KÄSKKIRI
Tallinn 12.06.2024 nr 1-2/24/258
Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473
muutmine
Kliimaministri 14.11.2023 käskkirjas nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks
ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ tehakse järgnevad muudatused:
1. Lisa 1 punktid 5.7 ja 5.8 tunnistatakse kehtetuks;
2. Lisa 1 punktis 5.5 asendatakse lauseosa „lõigetes 2-5“ lauseosaga „lõigetes 2-6“.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026
tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks
ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ muutmise käskkirja
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirjaga toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas
14.11.2023 nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava
ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete
veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal”.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute
valdkonnajuht Olav Ojala (e-post:
[email protected], tel 626 2919),
finantsosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:
[email protected], tel: 626 2874), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:
[email protected], tel: 626 2948)). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi
ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest punktist, millega muudetakse riigiabi punkte kliimaministri käskkirjas
14.11.2023 nr 473.
Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse
ja -kasutus“ meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku
kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. Selle tegevuse eesmärk on vee
kasutamise ja kaitse korraldamine viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja
säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Projekt
otseselt panustab selle eesmärki saavutamisse, kuna jääkreostuse ohutustamisega väheneb
koormus veekogumite keemilisele seisundile ning joogivee varustuskindluse uuringu raames
tegeletakse veeressursside piisavuse teemadega ning tuvastatakse alternatiivsete veeressursside
kasutusele võtu võimalused.
Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,
24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i
kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja
saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu
ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“.
Jääkreostusena käsitletakse objekte, mille reostus pärineb enne 1998. a. toimunud tegevusi või
avariisid. 07.06.1998 jõustus kemikaaliseadus, millega kehtestati saastaja maksab põhimõte,
mille kohaselt vastutab reostuse likvideerimise eest reostuse tekitaja. Saastaja maksab
põhimõtet ei saa rakendada selle jõustamisest tagasiulatavalt. Lisaks ei ole aastakümneid tagasi
ja eriti Nõukogude perioodil tekitatud reostuse puhul reostuse tekitaja vastutusele võtmine ka
praktiliselt teostatav. Keskkonnaministeerium on korraldanud jääkreostusobjektide
inventeerimisi, et tuvastada reostuse olemus, intensiivsus, ulatus ja ohtlikkus.
Jääkreostusobjektid on jaotatud riikliku tähtsusega ja kohaliku tähtsusega objektideks.
Käskkirja punktiga 1.1 tunnistatakse kehtetuks riigiabi punktid 5.7 ja 5.8, kuna nimetatud
punktid ei ole asjakohased.
Antud punktid tuleb kehtetuks tunnistada, kuna need tulenevad ÜGEM art 6 ergutava mõju
1
reeglitest, aga kuna ÜGEM art 6 lõige 4 punkt m) alusel ergutava mõju nõuded antud juhul ei
kehti, on ka nimetatud punktid 5.7. ja 5.8. üleliigsed.
Käskkirja punktiga 1.2 muudetakse punkti 5.5 sõnastust.
Muudatus tuleneb 2023. aastal jõustunud grupierandi määruse muutunud sõnastusest.
3. Käskkirja vastavus ELi õigusele
Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas
vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse
Õiglase Ülemineku Fond.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete
täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi
Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu
on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjaga reguleeritaval meetmel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest
täpsustatakse toetuse andmise tingimusi.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Euroopa
Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate
rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Ida-Virumaa
õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.
2