Leping

Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamine ja mõjude hindamine Planeeringu koostamise ja selle mõjude hindamise metoodika, riskide hindamise, aja- ja tegevuskava ning meeskonna koosseisu ja rollide jaotuse kirjeldus 1 / 23 Versioon 1 Kuupäev 12.04.2022 2 / 23 Sisukord SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................................... 4 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE JA MÕJUDE HINDAMISE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID ........................................................... 5 2. Kommunikatsioon ja kaasamine .................................................................................................................................... 6 2.1. Koostöö loogika potentsiaalselt konfliktses olukorras ........................................................................................................ 6 2.2. Kaasamine planeeringu ja mõjude hindamise protsessis .................................................................................................... 7 2.3. Kommunikatsioon planeeringu ja mõjude hindamise protsessis ........................................................................................ 8 3. Riskianalüüs ................................................................................................................................................................. 10 3.1. Töö koostamise peamiste põhimõtete ja meetoditega seotud riskid ............................................................................... 10 3.2. Kommunikatsiooni ja huvigruppide kaasamisega seotud riskid ........................................................................................ 11 3.3. Meeskonnaga seotud riskid............................................................................................................................................... 11 3.4. Ajakavaga seotud riskid ..................................................................................................................................................... 12 3.5. Muud olulised riskid .......................................................................................................................................................... 13 4. Aja- ja tegevuskava ...................................................................................................................................................... 14 4.1. Ajakava .............................................................................................................................................................................. 14 4.2. Tegevuskava ...................................................................................................................................................................... 16 4.3. Mõjude hindamise eesmärgi, põhimõtete, metoodika ja asjakohaste ning oluliste mõjude määratlemine .................... 21 5. Meeskonna koosseis ja rollide jaotus ........................................................................................................................... 22 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 3 / 23 SISSEJUHATUS Käesoleva töö kirjelduse eesmärk on luua metoodiline alus Harju maavarade teemaplaneeringu koostamiseks (edaspidi: TP) ja selle elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude (edaspidi: KSH) ja asjakohaste mõjude (edaspidi: AKM) hindamise läbiviimiseks. Töö kirjelduses on esitatud planeeringu koostamise ja mõjude hindamise (nii KSH kui ka AKM) läbiviimise metoodika, selle aja- ja tegevuskava, projektimeeskonna rollide jaotus ning suhtlus Rahandusministeeriumi projektimeeskonnaga ning projekti elluviimise käigus avalduda võivad riskid ja nende avaldumise võimalus. Kogu töö läbiv eesmärk on tagada planeeringu ja mõjude hindamise protsess, mis täidab planeeringu koostamise eesmärgi – määrata lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohaliku omavalitsuste üksustega perspektiivsed alad ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemiseks selliselt, et oleks tasakaalustatult lahendatud maardlate, rohelise võrgustiku, asustusalade, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade omavahelise kattumisega kaasnevad konfliktid. Töö teostamise kirjeldus on üles ehitatud selliselt, et esmalt on esitatud töö läbiviimise peamised põhimõtted ja meetodid, siis kommunikatsiooni ja kaasamise kirjeldus, töö käigus avalduva võivate riskide analüüs, aja- ja tegevuskava ning meeskonna kirjeldus koos rollide jaotusega. Käesolev töö teostamise kirjeldus võimaldab Rahandusministeeriumil muuhulgas jälgida TP ja mõjude hindamise koostamise protsessi kulgu selle koostamise ajal. Projekti plaani on koostanud Skepast&Puhkim OÜ projektimeeskond, sh Anni Konsap (vastutav koostaja), Kairi Mänd, Kadri Vaher, Sander Lõuk, Eike Riis, Jüri Hion. 4 / 23 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE JA MÕJUDE HINDAMISE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID Konsultandi hinnangul on protsessi edukaks läbiviimiseks oluline rakendada kolme peamist põhimõtet protsessi vältel. Avatuse all peab konsultant esmajärjekorras silmas nii konsultandi meeskonna, Rahandusministeeriumi kui ka teiste kaasatud osapoolte koostöös esinevate probleemide, küsimuste, raskuste ja takistuste avatud läbirääkimist, et need ei pärsiks töö kvaliteetse lõpptulemuse saavutamist. Agiilsuse all peab konsultant silmas paindlikkust kogu töö koostamise ajal. Peame vajalikuks kogu töö teostamise ajal olla valmis muudatusteks projekti tegevustes, kaasatavates osapooltes ja meetodites, et muutuva sisendinfo korral (nt avalikkuse tagasiside vmt), muuta ka protsessi ja selle väljundeid. Agiilne on ka konsultandi ja Rahandusministeeriumi omavaheline töökorraldus, kus projekti elluviimiseks vajalikud tegevused ei ole detailselt projekti lõpuni kindlaks määratud vaid lähtutakse lühiajalistest tegevustest, mis on vajalik läbi viia, et jõuda töös oleva planeeringu etapi, näiteks lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi valmimiseni. Dialoogi all peab konsultant silmas suhtlusviisi avalikkusega, kus osapoolte kaasamise eesmärgiks on kahepoolne dialoog, mitte pelgalt informeerimine. Kogu protsessi vältel on oluline mitte ainult näiliselt kaasata avalikkust, ametiasutusi, kogukondi, keskkonnaorganisatsioone, vaid ka tegelikult kuulata, analüüsida, arvestada. Selleks viiakse esmajärjekorras läbi füüsilisi kohtumisi erinevate lõpptulemuse saavutamiseks vajalike osapooltega. Arvestades meeskonna suurust, erinevate kaasatavate osapoolte hulka ning teemade paljusust, peab töö koostamisel arvestama piiratud ajaressursiga. See tähendab, et osapoolte vaheline infovahetus peab toimuma kiiresti ja efektiivselt ning kõik osapooled peavad neilt oodatava sisendiga olema võimalikult varakult kursis. Töö käigus tuleb teha palju koostööd avalikkuse ning ametiasutustega, sh ametlikes planeerimisseaduse kohastes menetlusetappides. Järelikult on oluline järjepidev dialoog kõigi osapooltega. Oluline on säilitada paindlikkus planeeringu koostamise vältel ja kiire reageerimine tõusetuvatele küsimustele ja teemadele - et kõik vajalik saaks käsitletud, analüüsitud jmt. Konsultandi kogemus näitab, et kõige tulemuslikumad on iganädalased progressikoosolekud, kus vaadatakse üle laual olev sisendinfo, saavutatud tulemused, järgmised tegevused, kaasatavad osapooled (projektimeeskonna sees ja väljapool). Progressikoosolekul osalevad kindlasti mõlema osapoole projektijuhid ning vastavalt lahendatavatele teemadele täiendavad eksperdid – valdkonnaeksperdid, kommunikatsiooniekspert. Kõiki vajaminevaid koosolekuid ja arutelusid ei ole käesolevas metoodikas eraldiseisvalt kirjeldatud, kuna need toimuvad vajaduspõhiselt. Siiski eeldab pakkuja, et Rahandusministeerium, kaasates vajadusel teisi ametkondi, on valmis vastava vajaduse ilmnemisel pidama valdkondlikke ja konkreetseid küsimusi puudutavaid arutelusid jooksvalt ning tegema protsessis kiireid muudatusi uue info või andmete ilmnemisel. Vaid nii on võimalik lühikese ajaga saavutada maksimaalselt kvaliteetne tulemus. Seetõttu tuleb ka antud töö kirjeldust käsitleda kui raamistikku ning olla vajadusel valmis muudatusteks, kui see on töö kvaliteetsema tulemuse tarbeks vajalik. 5 / 23 2. Kommunikatsioon ja kaasamine Avatud kommunikatsioon ja kaasamine on TP ja selle mõjude hindamise läbiviimisel määrava tähtsusega, kuna kaevandamine omab tegevusena nii looduskeskkonnale, kuid ennekõike kaevandatava piirkonna elanikele suurt mõju. Harju maakond on tihedalt asustatud ning loodusväärtuste poolest rikas, mistõttu on siin konfliktide tekkimine ja nendest tingitud tööprotsessi raskenemine tõenäoline. Kommunikatsiooni ja kaasamise eesmärgiks on soodustada TP sujuvat koostamist läbi avatud koostöö riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel, vältides konfliktide tekkimist või avalikkuse organiseeritud vastasseisu. 2.1. Koostöö loogika potentsiaalselt konfliktses olukorras Kuigi loodusvarade kasutus on läbivalt iga ühiskonna jaoks tundlik ja emotsionaalne teema, on Eesti ühiskonnas viimastel aastatel märgata eriti suurt konfliktsuse kasvu. Lühidalt peamistest trendidest, mis seda soodustavad1: - Keskkonnaärevuse kasv, mis väljendub inimeste vastasseisus tööstuse ja uutele rajatistele ja tekitab nendega seonduvaid negatiivseid emotsioone; - Info rohkusest tingitud kalduvus tugineda otsuste vastuvõtmisel emotsioonidele ja „mitte – minu – tagaaia“ suhtumisele; - Sots. võrgustike võimestav mõju, kus sageli ka paari inimese negatiivne hoiak leiab toetust ja ärgitab tegutsema ka passiivsemaid kasutajaid; - Loodusressursside kasutamise mittemõistmine, suutmatus hinnata oma elutaseme sõltuvust tagaplaanil kulgevatest majandusprotsessidest. Nimetatud trende süvendab ka avalikkuses laialt levinud negatiivne arutelu läbirääkimiste/kaasamise valdkonnas, mis justkui seadistab kogukondi ette ära selleks, et nende kaasamine on näiline ega ole toimiv. Konsultant töötab eeldusega, et kaasamise ja kommunikatsiooni valdkonnas on kõige suurem eesmärk ehitada riigi ja kogukondade vahel usaldussuhe. Sellest lähtudes prognoosime, et ligi 80% kaasamise ja kommunikatsioonitöö mahust on suunatud eelkõige kaasamisele. Arvestame, et kommunikatsioon meedias konflikti ei lahenda ja töötame selleks, et pakkuda ennetavat lahendust eelkõige probleemi tekkimise kohas. Kuna antud projektiga kaasnevad algusest peale avalikkuse vastasseisuga seonduvad riskid, lähtume kaasamises ja kommunikatsioonis kriisikommunikatsiooni põhimõtetest, mis eelkõige tähendab, et: - Kogu kommunikatsioon ja kaasamine on koondunud ühe koordinaatori kätte, kes hoiab otsekontakti rahandusministeeriumi ja konsultandi meeskonnaga; - Kommunikatsiooni koordinaator vastutab kõikide kaasamise ja kommunikatsioonimaterjalide, k.a pressiteadete, vastulausete, kohtumiste ja arutelude korraldamise, lisaks aga trükiste ja teiste materjalide ettevalmistamise eest, samuti koordineerib kõikidele meediapäringutele vastamist; - Meeskonna üleüldiseks prioriteediks on pidevalt jälgida sihtgruppide meelsust ja vajadusel informeerida toimuvatest aruteludest kogukondi (eelkõige puudutab monitooring kogukondade sots.võrgustikke, vallalehte ja kodulehte). Kuigi tegu on suure lisakoormusega, on võimalik see töö laiemas meeskonnas mitme inimese vahel ära jaotada, et igaühel oleks võimalik hoida pilk avalikel aruteludel ja nende meelsustel; - Vähemalt kahe või kolme TP esindaja kontaktid teha avalikult kättesaadavaks, et küsimuste korral saaksid kohalikud inimesed meeskonnaga kiiresti ühendust võtta. Kuigi täpsem tegevusplaan, kaasamise ja kommunikatsioonikava saavad loodud TP koostamise algetapis, võiks töö üldisi etappe kirjeldada järgmiselt: 1 Trendid on võetud kokku konsultandi varem teostatud kvalitatiivsetest uuringutest loodusvarade (peamiselt metsanduse sektorist) kasutamise valdkonnast. 6 / 23  - Enne kava koostamist korraldab konsultandi meeskond olukorra kaardistamiseks kuni 20 süvaintervjuud peamiste KOV’ide ja kohalike kogukondade esindajatega ning suve jooksul kaardistab seni kohalike kaevanduste teemal ilmunud postitusi/artikleid. Kaasamise ja kommunikatsioonikava koostamisel lähtume reaalsest hetkeolukorrast. - Projekti alguses koostab konsultant koos meeskonnaga sihtgruppide ja kanalite loetelu. Sihtgruppe hindame mõjuulatuse ja TP vastu osutatavast huvist lähtuvalt, loome kontaktide andmebaasi mida projekti käigus täiendame; - Kuna tegu on potentsiaalselt konfliktse valdkonnaga, soovitab konsultant pühendada täiendavat aega projekti meeskonna kokku toomisele, et leppida kokku ühised väärtused ja üldine koostöövorm, lisaks aga kiiremat reageerimist vajavate olukordade lahendamise taktika. Soovitame läbi rääkida 2 – 3 potentsiaalset riskistsenaariumit ja harjutada neid seminari raames; - Projekti käivitamise faasis on oluline kokku leppida infovoog koordineerimises ja meeskonna nn „ühel lehel“ hoidmist, et vajadusel saaksime täpselt ja kiiresti reageerida kommunikatsiooni – ja kaasamisega seotud väljakutsete valdkonnas. Meie pakkumise koosseisus ei ole arvestatud, kuid LS ja mõjude hindamise programmi koostamise käigus tasub kaaluda kogukondade meelsusuuringu läbiviimist, mida korrata kahe ja nelja aasta möödudes TP koostamise algusest. Taoline uuring annab meeskonnale hea perspektiivi kogukondadega usalduse loomise osas. Uuringu saab korraldada nt. Norstat omnibuss’i kaudu ainult valitud valdades. 2.2. Kaasamine planeeringu ja mõjude hindamise protsessis Plaanipärane ja järjepidev kohalike kogukondade ja omavalitsuse esindajate monitooring, dialoog ja aktiivne ühenduse hoidmine (ehk kaasamine) on oluliseks tegevusvaldkonnaks kogu projekti eduka ja sujuva kulgemise jaoks. Kaasamise ja kommunikatsiooni raames on agiilsus peamine väärtus. Harju maavarade TP koostamise raames toimetamisel võib tähendada agiilsus kiiret reageerimisvõimet, et püsida tänapäeva infokanalitega ühes rütmis. Detailne koostöö- ja kaasamiskava protsessi jaoks koostatakse TP koostamise algetapis, paralleelselt dokumentide koostamise käigus ilmnevate põhiteemadega, mis avalikkusega täpsustamist ja selgitamist vajavad. Koostöö- ja kaasamiskavas tuuakse välja: • Peamised sihtgrupid, s.h valitsusasutused, kelle valitsemisala küsimusi TP käsitleb ning samuti kaasavate kogukonnad, muuhulgas ettevõtted ja kohalikud arvamusliidrid; • Olukorra monitooringu ja kommunikatsiooni jaoks kasutatavad kanalid, s.h riiklik ja kohalik meedia, kogukondade Facebook’i grupid, KOV’ide kodulehed ja vallalehed, moodused kogukonnaga suhtlemiseks (k.a avalike arutelude ja kohtumiste näol), strateegilise mõjude hindamise infomaterjalid, k.a võimalikud riskistsenaariumid ja nende lahenduskäigud; • Projektiga seotud küsimused/etapid ja väljakutsed, mille kõnetamine on kriitilise tähtsusega; • Tegevuste loogika ja plaan, mis lubab maksimaalselt efektiivselt kaasata peamiste huvide esindajad ning tagab nende huvidega maksimaalse arvestamise juba töö käigus ja mõjude kaardistamisel, ehk seda kellega, millal ja kuidas täpselt ühendust võetakse. Kaevanduste avamise või laiendamisega kaasneb teadaolevalt kohalike kogukondade vastuseis. Sellest lähtudes on pakkujal kavas täiendavalt kaardistada sihtgrupid, kellel võib olla eeldatavalt huvi või puutumus kaevandustegevuse kavandamisel ning täiendada sellega üldist kaasamise sihtgruppide nimekirja. Arvestame täpsemalt kaardistatud sihtgruppide huvidega ka oma kommunikatsioonis ning avalike arutelude, töökoosolekute ja kommunikatsiooni toetamises. Kaasamis- ja kommunikatsioonitegevuse eelduseks on avalikkuse jaoks sobilike/vastuvõetavate narratiivide leidmine ja neile tuginemine. Lähtudes ülalmainitud kvalitatiivsetest uuringutest (süvaintervjuud ja meelsusuuring) saame luua ja testida narratiive, mis aitavad avalikkusel võtta vastu TP raames planeeritud tegevused. Peame suutma reageerida ka narratiivide muutmisele ajas ja oma kommunikatsiooni ja kaasamist vastavalt muutma. Näiteks hüpotees – kas julgeoleku olukord on hetkel meie tugisammas, mille ümber kohalikku ressursikasutuse vajalikkust hakkame põhjendama? Või pigem töötab see projekti vastu? 7 / 23 Kaasamise eesmärgiks on pidevalt informeerida avalikkust protsessist ning viia tulnud tagasiside meeskonnani. Kaasamisprotsesside oluliseks osaks on avaliku diskussiooni ja arvamuse kujundamist soodustava keskkonna loomine, et tagasisidestada planeeringu koostamise arenguid, eriti teemade osas, mille puhul on oluline kohalik mõju. Kohaliku kogukonnaga läbirääkimistesse astumisel peame nägema arutelu võimalusi, et kaasamine ei ole näiline ning eelkõige tähendab see reaalset kuulamist ja perspektiivide koordineerimist, aga eelkõige läbirääkija valmisolekut teha muutusi nii planeeringu protsessis kui ka arendusplaanides. Tänu plaanipärastele kaasamisprotseduuridele on võimalik algusest peale tunnetada võimalikke aruteluvõimalusi, leida neile lahendused ja maandada lahkhelisid, toetamaks planeeringu ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise koostamist ja selgitamaks selle tausta ja perspektiive. Kogu kaasamisele suunatud töö eesmärgiks on luua usaldust. Konsultandi hinnangul on ülioluline ühtlustada kõik avalikkusele ja meediale suunatud sõnumid ja projekti raames hoitakse seda pidevalt fookuses. Meie hinnangul on kaasamise seisukohalt oluline tagada nii avalikkuse informeeritus kui ka kasutada kogukondadelt saadud infot planeeringulahenduse väljatöötamise kasuks. Sest ainult kogukondade poolt läbi räägitud ja vastu võetud plaanid saavad olla jätkusuutlikud ja töötavad ka pikas perspektiivis. Sellest lähtudes teeb pakkuja ettepaneku jagada kaasamise tegevused kolmeks: • Informeerimise protseduurid, sh töö meediaga, uudiskirjad, infovoldikud, selgitavad artiklid ja sihitud informeerimine Facebook’i gruppides ja kohtumiste raames; • Projekti tagasisidestamine kogukondade poolt, mille alla kuuluvad avalikud arutelud ja töökoosolekud, vajadusel ka täiendavad fookusintervjuud varem mainitud valitsusasutuste ja kohaliku ettevõtluse esindajatega. Kogukondade kaasamisel on oluline korraldada töökoosolekuid enne ja pärast planeerimisseaduse kohaseid avalikke arutelusid ehk ametliku protsessi väliselt; • Laiale avalikkusele suunatud üleriigiline informeerimise tegevus/narratiiv, mis aitab laiemalt lahti mõtestada ja visualiseerida projektiga seonduvat, ehk ehitada narratiivi Eesti oma ressursikasutuse vajadusest/ kasudest ja mõjust; Vajadusel oleme valmis korraldama kõiki kaasamise protseduure online-koosolekute formaadis. Konsultandil on suur kogemus kaugkanalite vahendusel erinevate avalike arutelude läbiviimisel, mh näiteks Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise avalikud arutelud. Kaasamise teravikku hinnatakse pidevalt töö käigus ja vajadusel kohendatakse. 2.3. Kommunikatsioon planeeringu ja mõjude hindamise protsessis Planeeringu koostamisega seotud kommunikatsioonil on oluline roll nii riiklikul kui ka kohalikul tasemel, kusjuures riikliku meedia jaoks loodud sõnumid on pigem seotud projekti olulisemate etappidega ning kohalikku meediaga on kavas hoida ühendust kogu projekti vältel. Konsultandi hinnangul loovad plaanipärane kommunikatsioon ning kaasamise protseduurid tugeva aluse selleks, et näha dialoogi ja läbirääkimise võimalust ja koordineerida avalikkuse ja tellija vahelised perspektiivid ja soodustada otsest, konstruktiivset ja avatud arutelu/tööprotsessi. Vajadusel oleme valmis toetama hankijat kriisikommunikatsiooni valdkonnas. Arvestades sellega, et planeeringuga kavandatav tegevus – kaevandamine on kohalike kogukondade jaoks olulise mõjuga ja ilmselt tekitab kohalikus meedias huvi, koordineerime planeeringu koostamise käigus kohalikes kanalites toimuvat kommunikatsiooni. Uurime, loome ja testime terviklikud narratiivid nii kommunikatsiooni kui ka kaasamise valdkonnas. Kriisikommunikatsiooni teemades oleme otse-ühenduses hankija meeskonnaga. Kanalitest keskendume peamiselt riikliku ja kohaliku meedia kommunikatsioonile, sõnumitest hoiame fookuses: • Keskkonnaalased uuringud ja seotud sõnumid; • Kohaliku kogukonna kaasamisest tulnud sõnumid ja tagasiside, s.h kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud; • Majandusliku mõjuga seotud sõnumid. Kõige parema tulemuse kommunikatsioonis annab meedia ja avalikkusega jooksev kontaktis olemine, mis lubab operatiivselt vastata tekkivatele küsimustele, briifida ajakirjanikud otse toimuvast olukorrast, aga eelkõige luua TP jaoks soodsat fooni 8 / 23 hoides fookuses avalikkusele huvipakkuvaid teemasid. Samas, teadvustame projektile võimalikku mõju keskkonnaaktivistide ja kogukondade poolt. Kohalike kogukondade jooksvat informeerimist saab efektiivselt korraldada nii kohalike meediakanalite, kui ka sihitud kommunikatsiooniga. Lisaks klassikalisele meediakommunikatsioonile tagab pakkuja vajadusel otseteavitust, mis saab osaliselt kaetud ka uudiskirjadega, vajadusel kohtumiste/ekskursioonide või infovoldikutega (viimaste tootmiskulud ei ole pakkumuses arvestatud; • Kommunikatsioonitegevuses keskendub pakkuja pressikonverentside, pressibriifide, pressiteadete, arvamuslugude, ekspertarvamuste ja vajadusel muu meediamaterjali loomisele ja levitamisele. Arvestame kohalike valla – ja kodulehtede olulise rolliga; • Olulisel kohal on otsekontakt meediaga, s.h pressiüritused ja teemast huvitatud ajakirjanikega ühenduses olemine; • Pakkuja korraldab vajadusel ise või valmistab Rahandusministeeriumile sõnumeid ja vastuseid sisse tulnud päringutele. Kommunikatsioonitegevuses plaanime suuremas osas toetuda ekspertidelt ning kaasatud osapooltelt saadud sisendile ja kommunikeerida seda argumenteeritult ning faktipõhiselt ja selges ning avalikkusele mõistetavas keeles. Selle juures on sobilikud formaadid nii arvamusartiklite kui ka hinnangute ja uuringute põhjal loodud uudiste avaldamine, samuti aga seotud valdkondades ekspertkommentaaride jagamine ja jooksev töö meediaga. Oleme toeks ka projekti peamiste ekspertide ja meediasuhete korraldamisel ning hoiame fookuses positiivse kajastuse maksimeerimist. Projekti jooksvaks meediakajastuste jälgimiseks peab konsultant saama ligi rahandusministeeriumi Station’i keskkonda, kus on võimalik jooksvalt jälgida ja otsida protsessiga seotud kajastusi. Sama tegevus lubab jälgida ilmuvaid sõnumeid ja vajadusel reageerida pooltõdede või koguni valeinfo avalikustamisele. Vastavalt projekti alguses kokkulepitavale täpsele tööplaanile loob pakkuja sobiva raamistiku rutiinse meediatöö koordineerimiseks nii, et see oleks kõikidele seotud osapooltele maksimaalselt sobiv ja tulemuslik. 9 / 23 3. Riskianalüüs TP koostamisega ja mõjude hindamise läbiviimisega kaasnevate riskide hindamisel on arvestatud varasemaid kogemusi kaevandamisega seotud projektide läbiviimisel, avalikustamisi ja avalikkuse seisukohti, ekspertide arvamusi ning konsultandi kogemust planeerimis- ja mõjuhindamiste menetluste läbiviimisel. Riski olulisuse all on konsultant silmas pidanud riski avaldumise mõju projekti edukusele. Riski olulise kategooriad lähtuvalt riski mõjust projekti eesmärgi täitmisele on: • Oluline. • Väheoluline. • Mitteoluline. Riski esinemise tõenäosuse all on konsultant silmas pidanud riski avaldumise tõenäosust, mida on hinnatud järgmisel skaalal: • Väga tõenäoline. • Tõenäoline. • Keskmine. • Ebatõenäoline. • Väga ebatõenäoline. 3.1. Töö koostamise peamiste põhimõtete ja meetoditega seotud riskid Risk: OLEMASOLEVATE ANDMETE VÄHENE KÄTTESAADAVUS Olulisus: Oluline Esinemise tõenäosus: Ebatõenäoline Riski maandamise meede: • Koostöö Rahandusministeeriumi, erinevate andmete valdajate ja analüüsi teostaja vahel olemasolevate andmete väljaselgitamiseks ja kättesaamiseks projekti algusest peale. • Planeeringu lähteseisukohtade etapis andmete kaardistamine ja vajadusel täiendavate uuringute või analüüsida määratlemine, kui mingi teema käsitlemiseks või mõju hindamiseks on olemasolevates andmetes lünki. • Rahandusministeeriumi panustamine avalikes andmebaasides mittesisalduvate uuringute ja andmete kättesaamiseks. Vastutavad isikud: Konsultant ja tema meeskond, Rahandusministeerium Risk: ANDMETE PUUDUS Olulisus: Väheoluline Esinemise tõenäosus: Keskmine Riski maandamise meede: • Planeeringu lähteseisukohtade etapis andmete kaardistamine ja vajadusel täiendavate uuringute või analüüsida määratlemine, kui mingi teema käsitlemiseks või mõju hindamiseks on olemasolevates andmetes lünki. • Vajadusel metoodika ümberhindamine, et tagada kvaliteetne planeeringulahendus ka lünkade korral andmete olemasolus. Vastutavad isikud: Konsultant ja tema meeskond, Rahandusministeerium Risk: OOTUSTE MUUTUMINE PROTSESSI KÄIGUS Olulisus: Oluline Esinemise tõenäosus: Ebatõenäoline 10 / 23  Riski maandamise meede: • Selgete käitumispõhimõtete kokkuleppimine analüüsi esimeses etapis. • Planeeringu koostamise eesmärgi silmaspidamine igas projekti tegevuses, etapis ja otsuses. • Vahetulemustest selgete järelduste tegemine järgmise tööetapi kavandamiseks, tulemuste analüüs projekti eesmärgi taustal. • Jooksev kommunikatsioon analüüsi teostaja ja Rahandusministeeriumi vahel kaheti mõistetavuste vältimiseks. Vastutavad isikud: Konsultant ja tema meeskond, Rahandusministeerium 3.2. Kommunikatsiooni ja huvigruppide kaasamisega seotud riskid Risk: AVALIKKUSE VASTUSEIS Olulisus: Oluline Esinemise tõenäosus: Väga tõenäoline Riski maandamise meede: • Väga avatud kommunikatsioon ja kaasamine. Avalikkusele ei piisa üksnes teavitamisest. Kaasamise peamine meetod on dialoog. Planeeringu koostamise käigus ja mõju hindamise läbiviimisel tuleb käia kogukondades kohal, kuulata, peegeldada, vastata ja arvestada. • PlanS regulatsioonist kui miinimumist lähtumine. Pigem täiendavate kohtumiste korraldamine, ootuste kommunikeerimine. • Planeeringu põhisõnumite proaktiivne kommunikeerimine muuhulgas meedias. Vastutavad isikud: Konsultant ja tema meeskond (ennekõike kaasamise- ja kommunikatsioonieksperdid), Rahandusministeerium Risk: VÕTMEAMETKONNA, SH KOV VASTUSEIS PLANEERINGULAHENDUSELE Olulisus: Keskmine Esinemise tõenäosus: Tõenäoline Riski maandamise meede: • Juhtrühma moodustamine, kuhu lisaks Rahandusministeeriumi ja konsultandi esindajale kuuluksid võtmeametite, nt Maa-amet, Keskkonnaamet, esindajad. • Juhtrühma kohtumised perioodiliselt töö vahetulemuste ülevaatamiseks. • PlanS regulatsioonist kui miinimumist lähtumine. Pigem täiendavate kohtumiste korraldamine, ootuste selge kommunikeerimine. Vastutavad isikud: Konsultandi meeskond, Rahandusministeerium 3.3. Meeskonnaga seotud riskid Risk: MEESKONNALIIKME HAIGESTUMINE Olulisus: Oluline Esinemise tõenäosus: Ebatõenäoline Riski maandamise meede: • Võtmeekspertidel on olemas kogenud meeskonnaliikmed, kes saavad vajadusel neid ajutiselt asendada. Pea kõikidel projektimeeskonna liikmetele lisaks on sarnaste või lähedaste kompetentsidega isik veel meeskonnas, kes vajadusel saab haigestunud meeskonnaliikme rollid üle võtta. Sama peab rakenduma ka Rahandusministeeriumis. • Valmisolek kaugkanalite kasutamiseks. 11 / 23  Vastutavad isikud: Konsultandi projektijuht ja Rahandusministeeriumi projektijuht Risk: KONSULTANDI VÕI TELLIJA MEESKONNALIIKMETE VAHETUMINE Olulisus: Väheoluline Esinemise tõenäosus: Ebatõenäoline Riski maandamise meede: • Pidev info vahetamine ja koostöö meeskonnas • Projekti on kaasatud (projekti kulgemisega kursis hoitud) inimesed arvestusega, et vajadusel on võimalik paindlik asendamine • Konsultant on töö teostamisse kaasanud laiapõhjalise ja mitmekülgse meeskonna, mis võimaldab isikute asendamist töö käigus • Konsultant on arvestanud võimalusega meeskonnaliikmete vahetumiseks. Pea kõikidel projektimeeskonna liikmetele lisaks on sarnaste või lähedaste kompetentsidega isik veel meeskonnas, kes vajadusel saab vahetuva meeskonnaliikme rollid üle võtta. Sama peab rakenduma ka Rahandusministeeriumis. Vastutavad isikud: Konsultandi projektijuht ja Rahandusministeeriumi projektijuht 3.4. Ajakavaga seotud riskid Risk: ALUSUURINGUTE MITTETÄHTAEGNE VALMIMINE NING SELLEST TULENEV AJAKAVA NIHKUMINE (EESTI GEOLOOGIATEENISTUSE ÜLDGEOLOOGILINE UURIMISTÖÖ) Olulisus: Oluline Esinemise tõenäosus: Tõenäoline Riski maandamise meede: • Uuringu valmimise tähtaja sidumine teemaplaneeringu ja mõjude hindamise tähtaegadega – eeldab kokkuleppimist Eesti Geoloogiateenistusega töö teostamise alguses; • Pidev kommunikatsioon Eesti Geoloogiateenistuse, konsultandi ja Rahandusministeeriumi vahel, tekkivatest viivitustest kohene ja kiire teavitamine ja probleemide lahendamine paindlikult; • Rahandusministeeriumi piisav panustamine töö valmimisse, sh sisendi andmine; Vastutavad isikud: Konsultant ja tema meeskond, Rahandusministeerium, Eesti Geoloogiateenistus Risk: PLANEERINGU JA MÕJUDE HINDAMISE MITTETÄHTAEGNE VALMIMINE Olulisus: Väheoluline Esinemise tõenäosus: Keskmine Riski maandamise meede: • Töö alustamine koheselt pärast hankelepingu sõlmimist; • Pidev kommunikatsioon konsultandi ja Rahandusministeeriumi vahel, tekkivatest viivitustest kohene ja kiire teavitamine ja probleemide lahendamine paindlikult; • Rahandusministeeriumi piisav panustamine töö valmimisse, sh sisendi andmine; • Kuna avalikkus ja ametkonnad mängivad projekti ajakavas püsimisel suurt rolli (nende sisend võib viibida, olla puudulik vms) on määrava tähtsusega avalikkuse ja teiste huvitatud osapoolte kahepoolne kaasamine, mitte pelgalt informeerimine ja seda juba projekti algusest peale. 12 / 23  Vastutavad isikud: Konsultant ja tema meeskond, Rahandusministeerium Risk: AMETKONDADE SISENDI VIIBIMINE Olulisus: Oluline Esinemise tõenäosus: Keskmine Riski maandamise meede: • Aktiivne dialoog ametkondadega projekti algusest alates; • Ametkondade kaasamine vastavalt vajadusele jooksvalt, nt töökoosolekutel või eraldi teemapõhistel aruteludel; • Pidev kommunikatsioon, tekkivatest viivitustest kohene ja kiire teavitamine ja probleemide lahendamine. Vastutavad isikud: Konsultant ja tema meeskond, Rahandusministeerium 3.5. Muud olulised riskid Risk: RIIKLIK PANDEEMIA Olulisus: Väheoluline Esinemise tõenäosus: Ebatõenäoline Riski maandamise meede: • Valmisolek kaugkanalite kasutamiseks nii sisekommunikatsioonis kui ka avalike arutelude, kaasamisürituste, meediaürituste jms korraldamiseks; • Haigestunud meeskonnaliikmete asendamine samade kompetentsidega meeskonnaliikmega. Vastutavad isikud: Konsultant ja tema meeskond (ennekõike projektijuht, kaasamise ja kommunikatsioonieksperdid), Rahandusministeerium Risk: SÕJAOLUKORD Olulisus: Oluline Esinemise tõenäosus: Keskmine Riski maandamise meede: • Valmisolek kaugkanalite kasutamiseks, kui nende kasutamine on võimalik. • Osapoolte valmisolek töö peatamiseks ja jätkamise tingimustes kokkuleppimine. Vastutavad isikud: Konsultant ja tema meeskond (ennekõike projektijuht, kaasamise ja kommunikatsioonieksperdid), Rahandusministeerium 13 / 23 4. Aja- ja tegevuskava Planeeringu koostamise ja mõjude hindamise ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses esitatud nõuetest, hankedokumentidest, Rahandusministeeriumi esialgsest ajakavast, kuid ka konsultandi kogemusest tegevuste osas, mis on vajalikud kvaliteetsema lõpptulemuse saavutamiseks. Planeeringu koostamisel ja mõjude hindamise läbiviimisel on oluline roll erinevate osapoolte koostööl. Seetõttu tuleb planeeringu koostamisel arvestada olulise ajakuluga just kaasamisele, koostööle, läbirääkimistele ja kokkulepete saavutamisele. Läbivalt peab kaasamine olema kahesuunaline – mitte orienteeritud üksnes informeerimisele, vaid dialoogile. Ajakavast kinnipidamisel mängivad olulist rolli alusuuringud. Kui LS ja mõjude hindamise programmi koostamise käigus ilmneb täiendavate uuringute koostamise vajadus, tuleb sellega arvestada teise etapi tööde nihkumisel. Täiendavalt mõjutab ajakava tähtaegu oluliselt üldgeoloogiline uurimistöö, mille korraldab Eesti Geoloogiateenistus aastatel 2023-2024. Uuringu valmimise tähtaeg ei ole teada. Seetõttu ei ole uuringu valmimist täieliku veendumusega võimalik ajakavas arvesse võtta. Töö peab valmima hiljemalt 2023. aasta lõpuks, et seda saaks planeeringulahenduse koostamisel arvestada. Uuringu tulemuste hilinemisel peab arvestama, et selle tõttu satuvad viivitusse ka planeeringu koostamine ja mõjude hindamine, kuna antud uuring on määrava tähtsusega planeeringulahenduse koostamisel. 4.1. Ajakava Planeeringu koostamise I etapis ehk LS ja mõjude hindamise programmi etapis on konsultandi ettepanek korralda avalik väljapanek ja vajadusel arutelud (mitteformaalne, PlanS-is mittenõutud) pärast ametlike seisukohtade saamist ametiasutustelt ning nende alusel muudatuste sisseviimist, kuna laiemal avalikkusel võib olla suur huvi ametiasutuste seisukohtade vastu ning lähteseisukohtade osas. Rõhutada tuleb, et lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm annab ülesandepüstituse kogu ülejäänud planeerimisprotsessile, mistõttu on ülioluline, et ka kohalikud kogukonnad saaksid juba lähteseisukohtade etapis toimuvast teada ja toimuvasse kaasa rääkida. Kuna tegemist on planeerimisseaduses mittenõutava avalikustamisega, võib selle periood nt kokku 30 päeva. Rõhk on siin aruteludel, mitte avalikul väljapanekul ja kirjavahetusel. TEGEVUS TÄHTAEG OSAPOOLED TP ja mõjude hindamise algatamine 21.12.2021 Vabariigi Valitsus Hankelepingu sõlmimine planeeringu Mai 20222 Rahandusministeerium, konsultant koostamiseks Lähteseisukohtade ja mõjude Konsultant, Rahandusministeerium, hindamise programmi koostamine, töörühm, valdkonnaeksperdid, koostöö ametkondade ja Mai – august 2022 omavalitsused, ametiasutused, kogukondadega, uuringute kohalik kogukond lähteülesannete koostamine Maardlate kategoriseerimise ja Mai – juuli 2022 (võimalik pikenemine Konsultant, valdkonnaeksperdid, prioriteetuse määramise metoodika tulenevalt puhkusteperioodist) Rahandusministeerium koostamine Planeeringu ja mõjude hindamise ning Konsultant, Rahandusministeerium, maardlate kategoriseerimise September – oktoober 2022 ametiasutused, omavalitsused metoodika osas ettepanekute 2 Planeeringu ja mõjude hindamise koostamise aeg sõltub hankelepingu sõlmimise kiirusest. Kui lepingu sõlmimise aeg lükkub edasi, tuleb arvestada ka järgnevate tegevuste võimaliku nihkumisega ajakavas. 14 / 23  TEGEVUS TÄHTAEG OSAPOOLED küsimine koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt Planeeringu ja mõjude hindamise lähteseisukohtade ning maardlate Konsultant, Rahandusministeerium, November – detsember 2022 kategoriseerimise metoodika osas omavalitsused avalike arutelude korraldamine Lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi, maardlate November 2022– veebruar 2023 Konsultant, valdkonnaeksperdid metoodika täiendamine esitatud ettepanekute alusel LS ja KSH programmi heakskiitmine3, avalikustamine ministeeriumi Märts 2023 Rahandusministeerium veebilehel Konsultant, Rahandusministeerium, Planeeringulahenduse ja mõjude töörühm, valdkonnaeksperdid, Märts – september 2023 hindamise eelnõu koostamine omavalitsused, ametiasutused, kohalik kogukond Planeeringulahenduse ja mõjude Konsultant, Rahandusministeerium, Oktoober – detsember 2023 hindamise eelnõu avalikustamine omavalitsused Konsultant, Rahandusministeerium, Planeeringulahenduse ja mõjude töörühm, valdkonnaeksperdid, Jaanuar – juuni 2024 hindamise aruande koostamine omavalitsused, ametiasutused, kohalik kogukond Konsultant, Rahandusministeerium, Planeeringulahenduse ja mõjude Juuli – august 20244 omavalitsused, ametiasutused, hindamise eelnõu kooskõlastamine kohalik kogukond Planeeringulahenduse ja mõjude September – november 2024 Konsultant, valdkonnaeksperdid hindamise täiendamine Planeeringulahenduse esitamine Detsember 2024 Konsultant, Rahandusministeerium vastuvõtmiseks Planeeringulahenduse Konsultant, Rahandusministeerium, Jaanuar – märts 2025 avalikustamine, sh avalikud arutelud omavalitsused, kohalik kogukond Planeeringulahenduse täiendamine Aprill – mai 2025 Konsultant, valdkonnaeksperdid Teemaplaneeringu kehtestamine Juuni – august 2025 Vabariigi Valitsus 3 Kuna PlanS ei näe ette lähteseisukohtade ja KSH programmi heakskiitmiseks vaheotsuse tegemist, on siin heakskiitmise all peetud silmas mitteametliku seisukohta, mille võtab Rahandusministeerium, vajadusel Vabariigi Valitsus koos teiste ametkondadega (nt Keskkonnaamet) enne LS ja KSH programmi avalikustamist ning avalikkusele kommunikeerimist. 4 Töö detailsema koostamise käigus ja siia etappi jõudmise ajal on mõistlik ehk kooskõlastamise etappi nihutada nii, et see ei jääks suvisesse puhkuseperioodi. Harilikult ei anta siin vastuseid või ei ole need piisavad, mis sageli toob edaspidi viperusi planeeringu edasisel koostamisel. See lähenemisviis on vajalik ka muude etappide korral, mis puudutavad avalikkust ja võivad kukkuda aktiivsesse puhkuseperioodi. 15 / 23 4.2. Tegevuskava Järgnevalt on kirjeldatud TP ja mõjude hindamise koostamise lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi etappi detailsemalt koos igas etapis kaasatavate ekspertide ning esialgse ajakavaga. Tegemist on hankemenetluse käigus teadaoleva informatsiooni põhjal koostatud tegevuskavaga. Nagu ka töö koostamise põhimõtetes kirjeldatud, tuleb töö koostamise käigus olla paindlik ja valmis muudatusteks ning detailsete tegevuste kokkuleppimiseks iganädalaselt, kuna töö käigus kaasub palju muutujaid, mis võivad tingida tegevuste ümbermängimist – ekspertarvamused, avalikkus, meedia, keskkonnaorganisatsioonid, ametkonnad jt osapooled, käesoleva metoodika 3. peatükis viidatud riskide realiseerumine. Järgmiste etappide tegevuskavad lepitakse kokku iga etapi lõpus. Pakkuja on arvestanud hanke tehnilises kirjelduses toodud tegevustega. Nende täpsustamiseks ja detailsemaks ajakavastamiseks on vajalik jõuda lähteseisukohtade etapis tulemusteni, kuna see paneb paika, keda kaasata, mis uuringuid läbi viia, kuidas täpsemalt planeeringulahenduse koostamisele läheneda. Lähteseisukohtade lõpus tuleb täpsustada ka järgmiste etappide ajakava, kuna see sõltub oluliselt läbiviidavatest uuringutest ja nende teostamise ajast. 16 / 23  TEGEVUS TÄHTAEG5 TULEM OSAPOOLED Avakoosolekul osaleb Skepast&Puhkim OÜ meeskonna nö tuumik – projektijuht, planeerija ja mõjude hindamise ekspert, GIS spetsialist, kes Lõpptulemuse kvaliteetse tulemuse saavutamiseks ning ajakavas püsimise eelduseks on vahendavad valdkonnaekspertide efektiivne projekti avakoosolek, mille eesmärgiks on töö lõpptulemuse ehk eesmärgi sisendit ning tagasisidestavad sõnastamine, meeskondade tutvustus, detailses tööplaanis ja töökultuuris neile omakorda avakoosoleku kokkuleppimine. Projekti avakoosolek peab leidma aset koheselt pärast hankelepingu tulemusi ja sõlmimist, et tagada võimalikult kiire tööga alustamine suhteliselt väikeses ajaraamis. Rahandusministeeriumi ootusi. Avakoosolek Mai 2022 Projekti avakoosoleku tulemuseks on projekti tööplaanis, sisemises kommunikatsioonis, Täiendavalt soovime sh andmevahetuses ning lähiaja tegevustes (kuni 4 nädalat) kokkuleppimine. Lepitakse avakoosolekusse kaasata kokku progressikoosoleku toimumise aeg. kaasamise- ja Projekti avakoosoleku järgselt tuleks projekti eesmärki ja eesootavat tööd, sh esialgset kommunikatsioonieksperdi. kaasamiskava kommunikeerida avalikkusele. Rahandusministeeriumist soovime kindlasti osalema ministeeriumi poolset projektijuhti, asjakohaste mõjude ning KSH valdkonda juhtivat eksperti, talituse esindajaid. Kaasamis- ja Kaasamis- ja kommunikatsioonikava kokkuleppimine LS, AKM ja KSH programmi Konsultandi kommunikatsiooni- ja kommunikatsioonikava Mai 2022 koostamise läbiviimiseks, mis oleneb palju just planeeringu ja mõjuhindamise kaasamisekspert, kokkuleppimine valdkonnast laekuvatest sõnumitest. Rahandusministeerium Alusandmete koondamine ja Koondatakse olemasolev andmestik lähtuvalt hanke tehnilises kirjelduses toodud Projektijuht, planeerija, mõjude Juuni 2022 analüüs loetelust ning määratletakse täiendavalt olemasolevad, ennekõike valdkonnapõhised hindamise ekspert, GIS ekspert, 5 Käesolevas tegevuskavas on välja toodud ligikaudsed tähtajad, mis täpsustuvad projekti elluviimise käigus, lähtuvalt vajadusest olla paindlik, analüüsida järjepidevalt projekti käigus ilmnevat sisendit, ekspertide, avalikkuse, ametkondade jt seisukohti. 17 / 23  andmed. Andmed hõlmavad lisaks strateegilistele arengudokumentidele, planeeringutele valdkonnaeksperdid, ja mõjuhindamise dokumentidele ka ruumiandmeid, keskkonnainfot, keskkonna jm Rahandusministeerium valdkondlikke uuringuid ja nende põhjal koondatud andmeid. Erilist rõhku tuleb panna omavalitsuste koostamisel olevatele üldplaneeringutele. Olemasoleva informatsiooni analüüs teostatakse valdkonnaekspertide poolt – strateegilised arengudokumendid ja planeeringud (planeerija, GIS ekspert), mõjude hindamise tulemused (mõjude hindamise eksperdid), valdkondlikud uuringud ja nende tulemused (valdkonnaeksperdid). LS ja KSH programmi koostamise järgmistes etappides, sh asukohavaliku kriteeriumide määratlemisel, mõjuhindamise ja selle metoodika ülesehitamisel, uuringute ja nende ulatuse määratlemisel, avalikustamiste läbiviimisel, kaasamiskava jt etappide läbiviimisel tuleb hinnata, kas tekkivatele küsimustele vastuste otsimisel piisab olemasolevatest andmetest või peab põhjendatud otsuse langetamiseks informatsiooni juurde hankima. Need on etapid, kus tekivad tegelikult sisu puudutavad küsimused. Töö tulemusena valmib ülevaatlik andmebaas (pilveteenus ja GIS rakendus) olemasolevatest andmetest ja alusdokumentidest, mis on süstematiseeritud, sh valdkonnapõhiselt. Internetipõhist GIS rakendust saab kasutada interaktiivse tööriistana andmete ja võimalike lahenduste visualiseerimisel ning samuti saab edukalt kasutada kogukonna kaasamisel ja ametkondadega suhtlemisel. Ülevaade olemasolevast informatsioonist ja andmetest saab sisendiks järgmistes etappides toimuvatele tegevustele. Andmete puudus ja lüngad on kaardistatud, et vajadusel läbi viia täiendavad uuringud planeeringu edasise koostamise käigus Planeeringu koostamise eesmärgi ja põhimõtete sõnastamine toimub LS, AKM ja KSH programmi koostamise esimese sisulise tööna, kuna annab raamistiku nii LS ja KSH programmi koostamisele kui ka kogu ülejäänud TP koostamisele. Planeeringu põhimõtted annavad aluse kaalutlusotsuste tegemiseks. Põhimõtted nagu võimalikult säästev Planeeringu koostamise Projektijuht, planeerija, vajadusel maakasutus või kogukonna vastuvõtlikkus annavad planeeringulahenduse eesmärgi ja põhimõtete Juuni 2022 valdkonnaeksperdid, väljatöötamisel selged raamid, millest üksikotsuste tegemisel ja detailide määramisel sõnastamine Rahandusministeeriumi esindajad lähtuda. Põhimõtetes kokkuleppimiseks ning nende sõnastamiseks korraldatakse pärast strateegiliste alusdokumentide esialgset analüüsi ühine kaasamõtlemise koosolek, kus konsultant pakub alusanalüüsi tulemusel välja peamised printsiibid, mida planeeringu 18 / 23  koostamise käigus järgida ning neist tuletatakse meeskonnas selgelt sõnastatud TP koostamise (ja elluviimise) aluspõhimõtted. Maardlate kategoriseerimise ja prioriteetsuse määramise metoodika on Lähteseisukohtade ja lähteseisukohtade etapis üheks olulisemaks aspektiks, mis vajab kokkuleppimist, kuna Projektijuht, planeerija, maardlate kategoriseerimise see on üks peamisi planeeringulahenduse kujundajaid. valdkonnaeksperdid vastavalt Juuni – juuli 2022 ja prioriteetsuse määramise Lähteseisukohtades esitatakse muuhulgas planeeringulahenduse koostamise alused, vajadusele, metoodika koostamine lahendatavad teemad, sõnastatakse detailne lõppeesmärk. Lähteseisukohad on aluseks Rahandusministeerium kogu ülejäänud planeerimisprotsessile. Tulenevalt alusandmete analüüsi tulemustest ning planeeringu koostamise eesmärgist ja Mõjude hindamise metoodika Projektijuht, projektijuhi abi, põhimõtetest, sõnastab konsultant esialgse nimekirja asjakohastest ja olulistest ja esialgsete asjakohaste ja mõjude hindamise ekspert, Juuli – august 2022 mõjudest, mille hindamine on mõjuhindamise aruande koostamise käigus vajalik. oluliste mõjude valdkonnaeksperdid vastavalt Konsultant pakub omaltpoolt välja ka metoodika mõjude hindamiseks, mis on muuhulgas määratlemine vajadusele läbi räägitud valdkonnaekspertidega. Lähtuvalt teemaplaneeringu koostamise põhimõtetest ning lõppeesmärgist, Uuringute vajaduse nende olemasolevate andmete analüüsist ning mõjude hindamise ülesehitusest hinnatakse, kas Projektijuht, projektijuhi abi, August 2022 ulatuse määratlemine olemasolevad andmed võimaldavad planeeringulahendust koostada ning kaasuvaid valdkonnaeksperdid mõjusid hinnata. Sisuliselt defineeritakse lüngad olemasolevas informatsioonis. Lähteseisukohtade, mõjude Rahandusministeerium ja planeeringu koostamise juhtrühm vaatavad üle ja kiidavad hindamise programmi, Rahandusministeerium, September 2022 edasiseks koostööks heaks planeeringu lähteseisukohad, mõjude hindamise programmi uuringute vajaduse ja ulatuse ametiasutused ja täiendavate uuringute vajaduse heakskiitmine Lähteseisukohtade, mõjude Et projekti edasine kulgemine oleks võimalikult sujuv, tuleb valminud tööd tutvustada hindamise programmi, kohalikele omavalitsustele vähemalt volikogude kaudu, kuid võimalusel laiapõhjalisemalt. Projektijuht, planeerija, mõjude uuringute vajaduse ja ulatuse September 2022 Kriteeriumide tutvustus peaks toimuma kahepoolselt – konsultant ja hindamise ekspert, tutvustus kohalikele Rahandusministeerium tutvustavad seni tehtud tööd ja tulemusi ning omavalitsusel Rahandusministeeriumi esindajad omavalitsustele ja/või ja/või kogukondadel on võimalik tehtud tööd tagasisidestada. kogukondadele Lähteseisukohtade, mõjude Materjalid esitatakse PlanS kohaseks ettepanekute küsimiseks ametiasutustele ja teistele Rahandusministeerium, hindamise programmi, kaasatavatele. Kui eelnev tööprotsess ja kaasamine on olnud edukas, peaks ettepanekute September – projektijuht, planeerija, mõjude uuringute vajaduse ja ulatuse esitamine minema kiiresti ning kujutama endast peamiselt heakskiitmist ettevalmistatud oktoober 2022 hindamise ekspert, esitamine ettepanekute dokumentidele. Vajadusel viiakse ettepanekute küsimise käigus läbi täiendavaid valdkonnaeksperdid vastavalt küsimiseks arutelusid asjaomaste asutuste või isikutega. 19 / 23  Ettepanekute küsimise tulemusel saadakse kõigi asjaomaste osapoolte seisukohad vajadusele, ametiasutused dokumentidele nende täiendamiseks või lõplikuks heakskiitmiseks. vastavalt vajadusele, Esitatud ettepanekute tulemuste alusel tehakse dokumentides vajalikud muudatused, sh tehakse vajadusel täiendavat koostööd ametiasutustega, kelle vastutusvaldkondi Projektijuht, planeerija, mõjude Lähteseisukohtade, mõjude ettepanekud puudutavad. hindamise ekspert, hindamise programmi, Siin on samuti oluline saavutada paindlikkus – ehk reageerida ettepanekutele nende valdkonnaeksperdid vastavalt uuringute vajaduse ja ulatuse november 2022 saabudes, vajadusel asuda koostööle, et püsida projekti ajakavas. vajadusele, ametiasutused täiendamine ettepanekute Töö tulemuseks on dokumendid ja uuringute lähteülesanded, mis suunatakse kas vastavalt vajadusele, alusel täiendavalt avalikkusele infovahetuseks või kiidetakse Rahandusministeeriumi poolt Rahandusministeerium heaks protsessi edasiseks jätkamiseks. Kuna avalikkusel võib olla suur huvi ametiasutuste seisukohtade vastu, võib osutuda Lähteseisukohtade, mõjude mõistlikuks täiendava avalikustamise korraldamine pärast ametiasutuste seisukohtade hindamise programmi, Projektijuht, planeerija, mõjude saamist ja nende alusel dokumentide täiendamist, et avalikkus oleks täies mahus uuringute vajaduse ja ulatuse hindamise ekspert, informeeritud kavandatavast tegevusest ja edasistest sammudest. vajadusel täiendav detsember 2022 valdkonnaeksperdid vastavalt Kuna täiendav avalikustamise vajadus ilmneb töö käigus, oleneb palju laekuvast tutvustamine ja vajadusele, tagasisidest ning mõjutab ka projekti ajakavas püsimist, lepitakse vastava avalikustamise tagasisidestamine Rahandusministeerium korraldamine kokku töö käigus. Konsultant on avalikustamisega oma tööplaanis avalikkusele arvestanud. Lähteseisukohtade, mõjude hindamise programmi, Etapi eesmärk on LS, AKM ja KSH programmi ning uuringute lähteülesannete uuringute vajaduse ja ulatuse heakskiitmine Rahandusministeeriumi poolt ning nende avalikustamine hiljemalt märts Projektijuht, heakskiitmine ja Rahandusministeeriumi veebilehel. 2023 Rahandusministeerium avalikustamine Ühtlasi koostatakse etapi lõpuks järgmise etapi detailne tegevuskava, milles arvestatakse Rahandusministeeriumi lähteseisukohtade etapis saadud informatsiooniga, sh kogukondade tagasisidega. veebilehel 20 / 23 4.3. Mõjude hindamise eesmärgi, põhimõtete, metoodika ja asjakohaste ning oluliste mõjude määratlemine Mõjude hindamisega seonduv töö toimub paralleelselt planeeringu koostamisega, kuna tegemist on teineteisega põimitud tegevustega, mis peavad teineteisele ka jooksvalt tagasisidet andma. Nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.6 Minimeerimaks võimalused planeeringulahenduseks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale ning samaaegselt soosimaks positiivseid mõjusid esile kutsuvaid ja võimendavaid lahendusi, määratletakse planeeringu lähteseisukohtade väljatöötamisega paralleelselt asjakohased ja olulised mõjud järgmiste valdkondade ja keskkonnaelementide osas, millele tuleb nii asukohavaliku kui ka detailse lahenduse koostamise käigus hinnangud anda: • mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule, pinna- ja põhjaveele sh mereveele ja mereökosüsteemile, maavaradele ja maardlatele; • müra ja vibratsiooni mõju • mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, puhkealadele ja turismile, inimeste tervisele ja heaolule, inimeste liikumisvõimalustele; • mõju kultuurikeskkonnale, sh kultuuriväärtustele, väärtuslikele maastikele; • mõju taristule; • kliima mõjud; • hinnang piiriülese mõju võimalikkuse kohta. Mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamisel arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas arvestatakse võimalikke koosmõjusid, mõjude kumuleerumist ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Hinnatakse nii ehitus- kui ka kasutusaegseid mõjusid. Lisaks mõjude hindamise, sh KSH käigus käsitletavatele olulistele mõjudele, määratletakse ka asjakohased mõjud (AKM), mis ei ole KeHJSe kohaselt oluline keskkonnamõju, kuid on mõju, mille suuruse või ulatuse vms osas võib kasvõi kohalikul kogukonnal olla suur huvi. Asjakohaste mõjude määramisel on oluline koht nii Rahandusministeeriumi, ametkondade, kohalike omavalitsuste kui ka avalikkuse küsimustes – kui protsessi käigus on hinnatud olulised keskkonnamõjud, kuid kogukonda huvitavad küsimused on õhus, vastamata, on tegu asjakohase mõjuga, mille hindamiseks ja millega seotud küsimustele vastamiseks tuleb nii LS koostamise ja ka hilisema planeerimisprotsessi käigus järjepidevalt vastuseid otsida, sh vajadusel täiendavaid uuringuid koostades. Veelkord – oluline on küsimuste küsimine, millele vastamine on planeerimisprotsessi käigus vajalik, et otsustaja saaks langetada adekvaatse lõppotsuse. 6 PlanS § 2 lg 3 21 / 23 5. Meeskonna koosseis ja rollide jaotus Planeeringu koostamiseks on vajalik laiapõhjaline meeskond, et tagada tasakaalustatud planeeringulahendus algstaadiumist alates. Skepast&Puhkim OÜ meeskond koosneb nii planeeringu kui ka keskkonnamõju hindamise spetsialistidest, kuid ka mitmetest valdkonnaekspertidest, kelle sisendit on vaja planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamise läbiviimiseks, et tagada põhjalik teemade käsitlus. EKSPERT VASTUTUSVALDKOND ÜLESANDED MEESKONNAS Planeeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise 1 Kairi Mänd Töögrupi juht koordineerimine, osapoolte kaasamine, nõustamine, projektijuhtimine Planeeringu koostamine, metoodika väljatöötamine, osalemine avalikustamisel, koostöö ametkondadega Planeerija, kultuuriliste 3 Kadri Vaher Kultuuriliste mõjude hindamise piiritlemine ja mõjude mõjude hindamise spetsialist läbiviimine, jooksev koostöö töörühma ja vajadusel ametkondade ning avalikkusega Mõjude hindamise korraldamine, kaevanduste metoodika 4 Eike Riis Mõjude hindamise ekspert väljatöötamine, oluliste ja asjakohaste mõjude defineerimine, Natura hindamine Kaitsealuste taime- ja loomaliikide käsitlus, uuringute Eluslooduse valdkonna 5 Raimo Pajula lähteülesannete ja metoodika kirjeldus, Natura hindamise ekspert eripärad, mõjude hindamine, välitööd GIS andmete kogumine, haldamine ja analüüs; 6 Sander Lõuk Geoinformaatika spetsialist planeeringulahenduse koostamine Sotsiaalsete mõjude hindamise piiritlemine ja mõjude Sotsiaalsete mõjude 7 Hendrik Puhkim läbiviimine, jooksev koostöö töörühma ja vajadusel hindamise spetsialist ametkondade ning avalikkusega Majanduslike mõjude hindamise piiritlemine, jooksev Majanduslike mõjude 8 Peeter Škepast koostöö töörühma ja vajadusel ametkondade ning hindamise spetsialist avalikkusega Mäenduse ekspert Pealmaakaevanduse eripäradega arvestamine (Diplomeetritud mäeinsener, planeeringulahenduse koostamisel, kaevandamise 9 Epp Kuslap tase 7, pealmaakaevandamise vajadustega arvestamine, kaevandamise prioriteetsuse projekteerimine metoodika koostamine, sisend mõjude hindamisse Mäenduse ekspert Pealmaakaevanduse eripäradega arvestamine (Diplomeetritud mäeinsener, planeeringulahenduse koostamisel, kaevandamise 10 Erki Vaguri tase 7, pealmaakaevandamise vajadustega arvestamine, kaevandamise prioriteetsuse projekteerimine metoodika koostamine, sisend mõjude hindamisse Veekvaliteedi ja veerežiimi võimalike muutuste hindamine, mõjude hindamine pinna- ja põhjaveele. Veekaitse ja mäenduse Pealmaakaevanduse eripäradega arvestamine 10 Ingo Valgma ekspert planeeringulahenduse koostamisel, kaevandamise vajadustega arvestamine, kaevandamise prioriteetsuse metoodika koostamine, sisend mõjude hindamisse, 22 / 23  jooksev koostöö töörühma ja vajadusel ametkondade ning avalikkusega Veekvaliteedi ja veerežiimi võimalike muutuste hindamine, mõjude hindamine pinna- ja põhjaveele. Veekaitse ja mäenduse Pealmaakaevanduse eripäradega arvestamine 11 Vivika Väižene ekspert planeeringulahenduse koostamisel, kaevandamise vajadustega arvestamine, kaevandamise prioriteetsuse metoodika koostamine, sisend mõjude hindamisse Mõjude hindamine välisõhule, mõjude hindamise ulatuse 12 Moonika Lipping Välisõhu spetsialist määratlemine, jooksev koostöö töörühma ja vajadusel ametkondade ning avalikkusega Kommunikatsiooni ja selle sõnumite korraldamine, proaktiivne meediasuhtlus ning kommunikatsiooniplaani Kommunikatsiooni ja 13 Julia Piilmann ülesehitamine, sh põhisõnumite formuleerimine. kaasamise spetsialist Avalikkuse, kaasamine planeeringu koostamise käigus, sh kohaliku kogukonna kaasamine ja tagasisidestamine Konsultandi roll Konsultant on planeeringu sisuline koostaja ning peamine projektijuht, kes tagab kogu projekti eesmärgipärase kulgemise ning kogu vajaliku sisulise teabe hankimise sisuliselt parima lõpptulemuse saavutamiseks. Konsultandi poolt juhib planeeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist töörühma juht, kes on peamiseks kontaktisikuks ning kes koordineerib kogu protsessi ja kaasab tema meeskonda kuuluvaid eksperte vajalikul ajahetkel. Konsultandi meeskond peab tagama kõik vajalikud eriosad tervikpildi saavutamiseks, mis õmmeldakse kokku töörühma juhi, planeerija, mõjuhindamise eksperdi, Rahandusministeeriumi ning töörühma liikmete ühistöös. Oleme meeskonna planeerinud selliselt, et võtmerollide täitmisel on projekti kaasatud vajadusel kaks inimest. Valdkonnekspertide roll Konsultandi meeskonda annavad olulise sisendi valdkonna eksperdid – looduskeskkonna, sotsiaalsete ja kultuuriliste jmt mõjude hindamise eksperdid. Võtmetähtsusega on mäenduse eksperdid, keda on meeskonda kaasatud teistest eksperidest enim, et tagada valdkondliku teemaplaneeringu koostamisel võtmevaldkonna laiapõhjaline ja põhjendatud käsitlus. Valdkonnaeksperdid kaasatakse planeeringu koostamisse jooksvalt, st nende vastutusvaldkonda kuuluvate teemade lahendamisel. Valdkonnaeksperdid koostavad oma valdkonnast lähtuvalt sisendi lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi koostamise käigus, sh annavad sisendi kaevanduste prioritiseerimise metoodika koostamisse ning osalevad vajadusel nende vastutusvaldkonda puudutavatel aruteludel, sh avalikel aruteludel. Kokkuvõtvalt on ekspertide kaasamine aruteludesse vajaduspõhine ja paindlik. Rahandusministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja roll Rahandusministeerium vastutab esmajärjekorras koostatava planeeringu sisulise piisavuse ning planeerimisseaduses ette nähtud menetlusnõuete järgmise eest. Rahandusministeeriumil tuleb konsultandile esitada protsessi käigus järjepidevalt küsimusi, millele konsultandi meeskonnal, sh valdkonnaeksperte kaasates, vastuseid otsida tuleb – seda nii planeeringu lähteseisukohtade püstitamisel kui ka mõjuhindamise valdkondade määratlemisel ning planeeringulahenduse koostamisel ja mõjude hindamise läbiviimisel. Rahandusministeeriumi ülesanne on tagada, et lõplikult kehtestatav planeeringulahendus vastaks planeeringu eesmärgile ning õigusaktides seatud nõuetele. Seetõttu tuleb Rahandusministeeriumil konsultandi kaasabil tagada kogu vajaminev info ja argumendid põhjendatud planeeringuotsuse tegemiseks. Rahandusministeerium koordineerib ka koostööd ametkondadega, ennekõike ametlikes menetlusetappides. 23 / 23  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 246315 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Rahandusministeeriumile Pakkumus: 368339 Ettevõtja: Skepast&Puhkim OÜ (11255795), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Harju mk maavarade teemaplaneeringu ja KSH koostamise koguhind (ilma käibemaksuta) Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse tehnilises kirjelduses toodud töö osade kaupa eraldi, arvestades kõiki vastavas töö osas teostatavaid töid ja kaasatavaid meeskonnaliikmeid. Vastavalt raamlepingu punktile 6.1 jäävad töö osade maksumused raamlepingu perioodil fikseerituks. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 30% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". a. 1. tööosa Teemaplaneeringu lähteseisukohad, AKM, KSH programmi väljatöötamine (programm), maardlate kategoriseerimise ja prioriteetuse määramise metoodika väljatöötamine ja uuringute lähteülesanded Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 1 EUR 156600,000 156600,000 20 187920,000 b. 2. tööosa Teemaplaneeringu eskiisi, mõjude hindamise, sh KSH aruande eelnõude koostamine ja avalikustamine Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 1 EUR 156600,000 156600,000 20 187920,000 c. 3. tööosa Teemaplaneeringu põhilahenduse ja mõjude hindamise, sh KSH aruande koostamine Koostatud 12.04.2022 11:28:33 1/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4164668/general-info  Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 1 EUR 111200,000 111200,000 20 133440,000 d. 4. tööosa Vastuvõetud teemaplaneeringu avalikustamine Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 1 EUR 58400,000 58400,000 20 70080,000 2. Meeskonnaliikmete tunnihind (ilma käibemaksuta) Meeskonnaliikme töötunni hind, sh kõik vajalikud maksud. Erinevate osade koostamisel kaasatakse erinevaid eksperte vastavalt tööosa iseloomule. Nõuded meeskonnaliikmetele on toodud vastavustingimustes. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete tunnihinnad jäävad raamlepingu perioodil fikseerituks ning on aluseks töö eest tasumisel vastavalt raamlepingu punktile 6.2. Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim Osakaal: 10% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". a. Töögrupi juht Väärtus Ühik Märkused 60,000 EUR/h b. Planeerija Väärtus Ühik Märkused 60,000 EUR/h c. Mõjude hindamise ekspert Väärtus Ühik Märkused 60,000 EUR/h d. Eluslooduse valdkonna ekspert Koostatud 12.04.2022 11:28:33 2/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4164668/general-info  Väärtus Ühik Märkused 60,000 EUR/h e. Majanduslike mõjude hindamise spetsialist Väärtus Ühik Märkused 60,000 EUR/h f. Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist Väärtus Ühik Märkused 60,000 EUR/h g. Kultuuriliste mõjude hindamise spetsialist Väärtus Ühik Märkused 60,000 EUR/h h. Mäenduse ekspert Väärtus Ühik Märkused 65,000 EUR/h i. Veekaitse ekspert Väärtus Ühik Märkused 60,000 EUR/h j. Välisõhu ekspert Väärtus Ühik Märkused 60,000 EUR/h k. Geoinformaatik Väärtus Ühik Märkused 60,000 EUR/h Koostatud 12.04.2022 11:28:33 3/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4164668/general-info  l. Kommunikatsiooni spetsialist Väärtus Ühik Märkused 100,000 EUR/h m. Kaasamise spetsialist Väärtus Ühik Märkused 100,000 EUR/h 3. Teenuse sisu Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 60% Hindamismetoodika kirjeldus: Vastavalt hindamismetoodikale. Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 482800,000 Maksumus kokku KM-ga: 579360,000 Koostatud 12.04.2022 11:28:33 4/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4164668/general-info  RAAMLEPING Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu ja KSH koostamiseks NR 1.9-1/279-1 Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab Rahandusministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Merike Saks ja Skepast&Puhkim OÜ, registrikood 11255795, asukoht Laki põik 2, 12919 Tallinn (edaspidi raamlepingu partner/töövõtja), mida esindab juhatuse liige Anni Konsap edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Rahandusministeeriumile“ viitenumbriga 246315 (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses. 1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), raamlepingu partneri pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.4 Hankelepingu sõlmimisel lähtuvad pooled raamlepingust tulenevatest tingimustest. Kui raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad hankelepingu tingimused olema tellija jaoks soodsamad. 1.5 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.5.1 Lisa 1 - Pakkumuse maksumus (riigihangete registri tööleht "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"); 1.5.2 Lisa 2 - Töö kirjeldus (Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamine ja mõjude hindamine). 2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks olevate maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise (edaspidi töö) töö osade tellimiseks hankelepingute sõlmimine lepingu kehtivuse ajal. 2.2 Lepingu esemeks on vastavalt tellija vajadustele Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Täidetud lepingu tulemusena on koostatud teemaplaneering koos asjakohaste mõjude hindamise (edaspidi AKM) ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega (edaspidi KSH) ning teemaplaneering on valmis kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse poolt. Lepingu esemeks olevate tööde täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja raamlepingu partneri pakkumuses. 2.3 Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat raamlepingu partnerilt teenust tellima. Lepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline tähtaegselt teostama hanke alusdokumentides määratud töid vastava tellimuse saamisel. 2.4 Töö tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest. 3. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel 3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. 3.2 Tellija esitab töö osade tellimused eelduslikult peale eelmise tööosa vastuvõtmist. 3.3 Tellija esitab tellimuse 2023., 2024. ja 2025. aastal teostatava maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH-ga seotud tööde tellimiseks vastavalt tehnilises kirjelduses määratud töö osadele peale eelmise tööosa vastuvõtmist lepingus määratud raamlepingu partneri kontaktisiku e-posti aadressil. 3.3.1 Tellijal on õigus täpsustada raamlepingu partneri lõpetatud tööosa alusel tehtud ettepanekute põhjal töö osa teostamise ajakava ja tingimusi, meeskonnaliikmete tööjaotust, nõudeid ning tööde mahtu ning konsulteerida töö teostamiseks vajalike eelduste osas enne tellimuse esitamist kirjalikku  taasesitamist võimaldavas vormis või paluda raamlepingu partneril esitatud pakkumust täpsustada. 3.4 Tellimuse kättesaamisest teavitab raamlepingu partner tellijat hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale tellimuse esitamist tellija volitatud esindaja e-posti aadressil. 3.5 Tellimus ja tellimuse kinnitus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Esimese osa tööde tellimise hankeleping sõlmitakse raamlepingu partneriga tema poolt riigihankes esitatud pakkumuse alusel. Esimese tellimusega tellitakse töö I osa Planeeringu lähteseisukohad ja KSH programm vastavalt tehnilisele kirjeldusele. 3.6 Raamlepingu partner lisab tellimuse kinnituses meeskonnaliikmed, kes selles tööosas osalevad töö teostamisel. 4. Töö teostamine 4.1 Tööd hakatakse teostama alates lepingu sõlmimisest. Töö teostamine toimub vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud töö osadele ja pakkumuses esitatud ajakavale. Töö osade II –IV teostamise ajakava täpsustatakse vajadusel poolte vahel tellimuste esitamisel. 4.2 Raamlepingu partner kohustub teostama töid tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide, hankelepingu sõlmimiseks esitatud tellimuse ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastavama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Raamlepingu partner peab töö teostamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.3 Raamlepingu partner peab tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.3.1 Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab raamlepingu partner selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud raamlepingu partneri pakkumuses. 4.3.2 Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust kahelda meeskonnaliikme võimekuses tööd teostada või kui on ilmnenud, et tööd ei teosta pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed. 4.4 Tellija teeb hiljemalt kümne tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest raamlepingu partnerile töö teostamiseks vajaliku informatsiooni ja dokumendid kättesaadavaks (I tööosas Keskkonnaministeeriumi koostatud analüüsi planeeringu vajalikkuse kohta). 4.5 Suhtlemine raamlepingu partneri ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui raamlepingu partneri esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab raamlepingu partner tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks raamlepingu partneri ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.6 Raamlepingu partner peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud kohtumised läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), arvestades seejuures PlanS asjakohast regulatsiooni, ning peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama. 4.7 Raamlepingu partner tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.8 Raamlepingu partner kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.9 Vajadusel annab tellija esindaja raamlepingu partnerile täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes raamlepingu partneri vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) alusel. 4.10 Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel raamlepingu partnerilt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.11 Töö teostamise käigus valminud planeeringu ja KSH dokumendid peavad vastama järgmistele vorminõuetele: Tekst ja tekstilisad esitatakse .pdf vormingus failidena. Planeeringu kaardid tuleb esitada kujundatud kaartidena .pdf vormingus ja kaardil kujutatud objektide info tuleb esitada ka kaarditarkvaraga masinloetavate vektorfailidena tegelikus asukohas, st ilma kujunduslike asukohamuudatusteta objektidena. 4.12 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.12.1 Raamlepingu partner on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab raamlepingu partner teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.12.2 Kui raamlepingu partner teostab tööd kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, projektile või joonistele, on ta kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide, plaanide sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab raamlepingu partner valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Üleandmine 5.1 Töö üleandmine toimub osade kaupa vastavalt tehnilise kirjelduse p. 1 loetletud töö osadele: 5.1.1 I osa töö üle andmise eeldatav tähtpäev on 31.12.2022, sh järgmised etapid: 5.1.1.1 Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programm; 5.1.1.2 Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta arvamuste küsimise järgselt täiendatud planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programm vastavaks tunnistatud tellija poolt. 5.1.2 II osa töö üleandmise eeldatav tähtaeg on 12 kuud lepingu sõlmimisest, sh järgmised etapid: 5.1.2.1 Eelnõude ettevalmistamine arutamiseks koostööpartnerite ja kaasatavatega; 5.1.2.2 Koostöö käigus saavutatud tulemuste eelnõudesse kandmine. 5.1.3. III osa töö üleandmise eeldatav tähtaeg on 12 kuud lepingu sõlmimisest, sh järgmised etapid: 5.1.2.3 Kooskõlastamisele saadetavate planeeringu ja KSH eelnõude üleandmine; 5.1.2.4 Vastavalt kooskõlastamisel saadud ettepanekutele täiendatud planeeringu põhilahenduse, millesse on sisse viidud mõjude hindamise, sh KSH tulemused, üleandmine. 5.1.4. IV osa töö üleandmise eeldatav tähtaeg on 12 kuud lepingu sõlmimisest. 5.2 Tellijal on õigus anda raamlepingu partnerile juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks. 5.3 Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on raamlepingu partnerile täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 5.4 Töö üleandmine toimub igas töö osas üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 5.5 Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides, tellimuses ja/või pakkumuses sätestatule. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija esitab pretensiooni kümne tööpäeva jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 5.5.1 Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata raamlepingu partnerile ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui raamlepingu partner rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.  5.5.2 Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning raamlepingu partner oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.6 Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.5. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Lepingu hind ja tasumise tingimused 6.1 Tellija tasub raamlepingu partnerile teostatud tööde eest osade kaupa vastavalt pakkumuses fikseeritud tööosa maksumustele. Kõigi tööosade kogumaksumus on 482 800 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. Tellimuse maksumus lepingu tähenduses on tellimuses esitatud töö osa maksumus. 6.2 Pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete tunnihinnad jäävad raamlepingu perioodil fikseerituks ning on aluseks tööosa eest tasumisel, juhul kui tellimuse esitamisel on ilmnenud vajadus esitatud pakkumust ja selles fikseeritud tööosa maksumust täpsustada vastavalt p. 3.3.1 toodule. 6.3 Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis raamlepingu partner on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 6.4 Tellija tasub tööde eest vastavalt p. 5.1 toodud etappidele järgmistes osades, pärast vastava töö osa üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist: 6.4.1 Tööosades I-III tasutakse kahes osas (60% ja 40% tellimuse maksumusest); 6.4.2 IV tööosa tasutakse ühes osas (100% tellimuse maksumusest). 6.5 Raamlepingu partner esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 246315. 6.6 Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 6.7 E-arve saatmise võimalused on: 6.7.1 kui raamlepingu partner on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 6.7.2 e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 6.7.3 e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 6.8 Raamlepingu partner, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle- Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus Ostja volitatud esindaja e-posti aadressile. 6.9 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 7. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 7.2 Raamlepingu partner vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui töö on jäänud teostamata, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 7.3 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 7.4 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5 % tellimuse maksumusest, iga rikkumise eest kui raamlepingu partner ei ole tööd teostanud või kui raamlepingu partneri poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 7.5 Kui raamlepingu partner rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 5 % tellimuse maksumusest. 7.6 Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 0,5% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest. 7.7 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on raamlepingu partneril õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest. 7.8 Lepingu punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel raamlepingu partneri või lepingu punktis 10.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 10 protsenti lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 7.9 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, sh kui raamlepingu partner ei kõrvalda puuduseid või ei teosta uut tööd puudustega töö asemel ning kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest raamlepingu partnerile kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 7.10 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 7.11Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7.12 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 7.13 Punktis 7.12. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 8. Autoriõigused 8.1 Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab raamlepingu partner tellijale tagasivõtmatu lihtlitsentsi koos õigusega anda all-litsentse kolmandatele isikutele, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Raamlepingu partner kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas lihtlitsentsi andmiseks. 8.2 Raamlepingu partner kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 8.3 Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole raamlepingu partner. Kui see ei ole selge, peab tellija raamlepingu partnerit eelnevalt teavitama ning andma raamlepingu partnerile võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 8.4 Raamlepingu partneril ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigus lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. 8.5 Raamlepingu partner kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 9.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 9.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 9.4 Poolte volitatud esindajad on: 9.4.1 Tellija volitatud esindaja regionaalhalduse osakonna nõunik Alan Rood telefon 715 5805, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 9.4.2 Raamlepingu partneri volitatud esindaja planeeringute osakonna juht Triin Lepland telefon 558 2862, e-post [email protected]. 10. Konfidentsiaalsus 10.1 Raamlepingu partner kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 10.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele raamlepingu partneri ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 10.3 Raamlepingu partner kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 10.4 Raamlepingu partner kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 10.5 Raamlepingu partner kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1 Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2025 või kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 11.2 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.3 Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 11.4 Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellija võib lepingu mõjuva põhjuse olemasolul enneaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kui planeeringu koostamine ja KSH lõpetatakse PlanS § 59 alusel. Juhul kui planeeringu koostamine lõpetatakse planeerimismenetluse kestel ja järgmisi tööosasid ei ole veel jõutud töövõtjalt tellida, siis töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu nende tööosade eest, mida ei ole tellitud. Sellisel juhul tasutakse töövõtjale selleks ajaks reaalselt teostatud tööde eest. Tellija teatab raamlepingu partnerile lepingu lõpetamisest kirjalikult ette vähemalt 2 kuud. 11.5 Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 11.5.1 raamlepingu partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 11.5.2 raamlepingu partneril on maksuvõlg riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4 tähenduses ning raamlepingu partner ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet; 11.5.3 raamlepingu partner on oluliselt rikkunud raamlepingut või tellijaga sõlmitud hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 11.5.3.1. teadlikku valeandmete või valeinfo esitamist raamlepingu partneri poolt hanke- või raamlepingu täitmise käigus; 11.5.3.2. korduvat samalaadse raamlepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingu tingimuse rikkumist või kui hankelepingu alusel osutatud töö kvaliteedis on olulisi puudusi ja lepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et raamlepingu partner ei täida lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ka edaspidi. 12. Lõppsätted 12.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 12.2 Raamlepingu partner on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 12.3 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 12.4 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. Tellija Raamlepingu partner