Leping

TÖÖVÕTU- JA LITSENTSILEPING nr 187 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikood 70000734, aadress Suur- Ameerika tn 1, 10122 Tallinn, keda esindab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban, kes tegutseb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud Tellija ja/või Litsentsisaaja) ja Advokaadibüroo Sorainen OÜ registrikood 10876331, aadress Rotermanni tn 6, 10111 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Kaupo Lepasepp, kes tegutseb põhikirja alusel (edaspidi nimetatud Töövõtja ja/või Litsentsiandja), keda edaspidi nimetatakse eraldiseisvalt Pool ja koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepinguga Tellija tellib ja Töövõtja kohustub tegema Lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras järgmise töö (edaspidi nimetatud Töö): Krundi kasutamise sihtotstarvete ja maakasutuse juhtotstarvete määramisega seotud probleemide kaardistamise ja planeerimisseaduse ajakohastamise vajaduse analüüs. 1.2. Töö peab vastama Lepingu Lisas (taasesitatakse tehniline kirjeldus) ja Töövõtja pakkumuses (registreeritud 22.05.2024. a Tellija dokumendihaldussüsteemis numbriga 3.4-2/2524) sätestatud tingimustele. 1.3. Lepingus ettenähtud tingimustel ja korras annab Töövõtja/Litsentsiandja Tellijale/Litsentsisaajale lihtlitsentsi all-litsentsiga Tööga seonduvate autori varaliste õiguste osas alljärgnevas ulatuses: kõigi varaliste õiguste kasutusõigus ilma ajaliste ja territoriaalsete piiranguteta. Töö varalised õigused on sh teose reprodutseerimine, töötlemine, avalikult esitamine, eksponeerimine, levitamine, edastamine, üldsusele kättesaadavaks tegemine jne. 1.4. Punktis 1.3 toodud õigused lähevad Tellijale/Litsentsisaajale üle hetkel, mil nende eest on Töövõtjale/ Litsentsiandjale täies mahus tasutud. 2. Töö tegemine ja üleandmine 2.1. Töövõtja kohustub Tellijale üle andma Lepingu punktis 1.2 sätestatud tingimustele vastava Töö hiljemalt 27.12.2024. a. 2.2. Töö antakse üle digitaalselt Tellijapoolse kontaktisiku e-posti aadressile. 2.3. Töövõtja võib Tellijale pakkuda Töö üleandmist ka enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud tähtpäeva saabumist ja Tellija on kohustatud ennetähtaegselt Töö vastu võtma, kui tal puudub vastuvõtmisest keeldumiseks õigustatud huvi. Pooled on kokku leppinud, et Töö ennetähtaegne vastuvõtmine ei mõjuta Tellija tasu maksmise kohustuse tähtaega. 2.4. Töö vastuvõtmisel vormistavad Pooled Töö üleandmise-vastuvõtmise akti, millele kirjutavad alla Lepingu punktis 7.1 nimetatud Poolte kontaktisikud. Töö üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastatakse digitaalselt. Töö loetakse üleantuks ja vastuvõetuks ka juhul, kui Tellija alusetult ei võta vastu nõuetekohast Tööd. 2.5. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida Töö tegemise käiku ja anda vajadusel juhiseid, mis ei välju Lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta Lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. 2.6. Töövõtja kohustub Tellijat teavitama Lepingu täitmisega seonduvatest asjaoludest, mille vastu Tellijal on äratuntav oluline huvi. Töövõtja on vastutav sõltumata vabandatavusest teavitamiskohustuse mittetäitmisest tulenevate kahjude eest. 2.7. Tellija kohustub mõistliku aja jooksul pärast Töö üleandmist Töö üle vaatama ja hiljemalt ühe nädala jooksul Tööde mittevastavuse avastamisest sellest Töövõtjat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama. 2.8. Tellija võib Töö mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta Tööd üle ei vaadanud ja selle mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui Töö mittevastavus on tekkinud Töövõtja tahtluse või raske hooletuse läbi või kui Töövõtja teadis või pidi teadma Tööde mittevastavusest ja ei teatanud sellest Tellijale enne Tööde üleandmist. 2.9. Töövõtja on kohustatud mitte avaldama talle seoses Töö tegemisega või muul moel seoses Lepingu Pooleks olemisega teatavaks saanud mitteavalikku infot, kui Tellijal on selleks õigustatud huvi. 3. Litsentsi andmine 3.1. Pooled on kokku leppinud, et Lepingu tingimustele vastava Töö üleandmisega Tellijale kooskõlas käesoleva Lepingu punktides 2.1-2.4 sätestatuga ja Töö eest tasumisega Töövõtjale, loetakse Litsentsisaajale üle läinuks ka Lepingu punktis 1.3 nimetatud intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutusõigused Lepingu punktis 1.3 määratud ulatuses. 3.2. Kui Litsentsisaaja soostub vastu võtma puudustega Töö Lepingu punktis 5.3 kirjeldatud asjaoludel, loetakse Töö vastuvõtmisega Litsentsisaajale üle läinuks ka vastuvõetud Tööga seonduvad Lepingu punktis 1.3 nimetatud intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutusõigused, kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Eelpool sätestatu ei piira Litsentsisaaja õigust alandada litsentsitasu vastavalt Lepingu punktile 5.3. 3.3. Käesoleva Lepingu alusel Tööga seonduvate intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutusõiguse üleminek Litsentsisaajale ei mõjuta Litsentsiandja õigusi ise teostada Lepingu punktis 1.3 nimetatud õigusi ja/või anda Lepingu punktis 1.3 nimetatud intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutusõigust üle teistele isikutele peale Litsentsisaaja. 3.4. Litsentsiandja kinnitab, et tal on täielik õigus Lepingu punktis 1.3 nimetatud intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutusõigust Litsentsisaajale üle anda. 3.5. Pooled on kokku leppinud, et Litsentsisaaja võib talle käesoleva Lepingu kohaselt üle läinud intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutusõigusi vabalt kolmandatele isikutele üle anda ilma Litsentsiandja nõusolekuta. 3.6. Litsentsiandja kohustub üheaegselt Töö üleandmisega Litsentsisaajale üle andma ka dokumendid ja teabe, mis on vajalikud Lepingu punktis 1.3 nimetatud õiguste kasutamiseks Litsentsisaaja poolt. Eelnimetatud dokumentide ja/või teabe üleandmisega viivitamisel kohustub Litsentsiandja maksma viivist vastavalt Lepingu punktile 5.6. 3.7. Litsentsiandja kohustub mitte avaldama talle Lepingu punktis 3.6 nimetatud dokumente ja teavet, mis on mitteavaliku iseloomuga ja mille mitteavaldamiseks on Litsentsiandjal oluline äratuntav huvi. 4. Tasu maksmine 4.1. Tellija kohustub maksma Töövõtjale Töö tegemise eest tasu summas 29 500 (kakskümmend üheksa tuhat viissada) eurot (sh litsentsi tasu), millele lisandub käibemaks. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik Töö tegemise käigus Töövõtjale tekkinud tavapärased kulutused, mille tekkimisega sai Töövõtja Lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvestada. 4.2. Lepingu punktis 4.1 nimetatud tasu kuulub maksmisele ühekordse summana pärast õigeaegselt Lepingu tingimustele vastava Töö üleandmist Tellijale. 4.3. Tellija kohustub Lepingu punktis 4.1 nimetatud tasu kandma Töövõtja pangaarvele pärast Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist Tellija poolt Töövõtja esitatud arve alusel 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arvates arve kättesaamisest. Töövõtja on kohustatud arvele märkima Lepingu numbri (viida) ja Lepingu Tellijapoolse kontaktisiku nime ning edastama arve oma e-arvete operaatori või raamatupidamistarkvara E-arveldaja (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja) kaudu. 4.4. Lepingu punktis 4.1 nimetatud tasu maksmisega viivitamisel on Töövõtjal õigus nõuda viivist 0,1% tasumata summalt iga viivitatud päeva kohta. 5. Poolte õiguskaitsevahendid lepingurikkumise korral 5.1. Kui Tellija on esitanud pretensiooni Lepingu punktis 2.7 sätestatud korras või esinevad Lepingu punktis 2.8 nimetatud tingimused, määrab Tellija Töövõtjale täiendava tähtaja Töö parandamiseks. Töövõtja võib Töö parandamise asemel teha Lepingule vastava uue Töö. Töö parandamisega või uue Töö tegemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul on Tellijal õigus keelduda tasu maksmisest Töövõtjale. Täiendava tähtaja andmine ei vabasta Töövõtjat vastutusest mittenõuetekohase Töö esitamise eest. 5.2. Kui Töövõtja ei paranda Tööd Tellija poolt määratud tähtajaks, võib Tellija ise Töö parandada ja nõuda Töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, samuti vähendada Töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu või Lepingu üles ütelda ja nõuda kahjude hüvitamist. Töövõtja koguvastutus tellija ees on igal juhul piiratud kindlustussummaga. 5.3. Kui Tellija/Litsentsisaaja on soostunud vastu võtma puudustega Töö, puuduste kõrvaldamine Töös ei ole võimalik või on asjaolusid arvestades Töövõtja/Litsentsiandja suhtes ebamõistlikult koormav on tal õigus vähendada Lepingu punktis 4.1 nimetatud maksmisele kuuluvat tasu võrdeliselt mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. 5.4. Tellijal/Litsentsisaajal on õigus Leping üles ütelda ka ilma Lepingu punktis 5.1 nimetatud täiendava tähtaja määramiseta, kui Töövõtja/Litsentsiandja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli Tellija/Litsentsisaaja huvi püsimise eelduseks või puuduste kõrvaldamine Töös ei ole võimalik või on asjaolusid arvestades Töövõtja/Litsentsiandja suhtes ebamõistlikult koormav või kui Töövõtja/Litsentsiandja teatab, et ta oma kohustust ei täida. 5.5. Tellijal/Litsentsisaajal on õigus Leping üles ütelda ka enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud täitmistähtaja saabumist, kui on ilmne, et Töövõtja/Litsentsiandja rikub Lepingust tulenevaid kohustusi olulisel määral ja Töövõtja/Litsentsiandja ei taga ega kinnita oma kohustuste nõuetekohast täitmist. 5.6. Kui Töövõtja/Litsentsiandja satub Töö üleandmisega viivitusse, on Tellijal/Litsentsisaajal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,1% Lepingu punktis 4.1 nimetatud tasu summaarselt suuruselt iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 10% Lepingu punktis 4.1  ettenähtud tasust. Tellijal/Litsentsisaajal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist ka Tellija/Litsentsisaaja poolt antud täiendava tähtaja eest (Lepingu punkt 5.1). Tellija/Litsentsisaaja kohustub viivitamatult pärast Töövõtja/Litsentsiandja viivitusse sattumisest teadasaamist teatama Töövõtjale/Litsentsiandjale, et nõuab leppetrahvi. 5.7. Tellijal/Litsentsisaajal on olenemata põhjusest õigus Leping etteteatamistähtajata üles ütelda, kohustudes tasuma Töövõtjale/Litsentsiandjale Lepingu ülesütlemise momendiks faktiliselt tehtud Töö eest. 5.8. Töövõtjal/Litsentsiandjal on õigus Leping üles ütelda, kui Lepingu täitmine on muutunud võimatuks Tellija/Litsentsisaaja süül. Sellisel juhul on Töövõtjal/Litsentsiandjal õigus nõuda tasu Lepingu ülesütlemise õiguse tekkimise momendiks faktiliselt tehtud Töö eest. Töövõtjal/Litsentsiandjal ei ole tehtud Töö eest tasunõuet, kui Lepingu täitmine muutus võimatuks Tellija/Litsentsisaaja süüta. 5.9. Kui kolmas isik takistab Litsentsisaajat tema Lepingust tulenevate õiguste kasutamisel, peab Litsentsisaaja viivitamatult teavitama sellest Litsentsiandjat, kes peab viivitamata tarvitusele võtma kõik vajalikud abinõud võimaldamaks Litsentsisaajal lepingu punktis 1.3 nimetatud õiguste kasutamist ja lõpetamaks Litsentsisaaja õiguste rikkumine. Litsentsiandja vastutab täiel määral kahjude eest, mis tekkisid seoses Litsentsiandja poolt Lepingu punktis 3.4 sätestatu rikkumisest. 5.10. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav ja teisel Poolel ei ole õigust rakendada Lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kui Pool rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (vääramatu jõud). Kui vääramatu jõud on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad kauem kui 30 kalendripäeva, loetakse Lepingu täitmine võimatuks muutunuks kummagi Poole süüta ja mõlemal Poolel on õigus Leping üles ütelda. 6. Lepingu muutmine Pooled on kokku leppinud, et Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult ja need jõustuvad allkirjastamisest Poolte poolt või muul Poolte kokkulepitud tähtajal. 7. Lõppsätted 7.1. Tellija/Litsentsisaaja ja Töövõtja/Litsentsiandja kinnitavad omapoolsed esindajad, kes on kontaktisikuteks Lepingu täitmisega seonduvates küsimustes. Tellija/Litsentsisaaja kontaktisik on ruumilise planeerimise osakonna nõunik Helen Madison (tel 5802 3901 e-post [email protected]), Töövõtja/Litsentsiandja kontaktisik on Sandra Mikli (tel +372 568 37 123, e-post [email protected]). Kontaktisikute või kontaktandmete muutmisel kohustuvad Pooled teineteist viivitamatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. 7.2. Pooled kohustuvad teineteist teavitama mistahes Lepinguga seotud olulistest asjaoludest, mille vastu teisel Poolel on äratuntav huvi. 7.3. Pooled on kokku leppinud, et Lepinguga seotud vaidlused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel. Kui sel moel ei õnnestu vaidlusi lahendada, lahendatakse vaidlus Tellija/Litsentsisaaja asukohajärgses kohtus. 7.4. Leping loetakse sõlmituks selle allkirjastamisest mõlema Poole poolt. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Poolte andmed: Tellija/Litsentsisaaja: Töövõtja/Litsentsiandja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Advokaadibüroo Sorainen OÜ Marko Gorban Kaupo Lepasepp Kantsler Juhatuse liige Registrikood: 70000734 Registrikood: 10876331 Aadress: Suur-Ameerika tn 1, Aadress: Rotermanni tn 6, 10122 Tallinn 10111 Tallinn Telefon: 625 6101 Telefon: 6400 900 Raha saatja asutus on: Raha saaja asutus on: Rahandusministeerium Advokaadibüroo Sorainen OÜ Pank: AS SEB Pank Pank: Swedbank AS Konto nr: EE891010220034796011 Konto nr: Viitenumber: 2800047135 EE592200221019758083 Poolte allkirjad: Marko Gorban Kaupo Lepasepp (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tellija/Litsentsisaaja Töövõtja/Litsentsiandja  Lisa töövõtu- ja litsentsilepingu nr 187 juurde Väikeostu „Krundi kasutamise sihtotstarvete ja maakasutuse juhtotstarvete määramisega seotud probleemide kaardistamise ja planeerimisseaduse ajakohastamise vajaduse analüüs“ tehniline kirjeldus 1. Lepingu soovitav sõlmimise kuupäev töö teostajaga Esimesel võimalusel või hiljemalt 30.06.2024. 2. Lepingu lõppemise, tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäev Tööd tuleb teostada ja esitada ülevaatamiseks hiljemalt 01.12.2024, valmis töö tuleb üle anda hiljemalt 27.12.2024. 3. Taustainfo, probleemi kirjeldus, uuringu/analüüsi vajadus Analüüs viiakse läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel. Planeerimisseadus (PlanS) sätestab krundi kasutamise sihtotstarbe ja maakasutuse juhtotstarbe määramise alused ning defineerib nende mõistete sisu. PlanS § 6 punkti 9 ja § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa- ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. PlanS § 126 lõike 1 punkti 3 kohaselt lahendatakse detailplaneeringuga krundi ehitusõiguse määramine ning lõike 4 punkti 1 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega mh krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed (PlanS § 126 lg 5). Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab linna- või vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. Praktikas on ilmnenud probleeme krundi kasutamise sihtotstarbe ja maakasutuse juhtotstarbe määramisel, kuna ei siht- ega juhtotstarvete liigid ei ole õiguslikult määratud, mistõttu määratakse ja sisustatakse neid praktikas erinevalt. Samuti puudub ühtne arusaam sellest, kuidas termineid planeeringujoonistel ja seletuskirjas tähistada ning kirjeldada. Praktikas sõltub terminite sisustamine tihti planeerijast, mistõttu on planeeringutes kasutusel kümneid erinevaid n-ö otstarbeid, mille erinevaid nüansse mõistavad vaid igapäevaselt planeeringutega tegelejad. Seega puudub täna ühtne süsteem, kuidas üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbeid ja detailplaneeringus krundi kasutamise sihtotstarbeid mõista ja määrata. Oluline on seegi, et üldplaneeringus määratavad maakasutuse juhtotstarbed ja detailplaneeringus määratavad krundi kasutamise sihtotstarbed peavad ühtsesse süsteemi sobituma ka katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega. Võttes arvesse hetkel käimasolevat PlanS eelnõu ettevalmistamise protsessi, on põhjendatud praktikas kasutatavate terminite üle vaatamine ning nende sisu selguse ja asjakohasuse hindamine. Samuti ühiste õiguslike aluste loomine terminite kasutamiseks tulevastes planeeringutes (s.t kavas ei ole luua regulatsiooni tagasiulatuvalt juba kehtestatud planeeringutele). Vajadusel tuleb teha kasutatavates terminites muudatusi, sh neid ühildades või täpsustades, et nii avalikkusel kui planeeringu koostamise korraldajatele oleks ühtviisi mõistetav, kuidas maakasutuse juhtotstarbeid ja krundi kasutamise sihtotstarbeid sisustada ja praktikas rakendada ning kuidas need sobituvad ühtsesse süsteemi katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega. Praktiline vajadus reguleerida planeeringutes määratavate maakasutuse juhtotstarvete ja krundi kasutamise sihtostarvete termineid on tekkinud peamiselt PlanS mõju järelhindamises toodud selgituste ning PlanS väljatöötamiskavatsuse koostamise protsessi käigus toimunud aruteludel ja hilisema tagasiside pinnalt. Lisaks õigusselgusele loovad kokkulepitud terminid eelduse näiteks maakasutuse muutuste analüüsimiseks ja planeeringute menetluse infosüsteemi arendamiseks. PlanS väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus toodi huvigruppide poolt veel välja, et üldplaneeringu tõlgendamine maakasutuse juhtotstarbe sisustamisel on praktikas osutunud keeruliseks, sest see eeldab mh erinevate juhtotstarvete selget ja ühetaolist mõistmist. See on oluline, et detailplaneeringu algatamisel hinnata, kas detailplaneering on üldplaneeringu kohane või mitte ja vastavalt sellele valida detailplaneeringu koostamiseks õige menetlus. Riigikohus on leidnud, et üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust.1 Järelikult saab üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbest kõrvalekaldumine toimuda üksnes põhjendatud juhul ning see eeldab põhilises osas kooskõla planeeringu põhilahendusega. Kuna katastriüksuse sihtotstarbe määramine ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel ka üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarve on otseses seoses planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbega, vajab eraldi analüüsimist sihtotstarbe ja juhtotstarbe otsene sidumine maakatastriseaduse § 181 kohase katastriüksuse sihtotstarbega juba planeerimisfaasis. Samuti vajab analüüsimist, kas ja millised võimalused võiksid teoreetiliselt olla võimalikud planeeringuga määratud juht- ja sihtotstarvetest kõrvale kaldumiseks. 4. Analüüsi eesmärk ja peamised uurimisküsimused Tellitava töö eesmärk on välja tuua praktikas enim kasutatavad maakasutuse juhtotstarbed ja krundi kasutamise sihtotstarbed. Hinnata kasutusel olevate terminite selgust ja asjakohasust, sh nende ühtlustamise ja sisulise muutmise vajadust ning sobitumist ühtsesse süsteemi arvestades katastriüksuse sihtotstarbeid ja ehitise kasutamise otstarbeid. Analüüsi tulemusel tehakse põhjendatud ettepanekuid PlanS-i alusel kehtestatava määruse2 eesmärgi ja sisu kohta ning tuuakse välja kohad, mida süsteemis tervikuna (arvestades katastriüksuse sihtotstarbeid ja ehitise kasutamise otstarbeid) tuleks parendada. 1 RKHKo 18.10.2016, 3-3-1-31-16, p 16. 2 PlanS VTK (vt p 9.5, lk 18) kohaselt sätestatakse PlanSi volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile ÜP-s määratavate juhtotstarvete ja DP-s määratavate krundi kasutamise sihtotstarvete määratlemise nõuete täpsemaks reguleerimiseks määruse välja andmiseks Sealhulgas esitatakse loend maakasutuse juhtotstarvetest ja krundi kasutamise sihtotstarvetest ning nende omavahelistest seostest. Analüüsi tulemusel luuakse alusmaterjal, mis on sisendiks PlanS-i alusel kehtestatava määruse koostamiseks, et luua õigusselgust maakasutuse juhtotstarvete ja krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel ning selles osas, kuidas suhestuvad nimetatud terminid terviklikku süsteemi arvestades katastriüksuse sihtotstarbeid ja ehitise kasutamise otstarbeid. Analüüs koostatakse ühe tervikliku dokumendina ja see peab mh vastama järgmistele küsimustele: 1) Millised on praktikas enim kasutatavad terminid, mis väljendavad üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarvet ning detailplaneeringus krundi kasutamise sihtostarvet? 2) Kas ja millised praktikas kasutatavad terminid (üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarve, detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarve) tekitavad nii planeerimisel kui hilisemal rakendamisel enim probleeme? Millised probleemid esinevad ja mis on nende tekkepõhjus? Millised lahendused on aidanud praktikas probleeme vältida? 3) Millised on asjakohased terminid, mida peaks kasutama üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarvete määramisel ehk millised võiksid olla maakasutuse juhtotstarvete liigid? Kuidas tagada nende terminite ühetaoline kasutamine ning kas selleks on vajalik õigusliku aluse kehtestamine? 4) Millised on asjakohased terminid, mida peaks kasutama detailplaneeringus krundi kasutamise sihtotstarbe määramisel ehk millised võiksid olla krundi kasutamise sihtotstarvete liigid? Kuidas tagada nende terminite ühetaoline kasutamine ning kas selleks on vajalik õigusliku aluse kehtestamine? 5) Kas ja millisel määral ning kuidas peaks olema võimalik üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbest kõrvale kalduda hilisemate planeerimis- ja ehitusalaste otsuste tegemisel? 6) Kas ja millisel määral peaks olema kohalikul omavalitsusel võimalik detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarbest või detailplaneeringu kohustuse puudumisel üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbest kõrvale kalduda katastriüksusele sihtotstarbe määramisel? Kui sageli on kohalikud omavalitsused kaldunud katastriüksuse sihtotstarbe määramisel kõrvale planeeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarbest või maakasutuse juhtotstarbest? 7) Kuidas tänases praktikas ühilduvad detailplaneeringu krundi kasutamise sihtotstarbed katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega (ehk millised on eelnimetatud sihtotstarvete seosed)? Millised on peamised probleemid ja kuidas neid lahendada? 8) Millised praktikas kasutatavad terminid (üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarve, detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarve) sobituvad ühtsesse süsteemi arvestades katastriüksuse sihtotstarbeid ja ehitise kasutamise otstarbeid. Milliste terminite kasutamine ei ole asjakohane ja miks? 9) Kas ühtsete juht- ja sihtostarvete loetelude kehtestamisel on vajalik muuta ka katastriüksuse sihtotstarvete määramise regulatsiooni ja sihtotstarvete liike ning ehitiste kasutamise otstarvete regulatsiooni? Kui on, siis kuidas? 5. Analüüsi metoodika Analüüsi metoodika peab vastama pakkumuses esitatule. Tellija näeb ette, et pakkumuses nimetatud valikuid ja uurimisküsimusi saab täpsustada ka Tellijaga kooskõlastatult uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. 6. Tööjaotus ja indikatiivne ajakava Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohustus on: 1) korraldada ja läbi viia töögrupi kohtumised; 2) protsessi juhtimine. Konsultatsioonipartneri kohustus on: Lähtudes punktis 3 kirjeldatud probleemist läbi viia punktides 4 ja 5 kirjeldatud tegevused, sh 1) vajadusel esitada ettepanekud indikatiivse ajakava täiendamiseks; 2) vajadusel esitada ettepanekuid uurimusküsimuste täiendamiseks või täpsustamiseks; 3) läbi viia asjakohaste planeeringute3 ning seaduste (vajadusel nende eelnõud ja seletuskirjad), määruste, varasemalt koostatud uuringute ja analüüside, kohtulahendite jm punktis 5 nimetatud materjalide analüüs; 4) koostada ja vormistada analüüs, mis võtab arvesse teostatud analüüsi tulemusi ja põhjendab tehtavaid ettepanekuid; 5) praktika ja probleemide ning võimalike lahenduste kaardistamiseks viia läbi arutelu Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning erinevat tüüpi kohalike omavalitsustega; 6) tutvustada tehtud tööd huvigruppidele; 7) esitada ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks jms. Indikatiivne ajakava Pakkumiste esitamine Hiljemalt 22.05.2024 Leping Hiljemalt 30.06.2024 Ühe nädala jooksul lepingu sõlmimisest edasise töökorra Avakohtumine tellijaga kokkuleppimiseks ja metoodika kinnitamiseks Analüüsi koostamine ja regulaarsed kohtumised tellijaga Ümarlaua korraldamine EPÜ ja ELVL esindajatega Analüüsi valmimine Hiljemalt 01.12.2024 Tellija tagasiside Hiljemalt 13.12.2024 Vajadusel vaegtööd Analüüsi üleandmine Hiljemalt 27.12.2024 Tehtud töö tutvustamine Jaanuar 2025 7. Ootus töö väljundile/tulemile Töö esitatakse vastavalt indikatiivses ajakavas määratletud tähtaegadele. Töö tulemuseks on analüüs, sh põhjendatud ettepanekud PlanSi alusel kehtestatava määruse koostamiseks, mis vormistatakse ja antakse üle tekstina, millele on lisatud vajadusel asjakohane lisamaterjal. Analüüs vormistatakse viisil, mis võimaldab seda hõlpsasti 3 Kättesaadavad ka planeeringute andmekogust https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning kasutada sisendina määruse ja vajadusel muu õigusakti eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel. Töö üle andmisel annab töövõtja/litsentsiandja tellijale üle lihtlitsentsi koos all- litsentsiga tööga seonduvate autori varaliste õiguste osas alljärgnevas ulatuses: kõigi varaliste õiguste kasutusõigus ilma ajaliste ja territoriaalsete piiranguteta. Töö varalised õigused on sh teose reprodutseerimine, töötlemine, avalikult esitamine, eksponeerimine, levitamine, edastamine, üldsusele kättesaadavaks tegemine jne. Poolte allkirjad: Tellija/Litsentsisaaja Töövõtja/Litsentsiandja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)