Riigivalitsemise tulemusaruanne 2023 Rahandusministeeriumi valitsemisala osa kinnitamine

KÄSKKIRI 14.06.2024 nr 72 Riigivalitsemise tulemusaruanne 2023 Rahandusministeeriumi valitsemisala osa kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-dega 14–16 kinnitada „Riigivalitsemise tulemusaruanne 2023 Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta“. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister LISA: Tõhus riik tulemusaruanne 2023 RM valitsemisala kohta  2023 Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta Rahandusministeerium 31.05.2024 Sisukord 1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade 2 Mõõdikud ja sihttasemed 3 Tulemusvaldkonna kulud Rahandusministeeriumi programmide lõikes 4 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 5 Olukorra lühianalüüs 5 2. Riigi rahanduse programm 7 Programmi kulud tegevuste lõikes (eurot) 7 Mõõdikud ja sihttasemed 8 Olukorra analüüs 9 Programmi tegevuste täitmiste analüüs 11 3. Halduspoliitika programm 25 Programmi kulud tegevuste lõikes 25 Mõõdikud ja sihttasemed 26 Olukorra analüüs 26 Programmi tegevuste täitmise analüüs 31 4. Finantspoliitika programm 50 Programmi kulud tegevuste lõikes 50 Mõõdikud ja sihttasemed 51 Olukorra analüüs 52 Programmi tegevuste täitmise analüüs 58 1 1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade Joonis 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmid ja eesmärgid. Tõhusa riigi tulemusvaldkonda panustasid ühtse eesmärgi nimel 2023. aastal kuus programmi: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Finantspoliitika, Riigi rahandus, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika ja Arhiivindus. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister, regionaal- ja põllumajandusminister ja haridusminister. Käesolev tulemusaruanne kajastab Rahandusministeeriumi valitsemisala 2023. aasta tegevusi, tulemusi ja kulusid. Tabel 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ seos strateegia „Eesti 2035“ sihtidega. Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ sihid: Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, MAJANDUS pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. 2  Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. RIIGIVALITSEMINE Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Õigus- ja maksukeskkond ning valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele. Eesti on usaldusväärne riik oma kodanikele ning väärtustatud partner rahvusvahelises suhtluses. Riigi valitsemine on avatud ehk võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. Tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Tabel 2. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027 Tegelik Sihttase Valitsussektori töötajate osakaal tööealises 14,8 14,9 15,2 15,6 15,7 15,8 15,2 15,2 15,2 15,2 15,2 elanikkonnas 20-64 (ei kasva), % Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva), 39,3 39,1 44,9 41,9 39,8 43,5 43,1 43,1 42,6 42,4 41,6 % Joonised 2 ja 3. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikud 3 Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20—64 aastat) suurenes kolmandat aastat järjest üle sihttaseme, kuna tööealine elanikkond väheneb, samas valitsussektori töötajate arv kasvab. 2023. aastal suurenes 20-64. aastaste vanusegrupis elanikkond ligi 18 000 inimese võrra ning valitsussektori töötajate arv kasvas 3 000 teenistuja võrra. Avaliku sektori väike kasv 2022. aastal tähendas eelkõige nende inimeste lisandumist, keda meie ühiskond vajab ja ootab – õpetajad, sotsiaalvaldkonna töötajad omavalitsustes, meditsiinipersonal jt. Hoolimata Ukraina sõjast tulenenud töökoormuse kasvust on riigiasutused suutnud oma tööd optimeerida. 2023. aasta avaliku sektori andmed täpsustuvad 2024. aasta suveks. Valitsussektori 2023. aasta kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist kasvas võrdluses 2022. aasta näitajaga tuginedes riigieelarvega kehtestatud mitmetele täiendavatele meetmetele. Näiteks suurendati laste- ja peretoetuseid, pensione, kõrghariduse rahastamist, toetati lisarahaga eestikeelsele haridusele üleminekut ning tõsteti ennaktempos õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate töötajate palgafondi. Jätkuvalt on kõrgel, 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist, tasemel kaitsekulud ja jätkatakse suuremahulisi investeeringuid energiajulgeolekusse. Valitsussektori kulud kasvasid 2023. aastal 14,5 protsenti, kuid sisemajanduse koguprodukti maht kasvas samal ajal vaid 4,6 protsenti, mistõttu valitsussektori kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktis on pöördunud kasvule ning ületab 2022. aasta kasvutempost 4,8 protsendi võrra. Tulemusvaldkonna kulud Rahandusministeeriumi programmide lõikes 6 848 996; 2% Riigi rahanduse programm 36 021 356; 10% Halduspoliitika programm Regionaalpoliitika programm 72 305 249;… Finantspoliitika programm 250 877 024; 68% Joonis 4. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ 2023. aasta kulud Rahandusministeeriumi programmide lõikes, eurodes. 4 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 3. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ Rahandusministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve täitmise ülevaade. Tulemusvaldkond Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine TÕHUS RIIK Rahandusministeeriumi 376 596 268 362 206 369 366 052 625 valitsemisala kulud kokku Tulemusvaldkonna lõplik eelarve kujunes 14 413 867 eurot väiksemaks kui esialgne eelarve. Lõpliku eelarve moodustanud olulisemad muudatused olid:  Ministeeriumite ümberkorraldamise raames liikus regionaalpoliitika programm koos vahenditega alates 1.07.23 rahandusministeeriumist regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse. Rahandusministeeriumi eelarves ja täitmises kajastuvad regionaalpoliitika programmi I poolaasta kulud.  2023. aasta riigieelarve seaduse muudatused – eelarve vähenes kokku 414 650 euro võrra, sealhulgas regionaalprogrammi liikumisega seotud muudatused moodustasid kokku 412 030 eurot.  2022. aastast üle toodud vahendid – eelarve suurenes 370 190 euro võrra, millest ministeeriumite ümberkorraldamise raames anti regionaal- ja põllumajandusministeeriumile üle regionaalpoliitika programmi vahendid 173 520 eurot ja kliimaministeeriumile 100 000 eurot. Rahandusministeeriumi valitsemisala muudest üle toodud vahenditest 61 840 eurot olid Vabariigi Valitsuse reservidest eraldatud sihtotstarbelised vahendid, millega seotud tegevused jätkusid 2023. aastal. Tegevuskulude üle kantud vahendid olid planeeritud peamiselt lükkunud tegevuste rahastamiseks, IT vajaku kompenseerimiseks.  Vabariigi Valitsuse reservide eraldised – reservidest suunati eelarvesse 2 152 000 eurot. Sellest 1 756 000 eurot suunati valitsemisala IKT vajaku kulude katteks, 330 000 eurot avaliku sektori hoonete energiatõhususe ekspertiisikuludeks ja 66 000 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks. Eelarve kasutus oli lõplikust eelarvest 3 870 224 eurot suurem, sh ületas planeeritud eelarvet arvestusliku kulu, peamiselt intressikulude kasv. Olukorra lühianalüüs Positiivsed arengud  Riigi rahanduse valdkonnas on reitinguagentuuride hinnangud eelneva aastaga võrreldes punkti võrra langenud, mis on tinginud möödunud aasta valitsussektori eelarvepuudujäägist. Samas tugev riigijuhtimine, tugevad institutsioonid koos kuulumisega Euroopa Liitu ja euroalasse, jätkuvalt 5  usaldusväärne eelarvepoliitika koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja positsioon aitavad lähiajal Eesti majanduse suunata tagasi tõusule.  Maksude laekumine oli varasema aastaga võrreldes seitse protsenti suurem, kuid jäi oodatust väiksemaks. Eelarveprognoos täitus 99 protsendiliselt. Oodatust enam laekus füüsilise isiku tulumaksu (151 miljonit eurot), juriidilise isiku tulumaksu (117 miljonit eurot) ning alkoholiaktsiisi (3 miljonit eurot). Vähem laekus käibemaksu (288 miljonit eurot), tubakaaktsiisi (22 miljonit eurot), sotsiaalmaksu (22 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisi (18 miljonit eurot).  Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus) oli heal tasemel, sest puudusid suure mõjuga maksumuudatused. Küll aga jõustusid mitmed väiksema mõjuga maksumuudatused: tõusid maksuvaba tulu ja tubakaaktsiis, tõsteti käibemaksu 20 protsendilt 22 protsendini, platvormihalduritel tekkis kohustus avalikustada info nende poolt teenitud tulu kohta.  Halduspoliitika valdkonnas avaldati riigireformi analüüs, valmisid uuringud rollide ja hoiakute kohta avalikus sektoris ning ministeeriumite info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusteenuste toimemudelite osas ning eri sektorite palgauuringud. Riigihangete valdkonnas valmisid väärtuspõhiste riigihangete põhimõtted. Avati kaks riigimaja, Pärnus ja Valgas.  Statistikaametil oli koostöös asutustega prioriteetseks tegevuseks andmekogude kirjeldamise toetamine, lisaks täiendati ja uuendati Euroopa Liidu ühtlustatud ja kohustusliku statistika koosseisu, et viia seda paremasse kooskõlla viimastel aastatel muutunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning hinnata rohepöörde tegevuste tulemuslikkust, Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi. Lisaks koostati Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse muutmise, Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse ja ettevõtete tööturustatistika määruse eelnõule.  Finantspoliitika valdkonnas on üle võtmisel Euroopa kestlikkusaruandluse standardid, käimas või lõppenud on Euroopa Liidu direktiivide arutelud, millega kehtestatakse uuenenud pankade kapitalinõuded. Avaldati kriisiohjamisraamistik ja muud meetmed, et tagada suurem hoiusekindlus ebastabiilses majandusolukorras. Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses on tõusnud võrreldes möödunud aastaga (4,6 protsenti) kuuele protsendile. Eesti pangandussektor on endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi toetama. Väljakutsed  Pandeemiakriisi ja Venemaa alustatud sõja mõjude leevendamismeetmed on eelarve viinud tänaseks pretsedenditusse puudujääki. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides oluline.  Personalipoliitikas on jätkuvaks probleemiks elanike, sealhulgas tööealiste elanike demograafiline vähenemise ja vananemise trend ning erinevad kriisiolukorrad. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes kuus protsenti. Samas valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil suurenenud ligi 1 440 inimese võrra. Valitsussektor moodustas 2022. aastal tööealisest elanikkonnast 16 protsenti ning tööhõivest üheksa protsenti.  2023. aasta jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide valguses. Venemaa suhtes võeti vastu kolm täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisaldasid täiendavaid kaubasanktsioone. Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tolli kontrollimahust ning sanktsioonidest möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks. 6  Finantspoliitika vallas on lähiaastate väljakutse, kuidas arendada Euroopa ja Eesti kapitaliturge. Selleks, et Euroopa areneks ja suudaks rahastada oma rohe-eesmärke, digitaliseerimist, innovatsiooni ning kaitsevajadusi on investeeringuteks vaja väga palju raha. Seda ei saa teenindada ainuüksi pangalaenude ja riigieelarvetega, vaja on edendada Euroopa kapitaliturge. Palju sellest tööst ja arengust toimub Euroopa Liidu tasemel, kuid tuleb üle võtta Eesti õigusesse. 2. Riigi rahanduse programm Programmi eesmärk Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutaja Maksu- ja Tolliamet Rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava riigi rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat ning maksu- ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse. Programmi kulud tegevuste lõikes Joonis 5. Riigi rahanduse programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot. 7 Programmi lõplik eelarve jagunes 2023. aastal selliselt, et 33 protsenti eelarvevahenditest oli maksu- ja tolliameti ning 67 protsenti rahandusministeeriumi kasutada. Eelarvepoliitika kujundamise kulud sisaldavad lisaks ametikoha ressurssidele struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele ning riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve kulud sisaldavad muuhulgas Eesti riigi poolt võetud laenudelt makstavaid intressikulusid. Maksu- ja tolliamet täitis eelarve 95 ning rahandusministeerium 164 protsendiliselt. Riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve tegevuse eelarve täitmine on kavandatust suurem kasvanud intressikulude tõttu. Intressikulude 2023. aasta eelarve oli 98,8 mln eurot, täitmine 178 mln eurot, põhjuseks turuintressimäärade tõus. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tabel 4. Riigi rahanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. Riigi rahanduse 2023 2024 2025 2026 2027 2018 2019 2020 2021 2022 2023 programmi mõõdikud Sihttase Valitsussektori struktuurne -1,3 -0,6 -4,4 -4,7 -1,1 -1,3 -1,2 -1,2 -1,0 -1,0 -1,0 eelarvepositsioon, % SKPst Maksude osakaal 32,9 33,3 33,3 33,8 32,9 34,0 33,3 33,8 34,6 34,8 35,0 SKPst, % Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK metoodikale võrreldes 5,4 6,7 9,3 - - 3,1 3,1 3,1 3,1 2,4 potentsiaalse majanduskasvuga, %, < Likviidsete finantsreservide 7,0 8,0 12,0 9,9 11,1 9,3 7,3 5,8 5,7 5,5 5,4 osakaal SKPst, %, > Võlakoormus (osakaal 8,2 8,5 18,6 17,8 18,5 19,6 19,4 20,9 22,0 22,1 21,9 SKP-st, %) Eelarvepoliitika pikaajaline madala madala madala madala madala madala madala madala madala madala jätkusuutlikkus (EK riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga hinnang) Joonised 6 ja 7. Riigi rahanduse programmi valitud mõõdikute visuaal 8 Olukorra analüüs Areng hea või väga hea:  Maksu- ja tolliametile tasuti 2023. aastal kokku 12,8 miljardit eurot ehk aasta varasemaga võrreldes 7,3 protsenti enam makse. Eelarveprognoos täitus 99,1 protsendiliselt. Majanduslangusele vaatamata toetas tugev tööturg 2023. aastal tööjõumaksude tasumist. Palgafond kasvas 2023. aastal aastases võrdluses 11 protsenti. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas 20 protsenti võrreldes 2022. aastaga, enim kasvas krediidiasutuste avansilise tulumaksu deklareerimine (135 protsenti). Käibemaksu tasumist pärssisid halvenenud majandusolud, madal kindlustunne ning euribori tõus. Aktsiiside tasumine pöördus kasvule aktsiisitõusu eelse varumise tõttu. 2023. aasta keerulistes majandusoludes kerkis maksuvõlg tunamullusega võrreldes 7 protsenti, mis vähendas kogutud maksutulu. Aktsiisidest üllatas 2023. aasta lõpus alkoholiaktsiisi tasumine, mis suurenes aasta lõpus tänu aktsiisitõusu eelsele varumisele.  Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Eesti juhib jätkuvalt juba kümme aastat järjest USA mõttekoja Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevustena tuuakse välja laia käibemaksubaasi ja maksude maksmisega seotud madalat halduskoormust võrreldes teiste riikidega. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste väärtust. Eesti nõrkusena tuuakse välja madal maksulepingute arv – Eestil on need sõlmitud 62 riigiga, kui OECD keskmine on 75.  Eesti elanike maksutahe paranes kolmandat aastat järjest. 91 protsenti elanikest tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 94 protsenti elanikest tasub enda sõnul maksud alati korrektselt ära.  Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu institutsioonides (nõukogu ja komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti aktiivset rolli. Eesti on osa maailma ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Eesti on valmis olema paljudest ülejäänud liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aktiivselt, sealhulgas ka juhtrolle võttes, uuenduslikes ettevõtmistes, näiteks Euroopa Liidu idapiiri riikide koostööprojekt Celbet ja IT-arenduste tsentraliseerimine. Vajab tähelepanu:  Majanduse reaalmaht vähenes 2023. aastal 3 protsenti, kuid suurenes jooksevhindades ehk eurodes koguni 4,6 protsendi võrra. Eesti ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on nõrk, kuigi viimastel kuudel on mõnes sektoris olnud ka kindlustunde paranemise märke. Töötleva tööstuse toodangumahud on olnud aastases võrdluses languses alates 2022. aasta juunist seoses tootmissisendite kättesaadavuse halvenemisega ja kiire hinnatõusuga ning praegu eelkõige seoses nõrgenenud välisnõudlusega. 9  2023. aasta lõppes 1,3 miljardi euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis moodustab aastasest sisemajanduse koguproduktist 3,4 protsenti. Võrreldes 2022. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 930 miljoni euro võrra suurem.  Kaubanduspartnerite importi kajastav välisnõudlus pöördus möödunud 2023. aastal langusesse, piirates sellega Eesti ekspordi väljavaateid. Kaubamahtude langus iseloomustas ka meie peamisi kaubanduspartnereid. Seevastu teenuste eksport on nõrgale majanduskonjunktuurile paremini vastu pidanud. Kui kaupade eksport vähenes 2023. aastal 12,3 protsenti, siis teenuste eksport kasvas koguni 3,3 protsenti. Teenuste eksporti panustab IT teenuste jätkuvalt tugev kasv välisturgudel. Seevastu veoteenused on languses nõrga välisnõudluse ja transiidi taandumise tõttu.  Inflatsiooni aeglustumine iseloomustas kogu möödunud aastat, pidurdudes neljandas kvartalis 4,3 protsendini, kuid aasta keskmisena oli hinnatõus siiski kiire ning ulatus 9,2 protsendini. Energia- ja toormehindade stabiliseerumine välisturgudel, nende mõjude ülekandumise lõpule jõudmine majandusse, aga ka Eesti nõrk majanduskonjunktuur soosis inflatsiooni kiiret aeglustumist möödunud aastal. Kui veel aasta alguses oli inflatsioon 20 protsendi lähedal, siis detsembrikuine 4 protsenti on kahe ja poole aasta aeglaseim. Sealjuures on hinnad viimased kaheksa kuud püsinud muutumatuna. Suuresti on selle taga toidu ja energia mõningane odavnemine. Täpsustatud andmetel oli Eesti hinnatase EL27 keskmisele üsna lähedane juba 2022. aastal, mil see ulatus 97,6 protsendini. Arvestades, et ka mullu tõusid meil hinnad kiiremini, siis hinnanguliselt oleme EL keskmise hinnataseme nüüdseks saavutanud. See näitab, et senine eelis nii välisturistide külastuste kui ka investeeringute ligimeelitamisel soodsa hinnatasemega riigina on hakanud ammenduma.  Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel riigieelarve ja riigieelarve strateegia kohaselt sel aastal 20,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist ja 2026. aastaks 22,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Hetkel ei ole veel mitmeid riigieelarve strateegias planeeritud meetmeid seaduse tasemel vastu võetud ning mitmed muutused võtavad planeeritust enam aega, seega võib planeeritu mõningal määral muutuda.  Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti pikaajalise riigireitingu suvel 2023 AA- tasemelt ühe astme võrra allapoole tasemele A+. Reitingu langetuse peapõhjuseks oli riigi rahanduse olukorra halvenemine, kus valitsussektori võlakoormus jätkab lähiaastatel suurenemist. Ühe nõrkusena tuuakse välja ka sisemajanduse koguprodukti nõrga arengu, mis on languses teist aastat järjest. Eesti reitingut ennast toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse.  Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) on kinnitanud Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel, aga on alandanud reitingu väljavaate negatiivseks. Agentuur kinnitas samas, et meie riigirahandus ja institutsionaalne raamistik on endiselt tugevatel alustel ning riigivõla tase madal. Eesti majandus on agentuuri hinnangul kriisis hästi vastu pidanud ja piirangud on olnud väiksemad võrreldes teiste Euroopa riikidega.  Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude juhtimine. Olulised väljakutsed on uute laenuinstrumentide kasutuselevõtt, et võimalikult 10  paindlikult saaks reageerida suurenenud laenuvajadusele ning võlakohustuste portfelli optimaalne kulu ja riski suhe. Programmi tegevuste täitmiste analüüs Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Tabel 5. Eelarvepoliitika mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine Jah Jah Jah Jah - Jah Jah Jah Jah Jah Jah majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine 32 44 57 69 84 97 98 100 - - - (osakaal kogumahust), % Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite kasutamine - - - - 3 3 15 30 50 70 - (osakaal kogumahust), % > Valitussektori nominaalne -0,6 0,1 -5,4 -2,5 -1,0 -3,4 -3,3 -2,9 -1,9 -1,5 -1,2 eelarvepositsioon SKPst, % Joonised 8 ja 9. Eelarvepoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal 11 Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusemuudatus Tegevused ja tulemus: Majandusprognoosid ning eelarve- ja majanduspoliitilise nõu andmine Vastavalt riigieelarve seadusele koostati makromajandusprognoos ja rahandusprognoos jooksva eelarveaasta ning järgneva nelja aasta kohta, mis on aluseks stabiilsusprogrammi, riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamisele. Prognoosist lähtuvalt oli 2024. aasta riigieelarvet kokku pannes valida, kas lasta riik veelgi suurematesse laenuvõlgadesse või astuda esimesed vastutustundlikud sammud eelarvetasakaalu suunas. Koostati mitmeid analüüse plaanitavate eelarvemeetmete, maksumuudatuste ja majandusolukorrast tulenevate riskide kohta. Tuli teha olulisi maksu- ja kokkuhoiuotsuseid, mis on keerulised ja ebapopulaarsed, ent hädavajalikud, seega kokku sai vastutustundlik ja tulevikku vaatav riigieelarve. Valmis „Eesti leibkondade maksukoormuse jaotuse ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs“. Uuringus lähtuti 2018. aastal jõustunud maksuvaba tulu reformi tulemustest ning selle kohaselt on maksuvaba tulu suurendamisest kõige rohkem kasu saanud madalama sissetulekuga inimesed ja selle muudatuse mõju on viimastel aastatel veelgi suurenenud. Uuringu tulemused näitavad, et maksuvaba tulu reformil on olnud positiivne mõju suurele osale Eesti leibkondadest, tulumaksu osakaal on langenud ja inimeste netosissetulek on kasvanud, seda eriti madalamate sissetulekutega leibkondades. Kõrgema sissetulekuga leibkonnad maksumuudatusest ei võitnud ega kaotanud: maksukoormuse suurenemist nende puhul ei ilmnenud, sest tulumaksumäär ei ole muutunud ja tegemist on tervikuna progresseeruva maksuga. 2018. aastal jõustunud maksuvaba tulu reformil on olnud riigieelarvele negatiivne mõju. Riigi tulud on jäänud tulumaksust 3-5% ulatuses väiksemaks võrreldes olukorraga, kui muudatusi poleks tehtud. Valmis „Hargmaiste kontsernide miinimumtulumaksu kehtestamise eelanalüüs ning Eesti ettevõtete kasumi jaotamise poliitika analüüs“. 2021. aasta seisuga oli Eestis kolm hargmaise kontserni emaühingut ja ca 300 tütarühingut, keda miinimummaks võib mõjutada. Uuringu läbiviijate peamine soovitus on hoida maksusüsteem stabiilsena ja teha muudatusi võimalikult vähe, sest muudatustega kohanemine võtab aega ja mõjutab hinnanguid Eesti maksusüsteemile. Valmis „Eesti töötleva tööstuse olukorra analüüs“, mille raames uuriti viimaste aastate töötleva tööstuse madalseisu põhjuseid viimastel aastatel ja nende pikaajalist võimalikku mõju töötlevale tööstusele. 2023. aastal pidasid töötleva tööstuse ettevõtted kõige olulisemaks äritegevust piiravaks teguriks nõudluse vähesust. Sisendite kiirest hinnakasvust tulenevad probleemid on tõenäoliselt leevenemas. Suvel vaatasid kõik ministeeriumid üle oma võimalused vähendada survet riigieelarvele ning kokku esitati 120 ettepanekut kulude kokkuhoiuks ja tegevuste tõhusamaks korraldamiseks. Valitsussektori panusena toovad kokkuhoiu- ja tulumeetmed riigirahandusse järgmise nelja aasta vältel ligemale 368 miljoni ulatuses säästu ning juurde 114 miljonit eurot lisaraha. 12  Riigirahanduse korrastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 31.08.2023 heaks riigieelarve revisjoni kava, mille eesmärk on leida suuremaid kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti, et seeläbi riiki efektiivsemaks muuta ning suurendada vaba eelarveruumi riigi uute prioriteetide rahastamiseks. Revisjon koosneb kolmest töösuunast: nn nullbaasilise eelarve projekt (valitsemisalade eelarvete ja teenuste analüüs), horisontaalsed analüüsid (tõhustamiskavad) ja poliitikate elluviimise mõjuhindamised. Nullbaasilise eelarve projekti I etapis (2023- 2024) analüüsitakse rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi valitsemisalade teenuseid ja eelarveid, et tuvastada mitteprioriteetsed, dubleerivad, aga ka suuremahulised teenused, mille lõpetamise, mahu vähendamise või muu ümberkorraldamise tulemusel saab vabastada eelarvevahendeid. Tulemused, sh poliitilisi valikuid eeldavad tõhustamisettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aasta augustiks. Varasemalt on Eesti saanud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt soovituse koostada riigile fiskaalriskide aruanne, et paremini teadvustada võimalikke riske ja neid vajaduse tekkimisel maandada. Möödunud aastal valmiski esimene aruanne „Fiskaalriskid Eestis“1, kus on ülevaade enamikest tüüpilistest fiskaalriskidest ja kvalitatiivhinnangutest ning nende olulisusest Eestis. RES/RE/stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimine ning strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise süsteemi kujundamine Koostati iga-aastased riigieelarve strateegia, stabiilsusprogramm ja riigieelarve ning ka riigi majandusaasta koondaruanne. Koostati kodaniku eelarve, mis võimaldab avalikkusel saada ülevaate riigi rahanduse peamistest näitajatest ning kuidas eelarve jaguneb ehk millele riik kulutab. Täiendati riigieelarve juhtimislauda andmete ja erinevate vaadetega, et paremini vastata kasutajate vajadustele. Juhtimislaud võimaldab saada lihtsa ja kergesti mõistetava vaate, kuhu riigi raha läheb ehk kuidas eelarve nii riigiasutuste kui ka tegevuste vahel jaguneb. Kodaniku eelarve ja riigieelarve juhtimislaud 2024. aasta kohta on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel2. Riigikogu liikmetele tehti kättesaadavaks “riigieelarve andmebaas”, mis aitab vajadusel riigieelarve seaduse ja seletuskirja materjalidest saada veelgi detailsem ülevaade. Andmed on esitatud kolme järjestikuse aasta kohta, sh eelneva aasta eelarve täitmine. Kui eelarve seadus on valitsemisala tulemusvaldkonna ja programmi tegevuste lõikes, siis aruandes on võimalik avada programmi tegevuse detailsus ja jälgida selle alla kuuluvaid teenuseid koos nende detailsete maksumustega personali-, majandamiskulude ja toetuste lõikes ning saada ülevaade millised asutused on teenuse osutamisega seotud. Samuti on võimalik saada ülevaade millisel eesmärgil kulu tehakse ning kuidas seda mõõdetakse. Andmeid on võimalik vaadelda ka ilma tegevuspõhise eelarve vaateta, nii öelda majandusliku sisu lõikes - asutus ja erinevate kululiikide maht, investeeringud, finantseerimistehingud. Edaspidi on kavas andmebaasi kasutuse võimalusi disainida 1 https://fin.ee/fiskaalriskid-eestis 2 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/2024-riigieelarve 13  vastavalt kasutajate tagasisidele. Kasutusõigused andmebaasile on taotlenud kokku 31 riigikogu liiget ja komisjoni ametnikku. § Jätkati riigieelarve baasseaduse muutmisega, eesmärgiga luua võimalused avaliku sektori finantsjuhtimise terviklikuks ja kvaliteetseks toimimiseks. 2023. aastal oli fookus töörühmadel, kus otsiti lahendusi seaduse väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemidele, hinnati võimalikke mõjusid ning koondati ettepanekuid koostöökogule (ministeeriumide vastava valdkonna esindajate kogu). 2023. aastal tulid seaduse muutmiseks kokku 5 töörühma - strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise seostamise, eelarvepõhimõtete, finantsdistsipliini ja eelarve täitmise kontrolli töörühm, kohalike omavalitsuste rahastamise ning põhiseaduslike institutsioonide eelarvete töörühm. Töörühmades osales üle 70 ministeeriumide, riigiasutuste, põhiseaduslike institutsioonide esindaja ning nende tellimusel viidi läbi kolm lühianalüüsi teemadel: riigieelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimis- ja aruandlustsükli analüüs, kuluarvestuse metoodika analüüs ja investeeringud ning investeeringutoetused riigieelarves. Hanke tulemusena teostas tööd Pricwaterhouse Coopers. Riigieelarve seaduse muutmisest ja analüüsidest saab ülevaate rahandusministeeriumi kodulehel3. 2024. aasta esimeses kvartalis jätkuvad töörühmade kohtumised ning seejärel liiguvad töörühmade lahendusettepanekud koostöökogusse. Avati 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika periood, kus Eestile on eraldatud ca 3,4 miljardit eurot, millele lisanduvad veel maaelu arengufondi toetused. Toetuste kasutamisel on kuus eesmärki: nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek Ida-Virumaal keskkonnasäästlikumaks tulevikuks. § Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide koosseisu kuuluva, 340 miljoni euro suuruse, Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) kogu paketist jõustati 2023. aasta jooksul meetmete aluseks olevad õigusaktid. Õiglase ülemineku fondi kogumaht on 340 miljonit eurot ning 2023. aasta õigusaktidega käivitati kõigis vastavates meetmetes tegevused ja avati voorud, mahus 307 miljonit eurot. Kohustustega kaeti 2023.aasta lõpuks 96 miljonit eurot (umbes 28 protsenti ÕÜF kogumahust), millest ettevõtlusmeetmetes võetud kohustused moodustavad umbes kolmandiku. Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Eesti uuendatud taastekava, mahuga 953 miljonit eurot, mis keskendub varasemast enam rohereformiga seotud investeeringutele nii era kui avalikus sektoris. Algne taastekava kinnitati 2021. aasta sügisel, kuid seoses taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetusmahu vähenemisega, tarneahelate katkemise, kõrge inflatsiooni ning energiakriisiga, tuli kava ümber vaadata. RRF lõplik toetusmaht Eestile on 863,3 miljonit eurot, millele lisandus 2022. aasta teises pooles REPowerEU toetus 90 miljonit eurot, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohereformi hoogustamisele. Kavas plaanitud tegevused viiakse ellu 2026. aasta keskpaigaks. Võeti kokku Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperiood. Eesti sai Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodil struktuurifondidest 3,7 miljardit eurot ning kokku toetati üle 14 500 projekti. Tänaseks on kogu toetus Eestile Euroopa Komisjonilt laekunud. 3 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigieelarve-seaduse-muutmine 14  Üleriigilise konkursi “Südamega tehtud eurotegu” raames tunnistati parimaks Euroopa Liidu toel valminud projektiks Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla. Vabariigi Valitsus võttis seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmise kohta, milles jõuti Euroopa Ülemkogus kokkuleppele 1. veebruaril 2024. Eesti jaoks oli esmatähtis Ukraina 50 miljardi euro suuruse rahastu loomine. Samuti võeti seisukohad Euroopa Liidu uute omavahendite kohta, mille üle läbirääkimised Euroopa Liidu Nõukogus jätkuvad. Euroopa investeerimispank (EIP) ja rahandusministeerium sõlmisid 300 miljoni euro suuruse rahastamislepingu, et toetada investeeringuid digi- ja rohereformi. Laen on esimene osa suuremast raamlepingust, millest kaasfinantseeritakse ka projekte, mille eesmärk on toetada õiglast üleminekut Ida- Virumaal vähese CO2-heitega majandusele. Tegemist on kolmanda Euroopa investeerimispanga laenuga Eesti Vabariigile Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaasfinantseerimiseks. Eelmistel rahastamisperioodidel on sõlmitud kaks sarnast lepingut vastavalt 550 miljonile ja 720 miljonile eurole, sealhulgas täiendav COVID-19 laen mahus 120 miljonit eurot. 2022. aastal said MKM, SOM, KEM ja MEM riigieelarve strateegia raames teadus-arendustegevuse lisaraha, et sõlmida teaduspartnerluse raamleping ülikoolidega EL 2030 kliimaeesmärkide teadmistepõhiseks ülevõtmiseks. 2023. aastal sõlmiti raamleping 4 teadus-arendusasutusega ja 1 teaduskonsortsiumiga, et tellida raamlepinguga sotsiaalse kliimafondi kava koostamiseks vajalik analüüs. Analüüs valmib 2024. aastal ning keskendub transpordi- ja energiaostuvaesusele ja neid leevendavatele meetmetele. Jätkati iga-aastase koolitusprogrammiga infosüsteemide kasutusoskuse suurendamiseks ja metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks. Peamiselt olid koolitused suunatud aruandluskeskkonna kasutamisele ja andmeanalüüsi võimekuse suurendamisele ministeeriumides kui ka riigiasutustes. Koolitustel osalejaid oli 31 riigiasutusest ja ministeeriumist, kelle tagasiside on olnud positiivne. Olemasolevates eelarve infosüsteemides tõhustati kasutajate tööprotsesse automatiseerimislahendusega, täiendati keskseid riigi aruandeid vastavalt kasutajate vajadustele ning viidi läbi kuluarvestuse infosüsteemi infovarade inventuur, mille tulemusena saavutati 38 protsendiline kokkuhoid kasutuses olevast andmemahust. 15 Tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine Tabel 6. Riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang 1 1 1 2 1,3 3,02 2 2 2 2 2 auditeeritud valimi pinnalt), %,< Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i - - - - JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv raamistik) E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud - - - - 100 100 100 100 100 100 100 väljamaksed (tehniline), %-des Tegevused ja tulemus: Riigi arvelduste korraldamine ja rahavoogude juhtimine Valitsussektori võlakoormus kasvas 2023. aasta lõpuks 20,4 protsendile (2022. aasta lõpus oli 15,8 protsenti) sisemajanduse koguproduktist. Kuigi Eesti võlakoormus on jätkuvalt Euroopa väiksemaid ja tugevalt alla 60 protsendi, tuleb jätkuvalt pingutada, et Eesti liiguks korras riigirahanduse suunas. Toimus tavapärane riigi rahavoo juhtimine, mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt ning arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks tegemiseks planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru või võetakse vajadusel laenu. Riigi laenuvõimekuse tõstmiseks koostati 2023. aastal rahvusvaheline euro kommertspaberite programm ning rahvusvaheline pikaajaliste võlakirjade programm. Nende programmide raames on võimalik varasemast kiiremini ja paindlikumalt emiteerida eelkõige rahvusvahelistel kapitaliturgudel riigi lühi- ja pikaajalisi võlakirju. Riigieelarve finantseerimiseks emiteeriti 2023. aastal nii lühi- kui pikaajalisi võlakirju, et võlakirjade müügist laekunud raha kasutada likviidsusreservi täiendamiseks ja aasta teises pooles üldise riigieelarve puudujäägi katmiseks. Arvestades prognoositud riigieelarve puudujääki järgmisteks aastateks, kasutab riigikassa vastavalt vajadusele ja turu võimalustele ka edaspidi erinevaid võlainstrumente riigile raha 16  laenamiseks. Pikaajalise võlakirjaemissiooni korraldasid 2023. aastal Barclays, Erste Group ja Goldman Sachs Bank Europe. Rohkem infot Eesti riigi rahavoogude ja nende juhtimise kohta saab lugeda rahandusministeeriumi veebilehelt4. Jätkati e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamise järgmiste etappide läbiviimist. Projekti suureks eesmärgiks on kaasajastada e-riigikassa tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel koormustel. Välisvahendite auditeerimine 2023. aastal auditeeriti Euroopa Liidu struktuuritoetuse raames valimi alusel 30 projekti kulusid summas 29 miljonit eurot. Auditite käigus leitud keskmine veamäär oli 3,02 protsenti. Euroopa Komisjoni ja Kontrollikoja poolt aktsepteeritav viga on 2 protsenti. Kõrgem vea määr oli tingitud peamiselt puudustest kahes meetmes, mille mõju kogu struktuurivahendite rakendussüsteemile on suhteliselt väike. Enamik auditi tähelepanekud oli jätkuvalt seotud riigihangete korrektse läbiviimisega. Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Tabel 7. Maksu- ja tollipoliitika mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Tarbimise efektiivne 22,7 23,5 22,4 22,8 21,6 20,7 21,5 22,5 22,3 22,4 22,3 maksumäär, % Tööjõu efektiivne 32,2 32,2 32,2 33,2 33,7 33,6 33,3 33,1 32,0 32,7 32,8 maksumäär, % Maksupoliitika stabiilsus 0,7 -0,3 0 0,1 -0,2 0,0 0,0 0,3 1,3 0,7 0,2 (ennustatavus), % Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste 3,2 3,2 3,4 3,4 3,5 4,1 4,0 4,3 2,8 2,8 2,8 suhteline maht võrreldes riigieelarve maksutuludega), % Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise 1 1 1 1 1 1 5 5 5 5 5 maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤ 4 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigikassa/riigi-finantsvarad-ja-kohustused#rahavoog 17 ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 seotud rikkumismenetluste arv Joonised 10 ja 11. Maksu- ja tollipoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal Tegevused ja tulemus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Maksukoormus, mis 2022. aastal langes napilt alla 33% sisemajanduse kogutoodangust, tõusis 2023. aastal majanduses toimunud muudatuste tõukel 34%’ni. See on endiselt üks Euroopa Liidu madalamaid näitajaid. Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt on 2024. aastal oodata peamiselt käibemaksumäära tõusust tulenevat hüpet 35%’ni. 2025. aastal naaseb maksukoormus füüsilise isiku tulumaksu reformist tingituna Eesti jaoks harjumuspärasele 33,3 – 33,5%’le. Sellel tasemel maksukoormus ka lähiaastateks stabiliseerub, välja arvatud juhul, kui realiseeruvad riigieelarvestrateegias planeeritud täiendavad maksumuudatused, mis toovad meid tagasi 35% lähistele. Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus) oli 2023. aastal heal tasemel, sest olulisi maksumuudatusi ei olnud. Maksusüsteem on piisavalt stabiilne, kui kahe teineteisele järgneva aasta võrdluses maksumuudatustest tingitud kõikumine on alla 1,5 protsendi sisemajanduse koguproduktist. 2023. aasta stabiilsushinnangut ei mõjuta ka 2024. ja 2025. aastal jõustuvad maksumuudatused. § Jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt tõusis maksuvaba tulu 2023. aasta 1. jaanuarist 500 eurolt 654 euroni kuus ehk 6000 eurolt 7848 euroni aastas. Hilisema muudatusega kaotati maksuvaba tulu sõltuvus maksumaksja sissetulekust, laiendades maksuvaba tulu (700 eurot kuus alates 2025. aastast) kõigile maksumaksjatele. § Jõustusid alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega - sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma tõusis 160,50 euroni 1000 sigareti kohta ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 107 euroni suitsetamistubaka ühe kilogrammi kohta. - taastus tubakavedelikke aktsiisimäär 0,2 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta. 18 § Jõustusid maksukorralduse seaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mille kohaselt tekkis platvormihalduritel kohustus hakata koguma teavet nende vahendusel tegutsevate nii füüsilistest kui juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. 2024. aasta jaanuari lõpuks edastati teave ka maksu- ja tolliametile. § Jõustusid maksukorralduse seaduse muudatused, millega alates 2023. aasta 1. oktoobrist kehtestati kohustuslik aruandlussüsteem ehitusettevõtjatele, eesmärgiga vähendada tööjõumaksudest kõrvalehoidmist. § Võeti vastu riigilõivuseaduse muudatused, millega ajakohastati riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, transpordiameti maismaatranspordivaldkonnas ja sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõsteti ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti toimingute riigilõivumäärasid. Lisati uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Muudatused olid vajalikud, kuna riigilõivud ei kata enam nende tegemiseks vajalikke kulutusi. § Võeti vastu käibemaksuseaduse muudatused, millega kehtestati 2024. aasta 1. jaanuarist käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist tõstetakse majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsendilt 14 protsendile ja ajakirjanduse soodusmäär 5 protsendilt 9 protsendile. § Võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, millega tõuseb nii füüsiliste kui juriidiliste isikute maksumäär 2025. aastast 22 protsendini. Juriidiliste isikute regulaarselt jaotatava kasumi soodusmaksumäär 14 protsenti tühistatakse kui ebaefektiivne. Krediidiasutuste avansilise makse maksumäär tõuseb 14 protsendilt 18 protsendile. Alates 2024. aastast kaotatakse järgmised füüsilistele isikutele seni kehtinud mahaarvamised maksustavast tulust: eluasemelaenu intressid, täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest ja täiendav maksuvaba tulu teise ja enama lapse eest. § Võeti vastu hasartmängumaksu seaduse muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on erinevate mänguliikide maksumäärade tõus ja soov suurendada riigieelarve tulu, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus. § Võeti vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega sätestati alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu, vähendada aktsiisi reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust kooskõlas alkoholipoliitika rohelises raamatus ja tubakapoliitika rohelises raamatus sõnastatud suunistega. § Võeti vastu käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, tuvastamaks e-kaubanduses maksupettusi ja kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile. § Eesti suhtes algatati üks rikkumismenetlus nn globaalset miinimummaksu käsitleva direktiivi ülevõtmisega hilinemise tõttu. Tänavu aprillis võeti direktiiv üle tulumaksuseaduse muudatustega. 19  § Vabariigi Valitsuses kiideti heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiajastu käibemaksu paketi kohta. Analüüsi kohaselt on paketi mõju Eestile üldjoontes positiivne. Toetati suunda e-arvetel põhinevale piiriüleste tehingute aruandluskohustusele, mis vähendab käibemaksu pettuseid ning omakorda suurendab käibemaksu laekumist. Toetati ka ettepanekuid, mis vähendavad ettevõtjate erinevates liikmesriikides registreerimiskohustust, lihtsustades seeläbi ettevõtjate piiriülest tegevust ning vähendades halduskoormust. Ühiselt otsustati, et Eesti ei toeta lühiajalise majutuse ja reisijateveo teenuse maksustamist platvormidel. Platvormimajanduse maksustamine küll suurendab käibemaksu laekumist, kuid tekitab majutus- ja reisijateveo sektorites ebavõrdsust, kuna käibemaksu neutraalsus ei ole tagatud. § Lisaks kiideti Vabariigi Valitsuses heaks Eesti seisukohad järgmiste Euroopa Liidu algatuste kohta: - üleliigselt kinnipeetud maksu kiirema ja tõhusama tagastamise algatus FASTER. Eesti üldjoontes nõustus direktiiviga, kuna see soodustab piiriüleseid investeeringuid ja kaasnev halduskoormus Eestile ei ole liigne. - Tolliliidu reformipakett. Eesti nõustus tolliliidu reformimise vajadusega, nõudes siiski, et säiliks liikmesriikide karistuspoliitika tollirikkumiste osas. IMF avaldas Eesti raporti, kus käsitles eraldi kliimamuutuste mõjusid ja märkis muu hulgas, et senisest ambitsioonikama rohepöörde läbiviimisel oleks üks võtmekomponente mootorsõidukimaksu kehtestamine koos keskkonnahoidlikuma transpordi soodustamisega. IMF hindas Eesti kohta tehtud raportis laiemalt majanduse, eelarve ja finantssektori olukorda ja andis soovitusi majanduspoliitikate elluviimiseks. Eestil soovitatakse püüelda tasakaalus eelarve poole ja järgida neutraalset eelarvepoliitikat, mis aitab pidurdada inflatsiooni. Samas tuleks säilitada toetused kõige haavatavamatele sihtgruppidele. Selleks on vaja leida konsolideerimismeetmeid ja kärpida ka valitsussektori tegevuskulusid. § Valmistati ette mootorsõidukimaksu seaduse eelnõud, mille valitsus 2024. aasta alguses kinnitas. Eelnõu tähendab Eestile täiesti uut seadust ja liiklusseaduse täiendamist. Mootorsõidukimaksu eesmärgiks on kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Mootorsõidukimaks on ka täiendav tuluallikas riigieelarvele. 2025. aastast jõustuv maks suunab enam soosima uuemaid ja vähem saastavamaid sõidukeid. Tegevus: Maksu- ja tollikorraldus Eesmärk: Kogutud riigi maksutulud ja ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemine. Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb. Tabel 8. Maksu- ja tollikorralduse mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase 20 Riigieelarves prognoositud 100 101,3 100 102 108 99 100 100 100 100 100 maksutulude kokku kogumine (%), Deklareerimata jäävate maksude osakaal 4% 4,2 3,5 2,6 2,4 2,4 <5 <5 <5 <5 <5 laekunud maksudest (%), < Aruandeperioodi nõuete 99 99,39 98,92 99,36 99,43 99,44 98 98 98 98 98 tasumise osakaal (%), > Maksutahte indeks, > 65 66,5 68,4 69,6 67 66,2 66 66 66 66 66 Joonised 12 ja 13. Maksu- ja tollikorralduse tegevuse valitud mõõdikute visuaal Tegevused ja tulemus: Maksu- ja tolliameti põhiline ülesanne on tagada riigieelarves oodatud maksude laekumine. 2023. aastal laekus riigieelarvesse 12,81 miljardit eurot, mis on 105 miljonit eurot vähem riigieelarves oodatud maksulaekumisest (täitus 99,1 protsenti riigieelarve ootusest). Rahandusministeeriumi suveprognoosist laekus 2023. aastal 99 protsenti ehk 146 miljonit eurot (1 protsent) vähem. Võrreldes 2022. aastaga kasvas aastane laekumine 7,3 protsenti. Vaid kolme maksu laekumine ületas 2023. aastal riigieelarve ootust, need on füüsilise isiku tulumaks (+151 miljonit eurot), juriidilise isiku tulumaks (+117 miljonit eurot) ning alkoholiaktsiis (+3,3 miljonit eurot). Oodatust vähem laekus käibemaksu (-288 miljonit eurot), tubakaaktsiisi (-22 miljonit eurot), sotsiaalmaksu (-21,7 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisi (-18 miljonit eurot). Maksu- ja tolliameti oluline ülesanne on vähendada maksuauku ehk saamata jäänud maksutulu, mis takistab ausat konkurentsi ja vähendab riigi tulusid. Maksu- ja tolliameti eesmärk on hoida maksuaugu osakaalu laekunud maksudest alla protsendi. Euroopa Komisjon avaldas 2023. aasta lõpus käibemaksuaugu uuringu, mille järgi on Eesti üks kahest madalama käibemaksu maksuaugu osakaaluga riigist Euroopas. Uuringu järgi oli käibemaksu potentsiaalne maksuauk Euroopa liikmesriikides 2021. aastal 61 miljardit eurot, sealhulgas Eesti käibemaksuauk hinnanguliselt 1,4 protsenti teoreetilisest käibemaksu kohustusest ehk 40 miljonit eurot. 21  Maksu- ja tolliameti siht on suurendada vabatahtlikku maksulaekumist ehk inimeste sisemist motivatsiooni käituda maksu- ja tolliasjades korrektselt, mis võimaldab riigi tulude laekumist ja maksuaugu vähenemist ilma järelevalvelisi meetmeid kasutamata. 2023. aastal läbi viidud maksutahte uuringust selgus, et 91 protsenti Eesti elanikest tunneb, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohus. 94 protsenti (+1 protsent võrreldes 2022. aastaga) elanikest maksab kõik maksud enda sõnul alati korrektselt ära ning 94 protsenti (-2 protsenti võrreldes 2022. aastaga) maksab need enda sõnul alati õigeaegselt. 89 protsenti (+1 protsenti võrreldes 2022. aastaga) inimestest teab, kuidas makse maksta ja mille pealt peab makse tasuma ning 86 protsenti (-4 protsenti võrreldes 2022. aastaga) teab, et maksude eest saadakse riigilt vastu teenuseid. Siiski, 20 protsenti (muutust pole 2022. a võrreldes toimunud) elanikest arvab, et maksude tasumist on lihtne vältida. Oluline strateegiline suund on pakkuda maksumaksjatele lihtsaid ja mugavaid teenuseid. Kiire tehnoloogia ja e-teenuste areng ning soov pakkuda lihtsaid ja mugavaid teenuseid seavad kõrged ootused teenuste kvaliteedile ja toimivusele. 2023. aastal oli klientide rahulolu pakutavate teenustega „suurepärasel“ tasemel (75,6 protsenti). Lisaks toetavad teenused maksukuulekust: 2023. aastal oli kõrgel tasemel nõuete tähtaegne tasumine ehk 88,1 protsenti maksukohustustega isikutest tasusid need kohustused õigeaegselt ning 88,4 protsenti isiku deklaratsioonidest olid esitatud õigeaegselt ja korrektselt. Oluline eesmärk on võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse tagamine. Ausate juriidiliste isikute osakaal 2023. aastal oli 93 protsenti ja ausate füüsiliste isikute osakaal 97,7 protsenti. Ligi pooled nõustatud ja kontrollitud juriidilistest isikutest (46 protsenti) parandasid pärast kokkupuudet maksu- ja tolliametiga oma maksukäitumist. Väljakutseid pakub rahvusvaheline maksukeskkond ja piiriülene kaubandus, seda nii käibemaksu kui tulumaksu pettuste tuvastamisel. Juriidiliste isikute tulumaksuriskide tuvastamisel on enim tähelepanu suunatud läbi erinevate skeemide varjatult ja maksuvabalt kasumi väljaviimisele. Lisaks töötatakse paremate lahenduste leidmiseks, mis aitaks tõkestada maksudest kõrvalehoidumist käibemaksukohustuslastena mitteregistreeritud äriühingute ja kinnisvara tehingute osas. Endiselt on suunatud tähelepanu ka tööjõumaksude parema laekumise tagamiseks ning tasumisest kõrvalehoidjate maksukäitumise parandamiseks – kui 2023. aastal üldine ümbrikupalga maksjate ja saajate osakaal püsis muutumatuna, siis kasvas mõnevõrra kõrge riskiga isikute arv. Järelevalveliste eesmärkide täitmiseks rakendatakse isikupõhist riskijuhtimist, mis võimaldab tegevusi täpsemalt sihtida lähtuvalt isikute riskitasemest. 2023. aastal edastati prokuratuuri 109 kriminaalasja 223 kuriteoepisoodi ja 185 kahtlustatavaga, millistes tuvastati riigile kokku 4 373 936 euro suuruse kahju tekitamine, millest omakorda 89 protsenti kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavatelt konfiskeerimise ja avalik-õiguslike nõuete tagamiseks arestiti. Aasta jooksul avastati ja kõrvaldati mustalt turult 8 979 161 ebaseaduslikult käideldud sigaretti, 448 liitrit e-vedelikke ja 2238 liitrit absoluutalkoholi. Jälgimäel tõkestati aasta alguses tootmisliini häälestamisstaadiumis olev salasigaretitehas, kus leiti salasigarettide tootmiseks mõeldud seadmed, toormaterjal ja pakkeliin, mille tootmisvõimsus oleks olnud tööle hakkamisel ca 1 miljon salasigaretti päevas. Teostatud tollikontrollide käigus avastati aasta jooksul 30 kilogrammi amfetamiini, 264 kilogrammi kokaiini ja 314 kilogrammi katiooni derivaate, mis on tuntud ka kui peonarkootikum. 22  Korraldati tolliprotseduuride tõhusat järelevalvet ja kaitsti tollipiiri, et tõkestada pettuseid ja vähendada salaturu osakaalu. 2023. aastal jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide valguses, kuna Venemaa osas võeti vastu 3 täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisaldasid täiendavaid kaubasanktsioone. Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tolli kontrollimahust ning sanktsioonidest möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks. Tööd idapiiril mõjutas Soome otsus oma piiripunktid sulgeda ning aasta lõpus saabus uudis Narva piiripunkti sulgemisest sõidukitele. Olulise mõjuga eraisikutele oli tõlgendus, mis keelas Vene numbrimärkidega sõiduautode sisenemise Liitu. Paralleelselt sanktsioonide rakendamisega jätkati tavapäraselt tolliteenuste pakkumist ja kaitsti tollipiiri, et tagada tollimaksu kogumine, tõkestada pettuseid. Uuenduskuuri läbisid kõik põhilised tolli avalikud teenused ning kasutusele võeti uued sisenemise-, ekspordi- ja transiidisüsteemid. IT-investeeringuteks panustati 2023. aastal kokku umbes 11,4 miljonit eurot, sh 1 miljon eurot struktuurfondi vahendeid. 2023. aastal olid fookuses järgnevad IT projektid: - Kasutusse võeti töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem, mis koondab info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimissüsteemi (läbipääsu- või valideerimissüsteemi), pea- ja alltöövõtjate, omanikujärelevalve ning ehitusobjektil töötavate töötajate kohta. Rakendus on liidestatud ehitusobjektidel kasutusel olevate elektrooniliste registreerimissüsteemidega, läbi mille liiguvad andmed üle x-tee ehitusobjektile sisenevate ja sealt väljuvate isikute kohta. - Alates 1. oktoobrist 2023 uuendas maksu- ja tolliamet ekspordi ja transiidi, impordi tolliteenuseid, viies väljumise tollivormistuse täismahus uude infosüsteemi AES, transiidi tollivormistuse uude infosüsteemi NCTS ning uuendades sisenemisformaalsuste infosüsteemi NES/ICS2 lennukauba käitlejatele. Lisaks võeti kasutusele uus tagatiste süsteem, kus esimesena hakati haldama transiidiga seotud tagatisi. Uued infosüsteemid on mõeldud kasutamiseks nii rahvusvahelise kaubandusega tegelevatele eksportijatele ja vedajatele kui tolliagentuuridele. Lisaks uuendasime impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi Impulss ja järelevalvesüsteemi Surveillance. - Valmis ka tagatiste projekti 1. etapp, mis hõlmab transiidi tagatisi ja pakub transiidisüsteemile (NCTS) tagatise kehtivuse ja piisavuse kontrolli ning tagatise kasutamise teenuseid. - Kasutusele võeti ka platvormialase teabe automaatse vahetuse süsteem (DAC7). Maksu- ja tolliamet kogub andmeid platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende poolt teenitud tulu kohta ning vahetab teavet teiste liikmesriikide ametiasutustega. - 2023. aastal olid fookuses maamaksu tõusule kaitsemehhanismi rakendamine, kalkulaatori loomine. Maamaks on sõltuv uutest maksumääradest ja maksustamishindadest, mille aluseks on 2022. aastal toimunud maade korraline hindamine (eelmine 2001). Maamaksu tõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism aitab leevendada maamaksu järsku tõusu. Arendus/projekt oli jagatud 5 etappi, mille tootestamine toimus kahes osas: I-III etapp tootestati suvel 2023 ning IV-V etapp tootestati 2023. aasta detsembri lõpus. Suvine tootestamine võimaldas kohalike omavalitsuste ametnikel sisestada maksu- ja tolliameti maamaksu süsteemi uued maamaksumäärad ning maksumaksjatel näha prognoositavat 2024. aasta maamaksu. Detsembris toimunud tootestamine võimaldab moodustada täiendatud kujul maamaksuteateid ning täiendas maamaksu töövoo lõpuni. 23  - 2023. aastal oli käibemaksu valdkonnas üheks eesmärgiks makseteenuse pakkujatelt piiriüleste makseandmete kogumiseks ja Euroopa kesksesse süsteemi edastamiseks vajaliku CESOP rakenduse välja arendamine ja tootestamine. 2023. aastal valmis rakenduse esmane arhitektuur ja toimiv arenduskeskkond täitja serveris, arendati välja toimiv x-tee teenus CESOPi jaoks: CESOP sõnumivahetuse funktsionaalsus, andmevahetus EU CESOPiga, CESOP ametniku- ja kliendivaade ning makseteenuse pakkujale tagasiside andmine X-tee kaudu saadetud CESOP faili staatuse kohta, samuti ka kliendirakenduse kasutajaliidese funktsionaalsus. Tulenevalt sertifikaatidega seotud ebaselgustest pikendati 2023. aasta detsembris arenduse viimaste etappide, sh testimine Euroopa keskse CESOP süsteemiga tähtaegu, millest tulenevalt sai ka rakenduse tootestamise uueks tähtajaks 2024. aasta aprilli algus. - Tegeleti EL ühtse käibemaksu süsteemi (OSS) jätkuvaks rakendamiseks vajalike parandustega, et tagada üle-euroopaline e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu erikorra (OSS/IOSS) infovahetus liikmesriikide vahel. Selle eesmärk on rakendada uut lahendust käibemaksupettuse vastu võitlemisel e-kaubanduses ning arendada välja Nõukogu direktiiviga reguleeritud lahendus. 2023. aastal valmis MTA tehisintellekti strateegia, mis loob võimekuse tehisintellekti ja digilahendustega seotud reforme kavandada, arendada ja rakendada. Strateegias kirjeldati AI kasutusele võtmise eeldused (andmehalduse juurutamine, tehniline kompetents jms) ning võimalikud esmased katsetamise projektid. 2024. aastal jätkub andmehalduse juurutamine, rahastusallikate otsimine ning tehnilise kompetentsi värbamine. Korrastati maksu- ja tolliameti andmehaldust ja kasvatati analüüsivõimekust (MTA andmeladu). Maksu- ja tolliameti ülese analüüsi ning riski kriteeriumite (KM, FIDEK, eTOLL) andmetöötlusvõimaluste (SAS) jätku tagamine. 2023. aastal jätkus ettevalmistuste tegemine üleminekuks andmepõhisele aruandlusele, mille eesmärgiks on võimaldada esitada aruandluskohustuse täitmiseks vajalikud standardiseeritud andmed masin-masin teel otse tarkvarast. Koostöös teiste riigiasutustega (statistikaamet ja riigi infosüsteemi keskus) koostati andmepõhise aruandluse taksonoomia palga ja tööjõu ning majandustehingute andmekoosseisud. Taksonoomia alusel saab tulevikus edastada maksu- ja tolliametile käibedeklaratsiooni, tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni ja töötamise registreerimise andmeid. Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni skoobis analüüsiti palgaandmete esitamist tehingupõhiselt, et ettevõtja saaks esitada otse raamatupidamistarkvarast standardiseeritud tehingupõhiseid andmeid. Palgaandmete analüüsi käigus selgus, kuidas andmed liiguvad nii ettevõtja kui ka MTA äriprotsessides. Maksu- ja tolliamet viis 2023. aasta kevadel läbi teenindusbüroode külastusuuringu ning analüüs näitab, et nõudlus kohapealse silmast-silma teeninduse järele on aastatega oluliselt kahanenud ning ameti e- kanalite külastuste arv ja rahulolu teenindamisega on väga kõrge. Väiksema külastatavusega teenindusbürood on Kärdlas, Haapsalus, Põlvas, Raplas, Paides ja Jõgeval. Keskmiselt käib neis büroodes üheksal kuul aastas 2,76 klienti päevas, mis on 0,86 klienti teenindaja kohta. 2024. aasta mais lõpetatakse kohapealne teenindamine üheksaks kuuks Kärdla, Jõgeva ja Rapla büroodes. Põlva bürood külastanud 24  inimesed suunatakse nõustamisele Võru või Tartu büroosse. Alates 2024. aasta maist on avatud kolmel päeval nädalas Paide, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Rakvere, Viljandi ja Võru teenindusbürood. 3. Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika toetab läbipaistvate riigijuhtimise otsuste tegemist. Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Halduspoliitika programm hõlmab riigi haldusorganisatsiooni korraldust, avaliku teenistuse arendamist ja riigi personalipoliitika, riikliku statistika, riigi osaluspoliitika, riigi kinnisvara, riigiabi- ja riigihangete-alase ning kesksete tugiteenuste poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond on tihedalt seotud ka riigireformi raames tehtavate tegevuste koordineerimisega (nt asutuste ümberkorraldamine ja protsesside arendamine, tugiteenuste konsolideerimine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine). Programmi kulud tegevuste lõikes Halduspoliitika programmi eelarve täitmine 2023 35000000 31 614 019 29 221 973 30000000 28 137 806 25000000 19 767 391 20000000 17 687 008 15000000 13 806 525 9 539 241 8 563 455 10000000 6 984 518 3 609 010 5000000 0 Tegevus: Tegevus: Tegevus: IKT Tegevus: Tegevus: Avaliku sektori Tugiteenuste valdkonna Ministeeriumite Statistika organisatsiooni pakkumine ja arendamine ja ühishoone tegemise ja ressursside toetuste korraldamine kesksete poliitika korraldamine rakendamine RMITis tugiteenuste kujundamine ja RTK-s korraldamine statistika 2023 lõplik eelarve Eelarve täitmine 25 Joonis 14. Halduspoliitika programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot. Peamise (72 protsenti) osa programmi eelarvest moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Rahandusministeeriumi ühisosakond. Statistika tagamise meetme eelarve on peamiselt Statistikaameti juhtida ning see moodustas lõplikust eelarvest 18 protsenti. 10 protsenti halduspoliitika programmi eelarvest moodustas Rahandusministeeriumi avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise meede. Eelarve täitmine moodustas avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise meetmes 38, kesksete tugiteenuste meetmes 79 ja statistika tagamise meetmes 78 protsenti. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tabel 9. Halduspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2035 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Keskvalitsuse töötajate hüvitiste 6,0 6,1 6,6 6,2 5,9 6,6 6,1 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 osakaal SKPst, %, <= Valitsussektori töötajate osakaal tööealises 8,1 8,2 8,3 8,5 8,7 9 9 9 9 9 9 9 elanikkonnas 20-64 (ei kasva), % Statistika tarbija 42 70,6 73 72,2 75,7 82 75,0 77,0 79,0 82,0 90,0 82 70,0 rahuloluindeks, ≥ Olukorra analüüs Areng hea või väga hea:  Rahandusministeeriumis valmis riigireformi tegevuste ja arengute tagasivaade ning vajadustest ja väljakutsetest lähtuv analüüs riigivalitsemise arengusuundade kohta. Olulisemad elluviidud muudatused riigireformi egiidi all olid haldusreform ja sellega seonduvad muudatused, kuueteistkümne asutuse ümberkorraldamine kuueks riigiasutuseks, üleminek tegevuspõhisele eelarvele, riigimajade loomine (ühtsete teenuskeskuste loomine jätkub ka järgnevatel aastatel), kesksete tugiteenuste konsolideerimine, nullbürokraatia projekt ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks riigiga suhtlemisel (praeguseks ümber kujunenud reaalajamajanduse lähenemiseks) jt. Analüüsis järeldati, et suured “riigireformi” mastaabis ümberkorraldused vajavad ka Riigikogu visiooni ja mandaati. Edasiste fookustena täitevvõimu tasandil toodi analüüsis esile riigivalitsemise strateegilist korrastamist, riigi teenuste ja tugiteenuste selgemat juhtimist, riigi andmevaldkonna arendamist, haldusalade ülese paindlikkuse loomist, sisebürokraatia 26  vähendamist, regionaalse tasakaalu tagamist ja inimesekesksete põhimõtete laialdasemat rakendamist (st kodanike kaasamine nii õigusloome kui ka teenuste arendamise protsessidesse)5.  Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust, mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. Personalijuhtide võrgustikes tutvustas Sotsiaalministeerium valminud Heaolu arengukava 2023-2030, mis seab muuhulgas prioriteediks paindlike töövormide kasutamise ning vahetati parimaid praktikaid, näiteks said paljud asutused inspiratsiooni ja mõtteid sotsiaalministeeriumi hübriidtöö põhimõtete väljatöötamisest. Teema aktuaalsus on oluline igal aastal välja antavas aastaaruandes, kus tuuakse juurde regioonidesse värbamise statistika (ca 40-45% värbamisest toimub regioonides).  2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted“. Dokumendis kirjeldatakse kinnisvarapoliitika eesmärgid ja mõõdikud ning osapooled, rollid ja vastutus. Eesmärkide ja mõõdikute seadmisel on tuginetud aastatel 2016─2018 välja töötatud hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessidele, mis suunavad kinnisvaraotsuseid tegema, tuginedes kogutavatele võtmenäitajatele ja nende analüüsimisele. 2023. aastal valmis kinnisvararegistri arendus vajaliku info süstematiseeritud ja osaliselt automatiseeritud kogumiseks. 2024. aasta väljakutseks on registriarenduse andmetega hõivamine ja kasutuse juurutamine. Eesmärgiks on saada uutest infosüsteemidest kinnisvara sisend 2026. aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia 2026-2029 tarbeks.  Esimest korda avalikustati riigi hoonestatud kinnisvara pikaajaline investeeringukava, mis seab perspektiivi riigi rahalised võimalused ja valitsemisalade soovid6.  Maakondlikes keskustes on riik toomas oma asutusi kokku riigimajadesse ehk ühtsesse teeninduskeskusesse. 2023. aasta alguses avati riigimaja Pärnus Akadeemia tänaval, sügisel Valgas ning aasta lõpus valmis Pärnus Rohelise tänava riigimaja. Riigimajade rajamine puudutab otseselt 8 ministeeriumi valitsemisala ning majadesse on kaasatud enam kui 29 riigiasutust oma piirkondlike üksustega. Riigimajade eesmärk on pakkuda regioonides kasutajamugavaid ja kvaliteetseid teenuseid ning toetada teenuste säilimist maakonnakeskustes. Riigimajades on loodud võimalused asutuste vaheliseks koostööks ja lahenduste otsimiseks tegevusvaldkondade üleselt, muuhulgas saavad asutused kasutada ruumi efektiivsemalt (nt ühiseid nõupidamiste- ja puhkeruumid).  Kasutusest väljalangenud korterelamute probleemi lahendamiseks 2019. aastal koostöös kolme KOViga käivitatud pilootprojekt „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ jõudis 2023. aastal lõpule. Projektiga testiti õiguslikke ja praktilisi lahendusi elanike ümberkolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvate ja osaliselt eraomanikele kuuluvate korterelamute lammutamiseks. Pilootprojekti teostamise käigus saadud 5 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/riigihaldus/riigireform 6 Riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kava pärast VV otsuseid_04.10.2023.xlsx (live.com) 27  teadmised ja kogemused kinnitavad teema olulisust ning on jõutud järeldusele, et probleemi kõige efektiivsem lahendamine saab toimuda KOV-i tasandil, milleks on vaja täiendada õigusakte.  Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, kuid poliitika kujundamine toimub keskselt koordineerituna rahandusministeeriumi poolt. Osaluspoliitika paremaks rakendamiseks on kinnitatud riigi osaluspoliitika põhimõtted (mille regulaarne uuendamine on kavas 2024. aastal), äriühingute nõukogude liikmete valimiseks moodustatud nimetamiskomitee (mis tegutseb kaheksandat aastat) ning Tartu Ülikooli kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel.  Riigihangete korraldus on jätkuvalt tõhus ja läbipaistev. Riigihangete 2023. aasta ülevaate põhjal korraldati Eestis e-riigihankena 97 protsenti hangetest. Vaidlustatud riigihangete osakaal on madal, ulatudes 2023. aastal 1,7 protsenti kõigist riigihangetest.  2023. aasta novembris leppis valitsus kokku riigihangete läbiviimise strateegilistes põhimõtetes. “Riigihangete strateegilised põhimõtted” seavad riigihankepoliitikale prioriteedid, mis seisnevad keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalse vastutustunde ja innovatsiooni toetamises, julgeolekuriskidega arvestamises ning mõistlikkuse ja usaldusväärsuse tagamises.  2023. aastal algas Eestil Euroopa Liidu rahastatud koostööprojekt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), mille eesmärgiks on kohandada Eestile sobivaks Euroopa riigihankeametnike kompetentsimudel ja arendada ning edendada riigihankeametnike kogemusi ja teadmisi, eriti keskkonnahoidlike, sotsiaalselt vastutustundlike ja innovatsiooni edendavate riigihangete korraldamiseks.  Viimase suurema konsolideerimise tulemusena, mis hõlmas riigi asutatud sihtasutuste arvestusteenuste üle toomist Riigi Tugiteenuste Keskusesse, osutab RTK 2023. aasta lõpu seisuga arvestusteenuseid 211 asutusele ehk RTK kliendiks on üle 84 protsendi keskvalitsusest. Arvestusteenuste konsolideerimine on toonud riigile ressursside kokkuhoidu. Kliendid hindavad keskselt pakutavaid arvestusteenuseid kõrgelt ─ 2023. aasta klientide rahulolu uuringu tulemustes kajastub, et personali- ja palgaarvestuse teenuse rahuloluindeks oli 68 protsenti, finantsarvestuse teenuse rahuloluindeks 63 protsenti (skaalal 1 – 100).  Toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste Keskust rakendusüksuste arv alates 2019. aastast seitsmelt asutustelt kolme asutuseni. Toetuste rakendamisel arvestatakse tegevuste kavandamisel ja korraldamisel rahastusallika nõudeid, kuid võimalusel ühtlustatakse protsesse ning pikaajaline suund on allikaneutraalsel lähenemisel.  Statistikametis töötati jätkuvalt kliendisõbralikumaks muutumise nimel, et nii statistika visualiseerimise edasiarendused (väliskaubanduse rakendus, uued tööriistad andmete visualiseerimiseks andmelugudes, digiriigi virtuaalne abiline Bürokratt), kui ka uue ja olulise informatsiooni aja- ja asjakohase esitamine (näiteks rohepöörde trendide ja ukrainlased tööturul kiirstatistika) jõuaksid uuele tasemele. Tarbijate rahulolu kasv jätkus.  Statistikaameti 2023-2030 strateegia üheks oluliseks elemendiks on andmeesitajate halduskoormuse vähendamine. Sellega seoses jätkab amet reaalajamajanduse projekti, uuendab 28  oma andmekogumisteenust, sh andmekogumiskeskkonda, kasutab puuduva info saamiseks mudelipõhist hindamist ning andmeid andmekogudest, avaliku ja erasektori infosüsteemidest ja veebist ning vähendab seeläbi valimite suurust ja/või andmekogumise sagedust.  Oluliselt on paranenud riikliku statistika nähtavus ning seeläbi ka üldine andmekirjaoskus. 2023. aasta veebikülastuste arv oli üle 2 miljoni, eelnevatel aastatel 1,6-2 miljonit külastust. 2023. aastal toimus üle 900 andmete avaldamist, 2125 andmetabelit, 118 pressiteadet, lisaks uudised, pressikonverentsid ja blogilood ning avaldamisele järgnevalt väga erineva mahuga päringuid meedialt, mida 2023. aastal oli umbes 500. Statistikaameti näitajaid avaldati meedias ligi 8500 korda, see on samas suurusjärgus 2022. aastaga, mil avaldati rahvaloenduse andmed ja seetõttu oli meedia huvi tavapärasest suurem. Andmete kättesaadavusse ja kasutatavuse parandamisse panustati 133 andmekogu ja andmestiku kirjelduse koostamisega ning riigi üleseks andmehalduseks vajalike juhendmaterjalide koostamise ja nõustamisega. Vajab tähelepanu:  Personalipoliitikas on jätkuvaks probleemiks demograafiline trend elanike, sealhulgas tööealise elanike vähenemise ja vananemise suunas ning jätkuvad kriisid ning tegelemine nende mõjudega. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes 6 protsenti. Seetõttu on eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate osakaalu tööealisest elanikkonnast (20–64 aastased) kasvamast, kuid viimaste aastate kriiside tõttu pole seda eesmärki päris täita suudetud. Nii valitsussektori kui ka keskvalitsuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist on kasvanud, sest valitsuse otsusel suurendati 5 protsenti palgafondi üldiselt ning konkreetselt tõsteti töötajate hüvitisi siseturvalisuse-, kaitse- ning hariduse valdkondades. Valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil suurenenud umbes 1 protsendipunkti, see tähendab, et hoolimata viimaste aastate kriisidest püsinud suhteliselt stabiilsena. Valitsussektor moodustas 2023. aastal tööealisest elanikkonnast 15,8 protsenti.  Väljakutseks on asutustevaheline koostöö maakondades ning riigi võimekus pakkuda võrdselt head töökeskkonda üle Eesti, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi ühtlustumine kogu riigis.  Keskse koolituse ja arendustegevuse valdkonnas on jätkuv väljakutse üleminek ESF seniselt rahastusmudelilt uuele keskse koolituse mudelile. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb kogu kriitiliste arendustegevuste pakett läbi vaadata ning leida lahendused, mis aitavad arendustegevusi läbi viia ressursitõhusalt, ühendades muuhulgas KOV ja keskvalitsuse sihtrühmi ja koolitusi, kus see on mõistlik ja vajalik.  2023. aastal valminud riigireformi analüüsis rõhutati organisatsioonide kvaliteedi hindamise praktikate olulisust ning protsesside parendamist, kuna asutuste toimimise edukus väljendub otseselt pakutavate teenuste kvaliteedis (sh kas teenused vastavad inimeste vajadustele). Tähelepanu organisatsiooni pidevale arengule võimaldab parenduskohtade märkamist ning uuenduslikkust organisatsiooni sisestes teenustes ja protsessides, aga ka avalike teenuste paremas korraldamises. 29  Riigihangete valdkonnas on eesmärgiks rahaliste vahendite parimal viisil kasutamine. Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid hankeid viidi 2023. aastal läbi 12 protsenti kõigist hangetest. Euroopa Liidu põhimõtetest lähtuvalt vajab Eestis edendamist hangete väärtuspõhisuse suurendamine, mille üheks võimaluseks on muuhulgas riigihangetel kvaliteedikriteeriumite kasutamine.  Riigiabi valdkonnas nõuab jätkuvat panustamist riigiabi reeglite selgitamine, arvestades nende keerukust ja paljusust. Alates 2022. aastast kehtivad uued EL riigiabi õigusaktid viies valdkonnas, avaldatud on kolm uut õigusaktide eelnõud. Samal ajal toimub mitmete uute fondide kasutuselevõtt: EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU), Õiglase Ülemineku Fond, Moderniseerimise Fond. Seega tuleb uute toetusmeetmete tingimusi töötada välja olukorras, kus korraga kehtib palju uusi reegleid, sealhulgas muudeti vähese tähtsusega abi piirmäärasid ja arvutusloogikat.  Riigiabi õigusaktide tõlgendamise ainupädevus on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja seisukohtade saamine nendelt on aeganõudev (keskmiselt 5–18 kuud). Väljakutseks on riigiabi ekspertide vähesus. Eriti kriitiline on olukord siis, kui ühekorraga vajavad lahendust mitu suuremat teemat. Reeglite selgitamiseks korraldatakse jätkuvalt koolitusi ja uuendatakse juhendeid. Olukorda parandaks eestikeelse akadeemilise riigiabiõiguse käsiraamat.  Kinnisvara valdkonnas on väljakutseks toimemudeli, sh rahastamismudeli ülevaatamine. Täna kasutusel olev süsteem tagab küll hoonete säilimise pikaajaliselt, kuid ei arvesta muutuvate vajadustega ning on riigieelarvele osutunud üle jõu käivaks. Tähelepanu vajab ka riigi kinnisvara juhtimise arendamine, mis peab hakkama tuginema kesksetele võtmenäitajatele. Selleks on vaja tagada kvaliteetsed andmed ning asjakohane aruandlus.  Riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute kavandamise ja otsustamise protsessi parendamine ja edukas rakendamine, et piiratud ressurssidega täita kinnisvarapoliitika, rohereformi ja muid eesmärke.  Kahaneva rahvastikuga piirkondades kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks on neis piirkondades vaja elamumajandus ümber korraldada. See on kohalike omavalitsuste ülesanne. Kohalikele omavalitsustele suuremate võimaluste andmiseks, aga ka kohustuste panemiseks on vaja muuta õigusakte. Väljakutseks on vajalike seadusemuudatuste jõustamine ja kohalikele omavalitsustele vajaliku rahastuse tagamine.  Tulenevalt Euroopa Komisjoni eesmärkidest 2019-2024 on algatatud mitmeid initsiatiive (Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa jne), mille tulemusena on muutunud vajadus riikliku statistika järele ning algatatud EL tasemel kõikide statistikavaldkondade õigusraamide muutmine. Seega tuleb paralleelselt kvaliteetse statistika tootmisega leida piisavalt ressurssi vastuvõetud muudatuste rakendamiseks olukorras, kus need muudatused eeldavad uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmist ja täiendavaid töötajaid lisanduvate statistikavajaduste täitmiseks.  Üksikasjalikuma statistika tegemine muutuvas keskkonnas, ilma andmesubjektide koormust oluliselt suurendamata, eeldab uute andmeallikate, meetodite ja statistilise töötluse 30  infotehnoloogiliste vahendite arendamist ning kasutamist. Selline kvalitatiivne muutus vajab piisavat ressurssi, kuna uue süsteemi üleminekuni on vaja olemasolevaid käigus hoida. Suur vajadus on kvalifitseeritud ja statistikaameti teenuste arendamisele pühendunud IKT personali järele.  Andmehalduse valdkonnas ülesannete edukas täitmine võimaldab edendada andmete ühekordse küsimise (once-only) põhimõtet ning samuti andmete taaskasutust. Statistikaameti esmane andmehalduse korraldamise fookus on sisulise ülevaate saamisel riigiasutuste andmekogudest – mis andmed riigil on. Koostöös MKMi ja RIAga koordineerib statistikaamet riigi andmehaldust, kuni 2025. aastani tehakse seda taasterahastust, pärast seda vajab see ülesanne riigieelarve baasrahastust.lõikes, tuh Programmi tegevuste täitmise analüüs Tabel 10. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Riigi ametiasutuste teenistujate - 3,3─3, 3,35 - - 3,7 - - - - 3,3-3,5 pühendumus indeks (5 palli skaalal) 5 Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete korraldusele roheline roheline roheline kollane 66,6 70 70 75 75 75 (metoodika muutus, 12 näitajat) Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse 70 79 83 82 83 86 85 85 85 85 85 määr, % Riigi ametiasutuste teenistujate 8 8 6 8 10 8,3 5-8 5-8 5-8 5-8 5-8 vabatahtlik voolavus, % Riigi ametiasutuste personali 90,2 90,7 91,2 90,9 90,0 88,3 90,0 90,0 90,0 91,0 91,0 stabiilsusindeks, % Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses 1,26 1,21─ 1,21─ 1,21─ 1,21─ 1,21─ 1,23 1,25 1,28 1,27 Eesti keskmise palgaga 1,25 1,25 1,25 1,25 1,25 Riigi ametiasutuste koolituskulude 1 1,0 0,68 0,8 1 1 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 osakaal tööjõukuludest, %, ≥ Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 otsuste arv Riigiabi nõustamisteenuse - - - 8 - - 8 - 8 - kliendirahulolu (10-palli skaalal) Riigihangete rahalise mahu osakaal 28 26 32 28 41 27 30 30 30 30 30 riigieelarve kuludest, % Keskmine pakkujate arv hankes 3,7 4,0 4,6 3,6 3,5 4,1 3,8 3,8 4,0 4,0 4,0 Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud 14 13 13 13 13 12 18 18 20 20 20 hangete osakaal, % Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud 78 74 72 78 80 83 78 78 78 78 78 vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr, %, > 31 Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi 26 30 22 12 35 24 50 60 60 60 60 äriühingutest, % Kulutõhususust parandanud riigi 61 26 30 46 56 60 60 65 65 70 70 sihtasutuste osakaal, % Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal 4 3 1 2 1 2 3 3 3 3 3 miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, % Joonised 15, 16, 17 ja 18. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal Mõnede mõõdikute seiramine lõpetati, sest Riigi Tugiteenuste Keskus muutis oma mõõdikute skaalat ning Statistikaamet otsustas oma mõõdikute hulka vähendada ning viia kaks mõõdikut teenuse tasandile, kus need paremini mõjule pääsevad. Mõõdikud, mille seiramine on lõpetatud: Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks, < (RTK) Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk aastaga vähendada ca 10000 tundi (Statistikaamet) Statistikaalaste tellimustööde maksumus, € (Statistikaamet) 32 Tegevus: Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine Eesmärk: Riigihaldus ja personalipoliitika on mõjusalt ja terviklikult korraldatud Tegevused ja tulemus: Riigi personalipoliitika kujundamine 2023. aastal jätkati riigi palgapoliitika, keskse koolituse ja arendustegevuse põhimõtete, värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamise ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku teenistuse arendamisega. Riigi värbamispoliitikas jätkati paindliku töökorralduse soodustamisega ─ töötati välja rotatsiooni hea tava. Avalikustati avaliku teenistuse 2022. aasta aruanne teenistujate peamistest personali- ja palganäitajatest ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste olulisematest arengusuundadest. Hoolimata kriisi oludes kasvanud töökoormusest, vähenes riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste teenistujate arv 489 inimese võrra. Valminud aruande baasil tehti Vabariigi Valitsusele riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus ettepanekud palgakorrektsioonideks ning anti ülevaade Riigikogule avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ülevaate tegemine ametiasutuste ja teenistusgruppide kaupa. Avalikustati riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring. Andmed näitavad küll mõningast palgatõusu, ent tippspetsialistide palkamisel ei suuda riik erasektoriga konkureerida. Fontese viimase palgauuringu järgi jääb riigiasutuste põhipalk erasektorile keskmiselt 11 protsenti alla. Siiski, vähendamaks survet riigi rahakotile, otsustati, et järgmisel aastal avaliku sektori palgafond külmutatakse. § Alustati kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmisega, mille kohaselt on osade kõrgemate riigiteenijate ja nende palgaga seotud ametnike palgatõus nelja aasta vältel poole väiksem, kui vastav indeks muidu ette näeks. § Konsultatsiooniringile liikusid avaliku teenistuse seaduse muudatused, mis ühtlustaksid nõudeid avaliku teenistuse töötajatele ja -ametnikele. Seaduse uuendamise tulemusel peaks suurenema võrdne kohtlemine ametnike ja töötajate vahel, töösuhted muutuma paindlikumaks, looma paremad võimalused omavaheliseks koostööks, soodustama tööjõu liikumist, tooma rohkem õigusselgust, vähendama asutusesisest bürokraatiat ning eelkõige tõhustama riigi ressursside otstarbekat ja läbipaistvat kasutamist. Valmis uuring „Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses 2023“, mille järgi on valdav osa riigiteenistujatest seisukohal, et töö avalikus sektoris eeldab kindlate väärtushinnangute ja hoiakute olemasolu. Uuringus osales kokku 1841 teenistujat omavalitsustest, ministeeriumitest ja nende 33 allasutustest, ametitest, inspektsioonidest, põhiseaduslikest institutsioonidest jt valitsusasutustest. Tegemist on kordusuuringuga, mis aitab jälgida arenguid avaliku teenistuse eetikas ning on aluseks koolitusprogrammide uuendamisele ja ametnikueetika nõukogu tegevustele. Samuti on see abiks valdkonna edendamisel ametiasutustes. 2023. aastal arendati avaliku sektori töötajaid keskselt muude teemade hulgas muudatuste juhtimise, digioskuste, riigihangete ning poliitikakujundamise (sh mõjude hindamine, kaasamine, protsessijuhtimine, analüüsimeetodid) koolitusprogrammides (kokku 2932 osaluskorda). Keskselt arendati järelkasvuprogrammis ning juhtide arenguprogrammis keskastmejuhte. Koondati 2024. aasta peamised koolitusprioriteedid ja tehti ettepanekud keskse koolituse jätkamiseks peale ESF-i rahastusperioodi lõppemist 2023. aastal. Asukohast sõltumatu värbamine on olnud soovitus avalikus sektoris ning 2023. aasta 12. kuuga regioonidesse värbamine ligi 45% koguvärbamistest. Tööd jätkas ametnikueetika nõukogu, kes andis selgitusi eetikakoodeksi rakendamiseks, nõustas ja võttis seisukohti tegude/käitumise vastavuse kohta eetikanõuetele. Riigihalduse korraldamine Avaldati riigireformi analüüs, mille keskseteks soovituseteks on haldusreformiga jätkamine, funktsionaalse ja sidusa strateegilise juhtimise, andmepõhise valitsemise arendamine ning ühtsema valitsemise lähenemine. Valitsemiskorralduse paindlikkus ja vajaduspõhisus on ka Eesti 2035+ pikaajalises strateegias sõnastatud muutusvajadus, mille poole tahame riigis liikuda. ESFi institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise meetmest rahastati sotsiaalministeeriumi valitsemisala funktsioonide korrastamist ja maa-ameti baasil 2025. aasta algusest loodava Maa- ja Ruumiameti loomist ettevalmistavaid analüüse. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel viidi läbi haldusala asutuste funktsioonide analüüs maakondliku kultuurikorralduse tulemuslikkuse tõstmiseks ning rahvaraamatukogude ülesannete ja rahastuse mudeli analüüs. Valmis ministeeriumite IKT arendusvaldkonna toimimise ja IKT-teenuste osutamise mudeli analüüs. Nelja ministeeriumi (rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ja kliimaministeerium) koostöös korraldati teenuste mõttetalgud, mille eesmärgiks oli ühtlustada arusaamu teenusepõhisest juhtimisest riigis. Läbi viidi sisekontrollisüsteemi rakendamise koolitused keskvalitsuse asutustele ning uuendati sisekontrollisüsteemide rakendamise juhendit, mille eesmärgiks on tõhustada organisatsioonide juhtimis- ja kontrollisüsteeme. 34 Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine Vabariigi Valitsus kinnitas riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi aluseks väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel. Eestis korraldab igal aastal riigihankeid umbes 700 erinevat asutust. Nii tellib avalik sektor aastas 4-5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja ehitustöid, mis moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist kuni 18 protsenti ja riigieelarvest kolmandiku. Järgmise sammuna luuakse strateegiale tegevuskavad, juhendid jm. Näiteks on plaanis välja töötada täiendav nõustamisvõimekus ja infoportaal, korraldada koolitusi ja käivitada koostöös OECD-ga piloothanked. 2024. aasta alguses valmisid ja said kättesaadavaks hindamiskriteeriumi näidised, mida hankijad saavad kasutada parima pakkumuse välja selgitamisel. Rahandusministeeriumi ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostöös tehti ettevalmistusi pilootprojektiks „Strateegiliste ja väärtuspõhiste riigihangete kasutuselevõtu edendamine riigihankeametnike professionaliseerumise kaudu“, mille eesmärgiks on aidata Eestil edendada ja enam kasutusele võtta väärtuspõhiseid riigihankeid. Projekti tegevused on suunatud Eesti hankijate tegevuse toetamiseks. Projekti tegevuste käigus on plaanis 2024. aastal pakkuda hankijatele praktilist kogemust ja teadmisi, millele väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel tähelepanu pöörata. 2023. aasta septembris toimus projekti avaseminar, kus tutvustati projekti tegevusi ja kaardistati hetkeolukorda. Pilootprojektid koostöös Eesti hankijatega viiakse läbi viimase etapina ning selle baasil valmivad juhendmaterjalid, mida hangetes silmas pidada, et ühiskonnale kasulikku muutust oleks võimalik pakkuda. Elektrooniliste riigihangete toetamine riigihangete registri vahendusel Lõppes riigihangete registri uute e-vormide projekt ning valitsus kinnitas riigihangete registri määruse muudatuse, mille kohaselt võeti registris kasutusele uued realiseeritud koosvõimelised e- vormid. Lisaks uuendati projekti raames EL Väljaannete Talitusele e-vormide edastamise veebiliides. Rahandusministeerium avalikustas 2024. aasta märtsis riigihangete registri 2023. aasta statistika. Riigihangete registri andmetel avalikustati 2023. aastal 8 972 riigihanget, mis teeb 147 hanget rohkem kui aasta varem. Alustatud hangete kogumaksumus oli sel hetkel üle 5,1 miljardi euro. Kuna riigihanked omavad suurt ostujõudu, on riigi strateegiline suund viia tulevikus läbi enam väärtuspõhiseid hankeid, millega toetatakse riigile oluliste eesmärkide saavutamist, sh keskkonna-, sotsiaal- ja majanduspoliitikat. Riigihangete vaidlustuste lahendamine Rahandusministeerium teeb riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle järelevalvet avalike huvide kaitseks. Järelevalveteateid riigihangete seaduse rikkumise kahtluse kohta esitati 64. Järelevalvemenetlus alustati kaheksal korral. Juhtumipõhises järelevalvemenetluses käsitletud riigihangete kogumaksumus oli umbes 266 miljonit eurot. Plaanilisi järelevalvemenetlusi 35 alustati kuus. 2023. aastal laekus seitse väärteoteadet, kuuel juhul väärteomenetlust ei alustatud. Ühe väärteomenetluse tulemusena määrati karistus nõutavat riigihankemenetlust korraldamata hankelepingu sõlmimise eest. Kolm väärteomenetlust lõpetati koosseisu puudumise tõttu. Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitati 2023. aastal 209 vaidlustust, mis on 22,2 protsenti rohkem kui 2022. aastal. Nendest võeti menetlusse 147 vaidlustust. Menetlusse võetud vaidlustustest rahuldati osaliselt või täielikult 60 ja jäeti rahuldamata 73 vaidlustust, hankelepingu tühisus tuvastati ühel korral, vaidlustaja loobus vaidlustusest 10 ja hankija tunnistas vaidlustuse tervikuna põhjendatuks kolmel korral. Üks vaidlustusmenetlus on peatatud (järelevalvemenetluse tõttu) ja ei ole seisuga 29.02.2024 lõppenud. Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimine Euroopa Komisjonile ja Vabariigi Valitsusele esitati riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaade 2022. aasta kohta. 2022. aastal toetati ettevõtteid Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaga kokku 449,8 miljoni euroga. Riigiabist 81,6% maksti välja toetustena, ülejäänud tagatise, maksusoodustuse või riskikapitalina. Samuti anti toetustena 98,9% ulatuses vähese tähtsusega abi. Võrreldes 2021. aastaga on kasvanud riigiabi maht teadus- ja arendustegevuseks, mida 2022. aastal anti kokku 26,4 miljonit eurot. Suurimateks abi andjateks 2022. aastal olid AS Elering (20,5% abi kogumahust), Kultuuriministeerium (16,2%) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (14,5%). Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktis vähenes 0,7 protsendipunkti võrra. Riigiabi reeglite õigeks rakendamiseks korraldati koolitusi, sealhulgas kaks koolitust Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna ametniku poolt (algajatele) ja üks koolitus väliskoolitajate poolt (edasijõudnutele). Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine § Riigikogu võttis vastu riigivaraseaduse muudatused, et muuta kohaliku omavalitsuse ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Ühtlustati riigi ja kohalike omavalitsute maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning anti riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks. Kohalikel omavalitsustel tekkis muudatuste järgselt kohustus selgitada välja kinnisasja vajalikkus riigile, kui kohalik omavalitsus hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt tasuta saanud. Muudatusega vähendati kohalike omavalitsuste poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65 protsendilt 50 protsendile (maa harilikust väärtusest). 36  2023. aasta algul jõudis lõpule tühjenevate korterite pilootprojekt Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Valgas, mille tulemusena valmistati ette asjaõigusseaduse muudatuste eelnõu. Valitsus on eraldanud kohalikele omavalitsustele toetusmeetmete loomiseks 3,6 miljonit eurot, mida saab kasutama hakata peale seadusemuudatuste vastuvõtmist. Vähendamaks riigi hoonefondi ülalpidamiskulusid ja energiatarvet ning aitamaks kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, toetati CO2 ja moderniseerimisfondi vahenditest 87,6 mln euroga riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimist ning kehtestati rahandusministri määrus kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimise toetamiseks, mille jaoks on kavandatud kolme aasta peale 24 miljonit eurot. Valitsusele valmistati ette ettepanek suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 114 miljoni euro võrra, eesmärgiga kiirendada Ida-Virumaale uue gaasi-vesiniku hübriidelektrijaama ning Narva keskküttevarustuse kaasajastamiseks seadmete rajamist, kuid Vabariigi Valitsus loobus sellest plaanist. Alustati ettevalmistustega, et suunata erastamisele mitmed riigiettevõtted. Rahandusvaldkonna äriühingutest läheksid osaliselt erastamisele Eesti Energia kontsernist Enefit Green ja Enefit OÜ. Kontserni osaline eraldamine peaks parandama Eesti Energia finantspositsiooni, võimaldab panustada elektrivõrgu töökindlusse ja toob riigile pikas plaanis rohkem dividende. Lisaks saavad võimaluse osaluse omandamiseks börsiinvestorid. Riigi kinnisvara strateegiline juhtimine 2023. aastal jätkati riigi tegevuseks vajaliku kinnisvararessursi planeerimise ja eelarvestamisega. Kirjeldati tööprotsesse ning jätkati nende rakendamist toetavate juhendmaterjalide väljatöötamisega, samuti valitsemisalade nõustamisega kinnisvaraotsuste tegemisel. Valmis Riigi Kinnisvararegistri arendus, mis võimaldab kinnisvaraportfelli planeerimiseks ja otsusteks vajalikke andmeid esitada automatiseeritult. Riigi osaluspoliitika kujundamine ja korraldamine Riigi osaluspoliitika kujundamise ja korraldamise raames jätkus riigiasutuste nõustamine eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavates küsimustes ning riigi osalusega äriühingute nõukogudesse liikmete valimise ettepanekuid tegeva nimetamiskomitee töö korraldamine. Vabariigi Valitsus kinnitas riigi äriühingute makstavate dividendide summad 2023. aastaks. Otsuse järgi laekus 2023. aasta riigieelarvesse 148,1 miljonit eurot dividende. Riigieelarvesse oli riigi otsustusõigusega äriühingutelt dividende 2023. aastaks kokku kavandatud 139,8 miljonit eurot. 37 Võrdlusena, 2022. aastal laekus riigieelarvesse riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt dividende summas 116,1 miljonit eurot. Koostöös kliimaministeeriumiga otsiti lahendust, kuidas liikuda edasi Enefit-282 õlitehase küsimusega, et riigi tehtud 353 miljoni euro suurune investeering ei läheks tühja. Leiti võimalus tehas valmis ehitada ja käivitada selliselt, et tegevus vastaks keskkonna- ja kliimanõuetele. Alustati omakapitali hinna metoodika analüüsi, mille eesmärgiks oli riigi osalusega äriühingute omakapitali hinna määramise metoodikate täiendamine ja arendamine, võimaldades riigi äriühingutele omakapitali hinda seada ühingute tegevuse eripäradega arvestavalt. Analüüs valmis 2024. aasta alguses. Omandireformi lõpule viimine 2023. aasta alguses eraldas Valitsus riigi omandireformi reservfondist vahendid, mis võimaldavad rahandusministeeriumil jätkata kohalike omavalitsuste nõustamist ja järelevalvetegevust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisel. 2023. aastal oli registreeritud ja järelevalve läbi viidud 10 toimiku kohta. 2023. aastal lisandus maa-ameti kaudu kaks lõpuni viimata menetlust. Nende osas uut raha eraldamist pole toimunud. 2024. aasta alguseks oli omavalitsustes pooleli 12 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetlust, mis tuleb lõpuni viia. Valdavalt on tegemist keerukate, kohtu- või pärimisasjadega, mille lahendamisel vajatakse ministeeriumi abi. Meede 2. Keskne tugiteenus Tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest. Tabel 11. Tugiteenuste pakkumise ja toetuste rakendamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018- 2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kliendi rahuloluindeks personali- ja palgaarvestuse 8,7 65 (8,9) 72 (9,1) 65 (8,8) 68 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 teenusega, % Kliendi rahuloluindeks 8,6 61 (8,7) 61 (8,7) 54 (8,5) 63 ≥ 50 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 finantsarvestuse teenusega, % Kliendi rahuloluindeks riigihangete korraldamise 7,4 58 (8,9) 74 (9,1) 76 (9,2) 71 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 teenusega, % 38 Kliendi rahuloluindeks dokumendihaldus-ja N/A N/A N/A N/A 38 N/A ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 arhiiviteenusega, % Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahuloluindeks RTK toetuste 6,2 14 (7,6) 33 (8,2) 53 (8,8) N/A ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 kasutamise korraldamise teenusega,% Toetuse taotlejate rahuloluindeks RTK kui 7,2 66 (9,0) 74 (9,1) 67 (9,0) 74 ≥50 ≥50 ≥50 ≥ 50 ≥50 rakendusüksusega, % Asutuste koolitusjuhtide rahuloluindeks - 66 (9,0) 74 (9,1) 72 (9,0) 69 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 personaliarenduse teenusega, % Tegevused ja tulemus: Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) osutab keskseid teenuseid keskvalitsuse asutustele tugiteenuste kokkuleppes ja teenuste kirjeldustes kokkulepitud mahus. Teenuste kasutajate arv kasvab igal aastal. Tugiteenuste osutamise raames täidab RTK Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid. Valminud on riigi tugiteenuste keskuse arengukava aastateks 2024-2027 ja 2023. aasta tegevusaruanne. Aruandes saab tutvuda RTK eelmise aasta tulemustega ja arengukavas järgneva nelja aasta sihtidega. Riigi tugiteenuste keskuse järgmise nelja aasta fookuses on äriarhitektuuri ja ärianalüüsi lähenemise rakendamine terviklahenduste loomisel ja protsesside tõhustamisel, riigihangete kompetentsikeskuse kujundamine, ühtse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse kujundamine, teenuste ulatuse ja kliendibaasi laiendamine ja toetuste korraldamise teenuse konsolideerimisega jätkamine. Riigi tugiteenuste keskuse missiooniks on toetada klienti nutikate lahendustega. 2023. aastal viis riigi tugiteenuste keskus läbi organisatsiooni terviseuuringu, mille tulemused peegeldasid töötajate kõrget rahulolu juhtimise, töökeskkonna, kaugtöö korralduse ja teiste aspektidega. 95 protsenti töötajatest soovitab riigi tugiteenuste keskust tööandjana. Seoses ministeeriumite ümberkorraldamisega oli riigi tugiteenuste keskusel väljakutse liita ja lahutada arvestusobjekte ja teha mitmeid ümberkorraldusi infosüsteemides, sealhulgas saldode üleviimisi ja toetusprojektide poolitamisi. Personali- ja palgaarvestuse teenus Oluliselt suurenes reservväelaste maht (1300 > 16 000), mis tõi kaasa lisatööd, aga ka protsesside muutmist. 39  2023. aastal lõpetas oluline ja kaheksa aasta jooksul palju väärtust loonud personaliarenduse teenus, mis panustas 27 000 arendustunniga avaliku sektori töötajate arengusse. Hallatavaid süsteeme on muudetud klientide jaoks mugavamaks. Riigi tugiteenuste keskuse kliendibaasi lisandus aasta jooksul 11 uut asutust (Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigilaevastik, kolm sihtasutust ja viis uut kooli). Hetkel teenindab RTK kokku 209 asutusest 72 817 isikut (sealhulgas umbes 16 000 reservväelast). 2023. aastal täiendati ja arendati infosüsteeme tehes pisiarendusi ja parandades kasutajamugavust. Valmisid ka mitmed liidestused SAP ERP-iga (Citibank liides, FitekIn liidese uus versioon, müügisüsteemide liidesed). Finantsarvestuse teenus Aasta esimeses pooles tehti neljale põhiseaduslikule institutsioonile, Riigikantseleile, üheteistkümnele ministeeriumi valitsemisalale, Rahvusraamatukogule ja neljakümne neljale sihtasutusele raamatupidamise aastaaruanded 2022. aasta finantsandmete kokkuvõtmiseks. 2023. aastal lisandus RTK täisteenusele kaheksa uut klienti ning aasta lõpuks oli kokku 75 klienti, mille tulemusena kasutab teenust 83 protsenti keskvalitsuse üksustest. 2023. aasta suvel tõi täiendavaid tööülesandeid kaasa ministeeriumide valitsemisalade ümberkorraldamine, sh saldode üleviimisi ja toetuste poolitamist. Kokku teenindatakse 211 asutust, kellest on täisteenusel kuus asutust rohkem kui eelmisel aastal ehk 75 asutust. Riigi tugiteenuste keskuse arvestusteenuseid kasutab 83 protsenti keskvalitsuse üksustest. Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus Riigi raamatupidamise 2023. aasta koondaruanne valmis tähtaegselt. Riigikontrollil ei olnud märkuseid RTK töö kohta. Riigihangete korraldamise teenus 2023. aastal jätkus kliendibaasi laienemine. Riigihangete korraldamise teenusega liitus 87 uut klienti (regionaal- ja põllumajandusministeerium, välisministeerium, kultuuriministeerium, SA Vabaõhumuuseum ja HTMi valitsemisala 83 asutust). Tänaseks pakub riigi tugiteenuste keskus riigihangete korraldamise teenust juba 134 asutusele ehk 51 protsendile (varasemalt 17 protsenti) keskvalitsuse üksustest. Avaldati riigihangete registris 337 hanget, ületades planeeritud hankeplaanis olnud hangete arvu (313). 40  Eesmärk on keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete kriteeriumite rakendamise kasv hangetes. 2023. aastal kasutati 139 (2022. aastal oli 87) hankes keskkonnahoidlikke tingimusi ja 30 (2022. aastal oli kuus) hankes sotsiaalseid tingimusi. Aasta jooksul esitati RTK läbiviidud hangete kohta ka kümme vaidlustust, millest viis jäi rahuldamata, kolme puhul jäi vaidlustus läbi vaatamata ning kahe puhul rahuldati osaliselt. RTK viis läbi keskse hankena kütuse ostmise hanke. Valmistati ette riigihangete registri ületulekut, mille vastutavaks töötlejaks 1. jaanuarist 2024 on riigi tugiteenuste keskus. Personaliarenduse teenus 2023. aastal lõpetas oluline ja kaheksa aasta jooksul palju väärtust loonud personaliarenduse teenus, mis panustas aastatel 2015-2023 27 000 arendustunniga avaliku sektori töötajate arengusse. Perioodi jooksul toimus 1323 koolitussündmust, viidi läbi arenguprogrammid KAJA, KESTA ja Maxwell. Avaliku sektori asutustest oli 30 000 osalemist. 2023. aastal osales koolitustel 3202 osalejat ning rahulolu teenusega oli 94 protsenti. Toetuste kasutamise korraldamise teenus 2023. aasta oli pingeline toetuse korraldamise valdkonnas, sest samaaegselt tuli lõpetada vana perioodi tegevusi ning alustada uue perioodi väljatöötamise ja rakendamisega. 2023. aastal oli rakendamisel 11 erinevat allikat ja rakendusüksus/ vahendusasutus maksis välja 598 miljonit eurot. 2021-2027 perioodi vahenditest on tänaseks võetud kohustusi ligi 40 protsenti kogusummas 1,33 miljardit eurot. Väljamakseid on tehtud 104 miljoni euro ulatuses (4,8 protsenti). Kokku maksti välja toetusi summas 598 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga on toetuse saajatele välja makstud 96,1 protsenti kogu 2014-2020 toetusmahust. Kokku rahastati aasta jooksul 832 projekti. Euroopa Komisjonile ja teistele doonoritele esitati maksetaotlusi kogusummas 685 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga oli RTK-s rakendamisel üheteistkümne erineva toetusallika meetmed ning 66 protsenti 2021-2027 perioodi vahenditest rakendatakse riigi tugiteenuste keskuses. Dokumendihaldus- ja arhiiviteenus 41 Pakutav teenus hõlmab asutuste dokumentide vastuvõtmist, registreerimist, menetlusse suunamist ja väljasaatmist, dokumendihaldussüsteemi haldamist ja kasutajatuge, arenduste keskset tellimist ning arhiiviteenust. Alates 2023. aasta jaanuarist hakkas riigi tugiteenuste keskus pakkuma dokumendihalduse- ja arhiiviteenust kaheteistkümnele riigiasutustele. Teenuse pakkumiseks ja haldamiseks on kasutusel viis erinevat dokumendihaldussüsteemi (Delta, LiveLink, Pinal, Kirke, Webdesktop). 2023. aastal teenindati 3 000 isikut. Tegeleti nii nõustamise, koolitamise kui pöördumiste lahendamisega (2 000 pöördumist registreeriti). Viidi läbi 40 koolitust. Tegevus 2.2 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RmIT-s Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas Tabel 12. IKT valdkonna arendamise ja korraldamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase RmITi poolt pakutavate teenuste 4,5 4,18 4,5 4,37 4,03 4,21 4,2 4,2 4,2 4,5 kliendirahulolu (5-palli skaalal) Tegevused ja tulemus: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (RmITi) ambitsiooniks on olla hinnatuim arenduspartner riigis, oma valdkonna parimate tegijatega. RmIT on võtnud asutusena suuna teenuspõhisele juhtimisele, eesmärgiga kasvada võimekaimaks arenduskeskuseks digiriigis. Muutunud tegevusloogikaga seonduvalt muutus 01.09.2023 rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse struktuur. Uue osakonnana lisandus andmetehnoloogia üksus, suurendades võimet toetada asutusi, kelle teenustest suur osa põhineb andmeanalüütika lahendustel. Ühe suurima teenus- ja arendusportfelliga, IT-majana, kannab RmIT märkimisväärset vastutust, olles pühendunud kiiretele muutustele reageerimisele, et olla alati eesrindlikud oma valdkonnas. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse info- ja küberturbe valdkond on käivitanud mitmeid olulisi algatusi, tugevdades turvasüsteeme ja suurendades vastupidavust küberohtudele. 42  Rahandusministeeriumi valitsemisalas liigutakse keskse IKT juhtimise suunas. Selleks loodi IT nõukogu, eesmärgiga juhtida strateegiliselt ja paindlikult rahandusministeeriumi valitsemisala arendusportfelli ja IT eelarvet, toetamaks teenuste arengut ja kvaliteeti. 2023. aastal viidi rahandusministeeriumi valitsemisalas ja riigiüleselt läbi olulisi arendustegevusi ja mahukaid projekte, mille läbiviimisesse rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse panustab. Enamus arendusvajadusi tuleneb seadusandlusest ja Euroopa Liidust. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus koostöös tarkvaraettevõtetega Cybernetica AS ja Nortal AS arendasid maksu- ja tolliametile välja uuendatud ekspordi ja transiidi tolliteenused, viies tollivormistuse täismahus uude automatiseeritud ekspordisüsteemi (AES) ja transiidi tollivormistuse uude transiidi andmevahetuse süsteemi (NCTS). Uued infosüsteemid on mõeldud kasutamiseks nii rahvusvahelise kaubandusega tegelevatele eksportijatele ja vedajatele, kui ka tolliagentuuridele. 2023. aastal korraldas rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse riigihangete registris 16 erinevat hankemenetlust ja sõlmis kokku 39 hankelepingut 15 erineva töövõtjaga. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse hanketeenuse kvaliteedi näitajaks saab pidada asjaolu, et rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse korraldatud hangete osas esines ainult üks vaidlus. Tegevus 2.3 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine Tabel 13. Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamise mõõdikud ja sihttasemed, 2018- 2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kliendirahulolu õigusteenusega, ≥ 4,4 - 4,3 - - 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3 Kliendirahulolu haldusteenusega, ≥ 4,6 - 4,4 - - 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5 Kliendirahulolu kinnisvarateenusega N/A N/A NA N/A N/A 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5 Kliendirahulolu - 4,6 - 4,6 - 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5 dokumendihaldusteenusega, ≥ Tegevused ja tulemus: 2023. aastal kolisid Suur-Ameerika 1 ministeeriumide ühishoonesse senisele neljale ministeeriumile lisaks ka kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium, et koroonajärgselt tekkinud kaugtöö paindlikkusega kaasnenud ruumide kasutust optimeerida ning sellega ka riigi kulusid kokku hoida. Samuti on see võimaldanud konsolideerida ministeeriumide tugifunktsioone. Seoses uute ministeeriumite kolimisega ühishoonesse, uuendati 2023. aastal tugifunktsioonide koostöökokkulepet ning ühtlasi ajakohastati ka hoone ja varade ühist kasutamist puudutavad korrad (ühishoone kodukord, tulekahju korral tegutsemise plaan ja erakorralise sündmuse lahendamise plaan ning ametisõidukite 43 kasutamise kord). Ühisosakond täidab ministeeriumitega kokku lepitud mahus tugifunktsioone ühishoones asuva kuue ministeeriumi (justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium) jaoks. Dokumendihaldusteenus Dokumendihaldusteenuse eesmärgiks on korraldada dokumendi- ja arhiivihaldust justiitsministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile. Alates 2023. aastast osutab riigi tugiteenuste keskus kokkulepitud dokumendi- ja arhiivihalduse tegevusi (dokumentide registreerimine ja väljasaatmine, dokumendihaldussüsteemi administreerimine ja kasutajatugi, arhiivi korrastamine) teenusleppe ja toimemudeli alusel ning lähtub teenuse osutamisel asutuses kehtestatud kordadest ja juhistest. 2023. aastal on panustatud dokumendihaldusteenuse ühtlustamisse, osaledes erinevates riigi tugiteenuste keskuse töörühmades. Haldus- ja riigivara teenus Haldusteenuse eesmärk on tagada ühishoone ministeeriumite töökeskkond ja ühise kasutamisega seotud teenused ning korraldada ministeeriumide valitsemisel oleva riigivara haldamist. 44  Vabariigi Valitsus jõudis 2022.a novembris järeldusele, et siseministeeriumi spetsiifilised vajadused eriruumidele ning turvalisusele oleksid muutnud asutuse ühishoonesse kolimise ebamõistlikult kalliks ning ühishoonesse võiks kolida mõni teine ministeerium. 2023. aastal muudeti ministeeriumite struktuure ning tehti otsus, et ühishoonesse kolivad kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium. Kliimaministeeriumi kolimine leidis aset 2023. aasta suvel, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kolimine 2023. aasta lõpus. Tööde lõpetamine ja täiendava sisustuse paigaldus toimub 2024. aasta kevadel. Teostamisel on täiendavad investeeringud muuhulgas turvalisuse tõstmiseks, mille osas on eesmärk tööd lõpetada 2024. aasta lõpuks. Ühishoone mõistlikuma kasutamise raames tihendati olemasolevate korruste kasutamist (kokku koliti ümber umbes 300 teenistujat) ja vabastati lisanduvate ministeeriumide mahutamiseks neli korrust. Suurem korruste jagamine toimus vastavalt ministeeriumite ümberstruktureerimisega. Kinnisvarateenus Kinnisvarateenuse eesmärk on korraldada ja koordineerida ühishoone ministeeriumite kinnisvara valitsemist, korraldada kinnisasjade avalikes huvides omandamist, täita riigi kui kinnisasja omaniku ja kasutaja seadustest tulenevaid kohustusi ja kanda õiguseid, sh osaleda planeerimismenetlustes ning anda ehitusseadustikust ja maapõueseadusest tulenevaid kooskõlastusi. Avati renoveeritud Pärnu ja Valga riigimajad, et pakkuda piirkonna inimestele ja ettevõtjatele avalikke teenuseid kompaktselt kohapeal. Valga riigimajas toimetavad koos 18 asutuse ja ameti esindused. Pärnusse on planeeritud kolm riigimaja, juba kahes 2023. aastal tööd alustanud riigimajas toimetavad koos 15 riigiasutust. Kolmanda riigimaja renoveerimine peaks toimuma 2030. aastal. 2018. aastal avatud Rapla riigimajja kolis 2023. aastal lisaks juba olemasolevatele ametiasutusetele ka Rapla vallavalitsus. 2023. aastal paiknes Rapla riigimajas 15 ametiasutuste, kes pakuvad piirkonna inimestele ja ettevõtjatele avalikke teenuseid. Majas on töökohad ligi 150 töötajale, lisaks pakub hoone avaliku sektori töötajatele kaugtöö tegemise võimalust. Õigusteenindus Õigusteeninduse eesmärk on nõustada õigusalastes küsimustes justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi ning tagada sise- ja üksikaktide ning lepingute vastavus õigusaktidele. Alates novembrist 2023 täidetakse sarnast õigusteenus funktsiooni ka kliimaministeeriumis. 45 Meede 3. Statistika tagamine Tegevus: Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika Eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe. Tabel 14. Statistika tagamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kliendi vajadustega arvestamine, 42 70,6 73 72,2 75,7 82 75 77 79 82 82 rahuloluindeks, < Statistikaameti 17 17 20 15 17 15 12 12 12 12 12 usaldusväärsus, koht Statistikaameti näitajate kasutamine meedia 7 454 8 080 8 252 8 236 8 416 8 446 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 poolt, kajastusete arv aastas, > Andmeesitaja rahulolu, -39 -39 13 16,4 28,00 3,3 3,4 3,5 3,6 3,6 3,7 indeks, ≥ Rahvusvaheliste Posi- Posi- Posi- Posi- Posi- Posi- Posi- Posi- Posi Posi Posi- missioonide hinnangud tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed tiivsed Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk 290 267 251 247 242 249 0 0 0 0 aastaga vähendada ca 620 964 744 906 255 517 10000 tundi Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, 1,2 1,3 1,52 1,66 2,20 2,05 1,5 1,6 1,6 1,7 1,8 miljonit Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk 213 263 247 234 252 295 202 192 185 177 170 aastaga vähendada ca 992 392 951 992 551 333 873 730 021 620 515 5% eelmise aasta tundide arvust Statistikaalaste 757 887 1 389 962 1 052 1 109 700 700 700 700 tellimustööde 000 000 773 445 526 296 000 000 000 000 maksumus, € Tegevused ja tulemus: Riikliku statistika ja andmehalduse alane õigusloome 2023. aastat iseloomustab sarnaselt varasematele aastatele Euroopa Liidu ühtlustatud ja kohustusliku statistika koosseisu täiendamine ja uuendamine, et viia seda paremasse kooskõlla 46 viimastel aastatel muutunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning hinnata rohepöörde tegevuste tulemuslikkust, Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi. Statistikaameti riikliku ja rahvusvahelise suhtlemise üks olulisi eesmärke on andme- ja statistikateemadesse sekkumine võimalikult varases poliitikakujundamise varases faasis, sh õigusloomes. 2023. aastal koostati koostöös poliitikakujundajate ja erasektoriga Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse muutmise, Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse ja ettevõtete tööturustatistika määruse eelnõule. Eelnõude mõjude hindamisel toodi välja ka eelnõude rakendamise kulud statistikaametile ja teistele asutustele. § Euroopa statistika määrus on Euroopa statistikasüsteemi korraldamise alusõigusakt, mille muutmisega sooviti Euroopa statistikat ja statistikasüsteemi tulevikukindlamaks muuta. 2024. aasta alguses EL Nõukogu, Parlamendi ja komisjoni poolt kokku lepitud määruse eesmärk on kaasajastada statistikaasutuste rolli ja ülesandeid andmeökosüsteemis, hõlbustada uute andmeallikate, sealhulgas eraandmete kasutuselevõttu, parandada riikidevahelist andmevahetust. Kuivõrd uue elemendina on eelnõus püütud reguleerida eravaldajate kasutuses olevatele andmetele (näiteks mobiilsideoperaatorite või kaubanduskettide käes olevad klientide kohta tekkivad andmed), siis kaasasime olulisimate partneritena eelnõu läbirääkimistesse nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, justiitsministeerium kui ettevõtluse asjaomased katusorganisatsioonid. § 2023. aastal oli EL läbirääkimistel keskkonnaarvepidamiste määruse muutmise eelnõu, millega lisatakse alates 2025. aastast olemasolevatele arvepidamistele metsanduse, ökosüsteemide ja keskkonnatoetuste arvepidamised. § 2023. aasta sügisel jõustus Euroopa Liidus 2022. aastal vastu võetud andmehalduse määrus (Data Governance Act, 30. mai 2022), mis sätestab üle Euroopa andmete taaskasutamise ja andmevahendusteenuse (meil andmejagamisteenus). Vastu võeti ka andmemäärus (Data Act), mis reguleerib andmete jagamist ja kättesaadavust, sh erasektori poolt ja erakorraliste vajaduste korral. See jõustub alates jaanuarist 2024. Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine) Vabariigi Valitsus kinnitab igal aastal statistikaameti järgmise viie aasta rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistika tööde loetelu. 2023–2027. aasta statistikaprogrammis oli 61 statistikatööd, sealhulgas kuus tsüklilist statistikatööd. Aastal 2023 tehti arvuliselt kõige rohkem statistikatöid majanduse valdkonnas, teisel kohal olid sotsiaalelu puudutavad statistikatööd. Statistikatöid tehakse Euroopa Liidu (EL) õigusaktide või siseriikliku (eelkõige strateegilised arengudokumendid, rahvusvaheline statistikavajadus) tellimuse alusel. Statistikaprogrammi täitmine läks 2023. aastal edukalt: viidi lõpule kõik planeeritud tööd. Avaldamiskalendri järgseid avaldamisi oli kokku 908, millest 790 olid statistika andmebaasi objektid ja 47 118 pressiteated. Valminud statistika tehakse tarbijatele kättesaadavaks kõigepealt statistika andmebaasis ja seejärel teiste toodete vahendusel, nagu näiteks www.stat.ee veebilehel, juhtimislaudadel, palgarakenduses. § Aastal 2023 olid statistikatööde põhilised uuendused seotud metoodiliste muudatustega. Ulatuslikema riikliku statistika arendusena jätkus 2023. aastal valitsemissektori rahandusstatistika ning rahvamajanduse arvepidamiste statistika ümberkorraldamine, mis tähendab nii metoodika täpsustamist, sealhulgas andmeallikate täiendamist kui ka tehnoloogilise lahenduse kaasajastamist. Programmiväliste statistikatööde tegemine Statistikaamet tegi 2023. aastal programmiväliseid statistikatöid 2 miljoni väärtuses, mis on samas suurusjärgus 2022. aastaga. Suurimad programmivälised projektid olid rahvusvahelised täiskasvanute oskuste uuringu ja ettevõtluse elujõulisuse indeksi arendamine. Enamik programmiväliseid töid olid väiksemad tellimustööd, et saada avaldatust detailsemat statistikat. Tööd võivad olla rahastatud riigieelarvest nagu näiteks reaalajamajanduse projekt, tellimustööna näiteks ettevõtluse elujõulisuse indeks või toetusest näiteks noorteseire projekt. Andmete taaskasutuskeskkond uuringuteks Statistikaamet täiustab andmejagamisteenust, mis on oma olemuselt infoühiskonna teenus, mille kvaliteetne toimimine edendab infoühiskonda. Andmejagamisteenus on andmete töötlemine teaduslikul või statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud töötleja edastab andmeid riikliku statistika tegijale või riikliku statistika tegija edastab andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule või avaldab neid, isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides. Statistikaamet alustas 2022. aastal talle seadusega pandud kohustuse, andmejagamisteenuse, tagamiseks uue infosüsteemi välja arendamist. Uut infosüsteemi nimetatakse andmestike taas- kasutuskeskkonnaks ning sellesse integreeritakse andmejagamine analüüsideks ja teadlaste teenindamine. 2022. aasta augustis kuulutati välja hange ning analüüs koos arendajaga algas novembris. I etapi arendused valmivad 2024. aasta alguses. 2023. aastal oli olulisemaks tööks andmekataloogi ettevalmistamine. Riigi andmehalduse juhtimine 2023. aastal oli koostöös asutustega prioriteetseks tegevuseks andmekogude kirjeldamise toetamine. Kokku tehti 133 andmekirjelduse projekti ehk kirjeldati kas andmekogu või andmestikke, koostades neile andmesõnastiku või mõistelise ärisõnastiku. Kokku tehti projekte koostöös 24 valitsusasutusega. Lisaks kirjeldati ka statistikaameti andmeid. 48  2023. aasta lõpuks on statistikaamet pakkunud tuge ja abi 36 asutusele. Oleme aidanud lahti mõtestada andmehaldust käsitlevad juhised ning kvaliteedimudeli praktilise rakendamise. Asutused näevad andmekvaliteedi seost andmekirjeldusega, kuid kui andmekirjelduse töövahend on RIHAKEse näol olemas, siis andmekvaliteedi töövahendi vajadus vajab jätkuvalt lahendamist. Lisaks on olnud vaja tegelda ka andmekirjelduse ehk metaandmete kvaliteediga, mille tõstmine suurendab andmestike usaldusväärust ja kasutatavust. 49 4. Finantspoliitika programm Programmi eesmärk Finantskeskkond on konkurentsivõimeline, usaldusväärne ja kestlikkust toetav Vastutaja Rahandusministeerium Programmi kulud tegevuste lõikes Joonis 19. Finantspoliitika programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot. Programmi panustavad Rahapesu Andmebüroo ja Rahandusministeerium. Tegevuste lõikes jagunes lõplik 2023. aasta eelarve järgmiselt: finantspoliitika kujundamine 20 protsenti ja rahandusteabe poliitika kujundamine 80 protsenti eelarvevahenditest. 2023. aasta lõpuks täitus finantspoliitika kujundamise eelarve 52 protsenti ja rahandusteabe poliitika kujundamine 71 protsenti. 50 Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tabel 15. Finantspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud 28 fondid ning III samba pensionifondid 22,8 22,9 22,9 (hinnang 29 30 30 30 30 32 v.a. krediidiandjad, II samba uline) pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse, %, > Finants- ja kindlustustegevuse 4,2 4,4 4,9 4,6 4,6 6,0 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5 osatähtsus SKP lisandväärtuses, %, > Eraisikute netofinantsvara (finantsvara – finantskohustused) 10,0 12,0 18,1 17,5 13 17 17 17 20 20 suhe SKP-sse, %, > II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev 0,3 0,7 0,9 1,0 -0,3 0,1 2 1 1 1 1 keskmine on võrdne või ületab 2%) Tähtaegselt esitatud majandusaasta 48 66 54 51 55 56 57 58 59 60 aruannete osakaal Baseli rahapesuvastase võitluse Jah Jah Jah (I indeks (koht riikide edetabelis on (2.) (1.) koht, n/a - Jah Jah Jah Jah esikümnes) (2,73) (2,68) 2,36) Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge Jah Jah kvaliteet (koht edetabelis on 30 või - - - Jah Jah Jah Jah (28) (27) kõrgem) (The Global Competitiveness Report) Mõnede mõõdikute seiramine lõpetati, sest RaM kui meetme elluviija ei ole mõõdiku tulemuse oluline mõjutaja või puudub riigis selge kokkulepe mõõdiku sihtväärtuse osas või mõne mõõdiku sihtväärtus on saavutatud ning edasine seiramine ei ole vajalik. Mõõdikud, mille seiramine on lõpetatud: Baseli rahapesuvastase võitluse indeks (koht riikide edetabelis on esikümnes) Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30 või kõrgem) (The Global Competitiveness Report) Järelvalveliste toimingutega aastas hõlmatavate kutseühenduste liikmete osatähtsus, % 51 Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED  Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele.  Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka keerulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on aga muutununud ja laenamine läks 2023. aastal kallimaks. Nüüd on näha jällegi intressitasemete alanemise märke.  Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata majanduse keerulistest aegadest ülemäära kasvanud – pankade viivises olevad majapidamistele ja äriühingutele antud laenud moodustasid üsna väikese osa pankade kogu laenuportfellist.  Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on kontrolli all. Pankade rahastamisallikad on mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju või muid võlakirju. Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti.  Finantsteenused, sealhulgas makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud.  Eestis tegutseb kokku umbes 70 krediidiandjat (sealhulgas nii pangad kui mitte-pangad), kes tarbijatele laene väljastavad. KAPITALITURG  Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna investeerivate jaeinvestorite arv.  Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud ka tehingutasusid viimaste aastate jooksul.  Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide (näiteks alternatiivbörs, ühisrahastus) ning kasvanud on riskikapitali ja investeerimisfondide sektor. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID  III sambaga liitunute arv on jätkuvalt tõusutrendis – kui 2022. aasta lõpuks oli III sambas kokku 187 000 inimest, siis 2023. aasta lõpuks 197 000 inimest. 52   Keskmine II samba pensionifondide valitsemistasu oli 2023. aasta seisuga 0,54 protsenti, mis on veidi madalam, kui aasta varem (2022 oli 0,57 protsenti).  Pensioni investeerimiskontosid on 2023. aasta lõpu seisuga avatud 7700, mille kaudu on investeeritud või investeerimisel umbes 89 miljonit eurot (2022. aasta lõpus oli 69 miljonit).  Erinevalt muust finantssektorist on kindlustussektori klientidel võimalik kasutada ka kohtuvälist lepitusmenetluse süsteemi.  Väärtpaberite, sealhulgas ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toiminud tõrgeteta ning seda arendatakse järjepidevalt. 2022. aastast tekkis näiteks pensioniregistri tehniline võimekus arestida II sambast väljavõetavaid summasid. RAHAPESU TÕKESTAMINE  2023. aasta alguses kinnitati Eesti MONEYVAL raport, millega seonduvalt läbis Eesti MONEYVAL-i poolse hindamise, kus hindamisobjektiks on riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide efektiivsus. Hindamisraport sisaldab soovitusi Eestile, mille täitmist MONEYVAL järgmistel aastatel jälgib, esmane järelhindamise aruandmine toimub detsembris 2024.  Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastal järelevalvet virtuaalvääringu (VASAPide) teenuse pakkujate üle ning tänu sellele on VASAPide turg tänaseks suuresti korrastunud. VASPide hoolsusmeetmete kohaldamise kvaliteet on küll tõusnud, kuid järelevalvetegevus on näidanud puudujääke virtuaalvääringu teenuse pakkujatel riskide hindamisel (riskihinnang ja riskiisu dokumendid ei ole kooskõlas tegelikkusega, probleeme on klientide isikusamasuse tuvastamisega) ning plokiahela analüüsitarkvara andmed näitavad, et osa Eesti tegevusloaga VASPide tehingutest on jätkuvalt seotud kõrgema riskiga klastritega.  Andmed on rahapesu andmebüroo alustala, mille kvaliteeti ja usaldusväärsust suurendame läbi andmevahetusportaali loomise. Sellega tekib asutuse ja erasektori vahele efektiivne suhtluskanal infovahetuseks. Projekti raames arendatakse 2025. aastaks uus teatamise süsteem, võttes arvesse parimaid rahvusvahelisi praktikaid ning andmebüroo pikaajalist kogemust. Uus teatamise süsteem tõstab teadete esitamise mugavust ja kvaliteeti ja tagab parema tagasisidestamine. ARVESTUSALA  Arvestusala valdkonna põhiülesandeks on usaldusväärse finantsinfo olemasolu tagamine kõigi Eesti majandussubjektide kohta, samuti selle info kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse parandamine. Siin on 2023. aastal olnud oluliseks sammuks majandusaasta aruannete kõikidele huvilistele tasuta kättesaadavaks tegemine Äriregistris, mis on tõstnud ka nende loetavust ja kasutust igapäevaste majandusotsuste tegemisel.  Vähenemas on majandusaasta aruannete õigeaegselt esitamise probleem, kuna alates 2023. aastast võib aruande esitamata jätmine põhjustada ettevõtte kustutamise Äriregistrist. 53   Audiitortegevuse turumaht on viimastel aastatel kasvanud, muu seonduv (töövõttude arv, kontrollitava majanduse osakaalu katvus) aga olnud stabiilne. 2023. aastal vähenes teenust pakkuvate audiitorettevõtjate arv 8 protsendi võrra (tavapäraselt stabiilne), mis avaldas mõju audiitorettevõtja leidmisel, kui seda tehti esmakordselt või hilises faasis. FINANTSKIRJAOSKUS  Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid plahvatuslikult huvi investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt ja see trend on jätkuvalt püsinud. Võimalusi saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Rahandusministeeriumi ja teadlaste koostöös valmisid 2023. aasta suvel ka rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, mis saavad aluseks teema lõimimisel õppekavadesse ja –materjalidesse. Vajab tähelepanu: PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED  2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis asutatud 9 panka ja 5 välisriigi panga filiaali, samas märkimisväärne turuosa on üksikute ja suuremate pankade käes. Mitte-pankadest krediidiandjate turuosa on suhteliselt väike ja ka seal on suurem osa turust viie suurema krediidiandja käes. Seega on laenuturul arenguruumi konkurentsiolukorra paranemiseks.  Finantskriiside juhtimise raamistik ei ole nii-öelda päris lõpuni valmis finantskriiside efektiivseks ennetamiseks ja lahendamiseks – kehtiv regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike kriisilahendusmeetmete rakendamiseks (näiteks Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondis ei ole piisavalt vahendeid suuremate kriiside tarvis). EL pangandusliidu projekti lõpuni viimine (muuhulgas ühtse hoiusekindlustuse süsteemi teke) peaks aga muutma ELi finantssüsteemi stabiilsemaks ja vähendama seeläbi riskide kandumist Eesti finantskeskkonnale ja majandusele tervikuna.  Hetkel ei pruugi infovahetus olla eelkõige välispartneritega kriisiolukorras kõige sujuvam. Seega on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisealast koostööd rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus ja rahapesu tõkestamine). Samuti tuleb muutunud julgeoleku olukorras pöörata täiendavat tähelepanu siseriiklikule valmisolekule kriiside lahendamiseks, sealhulgas selliste, mis puudutavad ka finantssektorit.  Kõik krediiditurul tegutsejad ei ole täna finantsjärelevalve all – näiteks hoiu-laenuühistud ja inkassoteenust pakkuvad ettevõtted. Nende viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiu- laenuühistute hoiustajate kindlustunnet ning oodatud muutus on ka inkassoturu korrastamine. Samuti ei väljasta kõik krediidiandjad täna laene piisavalt vastutustundlikult või puuduvad võimalused laene vastutustundlikult väljastada. Eelkõige positiivse krediidiregistri loomine võiks aidata seda probleemi lahendada. 54   Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi efektiivselt lahendada ilma kohtusse pöördumata. Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi loomine. KAPITALITURG  Kuigi Tallinna börsile, sealhulgas alternatiivturule, tuli ka 2023. aastal uusi emitente, siis on kogu kapitaliturg võrreldes pangandussektoriga jätkuvalt suhteliselt väike. Kuigi kapitaliturg on viimaste aastatega kasvanud, on selle areng siiski vähene või ebaühtlane.  Konkurents investeerimisteenuste sektorite või teenuste lõikes on kohati vähene ning teenuste pakkujatele on seatud üleliigseid nõudeid turule sisenemiseks või seal tegutsemiseks. See vähendab elanikkonna võimalusi valida endale mõistlike kuludega kõige sobivam teenusepakkuja.  Ka investeerimisteenuste tarbimine on Euroopa keskmisega võrreldes madal, kuid majanduse konvergentsi ja sissetulekute edasise tõusu kontekstis viitab samas teenuste pakkumise kasvu potentsiaalile.  Väljakutseks on seni reguleerimata alade (ühisrahastus ja krüptovarad) toomine finantsjärelevalve alla kooskõlas Euroopa Liidu vastavate regulatsioonidega, et tagada piisaval tasemel investorite kaitse. Ühisrahastuses on värskelt vastav samm tehtud, kuid krüptovara teenuse osutajate, sh virtuaalvääringu pakkujate puhul ootab see veel ees. Väljakutseks on muuta aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registreerimise süsteem senisest paindlikumaks (emitentide jaoks mugavaks) ja eraldi reguleerida krüptovarade registreerimist, mis muu hulgas arvestaks ka tänaseid uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi (näiteks registripidamine plokiahela baasil). FINANTSKIRJAOSKUS  Kuigi huvi säästmise ja investeerimise vastu on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud, siis suur osa elanikkonnast ei säästa piisavalt, rääkimata investeerimisest. Väidetavalt on vastavad teadmised siiski enamikel olemas ja rahatarkuse edendamisel Eestis on suurimaks väljakutseks, kuidas headest teadmistest saaks muutus inimeste hoiakutes ja käitumises. Teisalt on huvi investeerimise vastu suurendanud finantspettuste levimist, mistõttu tuleb teha ka piisavat hoiatus- ja selgitustööd. Eraldi tähelepanu vajab pikaajalise säästmise ja investeerimise teema, sealhulgas selgitustöö pensioniks valmistumisel ja erinevate valikute tutvustamisel. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID  Keskmine II samba fondide pikaajaline reaaltootlus alates aastast 2002 kuni 2023 lõpuni oli 3,9 protsenti ja reaaltootlus 0,1 protsenti. Kuigi kokkuvõttes oli 2023 hea aasta, siis jätkuvalt vajab fondide tootlus tähelepanu, sealhulgas küsimus, kas vaja on teha muudatusi ka regulatsioonides. 55   2023. aasta lõpuks oli II samba fondide maht kokku 4,95 miljardit eurot (2022. aasta lõpus 4,04 miljardit). Kuigi aastane tõus oli 0,9 miljardit eurot, siis investeerimiskeskkond üldiselt on jätkuvalt keeruline. Kokkuvõttes on väljakutseks, kuidas selgitada pensionikogujatele pikaajalise investeerimise eripärasid ehk eelkõige pikale eesmärgile keskendumist.  Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp konkurents - senisest kolmest pakkujast on pensionilepingute turul aktiivselt tegutsemas üks pakkuja. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid.  Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb teha ka regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud inimesi regulaarselt panustama. RAHAPESU TÕKESTAMINE  MONEYVAL-i viienda hindamisvooru koondhinnang meie rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi efektiivsusele ning seonduvad soovitused avaldati Eesti kohta koostatud raportis jaanuaris 2023. Jagatud soovitused moodustavad suurepärase aluse, et vaadata üle meie rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia ning nii koostöökorraldus kui tööriistad selle strateegia elluviimiseks, sealhulgas riskipõhine lähenemine ja selle vahetu elluviimine, et paremini valmistuda uue riikliku riskihinnangu koostamiseks. Soovituste alusel valmib ka riiklik tegevuskava.  Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda ka Eesti uuskuvandist (digikuvand, e-residentsus jmt) ja prioriteetidest tulenevate uute võimalike rahapesualaste väljakutsetega, sh virtuaalvääringu teenusepakkujate sektorisse koondunud riskidega. Vajadus on rahapesu tõkestamise süsteemi õigusraamistiku loomisel, mis lubaks rahapesu andmebürool kasutada erinevate registrite andmeid riskianalüüsides.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise infotehnoloogiliste arenduste seisukohast on oluline tegelike kasusaajate andmekogu edasiarendamine tagamaks nii selle vastavus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi nõuetele, kui ka tõhus ja tulemuslik siseriiklik toimimine. ARVESTUSALA  Arvestusalase info usaldusväärsuse parandamiseks on oluline tõhusamate innovaatiliste lahenduste rakendamine selle info vahetul tootmisel nii aruandluse operatiivsuse kui kulutõhususe vaates, näiteks kogu aruandluse esitamine riigile ühtse taksonoomia alusel masinloetavalt lähtudes reaalajamajanduse kontseptsioonist. Eraldi küsimuseks jääb usaldusväärse arvestusalase info tootmisega seotud elukutsete kutsealase tegevuse kvaliteedi 56  tõstmine, seda nii läbi täiendavate kutsete reguleerimise, nõuetele mittevastava kutsetegevuse välistamise kui ka kutsetegevuse üldise kvaliteedi tõstmise.  Vandeaudiitori teenuste piisavuse kindlustamiseks tuleb püüelda vandeaudiitorite ja auditeerimiskohustusega ettevõtete ja organisatsioonide sobiva tasakaalu poole. Audiitorteenuse kättesaadavusele on avaldanud mõju audiitorettevõtete arvu järjepidev vähenemine: 2017. aasta 148 audiitorettevõtte asemel tegutseb turul praegu 115 audiitorettevõtet, sealjuures lõpetas perioodil 2022/2023 tegevuse 15 audiitorettevõtet. Kuna lähiaastatel suureneb eeldatavalt vandeaudiitorite koormus seoses kestlikkusaruannete kontrollimisega, tuleb audiitorteenuse kättesaadavuse parandamiseks ergutada Audiitorkogu liikmeskonna kasvu ning kaaluda auditi- ja ülevaatuskohustuse piirmäärade muutmist.  Vandeaudiitorite kutseala toimimise seisukohast on oluline piisava järelevalvevõimekuse ja - ulatusega kutsest sõltumatu järelevalve olemasolu selleks, et tagada kutsetegevuse standarditele ning kutsetegevuse eetikanõuetele vastav kvaliteetne kutsetegevus. 2022/2023 korralise kvaliteedikontrolli tulemuste põhjal on audiitorettevõtjate poolt osutatud audiitorteenuse kvaliteet võrreldes varasemate aastatega pisut halvenenud.  Olulise arenguhüppe teeb Euroopa Liidu vastavasisulise uue direktiivi valguses äriühingute kestlikkusaruandlus (puudutab esmajoones suuremaid ettevõtteid), mille ühtlasem, ühetaolisem ja laiapõhjalisem kasutuselevõtt nõuab eraldi jõupingutusi nii antud infot kaasavate infotehnoloogiliste süsteemide väljaarendamisel (ettevõtjaportaal vm) kui ka ühiskonna vastavasisulise üldise teadlikkuse tõstmisel. Lisaks finantsaruandluse kontrollimisega seotud probleemidele nõuab täiendavat tähelepanu ka kestlikkusaruandluse kontrollifunktsioonide väljatöötamine.  Siseauditeerimise funktsiooni rakendamisel avaliku sektori täidesaatva riigivõimu asutustes kehtiva seadusandluse nõuete järgimisel ilmnenud vajakute (eelkõige kohustusliku regulaarse välise kvaliteedihindamise tegematajätmine) taustal vajab tähelepanu audiitortegevuse seaduse nõuete asja- ja ajakohasus. Kvaliteetne siseaudit aitab kaasa tõhusale riskijuhtimisele ning toetab otsuste tegemist ja nende tulemuslikkuse jälgimist. Selle valdkonna ülereguleeritus tekitab aga riigile asjatut rahalist kulu ning võib kahjustada siseauditi kuvandit.  Tähelepanu vajab ka audiitortegevuse registri nõutaval tasemel hoidmine ja edasiarendamine, kuivõrd tänane lahendus ei taga ei tänapäevanõuetele vastava registri olemasolu ega selle teenindamist. 57 Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevus 1.1.Finantspoliitika kujundamine Eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja finantsstabiilsus. Tabel 16. Finantspoliitika kujundamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Sihttase Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tekkiva erakorralise kulu suurus Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja 185 174 180 210 250 260 270 290 300 300 filiaalini tegutsejate pakkujate arv, > Tähtaegselt üle võtmata EL 0 0 1 4 7 5 0 0 0 0 0 õigusaktide arv II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta 1,0 0,6 0,6 0,6 0,6 0,54 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%, % III sambas hõlmatud inimeste 97 94 167 179 186 196 190 200 205 210 210 arv 000 000 200 500 500 500 000 000 000 000 000 Hasartmängusõltuvuse määr (%): - 2 - 1 - 1 1 - 1 - 1 tõenäoline patoloogiline mängija, < Hasartmängusõltuvuse määr (%): - 4 - 9 - 9 4 - 4 - 4 mõningate probleemidega mängija, < OECD Finantskirjaoskuse Ei - uuringu Eesti koht riikide - - 7 - - hinnat - 5 - - edetabelis: hoiakud ud OECD Finantskirjaoskuse - uuringu Eesti koht riikide - - 13 - - 23 - 10 - - edetabelis: käitumine OECD Finantskirjaoskuse - uuringu Eesti koht riikide - - 4 - - 3 - 3 - - edetabelis: teadmised 58 Joonised 20 ja 21. Finantspoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal Tegevused ja tulemus: Finantssektori stabiilsuse tagamisele ja läbipaistvusele suunatud tegevused. § Riigikogu võttis 2023. aasta veebruaris vastu makse- ja arveldussüsteemide eelnõu. Seadusega nähakse ette nõuded suurematele maksesüsteemidele ning see, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine. 2023. aasta alguses arutas valitsus Eesti seisukohti Euroopa Liidu välkmaksete ettepanekule. Valitsus otsustas toetada laialdast üleminekut välkmaksetele, sest kiiremad maksed toetavad laiemalt nii Eesti kui kogu ELi majanduse efektiivset toimimist ja konkurentsivõimet. Eestis pakub välkmakseid hetkel viis panka ja üks makseasutus. Kolm suuremat panka edastavad välkmaksete skeemi kaudu 93 protsenti kõikidest Eesti turu välkmaksetest. § Kooskõlastusringile esitati krediidiinkassode ja – ostjate seaduseelnõu, mille kohaselt kehtestatakse krediiditurul tegutsevatele inkassodele rida tegevusnõudeid ja nad peavad oma tegevuse jätkamiseks saama finantsinspektsiooni tegevusloa hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Sellega tekib finantsinspektsioonil ka õigus teha inkassofirmade üle järelevalvet ja probleemide ilmnemisel kasutada sanktsioone alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni. § Rahandusministeerium esitas kooskõlastamisele hoiu-laenuühistute (HLÜ) seaduse muudatused, mille kohaselt peavad kõik hoiu-laenuühistud ennast kujundama ümber ühistupankadeks. Ühistupank allub finantsinspektsiooni järelevalvele ja tema hoiustele laieneb Tagatisfondi kaitse. Seadusmuudatuste eesmärk on kaitsta hoiustajate raha hoiu-laenuühistutes. § Esitati kooskõlastamisele väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on vabaneda pisi-sentidest. Vähendamaks vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, saatis rahandusministeerium koostöös Eesti pangaga huvirühmadele konsulteerimiseks välja ideekavandi hakata poekassades ostukorvi hinda ümardama lähima 5 sendini. Nii oleks võimalik hoida ära müntide tootmisest tulenevat raiskamist, mis ringlusest kõrvale jäänud müntidega kaasneb. 59 § EL-s lepiti 2023. aasta lõpuks kokku pankade kapitalinõuete uues regulatsioonis (nn Baseli uued standardid). See on tähtis, et tagada Eestis tegutsevate pankade piisavate kapitalinõuete toel finantsstabiilsus. Uute nõuete eesmärk on tagada ELi pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes, aidata Euroopal taastuda COVID-19 pandeemiast ja liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Kokkulepe oli ka Eestile sobiv, kuna see tagab, et kapitalinõudeid ei saa niimoodi tsentraliseerida, et tütarpangad jääksid ilma kaitsemeetmeta (arvestades, et Eestis tegutseb mitmete välismaiste pangandusgruppide tütarpankasid). Nüüd järgneb nende nõuete ülevõtmine Eesti õigusesse. 2023. aasta kevadel avalikustati EL-s uued pankade kriisiohjamis- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepanekud. Ettepaneku eesmärk on tagada, et kõigi pankade jaoks, olenemata nende suurusest, ärimudelist ja vastutusstruktuurist, oleks kriisijuhtimine võimalikult tõhus. Näiteks kui mõni väiksem Eestis tegutsev pank satub raskustesse, siis praeguse raamistiku järgi algatatakse panga lõpetamine (likvideerimine) siseriiklike maksejõuetuspõhimõtete alusel. Reformi eesmärk on aga hõlmata kriisilahenduse alla need keskmise suurusega ja väiksemad pangad, kes on avalikku huvi arvestades praeguses raamistikus kriisilahenduseks liiga väiksed, kuid likvideerimiseks liiga suured. 2023. aasta lõpuks siiski aga kokkulepet ei saavutatud, kuna kaasnev koormus nii pangandussektorile kui ka ühiskonnale laiemalt oleks pakutud reformi tulemusel liiga kõrge ja ebaproportsionaalne. 2023. aastal toimus ka mitu kohtumist Põhja-Balti ministeeriumite ja teiste ametiasutuste vahel, et tugevdada ja tõhustada omavahelist koostööd finantskriiside juhtimiseks. Finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut soodustavad tegevused. Augustis hakkas maailma tuntuim indeksipakkuja MSCI avaldama oma indeksite hulgas eraldi Baltikumi indeksit MSCI Baltic. MSCI Balti indeks aitab tuua Eesti ettevõtted suurte rahvusvaheliste investorite radarile ning aitab meelitada piirkonda rohkem investeeringuid ja parandada Balti ettevõtete juurdepääsu kapitalile. Koostöös Läti ja Leedu rahandusministeeriumitega töötati välja nõuded, kuidas ühtlustada ja lihtsustada reegleid, mis puudutavad väiksema mahuga väärtpaberiemissioonide korraldamist ja väärtpaberite pakkumist üle kolme Balti riigi (eeldusel, et pakkumise maht on alla 8 miljoni euro). Valitsus andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Komisjoni ettepanekule alustada ettevalmistusi digitaalse euro käibele laskmiseks Euroopa Liidus. Digitaalne euroraha tähendab, et sularaha kõrvale tekiks uus seaduslik digitaalne maksevahend, millega inimesed ja ettevõtjad saavad igal ajal ja igal pool euroalal maksta. Euroopa Keskpank on digieuroga seonduvat analüüsinud üle kahe aasta, nüüd on eesmärk edasi liikuda ettevalmistus- ja katsetamisetappi. Digieuro loodetakse välja arendada umbes kolme aasta jooksul. Keskpank saab langetada otsuse digitaalse maksevahendi kasutuselevõtmise kohta 60 pärast seda, kui nõukogu ja parlament on võtnud vastu digieuro kasutuselevõttu võimaldava õigusraamistiku. § Esitati kooskõlastamisele krüptovarade uus regulatsioon (krüptovaraturu seadus). Uus krüptovarasid puudutav regulatsioon saab olema rohkem investorite kaitsele suunatud. Muuhulgas nähakse ette standardiseeritud reeglid krüptomaailma prospektide ehk „white paper’ite“ avalikustamisele ja koostamisele. Tulevikus hakkab rahapesu andmebüroo asemel finantsinspekstioon teostama kontrolli, aga ka väljastama vastava valdkonna tegevuslube. EL tasandil toimus 2023. aastal veel mitmeid töögruppe, kus aktiivselt osalesime – EL kapitaliturgude arendamine ja makseteenuste osutamise regulatsiooni muutmine (näiteks kuidas ennetada paremini maksetega seonduvaid pettusi jms). Eesti õigusesse toovad need muudatusi järgnevatel aastatel. Koostati Fintech strateegia kavand koostöös partneritega. Strateegia eesmärgiks on aidata kaasa finantsinnovatsiooni kasvule riigi ja erasektori koostöös. Otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevused. Toimusid Finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamisega seotud tegevused. 2023. aastal oli fookus eelkõige haridussüsteemi puudutavatel tegevustel nagu rahatarkuse õpetajate mentorprogrammi juhtimine, elektroonilise õppematerjali süstematiseerimine ja kättesaadavaks tegemine, eelkooliealistele õppematerjali loomine, rahatarkuse valdkonnas teadustööde kirjutamise motiveerimine ja palju muud. 2023. aasta aprillis lõpetas õpetajate rahatarkuse mentorklubi oma kolmanda hooaja, kus osales kolmteist gruppi üle Eesti ning lõputunnistuse said 179 õpetajat kümnesr mentorklubist. Kolmandal hooajal said õpetajad süvendatud teadmisi kulude-tulude ülesmärkimise ja analüüsi, eelarve koostamise, targa majandamise ja laenamise, investeerimise põhitõdede, varaklasside ja riskide ning ettevõtluse ja sissetulekute kasvatamise kohta. Sügisel alustasid neljandat õppeaastat õpetajate rahatarkuse mentorklubid, kus kohtusid rohkem kui 200 õpetajat kümnes grupis üle Eesti. Õpetajad õpivad mentorklubides nii isiklikku rahatarkust kui ka vahetavad rahatarkuse õpetamise kogemust, et saadud teadmisi õpilastele edasi anda. Toimus esmakordselt rahatarkuse edendajate konkurss rahandusministeeriumi, finantsinspektsiooni, Eesti panga ja Eesti pangaliidu koostöös. Konkursi raames tunnustati isikuid ja organisatsioone, kes on andnud valdkonna eestvedajatena märkimisväärse panuse Eesti inimeste rahaga ümberkäimise oskustesse. Valmis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline finantskirjaoskuse uuring, mille kohaselt Eesti elanike rahateadmised on maailmas kõrgel 3. kohal. Samas selgub uuringust, et edaspidi on vaja rohkem panustada käitumismustrite muutmisse, kuna Eesti 61 finantskäitumine on kolme aastaga langenud 13. kohalt 23. kohale. Viimati viis OECD võrdlusuuringu läbi 2020. aastal, sealt alates on Eesti finantskäitumises langenud 10 koha võrra. Valmis täiskasvanute rahatarkuse uuring, mis on osa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline finantskirjaoskuse uuringust. Uuring näites, et kõigist vanusegruppidest hindavad oma finantskirjaoskust kõrgeimaks just nooremad inimesed ehk 20 kuni 29-aastased, kelle seas on iseseisva eluga alustades rahaasjade planeerimine saanud normiks. Andmed näitavad, et raha planeerimine, haldamine ja kasutamine on saanud mõtestatud ja teadlikuks tegevuseks. Uuringu käigus küsitleti kokku 1119 Eesti elanikku vanuses 18–79 eluaastat, eesmärgiga kaardistada elanike finantskirjaoskuse hetkeseisu ning analüüsida muutusi. Tegu on järjekorras viienda täiskasvanute rahatarkuse uuringuga, eelmised küsitlused viidi läbi aastatel 2010, 2012, 2015 ja 2019. Valmis õpiväljundite loend rahatarkuse teadmistest ja oskustest, mis võiksid õpilastel olla omandatud erinevates kooliastmetes. Materjal on mõeldud õpetajatele abiks rahatarkuse eakohase õpetamise planeerimisel. Projekt „Rahatarkuse õpiväljundid vanuseastmete kaupa“ on üks esimesi omataolisi Euroopas. Eesti õpiväljundite projekt valmis koostöös TalTechi ja Tallinna ülikooliga, abistas haridus- ja teadusministeerium. Alustati uuringuga, et leida sobiv tehnoloogiline lahend positiivse krediidiregistri tarbeks, et eraisikute andmed oleksid piisavalt kaitstud. Uuringu tulemused selguvad hiljemalt 2024. aasta märtsiks, mil alustatakse regulatsiooni väljatöötamisega. Register hakkab koondama eraisikute laenukohustusi, sealhulgas liisingud ja järelmaksud. Registri üldisem eesmärk on tagada senisest vastutustundlikum laenu andmine, et ennetada lõhki laenamist. Plaan on esitada registri aluseks olev regulatsioon 2024. aasta lõpuks Riigikogule menetlemiseks. § Kooskõlastusringile liikusid seadusemuudatused, millega muutuvad paremaks investeerimiskonto kasutamise võimalused. Muudatused peaksid investeerimiskonto kasutamise muutma atraktiivsemaks ja vähendama väikeinvestori motivatsiooni asutada investeeringute tegemiseks äriühing. Eelnõuga täiendatakse ka pensioni investeerimiskonto investeerimisvõimalusi – kui praegu on need samad, mis tavalise investeerimiskonto puhul, siis uue võimalusena lisanduvad pandikirjad. Kuna ühisrahastusse ja krüptovarasse investeerimise riskid on mõnevõrra kõrgemad, siis sinna pensioniraha investeerida ei saa. Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine 2023. aasta alguses kompenseeriti ligi 342 000 inimesele vahepeal peatatud teise samba maksed, mis kokku maksis 270 miljonit eurot. Algselt oli kompensatsioon planeeritud kahele aastale, kuid see otsustati teha ühe maksena 2023. aasta jaanuaris, et raha jõuaks kiiremini inimeste pensionikontodele ja investeeringutesse. Kompenseeriti tegemata jäänud 4 protsendi maksed 1961. aastal või hiljem sündinud inimestele, kes tegid oma 2 protsendi makseid perioodil 2020. aasta 1. juuli kuni 2021. aasta 31. august ja ei olnud teisest sambast vahepeal lahkunud. Samuti said oma kompensatsiooni kätte2023. aasta jaanuaris sambast lahkujad. 62  § Kogumispensionide valdkonnas võeti vastu seadusemuudatus, mille kohaselt lisatakse personaalse pensionitoote ehk PEPP III samba pensioniskeemide ringi ning laiendatakse PEPPi sisse- ja väljamaksetele III samba maksusoodustusi. § Üle pika aja on muutmisel liikluskindlustuse seadus. Sellega võetakse meie õigusesse üle Euroopa Liidu kindlustusereeglid, et tagada kahjukannatanutele parem kaitse. Aasta lõpus liikusid muudatused kooskõlastusringile. Panustati sotsiaalministeeriumi veetavasse pensionitarkuse strateegia 2023–2027 väljatöötamisse. Strateegia eesmärgiks on tagada tarkade pensioniotsuste tegemine ning seeläbi suurem majanduslik kindlustatus. § Kooskõlastamisele saadeti kogumispensionide seaduse muudatused eesmärgiga täiendada regulatsiooni praktikas ilmnenud teemade lahendamiseks, näiteks pensioni investeerimiskonto, pärimisreeglite jms teemadel. Valmis riikliku pensioni prognoosimudeli esimene prototüüp, mille arendamisse panustas rahandusministeerium koos sotsiaalministeeriumiga. Arendustegevuse tulemusel valmis pensionimudeli esimene versioon, koos selle tehniliste kirjeldustega ning toodi välja ettepanekud mudeli edasisteks arendusteks. Mudeli jätkutööd on planeeritud 2024. aastasse ning fookuses on valminud mudeli jooksev valideerimine ning kasutusele võtmise teadusnõustamine. Tööde lõppedes liigub mudel statistikaameti kasutusse. Hasartmängupoliitika kujundamine § Riigikogu võttis juunis vastu hasartmängumaksu seaduse muudatused, millega kavandatakse erinevate mänguliikide maksumäärade tõus. Maksutõusu peamiseks eesmärgiks on riigieelarve tulu suurendamine, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus. Rahandusministeerium korraldas koos Eesti Lotoga vastutustundliku hasartmängu teemalisel foorumi, kus leiti, et mängusõltuvusse sattumise vähendamiseks on oluline astuda riiklikke samme, millest esimesena tuleks kaasajastada hasartmänguseadust. Foorumil vaadati üle Eesti elanikkonna mängukäitumise hetkeseis ning toodi välja valdkonna probleemkohad ja vajalikud tegevused ala reguleerimiseks. 202. aasta 63  Tegevus 1.2 Arvestuspoliitika kujundamine Eesmärk: Usaldusväärne ja avalikule huvile vastav arvestusalane informatsioon. Tabel 17. Arvestuspoliitika kujundamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. 2023 2024 2025 2026 2027 Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale 0 0 0 0 15 0 10 4 6 4 (MONEYVAL), hinnangud „osaliselt vastavuses“ või „madal“ puuduvad Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal 4,8 4,4 4,1 4 4 5 5 5 5 5 kõikidest registrile esitatavatest, % Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega 87 88 88 88 88 80 80 80 80 80 raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud varade suhe, % Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva audiitorteenusega 61 60 59 60 59 60 60 60 60 60 raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud töötajate arvu suhe, % Audiitorettevõtjate osakaal, 90 93 94 88 81 100 100 100 100 100 kelle Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate 17 28 27 47 21 38 30 30 30 30 30 teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud teadetest, %7 RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus (nii off- - 4 38 32 15 41 30 30 30 30 30 site kui on-site), % Järelvalveliste toimingutega aastas hõlmatavate 23,1 24,2 23,8 27,6 29 17 17 17 17 kutseühenduste liikmete osatähtsus, % 7 Mõõdiku aasta sihtmäär näitab, kui palju mõõdetaval aastal Rahapesu Andmebüroole esitatud teadetest, mis on teate esitamise aastal süvaanalüüsi võetud, on kasutatud uurimisasutuste edastuses järgmise aasta jaanuari seisuga. 64 Joonised 22 ja 23. Arvestuspoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal Tegevused ja tulemus: Arvestusvaldkonna korraldamine Raamatupidamise Toimkond tegi oma tavapärast tööd raamatupidamiskeskkonna ja - standardite edasiarendamisel, juhendite tutvustamisel ja selgitamisel. § Raamatupidamise toimkond esitas avalikule arutelule RTJ 11 „Äriühendused, tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“ muudatused, mis käsitlevad eelkõige ettevõtete ühinemise ja jagunemise kajastamist Eesti finantsaruandluse standardit rakendavates ettevõtetes. Kasutajate senise tagasiside põhjal leidis toimkond, et nimetatud valdkonnas on kasutajate ootus saada täpsemaid juhiseid ühinemiste ja jagunemiste kajastamiseks. Juhendi muudatuste eelnõu täpsustab ühinemist ja jagunemist käsitlevate punktide sõnastust ning täiendab seda senisest üksikasjalikemate näidetega. 2023. aastal on kestlikkusaruandluse teema teadlikkust tõstetud esitlustega erinevate valdkondade konverentsidel ja seminaridel. Toimus rahandusministeeriumi infopäev, korraldati veebiesitlusi ning osaleti töötubades ettevõtjatega, näiteks Rohetiigri töötuba, kus arutleti ESG (keskkondlikke, sotsiaalseid ja juhtimiskultuuriga seotud) mõjude, nende kaardistamise ja hindamise üle. Eesti eestvedamisel arendatakse koos partneritega Soomest, Lätist, Leedust ja Poolast digitaalset tööriista, mis aitaks luua äriühingute kestlikkusdirektiivi ja selle juurde kuuluvate standarditega kooskõlas oleva majandusaasta kestlikkusaruande. See on vajalik, et mõtestada ettevõtte tegevuse mõjusid, riske ja võimalusi jätkusuutlikkusele orienteeritud maailmas. Projekti lahutamatuks osaks on ka sidusgruppide kaasamine. Kestlikkusaruandluse direktiiv kohaldub alates 2024. aastast, laienedes järk-järgult. Alates 2024. majandusaastast suurtele avaliku huvi üksustele (üle 500 töötaja), 2025. aastast kõigile suurettevõtetele, 2026. aastast ülejäänud börsil noteeritud ettevõtetele (v.a mikroettevõtted) kellel on võimalus aruandluskohustust kahe aasta võrra edasi lükata. § Valmistati ette raamatupidamise seaduse väljatöötamise kavatsus, et kõrvaldada ilmnenud takistused e-arvete levikult erasektoris ja minna Eestis täielikult üle Euroopa e-arve standardile. 65  Valmis „Siseauditi mõju organisatsiooni eesmärkide saavutamisele ja väärtuse suurenemisele“ analüüs. Analüüsi eesmärk oli saada ülevaade Eesti siseauditeerimise teenuse turul toimuvast ning koguda teavet tuvastamaks, kuidas aitab siseaudit kaasa organisatsiooni tegevuse täiustamisele ning millist lisandväärtust see loob. Audiitortegevuse korraldamine Vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve korraldamine jätkus analoogselt eelmistele aastatele. Rahapesu tõkestamine 2023. aasta alguses avaldas MONEYVAL 2022. aasta kevadel toimunud hindamisvisiidi tulemusel valminud raporti. Raportis toodi positiivse punktina välja krüptoäride mahu hoogne vähenemine ja seda tänu Eesti karmimatele seadustele ja rahapesu andmebüroo intensiivsele järelevalvetegevusele. Lisaks leiti, et traditsioonilises finantssektoris on meetmete rakendamine end õigustanud ning riskid on suures osas maandatud. Järgnevate aastate prioriteediks on hindajatelt saadud soovituste ellu rakendamine, tagamaks jätkuvalt tõhusad süsteemid ja võimestatud asutused. Aprillis toimus MONEYVALi liikmete ministrite kohtumine, kus võeti vastu kõrgetasemeline deklaratsioon ja MONEYVAL Strateegia aastateks 2023-2027. Vastuvõetud deklaratsioon käsitleb aspekte, tugevdamaks poliitilist ühtehoidu rahapesu ja terrorismi vastases võitluses läbi MONEYVALi. Samuti märgib deklaratsioon, et koos Euroopa Nõukoguga näidatakse oma poolehoidu Ukrainale, Vene Föderatsiooni poolt korraldatud agressiooni vastu. Eestis on lähtudes EL-i sanktsioonidest külmutatud venelaste vahendeid ligi 20 miljoni euro ulatuses. Lisaks nenditi kohtumisel, et Strateegias esile tõstetud tegevuste elluviimine nõuab lisaressursse ja hetkel on võimalik rakendada vaid peamiseid tegevusi. Samuti soovitakse parandada poliitilist kaasatust, tugevdada MONEYVALi rolli FATFis ja arendada koostöövorme Euroopa Nõukoguga. § Rahandusminister kehtestas määruse, mille kohaselt Eestis tegutsevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kohustatud edastama Eesti pangale ja rahapesu andmebüroole regulaarselt andmeid oma tegevuse, hoolsusmeetmete, osutatud teenuste ning varade ja kohustuste kohta alatest 1. jaanuarist 2024. Nõue on vajalik, et riigil oleks ülevaade võimalikest riskidest ja rahapesu andmebüroo saaks hoida sektori riskipilti ajakohasena, kiiremini ohtudele reageerida ja riske maandada. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldas mahuka analüüsi, mille eesmärk on parandada rahapesuvastast võitlust Põhja- ja Baltimaades. Eesti tegevust rahapesu tõkestamisel hindas IMF piisavaks ning kiitis regiooni järelevalveasutuste vahelist infovahetust rahapesu vastases töös. Rahapesu ja terrorismi rahastamise paremaks tõkestamiseks soovitab IMF Põhja- ja Baltimaadele koguda veel rohkem piiriüleseid andmeid ja teha lisainvesteeringuid kõrgtehnoloogilisse 66 andmeanalüüsi. Samuti soovitab IMF regiooni riikidel igaks juhuks valmistuda ühisteks sammudeks finantsjärelevalve tugevdamisel näiteks siis, kui mõne panga puhul peaksid tulevikus ilmnema suuremad rahapesuriskid. Kohustatud isikutest on krediidiasutused kõige riskiteadlikum, ühtlasi ka kvaliteetseid teateid saatev sektor. Pankade lõikes on esitatud teadete vormiline ja sisuline kvaliteet küll ebaühtlane, kuid teadetes kajastub edasiminek hoolsusmeetmete rakendamises. Kõikide teiste sektorite puhul on peamiseks probleemiks madal teatamisaktiivsus. Finantseerimisasutuste, kauplejate ja professionaalide (v.a notarid) seas on vaid üksikud aktiivsed teatajad, kes saadavad üle kümne teate aastas. Teadete liikide osas kasvas hasartmängukorraldajate ja finantseerimisasutuste sektoris kahtlase tehingu teadete (STR) arv, mis viitab, et varasemast enam osatakse tuvastada rahapesukahtlast tegevust. Mitmes sektoris kasvas terrorismi rahastamise kahtlusega teadete (TFR) arv ja nende teadete saatjate arv. Saadud TFR-teadetest on näha, et turuosalised oskavad ka neid juhtumeid varasemast paremini leida ja analüüsida. Terrorismi rahastamise vaatepunktist on Eestis endiselt kõrgeim risk edastamise faasis, terroristlikul eesmärgil vahendite kogumise ja kasutamise risk on madal. 2023. aastal esitati rahapesu andmebüroole märkimisväärne hulk teateid, mis puudutasid terrorismi rahastamise riski või kahtlust isiku puhul, kes ei resideeru Eestis, kuid kasutab tehingus Eesti turuosalisi. See ilmestab, et terrorismi rahastamise vastane võitlus on olemuselt rahvusvaheline ning mõnes teises riigis tegutseva isiku kohta võib vajalikku infot koguda just Eesti turuosaline. Möödunud aastal laekus rahapesu andmebüroole kokku 522 välispäringut või spontaanset infoedastust ning esitati 225 välispäringut või spontaanset edastust. Teistelt rahapesu andmebüroodelt laekunud välispäringud on jätkuvalt suuresti seotud Eesti krediidiasutustes avatud respondentkontodega, aga ka Eestis registreeritud ettevõtetega, kes osalesid rahapesu kahtlusega tehingutes välisriigis ega tegutsenud või omanud püsivat tegevuskohta Eestis. See tüpoloogia viitab asjaolule, et Eestis registreeritud äriühinguid kasutatakse välisriikides ära maksusüütegude toimepanemiseks, millega võivad kaasneda ka muud rikkumised. Välispäringud näitavad, et suureneb Eesti äriühingute kasutamine erinevates e-kaubanduse pettustes, kus Eesti äriühingute taha peituvad kauplejad eksitavad kliente kaubakirjeldustega ning tarnivad kirjeldatust oluliselt madalama väärtusega kauba või jätavad kauba üldse tarnimata. Seega on RABi teravdatud tähelepanu edaspidi ka e-kaubandusel. Rahapesu riskipildist nähtub, et paljud rahapesu andmebüroo huviorbiidis olevad Eesti isikud ja ettevõtted on avanud maksekontod välisriikides erinevate makse- ja e-raha asutuste juures. Sellest tulenevalt on andmebüroo esitanud varasemast enam päringuid Leedu kolleegidele. Tihedat välissuhtlust peetakse ka Malta, Läti, Ameerika Ühendriikide, Soome ja Saksamaaga. Vaatamata Ukraina kolleegide keerulisele olukorrale, toimib ka nendega tihe ja sisukas koostöö. Riigi võetud meetmete tõttu on virtuaalvääringu teenusepakkujate (VASPide) turg suuresti korrastunud. Kui 2019. aasta lõpu seisuga kehtis Eestis enam kui 1200 ja 2022. aasta alguses 148 67 virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, siis 2023. aasta lõpus 53. Virtuaalvääringu voogusid seostatakse jätkuvalt kuritegeliku tegevusega, Eestis peamiselt pettustega. 2023. aasta lõpus Eesti tegevusluba omavate VASPide vahendatud teenuste käive oli 2023. aastal 20 miljardit eurot. 2024. aastal rakenduv regulaarne VASPide aruandluskohustus võimaldab tulevikus sektori riskipilti veelgi paremini mõista. Hoolimata elektrooniliste maksevõimaluste võidukäigust ja uutest tehnoloogiatest on sularaha jätkuvalt kurjategijate seas eelistatud. 2023. aastal valmis rahapesu andmebüroos analüüs „Sularahaga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis“, mis näitas, et võrreldes pandeemia-aastatega, on Eestis tõusnud suurte mitmete sularahaintensiivsete teenuste (valuutavahetus, investeerimiskulla müük ja hasartmänguteenused) sularahatehingute maht ja koos sellega rahapesuohu tase. Piiriüleste e-raha ja makseasutuste Eesti makseagentide sularahaga seotud maksetehingud on jätkuvalt kõrge rahapesuohuga. Osalt on riskid kandunud teistesse jurisdiktsioonidesse, eelkõige Leetu. 2023. aasta märksõnadeks oli sanktsioonist kõrvalehoidmine ning mitme sanktsiooni liigiga põimitud olukorrad. Rahapesu andmebüroole esitatud sanktsiooni teadetest (ISR) oli näha, et kohustatud isikud, aga ka riigiasutused on hakanud rohkem tähelepanu pöörama sanktsioonist kõrvalehoidumise analüüsile. Sanktsioonist kõrvalehoidumise juhtumites püütakse kasutada Eesti finantssüsteemi ja juriidilisi isikuid. Rahapesu andmebüroo analüüs näitab, et maksed Venemaa ja Eesti vahel on oluliselt vähenenud ning peamised finantssanktsiooni rikkumise riskid seostuvad olukordadega, kus finantssanktsiooni subjektile tehakse kättesaadavaks mitte vahendeid (näiteks raha), vaid majandusressursse (näiteks kaupu). Peaasjalikult on tegu juhtumitega, kus Eesti ettevõtted jätkavad vahekehade kaudu koostööd Venemaa äripartneritega, kellega enne Ukraina sõja algust tehinguid tehti, kasutades selleks kolmandates riikides registreeritud läbipaistmatu taustaga ettevõtteid. Nimelt näidatakse kolmandates riikides registreeritud ettevõtteid selliste kaupade saajatena, mida on keelatud Venemaale viia. Tegelikkuses võidakse kaup aga kolmandast riigist re-eksportida Venemaale. Kauba Venemaale viimisel, varjates seejuures kauba lõppkasutajat, võidakse rikkuda mitte ainult kauba piirangut, vaid teha majandusressursse kättesaadavaks finantssanktsiooni subjektile, rikkudes sellega finantssanktsiooni. Erinevad sanktsiooni liigid (kauba keeld, teenuse keeld ja finantssanktsioon) on omavahel tugevalt põimunud. Lähiaastatel on rahapesu andmebüroo olulisemateks prioriteetideks juhtumianalüüsi ja strateegilise analüüsi võimekuse kasvatamine. 2021. aastal viidi läbi eelanalüüs, et leida optimaalsed teed rahapesu andmebüroo infosüsteemi RABIS ümberkujundamiseks targemaks analüütiku töövahendiks. 2022. aastal alustati strateegilise analüüsi funktsiooni infosüsteemi arendamist ning see kestab 2026. aastani. 68