Leping

Pakkumus Rahandusministeeriumi kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti uurimistöö konkursile SEI Tallinn, Hendrikson & Ko, Liikuvusagentuur Tallinn 2023 Sisukord Lühikokkuvõte ....................................................................................................................................... 3 1. Uurimismeeskond .......................................................................................................................... 4 1.1. Uurimisgrupi koosseis ja ekspertiis ........................................................................................ 4 1.2. Uurimisgrupi liikmete elulookirjeldused ................................................................................ 5 1.3. Uurimisgrupi liikmete konkursitööga sarnaste uurimuste, publikatsioonide ja projektide nimekiri. ............................................................................................................................................. 5 1.3.1. SEI poolsed projektid ja tööriistad ....................................................................................... 5 1.3.2. Hendrikson & Ko poolsed projektid ja tööriistad................................................................. 9 1.3.3. Liikuvusagentuuri poolsed projektid ja tööriistad ............................................................. 10 1.4. Nõuandev kogu ja nende ekspertiis..................................................................................... 11 2. Taotleja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust .......................................................................... 12 3. Uurimistegevuse kirjeldus ........................................................................................................... 13 3.1. Kontseptuaalne faas (I OSA) ..................................................................................................... 16 3.2. Kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise töövahendite kogumi ehk tööriistakasti esmase versiooni loomine ehk tööriistakasti arendusfaas (II OSA) .............................................................. 20 3.3. Kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise töövahendite kogumi esmase versiooni testimine ja täiendamine ehk tööriistakasti testimis- ja täiendamisfaas (III OSA) .......................... 23 4. Uurimistegevuse eelarve, uurimistegevuse etapid ja alametapid eristatavad ................................ 25 5.Teave uurimismeeskonna vastutava projektijuhi kohta ................................................................... 26 6. Uurimistegevuse ajakava (maksimaalselt kuni 31.12.2024). ....................................................... 27 7. Riskianalüüs ja kvaliteedikontrolli läbiviimise kirjeldus ............................................................... 28 7.1. Riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldus .............................................. 28 7.1.1 Sihtgruppide kaasamisega ja tööriistade testimisega seotud riskid ................................... 28 7.1.2. Meeskonnaga seotud riskid ............................................................................................... 28 7.1.3. Ajakavaga seotud riskid ..................................................................................................... 28 7.1.4. Muud olulised riskid .......................................................................................................... 29 7.2. Kvaliteedikontrolli läbiviimise kirjeldus ............................................................................... 29 2 Lühikokkuvõte Meie uurimisgrupp, mille liikmed on Stockholmi Keskkonnainstituut (SEI), Hendrikson & Ko ja Liikuvusagentuur, omab eelnevalt läbiviidud tööde ja projektide põhjal väga head arusaama ja pikaajalist kogemust nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil ruumilise planeerimise ja kestliku arengu probleemide lahendamise ning tööriistade loomise vallas. Uurimisgrupi liikmete kogemuste mitmekesisus tagab ruumilise ja kestliku arengu probleemidest kompleksse arusaamise ning oskuse keeruliste olukordade lihtsustamiseks. Teeme keerukad teemad planeerijatele kergesti mõistetavaks, st kuidas teha otsuseid, mis ei mõjuta negatiivselt ei kliimat, elurikkust ega elukeskkonda laiemalt, vaid toovad kaasa positiivseid otse- ja kaasmõjusid. Projekti eesmärgiks on sidusa ja lihtsalt kasutatava töövahendite kogumi kontseptsiooni väljatöötamine ja testimine, mis edendaks Eestis kestlikku ja kvaliteetset ruumiloomet toetavate tõenduspõhiste praktikate ja otsuse tegemise abivahendite kasutust. Uurimisprojekti lõpuks loome tervikliku tööriistakasti prototüübi kontseptsiooni, mis sisaldab nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid tööriistu. Nende seas on nii diagnostika tööriistad (diagnostic tools), mis aitavad tuvastada võtmeprobleemid, riskid, valdkonnad, millele planeerimisprotsessis peaks keskenduma kui ka otsustusprotsessi hõlbustavad tööriistad (decision-making tools) mis aitavad teha valikuid nende võtmeteemade raames ja kontrollida, kas areng läheb õiges suunas. Nende tööriistade osas, mis on vähem andme(korje)mahukad ja vähem IT-arendust vajavad, arendame projekti tulemina välja ja testime hinnanguliselt nelja kuni kuute kvaliteetse ja kestliku ruumiloome tööriista. Tööriistade osas, mis eeldavad mahukat andmekorjet ning IT-arendust/modelleerimist, töötame projekti raames välja detailse kontseptsiooni, mis kirjeldab ära funktsionaalsuse, andmevajadused, võimalikud tehnilised lahendused ja arendusvajaduse. 3 1. Uurimismeeskond 1.1. Uurimisgrupi koosseis ja ekspertiis Meie uurimisgrupp moodustub kolme organisatsiooni – Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI), Hendrikson & Ko ja Liikuvusagentuuri – ekspertidest. SEI on globaalselt tegutsev teadusinstituut, mis lisab projektile rahvusvahelise vaate. Projekti kõrge kvaliteedi tagamiseks kaasame projekti täiendavalt kolmeliikmelise nõuandva kogu valdkonna spetsialistidest üle Euroopa. SEI toob kaasa laialdase rahvusvaheliste rakendus-ja teadusuuringute kogemuse säästva arengu ja keskkonnakaitse projektide vallas, samuti kestliku ja hea kvaliteediga (eeskätt linnalise) ruumilise arengu planeerimisel, mõõtmisel ning selleks tööriistade loomisel (vt 1.3. toodud hiljutiste projektide ja tööriistade nimekirja). SEI poolt on kaasatud nii Tallinna kui Stockholmi keskused. SEI tiim jaguneb tööülesannete täitmisel kaheks: ühelt poolt eksperdid, kes panustavad kestliku ja kvaliteetse ruumi loomise tööriistakasti koostamisse läbi teadmiste ja kogemuste kestliku arengu ja ruumilise planeerimise vallas (kestliku arengu programmi vanemekspert sotsioloog Kaidi Tamm (PhD), ringmajanduse ja kestlike linnade ekspert Fedra Vanhuyse (PhD), energeetika ja rohepoliitika ekspert Lauri Tammiste, linnaplaneerija Shimin Huang, keskkonnakorralduse ekspert Brigita Tool ja kliimamuutustega kohanemisele keskendunud geograaf Kelli Marie Jaama) ja teiselt poolt eksperdid, kes on kogenud andmeanalüüsi ja interaktiivsete tööriistade loomise vallas ning panustavad selles osas ka käesolevasse projekti nii olemasolevate tööriistade analüüsil ja Eesti oludesse kohandamisel kui vajadusel uute tööriistade loomisel (insener ja energeetikaekspert Gowtham Muthukumaran ja keskkonnatehnoloogia post-doktorand ja süsinikuheite mõõtmise spetsialist Peter Robert Walke, PhD). Temaatiliselt olulised projektid, kuhu SEI tiimiliikmed on varasemalt panustanud ja mille kogemuse SEI seega käesolevasse projekti kaasa toob, on välja toodud punktis 1.3. Lisaks on SEI-l kanda projektijuhi roll. Liikuvusagentuur toob projekti ekspertiisi nii liikuvuse vallas kui ruumiandmete analüüsil. Praktikas on planeerimisel jätkuvalt suur roll liiklusel, selle valdkonna pädevus aitab asendada kitsa liikluse mõiste liikuvusega, mis mõistena haarab kõike liikumistega seonduvat ja võimaldab jõuda säästva liikuvuseni. Kaasa teevad Marek Rannala (liikuvus) ja Raul Kalvo (liikuvus, ruumiandmete analüüs, tööriistade arendus). Liikuvusagentuuri poolt tuleb ka peamine ekspertiis ruumiandmete analüüsil ja mudeldamisel rakendus- ja teadusuuringutes. Vähetähtis pole ka õpetamise/koolitamise ja töötubade läbiviimise kogemus, mis toetab erinevate praktikutega suhtlemist ja nende vajaduste mõistmist. SEI poolt toetavad ruumiandmete analüüsi ja mudeldamist, samuti tehniliste ja interaktiivsete lahenduste arendamist Gowtham Muthukumaran ja Peter Robert Walke, kel on mõlemal kogemusi erinevate tööriistade ja mõõdikute arendamisel (Viable Cities, QGasp, vt 1.3). Kõikidel projektipartneritel on rahvusvaheliste rakendus- ja teadusuuringute kogemus ruumiloomes ja/või ruumilises planeerimises eri planeeringuliikide lõikes, kuid kõige laiema kogemuste pagasiga on selles vallas kahtlemata Hendrikson & Ko. Lisaks laialdasele kompetentsile ruumilise planeerimise kõigis valdkondades toovad nad projekti ka praktilised teadmised selle valdkonna ekspertide vajadustest, mis on olulised kõigi projekti faaside edukaks läbiviimiseks. Hendrikson & Ko planeerijad olid Eesti Planeerijate Ühingu asutajaks ja senini Ühingus aktiivsed, suheldes igapäevaselt kogu Eesti planeerimispraktikute võrgustiku liikmetega. Hendriksoni poolt osalevad uurimismeeskonnas üldplaneeringute osakonna juhataja ja planeeringute juhtiv ekspert Pille Metspalu, PhD ning 4 arendustiimi juht Heikki Kalle, kellel on pikaajaline kogemus jätkusuutliku arengu suunamisel ja keskkonnamõju hindamisel. Hea koostöö aitab tagada projekti hea kvaliteedi. Sujuva koostöö tagab see, et meie uurimisgrupi liikmetel on varasem positiivne koostöökogemus. Nii osales Marek Rannala Liikuvusagentuurist SEI Tallinna direktori Lauri Tammiste poolt juhitud valitsust nõustanud rohepoliitika eksperdirühma töös 2022 ning hetkel teevad SEI ja Hendrikson ja KO koostööd projekti „Tervikliku poliitika kujundamine Eesti kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna nimel” raames, et toetada Eestis sidusa ruumilise arengu poliitika ja institutsioonide kujundamist ja valdkonna arengukava loomist. Marek Rannala Liikuvusagentuurist oli aastaid Hendrikson & KO liikuvuse tiimi juht, selle aja jooksul tehti koos hulk liikuvusuuringuid ja ka hiljem on olnud mitmeid liikuvuse alaseid koostööprojekte. Kasutuskogemuse arendamiseks ja testimiseks kaasame vajaduspõhiselt täiendava eksperdi, nt Sotsiaalse Innovatsiooni Laborist. Tehniliste lahendustega toetavad ülalmainitud Liikuvusagentuuri ja SEI eksperdid, SEI toetab ka juhendmaterjalide kujundamisel. 1.2. Uurimisgrupi liikmete elulookirjeldused Uurimisgrupi liikmete CVd on lisatud manusena. Kõigi kaasatud spetsialistide inglise keele oskus on tasemel, mis võimaldab neil teostada heal tasemel rahvusvahelist võrdlust. 1.3. Uurimisgrupi liikmete konkursitööga sarnaste uurimuste, publikatsioonide ja projektide nimekiri. Uurimisgrupi liikmetel ja nende organisatsioonidel on laialdane kogemus sarnaste projektide läbiviimisel ning tööriistade väljatöötamisel. Peatükkides 1.3.1.-1.3.3. on välja toodud uurimisgrupi liikmete ja nende organisatsioonide varasem temaatiline kogemus, seejuures on projektid temaatiliselt selguse huvides jaotatud a, b ja c kategooriatesse: (a) projektid, mis tegelevad säästva arengu põhimõtete integreerimisega strateegilistesse dokumentidesse, (b) ruumilist planeerimist eri tasanditel, linnaplaneerimist ja ruumiandmete analüüsi käsitlevad projektid, (c) projektid, mis on seotud juhendmaterjalide koostamisega, sh koostöö kogemus KOVidega seotud teadusuuringute ja projektide läbiviimisel. 1.3.1. SEI poolsed projektid ja tööriistad - Tervikliku poliitika kujundamine Eesti kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna nimel ehk Coherent Policy Development for High-Quality and Sustainable Living Environment (2022- 2024, projekti tüüp a, b). Projekti eesmärk on luua ühtne ruumilise planeerimise arengustrateegia ja tegevuskava ning toetada institutsionaalseid ümberkorraldusi kestliku ja hea kvaliteediga ruumiloome toetamiseks Eestis. Projektil on rahvusvaheline mõõde: kaasatud eksperdid Hollandist (Trinomics), Rootsist (Sweco) ja Eestist (SEI, TalTech ja Hendrikson). SEI Tallinn ja Hendrikson on panustanud ülevaate loomisesse ruumilise planeerimise olukorda Eestis ja parimate praktikate analüüsi (D2 raport), poliitikasoovituste kujundamisse (D3), samuti soovitustesse ruumilise arengu arengukava koostamiseks (D4, Hendriksoni juhtimisel valminud raport) ning hetkel käimas olevasse tööpaketti “Soovitused 5  ruumiliste otsuste juhtimis- ja koordineerimissüsteemi parandamiseks”, mida juhib SEI Tallinn. Tellijaks on DG Reform, kasusaajad MKM ja RaM. Panustajad: Kaidi Tamm, Brigita Tool, Shimin Huang, Kelli Marie Jaama (SEI Tallinn), Pille Metspalu (Hendrikson & Ko). Veebileht: https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/coherent-policy-development-for-high- quality-and-sustainable-living-environment-in-estonia/ - Regions4Climate, R4C (2023-2027, projekti tüüp: a, b, c) – projekt rakendab uuenduslikke meetmeid, et suurendada regioonide vastupanuvõimet kliimamuutusele tihedas koostöös sidusrühmadega. SEI Tallinn koordineerib sidusrühmade kaasamist ja osalusuuringuid, mis on seotud vastupidava regionaalarenguga Pärnu piirkonnas. Lisaks on SEI Tallinn kaasatud uuringutesse, mis on seotud kliimariskidega, nagu maalihked ja linnasoojussaared. Projektis löövad kaasa 44 partnerit kaheteistkümnest erinevast Euroopa riigist, et demonstreerida uuendusi, mis suurendavad ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ELi rohelise kokkuleppega. Rahastus: Horizon Europe. Panustajad: Kelli Marie Jaama, Kaidi Tamm (SEI Tallinn). Veeb: https://www.sei.org/projects-and- tools/projects/regions4climate/ - Viable Cities (2019-2022, projekti tüüp: a, c) on projekt, mille eesmärk on edendada innovatsiooni kliimaneutraalsete ja jätkusuutlike linnade loomisel ja soodustada SDG eesmärkide suunas liikumist. Projekt koosneb kahest osast: Viable Cities Finance keskendub selle uurimisele, kuidas finantssektori ettevõtted ja linnad saaksid teha koostööd, et finantseerida Rootsi linnade kestlikkuse eesmärkide täitmist. Projekti raames töötab SEI praegu välja veebipõhist mõõdiklauda (dashboard), mille eesmärk on kiirendada üleminekut kaasavatele ja kliimaneutraalsetele linnadele aastaks 2030. See on spetsiaalselt kohandatud 290 Rootsi omavalitsuse jaoks ja on suunatud kodanikele, avalikule sektorile, erasektorile, ja kommunaalettevõtetele. Lisaks Rootsi omavalitsustele, kuulub SEI Tallinn ka NetZero linnade programmi, mille eesmärk on luua mõõdiklaud 112 ELi linna jaoks. Eesmärk on aidata neil linnadel ületada struktuursed, institutsionaalsed ja muud tõkked, mis võivad takistada neil 2030. aastaks kliimaneutraalsust ja kestlikku linnaarengut saavutada. Projekti rahastavad Rootsi Energiaagentuur Vinnova ja Formas ning koordineerib KTH Rootsist. Panustajad: Fedra Vanhuyse (SEI Stockholm) ja Gowtham Muthukumaran (SEI Tallinn). Veeb: https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/viable-cities-finance/ - QGasp – Quantitative Greenhouse Gas Impact Assessment Method for Spatial Planning Policy ehk Kasvuhoonegaaside mõju hindamise meetod ruumilisel planeerimisel ja ruumiloome poliitika kujundamisel (2020-2022, projekti tüüp: a, b, c) projekti eesmärk on luua tugev, lihtne ja proportsionaalne metoodika, mis võimaldab pädevatel planeerimisasutustel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul haldustasandil järjepidevalt kvantifitseerida ja prognoosida ruumilise planeerimise poliitika mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele. SEI töötas välja paindliku, kasutajakeskse veebirakenduse, mida on lihtne kasutada erinevatest ruumilise planeerimise poliitikavalikutest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste modelleerimiseks ja otsustusprotsesside, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) teavitamiseks. Mudelit testimine leidis aset koostöös kohalike ametiasutustega Soomes, Suurbritannias ja Iirimaal. Rahastaja: Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustik (ESPON). Panustaja: Peter Robert Walke (SEI Tallinn). Veebirakendus: https://ggiatool.espon.eu/, veeb: https://www.sei.org/projects-and- tools/projects/qgassp-est/. 6 - Agenda 2030 kiirendamine: kohalike omavalitsuste tasandil planeerimine väiksema kliimajälje saavutamiseks (2019-2022, projekti tüüp: a, b, c) - see projekt aitas Rootsi omavalitsustel kaardistada ja vähendada tarbimisest tulenevaid heitkoguseid oma kohalikus piirkonnas. SEI töötas välja praktilise ja vabalt kättesaadava töövahendi, mida omavalitsused saavad kasutada kliima jalajälje analüüsimiseks peene geograafilise skaala (postiindeksi tasandil). See võimaldab neil tuvastada ja mõista kohalikke tarbimise levialasid, valida parim poliitikakombinatsioon jalajälgede vähendamiseks ning aidata kaasa säästva arengu eesmärkide 11 ja 12 saavutamisele. SEI tegi koostööd Umeå ja Kalmari omavalitsuste ning ettevõttega InsightOne. Rahastas Formas, Rootsi valitsuse säästva arengu teadusnõukogu. Töö tugineb SEI pikaajalistele kogemustele säästva tarbimise valdkonnas ning otsuste tegemise toetamiseks ja kliimajälje arvutamiseks vajalike vahendite väljatöötamisel. Panustajad: Fedra Vanhuyse (SEI Stockholm). Veeb: https://www.sei.org/projects-and- tools/projects/accelerating-agenda-2030-municipality-planning-for-reduced-climate- footprints/ - SEI elamisväärsete linnade tööriistakomplekt: ühiselt kujundatav linnaressurss (ingl k The SEI Urban Toolbox for Liveable Cities: co-designing an accessible urban resource, 2023, projekti tüüp: a, b, c) – tegemist on tööriistakastiga, mis loodi SEI linna tervise ja heaolu algatus (CHeW) raames eesmärgiga pakkuda linnade sidusrühmadele, sealhulgas linnaametnikele, elanikele ja kogukonnarühmadele kättesaadavaid vahendeid ja lahendusi, et töötada nende tervist ja heaolu mõjutavate keskkonnatingimuste parandamise nimel. Panustajad: SEI York, SEI Aasia. Veebileht: https://www.sei.org/publications/urban-toolbox- co-designing/ - Bosnia ja Hertsegoviina keskkonnastrateegia ja tegevuskava väljatöötamine (2019-2022, projekti tüüp: a, c) – SEI toetas Bosnia ja Hertsegoviinat (BiH) keskkonnastrateegia BiH Environmental Strategy and Action Plan 2030+ ja tegevusplaani ette valmistamisel, sh strateegiad ja tegevusplaanid kolmele piirkonnale. Panustajad: Fedra Vanhuyse (SEI Stockholm), SEI Tallinn. Veeb: https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/bosnia- herzegovina-environmental-policy/ - EU Climate Action Dialogues – Climate Recon 2050 (2020-2022, projekti tüüp: a) – analüüs meetmetest, mida riiklikul tasandil nii Eestis kui teistes EL liikmesriikides on rakendatud kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Analüüs hõlmab seda, milliseid aspekte on eri riikides juba kaasatud, mis on puudu, ning mida ja kuidas tuleks muuta pikaajaliste strateegiate ülevaatamisel. SEI analüüsi erifookus oli Balti riikide pikaaegsete strateegiate analüüsil ning kõigi EL liikmesriikide LULUCFi sektoril ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoriga seotud tegevustel (neil teemadel valmis ka kaks raportit). Rahastus: European Climate Initiative, EUKI. Panustajad: Peter Robert Walke, Brigita Tool, Kaidi Tamm (SEI Tallinn). Veeb: https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/climate-recon-2050- eng/#project-overview - Linnade ringluse hindamise raamistik (ingl k Urban Circularity Assessment Framework, 2020- 2022, projekti tüüp: a, c) – projekti eesmärgiks oli toetada linnu ringmajandusele üleminekul pakkudes paindlikku mudelit eri suuruses linnadele ringlahenduste hindamiseks. Loodud raamistik võimaldab linnadel mõõta oma praegust ringlussevõtu taset ja potentsiaali ning seda saab kohandada vastavalt erinevatele otsuste tegemise kontekstidele ja sektorispetsiifilistele nõudmistele. Lisaks määrati kindlaks ressursside ja energia 7  taaskasutamise võimalused, rakendades hindamisraamistikku konkreetse linna või piirkonna suhtes, kaardistati ringmajandusele ülemineku mõju nii ettevõtetele, kodanikele kui poliitikakujundajatele, võimaldades mõista ülemineku ühiskondlikku mõju ja avastada ülemineku võimalikke negatiivseid mõjusid. Partnerid: KTH Royal Institute of Technology in Sweden, Ragn-Sells Företagen AB, Umeå kohalik omavalitsus, Stockholmi kohalik omavalitsus, WSP Sverige. Panustaja: Fedra Vanhuyse (SEI Stockholm). Veeb: https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/urban-circularity-assessment-framework/ - Tarbimisest tulenevad heitkogused Umeås (ingl k Consumption-based emissions in Umeå, 2018, projekti tüüp: a, b, c). Rootsi omavalitsustel on võtmeroll üleminekul säästvale tarbimisele. Rootsi juhtimismudelis vastutavad omavalitsused paljude ühiskondlike funktsioonide eest, näiteks päevahoiu, kooli, sotsiaalteenuste ja eakate hoolduse eest. Omavalitsustel on ka head võimalused edendada säästvaid tarbimisharjumusi elanike ja kohalike ettevõtete seas, muu hulgas ruumilise planeerimise kaudu, millel on potentsiaali mõjutada transpordimudeleid ja hoonete asukohti. Rahastas Umea omavalitsus. Panustaja: Fedra Vanhuyse (SEI Stockholm). Veeb: https://www.sei.org/projects-and- tools/projects/consumption-based-emissions-in-umea/ - Materiaalse vara hindamine: Kliimamuutuste mõjude ja riskide hindamine (MAVERIC, 2022- 2025, projekti tüüp: a,) - selle projekti raames pakutakse finantssektori osalejatele materiaalsete varade (hooned, maa ja maavarad) kliimariskide hindamise meetodit. Eesmärk on paremini mõista kliimaga seotud riske, prognoosida tulusid ja kapitali väärtuse kasvu, aga ka järgida avalikustamisnõudeid. Projekti on kaasatud 2 teadusasutust (SEI ja KTH säästva rahanduse labor) ja 14 konsortsiumipartnerit (finantsasutused, varade omanikud, kindlustusseltsid ja valitsusasutused). Peamine oodatav väljund on tõenduspõhine kliimariski hindamismeetod, mis võimaldab parandada otsuseid ja hinnata materiaalsete varade väärtust, võttes arvesse osalejate heterogeensust, aga ka kliima mõju ülekandumist. Panustaja: Fedra Vanhuyse (SEI Stockholm). Veeb: https://www.sei.org/projects-and- tools/projects/maveric/ - B.Green: Roheline kiirtee – innovaatiline rohetaristu planeerimine (2020-2022, projekti tüüp: b, c). Projekt keskendus looduspõhistele lahenduste rakendamisele linnaplaneerimisel, et läbi rohealade võrgustiku laiendamise ja looduspõhiste lahenduste rakendamise parandada linnades kliimamuutustega kohanemise võimekust ja linnaelanike tervist. Projekti eesmärgiks oli välja töötada digitaalne kaasava linnaplaneerimise mudel, mis edendaks mitmeotstarbelise rohetaristu lahenduste eelplaneerimist Läänemere piirkonnas. Rohelahenduste katsetamisse Helsingis (Kalasatama piirkond) ja Tallinnas (Putukaväil) olid kaasatud nii elanikud kui ametnikud, linnaplaneerijad ja teised eksperdid. Valmis ka käsiraamat rohetaristu planeerijatele, kus pakutakse välja digitaalseid ja kaasavaid (töö)vahendeid, et abistada planeerijaid probleemkohtade lahendamisel. Rahastaja: Kesk-Läänemere programm. Panustaja: SEI Tallinn. Veeb: https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/b-green/ - RESPONSE (2019-2021, projekti tüüp: b, c) - projekti fookuses on sõiduplaanipõhise transpordikorralduse probleemkohad, eesmärgiks soodustada ühistranspordi sektori parimate tavade ja uute tehnoloogiaalaste saavutuste kasutuselevõttu (sh avatud juurdepääs liikuvust puudutavatele andmetele, digirevolutsioon ja nõudluspõhised lahendused). Peamiseks sihtgrupiks olid riigiasutused, avaliku sektori koordineerijad, ühistransporditeenuste pakkujad kohalikul tasandil. Projekt näitas, kuidas paiknevusega 8  seotud andmeid avalikustada, visualiseerida ja kasutada tõenduspõhise allikana riigiasutuste otsustusprotsessides (töötati välja avalikult kättesaadav veebipõhine andmebaas data warehouse ja kulude prognoosimise mudel). Viidi läbi pilootprojektid avalikult rahastatavate transporditeenuste nõudluspõhise korraldamise testimiseks ja turundamiseks, kaasates teenuse arendamise protsessi ka ühistranspordi lõppkasutajad. Panustaja: SEI Tallinn. Veeb: https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/response-est/ - SDG Synergies (2021, projekti tüüp: a) – Stockholmi Keskkonnainstituudi erinevate keskuste loodud süsteemsel mõtlemisel põhinev praktiline tööriist, mis aitab mõista erinevate poliitikavaldkondade ja nende eesmärkide omavahelisi seoseid ja tuvastada vastuolusid, kasutades rahvusvaheliselt tuntud ja aktsepteeritud ÜRO 17 säästva arengu eesmärke. Panustajad: SEI Ladina-Ameerika, SEI Aasia, SEI Stockholm. Veeb: https://www.sei.org/projects-and-tools/tools/sdg-synergies/ 1.3.2. Hendrikson & Ko poolsed projektid ja tööriistad - Tervikliku poliitika kujundamine Eesti kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna nimel ehk Coherent Policy Development for High-Quality and Sustainable Living Environment (2022- 2024, projekti tüüp a, b). Projekti eesmärk on luua ühtne ruumilise planeerimise arengustrateegia ja tegevuskava ning toetada institutsionaalseid ümberkorraldusi kestliku ja hea kvaliteediga ruumiloome toetamiseks Eestis. Projektil on rahvusvaheline mõõde: kaasatud eksperdid Hollandist (Trinomics), Rootsist (Sweco) ja Eestist (SEI, TalTech ja Hendrikson). SEI Tallinn ja Hendrikson on panustanud ülevaate loomisesse ruumilise planeerimise olukorda Eestis ja parimate praktikate analüüsi (D2 raport), poliitikasoovituste kujundamisse (D3), samuti soovitustesse ruumilise arengu arengukava koostamiseks (D4, Hendriksoni juhtimisel valminud raport) ning hetkel käimas olevasse tööpaketti “Soovitused ruumiliste otsuste juhtimis- ja koordineerimissüsteemi parandamiseks”, mida juhib SEI Tallinn. Tellijaks on DG Reform, kasusaajad MKM ja RaM. Panustajad: Kaidi Tamm, Brigita Tool, Shimin Huang, Kelli Marie Jaama (SEI Tallinn), Pille Metspalu, Tiit Oidjärv (Hendrikson & Ko). Veebileht: https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/coherent-policy-development- for-high-quality-and-sustainable-living-environment-in-estonia/ - Väikeasulate uuring (uuendatud 2022, projekti tüüp b). Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna tellimusel ja osalusel valminud Eesti väikeasulate uuring (Hendrikson&Ko, Tallinna Ülikool 2019) selgitab välja asulate olukorra väljaspool keskuslinnu ning teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Uuringu mõistes on väikeasulateks kõik asulad, mis ei ole maakonnaplaneeringutes määratud maakonnakeskusteks või piirkondlikeks keskusteks. 2017. aastal moodustasid Eesti asustussüsteemi 4702 asustusüksust, millest enamus ongi väikeasulad: uuringu käigus koguti ja analüüsiti andmeid 4644 asula kohta. Kõiki näitajaid ei arvutatud nn väikekülade kohta, kus elas kuni 20 inimest. Elujõulisuse hindamiseks koguti ulatuslik statistiline andmestik rahvastiku, ettevõtluse, asulate elamufondi, töörände ja kujunenud keskuskohtade kohta. Asustuse tüpoloogia koostamisel peeti elanikkonna demograafilise olukorra hindamisel oluliseks kahte mõõdet: elanike arvu muutust ning laste osatähtsust. Veebileht: https://hendrikson.ee/maps/V%C3%A4ikeasulad-2022/ 9  - Rohevõrgustiku planeerimisjuhend (2018, projekti tüüp c) - rohevõrgustiku planeerimisjuhendi eesmärk on anda reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime säilimiseks või parandamiseks. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Veebileht: https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2021-07/rohev6rgustiku- planeerimisjuhend_fin.pdf 1.3.3. Liikuvusagentuuri poolsed projektid ja tööriistad • „Apametsa piirkonda planeeritud asumiala asumisisese liikuvuse ja ühistranspordi ligipääsetavuse lahenduste analüüs“ (2022, projekti tüüp: b, c). Koostajad: Raul Kalvo, Marek Rannala, Tõnis Savi. Tellija: Harjumaa Omavalitsuste Liit. Projekti sisu: Harku vallas vahetult Tallinna piiri taga asuva potentsiaalselt 10 000 elanikuga uue arenduspiirkonna ruumiline, funktsionaalne ja ligipääsetavuse analüüs eesmärgiga vähendada autokasutuse kasvu arenduse tulemusena. Analüüsi alla kuulus ka teenuste vajaduse ja minimaalse kasutajate arvu analüüs üle 10 detailplaneeringu kontekstis, kus ükski planeering üksinda ei põhjendanud ära uute teenuste rajamist. Veebileht: https://sumba.eu/sites/default/files/2022- 07/Apametsa%20liikuvuse%20aruanne.pdf • „Ühistranspordi ligipääsetavuse üldise kontseptsiooni, mõõdikute ja soovituste määratlemine Tallinna ja Harjumaa näitel“ (2022, projekti tüüp: a, b). Koostajad: Raul Kalvo, Marek Rannala. Tellija: Harjumaa Omavalitsuste Liit. Projekti sisu: metoodika koostamine, mille alusel määratleda ruumilise ligipääsu kaardistamine ja analüüs ligipääsuks ühistranspordi peatustele ja ühistranspordi abil sihtkohtadele. Universaalne ligipääsetavuse analüüsi metoodika mistahes asukohale. Veebileht: https://www.hol.ee/docs/file/HOL%20%C3%9CT%20ligip%C3%A4%C3%A4setavuse%20kont septsioon.pdf • “Parkimiskohtade vajaduse määratlemine Tartu linnas” (2022, projekti tüüp: b, c) Koostaja: Raul Kalvo. Tellija: Tartu linnavalitsus. Projekti sisu: Kogu linna funktsioonide ligipääsetavuse metoodika ja arvutusmudeli koostamine, mille abil saab leida ligipääsetavusele kõigile funktsioonidele igalt kinnistult ning selle abil hinnata parkimisnormi vähendamise võimalusi ja üldist funktsionaalset kättesaadavust. Selle metoodika põhjal Tartu linna poolt koostatud kaardirakendus sai aasta kinnisvarateo auhinna Eesti Kinnisvaraettevõtete Liidu poolt aastal 2023. Veebileht: 10  https://tartu.ee/sites/default/files/research_import/2022- 04/PARKIMISKOHTADE%20VAJADUSE%20M%C3%84%C3%84RAMINE%20TARTU%20LINNAS _A4_20220409B.pdf • “Tallinna strateegia 2030“ (indikaatorid, projekti tüüp: b, c). Koostajad: Raul Kalvo, Platvorm, Stuudio Stuudio, Disaini osakond. Tellija: Tallinna linnavalitsus. Projekti sisu: Tallinna strateegia koostamiseks vajalike liikuvuse ja ruumi alaste indikaatorite ja kaartide koostamine. 1.4. Nõuandev kogu ja nende ekspertiis Uurimisgruppi toetab projekti kvaliteetsel kavandamisel ja elluviimisel ka kolmeliikmeline nõuandev kogu rahvusvahelistest ekspertidest, mis aitab tagada projekti kõrge akadeemilise ja rakendusliku taseme. Nõuandva kogu liikmetega kohtume projekti alguses ja igas projekti faasis regulaarselt (vt ajakava tabelit punktis 6). Nõuandvasse kogusse kuuluvad: • Weimari ülikooli linnasotsioloogia professor prof. dr. Frank Eckardt, • Bauhausi ülikooli kaasprofessor dr. Ammalia Podlaszewska • Amsterdami linnaplaneerimisosakonna maastikuarhitekt Joyce van der Berg, M.LA. Nõuandva kogu liikmed on valitud hoolikalt ja strateegiliselt, nende mitmekesine planeerimispraktiku kogemus nii era- kui avalikus sektoris, teadusuuringutes ja valitsusvälistes organisatsioonides toob meie nõuandvasse kogusse erinevaid väärtuslikke vaatenurki. Joyce van den Berg on elukutselt maastikuarhitekt, kes on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas prestiižne Honor auhind eelmisel aastal. Tal on üle kümneaastane töökogemus Amsterdami linna ruumilise planeerimise osakonnas. Olles Hollandi ruumi- ja jätkusuutlikkuse meeskonna peadisainer ning omades mõningast töökogemust Eestis, on ta rõõmus võimaluse üle toetada Eesti ruumilise planeerimise praktika joondamist kvaliteetse ruumiloome ja jätkusuutliku arengu eesmärkidega. Ta oli ka Amsterdami linna murrangulise süsteemiinnovatsiooni initsiatiivi algataja, kasutades kestliku ja kvaliteetse avaliku ruumi kujundamisel selliseid meetodeid nagu integraalne disain, refleksiivne interaktiivne disain ja süsteemiuuenduse teooriad ja jõudes ebatavaliste, aga rohelise ülemineku kontekstis kasulike ruumiliste lahenduste loomiseni. Prof. Dr. Frank Eckardt on Saksamaal Weimari Bauhausi ülikooli linnauuringutele ja sotsiaaluuringutele spetsialiseerunud mainekas professor. Tema ulatuslik uurimisportfell keskendub kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna loomisele. Eckhardt on uurinud “linnalisust” kui sotsiaalset ruumi, kirjeldades inimeste kasvavat soovi nautida linna mugavusi ka maapiirkonnas elades. Ta on muuhulgas ka Eesti kontekstis olulise kestliku kahenemise teemaga põhjalikumalt tegelenud. Dr. Ammalia Podlaszewska on linnaplaneerimise doktor ja alates 2015. aastast Bauhausi ülikooli abiprofessor, töötades nii arhitektuuri- ja urbanistikateaduskonnas kui ka ehitusteaduskonnas. Koos prof. Eckardtiga on nad arendanud välja laia valiku tööriistu, mis on spetsiaalselt loodud kvaliteetseks ruumiloomeks ja kodanike kaasamiseks ning mida katsetatakse praegu Ida-Saksamaa kontekstis. Eckhardti ja Podlaszewska kogemused kaasavate tööriistade loomel säästva ja kvaliteetse ruumilise arengu toetamiseks annavad uurimisgrupile väärtuslikku ekspertteadmist uurimistöö edukaks läbiviimiseks. 11 Nõuandva kogu liikmete CVd on lisatud eraldi failidena manuses. Täiendavat infot projekti mitmetasandilise kvaliteedikontrolli kontseptsiooni kohta vt punkt 7.2. 2. Taotleja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust Konkursi eesmärgiks on luua süsteemne tööriistakogum ehk tööriistakast kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise toetamiseks Eestis. Tööriistakasti ülesandeks on lihtsustada planeerijate tööd nii riiklikul tasandil kui kohalikus kontekstis ja kindlustada rohepöörde ning kestliku arengu printsiipide järgimine planeerimisel, sealjuures arvestades elukeskkondade ning planeeringuliikide erinevustega ja aidates tagada, et langetatud otsused ei oleks omavahel vastuolus ühestki jätkusuutlikkuse aspektist vaadatuna ja aitaksid tagada hea kvaliteediga elukeskkonna üle Eesti. Uurimisgrupi eesmärgiks on viia läbi rakenduslik uuring, et töötada välja kestliku ja kvaliteetse ruumiloome töövahendite süsteemne kogum ehk tööriistakast, mis pakub tuge ja teadmisi varieeruva tausta ja kogemuste pagasiga spetsialistidele ruumilise planeerimise praktikas. Uurimisgrupil on eelnevalt läbiviidud tööde ja projektide põhjal olemas hea ülevaade Eesti ruumilise arengu probleemidest, samuti kompetents jätkusuutliku arengu probleemide komplekssuse ja kattuvuste selgitamisel (näiteks vastuolud taastuvenergia arendamisel ja elurikkuse säilitamisel) ning kogemus tööriistakogumite loomisel, et toetada otsusetegijaid arukate valikute tegemisel. Meie uurimisgrupp näeb tööriistakasti loomise protsessi järgmiselt: I Kontseptuaalne faas. Uurimisgrupi liikmete kogemuste ja varasemate tehtud tööde põhjal oleme juba paljuski kursis planeerimisvaldkonna peamiste kitsaskohtadega, ent sellegipoolest toimub esmalt kontseptuaalne faas, mille eesmärk on tuvastada planeerimisvaldkonna peamised riskid ja olulised otsustuskohad nii kohaliku kui riikliku tasandi ja erasektori planeerijatele. Selles faasis (I osa) analüüsime juba olemasolevaid ruumiloome töövahendeid ning säästva arengu indikaatoreid nii Eestis kui mujal maailmas ja kaalume, milliseid puuduvaid vahendeid oleks mõistlik kohandada Eesti ruumiplaneerimise konteksti sobivaks. Lisaks selgitame projekti esimeses etapis välja tööriistade kasutajate reaalsed vajadused ja analüüsime, millised tööriistad aitaksid planeerijaid rohepöörde kontekstis otsustamisel. Ühe tööriistakasti osana on meie eesmärgiks luua töövahend, mis näitab, millised otsused mõjutavad milliseid rohepöörde eesmärke ja kuidas rohepöörde raamistik mõjutab planeerijaid kohalikul tasandil. Seejuures pöörame olulist tähelepanu mõjude kattuvusele – kuidas teha otsuseid, mis ei mõjuta negatiivselt ei kliimat, elurikkust ega elukeskkonda laiemalt. II Arendusfaas. Tuginedes esimeses osas analüüsitud Eesti praktikute reaalsetele vajadustele, kirjeldame projekti teises etapis (tööriistakasti arendamine) täpsemalt puuduvaid ja uusi võimalikke töövahendeid (5-6), millest vähemalt 4 arendame projekti kestvuse jooksul välja toimivaks prototüübiks. Tööriistakasti eesmärgiks on aidata nii avalikus kui erasektoris töötavatel spetsialistidel lihtsamini langetada valikuid ja otsuseid eri liiki planeeringute kohta, mis toetaksid kestlikuma ja parema kvaliteediga elukeskkonna arendamist Eestis. Lisaks aitab kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakast tagada, et ka juba olemasolev info on koondatud ühte kohta ja lisatud on juhised infos optimaalselt orienteerumiseks ja rakendamiseks, mis aitab parandada ruumiotsuste sidusust. 12 III Testfaas. Tööriistakast peab olema ka lihtsasti kasutatav erineva taseme spetsialistide poolt, st nii ruumiplaneerimisele spetsialiseerunud erasektori kui ka riiklikul ja kohalike omavalitsuste tasandil planeerimisega tegelevate ametnike poolt, mistõttu testime projekti III osas, millised lahendused on Eesti praktikute toetamiseks kõige paremini rakendatavad. Testime kahes faasis nii tööriistu kui seda, kas neid oleks mõistlik koondada ühele platvormile, kus on võimalik tööriistasid kohandada sihtgrupi vajadustest lähtuvalt, kasutades selleks erinevalt disainitud kihte. Täpne lähenemine, kuidas tööriistakasti täpselt n-ö pakendada ja visualiseerida, toimub meie nägemuse kohaselt projekti III osas. 3. Uurimistegevuse kirjeldus Uurimistegevuse tervikkontseptsiooni kirjeldus (uurimismetoodika, põhjendus, allikate ülevaade) Projekti eesmärgiks on sidusa ja lihtsalt kasutatava töövahendite kogumi kontseptsiooni väljatöötamine ja testimine, mis edendaks Eestis kestlikku ja kvaliteetset ruumiloomet toetavate tõenduspõhiste praktikate ja otsuse tegemise abivahendite kasutust. Uurimistegevuse esimene, kontseptuaalne osa, algab kohtumistega akadeemilise nõuandva kogu ja uuringu juhtrühmaga, et joondada ootusi ja arusaamist projekti järgnevatest sammudest. Järgneb analüüs: kestliku ja kvaliteetse ruumiloome määratlus Eesti kontekstis ja selle valdkonna probleemkohtade identifitseerimine Eestis. Selle tulemusel tekib ülevaade sellest, millised tööriistad on kasutusel, milliseid tuleks täiendada ja millised on puudu. Fookusgrupi intervjuude kaudu erineva tasandi ekspertidega tekib sügavam arusaamine sellest, milliseid kestliku ja kvaliteetse ruumi loome tööriistu on praktikutel enim vaja. Rahvusvahelise tasandi analüüs annab infot selle kohta, milliseid mõõdikuid ja töövahendeid võiks lünkade täitmiseks Eestis rakendada. Esimese osa täpsem metoodika on kirjeldatud peatükis 3.1. Esimese uurimisfaasi analüüsi tulemusel selguvad prioriteetsed tööriistad, mõõdikud ja valdkonnad, millega II faasis edasi liikuda. Selgub ka see, millised tööriistad on Eesti kohalikus kontekstis hetkel puudu ja milliseid tööriistu oleks otstarbekas Eesti konteksti kohandada. I faasi lõpus toimub järgmine kohtumine nii juhtrühma kui akadeemilise nõuandva koguga, et jagada tehtud tööd ja tulemusi, saada tagasisidet ja järgmisi samme. Tagasisidestamisele järgneb esimese osa raporti kirjutamine. Kokkuvõtvalt annab I osa juhise, millises suunas tasub meil Eesti kvaliteetse ja kestliku ruumiloome toetamiseks tööriistakasti kavandades edasi liikuda. Teises faasis otsustame kontseptuaalse analüüsi pinnalt, millised on Eesti kontekstis prioriteetsed töövahendid, mida süsteemsesse tööriistakasti kvaliteetse ja kestliku ruumiloome praktika toetuseks on vaja kas parendada, edasi arendada, Eesti konteksti kohandada või nullist üles ehitada/luua. Stockholmi Keskkonnainstituudil kui rahvusvahelisel organisatsioonil 8 kontoriga üle maailma on juba mitme sarnase tööriistakasti loomise kogemus (SEI elamisväärsete linnade tööriistakomplekt1, SDG Synergies2), mis tuleb abiks antud tööriistakasti koostamisel. Lisaks on uurimisgrupi liikmed (Gowtham Muthukumaran ja Peter Robert Walke) loonud varasemalt sarnase otstarbega tööriistu, näiteks Viable Cities3 ja QGasp4 projektide raames (rohkem infot peatükis 1.3.1.). Hinnanguliselt läheme II faasis edasi ca 6 tööriista prototüübi arendamise ja parendamisega, kusjuures protsess on kahe-astmeline. Osad tööriistad on diagnostilise funktsiooniga, mis annavad suunise, mis suunas edasi minna ja annavad aluse plaanide tegemiseks ja teised on otsustusprotsessi hõlbustavad tööriistad, mis aitavad kontrollida, kas areng läheb õiges suunas. Teises osas kontrollime, kas I osas kirjeldatud suund (valitud 1 https://www.sei.org/wp-content/uploads/2023/05/urban-toolbox-brief-sei2023.028.pdf 2 https://www.sei.org/projects-and-tools/tools/sdg-synergies/ 3 https://seivcf.eu.pythonanywhere.com/ 4 https://ggiatool.espon.eu/ 13 tööriistad, indikaatorid ja teemad) on Eesti jaoks optimaalsed ning kirjeldame, milline peaks üks terviklik tööriistakast Eesti kontekstis välja nägema. Teise faasi metoodika on kirjeldatud peatükis 3.2. Projekti teise osa lõpuks on valminud vähemalt kahe kvalitatiivse ja kahe kvantitatiivse funktsionaalse tööriista prototüübid, mida on võimalik kolmandas faasis testida. Lisaks on detailselt kirjeldatud veel vähemalt kahte tööriista, mille testitava prototüübi loomine projekti raames olnuks liiga töömahukas. Toimub taas tagasisidestamine nii akadeemilise nõuandekoguga kui uuringu juhtrühmaga, millele järgneb tagasiside integreerimine ja teise osa kokkuvõte ning lähteülesande sõnastamine III osa jaoks. Kolmandas faasis toimub tööriistakasti töövahendite testimine ja koosloome erinevate sihtgruppide esindajatega (erinevatel tasanditel ja eri sektorites töötavad spetsialistid). Kahe testfaasi vahel toimub muudatuste sisseviimine ehk tööriistade vajaduspõhine täiendamine ning parendamistegevus. Testimistegevused viime läbi seminaride ja intervjuude vormis. Kolmanda faasi esialgne metoodika on kirjeldatud peatükis 3.3, ent täpne metoodika lepitakse kokku III faasi alguses, kui on selgunud, millised tööriistad on Eesti kontekstis vajalikud ning milliste tööriistade prototüübid on võimalik II faasi jooksul testimiseks välja töötada. Uurimisgrupi planeeritud tegevustik on illustreeritud joonisel 1. Joonis 1. Planeeritud töövoogude peamised etapid ja tegevused (Allikas: autorite koostatud) Projektis läbivalt kasutatav metoodika: Järgnevalt on välja toodud kokkuvõttev metoodika projekti eesmärkide täitmiseks. Tegevused 1-3 viiakse läbi projekti I osas, II osas ehk tööriistakasti arendusfaasis rakendatakse tegevusi 3-6 ja tööriistakasti testimisel III osas viiakse ellu tegevused 7-9. Dokumenteerimine ja teavitamine (tegevus 10) toimub nii teises kui ka kolmandas uurimisfaasis. I OSA: 14 1. Eesmärkide defineerimine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi eesmärkide defineerimine; lahendamist või valideerimist vajavate konkreetsete ruumilise planeerimise probleemide kindlaks määramine; juhtgrupi ja nõuandva koguga tagasisidestamine ja valideerimine. 2. Informatsiooni kogumine: vajaliku teabe kogumine ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübile soovitud funktsioonide, omaduste ja kasutajate ootuste kohta. See hõlmab konkreetselt ruumilise planeerimise vajadustele keskenduvate kasutajauuringute, seminaride ja (fookusgrupi) intervjuude läbiviimist. Seejuures eelistatuim variant on viimane. I ja II OSA: 3. Ruumilise planeerimise põhikomponentide kindlaks määramine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi jaoks oluliste kriitiliste elementide ja funktsioonide defineerimine; kavandi väiksemateks mooduliteks või komponentideks jagamine, et II osa alguses paremini mõista ruumilise planeerimise süsteemi struktuuri ja funktsionaalsust. II OSA: 4. Töövahendite valimine: sobiva tarkvara, tehnoloogia või raamistiku valimine, mis vastab kõige paremini ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi eesmärkidele; parimate töövahendite valimine ja kirjeldamine (kuni 6), mis võimaldavad ruumiandmete analüüsi, visualiseerimist ja otsuste tegemist. 5. Tööriistakasti prototüübi loomine: ruumilise planeerimise tööriistakasti lihtsustatud versiooni loomine, seejuures kuni 4 funktsionaalse tööriista prototüübi loomine; erinevate töövahendite ja interaktsioonide kujutamiseks peamiste visuaalide ja paigutuste määratlemine. Selleks võib kasutada digitaalse prototüüpimise töövahendeid või luua lihtsad funktsionaalsed maketid. 6. Visuaalse kontseptsiooni loomine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi visuaalse kujutise või visandi välja töötamine. See võib hõlmata tööriistakasti põhikomponente, vahendeid ja interaktsioone illustreerivaid skeeme, trajektoorseid kujutisi või makette. Juhtgrupi ja nõuandva kogu tagasisidestamine ja valideerimine. III OSA: 7. Testimine ja järk-järguline arendamine: potentsiaalsetelt kasutajatelt või sidusrühmadelt mitmes etapis tagasiside kogumine; kasutusmugavuse testide läbiviimine; prototüübi funktsionaalsuse ja kasutajakogemuse kohta sisendi kogumine; tagasiside abil ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi täiustamine ja arendamine. 8. Prototüübi täiustamine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübile järk-järguliselt funktsioonide ja täpsuse lisamine; tegelike ruumiandmete lisamine, kus võimalik. Visuaalse kujunduse täiustamine ja keerukamate interaktsioonide ja analüüsivõimaluste rakendamine; asjakohaste algoritmide või ruumilise planeerimise metoodikate integreerimine. 9. Kontseptsiooni valideerimine: eksperthinnangute ja kasutajatestide läbiviimine esmase testfaasi läbinud ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübiga, et kinnitada kontseptsiooni tõhusus; tööriistakasti prototüübi ülesannetele ja eesmärkidele vastavuse hindamine. Juhtgrupi ja nõuandva kogu tagasisidestamine ja valideerimine. II ja III OSA: 10. Dokumenteerimine ja teavitamine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi projekteerimisotsuseid, funktsioone ja töövooge selgitava dokumentatsiooni koostamine; selle jagamine sidusrühmade, arendajate ja ruumilise planeerimise spetsialistidega, et tagada selge arusaamine kontseptsioonist ja hõlbustada edasisi arendus- või rakendustegevusi. 15 Alljärgnevalt on kirjeldatud projekti kolme faasi juhtivaid uurimisküsimusi, uurimismetoodikat ning antakse ka ülevaade potentsiaalselt kasutavatest allikatest/andmestikest. 3.1. Kontseptuaalne faas (I OSA) Projekti esimeses osas uurime, millised on olemasolevad tööriistad ja mõõdikud hindamaks kestlikku ja kvaliteetset ruumiplaneerimist Eestis ja rahvusvaheliselt, määratleme nii kohaliku kui riikliku tasandi ja erasektori planeerijatele konkreetsed vajadused ning tuvastame neile olulised otsustuskohad, analüüsime olemasolevaid mõõdikuid ja töövahendeid, leiame nende kitsaskohad, lüngad ja parimad Eestisse sobivad lahendused lünkade täimiseks. Uurimistulemuste kokkuvõtte esitame raportina. Need tegevused on aluseks projekti teises faasis tööriistakasti loomiseks. Esimese osa peamised väljundid on: • Ülevaade Eestis kasutusel olevatest tööriistadest ja nende puudustest • Ülevaade mujal Euroopas olemasolevatest tööriistadest ja mõõdikutest, mis oleksid Eesti kontekstis sobilikud • Kokkuvõte tööriistade valikust, mis on Eesti kontekstis mõistlikud ja vajalikud ning mille arendamist projekti teises etapis kirjeldame Uurimisküsimused projekti esimeses osas: 1. Millised on olemasolevad konseptuaalsed raamistikud ja mõõdikud hindamaks kestlikku ja kvaliteetset ruumiplaneerimist Eestis ja teistes Euroopa riikides? 2. Millised on Eesti praeguse ruumiplaneerimise praktikas esinevad kitsaskohad ning lüngad, seejuures kohalikul ning riiklikul tasandil ja erasektoris töötavate planeerijatele konkreetsed vajadused? 3. Millised tööriistad või tööriistade kogum aitaks neid lünki ja vajadusi täita? Metoodika Selles projekti faasis on peamine rõhk kirjanduse analüüsil (desk research), kus vaatleme peamiselt Eestis ja mujal Euroopas loodud kestlikku ruumiplaneerimist kirjeldavaid tööriistu ja mõõdikuid, kuid vajadusel otsime häid näiteid ka mujalt maailmast. Samuti kasutame selles etapis sotsiaalteaduslikke kvalitatiivseid meetodeid: viime läbi fookusgrupi intervjuud eri tasanditel töötavate planeerijate või asjakohaste ekspertidega, mida täiendame vajadusel kirjaliku küsitlusega, et saada täpne ülevaade praktikute vajadustest. Kvalitatiivse lähenemise valik on selles projekti faasis põhjendatud, kuna vajame pikemaid narratiive probleemkohtade sisuliseks mõistmiseks. Kirjanduse analüüsi täiendamine fookusgrupi intervjuudega aitab leida Eesti jaoks sobivaid lahendusi ja mõõdikuid. Projekti esimese osa tegevus on ülesehitatud järgmiselt: 1. Kohtumine nõuandva kogu ja juhtrühmaga tegevustiku ja eesmärkide joondamiseks 2. Informatsiooni kogumine ja analüüs: kestliku ja hea kvaliteediga ruumiloome mõiste määratlemine 3. Informatsiooni kogumine ja analüüs: ruumilise planeerimise hetkeolukorra ja probleemide määratlemine 4. Olemasolevate ruumilist planeerimist toetavate mõõdikute ning töövahendite analüüs 5. Tagasisidestamine ja ruumilise planeerimise prioriteetsete komponentide kindlaks määramine II faasi jaoks 16 Planeeritud tegevused 2-4 vastavad uurimisküsimusele. - Selleks, et mõista, mida tähendab Eesti kontekstis kestlik ja hea kvaliteediga ruumiloome vajame kontseptuaalset lähenemist, mille käigus määratleme olulistele strateegilistele dokumentidele (nt Eesti 2035) ja kontseptuaalsetele lähenemistele tuginedes (Davosi kvaliteedisüsteem) selle, mida tähendab kestlik ja hea kvaliteediga ruumiloome Eestis. Selle uurimissammuga määratleme ideaali, mille suunas tööriistakasti kasutus peaks aitama Eestil liikuda. Lähtume rahvusvahelistest standarditest, aga kohandame need Eestile sobivaks. Toetume ka hetkel veel kestva ja seega mitte avalikult kättesaadava projekti „Tervikliku poliitika kujundamine Eesti kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna nimel“ raames läbiviidud uuringule (D2), mille käigus viisime läbi uuringu ja analüüsisime Eesti ruumiloome ekspertide arusaamist kõrge kvaliteediga ja kestliku elukeskkonna loomest Eesti kontekstis5. Leidsime, et säästlik ja kvaliteetne elukeskkond on kohalike ekspertide arusaama kohaselt (vastas 76 eksperti üle eesti) terviklik kontseptsioon, mis rõhutab inimeste ja teda ümbritseva nii loodusliku kui ka inimtekkelise keskkonna suhet. Oluliseks peetakse mitmekeseid elutingimusi ja teenustele juurdepääsetavust kõigis piirkondades, mis nõuavad riigi aktiivset kaasamist ja osalust. Sealjuures hõlmab elukeskkond nii privaatset kui ka avalikku ruumi, mille eesmärk on leida harmooniline tasakaal majanduslike, keskkonnaalaste, sotsiaal-kultuuriliste ja tehnoloogiliste aspektide vahel, edendades kokkuvõttes Eesti kodanike tervist ja heaolu. Kvaliteetse elukeskkonna loomine hõlmab erinevaid elemente nagu ruumiline planeerimine, otsustusprotsessid ja projekteerimistegevused, mis on seotud hoonete ehitamise, arhitektuuri, ruumikorralduse, ehitatud ja loodusruumide ning infrastruktuuriga. Kõik need otsused aitavad kaasa eluruumi üldisele arengule. Joonisel 2 on välja toodud mainitud uuringus kestliku elukeskkonna loomisel oluliseks peetud elemendid. Joonis 2. Oluliseks peetavad faktorid, mis kujundavad kestlikku elukeskkonda (Allikas: Tervikliku poliitika kujundamine Eesti kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna nimel D2 raport) 5 Tervikliku poliitika kujundamine Eesti kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna nimel D2 raport lk 14-19, mis ei ole hetkel veel avalikult kättesaadav. 17 - - Ruumilise planeerimise hetkeolukorra ja probleemide määratlemiseks Eestis tugineme ühelt poolt olemasolevale kogemusele, mis on välja kasvanud eelnevatest projektidest (nt „Tervikliku poliitika kujundamine Eesti kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna nimel”) ja kirjandusele (nt 2020. aastal valminud „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüsi“ uuendus jm), teisalt täiendame olemasolevaid teadmisi 4 fookusgrupi intervjuuga sihtrühmade esindajatega, et sihtrühmade vajadused täpsustada ja luua alus relevantse sisendi loomiseks. - Kitsaskohtade lahendamiseks viime läbi olemasolevate mõõdikute ja töövahendite analüüsi. Mõõdikute analüüs. Analüüsime kirjanduse alusel Eesti konteksti sobivaid kestlikku ja kvaliteetset ruumilist planeerimist toetavaid mõõdikuid: • Koostame ülevaate Eestis juba kasutuses olevatest mõõdikutest ja selgitame välja nende kitsaskohad ja lüngad. • Koostame ülevaate Euroopa riikides kasutusel olevatest mõõdikutest ja selgitame välja, millised neist oleksid vajalikud Eesti kontekstis ja kuidas puuduvaid mõõdikuid kohandada Eestile sobivaks. • Kirjeldame vajadusel uusi mõõdikuid, mis võtavad arvesse Eesti planeerimise omapärasid. Töövahendite analüüs. Analüüsime kvaliteetse ja kestliku ruumiloome saavutamist toetavaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid töövahendeid ja määratleme lüngad. • Koostame ülevaate Eestis juba kasutuses olevatest tööriistadest ja selgitame välja kitsaskohad ja lüngad. • Koostame ülevaate Euroopa riikides kasutusel olevatest tööriistadest ja selgitame välja, millised neist oleksid vajalikud Eesti kontekstis ja kuidas olemasolevaid tööriistu kohandada Eestile sobivaks. • Kirjeldame vajadusel uusi tööriistu, mis võtavad arvesse Eesti planeerimise omapärasid nagu kahanev elanikkond ja hajaasustusega piirkonnad. Näiteks oleks optimaalne lahendus luua e- platvorm, mis koondaks erineva info ja töövahendid mugavalt ühte kanalisse. Senine kogemus näitab, et kasutusel olevaid tööriistu on küllalt palju ja erinevaid (vt esimese osa all toodud materjalide loetelu), aga nad on küllalt killustunud ja ebafunktsionaalsed. Projekti “Tervikliku poliitika kujundamine Eesti kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna nimel” regionaalsetest seminaridest kohaliku omavalitsuse esindajatega (neli seminari üle Eesti novembris-detsembris 2022, 123 osalejat) selgus, et hetkel eksisteerivad tööriistad ei ole sageli kasutajasõbralikud. “Väga on vaja uusi tööriistu, statistikaameti lahendused on väga kohmakad, pead palju vaeva nägema, et õiget kaardikihti näha või peab selle ise koostama” – ekspert regionaalsel seminaril. Kuigi Eestis kui arenenud digiriigis, mis on eeskujuks paljudele teistele, on loodud ka ruumilise planeerimise kontekstis mitmeid kasulikke digitaalseid tööriistu (vt materjalide nimekirja allpool), keskenduvad need tihti ühele konkreetsele aspektile. Kohalikud omavalitsused on huvitatud keskselt arendatavatest lahendustest, mis võiksid olla küllalt standardsed, et oleks lihtsam vigu parandada. Siis on neid süsteeme hõlpsam ka spetsialiseerida, mh meditsiini jm teenuste kättesaadavuse visualiseerimiseks. Selgelt tuli esile ka vajadus kohalikul tasandil inimeste reaalajas liikumise andmete järele, nt kui palju rohkem/vähem inimesi on piirkonnas teatud ajavahemikel, et planeerida nt päästeametile võimekust, tellida täpsemalt toitu kohalikesse poodidesse jne. Reaalajas andmed parandavad valmisolekut ja aitavad optimaalsemalt ette planeerida. 18 Probleemiks on ka üksikasjalike tehniliste ruumiandmete, samuti elanike ja muude sihtrühmade jaoks oluliste ruumiandmete killustamine, sealhulgas erinevate valitsusasutuste vahel. Puudub analüütiline tööriist ruumiotsuste toetamiseks ja on vajadus toetada massiliselt kogutavate isikupärastatavate andmete anonüümseks muutmist ja koondamist, et võimaldada andmete laialdasemat kasutamist. IT- toe puudumine energiatarbimise ja KHG heitkoguste vähendamise planeerimisel ehitatud keskkonnas on samuti üks probleeme. Ka teave looduskeskkonna seisundi kohta ei ole avalikkusele kergesti kättesaadav, nagu ka ajakohase, kergesti kättesaadava teabe puudumine elurajoonide seisu ja kinnisvara hinnataseme kohta. Selgus, et ka ehituses ei kasutata piisavalt kaasaegseid digilahendusi. Samuti, et avalikkuse kaasamiseks ruumiliste otsuste tegemisse ei kasutata piisavalt kaasaegseid digivahendeid ja elukvaliteediga seotud sisendit ei koguta aktiivselt. Vahel on aga vaja astuda samm tagasi ja täpsustada üle kategooriad, mida kasutades andmeid kogutakse, et andmed saaksid relevantsed ja senisest kasulikumad. - Tagasisidestamine ja tulemuste vormistamine Tagasisidestamine toimub kahe-astmeliselt, nagu kirjeldatud punktis 7.2. Selline protsess aitab tagada protsesside ja tulemuste optimaalse läbikaalutuse ja asjakohasuse. Jagame esimese osa kokkuvõtet tellijaga 30.11.2023. Tellija edastab 2 nädala jooksul muudatusettepanekud, muudatuste sisse viimine lõpetatud 29.12.23 (ametlik tähtaeg 31.12.23 langeb nädalavahetusele). Esialgne allikate loetelu: Poliitikaraamistikud Eesti kontekstis 1. Eesti 2035 2. Rohepöörde tegevusplaan Mõõdikud Eesti kontekstis jätkusuutliku ja kvaliteetse ruumi osas 1. Projekt Tervislik tänav Tartus (TTT) Poliitikaraamistikud rahvusvahelises kontekstis 1. The UN 17 Sustainable Development Goals 2. The Green Deal 3. New European Bauhaus Rahvusvahelised mõõdikud jätkusuutliku ja kvaliteetse ruumi osas 1. Davos Baukultur Quality System: Eight criteria for high-quality Baukultur 2. Investing in a high-quality living environment for everyone: report of the OMC (Open Method of Coordination) group of EU Member State experts, 2021 2. Eurostat indikaatorid EU Quality of Life Indicators 4. Gehl´s “Twelve Quality Criteria” 5. Existing tools for Urban Mobility (CIVITAS/SUMI) 6. National Indicators: mapping the indicators to the well-being goals, 2022, Wales 7. Smart Shrinkage Indicators from different projects2. Positiivne näide reaalajas toimiva interaktiivse e-platvormi kohta jäätmekäitluse valdkonnas. Ruumilise planeerimisega seotud e-platvormid Eestis 1. PLANK (Planeeringud) – üleriigiline ühtne planeeringute andmekogu 19  2. Kinnistuportaal 3. E-kinnistusraamat – üleriigiline katastriandmebaas 4. Ehitisregister 5. Maa-ameti geoportaal 6. Keskkonnaportaal 7. Riigi kinnisvararegister 8. The Mobility Data Portal of Tartu Ruumilise planeerimise e-platvormid Eestis, mis on uurimise all 1. Smart City and E-Planning 2. E-Construction Platform project by MKM, 2018. Eksisteerivad muud e-platvormid Eestis 1. e-Estonia: Building a digital society 2. Positiivne näide reaalajas toimiva interaktiivse e-platvormi kohta jäätmekäitluse valdkonnas. 3.2. Kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise töövahendite kogumi ehk tööriistakasti esmase versiooni loomine ehk tööriistakasti arendusfaas (II OSA) Projekti esimese osa lõpuks on meil täpne ülevaade Eesti ruumilise planeerimise praktikute vajadustest ja lünkadest, sh millised olemasolevad tööriistad vajavad kasutajasõbralikumaks või täpsemaks arendamist ning millised tööriistad on puudu ja vajavad välja arendamist (sh millised rahvusvahelise tasandil olemasolevad tööriistad on eeskujuks, mida saame Eesti tingimustele kohandada). Sellele toetudes kirjeldame II osa alguses, millised on Eesti kontekstis prioriteetsed töövahendid, mida süsteemsesse tööriistakasti kvaliteetse ja kestliku ruumiloome praktika toetuseks on vaja kas parendada, edasi arendada, Eesti konteksti kohandada või nullist üles ehitada/luua. II osa alguses kontrollime, kas I osas kirjeldatud suund (valitud tööriistad, indikaatorid ja teemad) on Eesti jaoks optimaalsed ning kirjeldame, milline peaks üks terviklik tööriistakast Eesti kontekstis välja nägema. Selle faasi eesmärk on luua tervikliku tööriistakasti prototüübi kontseptsioon, kus on kirjeldatud kuni 6 võimalikku uudset töövahendi. Arendusfaasi lõpuks on nendest valminud kuni 4 funktsionaalse tööriista prototüüp (nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed). Loodav tööriistakast keskendub kesksetele otsustuskohtadele olles praktiliseks abivahendiks nii avalikus kui erasektoris töötavatele spetsialistidele, kuna see aitab lihtsustada otsuste langetamist eri liiki planeeringute kohta, mis toetaksid kestlikuma ja parema kvaliteediga elukeskkonna arendamist Eestis. Tööriistakast sisaldab diagnostika tööriistu (diagnostic tools), mis aitavad tuvastada võtmeprobleemid, riskid, valdkonnad, millele planeerimisprotsessis peaks keskenduma kui ka otsustusprotsessi hõlbustavad tööriistad (decision-making tools), mis aitavad teha valikuid nende võtmeteemade raames ja kontrollida, kas areng läheb õiges suunas. Lisaks aitab loodav tööriistakast tagada, et ka juba olemasolev asjakohane info on koondatud ühte kohta ja lisatud on juhised infos optimaalselt orienteerumiseks ja selle rakendamiseks, mis aitab parandada ruumiotsuste sidusust. Kesksed teemad, mis hea kvaliteediga elukeskkonda kujundavad, ja mille osas tööriistakast kriitilisi otsuseid langetada aitab, on välja toodud I osa kokkuvõtvas analüüsis. Kokkuvõtvalt on teise osa peamised väljundid järgnevad: 20  • Loodud on tööriistakasti prototüübi kontseptsioon, mis koosneb mitmest potentsiaalsest diagnostika ja otsustamise tööriistast • On valitud välja ja kirjeldatud 4 kuni 6 tööriista, mida on Eesti kontekstis hetkeolukorda arvestades kõige prioriteetsem välja arendada • Kirjeldatud kuuest tööriistast on valminud kuni 4 funktsioneeriva tööriista prototüüpi, millest pooled põhinevad kvalitatiivsel ja pooled kvantitatiivsel lähenemisel ning mida on võimalik III osas testida. Teises faasis püstitatud uurimisküsimused on järgmised: • Missugust tuge erineva tasandi ja sektori planeerijad Eestis tööriistade näol vajavad? Milline komplekt ruumilise planeerimise tööriistadest on Eesti hetkeolukorda arvestades kõige prioriteetsem välja arendada? • Millised andmed on tervikliku tööriistakasti arendamiseks puudu? • Millisel kujul vormistatud/arendatud tööriistakast katab kõige paremini prioriteetseid vajadusi? • Kas on vajalik luua veebilehekülg, mis koondab tööriistakasti jaoks arendatud tööriistad ja ka muu olemasoleva info kokku? Metoodika: Teises faasis otsustame kontseptuaalse analüüsi pinnalt, millised on Eesti kontekstis prioriteetsed töövahendid, mida süsteemsesse tööriistakasti kvaliteetse ja kestliku ruumiloome praktika toetuseks on vaja kas parendada, edasi arendada, Eesti konteksti kohandada või nullist üles ehitada/luua. Kirjeldame, milline peaks üks terviklik tööriistakast Eesti kontekstis välja nägema. Tugineme tööriistakasti loomisel Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse ekspertide ja antud uurimisgrupi liikmete, Gowtham Muthukumaran ja Peter Robert Walke, varasemalt sarnase otstarbega loodud tööriistades kasutatud metoodikatele (Viable Cities6 ja QGasp7), ja teiste kontorite välja töötatud sarnastele tööriistadele või nende kogumikele (SEI elamisväärsete linnade tööriistakomplekt8, SDG Synergies9), mida kohandame vastavalt antud projekti eesmärkidele. EPSON GGIA QGasp tööriist kvantifitseerib kasvuhoonegaaside heitkoguseid ruumilises planeerimises ja Viable Cities Finance raames loodud dashboardi ehk mõõdiklaud aitab Rootsi omavalitsusi kliimameetmete ja investeeringute planeerimisel. Need vahendid aitavad otsustajatel ja eri tasandi sidusrühmadel, sealhulgas avalikul, era-, riiklikul ja kohalikul tasandil, teha teadlikke otsuseid jätkusuutliku elukeskkonna kavandamisel. Rohkem infot mainitud tööriistade kohta on leitav peatükis 1.3.1. Samuti on väärtuslikke kogemusi tööriistade loomisel ka Liikuvusagentuuril (1.3.3.) ja Hendriksonil (1.3.2.), millega saame loodavat tööriistakasti täiendada. Hinnanguliselt läheme II faasis edasi ca 6 tööriista prototüübi arendamise ja parendamisega, kusjuures protsess on kahe-astmeline. Osad tööriistad on diagnostilise funktsiooniga, mis annavad suunise, kuidas edasi liikuda (kirjeldades konkreetses piirkonnas aktuaalseid ohukohti ja puudusi), mis annavad omakorda aluse plaanide tegemiseks ja teised on otsustusprotsessi hõlbustavad tööriistad, mis aitavad kontrollida, kas areng läheb õiges suunas (nt näidates erinevate otsuste mõju head elukeskkonda kujundavatele valdkondadele). 6 https://seivcf.eu.pythonanywhere.com/ 7 https://ggiatool.espon.eu/ 8 https://www.sei.org/wp-content/uploads/2023/05/urban-toolbox-brief-sei2023.028.pdf 9 https://www.sei.org/projects-and-tools/tools/sdg-synergies/ 21 Projekti teise osa lõpuks on valminud vähemalt kahe kvalitatiivse ja kahe kvantitatiivse funktsionaalse tööriista prototüübid, mida on võimalik kolmandas faasis testida. Lisaks on detailselt kirjeldatud veel vähemalt kahte tööriista, mille testitava prototüübi loomine projekti raames olnuks liiga töömahukas. Toimub taas tagasisidestamine nii akadeemilise nõuandekoguga kui uuringu juhtrühmaga, millele järgneb tagasiside integreerimine ja teise osa kokkuvõte ning lähteülesande sõnastamine III osa jaoks. Nende tööriistade osas, mis on vähem andme(korje)mahukad ja vähem IT-arendust vajavad, arendame projekti tulemina arendame välja ja testime hinnanguliselt nelja kuni kuute kvaliteetse ja kestliku ruumiloome konkreetset tööriista. Tööriistade osas, mis eeldavad mahukat andmekorjet ning IT-arendust/modelleerimist, töötame projekti raames välja detailse kontseptsiooni, mis kirjeldab ära funktsionaalsuse, andmevajadused, võimalikud tehnilised lahendused ja arendusvajaduse. Võimalike töövahenditena näeme näiteks tegevuskava, juhtumiuuringuid, rakendusi, veebiplatvorme, enesehindamise uuringuid (self-evaluation tool) jpm. Tööriistakasti täpne olemus, st kas kõik tööriistad on koondatud ühisele veebiplatvormile või on osad tööriistad kättesaadavad ka muus formaadis selgub I faasis läbiviidava analüüsi tulemusel. Hetkel näeme kahte võimalikku arengusuunda: • Esimene võimalus on arendada välja ruumilise planeerimisega seotud spetsialistide töö lihtsustamiseks ja taseme ühtlustamiseks (tõusvas suunas) üks veebikeskkond kui platvorm, mis koondab kokku kestliku ja hea kvaliteediga ruumiloome jaoks olulised ja vajalikud tööriistad. See koondaks mugavalt ühte nii interaktiivsed lahendused kui muud lahendused, näiteks juhtumiuuringud ja teekaardid, mis hõlbustavad näiteks vastuolude vältimist erinevate säästva arengu valdkondadega seotud otsuste tegemisel. Samas läheks palju ressurssi platvormi arendamisele. • Teine variant on panustada pigem autonoomsete tööriistade edasiarendusele või loomisele, et lahendada võimalikult optimaalselt olemasolevaid kitsaskohti. Selle variandi kasuks räägib see, et lahendame probleemi seal, kus see on ega oota kasutajatelt ümberkohanemist, mida uus platvorm ja selle kasutama õppimine eeldaks. Selle variandi puhul saaksime muuta olemasolevat tööriista paremaks või luua uue tööriista sellisel viisil, mis oleks kasutajale võimalikult mugav. Samas jääksid tööriistad hajusaks ega moodustaks nii selgelt tööriistakohvrit. Tööriistakomplekti arendamise sammud: - I osa tulemuste (töövahendite ja kitsaskohtade analüüs) põhjal Eesti konteksti sobivate töövahendite valik, mille arendustegevusega edasi minnakse (5-6 tööriista) - Prioriteetsete töövahendite ja mõõdikute puhul analüüs (mh andmete kättesaadavuse hindamine) ja valik, kas arendamisel on kohasem minna edasi kvalitatiivse või kvantitatiivse meetodiga - Tööriistakasti prototüübi loomine: Arendatavasse tööriistakomplekti kuuluvad tööriistad hõlmaksid erinevaid vahendeid, nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid, nii lihtsaid kui interaktiivseid. Näiteks võib siin tuua ühelt poolt ruumilise planeerimise hõlbustamiseks loodud mitmekihilised kaardirakendused ja interaktiivse mõõdikulaua (dashboard), teiselt poolt aga juhtumiuuringuid ja teekaarte. Toimuks ruumilise planeerimise tööriistakasti lihtsustatud versiooni loomine, seejuures kuni 4 funktsionaalse tööriista prototüübi loomine; erinevate töövahendite ja interaktsioonide kujutamiseks peamiste visuaalide ja paigutuste määratlemine. Selleks võib kasutada digitaalse prototüüpimise töövahendeid või luua lihtsad funktsionaalsed maketid. - Töövahendite valimine: sobiva tarkvara, tehnoloogia või raamistiku valimine, mis vastab kõige paremini ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi eesmärkidele; parimate 22  töövahendite valimine ja kirjeldamine (kuni 6), mis võimaldavad ruumiandmete analüüsi, visualiseerimist ja otsuste tegemist. - Visuaalse kontseptsiooni loomine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi visuaalse kujutise või visandi välja töötamine. See võib hõlmata tööriistakasti põhikomponente, vahendeid ja interaktsioone illustreerivaid skeeme, trajektoorseid kujutisi või makette. Juhtgrupi ja nõuandva kogu tagasisidestamine ja valideerimine. - Vähemalt kahe kompleksse tööriista tehniline kirjeldamine: diagnostika ja otsustusprotsesside tööriista lahenduse tehniline kirjeldamine. - Kasutusjuhendi koostamine, mis annab juhised tööriistakomplekti tõhusaks kasutamiseks. - Tulemuste tagasisidestamine a) akadeemilise nõuandekoguga ja b) juhtrühmaga - Dokumenteerimine ja teavitamine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi projekteerimisotsuseid, funktsioone ja töövooge selgitava dokumentatsiooni koostamine; selle jagamine sidusrühmade, arendajate ja ruumilise planeerimise spetsialistidega, et tagada selge arusaamine kontseptsioonist ja hõlbustada edasisi arendus- või rakendustegevusi. - Arendusfaasi kokkuvõte ja lähteülesande täpsustamine III osale Allikad: - Daniels, E., Bharwani, S., Butterfield, R. (2019). The Tandem framework: a holistic approach to co-designing climate services. SEI Discussion Brief. Stockholm Environment Institute. - EPSON GGIA tool10, which quantifies greenhouse gas emissions in spatial planning (QGasp) - Viable Cities Finance Dashboard11, which aids Swedish municipalities in their climate action and investment planning. - We ADAPT Climate change adaptation planning, research and practice platform12. - SEI elamisväärsete linnade tööriistakomplekt13 - SDG Synergies14 3.3. Kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise töövahendite kogumi esmase versiooni testimine ja täiendamine ehk tööriistakasti testimis- ja täiendamisfaas (III OSA) Viimases projekti faasis oleme valmis arendatud süsteemset tööriistakogumit sihtgruppidele tutvustama ja saama neilt tagasisidet selle kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse osas. Samuti saame tagasisidet nii juhtrühmalt kui akadeemiliselt nõuandvalt kogult. Selline koosloomeline tagasisidestamine võimaldab meil jõuda parima võimaliku lahenduseni tööriistakohvri loomisel. Kolmandas faasis toimub tööriistakasti töövahendite testimine ja koosloome erinevate sihtgruppide esindajatega (planeerijad erinevatel tasanditel ja eri sektorites). Näeme ette kahte testfaasi. Nende testfaaside vahel toimub saadud tagasiside analüüs ja muudatuste sisseviimine ehk tööriistade vajaduspõhine täiendamine ning parendamistegevus. Testimistegevused viime läbi seminaride ja intervjuude vormis. Kolmanda faasi täpne metoodika lepitakse kokku III faasi alguses, kui on selgunud, 10 https://ggiatool.espon.eu/ 11 https://seivcf.eu.pythonanywhere.com/ 12 https://www.weadapt.org/ 13 https://www.sei.org/wp-content/uploads/2023/05/urban-toolbox-brief-sei2023.028.pdf 14 https://www.sei.org/projects-and-tools/tools/sdg-synergies/ 23 millised tööriistad on Eesti kontekstis vajalikud ning milliste tööriistade prototüübid on võimalik II faasi jooksul testimiseks välja töötada. Peamised väljundid kolmandas osas on: • Kuni 4 sihtgruppide tagasiside kohaselt täiendatud toimivat tööriista • Sihtgruppide vajadustele vastav terviklik tööriistakasti kontseptsioon • Täiendavalt ca 2 arendusmahuka tööriista detailne kontseptuaalne kirjeldus • Soovitused tööriistade kasutajasõbralikkuse ja funktsionaalsuse parendamiseks ja tagamiseks • Kasutusjuhised Uurimisküsimused: • Kas II faasis loodud tööriistad on funktsionaalsed? Kui mitte, siis kuidas olukorda muuta? • Kas tööriistadest loodud komplekt täidab kasutajate ootusi ja katab vajadusi? Kui mitte, siis kuidas olukorda parandada? Metoodika: Selles faasis kasutame transdistsiplinaarset lähenemist ja koosloome metoodikat, mille SEI kolleegid välja on töötanud (Tandem Framework). Tandem-lähenemine loodi esialgu kliimateenuste koosloomeks, aga seda saab edukalt rakendada ka muude kestliku arengu teemadega seoses sidusgruppide kaasamiseks koosloome protsessi. Teises faasis ette valmistatud süsteemse töövahendite kogumi testimiseks viime läbi testimise kahes faasis sihtgrupi liikmete seas läbi seminaride ja intervjuude. Kahe testfaasi vahele jääb muudatuste ja paranduste sisseviimise periood. Sellele järgneb tagasisidestamine uurimisgrupi nõuandva kogu ja tellijaga ning muutuste sisseviimine ning seejärel projekti lõppraporti ning tegevusaruande koostamine. Peamised tegevused: - Testimine ja järk-järguline arendamine: potentsiaalsetelt kasutajatelt või sidusrühmadelt mitmes etapis tagasiside kogumine; kasutusmugavuse testide läbiviimine; prototüübi funktsionaalsuse ja kasutajakogemuse kohta sisendi kogumine; tagasiside abil ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi täiustamine ja arendamine. - Prototüübi täiustamine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübile järk-järguliselt funktsioonide ja täpsuse lisamine; tegelike ruumiandmete lisamine, kus võimalik. Visuaalse kujunduse täiustamine ja keerukamate interaktsioonide ja analüüsivõimaluste rakendamine; asjakohaste algoritmide või ruumilise planeerimise metoodikate integreerimine. - Kontseptsiooni valideerimine: eksperthinnangute ja kasutajatestide läbiviimine esmase testfaasi läbinud ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübiga, et kinnitada kontseptsiooni tõhusus; tööriistakasti prototüübi ülesannetele ja eesmärkidele vastavuse hindamine. Juhtgrupi ja nõuandva kogu tagasisidestamine ja valideerimine. - Dokumenteerimine ja teavitamine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi projekteerimisotsuseid, funktsioone ja töövooge selgitava dokumentatsiooni koostamine; selle jagamine sidusrühmade, arendajate ja ruumilise planeerimise spetsialistidega, et tagada selge arusaamine kontseptsioonist ja hõlbustada edasisi arendus- või rakendustegevusi. 24 Uurimismeeskonna poolne kokkuvõte esitatakse tellijale 30.11.2024, mis jätab tellijale 2 nädalat täienduste ja kommentaaride esitamiseks ja uurimismeeskonnale 2 nädalat viimaste muudatuste tegemiseks. Siinkohal lähtume allikate ja andmete osas intervjuude ja seminarid tulemustest: 4. Uurimistegevuse eelarve, uurimistegevuse etapid ja alametapid eristatavad SEI kannab uurimistegevustes kõige suuremat rolli, mis kajastub ka eelarve jagunemises uurimisgrupi liikmete lõikes. Hendrikson ja Liikuvusagentuur panustavad vastavalt etapile rohkem või vähem. Täiendav kuluallikas on rahvusvaheline ekspertnõukogu. 110 000; 36 666/etapp SEI Hendrikson Liikuvusagentuur Nõukogu Sisuline töö + projektijuhtimine I kontseptuaalne etapp 24 166 7500 5000 1000 4 kuud Projekti alguse kohtumine 2000 1000 1000 500 a) akadeemilise nõuandva koguga ja b) juhtrühmaga Analüüs: kestliku ja 4000 1000 750 kvaliteetse ruumiloome määratlus Analüüs: probleemkohad 4000 1000 750 Eestis Lahendused: Eestile 8166 2500 1000 sobilike mõõdikute ja töövahendite analüüs Tulemuste 3000 1000 1000 500 tagasisidestamine a) juhtrühmaga ja b) akadeemilise nõuandekoguga Arendusfaasi kokkuvõte ja 3000 1000 500 lähteülesande täpsustamine III osale II arendamise etapp 26 666 5000 5000 1000 6 kuud Töövahendite valik 4000 750 750 Tööriistade tehniline 3000 500 500 kirjeldamine Tööriistakasti esmase 10666 1250 1250 versiooni loomine Kasutusjuhendi koostamine 3000 500 500 Tulemuste 3000 1500 1500 1000 tagasisidestamine a) juhtrühmaga ja b) 25  akadeemilise nõuandekoguga Arendusfaasi kokkuvõte ja 3000 500 500 lähteülesande täpsustamine III osale III testimise etapp 24 166 5000 7500 1000 6 kuud Testfaas 1 5166 1000 2000 Muudatuste sisseviimine 7000 1000 2000 Testfaas 2 5000 500 1000 Tulemuste 3000 1500 1500 1000 tagasisidestamine a) juhtrühmaga ja b) akadeemilise nõuandekoguga Lõppraporti esitamine 2000 500 500 Tegevusaruande esitamine 2000 500 500 5.Teave uurimismeeskonna vastutava projektijuhi kohta Projektijuht vastutab kõigi uurimistegevuse etappide toimimise ja kvaliteedi eest ja annab Rahandusministeeriumi määratud esindajale ülevaate projekti edenemise kohta. Samuti koordineerib tegevusaruande koostamist ning annab ülevaate tehtud töödest ja tulemustest juhtrühmakoosolekutel. Meie uurimisgrupis kannab projektijuhi rolli SEI Tallinna kestliku arengu vanemekspert Kaidi Tamm. Säästva arengu uurijana on ta viimase 10 aasta jooksul juhtinud kestliku arenguga seotud uurimisprojekte nii Karlsruhe Tehnikaülikooli (KIT) Süsteemianalüüsi ja Tehnoloogiamõjude Hindamise Instituudis Saksamaal kui SEI Tallinnas. KITis osales ta näiteks Saksamaal esimeste seas loodud linnalabori District Future – Urban Lab kontseptsiooni loomisel ja elluviimisel. Linnalabor keskendub ühes linnaosas toimuvate protsesside ja ruumilahenduste koosloomes kestlikumaks kujundamisele. Linnavalitsuse osakondade võimekust kestliku arenguga seotud väljakutsetega süsteemselt toime tulla aitas ta suurendada rahvusvahelise CapaCity projekti raames. Viimase 36 kuu jooksul on Kaidi juhtinud SEI osalust Euroopa Keskkonnagentuuri projektis European Topic Centre for Sustainability Transitions ja projektis Coherent Policy Development for high quality and sustainable living environment in Estonia, samuti projektides YENESIS ja Climate Recon (vt täpsemat kirjeldust punktis 1.3.1., täpsem info CVs). Projektijuhtimise kogemus on Kaidil ka tööst jätkusuutlikkuse konsultandina avalikus ja erasektoris (klientideks näiteks Saarlandi ülikool Saksamaal ja EY Baltics ). 8-aastane kogemus ülikoolides õppekavade ja kursuste loomisel ja õpetamisel on andnud oskuse keerulisi seoseid lihtsalt seletada. Lisaks projekti juhtimisele osaleb Kaidi ka projektimeeskonna sisulises töös, tuues kaasa oma teadmised ja kogemused säästva arengu erinevate aspektide, rohepöördega seotud protsesside ja regulatsioonide mõistmise hõlbustamise ning kvaliteetse ja kestliku ruumilise arengu hindamise ja mõõtmise vallas (Circles of sustainability meetod, SDGs, ESGd, IKONe). 26  6. Uurimistegevuse ajakava (maksimaalselt kuni 31.12.2024). Taotluses märgib taotleja, millised uurimistegevused ta vastavas osas tegevusaruande esitamise ajaks läbi viib (I osa hiljemalt 30.12.2023, II osa ja III osa hiljemalt 31.12.2024); 1.08.2023 on arvatav projekti algus – kuna täpset aega pole hetkel teada antud, siis hinnanguline. Uurimisfaas Periood Tegevus I OSA 01.08.2023-31.12.2023 Tööriistakasti kontseptsiooni loomine 04.09.2023-15.09.2023 Projekti alguse kohtumine a) akadeemilise nõuandva koguga ja b) juhtrühmaga 01.08.2023-30.09.2023 Analüüs: kestliku ja kvaliteetse ruumiloome määratlus 01.08.2023-30.09.2023 Analüüs: probleemkohad Eestis 01.10.2023-20.11.2023 Lahendused: Eestile sobilike mõõdikute ja töövahendite analüüs 20.11.2023-30.11.2023 Tulemuste tagasisidestamine a) juhtrühmaga ja b) akadeemilise nõuandekoguga 01.12.2023-31.12.2023 Kontseptuaalse faasi tulemuste kokkuvõte ehk lähteülesande täiendamine II osale II OSA 01.01.2024-31.05.2024 Tööriistakasti arendamine 01.01.2024-31.01.2024 I osa tulemuste (töövahendite ja kitsaskohtade analüüs) põhjal Eesti konteksti sobivate töövahendite valik, mille arendustegevusega edasi minnakse (5- 6 tööriista) 01.02.2024-31.03.2024 Vähemalt kahe kompleksse tööriista tehniline kirjeldamine: diagnostika ja otsustusprotsesside tööriista lahenduse tehniline kirjeldamine. 01.02.2024-30.04.2024 Tööriistakasti esmase versiooni loomine, seejuures vähemalt nelja sihtotstarbelise töövahendi prototüübi väljatöötamine. 01.02.2024-30.04.2024 Kasutusjuhendi koostamine, mis annab juhised tööriistakomplekti tõhusaks kasutamiseks. 01.05.2024-14.05.2024 Tulemuste tagasisidestamine a) akadeemilise nõuandekoguga ja b) juhtrühmaga 15.05.2024-31.05.2024 Arendusfaasi kokkuvõte ja lähteülesande täpsustamine III osale III OSA 01.06.2024-31.12.2024 Tööriistakasti testimine 01.06.2024-31.07.2024 Testfaas 1 01.08.2024-31.08.2024 Muudatuste sisseviimine 01.09.2024-31.10.2024 Testfaas 2 18.11.2024-29.11.2024 Tulemuste tagasisidestamine a) juhtrühmaga ja b) akadeemilise nõuandekoguga 31.12.2024 Lõppraporti esitamine 27  31.12.2024 Tegevusaruande esitamine 7. Riskianalüüs ja kvaliteedikontrolli läbiviimise kirjeldus 7.1. Riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldus 7.1.1 Sihtgruppide kaasamisega ja tööriistade testimisega seotud riskid RISK TÕENÄOSUS MAANDAMINE VASTUTAJA Soovitud sihtgruppide Tõenäoline Võtta arendusse tööriistad, mille puhul Projektitiim seas ei ole tööriistade kasutajad juba näevad kasutegurit, aga testimiseks või mis vajavad täiendamist või mille järele kasutuselevõtuks on reaalne vajadus. Selgitada piisavalt huvi potentsiaalsetele kasutajatele (testgruppidele) varases etapis ja pidevalt, millised on tööriistade kasutuselevõtust saadavad kasutegurid ning kuidas need võiksid nende igapäevatööd lihtsustada. Läheneda testgruppidele süstemaatiliselt läbi eelnevate kontaktide ja leida seoseid läbi juba käimasoleva töö. Loodava tööriistakasti Vähetõenäoline Visuaalselt atraktiivse ja kergesti SEI Tallinn kasutuselevõtt on kasutatava tööriistakasti kontseptsiooni sihtgruppidele liiga loomine juba II faasi alguses, mis on keeruline sobilik nii suuremate kui väiksemate omavalitsuste kui ka avaliku sektori planeerijatele kasutamiseks. 7.1.2. Meeskonnaga seotud riskid RISK TÕENÄOSUS MAANDAMINE VASTUTAJA Projekti koosseisu Vähetõenäoline Pakkumises esitatud spetsialistide arv on Projektitiim planeeritud ekspert piisav, et leida asendus lahkuvale tiimiliikmele ei saa enam ja täita lepinguga võetud kohustused. projektis osaleda Arvestades pakutava töö pigem lühikest ajalist kestust, ei ole ekspertide eemalejäämine tõenäoline. Muudatustest tiimi koosseisus teavitatakse tellijat esimesel võimalusel. Meeskonna liikmete Vähetõenäoline Projektitiimi liikmete ajaressursside eelnev Projektitiim ülekoormusest kaardistamine ja tööprotsesside ühtlane tulenev risk jaotamine kogu projekti perioodi vältel. Pakkumises esitatud spetsialistide arv on piisav, et leida koheselt abijõudu ka võimaliku ajutise ülekoormuse ajal. 7.1.3. Ajakavaga seotud riskid RISK TÕENÄOSUS MAANDAMINE VASTUTAJA Tööprotsessis tuleb ette Vähetõenäoline Tulenevalt projektitiimi kogemustest Projektitiim kompleksseid sarnaste tööriistade loomisel on probleeme, mistõttu pakkumises kavandatavad tegevused ja hilineb tööriistakasti nende kestvus võimalikult täpselt kontseptsiooni või mõne kirjeldatud, mistõttu on tegevuste kestvus funktsionaalse tööriista pigem hästi ette ennustatav. Kuna 28 esmase versiooni enamus konsortsiumist on ka varasemalt valmimine omavahel koostööd teinud, on välja kujunenud head koostöösuhted ja projektijuhi projektijuhtimise kogemus tagab toimivad organisatsioonikorralduslikud meetmed (nõuandev kogu, projektitiim). 7.1.4. Muud olulised riskid RISK TÕENÄOSUS MAANDAMINE VASTUTAJA Nõuandva kogu liikmete Vähetõenäoline Varasem kontakt nõuandva kogu SEI Tallinn motiveerimine liikmetega ja huvi antud tööprotsessis osalemiseks valdkonna vastu tagab võib osutuda tööprotsesside sujumise problemaatiliseks Tellija on esindatud Vähetõenäoline Projekti I osa alguses lepitakse Projektitiim ja tellija mitmes isikus ja selle tõttu kokku ka tellijapoolne infovoog on erinevad ootused töö ning käsuliinid nii, et oleks aru sisule ja vormile. saada kes tellija poolt konsolideerib töövõtja tagasiside ja ettepanekud. Projektiga seotud Vähetõenäoline Kõiki projekti materjale ja Projektijuht materjalide dokumentatsiooni hoitakse ühises kustumine/ligipääsu nn pilves, mis on alati kõigile kadumine osapooltele kättesaadav ja on maandatud risk materjalid kadumiseks kas õnnetuse, häkkerluse või muul põhjusel, lisaks tehakse projektimaterjalidest regulaarseid koopiad füüsilistele andmekandjatele (välised kettad, mälupulgad) Andmete lünklikkuse ja/või Tõenäoline Tihe ja varakult asustatud koostöö Projektitiim olemasolevate uuringute vastutavate ning analüüside halva ametkondadega andmete kättesaadavuse tõttu kättesaamiseks, sh varasemate tööriistakasti vähene kontaktide kasutamine. Andmete sisukus puudulikkuse korral selle kitsaskoha rõhutamine ja tööriistakasti prototüübi loomine, mida saab hiljem täiendavate uuringute abil andmetega sisustada. 7.2. Kvaliteedikontrolli läbiviimise kirjeldus Projekti kvaliteedikontrolli tagamiseks oleme kavandanud kahe-tasandilise kontrollprotsessi. Lisaks Rahandusministeeriumi poolt kokku kutsutud uuringu juhtrühmale, kellega projekti juht regulaarselt kohtub, et anda ülevaade tehtud töödest ja tulemustest, panime selle projekti jaoks kokku ka akadeemilise nõuandva kogu. Selle kolmeliikmelise kogu eesmärgiks on tagada meie töö kontseptuaalselt ja praktiliselt kõrge tase (vt täpsemat kirjeldust punktis 1.4., CVd on lisatud taotlusele). 29 Kohe projekti alguses (I osa algetapis) toimuvad esimesed kohtumised nende kahe asjatundliku ja erineva perspektiiviga kontrollrühmaga: - Uurimisgrupi akadeemilise nõuandva kogu ja - Rahandusministeeriumi poolt kokku pandud juhtrühmaga. Akadeemilise koguga toimub esimene tagasisidestamine kirjalikul teel ja juhtrühmaga projektikoosoleku formaadis, eesmärgiks tagada jagatud arusaamine eesootavatest uurimistegevustest ja protsessi optimaalne toimimine. Edaspidi toimub tagasisidestamine mõlema kontrollrühmaga iga projektifaasi lõpus, st nii analüüsi, arenduse kui testfaasi lõpus (iga perioodi viimase kuu jooksul). Saadame analüüsi (I osa), arenduse (II osa) ja testfaasi (III osa) tulemused ja arutelu punktid kohtumise eel nõukogule ja juhtrühmale tutvumiseks. Kohtumisel esitleme lühidalt tulemusi ja võimalikke tekkinud küsimusi, arutame neid ja saame tagasisidet. Saadud tagasiside integreerime iga uurimisetapi tulemustesse ja see kajastub kokkuvõtvas raportis. Igas faasis toimub üks tagasisidestamise kohtumine kummagi rühmaga. Lisaks sellele toimub uuringu juhtrühmaga projektijuhi tasandil regulaarne infovahetus ja ka akadeemilise nõukoguga on meil võimalus vastavalt vajadusele kontakti astuda ja teatud küsimusi täpsustada. Selline kahe-tasandiline kvaliteedikontrolli protsess aitab tagada, et projekti kontseptuaalne ja ka rakenduslik pool on võimalikult hästi läbi kaalutud ja vastab optimaalselt tellija ootustele. Regulaarsete kohtumiste hinnanguline toimumiseaeg on lisatud projekti ajavava tabelisse. Kohtumised rahvusvahelise akadeemilise nõuandva koguga toimuvad üle interneti. Kohtumised juhtrühmaga võivad toimuda nii virtuaalselt kui kokkuleppel kohapeal. 30  TÖÖVÕTULEPING NR 1.9-1/300-1 Tallinn, 19.06.2023 Rahandusministeerium (edaspidi „tellija“), registrikood 70000272, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab Rahandusministeeriumi põhimääruse § 11 alusel kantsler Merike Saks ja ühistaotluse esitajad Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, registrikood 90000966, asukoht Erika 14, Tallinn, mida esindab juhatuse liige Lauri Tammiste (ühistaotluse esitaja 1), OÜ Hendrikson & KO, registrikood 10269950, asukoht Raekoja plats 8, Tartu, mida esindab juhatuse liige Heikki Kalle (ühistaotluse esitaja 2), Liikuvusagentuur OÜ, registrikood 16271480, asukoht Kose tee 38, Tallinn, mida esindab juhatuse liige Marek Rannala (ühistaotluse esitaja 3) (edaspidi ühiselt „töövõtja“) edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud uurimistöökonkursi „Rahandusministeeriumi kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti uurimistöö konkurss” (edaspidi „konkurss“) tulemusena. 1.2. Uurimistöökonkurss viidi läbi ja leping sõlmitakse RHS § 11 lg 1 p 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kasutades. 1.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursidokumendid, töövõtja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral konkursidokumentide ja töövõtja taotluse vahel lähtutakse konkursi dokumentides sätestatust. 1.4. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.4.1. Lisa 1 – Aruande vorm 1.4.2. Lisa 2 – Pakkumus 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi rakendusliku uuringu, mille eesmärk on välja töötada kestliku ja kvaliteetse ruumiloome töövahendite süsteemne kogum ehk tööriistakast, mis pakub tuge ja teadmist ruumilise planeerimise praktikas (edaspidi „töö“), 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursidokumentides ja töövõtja taotluses. 2.3. Tööd rahastatakse Rahandusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse eelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 110 000 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi „lepingu hind“), mis tasutakse etappide kaupa järgnevalt: 3.1.1. I osamakse 15% rahastusest: pärast lepingu sõlmimist ja lepingu alusel ettemakse arve esitamist; 3.1.2. II osamakse 30% rahastusest eelduslikult pärast uurimistegevuse I OSA valmimist ja tegevusaruande esitamist (vormil Lisa 1) ja heaks kiitmist vastavalt rahastaja ja rahastuse saaja vahel kokkulepitud ajagraafikule ning töövõtja poolt esitatud arve alusel. Uurimistegevuse I OSA tuleb esitada arvestusega, et rahastajal oleks 1  võimalik töö üle vaadata, millest tulenevalt teeb vajadusel rahastuse saaja töösse parandused mitte hiljem kui 31.12.2023; 3.1.3. III osamakse 30% rahastusest eelduslikult pärast uurimistegevuse II OSA valmimist ja tegevusaruande esitamist ja heaks kiitmist vastavalt rahastaja ja rahastuse saajaga kokku lepitud ajagraafikule ning töövõtja poolt esitatud arve alusel; 3.1.4. IV osamakse 25% eelduslikult pärast uurimistegevuse III OSA valmimist, lõppraporti ja muude tööde lõplikku vastuvõtmist ning töövõtja poolt esitatud arve alusel. Uurimistegevuse III OSA tuleb esitada arvestusega, et rahastajal oleks võimalik töö üle vaadata, millest tulenevalt teeb rahastuse saaja vajadusel töösse parandused mitte hiljem kui 31.12.2024. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. 3.4. Tellija ja töövõtja on kokku leppinud, et arve esitab ja tasu makstakse ühistaotluse esitajale 1, kes omakorda tellijalt saadava tasu arvelt tasub ühistaotluse esitajale 2 ja ühistaotluse esitajale 3 vastavalt ühistaotluse esitajate omavahelisele kokkuleppele ja panusele tellijale üle antud töös. Ühistaotleja 1 esitab tellijale arve e-arvena. 3.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve saamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub vastavalt konkursidokumendi punktis 1.4. toodud etappidele ja taotluses esitatud ja poolte kokkuleppel täpsustatud ajakavale. Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et see ei ületa kogukestust (kuni 31.12.2024). Uurimistegevuse I OSA tuleb tellijale üle anda arvestusega, et tellijal oleks see võimalik vastu võtta hiljemalt 31.12.2023 ning uurimistegevuse III osa ja lõpparuanne arvestusega, et tellijal oleks see võimalik vastu võtta hiljemalt 31.12.2024. 4.2. Töövõtja kohustub: 4.2.1. teostama uuringu vastavalt konkursidokumentides ja taotluses esitatud aja- ja tegevuskavale järgmiste etappidena: 4.2.1.1. I OSA kontseptuaalne faas - 1.08.2023-31.12.2023 4.2.1.2. II OSA Kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise töövahendite kogumi ehk tööriistakasti esmase versiooni loomine ehk tööriistakasti arendusfaas - 1.01.2024 – 31.05.2024 4.2.1.3. III OSA Kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise töövahendite kogumi esmase versiooni testimine ja täiendamine ehk tööriistakasti testimis- ja täiendamisfaas - 1.06.2024 – 31.12.2024 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud kohtumised läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus haldama. 4.4. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. 4.6. Töövõtja peab tagama, et töö teevad taotluses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.6.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja taotluses. 2  4.6.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust kahelda meeskonna liikme võimekuses tööd teostada või kui on ilmnenud, et tööd ei teosta taotluses esitatud meeskonnaliikmed või kui meeskonnaliikme puhul ilmneb huvide konflikt. 4.7. Suhtlemine töövõtja meeskonna ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja meeskonna ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.8. Töövõtja meeskonnal peab olema lepingu täitmiseks võõrkeelte oskus tasemel, mis võimaldab rahvusvahelise võrdluse teostamist. 4.9. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, alltöövõtjaid ja koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.10. Töövõtja kohustub kandma analüüsi Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda vähemalt järgmised andmed: projekti pealkiri eesti ja inglise keeles; projekti algus- ja lõppkuupäev; vastutav täitja; valdkond ja eriala; projekti läbi viiv asutus; finantseerivad asutused: Rahandusministeerium; projekti maksumus; annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles; tegevuse liik ja protsent: 100% rakendusuuring; projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus. 4.11. Töövõtja kohustab Tellijale ette valmistama ja esitama dokumendid ja muud materjalid, mis on vajalikud vastavate andmelubade taotlemisel. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 4.11.1. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui: 4.11.1.1. lepingu punktis 4.11 nimetatud loa taotluse esitamine tellija poolt on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (7 tööpäeva); 4.11.1.2. Lepingu punktis 4.11 nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva). 4.12. Tellija võimaldab analüüsi teostajatele ligipääsu kogu andmestikule, mille osas ministeeriumil on õigus seda analüüsi teostajatega jagada ning aitab vajadusel luua kontakti puuduolevate andmete valdajatega. 4.13. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. Tellijal on õigus vastamise tähtaega pikendada. 4.14. Tellija moodustab uuringuprojekti juhtrühma, mis regulaarsete koosolekute vormis jälgib uuringu läbiviimise kulgu. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö teostamise käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul. 4.15. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist, tutvuda igal ajahetkel töövõtja poolt koostatud analüüsi, selle tulemuste või muude asjassepuutuvate materjalidega (sh koostatud dokumendid, kasutatud allikad, tehtud intervjuud jms). 4.16. Töövõtja ja juhtrühma vahel toimuvad regulaarsed kohtumised, mille käigus antakse ülevaade saavutatud vahetulemustest ning vajadusel kohandatakse uurimistöö tegevus- ja ajakava. Kohtumiste ajakava lepitakse kokku lähtudes konkursidokumentidest ja töövõtja taotluses väljatoodust. 4.16.1. Juhtrühmal on õigus kohtumiste ja esitatud tegevusaruande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja/või analüüsiküsimuste täpsustamiseks. 4.17. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 3 4.18. Töö tulemusena valmib ja võetakse tellija poolt vastu kirjalik eestikeelne analüüsi lõppraport, mis vastab konkursidokumendi punktis 2 välja toodud ootustele ning kus metodoloogilised sammud peavad olema põhjendatud ja kirjeldatud, välja peavad olema toodud uuringu piirangud. Lõppraport sisaldab muuhulgas töö lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles. 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmise tähtaeg on 31.12.2024. Töö üleandmine toimub vastavalt lepingu punktis 4.2. toodud ajakavale etappide kaupa üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastab tellija pärast seda, kui kõik analüüsi tulemid vastavad konkursidokumentides sätestatud nõuetele nii sisu, vormistuse kui täienduste sisseviimise osas. 5.2. Töövõtja kohustub tellijale üle andma koondatud ja kogutud andmete failid, esitlusfailid jm analüüsitegevuste käigus valmivad materjalid. 5.3. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 10 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingule ning puudust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul kõrvaldada või töövõtja ei kõrvalda puudust määratud tähtaja jooksul 5.3.1. Kui pärast tellija poolt nõutud täienduste sisseviimist dokumentidesse ilmneb selle täiendav tellija poolse läbivaatamise vajadus, rakendub läbivaatamiseks punktis 5.3. märgitud tööpäevade arv ja seda seni, kuni täiendused on tellija jaoks sobival kujul töövõtja poolt sisse viidud. Kui töövõtja jätab mõne ette nähtud töö osa saatmata, siis rakendub läbivaatamiseks ette nähtud aeg tellija jaoks kuupäevast, kui töövõtja on esitanud puuduva töö osa. 5.3.2. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.3.3. Tellijal on õigus keelduda vastava etapi töö vastuvõtmisest, kui see ka pärast töövõtja poolt korduvate täienduste ja paranduste sisseviimist ei vasta konkursidokumentides ja taotluses sätestatule. Tellijal on õigus tööd vastu võtta ka osaliselt, tasudes nende tehtud tööde eest, mis vastavad konkursidokumentides ja taotluses sätestatule ning jättes tasumata nende tööde eest, mida ei teostatud vastavad konkursidokumentidele ja taotlusele. 5.3.4. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.3.5. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4. Kui tellija ei esita pretensiooni või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.3. määratud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingu rikkumisega teosele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist või kahju hüvitamist või õigust 4  leping üles öelda. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga lepingu rikkumise eest. 6.4. Lepingus, aja- ja tegevuskavas või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel ning konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.10.2. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid või keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Taotluste esitamise hetkel kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ja kõik tegevused planeeritakse arvestades taotluste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. kehtestatakse täiendavad ettenägematuid piiranguid või keelde, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud teose autori varaliste ja isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. 7.2. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varaliste ja isiklike õiguste osas litsents anda. 7.3. Kõik tellija poolt töövõtjale töö teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 7.4. Lepingu täitmise käigus loodud teos kuulub töövõtjale. Töövõtja säilitab õiguse kasutada teost ise ja lubada selle kasutamist teistel isikutel peale tellija ulatuses, mis ei lähe vastuollu käesoleva lepinguga, sh uurimistöö kasutamiseks õppe- ja teadustöös mitteärilistel eesmärkidel. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 5 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas lepingu lõpetamise avaldus või poole nõue tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on Kristi Grišakov, telefon +372 5183420, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on Kaidi Tamm, telefon +372 55544355, e-post [email protected]. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsuskohustus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.2. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 9.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 9.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 6 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui taotluses esitatud metoodikast tulenevalt on see vajalik, sõlmivad pooled andmetöötluse lepingu, milles sätestatakse andmete töötlemise täpsemad tingimused. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Teise poole eelnevat nõusolekut ei ole vaja, kui poole lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmine toimub seoses funktsioonide üleandmisega asutuste ümberkorraldamisel vastavalt õigusaktidele. 10.3. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava muuta, eelkõige: 10.3.1. kui kolmandatest isikutest tulenevatel põhjustel, mida pooled ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha ega nendega ajakavas arvestada, on kohustuste täitmine takistatud ; 10.3.2. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse tööga tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist ja ka lepingu lõppkuupäeva lükatakse edasi perioodi võrra, mille osas töö alustamine viibis 10.4. Sellisel juhul on pooltel õigus: 10.4.1. lükata lepingu lõpp- ja vahetähtaeg edasi perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või läbiviimine oli takistatud ning koostada uute tähtaegadega ajakava; 10.4.2. muuta lepingu aja- ja tegevuskava või pikendada lepingu tähtaega töövõtja põhjendatud taotluse alusel. Taotluses esitab töövõtja põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.4.3. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Ühistaotluse esitaja 1 Rahandusministeerium SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus 7 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ühistaotluse esitaja 2 Ühistaotluse esitaja 3 OÜ Hendrikson & KO Liikuvusagentuur OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8  Lisa 1: Uurimisrahastuse kasutamise aruande vorm Tegevusaruanne1 Tegevusaruanne peab sisaldama informatsiooni järgmiste punktide lõikes: ● Läbiviidud tegevuste toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, mahud, jms; ● Tegevuste olulisemad väljundid ja tulemused; ● Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Rahastaja Uurimisrahastuse saaja 1 Tegevusaruande juurde tuleb lisada uurimistegevuse käigus tekkinud täiendavad failid või materjalid Saatja: Kaidi Tamm <[email protected]> Saaja: Andres Levald - MKM Teema: Vs: Tööriistakasti lõplik üleandmine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, mul on hea meel öelda, et meie poolt on Tööriistakasti projekti materjalid nüüd valmis ja tellijale üle antud. Viimasena valmis avalehele minev sissejuhatus teemasse6 lk sissejuhatus.pdf <https://seiorg.sharepoint.com/:b:/r/sites/Kestlikuruumiplaneerimisetriistakast/Delade%20dokument/General/02-PHASE%20II/Arendatavad%20materjalid/01-Lahenduste-t%C3%B6%C3%B6versioonid/6-lk%20kokkuv6te/6%20lk%20sissejuhatus.pdf?csf=1&web=1&e=0OmbdF> (wordi versioon on leitav II faasi arendatavate materjalide alt 6-lk kokkuv6te <https://seiorg.sharepoint.com/:f:/r/sites/Kestlikuruumiplaneerimisetriistakast/Delade%20dokument/General/02-PHASE%20II/Arendatavad%20materjalid/01-Lahenduste-t%C3%B6%C3%B6versioonid/6-lk%20kokkuv6te?csf=1&web=1&e=FkRNCa> . Materjalid on teie jaoks SEI Tallinna Teamsis tähtajatult kättesaadavad. Saadan edasi ka vaegtööde lahendamise järgselt uuesti III osa vastuvõtu akti, loodan, et see sobib. Ma ei leidnud uut faili 15.01 kuupäevast oma kirjakastist. Heade soovidega, Kaidi ________________________________ Saatja: Kaidi Tamm <[email protected]> Saadetud: kolmapäev, 22. jaanuar 2025 15:12 Adressaat: Andres Levald - MKM <[email protected]> Teema: Tööriistakasti lõplik üleandmine Tere Andres, ütlen etteruttavalt, et ma teen veel viimast materjalide ülevaatust, nii raporti, platvormi kui platvormile lisatavate dokumentide osas. Kuna vahepeal tuleb pikem koosolek, mis vältab kuueni, jõuan saata lõpliku materjalide üleandmise meili pärast tööpäeva lõppu. Heade soovidega Kaidi <https://www.sei.org/?utm_source=email-signature> <https://twitter.com/SEIresearch> <http://www.facebook.com/StockholmEnvironmentInstitute> <http://www.linkedin.com/company/stockholm-environment-institute> Kaidi Tamm, PhD Head of Unit, Senior Expert / üksuse juht, vanemekspert Sustainable Cities and Resilient Communities Unit Kestlike linnade ja kohanevate kogukondade üksus [email protected] +372 55 544 355 Stockholm Environment Institute Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) Erika 14, 10416 Tallinn, Estonia <https://www.sei.org?utm_source=email-signature> Visit the SEI website www.sei.org <https://www.sei.org?utm_source=email-signature> Uurimisrahastuse kasutamise tegevusaruanne Projekti I II ehk testfaasi kokkuvõte T öövõtulepingu nr 1.9-1/300-1 alusel koostavad S A Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, OÜ Hendrikson DGE ja Liikuvusagentuur OÜ ühise uurimistöö, eesmär giga töötada välja kestliku ja kvaliteetse ruumiloome töövahendite süsteem s e kogum i ehk tööriistakast i testitud prototüüp . Tegevusaruanne on koostatud uurimisrahastuse kasutamise aruande vormis (lepingu lisa 1) , sisaldab informatsiooni 202 4 . aasta septembri keskpaigast kuni detsembri lõpuni läbi viidud tegevuste kohta uurimisrahastuse saaja (töövõtja) ja uuringu rahastaja (tellija) vaates ning on kinnitatud poolte esindajate allkirjadega . Tegevusaruanne sisaldab informatsiooni järgmiste punktide lõikes: Läbiviidud tegevuste toimumise aeg, kulg, osalejad ja olulisemad tähelepanekud; Tegevuste olulisemad väljundid ja tulemused; Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga ja millest tulenevalt. U urimistegevuse käigus tekkinud lõplikud materjalid ja projekti lõppraport on leitavad Tööriistakasti platvormil https://planeerimine.ee/tooriistakast/ (salasõna: kestlik). Täiendavad materjalid ( sh kontrollküsimuste tabel ja definitsioonide ja indikaatorite tabel) tehakse 31.12.2024 Tellija esindajatele Andres Levaldile ja Tiit Oidjärvele kättesaadavaks SEI Teamsi lingi vahendusel (nii agri kui mkm aadressidel) . Läbiviidud tegevuste toimumise aeg, kulg, osalejad ja olulisemad tähelepanekud II I ehk test faasi eesmärk oli luua projekti I faasi töö tulemustele tuginedes Eesti konteksti sobituv ruumilise planeerimise töövahendite kogum ehk tööriistakasti platvormi esmane versioon ( tööriistakasti prototüübi kontseptsioon ) , mis koondab süsteemselt ja kergesti kättesaadavalt nii uusi, projekti käigus loodud materjale kui juba olemasolevaid asjakohaseid materjale . Kolmanda ehk testfaasi u urimisküsimused olid järgmised : Kas Tööriistakasti platvormi kontseptsioon ja struktuur on arusaadavad? Kui mitte, siis kuidas olukorda parandada? Kas II faasis loodud tööriistad on funktsionaalsed? Kui mitte, siis kuidas olukorda parandada? Kas tööriistadest loodud komplekt täidab kasutajate ootusi ja katab vajadusi? Kui mitte, siis kuidas olukorda parandada? Küsimustele vastuste leidmiseks läbi viidud peamised tegevused: Projekti testfaasis toimus kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise töövahendite kogumi esmase versiooni sisuline ja tehniline, kasutusmugavusest lähtuv testimine , tulemuste analüüs ja platvormi täiendamine , tagasisidestamine ning tulemuste dokumenteerimine. Põhitestimine 21.09-14.10.2024 : potentsiaalsetelt kasutajatelt tagasiside kogumine sisulise arusaadavuse ja kasulikkuse osas; prototüübi funktsionaalsuse ja kasutajakogemuse kohta sisendi kogumine . Tulemuste analüüs ja tagasisidestamin e : põhitestimisest saadud tagasiside analüüs ja tagasiside stamine tellijaga. Oktoobri II pool kuni novembri keskpaik. Prototüübi täiustamine : testimise ja tagasisidestamise tulemusel saadud teabe a lusel ruumilise plane erimise tööriistakasti prototüübi täiustamine , vajalike muudatuste ja täienduste tegemine platvormil, juhendites ja tööriistades. November - 10.detsember 2024. Testitud ja täiendatud prototüübi valideerimine juhtrühma ja rahvusvahelise nõuandva koguga (10.12-20.12.2024). Tulemuste dokumenteerimine projekti lõppraporti kujul (15. 10- 30 . 12.20 24, keeletoimetus ja küljendus kuni 14.01.2025) Kolmanda projektifaasi vahearuande esitamine tellijale ja heakskiit tellija poolt (23.12-30.12.2024) . Tegevuste olulisemad väljundid ja tulemused Olulisim III faasi väljund on valideeritud Tööriistakasti platvorm läbi platvormi põhitestimise 10 ruumilise planeerimise eksperdiga ning põhitestimise tulemuse analüüsile järgnenud muudatusettepanekute ja täiendavate arengusoovituste läbiarutamise tellijaga, projekti juhtrühmaga ning rahvusvahelise nõuandva koguga. Põhitestimise tulemused on kokku võetud selles dokumendis: Okt24-testimistulemused ja procedere-Toolbox2.pptx Keskne III faasi tulemus on kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise tööriistakasti platvormi testitud prototüüp, mis antakse tellijale üle 31.12.2024 ning projekti lõppraport, mis antakse tellijale üle (lisatakse platvormile) 14.01.2025. T egevuste tulemus te erinevus ed ja kõrvalekalded võrreldes kavandatuga. Põhitestimine, tulemuste analüüs ja tagasisidestamine tellijaga toimusid kavandatud ajavahemikul septembri ja oktoobri jooksul. Prototüübi täiustamine oli esialgu kavandatud novembrisse, kuid ulatus tegelikult novembrist detsembrisse (kuni 10.12) . Samuti lükkus valideerimine juhtrühma ja rahvusvahelise nõuandva koguga novembrist detsembrisse. Projekti lõppraport esitatakse tellijale aasta lõpuks . Seoses hilise tagasiside saamisega rahvusvaheliselt nõuandvalt kogult lükkus lõppraporti üleandmine tellijale kavandatud 27. detsembrile. Seejärel toimub t ellijaga kokkuleppel jaanuari esimese kahe nädala jooksul veel keeletoimetus ja küljendus , lõplikul kujul raport antakse üle 14.01.25. Koos tellijaga langetasime otsuse, et esialgu kavandatud 20 lk k ompaktne materjal „ Kestliku ja kvaliteetse elukeskkonna planeerimise tööriistakasti kokkuvõte“ , mis võta ks kokku projekti olulisema d tulemused kestlikkuse aspektide integreerimiseks kvaliteetse ruumiplaneerimisega , pole vaja luua, kuna sisu on kajastatud juba platvormil ja lisaks lühidalt ka projekti lõppraportis. Tabel 1 võrdleb pakkumuses kavandatud tegevusi ja III etapis reaalselt läbi viidud tegevusi. Tabel 1 . Uuringu ühispakkumuse ja I I I etapi täitmise tulemuste võrdlus Tegevused pakkumuses Tulemus Kommentaarid Testimine ja järk-järguline arendamine : potentsiaalsetelt kasutajatelt või sidusrühmadelt mitmes etapis tagasiside kogumine; kasutusmugavuse testide läbiviimine; prototüübi funktsionaalsuse ja kasutajakogemuse kohta sisendi kogumine; tagasiside abil ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi täiustamine ja arendamine. Põhitestimine 21.09-14.10.2024 : potentsiaalsetelt kasutajatelt tagasiside kogumine sisulise arusaadavuse ja kasulikkuse osas; prototüübi funktsionaalsuse ja kasutajakogemus e kohta sisendi kogumine. Uuringu läbiviija: tehtud Tulemuste analüüs ja tagasisidestamine : põhitestimisest saadud tagasiside analüüs ja tagasisidestamine tellijaga. Oktoobri II pool kuni novembri keskpaik. Tehtud Prototüübi täiustamine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübile järk-järguliselt funktsioonide ja täpsuse lisamine; tegelike ruumiandmete lisamine, kus võimalik. Visuaalse kujunduse täiustamine ja keerukamate interaktsioonide ja analüüsivõimaluste rakendamine; asjakohaste algoritmide või ruumilise planeerimise metoodikate integreerimine. Prototüübi täiustamine : testimise ja tagasisidestamise tulemusel saadud teabe alusel ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi täiustamine, vajalike muudatuste ja täienduste tegemine platvormil, juhendites ja tööriistades. Uuringu läbiviija: tehtud vahemikus 1.11-10 . 12. 20 24. Kontseptsiooni valideerimine: eksperthinnangute ja kasutajatestide läbiviimine esmase testfaasi läbinud ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübiga, et kinnitada kontseptsiooni tõhusus; tööriistakasti prototüübi ülesannetele ja eesmärkidele vastavuse hindamine. Juhtgrupi ja nõuandva kogu tagasisidestamine ja valideerimine. Testitud ja täiendatud prototüübi valideerimine juhtrühma ja rahvusvahelise nõuandva koguga Uuringu läbiviija: tehtud vahemikus 10.12-20.12.2024 Dokumenteerimine ja teavitamine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi projekteerimisotsuseid, funktsioone ja töövooge selgitava dokumentatsiooni koostamine; selle jagamine sidusrühmade, arendajate ja ruumilise planeerimise spetsialistidega, et tagada selge arusaamine kontseptsioonist ja hõlbustada edasisi arendus- või rakendustegevusi. Tulemuste dokumenteerimine projekti lõppraporti kujul (15.10-27.12.2024, keeletoimetus ja küljendus kuni 14.01.2025) Uuringu läbiviija: taotluses loetletud tegevus materjalide jagamine sidusrühmadele jääb tellija hooleks pärast projekti lõppu. Aasta lõpuni saavad dokumenteeritud prototüübi loomisega seotud protsessid projekti lõppraportis, et hõlbustada edasisis arendus- või rakendustegevusi. Vaegtöö: keeletoimetatud ja küljendatud raport antakse tellijale üle 2 nädalat pärast projekti esialgset lõpptähtaega 14.01.2025. Tellijale antakse üle ka muud uuringu koostamist ning tööriistakasti kasutamist sisuliselt selgitavad materjalid SEI Teamsi kaustas pikaaegse ligipääsuga tellija esindajatele . Kolmanda projektifaasi vahearuande esitamine tellijale ja heakskiit tellija poolt ( 30 .12 .2024 - 08 . 01 .2024). Uuringu läbiviija esitas Tellijale projekti lõpparuande esialgse 23.12.2024 asemel ülevaatamiseks 30.12.2024 II etapist jäänud vaegtööde seis Arendust ulemuste tagasisidestamine juhtrühmaga ja akadeemilise nõuand va koguga . Tagasisidestamine ja valideerimine juhtrühmaga leidis aset. Tellija kommentaar: Toimumata jäi nõuandva koguga valideerimine (vt tabel 3 eelnevat lõiku). Läbiviija kommentaar: t agasisidestamine ja valideerimine rahvusvahelise nõuandva koguga toimus detsembris 2024. Arendusfaasi kokkuvõte ja lähteülesande täpsustamine III osale Arendusfaasi kokkuvõte tellijale tehtud koosolekul septembri alguses ning seejärel juhtrühma kogunemisel, sh III osa ülesannete täpsustamine ja valideerimine. Uuringu tellija kommentaar : II osa tulemuste, sh III osa lähteülesande valideerimist rahvusvahelise nõuandva koguga pole toimunud. See tuleb aktis vormistada uuringu II osa vaegtööna. Uuringu läbiviija: II osa tulemuste ja III osa lähteülesande valideerimine rahvusvahelise nõuandva koguga toimus detsembris 2024 ja tulemused on kajastatud projekti lõppraportis. Uuringu tellija seisukoht: Kahetsusväärselt on pakkumuses vähetõenäoliseks hinnatud riskid ( vt 7.1), sh teadushindamisega seotud risk projekti käigus realiseerunud ja nende ilmnemisest on teavitatud tagantjärele. Valdav osa projekti III osa tegevusi on toimunud ja toimuvad. Selle lähteülesande aluseks oleva II osa tegevus on aga lõpetamata ja teadushindamise puudumise risk on maandamata. Uuringu läbiviija: läbi tagasisidestamise detsembris 2024 ja saadud tagasiside kajastamise projekti lõppraportis on teadushindamine toimunud ja saadud tagasiside projekti tulemustesse integreeritud, maandades nimetatud riski. Tegevusaruanne on digitaalselt allkirjastatud uurimise rahastaja ja uurimusrahastuse saaja poolt. Rahastaja ( esindaja nimi ja kuupäev digiallkirjas) Uurimisrahastuse saaja ( esindaja nimi ja kuupäev digiallkirjas) LISA töövõtu lepingule NR 1.9-1/3 00 -1 UURIMISTÖÖ II I OSA ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Eesti Vabariik, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu , ke da esindab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Andres Levald ja DOCPROPERTY delta_outerReceiverName \* MERGEFORMAT a kti teine pool , keda esindab Sihtasutuse Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus k estlike linnade ja kohanevate kogukondade üksuse juht, vanemekspert Kaidi Tamm, , on lähtudes poolte vahel sõlmitud l epingust koostanud käesoleva üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi „ a kt”) alljärgnevas: Käsundisaaja annab ja käsundiandja võtab l epingu alusel a ktiga vastu tegevus aruande uurimistöö II I osas tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta . Enne a ktile allakirjutamist on telli ja tegevus aruande üle vaa danud ja sellega tuvastanud nii vastavuse lepingule kui ka vaegtöö d . Uurimistöö II osa üleandmise-vastuvõtmise aktis vaegtööna fikseeritud II osa tulemuste ja III osa lähteülesande valideerimi ne rahvusvahelise nõuandva kogug a on toimunud ja valideerimise tulemustega on üle antud lõppraporti lõppversiooni s arvestatud. Käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis on fikseeritud vaegtöö na viimistletud lõppraporti üleandmine. Samuti annab käsundisaaja tellijale üle ka muud uuringu koostamist ning tööriistakasti kasutamist sisuliselt selgitava d materjalid. Käsun d isaaja annab k eeletoimetatud ja küljendatud lõpp raport i (lepingu p. 4.18) ja muud uuringu t sisuliselt selgitavad materjalid tellijale üle hiljemalt 1 5 .01.2025 , samuti teeb vajalikud lepingujärgsed toimingud (4.10) . Pooled on kokku leppinud, et l epingu alusel kuulub väljamaksmisel e IV osamakse ehk 25 % le pingu kogumaksumusest . Väljamakse aluseks on käesoleva akti alusel esitatav arve . Akt allkirjastatakse digitaalselt. Käsundiandja Käsundisaaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Levald Kaidi Tamm LISA töövõtu lepingule NR 1.9-1/3 00 -1 UURIMISTÖÖ II I OSA ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Eesti Vabariik, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu , ke da esindab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Andres Levald ja DOCPROPERTY delta_outerReceiverName \* MERGEFORMAT a kti teine pool , keda esindab Sihtasutuse Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus k estlike linnade ja kohanevate kogukondade üksuse juht, vanemekspert Kaidi Tamm, , on lähtudes poolte vahel sõlmitud l epingust koostanud käesoleva üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi „ a kt”) alljärgnevas: Käsundisaaja annab ja käsundiandja võtab l epingu alusel a ktiga vastu tegevus aruande uurimistöö II I osas tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta . Enne a ktile allakirjutamist on telli ja tegevus aruande üle vaa danud ja sellega tuvastanud nii vastavuse lepingule kui ka vaegtöö d . Uurimistöö II osa üleandmise-vastuvõtmise aktis vaegtööna fikseeritud II osa tulemuste ja III osa lähteülesande valideerimi ne rahvusvahelise nõuandva kogug a on toimunud ja valideerimise tulemustega on üle antud lõppraporti lõppversiooni s arvestatud. Käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis on fikseeritud vaegtöö na viimistletud lõppraporti üleandmine. Samuti annab käsundisaaja tellijale üle ka muud uuringu koostamist ning tööriistakasti kasutamist sisuliselt selgitava d materjalid. Käsun d isaaja annab k eeletoimetatud ja küljendatud lõpp raport i (lepingu p. 4.18) ja muud uuringu t sisuliselt selgitavad materjalid tellijale üle hiljemalt 22. 01.2025 , samuti teeb vajalikud lepingujärgsed toimingud (4.10) . Pooled on kokku leppinud, et l epingu alusel kuulub väljamaksmisel e IV osamakse ehk 25 % le pingu kogumaksumusest . Väljamakse aluseks on käesoleva akti alusel esitatav arve . Akt allkirjastatakse digitaalselt. Käsundiandja Käsundisaaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Levald Kaidi Tamm Uurimisrahastuse kasutamise tegevusaruanne Projekti I II ehk testfaasi kokkuvõte T öövõtulepingu nr 1.9-1/300-1 alusel koostavad S A Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, OÜ Hendrikson DGE ja Liikuvusagentuur OÜ ühise uurimistöö, eesmär giga töötada välja kestliku ja kvaliteetse ruumiloome töövahendite süsteem s e kogum i ehk tööriistakast i testitud prototüüp . Tegevusaruanne on koostatud uurimisrahastuse kasutamise aruande vormis (lepingu lisa 1) , sisaldab informatsiooni 202 4 . aasta septembri keskpaigast kuni detsembri lõpuni läbi viidud tegevuste kohta uurimisrahastuse saaja (töövõtja) ja uuringu rahastaja (tellija) vaates ning on kinnitatud poolte esindajate allkirjadega . Tegevusaruanne sisaldab informatsiooni järgmiste punktide lõikes: Läbiviidud tegevuste toimumise aeg, kulg, osalejad ja olulisemad tähelepanekud; Tegevuste olulisemad väljundid ja tulemused; Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga ja millest tulenevalt. U urimistegevuse käigus tekkinud lõplikud materjalid ja projekti lõppraport on leitavad Tööriistakasti platvormil https://planeerimine.ee/tooriistakast/ (salasõna: kestlik). Täiendavad materjalid ( sh kontrollküsimuste tabel ja definitsioonide ja indikaatorite tabel) tehakse 31.12.2024 Tellija esindajatele Andres Levaldile ja Tiit Oidjärvele kättesaadavaks SEI Teamsi lingi vahendusel (nii agri kui mkm aadressidel) . Läbiviidud tegevuste toimumise aeg, kulg, osalejad ja olulisemad tähelepanekud II I ehk test faasi eesmärk oli luua projekti I faasi töö tulemustele tuginedes Eesti konteksti sobituv ruumilise planeerimise töövahendite kogum ehk tööriistakasti platvormi esmane versioon ( tööriistakasti prototüübi kontseptsioon ) , mis koondab süsteemselt ja kergesti kättesaadavalt nii uusi, projekti käigus loodud materjale kui juba olemasolevaid asjakohaseid materjale . Kolmanda ehk testfaasi u urimisküsimused olid järgmised : Kas Tööriistakasti platvormi kontseptsioon ja struktuur on arusaadavad? Kui mitte, siis kuidas olukorda parandada? Kas II faasis loodud tööriistad on funktsionaalsed? Kui mitte, siis kuidas olukorda parandada? Kas tööriistadest loodud komplekt täidab kasutajate ootusi ja katab vajadusi? Kui mitte, siis kuidas olukorda parandada? Küsimustele vastuste leidmiseks läbi viidud peamised tegevused: Projekti testfaasis toimus kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise töövahendite kogumi esmase versiooni sisuline ja tehniline, kasutusmugavusest lähtuv testimine , tulemuste analüüs ja platvormi täiendamine , tagasisidestamine ning tulemuste dokumenteerimine. Põhitestimine 21.09-14.10.2024 : potentsiaalsetelt kasutajatelt tagasiside kogumine sisulise arusaadavuse ja kasulikkuse osas; prototüübi funktsionaalsuse ja kasutajakogemuse kohta sisendi kogumine . Tulemuste analüüs ja tagasisidestamin e : põhitestimisest saadud tagasiside analüüs ja tagasiside stamine tellijaga. Oktoobri II pool kuni novembri keskpaik. Prototüübi täiustamine : testimise ja tagasisidestamise tulemusel saadud teabe a lusel ruumilise plane erimise tööriistakasti prototüübi täiustamine , vajalike muudatuste ja täienduste tegemine platvormil, juhendites ja tööriistades. November - 10.detsember 2024. Testitud ja täiendatud prototüübi valideerimine juhtrühma ja rahvusvahelise nõuandva koguga (10.12-20.12.2024). Tulemuste dokumenteerimine projekti lõppraporti kujul (15. 10- 30 . 12.20 24, keeletoimetus ja küljendus kuni 14.01.2025) Kolmanda projektifaasi vahearuande esitamine tellijale ja heakskiit tellija poolt (23.12-30.12.2024) . Tegevuste olulisemad väljundid ja tulemused Olulisim III faasi väljund on valideeritud Tööriistakasti platvorm läbi platvormi põhitestimise 10 ruumilise planeerimise eksperdiga ning põhitestimise tulemuse analüüsile järgnenud muudatusettepanekute ja täiendavate arengusoovituste läbiarutamise tellijaga, projekti juhtrühmaga ning rahvusvahelise nõuandva koguga. Põhitestimise tulemused on kokku võetud selles dokumendis: Okt24-testimistulemused ja procedere-Toolbox2.pptx Keskne III faasi tulemus on kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise tööriistakasti platvormi testitud prototüüp, mis antakse tellijale üle 31.12.2024 ning projekti lõppraport, mis antakse tellijale üle (lisatakse platvormile) 14.01.2025. T egevuste tulemus te erinevus ed ja kõrvalekalded võrreldes kavandatuga. Põhitestimine, tulemuste analüüs ja tagasisidestamine tellijaga toimusid kavandatud ajavahemikul septembri ja oktoobri jooksul. Prototüübi täiustamine oli esialgu kavandatud novembrisse, kuid ulatus tegelikult novembrist detsembrisse (kuni 10.12) . Samuti lükkus valideerimine juhtrühma ja rahvusvahelise nõuandva koguga novembrist detsembrisse. Projekti lõppraport esitatakse tellijale aasta lõpuks . Seoses hilise tagasiside saamisega rahvusvaheliselt nõuandvalt kogult lükkus lõppraporti üleandmine tellijale kavandatud 27. detsembrile. Seejärel toimub t ellijaga kokkuleppel jaanuari esimese kahe nädala jooksul veel keeletoimetus ja küljendus , lõplikul kujul raport antakse üle 14.01.25. Koos tellijaga langetasime otsuse, et esialgu kavandatud 20 lk k ompaktne materjal „ Kestliku ja kvaliteetse elukeskkonna planeerimise tööriistakasti kokkuvõte“ , mis võta ks kokku projekti olulisema d tulemused kestlikkuse aspektide integreerimiseks kvaliteetse ruumiplaneerimisega , pole vaja luua, kuna sisu on kajastatud juba platvormil ja lisaks lühidalt ka projekti lõppraportis. Tabel 1 võrdleb pakkumuses kavandatud tegevusi ja III etapis reaalselt läbi viidud tegevusi. Tabel 1 . Uuringu ühispakkumuse ja I I I etapi täitmise tulemuste võrdlus Tegevused pakkumuses Tulemus Kommentaarid Testimine ja järk-järguline arendamine : potentsiaalsetelt kasutajatelt või sidusrühmadelt mitmes etapis tagasiside kogumine; kasutusmugavuse testide läbiviimine; prototüübi funktsionaalsuse ja kasutajakogemuse kohta sisendi kogumine; tagasiside abil ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi täiustamine ja arendamine. Põhitestimine 21.09-14.10.2024 : potentsiaalsetelt kasutajatelt tagasiside kogumine sisulise arusaadavuse ja kasulikkuse osas; prototüübi funktsionaalsuse ja kasutajakogemus e kohta sisendi kogumine. Uuringu läbiviija: tehtud Tulemuste analüüs ja tagasisidestamine : põhitestimisest saadud tagasiside analüüs ja tagasisidestamine tellijaga. Oktoobri II pool kuni novembri keskpaik. Tehtud Prototüübi täiustamine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübile järk-järguliselt funktsioonide ja täpsuse lisamine; tegelike ruumiandmete lisamine, kus võimalik. Visuaalse kujunduse täiustamine ja keerukamate interaktsioonide ja analüüsivõimaluste rakendamine; asjakohaste algoritmide või ruumilise planeerimise metoodikate integreerimine. Prototüübi täiustamine : testimise ja tagasisidestamise tulemusel saadud teabe alusel ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi täiustamine, vajalike muudatuste ja täienduste tegemine platvormil, juhendites ja tööriistades. Uuringu läbiviija: tehtud vahemikus 1.11-10 . 12. 20 24. Kontseptsiooni valideerimine: eksperthinnangute ja kasutajatestide läbiviimine esmase testfaasi läbinud ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübiga, et kinnitada kontseptsiooni tõhusus; tööriistakasti prototüübi ülesannetele ja eesmärkidele vastavuse hindamine. Juhtgrupi ja nõuandva kogu tagasisidestamine ja valideerimine. Testitud ja täiendatud prototüübi valideerimine juhtrühma ja rahvusvahelise nõuandva koguga Uuringu läbiviija: tehtud vahemikus 10.12-20.12.2024 Dokumenteerimine ja teavitamine: ruumilise planeerimise tööriistakasti prototüübi projekteerimisotsuseid, funktsioone ja töövooge selgitava dokumentatsiooni koostamine; selle jagamine sidusrühmade, arendajate ja ruumilise planeerimise spetsialistidega, et tagada selge arusaamine kontseptsioonist ja hõlbustada edasisi arendus- või rakendustegevusi. Tulemuste dokumenteerimine projekti lõppraporti kujul (15.10-27.12.2024, keeletoimetus ja küljendus kuni 14.01.2025) Uuringu läbiviija: taotluses loetletud tegevus materjalide jagamine sidusrühmadele jääb tellija hooleks pärast projekti lõppu. Aasta lõpuni saavad dokumenteeritud prototüübi loomisega seotud protsessid projekti lõppraportis, et hõlbustada edasisis arendus- või rakendustegevusi. Vaegtöö lõpule viidud : keeletoimetatud ja küljendatud raport antakse tellijale üle 22.01.2025 . Hiljemalt samal ajal antakse üle ka muud uuringu koostamist ning tööriistakasti kasutamist sisuliselt selgitavad materjalid SEI Teamsi kaustas pikaaegse ligipääsuga tellija esindajatele (viimase materjalina lisandus 6 lk sissejuhatav materjal) . Kolmanda projektifaasi vahearuande esitamine tellijale ja heakskiit tellija poolt ( 30 .12 .2024 - 08 . 01 .2024). Uuringu läbiviija esitas Tellijale projekti lõpparuande esialgse 23.12.2024 asemel ülevaatamiseks 30.12.2024 II etapist jäänud vaegtööde seis Arendust ulemuste tagasisidestamine juhtrühmaga ja akadeemilise nõuand va koguga . Tagasisidestamine ja valideerimine juhtrühmaga leidis aset. Tellija kommentaar: Toimumata jäi nõuandva koguga valideerimine (vt tabel 3 eelnevat lõiku). Läbiviija kommentaar: t agasisidestamine ja valideerimine rahvusvahelise nõuandva koguga toimus detsembris 2024. Arendusfaasi kokkuvõte ja lähteülesande täpsustamine III osale Arendusfaasi kokkuvõte tellijale tehtud koosolekul septembri alguses ning seejärel juhtrühma kogunemisel, sh III osa ülesannete täpsustamine ja valideerimine. Uuringu tellija kommentaar : II osa tulemuste, sh III osa lähteülesande valideerimist rahvusvahelise nõuandva koguga pole toimunud. See tuleb aktis vormistada uuringu II osa vaegtööna. Uuringu läbiviija: II osa tulemuste ja III osa lähteülesande valideerimine rahvusvahelise nõuandva koguga toimus detsembris 2024 ja tulemused on kajastatud projekti lõppraportis. Uuringu tellija seisukoht: Kahetsusväärselt on pakkumuses vähetõenäoliseks hinnatud riskid ( vt 7.1), sh teadushindamisega seotud risk projekti käigus realiseerunud ja nende ilmnemisest on teavitatud tagantjärele. Valdav osa projekti III osa tegevusi on toimunud ja toimuvad. Selle lähteülesande aluseks oleva II osa tegevus on aga lõpetamata ja teadushindamise puudumise risk on maandamata. Uuringu läbiviija: läbi tagasisidestamise detsembris 2024 ja saadud tagasiside kajastamise projekti lõppraportis on teadushindamine toimunud ja saadud tagasiside projekti tulemustesse integreeritud, maandades nimetatud riski. Tegevusaruanne on digitaalselt allkirjastatud uurimise rahastaja ja uurimusrahastuse saaja poolt. Rahastaja ( esindaja nimi ja kuupäev digiallkirjas) Uurimisrahastuse saaja ( esindaja nimi ja kuupäev digiallkirjas) Saatja: Kaidi Tamm <[email protected]> Saaja: Andres Levald - MKM, Tiit Oidjärv - MKM Teema: Vs: Materjalide üleandmine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, märkasin, et link oli kadunud, seega panen selle uuesti General <https://seiorg.sharepoint.com/:f:/s/Kestlikuruumiplaneerimisetriistakast/EpDgXLhDj3NGhTWct6wFyloBDiGACcLpv7GjzmW6NW2jXg?e=b4GY9S> . Teil on seega juurdepääs kõigile Tööriistakasti Teamsi materjalidele. Kõige viimane Tööriistakasti projekti materjalide seis on platvormilt leitav ehk platvorm ise koos raportiga ongi projekti lõplik tulemus. Raporti leiate III faasi alt Tööriistakasti projekti l6ppraport-detsember 24.docx <https://seiorg.sharepoint.com/:w:/s/Kestlikuruumiplaneerimisetriistakast/EXnZs-4U8R1Ao83Xuaf6RpwBe9K99TPhLn8doFe6mNpTKA?e=lsyyiH> . Sealt leiate ka definitsiooni ja indikaatorite tabeli ning kontrollküsimuste tabeli. Heade soovdega, Kaidi ________________________________ Saatja: Kaidi Tamm <[email protected]> Saadetud: neljapäev, 16. jaanuar 2025 00:00 Adressaat: [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]> Teema: Materjalide üleandmine Tere Andres ja Tiit, me ei jõudnud 6-lk kokkuvõtvat lisamaterjali kujundatud. Seega jagan materjalide kausta ilma selle dokumendita, lisame selle hiljemalt 22.01. kausta. Parimate soovidega, Kaidi Sent from Outlook for iOS <https://aka.ms/o0ukef> <https://www.sei.org/?utm_source=email-signature> <https://twitter.com/SEIresearch> <http://www.facebook.com/StockholmEnvironmentInstitute> <http://www.linkedin.com/company/stockholm-environment-institute> Kaidi Tamm, PhD Head of Unit, Senior Expert / üksuse juht, vanemekspert Sustainable Cities and Resilient Communities Unit Kestlike linnade ja kohanevate kogukondade üksus [email protected] +372 55 544 355 Stockholm Environment Institute Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) Erika 14, 10416 Tallinn, Estonia <https://www.sei.org?utm_source=email-signature> Visit the SEI website www.sei.org <https://www.sei.org?utm_source=email-signature>