulised eeldused andmete täpsustamiseks. Katastriandmete kvaliteedi parandamine on olnud pidev tegevus, mida oleks vajalik maareformi lõppedes hoogustada. Maareformi käigus kanti maad katastrisse kiiresti ja ebatäpsete kaardiandmete ning mõõdistusviiside alusel, seetõttu on katastriandmete kvaliteet ebaühtlane. Vaid veidi üle poole katastrisse kantud maaüksustest (51%) ja alla poole piiripunktide arvust (41%) on 2023. aasta lõpu seisuga nõuetekohases kvaliteedis ehk registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete piiriandmete järele on tõusvas trendis. Mida enam tehakse ühiskonnas andmepõhiseid otsuseid, seda kõrgemat kvaliteeti ka katastriandmetelt oodatakse. Üheks katastriandmete parandamise meetmeks on Eesti Topograafia Andmekogu (edaspidi ETAK) ja katastriandmete automaatne sidumine, mis muutus võimalikuks uuele maatoimingute platvormile üleminekul. Avaandmete kasutusvõimaluste laienemisega tõuseb maaomanike teadlikkus enda kinnisasjade kohta käivast informatsioonist, seetõttu on tõusvas trendis ka piiriandmete madalast kvaliteedist tulenev piirivaidluste kasv. Ühiskonnal on ootus, et kataster tegeleks senisest enam piiriandmete parandamismenetlustega, tegevust oleks võimalik aktiveerida omandireformi reservfondi (ORF) vahendite kaasamisega. -2023. aasta veebruaris jõustusid maakatastriseaduse ja tõestamisseaduse muudatused piiratud asjaõiguste ruumiandmete kindlaks määramiseks. Seonduvalt lisandus 2024. aastal maatoimingute platvormile uue teenusena piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (edaspidi PARI), mis võimaldab piiratud asjaõiguse ja sundvalduse ruumiandmete ettevalmistamise enne notaritehingut. Varasemalt sõlmitud piiratud asjaõiguse lepingute ja sundvalduste kandmiseks maakatastrisse puuduvad vahendid. Vabariigi Valitsusele anti volitus riigi maareservi säilitamise põhimõtete ja maa maareservi arvamise korra kehtestamiseks. Volitusnormist lähtuvalt sisustatakse määruses kinnisasja reservi arvamise ja reservist välja arvamise kord ja säilitamise põhimõtted. Kuni 2023. aastani on maareservi jäetud maad analüüsitud vajaduspõhiselt enne müüki või kasutusse suunamist. 2023. aastal töötati välja analüüsi metoodika ja pilootprojektina analüüsiti 1040 kinnisasja. Kogu analüüsi viimine uutele alustele vajab õigusliku regulatsiooni muutmist, mis on töös ja infosüsteemi arendust, mis jääb väljakutseks,. Infotehnoloogiline arendus aitaks lihtsustada riigivara haldamist, lõpetada riigivara ja reformimata maa analüüsimine erinevates andmekogudes, vähendada andmete töötlemisel käsitööd ning tagada riigi kinnisasjade kohta käivate andmete omavaheline võrreldavus. Maareform on suures osas läbiviidud, maareformi toiminguid on vaja teha 2023. aasta lõpu seisuga veel umbes 12 600 maaüksusel (ligikaudu 0,26% Eesti maismaa pindalast). 7 Hinnanguliselt 14% neist maaüksustest jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse, 21% erastatakse või seatakse maal asuva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus ja ligi 1% maaüksustest tuleb tagastada õigustatud subjektidele või seada korteriomandid. 50% reformimata maatükkidest moodustavad kinnisasjade vahele jäänud iseseisva kasutusvõimaluseta maad (n-ö ribad), mis on tekkinud erinevate maareformi vigade tõttu ja mis on otstarbekas liita mõne piirneva kinnisasjaga. Reformimata maaüksustest 14% osas ei ole tulevane maaomanik teada. Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses menetluste käigus ilmnevate asjaoludega, sh võib maaüksuste arv kasvada maaüksuste jagamisel. Paljudel juhtudel on maareformi tegevused peatunud õigustatud isikute tegevusetuse (nt lõpule viimata pärimismenetlus) või õigusega kooskõlas mitteolevate soovide tõttu või kohaliku omavalitsuse tegevusetuse tõttu maareformi eeltoimingute tegemisel. Maareformi alaste teadmistega ametnike hulk MaRu-s ja kohalikes omavalitsustes väheneb, see vähendab maareformi tempot ning suurendab MaRu koormust nõustamisel ja riigipoolsetes toimingutes. ORF-i kasutamise esmane ja peamine eesmärk on maa- ja omandireformi läbiviimine, seega on maareformi toimingute rahastus suures osas tulnud ORF-ist. Maareformi käigus on jäetud ja jäetakse riigi omandisse maaüksusi, millel paikneb teadmata seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi, prügiladestus, ebaseaduslik maakasutus, või muu lahendamist vajav probleem. Sellised olukorrad vähendavad riigivara väärtust, takistavad nende kinnisasjade käibesse suunamist ja võivad olla elanikele ohtlikuks, nende lahendamine on ressursimahukas. Maareformi kiirema lõpuleviimise eesmärgil tuleb riigi omandisse jätta maaüksusi, mis vajavad korrastamist. Lisaks on MaRu kohustus hallata maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid, mille maht iga aasta väheneb. Lisaks riigi omandis olevate maade korrashoiu kohustusele on riigil ka kohustus maksta maamaksu, mille koormus kasvab seoses maamaksuseaduse muudatustega, Maa väärtuse andmete ajakohastamiseks viis 2022. aastal Maa-amet läbi maa korralise hindamise ning uued maksustamishinnad võeti kasutusele 01.01.2024 maa maksustamisel ja mitmete riigiga seotud kasutuslepingute kasutustasude hindamisel. Seaduse muudatuse tulemusena hakkavad korralised hindamised toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant, järgmine hindamine on 2026. aastal. 2022. aasta hindamine viidi läbi projektina, mille kulud kaeti ORF- ist. Korralise hindamise kvaliteetseks läbiviimiseks on vajalik, et see oleks rutiinprotsess ning selleks on vajalik suurendada MaRu baaseelarvet 200 000 euro võrra aastas. Seda ei ole olnud võimalik seni teha, mistõttu tuleb 2026. aasta hindamisel leppida kvaliteedi langusega (ei ole võimalik kaasata erasektori kogemust, ei ole võimalik arendada metoodikat). Maamaksu koormuse kasvades võib see tähendada vaidlustuste ja selgituste mahu kasvu. Ruumiandmete tagamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid, hallatakse geodeetilisi, aadressi- ja kohanimeandmeid, analüüsitakse ja avalikustatakse ruumiandmeid. Viimastel aastatel on tehtud rida arendustegevusi valmistamaks ette ruumiinfo digipööret, mille eesmärk on kaasaegsete maa- ja ruumiandmete ja -teenuste tagamine kvaliteetse elukeskkonna ja regionaalarengu toetamiseks. Valminud on kaks laiapõhjalist ärianalüüsi: Geo3D ärianalüüs andmetootmise ja kuvamise üleviimiseks 2D-andmetelt 3D andmetele ning aadresside ja kohanimede süsteemi (edaspidi AKS) ärianalüüs viimaks uuele kvalitatiivsele tasemele asukoha- ja ligipääsu andmed. Jooksvalt täiendatakse ja arendatakse 3D prototüüpi, katsetatakse tehisintellekti (Artifical Intelligence, AI) kasutamist andmehõives ja analüüsis, arendatakse ja treenitakse andmehõive ja -analüüsi mudeleid. Ruumiinfo digipöörde läbiviimise vajadus tuleneb kasvavast vajadusest reaalajas töödeldavate rikastatud ja ristkasutatavate ruumiandmete järele, et tuvastada inimeste liikumismustreid, keskkonda mõjutavaid tegevusi, ligipääsuvõimalusi ja teenuste kättesaadavust, hinnata ja ennetada kliimamuutuste mõjusid (nt üleujutuste riski), muuta linnu järjest nutikamateks. 8 Euroopa Liidu (edaspidi EL) toetuse toel julgustatakse erametsaomanikke tegema metsa hooldust ning tegelema metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamisega. Tootlikumad, elujõulisemad ja mitmekesisemad metsad leevendavad kliimamuutusi ja kohanevad muutustega ning paremast puidust saab valmistada enam pika elueaga puittooteid, hoides puidus talletatud süsinik atmosfäärist eemal. Elurikkuse aspekti arvestatakse varasemast enam. Parandatakse kvaliteetse ja erinevat liiki metsapuutaimede kättesaadavust. EL toetuse toel kompenseeritakse erametsamaa valdajatele looduskaitseliste piirangute järgimisest saamata jäänud tulu Natura 2000 alal. Samas tuleks tagada, et looduskaitseliste piirangute järgmise kompensatsioon oleks õiglane. Eesti kliimas tagatakse toidu tootmine korras maaparandussüsteemide kaudu, mis suurendavad põllumuldade viljakust ja aitavad kohaneda kliimamuutustega, mille tulemusena tagatakse põllumajandussaaduste saagikus ja põllumajandustootjate sissetulekud. Valdav osa (62%) põllumajanduslikuks tootmiseks sobivast maast on mitukümmend aastat tagasi kuivendatud, kuid maaparandussüsteemid vajavad pidevaid investeeringuid, et tagada põllumajandustootmise tootmis-ja kliimakindlus ning keskkonnakaitselised eesmärgid. EL maaparandustoetuste toel ergutatakse maaparandussüsteemide kaasajastamist ja leevendusmeetmete rakendamist. Toetuste eesmärkide edukaks saavutamise eelduseks on rakendusasutuste administreerimise võimekus. Maaparanduse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uuringute tulemusest (leevendusmeetmed kuivendusmõju vähendamiseks) või muudest vajadustest (nt halduskoormuse vähendamine seoses tehnoloogia arenguga). Näiteks järjest olulisemaks on muutunud ehitusprojektides keskkonnakaitselise osa sisukus sh mõjuala kirjeldus kaitstavatele loodusobjektidele, samuti juhitakse kooskõlastamistel keskkonna ja kliima teemadele enam tähelepanu. Järjepidevalt tõstetakse teadlikkust maaparandussüsteemide ehitamise ja hoiu mõjust ning jätkatakse rakendusuuringutega. Maaparandussüsteemide kogupinna suurenemine toimub täna rohkem kui 20 aasta vanuste metsakuivenduse arvele võtmise tõttu. Lihtsustatud korras enne 01.07.2003 ehitatud maaparandussüsteemi arvele võtmine on võimaldatud 2026. aastani. Arvele võtmine on ootamatult kaasa toonud suurenenud töökasvu MaRu-le nii suuremahuliste kohapealsete ülevaatuste kui ka keskkonnamõju eelhinnangute tegemise tõttu, sest sageli arvele võetavad maaparandussüsteemid kattuvad kaitstavate loodusobjektidega. Huvi maaparandussüsteemi arvele võtmise vastu on tekitanud erinevad EL algatused nagu looduse taastamise määrus, raadamise määrus ja ka KHG heite vähendamise ja elurikkuse eesmärgil rakendavad meetmed (nt uue maaparandussüsteemi ehitamisel metsamaal on vajalik maksta raadamistasu, see on hoogustanud vanade kraavile arvele võtmise, et pääseda raadamistasust). Õigusaktide uuendamisel ja kliimaeesmärkide rakendamise väljatöötamisel tuleks senisest täpsemalt hinnata tegevuse mõjud kaasnevatele valdkondadele, et sellega ei kaasneks eelarveta ülesandeid rakendajatele ja ohtu ei satuks maaparandustaotluste õigeaegne menetlus ja maaparandusseaduses sätestatud tähtaegade kinnipidamine. Maaparandusinfo kättesaadavus ja kasutajasõbralikuks tegemine eeldab pidevaid GIS tarkavara- ja infosüsteemide arendusi, ennekõike automatiseeritud infovahetust erinevate asutuste vahel (ETAK, keskkonnaregistri, metsaregistri jt asjakohaste andmekogude ja maaparandussüsteemide registri vahel). 5. Olulised tegevused/sekkumised MKM valitsemisalas: 9   Jätkatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamist, et määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Töötatakse välja viisid riiklike strateegiliste ja ruumiliste arengueesmärkide tihedamaks sidumiseks nii strateegiate kui ka nende elluviimise tasandil.  Maa- ja Ruumiameti moodustamine. Ruumiloome valdkonna ümberkorraldamise üheks eesmärgiks on moodustada amet, mis on asjatundlik partner nii Eesti inimestele, kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele kui ka teistele riigiasutustele ja seda ka rahvusvaheliselt. MaRu on maa- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskus, kus on valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendamet alustas tööd 01.01.2025, ametisse liideti eeskätt maa ja ruumiloomega tegelevate asutuste funktsioonid. Ametile luuakse terviklik struktuur, identiteet ja organisatsioonikultuur ning kujundatakse ümber teenused.  Jätkatakse ruumiandmete 3D digipöördega, et viia andmehõive ja kaarditooted vajalikul määral kolmemõõtmeliseks. See võimaldaks riiklikel registritel (aadressiandmete süsteem, maakataster, ehitisregister, planeeringute andmekogu jm) uutele 3D-mudelandmetele tuginedes paremini teenuseid osutada ning katta ühiskonna kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete järele, sh võimaldada alusandmeid reaalaja digitaalkaksikutele.  Ruumilise planeerimise valdkonna arenguks on oluline viia lõpuni planeerimisseaduse muutmise protsess ja jätkata planeeringute menetlemise infosüsteemi arendamist. Jätkatakse võimaluste väljatöötamist planeeringumenetluste lihtsustamiseks ja planeeringuandmete kättesaadavuse parendamiseks.  Kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord, mis on eelduseks tervikliku ülevaate loomisele erinevatest avalikest huvidest ja vajadustest, säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib müüa või välja pakkuda vahetusmaana. Ülevaate loomiseks on vajalik infosüsteemi arendus.  2025. aastal valmistatakse ette ja 2026. aastal viiakse läbi järgmine maade korraline hindamine.  Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri kaasajastamist. Uutele digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob eeldused kiiremaks andmete parandamiseks. ReM valitsemisalas:  Jätkatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega üldplaneeringutes keskmisest kõrgema mullaviljakusega põllumajandusmaade (väärtuslike põllumajandusmaade) määramise ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega, tagatakse kõikides planeeringutes väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustest kinnipidamine.  Alustatakse ÜPP SK 2023–2027 maaparandustoetuste rakendamist, et maaparandussüsteemid oleksid kaasajastatud ning aitaksid kohaneda kliimamuutustega ja leevendada negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale.  Jätkatakse ÜPP SK 2023–2027 metsandustoetuste rakendamist, millega toetatakse tulevikupuistu kasvamist elurikkuse aspekti arvestavalt ja looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimist metsaomanikele. 10  6. Programmi tegevused Programmis on viis tegevust. Programmi tegevuste põhjalikumal kirjeldamisel kasutatakse järgmisi sümboleid: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused 6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM) Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi andmepõhisuse ja avaliku protsessi. Programmi tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse osutamise kaudu, milleks on ruumilise planeerimise poliitika kujundamine MKMis ja selle rakendamine MaRus. Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2023 2025 2026 2027 2028 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel kehtestatud üldplaneeringute arv (max 73) 20 56 73 73 73 Allikas: MaRu Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal 15% 50% 75% 80% 85% Allikas: MaRu Väljakutsed Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus. Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada teravnenud julgeoleku olukorra, kliimamuutuste, kahanemise ja (valg)linnastumise, sh tasakaalustamata tihendamisega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas Eestis. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik ebavõrdsus maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta. 11  Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud teemad ― nt kliima- ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, planeerimis- ja kvaliteetse ruumi põhimõtete juurutamine, asustusstruktuur ja pakutavad teenused, kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse väljakutsed, suurte strateegiliste objektide asukohad jms. Jätkata tuleb uue Eesti keskse ruumilise arengu dokumendi – üleriigiline planeering „Eesti 2050“ koostamist. Eelmine, praegu kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, koostati aastatel 2010–2012. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine kaasaegsete ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid koostab 2023. aasta seisuga 55 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse osaplaneeringud on kehtestanud 20 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine kestab edasi ka pärast 2024. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus määratud riigi huvide kajastamisele kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega. Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. See eeldab muuhulgas ühtse andmemudeli väljatöötamist ja jõustamist nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste planeeringutes, mis on valdkonna arenguhüppes üheks suuremaks väljakutseks. Taastuvenergeetika ja kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada kohalikke omavalitsusi tuuleparkide planeerimisel ja julgustada kohalikke omavalitsusi kasutama riigi poolt pakutavat meedet14 planeerimisel tekkivate raskuste ületamisel laskmata silmist elurikkuse valdkonna eesmärke, maahõive hierarhiat ja maakasutuste muutusest tingitud süsinikubilansi muutust. Tegevused teenuste kaupa Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine Valmistatakse ette ja jõustatakse planeerimisseaduse muudatused, et muuta planeerimissüsteemi lihtsamaks, selgemaks ja tõhusamaks ning hoogustada selle tulemusel majanduse arenguks vajalike investeeringute Eestisse toomist. Kaardistatakse kasutuses olevad üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed ja detailplaneeringu krundi kasutamise sihtotstarbed ning analüüsitakse ühtse süsteemi loomist, sh arvestades katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega. Planeerimisseaduse muutmisega luuakse võimalus ühtse juht- ja sihtotstarvete loendi kehtestamiseks ministri määrusega. Kokkulepitud süsteemi loomine on vajalik ka planeeringute menetlemise infosüsteemi (PLANIS) arendamiseks. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse raames kiirendatakse riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute protsessi taastuvenergeetika projektide tõhusamaks menetlemiseks. Parendatakse ruumilise planeerimise protsessi lähtudes teenusdisaini põhimõtetest. 14 https://www.rtk.ee/meede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute-tegemisel 12  Töötatakse välja kestliku ruumilise planeerimise ja maakasutuse põhimõtted nii linnalise kui hajali maalise asustuse tarbeks, et tagada tiheda asustusega alade tugevdamine ning kestliku arengu ja nutika kahanemise põhimõtetega arvestamine ruumilises planeerimises. Leitakse võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti ja arhitekti positsiooni tugevdamiseks. Samuti tegeletakse lahenduste otsimisega, et tagada pädevus asutustes ja ametites, mis osalevad igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna vajadustele tuginedes kooskõlastuse andjana. Kujundatakse planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel tagaks kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid ruumilahendusi konkreetses asukohas. Viiakse ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus välja toodud parendusvajaduste realiseerimiseks. Osaletakse rahvusvahelistes võrgustikes riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises, sh Eesti eesistumine Läänemere ruumilise planeerimise koostöövõrgustikus VASAB (2024–2025). Arendatakse ruumilise arengu seiremeetodeid: töötatakse välja maakasutusmuudatuste seireraamistik, seotakse paremini elukeskkonnaga rahulolu mõõtmine ning ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine. Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti prototüübi arendamine ja testimine, et välja töötada kestlikku ruumilist planeerimist toetavad mõõdikud ja praktilised ruumilises planeerimises kasutatavad töövahendid. Koostatakse ja viiakse ellu keskkonnamõjude strateegilise hindamise, Natura mõjude hindamise ja asjakohaste mõjude hindamise koolitusprogramm (2024–2025) ja ruumiloome koolitusprogramm (2024–2025). Koostatakse üleriigiline planeering „Eesti 2050“ (2023–2026), sh viiakse lõpule selle sisendiks olev üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring. Jätkatakse Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu (2022―2025) ja Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu (2023―2026) koostamisega. Jätkatakse kehtivate maakonnaplaneeringute planeerimisseaduse kohase ülevaatamisega (2024–2025). Jätkatakse Tallinn―Narva maantee Haljala―Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu (2022―2027), Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu (2022―2026) ja Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (2024–2026). Valmistatakse ette EstLink 3 elektriühenduse rajamiseks vajalike riigi eriplaneeringute algatamine. Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine 13  Juurutatakse planeeringute keskset andmekogu (PLANK), et planeeringud oleksid kättesaadavad, sh digitakse tagantjärele varem kehtestatud planeeringud. Arendatakse üleriigilist planeeringute menetluse infosüsteemi (PLANIS), et tagada tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine (2024–2028). Viiakse läbi ruumilise planeerimise andmete uuring, mis on vajalik ehitise elukaarega seotud andmemudeli rakendamiseks ning PLANIS arendamiseks (2024–2025). Viiakse läbi kohalike omavalitsuste planeeringute (üld- ja detailplaneeringud, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud) heakskiidu menetlus ja kontrollitakse nende keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasust. Nõustatakse, juhendatakse ja koolitatakse kohalike omavalitsuste planeerijaid15,16, koostöös ülikoolidega levitatakse ja tutvustatakse valdkonna teadustöid. Oodatavad tulemused Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika edendavad häid ruumiotsuseid, mis tagavad inimeste rahulolu elukeskkonnaga. 6.2. Programmi tegevus – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM) Programmi tegevuse eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega. Programmi tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse seitsme teenuse osutamise kaudu, millest üks on maakasutuspoliitika kujundamise teenus MKMis ja kuus teenust maakasutuspoliitika rakendamise teenused MaRus. MaRu haldab riigimaid, viib läbi maatoimingud, tegeleb avalikes huvides maade omandamisega, kinnisvara hindamise ja analüüsimisega, teostab katastrimõõdistamist ja -kontrolli ja viib läbi maareformi. Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2023 2025 2026 2027 2028 15 https://planeerimine.ee/koolitused-infopaevad/ 16 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/ 14  Osakaal MaRu haldamisel olevatest maaüksustest, mille osas on maareservi analüüs teostatud, %17 74,06% 74,51% 75,85% 76,06% 76,39% Allikas: MaRu Osakaal rendile antud MaRu hallatavatest põllumajanduslikest maadest, %18 89,30% 90,01% 90,12% 90,16% 90,25% Allikas: MaRu Kinnisomandi piiriandmete kvaliteet, %19 41,4% 41,6% 41,7% 41,8% 41,9% Allikas: MaRu Väljakutsed Liikuda selle poole, et saaks koostada maa ja ruumiloome valdkonna tervikliku arengukava ning sellest tulenevalt oleks võimalik ellu viia riiklikku kõiki valitsemisalasid katvat maakasutuspoliitikat. Maa-ameti maakasutuse ja maatoimingute valdkonna integreerimine MaRu tegevustesse. MaRu ressursside vastavusse viimine tegevuste tegelike vajadustega, et tagada maareformi ja sellega seotud tegevuste jätkuv rahastamine (keskendudes kriitiliste ja seadusest tulenevate kohustuste täitmisele), võttes arvesse ka seda, et omandreformi reservfondi rahastus (ORF) lõppeb 2025. aastaga. Tervikliku ja detailse ülevaate loomine riigi maareservist, selle seisundist ja tulevikuvaatest. Maareformi tegevuste lõpule viimine ja tööprotsesside ümberkorraldamine integreerides need teiste maatoimingute protsessidega. Maakatastriandmete kvaliteedi parandamine, täiendamine ja kolmemõõtmeliseks viimine (enne 2024. aasta sõlmitud piiratud asjaõiguste ruumikujude digimine). Tegevused teenuste kaupa Maakasutuspoliitika kujundamine Kujundatakse maakasutuspoliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu koostamisel ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted. 17 Analüüsitud kinnisasjade osakaal kogu MaRu haldamisel olevatest kinnisasjadest, (%). Arvestatakse katastriüksuste arvu järgi - maareserevi analüüsi läbinud katastriüksuste osakaal (%) kõikide MaRu haldamisel olevate kinnisasjade kogupindalast. Mõõdiku täitmise tempo sõltub maareservi analüüsi töövahendi arenduse võimalusest. 18 Kasutusse antud põllumajandusliku maa osakaal kogu MaRu hallatavast põllumajandusmaast, % (ha). Arvestatakse MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade põllumajandusliku maa pindala järgi - kasutuslepinguga kinnisasjade haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summa osakaal (%) kogu kinnisasjade MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summast. 19 Riiklikus ristkoordinaatsüsteeemis L-EST registreeritud piiripunktide osakaal (L-EST mõõdistatud piirimärgid - piiri kindlakstegemise märkega piirimärgid) x 100%) / kõik piirimärgid kokku) 15  Vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga toetada riigi maakasutuspoliitika põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheliste maatoimingute muutmist lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks, andmekvaliteedi parandamist jms. Esindatakse riigi kui maaomaniku huve kõrgema taseme planeeringute menetlustes. Riigimaade haldamine Õigusaktis reguleeritakse üheselt ja selgelt riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord. Luuakse reservmaa analüüsi toetav infotehnoloogiline keskkond, mis võimaldaks koondada andmed erinevatest andmekogudest ja parandaks oluliselt ülevaadet riigi maareservis olevate maaüksuste vajalikkusest, kasutusvõimalusest, väärtusest, korrashoiuvajadustest ja sellega seotud kuludest. Riigivara portfellist tekib tervikvaade, riigimaaga seotud andmed on kergesti leitavad ning nendele tuginedes lepitakse kokku riigimaa kasutamise suunad. Valmib maareservi detailne analüüs, mida hoitakse ajakohasena. Tagatakse MaRu hallatavate maade heaperemehelik valitsemine ja kuluefektiivne korrashoid vastavalt kokkulepitud reeglitele. Hoitakse ülevaadet lammutamist vajavatest objektidest, ebaseaduslikest riigimaa kasutusest, korrashoiukuludest jms. Võõrandatakse ja antakse kasutamiseks riigimaid, sh selgitatakse välja avalik huvi. Taastuvenergia (sh RePowerEU projekt) kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse läbi riigimaaga seotud toimingud. Maatoimingute läbiviimine Riigimaadega tehtavaid toiminguid eesmärgistatakse, tagatakse efektiivsus ja otstarbekus. Järgitakse põhimõtteid riigivara võõrandamisel ja kasutamiseks andmisel. Esindatakse riigi kui maaomaniku huve detailplaneerimise, projekteerimise ja ehituse menetlustes, servituutide seadmisel ning maakorraldustoimingutes ja tehingutes. Kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vahelised maatoiminguid muudetakse lihtsamaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks. Avalikes huvides maade omandamine Viiakse läbi riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise menetlusi, sh Rail Balticu projektega seotud kinnisasjade omandamiseks. Kinnisvara hindamine ja analüüsimine Hallatakse kinnisvaratehingute andmebaasi, analüüsitakse kinnisvaraturgu ja avalikustatakse tulemused. Viiakse läbi 2026. aasta maa korraline hindamine. Vajadus on arendada edasi automaatseid hindamismudeleid, kuna maa hindamise metoodikas on kasutamata võimalusi, mis vajavad täiendavaid analüüse (näiteks tootmismaade ja taristute hindamine) ja masinloetavate andmete arendusi (planeeringute andmed ja tehinguregistri arendused). Korraldatakse kinnisasja erakorralise hindamisi ja läbiviimisi. 16 Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine Korraldatakse katastri kontrollmõõdistamisi ning järelevalvet litsentseeritud maamõõtjate tegevusele, millega tagatakse katastriandmete kvaliteet. Maareform Maareformi käigus kujundatakse ümber omandisuhted, sh viiakse läbi menetlusi reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks. Lahendatakse maareformi käigus tekkinud iseseisvat kasutusvõimalust mitteomavate maatükkide omandiküsimusi. Oodatavad tulemused Riigi maakasutuspoliitika ja sellekohased dokumendid, sh õigusaktid, on ajakohased ning riigi seisukohad maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes on antud. Riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord on õigusaktis üheselt ja selgelt reguleeritud. Riigi maareserv on hallatud ja hooldatud ning tagatud on parim kasutus. Maaüksuste omandisuhe on seaduslikult ümberkujundatud. Maatoimingud on läbi viidud nõuetekohaselt. Katastrimõõdistamise ja –kontrolli toimingud on tähtaegselt läbi viidud. Maade väärtuse kohta on info olemas. 6.3. Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist. Programmi tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kaheksa teenuse osutamise kaudu, mida osutab MaRu, sh kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamise (maakatastri andmete osas), ruumiandmete analüüsimise ja avalikustamise ning topograafiliste ja muude andmete hõivamise teenuste ning ehitisregistriga seotud teenuste kaudu. Valdkonna eesmärkide saavutamiseks teostab MaRu ka aeromõõdistamise ja laserskanneerimise toiminguid ning toodab baasruumiandmeid ja hoiab topograafia andmekogu ajakohasena, samuti haldab geodeetilisi andmeid ja süsteeme. Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2023 2025 2026 2027 2028 Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal, % 80 80 80 80 80 Allikas: MaRu Ruumiandmete kättesaadavus avaandmetena, % 45 55 59 62 65 Allikas: MaRu 17 Väljakutsed Ruumiandmete tootmine ja ruumiandmeteenuste arendamine lähtub kasutajate vajadustest ja toimub kaasaegselt. Asja- ja ajakohaste ruumiandmete oskuslik kasutamine peab olema integreeritud igal tasandil otsustusprotsessidesse. Selleks on vajalik ruumiandmeteenuste välja arendamine kasutajate vajadustest lähtuvalt, kasutajate pidev koolitamine andmeid leidma ja kasutama ning kaasajastada ruumiandmete hõivamise süsteem, sh rakendada kolmemõõtmelised andmed ja teenused ning tehisintellekti lahendused (kratid). Ruumiandmed kui avaandmed on koostoimelised ja lihtsalt leitavad. Nii INSPIRE direktiiviga nõutud, kui ka siseriiklike andmestike metaandmete koondamise koht on Eesti geoportaali ruumiandmete kataloog, mis vahetab andmeid Eesti avaandmete teabeväravaga. Selliselt on hästi leitavad nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka vabatahtlike teabevaldajate ruumiandmed. Väljakutseks on, et kõik INSPIRE direktiiviga kaetud ruumiandmete teabevaldajad on teadlikud direktiivi nõuetest ja arvestavad nendega andmete hõivel, haldamisel, töötlemisel ning andmekogude arendamisel. Kesksete riiklike ruumiandmerakenduste arendamine. Riiklikud aluskaardid ja aadressiandmed lisatakse koosvõime raamistikku, et riiklike süsteemide arendajad kasutaks alati ajakohast ning kvaliteetset kaardiinfot. E-riigi koodivaramus avaldatakse taaskasutuse ning ühtse kasutajakogemuse eesmärgil kaardiakna kood. Väljakutseks on lisaks kahemõõtmelistele kaarditeenustele luua ka kolmemõõtmelised kaarditeenused ja kaardiakna teenused. Arvestades liikuvuse ja ligipääsetavuse nõudeid arendatakse huviobjektide (POI ― point of interest) kogumist ja otsingusüsteemidega integreerimist, luuakse kaarditeenuste juurde teekonnaarvutuse süsteem. Paindliku analüütika platvormi aredamine., mis tagab keskse ligipääsu erinevatele kaugseire ja ruumiandmetele ning mida saab riigisektoris kasutada targa tellija või lõppkasutaja lahenduste väljaarendamiseks Platvorm. Tegevused teenuste kaupa Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine Teostatakse aeromõõdistamise ja laserskaneerimise toiminguid, et ruumiandmete lähteandmeteks olevad ortofotod ja lidarandmed saaksid vastavalt plaanile uuendatud. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks uuendatakse seadmeid. Baasruumiandmete tootmine Topograafia andmekogu andmed hoitakse ajakohastena, töötatakse välja AI meetodid topograafia andmete tootmises ja koostatakse RePowerEU taastuvenergeetika arendamise alusandmed. Geodeetilise süsteemi haldamine RePower raames uuendatakse ESTPOS võrku, hallatakse riikliku GNSS satelliitandmete keskust ESTPOS ja tagatakse geodeetiliste andmete ajakohasus. Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine 18  Tagatakse kinnisasja piiri, ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteetne registreerimine maakatastris ja avalikkusele kättesaadavus. Maatoimingute platvormi väljaarendamine. Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine Viiakse lõpuni ja juurutatakse Geo3D arendused. Ajakohastatakse 2D ja 3D tooteid ning tehakse avaandme teenustena kättesaadavaks, sh API-d. Tagatakse 2D ja 3D ruumiandmete omavaheline ühilduvus. Tagatakse INSPIRE ruumiandmeteenuste asjakohasus ja direktiivi nõuetele vastavus. Teostatakse ruumianalüüse toetuste maksmiseks, sh KIK, PRIA jt toetused. Tagatakse ESTHubi kaugseire ja ruumiandmete kättesaadavus. Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine Tagatakse aadresside, kohanime- ja huvipunktiandmete kvaliteet. Tagatakse aadressiotsingu teenuse (In-ADS) töökindlus. Juurutatakse ja arendatakse aadressi- ja kohanime infosüsteemi (AKS). Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. E-ehituse platvormi ja ehitisregistri ülalpidamine ning arendamine Tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks. Oodatavad tulemused Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on kättesaadavad ja kasutuses nii avalikus kui erasektoris tarkade otsuste toetamiseks. Kinnisomandi ulatust kirjeldavad andmed katastris on kvaliteetsed ja avaandmetena kättesaadavad. Topograafilised andmed on valdavalt ajakohased (mitte vanemad kui 4 aastat). Ruumiandmete hulk, mis on kättesaadavad avaandmetena, kasvab. 6.4. Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM) Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Programmi tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kolme MaRu teenuse osutamisega, mis kõik aitavad rakendada maaparanduspoliitikat. Maaparanduspoliitika kujundamine on ReM-i valitsemisalas ning selgitatud vastava programmi tegevuse all. MaRu tegeleb maaparandussüsteemide 19 ehitamise loamenetlusega ja nende toimimise tagamisega, annab nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitab seisukohti, sh korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide, sh tõendusdokumentide taotlemist, samuti maaparandussüsteemide nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet ning korraldab hoiutöid riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel. Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Teostusjoonised on avalikult kättesaadavad 0% 20% 30% 40% 50% Allikas: MaRu Väljakutsed PTA maaparanduse valdkonna tegevuste integreerimine MaRu tegevustesse. Maaparandusalane info avalikult kättesaadavaks tegemine ja kaasaegsete geoinfosüsteemide lahenduste arendamine valdkonnas. Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandussüsteemide olemasolust ja hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ökoloogilise ja tehnilise seisundi tagamine muutuvates oludes (ilmastik, keskkonnapoliitika, piiratud ressursid). Keskkonnahoidlike maaparandusvõtete osas vähene teadlikkus ja koolituste vähesus. Maaparanduse valdkonna ametnike motivatsiooni hoidmine valdkonnas töötamisel ja ametikoha atraktiivsuse tõstmine ja järelkasvu leidmine. Lihtsustatud korras olemasolevate maaparandussüsteemide arvele võtmise taotluste menetlemisega toimetulek, kuna nimetatud taotlusi on esitatud tavapärasest oluliselt enam. Sagenev maaparandussüsteemide ehituslubade vaidlustamine. Tasakaalu leidmine erinevate huvigruppide vahel maaparandustegevuse elluviimisel. Tegevused Planeeritakse ja viiakse ellu maaparanduse valdkonna IT-süsteemide arendusi ning tänased maaparanduse valdkonna IT süsteemid ühtlustatakse loodavate MaRu infosüsteemidega. Viiakse lõpuni olemasolevate seni registrisse kandmata maaparandussüsteemide lihtsustatud korras arvele võtmine. Korraldatakse riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel vajaduspõhiseid hoiutöid, arvestades uuringute ja seire tulemustega ning teiste valdkondlike kavadega (veemajanduskavad, üleujutusohjamise kava, kliima muutuste kohanemise kava ja koelmualade programm jt). 20  Digitakse maaparandussüsteemide ehitusprojektiandmeid ning digitakse ja avalikustatakse maaparandussüsteemide teostusjooniseid. Maaomanikke teavitatakse maaparandussüsteemide olemasolust, nende hoiu vajadusest ja ühishoiu korraldamise võimalusest. Rakendatakse maaparandushoiukavasid ja veemajanduskavasid, üleujutuste ohjamise kava, merestrateegia meetmeprogramme, sh osaletakse LIFE SIP WetEST projektis. Panustatakse maaparandusseire metoodika väljatöötamisse ja alustatakse seirega, et tuvastada kliimamuutuste mõju kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil ning keskkonnamõju kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa kasutusest. Korraldatakse infopäevasid maaparandussüsteemi kasutajatele, projekteerijatele ja omanikujärelevalve tegijatele. Oodatavad tulemused Maaparandusüsteemi ehitusotsused on põhjalikult ja piisavalt kaalutud ja maaparanduslikud tegevused on nõuetekohaselt elluviidud ja vastavad jätkusuutlikule maaparandussüsteemide korrastamisele. Maaparandussüsteemide omanikud on teadlikud. Maaparandussüsteemide andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Maaparanduse valdkonna teenused on uues asutuses jätkuvalt toimivad ja lõimunud sarnaste valdkondadega. 6.5. Programmi tegevus – Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine (ReM) Programmi tegevuse eesmärk: Põllumajandusmaa ja maaparanduspoliitika valdkonna eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine maaparandussüsteemide toimimise, sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude korrashoiu kaudu. Programmi tegevuse kirjeldus Tegevus hõlmab maaparanduspoliitika kujundamist, põllumajandusmaa kaitse- ja kasutuspoliitikat, samuti Euroopa Liidu maaparanduse- ja metsandustoetuste andmist ja korraldamist. Programmi tegevusega luuakse eeldused põllumajandusmaa kasutamiseks ja säilitamiseks ning metsa kestlikuks majandamiseks, jätkusuutlikuks ja loodushoidlikuks maaparandusalaseks ehitustegevuseks ning säästlikuks maaparandushoiuks. Sellega tagatakse Eesti põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime ja majanduskasv ning väljakujunenud maastiku, sh väärtusliku põllumajandusmaa ja selle mullastiku, säilimine. Metsandustoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säästlikult majandama ja tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus. Metsandustoetused panustavad metsamaa sihipärasse kasutusse, kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, säästvasse energiasse ning elurikkuse kaitsesse. Põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste eesmärk on tagada eelkõige põllumajandusmaa säilimine ja selle pikaajaline põllumajanduslik tootmisvõimekus. 21 Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamise kaudu ReM-is ja PRIA-s. Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks, sh kestliku põllumajandusmaa säilimiseks ja jätkusuutliku metsa majandamiseks kujundab ReM maaparanduse poliitikat, sh toetusmeetmeid. Kestliku põllumajandusmaa säilimiseks kujundab ReM põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitikat. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidu ning keskkonnakaitserajatiste ehitamist ning metsataimala arendamist. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse metsandustoetuste andmist. Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2023 2025 2026 2027 2028 20 Maaparandussüsteemide pind (ha) Allikas: MaRu 1 392 143 1 397 300 1 400 000 1 400 000 1 390 000 Maaparandussüsteemidega põllumajandusmaa osatähtsus toetusalusest põllumajandusmaast 62% 62% 62% 62% 62% Allikas: METK Toetuse abil säästvalt majandatud erametsamaade osakaal kogu erametsamaast21 5,64% 5,64% 5,64% 5,64% 5,64% Allikas: PRIA Väljakutsed Kuivendussüsteemide amortiseerumise tempo on kiirem, kui võimalused nende kaasajastamiseks (investeeringute nappus). Maaparandussüsteemide seisund ja selle mõju leevendamine, maaparandussüsteemide ajakohastamine muutuvates oludes (ilmastik, põllumajandus-ja keskkonnapoliitika, piiratud ressursid). Puudub järjepidev seire ja ülevaade maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist ja põllumajandusmaa kuivendusseisundist ning kuivendatud maatulundusmaa keskkonnamõju kohta. Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandussüsteemide olemasolust ja hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel. Maaparandusalal aktiivselt tegutsevate ettevõtjate vähesus ja erialaste sh keskkonnahoidlike maaparandusvõtete osas koolituste vähesus ja koolitajate huvi puudus. Maaparanduse valdkonna järelkasvu leidmine. 20 Maaparandussüsteemide pind väheneb, sest taastatakse soid ja märgasid metsi, suurendatakse kaitstavate alade pinda, samuti metsastamise sh istandikud ja maaparandussüsteemide amortiseerumise tõttu. 21 Andmed saadakse määratud toetuse andmete põhjal ehk 2023. tegelik tase on 2023. aastal taotletud toetuse pind, mille kohta tehtud on toetuse otsused tehtud 2024. aastal. 22  Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste piisavus ja tagamine. Metsaomanike suunamine, et nad oma metsi säästlikumalt majandaksid ja teeksid elurikkusega arvestatavaid hooldusraieid. Üleminek saamata jäänud tulu õiglasemale kompenseerimisele ÜPP SK sekkumisest elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades. Tegevused Maaparanduspoliitika kujundamine Maaparandusõigusaktide ajakohastamine ja rakendamise koordineerimine: maaparandusseaduse muutmine ja maaparandussüsteemi projekteerimisnormides keskkonda käsitleva osa täpsustamine. ÜPP SK 2023–2027 investeeringutoetuste rakendamine maaparandussüsteemide sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks. Uuringu, millega selgitatakse maaparandushoiutööde mõju ulatus vee-elustikule ja kaitsealadele, korraldamine. Maaparandusseire metoodika väljatöötamine ja seirega alustamine kliimamuutuste mõju tuvastamiseks kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil ning kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa kasutusest tuleneva keskkonnamõju tuvastamiseks. Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine Töötatakse välja õigusakt, mille rakendamisega toetatakse üldplaneeringutega määratud väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste elluviimist ja millega tagatakse väärtuslike põllumajandusmaade tõhus kaitse. Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustega arvestatakse kõikide planeeringute koostamisel ja elluviimisel. Maakasutust käsitlevate otsustuste tegemisel ja asjakohaste dokumentide kooskõlastamise menetlustes kaalutakse erinevate maakasutusviiside vajalikkuse ja konkureerivate huvide vahel lähtudes eeldusest, et väärtuslik põllumajandusmaa ja selle mullastik on taastumatu loodusressurss. Koostöös teiste ministeeriumidega töötatakse välja kinnisasja omandamise kitsendused, millega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa omandamisel riigi julgeolekuga seotud põhimõtete rakendamine ning millega välditakse kinnisasjade koondumine kui võimalik oht jätkusuutlikule põllumajandus- ja regionaalarengule. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames metsandustoetuste andmine Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse perioodil 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust ja metsade kliimamuutustega kohanemiseks investeeringutoetust. 23 Oodatavad tulemused Rakendatud maaparandustoetused on aidanud muuta maaparandussüsteemid jätkusuutlikmaks ja keskkonnahoidlikumaks. Maaparanduse õigusaktid on ajakohastatud keskkonnakaitse, kliimaeesmärkide, bürokraatia vähenemise ja kliendisõbralikkuse seisukohalt. Euroopa Liidu metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade kestlik, metsa elurikkust arvestav ja tulemuslik kasutamine. Kliimamuutustega kohanemise kontekstis muutuvad metsad mitmeliigilisemaks, mis on vastupidavamad kliimamuutustele. Erametsaomanikele on toetusega õiglasemalt hüvitatud looduskaitselistest piirangutest saamata jäänud tulu. Õiguslik regulatsioon on väljatöötatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks. 7. Programmi juhtimiskorraldus Maa ja ruumiloome programm on kahe ministeeriumi valitsemisala ühisprogramm: programmi peavastutaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning kaasvastutaja regionaal- ja põllumajandusministeerium (ReM). Programmi panustavad veel MKMi valitsemisalast Maa- ja Ruumiamet (MaRu) ning ReMi valitsemisalast Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet (PRIA) ja Maaelu Teadmuskeskus (METK). Programm on seotud Kliimaministeeriumi vastutusalas oleva ehitusvaldkonnaga, kuna MaRu-sse viidud ehitisregistriga seotud teenused. Programmi koostavad MKM ja ReM koos vastavalt oma valitsemisala vastutusvaldkondadele. Programmi kinnitavad majandus- ja tööstusminister ning regionaal- ja põllumajandusminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse MKMi ja ReMi kodulehtedel22. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevused toetavad erinevaid tulemusvaldkondi. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad MKM ja ReM vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste lõikes. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. Tulemusaruanded avalikustatakse nii MKMi kui ka ReMi kodulehtedel23. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse valitsemisalade asutuste tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 22 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee) 23 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 24 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Vastutaja Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus asutus Programmi tegevus 1: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM) Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi Ruumilise planeerimise Ruumiline planeerimine loob kõigil Üleriigilise planeerimisalase tegevuse suunamine, MKM poliitika kujundamine planeerimistasanditel eeldused õigusloome, strateegiliste dokumentide ja juhendite erinevaid arenguvajadusi koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku kujundamiseks, üleriigilise planeeringu, sh mereala ruumikasutuse tekkeks läbi planeeringu, riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute andmepõhisuse ja avaliku protsessi. koostamise korraldamine, ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise koordineerimine, nõustamine (sh koolitamine ja õigusaktide tõlgendamine), rahvusvahelise koostöö ja teadusasutustega koostöö edendamine Ruumilise planeerimise Ruumiline planeerimine loob kõigil Ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamine, MaRu poliitika rakendamine planeerimistasanditel eeldused planeerimisseaduse alusel kohaliku omavalitsuse erinevaid arenguvajadusi planeeringutele heakskiidu andmine, nõustamine (sh tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku koolitamine) ruumikasutuse tekkeks läbi andmepõhisuse ja avaliku protsessi. Programmi tegevus 2: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM) Eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega. Riigimaade haldamine Riigi maade, kasutuslepingute ja nõuete Riigi maareservi haldamine, hooldamine, analüüsimine ja MaRu haldamise ülesanded on täidetud parima kasutuse tagamine. Maade võõrandamine õiguspäraselt ja tõhusalt. kasutusvaldajatele ja hoonestajatele. Riigimaa kasutuslepingute haldamine, sh maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse lepingute pikendamine. Maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksu lepingute haldamine ja hüpoteegipidaja ülesannete täitmine. Riigimaa enampakkumisel võõrandamine ja kasutamiseks andmine. Maakasutuspoliitika Õigusraamistik riigi maapoliitika maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, MKM kujundamine kujundamiseks on loodud ja rakendatud ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga seotud ülesannete täitmise koordineerimine ning seisukohtade andmine, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ja juhendite ettevalmistamine, nõustamine ja õigusaktide tõlgendamine. Maatoimingute läbiviimine Riigi maaga seotud toimingud on tehtud Riigi huvide kaitsmine detailplaneeringute menetluses ja MaRu õiguspäraselt ja tõhusalt. teede ning tehnovõrkude projekteerimisel. Maa kasutusõiguse (servituut, isiklik kasutusõigus) seadustamine juurdepääsuprobleemide lahendamiseks ning võrguühenduse rajamiseks kodudele ja ettevõtetele. Maa võõrandamine kohalikule omavalitsusele. Riigimaade arvestuse pidamine. Avalikes huvides maade Omandamise menetlused avaliku Riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks MaRu omandamine huviga taristuprojektideks on tehtud kinnisasjade omandamise menetluste läbiviimine, sealhulgas õiguspäraselt ja tõhusalt. kinnisasjade ostmine, vahetamine, maakorralduse läbiviimine ja sundvõõrandamine. Lisaks maakorraldustoimingute teostamine riigimaade korrastamise eesmärgil ja tehinguteks ettevalmistamisel. Maareform Maareform on õiguspäraselt lõpetatud, Maareformi läbiviimisel riigi toimingute tegemine, sh maa MaRu kõik maad kantud maakatastrisse ja erastamine, riigi omandisse jätmine, munitsipaalomandisse saanud omaniku. andmine, riigimaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine ja iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maast kinnisasjadele juurdelõigete tegemine. Maareformi-alane nõustamine ja selgituste andmine. Kinnisvara hindamine ja Kinnisvara väärtuse ja Maa korralise ja erakorralise hindamise läbi viimine ning MaRu analüüsimine kinnisvaratehingute info on õigustatud hindamisalane nõustamine. Kinnisvara tehingute andmebaasi isikutele kättesaadav. haldamine (andmete vastuvõtmine notaritelt ja kättesaadavaks tegemine õigustatud isikutele). Kinnisvaraturu analüüside koostamine ja publitseerimine. Katastrimõõdistamise Katastriandmete ja maamõõdu kvaliteet Katastrimõõdistamise ja -kontrolliga parandatakse MaRu ja -kontrolli teostamine on tagatud. olemasolevate katastriandmete täpsus ja tagatakse järelevalve litsentseeritud maamõõtjate tegevuse üle. Programmi tegevus 3: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM) Eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist. 26 Topograafiliste andmete Topograafilised alusandmed on tõhusalt Eesti topograafia andmekogu tuumandmebaasi pidamine, MaRu hõivamine tagatud. andmete ajakohastamine ja haldus, andmekvaliteedi tagamine ning andmevahetuse korraldamine. Topograafilisi alusandmeid kasutatakse kaartide tootmisel, teiste andmekogude pidamisel, ruumianalüüside tegemisel, planeeringute koostamisel, maa hindamisel, kitsenduste ulatuse määramisel jm. Geodeetilise süsteemi Geodeetilised andmed ja Geodeetilise süsteemi haldamine, geodeetiliste andmete MaRu haldamine positsioneerimist tagavad võrgud on kogumine ning kättesaadavaks tegemine, geodeetiliste tõhusalt tagatud. punktide andmekogu pidamine ja ESTPOS (riiklik globaalse positsioneerimise (GNSS) satelliitandmete keskus) haldamine. Kinnisasja ruumilise ja Kinnisasja piirid, ruumiline ulatus jm Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine on MaRu õigusliku ulatuse haldamine info on katastris tõhusalt tagatud. maakatastri kui riigi põhiregistri pidamine. See hõlmab kõiki toiminguid, mis on seotud kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse, maa looduslikku seisundit, maa väärtust ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimisega katastris ning katastriandmete kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamisega. Ruumiandmete Ruumiandmed ja -teenused on tõhusalt Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine hõlmab MaRu analüüsimine ja tagatud. ruumiandmete ja -teenuste kättesaadavaks tegemist, nendega avalikustamine seotud toodete arendamist ning ruumiandmete analüüsimist. Aadressi- ja Aadressi ja kohanimeandmed on Aadressiandmete süsteemi haldamine ning koha-aadresside MaRu kohanimeandmete tõhusalt tagatud. määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtne haldamine korraldamine. Riikliku kohanimeregistri haldamine. Aeromõõdistamine ja Aeropildistamise ja laserskaneerimise Aeropildistamise ja -laserskaneerimise korraldamine ning MaRu laserskaneerimine andmed on tõhusalt tagatud. teostamine, aeropildistamise ja kõrgusandmete järeltöötlus, ortofotokaartide ja kõrgusmudelite koostamine ning ajakohastamine. Lennuvahendi ja andmehõive seadmete haldamine. 27 Eesti ehitatud keskkonna Ehitussektorit puudutavate otsuste Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste MaRu andmete haldamine langetamiseks vajalike andmete langetamiseks ja analüüside koostamiseks usaldusväärse info hoidmine ja väärindamine. kogumine, säilitamine, töötlemine, väärindamine ja sobival kujul kättesaadavaks tegemine läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna eraisikutele, ettevõtetele, omavalitsustele, riigiametitele ja teistele osapooltele ning selle keskkonna arendamine. E-ehituse platvormi ja Ehitise eluringi menetluste ja tegevuste Ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks, MaRu ehitisregistri ülalpidamine tõhusamat ja läbipaistvamat läbiviimist ehitussektori tootlikkust tõstvate tegevuste läbi viimiseks, ning arendamine toetava riikliku digitaalse keskkonna erinevate riiklike sündmusteenustega sidumiseks vajaliku ülalpidamine ja arendamine. tõhusa, lihtsa ja läbipaistva riikliku keskkonna ülalpidamine ja arendamine. Programmi tegevus 4: Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM) Eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Maaparandussüsteemi Tagada maa kasutatavus ja omaniku Projekteerimistingimuste, ehituslubade sh keskkonnamõju MaRu ehitamine teadlikkus maaparandussüsteemidest, eelhinnangud ja kasutuslubade andamine. Euroopa Liidu seotud riskidest ja kohustustest. ühise põllumajanduse poliitika maaparanduse abinõude rakendamine, maaparandusalal tegutsevate ettevõtete registri volitatud töötleja ülesannete täitmine. Maaparanduse Keskkonnasäästliku maaparandusega Maaparandussüsteemi toimimist mõjutavate tegevuste MaRu kooskõlastused säilitada maatulundusmaa kasutatavus. ennetamiseks kooskõlastuste andmine. Teostusjooniste ja muu maaparandusteabe väljastamine. Maaparandusühistutega soetud toimingud. Maaparandussüsteemide Tagada maaparandussüsteemide Maaparanduse ehituse ja hoiu järelevalve teostamine, riigi MaRu toimimise tagamine toimimine poolt korras hoitavate ühiseevoolude hoiu korraldamine, maaparandusseire, maaparandussüsteemide registri volitatud töötleja ülesannete täitmine. Programmi tegevus: Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine (ReM) Eesmärk: Põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine maaparandussüsteemide toimimise, sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude korrashoiu kaudu on tagatud. Põllumajandusmaa Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitsepoliitika õigusaktide ReM kasutamise ja kaitse poliitika poliitika on kujundatud ettevalmistamine ja tõlgendamine, seisukohtade kujundamine kujundamine ja abinõude kavandamine 28 Maaparanduse poliitika Maaparanduse poliitika on kujundatud Maaparanduspoliitika kavandamine ning seisukohtade ReM kujundamine andmine, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ja juhendite ettevalmistamine ja ajakohastamine, nõustamine ja õigusaktide tõlgendamine ning valdkonnas vajalike abinõude kavandamine, sh toetusega seotud ülesanded. Maaparandusvaldkonnaga seotud registrite vastutava töötleja ülesannete täitmine. Maaparanduse toetuste Keskkonnasäästliku Euroopa Liidu ühise põllumajanduse poliitika maaparanduse PRIA andmine maaparandustegevusega tagatakse abinõude rakendamine: maaparandustoetuste taotluste ja põllumajandus- ja metsamaa maksetaotluste vastuvõtmine; taotluste ja maksetaotluste sihtotstarbeline kasutamine nõuetekohasuse kontrollimine; taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; toetuse vähendamine; taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine; riikliku järelevalve teostamine; otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine. Metsanduse toetuse andmine Metsatoetuste eesmärk on ergutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduse poliitika metsanduse PRIA metsaomanikke oma metsi säästlikult abinõude rakendamine metsandustoetuste taotluste ja majandama ja tagada metsamaa maksetaotluste vastuvõtmine; taotluste ja maksetaotluste sihtotstarbeline kasutus nõuetekohasuse kontrollimine; taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; toetuse vähendamine; taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine; riikliku järelevalve teostamine; otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine. Teenust viiakse ellu Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu. 29  LISA 2. Teenuste rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. MKM valitsemisala Teenus_nimi 2025 2026 2027 2028 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine -1 860 954 -1 851 379 -1 826 884 -1 826 871 Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine -604 294 -585 211 -572 489 -572 489 Kinnisvara hindamine ja analüüsimine -334 799 -282 542 -269 541 -269 541 Maareform -1 220 449 -1 059 846 -999 718 -999 718 Maatoimingute läbiviimine -769 098 -719 954 -692 327 -692 327 Maakasutuspoliitika kujundamine -268 425 -256 281 -250 670 -250 657 Riigimaade haldamine -2 641 964 -2 506 716 -2 459 589 -2 459 589 Avalikes huvides maade omandamine -331 697 -273 501 -242 624 -242 624 Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine -643 043 -591 651 -567 275 -567 275 Topograafiliste andmete hõivamine -1 449 574 -1 352 814 -1 286 185 -1 286 185 Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse -1 858 720 -1 716 382 -1 644 878 -1 644 878 haldamine Geodeetilise süsteemi haldamine -377 368 -330 465 -314 214 -314 214 Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine -1 197 681 -1 152 352 -1 116 600 -1 116 600 Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine -603 676 -642 891 -628 265 -628 265 E-ehituse platvormi ja ehitisregistri ülalpidamine -401 866 -320 557 -316 316 -316 316 ning arendamine Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine -394 494 -404 610 -391 609 -391 609 Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine -688 152 -577 105 -527 281 -527 281 Maaparandussüsteemide toimimise tagamine -903 096 -865 215 -839 961 -849 961 Maaparanduse kooskõlastused -403 200 -384 259 -371 632 -381 632 Maaparandussüsteemi ehitamine -1 073 200 -1 054 259 -1 041 632 -1 021 632 ReM valitsemisala Teenus_nimi 2025 2026 2027 2028 Maaparanduse poliitika kujundamine -262 265 -216 177 -195 271 -195 701 Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine -1 029 565 -980 242 -973 994 -975 062 Maaparanduse toetuste andmine -7 775 873 -6 752 466 -6 268 774 -6 268 774 Metsanduse toetuse andmine -9 357 709 -980 242 -973 994 -975 062