Leping

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile TEHNILINE KIRJELDUS 1. Taust Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 korraldusega nr 1 üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ (edaspidi planeering) koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Planeering koostatakse kogu Eesti territooriumi ja majandusvööndi kohta. Üleriigilise planeeringu teemadering tuleneb planeerimisseadusest (PlanS § 14) ning asjakohastest väljakutsetest ja arengutrendidest. Teemad tuleb läbi mõelda kogu Eesti riigi territooriumil, vajadusel väiksemate piirkondade/regioonide vaates ja keskendudes maismaale ning meri-maismaa seoste tugevdamisele. Lähtekohaks on, et kehtivaid mereala planeeringuid üle ei planeerita, vajadusel tuvastatakse täiendavalt täpsemate mereala planeeringute koostamise vajadus. Planeeringu koostamisel on vastavalt PlanS § 13 lg 4 kohustuslik viia läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Samuti hindab planeeringu koostamise korraldaja planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringu koostamist ja mõjude hindamist, sh KSH läbiviimist korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi tellija). Planeeringu kehtestab Vabariigi Valitsus. Planeeringu täpsemad eesmärgid, koostamise kava ja tingimused ning lahendatavad ülesanded on määratud planeeringu lähteseisukohtades (LS) ja KSH programmis. Planeeringu LS vastab PlanS § 6 p 12 sätestatud nõuetele, sh on välja töötatud planeeringu koostamise põhimõtted ja metoodika. KSH programm vastab KeHJS § 36 lg 2 sätestatud nõuetele. Lähteseisukohad loovad planeeringu koostaja ja planeerimisprotsessis osalejate jaoks ühise arusaama sellest, miks üleriigilist planeeringut koostatakse ja kuidas seda tehakse. Üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm on kättesaadav planeeringu kodulehelt yrp2050.ee dokumentide alt. Lähteseisukohtades on selgitatud planeeringu olemust (ptk 1), kirjeldatud läbivaid põhimõtteid (ptk 2), käsitletavaid teemasid (ptk 3) ning planeeringu koostamise ja mõjude hindamise metoodikat ning ajakava (ptk 4). Ptk 3 kajastuvates teemapeatükkides (ptk 3.3.1 - 3.3.7) on toodud ülevaade senistest trendidest tuginedes alusuuringule1, peamine väljakutse planeeringu koostamisel ja ülesanded, mida peab lahendama. Kirjeldatud on ka planeeringu elluviimist (ptk 5). Analüüsitud on täiendavate uuringute ja analüüside läbiviimise vajadust (LS ptk 4.4), et toetada planeeringulahenduse koostamist ja kujunemist andme- ja/või teadmispõhiselt. Uuringute täpsemad eesmärgid, nõuetega nende läbiviimisele, samuti prognoositavad maksumused (maksumuste hindamiseks viidi läbi turu-uuringud) on välja toodud lähteülesannetes, mis on LS ja KSH programmi lisad (lisad 2-11). 1 Trendide ruumilise mõju analüüs. Tartu Ülikool 2023 1 / 12 Vajalik kaasatavate ekspertide koosseis on toodud LS ptk-s 4.6 ja hanke materjalides Tehnilise kirjelduse lisas 2 „Pakkuja meeskond“. Vastuolude korral tuleb pakkumuse koostamisel lähtuda hankedokumentides esitatud nõuetest. Kaardistatud on asutused ja isikud, kellega tehakse koostööd ja keda kaasatakse planeeringu koostamisse (fail 273518_TK Lisa 1. Planeeringu kaardistatud osapooled). Koostatud on PlanS § 15 lõigetes 1-3 nimetatud koostöö ja kaasamise tarbeks kaasamiskava (LS ptk 4.1 ja lisa 4), mille põhjal saab ülevaate, kellega, kuidas ja millal koostööd tehakse ning kaasatakse. Lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi dokumendi juurde kuulub ka kaardirakendus. 2. Töö eesmärk Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Planeering koostatakse kogu Eesti riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta, mille sisse jäävad ka merealad ja suuremad siseveekogud. Planeering lähtub Eesti arengustrateegias „Eesti 2035“ ruumi arengule seatud eesmärgist: „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastikumuutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. Planeering määratleb Eesti asustuse ja üleriigilise transpordivõrgustiku arengu ning muu taristu, sh energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku ning maapõue kasutamise põhimõtted ja suundumused, samuti väärtuslike maastike ja põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ja toimimist tagavad meetmed ning suunised järgmise tasandi riigiplaneeringute (maakonnaplaneeringute) koostamiseks. Teenuse osutaja konsulteerib tellijat üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamisel läbivalt kõikides planeeringu koostamise osistes(etappides), sh avalikustamisel ning LS ja KSH programmi lisades olevate uuringute läbiviimisel. Töö teostamine toimub ühe partneriga sõlmitava hankelepingu alusel, tööd tellitakse osadena ning maksed toimuvad poolaasta kaupa. Üleandmis-vastuvõtu aktis fikseeritakse üleantavate tööde etapp, koos vahetulemuste kokkuvõttega. Täpsemad tingimused on toodud tehnilise kirjelduse punktis 4.1 “Töö üleandmine ja vastuvõtmine”. 3. Osapoolte tegevused, kohustused ja töö tulemused Teenuse osutamisel tuleb tagada tegevuse maksimaalne läbipaistvus selliselt, et võimalikes järgnevates riigihangetes ei moonutata konkurentsi – sellega ei tekitata kellelegi eelist ega välistata mõne ettevõtja hankes osalemist. Planeeringu koostamist korraldab ja juhib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Seisukohtade kujundamine toimub kogu protsessi vältel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, teiste ministeeriumite ja partnerite ning teenuse osutaja koostöös. Planeerimismenetluse vältel langetab lõplikud kaalutlusotsused Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, vajadusel Vabariigi Valitsus. 2 / 12 3.1. Teenuse osutaja tegevused ja kohustused 3.1.1. Koostab planeeringu ja asjakohaste mõjude hindamise (AKM), sh KSH, ühtse tervikdokumendina ning mahus ja viisil, mis võimaldab planeeringu kehtestamise järgselt selle edukat elluviimist. 3.1.2. Kindlustab, et planeering vastab PlanS II peatükis välja toodud planeerimispõhimõtetele, üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ lähteseisukohtadele ja KSH programmile. Täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib LSis ja KSHP-s kirja pandust põhjendatud juhul kõrvale kalduda planeeringu koostamise korraldajaga kirjaliku kokkuleppe olemasolul. Sellekohased põhjendused tuleb esitada planeeringulahenduses või AKMi ja KSH eelnõu aruandes (vt lisaks KeHJS § 40 lg 5). 3.1.3. Moodustab planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks laiapõhjalise meeskonna, mis koosneb planeeringuga igapäevaselt tegelevast tuumikmeeskonnast ja kaasatavatest ekspertmeeskonnast, sh uuringuterühmast. Ekspertide osas võib, aga ei pruugi olla kattuvus planeeringu ekspertrühma ja uuringute läbiviijate osas, st uuringut läbiviiv ekspert võib olla ka planeeringu ekspertrühma liige ja vastupidi. 3.1.4. Koordineerib planeeringu koostamisse kaasatud ekspertmeeskonna ja uuringute teostajate tööd. 3.1.5. Viib läbi üleriigilise planeeringu LSi dokumendi ptk 4.4 nimetatud uuringud 2-4 (uuringutele seatud tingimused on toodud käesolevas hankedokumendis p 3.1.2). 3.1.6. Koostab koostöös ametkondade ja huvigruppidega planeeringulahenduse, sh eelnõu ehk eskiislahenduse, koos asjakohaste mõjude hindamise, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandega. Eelnõu ehk eskiislahenduse aluseks on vajalikud uuringutulemused. Lahenduse kujundamisel ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisel osalevad ka uuringute läbiviijad. 3.1.7. Planeeringulahenduse väljatöötamisel on suur roll valdkondlikel töörühmadel, töökoosolekutel ja (piirkondlikel) avalikel aruteludel. Teenuse osutaja valmistab ette ja viib läbi töökoosolekud, valdkondlikud töörühma arutelud ja avalikud arutelud koostöös tellijaga ning korraldab kõikide arutelude protokollimise. Aruteludesse kaasatakse vajadusel täiendavalt valdkonna juhtivad eksperdid akadeemilisest- ja/või erasektorist. Täiendavate valdkonna juhtivate ekspertide kaasamine ei ole käesoleva hanke osaks. 3.1.8. Valmistab ette ja viib läbi juhtrühma arutelusid koos tellijaga ning protokollib neid (vähemalt 2 juhtrühma kohtumist aasta jooksul ning 2-3 strateegiaseminari protsessi jooksul vastavalt LS dokumendi ptk 4.1 ja tehnilises kirjelduse punktis 3.1.3 toodule). 3.1.9. Tagab hankedokumendi failis „Pakkuja meeskond“ vajaliku ekspertpädevuse osaluse avalikel aruteludel, valdkonna töökoosolekutel ja töökohtumistel kogukondadega. Koosolekud toimuvad eelkõige Tallinnas, regionaalsed seminarid/piirkondlikud arutelud ka teistes Eesti regioonides, võimalusel hübriidvormis. Koosolekud võivad toimuda ka ainult veebis. 3.1.10. Koostab planeeringulahenduse elluviimiseks tegevuskava. 3.1.11. Toetab tellijat planeeringulahenduse avalikustamisel ja kooskõlastamisel. 3.1.12. Hoiab asja- ja ajakohasena töö läbiviimise metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ning nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldust. Riski avaldumise tõenäosuse 3 / 12  suurenemisest või selle avaldumisest antakse teada esimesel võimalusel. Ülevaade esitatakse vähemalt kord kuus. 3.1.13. Töötab läbi, kujundab seisukohad ja koostab vastuste eelnõud koostöö ja kaasamise, sh avalikustamise käigus esitatud ettepanekute osas. 3.1.14. Koostab kogu lepinguperioodi vältel planeeringu koostamise korraldaja kirjavahetuse jms eelnõud. 3.1.15. Koostab, täiendab ja vormistab töö protsessi dokumentide süstematiseeritud passi (kirjavahetus, dokumentide eelnõud, koostöö ja kaasamine). 3.1.16. Koostab kogu üleriigilise planeeringu prognoositava ajakava koos protsessi kirjeldusega võttes aluseks hankedokumentides toodud faili „Indikatiivne ajakava“, arvestades muu hulgas vajalike uuringutega; 3.1.17. Korraldab ja koordineerib koostöös tellijaga töö protsessis Eesti sisest kommunikatsioonitegevust. Kommunikatsioonis on olulisel kohal erinevate siht- ja sidusgruppide kaasamine töö protsessidesse läbi mitmesuunalise ning mõtestatud infovahetuse, kasutades eesmärgipäraseid kaasamisformaate. Planeeringu lähteseisukohtade etapis kaardistatud osapooled on esitatud Tehnilise kirjelduse lisas 1. 3.1.18. Koostab ja valmistab koostöös tellijaga levitamiseks ette uudiskirjad, pressiteated ja sisu ülevaate artiklid. Meediapäringute korral valmistab tellijale ette vastuste projektid. Uudiskirjade, pressiteadete ja artiklite arv täpsustub hanke objektis olevas kommunikatsioonikavas, esialgne indikatsioon on toodud käesoleva hankedokumendi tehnilises kirjelduses p 3.1.3.13. 3.1.19. Valmistab sisuliselt ette ja aitab tellijal läbi viia vähemalt ühe pressikonverentsi töö tutvustamiseks. 3.1.20. On valmis kõiki töö teostamiseks vajalikke tegevusi ja arutelusid läbi viima kas täielikult või osaliselt veebipõhiselt, omab juurdepääsu ja haldab selleks vajalikku tarkvara. 3.1.21. Tutvustab valminud planeeringulahendust koos esitlusmaterjalidega avalikul lõpuseminaril ja eraldi seminaril naaberriikide esindajatele. Seminaride toimumisajad lepitakse kokku tellijaga. 3.1.22. Osaleb (vähemalt töögrupi juht, vajadusel KSH juhtekspert ja kommunikatsiooniekspert) iganädalastel projekti protsessi ülevaate koosolekutel (progressikoosolek). Koosolekud toimuvad veebikoosolekutena või vastavalt vajadusele kohapeal. Projekti juhtimine toimub agiilse projektijuhtimise meetodil. 3.1.23. Tagab riigiplaneering.ee koosseisus üleriigilise planeeringu kaardirakenduse sisuloome ning GIS põhise planeeringulahenduse avalikustamise võimekuse kogu lepingu täitmise vältel. Kaardirakenduse majutamine toimub tellija serveris. 3.1.24. Tagab teenuse osutamiseks ja nõuetekohaseks teostamiseks, sh uuringute, analüüside jms läbiviimiseks, vajalikud litsentsid, riist-, tarkvara jms vahendid. 3.1.2 Uuringute läbiviimine ja korraldamine 3.1.2.1 Koostada järgmised LS ja KSH programmi ptk-s 4.4 ette nähtud uuringud: 1. Väärtuslike maastike eesmärk, olemus ja väärtuste säilitamise võimalused 4 / 12  2. Rohe- ja sinivõrgustiku eesmärk ja toimimise tagamine 3. Üleriigilise planeeringu andmepõhise seire uuring 3.1.2.1 Töö käigus ilmnevate täiendavate uuringute läbiviimine ei ole käesoleva hanke osaks. 3.1.2.2 Uuringute läbiviimisel võtta aluseks LS ja KSH programmi lisades 8-10 toodud lähteülesanded, sh arvestades hankedokumentides täpsustatud pädevusnõuetega töö teostajale. 3.1.2.3 Uuringute meeskonna koosseisud on välja toodud hankedokumentides „Pakkuja meeskond" failis. 3.1.2.4 Uuringu koostajal on õigus teha ettepanekuid lähteülesannetes toodud metoodika muutmiseks. Muudatused tuleb tellijaga kooskõlastada enne tööga alustamist ning esitada vastavad põhjendused ja selgitused töö aruandes. 3.1.2.5 Uuringu koostamise ja vahetulemusi puudutavates küsimustes peab toimuma pidev koostöö. Koostööd tuleb teha ka paralleelselt käimasoleva “Asustuse arengustsenaariumi koonduuringu” uuringumeeskonnaga (nimetatud uuring ei ole käesoleva hanke osaks). Kõikide uuringute vahel tuleb eesmärgiks seada sünergia tekitamist, st mitte dubleerida erinevaid tegevusi. 3.1.2.6 Uuringu töögrupi ja tuumikrühma kohtumised toimuvad vähemalt kaks korda kuus, kus tutvustatakse olulisi vahetulemusi aga ka arutatakse tekkinud probleemide ja küsimuste üle ning leitakse üheskoos võimalused nende lahendamiseks. Koostöös tellijaga ja pakkuja tuumikmeeskonnaga peab iga uuringu kohta toimuma vähemalt üks vahetulemuste arutelu üleriigilise planeeringu juhtrühmale ja üks lõpptulemusi tutvustav arutelu juhtrühmale. Erinevate uuringute omavaheliseks horisontaalseks seostamiseks viia koostöös tellijaga läbi vähemalt üks uurimusrühmade ühisarutelu (nn uuringute päev). 3.1.3 Koostöö, kaasamine ja kommunikatsioon 3.1.3.1 Toetab planeeringu koostamise korraldaja tegevust planeeringu kaasamise ja koostöö käigus. Tööprotsessi ülesehitust selgitab allolev joonis: 5 / 12 3.1.3.2 Vaatab üle ja vajadusel täiendab kaasatavate nimekirja, kelle huve võib planeering puudutada. 3.1.3.3 Vaatab üle, mõtestab läbi ja vajadusel täiendab LS dokumendi lisa 4 “Üleriigilise planeeringu koostöö- ja kaasamiskava visioon 2024-2026”. Teeb ettepanekud kellega, millal ja kuidas koostööd tehakse ning keda, millal ja kuidas kaasatakse, sh kasutab sisuliseks osapoolte kaasamiseks kaasamise eesmärki teenivaid lähenemisviise. Erilist rõhku pöörata ja täiendavaid lähenemisviise leida noorte- ja tudengiorganisatsioonide (näiteks virtuaalplatvormidel põhinevad mängud, videoklippide kasutamine vms) ning ruumivaldkonda kureerivate ülikoolide kaasamiseks. 3.1.3.4 Esitab ettepaneku, millised on planeeringulahenduse koostamiseks moodustavad erinevad valdkondlikud töörühmad, milles kirjeldab nende koosseisu, moodustamise, tööprotsessi kujundamise ja tegevuse põhimõtted. Vajadusel esitab tellijale ettepaneku täiendavate ekspertide kaasamiseks akadeemilisest- ja/või erasektorist. 3.1.3.5 Kasutab interaktiivseid töövahendeid (veebitahvlid, küsitluste- ja/või ideekorjeplatvormid) valdkondlike töökoosolekute, küsitluste, seminaride läbiviimise toetamiseks ja planeeringu eelnõu ehk eskiislahenduse kujundamiseks. 3.1.3.6 Korraldab ja sisustab üleriigilise planeeringu kommunikatsioonitegevust. 3.1.3.7 Kommunikatsioonipartner hoiab fookust erinevate siht- ja sidusgruppidega suhtlemisel, tagamaks, et nendeni jõuaks ajakohaselt olulised planeeringualased kommunikatsioonisõnumid ja muu asjakohane info, mis on kajastatud kommunikatsiooniplaanis ja -tegevuskavas. Samuti tagab teenuse osutaja siht- ja sidusgruppide asjakohase ja sisulise kaasamise planeeringu erinevatesse protsessidesse. Teenuse osutaja tagab proaktiivse meediasuhtluse kaudu planeeringu sõnumite leviku avalikkuseni. Teenuse osutaja koostab ja kooskõlastab tellijaga kommunikatsioonikava, kujundab huvigruppidele ja avalikkusele suunatud sõnumid ning esitab need kinnitamiseks, olles tellija soovil valmis neid täiendama või korrigeerima, kuniks need vastavad tellija ootustele. Samuti informeerib teenuse osutaja tellijat jooksvatest plaanidest ja tegevustest ning lähtub tegevuses tellija otsustest. Teenuse osutaja tagab 6 / 12  asja- ja ajakohase avalikkuse informeerimise, sh olles valmis tellija nimel meediaga suhtlema, sõlmides tellija soovil ajakirjanikega kokkuleppeid sõnumite avalikustamiseks ja levitamiseks. Teenuse osutaja lähtub tellijaga kooskõlastatud kommunikatsiooniplaanist ja sõnumitest ning kommunikatsioonitegevuskavast, kuhu on valmis tellija soovil tegema paindlikult muudatusi, sh kavasse määratud infokanalites ja ajakavas. Teenuse osutaja lähtub oma tegevuses tellija soovist (tegevuste planeerimisse ja suhtlusesse on kaasatud tellija poolne kommunikatsiooniekspert), pakkudes sh professionaalset ja usaldusväärset kommunikatsioonituge, reageerides tellija soovidele paindlikult ja operatiivselt, olles keskendunud ja motiveeritud parima tulemuse saavutamisele planeeringualaste sõnumite levikul ja kajastustel. 3.1.3.8 Koostab koostöös tellijaga üleriigilise planeeringu kommunikatsioonikava, mille tegevused on konkreetsed ja detailsed. Teenuse osutaja tagab kommunikatsioonikavas planeeritud tegevuste elluviimise ning on valmis vastavalt tellija soovile tegevusi vajadusel paindlikult korrigeerima. 3.1.3.9 Vaatab üle ja vajadusel täiendab kommunikatsiooni sidusgrupid ja informeerib neid sobilike sõnumite ja infokanalite (vajadusel otseteavituse korraldamine) kaudu üleriigilise planeeringu protsessi etappidest. 3.1.3.10 Tagab avalikkuse, sh kogukondade jooksva proaktiivse informeerituse üleriigilise planeeringu protsessist, lähtudes tellija soovist ja otsustest sõnumite edastamiseks (sh kanalite valikul, ajakaval ning olles valmis tellija nimel ajakirjanikega otse suhtlema kokkulepete saavutamiseks sõnumite avaldamisel). 3.1.3.11 Koostab vähemalt kord kvartalis üleriigilise planeeringu elektroonilise uudiskirja põhja (meililistide jm jaoks), et informeerida huvigruppe planeeringu arengutest, sh vajadusel täiendab meililisti. 3.1.3.12 Tagab teemaga seotud asjakohaste kõneisikute ja ekspertide kajastused meedias vastavalt tellijaga kooskõlastatud kommunikatsiooniplaanile. 3.1.3.13 Koostab ja valmistab levitamiseks ette pressiteateid (arvestuslikult kuni 15 pressiteadet), sh kuni 5 üldharivat artiklit üleriigilise planeeringu seisust, vahetulemutest. 3.1.3.14 Initsieerib ja organiseerib üleriigilist planeeringut puudutavate kajastuste (intervjuud, artiklid, tekstid) ilmumise meedias ning tellib, toimetab ja levitab arvamusartikleid. 3.1.3.15 Meediapäringute korral valmistab tellijale ette vastuste eelnõud. 3.1.3.16 Monitoorib igapäevaselt üleriigilise planeeringuga seotud meediakajastusi ja vajadusel reageerib meedias ilmunud eksitavale infole vastulause koostamise ja/või toimetusega suhtlemise vms teel, korraldades koostöös tellijaga õige info avaldamise. 3.1.3.17 Lisaks nimetatule teeb teenuse osutaja lähtudes planeeringu sisust ja sõnumitest oma täiendavad ettepanekud kommunikatsiooniplaani sobilikeks meediakanaliteks ja - väljunditeks, kuidas planeeringu sõnumeid kõige tõhusamalt siht- ja sidusgruppide ning avalikkuseni viia ning kooskõlastab need tellijaga. Sh korraldab ja viib need tegevused 7 / 12  ellu. Näiteks võivad neiks olla proaktiivselt kokkulepitud intervjuud ja nende eetrisse panek/avaldamine infokanalites (nt riigi või erakanalite televisioonis, raadiokanalites, ajalehtedes, portaalides jne) pressikonverents ja -briifinguid, ajakirjanike väljasõidud planeeringuala ja -protsessi tutvustamiseks, temaatilised infolehed, podcastid vms eesmärki toetavad professionaalsed ja innovaatilised lähenemised sõnumite aja- ja asjakohaseks levitamiseks. 3.1.3.18 Teenuse osutaja peab olema valmis kõik töö teostamiseks vajalikud tegevused läbi viima täielikult või osaliselt veebipõhiselt, peab omama juurdepääsu selleks vajalikele riist- ja tarkvaralahendustele ja töö teostamise käigus neid haldama. Planeeringu eelnõu koostamise (eskiislahenduse välja töötamise) etapis on tulenevalt lähteseisukohtade dokumendist kavas läbi viia: 3.1.3.19 Koostööplatvormi kujundamine naaberriikidega. Viiakse läbi regulaarsed (veebi)kohtumised Läti, Rootsi ja Soome riigi tasandi planeerimist juhtivate ametiasutustega, eeldatavalt 3-4 korda. Eesmärgiks on juba lahenduse koostamise käigus täpsustada Läänemereregiooni ruumilise visiooni (VASAB 2040) elluviimise prioriteete ja võimalusi Eestis, kujundada ühtseid arusaamu ruumikäsitlusest, leppida kokku ühistes huvides piirüleste (taristu)arenduste kavandamisel ning kujundada Eesti positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. 3.1.3.20 Nn strateegiaseminarid juhtrühmaga. Visiooni kujundamiseks, arengustsenaariumi valikuks ning riigi huvide prioritiseerimiseks viiakse läbi 2-3 seminari (võimalusel 1- päevase väljasõiduna), millele eelneb juhendatud eeltöö ja järgneb võimalus täiendavalt piiratud aja jooksul teemakohast arvamust avaldada. 3.1.3.21 Valdkondlikud töökoosolekud ametiasutuste ja vajadusel juhtivate ekspertidega (kokku kuni 150 kohtumist, kestusega kuni 2h). Asjakohaste suuniste väljatöötamiseks viiakse läbi töökoosolekud ametiasutustega ja akadeemilise või erasektori valdkondlike ekspertidega peamiste teemade lõikes. Täiendavate, väljaspool pakkumuse meeskonda kuuluvate ekspertide kaasamine ei kuulu käesoleva hanke osasse. Valdkondlike töökoosolekute eesmärgiks on kokku leppida ühised suunised nii konkreetse valdkonna ruumiliseks arenguks kui seada prioriteedid ristuvate huvide ja määratleda koostoimimise võimalused. Töökoosolekutesse kaasatakse vajadusel ka täiendavalt uuringute läbiviijad. 3.1.3.22 Töökoosolekud kohalike omavalitsustega. Omavalitsustele abiks oleva ja mugavalt kasutatava planeeringulahenduse väljatöötamiseks viiakse läbi töökoosolekud omavalitsustega. Eeldatavalt viiakse läbi ligikaudu 3-4 töökoosolekut (fookusgrupi intervjuud) suuremate linnade esindajatega, vähemalt 3 koosolekut erinevate Eesti piirkondade maaomavalitsustega (eelistatult kohapeal). Ühiselt analüüsitakse lahendusvariante, kaasnevaid võimalusi ja elluviimise võimalusi. 3.1.3.23 Lahenduse põhimõtteid ja elluviimist käsitlevad seminarid praktikutega. Suuniste ja põhimõtete tagasisidestamiseks ja reaalse kasutatavuse valideerimiseks viiakse läbi 2-3 seminari planeerimisvaldkonnas tegutsevate praktikutega (nii era- kui ka avalikus 8 / 12  sektoris). Seminaridele eelneb juhendatud eeltöö ja järgneb võimalus täiendavalt piiratud aja jooksul teemakohast arvamust avaldada. 3.1.3.24 Üleriigilise planeeringu arutelud Paide arvamusfestivalil. Paneelarutelu või töötoa vormis kujuneva eelnõu arutelu arvamusfestivalil, kuhu on lisaks tuumikrühmale palutud osalema juhtrühma liikmed. Teenuse osutaja panustab sisuloomesse, korralduslikud kulud kannab tellija. 3.1.3.25 Üleriigilise planeeringu sessioonid/arutelud Tartu Planeerimiskonverentsil. Kujuneva lahenduse konkreetsete teemakäsitluste või planeeringu vormistuse vms üksikasjalikumal teemal peetav arutelu, mis kaasab aktiivselt planeerijate kogukonda. Teenuse osutaja panustab sisuloomesse, korralduslikud kulud kannab tellija. 3.1.3.26 Eelnõu ja mõjude hindamise aruande avalik väljapanek (30 päeva). Väljapanek korraldatakse ministeeriumide ühishoones ja üleriigilise planeeringu veebilehel. 3.1.3.27 Eelnõu avalikud arutelud 5 Eesti erinevas piirkonnas ning ühel veebipõhisel tutvustusel. Koosloomes valminud eelnõud koos mõjude hindamise sisendiga ning väljapanekul esitatud arvamuste ja nende vastusseisukohtadega tutvustatakse piirkondlike avalikel aruteludel ning ühel veebipõhisel tutvustusel. Eelnõus väljapakutu täiendamiseks ja täpsustamiseks viiakse aruteludel läbi rühmatööd. 3.1.3.28 Saadud tagasiside põhjal täiendatakse vajadusel eelnõud ja koostatakse lõplik planeeringulahendus. Planeerimisettepaneku koostamise etapis (alates 2026 keskpaik) on kavas: 3.1.3.29 Planeeringu ja mõjude hindamise aruande eelnõud selgitavad töökoosolekud kooskõlastavate ametkondadega (kuni 15); 3.1.3.30 Eelnõu avaliku väljapaneku ja kooskõlastamise tulemusi tutvustav ja võimalikke vastuoludele lahendusi otsiv seminar juhtrühma liikmetele; 3.1.3.31 Planeeringu elluviimise kava teemaline seminar juhtrühma liikmetele; 3.1.3.32 Planeerimisettepaneku kujundamiseks vajalikud valdkondlikud töökoosolekud ametkondadega, ekspertide ja praktikutega (kuni 75, kestusega kuni 2h); 3.1.3.33 Vajadusel valdkondlikest töökoosolekutest tulenevate oluliste muudatuste sisse viimine võrreldes eelnõuga; 3.1.3.34 Planeerimisettepaneku avalik väljapanek (30 päeva) planeeringu portaalis. Arvamuste koondamine ja analüüs, vastusseisukohtade kujundamine ja väljasaatmine. Planeerimisettepanekut ja laekunud tagasisidet ning selle vastusseisukohti tutvustav veebipõhine avalik arutelu; 3.1.3.35 Planeeringu kehtestamisega seotud avalikud seminarid kõigile huvilistele ja naaberriikide esindajatele (kuni 2 seminari, st eesti ja inglise keeles eraldi). 3.2. Tellija kohustused 3.2.1 PlanS kohane ülesanne on üleriigilise planeeringu koostamise korraldamine (nt kaalutlusotsuste langetamine, menetlustoimingute tegemine, sh avalikustamine). 9 / 12  Teenuse osutaja toetab tellijat üleriigilise planeeringu koostamise korraldamisel, sh kaasamise ja avalikustamiste läbiviimisel. 3.2.2 Tellija korraldab koostöös teenuse osutaja, ministeeriumite, valitsusasutuste jt osapooltega ÜRP, AKM hindamise ja KSH koostamist. 3.2.3 Tellija korraldab koostöös teenuse osutajaga andmepäringute teostamist, kui teenuse osutajal ei ole võimalik andmeid kätte saada (nt kui andmeid väljastatakse üksnes riigiasutustele vms põhjusel). 3.2.4 Tellija korraldab koostöös teenuse osutajaga ametiasutustega suhtlemist, koosolekute juhtimist, ametlikku kirjavahetust. 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 4.1. Töö täitmise tulemusena on: 4.1.1 koostatud ja avalikustatud üleriigilise planeeringu asjakohane dokumentatsioon, AKM hindamise ja KSH aruanne, mis hõlmab endas järgmisi tegevusi: - läbi on viidud planeeringulahenduse koostamiseks vajalikud analüüsid ja uuringud; - hinnatud on üleriigilise planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid, neid on analüüsitud terviklikult, koondades kokku nii KeHJS järgse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatavad mõjud kui ka PlanS järgsed asjakohased mõjud. Mõjude hindamine peab kajastuma planeeringuga ühes dokumendis; - koostatud ja sisustatud on üleriigilise planeeringulahendust toetav ja illustreeriv kaardirakendus. 4.1.2 Tagatud on GIS põhise planeeringulahendust toetava kaardirakenduse loomine üleriigilise planeeringu veebilehel kogu lepingu täitmise vältel. 4.1.3 Koostatud on menetlusdokumentide süstematiseeritud pass. 4.1.4 Koostatud on üleriigilise planeeringu ajakava koos protsessi kirjeldusega. 4.1.5 Koostatud on üleriigilise planeeringu koostöö- ja kaasamiskava. 4.1.6 Koostatud on tellijaga kooskõlastatult üleriigilise planeeringu kommunikatsioonikava, sh kommunikatsiooni sõnumid ja nende (pro)aktiivse levitamise tegevuskava, mille on teenuse osutaja viinud tulemuslikult ja professionaalselt ellu. 4.1.7 Iga konkreetse lepingu täitmise tulemused sätestatakse lepingus vastavalt pakkumuses esitatud tööde teostamise ajakavale, mis on kooskõlas LSi ja KSH programmiga. 4.1.8 Töö teostamine toimub ühe partneriga sõlmitava hankelepingu alusel, tööd tellitakse osadena: 4.1.8.1 Esimese tööosana (lisas 3, maksete etapid I ja II) tellitakse, sõlmitava hankelepingu alusel, perioodil 2024 teostatavad tööd: ajakava, kaasamis-, koostöö- ja kommunikatsioonikava täpsustamine; planeeringulahenduse aluseks olevate uuringute ja analüüside läbi viimine (vastavalt LS dokumendi ptk-le 4.4 uuringud 2-3 ning lisad 8-10) ning visiooni ja strateegiate kujundamine (visiooniloome alustamine) lähtuvalt alusuuringutest, valdkondlikest töörühma aruteludest. Teise tööosana (lisas 3, maksete etapid III ja IV) tellitakse, sõlmitava hankelepingu alusel, perioodil 2025 teostatavad tööd: Eesti 2050 ruumilises visioonis ja strateegilistes arengusuundades kokku leppimine. Planeeringu eelnõu koostamine koos mõjude hindamisega, kaardirakenduse ja tegevuskavaga, lähtuvalt valdkondlikest töörühma aruteludest. 2025 II-III kv alustatakse seireuuringu läbi viimist (LS dokumendi ptk 4.4 uuring nr 4, lisa 10). 10 / 12  Kolmanda tööosana (lisas 3, maksete etapid V ja VI) tellitakse, sõlmitava hankelepingu alusel, perioodil 2026 teostatavad tööd: I poolaastal eelnõu kooskõlastamine, avalik väljapanek ja piirkondlikud arutelud, lahenduse täiendamine (PlanS § 19 ja § 20); II poolaastal planeeringu avalikustamine, lõplik vormistamine ja kehtestamine (PlanS § 23 ja § 24). 4.1.8.2 Pakkuja esitab pakkumuses lepingu kogumaksumuse, millest tulenevad maksete etappide väärtused (osakaaluna), mis on kajastatud hankelepingus p 2.2 ja ajakava tabelis (fail 273518_TK Lisa 3. ÜRP 2050 Indikatiivne ajakava ja maksed). Vaheetapid ja tööde osad antakse üle ja võetakse vastu ning makse toimub akti alusel. 4.1.8.3 Töö tasu väljamaksete aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine teenuse osutaja ja tellija poolt. Üleandmise-vastuvõtmise aktis tuuakse välja üleantavate töö(de) etapp, koos (vahe-)tulemuste kokkuvõttega. Tellijal on õigus anda töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes ning kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. Täpsemad tingimused on sätestatud hankelepingus (fail 273518_Hankeleping). 5. Töö vormistusnõuded 5.1.1. Töö vormistamisel lähtutakse Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded". 5.1.2. Kõik lõppdokumendid vormistada eesti keeles. Kokkuvõtlik ülevaade planeeringulahendusest ning esitlusmaterjal koostada nii eesti kui ka inglise keeles (.docx ja .pdf ja .pptx versioonis). 5.1.3. Hanke kõikide osade vormistamisel lähtuda üleriigilisele planeeringule „Eesti 2050“ välja töötatud visuaalsest identiteedist (ÜRP CVI-st) ning kasutada võimalikult palju visuaalselt ülevaatlikke jooniseid, skeeme ja kaarte. 5.1.4. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: - tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul; - tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul; - esitlused peavad olema üleantavad pptx kujul; - ruumiandmed (.shp failid), koos kujundusega anda üle ArcGIS kaardipakina (map package) .mpk või .mpkx formaadis. Planeeringu illustratiivne kaardimaterjal kantakse peale kehtestamist PLANKi. 5.1.6 Töö käigus kogutud ja esitatud andmed, sh uuringute andmed, arutelude, koosolekute, seminaride jms videosalvestused peavad olema esitatud sellisel kujul, et neid saab hiljem vabalt taaskasutada, on kättesaadavad ja jagatavad. 6. Aja- ja tegevuskava Pakkuja esitab aja- ja tegevuskava oma pakkumuses. Indikatiivne ajakava on toodud hanke dokumentatsioonis. Teenuse osutaja peab koostama ajakava arvestades lepingu täitmiseks ettenähtud aega, kus on toodud töö teostamiseks kuluv aeg vähemalt kuu täpsusega alates töö teostamise algusest (st lepingu sõlmimisest). Eelarvejaotusest tulenevalt on vajalik, et esimese tööosana tellitavate tööde (perioodil 2024 teostatavad tööd) üleandmise etapid on järgmised: I etapp 01.09.2024, II etapp hiljemalt 09.12.2024. 11 / 12 Aja- ja tegevuskava koostamisel tuleb arvestada juhtrühma protsessi kaasamise (seisukohtade küsimise ning läbiarutamise) ajakuluga vajadusel ka avalikustamise vahelistel perioodidel tagamaks dokumentide valmimine sisulises koostöös nendega. LISAD: Lisa 1 Planeeringu kaardistatud osapooled Lisa 2 Pakkuja meeskond Lisa 3 Indikatiivne ajakava ja maksed 12 / 12  Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile MEESKOND 1. Pakkuja meeskond Pakkuja peab moodustama teenuse osutamiseks meeskonna, mis koosneb juhtekspertidest (A - tuumikmeeskond) ja töösse vajaduspõhiselt kaasatavatest ekspertidest (B - ekspertrühm) ning planeeringulahenduse välja töötamiseks vajalikust uuringute meeskonnast (C – uuringuterühm). Punktis B ja C nimetatud eksperdid osalevad punktis A nimetatud meeskonna töös läbivalt vastavalt vajadusele ja osalevad kogu planeeringulahenduse välja töötamise protsessis. Üks meeskonnaliige võib täita ka mitme meeskonnaliikme ülesandeid, sellisel juhul peab meeskonnaliikme kompetents ja eelnev kogemus vastama kõigile tema poolt täidetavatele meeskonnaliikmetele sätestatud nõuetele. Juhul, kui meeskonnaliige täidab rohkem kui kahte rolli korraga, tuleb pakkumuses kirjeldada tema ülesandeid erinevates rollides. A Tuumikmeeskonda kuuluvad vähemalt: 1) Töögrupijuht-projektijuht 2) Planeerija 3) KSH juhtekspert B Ekspertrühma kuuluvad vähemalt: 4) Sotsiaalsete mõjude hindaja 5) Majanduslike mõjude hindaja 6) Kultuuriliste mõjude hindaja 7) Kliimamõjude hindaja 8) Eluslooduse valdkonna ekspert 9) Õigusekspert 10) Arhitekt 11) Maastikuarhitekt 12) Energeetika ekspert 13) Liikuvusekspert 14) Inimgeograaf 15) Ettevõtluse ekspert 16) Ringmajanduse ekspert 17) Geoinformaatik-kartograaf, ruumiandmete ekspert 18) Planeerija-kaasamisekspert 19) Kommunikatsiooniekspert C Uuringuterühm: C1 Väärtuslike maastike eesmärk, olemus ja väärtuste säilitamise võimalused uuringumeeskonda kuuluvad vähemalt: 20) Töögrupi juht 21) Kultuuriajaloolane või antropoloog 22) Maastikuarhitekt 23) Ajaloolane või muinsuskaitse ekspert 24) Maastikuökoloog 25) Ruumilise keskkonna planeerija 26) Ruumiandmete analüütik või geoinformaatik C2 Rohe- ja sinivõrgustiku eesmärk ja toimimise tagamine uuringumeeskonda kuuluvad vähemalt: 27) Töögrupi juht 28) Eluslooduse valdkonna ekspert/eksperdid 29) Maastikuarhitekt 30) Sotsiaalsete ja/või kultuuriliste mõjude hindaja 31) Õigusekspert 32) Ruumilise keskkonna planeerija 33) Ruumiandmete analüütik või geoinformaatik C3 Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ andmepõhise seire ja hindamisraamistiku uuringumeeskonda kuuluvad vähemalt: 34) Töögrupi juht 35) Andmeanalüütik 36) Sotsiaalteadlane 37) Ruumilise keskkonna planeerija Tellija kontrollib tuumikmeeskonna liikmete vastavust esitatud nõuetele pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Vastavustingimused on toodud punkti 2 alapunktides 1)-3). Teenuse osutaja esitab pakkumuses hankelepingu täitmisesse kaasatava tuumikmeeskonna (A) liikmete allkirjastatud CVd (Lisa 2a CV vorm) ja pädevust tõendavad dokumendid ning ekspertrühma (B) ning uuringuterühma (C) osas koosseisu kirjelduse ning ülesannete jaotuse B ja C meeskonnaliikmete vahel. Teenuse osutaja kinnitab oma pakkumuses, et edukaks osutumise korral on kvaliteetseks ja tähtaegseks lepingu täitmiseks olemas vajalik meeskond ja kokkulepped vähemalt kõigi punktides B-C nimetatud ekspertidega. Tellija ei kontrolli ekspertrühma liikmete pädevuste vastavust esitatud nõuetele pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Enne Töö teostamisega alustamist esitab Teenuse osutaja Tellijale info tööd teostavate ekspertide pädevusnõuete kohta, et Tellija saaks kontrollida ekspert- ja uuringuterühma liikmete pädevuste vastavust esitatud nõuetele. Teenuse osutaja esitab Tellija nõudel meeskonnaliikme kutset, kogemust ja haridust tõendavate dokumentide koopiad vastavalt hankedokumentides välja toodud CV-vormile (Lisa 2a). Kui isik on omandanud vastava kvalifikatsiooni välisriigis, esitab pakkuja hankija nõudmisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel pädeva asutuse väljastatud tõendi, mis kinnitab isiku välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavust. Teenuse osutaja võib kaasata ekspert- ja uuringuterühma töö teostamiseks lisaks teisi eri valdkondade eksperte kui see aitab kaasa töö kvaliteetsele teostusele. Seda ka hilisemas Töö käigus. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed osalevad isiklikult hankelepingu täitmisel. Vähemalt kahel meeskonnaliikmel peab olema inglise keele võõrkeele oskus (tase B2), et tutvuda, analüüsida ja refereerida rahvusvahelisi uuringuid ning suhelda välisekspertidega. Samuti osaleda inglisekeelsete kokkuvõtete koostamisel. 2. Tuumikmeeskonna liikmete kirjeldused Tuumikmeeskonna liikmete eeldatavad ülesanded ja pädevused. 1. Töögrupi juht-projektijuht Töögrupi juht, kelle ülesandeks on üleriigilise planeeringu ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH aruande ja teiste töö osaks olevate dokumentide koostamise ja protsesside juhtimine hangitava meeskonna poolel; dokumentide, visuaalsete materjalide ja kaardirakenduse koostamise koordineerimine ja sisulise terviklikkuse ja kooskõla tagamine; töö osaks olevate arutelude ja ürituste ettevalmistamine ning modereerimine. Tellija igakülgne konsulteerimine. Töögrupi juhil on: 1) erialane magistritasemele vastav kõrgharidus (arhitektuur, maastikuarhitektuur, geograafia) või planeerija kutse (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7); 2) projektijuhtimise 5 aastane kogemus sarnases valdkonnas. Sarnaseks valdkonnaks või projektiks loetakse: üleriigilise planeeringu teemaplaneering, riigi eriplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonnaplaneering, maakonnaplaneeringu teemaplaneering, üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering, kava, programm või strateegia ning eelnimetatute KSH; 3) riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahe järgnevalt nimetatud planeeringu (võivad olla sama liiki) koostamise kogemus Eesti planeerimisseaduse alusel: üleriigilise planeeringu teemaplaneering, maakonnaplaneering, maakonnaplaneeringu teemaplaneering, üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering; 4) rühmatööde läbiviimise kogemus (tõendada ülevaatega läbiviidud rühmatöödest, sh kirjeldada kasutatud metoodikaid). 2. Planeerija Üleriigilise planeeringu lahenduse ja elluviimise tegevuskava väljatöötamine, dokumentide koostamine, töö osaks olevatel aruteludel ja üritustel osalemine, selgituste jagamine vastavalt tellija juhistele. Teadete ja laekunud arvamuste vastusseisukohtade eelnõude koostamine. Tellija igakülgne konsulteerimine. Planeerija vastab PlanS § 4 lg 5-7 ja PlanS § 6 lg 10 nõuetele ja tal on: 1) erialane magistritasemele vastav kõrgharidus (arhitektuur, maastikuarhitektuur, geograafia) või planeerija kutse (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7); 2) riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul kogemus planeerimisvaldkonnas; 3) riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahe järgnevalt nimetatud planeeringu (võivad olla sama liiki) koostamise kogemus Eesti planeerimisseaduse alusel: üleriigilise planeeringu teemaplaneering, maakonnaplaneering,  maakonnaplaneeringu teemaplaneering, üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering; 4) Pakkumuse esitamise ajaks peavad planeeringud olema planeerimisseaduse järgselt vähemalt vastu võetud menetluse staadiumis. 3. KSH juhtekspert KSH juhteksperdi ülesandeks on KeHJS kohase KSH-ga seotud osa koostamine (sisaldab sisendi andmist ka kogu tööle), koostamisega seotud protsesside koordineerimine ja juhtimine. Samuti osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel ning mõju hindamisega seonduva tutvustamine. Lisaks tellija igakülgne konsulteerimine. KSH juhtekspert: 1) vastab KeHJS § 34 lõikes 4 toodud KSH juhteksperdi tingimustele; 2) omab vähemalt kahe järgnevalt nimetatud planeeringu (võivad olla sama liiki) keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise kogemust KSH juhteksperdina Eesti planeerimisseaduse alusel: üleriigilise planeeringu teemaplaneering, maakonnaplaneering, maakonnaplaneeringu teemaplaneering, üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Pakkumuse esitamise ajaks peavad keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanded olema planeerimisseaduse järgselt vastu võetud menetluse staadiumis või varasema õigusliku regulatsiooni kohaselt heaks kiidetud. Kui KSH juhteksperdi kvalifikatsioon ei ole teatud keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks piisav, peab juhtekspert keskkonnamõju strateegilisse hindamisse kaasama täiendavaid eriala spetsialiste. 3. Ekspertrühma liikmete eeldatavad ülesanded ja pädevused: Kõigi ekspertrühma liikmete puhul esitab teenuse osutaja enne töö teostamisega alustamist ekspertide CV-d (Lisa 2a CV vorm), mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et tellijal oleks nende alusel võimalik hinnata ekspertide kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. CV peab olema vastava eksperdi poolt allkirjastatud. Ekspertide osas võib, aga ei pruugi olla kattuvus planeeringu ekspertrühma ja uuringute läbiviijate osas, st uuringut läbiviiv ekspert võib olla ka planeeringu ekspertrühma liige ja vastupidi. 4. Sotsiaalsete mõjude hindaja Eksperdi ülesanne on sotsiaalsete mõjude hindamine ja sisendi andmine planeeringulahendusse, samuti asjakohaste mõjude hindamisele. Sotsiaalse keskkonnaga seotud teemade läbiv konsulteerimine. Vajadusel osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Eksperdil on: 1) magistrikraad sotsioloogias, antropoloogias või inimgeograafias; 2) vähemalt kahe riigi tasandi planeeringu või kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu, seaduseelnõu, kava, programmi, strateegia koostamise protsessis meeskonnaliikme või  eksperdina osalemise kogemus või sotsiaalsete mõjude hindamise läbiviimise kogemus eelnimetatutega seotud uuringu või analüüsi raames. 5. Majanduslike mõjude hindaja Eksperdi ülesanne on majanduslike mõjude hindamine ja sisendi andmine planeeringulahendusse, samuti asjakohaste mõjude hindamisele. Majanduskeskkonnaga seotud teemade läbiv konsulteerimine. Vajadusel osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Eksperdil on: 1) magistrikraad majanduses või inimgeograafias; 2) vähemalt kahe riigi tasandi planeeringu või kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu, seaduseelnõu, kava, programmi, strateegia koostamise protsessis meeskonnaliikme või eksperdina osalemise kogemus või sotsiaalsete mõjude hindamise läbiviimise kogemus eelnimetatutega seotud uuringu või analüüsi raames. 6. Kultuuriliste mõjude hindaja Eksperdi ülesanne on kultuuriliste mõjude hindamine (hõlmab endas nii kultuuripärandi kui ka laiemat kultuuriliste mõjude hindamist), kultuuriga seotud teemade läbiv konsulteerimine ning sisendi andmine planeeringulahendusse, samuti asjakohaste mõjude hindamisele. Vajadusel osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Eksperdil on: 1) magistrikraad pärandi- või kultuurivaldkonnas; 2) vähemalt kahe riigi tasandi planeeringu või kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu, seaduseelnõu, kava, programmi, strateegia koostamise protsessis meeskonnaliikme või eksperdina osalemise kogemus või kultuuriliste mõjude hindamise läbiviimise kogemus eelnimetatutega seotud uuringu või analüüsi raames. 7. Kliimamõjude hindaja Eksperdi ülesanne on kliimamõjude hindamine ja sisendi andmine planeeringulahendusse, samuti asjakohaste mõjude hindamisele. Kliimaga seotud teemade läbiv konsulteerimine. Vajadusel osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Eksperdil on: 1) magistrikraad loodusteadustes; 2) vähemalt kahe planeeringu, seaduseelnõu, kava, programmi, strateegia koostamise protsessis meeskonnaliikme või eksperdina osalemise kogemus või kliimamõjude hindamise läbiviimise kogemus eelnimetatutega seotud uuringu või analüüsi raames. 8. Eluslooduse valdkonna ekspert Eksperdi ülesandeks on sisendi andmine planeeringulahendusse, asjakohaste mõjude hindamisele ja elusloodusele avalduvate mõjude hindamisele, sh looduse hüvedele, elurikkuse säilimisele ning rohe- ja sinivõrgustiku toimimisele. Elusloodusega seotud teemade läbiv konsulteerimine. Vajadusel osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Eksperdil on:  1) magistrikraad loodusteadustes; 2) vähemalt 5-aastane töökogemus looduskaitse valdkonnas; 3) vähemalt kahe üld- või maakonnaplaneeringu koostamises või nende keskkonnamõju strateegilises hindamises rohevõrgustiku valdkonna eksperdina osalemise kogemus. 9. Õigusekspert Eksperdi ülesanne on planeeringuprotsessi käigus tekkivate õiguslike küsimuste osas arvamuse andmine ja planeeringu õiguspärasusele hinnangu andmine. Üleriigilise planeeringu elluviimisega seotud õiguslike instrumentide alane konsulteerimine. Eksperdil on: 1) magistrikraad õigusteadustes; 2) vähemalt 5-aastane töökogemus ehitus- ja planeerimisõiguse, soovitavalt ka keskkonnaõiguse valdkonnas; 3) planeerimisalaste uuringute ja analüüside läbiviimise kogemus; 4) eelnimetatud valdkondades vähemalt ühes Riigikohtu menetlusse võetud kaasuses kliendi kohtus esindamise kogemus. 10. Arhitekt Arhitekti ülesanne on kvaliteetse elukeskkonna ja ruumiloome põhimõtete integreerimine planeeringulahendusse. Üleriigilise planeeringu mitmevaatelise ruumikäsitluse tõlgendamine üleriigilise planeeringuga lahendatavatesse ülesannetesse. Vajadusel osalemine töökoosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Vajadusel planeeringulahenduse kontseptsiooni selgitava visuaalse materjali tootmine, kaasamisprotsesside ettevalmistamine. Eksperdil on: 1) magistrikraad arhitektuuris ja vähemalt volitatud arhitekt, tase 7 kutse; 2) vähemalt 5 aastane töökogemus üldiste planeeringute (riigi tasandi planeeringud, kohaliku omavalitsuse üld-, teema või eriplaneeringud) valdkonnas. 11. Maastikuarhitekt Maastikuarhitekti ülesanne on ruumiloome ja linnahaljastuse kujundamise, linnade rohestamise põhimõtete väljatöötamine planeeringulahendusse. Väärtuslike maastike kaitse põhimõtete määratlemine ning kliimaeesmärkidest tulenevate teemade ja kestlikku kasutust väljendava maakasutuspoliitika suuniste läbiv konsulteerimine. Vajadusel osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Eksperdil on: 1) erialane haridus ja/või volitatud taseme kutsetunnistus ning vähemalt 5 aastane kogemus linnalise keskkonna maastikuarhitektuursete lahenduste, projektide koostamisel; 2) vähemalt 5 aastane töökogemus planeeringute valdkonnas. 12. Energeetika ekspert Eksperdi ülesanne on energeetika teemade läbiv konsulteerimine ja ekspertteadmiste vahendamine planeeringulahendusse ning mõjude hindamisse. Vajadusel osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Eksperdil on: 1) magistrikraad energeetikas, majandusteaduses või geograafias; 2) varasem kogemus riigi tasandi arengudokumentide või üldise tasandi planeeringute koostamisel või suuremastaabiliste uuringute või analüüside läbiviimisel. 13. Liikuvusekspert Eksperdi ülesanne on liikuvus ja transpordivõrgustiku valdkonna läbiv konsulteerimine ja ekspertteadmiste vahendamine planeeringulahendusse ning mõjude hindamisse, sh üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ja kestlikke transpordiliike (ühistransport, kergliiklus) eelisarendavate põhimõtete seadmine. Eksperdil on: 1) magistrikraad insenerteadustes, geograafias või muus otseselt liikuvusega seotud valdkonnas; 2) varasem kogemus riigi tasandi arengudokumentide või üldise tasandi planeeringute koostamisel või suuremastaabiliste uuringute või analüüside läbiviimisel. 14. Inimgeograaf Inimgeograafi ülesanne on asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine, üleriigilise planeeringu mitmevaatelise ruumikäsitluse tõlgendamine planeeringuga lahendatavatesse ülesannetesse, sh ruumiliste võrgustike alane läbiv konsultatsioon. Regionaalsete eripärade kajastamine planeeringus. Vajadusel osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Eksperdil on: 1) magistrikraad inimgeograafias; 2) varasem kogemus riigi tasandi arengudokumentide või üldise tasandi planeeringute koostamisel või suuremastaabiliste uuringute või analüüside läbiviimisel. 15. Ettevõtluse ekspert Eksperdi ülesanne on ettevõtlusega seotud teemade läbiv konsultatsioon, fookusega ettevõtluskeskkonna kestlikul ja regionaalselt tasakaalus ruumilisel arengul. Vajadusel osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Eksperdil on: 1) magistrikraad majanduses või inimgeograafias; 2) varasem kogemus riigi tasandi arengudokumentide või üldise tasandi planeeringute koostamisel või suuremastaabiliste uuringute või analüüside läbiviimisel. 16. Ringmajanduse ekspert Ringmajandusega seotud teemade läbiv konsultatsioon ruumilise planeerimise võtmes. Vajadusel osalemine koosolekutel ja töö raames toimuvatel üritustel. Eksperdil on: 1) magistrikraad majandus-, keskkonna- või loodusteadustes; 2) varasem kogemus riigi tasandi arengudokumentide või üldise tasandi planeeringute koostamisel või suuremastaabiliste uuringute või analüüside läbiviimisel. 17. Geoinformaatik - kartograaf, ruumiandmete ekspert Üleriigilise planeeringu kaardimaterjali ja interaktiivse kaardirakenduse loomine ja kaasajastamine. Ruumiandmete koondamine, päringud ja analüüsid. Vajadusel planeeringulahenduse kontseptsiooni selgitava visuaalse materjali tootmine, kaasamisprotsesside ettevalmistamine ja toetamine digitaalsete lahendustega (kaardirakendusega). Eksperdil on: 1) varasem kogemus vähemalt kolme üldise tasandi planeeringute kaardimaterjali ja veebipõhiste kaardirakenduste koostamisel; 2) vähemalt 2-aastane kogemus ArcGIS tarkvaraga töötamisel ruumilise planeerimise valdkonnas. 18. Planeerija-kaasamisekspert Kaasamise eksperdi ülesandeks on kaasamis- ja koostöötegevuste koordineerimine ja ettevalmistamine ning tellija igakülgne konsulteerimine. Läbiv tugi koostöö- ja kaasamistegevustele, koostöö ja kaasamiskava täpsustamine. Vajadusel osalemine ja ettevalmistamine temaatilisteks koosolekuteks, kogukondadega töökohtumisteks, avalikeks aruteludeks jms. Kaasamise eksperdil on: 1) magistritasemele vastav kõrgharidus loodusteadustes või ruumilises planeerimises (arhitektuuris, maastikuarhitektuuris, geograafias, urbanistikas) või planeerija kutse (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7); 2) vähemalt kahe koostöö- ja kaasamisprojekti juhtimise või nõustamise kogemus sarnaste projektide koostamisel. Sarnaseks projektiks loetakse üleriigilise planeeringu teemaplaneering, riigi eriplaneering, maakonnaplaneering, maakonnaplaneeringu teemaplaneering, üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kava, programm või strateegiadokument. 19. Kommunikatsiooni ekspert Kommunikatsiooni eksperdi ülesandeks on kommunikatsioonikava täpsustamine. Läbiv tugi kommunikatsioonitegevustele. Tellija igakülgne professionaalne, motiveeritud ja sõnumite aja- ja asjakohast levikut tagav konsulteerimine. Vajadusel osalemine koosolekutel, töökohtumistel, avalikel aruteludel jne. Lisaks hankija igakülgne konsulteerimine, kommunikatsioonikava ja -tegevuste elluviimine ning oma tegevuses lähtumine tellija ootustest ja otsustest, sh valmisolek operatiivseks ja paindlikuks reageerimiseks. Kommunikatsiooni eksperdil on: 1) kõrgharidus kommunikatsiooni või ajakirjanduse valdkonnas;  2) vähemalt 5-aastane töökogemus kommunikatsiooni valdkonnas; 3) vähemalt kahe kommunikatsiooniprojekti juhtimise või nõustamise kogemus sarnaste projektide koostamisel. Sarnaseks projektiks loetakse planeering, arengukava, arengustrateegia või KSH, KMH aruanne. 4. Uuringumeeskonna liikmete eeldatavad ülesanded ja pädevused Kõigi uuringumeeskonna liikmete puhul esitab Teenuse osutaja enne Töö teostamisega alustamist ekspertide CV-d (Lisa 2a CV vorm), mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et Tellijal oleks nende alusel võimalik hinnata ekspertide kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. CV peab olema vastava eksperdi poolt allkirjastatud. 4.1 Väärtuslike maastike eesmärk, olemus ja väärtuste säilitamise võimalused 20. Töögrupi juht Töögrupi juht, kelle ülesandeks on juhtida ja korraldada uuringu koostamist ning esindada ekspertgruppi ja tutvustada uuringu tulemusi koosolekutel ning vajadusel avalikel aruteludel, kogukondadega töökohtumistel jms. Töögrupi juht võib olla samaaegselt ka uuringu ekspert. 21. Kultuuriajaloolane või antropoloog Maastike eesmärgi, olemuse ja väärtuste säilitamise analüüs lähtuvalt kultuuriloolisest vaatest. Eksperdil on: 1) erialane magistritasemele vastav haridus sotsioloogias või antropoloogias; 2) varasem analoogiliste uuringute läbi viimise ja koostamise kogemus. 22. Maastikuarhitekt Maastike eesmärgi, olemuse ja väärtuste säilitamise analüüs lähtuvalt maastikuarhitektuursest vaatest. Eksperdil on: 1) erialane haridus ja/või volitatud taseme kutsetunnistus; 2) vähemalt 5 aastane kogemus analoogiliste tööde koostamisel. Sarnasteks töödeks loetakse maakonna teemaplaneeringuid, üldplaneeringuid, maastikuhoolduskavasid. 23. Ajaloolane või muinsuskaitse ekspert Maastike eesmärgi, olemuse ja väärtuste säilitamise analüüs lähtuvalt ajaloolise pärandi vaatest. Eksperdil on: 1) varasem kogemus ajalooliste maastike väärtuste määramisel. 24. Maastikuökoloog Maastikuökoloogi eesmärk on maastike eesmärgi, olemuse ja väärtuste säilitamise analüüs lähtuvalt ökoloogilisest vaatest. Maastikuökoloogil on: 1) varasem kogemus väärtuslike maastike kajastamisel planeeringus, nende hoolduskavade tegemisel või sarnaste uuringute läbiviimisel. 25. Ruumilise keskkonna planeerija Ruumilise keskkonna planeerija ülesandeks on uuringu kõigis osades osalemine jälgides, et tulemused oleksid üleriigilises planeeringus kasutatavad. Ruumilise keskkonna planeerijal on: 1) erialane magistritasemele vastav kõrgharidus (arhitektuur, maastikuarhitektuur, geograafia) või planeerija kutse (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7); 2) riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahe järgnevalt nimetatud planeeringu (võivad olla sama liiki) koostamise kogemus Eesti planeerimisseaduse alusel: üleriigilise planeeringu teemaplaneering, maakonnaplaneering, maakonnaplaneeringu teemaplaneering, üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering. 26. Ruumiandmete analüütik või geoinformaatik Uuringu läbiviimiseks vajalike ruumiandmete kogumine, puhastamine ja analüüs, tulemuste visualiseerimine. Eksperdil on: 1) varasem kogemus planeeringute koostamisel ja/või ruumianalüüsi teostamisel. 4.2 Rohe- ja sinivõrgustiku eesmärk ja toimimise tagamine meeskond 27. Töögrupi juht Töögrupi juht, kelle ülesandeks on juhtida ja korraldada uuringu koostamist ning esindada ekspertgruppi ja tutvustada uuringu tulemusi koosolekutel ning vajadusel avalikel aruteludel, kogukondadega töökohtumistel jms. Töögrupi juht võib olla samaaegselt ka uuringu ekspert. 28. Eluslooduse valdkonna ekspert Eluslooduse valdkonna eksperdi ülesanne on rohe- ja sinivõrgustiku toimivuse analüüs, eesmärgi lahtiselgitamine, toimimise tagamise põhimõtete seadmine eluslooduse vaates. Eksperdil on: 1) magistrikraad loodusteadustes; 2) vähemalt 5-aastane töökogemus looduskaitse valdkonnas; 3) vähemalt kahe üld- või maakonnaplaneeringu koostamises või nende keskkonnamõju strateegilises hindamises rohevõrgustiku valdkonna eksperdina osalemise kogemus. 29. Maastikuarhitekt Maastikuarhitekti ülesanne on linnalises keskkonnas paikneva rohe- ja sinivõrgustiku toimivuse analüüs, eesmärgi lahtiselgitamine, toimimise tagamise põhimõtete seadmine. Eksperdil on: 1) erialane haridus ja/või volitatud taseme kutsetunnistus; 2) vähemalt 5 aastane kogemus rohevõrgustikuga seotud planeeringute ja linnalise keskkonna haljastusega seotud tööde koostamisel. 30. Sotsiaalsete ja/või kultuuriliste mõjude hindaja Eksperdi ülesanne on rohe- ja sinivõrgustiku toimivuse analüüs, eesmärgi lahtiselgitamine, toimimise tagamise põhimõtete seadmine inimkasutuse vaates. Eksperdil on: 1) vähemalt kahe maakonnaplaneeringu, maakonna teemaplaneeringu või üldplaneeringu mõjude hindamise kogemus. 31. Õigusekspert Õiguseksperdi ülesanne on rohe- ja sinivõrgustiku toimivuse analüüs, eesmärgi lahtiselgitamine, toimimise tagamise põhimõtete seadmine õiguslikus vaates. Eksperdil on: 1) kogemus vähemalt kahes rohevõrgustikuga seotud kohtuvaidluses. 32. Ruumilise keskkonna planeerija Uuringu kõigis osades osalemine jälgides, et tulemused oleksid üleriigilises planeeringus kasutatavad. Eksperdil on: 1) erialane magistritasemele vastav kõrgharidus (arhitektuur, maastikuarhitektuur, geograafia) või planeerija kutse (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7); 2) riigihanke algamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kahe järgnevalt nimetatud planeeringu (võivad olla sama liiki) koostamise kogemus Eesti planeerimisseaduse alusel: üleriigilise planeeringu teemaplaneering, maakonnaplaneering, maakonnaplaneeringu teemaplaneering, üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering. 33. Ruumiandmete analüütik või geoinformaatik Eksperdi ülesanne on uuringu läbiviimiseks vajalike ruumiandmete kogumine, puhastamine ja analüüs, tulemuste visualiseerimine. Eksperdil on: 1) varasem kogemus planeeringute koostamisel ja/või ruumianalüüsi teostamisel. 4.3 Andmepõhise seire ja hindamisraamistiku uuringu meeskond: 34. Töögrupi juht Töögrupi juht, kelle ülesandeks on juhtida ja korraldada uuringu koostamist ning esindada ekspertgruppi ja tutvustada uuringu tulemusi koosolekutel ning vajadusel avalikel aruteludel, kogukondadega töökohtumistel jms. Töögrupi juht võib olla samaaegselt ka uuringu ekspert. 35. Andmeanalüütik Andmeanalüütiku ülesanne on andmete kogumine, analüüs ja seire- ning hindamisvõimaluste väljatöötamine. Eksperdil on: 1) vähemalt 3 a andmeanalüüsi ja seiresüsteemide välja töötamise ning ruumiandmete analüüsi läbi viimise kogemus. 36. Sotsiaalteadlane Sotsiaalteadlase ülesandeks on seire- ning hindamisvõimaluste väljatöötamine. Eksperdil on: 1) kogemus riigi tasandi arengudokumentide väljatöötamisel (sh võtmenäitajate või mõõdikute seadmisel). 37. Ruumilise keskkonna planeerija Eksperdi ülesanne on uuringus osalemine jälgides, et tulemused oleksid üleriigilises planeeringus kasutatavad. Eksperdil on: 1) ruumilise keskkonna planeerija, kellel on erialane magistritasemele vastav kõrgharidus (arhitektuur, maastikuarhitektuur, geograafia) või planeerija kutse (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7); 2) riigihanke algamisele eelneva 10 aasta jooksul vähemalt kahe maakonnaplaneeringu, maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu või üldplaneeringu koostamise kogemus.  HANKELEPING nr 143 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikood 70000734, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban (edaspidi tellija) ja OÜ Hendrikson & Ko, registrikood 10269950, asukoht Raekoja plats 9, 51004 Tartu, mida esindab juhatuse liige Heikki Kalle (edaspidi töövõtja), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid hankelepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Hankeleping on sõlmitud riigihanke „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ viitenumbriga 273518 (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2 Lepingu esemeks on vastavalt tellija vajadustele konsulteerida ja osutada teenust üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamiseks (edaspidi töö). 1.3 Töö ja selle osade täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides (sh lepingu lisaks olevas tööde tehnilises kirjelduses, selle lisades 1-3) ja töövõtja pakkumuses. 1.4 Tööd rahastatakse riigieelarvest. 1.5 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1 Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 950 000,00 eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. 2.2 Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest kuues osas pärast vastava etapi üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist tehnilise kirjelduse lisas 3 toodud töö osades kirjeldatud etappide kaupa: 2.2.1 Etapi I üleandmisel 33% lepingu kogumaksumusest; 2.2.2 Etapi II üleandmisel 15% lepingu kogumaksumusest; 2.2.3 Etapi III üleandmisel 18% lepingu kogumaksumusest; 2.2.4 Etapi IV üleandmisel 18% lepingu kogumaksumusest; 2.2.5 Etapi V üleandmisel 13% lepingu kogumaksumusest; 2.2.6 Etapi VI üleandmisel 3% lepingu kogumaksumusest. 2.3 Lepingu alusel töövõtjale makstav tasu sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 2.4 Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 273518 ja 15-kohaline lepingu viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu andmete juurest) ja tellija kontaktisiku nimi. 2.5 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 3. Töö teostamine 3.1 Tööd hakatakse teostama alates lepingu sõlmimisest. 3.2 Avakoosolek toimub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Töö teostamine toimub vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele ja pakkumuses esitatud ja avakoosolekul täpsustatud ajakavale. Töö teostamise käigus toimuvad iganädalased progressikoosolekud töövõtja ja tellijapoolse töörühma vahel. 3.3 Pooltel on õigus töökoosolekutel aja- ja tegevuskava täpsustada, eelkõige, aga mitte ainult, kui see on vajalik selles esinevate ilmselgete vastuolude või ebatäpsuste kõrvaldamiseks, samuti seoses poolte sooviga lisada vastutavad isikud tegevuste juurde, muuta tegevuste järgnevust jne. 3.4 Töövõtja kohustub teostama töid tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastavama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö teostamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lisaks lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 3.5 Töövõtja peab tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 3.5.1 Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses või vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud (kui pakkumuses ei olnud esitatud vastavasse rolli pakutud isiku pädevust tõendavaid andmeid) sealhulgas peab olema tagatud inglise keele oskus nõutud tasemel, kui asendatav meeskonnaliige vastavat riigihanke alusdokumentides esitatud nõuet täitis. 3.5.2 Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust kahelda meeskonnaliikme võimekuses teostada tööd planeeringu läbiviimiseks nõutud tingimustel või kui on ilmnenud, et tööd ei teosta pakkumuses esitatud viisil pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed. 3.5.3 Töövõtja esitab tellijale kooskõlastamiseks dokumendis "TK Lisa 2_Pakkuja meeskond" nimetatud töövõtja meeskonnaliikmete CV-d nende ekspertide osas, kelle kohta pakkuja ei esitanud pädevust tõendavaid dokumente pakkumuse raames ja kelle vastavust hankija ei kontrollinud pakkumuse vastavuse kontrollimisel, samuti muud pädevust tõendavad dokumendid ja kinnitused hankelepingus osalemise kohta hiljemalt kaks nädalat enne vastava tööosaga alustamist. 3.5.4 Tellija kontrollib töövõtja poolt esitatud isikute vastavust dokumendis "TK Lisa 2_Pakkuja meeskond" vastava meeskonnaliikme kohta sätestatud tingimustele 5 tööpäeva jooksul alates dokumentide esitamisest ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta ülaltoodud punktides toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab töövõtja 5 päeva jooksul alates keeldumisest uue kandidaadi tellijale kooskõlastamiseks. 3.5.5 Juhul, kui töövõtja ei taga nõuetekohaseid meeskonnaliikmeid, on tegemist lepingu olulise rikkumisega. 3.6 Suhtlemine töövõtja, tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 3.7 Vähemalt kahel lepingu täitmises osaleval meeskonnaliikmel peab olema inglise keele oskus (tase B2), et tutvuda, analüüsida ja refereerida rahvusvahelisi uuringuid. 3.8 Töövõtja peab vajadusel ja võimalusel kõik töö teostamiseks vajalikud kohtumised läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama. Töövõtja peab arvestama õigusaktides planeerimismenetluse läbiviimisele kehtivaid nõudeid (eelkõige planeerimisseaduse (edaspidi PlanS § 9). 3.9 Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust. 3.10 Hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust. 3.11 Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.12 Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 3.13 Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 3.14 Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 3.15 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 3.15.1 Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3.15.2 Kui töövõtja tugineb töö tegemisel kolmandatelt isikutelt saadud andmetele, on ta kohustatud kontrollima kasutatud andmete sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3.16 Töö teostamise käigus valminud dokumendid peavad vastama tehnilise kirjelduse punktis 5 sätestatud vorminõuetele. 4. Üleandmine 4.1 Töö üleandmine toimub igas töö osa etapis üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Üleandmise- vastuvõtmise aktis tuuakse välja üleantavate töö(de) etapp, koos (vahe-) tulemuste kokkuvõttega. 4.2 Töö üleandmine toimub töö osades kirjeldatud etappide kaupa vastavalt tehnilise kirjelduse p. 4.1.8.1 loetletud töö osadele ning tehnilise kirjelduse lisas 3 toodud maksete etappidele hiljemalt 34 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 4.2.1 I tööosa üle andmine hiljemalt 9.12.2024, sh järgmised etapid: 4.2.1.1 Etapp I tähtajaga 1.09.2024; 4.2.1.2 Etapp II tähtajaga 9.12.2024; 4.2.2 II tööosa üle andmine hiljemalt 15.12.2025, sh järgmised etapid: 4.2.2.1 etapp III tähtajaga orienteeruvalt 15.06.2025 (vastavalt pakkumuses esitatud ajakavale); 4.2.2.2 Etapp IV tähtajaga orienteeruvalt 15.12.2025 (vastavalt pakkumuses esitatud ajakavale); 4.2.3 III tööosa üle andmine hiljemalt 15. nov 2026, sh järgmised etapid: 4.2.3.1 etapp V tähtajaga orienteeruvalt 15.06.2026 (vastavalt pakkumuses esitatud ajakavale); 4.2.3.2 etapp VI tähtajaga 15.11.2026 4.3 Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 14 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja ja võib selle eest rakendada leppetrahvi kuni 0,05% vastava etapilepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 4.3.1 Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 4.3.2 Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 4.3.3 Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 4.4 Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 4.3. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik. 5.2 Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 5.3 Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 5.3.1 Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjaile ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.3.2 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 5.3.3 Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% vastava etapi maksumusest iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. Tellijal on õigus leppetrahvi nõuda lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel, sh kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi. 5.5 Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% vastava etapi maksumusest iga viivitatud päeva eest. 5.6 Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 5.7 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summast. 5.8 . Lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 8.1. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 5.9 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige võlaõigusseaduse § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 5.10 Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast kui töövõtja on rikkunud lepingu täitmise käigus oluliselt või korduvalt lepingu punkti 3.5. 5.11 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 5.12 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 5.13 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 5.14 Punktis 5.12. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 6. Autoriõigused 6.1 Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. 6.2 Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 6.3 Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 6.4 Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 6.5 Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale. 6.6 Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 6.7 Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 6.8 Kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 7.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 7.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 7.4 Poolte volitatud esindajad on: 7.4.1 Tellija volitatud esindaja: Anna Semjonova, telefon 58605422, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 7.4.2 Töövõtja volitatud esindaja Pille Metspalu, telefon 5148308, e-post [email protected]. 8. Konfidentsiaalsus 8.1 Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2 Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3 Töövõtja kohustub tagama, et kommunikatsioonitegevuste või muu töö käigus toimunud suhtluse käigus töövõtjale teatavaks saanud suulist informatsiooni, mis puudutab arutelusid, probleeme, mainet jne käsitletakse konfidentsiaalsena. Töövõtja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. 8.4 Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele, kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.5 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.6 Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi  turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 8.7 Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 9. Hankelepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib 34 kuud. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.3 Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 sätestatud tingimustel, kui: 9.3.1 lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest või sõlmimise ajal esinevatest ilmastikuoludest lähtuvalt ei osutu võimalikuks tööga või mõne uuringuga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu ja algset ajakava, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist ja ka lepingu lõppkuupäeva lükatakse edasi perioodi võrra, mille osas töö teostamisega alustamine viibis; 9.3.2 lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks kaasamine ja avalikustamine jms) lepingus sätestatud tingimustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega; 9.3.3 kui kolmandatest isikutest tulenevatel põhjustel, mida pooled ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha ega nendega ajakavas arvestada, sh näiteks kui avalikustamisel esitatud ettepanekutest tulenevalt on vajalik teha täiendavaid uuringuid või analüüse või viia läbi täiendav avalikustamine või arutelu, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. Kui eelnevast tulenevalt viibib lepingus ette nähtud tegevuste teostamine rohkem kui 6 kuud, on pooltel õigus jagada punktis 2.2 ette nähtud vastava tööde teostamise etapi makse osakaal proportsionaalselt teostatud tööde mahuga ja tasuda mitmes osas vastavalt takistuse ilmnemise hetkeks faktiliselt teostatud tööde mahule. Töövõtja edastab makse etapi jagamiseks teostatud tööde loendi ja töötundide arvutuse koos selgitustega, arvestades tööde mahtu vastava p 2.2 nimetatud etapi algusest kuni teavituseni; 9.3.4 Lepingu punktides 9.3.2 ja 9.3.3 toodud alustel on aja- ja tegevuskava ja/või täitmise tähtaega lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute, muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja või täiendavateks tegevusteks kulunud aja võrra. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata. 9.4 Tellija võib lepingu mõjuva põhjuse olemasolul enneaegselt üles öelda, eelkõige kui tellijal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kui kaob vajadus töö järele (nt PlanS § 29 alusel). Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 2 kuud. Tellija tasub töövõtjale lepingu lõppemise hetkeks faktiliselt teostatud töö eest. 10. Lõppsätted 10.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 10.2 Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.3 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.4 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tellija Töövõtja