Nõudekiri

Riigi Kinnisvara AS 14.06.2024 nr 5.4-1/24/2691 Nõudekiri Austatud härra Tarmo Leppoja Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKAS) sõlmisid 26.11.2021 käsunduslepingu Narva linnas A. Puškini tn 31 riigigümnaasiumi õppehoone ehitustööde, omanikujärelevalvega kaasnevate tööde ja teenuste projektijuhtimisteenuse osutamise ning inventari ja sisustuse riigihangete korraldamise ning nimetatud riigihangete tulemusel sõlmitavate hankelepingute täitmisel projektijuhtimisteenuse osutamiseks. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tegi 24.08.2023 otsuse nr 11.1-12/23/1084 Haridus- ja Teadusministeeriumi projektile „Narva riigigümnaasiumi ehitamine” (projekti nr 2014- 2020.1.04.19-0222) osas. RTK tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja volitatud hankija RKAS ei ole riigihanke nr 239833 „Narva riigigümnaasiumi õppehoone ja Narva kesklinna põhikooli õppehoone ehitamise omanikujärelevalveteenus“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 39 441,00 eurot. RTK tegi 05.03.2024 otsuse nr 11.4-5/24/171 Haridus- ja Teadusministeeriumile projekti „Narva riigigümnaasiumi ehitamine“ (nr 2014-2020.1.04.19-0222) osas. RTK tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja volitatud hankija RKAS ei ole riigihanke nr 253667 „Narva riigigümnaasiumi sisustuse hankimine“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 6 809,87 eurot. RTK otsuste tulemusel loeti mitteabikõlbulikuks kuluks kokku 46 250,87 eurot (39 441 + 6809,87). Eelnimetatud otsustest nähtub, et volitatud hankija RKAS ei olnud hangete läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu on HTM saanud varalist kahju. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 kohaselt on kohustuste rikkumise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ehk olukorda, mil RKASi poolse riigihangete seaduse rikkumisest tulenevaid kuludele finantskorrektsiooni otsuseid ei oleks olnud. Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 RKAS on andnud teada, et on nõus hüvitama HTM-le mitteabikõlblikuks kuluks määratud summad. Eeltoodust tulenevat nõuab Haridus- ja Teadusministeerium RKASilt kokku 46 250,87 euro maksmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Lisad: 1. Riigi Tugiteenuste Keskuse 24.08.2023 otsus nr 11.1-12/23/1084; 2. Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.03.2024 otsus nr 11.4-5/24/171. Koopia: Riigi Tugiteenuste Keskus Kerttu Ilvesmets 735 0266 [email protected] Indrek Riisaar 735 0185 [email protected] 2 (2)  Haridus- ja Teadusministeerium Munga tn 18 05.03.2024 nr 11.4-5/24/171 Tartu linn 50088, Tartu maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse “ Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine“ raames otsuse Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi toetuse saaja, hankija või tellija) projekti „Narva riigigümnaasiumi ehitamine“ (nr 2014-2020.1.04.19- 0222; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja volitatud hankija Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi hankija) ei ole riigihanke nr 253667 „Narva riigigümnaasiumi sisustuse hankimine“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 6 809,87 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1, § 22 lg 11 p 11 ning haridus ja teadusministri 21.05.2015 määruse nr 22 „Gümnaasiumivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 27 lg 1, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning hankijaga peetud kirjavahetus. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Haridus- ja Teadusministeerium, kes on avaliku sektori hankijaks RHS § 5 lg 2 p 1 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS- is sätestatud korda. 1. Hanke 253667 osas 2 on tunnistatud vastavaks ja edukaks riigihanke alusdokumentidele mittevastav pakkumus Rikkumise asjaolud Hankija viis avatud hankemenetlusena läbi hanke nr 253667 (hanketeade avaldati 18.08.2022), pakkumuste esitamise tähtajaga 9.11.2022. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti osas 2 edukaks tunnistatud pakkujaga Sportservice OÜ (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 19.12.2022 Narva riigigümnaasiumi sisustuse hankimine, OSA 2- Treeningvarustus lepingu nr FIR-12/2022-114 (edaspidi hankeleping) maksumusega 22 699,56 eurot (käibemaksuta). Pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 1: tehnilises kirjelduses on toodud tingimused, millega tuleb arvestada pakkumuse koostamisel ja hankelepingu täitmisel. Punkti 6.1 kohaselt on lubatud pakkuda asju, mis on kõikide teadaolevate näitajate poolest samaväärsed s.t vastavad nõutud tehnilistele, funktsionaalsetele ja esteetilistele tingimustele. Pakutavad asjad peavad vastama tehnilises kirjelduses ja selle lisades toodud kirjeldusele (sh etteantud mõõtude tolerantsidele ± 5% kõikides suundades). Tehnilise kirjelduse punkt 6.2. alusel on pakkuja kohustatud pakkumuses esitatavate dokumentide abil tõendama, et tema poolt pakutavad asjad täidavad kõiki tehnilises kirjelduses esitatud tehnilised, funktsionaalsed ja esteetilised nõudeid. Pakkuja peab pakutava asja kirjelduses esitama muuhulgas pakutava asja ja kasutatava materjali tootja ning mudeli nimetuse ja pakutava toote pildi. Hanke alusdokumendis „Lisa1.2- Sisustuse spetsifikatsioon treeningvarustus“ on nõutud järgmised treeningvarustused, mille osas on hanke kontrollis tuvastatud, et edukas pakkumuses toodud tooted ei vasta RHADs esitatud nõuetele: -Positsioon 26. Hankes esitatud nõue: Rööbaspuud kõrgusemuutmisega 100-180cm. Pakkumuses esitatud info: Reguleeritava kõrgusega hülssidesse asetatavad rööbaspuud. Kõrgus reguleeritav 1,3 – 1,85 m. Hülsside pikkus 23 cm. Rakendusüksuse tähelepanek, et pakutud tootega ei ole nõutud kõrgused saavutatavad. Hankija selgitas, et 30 cm on hülsi sisene osa ning hülsid ei olnud selles tarnes, hülsid paigaldati ehituse käigus. Rakendusüksuse hinnangul, kui 23cm on hülsi sisene osa siis alumiseks kõrguseks on 1,07 m (1,3- 0,23) ja toote ülemine kõrgus ei jää samuti lubatud piiridesse ka etteantud tolerantse arvestades (1,85-0,23=1,62m, mis on vähem kui 1,8-5% ehk 1,71m). -Positsioon 31. Hankes esitatud nõue: Lõuatõmbe /rippumise raam metallist, mõõdud: 600x400x500mm. Pakkumuses esitatud info: Lõuatõmberaam varbseinale. Raami laius 630mm, sügavus 739mm. -Positsioon 32. Hankes esitatud nõue: Multisport tabloo mõõdud: 1900 x 1150 x 90 mm* Pakkumuses esitatud info: mõõdud L2000xH1000xD65.5mm -Positsioon 33. Hankes esitatud nõue: 24 sek tabloo, mõõdud: 500x300x65 mm Pakkumuses esitatud info: mõõtmed 41x30x11 cm. Rakendusüksuse tähelepanek, et eduka pakkuja esitatud tooted ei mahu RHADs toodud nõude „MÕÕT (LxSxK), lubatud tolerants +- 5% kõigis suundades“ mõõtudesse. Hankija selgitas, et ekslikult on siin mõõdud valed. Oma olemuselt see midagi ei muuda ja sportimiseks on kõik vajalik tagatud. Vabandame eksimuse eest. Toetuse saaja ei ole lähtunud pakkumuste vastavuse kontrollimisel riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest. Vastavaks on tunnistanud mittevastavad tooted ning seega rikkunud RHS § 114 lg 2 sätestatut. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Käesoleval juhul ei vastanud edukaks tunnitatud pakkuja Sportservice OÜ pakkumuses tooted positsioonil 26 ja 31-33 hanke alusdokumentides kehtestatud toodete tehnilisele kirjeldusele. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks tehnilisele kirjeldusele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra võrreldes teiste hankes osalemisest huvitatud isikutega. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud Sportservice OÜ pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Käesolevas juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks võinud samuti esitada antud hankes pakkumuse, kui ta teadnuks, et hankija aktsepteerib hangitavate toodete (positsioonil 26 ja 31-33) osas selliseid omadusi ja parameetreid, mis ei vasta hanke tehnilises kirjelduses nõutule. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud alusel. Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses. Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt tehakse finantskorrektsioon, kui riigihangete seaduse rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju liidu eelarvele. Ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumitele ettenähtud määrade alusel tehtud finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatavat rahalist mõju hinnatud ja protsendimäärad vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 143 lõike 2 kohaselt tuleb finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st finantsmõju. Ühendmääruse ja ühendmääruse seletuskirja kohaselt EK juhendi rakendamisel tuleb lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või suurendada. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuste eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud riigihankes nr 253667 pakkujate ring ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks ja milline oleks olnud eduka pakkumuse maksumus, kui hankija oleks pakkumuste vastavuse kontrollimisel lähtunud riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest. Seega ei ole täielikult tagatud struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse vähendamiseks tehtava finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult ühendmäärus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on teinud 28.06.2023 otsuse nr 5-23-2, milles kohus leidis, et ühendmääruse § 25 lõige 5, mis sätestab, et määruse § 22 3 kohaldub riigihangetele, mis on korraldatud enne ühendmääruse muudatuste jõustumist 09.10.2020 ning mille suhtes finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast määruse muudatuste jõustumist, on põhiseadusega vastuolus osas, millega nähakse ette, et § 22³ kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 09.10.2020. Kuivõrd antud projekti rahastamise otsus tehti 02.02.2020, tuleb kohaldada kuni 08.10.2020 kehtinud ühendmäärust. Ühendmääruse kuni 08.10.2020 redaktsiooni § 22 lg 11 p 11 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele. Kuigi § 22 lg 12 võimaldab eelkirjeldatud rikkumisele sõltuvalt selle raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, ei pea rakendusüksus antud juhtumi asjaolusid arvestades põhjendatuks rakendada väiksemat kui 25%-list finantskorrektsiooni. Rakendusüksuse hinnangul on tegemist ühe raskeima loomuga rikkumisega, kuivõrd hankelepingusse on pääsenud pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. Sellega on ebavõrdselt koheldud mitte ainult teisi hankes osalemisest huvitatud isikuid, kes võisid neile mittesobiva tehnilise kirjelduse tõttu hankest loobuda, vaid ka teisi pakkujaid, kelle pakkumus vastas hankija poolt kehtestatud tingimustele. Seega ei ole antud rikkumise tulemusel tekkinud kahju pelgalt teoreetiline, kuivõrd rikkumise puudumisel oleks hankes osutunud edukaks teine pakkuja. Rakendusüksuse hinnangul ei esine selliseid kergendavaid asjaolusid, mis õigustaks 5% või 10%-lise finantskorrektsiooni tegemist. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse 22 lg 11 p 11 alusel 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 253667 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra. 2. Hanke nr 253667 II osa kuludele rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad Toetuse saaja on hanke 253667 II osa alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 4 „Sisustamine ja kunstiteose tellimine“ KD alusel nr 39 abikõlblikus summas 27 239,47 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hanke nr 253667 II osaga seotud kuludest mitteabikõlblikuks 6 809,87 eurot (27 239,47*25%), mis on 100% toetus. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 02.01.2020 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/334 punkte 1.1 ja 1.2 ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 14.02.2024 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 28.02.2024. Toetuse saaja kommentaare antud tähtajaks ei esitanud. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Narva riigigümnaasiumi ehitamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 6 809,87 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus moodustab 5 788,39 eurot ja riiklik toetus 1 021,48 eurot; 2. vähendada hanke nr 253667 osa 2 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra; 3. vähendada projekti eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades; 4. muuta 02.01.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/334 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt: 4.1. „1.1. projekti kogumaksumus on 17 935 376,13 eurot. 4.2. „1.2. struktuuritoetust antakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 17 935 376,13 eurot;“. Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse §-i 5, STS §-i 51 ja HMS-i kohaselt vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Raili Kadak 663 2032 [email protected]  Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Munga tn 18 24.08.2023 nr 11.1-12/23/1084 50088, Tartu maakond, Tartu linn Registrikood: 70000740 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” raames otsuse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) projektile „Narva riigigümnaasiumi ehitamine” (projekti nr 2014-2020.1.04.19-0222; edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja volitatud hankija Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi hankija) ei ole riigihanke nr 239833 „Narva riigigümnaasiumi õppehoone ja Narva kesklinna põhikooli õppehoone ehitamise omanikujärelevalveteenus“ (edaspidi hange nr 239833) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 39 441,00 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, § 48 lg 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1, § 227 lg 1 ning haridus ja teadusministri 21.05.2015 määruse nr 22 „Gümnaasiumivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 27, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokumendid nr 5, 6, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23, 25, 27, 30, 31, 34, 36, 42 ja 43. 1. Riigihanke nr 239833 osa 1 alusel sõlmitud hankelepingut on muudetud vastuolus RHS § 123 lõigetega 1 ja 2 1.1. Rikkumise asjaolud Hankija viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 239833 (hanketeade avaldati 09.08.2021), mille tulemusel sõlmiti hanke osas 1 edukaks tunnistatud pakkujaga AS Infragate Eesti 25.10.2021 ehitustööde omanikujärelevalve töövõtuleping nr AET-6/2021-769 (edaspidi hankeleping) maksumusega 131 470 eurot. Hanke nr 239833 osas 1 on hankija kehtestanud vastavustingimuse nr 5, mille kohaselt peab pakkujal olema spetsialist „vastutusvaldkond „tulekahju- ja valvesignalisatsioon“, isiku kvalifikatsioon – kutsetunnistust turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5 või turvasüsteemise projekteerija, tase 6 (või samaväärne).“ Eduka pakkuja pakkumuses esitatud spetsialist J.P. vastas eeltoodud tingimustele. 01.02.2022 tehtud hankepingu muudatusega asendati tulekahju- ja valvesignalisatsiooni spetsialist J.P. (turvasüsteemide projekteerija, tase 6) isiku A.V. (tuleohutusekspert tase 6) vastu. Tuvastamaks kas isik A.V. kutsekvalifikatsioon on samaväärne hanke vastavustingimuses märgituga, esitas rakendusüksus päringu vastavate kutsete väljastajale Eesti Turvaettevõtete Liidule, kes vastas järgmist: „Kutsetunnistus Tuleohutusekspert, tase 6 ei ole samaväärne ei Turvasüsteemide vastutava spetsialisti, tase 5 ega ka Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kutsetunnistustega. Ta ei ole seda ei ATS ega ka ühegi teise nõrkvoolul põhineva turvasüsteemi vaates.“ Kuna isik A.V. ei vasta hanketingimustes kehtestatud nõuetele, on antud spetsialisti asendamisega muudetud hankelepingus sätestatud kohustuste vahekorda töövõtja kasuks hankelepingus sätestamata viisil, samuti lisatud tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Tegemist on hankelepingu olulise muudatusega RHS § 123 lg 2 punktide 1 ja 2 mõistes. 1.2. Toetuse saaja seisukoht Rakendusüksus küsis 08.02.2022 toetuse saajalt selgitust, mille alusel on tulekahju- ja valvesignalisatsiooni spetsialist J.P. asendamine loetud samaväärseks isiku A.V. vastu. Toetuse saaja selgitas 14.02.2022 vastuses spetsialisti asendamist: „Tuleohutusekspert 6 saab lugeda samaväärseks Turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5 ja turvasüsteemide projekteerijaga tase 6 kutsetega. Kõik on tuleohutuse seadusega reguleeritud, teadmistes ja kompetentsides kattuvused turvasüsteemide osas. Tuleohutuseksperdil on tuleohutus-ekspertiiside, konsultatsioonide tegemine tuleohutuse kohta, tuleohutuse olukorra hindamine, dokumentatsiooni koostamine, uuendamine, tuleohutusekspertiisi tegemine, ehitusprojekti tuleohutuse nõuete hindamine (ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, peatükk 5 kirjeldab tuleohutuspaigaldisi), kõik on tuleohutuse seaduse sisulised teemad.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust kui ta on hankija RHS- i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Haridus- ja Teadusministeerium, kes on avaliku sektori hankijaks RHS § 5 lg 2 p 1 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS- is sätestatud korda. RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 1- 3 ja 5-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 4 või 7. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale algselt kehtestatud spetsialisti kutsekvalifikatsiooni nõuetest. Muuhulgas ei ole ettenägemusele viidanud ka toetuse saaja ise ning sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Turvasüsteemide projekteerija tase 6 ja turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5 ning tuleohutuseksperdi tase 6 kutsete puhul on tegemist erinevaid pädevusi katvate kutsestandarditega. Turvasüsteemide projekteerija tase 6 pädevus on turvasüsteemide projekteerimine, mitte paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutava spetsialisti tase 5 pädevus on turvasüsteemide ehitamise ja hooldamise teostuse kontrollimine. Tuleohutusekspert tase 6 võib teha hoone tuleohutusosa auditit, mille raames ekspert kontrollib visuaalselt tuleohutuspaigaldise seisukorda ja selle dokumente. Seega puudub antud tuleohutuseksperdil kompetents turvasüsteeme paigaldada/hooldada või projekteerida. Eeltoodut toetab muu hulgas Eesti Turvaettevõtete Liidu kui kutseandja seisukoht, mille järgi tuleohutusekspert tase 6 kutse ei ole samaväärne turvasüsteemide projekteerija tase 6 ja turvasüsteemise vastutav spetsialist tase 5 kutsetega. Samaväärseks saab antud juhul lugeda neid kutseid, mis on kehtinud samas valdkonnas enne tänaste kutsestandardite jõustamist, või siis mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis samas kutsevaldkonnas välja antud samaväärset kutsetunnistust. Tuleohutusekspert tase 6 kutse ei ole olenemata oma tasemest samaväärne ega seotud ehitusliku järelevalve tegemise ja ka omanikujärelevalve toestamisega. Rakendusüksus rõhutab, et hankelepingu täitmisele kaasatavad spetsialistid ühes nendele kehtestatud kutsekvalifikatsiooni nõuetega on olulised hankelepingu tingimused, mis mõjutavad otseselt pakkujate ringi. Hanke nr 239833 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et pakkujal peab olema spetsialist, kelle kutsekvalifikatsioon on kas turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5 või turvasüsteemise projekteerija tase 6 (või samaväärne). Puudub igasugune kindlustunne, et võimaldades hankelepingu täitmisel kaasata teistsuguse kutsekvalifikatsiooniga spetsialisti poleks võimalik riigihankes osalejate hulk võinud suurem olla. Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu hankelepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega hankelepingu tingimusi oluliselt muudab. Samuti on pakkujaid ebavõrdselt koheldud olukorras, kus edukal pakkujal lubatakse vahetada nõutud spetsialist mittevastava spetsialisti vastu. Eelnevat arvestades on toetuse saaja võimaldanud edukale pakkujale hankelepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud hankelepingut ning rikkunud RHS § 123 lg-d 1 ja 2, niisamuti RHS § s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvuse põhimõtteid. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast taotluste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtudes eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et hankija ei ole järginud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ja RHS § 123 lõiget 1 ja 2. Järelikult on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida projektiga seotud hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25 % STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Käesoleval juhul võis mõni hankelepingu täitmisest huvitatud isik loobuda hankes osalemisest spetsialistile esitatud kutsekvalifikatsiooni nõude tõttu. Seega ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh edukas pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumentides võimaldanud ka tuleohutuseksperti spetsialistina pakkuda. See omakorda tähendab, et esineb põhjendatud oht, et toetuse saaja hankelepingu õigusvastane muutmine tõi kaasa rahalise mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 227 lg 1 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1, kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 25 protsendist madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust, siis on rakendusüksuse kaalutlusõigus konkreetse protsendimäära suuruse osas puudub. Isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud rikkumise puhul kaalutlusõigus, on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.5. Hanke nr 239833 osa 1 finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 239833 osa 1 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 3 „Ehitamine“ raames kokku summas 157 764,00 eurot. Riigihanke nr 239833 osaga 1 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis: Kuludokumendi Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 25 tunnus % 5 3 444 eurot 861 eurot 6 3444 eurot 861 eurot 9 6 383,40 eurot 1 595,85 eurot 11 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot 13 6 383,40 eurot 1 595,85 eurot 15 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot 17 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot 19 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot 21 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot 23 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot 25 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot 27 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot 30 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot 31 24 714,60 eurot 6 178,65 eurot 34 13 473 eurot 3 368,25 eurot 36 7 888,20 eurot 1 972,05 eurot 42 8 938,20 eurot 2 234,55 eurot 43 16 826,40 eurot 4 206,60 eurot Kokku 157 764,00 eurot 39 441,00 eurot Toetuse saaja on hanke nr 239833 osa 1 alusel tekkinud kulusid kajastanud kuludokumentides nr 5, 6, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23, 25, 27, 30, 31, 34, 36, 42 ja 43 kokku summas 157 764,00 eurot. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hanke nr 239833 osaga 1 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 39 441 eurot (157 764,00 x 25%), millest Euroopa regionaalarengufondi toetus on 33 524,85 eurot ja riiklik toetus 5 916,15 eurot. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas 02.01.2020 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/334 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.05.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 16.05.2023. Toetuse saaja esitas oma seisukoha finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta 16.05.2023, milles palus hankelepingule finantskorrektsiooni mitte kohaldada. Toetuse saaja on seisukohal, et tuleohutuse ekspert, tase 6 on riigihanke objektist lähtuvalt samaväärne RHAD-is nimetatud kutse turvasüsteemide vastutava spetsialisti, tase 5 kompetentsidega. Võttes arvesse asjaolu, et riigihange objektiks ei ole ehitus, hooldus ega projekteerimisteenus, vaid omanikujärelevalve teenus. Rakendusüksus selgitab, et riigihankes seatud eksperdi nõude osas tuleb lähtuda kutsestandarditest üldiselt, mitte võtta aluseks seda, mis valdkonnas riigihange on korraldatud. Seades nõudeks, et pakkujal peab olema turvasüsteemide projekteerija tase 6 või turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5 – tuleb ka nende konkreetsete kutsetega isikuid lepingu täitmisel kasutada. Rakendusüksus on ka eelnevalt selgitanud, et samaväärseks saab antud juhul lugeda neid kutseid, mis on kehtinud samas valdkonnas enne tänaste kutsestandardite jõustamist, või siis mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis samas kutsevaldkonnas välja antud samaväärset kutsetunnistust. Tuleohutusekspert tase 6 kutse ei ole olenemata oma tasemest samaväärne ega seotud ehitusliku järelevalve tegemise ja ka omanikujärelevalve toestamisega. Toetuse saaja leiab, et isegi juhul, kui asendatud spetsialisti A.V kutsekvalifikatsioon ei ole samaväärne vastavustingimustes nimetatud kutsekvalifikatsiooniga, oli hankijal võimalik spetsialisti vahetada ehk hankelepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 7 alusel, kuivõrd tegemist ei olnud olulise muudatusega RHS § 123 lg 2 mõttes. Riigihangetes kehtib põhimõte, et hankeleping tuleb sõlmida neil tingimustel, mis hankija on alguses välja kuulutanud ja millele vastuseks on ettevõtja esitanud pakkumuse. Neist tingimustest tuleb pooltel kinni pidada, kuniks leping on lõppenud. Juhul kui tekib vajadus sõlmitud lepingut muuta tuleb eelkõige hankijal veenduda, et lepingu muutmine on lubatud. Kui lepingusse lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud, siis sellist muudatust tuleb pidada oluliseks. Samuti tuleb olulisena käsitleda sellist muudatust, mis kallutab lepinguliste kohustuste vahekorra pakkuja kasuks sellisel viisil, mida algne hankeleping ette ei näinud. Toetuse saaja on riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni. Kuivõrd toetuse saaja nõudis spetsiifilise kutsestandardiga isikut lepingu täitmise ajaks, on ta selle nõudega ka rangelt seotud ega saa asuda hankelepingu täitmise etapis seisukohale, et tegelikult piisab talle ka muu kutsestandardiga isikust. Riigihankeõiguses kehtib põhimõte, et hankelepingu muutmine on võimalik erandlikel RHS-is sätestatud juhtudel. See on vajalik selleks, et tagada RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete täitmine. Seega on hankelepingu muutmisega RHS- i mõttes tegemist alati, kui hankelepingu mõni tingimus saab esialgsest erineva sisu. Toetuse saaja leiab, et kuivõrd spetsialisti kutse, kellega asendati, on oluliselt haruldasem, kui hankija poolt RHAD-s nimetatud kutse, ei saa see kuidagi kallutada lepinguliste kohustuste vahekorda täitja kasuks või omada pakkujate ringi suurendavat mõju. Kuna asendava kutse omanikke on Eestis oluliselt vähem, oleks sellise muudatuse tagajärg olnud pakkujate ringi vähendamine, mitte aga pakkujate ringi laiendamine, nagu väidab ekslikult RTK. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga. Juhul kui toetuse saaja oleks juba riigihanke alusdokumentides näinud ette, et aktsepteerib mõlemat kõnealust kutset oleks võinud pakkujate ring olla suurem. Mõni pakkuja võis jätta pakkumuse esitamata kuna ta puudus turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5, kuid oli olemas tuleohutuse ekspert tase 6. Toetuse saaja oleks pidanud riigihanke alusdokumentides kohe loetlema kõik kutsed, mida ta aktsepteerib tööde teostamiseks. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja selgitused ei muuda riigihanke nr 239833 esineva RHS-i rikkumise asjaolusid ja ei anna alust finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks.  3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti "Narva riigigümnaasiumi ehitamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 39 441,00 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus on 33 524,85 eurot ja riiklik toetus 5 916,15 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi kuludokumentide nr 5, 6, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23, 25, 27, 30 ja 31 alusel väljamakstud toetus kokku summas 27 659,55 eurot; 3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast tagasinõutav toetus summas 27 659,55 eurot Haridus- ja Teadusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number. 4. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 3 „Ehitamine“ otsuse punktis 1.5 märgitud summades; 5. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 ja 2 alusel hankega nr 239833 hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. 6. muuta 02.01.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/334 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt: 6.1. „1.1. projekti kogumaksumus on 17 942 186,00 eurot; 6.2. „1.2. struktuuritoetust antakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 17 942 186,00 eurot;“. Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse §-i 5, STS §-i 51 ja HMS-i kohaselt vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Ketlyn Pass 663 1914 [email protected]