„Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine

Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]>, [email protected] Teema: Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine Kuupäev: 2024-06-10 12:22 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine Registreerimise kuupäev: 10.06.2024 Registreerimise number: 2-2/1603-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kliimaministeerium 10.06.2024 nr 2-2/1603-1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kultuuriministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine Esitame majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) ekspertide hindamislehe vorm. Lisaadressaadid: Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus Pille Penk 5918 2214 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  31.05.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määrust nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ. Muudatuse eesmärk on viia määruses sisalduvad viited kooskõlla 1. jaanuaril 2024. a jõustunud tööturumeetmete seadusega (edaspidi TöMS) ning Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrusega nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029ˮ (edaspidi THP), muuta toetuse taotlemise tingimusi, piirates sama taotleja poolt toetuse taotlemist või projekti elluviimisel partnerina osalemist, samuti muudetakse ekspertide kaasamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunikud Anna-Liina Väkram (tel 5911 5470, [email protected]) ja Heidi Paabort (tel 5854 8258, [email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014, [email protected]), strateegiaosakonna peaspetsialist Pille Penk (tel 5918 2214, [email protected]) ja välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (tel 631 3609, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Heidi Paabort ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2024. a jõustunud tööturumeetmete seadusega (RT I, 06.07.2023, 110) ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrusega nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ (RT I, 03.05.2024, 2). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 15 punktist. Eelnõu punktidega 1−3 asendatakse määruse § 5 lõikes 17, lõike 18 punktis 1 viited kuni 31. detsembrini 2023 kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse sätetele viidetega seda 1. jaanuarist 2024. a asendava TöMSi ja THP vastavatele sätetele. TöMSiga kaasajastati ja korrastati tööturuteenuste osutamise õigusruum, kaotades dubleerimise ja muutes õigusruumi selgemaks, kehtestades tööturuteenustega seonduva seaduses meetmete tasandil ning viies teenuste täpsemad tingimused THPsse. Viidete muutmine ei too kaasa määrusega kehtestatud tingimuste muutust, kuna viidatavate sätete sisu jääb samaks. Eelnõu punktis 4 täpsustatakse määruse § 5 lõigete 21 ja 22 sõnastust, tuues välja, et tööturustaatuse muutumisega seotud õigus teenusel osalemist jätkata on piiratud paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1−4 nimetatud toetatud tegevustega. Täpsustus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuses osalemist ei piirata tööturustaatuse alusel, tegevuses on lubatud osaleda sihtrühma kuuluvatel isikutel olenemata nende tööturustaatusest ja selle muutusest. Sama paragrahvi lõike 1 punktide 1−4 alusel on projektis osalejatel õigus tööle või õppima asumisel jätkata tööturukoolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni ning kasutada psühholoogilise nõustamise, võlanõustamise või tugiisikuteenust kuni neli kuud pärast tööle või õppesse asumist. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 5 lõikega 23, milles täpsustatakse paragrahv 4 lõike 1 punkti 5 alusel toetatud tegevuses osalemise õigust. Sätte kohaselt on projekti sihtrühmal, olenemata tööturustaatusest ja selle muutumisest projekti vältel, õigus osaleda projekti raames läbiviidaval koolitusel, osaleda vajaduspõhiselt osutataval psühholoogilisel nõustamisel, võlanõustamisel või kasutada tugiisikuteenust. Täiendav säte on vajalik määruse tingimuste täpsustamiseks, andmaks selge suunise paragrahv 4 lõike 1 punkti 5 alusel toetatud tegevuses osaleja puhul, kellel erinevalt teistest toetatud tegevustest puuduvad tööturustaatusega seotud piirangud projekti raames teenusele sisenemisel ja seal osalemisel ning neile ei laiene sama paragrahvi lõigetes 21 ja 22 toodud tingimused. Nii võib töötav naine projekti sisenemisel alustada osalemist koolitusel ning töötuks jäädes jätkata sellel osalemist samadel alusel. Samuti võib projekti sisenemisel hetkel töötu naine projekti vältel asuda tööle ning jätkata projektis osalemist ning kasutada talle projekti raames osutatavaid teenuseid edasi samadel alustel kui varem, st talle ei kohaldu lõikes 22 nimetatud piirang, mille kohaselt võib tööle asunud inimene jätkata teenusel osalemist veel neli kuud. Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 8 lõike 2 punktis 1 kehtestatud tegevuse toetuse maksimaalset summat, vähendades seda 850 000 eurolt 500 000 eurole. Muudatuse jõustumise ajal taotluseid vastu ei võeta ning taotlusvoor avatakse pärast määruse jõustumist. Esimene taotlusvoor oli avatud 3.09.2023 –17.11.2023 ja selle raames oli võimalik taotleda toetust projektidele kogueelarvega kuni 850 000 eurot, taotlusvooruga võeti kohustused üles kogu eelarve ulatuses, mis meetme raames avatud taotlusvoorude kaudu vastavale tegevusele oli kavandatud. Toetuse maksimaalse summa vähendamine on kavandatud eesmärgiga, et kui tegevusele on tulevikus võimalik suunata täiendavaid eelarvevahendeid näiteks vabanevate vahendite arvelt, on võimalik kuulutada välja täiendavaid taotlusvoore ja rahastada täiendavaid projekte. Kuna täiendavaid vahendeid ei pruugi olla piisavalt, et avada voor suurtele projektidele, siis eesmärk on toetada täiendavalt rohkemal arvul, aga väiksemamahulisi projekte. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse §-i 10 lõikega 11, milles täpsustakse, et määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ei või taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus. Määruse § 4 lõige 1 punktis 1 nimetatud tegevuse osas võivad taotlejaks olla juriidiline isik, valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või selle ametiasutus. Kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus võib määruse § 4 lõike1 punktis 1 nimetatud tegevuses olla partner, mistõttu on tema kulud abikõlblikud. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 10 lõigetega 4 ja 5. Lõige 4 sätestab, et § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotluse korral on kohaliku omavalitsuse üksusel või selle ametiasutusel võimalik taotleja või partnerina toetust saada ühel korral. Täiendav säte välistab juba toetuse saanud kohalikud omavalitsused ja nende ametiasutused, et võimaldada uute kohalike omavalitsuste toetamise kaudu teenuste ühtlasem kättesaadavus üle Eesti. Samade kohalike omavalitsuste uuesti toetamine ei ole eesmärgipärane, kuna on juba vastava tegevuse elluviimiseks saanud varasemat tuge. Lõige 5 sätestab, et § 4 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud tegevusteks esitatud taotluste korral on võimalik samal taotlejal toetust saada ühe nimetatud tegevuse elluviimiseks ühel korral. Sättega välistatakse sama toetuse saaja erinevate projektide rahastamine sama tegevuse raames, tagades taotlejate heterogeensus, mis ühtlasi suunab taotlejaid projekti kirjutamisel sisulisemalt planeerima kõiki tegevusi, kavandades neid ühe projekti raames, mitte jaotades kavandatavaid tegevusi mitme samalaadse projekti vahel.. Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 17 lõigete 2 ja 3 sõnastust. Muudatusega lõikes 2 viiakse määruse tekst kooskõlla praktikaga, kuna praktikas koostab valikumetoodika rakendusasutus. Projektide valimine ja selleks asjakohase valikumetoodika kujundamine on poliitikakujundamise oluline osa, kuna selle kaudu saab tagada, et toetust saavad need projektid, mis panustavad kõige rohkem poliitikaeesmärkide saavutamisse. Muudatusega lõikes 3 täpsustatakse projekti hindamisse kaasatud ekspertide koguarvu. Algses määruses kehtestatud nõude kohaselt hindas iga projekti kolm erapooletut, usaldusväärset valdkonna eksperti. Regulatsiooni muudatusega pöördutakse tagasi varasema Euroopa Sotsiaalfondi vahendite perioodi avatud taotlusvoorude praktika juurde, kus projektide hindamisse oli kaasatud kaks valdkonna eksperti. Kahe eksperdi kasutamine on varasemale praktikale tuginedes optimaalne ning võimaldab ressursse paremini kasutada. Erandina hindavad kolm eksperti projekti § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mille hindamisse on kaasatud ka edaspidi kolm eksperti. Projektide hindamisse kaasatud ekspertide erisus kehtestatakse tulenevalt taotlusvoorude avamisest ning muudatuse jõustumisest. Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse määruse § 17 lõige 8 kehtetuks, kuna sama paragrahvi lõige 7 seab juba kvalifitseerimise tingimuse, milleks on vähemalt 19 hindepunkti saavutamine 33st ehk maksimaalsest võimalikust punktisummast. Olemuselt on täiendavate tingimuste seadmine ebavajalik, kuna lävend on juba eelneva lõikega seatud ning praktika on näidanud, et selline täiendav piirang ei pruugi anda tervikpilti projekti tugevusest ja võib jätta kõrvale valdkonnas pädevad ja uuenduslikud tegutsejad, kuid vähem kogenud projektikirjutajad. Üldine lävend annab taotlejatele võrdsemad võimalused ning tähtajalise taotlusvooru puhul rahastatakse nagunii projekte paremusjärjestuse alusel. Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 17 lõike 10 kolmandat lauset, kehtestades sättes nimetatud hindamise tulemuse rakendusüksusele edastamise tähtajaks 10 tööpäeva varasema 14 kalendripäeva asemel. Muudatusega viiakse tekst kooskõlla määruse § 16 lõikega 5 ja sisulist muudatust ei ole. Eelnõu punktiga 12 muudetakse § 17 lõike 11 sõnastust, eemaldades loetelust taotlusi hindavad eksperdid, kes saavad vastavasisulised ettepanekud taotluse rahuldamiseks osalises või taotletud mahus teha ekspertide hindamisvormis lisa 1 „Ekspertide hindamiselehe vorm“. Muudetud regulatsiooniga jäetakse lisaks võimalus küsimuste esitamiseks ja ettepanekute tegemiseks taotluste vastavushindamist läbiviivatele Sotsiaalkindlustusameti ekspertidele. Muudatusega täpsustub Sotsiaalkindlustusameti roll taotluse hindamisel, mis omakorda annab taotlejatele selgema teadmise, mis võib olla küsimusele vastamise või vastamata jätmise tegelik tagajärg. Eelnõu punktiga 13 tunnistatakse määruse § 18 lõike 1 punkt 2 kehtetuks kooskõlas käesoleva määruse § 17 lõige 8 kehtetuks tunnistamisega, mistõttu ei ole vastav säte enam vajalik. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määrust 11. peatükiga, milles sätestatakse, et eelnõu punktides 1−5 nimetatud sätete muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. Tagasiulatuv rakendamine tuleneb muudatuse aluseks olevate TöMSi ja THP jõustumise tähtajast. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras. Eelnõu punktiga 15 muudetakse määruse lisa 1 „Ekspertide hindamislehe vorm“. Lahter sisaldab hindajate tarbeks ettepanekut rahuldada taotlus kas osaliselt või taotletud mahus võimaldades teha ettepanekuid tegevuste täpsustamiseks, vajalikeks muudatuseks ning vajadusel ka eelarve korrigeerimiseks. Lähtuvalt määruse § 17 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitest arvestatakse, et näitajate saavutamisse panustatakse nii meetme disainimise, koordineerimise ja tehnilise hindamise tasandil kui ka täpsustakse hindamisekspertide ja taotlejate juhiseid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused on pigem tehnilised ja olulisi mõjusid ei kaasne, v.a eelnõu § 1 punktis 6 vähendatud taotluse kogusumma ja § 1 punktis 7 nimetatud muudatus, kus kohaliku omavalitsuse üksusel on määruse § 4 lõike 1 punktis 1 tegevusteks võimalik taotleja või partnerina toetust saada ühel korral. Taotluse kogusumma vähendamine võib vähesel määral toetuse taotlejatele mõju omada, sest võib vähendada planeeritavate tegevuste ulatust. Summa vähendamine on tingitud asjaolust, et kuna uuesti avatava taotlusvooru jaoks ei pruugi täiendavaid vahendeid olla piisavalt, siis eesmärk on toetada täiendavalt rohkemal arvul, aga pigem väiksemamahulisi projekte. Ühe korra määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks toetuse saamine mõjutab 62 kohalikku omavalitsust, mis on täna juba NEET- olukorras noorte tugisüsteemi arendamiseks toetust saanud. Samade kohalike omavalitsuste uuesti toetamine ei ole enam vajalik, kuna on juba vastava eesmärgi täitmiseks saanud samast taotlusvoorust varasemat tuge. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punktides 1−3 ja 7 sätestatud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. Punktides 1−3 sätestatud muudatuste tagasiulatuv rakendamine on seotud TöMS ja THP jõustumisega 1. jaanuaril 2024. a. Määruses asendatakse viited õigusaktidele. Punktides 4 ja 5 sätestatud muudatuste tagasiulatuv rakendamine on vajalik tagamaks voorudeülene õigusselgus abikõlblikest kuludest alates määruse § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse taotlusvooru väljakuulutamisest veebruaris 2024. Punktiga 7 kehtestatava sätte tagasiulatuva rakendamise vajadus on tingitud sellest, et antud tegevustesse kaasatakse praktikas tihti hallatavaid asutusi. Tagasiulatuv rakendamine võimaldab katta ka nende hallatavatest asutustest kohalike omavalitsuste partnerite kulusid, kes on muudatuse jõustumise ajaks juba toe saanud . Kuna muudatuste jõustumise ajal ei võeta taotluseid vastu ning taotluseid ei ole menetluses, puudub vajadus ülejäänud muudetavate sätete osas rakendussätete kehtestamiseks. 7. Eelnõu muudatuse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse muudatuse eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks 11.–25.04.2024 Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Tähtajaks kooskõlastas eelnõu Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium ja Kliimaministeerium märkusteta, ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas vaikimisi. Eelnõu kooskõlastas märkustega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kommentaaridega on määruse ja seletuskirja tekstis arvestatud ning tagasiside saadetud märkuste esitajatele e- posti teel teadmiseks. Seoses täiendavate muudatustega esitatakse eelnõu uuesti EIS kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks samale kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate ringile.  EELNÕU 31.05.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruses nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega, töötab ajutiselt sama seaduse §-s 42“ tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3−9 nimetatud tegevusega, töötab ajutiselt sama seaduse §-s 11“; 2) paragrahvi 5 lõikes 17 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel“ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ §-s 44“; 3) paragrahvi 5 lõike 18 punktis 1 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikele 5“ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 45 lõikele 6“; 4) paragrahvi 5 lõigetes 21 ja 22 asendatakse sõna „Projektis“ tekstiosaga „Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1−4 sätestatud tegevuses“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevuses osalejal, kes asub õppima või tööle projektis osalemise ajal, on õigus osaleda ja jätkata osalemist koolitusel, psühholoogilisel nõustamisel ja võlanõustamisel või kasutada tugiisikuteenust projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni.“; 6) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „850 000“ arvuga „500 000“; 7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ei või taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus.“; 8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusel või selle ametiasutusel võimalik taotlejana toetust saada või elluviimisel partnerina osaleda ühel korral. (5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud tegevustes on taotlejal võimalik saada toetust ühe nimetatud tegevuse elluviimiseks ühel korral.“; 9) paragrahvi 17 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rakendusasutus koostab lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel valikumetoodika, mille rakendusüksus avalikustab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teate avaldamise päeval. (3) Projekti hindab kaks erapooletut eksperti. Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevust elluviivat projekti hindab kolm eksperti. Rakendusüksus korraldab ekspertide valimise. Rakendusasutus kinnitab ekspertide nimekirja.“; 10) paragrahvi 17 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 17 lõike 10 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „14 kalendripäeva“ sõnadega „kümne tööpäeva“; 12) paragrahvi 17 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Rakendusüksus annab taotlejale kuni kümme tööpäeva Sotsiaalkindlustusameti küsimustele vastamiseks ja vajadusel taotluse muutmiseks ning edastab vastused ja muudetud taotluse Sotsiaalkindlustusametile.“; 13) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) määrust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses: „11. peatükk Määruse rakendamine § 30. Määruse rakendamine 2024. a juunis §-des 4 ning § 5 lõigetes 17 ja 18 vastu võetud muudatusi ning määruse § 10 lõiget 11 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a.“; 15) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Lisa 1 Ekspertide hindamislehe vorm Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogiaminister  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määrus nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Ekspertide hindamislehe vorm Maksimum- Hindamisleht Hinne hinne 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide 6 saavutamisele 1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti 4 eesmärk ja tulemused“) Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta: 1.2. Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ning „projekti tulemuste 2 jätkusuutlikkus“ ) Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 11 2.1. Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt, mh projekti tegevuste selgus, teostatavus ja mõistlikkus. 6 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja „tegevused“). Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta: 2.2. Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad 2 „riskianalüüs“ ja „tegevused“) Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta: 2.3. Projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud partnerid ja 3  koostööpartnerid (e-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“, „tegevused“ ja taotlusvormi lisa 3 „Partneri kinnituskiri“) Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 8 3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti 4 eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta: 3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev 4 olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta: 4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4 Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste 4 elluviimisel“, „tegevused“ ja „eelarve“ ning lisa 3 „Partneri kinnituskiri“) Selgitus punkti 4 hinnangute kohta: 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia 4 aluspõhimõtete ja sihtidega Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele panustamine Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt 4 regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljas „valdkonna ülesed näitajad“) Selgitus punkti 5 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 33 6. Ettepanek 1 1 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 19 punkti või rohkem  rahuldada taotlus osalises mahus; Ettepaneku põhjendus2: rahuldada taotlus taotletud mahus. Ettepaneku põhjendus3: 2 Osalises mahus rahastamise põhjendus 3 Kasutatakse vajaduse täiendava ettepaneku tegemisel