Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise tingimused ja kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 06.01.2025 nr 1-4/25/51 Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise tingimused ja kord Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks kliimaministri määruse „Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetuse tingimused ja kord“ eelnõu. Palume oma seisukoht esitada hiljemalt 24. jaanuariks, 2025.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Hindamiskriteeriumid Maria Värton, 6272311 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU XX.XX.XXXX KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus sätestab kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise tingimused ja korra. (2) Toetatavad tegevused aitavad kaasa Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisesse näitajate „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ kaudu. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada ettevõtete investeeringuid selliste innovaatiliste lahenduste rakendamiseks, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heidet (edaspidi KHG) tooteühiku kohta ning viivad lisandväärtuse kasvule. (2) Projekti tulemusnäitajad on toetuse tulemusel vähenev aastane KHG heide, mida mõõdetakse CO2 ekvivalentides toodangu mahu kohta, ja tekkinud lisandväärtus töötaja kohta eurodes. § 3. Meetme elluviija Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustab, makseid teeb, valvab projekti järele ning vaided lahendab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) immateriaalne vara on immateriaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30 tähenduses; 2) innovaatiline investeering on investeering tehnoloogiasse, mille kasutamise tulemusel vastab ettevõtte tootmisüksus ja selle toodang Eestis või Euroopa Liidus kehtestatud sama valdkonna parima võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele või ületab neid nõudeid, või investeering KHG heidet vähendavasse tehnoloogiasse, mida Eestis ei ole varem kasutatud või on seda kasutatud oluliselt väiksemas mahus; 3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 4) lisandväärtus töötaja kohta on majandusnäitaja, mille arvutamiseks liidetakse tööjõukulud koos maksudega, põhivara kulum ja ärikasum ning jagatakse saadud summa töötajate arvuga; 1 5) materiaalne vara on materiaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses; 6) projekt on taotluses kirjeldatud ja toetuse abil ellu viidav kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevuste kogum; 7) projektiplaan on ettevõtte plaan, mis sisaldab projekti eesmärki, majandusnäitajate prognoosi ja selgitusi, projekti eelarvet, sealhulgas finantseerimisallikad ja investeeringud, ajakava ning äriplaani, sealhulgas ülevaadet konkurentidest, ekspordipotentsiaalist ja projekti riskidest; 8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 9) taastuvallikatest toodetud energia on elektrituruseaduse §-s 57 sätestatud taastuvatest energiaallikatest saadud energia; 10) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele. § 5. Riigiabi (1) Määruse alusel antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ET L, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), alusel või grupierandiga hõlmatud riigiabina konkurentsiseaduse § 342 lõike 1 tähenduses ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), alusel. (2) Toetust antakse grupierandi määruse järgmiste artiklite alusel: 1) artikkel 14 – investeeringuteks ette nähtud regionaalabi käesoleva määruse § 7 punktis 1 sätestatud tegevuseks; 2) artikkel 36 – keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks ette nähtud investeerimisabi § 7 punktis 2 sätestatud tegevuseks; 3) artikkel 38 – energiatõhususe meetmetesse, välja arvatud hoonete energiatõhusus, tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi § 7 punktis 3 sätestatud tegevuseks; 4) artikkel 41 – investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks § 7 punktis 4 sätestatud tegevuseks. (3) Vähese tähtsusega abi antakse § 7 punktides 1–4 sätestatud tegevuseks. (4) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 300 000 eurot. (5) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. (6) KIK säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat projektile abi andmisest arvates. (7) Toetust ei anta: 2 1) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel, sealhulgas taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta; 2) raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes; 3) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 6. Vaide esitamine KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 7. Toetatavad tegevused Investeeringutoetust antakse § 4 lõikes 6 nimetatud projektile, mille käigus tehakse vähemalt üks järgmistest tegevustest, mis aitab kaasa §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele: 1) rajatakse uus tootmisliin; 2) võetakse kasutusele lahendus keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks; 3) soetatakse tehnoloogia energiatõhususe parendamiseks, sealhulgas rajatakse tõhus taastuvallikaid kasutav kütte- ja jahutussüsteem; 4) rajatakse oma tootmisüksuse tarbeks taastuvallikatest energia või vesiniku tootmine. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) materiaalse vara soetamise kulu ning selle kasutamiseks vajaliku seadistamise ja kohapealse väljaõppe kulu; 2) materiaalse vara transportimise ja seadistamise kindlustamise kulud on abikõlblikud juhul, kui need sisalduvad vara soetusmaksumuses; 3) materiaalse vara rentimise kulud kapitalirendi vormis, lähtudes üldise grupierandi määruses seatud piirangutest; 4) investeeringuga seotud immateriaalse vara soetamise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 8 sätestatud tingimustel. (2) Kulu loetakse abikõlblikuks, kui: 1) kulu on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega; 2) kulu on vajalik taotluse rahuldamise otsuses ja toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetatava tegevuse käigus; 3) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil. (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) käibemaks; 2) liisingulepingu alusel tekkinud kulu; 3) laenulepingu sõlmisega seotud kulu ja intress; 4) vaide- ja kohtumenetluse kulud; 5) amortisatsioonikulu; 6) kindlustamise kulu, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 2sätestatud juhul; 3 7) projektijuhtimise ja muude kaasnevate teenuste kulud; 8) personali- ja üldkulud; 9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või välistoetusest. § 10. Toetuse piirmäär Toetust saab taotleda projektile, millele taotletav toetussumma jääb vahemikku 500 000 kuni 2 miljonit eurot. § 11. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest (1) Kui abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse osakaal kuni 70 protsenti abikõlblikest kuludest. (2) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest. (3) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne- Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti. (4) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Virumaa maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti. (5) Kui abi antakse keskkonnakaitseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti. CO2 kogumise ja säilitamise ja/või CO2 kogumise ja utiliseerimisega seotud investeeringute puhul on toetusmäär suurettevõtjale 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 55 protsenti abikõlblikest kuludest. (6) Kui abi antakse energiatõhususeks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti, väikeettevõtjale kuni 55 protsenti. (7) Kui abi antakse taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel ja tegemist on sama artikli lõikes 7(a) nimetatud investeeringutega, sealhulgas direktiivi (EL) 2018/2001 VII lisa kohaste soojuspumpade, taastuvallikatest toodetud vesiniku ning taastuvatel energiaallikatel põhineva tõhusa koostootmise tarbeks, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti. Muude investeeringute puhul on artikli 41 alusel toetusmäär suurettevõtjale 30 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale 40 protsenti ja väikeettevõtjale 50 protsenti abikõlblikest kuludest. 4 § 12. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast, kuid mitte enne KIKile taotluse esitamist, ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2033. aastal. Projekti abikõlblikkuse periood algab kuue kuu jooksul pärast taotluse KIKile esitamist. (3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse täitmiseks enne taotluse esitamist KIKile. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 36 kuud. (5) KIK võib toetuse saaja taotluse alusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi lõikes 2 nimetatud tähtpäevani mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus on jätkuvalt seotud meetme eesmärkide ja projektiga. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale ning taotlusele § 13. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, mille tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala vastab järgmistele EMTAKi jagudele: 1) jagu C – töötlev tööstus; 2) jagu E – veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus. (2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotleja maksu- või maksevõlg riigile ilma intressita ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) taotleja majandustegevus ei ole peatunud ega lõppenud; 3) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 4) taotleja on täitnud toetuse tagasimaksmise nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud; 5) taotleja ega taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 6) taotleja ei ole üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18kohaselt raskustes ettevõtja; 7) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, § 210, § 2601, § 372, § 379 või § 384 ning taotleja seaduslikul esindajal karistusseadustiku § 373 alusel määratud kehtivat karistust. 8) taotleja suudab tasuda projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu. § 14. Nõuded taotlusele (1) Taotleja peab taotluse esitama Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) korrektselt täidetud taotlusvormil. (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi: 5 1) taotleja nimi ja ettevõtte suurus; 2) projekti lühikirjeldus, algus- ja lõppkuupäev, toimumise koht ning muud taotlusvormil nõutud andmed; 3) toetust taotletakse §-s 7 nimetatud toetatavateks tegevusteks ja §-s 8 sätestatud abikõlblike kulude tasumiseks; 4) kinnitus ja tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta; 5) taotleja jooksva majandusaasta bilanssi ja kasumiaruannet taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga; 6) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav äriregistrist; 7) taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav; 8) taotleja kontserni kuuluvuse korral taotleja kontserni liikmete skeemi ning konsolideeritud majandusnäitajad; 9) KHG heite vähenemise kalkulatsioon KIK etteantud vormil; 10) projektiplaan KIK etteantud vormil; 11) projekti eelarve ja kalkulatsioonid KIK etteantud vormil; 12) taotleja majandusnäitajate prognoos projekti perioodil ja projekti lõppemise aastale järgneva viie aasta kohta, milles peab sisalduma müügitulu, ärikasum või -kahjum, kulum, töötajate keskmine arv ja tööjõukulu ning lisandväärtus töötaja kohta KIK vormi kohaselt; 13) teave selle kohta, kas taotleja on projektile või projekti tegevusteks taotlenud või taotlemas toetust riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest; 14) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering ning et ümberpaigutamist ei toimu viie aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud; 15) dokumendid, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust, või andmed, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul VKE-st toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates; 16) taotleja kinnitust tema vastavuse kohta §-s 13 sätestatud nõuetele; 17) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 18) projekt peab olema teostatav. (3) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantsanalüüsi hindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. (4) Toetuse suurus välditud CO2 ekvivalenti tonni kohta ei tohi ületada 375 eurot, mis on heitkogustega kauplemise süsteemi järgi 2023. aastal viiekordne keskmine hind Euroopa Liidus. (5) Toetust taotletakse innovaatilise investeeringu tegemiseks. (6) Projekti tulemusena prognoositav lisandväärtus töötaja kohta peab olema suurem kui 40 500 eurot. 4. peatükk 6  Toetuse taotlemine § 15. Taotlusvooru avamine ja eelarve (1) KIK kuulutab avatud taotlusvooru välja oma kodulehel või sihtrühmale suunatud avalikus kanalis vähemalt 21 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. (2) Taotlusvooru rahalise mahu, avamise ning sulgemise tähtpäeva kinnitab kliimaminister käskkirjaga. § 16. Taotluse menetlemine (1) KIK kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust. (2) Taotlust ei avaldata kolmandatele isikutele. (3) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainfot taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milliseid asjaolusid on vaja selgitada või muuta või milliste asjaolude kohta on vaja lisadokumente või infot. (4) KIKil on õigus taotluse ja taotlusekohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teha taotleja juures kohapealset kontrolli. (5) KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-päevase tähtaja. (6) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. § 17. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine (1) KIK kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 14 ning taotleja vastavust §-s 13 sätestatud nõuetele. Kui KIK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks, loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning KIK jätab taotluse rahuldamata. (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui: 1) taotleja, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta kas või ühele käesolevas määruses sätestatud nõudele; 2) taotleja püüab mõjutada pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. § 18. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamine 7 (1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks Kliimaministeeriumi ning üks KIKi ettepanekul nimetatud liige. (2) KIK võib hindamiskomisjoni kaasata eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. (4) Hindamiskriteeriumite arvutusmetoodika on esitatud määruse lisas. (5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaal koondhindest on järgmised: 1) KHG heite keskmine vähenemine aastas KIKi koostatud metoodika järgi – 35 protsenti; 2) toetuse suurus välditud CO2 ekvivalenttonni kohta €/t(CO2e) projektile järgneva viie aasta jooksul KIKi koostatud metoodika järgi – 35 protsenti; 3) projekti tulemusel saavutatav lisandväärtus töötaja kohta – 20 protsenti; 4) projekti innovaatilisus – 10 protsenti. (6) Projektide koondhinnete alusel tekib taotluste pingerida. Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille koondhinne on vähemalt 50 protsenti ja ühegi hindamiskriteeriumi tulemus ei ole null. § 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osaliselt rahuldamise otsuse. (2) Taotlus võidakse rahuldada kõrvaltingimusega. (3) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused § 16 lõike 5 kohaselt moodustatud pingerea järgi, alustades enim punkte saanud taotlusest kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (4) Võrdse koondhinde puhul rahuldatakse esmalt taotlus, mis sai rohkem punkte esimese hindamiskriteeriumi – toetuse suurus välditud CO2 ekvivalenttonni kohta – järgi. Võrdsete punktide korral heidetakse liisku. (5) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) toetuse maksimaalne suurus; 5) projekti abikõlblikkuse periood ja ajakava; 6) teave riigiabi andmise kohta viitega üldise grupierandi määrusele; 7) projekti tegevuse eesmärk ja tulemusnäitaja koos sihttasemega; 8) toetuse saaja õigused ja kohustused; 9) toetuse maksmise tingimused ja ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 10) toetuse abil soetatud vara ja toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 11) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 12) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13) otsuse muutmise tingimused; 14) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 8 15) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. (6) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse taotlejale e-toetuse vahendusel kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. (7) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta ja taotluse rahuldada osaliselt tingimusel, et saavutatakse projekti eesmärk. (8) KIK kannab andmed toetuse kohta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse konkurentsiseaduse § 492 kohaselt. § 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse nõudele või kui taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 19 lõike 6 alusel. (2) Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat ära kuulamata. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord. (4) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale e-toetuse vahendusel kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIKi algatusel ning tingimusel, et projekti tulemused saavutatakse. (2) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (3) KIK otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (4) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (5) KIK võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui taotleja ei ole hanget välja kuulutanud kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist ning kui taotleja ei ole 9 investeeringuga seotud materiaalse vara paigaldamise või ehitamisega seotud lepinguid sõlminud 12 kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist. (6) KIK võib taotluse rahuldamise otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei esita §-s 24 nimetatud dokumente või ei vii tegevusi ellu määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. (7) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus tagasinõudega samas ulatuses kehtetuks. 6. peatükk Toetuse saaja õigused ning kohustused § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. (2) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses esitatud tingimuste kohaselt. (3) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda tema valduses olevate dokumentidega ning raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, mis on seotud toetuse kasutamisega. (4) Toetuse saaja peab andma KIKi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne päeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest. (5) Toetuse saaja peab võimaldama KIKil teha kohapealset kontrolli enda valduses projekti raames soetatud vara nõuetele vastavuse kontrollimiseks või projektiga seotud dokumentide kontrollimiseks. KIK võib kaasata kohapealsesse kontrolli eksperdi. (6) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või kohustusi. (7) Toetuse saajal ei ole lubatud toetuse abil omandatud vara müüa liisinguandjale liisingusse võtmiseks enne viie aasta möödumist lõppmaksest. (8) Toetuse abil omandatud vara müümise korral tuleb toetus tagasi maksta. § 23. Hanke korraldamine (1) Toetust makstakse kulude katteks, mis on tehtud riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid järgides. (2) Projektiga seotud riigihanget või mittehankija poolt riigihangete seaduse § 3 kohaselt elluviidavat hanget ei või välja kuulutada enne taotluse esitamist. Hange tuleb välja kuulutada ja leping sõlmida, arvestades § 12 lõikes 6 sätestatud tähtaegu. 10 (3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, esitab toetuse saaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja lepingu projekti KIKile arvamuse saamiseks. KIK avaldab dokumentide kohta kirjaliku arvamuse kümne päeva jooksul dokumentide saamisest arvates. (4) Mittehankija kohustub hanke korraldamisel: 1) küsima konkurentsi tagamiseks kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldama hanketeate riigihangete registris, kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem; 2) avaldama hanketeate riigihangete registris, kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot. (5) Toetuse saaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. (6) KIK nõustab vajaduse korral toetuse saajat hanke korraldamisel. (7) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. 7. peatükk Aruannete esitamine § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta aruanded e-toetuse keskkonna kaudu. KIK täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja sagedust. (2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 2) ülevaade tegevustest projektiplaani ja eelarve kohaselt; 3) teave §-s 2 nimetatud tulemusnäitajate saavutamise kohta; 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. 8. peatükk Toetuse maksmine ja kasutamine § 25. Toetuse maksmine (1) Kulu peab olema tekkinud ja selle eest tasutud abikõlblikkuse perioodil. (2) Toetus makstakse maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel toetuse saajale 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. (3) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) makse aluseks olev leping, kui see ei ole KIKile esitatud; 2) makse aluseks oleva lepingu muudatused; 3) õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 4) arve või muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 11 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse makse aluseks olevas lepingus; 9) laenu- või liisinguleping selle olemasolul. (4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 2 sätestatud makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. (5) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata. (6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on lugenud projekti tegevused abikõlblikkuse perioodil ellu viiduks. 9. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided § 26. Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik; 2) kuludokumendid ei vasta nõuetele; 3) toetuse saajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus. § 27. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Kui toetuse saaja ei täida käesolevas määrusest ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 kohaselt. (2) KIK võib teha lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud ebaõigeid andmeid. (3) Riigihangete seaduse rikkumise korral, millega võis kaasneda mõju hankelepingu maksumusele, olenevalt rikkumise raskusest ja võimalikust mõjust hankelepingu maksumusele nõuab KIK toetuse tagasi rikkumisega seotud hankelepingu maksumuse toetuse arvel hüvitatud osas. Toetus nõutakse 100 protsenti tagasi, kui hankemenetluse korraldamisel esines huvide konflikt. 12 (4) Kui toetuse saaja ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu või ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbel, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil. (5) Lõigetes 1–4 sätestatu ei piira ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmist asjakohaste otsekohalduvate Euroopa Liidu aktide alusel. (6) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse samas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. (7) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender Keit Kasemets Kliimaminister Kantsler Lisa Hindamiskriteeriumite osakaalud, selgitused ja arvutuskäik 13  Kliimaministri määruse „Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. Määruse eelnõu eesmärk on soodustada kasvuhoonegaase (edaspidi KHG) vähendava tehnoloogia kasutuselevõttu Eestis. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (KKMS), Eesti kliimapoliitika ja rahvusvahelised kokkulepped toovad välja ambitsioonikad eesmärgid. Oluline on kliimaeesmärkide täitmisel tagada ka majanduse konkurentsivõime ning edendada uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis ilma toetuseta võiks võta oluliselt kauem aega. Määruse eelnõus sätestatakse toetuse andmise tingimused. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna rohereformi teekaartide valdkonnajuht Maria Värton ([email protected], 627 2311), Keskkonnainvesteeringute Keskuse energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht Krisli Kõrgesaar ([email protected], 5880 0222), projektikoordinaator Kätlyn Kangur ([email protected], 5880 0228), keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm ([email protected], 5880 0225) ning riskiosakonna juristid Jaanika Vilde ([email protected], 5880 0207) ja Silver Nittim ([email protected], 5880 0218). Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected], 626 2948). Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja analüüs Eelnõu koosneb üheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale ning taotlusele; 4) toetuse taotlemine; 5) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 6) toetuse saaja õigused ning kohustused; 7) aruannete esitamine; 8) toetuse maksmine ja kasutamine; 9) toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided. Esimeses peatükis on esitatud üldsätted. Määruse eelnõu sätestab KHG heidet vähendavate investeeringute toetamise korra ja tingimused. Reguleerimisalas sätestatakse määruse sisuline ulatus ja seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega. Lähtudes nendest eesmärkidest ja Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tingimustest, on toetuse andmise eesmärk toetada ettevõtete investeeringuid selliste innovaatiliste lahenduse kasutuselevõtuks, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning viivad lisandväärtuse kasvule. Toetuse abil väheneb Eestis KHG heide, kasvab ettevõtete lisandväärtus ja rahvusvaheline konkurentsivõime. Paragrahvis 3 on meetme elluviijaks määratud Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). KIKil on rikkalik kogemus keskkonnaalase riigiabi ning suurte investeerimis- projektide toetamisest. KIK säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat projektile abi andmisest arvates. 1 Paragrahvis 4 on määratletud eelnõus kasutatavad terminid. Oluline on siinkohal välja tuua innovaatilise investeeringu mõiste, mis on aluseks ka projektide valikul ja rahastamisel. Innovaatiline investeering on investeering sellise tehnoloogia rakendamiseks, mille abil tootmisüksus ja selle toodang vastab Eestis või Euroopa Liidus kehtestatud sama valdkonna parima võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele või ületab neid nõudeid, või KHG heidet vähendavasse tehnoloogiasse, mida pole Eestis varem kasutatud või on seda kasutatud oluliselt väiksemas mahus. Valdkondades, kus pole võimalik lähtuda parima võimaliku tehnoloogia järgi, hinnatakse tehnoloogia uudsust selle alusel, kui laialt on see levinud, ning vajaduse korral kaasatakse väliste ekspertide abi. Ülejäänud mõisted, nt ettevõte suuruse järgi, on valdavalt seotud ELi üldise riigiabi reeglite ja grupierandi määrusega (komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks). Suurettevõtted saavad regionaalabi ainult uute tegevusaladega. See tähendab, et toetada saab ainult suurettevõtte sellist projekti, mis ei ole ettevõtte senise tegevusega sarnane tegevusala ning kuulub ELi majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) muusse klassi (neljakohaline arvkood). Näiteks keemiatööstuses on erinevad tegevusalad värvainete ja pigmentide tootmine ning muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine, puidutööstuses puidu kuivatus, immutamine ja keemiline töötlus ning muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms. EMTAK süsteem on sellega kooskõlas ning seda saab ettevõtte hinnata veebis: https://ariregister.rik.ee/est/emtak_search. Paragrahvis 5 on välja toodud riigiabi liigid, mille raames tegevusi rahastada saab. Ettevõtte põhitegevuseks vajalikku tootmisinvesteeringut saab toetada regionaalabi tingimustel. Lisaks annab eelnõu võimaluse toetada ka põhitegevuseks vajalikke muid investeeringuid, nt energiavarustuseks, energiatõhususe parandamiseks või keskkonnakaitseks. Täpsemalt on need reguleeritud grupierandi määruse artiklites 14, 36, 38 ja 41. Lisaks on võimalik toetada tegevusi ka vähese tähtsusega abi raames, kui ettevõttel on kasutamata vähese tähtsusega abi limiiti, mis on kokku 300 000 eurot kolme aasta kohta. Samuti on välja toodud, et grupierandi määrusega sätestatud piirangute puhul toetust ei saa. Eeskätt ei tohi ettevõte olla finantsraskustes. Raskustes on üle kolme aasta vanused ettevõtteid, mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (jm muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab pool märgitud aktsiakapitalist. Eelnõus on sätestatud ka vaide esitamise võimalus KIKile haldusmenetluse seaduse järgi. Teises peatükis käsitletakse toetatavaid tegevusi, kulusid ja toetusmäärasid. Toetatakse investeeringuid tegevustesse, mis on suunatud KHG heite vähendamisele ja ettevõtte lisandväärtuse kasvatamisele: uue tootmisliini rajamist, tootmise tarbeks taastuvenergeetika lahendusi (sh vesiniku tootmine), tootmise keskkonnamõju vähendamise või energiatõhususe parandamise lahendusi (nt rajatakse tõhus ja taastuvenergiaaallikaid kasutav kütte- ja jahutussüsteem). Kasutusele võetav uuenduslik tehnoloogia või lahendus peab vastama oma valdkonna parima võimaliku tehnoloogia määratlusele või olema selline, mida pole Eestis varem kasutatud või pole seda kasutatud sellises mahus. Tegevuste abikõlblikud kulud on määratud valdavalt ELi riigiabi reeglistikuga. Abikõlblikud on vara soetamine ja sellega lahutamatult seotud kulud: materiaalse vara soetamise kulu ning selle kasutamiseks vajaliku seadistamise ja kohapealse väljaõppe kulu, vara seadistamiseks ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu, kui see sisaldub selle vara soetusmaksumuses, materiaalse vara rentimise kulud kapitalirendi vormis, lähtudes üldise grupierandi määruses 2 seatud piirangutest, ning investeeringuga seotud immateriaalse vara soetamise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 8 sätestatud tingimustel. Kulud peavad olema põhjendatud, tehtud abikõlblikkuse perioodil ning olema kooskõlas ELi ja Eesti õigusega. Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetatava tegevuse käigus. Eelnõus on eraldi välja toodud ka kulud, mis ei ole abikõlblikud, kuigi on ettevõtja projektiga seotud. Samuti ei rahastata kulusid, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või välistoetusest. Toetust saab taotleda projektile, mille toetussumma jääb vahemikku 500 000 kuni 2 miljonit eurot. Seega soovitakse toetada just suurema mõjuga projekte. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on määratud ELi riigiabi reeglitega. Toetusmäärad varieeruvad 15% kuni 70%-ni sõltuvalt ettevõtte suurusest ja tegevuse abiliigist. Kõige soodsam toetusmäär on vähese tähtsusega abi puhul, millega võib toetada mitmesuguseid tegevusi ja intellektuaalomandit, kuid selles on piir 300 000 eurot ettevõtja kohta kolm aasta jooksul ning mõnel ettevõttel võib see limiit juba (osaliselt) täis olla. Ühe projekti raames võib kasutada riigiabi eri liike ja VTAd. Kulude tasemel peavad need olema mõistlikult eristatavad. Projekti tegevusi võib teha ainult abikõlblikkuse perioodil, mis algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast (st mitte enne KIKile taotluse esitamist) ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2033. aastal. Enne taotluse esitamist KIKile ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi projekti tegevuste täitmiseks. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikkus on maksimaalselt 36 kuud ning see algab hiljemalt kuue kuu möödudes taotluse KIKile esitamisest. Projektide puhul on oluline tagada nende elluviimine, sellepärast on seatud ka tähtajad, millal peab projekti suuremate tegevustega alustama. KIK võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui taotleja ei ole hanget välja kuulutanud kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist ning kui taotleja ei ole alginvesteeringuga seotud materiaalse vara paigaldamise või ehitamisega seotud lepinguid sõlminud 12 kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist. Abikõlblikkuse perioodi võib pikendada mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus on jätkuvalt seotud meetme eesmärkide ja projektiga ning perioodi lõpp ei ole hilisem kui 31. detsember 2033. Kolmandas peatükis on esitatud nõuded taotlejale ja taotlusele. Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle tegevusala või toetatava projekti tegevusala on EMTAK järgi töötlev tööstus või veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus. Taotleja peab olema tegutsev äriühing, millel on rahaline ja sisuline võime projekt ellu viia ning mille täitmata maksu- või maksevõlg riigile ilma intressita ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud. Samuti peab ta olema täitnud toetuse tagasimaksmise nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud. Lisaks üldiselt arusaadavatele piirangutele, nagu pankrotimenetluse piirang või kehtivad karistused, on oluline välja tuua, et ettevõte ei tohi olla finantsraskustes (selgitus on esitatud eespool). Projekti taotlus tuleb esitada Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas (e-toetuse keskkond). Taotlus peab sisaldama olulisi andmeid taotleja ja projekti kohta, et hinnata selle sobivust toetuse tingimustega ja võimet investeering edukalt ellu viia. Vajaduse korral peab esitama ka info kontserni kohta, kui ettevõtte kuulub gruppi, mille dokumendid ei ole Eesti äriregistris kättesaadavad. 3  Projektis on oluline võimalikult konkreetselt välja tuua projekti KHG mõju, innovaatilisus ning äriline perspektiiv, samuti taotleja võime projekt ellu viia. Projekt ja selle eesmärgid peavad olema realistlikud ja teostatavad. Projekti sisuline osa sisaldab järgmist: • kasvuhoonegaaside heite vähenemist näitav kalkulatsioon KIKi etteantud analüüsivormil, kusjuures toetuse suurus välditud CO2 ekvivalenttonni kohta ei tohi ületada 375 eurot, mis oli heitkogustega kauplemise süsteemi järgi 2023. aastal viiekordne keskmine hind ELis; • projektiplaan KIKi kodulehel avaldatud juhiste ja vormi kohaselt – sellest selgub projekti teostatavus ja riskid, mh on oluline välja tuua projekti uuenduslikkus; • projekti eelarve ja selle kalkulatsioonid; • taotleja majandusnäitajate prognoos projekti perioodil ja projekti lõpetamisele järgneva viie aasta kohta, saavutatav lisandväärtus töötaja kohta peab olema vähemalt Eesti keskmine, s.o üle 40 500 euro. Oluline on näidata ka ette võtte suutlikkust projekti finantseerida. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantsanalüüsi hindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. Toetuse taotlemisest annab ülevaate neljas peatükk. KIK kuulutab avatud taotlusvooru välja oma kodulehel või sihtrühmale suunatud avalikus kanalis vähemalt 21 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Samuti jagatakse sihtrühmale infot eelnõu kooskõlastamise ja tutvustamise käigus. Taotlusvooru rahalise mahu, avamise ja sulgemise tähtpäeva kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Paragrahv 16 käsitleb taotluse menetlemist KIKis. KIK kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust. KIK ei avalda taotlust kolmandatele osalistele, kuid võib taotluse hindamiseks tellida ekspertiisi. Taotlused on mahukad ning KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainfot taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milliseid asjaolusid on vaja selgitada või muuta või milliste asjaolude kohta on vaja lisadokumente. Taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks antakse taotlejale kuni 14-päevane tähtaeg. KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. Taotluste menetlemisel on oluline seda silmas pidada, et taotleja kõrvaldaks puudused võimalikult operatiivselt, et mitte takistada taotlusvooru hindamist. Paragrahv 17 kirjeldab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamist. Kui KIK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks, loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning taotlus jäetakse rahuldamata. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotleja, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta kas või ühele määruses sätestatud nõudele. Samuti ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks, kui taotleja püüab õigusvastasel viisil mõjutada taotluse menetlemist või ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Paragrahv 18 sätetastab projektide sisulise hindamise korra ja kriteeriumid. KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks Kliimaministeeriumi ning üks KIKi ettepanekul nimetatud liige, sinna võib kaasata ka eskperte. 4 Kõik komisjoniliikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Hindamisel on olulisim kriteerium KHG heite vähendamine (kokku 70%), lisaks sellele hinnatakse ka majandusnäitajaid ja innovatsiooni, täpsemalt: 1) KHG keskmine vähenemine aastas KIKi metoodika põhjal – 35%; 2) toetuse suurus välditud CO2 ekvivalenttonni kohta (€/t(CO2e)) projektile järgneva viie aasta jooksul – 35%; mida väiksem toetus KHG kohta, seda parem; 3) projekti tulemusel saavutatav lisandväärtus töötaja kohta – 20%; 4) projekti innovaatilisus – 10%. KHG heite vähendamise metoodika on võrdlemisi detailne, selles leitakse kogu KHG heide, selle vähenemine, KHG ja toodangu suhtarvud ning võrdlused alternatiividega, kui on tegemist uue tehnoloogiaga. Projektide koondhinnete alusel tekib taotluste pingerida. Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille koondhinne on vähemalt 50 ja mis ei ole ühegi hindamiskriteeriumi puhul saanud tulemuseks nulli. Lisas esitatud hindamimetoodika täpsustab arvutuskäiku. Paragrahv 19 kirjeldab taotluse rahuldamise tingimusi ja korda. Taotluse rahuldamise kohta teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osaliselt rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimus võib olla nt projekti rahastusotsuse kinnitamine finantsasutuse poolt vmt. Rahastamisotsused tehakse hindamisel saadud pingerea alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Võrdse koondhinde puhul rahuldatakse esmalt taotlus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumis number üks – toetuse suurus välditud CO2e tonni kohta. Kui ka need on võrdsed, siis heidetakse liisku. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse otsuse kuupäev ja tegija, toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood, projekti nimetus ja number, toetuse suurus, projekti abikõlblikkuse periood ja ajakava. Samuti sätetatakse selles teave riigiabi andmise kohta viitega üldise grupierandi määrusele, projekti tegevuse eesmärk ja tulemusnäitaja koos sihttasemega, toetuse saaja õigused ja kohustused. Lisaks tuuakse otsuses välja muud toetuse andmise tingimused. KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetussummat vähendada või projekti tegevust muuta ja taotluse rahuldada osaliselt tingimusel, et saavutatakse projekti eesmärk. KIK kannab andmed toetuse kohta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse konkurentsiseaduse § 492 järgi. Paragrahvis 20 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse nõudele või kui taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 19 lõike 7 alusel. Paragrahvi 19 lõike 7 kohaselt võib eelarve ammendumisel taotleja nõusolekul toetussummat vähendada või projekti tegevust muuta ja taotluse rahuldada osaliselt tingimusel, et saavutatakse projekti eesmärk. Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat ära kuulamata. Ärakuulamine tagatakse puuduste kõrvaldamiseks antava aja jooksul, teatades sellest taotlejale. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse mh otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused ning taotluse rahuldamata jätmise põhjendus, samuti otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale e-toetuse vahendusel kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. 5 Paragrahv 21 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIKi algatusel ning tingimusel, et projekti tulemused saavutatakse. KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. KIK otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. KIK võib taotluse rahuldamise otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei esita projekti elluviimisega seotud aruandeid või ei vii tegevusi ellu määruses sätestatud muudel tingimustel. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Järgmise, kuuenda peatüki §-des 22 ja 23 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused ning hangete kord. Toetuse saajal on õigus saada KIKilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, selle rahuldamise otsuses ning määruses esitatud tingimuste kohaselt. Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda tema valduses olevate dokumentidega ning raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, mis on seotud toetuse kasutamisega.Toetuse saaja peab andma KIKi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne päeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest. Samuti peab ta võimaldama oma valduses KIKil kohapeal kontrollida projekti käigus soetatud vara nõuetele vastavust või projektiga seotud dokumente. KIK võib kaasata kohapealsesse kontrolli eksperdi. Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või kohustusi. Lisaks ei ole toetuse saajal lubatud toetusega omandatud vara müüa liisinguandjale liisingusse võtmiseks enne viie aasta möödumist lõppmaksest, sest see on vastuolus riigiabi reeglitega ning võib tähendada keelatud abi andmist. Toetuse abil omandatud vara müümisel tuleb toetus tagasi maksta. Avaliku sektori omanduses olevad äriühingud lähtuvad kulude tegemisel riigihangete seadusest. Erakapitalile kuuluvad äriühingud on määruses defineeritud kui mittehankijad. Nemad peavad kulude tegemisel peab lähtuma riigihangete seaduse §-s 3 sätetestatud põhimõtetest, tagama muu hulgas konkurentsi efektiivse ärakasutamise, kasutama rahalisi vaheneid säästlikult ja otstarbekalt. Projektiga seotud hanget ei või välja kuulutada enne taotluse esitamist. Teisalt tuleb hange välja kuulutada kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist ning investeeringuga seotud materiaalse vara paigaldamise või ehitamisega seotud lepingud sõlmida 12 kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist. Vastasel juhul võib projekti elluviimine venida ning toetuseks arvestatud eelarve ei täida oma eesmärki. Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, esitab toetuse saaja enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja lepingu projekti KIKile arvamuse saamiseks. KIK avaldab dokumentide kohta kirjaliku arvamuse kümne päeva jooksul dokumentide saamisest arvates. Erakapitalile kuuluv äriühing ehk n-ö mittehankija kohustub kulude tegemisel küsima konkurentsi tagamiseks kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumist samas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldama hanketeate riigihangete registris, kui asja, teenuse või 6 ehitustöö eeldatav maksumus on 30 000 eurot või suurem. Kui eeldatav maksumus käibemaksuta on suurem kui 100 000 eurot, peab mittehankija avaldama hanketeate riigihangete registris. Toetuse saaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. KIK nõustab vajaduse korral toetuse saajat hanke tegemisel. Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. Seitsmes peatükk. Paragrahv 24 annab ülevaate aruannete esitamise kohustusest ja menetlusest. Toetuse saaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta aruanded e-toetuse keskkonna kaudu. KIK täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja sagedust. Projekti sisulistes aruannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine). Kaheksanda peatüki § 25 käsitleb toetuse maksmise korda. Klu peab olema tekkinud ja toetuse saaja selle eest tasunud töövõtjale abikõlblikkuse perioodil. Toetus makstakse maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel toetuse saajale maksetaotluse esitamisest 30 päeva jooksul. Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) makse aluseks olev leping, kui see ei ole KIKile esitatud; 2) maksealuseks oleva lepingu muudatused; 3) õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, mis on seotud nt lepingutrahvide vmt, 4) arve või muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse maksealuseks olevas lepingus; 9) laenu- või liisinguleping selle olemasolul. KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on lugenud projekti tegevused abikõlblikkuse perioodil ellu viiduks. Üheksanda peatüki § 26 sätestab toetuse maksmisest keeldumise alused. Toetuse maksmisest on alus keelduda täielikult või osaliselt, kui kulu ei ole toetatav, kuludokumendid ei vasta nõuetele või toetuse saajal on täitmata mõni määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus. Paragrahv 27 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused. Kui toetuse saaja ei täida määruse ja taotluse rahuldamise otsusega seatud kohustusi, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 kohaselt. Toetus nõutakse tagasi, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja on teadlikult esitanud valeandmeid; ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; ei ole kasutanud toetust sihipäraselt või ei täida toetuse saaja kohustusi. Alus taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuseks on sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 7 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud ebaõigeid andmeid. Riigihangete seaduse rikkumise korral, millega võis kaasneda mõju hankelepingu maksumusele, olenevalt rikkumise raskusest ja võimalikust mõjust hankelepingu maksumusele nõuab KIK toetuse tagasi rikkumisega hõlmatud hankelepingu maksumuse toetuse arvelt hüvitatud osas. Toetus nõutakse 100 protsenti tagasi, kui hankemenetluse korraldamisel esines huvide konflikt. Huvide konflikt on olukord, kus hankija, siin ka nn mittehankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud hanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle hanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huve, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Kui toetuse saaja ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu või ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbel, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise alused on asjakohastes otsekohalduvates Euroopa Liidu aktides. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse nõude ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetussummat tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetussumma. Tagasimaksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu järgib järgmisi Euroopa Liidu õigusakte: 1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 2) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse mõjud Meetmest rahastatavate projektide toel elluviidavate tegevuste tulemusel väheneb KHG osakaal majandustegevuses ning kasvab ettevõtete lisandväärtus. Projektide käigus luuakse pikema perspektiiviga töökohti, kuivõrd KGHd vähendavad investeeringud on suure tõenäosusega ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. See võimaldab ettevõtjatel teenida suuremat müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. 8 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rahastamine on riigieelarvestrateegias välja toodud „Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine sh: avatud taotlusvoor“ (9,335 mln eurot). Määruse rakendamise eest vastutab KIK. Projektide kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamise, shtaotluste menetlemise kulude ja aruannete kontrollimisega seotud kulud eraldab Kliimaministeerium halduslepinguga. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Majandus- ja Kommunikatsiooniminiseeriumile ning Rahandusministeeriumile riigiabi tingimuste vastavuse kooskõlastamiseks. Samuti esitatakse eelnõu teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele ning ka ettevõtetele, kes on varem huvi toetuste vastu näidanud. Kevadel 2024 toimus ettevõtetele suunatud seminar, kus tutvustati määruse eelnõu kontseptsiooni. 9  Kliimaministri … määrus nr … „Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ Lisa Hindamiskriteeriumite osakaalud, selgitused ja arvutuskäik 35 Kasvuhoonegaaside (CO2e) vähenemine aastase toodangu kohta Maksimumpunktid (35) saab suurima väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt valemile. t taotleja KHG heite vähenemine (CO2𝑒 a) 35 ∗ t parima taotluse KHG heite vähenemine (CO2𝑒 a) 35 Toetuse suurus välditud CO2e tonni kohta (€/t CO2e) Esmalt arvutatakse taotletud abi (eurodes) ja välditava KHG heite koguse (abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul, t CO2e) jagatis. Maksimumpunktid (35) saab väikseima väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt valemile. parima taotluse toetuse suurus välditud 𝐶𝑂2𝑒 tonni kohta (€/t𝐶𝑂2𝑒 ) 35 ∗ taotleja toetuse suurus välditud 𝐶𝑂2𝑒 tonni kohta(€/t𝐶𝑂2𝑒 ) Mittevastav on projekt (0 punkti), mille korral toetuse suurus välditud tCO2e kohta ületab 375 € (viiekordne ELi keskmine HKSi hind 2023. aastal, https://ercst.org/2024-state-of-the-eu-ets-report/). 20 Lisandväärtus töötaja kohta Hinnatakse majandusprognoosis esitatud, teisel aastal pärast projekti lõppu prognoositavat lisandväärtust. Projektiplaanis peab olema selle saavutamise realitstlikkust selgitatud. Eesti keskmiseks arvestatakse viimati avaldatud näitaja Statistikaameti EM001 tabelis: tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel, kokku – kõik tegevusalad v.a finants- ja kindlustustegevus. 20 punkti: projekt, mille lisandväärtus töötaja kohta ületab kolm korda Eesti keskmist 15 punkti: projekt, mille lisandväärtus töötaja kohta ületab kaks korda Eesti keskmist. 10 punkti: projekt, mille lisandväärtus töötaja kohta ületab poolteist korda Eesti keskmist. 5 punkti: projekt, mille lisandväärtus töötaja kohta on 45 000 euro töötaja kohta. 0 punkti ja mittevastav on projekt, mille lisandväärtus jääb alla 45 000 euro töötaja kohta. 10 Projekti innovaatilisus 10 punkti: projekt, mis on uuenduslik rahvusvahelises kontekstis. Tehnoloogia ei ole ELis laialdaselt levinud, ehitatud on kuni viis seda tehnoloogiat kasutavat (katse)tehast. Tootmisüksus ja toodang vastab Eestis või ELis kehtestatud valdkonna parima võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele või ületab neid nõudeid. 5 punkti: projekt, mis on uuenduslik Eesti kontekstis, kasutusele võetav tehnoloogia ei ole Eestis varem kasutusel olnud või ei ole sellises ulatuses kasutusel olnud. Samal tehnoloogilisel lahendusel baseeruvaid tehaseid on ELis mitmeid. Tootmisüksus ja toodang vastab Eestis või ELis kehtestatud valdkonna parima võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele või ületab neid nõudeid. 0 punkti ja mittevastav on projekt, milles tootmisüksuse kasutatav tehnoloogiline lahendus on Eestis juba kasutusel võrreldavas ulatuses; või projekt, mille tootmisüksus ja toodang ei vasta Eestis või ELis kehtestatud valdkonna parima võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0011 - Kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c82d7da-a064-4e30-bb95-c1c8319a6d03 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c82d7da-a064-4e30-bb95-c1c8319a6d03?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main