Nõuded kvaliteedikavale ja kvaliteedikava tunnustamine

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 02.01.2025 nr 1.4-3/1 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Nõuded kvaliteedikavale ja kvaliteedikava tunnustamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_Kvaliteedikava_tunnustamine.pdf; 2. Seletuskiri, SK_Kvaliteedikava_tunnustamine.pdf. Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Sven Valliste 5692 4461 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  p MÄÄRUS EELNÕU 27.12.2024 Nõuded kvaliteedikavale ja kvaliteedikava tunnustamine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 6 ja § 93 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse täpsemad nõuded riikliku kvaliteedikava (edaspidi kvaliteedikava) kohta, sealhulgas nõuded kvaliteedikava rakendavale tootjarühmale, kvaliteedikavas osalejale ja kvaliteedikava kontrollivale isikule või asutusele, kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, nõuded taotlusele ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise kord. § 2. Nõuded kvaliteedikavale (1) Kvaliteedikavas nähakse ette kõik kvaliteedikava lõpptoote tootmiseks vajalikud tingimused ja kohustused, mis tagavad selle toote eripära komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artikli 47 punkti a alapunkti i kohaselt. (2) Kvaliteedikava lõpptoode on eripäraste omadustega põllumajandustoode või jaekaubanduses realiseeritav toit, mille põhilise koostisosana on 100 protsendi ulatuses kasutatud kvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toodetud põllumajandustooteid, mis on toodetud kvaliteedikavas sätestatud nõuete kohaselt. (3) Kvaliteedikava peab sisaldama järgmist: 1) kvaliteedikavaga liitumise ja kvaliteedikavast väljaarvamise kord, sealhulgas liitumisele eelnev kvaliteedikavas sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli kohustus; 2) kvaliteedikava lõpptoodete nimekiri; 3) kvaliteedikava lõpptoote spetsifikatsioon, mis kajastab tootmisahela kõiki etappe ning nende spetsifikatsiooni elementide loetelu, mida tuleb kvaliteedikavas sätestatud nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks kontrollida; 4) kvaliteedikava lõpptoote märgistamise kord; 5) kvaliteedikavas sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli sagedus, mis ei või olla harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. § 3. Nõuded kvaliteedikava rakendavale tootjarühmale (1) Kvaliteedikava tunnustamist võib taotleda kvaliteedikava rakendav tootjarühm Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 1 tähenduses. (2) Põllumajandustootja loetakse aktiivseks tootjaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimustel. (3) Kvaliteedikava rakendav tootjarühm tagab kvaliteedikava nõuetekohase rakendamise. (4) Kvaliteedikava rakendav tootjarühm peab viivituseta teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA): 1) uuest kvaliteedikavas osalejast; 2) kvaliteedikava rakendava tootjarühma kontaktandmete muutumisest; 3) kvaliteedikava rakendava tootjarühma ühinemisest, jagunemisest või lõppemisest; 4) kvaliteedikava kohta sätestatud nõuete täitmisega seotud sellise asjaolu esinemisest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged või mis takistab kvaliteedikava nõuetekohast rakendamist. § 4. Nõuded kvaliteedikavas osalejale (1) Kvaliteedikavas võib osaleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes toodab kvaliteedikava lõpptoodet või kes toodab kvaliteedikava lõpptoote põhiliseks koostisosaks olevat põllumajandustoodet. (2) Kvaliteedikavas osalejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35, keskkonnavastutuse seaduse §-s 37 või 38, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 264, 296, 298, 2981, 364, 365, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. (3) Enne kvaliteedikavaga liitumist peab isik läbima kvaliteedikavas sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli. § 5. Nõuded kvaliteedikava kontrollivale isikule või asutusele Kvaliteedikavas osalejate vastavust kvaliteedikavas sätestatud nõuetele kontrollib kvaliteedikava rakendava tootjarühma valitud sõltumatu isik või asutus, kes peab olema akrediteeritud standardi EVS-EN ISO/IEC 17021 või EVS-EN ISO/IEC 17065 nõuete kohaselt. 2 § 6. Nõuded kvaliteedikava lõpptoote märgistamisele (1) Kvaliteedikava lõpptoote märgistusele võib lisada sõnaühendi „riiklikult tunnustatud kvaliteedikava“ ning viidata märgistusel selle toote eripärasele omadusele, kvaliteedikava tunnustamisele ja riikliku järelevalve all olemisele. (2) Lõike 1 kohast märgistust võib kasutada üksnes tunnustatud kvaliteedikava lõpptootel ja tingimusel, et kõik kvaliteedikava lõpptoote tootmises osalevad isikud on kvaliteedikavaga liitunud. (3) Lõike 1 kohane märgistus peab vastama toiduseaduse §-des 38 ja 40 sätestatud nõuetele. § 7. Taotluse esitamine (1) Kvaliteedikava tunnustamise saamiseks esitab kvaliteedikava rakendav tootjarühm PTA-le taotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) kvaliteedikava ärakiri; 2) tootjarühma liikmete või seltsinglaste nimekiri; 3) kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide ärakirjad. (2) Kvaliteedikava rakendav tootjarühm esitab taotluses järgmised andmed: 1) kvaliteedikava nimetus; 2) tootjarühma nimi; 3) tootjarühma seadusjärgne või volitatud esindaja; 4) tootjarühma postiaadress; 5) kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse nimi ja kontaktandmed. (3) PTA avaldab taotluse vormi oma veebilehel. § 8. Taotluse menetlemine (1) PTA kontrollib taotluse, sealhulgas kvaliteedikava ning kvaliteedikava rakendava tootjarühma vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud nõuetele. (2) Kui taotlus vastab nõuetele, korraldab PTA tehnilisest normist teavitamise toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt. (3) PTA teeb kvaliteedikava tunnustamise otsuse 30 tööpäeva jooksul tehnilisest normist teavitamise menetluse läbimisest arvates. (4) PTA teeb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 93 lõike 4 alusel kvaliteedikava tunnustamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või tehnilisest normist teavitamise menetluse läbimisest arvates. § 9. Kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmine (1) Kvaliteedikava muutmiseks esitab kvaliteedikava rakendav tootjarühm PTA-le taotluse, millele lisab kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise vajalikkuse põhjenduse, muudetud kvaliteedikava ärakirja ja kvaliteedikavas osalejate nimekirja ärakirja. 3 (2) Lõikes 1 nimetatud taotlust menetletakse §-s 8 sätestatud korras. (3) PTA teavitab tootjarühma taotluse nõuetekohasusest ja edasisest menetlemise käigust 30 tööpäeva jooksul taotluse laekumisest arvates. (4) Kui kvaliteedikava muudatus ei sisalda tehnilist normi, teeb PTA kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise otsuse 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. § 10. Kvaliteedikavas osalejate andmete avaldamine PTA kontrollib kvaliteedikavas osalejate nõuetekohasust pärast § 3 lõike 4 sätestatud teavituse saamist ja avaldab nõuetekohaste kvaliteedikavas osalejate nimed Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 94 alusel. § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Maaeluministri 30. septembri 2015. a määrus nr 7 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ning taotluse menetlemise täpsem kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 12. Rakendussäte (1) Enne selle määruse jõustumist tunnustatud kvaliteedikava tuleb viia määruses sätestatud nõuetega vastavusse ja hiljemalt 31. detsembriks 2025 tuleb esitada PTA-le § 9 kohaselt taotlus kvaliteedikava muudatuste heakskiitmiseks. (2) Lõikes 1 nimetatud kvaliteedikava, mille muutmiseks on PTA-le taotlus õigel ajal esitatud, rakendatakse kuni muudatuste heakskiitmiseni selle määruse jõustumiseni kehtinud nõuete kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Põllumajandus- ja regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 4  SELETUSKIRI Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Nõuded kvaliteedikavale ja kvaliteedikava tunnustamise“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Nõuded kvaliteedikavale ja kvaliteedikava tunnustamine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 92 lõike 6, § 93 lõike 5 alusel kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1261 artikliga 47. Määrusega tunnistatakse kehtetuks maaeluministri 30. septembri 2015. a määrus nr 7 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ning taotluse menetlemise täpsem kord“ ning kehtestatakse uue terviktekstina nõuded ELÜPS-i §-des 90 ja 92–94 reguleeritud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) poolt tunnustatavale riiklikule kvaliteedikavale (edaspidi kvaliteedikava) ja selle tunnustamise taotlemisele. Määrusega sätestatakse täpsemad nõuded kvaliteedikava rakendava tootjarühma, kvaliteedikavas osaleja ja kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse kohta, kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, nõuded taotlusele ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja kvaliteedikava lõpptoote märgistamise kord. Kvaliteedikava lõpptoode on eriliste omadustega põllumajandustoode või jaekaubanduses realiseeritav toit. Kvaliteedikavade kaudu jõuavad turule suurema lisandväärtusega tooted, mille erilised omadused tulenevad tavatoodetega võrreldes rangematest tootmisnõuetest või erilistest tootmisviisidest, mida kavaga liitunud tootjad on otsustanud rakendada. Kvaliteedikavade abil on võimalik tõsta toodete nähtavust turul ja saada toodangu eest kõrgemat hinda ning seetõttu on kvaliteedikavadel oluline roll tootjate konkurentsivõime tõstmisel. Kvaliteedikavas osalejate järjepidava kontrolli abil saab tarbija kindlustunde, et toote tootmisel on järgitud erinõudeid, mis tagavad erilised omadused ja kvaliteedi. Kvaliteedikava tunnustamine annab seda rakendavale tootjarühmale võimaluse tunnustuse saamise järel taotleda „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ raames antavat kvaliteedikavade arendamise toetust ja kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetust. Kvaliteedikava tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse kvaliteedikava vastavust Euroopa Liidu (edaspidi EL) asjakohastes õigusaktides ning ELÜPS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Võrreldes seni kehtinud kvaliteedikava tunnustamise korraga, muudetakse kvaliteedikavas osalejate nõuetele vastavuse kontrollide skeemi, mis edaspidi põhineb vastavushindamisel mida teostab vastavat akrediteeringut omav sõltumatu osapool. Lisaks ajakohastatakse kvaliteedikava tunnustamise ja kvaliteedikava muutmise taotluste menetlemise tähtaega, mis peab arvestama tehnilisest normist teavitamise menetlusele kuluva ajaga. 1 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94) Kogu tootmisahel, alates põllumajandustoote tootmisest kuni lõpptoodangu valmimiseni, peab olema täielikult hõlmatud asjakohase kvaliteedikavaga. See tähendab, et kõik tootmisahela etapid ja neile kehtivad nõuded peavad olema kvaliteedikavas kirjeldatud. Samuti on nõutav, et kõik osapooled, kes osalevad ükskõik millises lõpptoote tootmise etapis, liituksid ja järgiksid kehtestatud kvaliteedikava nõudeid, et tagada kogu protsessi täielik jälgitavus ja läbipaistvus. 2024. aasta augusti seisuga on Eestis kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava: „Rohumaaveise liha tootmine“ ning „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“. 2023. aasta 31. detsembri seisuga oli „Rohumaaveise liha tootmine“ kvaliteedikavaga liitunud 53 osalejat. 2024. aasta 8. märtsi seisuga oli kvaliteedikavaga „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja - lammas“ liitunud 27 osalejat. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Sven Valliste (5692 4461, [email protected]) ning sama osakonna valdkonnajuht Kerli Nõges (625 6560, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (5669 1973 [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 12 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõuga kehtestatakse täpsemad nõuded kvaliteedikava kohta, sealhulgas nõuded kvaliteedikava rakendava tootjarühma, kvaliteedikavas osaleja ja kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse kohta, kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, nõuded taotlusele ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise kord. Eelnõu §-s 2 on sätestatud täpsemad nõuded kvaliteedikavale. ELÜPS § 92 lõike 3 kohaselt peab kvaliteedikava vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklis 47 sätestatud nõuetele. See tähendab, et liikmesriikide tunnustatud põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad ja põllumajandusettevõtete sertifitseerimissüsteemid peavad vastama järgmistele kriteeriumidele: 1) kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest nõuetest, millega tagatakse toote eritunnused, näiteks eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega; 2) kava on avatud kõigile tootjatele ja ei sisalda nõudeid, mis piiraksid kvaliteedikavas osalemist. Seega kõik EL-i ettevõtjad, kes toodavad või töötlevad põllumajandustooteid vastavalt kvaliteedikava nõuetele, võivad kvaliteedikavas osaleda ja kasutada kava pakutavaid eeliseid, mis suurendab turu läbipaistvust ja kavas osalejate konkurentsivõimet. Kui kvaliteedikava rakendab TÜ või MTÜ vormis tegutsev tootjarühm, siis kvaliteedikavas osalemiseks ei pea olema selle liige. Tootjarühm on kohustatud sooviavaldaja kvaliteedikava osalejate hulka vastu võtma, kui osaleja täidab kvaliteedikavas sätestatud nõudeid ja vastab määruse §-s 4 sätestatud nõuetele. Arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõikes 3 sätestatut, siis kvaliteedikava ei loo seost lõpptoote omaduste ja geograafilise päritolu vahel, kuna Euroopa Liidu tasandil on põllumajandustoodete ja toidu kaitstud päritolunimetused ja geograafilised tähised reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/11432 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta. Seega ei saa piirata kvaliteedikavas osalejaid ka teatud geograafilise piirkonnaga. Kvaliteedikava puhul on avatus üheks oluliseimaks nõudeks; 3) kava sisaldab siduvaid tootespetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib sõltumatu inspekteerimisorgan. See tagab tarbijatele kvaliteedikava usaldusvääruse ja kindluse, et tooted vastavad määratletud kvaliteedistandarditele ja spetsifikatsioonidele; 4) kava on läbipaistev ja tagab toodete täieliku jälgitavuse. Kvaliteedikava raames toodetud toote täielik jälgitavus on miinimumnõue, mis tuleb tagada tootmise igas etapis. Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse, et kvaliteedikavaga nähakse ette kõik kvaliteedikava lõpptoote tootmiseks vajalikud tingimused ja kohustused, mis tagavad selle toote eripära vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 47 punkti a alapunkti i kohaselt. See tähendab, et kvaliteedikavas tuleb selgelt sätestatada kõik tingimused, mille järgimisega tagatakse toote eritunnused, eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega. Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse, et kvaliteedikava lõpptoode on eripäraste omadustega põllumajandustoode või jaekaubanduses realiseeritav toit, mille põhilise koostisosana on 100 protsendi ulatuses kasutatud kvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toodetud põllumajandustooteid, mis on toodetud kvaliteedikavas sätestatud nõuete kohaselt. Ühe kvaliteedikava alusel võib toota mitut lõpptoodet. Näiteks võib olla lõpptooteks nii põllumajandustoode kui ka selle töötlemisel saadud toit. Põhiline koostisosa ehk põhikoostisosa on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/20113 artiklis 2 lõikes 2 punktis q defineeritud kui toidu koostisosa(d), mis moodustab rohkem kui 50 % sellest toidust või mida tarbijad tavaliselt seostavad selle toidu nimetusega ja mille puhul on enamasti nõutav koguse märkimine. Näiteks kui kvaliteedikava raames kasvatatud veisest valmistatakse täissuitsuvorst, siis kvaliteedikavas osaleva põllumajandustootja poolt kasvatatud veis peab moodustama rohkem kui 50% sellest toidust. Põhilise koostisosa määratlemine aitab tagada, et tarbijad saaksid aru, millised on toidu peamised koostisosad, ning see annab neile vajalikku teavet toidu kvaliteedi ja sisu kohta. See on oluline, et toetada tarbijate õigusi ja võimaldada teadlikke valikuid. Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse andmed, mida riiklikult tunnustatud kvaliteedikava peab sisaldama. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1143, 11. aprill 2024, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011 , milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 EMPs kohaldatav tekst Kvaliteedikava peab sisaldama: 1) kavaga liitumise ja sealt väljaarvamise korda. Tootjarühm paneb paika tingimused kvaliteedikavaga liitumiseks. Kohustusliku elemendina tuleb kvaliteedikavasse kirja panna kvaliteedikavas osalejate kohustuslik kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontroll, mis peab toimuma enne kvaliteedikavaga liitumist. Lisaks võib ette näha dokumendid, mis tuleb kvaliteedikavaga liitumiseks esitada ning millega osaleja kinnitab, et vastab kõikidele § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Samuti tuleb näha ette olukord, kuidas toimub osaleja kvaliteedikavast välja arvamise kord, kui ilmneb, et osaleja ei vasta enam määruses sätestatud nõuetele või ei reageeri kontrollide käigus tehtud soovitustele või ettekirjutusele; 2) lõpptoodete nimekirja. Kvaliteedikava alusel võib toota mitut lõpptoodet. Juhul, kui kava alusel toodetakse mitut lõpptoodet, siis on vajalik need kõik kvaliteedikavas välja tuua; 3) kvaliteedikava lõpptoote spetsifikatsiooni, mis hõlmab lõpptoote tootmisahela kõiki etappe ja sisaldab elementide ehk kontrollpunktide loetelu, mida tuleb kvaliteedikavas sätestatud nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks kontrollida. Spetsifikatsioon on dokument, mis kirjeldab lõpptoote omadusi ja määrab toote ja selle tootmise protsessi tehnilised nõuded. Need on nõuded, mille kohta on koostatud kontrollpunktid, mille järgimist kontrollitakse tootmisahela kõikides etappides. Kui kvaliteedikava raames toodetud lõpptoode on töötlemata põllumajandustoode, siis hõlmab see põllumajandustoote kasvatamisega seotud erinõudeid. Kui kvaliteedikava raames toodetakse lõpptootena ka töödeldud tooteid, siis peab kvaliteedikava sisaldama nõudeid lisaks ka kõikide töötlemise etappide kohta. Näiteks juhul, kui lõpptoodete hulgas on ka töödeldud lihatooteid, siis peab kvaliteediakava katma näiteks loomade pidamise tingimusi, nende sööta, transporti, tapmist kui ka nõudeid liha töötlemisele. Kui lõpptoote eriomadused tulenevad ainult ühest tootmisetapist, näiteks loomade kasvatamine ja pidamine, siis miinimumnõudena tuleb ülejäänud tootmisetappides ette näha täielik jälgitavus. See on vajalik selleks, et tööstuses ei seguneks kvaliteedikava alusel toodetud liha teiste loomade lihaga; 4) kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise korda. Nimetatud säte võimaldab kvaliteedikava rakendaval tootjarühmal kindlaks määrata lõpptoote märgistamise reeglid, mis peavad olema kooskõlas määruse §-ga 6. Kvaliteedikava rakendav tootjarühm võib välja töötada kvaliteedikava logo ning ühtlasi määrata tingimused selle kasutamiseks. Kvaliteedikavale spetsiaalse märgistuse väljatöötamine on otstarbekas, kuna seeläbi on kvaliteedikava raames toodetud lõpptoodetel võimalik teistest turul konkureerivatest toodetest tarbija silmis eristuda. Kui kvaliteedikava märgistamiseks töötatakse välja märgis, tuleks kaaluda selle kaitsmist kollektiivse kaubamärgina; 5) kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolli skeemi, mis sisaldab kontrolli tegemise sagedust, mis ei või olla harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Kontrollide tegemiseks peab kvaliteedikava rakendav tootjarühm valima kvaliteedikavas osalejatest sõltumatu asjaomaste teadmiste, oskuste ja pädevusega kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse, kes vastabeelnõu §-5 sätestatud nõuetele. Kontroll on kohustuslik kvaliteedikavaga esmasel liitumisel, pärast seda võib tootjarühm kontrolle ette näha riskipõhiselt asjakohase sagedusega, kuid arvestusega vähemalt kord kolme aasta jooksul. Strateegiakava sekkumise „3.2 liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ raames antava kvaliteedikavade arendamise toetuse puhul saab kvaliteedikava rakendav tootjarühm taotleda toetust põllumajandustootjast kvaliteedikavas osalejate regulaarsete kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollide tegemiseks. Kontrollikulusid on võimalik toetada põllumajandustootjatest osalejatele juhul, kui nende liitumisest kvaliteedikavaga pole kontrolli teostamise ajaks möödas enam kui seitse aastat. Antud nõue on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21154 artikli 77 lõikest 7, mille kohaselt saavad liikmesriigid kehtestada toetuse ülempiiriks maksimaalselt seitse aastat. Eelnõu §-s 3 sätestatakse nõuded kvaliteedikava rakendava tootjarühma kohta. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatatakse, et kvaliteedikava tunnustamist võib taotleda kvaliteedikava rakendav tootjarühm Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 1 tähenduses. ELÜPS-i § 92 lõike 1 kohaselt töötab kvaliteedikava välja ja seda rakendab aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing. Seega on kvaliteedikava tunnustamiseks oluline, et tootjate rühma kuuluksid aktiivsed põllumajandustootjad. Kvaliteedikavas võivad osaleda kõik füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes osalevad mõnes lõpptoote tootmise etapis. Näiteks võivad kvaliteedikavas osaleda äriühingud, kes, kes vastutavad põllumajandustoodete töötlemise ja väärindamise eest. Kuid on oluline, et kvaliteedikavas oleks alati ka füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilisi isikuid, kes on aktiivseid põllumajandustootjad, sest kvaliteedikavad põhinevad põllumajandustoodetel, mille kvaliteeti ja väärtust kava raames tõstetakse. Aktiivse tootja nõue on küll tootjarüma liikme mitte kvaliteedikava osaleja kohta, kuid reeglina on tootjarühma moodustanud just need ettevõtjad, kes ka ise osalevad kvaliteedikava lõpptoote tootmises, seega on ka aktiivsed põllumajandustootjad. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, keda loetakse aktiivseks põllumajandustootjaks. Aktiivse põllumajandustootja mõiste on defineeritud strateegiakava alusel ja maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 2. Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 1 nimetatud isikut või isikute ühendust, kes tegeleb sama artikli punktis 2 nimetatud põllumajanduslikus majapidamises viidatud määruse §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega. Kui eelpool nimetatud isiku või isikute ühenduse põllumajandusliku majapidamise kohta anti otsetoetuse taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot loetaksegi ta aktiivseks põllumajandustootjaks. Kui isik või isikute ühendus ei ole otsetoetusti taotlenud või kui taotleja eelmise kalendriaasta otsetoetuste summa oli kokku 5000,01 eurot või rohkem, peab tavastama lisaks vähemalt ühele järgnevatest tingimustest: 1) kvaliteedikava taotluse esitamise kalendriaastal on tootjarühma liikme või seltsinglase kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad või püsikultuuride alust maad; 2) tootjarühm liikmel või seltsinglasel on põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere; 3) tootjarühma liikme või seltsinglase kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu on vähemalt 60 eurot hektari kohta aastas; 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 4) tootjarühma liikme või seltsinglase kasutuses vähemalt üks hektar sellist pärandniitu, mille kohta ta taotleb strateegiakava alusel antavat pärandniidu hooldamise toetust ja mis vastab maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ §-s 5 sätestatud nõuetele. Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et tootjarühm tagab kvaliteedikava nõuetekohase rakendamise. Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse juhud, mil kvaliteedikava rakendav tootjarühm on kohustatud PTA-d teavitama. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 90 lõike 2 kohaselt kontrollib kvaliteedikava nõuetekohasust Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA), keda kvaliteedikava rakendav tootjarühm on kohustatud viivituseta teavitama juhtudel, kui liitub uus kvaliteedikavas osaleja, kvaliteedikava rakendava tootjarühma kontaktandmed muutuvad, kvaliteedikava rakendav tootjarühm ühineb, jaguneb või lõpetab tegevuse, esineb määruses sätestatud nõuete täitmisega seotud asjaolu, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. Eelnõu § 4 sätestatakse nõuded kvaliteedikavas osalejale. Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et kvaliteedikavas võib osaleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes toodab kvaliteedikava lõpptoote põhiliseks koostisosaks olevat põllumajandustoodet või jaekaubanduses realiseeritavat toiduks ettenähtud eriliste omadustega toiduainet ehk lõpptoodet. Kvaliteedikava lõpptoode on lõpptarbijale tarbimiseks valmis toode, mida tarbija saab endale soetada. Kvaliteedikava lõpptoodete müük võib toimuda ka ühe võimalusena kvaliteedikava rakendava tootjarühma kaudu. See võimaldab väikestel tootjatel saavutada paremat positsiooni hinnaläbirääkimistel ning müüa suuremat kogust toodangut ühiselt. Eelnõu § 4 lõikes 2 kehtestatakse, et kvaliteedikavas osaleja kohta ei tohi olla kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35, keskkonnavastutuse seaduse §-s 37 või 38, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 264, 298, 2981, 364, 365, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Välja valitud süüteod on seotud kvaliteedikavadega seotud tegevusvaldkonnaga. Pärast kvaliteedikava tunnustamist on võimalik nõuetele vastavatel füüsilistel või juriidilistel isikutel kvaliteedikavaga jooksvalt liituda. PTA kontrollib kõikide kvaliteedikavadega liituda soovijate puhul, et neil ei oleks antud paragrahvi lõikes 2 nimetatud rikkumisi ja seejärel kannab nad osalejate nimekirja. Juhul, kui PRIA maksab kvaliteedikava arendamise toetuse puhul kontrollikulusid, siis kontrollib PRIA osalejate nimekirja. Kvaliteedikavas osalemine pakub ettevõtjatele turundusargumendi, sest nad saavad viidata kvaliteedikavale, millele riik on omalt poolt tunnustuse andnud ning mille üle teostatakse järelevalvet. See tagab tarbijatele kindluse toodete kõrge kvaliteedi ja usaldusväärsuse osas. Samuti on võimalik põllumajandustootjastest osalejatele maksta toetust kvaliteedikava arendamise toetuse raames, mille tingimustes sätestatakse, et nõuetele vastavuse kontrolli tegemise kulud kaetakse kuni seitsmel aastal, arvates osaleja esmakordsest kavaga liitumisest. Eeltoodut arvesse võttes on oluline, et kvaliteedikava osalejad oleksid seaduskuulekad ettevõtjad ja järgiksid kehtestatud nõudeid. Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et enne kvaliteedikavaga liitumist peab isik läbima kvaliteedikavas sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli. See on vajalik selleks, et tagada, et kõik kavas osalejad vastavad nõuetele, mis omakorda tagab kvaliteedikava usaldusväärususe. Eelnõu §-s 5 on sätestatud nõuded kvaliteedikava kontrollivale isikule või asutusele. Kvaliteedikavas osalejate vastavuse kontrolle teostab sõltumatu akrediteeritud isik või asutus, mis peab vastama kehtivate rahvusvahelise standardi EVS-EN ISO/IEC 17021 ja EVS-EN ISO/IEC 17065 nõuetele. Sõltumatu isiku või asutuse kontrollide eesmärk on tagada kvaliteedikava usaldusväärsus, sest kõik kvaliteedikavas osalejad peavad järgima kvaliteedikavas olevaid nõudeid. Kvaliteedikava nõudeid kontrolliv isik või asutus teostab kontrolle kõigile tunnustatud kvaliteedikavadega liitumissoovi avaldanutele, vastavalt standardi EVS-EN ISO/IEC 17021 või EVS-EN ISO/IEC 17065 põhimõtetele, samuti teostab ta kontrolle vastavalt kvaliteedikavas sätestatud kontrolli skeemile. Kuigi Eestis on olemas akrediteeritud sertifitseerimisasutused, kes võivad kontrolle läbi viia kehtiva standardi EVS-EN ISO/IEC 17021 või EVS-EN ISO/IEC 17065 kohaselt, ei ole seni nende teenuseid riiklike kvaliteedikavade kontrolli skeemi puhul kasutatud. Eelnõu §-s 6 on sätestatud nõuded kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamisele. Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse, et kvaliteedikava märgistusele võib lisada sõnaühendi „riiklikult tunnustatud kvaliteedikava“ ja viidata märgistusel selle toote erilistele omadustele ning kvaliteedikava riiklikule tunnustamisele ja riikliku järelevalve all olemisele. Eelnõu § 6 lõikes 2 puhul sätestatakse nõue, et lõikes 1 nimetatud nõuetekohast märgistust võib kasutada vaid tunnustatud kvaliteedikava raames toodetud lõpptootel, mille põhilise koostisosana on 100 protsendi ulatuses kasutatud kvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toodetud põllumajandustooteid, millega välistatakse põhilise koostisosa tunnustatud kvaliteediakava väline päritolu. Lõike 1 kohast märgistust võib kasutada üksnes tunnustatud kvaliteedikava lõpptootel ning tingimusel, et kõik kvaliteedikava lõpptoote tootmisel osalevad isikud, kaasaarvatud töötlejad, on kvaliteedikavaga liitunud. Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et märgistus peab vastama toiduseaduse §-des 38−40 sätestatud nõuetele, mille eesmärk on tagada, et toidu kohta esitatav teave on tõene ega eksita tarbijat. Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotluse esitamise kord. Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse dokumendid, mis tuleb kvaliteedikava tunnustamist taotleval tootjarühmal esitada PTA-le. Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud kvaliteedikava ärakiri peab vastama määruse §-s 2 sätestatud nõuetele. Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatakse kohustus esitada tootjarühma liikmeteja seltsinglaste nimekiri. Tootjarühm esitab nimekirja nendest isikutest, kes on tunnustamise esitamise hetkel kvaliteedikava rakendava tootjarühma liikmed või seltsingu puhul seltsinglased. PTA hindab selle põhjal, kas tootjarühm vastab ELÜPS-is sätestatud nõuetele. Tootjarühma liikmed ja seltsinglased saavad kvaliteedikavas osalejaks pärast seda, kui kvaliteedikava on tunnustatud ja ettevõtjad on läbinud vastavushindamise. Eelnõu § 7 lõike 1 punkti 3 kohaselt esitatakse kvaliteedikava kontrolliva sõltumatu isiku või asutuse pädevust tõendavate dokumentide ärakirjad. Nende põhjal kontrollib PTA, kas kvalteedikava kontrolli teostaval isikuil või asutusel on olemas vajalik akrediteering standardi EVS-EN ISO 17065 või EVS-EN ISO 17021 alusel. Vastavalt EL-i suunisele 2010/C 341/045 peab olema tagatud kontrollide teostamise erapooletus ja sõltumatus ning sertifitseerimisasutusetele ei tohi kehtestada geograafilisi piiranguid. Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse andmed, mis tuleb kvaliteedikava rakendaval tootjarühmal taotluses esitada. Tootjarühma poolt esitatud taotlus peab sisaldama kvaliteedikava nimetust, tootjarühma nime, tootjarühma seadusjärgselt või volitatud esindajat, tootjarühma postiaadressi ja kontrollitava isiku kontaktandmeid. Eelnõu § 7 lõike 3 alusel avaldab PTA taotluse vormi oma veebilehel, mida on soovitav kasutada, et taotlusesse saaksid kirja kõik vajalikud andmed. Tootjarühm võib taotluse PTA-le esitada jooksvalt, mis tähendab, et kvaliteedikava tunnustamise taotluste vastuvõtmiseks ei ole kehtestatud ajalist piirangut. Sellest tulenevalt ei pea tootjarühm ootama kindlat taotluste vastuvõtmise kuupäeva, vaid kvaliteedikava tunnustamist taotleval tootjarühmal on võimalus esitada taotlus hetkel, kui kvaliteedikava tunnustamiseks vajalikud eeltingimused on täidetud. Eelnõu § 8-s sätestatakse taotluse menetlemine. Eelnõu § 8 lõike 1 alusel kontrollib PTA taotluse esitamisel, kas kõik nõutavad dokumendid on koos taotlusega esitatud ning kas esitatud andmed on õiged ning vastavad erinevate kvaliteedikavade rakendamist reguleerivate õigusaktide nõuetele. PTA hindab kvaliteedikava, ning kvaliteedikava rakendava tootjarühma vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud nõuetele. Liikmesriigid, kes lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 1 punktis c osutatud kvaliteedikavadega seotud sekkumised, peavad tagama, et riiklikud tunnustatud kvaliteedikavad vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklis 47 sätestatud nõuetele. Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et kui taotlus vastab nõuetele, korraldab PTA tehnilisest normist teavitamise toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/15356, esitab PTA nõuetekohane kvaliteedikava tehnilisest normist teavitamist koordineerivale asutusele, kes 5 Komisjoni teatis – ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta (2010/C 341/04) 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (EMPs kohaldatav tekst) edastab selle menetlemiseks Euroopa Komisjonile. Reeglina on vajalik tehnilisest normist teavitada ka juhul, kui kvaliteedikava rakendav tootjarühm teeb kvaliteedikavas muudatusi. Sellisel juhul on tootjarühm kohustatud teatama muudatusest PTA-d, kes uuest nõuetekohasest kvaliteedikavast Euroopa Komisjoni teavitab. Teavitamist koordineerivaks asutuseks on Eestis määratud Vabariigi Valitsuse otsusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tehnilisest teavitamise protseduur võib aega võtta keskmiselt 4-6 kuud ning selle ajaga tuleb tootjarühmal kvaliteedikava tunnustamisel või tehnilise normi muutmisel arvestada. Komisjon võib rakendada ka ajaliselt pikemat menetlusaega, kui tehnilise eeskirjade eelnõu ei vasta direktiivis toodud nõuetele. Eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatakse, et PTA teeb kvaliteedikava tunnustamise otsuse 30 tööpäeva jooksul tehnilisest normist teavitamise menetluse läbimisest arvates. Kui kvaliteedikava muudatus ei sisalda tehnilist normi, teeb PTA tunnustamise otsuse muutmise otsuse 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Juhul, kui komisjon on esitanud üksikasjaliku arvamuse, milles tehtud tähelepanekute alusel on tootjarühmal vaja teha kvaliteedikavas muudatused ning ta neid muudatusi 30 päeva jooksul ei tee, siis teeb PTA kvaliteedikava tunnustamata jätmise otsuse lõikes 4. Kuigi kvaliteedikava tunnustamise otsuse teeb PTA tähtajatult, teostab PTA jooksvalt kvaliteedikava rakendamise üle järelevalvet vastavalt ELÜPS-i § 116 lõikele 7. Sellega tagatakse juba tunnustatud kvaliteedikava nõuetekohane rakendamine ka pärast tunnustamise otsuse tegemist. Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt teeb PTA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 93 lõike 4 alusel kvaliteedikava tunnustamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või tehnilisest normist teavitamise menetluse läbimisest arvates. ELÜPS-i § 92 lõike 4 kohaselt teeb PTA kvaliteedikava tunnustamata jätmise otsuse juhul, kui selle nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kvaliteedikava ei vasta tunnustamise nõuetele; 2) taotluses on esitatud valeandmeid või kvaliteedikava rakendav tootjarühm mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) kvaliteedikava rakendav tootjarühm ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust. Kui kvaliteedikava ei vasta tunnustamise nõuetele, siis jätab PTA kvaliteedikava tunnustamata, ühtlasi teavitades tootjarühma kvaliteedikavas esinevatest puudustest. Eelnõu § 9-s sätestatakse kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmine. Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse, et kui tootjarühm soovib kvaliteedikava muuta, esitab ta taotluse PTA-le. Muudatusega kaasneb ka tehnilise normi muutmine, kui tootjarühm tootjarühm soovib teha muudatusi nõuetes, mis on seotud tootmis- või töötlemisprotsessiga või puudutavad toote märgistust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 14 lõikele 3 peab kirjalik taotlus sisaldama järgmist: 1) esitaja nime; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja; 4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid; 5) muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud taotlust menetletakse §-s 8 sätestatud korras, mis sisaldab muuhulgas ka tehnilisest normist teavitamist. Eelnõu § 9 lõikes 3 ja 4 sätestatakse, et PTA annab tootjarühmale tagasisidet selle kohta, kas muudatustaotlus on põhjendatud ja muudetud kvaliteedikava vastab nõuetele 30 tööpäeva jooksul alates avalduse laekumisest. Kvaliteedikavasse muudatuste tegemisel läbitakse vajadusel uuesti tehnilisest normist teavitamine. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse PTA kohustus kontrollida kvaliteedikavas osalejate nõuetele vastavust pärast määruse § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud teavituse saamist ja avaldada nõuetele vastava kvaliteedikavas osalejate nimed vastavalt ELÜPS-i §-le 94. Nõuded millele vastavust PTA enne kvaliteedikavas osaleja andmete avaldamist kontrollib on sätestatud määruse §-s 4. Eelnõu §-ga 11 tunnistatakse kehtetuks maaeluministri 30.09.2015 määrus nr 7 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ning taotluse menetlemise täpsem kord.“ Eelnõu § 12-ga kehtestatakse rakendussätted neile kvaliteedikavadele, mis olid tunnustatud enne käesoleva määruse jõustumist. Lõikes 1 sätestatakse, et enne selle määruse jõustumist tunnustatud kvaliteedikava tuleb viia määruses sätestatud nõuetega vastavusse ja esitada hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks PTA- le § 9 kohaselt taotlus kvaliteedikava muudatuste heakskiitmiseks. Lõige 2 täpsustab, et selline kvaliteedikava, mille muutmiseks on PTA-le taotlus õigeaegselt esitatud, rakendatakse kuni muudatuste heaks kiitmiseni selle määruse jõustumiseni kehtinud nõudeid. Kuigi kvalideedikavad on tunnustatud, tunnustus on kehtiv ning selle rakendajatel on õiguspärane ootus samal kujul kvaliteedikava rakendamist jätkata, ei tähenda see, et kvalideetikava nõuded peaksid olema kinnistatud ja nende muutmine üldse lubamatu. Seoses uue ELÜPS-i rakendamisega, sealhulgas selle alusel uute rakendusaktide väljatöötamisega, kaasneb paratamatult vajadus senine regulatsioon kriitiliselt üle vaadata. Euroopa Komisjoni juhtnööre ja teiste liikmesriikide rakenduspraktikat analüüsides oleme jõudnud arusaamisele, et senine kontrollisüsteem vajab tõhustamist. Senini konsulentide kasutamine tulenes mõneti olukorrast, et Eestis ei olnud sobivat alternatiivi. Tänaseks päevaks on olukord muutunud ja on isikuid, kes on valmis vastavushindamise teenust pakkuma. Niisama oluline ja EL õigusnormist tulenev on see, et nii uutes kui ka vanades kavades peab olema tagatud kogu tootmisprotsessi jälgitavus. See tähendab, et kui soovitakse turustada töödeldud valmistoodangut ja sellele ka kvaliteedikava märgistust lisada, peab kvaliteedikava tootmiskirjeldus sisaldama ka töötlemise etappe ega piisa vaid põhilise koostisosa tootmise kirjeldusest. Eeltoodust tulenevalt ei saa eeldada kehtiva regulatsiooni püsima jäämist senisel kujul – õigusnorme tuleb vastavalt muutunud oludele vajadusel ümber kujundada ning see võib paratamatult tuua kaasa isikutele täiendavaid kohustusi. Õiguskindluse põhimõte tagamiseks tuleb uute regulatsioonide jõustamiseks ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Selleks olemegi ette näinud, et senistel kvalideedikava rakendavatel tootjarühmadel on aega 2025. aasta 31. detsembrini, et analüüsida oma kvalideedikava vastavust uuete eeskirjadele, valida uus nõuetekohane kontrolliasutus ja alustada kvalideedikava tunnustamise otsuse muutmise menetlus. Eelpool nimetatud tähtaeg peaks selleks olema küllaldane. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: 1) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1143, 11. aprill 2024, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011 , milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 EMPs kohaldatav tekst 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013; 5) Komisjoni teatis – ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta (2010/C 341/04); 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008 aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (EMPs kohaldatav tekst) EMPs kohaldatav tekst; 7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (EMPs kohaldatav tekst). Nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur- lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Määrusega kehtestatakse täpsemad nõuded riikliku kvaliteedikava kohta, sealhulgas nõuded kvaliteedikava rakendava tootjarühma, kvaliteedikavas osaleja ja kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse kohta, kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, nõuded taotlusele ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise kord. Määrusel on positiivne mõju, sest see edendab koostööd põllumajandussektoris. Samuti aitab määrus kaasa EL-i ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027 eesmärgi saavutamisel, milleks on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas kvaliteedikavade rakendamise abil. Kvaliteedikavades osalemine aitab parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet, kindlustades põllumajandustootja positsiooni tarneahelas, ning loob eeldused parema ja stabiilsema kvaliteediga toodete turule jõudmiseks. Tunnustatud kvaliteedikavad annavad tarbijatele kindluse, et tooted vastavad teatud kvaliteedistandarditele. Kvaliteedikavas osalemine aitab suurendada kohalike tootjate konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturgudel, mis omakorda soodustab majanduskasvu ja loob töökohti. Kvaliteedikavas osalemine soodustab kohaliku toidu tootmist ja tarbimist, tugevdab ettevõtlust maal ja aitab vähendada sõltuvust imporditud toiduainetest. Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete ega pädevuse jaotus. Määruse rakendamisega kaasneb positiivne regionaalne mõju maa- ja rannapiirkondadele, kuna kvaliteedikavades osalejad on põllumajandusliku majandustegevusega tegelevad ettevõtjad, kes asuvad valdavalt maapiirkondades. Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma määruse muudatused mõju riigi julgeolekule, elu- ja looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PTA, kellel on olemas määruse menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PTA-le ja tunnustatud toidukvaliteedikavade „Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ tunnustamiseks esitanud tootjarühmadele ning tootjarühmadele, kes valmistavad ette väljatöötamise etapis olevaid riiklikke kvaliteedikavasid, samuti potentsiaalsetele kvaliteedikava kontrollivatele sõltumatutele isikutele või asutustele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0005 - Nõuded kvaliteedikavale ja kvaliteedikava tunnustamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c16742c-e267-4633-a21b-43f66799a37d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c16742c-e267-4633-a21b-43f66799a37d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main