Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise tingimused

24.02.2025 nr 14-13.3/78-1 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise tingimused Esitame kooskõlastamiseks perioodi 2021–2027 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 3.3 toetuse andmise tingimuste käskkirja „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskirja eelnõu Lisa 3. Seletuskirja lisa  EELNÕU Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2026 Elluviija Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi IOM) Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium (edaspidi SiM) 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 3.3. „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega. 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, (edaspidi AMIFi määrus) millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“. TATis sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - vabatahtlik tagasipöördumine; - taasintegreerimise abi. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud EE 2035 julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti pikaajalise EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika“ elluviimisega. Elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada strateegias „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. Toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks. 1.1.4. Toetatavate tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias1 seatud eesmärkidega. Lisaks Euroopa ja riiklikele prioriteetidele vastavuse saavutamisele aitavad tegevused kaasa sellistele rahvusvahelistele raamistikele nagu kestliku arengu eesmärkides (Sustainable Development Goals) seatud eesmärgid (eelkõige 10.7: soodustada korrapärast, ohutut, regulaarset ja vastutustundlikku rännet ja inimeste liikuvust, sealhulgas kavandatud ja hästi juhitud rändepoliitika rakendamise kaudu2) ja ülemaailmse ohutu, korra- ja tavapärase rände kokkuleppe (GCM (Global Compact on Safe, Orderly and Regular 1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia kohta. COM (2021) 120 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52021DC0120 2 https://www.un.org/sustainabledevelopment/inequality/  Migration3) esimene ja peamine eesmärk 21: teha koostööd turvalise ja väärika tagasipöördumise ning jätkusuutliku taasintegreerimise hõlbustamisel). Need on kooskõlas ka IOMi missiooni ja strateegilise fookusega, eelkõige IOMi tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise poliitikaga. 1.1.5. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud ka Euroopa Komisjon soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekti, mis: - aitab kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, on mittediskrimineeriv ja läbipaistev, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10604 (edaspidi ÜSM) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtub põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja EE 2035 sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele keskkonnale ning ja kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.1. Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi rakendamine 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti peamine eesmärk on vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi (edaspidi VARRE programm, ka VARRE) abil aidata kaasa kolmandate riikide kodanike vabatahtlikule ja kestlikule lahkumisele Eestist kolmandasse riiki. Projekti peamise eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu seitse alategevust, mida võib osutada kombineeritult või eraldi: 3 https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/180713_agreed_outcome_global_compact_for_migration.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 2.1.1.1. Individuaalne nõustamine ja teavitustegevus VARRE programmist Selleks, et jõuda teadliku otsuseni tagasipöördumise kohta, osutatakse välismaalastele kvaliteetset tagasipöördumisnõustamist, mis annab neile piisavat, objektiivset ning ajakohast teavet. IOM pakub tagasipöördumise nõustamist kõigile vabatahtlikust tagasipöördumisest huvitatud välismaalastele juhindudes Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ja IOMi vahelisest koordineerimisest. Korraldatakse ka infopäevi, et parandada erinevate sidusrühmade arusaamist vabatahtliku tagasipöördumise võimalustest. 2.1.1.2. Tagasisaatmiseelse abi andmine Tagasisaatmiseelse toetusena käsitletakse igasugust abi, mida tagasipöörduja Eestis viibides vajab, et oma tagasipöördumist korraldada. Abi võib seisneda tagasipöördumiseks vajalike reisidokumentide, reisikindlustuse, viisade või muude tõendite hankimist või muude tagasipöördumiseks vajalike nõuete täitmist. Samuti võib tagasisaatmiseelse abina võimaldada tagasipöördujale lühiajalist majutamist ja toitlustamist Eestis või tõlkeabi tagasipöördumise korraldamisel. 2.1.1.3. Tagasisaatmisega seotud abi andmine Tagasisaatmisega seotud abi puhul peetakse silmas tagasipöörduja abistamist reisimisel vastuvõtvasse riiki. Tagasipöördujale võidakse abina hankida sõidupiletid, enamasti lennupileteid, kuid mõningail juhtudel ka muid reisipileteid. Juhul kui tagasipöördumine toimub transiidiriigi kaudu, võib abi hõlmata majutust ja/või toitlustust läbisõidul. 2.1.1.4. Saabumisjärgse abi andmine Saabumisjärgse abi puhul peetakse silmas sellist osutatavat abi, mida tagasipöörduja vajab vahetult pärast vastuvõtvasse ja/või päritoluriiki saabumist kas lennujaamas või riiki muul viisil saabudes. 2.1.1.5. Taasintegreerimise abi andmine Toetuse jätkusuutlikkuse suurendamiseks peab taasintegreerimise abi olema tagasipöördujale mitterahaline, vajaduspõhine ja tagama isiku kestliku tagasipöördumise. Taasintegreerimise abi andmisega seotud kulud ei või üldjuhul ületada 1400 eurot abisaaja kohta. Erandjuhtudel ja SiM-ga konsulteerides võib taasintegreerimise abi määra tõsta. Projektil on kaks täiendavat tegevust, mis toetavad peamise eesmärgi saavutamist: 2.1.1.6. Koolitused Koolitused tagasisaatmisvaldkonnas tegutsevatele ametnikele, kohalike omavalitsuste töötajatele, diasporaadele ning teistele rändeprotsessis osalevate isikutele, et tõsta nende teadlikkust VARRE programmist, selgitada vabatahtliku tagasipöördumise eeliseid ja jagada teadmisi PPA ja SiM-ga koostöös määratletud teemadel. 2.1.1.7. Rände ja rahvusvahelise statistika aruandluse alase koostöö arendamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise  kaitse statistikat6, paneb liikmesriikidele kohustuse edastada Eurostatile andmeid tagasisaatmise liigi ja saadud abi liigi ning sihtriikide kaupa. Nimetatud EL õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks viiakse programmi raames ellu tegevusi, millega parandatakse teabevahetust IOMi ja PPA vahel ning tõstetakse aruandluskvaliteeti. 2.1.2. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena aidatakse kaasa ELi ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamisesse ja tõhustamisesse. VARRE programmi kaudu pakutavate teenuste osutamisel arvestatakse nii tagasipöörduja, tagasisaatmist korraldava asutuse kui ka tagasipöörduja vastuvõtva riigi vajadusi. Luues tiheda koostöövõrgustiku erinevate sidususrühmade vahel tagatakse, et isiku tagasipöördumine on humaanne, tulemuslik ja kestlik. Pikemas perspektiivis peaks programm suurendama Euroopa Liidust vabatahtlikult tagasipöördujate arvu, kes saavad pärast tagasipöördumist edendada oma päritoluriikide arengut ja heaolu. Seega saavad programmist kasu nii tagasipöördujad, EL kui ka kolmandad riigid. 2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti peamine sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada kasutada tagasipöördumist; kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada tagasipöördumist; kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ebaseaduslikult, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1. Projektis läbi viidavate koolituste sihtrühmaks on vabatahtliku tagasipöördumisega kokku puutuvad ametnikud, sh KOV ametnikud, PPA töötajad, mittetulundusühingute töötajad, vabatahtlike grupid, diasporaa organisatsioonid, teenusepakkujate ja kolmandate riikide saatkondade töötajad, kelle teadlikkust tõstetakse projektis kavandatud koolituste kaudu. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2026. Abikõlblikud kulud: 2.1.4.1. Personalikulud; 2.1.4.2. meeskonnaliikmete rahvusvaheliste ja Eesti-siseste lähetuste kulud (sh päevaraha ja kindlustus); 2.1.4.3. reisieelne toetus VARRE programmis osalejale (sh reisidokumentide taotlemine, toiduabi, ööbimine, riided, arstiabi, retseptiravimid); 2.1.4.4. VARRE programmis osaleja transpordikulud (sh lennupiletid ja vajadusel maismaatransport, kulud sihtriigis lõppkohta jõudmiseks); 2.1.4.5. VARRE programmis osaleja eskortija lähetuse ja töökohustuste täitmisega 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise kaitse statistikat. ELT L 198, 22.6.2020, lk 1. Kättesaadav: https://estlex.ee/?id=76&aktid=213006  seotud kulud; 2.1.4.6. taasintegreerimise kulud; 2.1.4.7. sularahatoetus VARRE programmis osalejale (vajadusel enne lahkumist lennujaamas üldjuhul kuni 50 eurot ja/või pärast päritoluriiki saabumist, üldjuhul mitte rohkem kui 350 eurot); 2.1.4.8. reisijärgse toetuse kulud (spetsiifiline mitterahaline toetus VARRE programmis osalevale kolmanda riigi kodanikule erilise ja kiireloomulise lisaabi osutamiseks); 2.1.4.9. koolitus- ja infopäevade kulud (ruumide rent, materjalide koostamine jms); 2.1.4.10. tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge); 2.1.4.11. kommunikatsioonitegevuste kulud (sh infomaterjalide koostamine ja trükk); 2.1.4.12. meeskonnaliikmete projekti rakendamisega seotud erikulud (nt lennujaama sissepääsukaart, eririietus ja -märgistus); 2.1.4.13. projekti tegevustes osalevate erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega) inimeste ligipääsetavuse tagamise kulud. 2.1.5. Projekti elluviija IOM 3. Riigiabi Toetatavate tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 4. Tulemused ja näitajad7 4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood (kui Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave kohaldub) ja mõõtühik 2024 2026 nimetus Vabatahtliku AMIF O.3.3 Arv 50 105 Osaleja - füüsiline isik, kes tagasipöördumise Taasintegreerimise saab projektist otsest kasu. ja abi saanud Käesoleva näitaja taasintegreerimise tagasipöördujate arv tähenduses on osaleja programmi projekti sihtrühma kuuluv rakendamine kolmanda riigi kodanikust vabatahtlik tagasipöörduja. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). AMIF O.3.1. arv 20 48 Osaleja - füüsiline isik, kes Koolitustegevuses saab projektist otsest kasu. osalejate arv Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja PPA töötaja, mittetulundusühingu töötajad, vabatahtlike grupid, diasporaa organisatsioonide esindajad, kolmandate riikide saatkondade töötajad. 7 Näitajad kõik kokku moodustavad tulemused.  Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). 4.2. Punktis 2 nimetatud projekti seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Näitajate algtasemed on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2026 Vabatahtliku AMIF R.3.6 arv 336 (so Vabatahtlik tagasipöörduja – tagasipöördumise ja Vabatahtlikult 60% 2029 kolmanda riigi kodanik, kes lahkub taasintegreerimise tagasipöördunute arv sihttasemest VARRE programmi toel ELi programmi 560) territooriumilt. rakendamine 5. Projekti eelarve 5.1. TATi eelarve on 796 905 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%) Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku (EUR) Kaudsete kulude (EUR) kaasfinantseering määr (% otsestest (EUR) kuludest) Vabatahtliku tagasipöördumise 597 768,75 199 226,25 796 905 7% ja taasintegreerimise programmi rakendamine 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Ühendmääruse § 16 lõikest 5 lähtudes on elluviija projekti personalikulud abikõlblikud vastavalt elluviija siseregulatsioonidele; 7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud (arvestades § 16 lõikes 5 toodud erisusi). Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2.1.4. 7.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Elluviijal on õigus taotleda ja SiM-l on õigus teha ettemakseid perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 14 ja ühendmääruse § 30 kohaselt. 8.2.1. Elluviija saab taotleda ühendmääruse § 30 lõige 1 punktis 1 nimetatud ettemakset. 8.2.2. Ettemakset saab elluviija taotleda põhjendatud vajaduse korral ja kuni 40% ulatuses määratud toetuse summast. 8.2.3. Ettemakse kasutamise periood on kuni 365 kalendripäeva ettemakse laekumisest. 8.2.4. Ettemakse eraldamine otsustatakse kuni 15 kalendripäeva jooksul ettemakse taotluse saamisest arvates. 8.3. Toetust makstakse ja ettemakse kasutamist tõendatakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud, elluviija on esitanud SiM-le punktis 10.2 toodud aruanded ning SiM on need kinnitanud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt. 8.4. Enne esimese makse saamist või ettemakse taotlemist peab elluviija esitama SiMle edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.5. Kui elluviija kasutab ettemakseid, esitab SiM-le ettemakse tõendamise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid hiljemalt p 8.2.3. määratud ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 8.6. Kui elluviija ei kasuta ettemakseid, tuleb maksetaotlus esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.7. Makse ja/või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse ja/või ettemakse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. 8.8. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustused on täitmata. 8.9. Ettemakse kasutamisel on lõppmakse 5% määratud toetuse summast. 8.10. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-s 10 toetuse saajale kehtestatud kohustusi (arvestades AMIFi määruse artiklis 22 toodud regulatsiooni), sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ tulenevaid teavituskohustusi. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TATi projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud  vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 20% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast. Paindlikkus ei kehti taasintegreerimise abiga seotud kuludele; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus. 9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks; 9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatavale tegevusele on Eestis taotletud toetust teistest Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest; 9.3.6. Teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas elluviija siseste andmekaitsereeglitega ning tagama korrektse osalejate andmete olemasolu e- toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise või ettemaksetaotluse tõendamise ajaks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.3.9. tagama tegevustele nii füüsilise kui digitaalse ligipääsetavuse. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ÜSMi artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. 10. Elluviijale kohalduvad juhtimiskontrollid ja auditid 10.1. Elluviijale kohalduvad AMIFi määruse artikli 22 kohaselt erisused, kuna Euroopa Komisjon on elluviijat kohaselt hinnanud ja pidanud teda liidu eelarvest rahastatavate toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks. 10.2. Erisuste rakendumiseks peab elluviija esitama SiMile järgmised tõendid või kinnitused: 10.2.1. raamatupidamise aastaaruande, milles sisalduvad antud ja kasutatud summad, mis on koostatud projektis kantud kulude kohta, igal aastal 15. oktoobriks. Aruandele on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab elluviija esitatud kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas teave kelmuse- või pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et SiM-ile esitatud ja maksetaotlustes märgitud elluviija tehtud kulutused on seaduslikud ja korrektsed; 10.2.2. elluviija kinnituse, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise tingimustele, teave projektis tehtud kulude kohta on nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne, vahendeid on kasutatud TATis ettenähtud otstarbel, elluviija kehtestatud kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse  raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta 10.2.3. kinnituse, et kaudsete kulude hüvitamise tingimused on täidetud; 10.2.4. kinnituse, et kuludokumente ja nende tasumist elluviija poolt on kontrollitud ning SIM-ile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumente või raamatupidamiskoode on kontrollitud. 10.3. Elluviija esitab punktides 10.2.2.–10.2.4. nimetatud dokumendid SiM-ile iga maksetaotlusega või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide esitamisega. 10.4. Punktide 10.2–10.3. nõuete täitmisel kinnitab SiM esitatud aruande, maksetaotluse või loeb ettemaksetaotluse tõendatuks. Antav kinnitus ei välista, et elluviija esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse esitatud arvamus ja seotud auditi dokumentatsioon tehakse vajadusel kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile, kontrollikojale ja SiM-i auditeerimisasutustele. 10.5. SiM võib läbi viia juhtimiskontrolli, kui 10.5.1. SiM tuvastab seoses elluviija projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu või märgi kelmusest või pettusest; 10.5.2. elluviija ei esita punktis 10.2. ja loetletud dokumente; 10.5.3. punktides 10.2. osutatud elluviija esitatud dokumendid on puudulikud. 10.6. Kui elluviija projekt satub tegevusauditi valimisse, võib auditeerimisasutus teha oma tööd projektiga seotud tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda elluviija audiitoril hinnata vigade kogu ulatust ja kogusummat projektis. 11. Aruandlus 11.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 30. novembri ja 30. aprilli seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Esimene vahearuanne esitatakse perioodi 01.01.2024– 31.12.2024 kohta hiljemalt 30 päeva jooksul TATi kinnitamisest. 11.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 90 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 90 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 11.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi projekti aruanne) esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 11.4. Projekti aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 11.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 11.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud tegevustest. 11.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 11.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt 15 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 11.9. Koolituste puhul, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 11.10. SiMil on õigus igal ajal küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 12. TATi muutmine 12.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 12.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna SiMi ametlikule e-posti aadressile. 12.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 12.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas SiMi eelnev nõusolek. 12.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. SiM esitab TATi muutmise eelnõu elluviijale kooskõlastamiseks. Elluviija esitab oma märkused eelnõu kohta SiMi määratud tähtajaks ja viisil. 12.7. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ÜSS2021_2027 sätestatule ja ühendmääruse §- dele 34–37. 13.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. 14. Vaidluste lahendamine 14.1. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidlused lahendatakse arbitraažikohtus. 15. IOMi staatus 15.1. Ühtki käesoleva käskkirja sätet ega sellega seonduvat ei loeta otseseks ega kaudseks loobumiseks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni privileegidest ja immuniteetidest ning vaidluste puhul tuleb kõnealuseid sätteid tõlgendada nendega kooskõlas. 16. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Seletuskiri  Siseministri käskkirja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevusmeetme 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskirja eelnõu I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse lõimumise ja siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“ täitmisesse. TATi tegevuste elluviijaks on Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi IOM). Tegevusi toetatakse perioodil 01.01.2024–31.12.2026. TATi eelarve on 796 905 eurot, sh AMIF toetus 75% (597 678,75 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (199 226,25 eurot). TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid Siseministeeriumi (edaspidi SiM) ja Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) esindajad. Eelnõu on koostanud SiM välisvahendite osakonna nõunik Martin Eber (tel 612 5180, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson (tel 612 5042, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega nr C(2022)7201 Euroopa Komisjoni kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (EL) 2021/1147 (edaspidi AMIFi määrus) toodud nõudeid. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 3 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. 1 TAT sisaldab 16 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“ 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projekti eelarve“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Elluviijale kohalduvad juhtimiskontrollid ja auditid“; 11. punkt „Aruandlus“; 12. punkt „TATi muutmine“; 13. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 14. punkt „Vaidluste lahendamine“; 15. punkt „IOMi staatus“; 16. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TATi seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi erieesmärgiga nr 3. TATi vajalikkuse põhjendus Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti Euroopa Liidu (edaspidi EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega. Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides. TATi toetatavate tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias1 seatud eesmärkidega. Lisaks Euroopa ja riiklikele prioriteetidele vastavuse saavutamisele aitavad tegevused kaasa sellistele rahvusvahelistele raamistikele nagu kestliku arengu eesmärkides (Sustainable Development Goals) seatud eesmärgid (eelkõige 10.7: soodustada korrapärast, ohutut, regulaarset ja vastutustundlikku rännet ja inimeste liikuvust, sealhulgas kavandatud ja hästi juhitud rändepoliitika rakendamise kaudu2) ja ülemaailmse ohutu, kavakindla ja korrapärase rände kokkuleppe (GCM (Global Compact on 1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia kohta. COM (2021) 120 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52021DC0120 2 https://www.un.org/sustainabledevelopment/inequality/ 2 Safe, Orderly and Regular Migration3) esimene ja peamine eesmärk 21: teha koostööd turvalise ja väärika tagasipöördumise ning jätkusuutliku taasintegreerimise hõlbustamisel). Need on kooskõlas ka IOMi missiooni ja strateegilise fookusega, eelkõige IOMi tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise poliitikaga. Tõhus tagasisaatmispoliitika on kõikehõlmava rändehalduse oluline osa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ, millega on kehtestatud ühised nõuded ja kord liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (edaspidi tagasisaatmisdirektiiv), kohustab liikmesriike eelistama illegaalselt riigis viibivate välismaalaste vabatahtlikku lahkumist sunniviisilisele väljasaatmisele. Selleks peaksid liikmesriigid pakkuma tõhustatud tagasipöördumisalast abi ja nõustamist ning kasutama parimal viisil ära EL-i pakutavaid asjakohaseid rahastamisvõimalusi4. Kui kehtiv ELi õigus ei näe ette raamistikku vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmide loomiseks ning haldamiseks, siis uuesti sõnastatud tagasisaatmisdirektiivis5, mille üle toimuvad triloogid Euroopa Parlamendiga, luuakse õiguslik alus vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumise riiklike programmide loomiseks. Eelnõu art 14 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama programmid logistilise, finants- ja muu materiaalse või mitterahalise abi andmiseks oma riigisiseste õigusaktide kohaselt, et toetada nõukogu määruse (EÜ) nr 2018/18066 I lisas loetletud kolmandate riikide ebaseaduslikult riigis viibivate kodanike tagasisaatmist. Sellise abi hulka võib kuuluda toetus taasintegreerumiseks kolmandas riigis, kuhu tagasi pöördutakse. 2022. aastal oli ebaseaduslike piiriületuste arvu kasv liikmesriikides eriti suur (+61 % võrreldes 2021. aastaga) ning jõudis kõrgeimale tasemele alates 2016. aastast, kuigi kaugel 2015. aasta tasemest. Ebaseaduslike piiriületuste arv suurenes ka 2023. aastal (+18 % võrreldes 2022. aastaga). Sellest ajast alates on ebaseaduslike saabujate arv vähenenud peaaegu kõigil rändeteedel. 2024. aasta jaanuarist septembrini vähenes ebaseaduslike piiriületuste arv võrreldes 2023. aasta sama perioodiga 40 %. Kuigi ebaseaduslikud piiriületused on vähenemas, on mõju rändele endiselt märkimisväärne. 2024. aasta esimese kuue kuu jooksul esitati EL+4 riikides ligikaudu 515 000 varjupaigataotlust ehk peaaegu sama palju kui 2023. aasta samal ajavahemikul. Sellel jätkuval survel on suur mõju tagasisaatmissüsteemile, sest andmed näitavad, et tagasi lükatakse märkimisväärselt palju varjupaigataotlusi, mille järel tehakse (või tuleks teha) tagasisaatmisotsus. 2024. aasta esimeses pooles tehti ligikaudu 209 000 tagasisaatmisotsust nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes olid kinni peetud ebaseadusliku riigis viibimise, viibimisaja ületamise (sealhulgas viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikud) või elamisloa- või varjupaigataotluse tagasilükkamise tõttu. Võrreldes 2023. aasta sama perioodiga on tehtud tagasisaatmisotsuste arv veidi vähenenud (-9 %). 3 https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/180713_agreed_outcome_global_compact_for_migration.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98), põhjenduspunkt 10. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0115 5 Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel muutmiseks. COM (2018) 634 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:829fbece- b661-11e8-99ee-01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF 6 Nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EÜ) nr 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32018R1806 3 ELi tagasisaatmispoliitika tõhustamiseks avaldas Euroopa Komisjon 2021. aastal ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia7. Strateegia eesmärgiks on suurendada vabatahtlike tagasipöördujate arvu ja osakaalu Euroopast ja transiidiriikidest. Selleks tuleb parandada tagasipöördujate toetamise kvaliteeti ja osalemist ning tugevdada ELi meetmete sidusust ja juhtimist. Strateegia toob välja, et vabatahtlike tagasipöördumiste puhul on võimalik paremini arvestada tagasisaadetava vajadusi ja ootusi, taasintegreerimise meetmed omakorda võivad tagasisaadetaval aidata ületada sotsiaalmajanduslikke ja psühhosotsiaalseid raskusi, millega nad oma kogukonda tagasi pöördudes kokku puutuvad ja muuta nende tagasipöördumise kestlikumaks8. Seega võimaldavad vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmid tagada ebaseaduslikult ELs viibivate välismaalaste humaansema, tulemuslikuma ja kestlikuma tagasipöördumise. ELi ühtse tagasisaatmissüsteemi tõhustamisel on suur roll Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil (edaspidi Frontex). Alates 2020. aastast on Frontexil mandaat toetada liikmesriike vabatahtliku tagasipöördumise valdkonnas9. Frontex võib liikmesriigi taotlusel pakkuda tagasisaadetavale tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja tagasisaatmisele järgnevat abi. 2024. a lõpu seisuga pakutakse taasintegreerimise teenuseid 38 kolmandas riigis, sõltuvalt eelarvelistest vahenditest on eesmärk hõlmata 50 kolmandat riiki. Tõhustatud tagasisaatmiste operatiivstrateegia teekaardi10 eesmärgi kohaselt peavad kõik liikmesriigid olema valmis kasutama Frontexi pakutavat vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise abi. Paljudes EL liikmesriikides rakendab toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumise (edaspidi VARRE, ka VARRE programm) programme IOM. Lisaks panustab IOM ELi projektidesse, millega antakse kolmandatele riikidele abi tagasipöördunute taasintegreerimisel kogukonda, võttes arvesse üksikisiku, kogukonna ja struktuurset tasandit. Näiteks 2016. aastal käivitati ELi hädaolukorra usaldusfondi Aafrika jaoks rahastamisel ELi ja IOM ühisalgatus, millega abistatakse vabatahtlikku tagasipöördumist ja kestlikku taasintegreerimist Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas, Aafrika Sarve piirkonnas ning Põhja-Aafrikas. IOM tegutseb rohkem kui sajas riigis enam kui 550 esindusega. Sellise tervikliku võrgustiku olemasolu on ülioluline, et luua parem sidusus päritoluriikide riiklike programmide ja algatuste vahel ning julgustada seeläbi partnerriike võtma suuremat vastutust oma kodanike taasintegreerimise, tagasisaatmise ja tagasivõtmise protsessi eest. 1951. aastal loodud valitsustevaheline organisatsioon IOM on juhtiv migratsiooni valdkonnas tegutsev organisatsioon, mis töötab partnerluses nii riiklike, riikidevaheliste kui ka vabaühendustega. IOM on olnud osa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) süsteemist rändeagentuurina alates 2016. aastast, omades rände kõikehõlmavat mandaati selle kõigis mõõtmetes. IOMil on 175 liikmesriiki ja 8 riiki, millel on vaatleja staatus. 7 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia kohta. COM (2021) 120 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52021DC0120 8 Sealsamas, lk 2. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1896 10 Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2023. a poliitikadokument Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia suunas- – COM(2023) 45 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A45%3AFIN 4 IOMi lähtub oma tegevustes enda põhikirjast, liikmesriikide poolt heaks kiidetud IOMi siseprotseduuridest ja reeglitest ning 21.11.1947 ÜRO eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsioonist. IOMi laialdased teadmised kajastuvad sellistes raamistikes nagu „Assisted Volunatry Return and Reintegration Framework for Assited Voluntary Return and Reintegration“ (2018), IOMi ametlik tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimispoliitika (2021), samuti IOMi koordineerivas rollis ÜRO rändevõrgustikus, mis on määratletud nii 2019. aastal ilmunud dokumendis „Reintegration Handbook. Practical guidance on the design, implemenattion and monitoring of the Reintegration assistance“ (Taasintegreerimise käsiraamat. Praktilised juhised taasintegreerimisabi kavandamiseks, rakendamiseks ning jälgimiseks) kui ka IOMi käsiraamatus „IOM Handbook on Proetction and Assistance to Migrants Vulerable to Violence, Explotation and Abuse“ (Käsiraamat vägivalla, ärakasutamise ja väärkohtlemise kohta haavatavate migrantide kaitsel ja abistamisel). Nõustamistööriistade komplekt „A Return“ (Tagasipöördumine) ilmus 2022. aastal ning koolituspaketid sidusrühmadele on taasintegreerimise ning monitooringu teemadel veebis vabavarana saadaval. Olles alaliselt rände päritoluriikides kohapeal, on IOM loonud tiheda koostöövõrgustiku erinevate sidususrühmadega: riiklike ja kohalike ametiasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega, vabaühendustega, kogukondadega, EL agentuuridega. Seeläbi on IOMl võimalik paremini pakkuda teenuseid, mis arvestavad tagasipöörduja aga ka vastuvõtva riigi enda vajadustega. Lisaks saab koostöövõrgustik aidata kaasa programmi (kulu)tõhusamale haldamisele, kuivõrd kohapealsed teenuseosutajad on kõige paremini kursis kohalike olude, väljakutsete ja tavadega ning ka levinud suunamisradadega. Eestis viib IOM VARRE programmi ellu juba alates 2010. aastast, alates 2021. aastast AMIFi otsetoetusega. Selle kaudu on ebaseaduslikult Eestis viibival kolmanda riigi kodanikul, samuti Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejal, rahvusvahelise või ajutise kaitse saajal, kes soovib koduriiki naasta ja kellel puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid, õigus taotleda tagasipöördumisel ja taasintegreerumisel erinevaid teenuseid nõustamisest kuni vajaduspõhise abi osutamiseni. Võrreldes Frontexi pakutavate tagasisaatmise ja taasintegreerimise teenustega, on riikliku VARRE programmi geograafiline haare oluliselt laiem. Frontexi tagasisaatmis- ja taasintegreerumisteenust saavad kasutada ainult liikmesriigis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud, aga VARRE programm võib potentsiaalselt pakkuda tuge ka Eestis rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalastele, kes soovivad koduriiki tagasi pöörduda. Koostöö IOMiga VARRE raames võimaldab seega paindlikumat lähenemist, mis suudab arvestada migrantide ja Eesti valitsuse vajadustega, leida kiiremini tagasipöördujale sobivaid lahendusi või kohandada programmi vastavalt rändeolukorrale. Koostöö edukust näitab see, et VARRE programmi kaudu tagasipöördunud kolmandate riikide kodanike arv on suurenenud. Vahepealsete aastate (2021–2022) madalam toetuste saajate arv tuleneb eeskätt COVID-19 pandeemiast tingitud reisipiirangutest. 5  Tagasipöördumised 2010 - 2022 132 140 129 120 100 82 80 60 40 45 40 40 29 28 23 43 17 20 7 8 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Eestist lahkuma kohustatud välismaalaste arvu silmas pidades on VARRE programmis abistatute hulk jäänud siiski väheseks. Sundtäidetava Vabatahtliku Toetatud vabatahtliku lahkumisettekirjutuse lahkumisettekirjutuse lahkumise raames riigist alusel riigist lahkunud tähtaja jooksul riigist lahkunud isikud lahkunud 2018 155 666 45 2019 208 1000 132 2020 108 989 129 2021 104 1089 40 2022 111 971 43 2023 170 863 93* 2024 142 633 46* *IOMi esitatud andmed VARRE programmi arendamisel on seega oluline võtta arvesse nii programmi varasemal rakendamisel saadud kogemusi kui ka ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias seatud eesmärke, sh Frontexi laienenud rolli ELi ühtses tagasisaatmissüsteemis. VARRE programmi rakendamisel tuleb tõhustada kõigi tagasisaatmise ja taasintegreerimise protsessis osalejate (eeskätt IOM, PPA, Frontex) vahelist koostööd ja koordinatsiooni tagasisaatmisega seotud abi osutamisel, et vältida tegevuste dubleerimist ja toetuste ostlemist samade teenuste osutamiseks. See eeldab, et erinevate partnerite pakutava abi kvaliteet ja sisu olulisel määral ei erine. VARRE programmi raames pakutavad teenused peavad arvestama tagasisaadetava individuaalseid vajadusi, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele isikutele ja täitma tagasisaatmispoliitika eesmärke. See tähendab, et tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset abi võib tagasipöördujale anda vaid juhul, kui isik vajab abi ja tal puuduvad endal rahalised vahendid tagasipöördumise korraldamiseks. VARRE programmiga peavad igal juhul saama liituda ka need ebaseaduslikult Eestis viibivad välismaalased, kes 6 soovivad tagasi pöörduda, kuid kelle lahkumiskohustus on muutunud sundtäidetavaks või kes kuuluvad kohe riigist väljasaatmisele. Taasintegreerumisabi peab jääma vajaduspõhiseks, võimalusega jätta välja riigid või isikute rühmad, kellele toetus ei pruugi olla valitsuse otsuse kohaselt põhjendatud (näiteks viisavabad kolmandad riigid) või kui see on SiMi ettepanekul vajalik toetuse väärkasutamise vältimiseks. Lisaks tuleb programmi elluviimisel arvesse võtta ka IOMi juhiseid teatud riikidesse toetatud vabatahtliku tagasipöördumise piiramise ja peatamise kohta. Abi saab anda vastavalt tagasipöörduja vajadusele kas osaliselt või erinevate osade kombinatsioonina. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“ TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu, menetluste ja teenustega, toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid, kolmandate riikidega tehtava koostöö ning nende suutlikkuse tugevdamine seoses tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/106011 (edaspidi ÜSM) artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TATi koostamisel on arvestatud EL põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele keskkonnale ning ja kommunikatsioonile. Projekti ettevalmistamisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel lähtutakse ja edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning arvestatakse soolise aspekti ja sooküsimuste lõimimisega. Projektis toimuvate koolituste raames kogutakse vajalikku infot osalejate soo ja vanuse kohta. Kui see toetab koolitustel antavat põhiinfot, jagatakse muuhulgas teadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse, teemadel. Võimalusel seatakse eesmärgiks tagada ligipääsetavus koolituste toimumise kohale, koolitusega seotud informatsioonile nii enne kui pärast sündmust ning koolitusel edastatavale informatsioonile ja 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 7 õppematerjalidele nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele. ÜSM-i artiklis 9 p 4 on sätestatud, et fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mh kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõttega. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/85212 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projekti rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnanõudeid ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid vastavalt IOMi sisereeglistikule. Elluviija korraldab sündmusi keskkonnahoidlikult.13 TATi tegevused viiakse ellu elluviija tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/35 „Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ alusel otsustati AMIFi rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkide täitmisele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Erinevalt EL ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole AMIF loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja rändepoliitika tugevdamise ja arendamise poliitikaeesmärke. Sellest ning AMIFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme, vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele. TATi raames viiakse ellu projekt, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Punktis 2.1 kirjeldatakse tegevusi TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. 13 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus 8 Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektil puudub omafinantseerimise kohustus. Punktis 2.1 on kirjeldatud projekti „Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi rakendamine“ tegevused ja eesmärk. Projekti raames viiakse ellu seitse peamist tegevust: 1. Individuaalne nõustamine ja teavitustegevus VARRE programmist Tagasipöördumisnõustamise kvaliteedi tõstmiseks on Euroopa Komisjon välja töötanud ELi tagasipöördumisnõustamise raamistiku, millega antakse liikmesriikide organisatsioonidele suunised nõustamisstruktuuride loomiseks, haldamiseks ja arendamiseks liikmesriikides. Raamistikus tehtavaid soovitusi tuleks järgida ka VARRE programmi raames pakutava nõustamistegevuse arendamisel, tagades, et nõustamist pakutakse erinevates rändeprotsessi etappides, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluses, ja kohtades, nt kinnipidamiskohtades, ning erinevatel viisidel (vahetud kohtumised, veebikohtumised, e-posti teel vms). Seejuures on oluline tihe koostöö PPA menetlejate ning nõustajatega, et tagasipöördumise ja taasintegreerimise abi pakkumisel leida kõige sobilikumad lahendused. Uuringud on näidanud, et mida paremini informeeritud on tagasipöörduja enne tagasipöördumist, seda paremad on tema võimalused taasintegreeruda. Sellest tulenevalt on ka väga oluline, et kogu teavitustegevus oleks erivajadusega inimestele ligipääsetav.14 Tagasipöördumisnõustamist antakse abisaajatele silmast silma IOMi büroo ruumides ja/või telefoni ja e-posti teel. See hõlmab vabatahtliku tagasipöördumise üksikasjade ja tingimuste arutelu. Vabatahtlike tagasipöördumiste arvu suurendamiseks on lisaks individuaalsele nõustamisele vaja tõsta üldist teadlikkust programmi võimalustest. Lisaks tagasisaatmissüsteemi peamiste sidusrühmade toetamisele näeb IOM vajadust pakkuda ka ajakohast ja objektiivset teavet VARRE programmi, Eesti vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise süsteemi ja sellega seotud toetusskeemide ning päritolumaa teabe kohta ka neile osalejatele, kes ei ole tagasisaatmisprotsessiga otseselt seotud, kuid kes on Eestis rändajate jaoks olulise tähtsusega. Nende hulka kuuluvad diasporaa kogukonnad, vabatahtlikud, vabaühendused ja teadusasutused, ka meditsiinitöötajad, lastekaitse- ja noorsootöötajad, kes töötavad peamiselt kohalikul tasandil, välisesindused Eestis jt. IOM püüab jõuda teavitustegevusega erinevate kasusaajate rühmadeni, sealhulgas otse rändajateni ja sidusrühmadeni, kes on VARRE programmist võimalikku kasu saavate rändajatega kontaktis. Selleks pakub IOM erinevaid teavitusteenuseid, sealhulgas külastusi Vao ja Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskustesse, võrgustike loomist ja teabe pakkumist VARRE kohta saatkondadele ja diasporaaorganisatsioonidele ning teabe jagamist teistele rände- ja varjupaigavaldkonnas töötavatele isikutele, kes on oma töö kaudu rändajatega otseses kontaktis. Teavitusmaterjal erinevatele sidusrühmadele ja rändajatele endile tehakse kättesaadavaks sobivas vormis ja sobivaid kanaleid ja tööriistu kasutades, näiteks sotsiaalmeedia kaudu. 14 https://www.un.org/en/content/disabilitystrategy/ 9 Kõik projekti raames pakutavad võrgustike loomise ja teabevahetuse vormid aitavad luua jätkusuutlikke suhteid ja parandada koostööd paljude vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise protsessidega otseselt või kaudselt seotud osaliste vahel. Projekti jooksul loodud kontakte ja võrgustikke saab kasutada ka tulevaste algatuste jaoks. IOMi kodulehte uuendatakse regulaarselt ning see pakub erinevatele sihtrühmadele aja- ja asjakohast teavet Eestist vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumise kohta. 2. Tagasisaatmiseelse abi andmine Tagasisaatmiseelse toetusena käsitletakse igasugust abi, mida tagasipöörduja Eestis viibides vajab, et oma tagasipöördumist korraldada. Abi võib seisneda tagasipöördumiseks vajalike reisidokumentide, reisikindlustuse, viisade või muude tõendite (nt COVID-19 testi tõend) hankimist või muude tagasipöördumiseks vajalike nõuete täitmist. Samuti võib tagasisaatmiseelse abina võimaldada tagasipöördujale lühiajalist majutamist ja toitlustamist Eestis või tõlkeabi tagasipöördumise korraldamisel. 3. Tagasisaatmisega seotud abi andmine Tagasisaatmisega seotud abi puhul peetakse silmas tagasipöörduja abistamist reisimisel vastuvõtvasse riiki. Tagasipöördujale võidakse abina hankida sõidupiletid, enamasti lennupileteid, kuid mõningail juhtudel ka muid reisipileteid. Juhul kui tagasipöördumine toimub transiidiriigi kaudu, võib abi hõlmata majutust ja/või toitlustust läbisõidul. Lisaks tagasipöörduja vajaduste hindamisele ja asjakohaste meetmete kasutamisele kogu tagasisaatmise jooksul võib liikumise ajal osutatav abi (näiteks meditsiinilise tugiteenuse ja/või saatjate näol) olla haavatavas olukorras olevate rändajate jaoks eriti oluline. 4. Saabumisjärgse abi andmine Lennujaamas pakutav abi sisaldab üldjuhul kuni 50 euro suurust rahalist toetust, et katta esmased vajadused, näiteks reisimine lõppsihtkohta päritoluriigis. Täiendavaid toetusi saab eraldada lühiajaliseks majutuseks või arstiabiks, lasteaia- või koolikoha leidmisel vms. Arvestades, et saabumisjärgne abi sõltub suuresti isiklikest vajadustest, võib toetust maksta ka sularahas tingimusel, et makstav summa ei ületa üldjuhul 350 eurot tagasipöörduja kohta. 5. Taasintegreerimise abi andmine Mitterahalist vajaduspõhist ja isiku kestlikku tagasipöördumist võimaldavat taasintegreerimisabi saab anda selleks, et toetada tagasipöördujat tööturule sisenemisel, sealhulgas oma väikeettevõtte asutamisel, kvalifikatsiooni tõstmisel või uue eriala omandamisel (koolitused, kutseõpe) vms. Taasintegreerimise abi määr ei või üldjuhul ületada 1400 eurot abisaaja kohta. Erandjuhtudel võib pärast SiMiga konsulteerimist ja positiivse tagasiside saamist taasintegreerimise määra tõsta üle 1400 euro abisaaja kohta. Taasintegreerimistoetuste puhul tuleb võimaluse korral arvestada vastuvõtva riigi enda tööturuvajadustega, mistõttu taasintegreerimisteenuste loomisel ja pakkumisel on oluline teha tihedat koostööd päritoluriikide riigiasutuste ja kohalike kogukondadega. Taasintegreerimise kulud katab esialgu sihtriigi IOMi esindus, mille hüvitab hiljem elluviija (nn toetustasu sihtriigi IOMi esindusele); 10 Ülalkirjeldatud tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse VARRE programmis osalejate soost, rahvusest, vanusest, usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erivajadustega ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. 6. Rände ja rahvusvahelise statistika aruandlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise kaitse statistikat15, paneb liikmesriikidele kohustuse edastada Eurostatile andmeid tagasisaatmise liigi ja saadud abi liigi ning sihtriikide kaupa. Määrus 2024/1358, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud) võeti vastu 14. mail 2024. Nimetatud EL õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks viiakse programmi raames ellu tegevusi, millega parandatakse teabevahetust IOMi ja PPA vahel ning tõstetakse aruandluskvaliteeti. Selle üksikasjad lepitakse IOMi ja PPA vahel ühiselt kokku programmi elluviimise perioodi alguses ja enne infovahetuse algust. 7. Koolitused IOM pakub koolitusi PPA ametnikele, KOV ametnikele ja vabatahtliku tagasipöördumisega kokku puutuvatele ametnikele ning näeb koolitustest võimalikku kasu ka erinevatele rändajatega töötavatele sidusrühmadele. Osa koolitusi on suunatud vaid PPA ametnikele, näiteks koolitused parendamaks tööd haavatavates olukordades olevate rändajatega. IOMil on laialdased teadmised vabatahtliku tagasipöördumise kõigi asjakohaste aspektide koolituste läbiviimisel; IOMil on erinevad koolitusmaterjalid kohe saadaval, mis on kohandatud ja testitud erinevates riikidest lähtuvalt riigi vajadustele ja kontekstile. Materjale saab kohandada ka vastavalt Eesti vajadustele ja kontekstile. Koolitusi saab pakkuda teistele tagasisaatmise protsessi kaasatud asutuste või organisatsioonide töötajatele, samuti saab koolitada ühiselt rändevaldkonnas tegutsevaid ametnikke, erinevate vabaühenduste liikmeid, kohalike omavalitsuste ja saatkondade töötajaid. Sellised ühiskoolitused võivad olla kasulikuks platvormiks erinevate osalejateni jõudmisel ja erinevate spetsialistide vaheliste võrgustike loomisel, millel on vabatahtliku tagasipöördumise toetamisel oma roll, näiteks võimalike kasusaajate suunamisel PPA ja IOMi nõustamisele ja abile. Selline võrgustike loomine ja suutlikkuse suurendamine aitavad tugevdada ka üldist koostööd riiklikus VARRE süsteemis. Koolitustegevuste tulemusena arvestavad oma põhitegevuses tagasisaatmisvaldkonnas tegutsevad ametnikud, kohalike omavalitsuste töötajad, diasporaade ning teiste rändeprotsessis osalevate isikute esindajad, kes puutuvad või võivad sihtrühmaga kokku puutuda, VARRE eripäradega, teadvustavad vabatahtliku lahkumise eeliseid, sh paranevad oskused sihtrühma liikmete soost, erivajadusest, vanusest, rahvuslikust või usulisest taustast ja veendumustest vms tuleneva erineva olukorra ja vajadustega arvestamiseks ja sihtrühma suhtes stereotüüpsete ja 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise kaitse statistikat. ELT L 198, 22.6.2020, lk 1. Kättesaadav: https://estlex.ee/?id=76&aktid=213006 11 eelarvamuslike hoiakute vältimiseks. Elluviija peab nii suures ulatuses kui võimalik tagama tegevustele nii füüsilise kui digitaalse ligipääsetavuse. Füüsilise keskkonna puhul on oluline tagada tasapinnaline ratastooli, karkude ja rulaatoriga liikumise võimalus. Sõltuvalt erivajadusega inimesest on näiteks kohane invatualeti olemasolu või lihtsas keeles teavitus. Samuti tuleks täiendavalt pakkuda lahendusi nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, kui neid on sihtrühmas ning vastavalt nende vajadusele tagada nt kirjutustõlge vms. Digitaalse ligipääsetavuse puhul on oluline veebikoolitustel tagada osalemise võimalus. Sh vajadusel viipekeeletõlge, kirjutustõlge ning osalejatele vajalikud info ja kommunikatsioonitegevused. Igasuguse ligipääsetavuse tagamise puhul tuleb eelnevalt kaardistada, mis lahendusi sihtrühma liikmed vajavad, et ressursse kokku hoida. Samuti on soovitatav konsulteerida ligipääsetavuse spetsialistiga Punkt 3 „Riigiabi“ Punkt 3 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi. TATi eesmärk on läbi projekti tegevuste aidata kaasa kolmandate riikide kodanike vabatahtlikule ja kestlikule lahkumisele Eestist kolmandasse riiki. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavate tegevuste puhul ei ole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmisega. Toetust antakse riigi poolt ja toetus on valikuline, kuid toetus ei moonuta konkurentsi ja kaubandust liikmesriikide vahel. Samuti ei anta toetust majandustegevuse toetamiseks. Tegevused, mis on meetme raames abikõlblikud, on seotud toetatud vabatahtliku tagasipöördumisega. Toetus võimaldab aidata elluviijal nõustada otsest sihtrühma, aidata neil lahkuda Eestist kolmandasse riiki ning tõsta läbi koolituste valdkonnaga seotud isikute teadlikkust peamisest sihtrühmast ja toetatud vabatahtlikust tagasipöördumisest. Kuigi kaudseteks abi saajateks võivad olla ka ettevõtjad, kellelt elluviija teenuseid tellib, on siinkohal oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud ostumenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega konkurentsieelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“ Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2026. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks 2026 saavutatav sihttase. 2026. a sihttase on 60% AMIF rakenduskavas seatud 2029. a sihttasemest. Samuti on esitatud näitajate sisu. TATi tegevustes on kaks AMIFi määrusest tulenevat tulemusnäitajat. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud toetatava tegevuse elluviimise varasema kogemuse alusel, et oleks tagatud järjepidev toetatud vabatahtliku 12 tagasipöördumise teenus ja kajastatud ka AMIF rahastamiskavas. Vaatamata sellele, et majanduslik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud, ei ole Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT aitab kaasa AMIFi määruses toodud ühistesse näitajate saavutamissesse: Väljundnäitajad:  taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv;  koolitustegevuses osalejate arv. Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord. Aruandluse puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tulemusnäitaja:  vabatahtlikult tagasipöördunute arv. Euroopa Komisjoni antud AMIFi väljund- ja tulemusindikaatorite juhistes on loodud seos väljundnäitaja „taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv“ ja tulemusnäitaja „välja saadetud tagasipöördujate arv“ vahel. AMIFi tulemusnäitaja „välja saadetud tagasipöördujate arv“ andmeid kogub ja raporteerib SiM-le PPA, IOM vastavaid andmeid ei kogu ning raporteerimise kohustus puudub. Punkt 5 „Projekti eelarve“ Punktis 5 on toodud TATi punktis 2.1. nimetatud projekti eelarve ning AMIFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr. TATi eelarve erinevus siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ eelarvest on seotud tegevuse jaotamisega kaheks perioodiks, 2024–2026 ja 2027–2029, millest esimesele perioodile on kavandatud 60% ja teisele 40%. Maksimaalselt 180 000 eurot kogueelarvest on eraldatud taasintegreerimise abiks, see moodustab 60% rakenduskavas eraldatud taasintegreerimise abist. Summat pole võimalik suurendada rakenduskava muutmata. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“ Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti. 13 TATis sätestatakse projekti abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud ja millele kohalduvad vastavalt ühendmääruse § 16 lõikele 5 erisused. IOMi ja TATi projekti kontekstis on erisusteks panus ÜRO pensionifondi kompensatsiooniplaan, lapsetoetus, IOMi ravikindlustus (MSP premium floor) MSPga ühinemise kulu, puhkusetasu, terminal emolument (loetelu pole lõplik). Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Projekti peamisi tegevusi (nõustamine, reintegratsioon, koolitamine) toetavad ametikohad nagu assistent, finantsjuht loetakse kaudseks kuluks. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi või nõustaja ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis. TATis on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikkus tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiitide korraldamine tuleb eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes AMIFi määruse artikli 16 punkti 11 kohaselt peab sellistest tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada kaudsete kulude tasumist ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu on sätestatud TATi punkti 5.1. tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuse keskkond lisab maksetaotluse esitamisel või ettemakse tõendamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Elluviijal on ühendmääruse § 30 kohaselt õigus taotleda mitte riigiabi ettemakset. Arvestades kavandatud tegevuste iseloomu, projekti pikkust, asjaolu, et elluviija saab esitada aastas vaid ühe ettemaksetaotluse, on ettemakse maksimaalseks suuruseks 40% määratud toetuse summast. Elluviija põhjendab SiMi-le ettemakse vajalikkust. Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise samal alusel tehtud ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi ulatuses. Elluviija esitab SiM-le ettemakse tegemise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid 14 hiljemalt TATis ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. Kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist TATis sätestatud tähtajaks tõendanud, on elluviija kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega. Ettemaksena saab anda kuni 95% toetusest, viimased kuni 5% toetusest makstakse välja pärast tegevuste lõppemist. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitama ei pea. Maksetaotluste esitamise kohustus puudub, kui elluviija kasutab ettemakset. Ettemakse kasutamise perioodi määramisel on lähtutud maksetaotluse esitamise sageduse analoogiast. Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-s 10 toetuse saajale sätestatud kohustused, arvestades AMIFi määruse artiklis 22 toodud regulatsiooni. Ühendmääruse § 11 kohustuse täitmise puhul lähtutakse asjaolust, et Euroopa Komisjon on IOMi kohaselt hinnanud (pillar assessed)16 ning tunnistanud hankimise (procurement) samba positiivseks, st et elluviija järgib hanke- ja ostumenetluse puhul siseregulatsiooni. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. SiM sisestab projekti struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks. Punktis 9.3.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 10 „Elluviijale kohalduvad juhtimiskontrollid ja auditid“ Punktis sätestatakse rahvusvahelisele organisatsioonile, keda on Euroopa Komisjon kohaselt hinnanud, kohalduvad juhtimiskontrollide ja auditite läbiviimise erisused mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) 2018/104617, ÜSMist ja AMIFi määrusest. 16 Euroopa Komisjoni kiri liikmesriikidele Ref. Ares(2024)2145250 – 21/03/2024 „Information note on the pillar assessment status of the International Organization for Migration (IOM)“ 17 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. juuli 2018. a määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) 15 Sama EK hindamise käigus said kaks sammast negatiivse hinnangu – 7. Toetuse saamise välistus (exclusion from access to funding) ja 8. Toetuste kohta teabe avaldamine (publication on information on recipients). Kui liikmesriik kavatseb teha koostööd rahvusvahelise organisatsiooniga, mille hinnang on ainult osaliselt positiivne, näiteks IOMi puhul, mille 7. ja 8. sambaga seotud eeskirju, süsteeme ja menetlusi on hinnatatud negatiivselt, peaks liikmesriik hindama, kas rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingutesse on vaja lisada järelevalvemeetmed. Käesoleva TATi raames täiendavaid järelevalvemeetmeid ei kohaldata. Tulenevalt Euroopa Komisjoni juhistest18, mis täpsustavad eelnevalt loetletud õigusaktides sätestatut, esitab rahvusvaheline organisatsioon iga aasta 15. oktoobriks KA-le kõigi asjaomase liikmesriigi programmist kaasrahastatud projektidega seotud raamatupidamise aastaaruanded. See tähendab, et punktis 10.4. toodud SiM-le esitatav aruanne ja sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus peab kajastama TATist rahastatud projekti infot. Punktis sätestatakse juhud, mil elluviijale rakenduvaid lihtsustusi ei kohaldata. Samuti juhud, mil kontakteerutakse elluviija audiitoriga. Punkt 11 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projekti edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Arvestades TATi tagantjärele jõustamist ja tegevuste tegelikku algust 2024. aastal, esitab elluviija esimese aruande 30 päeva jooksul TATi kinnitamisest. Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviidud tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist. Punkt 12 „TATi muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimusel, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 18 Information note on the provisions in the HOME funds concerning management verifications and audits of projects implemented by international organisations; Ref. Ares(2024)3218986 – 02/05/2024; edastatud elluviijale 13.05.2024. 16 TATi projekti elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Enne TATi muutmist elluviija tehtud abikõlblikud kulud hüvitatakse. Punkt 13 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 14 „Vaidluste lahendamine“ Punktis nimetatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidluste lahendamise koht. Punkt 15 „IOMi staatus“ TAT võtab arvesse, et IOMiga ühinemise ning tema põhikirja ja põhikirja muutmise heakskiitmise seaduse19 kohaselt on Eesti Vabariik ühinenud IOMiga alates 30.11.2004, sealhulgas kehtib Eesti suhtes IOMi põhikiri20, mille punktid 27 ja 28 määratlevad IOMi õigusliku staatuse, eesõigused ja puutumatuse. Lisaks on Eesti Vabariik ja IOM on sõlminud 23.10.2001 koostöölepingu, mille 3. artikli kohaselt rakendatakse organisatsioonile eesõigusi ja puutumatust 21.11.1947 ÜRO eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni21 kohaselt. Punkt 16 „Rakendussätted“ TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024. III Käskkirja vastavus EL õigusaktidele Käskkiri on vastavuses EL õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046, 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV TATi mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TATi raames elluviidav projekt on suunatud vabatahtliku tagasipöördumise süsteemi tõhustamisele. Vabatahtliku tagasipöördumise süsteemi tõhustamine aitab kaasa nii tagasipöördujate õiguste tagamisele kui ressursside optimaalsemale kasutamisele. 2023. aastal tehti 488 000 tagasisaatmisotsust. 2024. aasta esimeses pooles tehti ligikaudu 209 000 tagasisaatmisotsust nende kolmandate riikide kodanike5 suhtes, kes olid kinni peetud ebaseadusliku riigis viibimise, viibimisaja ületamise (sealhulgas viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikud) või elamisloa- või varjupaigataotluse tagasilükkamise tõttu. Kui 2020 ja 2021 aastal suudeti täita 25% tagasisaatmisotsustest, siis 2022 ja 2023 aastal oli see 19 Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga ühinemise ning tema põhikirja ja põhikirja muutmise heakskiitmise seadus, RT II 2004, 34, 126. 20 Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni põhikiri, RT II 2004, 34, 126. 21 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni Eesti Vabariigi suhtes kohaldatavate lisade määramise ja parandatud lisade heakskiitmise seadus, RT II 2008, 9, 24. 17 madalam kui 20%. Peamine põhjus, miks EL tagasisaatmiste määr on väga madal, seisneb kolmandate riikide tahtmatuses teha koostööd oma kodanike tagasivõtmisel. Mitmed kolmandad riigid on tagasivõtmise tingimuseks seadnud, et isik peab soovima vabatahtlikult oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda. Seetõttu vabatahtliku tagasipöördumise soodustamine mitte üksnes ei suurenda EL-ist tagasisaatmiste arvu, vaid see on tihti ainukeseks võimaluseks tagasisaatmisotsuseid täitmisele pöörata. Taasintegreerumise meetmed tagavad, et välismaalase tagasipöördumine on jätkusuutlik. Lisaks aitavad need suurendada vastuvõtvate kogukondade, erasektori ja kohalike sidususrühmade suutlikkust ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisel. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest, IOM oma protseduurireeglitele ning SiM vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis toetavad näitaja „Koolitustegevuses osalejate arv“ saavutamist, kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood, eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri. Väärib märkimist, et IOM on Euroopa Komisjoni läbi viidud hindamise tulemusel saanud isikuandmete kaitse samba (pillar for protection of personal data) puhul positiivse tulemuse. Selle kohaselt kohustub IOM kohaldama asutusesiseseid isikuandmete kaitse eeskirju ja menetlusi. V TATi kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotud erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. 2. TATi põhjendatus TATi tegevused aitavad kaasa AMIFi 3. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 4. ja 7. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviija IOM, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktides 1. ja 2. 18  5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktides 1.1.2. ja 2. VI TAT rakendamine TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0199 - Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56d55824-a4e7-4c70-b06e-c307cc0f418a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56d55824-a4e7-4c70-b06e-c307cc0f418a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main