Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse kooskõlastamine (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muutmine)

Riigikantselei Meie 06.06.2024 nr 1.1-10.1/2667-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse kooskõlastamine (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muutmine) Austatud härra Peterkop Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine““ eelnõu ja sellega kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Eelnõuga kooskõlastatakse perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas tehtavad muudatused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine“ eelnõu; 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 1 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“; 3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri; 4. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 2 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ koos jälitatavate muudatustega; 5. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 3 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 Lisa 2 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava““; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 6. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 3 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 Lisa 2 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava““ koos jälitatavate muudatustega. Anu Kikas 58851320 [email protected] /*Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium 2  EELNÕU 2024 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja Juuni 2024 nr Päevakorrapunkt nr „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine 1. Kinnitada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“. 2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile. 3. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel peale seda, kui Euroopa Komisjon on selle heaks kiitnud. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ Lisa 2 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ koos jälitatavate muudatustega Lisa 3 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 Lisa 2 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava““ Lisa 4 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 Lisa 2 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava““ koos jälitatavate muudatustega  Protokolli kantava otsuse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ehk Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF), ERF REACT-EU-st ja ESF REACT-EU-st kavandatud investeeringute elluviimiseks on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) kokku lepitud toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused ja rahastatavad tegevused. Eelnõuga kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (OJ L 231, 30,06,20212, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artikli 24 lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel heaks täiendatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027“. Rakenduskava, mis kinnitati Euroopa Komisjoni poolt 4. oktoobril 2022, muudatused põhinevad ministeeriumite sisendil perioodi 2021–2027 rahastamisvahendite planeerimisel ja rakendamisel. Muudatus ei puuduta Euroopa Liidu toetuse kogueelarvet, mis on Eesti jaoks eraldatud, kuid sisaldab endas eelarvelisi korrigeerimisi poliitikaeesmärkide siseselt. Muudatused on mitteametlikult läbi räägitud Euroopa Komisjoniga. Ühissätete määruse artikli 49 lõike 3 ja artikli 110 lõike 2 punkti c kohaselt nõutav rakenduskava seirekomisjoni (kirjalik) hääletus rakenduskava muudatuste heakskiitmiseks eelnes valitsuses kinnitamisele. Seletuskirjas antakse ülevaade olulisematest muudatustest ja nende põhjustest. Muudatused on leitavad seletuskirja lisas 1, milleks on heakskiitmiseks esitatud rakenduskava eelnõu koos jälitatud muudatustega. Samuti on muudatused tehtud ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ Lisa 2 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava“, mis on jälitatud muudatusena Lisa 2 dokumendis. Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Anu Kikas ([email protected], 5885 1320); eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], telefon 5885 1493). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kinnitatakse ühissätete määruse artikli 24 lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“. 3. Eelnõu sisu 3.1. Eelnõu otsusepunktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027. Rakenduskava muudatused Rakenduskava 2021–2027 vahendite planeerimine ja rakendamine koostöös ministeeriumitega on finantsperioodi keskel välja toonud kitsaskohad, mis vajavad vastavalt täpsustamist või parandamist, et rakenduskavas seatud eesmärgid ettenähtud tähtajaks täita. Muudatus ei puuduta Euroopa Liidu toetuse kogueelarvet, mis on Eesti jaoks eraldatud, kuid sisaldab endas eelarvelisi korrigeerimisi poliitikaeesmärkide siseselt. Muudatuspakett on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi räägitud. Kokkuvõte rakenduskavas ja selle lisas 2 Õiglase ülemineku territoriaalne kava tehtavatest muudatustest: Muudatuse Poliitikaeesmärk asukoht Muudatuse sisu rakenduskavas Rohelisem Eesti Lehekülg 16 Muudatus seoses riigiabi reeglite muutmisega 2023 aastal. Seetõttu ei ole võimalik enam toetada sõidukite soetamist ja tanklate taristu loomist esialgse plaani järgi. Uue sekkumise valikut toetab regulatsiooni 2021/1058 Artikkel 7 lõik 1 punktis (h) (ii). Rohelisem Eesti Lehekülg 17; Tuginedes Eurobaromeetri 2019 kliimamuutuste teadlikkuse tabel 45, uuringule, on Eesti inimeste osakaal 47%, kes on kliimamuutustest lehekülg 60 teadlikud. Arvestades, et valitud baastase, ei vasta tegelikule Eurobaromeetri uuringu tulemusele, muuta baastaset 2019.a. asemel 2021.a. ning kehtestada lähtetasemena 47%. Võttes arvesse ülevaltoodud informatsiooni, muuta sihttaset 85%lt realistliku ja saavutatava, kuid sellegipoolest ambitsioonika 67%ni. Nutikam Eesti Lehekülg 34 Meetmete nimekirjas eelarve ümbertõstega summas 1 011 460 eurot on vähendatud HTMil kasutusel olnud sekkumiskoodi 012 ja lisatud sama summa MKMil kasutusel olnud sekkumiskoodile 010. Nutikam Eesti Lehekülg 35 Punkti 2.1.1.2.1 „Fondide sekkumised“ lisatakse tekstitäiendus, mis avab rohkem ettevõtjate digiriigi lahenduste kasutuselevõtu tegevusi: „Digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks erasektoris aidatakse tõsta erasektori digitaliseerituse taset, et see vastaks Eesti riigi digitaliseerituse tasemele. Toetatakse ettevõtete digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu ning seda ettevalmistavaid ja võimendavaid tegevusi, sealhulgas ettevõtete digitaliseerimise taseme hetkeseisu kaardistust ning digitaliseerimise tegevuskava koostamist ja selle elluviimist.“ Nutikam Eesti Lehekülg 36 Alapunkti „Peamised sihtrühmad“ täpsustatakse eelmise muudatusega seonduvalt: mõistega “ettevõtjad”. Nutikam Eesti Lehekülg 36 Näitaja „Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ 2024. a vahetaseme 5-lt 15-le ja 2029. a sihttaseme suurendamine 30-lt 230-le. Nutikam Eesti Lehekülg 36 Näitaja „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ 2024. a vahetaseme 5-lt 15-le ja 2029. a sihttaseme suurendamine 30-lt 230-le. Indikaatori RCO01 näitaja tõstmine. Nutikam Eesti Lehekülg 37 Näitaja „ Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid “ 2024. a vahetaseme vähendamine 25-lt 20-le ja 2029. a sihttaseme suurendamine 120-lt 175-le. Indikaatori RCO02 näitaja tõstmine. Rohelisem Eesti Leheküljed 34- Sekkumisest nr 21.2.2.11 suunati käesolevasse meetmesse lisaks 5 37, lehekülg miljonit eurot. Väljundnäitajad muutuvad: vaheeesmärk “230” 2  Muudatuse Poliitikaeesmärk asukoht Muudatuse sisu rakenduskavas 49; muutub “750” ja sihtväärtus “1850” muutub “2350” (PSO08) tabel 32; leheküljed 51- Lehekülg 49 teksti on muudetud seoses väljundnäitaja muutusega. 53 5 mln€ ulatuses vabanevaid vahendeid on plaanis kasutada sekkumise „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ jaoks. Nõudlus eraisikutel elamute kohtkütte korrastamiseks õhukvaliteedi parandamiseks on suur. Rohelisem Eesti Leheküljed 40- Sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ muutmise 43; 49; 51-59; tulemusena väheneb sekkumise eelarve 12 miljonilt eurolt 7 tabelid 32-37 miljoni eurole. 5 mln€ ulatuses vabanevaid vahendeid on plaanis kasutada sekkumise „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ jaoks muudatusettepaneku raames. Rohelisem Eesti Lehekülg 51 Sõnastuse täpsustus, et lisada käendused finantsinstrumentidena. Rohelisem Eesti Leheküljed 53- Sekkumise muudatus, sest eelnevalt planeeritud eesmärke ei ole 55 riigiabi reeglite muutmise tõttu võimalik saavutada. Muutub ka tulemusnäitaja PSR44 „Gaasivõrku sisestatud biometaan“ sihttase 2029 a. 100 GWh gaasivõrku lisanduvat biometaani ja väljundnäitaja PSO45 „Biometaani sisestuspunktide arv“ sihttase 2029 a, kus meetme eelarve toel on kavas ja võimalik rajada 3 sisestuspunkti. Rohelisem Eesti Tabelid 40-43, Sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ muutmise lehekülg 56 tulemusena väheneb sekkumise eelarve 12 miljonilt eurolt 7 miljoni euroni. 5 miljoni euro ulatuses vabanevaid vahendeid on plaanis kasutada sekkumise „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ jaoks muudatusettepaneku raames. Rohelisem Eesti Lehekülg 57 Sõnastuse parandus, mis tuleneb EL looduse taastamise määruses toodud linnaökosüsteemi taastamise kohustuse täitmise toetamise vajadusega. Rohelisem Eesti Page 58 Sõnastuse täpsustamine, mis käsitleb kliimateadlikkuse prioriteetsust, samuti nii riigi kui ka kohaliku tasandi võimekuse ja teadlikkuse suurendamise tegevusi. Kaheksanda sekkumise puhul on sõnastust muudetud ja täiendatud, et lisaks sihtgruppide teadlikkuse suurendamise tegevustele, tagatakse parem andmete kättesaadavus kõikide sihtrühmade lõikes, mis on teadlikkuse suurendamise aluseks. Need muudatused on paremini kooskõlas üleriigilise strateegiaga „Eesti 2035“ ja keskkonnahariduse ja teadlikkuse tegevuskavaga aastateks 2023-2026. Rohelisem Eesti Lehekülg 58 Sihtrühma on täiendatud "avaliku sektoriga", kuid riigiasutuste tegevuste toetamise osakaal ei ole suurenenud. Rohelisem Eesti Tabel 44, Väljundnäitaja RCO24 lisamine koos muudatuses pakutud lehekülg 59 sihttasemeta. Rohelisem Eesti Leheküljed 61- Peamist sihtrühma on täiendatud "riigiasutused ", kuid tegevuste 66 riigiasutuste tegevuste toetamise osakaal ei ole suurenenud. Täpsustatakse rakenduskava tabelit 52, kus sekkumise valdkonna summat koodiga 069 vähendatakse 3 miljoni ja summat koodiga 3  Muudatuse Poliitikaeesmärk asukoht Muudatuse sisu rakenduskavas 071 suurendatakse 3 miljoni võrra. 2 miljonit suunatakse sekkumisse 21.2.4.11 KliMi projekti (ringmajanduse teavitamine, koolitused ja pilootprojektide tegemise võimalus, lisaks on vajalik teha riigil erinevaid uuringuid ja analüüse). 1 miljon suunatakse KliMi projekti (maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine) riigitegevusteks. Tootmisprotsessidest põhjustatud pärandmõjude likvideerimiseks ja tooraine hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks ning alade loodusliku seisundi taastamiseks tehtavad tööd on ehituslikud ja kulud on suured. Lisaks on tehtud seonduvate meetmete liikide all täpsustused viies sekkumises, mis võimaldavad paremat rakendamist. Sissejuhatavas osas on täpsustatud, et kattuvuste vältimist erinevate meetmete vahel tagab juhtrühm. Ühendatum Eesti Lehekülg 71 Dokumendi jaluses viite korrigeerimine, mis puudutab raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavat tegevuskava. Ühendatum Eesti Lehekülg 71 Raudteeliinide sihtpunktide korrigeerimine. Raudtee elektrifitseerimine ei ulatu kaugemale Tartust Koidula ja Valga suunal. Ülejäänud info meetme finantseerimise ja indikaatorite kohta ei vaja täiendamist, sest tegevuste kirjeldus vastas juba varem tegelikkusele enne praegust muudatust. Liiklusohutusprogrammi viite korrigeerimine dokumendi jaluses. Sotsiaalsem Eesti Tabel 88, Väljundnäitaja vahesihttase (3800) muutmine vastavalt 500 lehekülg 86 osalemiskorda 2024. a lõpuks. Antud meedet viiakse ellu kuludest sõltumatu rahastamisskeemi (FNLC) abil, mille väljatöötamise käigus on selgunud tegelikult reaalsed vahesihttasemed, mis on ühtlasi iga-aastaste väljamaksete aluseks. Lõppsihttase aastaks 2029 ei muutu. Sotsiaalsem Eesti Tabel 139, Muuta sekkumisvaldkonna koodi. Ekslikult on tabelis kood 156, lehekülg 114 õige kood on 152. Sotsiaalsem Eesti Tabel 141, Muuta sekkumisvaldkonna koodi. Ekslikult on tabelis kood 33, lehekülg 114 õige kood on 12. Õiglane üleminek Leheküljed Sekkumise muutmine, kuna esialgne plaan, suunata vahendid uue 128-129 kaugkütte süsteemi arendamiseks, ei õnnestunud (ÕUF eelarve 20 mln eurot). Narva kaugkütte võrguettevõtja ja soojuse tootja on otsustanud soojuse tootmise jätkusuutlikkuse ja lahti sidumise põlevkivist teostada ilma ÕUF vahenditeta. 15 mln€ ulatuses vahendeid on plaanis kasutada uue sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimine Ida-Virumaal“ jaoks muudatusettepaneku raames. Õiglane üleminek Tabel 158, Sekkumise muutmine kohaldamaks seda väiksemale linnale, lehekülg 130 Kiviõlile. Muutub väljundnäitaja RCO22 sihttase, mis väheneb 75 MW pealt 7 MW peale aastaks 2029. Õiglane üleminek Tabel 158, Väljundnäitaja RCO18 „Suurema energiatõhususega eluruumid lehekülg 130 (eluruumide/korterite arv)“ sihttaseme korrigeerimine vastavalt 400 eluruumi/korterit aastaks 2029. Õiglane üleminek Tabel 159, RCR29 sihttaseme vähendamine 10 148 t CO2/a tasemelt vastavat lehekülg 131 1 211 t CO2/a aastaks 2029. 4  Muudatuse Poliitikaeesmärk asukoht Muudatuse sisu rakenduskavas Õiglane üleminek Tabel 159, Tulemusnäitaja RCR26 „Primaarenergia aastane tarbimine lehekülg 130 (sellest: elamud, üldkasutatavad hooned, ettevõtted, muu) (MWh/a)“ sihttaseme muutmine 2 400 MWh/a aastaks 2029. Rakenduskava lähtetase on 6 000 MWh/a arvestatuna 2024 aastal. Õiglane üleminek Tabel 160, Sekkumise „Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude lehekülg 131 leevendamiseks“ eelarve suureneb 5,1 mln euro võrra, millega seoses sekkumisvaldkond 044 suureneb 5,1 mln võrra 11,1 mln eurole. Sekkumise eelarve muutmine võimaldab täiendavalt aidata Ida-Virumaa KOVdel avaliku taristu ümberkorraldamise ja energiatõhusamaks muutmise läbi hoida kokku püsikulusid. Õiglane üleminek Tabel 160, Sekkumise “Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist” muutmise lehekülg 131 tulemusena väheneb ÕUF vahendite eelarve 20 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole. Eeltingimused Lehekülg 147 Eeltingimuse "Jäätmekäitluse ajakohastatud kavandamine" täiendamine ehk eeltingimuse täitmine. Eeltingimused Leheküljed Viited Heaolu arengukavale 2023-2030 on uuendatud 151-160 eeltingimuste 4.1, 4.4 ja 4.6 juures, vastavalt oktoobri aastakohtumisel esitatud infole. Täiendavalt on lisatud viited uuendatud Tööhõiveprogrammile 2024-2029 ning tööturu, sotsiaalkindluste, hoolekande, laste ja perede, vanemaealiste ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmile. Horisontaalsed Leheküljed Viited Heaolu arengukavale 2023-2030 on uuendatud. eeltingimused 166-169 Lisa 1, Lehekülg 175 Muudatusega parandatakse tehniline viga, kus Ida-Viru ettevõtluse strateegiliselt investeeringute toetuse puhul on märgitud 2026. a asemel 2029. a. oluliste tegevuste loetelu ja ajakava Rakenduskava Uus lisa Rakenduskavasse lisatakse kuludest sõltumatu rahastamismudeli uus lisa toetusskeem järgmiste PO4 Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (e) alla kuuluvate sekkumiste elluviimiseks: Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv. Õiglase Lehekülg 9 Euroopa Komisjoniga peetud nõupidamiste põhjal lisati ülemineku jätkusuutlik turism samuti Ida-Virumaa potentsiaalsete territoriaalne kasvuvaldkondade hulka. kava Õiglase Lehekülg 10 Sõnastuse täpsustus, ekslikult on puudu viide sotsiaalvaldkonnale. ülemineku territoriaalne kava Õiglase Lehekülg 13, Sekkumise „Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist” muutmise ülemineku peatükk 2.4 tulemusena väheneb ÕUF vahendite eelarve 20 miljonilt eurolt 5 territoriaalne miljoni euroni. Muudatusettepanek on suunata vabanenud kava vahendeid 15 miljonit eurot uude sekkumisse “Korterelamute rekonstrueerimine Ida-Virumaal” Õiglase Lehekülg 16 Parema selguse huvides lõigu sõnastuse täpsustamine. ülemineku territoriaalne kava Õiglase Tabel 1, Indikaator PSR43 seotud muudatus, mis sai aktsepteeritud viimase ülemineku lehekülg 19 OP muudatusega, kuid mis ei saanud kantud ekslikult Õiglase territoriaalne ülemineku territoriaalse kava dokumenti. kava Õiglase Tabel 1, Tulemusnäitaja RCR26 „Primaarenergia aastane tarbimine ülemineku lehekülg 19 (sellest: elamud, üldkasutatavad hooned, ettevõtted, muu) 5  Muudatuse Poliitikaeesmärk asukoht Muudatuse sisu rakenduskavas territoriaalne (MWh/a)“ sihttaseme muutmine vastavalt 2 400 MWh/a aastaks kava 2029. Rakenduskava lähtetase on 6000 MWh/a arvestatuna 2024 aastal. Õiglase Tabel 2, Tulemusnäitajaid RCR01 ja RCR102 puudutav muudatus, mis jäi ülemineku lehekülg 19 ekslikult viimase rakenduskava muudatusega Õiglase ülemineku territoriaalne territoriaalse kava dokumenti sisse kandmata. kava Õiglase Tabel 2, Tulemusnäitaja mõõtühiku „FTEde arv“ muudatus vastavalt ülemineku lehekülg 19 „Täistööaja ekvivalenti aastas“, et see viia vastavusse territoriaalne rakenduskava dokumendis kasutatava mõõtühiku nimetusega. kava Õiglase Tabel 2, PSR43 nimetuse muudatus, mis sai aktsepteeritud viimase OP ülemineku lehekülg 19 muudatusega, kuid mis ei saanud kantud ekslikult Õiglase territoriaalne ülemineku territoriaalse kava dokumenti kava Õiglase Lehekülg 23 Sekkumise muutmine on vajalik, sest esialgne plaan suunata ülemineku vahendid uue kaugkütte süsteemi arendamiseks ei õnnestunud. territoriaalne Narva kaugkütte võrguettevõtja ja soojuse tootja on otsustanud kava soojuse tootmise jätkusuutlikkuse ja lahti sidumise põlevkivist teostada ilma ÕUF vahenditeta. Õiglase Lehekülg 24 Parema selguse huvides lõigu sõnastuse täpsustamine. ülemineku territoriaalne kava Õiglase Lehekülg 24 Sõnastuse muutmine, selgituse parandamine. ülemineku Motivatsioonipaketiga ei ole kunagi mõeldud ühekordse nö territoriaalne "starditoetuse“ andmist. kava 3.2. Eelnõu otsusepunkti 2 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3.3 Eelnõu otsusepunkti 3 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Riigi Tugiteenuste Keskusele struktuurivahendite veebilehel avalikustamiseks peale selle kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas ühissätete määrusega (EL) 2021/1060 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega. 5. Eelnõu mõju Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava EL toetuse maht on 3 369 336 786 eurot, riigi panus 1 795 442 992 eurot, kogusumma 5 164 779 777 eurot. Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava EL toetuse maht jääb samaks, kuid riigi panus väheneb 21 772 363 euro võrra, kogumaht täpsemalt 21 772 364,83 euro võrra ning kaasrahastamise määr jääb samaks. Muudatus tuleneb poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ prioriteedi „Nutikam Eesti“; poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ ja poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ sisemistest 6 eelarvelistest ümbertõstetest, kus muutub liikmesriigi osalus. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava maht on muudatuse järel 21 772 363 euro võrra väiksem (ca -0,42%). Riigieelarvele mõju puudub. 7. Eelnõu jõustumine Vabariigi Valitsuse kinnitamise järel esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 8. Eelnõu kooskõlastamine Muudatused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi räägitud. Ühissätete määruse artikkel 49 lõike 3 ja artikkel 110 lõike 2 punkti c kohaselt nõutav rakenduskava seirekomisjoni (kirjalik) hääletus rakenduskava muudatuste heakskiitmiseks eelnes valitsuses kinnitamisele 3-17 juuni 2024. 7  CCI 2021EE16FFPR001 Nimetus inglise keeles Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027, EESTI Nimetus liikmesriigi keeles Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 Versioon 1.1 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates Rahastamiskõlblik kuni Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Selle programmiga hõlmatud Estonia, EE00 NUTS piirkonnad Asjaomased fondid ERF Ühtekuuluvusfond ESF+ JTF EMFAF 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED .................................................................................................................................................................................... 5 1.1. TÖÖHÕIVESSE JA MAJANDUSKASVU INVESTEERIMISE EESMÄRGI JAOKS: .................................................................................. 11 2. PRIORITEEDID .................................................................................................................................................................... 28 2.1 MUUD PRIORITEEDID KUI TEHNILINE ABI ................................................................................................................................................ 28 2.1.1. Prioriteet: Nutikam Eesti ..................................................................................................................................................... 28 2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine .................................................................................................................................................................................. 28 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks................................................................................................................................................................................................... 33 2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu ......................................................................................................... 37 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 40 2.1.2. Prioriteet: Digitaalse ühenduvuse arendamine........................................................................................................... 44 2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine ............................................................................................................... 44 2.1.3. Prioriteet: Rohelisem Eesti .................................................................................................................................................. 46 2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine ................ 47 2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega ............................................................................................................................................................ 52 2.1.3.3. Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise....................................................................................................... 54 2.1.3.4. Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine ............................................... 60 2.1.4. Prioriteet: Säästev linnaline liikumine ........................................................................................................................... 63 2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele ................................................................................................................................................................................ 64 2.1.5. Prioriteet: Ühendatum Eesti ............................................................................................................................................... 67 2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine ................................................................................................. 67 2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine ........................................................................................................................................................................... 71 2.1.6. Prioriteet: Sotsiaalsem Eesti ............................................................................................................................................... 73 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu ....................................... 74 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske ................................ 77 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks 2  võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu .................................................................................................................................................................................. 80 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja - õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks ......................... 85 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust 88 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet ...................................................................................................................................................................................... 92 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet ................................................................................................................................................................................... 97 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega ............................................................................................................................... 101 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu ................................................................................................................ 105 2.1.7. Prioriteet: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes .................................................108 2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet ................................................................................................................................................................................ 108 2.1.8. Prioriteet: Materiaalse puuduse vähendamine .........................................................................................................111 2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist ................................................................................................................................................................................................. 111 2.1.9. Prioriteet: Inimestele lähedasem Eesti .........................................................................................................................114 2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades ......................................................................... 114 2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades ................................ 118 2.1.10. Prioriteet: Õiglane üleminek .......................................................................................................................................123 2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega ........................................................................... 124 3 3. RAHASTAMISKAVA ......................................................................................................................................................... 129 3.1. ÜMBERPAIGUTUSED JA PANUSED ................................................................................................................................................. 129 3.2. JTF: ERALDISED PROGRAMMIS JA ÜMBERPAIGUTAMISED .......................................................................................... 130 3.3. RAHALISED ASSIGNEERINGUD AASTATE KAUPA ........................................................................................................ 131 3.4. KÕIK RAHALISED ASSIGNEERINGUD FONDIDE JA RIIKLIKE KAASRAHASTAMISTE KAUPA....................................................... 133 4. EELTINGIMUSED .............................................................................................................................................135 4.1. TEMAATILISED EELTINGIMUSED ERF, ESF+ JA ÜF KASUTAMISELE..................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 4.2. HORISONTAALSED EELTINGIMUSED .................................................................................................................. 159 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED ....................................................................................................................... 165 6. PARTNERLUS ..................................................................................................................................................................... 165 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS .................................................................................................................................. 167 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE ................................................................................................................................................ 169 LISA 1. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA .............................. 170 LISA 2. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (ERALDI FAILINA).......................................................... 170 4 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED Makromajanduslik keskkond Valitsemissektori kulud Eestis (2021.a 41,3% SKPst) on alla ELi keskmise (ELi keskmine 51,5% SKPst). Samuti on valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud investeeringud (35,8% SKPst 2021.a) alla ELi keskmise (49,6% SKPst 2020.a). Eesti makromajanduslikku keskkonda mõjutavad lähikümnenditel enim vähenev ja vananev rahvastik. Rahandusministeeriumi pikaajalises majandusprognoosis eeldatakse, et tööviljakuse reaalkasv käib palga reaalkasvuga ühte sammu. Prognoosist lähtudes väheneb hõive 2035. a 3% võrra ning trend jätkub järgnevatel aastakümnetel. Töötajate arv väheneb 2070. a 20%, mis on 100 000 inimest vähem. Kui suundumused jätkuvad, prognoositakse Eesti majanduskasvuks järgmise 15a jooksul keskmiselt 2,4% aastas. Pikemas perspektiivis prognoositakse majanduskasvu aeglustumist, mis jõuab 2050. a-ks 1,2%ni, misjärel toimub 2070. a-ks rahvastikudünaamikast tulenev kasvu kiirenemine 1,5%ni. Eesti esmane arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise käigus, arvestades ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja olukorda Eestis. Programmi strateegia adresseerib läbivalt ÜRO säästva arengu eesmärke. Nutikas valitsemine Teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks vähe. Teadlastel puuduvad vahendid ja motivatsioon poliitika kujundamisse panustada. OECD hinnangul on poliitika mõju hindamise süsteemi rakendamine Eestis problemaatiline. Valitsusasutustevaheline teabevahetus on ebatõhus. Ava- ja suurandmeid ei ole lisaväärtuse loomiseks piisavalt kasutatud. Avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on ministeeriumide ja piirkondade lõikes erinev. E-teenuste arendamisel tuleb keskenduda olemasolevate teenuste parandamisele ning kohalike omavalitsuste (KOV) pakutavatele e- teenustele. Teenuste kvaliteet on erinev, mõned ei ole veebis kättesaadavad ja on raskesti leitavad. IMD World Talent Ranking asetab Eesti 64 arenenud riigi seas 19. kohale. Vaja on lisainvesteeringuid, mis toovad Eestisse talente ja välisinvesteeringuid. Eesti on tööjõukulude ning energia- ja toorainehindade tõusu tõttu muutunud välisinvestorite jaoks vähem atraktiivseks. Õigussüsteem ja maksukeskkond ei ole piisavalt paindlikud, et võimaldada muudatusi, mida nõuavad uued ärimudelid ja innovatsioon. Strateegilisel juhtimisel tuleb seada prioriteedid avaliku sektori vahendite võimalikult tõhusaks haldamiseks. Oluline on suurendada eri poolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloomevõimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Piirkondliku arengu suunamiseks ja elluviimiseks tuleks parandada koostööd riigi, KOV-ide ning kogukondade vahel. Tuleks välja töötada kasutajakeskse disainiga, paremini integreeritud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust. Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks on vaja investeerida toetussüsteemidesse. Eesti rahvusvahelise positsiooni parandamiseks on vaja investeeringuid mainekujundusse ning olemasolevate lahenduste kasutamist majanduse jm valdkondade edendamiseks. Nutikam Eesti Nutika majanduskasvu ja ettevõtluse eeltingimuste loomine 2021.a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020.a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035 a eesmärgiks. 2021.a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtjatest investeerib T&A-sse (287 ettevõtjat 2020.a), investeeritud summad ei ole suured – 2019.a kokku 264 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on T&A-sse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020.a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020.a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia integreerimine 5  erasektorisse (20. koht ELis). Tootlikkust saab parandada hästi kavandatud investeerimistoetustega VKE-dele, et vähendada riske ning parandada positsiooni üleilmses väärtusahelas. Digitehnoloogia ja automatiseerimise toetamine aitab toime tulla suureneva tööjõupuudusega. Et soodustada erasektori T&A mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtjate võimekust arendada T&A-le tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjate investeeringuid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Kuna ettevõtlus ja ettevõtte asutamine on väljaspool suuremaid linnu raskem (kapitali- ja tööjõupuudus), tuleks nõustada uusi ja väljakujunenud piirkondlikke ettevõtteid. Uuenduslikud idufirmad peavad kiiresti kasvama, selleks vajavad nad eelseemne- ja seemnefaasi investeeringuid. See arenguvajadus on seotud ELi Nõukogu 2019. a. riigipõhise soovitusega: ettepanekuga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, arvestades piirkondlikke erinevusi. Erasektori innovatsiooni ning T&A edendamine nõuab asjakohast ning paindlikku, nõudlusest lähtuvat T&A ning innovatsiooni pakkumist. See nõuab pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist. Vaatamata Eesti teadustöö heale kvaliteedile on teadussüsteemi ning majanduse ja ühiskonna vajaduste vahel puudusi. Teadusasutuste T&A arvestab liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika spetsialiseerumise strateegiaga.1 Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekust on vaja tõsta, arendada tuleb teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi, kasvatada teadus- ja kõrgharidusasutuste võimekust leida koostöös erasektoriga toimivaid lahendusi, suurendada ettevõtjate teadmusmahukust ja lisandväärtust. Analüüside kohaselt esineb puudusi T&A ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema rolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Eelnimetatud probleeme käsitleb uus riiklik teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Nutika spetsialiseerumise riiklik juhtimine lõimitakse riikliku T&A, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üldisesse juhtimissüsteemi. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. Rohelisem ja ühendatum Eesti Mitmekesise looduskeskkonna säilitamine Eestis on ELi tasandil määratletud 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 looduse direktiivi lisades loetletud liiki. Pool elupaikadest ja kolmandik liikidest on ohustatud ning nende ellujäämine Eestis ei ole tagatud. Eesti majandus tekitab kolm korda enam kasvuhoonegaase ühe euro kohta SKPst (2019.a) kui ELis keskmiselt. 2020. a oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 12,8 mln tonni kt CO 2 ekvivalenti koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga. Samal ajal kui suured energiatootjad vähendavad oma heitkoguseid, on tööstuse ja põllumajanduse heitkogused suurenemas. Inimeste keskkonnateadlikkus on tõusuteel, kuid keskkonnahoidlikumad hoiakud ei ole tarbijakäitumist mõjutanud. Võrreldes 2000. a on jäätmeteke Eestis suurenenud kaks korda. Kuigi jäätmete taaskasutamine tõuseb, ei ole see endiselt piisav (2000. a 13% vrd 63%ga 2020. a). Madal ringlussevõtt suurendab keskkonnakoormust. Punkt- ja hajareostus mõjutavad veeökosüsteeme. Saastatust süvendab üha intensiivsem põllumajandus, mis mõjutab pinnase ja vee elurikkust. Eestis on 47,4% pinnaveekogumitest (2020. a) ja 26% põhjaveekogumitest (2020.a) vähem kui heas seisukorras, rannikuvetest ei ole ükski heas või suurepärases seisundis. Seisundit mõjutavad tegurid on peamiselt invasiivsed liigid, ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Läänemeri on tiheda liiklusega piirkond, seega on mere- ja kaldapuhastusvõime säilitamine eluliselt tähtis. Linnastumine, transport ja tootmine mõjutavad õhukvaliteeti ja kasvuhoonegaaside heidet Eesti eri paigus. Paljudes linnapiirkondades ületab kütteperioodil peenosakeste ja benso(a)püreeni tase sageli piirväärtusi. Õhusaaste mõjutab tervist ja tekitab hingamisteede haigusi, põhjustades Eestis krooniliste haiguste suurenemisest tingitud kulude kasvu ja u 600 varajast surma aastas. 1 Eesti nutika spetsialiseerumise (NS) valdkondi käsitleb TAIE arengukava 2021–2035. NSi valdkondade kohta tehakse regulaarselt seiret järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid ja hinnates valdkondade panust TAIE arengukava eesmärkide täitmisesse. Olenevalt tulemustest täiendatakse ja muudetakse vajaduse korral ka NS valdkondi. 6 Keskkonnateadliku käitumise edendamiseks tuleks inimesi teavitada ja parandada keskkonnaandmete kättesaadavust. Loodusvarade kasutamisel tuleb eelistada keskkonnasäästlikke alternatiive, võttes arvesse võimalikke keskkonnamõjusid ja tehes keskkonnamõju hindamisi. Toetada tuleb uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist. Ringmajanduse edendamiseks ja prügilasse ladestamise vähendamiseks on vaja integreeritud planeerimist kõigil ringmajandusega seotud tasanditel. Otsuste tegemisel tuleb arvestada ELi ja ülemaailmseid suundumusi, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja kliimaneutraalsuse saavutamisega. Koos teiste Läänemere-äärsete riikidega tuleb teha jõupingutusi mere keskkonnaseisundi parandamiseks. Nõukogu 2019. a riigipõhises soovituses rõhutatakse, et Eesti peab keskenduma säästvale transpordi- ja energiataristule, sh ressursi- ja energiatõhususele, mis on seotud õhus levivate heitkoguste vähendamise ja keskkonnasäästlike meetmete rakendamisega. Alates 01.01.2022 on kohustuslik keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber). Lisaks julgustatakse läbi viima keskkonnahoidlikke riigihankeid. Ühiskonna vajadustele vastavate kvaliteetsete ruumide ja taristute arendamine Kui suundumused ei muutu, on Eesti rahvaarv rahvastikuprognooside kohaselt vähenemas. Koos vananemise ja linnastumisega toob see kaasa elamuarenduste kasvu suurte keskustega piirnevatel aladel. Eesti on üks kiiremini linnastuvaid OECD riike, 2020.a elas 69,2% Eesti elanikkonnast linnades. Linnastuvatest aladest väljaspool kinnisvara hind ja nõudlus valdavalt langeb ja investeeringud eluasemete konkurentsivõime suurendamiseks on raskendatud. Investeerimiskavade kooskõlastamine riigi ja KOVide vahel on puudulik. Ehitus- ja taristuarendajad ei ole vananeva elanikkonna jaoks olulist ligipääsetavuse põhimõtet ega kliimamuutustega seotud riske enamasti arvesse võtnud. Hoonetes tarbitav energia moodustab üle 50% energia kogutarbimisest, kodumajapidamiste energiakasutus moodustab üle 40% Eesti energia kogutarbimisest. Eesti kohalike transiidivõrkude ühendamine üleeuroopalise transpordivõrguga TEN-T on järk- järgult paranenud, kuid täiendav investeerimisvajadus säilib. Arendatud on Tallinna lennujaama ja sellega ühenduvust (trammiliini pikendamine lennujaamani), kavandamisel on Rail Baltic (sh Ülemiste mitmeliigiline rongijaam lennujaama lähedusse), parandatud on ühendust Vanasadamaga (RRFi toel rajatakse 2026.a trammiühendus Tallinna sadamaga) ning tegeletud on maanteekaubaveo pudelikaelaga (Tallinna ringtee). Rahvusvahelistumine ja konkurentsivõime sõltuvad ühendustest teiste Euroopa keskustega. Ettevõtted vajavad häid ühendusi ja konkurentsivõimelisi logistikaahelaid (kiirus, hind ja vastastikune seotus). Eesti riigiteede võrk hõlmab ligikaudu 17 000 km üldkasutatavaid teid, millest 18% on 2021.a andmete kohaselt halvas või väga halvas seisukorras. Hajaasustusega piirkondades kasutab enamik inimesi igapäevasteks sõitudeks isiklikku autot. Ühistranspordi kasutajate osakaal on vähenenud (tööl käimiseks kasutas 2020.a ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga 36,9% inimestest). 76%-l maa- ja linnaelanikest on ligipääs ühistranspordile, kuid ajalised ja ruumilised vahemaad ning transpordiliikide nõrk omavaheline ühendatus ei soodusta selle kasutamist. Investeerida tuleb ühistranspordi ja rattakasutuse ühendamisse. Energia-, veevarustus- ja internetitaristud on problemaatilised. Eesti energiavarustuse kindlus väheneb ja energiatootmine põhineb suurel määral ühel ressursil, erinevate energiaallikate kasutamine ei ole piisav energiajulgeoleku tagamiseks. Energiaallikate mitmekesistamist piiravad võrgu võimsus ja taristu seisund. Väljaspool linnapiirkondi puudub endiselt juurdepääs kiire interneti püsiühendusele. Teisalt kasvab nõudlus suure kiirusega internetitaristu järele, mis on vajalik uutele ettevõtjatele kaugtöö tegemiseks. Laiaulatuslik ruumiline planeerimine nõuab üldist planeerimise ja riiklike arengukavade süsteemi, milles võetaks arvesse ühiskonna vajadusi ja kliimamuutusi. ELi 2030.a kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleks kodumajapidamiste, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja transpordi (v.a lennundus) CO2 heidet vähendada 13%. Kuna isikliku auto kasutamine on üks peamisi saasteallikaid, on vaja arendada ühist piletisüsteemi ja nõudetransporti maapiirkondades. Transpordiühenduste parandamine nõuab mh TEN-T väljaehitamist. Kliimaeesmärke toetab ka alternatiivkütuste taristu loomine transpordile ja taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine. See panustab energiajulgeolekusse, mis nõuab lisaks elektrivõrgu arendamist, ELi tasandi koostööd ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise toetamist, et vähendada elektrienergia tootmise ja tarbimise ökoloogilist jalajälge. Elukeskkonna planeerimisel tuleb eelistada tervislikke keskkondi ning kestlikke ja uudseid lahendusi – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamist, bioloogilist mitmekesistamist, vihmavee taaskasutamist, veetaristu väljaehitamist, jalgratta- ja jalakäijateede ehitamist, pakiroboteid, autonoomseid sõidukeid. Universaalse disaini kohaldamine tagab, et teenused, ruumid ja hooned on ligipääsetavad. Lisaks on vaja rajada väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgud ning arendada 5G-taristut, et parandada e-teenuste kättesaadavust ja toetada ettevõtjaid hõredalt asustatud 7  piirkondades. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019.a riigipõhistes soovitustes – tuleks keskenduda investeeringutele järgmistes valdkondades: säästev transpordi- ja energiataristu ning ressursi- ja energiatõhusus, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi. Ohutus ja turvalisus KOVid, riigi- ja maakondlikud asutused ei ole kriisideks, sh kliimamuutustest tulenevateks, piisavalt ette valmistatud. Kriisiolukorraks valmisolek on puudulik, kalduvus kriise alahinnata võib põhjustada suurt kahju. Hõredalt asustatud piirkondades võib turvalisuse tagamine olla keeruline. Eestis on endiselt suur sotsiaalmajanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus, mistõttu ei pruugi kogukonna toetus olla hädaolukorras usaldusväärne ega tõhus. Linnades on ühiskonnaelus osalevate inimeste osakaal väiksem ning ühiskonna süvenev polariseerumine võib kaasa tuua väärtuskonflikte, sh piirialade destabiliseerimise. Tehnoloogia areng, digiüleminek ja e-teenuste arvu kasv ning mitmesugused küberohud nõuavad suuremaid investeeringuid küberkaitsevõimesse ja e-teenustesse (elutähtsad süsteemid ja teenused). Eesti piirkondlike iseärasuste tõttu tuleks kogukondi julgeoleku tagamise eest suurema vastutuse võtmisel toetada. Sisejulgeoleku tagamiseks on vaja paremini valmistuda välistegurite, nt ilmastikunähtuste või võimaliku rändesurve leevendamiseks. Vajadust parandada kogukondade integratsiooni turvalisuse suurendamiseks on nimetatud nõukogu 2019.a riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse sotsiaalse turvavõrgu ja sotsiaalteenustele juurdepääsu olulisust. Sotsiaalsem Eesti Edukas kohanemine rahvastikudünaamikaga STATi hinnangul väheneb Eesti rahvaarv 2035.a ligi 1,3 mln elanikuni. Eakate osakaal suureneb 25%ni, tööealine elanikkond väheneb 100 000 inimese võrra. 2035.a rahvastikuprognoosi kohaselt langeb 14- a ja nooremate inimeste osakaal 14,6%-le (2022.a 16,4%). Linnastumine mõjutab märgatavalt piirkondliku tööturu potentsiaali. Kui Tartu maakond säilitab oma vanuseprofiili järgmise 10 a jooksul, siis Ida-Viru ja Hiiu maakonnas on 10 uue pensionäri kohta alla 6 tööealise inimese. Rahvastikumuutused mõjutavad enim Ida-Viru maakonda, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemal asuvaid maapiirkondi. Vähenev ja vananev elanikkond mõjutab otseselt majanduse konkurentsivõimet. Eesti tööturgu iseloomustab nii struktuurne töötus kui struktuurne tööjõupuudus, mis ei tulene üksnes piirkondlikest erinevustest, vaid ka tööotsijate kvalifikatsioonist, mis ei vasta tööandjate vajadustele. Suurenev tööjõupuudus on probleem nii era- (eelkõige tootmissektoris ja digivaldkonnas) kui avalikus sektoris (nt haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, õiguskaitse). Töötuse (sh pikaajalise töötuse) määr on madal (2021.a vastavalt 6,2% 2 ja 1,7%), kuid piirkondlikult eristub Ida-Viru maakond selgelt suurema töötusega (2021.a 10,5%). Tööturu probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on vaja arendada nii tööhõivesse jõudmise kui seal aktiivsena püsimise meetmeid, vähendada tööturu soolist segregatsiooni ja palgalõhet, edendada haridus-, sotsiaal- ja terviseteenuseid ning -süsteeme, samuti toetada ühiskonda lõimumist ja üldist heaolu. Tööealise elanikkonna vähenemise tõttu tuleb töötutel või mitteaktiivsetel rühmadel (vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja -õppivad noored, hoolduskoormusega inimesed (peamiselt naised) aidata tööturule siseneda. Oluline on võimestada ja kaasata noori, toetades nende arengut ning võimaldades neil kujundada oma elu, aidates nii vältida sotsiaalset tõrjutust. Eraldi tuleb tegeleda mitte-eestlaste tööturule toomise ning keeleoskuse ja lõimumise toetamisega. Töö- ja pereelu ühitamiseks, laste ja noorte sotsiaalse kaasatuse tagamiseks ning laste vaesuse ennetamiseks on vaja arendada peredele mõeldud tugiteenuseid ning positiivsete lapsevanemaks olemise põhimõtteid. Kavandatavate sekkumiste õnnestumiseks on oluline kaasata sotsiaalpartnereid ja edendada sotsiaaldialoogi ning avaliku sektori ja kodanikuühiskonna tegevust. Elanikkonna vananemise tõttu tuleb keskenduda eakatele võimaluste pakkumisele (nt elukestev õpe). Põlvkondadevahelise koostöö edendamine ja eakate suurem kaasamine aitab kasu saada nende elukogemusest. Vaja on investeerida paindlikesse sotsiaalteenustesse, keskendudes toetatud iseseisvat elu võimaldava keskkonna loomisse ja ühiskonnaelu osalemise võimaldamisse (nt kodupõhiste sotsiaalteenuste ja ligipääsetavuse suurendamine), kooskõlas deinstitutsionaliseerimise (DI), desegregatsiooni ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Paindlikud teenused, sotsiaal- ja tervishoiuinvesteeringud vanussurve leevendamiseks võivad aidata edendada pensionäride tööhõivet. Oluline on parandada tervist (eriti keskealiste ja eakate meeste hulgas), et vähendada enneaegset haigestumist, suremust ja töövõimetust. Töötajate arvu prognoositavat vähenemist 2035.a-ks saab leevendada ühelt poolt uute põlvkondade võrdse ligipääsu toetamine haridusele ning teisalt pensioniea 2 Statistika andmebaas: NH21. 8 tõstmine. Tööturul aktiivsete inimeste arvu aitab suurendada ka mitte-eestlaste aktiivsem osalemine ja Eestisse tagasipöördujate aktiivne lõimimine. Tehnoloogia areng ja muutuvad ärimudelid pakuvad võimalusi kasutada erinevaid digilahendusi ja uusi töötamisviise (nt kaugtöö, nn digitaalne ränne). Digilahenduste laiem rakendamine aitab edendada tööhõivet maapiirkondades, tuua tööturule erivajadustega inimesi ning arendada sotsiaalset ettevõtlust, mis omakorda aitab edendada sotsiaalmajandust. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019.a riigipõhise soovitusega eelkõige oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavusega ning tööturu suundumuste ja tööealise elanikkonna vähenemisega, mis kujutavad endast haridussüsteemile pikaajalisi väljakutseid. Ebavõrdsuse vähendamine 2020.a oli suhtelise vaesuse määr Eestis 20,6% (u 295 000 inimest), nendest 40,6% olid eakad, 43% töötud, 15,5% lapsed. Harjumaal oli suhtelise vaesuse määr 15,8%, Ida-Virumaal 35%. 2020.a oli Eestis 155 587 puudega inimest, kellest 42,3% elas suhtelises vaesuses. Sama näitaja puuduva ja osalise töövõime kaotusega inimeste hulgas oli 27,1%. 2019.a elas 30 500 inimest absoluutses vaesuses. Tervisenäitajad erinevad piirkonniti, sugude ja haridustasemete vahel. 2021.a pikenesid naistel, võrreldes meestega, nii oodatav eluiga kui ka tervena elada jäänud eluaastad, mistõttu erinevused suurenesid ja olid vastavalt 8,6 ja 3,1 aastat. Piirkondlikult oli pikim oodatav eluiga Hiiu (79,5) ja Tartu maakonnas (79,4) ja lühim Ida-Viru (75) ja Võru maakonnas (75,6 aastat). Algharidusega isikute keskmine oodatav eluiga on üle 10 aasta lühem kui kõrgharidusega inimestel. Suurim lõhe tööturul on eestlaste ja mitte-eestlaste vahel viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. 2021.a oli kodakondsusel põhinev tööhõive määra erinevus meestel 43,7pp ja naistel 13,2pp. Eestlaste töötus oli eesti keelt kõnelevatest mitte-eestlastest peaaegu kaks korda madalam (vastavalt 4,7% ja 8,6%) ja pea kolm korda madalam eesti keelt mittekõnelevatest mitte-eestlastest, kelle tööpuudus oli 12,5%. Elukestvas õppes osalemises (25-64-a) on sarnased erinevused: 2021.a õppis 20,8% eestlastest ja 13,3% mitte-eestlastest. Eestis on suur sooline palgalõhe (2021.a 14,9%), millel on erinevaid põhjuseid (sh haridus- ja tööturuvalikute sooline segregatsioon, ebavõrdne esindatus otsustustasanditel ja hoolduskoormuse jagamisel, diskrimineerivad tavad tööl jne). Mõnevõrra on palgalõhe viimaste aastate jooksul vähenenud. Piirkondlikul tasandil on sooline palgalõhe suurim Ida-Viru maakonnas (27,9%), sektorites suurim rahanduse ja kindlustuse valdkonnas. Probleemiks on ka ealine diskrimineerimine, üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt 20% vähem kui nooremad töötajad. Puudega inimeste puhul on ilmajäetuse määr (2021.a 14,7%) peaaegu kolm korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal. Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et erivajadustega inimestel ei ole piisavat ligipääsu avalikele teenustele (nt sotsiaaltransport, tööle ligipääs, tugiisikud, perekonnale mõeldud toetusmeetmed). 2021.a valminud uuringu andmetel hooldab või abistab 16+ aastastest elanikest 22% ehk u 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Üle 30 000 inimese panustab selleks nädalas üle 40 h. Pereliikmeid hooldavate isikute hoolduskoormus on suur nii oma jõupingutuste kui ka õendus- või isikuhooldusteenuste tasumise näol. KOVid pakuvad abivajajatele vajalikku abi ja sotsiaalteenuseid, kuid teenuste tase ja kättesaadavus on piirkonniti erinev. Sotsiaalteenuste osutamise, täiustamise ja vajaliku taristusse investeerimise toetamine on tähtis mitte ainult mitteametlike hooldajate, vaid ka laiema elanikkonna ja tasakaalustatud piirkondliku arengu jaoks. Töötuse ja sellega seotud probleemide leevendamiseks tuleb stimuleerida piirkondlikku ja kohalikku ettevõtlust ning arendada pädevus- ja/või tootearendus- ning inkubatsioonikeskusi, et elavdada uute ettevõtjate ja töökohtade loomist. Ettevõtjatele mõeldud tugi- ja nõustamisteenused motiveerivad ja aitavad asutada maapiirkondades uusi ettevõtteid. Kaugtöö võimaluste loomine hõredalt asustatud piirkondades, digiplatvormidel jne aitab vähendada piirkondlikke erinevusi. Oluline on võimestada töötuid ja majanduslikult mitteaktiivseid inimesi. Tööhõive määra suurendamise ja piirkondliku tasakaalustamatuse vähendamise meetmed hõlmavad rahalisi stiimuleid töökohtade loomiseks, koolitusprogramme ja mitmesuguseid mobiilsusmeetmeid. Toetamaks eakate osalemist tööturul, tuleks välja töötada meetmed tööandjate hoiakute muutmiseks ja sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja paremat teadlikkust soolise ebavõrdsuse olemusest, selle põhjustest ja kaasnevatest probleemidest ning vajadusest edendada soolist võrdõiguslikkust tööandjate seas, aga ka valitsuse ja KOVide poliitikakujundajate hulgas ning haridusasutustes ja meedias. Soolise tasakaalu parandamiseks ja soolise segregatsiooni vähendamiseks (nt teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika, hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas) on vaja haridus- ja tööhõiveasutuste ning tööandjate vahelist teadmistepõhist koostööd. Ebapiisava eesti keele oskusega isikud peaksid saama lisatuge, nt töökohapõhist keeleõpet, mentorlust ja nõustamisteenuseid. Erivajadustega inimeste toetamisel tuleks keskenduda lahendustele, mis toetavad nende aktiivset 9 osalemist ühiskonnaelus ja majanduslikku iseseisvust (nt tööturuteenused), neid tuleks eelistatult pakkuda nii isiklikul kui kogukonna tasandil. Integreeritud lähenemisviis, milles kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi ja universaaldisaini, aitab positiivset mõju suurendada. Halduskoormuse vähendamine ja ennetamine nõuab kogukonna võimestamist ja hooldajate teadlikkuse suurendamist ning investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja lahendustesse. Need meetmed aitaksid parandada hooldusteenuste kvaliteeti ja teenuseid deinstitutsionaliseerida. Hooldajate tugisüsteem ja nõustamine aitaks neid tööturule tagasi tuua. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019.a riigipõhise soovitusega, eelkõige ettepanekuga parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele, kus esineb suuri piirkondlikke erinevusi. Edasine arenguvajadus puudutab soolist ja vanuselist diskrimineerimist, sh soolist palgalõhet, mis on seotud riigipõhise soovitusega vähendada palgalõhet ja parandada palkade läbipaistvust. Tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti elanike tervena elada jäänud aastate arv on märkimisväärselt Euroopa keskmisest kehvem ja tervisenäitajates on Eestis Euroopa üks suurimaid sooliseid erinevusi. Piirkondlikud erinevused on suured: Põlva maakonnas elavad inimesed tervena üle 10 aasta vähem kui Hiiu ja Harju maakonnas. Haridustase mõjutab märgatavalt tervisekäitumist: 2021. a oli algharidusega meeste oodatav eluiga 9,6 a lühem kui kõrgharidusega meestel; naiste puhul oli erinevus 8,4 aastat. Enneaegse suremuse ja haigestumuse peamised põhjused on vereringeelundite haigused (37%) ja kasvajad (19%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (9%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). Üle poole Eesti elanikkonnast, sh veerand 1. klassi õpilastest, on ülekaalulised. Halb terviseteadlikkus paneb lisakoormuse nii Eesti tervishoiu- kui sotsiaalhoolekandesüsteemile. Võrreldes ülejäänud Euroopaga esineb Eestis palju vaimse tervise häireid nii lastel kui täiskasvanutel. Tööõnnetuste arv on viimasel viiel aastal suurenenud 25%. Haridussüsteemil, noortepoliitikal ning spordil ja kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste teadlikkusele ja väärtustele, millel on oluline roll ebatervisliku käitumise vähendamisel. Vaimset tervist ja heaolu tuleks edendada nii koolis kui tööl. Ebatervislike valikute ennetamine, haiguste varajane avastamine ja ebatervisliku käitumise peatamine nõuab integreeritud ja tõhusat multidistsiplinaarset lähenemisviisi, juhtumipõhist toetust, eraldi koordineeritud teenuseid, ennetust toetavaid õigusakte ja uuenduslikke lahendusi, et aidata inimestel elada pikka ja tervislikku elu. Peale isiklike käitumis- ja tarbimisvalikute on peamised tervisetegurid loodus- ja tehiskeskkond. Oluline on arvesse võtta ümbritsevat keskkonda (sh vee ja õhu kvaliteeti), samuti kliimamuutuste võimalikku mõju tervisele. Tuleks luua taristu, et toetada tervislikku eluviisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähenenud töövõime ja puude ennetamisele, pakkudes ohutut töökeskkonda ja tõhusaid töötervishoiuteenuseid. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole piisavalt integreeritud ning nende kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti erinev. Hooldusteenuste omaosalus ja puudega pereliikmete eest hoolitsevate inimeste töökoormus on ebaproportsionaalselt suur. Lisaks seisab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor silmitsi kvalifitseeritud töötajate puudusega. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning laste ja noorte puhul haridusalased tugiteenused on vaja paremini lõimida. Tervishoiusüsteemi eri tasandite vahelise koostöö suurendamine aitab parandada meditsiiniteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Tervishoiutaristu võrgustik vajab täiendavat kohandamist demograafiliste muutustega, et pakkuda kvaliteetseid meditsiiniteenuseid. On vaja investeerida erinevate terviseteabesüsteemide integreerimisse ja andmete kvaliteedi parandamisse, et suurendada tervishoiusüsteemide haldamise tõhusust. Seda arenguvajadust on nimetatud ka 2019.a riigipõhistes soovitustes, kus rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele. Paindlike ja vajadustel põhinevate elukestva õppe võimaluste loomine Eestis on palju eri- või kutsehariduseta inimesi ning 18–24-aastasi noori, kellel on madal haridustase ja kes ei õpi. Eesti ühiskonna jaoks toob haridussüsteemist väljalangemise kõrge määr kaasa pikaajalised sotsiaalsed riskid. See viitab probleemile, et õpilasi ei toetata sisuliste valikute tegemisel ja haridustasemete vahelistel üleminekutel. Haridussüsteem ei ole piisavalt paindlik ja õppijakeskne ning kesk-, kutse- ja kõrghariduse õpiteede valikul on suured piirkondlikud ja soolised erinevused. Oluline on keskenduda õppijakesksele ja individuaalset paindlikkust võimaldavale haridussüsteemile ning personaliseeritud haridusele. Hea haridus- ja õppekavavälise tegevuse süsteem koos haaravate noorsootöö tegevustega arendab järgmise põlvkonna sotsiaalset kapitali ja konkurentsivõimet. Oluline on aktiivselt kaasata noori ühiskonda, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada nende seotust Eestiga. Kuigi paljud Eesti haridusnäitajad on teiste riikidega võrreldes üldiselt suurepärased, on nii piirkonniti kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel suuri erinevusi. Polariseerumise vähendamiseks on tähtis, et praegune haridussüsteem kujundataks ümber ühisõppe kooliks, mis edendab integratsiooni ja ühtekuuluvust alates varasest lapsepõlvest. 10 Tööandjate sõnul on erasektoris puudu kvalifitseeritud tööjõust, mis on osaliselt piirkondlik probleem. Ühelt poolt on see tingitud jäigast haridussüsteemist, mis ei vasta kiiresti muutuvale nõudlusele tööturul. Teisest küljest on väiksemates linnades ja maapiirkondades raske leida oskustöölisi. Kõrg- ja kutsehariduse omandanute oskused ei vasta jätkuvalt tööandjate ootustele ning väljalangemise määr on endiselt kõrge, eriti kutsehariduses ja -koolituses (kõrghariduses on õpingute katkestamise õpingute esimesel aastal 18,4%; kutsehariduses 19,2%). Lisaks osalevad õppes vähem sotsiaaldemograafilised rühmad, kes vajavad elukestvat õpet enim ehk madalama haridustasemega ja vanemad inimesed. Paindliku elukestva õppe rakendamine samaaegselt jätkuva tööhõivega on hariduse oluline tugisammas. Kuigi elukestvas õppes osalemine on Eestis oluliselt suurenenud, tuleb tähelepanu pöörata erinevate paindlike lahenduste pakkumisele kõrg- ja kutsehariduses ning töökohapõhise õppe võimalustele. Töökohapõhise õppe ja ümberõppe edendamine ning ulatuslik laiendamine aitavad vähendada töötuse riski ning sotsiaalset, piirkondlikku ja soolist ebavõrdsust. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad muudatusi kõigil haridustasemetel ning täiskasvanute koolituse toetamist. Seega vajavad inimesed juurdepääsu nüüdisaegsete oskuste parandamiseks, kombineerides digioskusi erialaspetsiifiliste rohe- ja ülekantavate oskustega. Selleks on vaja pidevaid elukestva oskuste täiendamise võimalusi ja elukestva õppe väärtustamist. Kõrghariduses tuleb tõsta suutlikkust valdkondades, kus tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi andmeil tekib lähiajal tööjõupuudus. Peale koolitusmahu ja -suutlikkuse suurendamise on vaja parandada õppekavade paindlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. Kõrgema taseme oskuste ja doktoriõppe puhul peaksid nii teadusuuringud kui õppekavad olema paremini kooskõlas majanduse ja ühiskonna vajadustega. Doktoriõppe kavade eesmärk peaks olema nii avaliku kui erasektori teadlaste, õppejõudude ja tippekspertide uue põlvkonna ettevalmistamine. Seni on väljaspool teadusasutusi olnud vähe nõudlust doktorikraadiga spetsialistide järele. Doktoriõppekavade ja teadusuuringute parem lõimimine erasektori vajadustega nõuab paremat valdkondadevahelist koostööd, liikuvust ja suuremaid stiimuleid. Seda arenguvajadust on nimetatud nõukogu 2019.a riigipõhises soovituses, milles rõhutatakse vajadust tegeleda oskuste nappusega ning parandada haridussüsteemi suutlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. 1.1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi jaoks: Tabel 1 Poliitikaeesmärk Erieesmärk või Põhjendus või JTF spetsiaalne prioriteet erieesmärk Nutikam Eesti (i) teadus- ja Sekkumised toetavad TA ning innovatsiooni tulemuste (PO1) innovatsioonivõimekuse kasutamise suurendamist; teadus- ja arendustegevuse, ning kõrgetasemeliste innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava ja „Eesti 2035“ tehnoloogiate eesmärkide elluviimist kooskõlas nutika spetsialiseerumise kasutuselevõtu strateegiaga. Probleemid: arendamine ja 1. Erasektori innovatsioonivõimekus ja nõudlus teadus- ja suurendamine arendustegevuse ning innovatsiooni järele - Ettevõtjate suutlikkus rakendada uusi teadmisi ja tehnoloogiaid on madal, sh TA-mahukus ettevõtjates väike. - Erasektori tootlikkus ja positsioon globaalsetes väärtusahelates on madal. 2. Asjakohase ja paindliku nõudlusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine - Teadus- ja arendus ning kõrgharidusasutuste suutlikkus pakkuda ühiskonna ja ettevõtjate vajadustele vastavaid lahendusi on väike. 11  - „Eesti 2035“ ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud probleemid ja nutikas spetsialiseerumine tuleb paremini siduda TA- ja innovatsioonisüsteemi. - Teadus- ja arendusteenuste turg on killustunud. Teaduse tippkeskuste ja teadustaristu teenuste kasutamine väljaspool akadeemilisi ringkondi on piiratud. 3. Hästi toimiv teadmussiirde süsteem - Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemine madal. - Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse on piiratud. - Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente jm innovatsioonipoliitika instrumente kasutatakse vähe. Sekkumiste mõjul: – kasvab erasektori teadusmahukus ja teadusasutuste võimekus teha nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd, paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tagatakse teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub uuenduslike äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt; - avaliku sektori nõudlus teadus- ja tehnoloogiamahukate toodete ja teenuste järele hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris. Nutikam Eesti (ii) digitaliseerimisest Riigiaruande lisa D kohaselt on Eesti avaliku sektori e-teenuste kasu toomine kodanike, kasutajasõbralikkus ning andmete kasutamine ja kvaliteet (PO1) ettevõtjate, endiselt puudulik. Esile on tõstetud valitsusasutuste digitaristu teadusasutuste ja ja -süsteemide tehnilise kestlikkuse probleeme (Riigikontrolli avaliku sektori asutuste iga-aastane ülevaade 2019). jaoks Samuti tekitavad muret järgmised kitsaskohad: - Valitsusasutuste ja avalike e-teenuste kasutajate vajadused muutuvad üha kiiremini, sh iga poliitika- või õigusreformi puhul. Digilahendusi tuleb pidevalt ümber ehitada, ümber kujundada või võtta kasutusele uusi lahendusi, sh erasektoris. - Erasektori avaandmete kasutus, e-arvete, tehisintellekti jt uute tehnoloogiate rakendamine on vähene. - Tehnoloogia areneb edasi, luues uusi võimalusi avalike teenuste ja halduse paremaks osutamiseks. Nende eeliste kasutamiseks on vaja kiiret innovatsioonisuutlikkust (katsetamine, teadus- ja arendustegevus jne). - Küberriskide skaala ja ulatus kasvab ning neid on keerulisem hallata, uued lahendused tekitavad uusi riske. Digiteerimise süvendamiseks tuleb tõsta küberturvalisuse võimekust. - Omavalitsuste tasandil on digitaalse arengu ja digitaalteenuste tase ebaühtlane ja enamasti madal. Valitsusvälised organisatsioonid ei paku ka lahendusi – digiteerimine ei ole veel jõudnud kolmandasse sektorisse. Oluline probleem kohalikele 12  omavalitsustele on küberturvalisus (mida on rõhutanud ka Riigikontroll). Valdkonna reform muudaks (digitaalsed) avalikud teenused kogu riigis võrdselt kättesaadavaks. - OECD 2020. aasta digitaalse valitsemise indeks näitas, et Eesti digitaalne valitsemine ei ole olnud piisavalt küps digitaalse koordineerimise, oskuste ja hoobade osas. Seega on vaja asjakohast suutlikkust suurendada. Samas näitavad eGovernment Benchmarki 2022.a tulemused, et avalike teenuste osutamise edukuselt oleme Euroopas teisel kohal, kõige enam vajab järele aitamist teenuste läbipaistvuse ja piiriülese kättesaadavuse suurendamine. Peame tagama, et Eesti digiriik vastaks kasutajate vajadustele ja oleks tehnoloogiliselt uuenduslik, olles samal ajal turvaline. Digiriigi arendamine on osa ELi digitaalarengu tegevuskavast, nagu on sätestatud Euroopa digistrateegias. Kavandatud sekkumised ja vajadus nende järele tulenevad uuest riiklikust digiühiskonna arengukavast aastani 20303. Nutikam Eesti (iii) VKEde kestliku Kõigist uutest ettevõtjatest on vaid vähesed majanduskasvu ja uuendusmeelsed, teadmistepõhised ja keskenduvad suure (PO1) konkurentsivõime lisaväärtuse andmisele. Selliste ettevõtjate osakaalu tõhustamine ning suurendamine eeldab teadmisi ja oskusi, kuid ka ökosüsteemi, VKEdes töökohtade mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid loomine, muu hulgas ja kättesaadavaid teenuseid. Kavandatud teenused annaksid tootlike investeeringute VKEdele konkurentsivõimelised pädevused ning oleksid kaudu keskselt hallatavaks koostööplatvormiks nii sektorite sees kui ka nende vahel. Eritoetust on vaja ka idufirmadele, et nad saaksid kasvada, ja idufirmade ökosüsteemile. Eesti võib olla digitaalmajanduse teerajaja, kuid digiteenuste kasutamise ja rakendamise poolest on Eesti ettevõtted ELis 19. kohal. See lõhe on osaliselt tingitud sellest, et ettevõtjatel puuduvad teadmised digiteerimise juhtimise kohta ja et digipädevus on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates, sh loomemajanduses ja turismis, on madal. Tegeleda tuleb VKEde konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat pealinnapiirkonda. 69% Eesti ettevõtjate investeeringutest kulutatakse materiaalsele põhivarale ja vähem kui kolmandik immateriaalsele varale. Tegeleda tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja VKEde tehnoloogia ajakohastamise investeeringutega, pidades eelkõige silmas tööstuslikku üleminekut. Eesti majandust iseloomustab ka suure lisandväärtusega toodete ja teenuste vähene eksport, vähene rahvusvaheline tunnustus ja marginaalne positsioon ülemaailmses kaubanduses. Eesti kaupade ekspordihinnad ei ole Euroopa keskmisega võrreldes piisavalt tõusnud. Ligikaudu 98% Eesti ettevõtjatest on VKEd. Seetõttu on enamikul neist piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtjatele. Juurdepääs kapitalile on problemaatiline, eriti väljaspool suuri linnu. 3 https://mkm.ee/sites/default/files/mkm_arengukava_digiuhiskond_26-10-2021.pdf 13 Nutikam Eesti (iv) nutika Innovatsiooni leviku eelduseks on vastavate teadmiste ja spetsialiseerumise, oskustega inimesed. Selleks on vaja kasvatada teadmussiirde, (PO1) tööstusliku ülemineku ja kommertsialiseerimise ja innovatsioonialast pädevust ettevõtluse oskuste teadmussiirde protsessidega seotud inimeste seas. Sekkumised arendamine lahendavad järgmisi probleeme: - Eesti ettevõtjate innovatsioonivõimekus ja teadusmahukus on madal ning oskused teadustulemusi oma ärile sobivaks kohandada ja kasutusele võtta on puudulikud. – Ettevõtjatel ja avalikul sektoril napib teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni ning tootearenduse oskuste ja kogemustega töötajaid. – Teadmust ja tehnoloogiaid vahendavate üksuste ja organisatsioonide töötajatel napib oskusi ja kogemusi teadustulemuste kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, nt intellektuaalomandi, litsentseerimise alaseid oskusi. – Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirdealane võimekus, sh töötajate kogemused ja oskused on madalad. Napib teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi ning osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis on madal. – Et avalik sektor saaks võtta juhirolli struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses ning rakendada ettevõtlikku avastusprotsessi, napib avaliku sektori töötajatel vajalikku kompetentsi ja kogemust. Avaliku sektori juhtide oskused tellida ja integreerida teadus- ja arendustegevuse tulemusi riiklikku poliitikakujundamisse on madalad. Koostöö teadusasutustega ei ole piisav ning vastastikuste vajaduste mõistmine on vähene. – Nutika spetsialiseerumise ja rohepöörde teemad on komplekssed. Et tellida vastavasisulisi uuringuid ja algatada projekte vajavad nii juhid kui ka spetsialistid teadmisi. Sekkumiste tulemus: Nutikat spetsialiseerumist, innovatsiooni levikut, teadmus- ja tehnoloogiasiiret kui ka ettevõtluskoostööd toetava kompetentsi paranemine era– ja avalikus sektoris ning teadusasutustes. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis-, koostöö- kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, digi– ja rohepööret jne. Nutikam Eesti (v) digitaalse Eesti üleüldine lairibaühenduvuse tase on hea, kuid digilõhe on ühenduvuse linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel nii katvuse kui ka (PO1) suurendamine kasutuselevõtu osas endiselt olemas. Väga suure läbilaskevõimega võrkude (VHCN) kaetus on maapiirkondades hetkel 21,1%. Vaatamata võrkude kättesaadavusele on kiire (48%) ja ülikiire (20%) lairibaühenduse kasutuselevõtt alla ELi keskmise (vastavalt 50% ja 32%). 5G-võrkude tõhus kasutuselevõtt aitab samuti kaasa usaldusväärse ja kiire ühenduvuse tagamisele. Investeerimisvajaduste kaardistamise kohaselt on Eesti maapiirkondades ikka veel ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat elu- või töökohta nn valgetes turutõrgetega piirkondades, kus puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega lairibataristule ja neist u 17% asub Kagu- 14  Eestis. Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G leviala puudumine avaldab negatiivset mõju piirkondlike erinevuste vähendamisele ja häirib nüüdisaegsete teenuste kättesaadavust. Uued lairibatehnoloogiad piirkondades võimaldavad elanikele ja ettevõtjatele uuendusi kommunikatsiooni- ja infosisuteenustes. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud maapiirkondade baasvõrkude arendamisse üle 80 miljoni euro. Selle tulemusena on rajatud ligikaudu 7000 km pikkune kiudoptiline võrk, mis hõlmab Eesti peamisi transporditeid ja on 5G arendamiseks kindel alus. Täiendavaid investeeringuid on vaja turutõrgetega seotud valdkondades: väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ehitamine; 5G-tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine; 5G leviala suurtes transpordikoridorides ning elamu- ja äripiirkondades. Kavandatud investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Rohelisem Eesti (i) energiatõhususe Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu edendamine ja energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas (PO2) kasvuhoonegaaside rekonstrueeritakse alla 1% (hoonete energiatõhususe heitkoguste direktiivis soovitatakse 3%) elamufondist. Enamik hooneid vähendamine (umbes 80%) on ehitatud enne 1990. aastat. Eluasemesektori peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja piirkondlikest erinevustest: elamute halb kvaliteet, rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus; energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud kättesaadavus; eluasemeturu piiratud areng väljaspool suuremaid keskusi ja aktiivseid kinnisvarapiirkondi. Seetõttu on oluline energiatõhususe eesmärgi kõrval arvestada ka „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtusi, et korterelamute rekonstrueerimisega parandada ligipääsu tänapäevastele ja kohalikele oludele vastavatele eluasemetele. Kaugkütte ettevõtjate ja eramajade omanike motivatsioon aidata kaasa energiatõhususele ja taastuvenergia kasutuselevõtule on väike, sest sellised investeeringud ei ole tavaliselt majanduslikult tasuvad. See kehtib ka sotsiaalse taristu, näiteks tervishoiuasutuste energiatõhususe kohta. Erieesmärgi meetmed on suunatud (lisa D kohaselt) energiatõhususe edendamisele, et soodustada rekonstrueerimist ja üleminekut taastuvatele kütustele kooskõlas riikliku energiamajanduse arengukavaga aastani 20304, riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 20305, hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 6, Euroopa rohelise kokkuleppe ning Euroopa Komisjoni renoveerimislaine strateegiaga. Selleks et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada olulisi terviseriske, on väga tähtis vähendada õhusaasteaineid, kasvuhoonegaase (nagu CH4 kehvast põlemisprotsessist) ja lühiajalise kliimamõjuga saasteaineid. Välisõhu puhul on teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 kokku lepitud meetmed kõigi seotud sektorite (energia, elamu- ja kaugküte jne) jaoks. Õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 5 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 6 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 15  hindamine linna- ja tööstuspiirkondades on vahend, mille abil hinnata meetmete tulemuslikkust ja tegelikku mõju ning keskkonnapoliitika tõhusust, samuti suurendada üldsuse teadlikkust. Rohelisem Eesti (ii) taastuvenergia Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil edendamine kooskõlas kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu. Sama näeb ette (PO2) direktiiviga (EL) taastuvenergia uus 2023a. 18. oktoobril vastu võetud direktiiv 2018/2001, sealhulgas (EL) 2023/2413, mille Eesti plaanib üle võtta 2024 a. esimeses selles sätestatud pooles. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt aastaks säästlikkuse 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti kriteeriumidega riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondade ülene dekarboniseerimine rakendades kõiki säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid lahendusi.Biometaan on lokaalne keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO2 püütakse kinni ning puhastatakse ära. Biometaani kasutamise osas on täiendav positiivne mõju KHG heitme minimaliseerimine läbi kogu ahela. Taastuvenergia eesmärkide täitmise taustal ei saa ära unustada energia julgeoleku aspekti. Eestis on hästi arenenud gaasitaristu, mille dekarboniseerimisel on suur mõju täiendava energia julgeoleku tekitamisel. Seetõttu on oluline tagada, et olemasolevas gaasitaristus, mida on suures osas EL toetustega rajatud, kasutatakse maksimaalselt keskkonnasõbralikke taastuvaid gaase. Eesti ei ole veel enda biometaani potentsiaali rakendanud maksimaalses mahus. Sekkumise tulemusena rajatakse üle Eesti biometaani sisestusjaamu, mis saavad teenindada kõiki regioonis juba olevaid ja uusi biometaani tehaseid. Rohelisem Eesti (iv) kliimamuutustega 2019. aasta riigiaruande lisa D kohaselt, milles käsitletakse kohanemise ja kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti (PO2) katastroofiriski rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis kahjustavad taristut. ennetamise ning Vaja on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide vastupanuvõime ennetamisse ja katastroofidele vastupanu võimesse. edendamine, võttes Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on äärmiselt arvesse oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude ökosüsteemipõhiseid põhjustatud hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega lähenemisviise ning tagada üleujutusriski parem maandamine ja sadeveesüsteemide toimimine sagedasemate vihmade tingimustes. Üleujutusriskiga on tegemist siis, kui vihmavee pinnasesse imbumist on märkimisväärselt vähendanud halvasti või mittejuhtivad pinnakatendid. Seetõttu on oluline kliimamuutustest tingitud hüdraulilise lisakoormuse vastu luua tänapäevased sademeveesüsteemid, et vältida sademevee põhjustatud üleujutusi ja leevendada kuumalaine tõttu tekkivat soojussaare efekti. Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et asjakohastel institutsioonidel oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde jaoks ning ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Tormised jäävabad talved on osutunud kiiresti kasvavaks ohuks sadamarajatistele ja eri laevade ohutule teenindamisele. Sadama kaitserajatiste puudumine viib sadamarajatiste kasuliku tööea kiire lühenemiseni. 16  Elurikkuse säilitamine on ökosüsteemipõhise lähenemise aluseks ja seetõttu oluline vahend kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Toimivad ökosüsteemid on kliimamuutuste kahjulikule mõjule vastupidavamad ja tähtsad süsinikuvaru säilitamiseks. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb parandada kliimatundlike märgalade seisundit. Eestlaste teadlikkus kliimamuutustest (2021. aastal 47%) jääb alla ELi keskmisest teadlikkusest kliimamuutustest, mis oli 2021 aastal 64%. Kuna EL keskmine vähenes 2023 aasta (oli 63%), siis me ei planeeri ka Eestis väga suurt teadlikkuse hüppelist kasvu. Siseturvalisuse arengukava eesmärk on suurendada 2030. aastaks inimeste teadlikkust häda- ja kriisiolukordadest. Üldsus vajab hästi väljaarendatud vahendeid, et mõista võimalikke ohte, tagajärgi ja enesekaitse meetmeid. Rohelisem Eesti (vi) ring- ja Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ressursitõhusale ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud (PO2) majandusele ülemineku meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud edendamine järgmistele teemadele: i) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, ii) väike ressursitootlikkus ning iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg). Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate energia- ja ressursitõhususe suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini. Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad riigi jäätmekava ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Mis puudutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve, siis Eesti on kaugele maha jäänud: 2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest (eesmärk on 2025. aastaks 55%). Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu. Rohelisem Eesti (viii) säästva Eesti elanikkond on koondunud linnapiirkondadesse. See mitmeliigilise linnalise põhjustab probleeme seoses juurdepääsetavuse, (PO2) liikumiskeskkonna liiklusummikute ja heidetega. Igapäevaste pendelrändajate arv edendamine osana avaldab suurt survet olemasolevale taristule ning suurendab üleminekust CO2- vajadust arendada edasi inimmõõtmelist ja kestlikku 17  neutraalsele linnatranspordisüsteemi. Kavandatud meetmed on suunatud majandusele järgmiste oluliste probleemide lahendamisele:  sõiduaja ja -kulu suurenemine;  suurenev sõltuvus isiklikust autost ja sellest tulenev ebavõrdsus;  säästlike liikumisviiside osakaalu vähenemine (ebaatraktiivsed tänavad, laste iseseisva liikumise vähenemine, killustatud ühistransporditeenused);  transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite suurenemine;  kasvav negatiivne mõju tervisele;  maakasutust ja transpordi planeerimist ei ole piisavalt integreeritud. Suurimat mõju on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. Tallinna piirkonnas elab pool Eesti elanikkonnast ning seal on suurim transpordikoormus ja kõige ulatuslikum pendelrändeliiklus. Pool Eesti CO2 heitest tuleb Tallinna piirkonnast – 1 400 000 t CO2 heidet aastas (eesmärk 2030. aastaks 930 000 t). Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas ei ole jalgratta kasutamine igapäevase liikumisviisina kaugeltki oma potentsiaali saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus nendes linnades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja parkimisvõimalused. Nendes piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse terviklikkusele ning konkurentsivõimele seoses eraautodega. See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse sõlmpunkte, mis soodustaksid erinevate liikumisviiside kombineerimist. Tallinna piirkonnas on väga oluline arendada uusi trammiühendusi, mis on väärtuslik suure läbilaskevõimega ja keskkonnasäästlik ühistranspordiliik. Kavandatud meetmed on kooskõlas riikliku transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035. Ühendatum Eesti (i) kliimamuutuste Hõredalt asustatud riigina sõltub Eesti toimivast suhtes transpordisüsteemist. Paraku on Eesti TEN-T põhivõrgu (PO3) vastupanuvõimelise, väljaehitamisel saavutanud vaid vähest edu. Transpordisektori intelligentse, turvalise, investeerimisvajadused on suured. On vaja ajakohastada kestliku ja mitmeliigilise põhimaanteid, et need vastaksid määruse (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise nõuetele. Liiklusohutust tuleb suurendada, sest Eesti on transpordivõrgu (TEN- maanteede ohutuse poolest alla ELi keskmise. Jalakäijate ja T) arendamine jalgratturite ohutust parandatakse kõnniteede ja tunnelite abil. Lisaks on vaja rohkem investeeringuid keskkonnaga seotud leevendusmeetmetesse. Kõik direktiivi 2014/94/EL kohased kohustused on täidetud, teede laadimistaristut täiustatakse pidevalt. Eesti sisetranspordi väliskulud kokku on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot aastas, mis vastab 5,3%-le Eesti SKPst, millest 51% moodustavad keskkonnakulud (ELi keskmine on 44%). Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 võetakse arvesse keskkonnamõju ning keskendutakse säästva liikuvuse ja selle taristu arendamisele. 18  Pidades silmas 2020. aasta Euroopa poolaasta riigiaruannet, on kavandatud raudteemeede, mis keskendub säästva transpordi arendamisele: raudteede elektrifitseerimine, kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongide kiirust, keskonnasäästlikkust ja rongireisijate arvu. Rail Balticu tõhususe maksimeerimiseks ning sünergia tagamiseks Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi vahel ehitatakse Rail Balticu kohalikud peatused Tallinna ja Ikla vahele ning vähemalt üks rahvusvaheline reisiterminal. Kavandatud meetmed aitavad kaasa ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkide saavutamisele. Selleks et kiirem andmeside võimaldaks intelligentsete transpordisüsteemide sektoril arendada, luua ja katsetada uusi juhtimis-, teabe- ning liikuvusteenuseid, peab digitaalne taristu saama liikuvusteenuse ja -taristu osaks. Ühendatum Eesti (ii) säästva, Regionaalarengu edendamiseks on vaja leida lahendus kliimamuutuste suhtes liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja (PO3) vastupanuvõimelise, jalgrattaga liikumist. Meede aitab luua ohutuid ja säästvaid intelligentse ja liikuvusvõrgustikke, toetades jalgratta- ja/või jalgteede mitmeliigilise riigi, arendamist väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu piirkondliku ja kohaliku ja Pärnu). Jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine koos sellega tasandi liikuvuse kaasneva toetava taristuga (nt valgustus, rattaparkimiskohad, arendamine ja pingid) peaks tagama parema ja kestlikuma juurdepääsu edendamine, sealhulgas teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikele TEN-T võrgule peatustele) ja töökohtadele. Sellistel paremini välja arendatud juurdepääsu ja piiriülese jalgratta- ja/või jalgteede võrgustikel on potentsiaal liikuvuse parandamine märkimisväärselt suurendada ka ühistranspordi, sh raudtee, kasutamist ja kestlikkust tervikuna ning vähendada sõltuvust eraautodest, panustades sellega kasvuhoonegaaside heidete vähendamisse. Eeldatakse, et investeeringud soodustavad kliimamuutuste vähendamist. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule Sotsiaalsem Eesti (a) parandada kõigi kiiresti taastuda ning toetada majanduses toimuvaid tööotsijate, eelkõige (PO4) struktuurimuutusi, vajavad tööotsijad, sh töötud, noorte ja pikaajaliste mitteaktiivsed ja töötavad tööotsijad, aktiivsete töötute ning tööturult tööturumeetmete sihipärast paketti. Eri rühmad seisavad eemalejäänud ja tööturul silmitsi erinevate probleemidega tööturule sisenemisel, ebasoodsas olukorras tööturule naasmisel ja seal püsimisel või üleminekul eri oskusi olevatesse rühmadesse vajavatele töökohtadele. Tööturg on horisontaalselt ja kuuluvate isikute vertikaalselt eraldatud soo, vanuse, töövõime ja kodakondsuse töölesaamise võimalusi alusel. Endiselt teevad muret stereotüübid. Need probleemid ei ja aktiveerimismeetmete takista mitte ainult soolist võrdõiguslikkust ja edusamme kättesaadavust nende soolise palgalõhe kaotamisel, vaid takistavad ka oskustel ja jaoks, tehes seda noorte vajadustel põhinevat tööjõu liikuvust. puhul eelkõige noortegarantii Kuigi eestlased, eelkõige naised, on hästi haritud, töötavad rakendamise kaudu, inimesed sageli töökohtadel, mis jäävad allapoole nende ning füüsilisest isikust omandatud haridus- või oskuste taset. 2016. aasta andmete ettevõtjana tegutsemise kohaselt (PIAAC) töötab 36,1% töötajatest – ligikaudu 200 000 ja sotsiaalmajanduse – töökohal, mis nõuab madalamat haridustaset. Eurostat edendamise kaudu andmetel moodustab töötaja töötunni tootlikkus umbes 85% EL 27 keskmisest töötajast, mille põhjus on madal haridustase ning aegunud haridus ja oskused. Vananenud oskuste või madala haridustasemega inimestel on vähe vahendeid oskuste uuendamiseks ja nad on tööturul haavatavamas olukorras. Ka tööandjate huvi nendesse investeerimise vastu on väiksem. Noorte töötuse määr on kõrgem kui üldine töötuse määr, eriti kriisiolukorras (kasv 6,9%-lt 2019. aastal 12,6%-le 2020. aasta II kvartalis). Noored vajavad töökogemuse puudumise, 19  madalama hariduse, piirkondlike erinevuste, keelebarjääride või muude takistuste tõttu intensiivsemat toetust. Esineb erinevaid sotsiaal-majanduslikke ja piirkondlikke erinevusi, mis põhjustavad täiendavaid struktuurseid erinevusi. Takistuseks on endiselt ka (eelkõige naiste) hoolduskoormus ja terviseprobleemid. Tööturul esineb märkimisväärne kodakondsusel põhinev segregatsioon, mis väljendub eelkõige palgalõhe ja töötuse (2019. aastal 1,5-kordne erinevus töötuse määras) ning tööhõive (eestlased 69,6% vs mitte-eestlased 66%) näitajates. Selle kõige tõttu ei ole märkimisväärset osa elanikkonna tööturupotentsiaalist endiselt piisavalt ära kasutatud. Järgmisel kümnendil on Eesti üks tähtsaim ülesanne leida viis, Sotsiaalsem Eesti (d) edendada töötajate, kuidas hoida inimesi tööturul tervena ning nii kaua kui ettevõtete ja ettevõtjate (PO4) võimalik. Tuleb parandada töötervishoidu ja tööohutust. kohanemist muutustega Tööõnnetuste arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 25%, ning aktiivse ja tervena suurendades töötajate, tööandjate ja riigi kulusid. Töösuhted vananemist ning ja -vormid mitmekesistuvad, tuues kaasa uued riskid ja tervislikku ja hästi töötajate suurema vastutuse. Tööõnnetuste vältimiseks ja kohandatud töötajate töövõime säilitamiseks on vaja suurendada töökeskkonda, kus teadlikkust töökeskkonna ohtudest ja riskidest. Töövõimet ohjatakse terviseriske mõjutavad ka uute tööviiside, sh kaugtöö ja muu paindliku korra kasutuselevõtt. Parandada tuleb füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ja mõõtmise süsteemi töökohal. Vähene järelevalve töökeskkonna üle ning töötervishoiusüsteemi kvaliteedi probleemkohad ja kestlikkus takistavad tööga seotud terviseprobleemide ennetamist ja nende varajast avastamist. Ajutise töövõimetuse korral ei sekkuta töövõime, tööalase konkurentsivõime ega oskuste säilitamisse. Selle perioodi toetussüsteem ei ole tõhus ja võib põhjustada osalise või püsiva töövõimekaotuse. Inimesed lahkuvad ka seetõttu, et pensionisüsteem tagab soodsatel tingimustel vanaduspensioni, mis kipub motiveerima ennetähtaegset pensionile jäämist. Samuti lahkutakse tööandjate suhtumise ja terviseprobleemide tõttu. Tervisekaotuse peamised põhjused on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ja vigastused, mida mõjutavad suuresti elustiil ja keskkond. Tervist mõjutavate tegurite (alkohol, tubakas, uimastid, toitumine, kehaline aktiivsus) peamisi riskitegureid ei ole tõhusalt ennetatud. Lisaks on nõustamis- ja raviteenused killustatud, halvasti integreeritud esmatasandi arstiabi teenustega ning neid ei pakuta piisavalt. Samuti ei leevendata piisavalt vaimse tervisega seotud riske. Vajaka on koostööst eri sektorite (tervis, haridus, sotsiaalvaldkond, õigus, sisejulgeolek jne) ja eri tasanditel (riik, kohalik tasand, kolmas ja erasektor) vahel. Probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on oluline sekkumiste kavandamisse ja elluviimisesse kaasata sotsiaalpartnerid ja edendada sotsiaaldialoogi. Eesti haridussüsteem ei vasta piisavalt tööturu vajadustele ning Sotsiaalsem Eesti (e) muuta haridus- ja oskuste nappus ja mittevastavus nõudlusele süveneb. Tööjõu ja koolitussüsteemid (PO4) oskuste suur puudus mitmes sektoris (sh IKT, inseneriteadus, kvaliteetsemaks, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiusektor ning muud kaasavamaks, kasvuvaldkonnad, sh teadus, tehnoloogia, inseneeria ja tõhusamaks ja tööturule matemaatika) on tõusuteel, ning see takistab edasist vastavamaks, muu majandusarengut. 18–24-aastaste vanuserühmas on hulgas mitteformaalse ja mitteõppivate noorte osakaal endiselt liiga suur, samuti informaalse õppimise 20  valideerimise kaudu, keskhariduseta noorte osakaal. Sidusus ja järjepidevus eri toetamaks haridustasemete ja -liikide vahel ei ole piisav ning kaasava võtmepädevuste, hariduse põhimõtteid ei ole piisavalt rakendatud. Õpingud ei ole sealhulgas ettevõtlus- ja piisavalt seotud tulevase karjääri ja tööga. Üldine teadlikkus digioskuste omandamist, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisest ning edendades on kehv. Õpetajate ja koolijuhtide oskused õppeprotsessi ja - duaalkoolitussüsteemide keskkonna kujundamisel on ebaühtlased. Õppijate ja õpipoisiõppe õpitulemuste ning haridusasutuste sise- ja välishindamise kasutuselevõttu tulemuste tagasisidestamine ei ole piisav. Õpetajaskond vananeb (piirkonniti on 55-aastaseid ja vanemaid õpetajaid kõige rohkem Lääne (48%), Hiiu (47%), Saare ja Jõgeva maakonnas (mõlemas 45%), vajalik on tagada uute õpetajate järelkasv. 60%-l noorsootöötajatel ei ole erialast haridust või noorsootöötaja kvalifikatsiooni. Õppimisvõimalused ja üliõpilaste valikud ei ole piisavalt kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega. Eesti peab parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust ning vastavust tööturu vajadustele ja toetama võtmepädevusi, sh digi- ja valdkonnaüleseid oskusi ning innovatsiooni juhtimist kõikidel haridustasemetel. Selleks, et vähendada soolist palgalõhet on vaja ületada soostereotüüpe poiste ja tüdrukute õppekavade valikul. Oskuste tööturule vastavuse tagamiseks on vajalik piirkonnapõhine lähenemine. VKEde motivatsioon ja suutlikkus pakkuda õppimisvõimalusi ning kaasata õppesse kuni 25- aastasi noori (ilma töökogemuseta) ja hariduslike erivajadustega õppijaid töökohapõhises õppes on vähene. Keerulisemates oludes kasvavad lapsed ja mitteaktiivsed Sotsiaalsem Eesti (f) edendada eelkõige noored, nende kõrvalejäämine hariduse omandamisest, ebasoodsas olukorras (PO4) tööturult ja noorsootöö pakutavatest võimalustest on tõsine olevate rühmade võrdset sotsiaalne probleem. Kuna tööturul suureneb kvalifitseeritud juurdepääsu tööjõu puudus, on väga oluline kaasata noori tööturule või kvaliteetsele ja parandada nende kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. kaasavale haridusele ja koolitusele alates 2021. aastal oli Eestis 15–29-aastaste vanuserühmas alusharidusest ja 22 200 noort, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (nn NEET- lapsehoiust läbi üld- ja noored), s.o 11,2% vanuserühmast (suurim on NEET-noorte kutsehariduse ja -õppe osakaal Kirde-Eestis – 14%). Võrreldes 2019. aastaga on kuni kolmanda taseme mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv suurenenud ning hariduseni, samuti tõusnud tasemele, kus see püsis aastatel 2016–2018 (ehk 9,8% täiskasvanuharidusele ja aastal 2021). Peame keskenduma ennetavatele sekkumistele -koolitusele, ning sellise noorsootöö ja formaalhariduse kaudu ning töötama välja hariduse ja koolituse tõhusamaid meetmeid ja laiemat teavitustegevust läbimist, sealhulgas mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jaoks tugevama hõlbustada õpirännet partnerluse kaudu (riigi, kohalikul ja perekonna tasandil), et kõigile ja ligipääsetavust tugevdada noortegarantiid koos tööturumeetmetega. puuetega inimeste jaoks Noorte vajadustele vastavate teenuste mõju ja kvaliteedi kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on vaja edasi arendada noortepoliitika seire- ja analüüsisüsteemi. Koolist väljalangemise ja tõrjutuse ohu vähendamiseks peavad lastele ja noortele olema kättesaadavad kvaliteetsed haridus- ning tugiteenused, olenemata nende elukohapiirkonnast, emakeelest või võimalikest erivajadustest. Sotsiaalsem Eesti (g) edendada elukestvat Inimesed vajavad juurdepääsu paljudele oskustele, õpet, eelkõige kõigile kombineerides digioskusi tööspetsiifiliste ja valdkonnaüleste (PO4) kättesaadavaid oskustega. Eesti ettevõtjate arengut takistav peamine tegur on paindlikke oskuste oskustööjõu puudus. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust täiendamise ja majandusele ja tööturule taastuda ning kohaneda muutuvas ümberõppe võimalusi, majanduskeskkonnas, on vaja toetada inimeste ümber- ja 21  võttes arvesse täiendusõpet. Oskuste arendamine toob kasu majanduse ettevõtlus- ja digioskusi, taastamisel kestlikule kasvule, et säilitada ja edendada paremini prognoosida uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. muutusi ja uusi vajalikke Eurostati andmed näitavad, et Eesti töötaja tootlikkus oskusi tööturu vajaduste moodustab u 85% EL 27 töötaja keskmisest töötunni põhjal, hõlbustada tootlikkusest. Lõhe peamine põhjus on aegunud haridus ja karjäärialaseid oskused. Suure osa inimeste haridustase on endiselt madal. üleminekuid ning Viiendik kõigist üle 15-aastastest on põhi- või madalama soodustada ametialast haridusega ja paljudel puudub erialane haridus (2021. a liikuvust 26,5%). Hoolimata elukestvas õppes osalemise üldisest kasvust (2021.a 18,4%) on see eakate, madalama haridustaseme ja kehvemate oskustega inimeste, eesti keelt mittekõnelevate inimeste ja meeste hulgas endiselt tagasihoidlik. Piirkondlikult oli madalaim elukestvas õppes osalemise määr 2020. a Kirde- ning Kesk-Eestis (vastavalt 13,8% ja 13%). Koolitusturu killustatus ja kvaliteedihindamissüsteemi puudused muudavad mitteformaalse koolituse pakkumise keeruliseks. Üliõpilaste heterogeensus ja vajadus tasakaalustada õpinguid töötamisega suurendavad vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Puudub teave mitteformaalse õppe võimaluste kohta ning kasutajasõbralik viis teabele juurdepääsuks. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA on edukalt käivitatud, kuid kutsekvalifikatsioonisüsteemi reformimiseks on vaja lisareforme ja koostööd. Stiimulid ja koostöövormid haridusasutuste ning tööandjate koostöö korraldamiseks ja sisu ajakohastamiseks peaksid olema tõhusamad. Oskuste hindamise ja valideerimise võimalused on ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel. Oskuste kirjeldused, klassifikatsioonid ja andmebaasid ei sobi kokku ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Kutsestandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerida. Sotsiaalsem Eesti (h) soodustada aktiivset Lapsed ja noored on täiskasvanutest palju vastuvõtlikumad kaasamist, et edendada erinevatele keskkonnateguritele ja sekkumistele: (PO4) võrdseid võimalusi, ebarahuldavates tingimustes kasvamine vähendab lapse diskrimineerimiskeeldu arengupotentsiaali, soodustab riskikäitumist ja vaimse tervise ja aktiivset osalemist, probleeme. Absoluutses vaesuse elas 2020.a 2,7% lastest. ning parandada eelkõige Praegu ei pakuta abivajavatele lastele kvaliteetseid ja ebasoodsas olukorras ligipääsetavaid teenuseid. Kitsaskohtadeks on abivajaduse olevate rühmade hiline kindlakstegemine, vajaduste hindamise killustatus ning tööalast toetuse andmine eri süsteemide – sotsiaal- ja tervishoiu-, konkurentsivõimet haridus- ja õiguskaitsesüsteem – vahel. Tegevused, mille eesmärk on parandada laste ja noorte heaolu ning arengut, sh kodanikuhariduse edendamine ja aktiivse osalemise hõlbustamine, aitavad ennetada sotsiaalset tõrjutust ning toetada laste ja noorte täiskasvanueluks ettevalmistamist. Rakendatakse meetmeid, mis toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist. See hõlmab tervikliku lastekaitsesüsteemi loomist, eri tasandite ja sektorite vahelise koostöö edendamist, meetmeid laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamiseks, kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamist jne. Ligi 30% Eesti elanikkonnast on mõne muu etnilise rühma esindajad ega räägi eesti keelt esimese keelena, viimase 10 22  aasta jooksul on ränne suurenenud (2020.a on lisaks tagasipöördujatele asunud Eestisse elama 4710 inimest kolmandatest riikidest ja 3724 ELi kodanikku). Mis puudutab keeleoskust, vanust ja tervisenäitajaid, siis valitsevad silmanähtavad sotsiaal-majanduslikud lüngad ning tugev sooline ja rahvuslik segregatsioon tööturul. Ida-Virumaal on kõige halvemad integratsiooninäitajad võrreldes teiste piirkondadega, kus elab samuti etnilisi vähemusi. Koostöö kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmiseks lõimumisprobleemide lahendamiseks kohalikul tasandil on väga oluline. Teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad (sh ajutise kaitse saajad) ja Eestisse tagasipöördujad võivad jääda ebapiisavast eesti keele oskusest tingitud probleemide tõttu Eestis isoleerituks ning nende osalemine tööturul, elukestvas õppes jne on takistatud. Eesti vajab rohkem lõimumist, sh kohanemist toetavaid teenuseid, et elanikud oskaksid eesti keelt hariduse omandamiseks, tööturul ja ühiskonnas tervikuna osalemiseks vajalikul tasemel. Sotsiaalsem Eesti (k) parandada võrdset ja Pikaajalise hoolduse süsteem on killustatud valitsemistasandite õigeaegset juurdepääsu ja sektorite vahel. Kuna kohalike omavalitsuste suutlikkus (PO4) kvaliteetsetele, investeerida kodu- ja institutsioonipõhistesse pikaajalise kestlikele ja hoolduse teenustesse on ebavõrdne, sõltub ligipääs nendele taskukohastele teenustele suuresti isiku elukohast. Vaatamata Eesti teenustele, sealhulgas hoolekandepoliitika üldisele eesmärgile pakkuda teenuseid, teenustele, millega mis toetavad iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui parandatakse eluaseme võimalik, on koduteenused kättesaadavad vaid 15% ulatuses ja isikukeskse hoolduse, kogunõudlusest. Samas on institutsionaalsete teenuste osakaal sealhulgas tervishoiu suurenenud. Uuringud näitavad, et 16–23% hooldust vajavatest kättesaadavust; eakatest vajab oma igapäevaelus rohkem abi, kui praegune ajakohastada süsteem suudab pakkuda. Dementsus on tugevalt sotsiaalkaitsesüsteeme, aladiagnoositud, olles ligikaudu 12 korda madalam kui eeldatav sealhulgas parandada 7% tase üle 60-aastaste vanuserühmas. Umbes 45% juurdepääsu üldhooldusteenuste saajatest kannatavad ka dementsuse all. sotsiaalkaitsele, Teenuseid, mis toetavad iseseisvat elamist kodus, pakutakse pöörates erilist märkimisväärselt harvem kui vaja. Seetõttu on perekondadel nii tähelepanu lastele ja hoolduse kui ka teenuste eest maksmise seisukohast suur ebasoodsas olukorras koormus. Umbes 60 000 inimesel on hoolduskohustused, sh üle olevatele rühmadele; 8100 inimese ei tee selle tõttu tasustatavat tööd, ja umbes 6500 parandada inimest on olnud sunnitud tegema osalise tööajaga tööd. tervishoiusüsteemide ja Elanikkonna vananemine suurendab veelgi abi ja hoolduse pikaajalise hoolduse vajadust. teenuste kättesaadavust Suurema hooldusvajadusega inimesed on sagedamini (sealhulgas puuetega ühiskonnast ja perekonnast füüsiliselt eraldatud. See piirab inimeste jaoks), tõhusust nende sõltumatust ja võimet olla kogukonna täisliige. Hoolduse ja vastupanuvõimet pakkumisel on vaja rakendada uusi tehnoloogialahendusi, teenusemudeleid ja mentaliteeti, mis võiksid toetada inimeste võimet kodus toime tulla ning aidata suurendada nende ohutust ja elukvaliteeti. Pikaajalise hoolduse süsteemi parandamine peab käima käsikäes tööjõu arenguga. Hinnangud näitavad, et Eestis puuduvad tänapäevaste ja inimkesksete teenuste arendamiseks ja pakkumiseks vajalikud oskused (sh digioskused). Pikaajalise hoolduse ümberkorraldamine toob kaasa vajaduse uute pädevuste järele ja suurendab sotsiaalkaitsesektori tööjõuvajadust. 23  Demograafilised muutused ja linnastumine nõuavad Sotsiaalsem Eesti (ii) hariduse, koolituse ja koolivõrgustiku ümberkorraldamist ning kaasavale ja elukestva õppe (PO4) kvaliteetsele haridusele juurdepääsu parandamist. valdkonna kaasavatele ja Esmatähtsad investeerimisvajadused taristusse ja kvaliteetsetele innovatsiooni juhtimisse peaksid edendama koostööd teenustele võrdse haridusasutuste vahel, ja vähendama piirkondlikke erinevusi juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele juurdepääsul. parandamine, arendades juurdepääsetavat Koolikohustuslike õpilaste arv väheneb järgmise 10 aasta taristut, sealhulgas jooksul 4%. Õpilaste arvu kasvutendents on ainult Tallinnas, tugevdades Harjumaal ja osal Tartumaast, teistes maakondades langeb vastupidavust seoses õpilaste arv 5–25%, suurim langus toimub Ida-Viru- ja kaug- ja e-õppe ja - Valgamaal. Kuna haridusvaldkonna töötajaskond vananeb, koolitusega tekib probleem kvaliteetse ja kaasava hariduse kestliku pakkumisega piirkondades, kus elanikkond väheneb ja vananeb. Venekeelsetes piirkondades ja madala tihedusega piirkondades on õpilaste tulemused halvemad, sõltumata õpilase sotsiaal-majanduslikust taustast. Samuti esineb piirkondlikke erinevusi nii põhiharidusest keskharidusse ülemineku kui ka keskhariduse omandamise edukuse määras ning hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele tuleb parandada. Eri haridusvormide koostöö ning ressursside ja teenuste taristu ristkasutus ei ole optimaalne. Õpikeskkonna sidusus ei ole piisav. Tehnoloogiasse, digitaalruumi ja noorsootöö juurdepääsetavusesse, sh hobiõppesse tehtud investeeringud võivad jääda täies mahus realiseerimata. Sageli ei toeta õpikeskkond hariduspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamist, nt õppele ja õpetamisele koostööl põhineva lähenemisviisi kasutuselevõtmine, suurem keskendumine tööturul vajalikele oskustele ja pädevustele jne. Erivajadustega õpilaste kaasava hariduse edendamiseks tuleb jätkata füüsilise ruumiga seotud programme, parandada juurdepääsu koolirajatistele, hankida asjakohased seadmed, varustus ning õpetamis- ja õppevahendid. Kohalike omavalitsuste haldus- ja haridusasutuste peamine edutegur on tõhus innovatsioon ja kvaliteedijuhtimine, mis loob raamistiku muutuste juhtimiseks ja õppeprotsessi täiustamiseks. Tuleb välja töötada paindlik ja tõhus positiivse sekkumise ja innovatsiooni juhtimise mudel, mis võtaks arvesse konkreetse kooli eripära ja aitaks luua kestlikult toimivat haridusprotsessi, eriti raskustes või hiljuti loodud koolides. 2040. aastaks suureneb eakate ja puuetega inimeste osakaal Sotsiaalsem Eesti (iii) tõrjutud vastavalt 19,8%-lt 25,6%-le ja 11,9%-lt 17%-le. Umbes1/3 üle kogukondade, madala (PO4) 65-aastastest on hinnanud, et nende igapäevane tegevus on sissetulekuga terviseprobleemide tõttu piiratud ning nad vajavad igapäevases leibkondade ja tegevuses ja enesehoolduses abi. Samal ajal on 8000 inimest ebasoodsas olukorras tööturult eemal hoolduskoormuse tõttu. Kvaliteetsete ja olevate rühmade, taskukohaste sotsiaalteenuste osutamine on paranenud, kuid sealhulgas erinevused kohalike omavalitsuste vahel on säilinud. Kuigi erivajadustega inimeste astutakse samme tugevama silla loomiseks sotsiaal- ja sotsiaal-majandusliku tervishoiusüsteemi vahel, on sujuv lõimimine endiselt kaasamise edendamine probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes teenuste integreeritud meetmete, osutamise mudeli parandamisega, vaid vaja on investeerida ka muu hulgas eluaseme- ja taristusse. sotsiaalteenuste kaudu Sotsiaalsüsteemi arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise põhimõttel. Praegu on 80 000 pikaajalist hooldust saavat inimest, kuid tegelik vajadus on hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimesel. Vaja on investeerida kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, 24  teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Hooldussektor peab sammu pidama ka tehnoloogilise ja digitaalse arenguga, suurendama oma innovatsioonisuutlikkust ja toetama tehnoloogia kasutuselevõttu. Investeeringuid on vaja ka tervishoidu, eriti väiksemates maakondades ja äärealadel. Maakondades asuvate suurte haiglate taristu ei toimi integreeritud hoolduse eesmärgil ega ole ressursikasutuse seisukohast tõhus. Pikaajalise hoolduse reformi edukaks rakendamiseks ning tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimiseks tehtavad investeeringud peavad tuginema deinstitutsionaliseerimise põhimõttel ning toetama täielikult inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimestele igakülgse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektoris institutsioonipõhiselt lähenemiselt integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Sotsiaalsem Eesti (m) vähendada Vaesuse mõõtmisel kasutatakse Eestis erinevaid näitajaid. materiaalset puudust, Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas (PO4) andes toidu- ja/või kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt esmast materiaalset abi materiaalse ilmajäetuse (puuduse) näitajate kaudu. enim puudust Eesti Statistikaameti andmetel elas 2020. a. absoluutses kannatavatele isikutele, vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti sealhulgas lastele, ning elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises võtta kaasnevaid kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 meetmeid, mis toetavad protsendipunkti võrra. nende isikute sotsiaalset kaasamist Suhteline vaesus oli suurim üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis, 41,4%. Absoluutse vaesuse määr on kõrgeim töötute hulgas, 13,9%. Eelnevate aastatega võrreldes on nii absoluutne vaesus kui vaesuse oht märgatavalt kasvanud üksikvanemate hulgas. Alla 18-aastaste laste hulgas on vaesuse riskis 15,6% ja absoluutses vaesuses 2,5% lastest, see näitaja on lähiaastatega võrreldes veidi tõusnud. „Eesti 2035“ strateegia eesmärgiks seati, et püsivalt suhtelises vaesuses elavate elanike osatähtsus ei ületa 15,6% aastal 2035 (2018.a. oli näitaja 16,7%). Vaesuse vähendamine on ka üks „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärkidest. 2020. aastal oli suhtelise vaesuse piir üheliikmelisel leibkonnal 631 eurot kuus (2019. a 611 eurot kuus). Absoluutse vaesuse piiriks on Eestis arvestuslik elatusmiinimum ehk inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema peamised igapäevased vajadused. 2020. aastal oli üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir 220,48 eurot kuus. Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid arvesse võtmata oleks 39,6% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,6% absoluutses vaesuses. Seetõttu jagatakse enim abivajavatele inimestele lihtsalt kättesaadavat toiduabi ning esmast materiaalset abi. Koos abiga pakutakse inimestele ka neile sobivaid sotsiaalse kaasatuse meetmeid. 25 Inimestele (i) tervikliku ja kaasava Linnapiirkondade arendamisel on oluline roll riigi majanduse sotsiaalse, majandusliku arengus. See on prioriteetne valdkond, millele EK on tähelepanu lähedasem Eesti ja keskkonnaalase juhtinud ja mille jaoks tuleb eraldada vähemalt 8% ERF (PO5) arengu, kultuuri, vahenditest. Suurematel linnapiirkondadel on hulk probleeme, looduspärandi, säästva mis tulenevad ebaühtlasest kasvust, nt valglinnastumisega turismi ja julgeoleku kaasnev soovimatu keskkonnamõju, ebaratsionaalne soodustamine maakasutus, ebapiisav teenuste taristu, suurenenud linnapiirkondades pendelrändest põhjustatud liiklussageduse kasv ja õhusaaste, elurikkuse vähenemine, avaliku linnaruumi ebaühtlane kvaliteet jne. Linnapiirkonna jaoks valitud sekkumised kajastavad piirkondlikes ja kohalikes arengukavades kirjeldatud probleeme ja eesmärke, kuna kohaliku elukeskkonna kvaliteet on linnapiirkondade jaoks läbivalt tähtis. Linnapiirkondade üha olulisem väljakutse seisneb keskkonna- ja kliimaküsimustes. Pärnu linnapiirkond ja Ida-Virumaa linnapiirkonnad seisavad koos maapiirkondadega silmitsi sarnaste probleemidega nagu kirjeldatud poliitikaeesmärk nr 5 SO2. Tähelepanu tuleb pöörata elukeskkonna vähesele atraktiivsusele Ida-Viru linnapiirkondades. Suur alakasutatud linnapiirkondade osakaal, tänapäevastele vajadustele mittevastav kinnisvara, vähene rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega on valdkonnad, millega tuleb poliitikaeesmärgi raames tegeleda. Linnaruumi arenduste toetamisel arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtustega. Poliitikaeesmärgi nr 5 raames kavandatud sekkumised täiendavad teiste poliitikaeesmärkide, eelkõige poliitikaeesmärgi nr 2 tegevusi, mis keskenduvad säästva linnatranspordi arendamisele ja kliimamuutustega seotud küsimustele linnapiirkondades. Probleemide lahendamiseks tuleb arendada arukate ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. Poliitikaeesmärkide 2 ja 5 raames linnapiirkondades kavandatud meetmete ühine eesmärk on parandada elukeskkonna kvaliteeti, suurendades konkurentsivõimet ja vähendades CO2 heidet. Ida-Viru linnapiirkonna kestliku elukeskkonna toetamine täiendab teiste poliitikaeesmärkide ja ÕÜF sekkumisi, mis on suunatud peamiselt sotsiaalsele ja majanduslikule üleminekule järgmistel aastatel. Vähemalt 8% ERF vahenditest suunatakse kestlikule linnaarengule poliitikaeesmärkides nr 2 (SO8) ja nr 5 (SO1) ning neid rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis. 2020. aasta riigiaruandes rõhutatakse mitut Eesti Inimestele (ii) tervikliku ja kaasava regionaalarengu probleemi, mis on samuti PO5 raames sotsiaalse, majandusliku lähedasem Eesti kavandatud sekkumiste fookuses. ja keskkonnaalase (PO5) kohaliku arengu,  Sotsiaal- ja majandusnäitajate vahe pealinnapiirkonna kultuuri, looduspärandi, ja riigi ülejäänud osa vahel on suurenenud. säästva turismi ja  Erinevused SKPs elaniku kohta kajastuvad ka julgeoleku soodustamine piirkonniti erinevas tööviljakuses. SKP (ostujõu mujal kui pariteedi alusel) oli 2019. aastal üle ELi keskmise linnapiirkondades taseme pealinnapiirkonnas Harjumaal (120% ELi keskmisest) ning kõrgem veel Tartumaal (76%), ülejäänud maakondades ulatus see aga kõigest 32– 56 %ni.  Praegune riiklik toetus innovatsioonitegevusele ei vasta piirkondlikele ega ettevõtjate vajadustele, mistõttu tuleb suurendada toetust mahajäänud piirkondadele. 26   Muudest piirkondadest pealinna kolivate inimeste arv on vähenenud, kuid pendelrändajate arv on suurenenud. Toimub intensiivne riigisisene liikumine suuremate funktsionaalsete linnapiirkondade suunas. Eesti rahvastik väheneb kõikjal, välja arvatud kahes suuremas linnapiirkonnas. Lisaks majanduslikule järelejõudmisele paneb see proovile ka kohaliku tasandi teenuste osutamise, tugevate kogukondade säilitamise, atraktiivse elukeskkonna ja üldise ruumi kasutamise. Praegune teenuste osutamise mudel ja vajalik taristu on välja töötatud suurema arvu elanike jaoks, kui rahvastikuprognoosid ette näevad, kohaliku tasandi teenuste nõudluse struktuuri muudavad ka demograafilised protsessid. Elanike lahkumisel kaovad ka teenused ja hooned jäävad tühjaks, väheneb ettevõtlus ning seetõttu ka töövõimalused. Vajadust rahvastikumuutustega edukalt kohaneda kirjeldatakse ka kui pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ üht arenguvajadust. Kuna poliitikaeesmärgi nr 5 puhul algatavad projektide valimise piirkonnad ning kavandatud projektid põhinevad integreeritud piirkondlikel strateegiatel, tuleb toetada ja tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust töötada välja asjakohased piirkondlikud strateegiad ning hinnata ja valida projekte. Sealjuures arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtusi, mis on jätkusuutlikkus, kaasatus ja esteetika. 2019. a liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada 2050.a-ks Õiglane Üleminek Võimaldada kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. a EK 2030.a piirkondadel ja inimestel (JTF) kliimaeesmärgi kavaga, milles tehakse ettepanek vähendada tegeleda liidu 2030. kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. a vähemalt 55% võrra aasta energia- ja ja kus määratletakse Euroopa vastutustundlik tegevuskava kliimaeesmärkide 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks. saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. 2019. a detsembris esitas Eesti EK-le oma riikliku energia- ja aastaks liidu kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles seatakse kliimaneutraalsele eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja majandusele ülemineku primaarenergia tarbimist ning suurendada taastuvenergia sotsiaalsete, osakaalu, säilitades samal ajal energiavarustuskindluse. tööhõivealaste, Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab majanduslike ja energeetikasektor. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud keskkonnamõjudega heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. Seetõttu mõjutab Eesti edusamme kliimaneutraalsuse poole kõige rohkem energeetikasektori, eriti põlevkivisektori ümberkujundamine. Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Ida-Viru maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted toodavad üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu avaldab kliimaneutraalsusele üleminek suurimat mõju just Ida-Viru maakonnale ning seda nii praegu kui ka tulevikus. Põlevkivisektor on märkimisväärselt mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevatest ettevõtjate töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit iseloomustab märkimisväärselt kõrgem keskmine palk kui maakonna ja Eesti keskmine palk. Põlevkivisektori ettevõtted on Ida-Viru maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtjatele. 2021 a mais kiitis Riigikogu heaks Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, kus on selgelt väljendatud Eesti ambitsioon saavutada 2050. a-ks kliimaneutraalsus. See 27  eesmärk eeldab põlevkivi kasutamisest loobumist energeetikas. Et energiatootmist põlevkivist saaks õiglaselt järkjärguliselt lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust Ida-Virumaale põlevkivist loobumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks. 2. PRIORITEEDID 2.1 Muud prioriteedid kui tehniline abi 2.1.1. PRIORITEET: NUTIKAM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine 2.1.1.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel 7 ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel8. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist järgmiselt: 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni nõudluse suurendamine Toetatakse TA ning innovatsiooni suurendamist ettevõtjate ärimudelites ning innovatsiooni toetavat juhtimiskultuuri, suurendades ettevõtjate teadlikkust TA ning innovatsiooni eelistest, samuti töötajate arendamist ja (välis-)tippspetsialistide ligimeelitamist. Rakendusuuringute ja tootearenduse programmis lähtutakse ettevõtjate vajadustest. Toetatakse suurema lisaväärtusega investeeringuid, mis põhinevad TA ning innovatsiooni suutlikkusel, pakkudes nt teadus- ja arendustegevuse vautšereid ja kasutades tehnoloogia arenduskeskuste potentsiaali. Sekkumised hõlmavad ettevõtjate osalemise toetamist rahvusvahelistes TA ja väärtusahelates strateegilist ühist huvi pakkuvates valdkondades ning toetustuue teenuse või tehnoloogia väljaarendamiseks ja turule viimiseks. 2. Nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni pakkumise tagamine 7 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 8 https://pilv.rtk.ee/s/YW8z9T8w6Epn8D4?dir=undefined&openfile=34499 28  2.1. Teadus- ja arendusteenuste ning institutsioonaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides Sekkumised hõlmavad paketti teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele institutsionaalse teadmus- ja tehnosiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja pakkumise arendamiseks, et vastata ühiskonna ja ettevõtjate nõudlusele ning toetada teadustulemuste kiiremat kasutuselevõttu väljaspool akadeemilist sektorit. Toetatakse tõhusa teadushalduse ja teadmussiirde teenuste arendamist (sh hargettevõtluse mudelite ja/või partnerlusprogrammide arendamist teadusasutuste ja ettevõtjate ühisprojektideks), teadlaste ja ettevõtjate koosloomeplatvorme, kiirendeid, intellektuaalomandi ja ärivormide alast nõustamist, teadustulemuste ja teenuste tutvustamist jms. Panustatakse teenuste pakkumiseks vajalike test- ja demokeskkondade, laborite jms arendamisesse. Samuti suure potentsiaaliga teadustulemuste arendamisse nt eksperimentaalarendusgrantide (proof-of-concept) ja teiste tugimeetmete kaudu. Soodustatakse teadusasutuste ning kõrgkoolide ühistegevusi (Adapter-tüüpi tegevused, ühislaborid jms). Sekkumised hõlmavad ka kasutajakesksete, avatud teaduse põhimõtteid järgivate lahenduste väljatöötamist Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS) ning avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et tagada era- ja avaliku sektori kasutajatele parem juurdepääs teadusressurssidele, sh teadusandmetele ja -infole. 2.2. Nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine Keskendutakse kvaliteetse teadus- ja arendustegevuse ning teadlaste hulga, kvaliteedi ja järelkasvu tagamisele ennekõike erasektori vajadusi silmas pidades, et suurendada uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid uurimisküsimusi ning pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Toetatakse rakendus- ning vajadusel asjakohaseid ja nõudlusest lähtuvaid alusuuringuid 9, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadus- ja arendustöötajate järel – ja juurdekasvu, arendatakse teadus- ja arendustööks vajalikku labori- ja uurimistaristut, koostööd, tipptasemel teadlaste värbamist, valdkonna teadustulemuste kommertsialiseerimist jms. Uurimissuunad, -eesmärgid ja -küsimused ning tegevused kavandatakse temaatilistes programmides koostöös ettevõtlussektoriga, järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid. 2.3. Tipptasemel teadmiste ja teadustaristu teenuste pakkumise parandamine era- ja avaliku sektori nõudlusest tulenevate vajaduste rahuldamiseks Eesmärk on teadusvõimekuse kättesaadvuse tõstmine väljaspool akadeemilist sektorit, sh ettevõtluse ja avaliku sektori nõudlusest lähtuvate teenuste arendamise ja pakkumise toetamine. Sekkumised hõlmavad: 1) tippkeskuste tegevuste ja teadusuuringute tulemuste kättesaadavaks tegemine era- ja avalikule sektorile ja 2) teadustaristu teenuste kasutamise väljaspool akadeemilisi ringkondi. Eesmärk on saavutada majanduslik ja ühiskondlik mõju, sidudes nn eesliiniuuringud ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega. Tegevused hõlmavad teadmiste ja tehnoloogia ülekandmist ettevõtjatele patentide, litsentside ja oskusteabe kaudu; ühiskonnas, sh ettevõtluses vajalike teenuste pakkumise võimekuse tõstmist asutustes, sh vajaliku ettevalmistusega teadurite, laborantide ja tehnikute värbamist, ettevõtlussektori vajadustel ja potentsiaalil põhinevat teadustegevust jne. Teadustaristuga 10 seotud sekkumised hõlmavad toetust turu vajadustest lähtuvate TA-teenuste arendamiseks era- ja avalikule sektorile, tuginedes olemasolevale taristule. Sekkumised viiakse ellu järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid. 3. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine teadmussiirde mehhanismidega 3.1. Teadmusvõrgustike ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheliste sidemete arendamine teadus- ja arendustöötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel Toetatakse võrgustike arendamist akadeemilise, era- ja avaliku sekotri vahel. Sekkumised hõlmavad eri liiki TA ja innovatsioonivaldkonna töötajate liikumise toetamist eri sektorite vahel, sh teadlaste ning teiste teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonna spetsialistide liikumise toetamist nii erasektorisse kui ka erasektorist akadeemiasse, teadmussiirde doktorantuuri toetamist ettevõtetes ja avalikus sektoris, koostöö- ja võrgustikutegevusi jne. 3.2. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine: osalemine Euroopa Teadusruumis Toetatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtjate ning avaliku sektori asutuste osalemist Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste vabasse ringlusse, teadustaristu ühisarendustesse ja -kasutusse. Tegevus 9 Alusuuringuid toetatakse juhul, kui need on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, neil on selge rakenduslik potentsiaal või väljund ja need on ettevõtliku avastusprotsessi koosloome käigus defineeritud vajadusena. 10 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. Teadustaristu teenuste arendamine on seotud teadustaristu objektidega, mis kuuluvad Eesti teadustaristu teekaardile ja on seotud TAIE fookusvaldkondadega. 29  hõlmab Eesti osalemist raamprogrammis, partnerlustes, missioonides, „Teaming“ tegevustes jm Euroopa Teadusruumi algatustes. Rahastamisel rakendatakse võimalusel EL raamprogrammi kvaliteedimärgist. 3.3. Riigi kui targa tellija ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eestvedaja võimekuse arendamine Sekkumised toetavad avaliku sektori nõudlust TA ja innovatsiooni järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Riigi võimekust toimida innovatsiooniliidrina arendatakse järgmiselt: 1) toetatakse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovaid sektorite ülesed rakendusuuringuid; 2) toetatakse TA-l tuginevaid innovatsiooniprojekte, uute meetodite arendamist, et suurendada avaliku sektori TAI nõudlust (nt juhtumianalüüsid, erinevate koostöövormide katsetamine jne); 3) arendatakse ministeeriumide ja haruliitude teadus-, arendus- ja innovatsiooninõunike võrgustikke ja ühistegevusi. Toetatakse tegevusi, mis tugevdavad riigi rolli TA kasutajana ja innovatsiooninõudluse eestvedajana, sh uuenduslikud riigihanked, avalikust sektorist lähtuv arendustegevus ettevõtjatele, näidisprojektid, vajalikud taristu- ja IT-lahendused jne. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Toetused nii ettevõtjatele kui ka teistele projektides ja tegevustes osalejatele on tõhusaim viis panustada nii nutika spetsialiseerumise kui ka TAI eesmärkidesse laiemalt. Toetused panustavad ettevõtjate, teadus- ja arendusasutuste, kõrgharidusasutuste, avaliku sektori asutuste jt osapoolte projektide sellistesse arenguetappidesse, mis reeglina veel tulu ei tooda ning seetõttu ei ole elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust tagasi maksta. Seetõttu ei sobi finantsinstrumendid taoliste projektide rahastamiseks. Peamised sihtrühmad Uued ja olemasolevad ettevõtted, kes on a) huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; b) mis juba tegelevad TA ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; c) mis praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma majandustulemusi veel ei paranda; d) on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud TA ning innovatsiooni mahtu. Ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioonid ja suutlikkus ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal, teadmussiirde üksused teadus- ja arendustegevuse ning kõrgharidusasutustes, ettevõtjate ja erasektori ühendused, ministeeriumid jm TA ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), tippkeskused, teadustaristute omanikud, valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused, EIS. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid rahastatakse peamiselt kahe meetmega: – temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine, et edendada akadeemilise, era- ja avaliku sektori koostööd ja koosloomet nutika spetsialiseerumise valdkondades, kus muude tegevuste hulgas toetatakse rahvusvahelist koostööd, osalemist projektides, programmides ja partnerlustes jms tegevusi, mis on vajalikud valdkondade arendamiseks; – teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamise meede on täielikult pühendatud rahvusvahelisele koostööle, eelkõige osalemisele Euroopa teadusruumis, rahvusvahelistes teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni võrgustikes, partnerlustes, EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades, ühisprogrammides, Euroopa raamprogrammis „Euroopa Horisont“ jne. 30 Rahvusvahelise koostöö osa on aga kaasatud ka muudesse sekkumistesse, näiteks teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse kasvatamise meetmesse, toetades mh osalemist rahvusvahelistes teadmussiirde- ja koostöövõrgustikes, õppekülastusi ja töökogemuse omandamist välismaal asuvates kõrgetasemelistes teadmussiirdekeskustes jne. Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.1.2 Näitajad Tabel 2: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 1 (i) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõ 580 1930 ettevõtjad (millest: tjad mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (i) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõ 90 440 toetatavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõ 550 1755 toetust saavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO07 Ühistes Teadu 6 18 teadusprojektides sasutu osalevad sed teadusasutused 1 (i) ERF Ülemineku RCO10 Teadusasutustega Ettevõ 70 295 koostööd tegevad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku PSO01 Toetust saanud Innova 8 56 innovatiivsed tiivsed projektid projek tid 1 (i) ERF Ülemineku PSO02 Mobiilsusskeemide Osalej 280 950 s osalejate arv ad 1 (i) ERF Ülemineku PSO03 Euroopa Liidu Organi 100 350 raamprogrammide satsioo tegevustes nid osalevate organisatsioonide arv 31 Tabel 3: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 1 (i) ERF Ülemineku PSR01 Ettevõtetega Euro 0 2020 18 000 Baas- sõlmitud teadus- 000 finantse ja arendusalaste erimist lepingute maht saavate asutuste andmed 1 (i) ERF Ülemineku PSR03 Tippkeskuste ja Euro 0 2020 4 500 000 SFOS, teadustaristute projekti- teenuste aruanded pakkumisest saadud tulu 1 (i) ERF Ülemineku RCR02 Erasektori Euro 0 2021 68 286 SFOS, investeeringud, 475 taotluse mis täiendavad rahulda- mise avaliku sektori otsused toetust (sellest: toetused, rahastamisvahen did) 1 (i) ERF Ülemineku RCR05 Ettevõttesisese Ettevõt 0 2021 54 SFOS, innovatsiooniga jad projekti- tegelevad VKEd aruanded 1 (i) ERF Ülemineku RCR08 Toetatud Publik 0 2020 800 SFOS, projektidest atsioon projekti- tulenevad id aruanded, publikatsioonid veebialli kad 1 (i) ERF Ülemineku PSR04 Uued, kasutusele Uued 0 2020 22 SFOS, võetud lahend projekti- lahendused ja used aruanded algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks 1 (i) ERF Ülemineku RCR25 VKEd, kellel on Ettevõt 0 2021 570 SFOS, suurem jad Äriregist lisandväärtus er töötaja kohta 1 (i) ERF Ülemineku RCR10 Toetatavates Täistö 0 2020 50 SFOS, 2 üksustes loodud öaja projekti- teadusuuringute ekvival aruanded valdkonna enti töökohad aastas 1 (i) ERF Ülemineku PSR02 Toetatud Projekt 0 2020 15 SFOS, innovatsioonipro projekti- jektide arv aruande d 1 (i) ERF Ülemineku PSR05 Eesti osalemine Eurot 0 2020 44 Horizon Euroopa elaniku Europe teadusruumi kohta andmed: tegevustes: 32  panus elaniku e-Corda; rahvusvaheliselt kohta Eurostat koordineeritud TA-tegevustesse 2.1.1.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 4: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 010 38 373 380 1 ERF Ülemineku i 011 4 030 080 1 ERF Ülemineku i 012 117 188 571 1 ERF Ülemineku i 027 1 968 000 1 ERF Ülemineku i 028 75 740 000 1 ERF Ülemineku i 029 95 000 000 Tabel 5: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 01 332 300 031 Tabel 6: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 33 332 300 031 Tabel 7: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 03 332 300 031 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks 2.1.1.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste teravik on suunatud Eesti avaliku sektori digimuutuste süvendamisele, investeerides Eestile, konkreetsele valdkonnale või organisatsioonile uuenduslike lahenduste väljatöötamisse ja kasutuselevõttu viisil, mis märkimisväärselt uuendab olemasolevaid digiteenuseid ja digiriiki Eestis. Sekkumisega toetatakse ka erasektorit, et digiriigis ehitatud võimalused kanduksid ettevõtjatesse, kes soovivad digiriigis loodud avaandmeid võimestada, olemasolevaid koode kasutada või nt digiriigi lahendustega liidestusi teha. Ettevõtted saaksid seeläbi pakkuda innovatiivsemaid teenuseid, mis oleksid digiriigi võimaluste pealt edasi arendatud. Ettevõtjatele loovad lihtsasti rakendatavad digiriigi komponendid (eesti keeles, kohalik tugi on olemas) lisamotivatsiooni võtta ette digitaliseerimise teekond, eriti VKEde jaoks kaob digilahenduste rakendamise keerukuse barjäär. 33 Erilist tähelepanu pööratakse valdkondlikele digimuutustele ja reformiprogrammidele poliitikakujundamise, avalike teenuste ja avaliku halduse alal, eelkõige valdkondades, kus digitaalne küpsus või n-ö ärimudeli ümberkujundamine on seni olnud väiksem (nt kohtusüsteemi elutsükli digiteerimine, digitaalne tervishoid, integreeritud sotsiaalteenused, digitaalne kultuuripärand jne). Meetmete eesmärgid: • suurendada avalike teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kasutusmugavust ning vähendada kodanike ja eelkõige ettevõtjate halduskoormust kõigil valitsustasanditel; • suurendada riigiasutustes andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise suutlikkust, sh andmeteaduse (sh suurandmete) kasutamist, andmete kvaliteedi parandamist ja avatud andmete kättesaadavust; • soodustada uudsete lahenduste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamist ja laiemat kasutuselevõttu (alustades tehisintellektist), sh edendades rakenduslikku teadus- ja arendustegevust ja suutlikkust digiriigi ja küberturvalisuse valdkonnas ning tõhustades innovatsioonikoostööd; • arendada ja võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega digitaristu ja platvormiteenused, mis toetavad avaliku sektori digilahendusi (sh pilvandmetöötlus, ühised küberturvalisuse platvormid jne); • suurendada küberturvalisuse võimekust asutustes ja kogu riigis; • arendada juurutust, koostööd, koordineerimist ning teadlikkuse suurendamist digiriigi valitsemise, küberturvalisuse ja digitaalteenuste arendamise valdkonnas, et viia digiriigi juhtimise küpsus uuele tasemele; • hoogustada kohalike omavalitsuste digiteerimist ja valitsusvälistes organisatsioonides digilahenduste kasutuselevõttu, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste osutamise uuendamisele, tõugates tagant kohaliku tasandi IT-korralduse reformi ja suurendades küberturvalisust; • võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi läbi erasektori. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks toetatakse peamiselt erinevaid digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud ettevalmistavaid tegevusi, nt analüüse, probleemide kaardistamistegevusi, uuringuid; katseprojekte digilahenduste ja uuenduste väljatöötamiseks ning arendamiseks; digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud vajaliku taristu soetamist, sh tulevikutehnoloogiate investeeringud ning arendustegevused; asjakohaste raamistike ja juhendite välja töötamist, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste arendamist, planeerimist ja kasutuselevõttu; juurutuse, koostöö, koordineerimise ning teadlikkuse suurendamisega seotud tegevusi, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu, sh ettevõtjate hulgas. Lisaks toetatakse kõikides eelnevates punktides nimetatud tegevustes kübervõimekuse parandamisega seotud tegevusi. Digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks erasektoris aidatakse tõsta erasektori digitaliseerituse taset, et see vastaks Eesti riigi digitaliseerituse tasemele. Toetatakse ettevõtete digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu ning seda ettevalmistavaid ja võimendavaid tegevusi, sealhulgas ettevõtete digitaliseerimise taseme hetkeseisu kaardistust ning digitaliseerimise tegevuskava koostamist ja selle elluviimist. Sekkumistega toetatakse 2017. a Tallinna (ministrite) e-riigi deklaratsioonis kokku lepitud suuniseid ja võetud kohustusi, toetades ka teenuste piiriülest osutamist ja tugevdades koosvõimet ning vajaduse korral Euroopa ühiste digitaristute kasutuselevõttu või kohandamist. Sekkumised täiendavad riikliku taaste- ja vastupidavuskava digiriigi investeeringuid, mis on suunatud prioriteetsetele digiteenuste kvaliteedi arenguhüppe programmidele ja digivalitsuse taristu reformile. Peamine eraldusjoon on see, et riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu rahastatavaid tegevusi ei rakendata ÜKP fondidega samaaegselt. Vajaduse korral võib pärast riikliku taaste- ja vastupidavuskava perioodi ja rahaliste vahendite lõppemist rakenduskava vahendeid kasutada lisauuendusteks ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava reformivaldkondade jätkuvaks arendamiseks. Programm ”Digitaalne Euroopa” ja Euroopa ühendamise rahastu täiendavad riigile oluliste arengute toetamist. Eesti on juba taotlenud mõlemast toetust ja seda on plaanis teha ka edaspidi. Taotlemisel jälgitakse, et eelnevalt nimetatud allikatest ei küsitaks toetust tegevustele, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast. Eespool nimetatud sekkumiste tulemusena paraneb avalike (digitaalsete) teenuste kvaliteet: kasutajate rahulolu suureneb, teenuseprotsesside kulutasuvus paraneb, protsesside kestus lüheneb, kasutajad säästavad rohkem aega teenuste kasutamisel ja avalik sektor pakub tõhusamalt (digitaalseid) teenuseid. Samuti suureneb avalike (digitaalsete) teenuste turvalisus: suuri küberriske ei realiseeru ja vahejuhtumeid esineb harvem. 34  Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis Peamised sihtrühmad Avalike teenuste osutajad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning selle allüksused, muud kohalikud ja avaliku sektori asutused, kelle suhtes kohaldatakse küberturvalisuse seadust – teenuseosutajad; ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti (piirkonnapõhist lähenemisviisi ei ole kavandatud, sest Eesti suuruses riigis ei ole see digitaalsete valitsuslahenduste puhul praktiline ega vajalik). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil konkreetselt kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana nimetatud Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu jne. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.2.2 Näitajad Tabel 8: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 1 (ii) ERF Ülemineku RCO14 Avaliku sektori Avaliku 20 50 asutused, keda sektori toetatakse asutused digiteenuste, - toodete ja - protsesside väljatöötamiseks 1 (ii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõtjad 15 230 ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 35 1 (ii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõtjad 15 230 toetatavad ettevõtjad 1 (ii) ERF Ülemineku PSO04 Uued või uuendatud Arv 20 175 digiteenused, -tooted ja -protsessid Tabel 9: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (ii) ERF Üle- RCR11 Uute ja uuendatud Kasuta 0 2020 4 500 SFOS, minek avalike digiteenuste, jaid/ 000 projekti- u -toodete ja - aastas aruanded protsesside kasutajad 2.1.1.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 10: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 016 136 000 000 1 ERF Ülemineku ii 013 20 000 000 Tabel 11: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 1 ERF Ülemineku ii 01 156 000 000 Tabel 12: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 33 156 000 000 Tabel 13: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 03 156 000 000 36 2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu 2.1.1.3.1 Fondide sekkumine Seonduvate meetmete liigid Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel11 ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel12. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtjate loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile ning investeeringutele Eesti kõikidesse piirkondadesse. Sekkumised aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele (IKT, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused; ressursside väärindamine; arukad ja säästvad energialahendused). Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda: 1. ettevõtluse kasvu toetamine, ettevõtluse alustamine, idufirmade ökosüsteemi arendamine ning ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike arendamine Eesti eri piirkondades; 2. VKEde konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordi loomise suutlikkuse suurendamine; 3. VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele (kapitalile), sh piirkondades. Sekkumised hõlmavad ettevõtluse toetamist ja ettevõtte loomist. Toetatakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist; tugiteenuseid tehnoloogilise innovatsiooni, parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise, parema juhtimise ja põlvkondade vahetuse soodustamiseks. Toetatakse digitaalkaubanduse (e-kaubandus, platvormimajandus, koostöömajandus) kasutuselevõttu, et parandada Eesti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet ning reaalajalise majanduse arendamist ja rakendamist. Ettevõtjates tuleks rohkem kohaldada automatiseerimise, sh digiteerimise, standardimise, tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiaid. Sekkumisega toetatakse ka idufirmade ökosüsteemi suuremat konkurentsivõimet ning teadus- ja arendustegevuse mahukaid idufirmasid. Eesmärk on muuta Eesti atraktiivsemaks üleilmse ulatusega kasvavate ettevõtete asutamiseks. Tehnoloogiaettevõtjate arendamiseks sobiva keskkonna loomist soodustatakse avaliku ja erasektori partnerlusena, mis põhineb idufirmade ökosüsteemi praegustel väljakutsetel ja ülemaailmsel arengul selles valdkonnas. Suurendatakse idufirmade konkurentsivõimet, et säilitada ja arendada talente pikas perspektiivis ning edendada mitmekesisust (sooline ja ealine mitmekesisus, erineva haridustasemega inimeste kaasamine). Meetmed, millega suurendatakse VKEde konkurentsivõimet ning suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja eksporti, hõlmavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu toetamist, parandades nende paigutamist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Sekkumine keskendub teenuste osutamisele, mis jagunevad kolme põhikategooriasse: turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks teave ja kontaktid, mis on kõige olulisemad); turuteadlikkus (kasvuprogrammid ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks) ning turu nähtavus (ühised kaubandusstendid, B2B kaubandusmissioonid, sektoripõhine turundustoetus). Sellised teenused võimaldavad jõuda suurema osa rahvusvahelistumise toetust vajavate ettevõtjateni ja pakuvad erinevaid koostöövorme (nt kaubandusmesside või -missioonide kulude jagamine, rahvusvahelistumisega seotud tegevuste hanked, mida ettevõtjad viivad ellu ühiselt). Kirjeldatud lähenemisviis on seega suunatud kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Investeeritakse väärtusahelapõhiste koostöömudelite väljatöötamisse ning luuakse vahendid teadmiste ja tehnoloogia tõhusaks ülekandmiseks teadusasutustelt ettevõtjatele. Toetatakse ettevõtjate olemasolevate ja uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamist ning turuleviimist. Soositakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris, mh teavitustöö ja koolitustegevuse kaudu. Toetust antakse ka inkubatsiooni- ja kiirendusprogrammide, koolituste, meistrikursuste, mentorlus- ja arenguprogrammide, konsultatsioonide ning rahvusvahelise ja sektoritevahelise koostöö arendamise edendamise kaudu. Toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukaid investeeringuid eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Lisaks toetatakse teenuseid, mis on vajalikud VKEde innovatsioonivõime suurendamiseks. Eespool nimetatud meetmete rakendamiseks käivitatakse VKEde 11 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 12 2020 Lõpparuanne ENG (ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine).pdf - Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee) 37  arenguprogramm, mh selleks, et toetada tööstuslikku üleminekut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, investeeringuid tehnoloogiasse ja tootearendusse (sh prototüüpide loomisse). Täiendavalt toetatakse RRFi kaudu ettevõtjate digiteerimist ja automatiseerimist ning soodustatakse ettevõtjate ärimudelite rohepööret. Samuti hõlbustatakse ja toetatakse VKEde koostööd olemasolevate klastrialgatuste ja uute võrgustike tegevustega. Toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sh vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada ja turustada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu. Pööratakse rõhku Eesti ettevõtjate rahvusvahelise nähtavuse suurendamisele, sh äridiplomaatia ning sihipärase reklaami ja turunduse kaudu. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev. Piirkondlikud erinevused on suured lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Toetus VKEde juurdepääsu parandamiseks rahastamisele (kapitalile) hõlmab tegevusi konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomiseks kõigis Eesti piirkondades, sh sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu. Peamiselt arendatakse välja rahastamisvahendeid, mis on suunatud VKEdele vastavalt eelhindamisel välja toodud turutõrgetele (sh regionaalsed erinevused ja alustavate ettevõtjate vajadused). Samuti on eesmärk tagada eelnevate perioodide rahastamisvahendite jätkuv kasutamine VKEde kapitali kättesaadavuse võimaldamisel. Kagu-Eesti VKEsid toetatakse lisaks tootlike investeeringute tegemisel, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd mitmesugustes sektorites, näiteks loovmajandus ja turism; idufirmad, sh tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja väljakujunenud piirkondlikud ettevõtted, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Piirkondliku ettevõtluse arendamise meetme puhul vaid Kagu-Eesti, ülejäänud meetmete puhul terve Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Põhjamaades ja Balti riikides töötatakse välja reaalaja majanduse tegevuskavasid ja projekte Eestiga samal ajal. Seetõttu on oluline, et Eesti teeks Balti riikide ja Põhjamaadega aktiivselt koostööd, et sünkroniseerida meetmed ühiste standardite ja majandustehingute andmete semantika väljatöötamiseks. Koostöö nimetatud riikidega aitab Eesti ettevõtjatel teha piiriüleseid tehinguid lihtsamalt ja tõhusamalt. Kavandatud sekkumised aitavad saavutada ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärke ning hõlmavad mitut kindlaksmääratud poliitikavaldkonda, nagu innovatsioon, aga ka turism ja kultuur. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt sõpruslinnad Valga-Valka), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Läänemere keskosa programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine VKEde kapitali kättesaadavuse tagamiseks rakendatakse rahastamisvahendeid laenude ja tagatiste vormis, teisi meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) koos detailsete 38 ettepanekutega valmib 2022 sügisel, kuid peamine eesmärk on tagada finantseerimise pakkumine ettevõtluse alustamiseks ja kasvu toetamiseks, sh arvestades regionaalseid erisusi. 2.1.1.3.2 Näitajad Tabel 14: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad Ettevõtjad 1950 9840 (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (iii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad Ettevõtjad 80 800 ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahenditest Ettevõtjad 50 300 toetatavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust Ettevõtjad 1870 9450 saavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO05 Toetatavad uued Ettevõtjad 210 1090 ettevõtjad Tabel 15: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iii) ERF Ülemineku RCR17 Uued ettevõtjad, Ettev 0 2021 275 SFOS, mis endiselt õtjad Äriregister tegutsevad 1 (iii) ERF Ülemineku RCR25 Töötaja kohta Ettev 0 2021 4300 SFOS, kasvanud õtjad Äriregister lisandväärtusega VKEde arv 2.1.1.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 16: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 010 17 540 000 1 ERF Ülemineku iii 013 11 440 700 1 ERF Ülemineku iii 021 118 033 276 1 ERF Ülemineku iii 023 613 900 1 ERF Ülemineku iii 024 11 586 124 1 ERF Ülemineku iii 025 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 026 770 000 1 ERF Ülemineku iii 027 7 505 206 1 ERF Ülemineku iii 029 5 000 000 39  Tabel 17: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 01 161 965 206 1 ERF Ülemineku iii 03 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 04 10 524 000 Tabel 18: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 28 7 505 206 1 ERF Ülemineku iii 33 172 000 000 Tabel 19: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 03 179 505 206 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 2.1.1.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika järgib riigiaruande lisa D ja Euroopa poolaasta investeerimissuuniseid ning Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise tulemusi. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021–2035)13 ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“14 rakendamist. Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning innovatsiooni levitamisele ühiskonnas kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Sekkumisloogika toetab erieesmärgi „(i) teadus- ja innovatsioonivõimekuse arendamise ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine“ saavutamist. Sekkumised on suunatud vajalike kompetentside, oskuste ja kogemuste kasvatamisele, et suurendada teadus- ja innovatsioonivõimekust ning eesliinitehnoloogiate kasutuselevõttu. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis- ja administratiivseid, ettevõtlus-, koostöö- ja koosloome- (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, innovatsiooni-, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust. Innovatsiooni levikuks, ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks ja süsteemsete muutuste toimumise vältimatuks eelduseks on asjakohaste oskuste, teadmiste ja inimressursi ning kompetentside olemasolu. Seetõttu keskenduvad sekkumised nutika spetsialiseerumise, teadmussiirde- ja innovatsiooni- ning ettevõtlusoskuste, sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks ja kasutuselevõtuks vajalike oskuste parandamisele teadmussiirde protsessidega seotud võtmeisikute seas: ettevõtjad, teadusasutuste ja kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, avaliku sektori juhid ja spetsialistid. 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumised hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks ettevõtjate ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu, suurendades 13 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 14 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 40 ettevõtejate teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused). Samuti hõlmavad sekkumised töötajate pädevuste arendamise toetamist, sh (välis-)tippspetsialistide kogemuse ja kompetentside kaasamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sh innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise kaudu. Pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Suurendatakse ettevõtjate ja töötajate oskusi ja teadlikkust, mis on vajalikud nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks. Samuti arendatakse digi- ja rohepöörde ning ettevõtjate üleminekuga seotud oskusi ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi paranemist ja põlvkondade vahetust. 2. Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse, ettevõtluskoostöö ja nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks vajalikud pädevused Teadmussiirde- ja innovatsioonivõimekuse ning ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks luuakse teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolevale akadeemilisele ja tugipersonalile (sh teadmussiirdeüksuste ja arendusosakondade töötajad) võimalused oma teadmussiirdealaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Selle tulemusel paraneb teadus- ja arendusalaste ning teadmussiirdega seotud teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteet, suutlikkus kujundada ja juhtida ettevõtluskoostööd ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid järgides ja seda rakendada oma asutuse teadmussiirde võimekuse laiendamisel. Sekkumised hõlmavad mh enesetäiendamise võimalusi spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamiseks ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamiseks, teadustulemuste kommertsialiseerimiseks, kvaliteetsete teadushalduse ja tugiteenuste arendamiseks, koostöö juhtimiseks ettevõtliku avastusprotsessi vaimus, teadusandmete ja -info paremaks kasutamiseks jne. Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuse omandamist ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes ja kogemusõppe kaudu maailma tipptasemel teadmussiirdekeskustes. Kompetentside arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine jms, arvestades seejuures ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi kaasamise mõõdet (nt oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide jt tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused jms). Toetatakse nii asutusepõhiseid kui ka asutuste ühistegevusi. 3. Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumiste kaudu suurendatakse avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö loojatena. Sekkumiste tulemusena kasvab sihtrühma kompetentsus nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaalsete teenuste valdkonnas. Samuti paraneb nende suutlikkus tellida nendes valdkondades teadusmahukaid uuringuid ja projekte ning võimekus neid edukalt ellu viia. Sekkumised keskenduvad avaliku sektori juhtide innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri ja selleks vajalike kompetentside arendamisele. Juhtidele luuakse võimalused täiendada oma teadmisi ja kogemusi nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaliseerumise valdkondades nii individuaalsete kui ka rühmaviisiliste arendustegevuste kaudu (arenguprogrammide, õppekäikude, stažeerimiste, konsultatsioonide, nõustamiste jmt vormis). Sektoriteüleste koostööformaatide kaudu parandatakse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel, luues sel moel eeldused tõhusate lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks. Temaatilistes ühisprojektides töötatakse välja lahenduste või avalike teenuste prototüüpe. Võrgustike arendamise, konverentside ja seminaridega luuakse eeldused ja võimalused kogemuste jagamiseks ja vastastikuseks õppimiseks. Vajaduse korral kaasatakse arendustegevuste sihtrühma kohalike omavalitsuste ja erasektori juhte. Tegevused viiakse ellu kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate digi- ja roheoskuste meetmetega. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest kavandatav tegevus tulu ei too, mistõttu ei ole finantsinstrumentide kasutamine põhjendatud. Peamised sihtrühmad Ettevõtjad (sh VKE-d), teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, sh doktorandid/noorteadlased, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde üksused, ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused) 41 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse toetamiseks vajalike oskuste täiendamine hõlmab mh koolitustel, seminaridel, õppevisiitidel, mentorluses, töövarjutamisel, praktikal vms osalemist, arvestades seejuures rahvusvahelist mõõdet (nt täiendamine välismaal, välisekspertide ja koostööpartnerite kogemuse kaasamine, koostöö rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide teadmussiirdeüksuste jt partneritega, võrgustikutegevused, kogemuste jagamine ja parimate tavade vahetamine jms). Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.4.2 Näitajad Tabel 20: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iv) ERF Ülemineku RCO101 VKEd, kes Ettevõtjad 2250 7900 investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskustesse 1 (iv) ERF Ülemineku PSO05 Nutikat Organisatsioonid 35 70 spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid 42 Tabel 21: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iv) ERF Ülemineku RCR98 VKEde töötajad, kes Osalejad 0 2021 23 700 SFOS, läbivad koolituse projekti- aruka aruanded spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks (oskuste liigiti: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused) 1 (iv) ERF Ülemineku PSR06 Nutikat Töötajad 0 2020 680 SFOS, spetsialiseerumist, projekti- tööstuslikku aruanded üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad 2.1.1.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 22: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 023 5 800 000 1 ERF Ülemineku iv 028 4 900 000 Tabel 23: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 01 10 700 000 Tabel 24: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 33 10 700 000 43 Tabel 25: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 03 10 700 000 2.1.2. PRIORITEET: DIGITAALSE ÜHENDUVUSE ARENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine 2.1.2.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 1) Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine Toetust väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks antakse hõredalt asustatud piirkondades, kus ettevõtted ei suuda või ei soovi ise investeerida, sh Eesti kirde- ja kagupiirkondades. Eesti on investeerinud 7000 km baasvõrkude ehitamisse hõredalt asustatud piirkondades, mis on väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude loomise eeltingimus. Siiski on nn valgetes turutõrgete piirkondades ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat aadressi (elu- ja töökohad). Aadressid või nn valged piirkonnad kaardistatakse üksikasjalikult enne toetuse andmist (2021–2022). Prioriteediks seatakse piirkonnad, mis on kõige mahajäänumad ja eeldavad nõudluse kasvu, et tagada lairibateenuste tõhusus ja kasutuselevõtt. 2) 5G leviala arendamine 5G leviala jaoks vajaliku taristu arendamist toetatakse suuremates transpordikoridorides ning elamu- ja äripiirkondades. 5G-võrkude laialdane kasutuselevõtt nõuab erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid mitte ainult 5G-spetsiifilisse taristusse, vaid ka baasvõrgu ja tugijaamade katvuse suurendamisse. 5G- tehnoloogia potentsiaali vallandamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult katseprojektina, vaid ka suuremas ulatuses, kui erasektori investeeringud ei ole kasumlikud. 7000 km pikkune baasvõrk annab hea võimaluse investeerida 5G-taristusse ja -teenustesse. 5G-koridorid ja turutõrkega alad määratakse kindlaks enne riigiabi andmist (2022–2023). Mõlemad meetmed aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamisse on RRFist kavas aastatel 2022‒2023 investeerida 24,29 mln eurot. 5G-taristu arendamiseks TEN-T transpordikoridoridel on kavas taotleda Via Baltica Eesti-Läti piiriülese lõigu katmiseks toetust Euroopa Ühendamise Rahastu digitaliseerimise programmist (CEF Digital). Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust toetatakse maapiirkondades, mis on ühtlasi turutõrkepiirkonnad, kus puudub mõistlik tasuvusaeg investeeringute tagasi teenimiseks ning millest tulenevalt ettevõtted konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee. Transpordikoridoridel tuleb tagada 44  katkematu 5G leviala aastaks 2025 (EL eesmärgid), mis nõuab täiendavate mastide paigaldamist kindla tihedusega. Väheste kasutusjuhtude tõttu ei ole mobiilsideettevõtjad valmis kandma kogu investeeringuga seotud majanduslikku riski. Seetõttu ei sobi finantsinstrumendid taoliste projektide rahastamiseks. Peamised sihtrühmad Peamine sihtrühm on kiire lairibaühenduse ja 5G-teenuse võimalik lõppkasutaja – kodumajapidamised (elanikud), ettevõtted või avaliku sektori organisatsioon, kellel puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega juurdepääsulairiba- ja 5G-võrkudele või kes asuvad nõrga ühendusega piirkonnas. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Sekkumisi valmistatakse ette koostöös erasektori turuteenuste osutajate ja kohalike omavalitsustega. Turutõrgete piirkonnad määratakse kindlaks sekkumiste käigus enne toetuse andmist. Piirkondlike erinevuste vähendamisel eelistatakse mahajäänud regioone. Sihtpiirkond on kogu riik, kuid rohkem tähelepanu on kavas pöörata mahajäänud piirkondadele nagu Kagu- ja Kirde-Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed 5G piiriülesed koridorid Läti ja Leeduga. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.2.1.2 Näitajad Tabel 26: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 2 (v) ERF Ülemineku RCO41 Lisandunud eluruumid, Eluruumid 3 000 14 500 millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku RCO42 Lisandunud ettevõtjad, Ettevõtjad 200 500 kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku PSO06 Rajatud 5G mastid Mastid 0 200 Tabel 27: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 45 2 (v) ERF Ülemineku RCR53 Eluruumid, kuhu Elu- 0 2020 4 800 SFOS, on tellitud ruumid projekti- lairibaühendus aruanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku RCR54 Ettevõtjad, kes on Ette- 0 2020 200 SFOS, tellinud võtjad projekti- lairibaühenduse aruanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku PSR07 5G levialaga kaetud Trans- 0 2021 5 SFOS, transpordikoridori pordi- projekti- d koridori aruanded d 2.1.2.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 28: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 032 17 000 000 2 ERF Ülemineku v 034 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 036 1 720 000 Tabel 29: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 01 63 720 000 Tabel 30: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 31 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 33 18 720 000 Tabel 31: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 03 63 720 000 2.1.3. PRIORITEET: ROHELISEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet 46 See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine 2.1.3.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erieesmärgi sekkumised on suunatud riigipõhiste soovituste lisa D kohaselt energiatõhususe meetmete ja taastuvatele kütustele ülemineku edendamisele, sh sekkumistele hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutamiseks energiatarbimises ja -tootmises. 1. Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks Eestis elab 70% elanikkonnast korterelamutes. Kui korterelamute rekonstrueerimine ei hoogustu, elab ligikaudu 200 000 elanikku eluruumides, mis on jõudnud 2030. aastaks oma eeldatava eluea lõpuni. Rekonstrueerimise toetamisel toetuste ja rahastamisvahendite kaudu on vahetu positiivne mõju elanikele. Elamute põhjalik rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb märgatavalt ning elutingimused paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Rekonstrueerimisel on oluline mõju ka maapiirkondades, kus esinevad turutõrked, sest rekonstrueerimise toetamine loob konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid eluasemeid, vähendades linna- ja maapiirkondade vahelist lõhet. Meedet rakendatakse kõikides piirkondades, kuid toetusi diferentseeritakse nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse. Senine rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimist ergutatakse toetuste ja laenudega. See võimaldab saavutada eluasemete energiatõhususe ja sisekliima parandamisega seotud eesmärke. Laene antakse olukorras, kus krediidiasutused ei paku korteriühistutele laene või annavad laene turu keskmisega võrreldes ebamõistlikel tingimustel. Laenuvõimalus on mõjus turutõrke piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, sh eluaseme investeeringute fondi kontseptsioon kombineeritud toetusmeetmete rakendamiseks. Ühtlasi toetatakse korterelamute energiatõhususe eesmärgil rekonstrueerimist ka Taasterahastust (RRF), et tagada rekonstrueerimisturul üleminekul struktuurivahenditest avanevatele uutele toetusskeemidele (st RRFi vahendid võetakse kasutusele varem) stabiilne rahastus. 2. Toetus korterelamute etapipõhiseks rekonstrueerimiseks madala kinnisvara väärtusega piirkondades Aastaks 2030 on Eestis madala kinnisvara väärtusega piirkondades ligikaudu 1000 probleemset, osaliselt asustatud korterelamut. Osaliselt asustatud korterelamud (korteriühistud) ei ole kulude jaotuse tõttu võimelised hoonet hooldama. Seetõttu on madala kinnisvara väärtusega piirkondades vaja rakendada toetusmeedet, mis vastab korteriühistute finantsvõimekusele, jagades tervikliku rekonstrueerimise väiksemateks tööpakettideks. Väiksemate tööpakettide eesmärk on energia säästmine ja hoonete etapipõhise rekonstrueerimise hõlbustamine, et parandada nende seisukorda. Korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise järjepidevus tagatakse hoonete rekonstrueerimispassiga, mis annab ühtlasi korteriühistule teavet korterelamu rekonstrueerimispotentsiaali kohta. Rekonstrueerimismeetmetega toetatakse paremat elukeskkonda vanades korterelamutes, tuginedes tänapäevastele kvaliteedikriteeriumidele: madalamad energiakulud, parem sisekliima ja juurdepääsetavus. Rekonstrueerimismeetmed aitavad eluruumide kvaliteeti parandada. See omakorda annab kohalikele ettevõtejatele parema juurdepääsu tööjõule, kuna hea elukeskkond muudab piirkonna atraktiivsemaks. 3. Kaugküttetorustiku ja katelseadmete renoveerimine 47 Üleminek säästvamale energiatarbimisele soojuse tootmisel ja jaotamisel katelde kaudu ning soojustorustiku renoveerimine on oluline meede energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. See aitab kaasa ka õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele energiasektoris. Samuti võimaldab see vähendada õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning parandada välisõhu kvaliteeti linnades ja vähendada selle mõju inimeste tervisele. Fossiilkütusel töötavad katlad renoveeritakse taastuvatel energiaallikatel töötavateks katlamajadeks maksimaalselt 21 MW ulatuses, kaugküttetorustik renoveeritakse maksimaalselt 55 km ulatuses. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. Kui renoveerimise tulemusena võetakse uue kütusena kasutusele biomass, peab biomass taastuvenergia allikana arvesse võtmiseks vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele direktiivi (EL) 2018/2001 mõistes. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt kaugkütteks taastuvate energiaallikate kasutamisele ja vanade kaugküttetorude asendamine uute energiatõhusate torudega aitab kaugküttesüsteeme tulevikukindlamaks muuta, tehes need vastupidavamaks tulevastele muutustele, nagu fossiilkütuse hinnatõus ning kliimamuutustest (nt üleujutustest või tormidest) tulenevad riskid. Samuti aitab see saavutada Eesti energia- ja kliimaeesmärke. 4. Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine Lokaalkütte puhul on oluline edendada uusi tehnoloogiaid ja võimaluse korral toetada eramajade ühendamist kaugküttevõrguga või asendada olemasolevad kodumajapidamises kasutatavad kütteseadmed uute taastuvenergial töötavate kütteseadmetega, mis vastavad rangematele heite piirnormidele. Sellise meetme rakendamine aitab otseselt kaasa õhusaaste vähendamisele linnades ning seda tuleks esmalt rakendada piirkondades, kus õhukvaliteedi piir- ja/või sihtväärtused on ületatud. Tihedalt asustatud piirkondades toetatakse ligikaudu 2350 eramajas vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist kaugküttevõrku. Kütteseadmed peavad vastama Komisjoni määrusele (EL) 2015/1189 ja muudele säästvuse nõuetele, sh ökodisaini ja energiamärgistuse standarditele. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. 5. Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine Peamine vahend, kuidas õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhusust ja üldist keskkonnapoliitikat kontrollida, on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Sekkumise tulemusena võimaldab ajakohastatud riiklik seirevõrgustik hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) taset. Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise lahutusvõimega hinnata asjaomaste ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil. Integreeritud hindamine võimaldab rakendatud meetmete asjakohasust ühiskonnale selgelt põhjendada ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist inimeste terviseriskidega. Kohtkütte sektori kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Ülevaatlikuma seireinfo abil on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), et vähendada eramajade kütmisel tekkivaid heitkoguseid ja kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada energiatõhusust. Selle sekkumise raames toetatakse: 1) õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside seirevõrgu arendamist ning seireandmete paremat jaotamist, et hinnata rakendatud meetmete tõhusust ja teavitada elanikkonda; 2) asukohapõhise terviseriski hindamise süsteemi loomist ja elanikkonna teavitamist õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest. 5. Tervishoiusektori taristu energiatõhusus COVID-19 kriis on toonud teravama rõhuasetuse tervishoiutaristule. Eesti maakonnahaiglate taristu on aegunud. Maakonnahaiglad ehitati 1950. ja 1970. aastatel, mitmes maakonnas isegi varem (nt 1906. ja 1938. aastal). Hooned on sageli liiga suured, neid kasutatakse ebatõhusalt ja see suurendab püsikulusid. Maakonnahaiglate taristu energiatõhususe suurendamine aitab parandada energiatõhusust ja suurendada ruumikasutuse efektiivsust. Selle kaudu on võimalik saavutada suuremat kulutõhusust, säästa halduskulusid ja mõjutada tervishoiusektori jätkusuutlikkust. Energiatõhususe arendamine maakonnahaiglates käib käsikäes tervishoiu- ja sotsiaalsfääri integreerimiseks vajalike investeeringutega ning maakonna heaolukeskuste loomisega, mida toetatakse ERFi vahenditest poliitikaeesmärgi nr 4 raames. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. 48 Peamised sihtrühmad Korteriühistud, kohalikud omavalitsused, tihedalt asustatud piirkondades asuvad eramajad/kortermajad, kus kasutatakse tahkekütuse kütteseadmeid, kaugkütteettevõtted, integreeritud heaolukeskused, poliitikakujundajad, linnaõhu saasteainetega kokkupuutuvad elanikud. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Eluasemesektori energiatõhususe meetmete puhul keskendutakse eluasemete parandamiseks tasakaalustatud meetmete pakkumisele kõigis piirkondades, et vältida ebavõrdsust, sh energiaostuvõimetust. Kuna maapiirkondades on korteriühistute finantsvõimekus tervikrekonstrueerimise jaoks liiga kehv, siis töötatakse välja etapipõhise rekonstrueerimise meede, mis võimaldab korterelamu rekonstrueerida pikema aja jooksul, et võetud kohustusi hajutada. Maapiirkondadesse ehitatakse või on ehitatud uusi ligipääsetavaid korterelamuid vähe ning seetõttu suureneb korterelamute rekonstrueerimise tulemusel ka kergemini ligipääsetavate eluruumide arv. Ligipääsetavus on eriti oluline seetõttu, et ühiskonnas kasvab eakate ja erivajadustega inimeste osakaal. Hoonete rekonstrueerimise riikliku pikaajalise strateegia väljatöötamisse kaasati asjaomased sidusrühmad, et kaaluda ettepanekuid, mis tagaksid laiema kasu energiatõhususe, ligipääsetavuse, ohutuse ja piirkondade tühjenemise seisukohast. Meetmed taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks kaugküttes ja -jahutuses töötatakse välja asjaomaseid sektoreid (nt kaugkütteettevõtteid) kaasates. Meetmed tehakse kõigile turuosalistele avalikult kättesaadavaks. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eestis pööratakse erilist tähelepanu suure piirkondliku/maapiirkonna kasu tagamisele. Kuna seni on üle 60% toetustest jaotatud Tallinnas ja Tartus ning nende naaberpiirkondades, keskendutakse järgmisel eelarveperioodil rohkem piirkondlikule mõõtmele ja suurendatakse toetuste ja finantsinstrumentide pakkumist madalama kinnisvarahinnaga turutõrke piirkondadesse. See saavutatakse läbi teavitustegevuse tõhustamise piirkondades ning energiatõhususe valdkonna nõustajate ja spetsialistide arvu suurendamise. Elamute kaugküttevõrkudega ühendamise või tahkekütuse kütteseadme renoveerimise toetused on suunatud tihedalt asustatud piirkondadesse suurtes linnades. Kaugküttesüsteemide ja katlamajade renoveerimise ja ehitamise toetamise (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) sihtpiirkond on kogu Eesti. Õhuseirevõrgu ja õhusaasteainete modelleerimise süsteemi täiustamine ja ajakohastamine hõlmab kogu Eestit. Sotsiaalsesse taristusse investeerimine ja konkreetsed investeerimisobjektid valitakse piirkondlike ja sotsiaal- majanduslike profiilide alusel, eelistades kõige ebasoodsamas olukorras asuvaid objekte. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Tegevuste iseloomust ja sihtrühmast tulenevalt on elluviijad eelkõige siseriiklikud organisatsioonid ja taotlejad. Selle erieesmärgi all plaanitakse teha rahvusvahelist koostööd terviseriski hinnangute süsteemi loomisel. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Antud erieesmärgi all panustavad eesmärki ,,Kaitsta Läänemerd’’ õhukvaliteedi parendamise meetmed. 49 Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Eluasemesektori energiatõhususe parandamiseks rakendatakse lisaks toetusele ka rahastamisvahendeid laenude vormis, teisi erieesmärgi meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Rahastamisvahendeid laenude vormis kasutatakse piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja finantsinstrumentide pakkumiseks turutõrke piirkondades, nt piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Laenuvõimaluse rakendamiseks töötatakse välja elamute rekonstrueerimise rahastu, mis pakub eluasemete rekonstrueerimiseks sobivaid intressimäärasid ja tagasimaksetähtaegu. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) valmib 2022 sügisel. 2.1.3.1.2. Näitajad Tabel 32: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond Siht- Eri- 3 i ERF Üle- RCO18 Suurema energiatõhususega Eluruumid 13 800 32 000 mineku eluruumid 3 i ERF Üle- PSO07 Parendatud korterelamutes Eluruumid 3 600 8 100 mineku asuvate eluruumide arv 3 i ERF Üle- RCO22 Lisandunud võimsus MW 7 21 mineku taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia) 3 i ERF Üle- RCO20 Äsja ehitatud või täiustatud Km 15 55 mineku kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud 3 i ERF Üle- PSO08 Paranenud küttesüsteemiga Elamud 750 2 350 mineku elamud 3 i ERF Üle- PSO09 Õhukvaliteedi hindamiseks Arv 4 16 mineku kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid 3 i ÜF - PSO44 Suurema energiatõhususega Ruut- 0 26 935 tervishoiusektori taristu meetrid Tabel 33: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) ID [5] Fond 50 3 i ERF Üle- RCR26 Primaarenergia MWh/aa 3 100 000 2020 2 964 500 SFOS, mineku aastane tarbimine stas projekt (sellest: elamud, iaruan üldkasutatavad ded hooned, ettevõtted, muu) 3 i ERF Üle- RCR29 Hinnangulised Tonni 2 168 000 2018, 2 138 230 SFOS, mineku kasvuhoonegaasid CO2 2020 projekt e heitkogused ekv/a iaruan ded 3 I ÜF - RCR26 MWh/aa 7 876 2020 5 654 Projekt stas - ide 2022 järelar aasta uande Aastane te d, primaarenergia kesk energi tarbimine mine aauditi tarbi d mine ühe aasta kohta 3 I ÜF - RCR29 tonni 2 672 2020 1 918 Projekt CO2 - iaruan ekvivale 2022 nete nt/aasta aasta alusel Hinnangulised s te kasvuhoonegaasid kesk e heitkogused mine tarbi mine ühe aasta kohta 2.1.3.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 34: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 041 73 600 000 3 ERF Ülemineku i 042 315 900 000 3 ERF Ülemineku i 044 16 200 000 3 ERF Ülemineku i 045 6 300 000 3 ERF Ülemineku i 077 10 000 000 3 ÜF - i 044 30 000 000 Tabel 35: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 01 386 900 000 3 ERF Ülemineku i 03 35 100 000 3 ÜF - i 01 30 000 000 51  Tabel 36: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 33 407 000 000 3 ERF Ülemineku i 32 15 000 000 3 ÜF - i 22 30 000 000 Tabel 37: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 03 422 000 000 3 ÜF - i 03 30 000 000 2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega 2.1.3.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu. Sama näeb ette taastuvenergia uus 2023a. 18. oktoobril vastu võetud direktiiv (EL) 2023/2413, mille Eesti plaanib üle võtta 2024 a. esimeses pooles. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondade ülene dekarboniseerimine rakendades kõiki säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid lahendusi. Biometaan on kodumaine keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ja CO2 püütakse kinni ning puhastatakse. Biometaani kasutamise osas on täiendav positiivne mõju KHG heitme minimaliseerimine läbi kogu ahela. Taastuvenergia eesmärkide täitmise taustal ei saa ära unustada energia julgeoleku aspekti. Eestis on hästi arenenud gaasitaristu, mille dekarboniseerimisel on suur mõju täiendava energia julgeoleku tekitamisel. Seetõttu on oluline tagada, et olemasolevas gaasitaristus, mida on suures osas EL toetustega rajatud, kasutatakse maksimaalselt keskkonnasõbralikke taastuvaid gaase. Eesti ei ole veel enda biometaani potentsiaali rakendanud maksimaalses mahus. Eesti eestvedamisel uuriti regionaalse gaasitaristu (kolm Balti riiki ja Soome) võimalikke dekarboniseerimise võimalusi. Uuring valmis Euroopa Tehnilise toe instrumendi toel (TSI Instrument). Biometaani ressursi kasutamine olemasolevas gaasivõrgus on kõige kiirem võimalus ning väikseima kuluga ühiskonnale tagamaks rohegaaside kasutuse suurendamist15. Olemasolev gaasitaristu on hästi arendatud tarbijate vaatest (näiteks tööstus), kuid potentsiaalsed uued biometaani tehased asuvad olemasolevast gaasitrassist eemal ning seal puudub vajalik tehniline lahendus biometaani võrku sisestamiseks. Lisanduva kodumaise biometaani jõudmine tarbijateni on oluline energiajulgeolekut parandav lähenemine. Seni on tagatud gaasitaristu tarbijatele vajalik energia regionaalse gaasitaristu kaudu, kasutades selleks fossiilset maagaasi. Seatud ambitsioonika taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on vajalik suurendada rohegaaside mahtu olemasolevas gaasitaristus. Toetuse kaudu on mõistlik rajada rohegaaside sisestamiseks vajalik gaasitaristu selliselt, et loodav taristu on erinevatele tootjatele avatud. Selline arendus motiveerib uute tootjate turule tulekut, kuna biometaani on võimalik kestlikult suunata tarbimisse läbi olemasoleva taristu. 15 https://energiatalgud.ee/node/8941 52  Sekkumise tulemusena luuakse üle Eesti biometaani sisestusjaamu, mis saavad teenindada kõiki regioonis juba olevaid ja uusi biometaani tehaseid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Riiklik võrguhaldusettevõte Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Töötatakse välja asjakohane metoodika sisestusjaamade asukohtade rajamiseks selliselt, et oleks tagatud nende maksimaalne avalik kasutamine kõigi biometaani tootjate poolt, arvestades gaasitaristut ning biometaani tehaste potentsiaalseid asukohti. Meedet välja töötades kaasatakse huvitatud pooli, turuosalisi ning seotud ministeeriume. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Biometaani osakaalu suurendamine gaasitaristus saab toimuda väljaspool tiheasustuspiirkondasid ning olemasoleva gaasitaristu läheduses Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.2.2 Näitajad Tabel 38: Väljundnäitajad Eri-eesmärk Siht-väärtus kate-gooria Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond 53 3 (ii) ERF Ülemineku PSO45 Biometaani Arv 0 3 sisestuspunktid Tabel 39: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] Erieesmärk kategooria Sihtväärtus Piirkonna Prioriteet Mõõtühik ID [5] (2029) [200] Fond 3 (ii) ERF Üle- PSR44 Gaasivõrku GWh 0 2021 100 SFOS, mine sisestatud / projekti- ku biometaan aasta aruanded s 2.1.3.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 40: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERDF Ülemineku ii 049 7 000 000 Tabel 41: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERDF Ülemineku ii 01 7 000 000 Tabel 42: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 28 7 000 000 Tabel 43: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 03 7 000 000 2.1.3.3.Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise 2.1.3.3.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 54 Erieesmärgi raames toetatavad tegevused: 1) Üleujutusriskide maandamiskava meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud riskipiirkondades ja hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine hõlmab kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatamise süsteeme. Toetusi antakse investeeringuteks, mis vähendavad rannikualade erosiooni, üleujutuste ja veepuuduse ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja jõekallastel. Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada kliimamuutuste mõju majandusele ja looduskeskkonnale. 2) Märgalade, sh halvas seisukorras veekogude taastamine, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja „ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi“. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi (nt ühe hektari soo taastamine neelab umbes 800 kg süsinikku aastas), samuti vähendab soode taastamine tuleohtu ja aitab säilitada puhta vee varusid. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogude ökoloogilist seisundit. Mitteheas seisundis veekogumite seisundi parandamise tegevustega on plaanis hõlmata 300 ha suurust territooriumit ja need sisaldavad: a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamist ja sette kasutuselevõtu toetamist, sh järvemuda väärindamise tehnoloogiate väljatöötamise toetamist; b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamist olenevalt hüdromorfoloogilisest koormusest, sh jõgede looduslike sängide taastamist, sootide avamist ja muid maastikukujundusega seotud tegevusi; c) veevahetuse parandamist veekogudes, biomanipulatsiooni jm tehnilisi tegevusi, mille tulemuseks on veekogumi hea seisund. Mitteheas seisukorras veekogude taastamine on sünergias Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) meetmetega, kuna loob eelduseid kalavarude loodusliku taastootmisvõime suurendamiseks ning seekaudu kalapüügi kestlikkuse tagamiseks. 3) Linnade elurikkuse suurendamine, et aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele. ELi elurikkuse strateegia 2030 kohaselt on loodus väga tähtis liitlane kliimamuutustega võitlemise vastu. Linnade elurikkuse suurendamine aitab jahutada linnapiirkondi ja leevendada loodusõnnetuste mõju. Rohealad vähendavad õhu-, vee- ja mürasaastet; kaitsevad üleujutuste; põua ja kuumalainete eest ning säilitavad seose inimeste ja looduse vahel. Linnade elurikkuse suurendamise raames toetatakse linnade rohestamisekavade koostamist ja nende ellurakendamist pilootaladel. Sihtrühmaks on üle 10 000 elanikuga linnad kui asustusüksused ja linnaökosüsteemi alad EL looduse taastamise määruse tähenduses 4) Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine, et lahendada sadeveeprobleeme tiheasustusaladel. Kombineeritud sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi sademeveesüsteeme (SUDS) kui lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid. Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust, mis aitab vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Looduslähedaste sadeveesüsteemide toetamine on sünergias ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) sekkumistega, sest sadevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel. 5) Päästevõimekuse suutlikkuse ja valmisoleku suurendamine äärmuslike ilmastikuoludega toimetulekuks. See hõlmab järgmist: inimeste teadlikkuse suurendamine, merepäästevõimekus, metsatulekahjude kustutamine, otsingu- ja päästetööd, kriisiohjesuutlikkus ja päästekeskuste valmisolek üldisteks päästeoperatsioonideks, mis põhinevad Päästeameti riskianalüüsil. Päästeteenistused peavad olema valmis hädaolukordadele igal ajal reageerima, mistõttu tuleb tagada ka päästesuutlikkuseks vajalikud tingimused, nagu hooned ja side. Sekkumine põhineb siseturvalisuse arengukaval aastateks 2020–2030 ja riiklikul kohanemisstrateegia alleesmärgil 1 (täiustatud päästevõimekus ning inimeste võime kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile), ning päästevõime suurendamisega seotud meetmel 1.2. 6) Sadamate akvatooriumide kaitsmine, et tagada avalik parvlaevaliiklus. Sadamate akvatooriumeid on vaja kaitsta kliimamuutuste mõju tõttu. Tormide sagenemine, tugevate rannikutuule suundade muutumine ja 55  pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja üleujutused, nõuavad lainemurdjate ehitamist sadamatesse. Need tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi Eesti saartele. Äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemise tõttu on oluline ajakohastada avalikke sadamaid, et need oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised. Kõige enam kliimamuutustest mõjutatud piirkond on Eesti läänerannik ja saarestik. Rohuküla ja Heltermaa sadamates on vahetu vajadus lainemurdjate järele, et tagada avalik tõrgeteta parvlaevaliiklus Eesti suuruselt teisele saarele Hiiumaale. Väikestel kaugetel saartel on sadamatesse vaja täiendavaid lainemurdjaid, mis tagavad ühenduse Ruhnu (Ringsu sadam) ja Kihnuga (Kihnu sadam). Saartele ühistranspordi tagamine ja avaliku parvlaevaliikluse häirete vältimine on oluline, et säilitada ja soodustada saartel püsivat elamist ja toimivaid teenuseid. 7) Investeeringud meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku, nende tugisüsteemide ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks. Et vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile, on vaja investeerida ka keskkonnaseiresüsteemidesse (nii kohapealsesse kui ka kaugseiresse (meteoroloogilised radarid)), et koostada/tagada usaldusväärsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta. Ilmaprognooside ja hoiatuste aluseks on meteoroloogia ja hüdroloogilise seire võrgustikult saadud andmed. Lisaks saab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid kasutada teadusuuringuteks või muudeks uuteks digitaalteenusteks. 8) Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Tegevusega soovitakse suurendada riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide, andmete kättesaadavuseparandamise, kliima- ja keskkonnahariduse arendamise ning kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise teadlikkuse ja võimekuse parandamise.l Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad või on suunatud avaliku teenuse osutamiseks ja rahastamisvahendite kasutamine pole asjakohane. Peamised sihtrühmad Kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, avalik sektor, äriühingud, sh vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% kohalikule omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond. Märgalade taastamise ja veekogude seisundi parandamise geograafiline ulatus on Eesti väikese ja tiheda pinnaveevõrgu tõttu kogu Eesti territoorium. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Üleujutusmeede: üleujutusriskiga piirkonnad (Pärnu linn, Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Virtsu alevik, Kuressaare linn ja Nasva alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn, Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Kiisa alevik ja Maidla küla, Maardu linn, Paide linn, Sindi linn, Raasiku alevik). Sadamate akvatooriumialade rekonstrueerimine: saared ja rannikualad. Muu tegevus: kogu Eesti 56 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Rahvusvahelisel tasandil püüame tugevdada koordineerimist ja paremat teadmiste vahetamist Balti riikide vahel seoses kliimamuutustega seotud katastroofide ennetamise valmisoleku ja neile reageerimisega. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027.Samuti toetame pidevalt Eesti ülikoolide osalemist ELi Läänemere piirkonna strateegia projektides. Erieesmärgi all on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): halvas seisundis veekogumite tervendamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.3.2. Näitajad Tabel 44: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmäk väärtus eesmärk (2024) (2029) Vahe- Siht- Näitaja gooria konna kate- Fond Piir- Eri- ID 3 iv ERF Üle- RCO25 Uued või tugevdatud km 0,7 7 mineku rajatised üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel 3 iv ERF Üle- RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 50 000 10 mineku uuendatud 293 020 looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse 3 iv ÜF - PSO13 Seisundi parandamiseks hektarid 500 11 400 toetust saanud elupaikade pindala 3 iv ÜF - RCO26 Kliimamuutustega hektarid 120 410 kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu 3 iv ÜF - PSO11 Kohalike omavalitsuste Kohalikud 7 60 arv, kus on toimunud oma- koolitused, seminarid ja valitsused infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima 57  kohanemise ja leevendamise meetmeid. 3 iv ÜF - RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 3 500 000 6 141 uuendatud 176 looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse 3 iv ÜF - PSO12 Veekogumi hektarida 0 300 tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala 3 iv ÜF - RCO28 Ala, mis on hõlmatud hektarid 720 000 1 200 kaitsemeetmetega metsa- 000 või maastikutulekahjude ennetamiseks 3 iv ÜF - PSO14 Sadamate arv, kus on Sadamad 2 4 rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid Tabel 45: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) Fond ID 3 iv ERF Üle- RCR35 Üleujutuste vastu Isikute arv 0 2021 30 000 SFOS, mineku kindlustamiseks rahvastiku- võetud register meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - RCR35 Üleujutuste vastu Isikute arv 0 2021 73 000 SFOS, kindlustamiseks rahvastiku- võetud register meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR09 Osakaal % 47 2021 67 Euro- inimestest, kes on baromeeter kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad. 3 iv ÜF - RCR96 Muude kui Isikute arv 0 2021 200 000 SFOS, kliimaga seotud projekti- loodusriskide ja aruanded inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 58 3 iv ÜF - PSR10 Mitteheast heasse hektarid 0 2021 200 SFOS, seisundisse projekti- paranenud aruanded veekogumite pindala 3 iv ÜF - PSR11 Alade arv, kus Alad 0 2020 60 SFOS, elupaikade ja projekti- liikide seisund on aruanded toetuse abil paranenud 3 iv ÜF - RCR36 Metsa- või Isikute arv 0 2020 400 000 SFOS, maastikutule- rahvas- kahjude vastu tikuregister kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR12 Liinivedusid kasulik 25 2020 50 SFOS, teenindavate eluiga projekti- sadamate aastates aruanded pikaajaline toimekindlus 2.1.3.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 46: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 058 16 289 202 3 ÜF - iv 058 34 400 000 3 ÜF - iv 059 27 925 440 3 ÜF - iv 060 13 600 000 3 ÜF - iv 064 4 000 000 3 ÜF - iv 078 16 000 000 3 ÜF - iv 079 2 550 000 Tabel 47: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 01 16 289 202 3 ÜF - iv 01 98 475 440 Tabel 48: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 33 16 289 202 3 ÜF - iv 30 9 500 000 3 ÜF - iv 33 88 975 440 Tabel 49: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - iv 3 98 475 440 59 3 ERF Ülemineku iv 3 16 289 202 2.1.3.4.Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine 2.1.3.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid. Kattuvuse vältimine erinevate meetmete vahel tagatakse meetmete juhtrühmade kaudu. Sekkumisi on viis: 1. Toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutuseks Tegevused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuna vähendavad vajadust toota uusi materjale ja tooteid. Sihtrühm on pakendamise vähendamist ja muud jäätmetekke vältimist praktiseerivad ettevõtted ning need, kes soovivad oma lahendusi katsetada või kasutamist laiendada. Eelkõige vajab tähelepanu toidujäätmete teke, toidutootmine suure negatiivse keskkonnamõjuga tegevus, seetõttu on tähtis leida mh lahendusi toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks sh läbi digitaalsete lahenduste. Samuti on pakendite kasutamine suurenevas trendis, selle pidurdamiseks ning pakendite keskkonnamõju vähendamiseks on vajalik teha investeeringuid nii pakendite disaini ja tootmisse, sh parandada pakendite ringlussevõetavust, kui ka korduskasutussüsteemidesse. 2. Toetus ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks, ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks Suurem rõhuasetus seatakse tarbijale ning soodustatakse ärimudeleid, mis toetavad kestlikumat tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmadeks on näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on oluline, et rohkem ettevõtted järgiksid kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu toetatakse ka vabatahtlike keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjatevahelise koostööd ning tööstussümbioosi. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus. Üks osa teisese toorme kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate korrastamine (nt stabiliseerimine, alade täitmine) rakendades ringmajanduse põhimõtteid (vajadusel koostatakse eelnevad analüüsid). Ringmajanduse mudelite tõhusaks rakendamiseks on oluline läbi viia asjakohaseid riiklikke koordineerivaid ja praktilisi tegevusi, näiteks uuringuid, pilootprojekte ning juhiste loomist, investeeringuid riigi järelevalve võimekuse suurendamiseks ning suurendada teadlikkust ning edendada innovatsiooni digitaliseerimise abil. Näiteks käivitatakse reaalajal põhineva andmekogumissüsteem, mis võimaldab ettevõtetel masinliidese abil saata oma infosüsteemidest otse andmeid erinevatele andmete haldajatele. Samuti võib olla vajalik olemasolevate andmesüsteemide, näiteks pakendiregistri, arendamine või uute digitaalsete lahenduste loomine, näiteks materjalipank. Paremad andmed ja informatsiooni süsteemid jäätmete- ja materjalivoogude kohta annavad võimaluse edendada ringmajandust efektiivsemalt. Lisaks on oluline analüüsida andmeid, et saada parem ülevaade olulistest materjalivoogudest ning nende ringlussevõtu takistavate tegurite kohta. Vajalik on uurida, kui palju erinevates ahelates, sh piirkonniti ja mahuliselt, tekib biolagunevaid jäätmeid, näiteks toidujäätmeid, reoveesetteid ja kompostijäätmeid, ning nende käitlusviiside ja materjalivoogude ümbersuunamise potentsiaali kohta. Ringsete ärimudelite rakendamiseks on vajalik saada ülevaade kui palju kasutatakse erinevates valdkondades ühekordseid tooteid, mida on võimalik asenda korduskasutatavate toodetega. Samuti võivad kaevandamis- ja tööstusjäätmed olla toormeteks uutele toodetele, seepärast on oluline kaardistada nende koostis, kvaliteet ja kogus ning töötada välja vastavate taasvarade ringlussevõtu mudelid, mis tagaks ringlussevõtu sujuva laiendamise. Seejuures on vaja tegeleda jäätmevoogude jäätmeksoleku lakkamise ja jäätmeprobleemide lahendamisega kogu toote tootmise väärtusahela lõikes. Lisaks on oluline 60  suurendada teadlikkust kestlikest tootmis- ja tarbimistavadest ning käitumisest. Ringmajanduse edendamiseks on vajalik ka asjakohaste õppematerjalide ja juhendite koostamine, et edendada oluliste materjalivoogude ringsemat majandamist. Samuti on vaja kaasata asjakohased eksperdid, kes pakuksid osapooltele lisatuge, et pakkuda piisavat oskusteavet. Ringmajandus on integreeritud materjaliringluse kontseptsioon, mis ühendab erinevaid tegevusvaldkondi, ning selle terviklik rakendamine nõuab ekspertide suuremat pädevust ringmajandusega hõlmatud valdkondades, seetõttu on vaja läbi viia ka asjakohased koolitused ekspertidele. 3. Toetus tööstus- ja teenindussektori energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks ning ressursitõhususe auditite tegemiseks Jätkatakse ressursitõhususe parendamist. Majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks tuleks keskenduda laiemalt ringmajandusele. Sekkumise tagajärjel on suurenenud ettevõtjate ressursitõhususe alane teadlikkus. Investeeringud põhinevad ressursiaudititel. Ettevõtjad on eelnevalt meetme vastu üles näidanud suurt huvi ning seda arendatakse edasi ja sihtrühma laiendatakse lisaks tööstusele ka teenindussektorile. Samuti on lähenemine rohkem seotud energiatõhususe, digiteerimise ja automatiseerimisega. Selline kombineerimine suurendab toetusmeetmete omavahelist seotust ja tõhusust. Sekkumine aitab kaasa Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmisele ja ressursitootlikkuse suurendamisele. Meetmete kavandamisel on oluline, et see põhineks keskkonnaga seotud kasudel ja oleks kooskõlas seatud erieesmärgiga. 4. Toetus liigiti kogumise taristule Uute ärimudelite jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab materjalide liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on riigi peamised partnerid kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur vajadus olmejäätmete (sh bio-, pakendi- ja tekstiilijäätmed) käitluskohtade ja arukate kogumislahenduste järele, mida püsikuludest katta ei saa. Investeeringute tõhusaks suunamiseks on vajalik jäätmemudeli loomine ja arendamine ning jäätmete liigiti kogumise lahenduste analüüsimine ja omavalitsuste suutlikkuse tõstmine. Samuti on vajalik hinnata liigiti kogumise tasemeid, sealhulgas viia läbi sortimisuuringuid ja sellega seonduva süsteemse lahenduse väljatöötamine ja arendamine. Otstarbekas on arendada liigiti kogumise taristut sh võimaldada digitaalseid lahendusi ja korduskasutust ning ringlussevõttu. 5. Toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjaliringluseks Erilist tähelepanu pööratakse jäätmekäitluslahenduste ja valdkondliku innovatsiooni toetamisele, sh digitaliseerimisele. Jäätmekäitlussuutlikkuse puudumise tõttu raisatud teisesed materjalid tekitavad probleemi kogu ELis. Ringlussevõtu eelduseks on jäätmete kogumise taristu ning ohtlike ainete tuvastamine ja käitlemisvõimekuse toetamine. Ohutu materjaliringluse tagamiseks tuleb edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Meetmed toetavad käitlemistehaseid liigiti kogutud jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks piisava võimekuse loomisel. 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite eelhindamine näitab, et ettevõtetele, eriti keskkonnakaalutlustel või ringmajanduse valdkonnas investeerides, võib tekkida suurem rahastusvajadus. Eesti peab keskkonna valdkonnas tegema suurema hüppe ja toetusmeetmed aitavad ületada sellega seotud takistusi võrreldes teiste EL riikidega. Peamised sihtrühmad VKEd, suurettevõtted (peamiselt väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad), valitsusvälised organisatsioonid, korduskasutuskeskused, ringmajanduse ja ressursitõhususe eksperdid, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste ühendused, riigiasutused, jäätmekäitlusettevõtted, tootmisettevõtted, kes kasutavad tootmises rohkem jäätmeid ja vähem kemikaale. Ringmajandusele üleminek nõuab panust kõigilt sidusrühmadelt. Seepärast on kavas toetada ka suuri ettevõtteid, peamiselt väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kellel oleks suurem mõju teiste osaliste mõjutamisele ja kes seaksid kestliku tootmise normiks. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine 61  Kogu Eesti, keskendudes tasakaalustatud piirkondlikule arengule ja pidades silmas vajadust tagada meetmed erineva suutlikkusega piirkondade toetamiseks. Vajaduse korral eelistatakse projekte pigem piirkondades, mis ei asu tõmbekeskustes (Tallinn, Tartu). Ringmajandusel põhinevate tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine, sh parandamine ja korduskasutus, jäätmete liigiti kogumine, kohalikud jäätmekäitluslahendused (nt kompostimine) ja varasemast saastest tuleneva kahju vähendamine või keskkonnaseisundi halvenemise mõju leevendamine, sh kaevandamine. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eestil ja Lätil on Interregi projekt PACKGDEPO (2021–2022), et soodustada pandipakendi süsteemide täiustamist ja piiriülest koostööd. Arutatud on võimalikku koostööprojekti Läti, Leedu ja Eesti vahel ohtlike jäätmete piiriülese liikumise ja aruandluse ühtlustamiseks. Ringmajandus ja selle lahendused on uuel perioodil erinevate Interregi programmide oluline osa. Erieesmärgi meetmed panustavad Läänemere strateegia eesmärki "Kaitsta Läänemerd", kuna nende tulemusena vähendatakse survet keskkonnale, sh väheneb jäätmeteke ja Läänemerre sattuva mereprügi osa ning ohtlike ainete sisaldus. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.4.2. Näitajad Tabel 50: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 3 vi ÜF - PSO15 Ringmajanduses toetatavad Ettevõtjad 20 150 ettevõtjad 3 vi ÜF - RCO107 Investeeringud jäätmete liigiti Euro 15 500 51 504 662 kogumise rajatistesse 000 Tabel 51: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 3 vi ÜF - RCR103 Liigiti kogutud Tonni/ 0 2021 45 000 SFOS, jäätmed aastas projekti- aruanded 3 vi ÜF - PSR13 Esmase toorme Tonni/ 0 2021 80 000 SFOS, sääst aastas projekti- projektidega aruanded 3 vi ÜF - RCR48 Toorainena Tonni/ 0 2021 400 SFOS, kasutatud aastas projekti- jäätmed aruanded 62  2.1.3.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 52: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 067 35 528 963 3 ÜF - vi 069 32 000 000 3 ÜF - vi 071 9 000 000 3 ÜF - vi 075 24 500 000 3 ÜF - vi 076 10 000 000 Tabel 53: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 01 111 028 963 Tabel 54: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 33 111 028 963 Tabel 55: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 3 111 028 963 2.1.4. PRIORITEET: SÄÄSTEV LINNALINE LIIKUMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 63 2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele 2.1.4.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Investeeringuid säästvasse linnalisse liikuvuskeskkonda toetatakse kolme liiki meetmetega: jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine, mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede ja trammiliikluse arendamine. Tegevused on rahastamiskõlblikud Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsetes linnapiirkondades (trammiliiklus ainult Tallinnas), sest kitsaskohtade kõrvaldamisel nendes piirkondades on kõige suurem mõju (kõige probleemsemad piirkonnad). Lisaks on rattateede arendamine Ida-Viru linnapiirkondades poliitikaeesmärgi nr 5 raames samuti rahastamiskõlblik. 1) Toetatakse terviklike jalgrattateede põhivõrkude ehitamist kesklinna piirkondades, sh rattaparkimisvõimaluste parandamist, et edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist linnapiirkondades. Aastatel 2021–2027 ehitatavate jalgrattateede pikkus sõltub suurel määral taristu ümberkorraldamisega kaasnevatest vajadustest, millest oleneb ka jalgrattatee 1 km arendamise maksumus. Näiteks on kavandatud jalgrattateede põhivõrgu hinnanguline kogupikkus Tallinnas 165 km, Tartus umbes 40 km jne ning vajadus uute jalgrattateede järele neis kolmes (sh Pärnu) linnapiirkonnas kokku kuni 150 km. Terviklike jalgrattateede põhivõrkude välja arendamine ja uute rattatee lõikude ühendamine olemasolevate jalgrattateedega (sh üsna hästi arendatud ühendused naaberomavalitsustest linnapiirini) on tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisel otsustava tähtsusega. Tallinnas ja Tartus on hiljuti välja töötatud jalgrattastrateegiad (Tallinna rattastrateegia 2018–202816, Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019–204017) mida võetakse sekkumiste kavandamisel arvesse Pärnu strateegiline dokument on koostamisel. 2) Toetatakse eri transpordiliike ja liikumisviise ühendavate mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmpunktide (liikuvuskeskuste) arendamist, sh on tähelepanu turvalistel jalgrattaparklatel, reaalajainfoga platvormidel ja ka teenusel ,,Pargi ja reisi’’. Nn esimese ja viimase kilomeetri liikuvusele heade lahenduste pakkumine aitab suurendada ühistranspordi teeninduspiirkonda ning parandada linnakeskuste ja ümbritsevate piirkondade vahelisi ühendusi. Tulemuseks on ohutumad ja kiiremad teekonnad ning tõhusam inimeste kodude ja töökohtade ühendamine. Seeläbi paraneb keskkonnahoidlike transpordiliikide konkurentsivõime ja väheneb autosõltuvus. Mitmeliigiliste sõlmpunktide arendamine on vajalik eri transpordiliikide ja liikumisviiside sujuvaks ühildumiseks. Ühistranspordi arenguga (sh trammiliiklus) muutuvad linnas liikuvatele inimestele mugavaid ümberistumise võimalusi pakkuvad lahendused (rööbastransport, buss, rendi- ja tõukeratas jms) atraktiivsemaks ja sobilikumaks ka kasutajatele väljastpoolt keskuslinna. 3) Tallinna trammiliikluse arengut toetatakse ühistranspordikasutuse osakaalu suurendamiseks (autokasutuse vähendamine, sh pendelrändes), laiendades trammiteede võrku. Marsruutide valik põhineb kergrööbastranspordi teostatavuse ja tasuvuse analüüsidel Tallinnas ja Harju maakonnas. Tervikliku trammivõrgu arendamine eeldab rahastamise kombineerimist. Võimalikud ehitatavad lõigud on järgmised: Põhja-Tallinn (Kalaranna, Pelguranna), Rae/Peetri, kesklinn (Liivalaia), , Tondi- Järve. Pärast ettevalmistamist võib olenevalt marsruudist projekti realiseerumiseks kuluda kuni viis aastat. Linn peab välja pakkuma kõige elujõulisemad marsruudid, võttes samal ajal arvesse nii ühistranspordi kasutajate osakaalu tõstmise eesmärki kui ka fiskaalseid, ajakava (st vahendite kasutamise ajakava) ja muid piiranguid. RRFi toel rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin, mis ühendab Vanasadama ja Rail Balticu rahvusvahelise terminali Ülemistel. Kavandatavad meetmed peavad olema kooskõlas riigi transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021– 203518 ja kohaliku liikuvuse strateegiatega, mida täpsustatakse üksikasjalikumate valdkondlike arengukavadega (näiteks Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035 19“ ja Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia 203520, Tartu linna arengukava 2018–202521 ja Tartu linna üldplaneering 2030+22). 16 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-Rattastrateegia-2018-2028 17https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline%20tegevuskava_Final_22042 019.pdf 19 https://strateegia.tallinn.ee/ 20 https://www.tallinn.ee/est/liikuvuskava2035/ 21 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/AK2025_dets2020.pdf 22 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/Tartu_yldplaneering_2017.pdf 64  Kavandatud meetmed on osa üleminekust CO2 heite vabale majandusele, millel on positiivne mõju juurdepääsetavuse, liiklusummikute ja heidetega seotud probleemide lahendamisele. Eraldatud jalgrattateede arendamine, uute trammiühenduste loomine ja mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede rajamine on kõik säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuskeskkonna edendamise olulised osad, mis aitavad parandada aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning ühistranspordi tõhusust ja kiirust ning selle konkurentsivõimet võrreldes sõiduautodega. Selle tulemusena on nendel sekkumistel positiivne mõju sõiduaegade ja -kulude vähenemisele, sõltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsusele, säästvate liikumisviiside kasutamisele, transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite vähenemisele, samuti negatiivsete tervisemõjude vähendamisele ning maakasutuse ja transpordi planeerimise paremale integreerimisele. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Erieesmärgi all kavandatud tegevused ei ole majanduslikult tuluteenivad, mistõttu pole rahastamisvahendite kasutamine asjakohane ning meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Sihtpiirkondade (Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade) elanikud, turistid, ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdõiguslikkusele, kaasatusele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse kaitsemeetmeid. Üleminek säästvamale transpordile võib tuua märkimisväärset kokkuhoidu, eriti väikese sissetulekuga leibkondadele, parandades samal ajal liikuvust (sh transporditeenuse kättesaadavust) ja turvalisust ühiskonna kui terviku jaoks (sh haavatavamate rühmade, näiteks eakate, laste, puudega inimeste jt jaoks). Näiteks moodustavad iga-aastased kulud, mis on seotud jalgratta omamise ja kasutamisega, vaid umbes 5% või 10% (elektrijalgrataste puhul) auto omamise ja kasutamisega seotud kuludest. Pakkudes soodsaid transpordivõimalusi ja alternatiive autosõidule (jalgrattasõit, ühistransport, kõndimine), saame parandada ebasoodsas olukorras olevate elanike rühmade juurdepääsu töökohtadele ja ühiskonnaelus osalemisele. Säästvate liikumisvõimaluste arendamine toob kasu ka soolisele võrdõiguslikkusele (teadusuuringud näitavad, et naised kasutavad rohkem ühistransporti või kalduvad rohkem kasu saama suuremast jalgrattasõidu osakaalust). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsed linnapiirkonnad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. 65 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.4.1.2. Näitajad Tabel 56: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 4 viii ERF Ülemineku RCO55 Uute trammi- ja Km 0 3 metrooliinide pikkus 4 viii ERF Ülemineku RCO54 Uued või ajakohastatud Mitmeliigilised 0 1 mitmeliigilised ühendused ühendused 4 viii ERF Ülemineku RCO58 Toetatav sihtotstarbeline Km 0 10 jalgrattataristu 4 viii ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 3 territoriaalse arengu strateegiatesse strateegiad Tabel 57: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja [200] Fond ID 4 viii ERF Üle- PSR14 Uute või Kasutajaid 0 2020 540 000 SFOS, mineku ajakohastatud /aastas projekti- mitmeliigiliste aruanded ühenduste kasutajate arv aastas 4 viii ERF Üle- RCR64 Sihtotstarbelise Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, mineku jalgrattataristu /aastas projekti- kasutajate arv aruanded aastas 4 viii ERF Üle- RCR63 Uute või Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, mineku ajakohastatud /aastas projekti- trammi- ja aruanded metrooliinide kasutajate arv aastas 2.1.4.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 58: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 4 ERF Ülemineku viii 081 56 000 000 4 ERF Ülemineku viii 083 40 000 000 66  Tabel 59: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 01 96 000 000 Tabel 60: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 19 96 000 000 Tabel 61: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 03 96 000 000 2.1.5. PRIORITEET: ÜHENDATUM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine 2.1.5.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Raudteetaristu arendamine, rongide sõidukiiruse suurendamine ja reisirongiliikluse tihendamine on oluline raudteetaristu kasutuse kasvatamiseks ning reisi- ja kaubaliikluse suunamiseks maanteelt raudteele. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvale ja ohutumale liikumisviisile. Prioriteetsed projektid raudteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas23. Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva lõikude elektrifitseerimine 23 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/raudtee 67  Ettevalmistused raudtee elektrifitseerimiseks algasid 2019. aastal. Praegu saab sõita elektrirongiga Tallinnast Turbasse, Paldiskisse ja Aegviitu. 2029. aasta lõpuks laiendatakse elektrivõrku Narva ja Tartusse. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse Tallinnast ida- ja kagusuunda uus 25 kV õhuliin ning uued veoalajaamad. Tallinnast lääne suunas jääb kasutusele olemasolev 3 kV elektrisüsteem. Projekti eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja märkimisväärselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat (see aitab saavutada kliimaeesmärke), ning luua raudteetaristu, mis võimaldab rongidel saavutada kiiruse kuni 160 km/h. Kuna Eesti tegutseb Põhjamaade avatud elektriturul, toodavad taastuvelektrit kõik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad riigid, seda ostetakse vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele ning see on vajaduse korral kättesaadav. See annab võimaluse kasutada raudteetranspordisüsteemis taastuvenergiat ja vähendada keskkonnamõju. Raudtee elektrifitseerimine avaldab otsest mõju CO2 heite vähendamisele. Et suurendada raudtee reisijateveo ohutust ja tõsta kiirus 160 km/h Tallinnast Narva ja Tartusse ning 135 km/h teistesse suundadesse, uuendatakse liikluskorraldussüsteemi (seda ei tehta Ühtekuuluvusfondist). Raudtee õgvendamine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel Tallinna-Tartu linnadevaheliste rongide ühendusaja märkimisväärseks lühendamiseks 1 tunni ja 36 minutini on vaja raudteeliin õgvendada ja kohandada rööbastee geomeetriat kooskõlas kiirusepiirangu suurenemisest tulenevate nõuetega. Raudteeliini õgvendatakse projektijärgse kiiruse 160 km/h alusel ligikaudu 28 kohas. Tallinna-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude rekonstrueerimine Raudtee ja rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja toimivust, et need vastaksid projektkiirusele kuni 160 km/h. Tallinna-Tapa-Tartu raudteeliini investeerimisprojekti alustati 2018. aastal ja seda rahastati riigieelarvest. Projekti teise etapi eesmärk on rekonstrueerida need lõigud, mida esimene etapp ei hõlmanud. Tallinna-Lelle lõigu suutlikkuse suurendamine ja rekonstrueerimine Tallinna-Rapla-Lelle (TEN-T üldraudteevõrk) on oluline raudteetrass säästva ühistranspordi arendamiseks Tallinnas ning seda ümbritsevates Harju ja Rapla maakondades. See on kiire ühistransport Tallinnasse sisenemiseks. Nõudlus selle raudteeliini järele kasvab ning võimalus pakkuda tihedamat ja kvaliteetsemat ühistransporti on väga oluline, et autode kasutusele oleks hea alternatiiv. Võrgu läbilaskevõime suurendamiseks ja sagedasema rongiliikluse pakkumiseks tuleb ehitada raudtee möödasõidukohad. Rail Baltic Rail Balticu (RB) tõhususe maksimeerimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF), Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahelise koostoime tagamiseks ehitatakse vajalikud rahvusvahelised reisiterminalid ning kohalikud peatused RB Tallinna ja Ikla vahelisele raudteelõigule. Investeering aitab kaasa piirkondlikule arengule ja vähendab CO 2 heidet, võimaldades igapäevast pendelrännet elektrikiirrongiga. Kohalike peatuste asukohad on osalusprotsessi raames määratud maakonnaplaneeringutes. Kohalikud peatused ühendavad sisemaad linnakeskustega ning aitavad vähendada liikluskoormust maanteedel. Kohalikest peatustest saavad väikesed mitmeliigilised reisiterminalid. Peatustel on hea ligipääs ka olemasolevale teede- ja jalgratta- ning kõnniteetaristule, need varustatakse jalgrataste ja autode parkimiskohtade (sh elektrisõidukite laadimisvõimalustega), bussipeatuse ja muude vajalike rajatistega. Kohalike peatuste rajamine RB raudteemarsruudile täiendab poliitikaeesmärgi nr 2 raames kavandatud investeeringuid, mis on mõeldud isiklike autode kasutuse suurenemisest ning säästvate transpordiliikide kasutamise vähenemisest tekkinud probleemide lahendamiseks. Balti riikide suurimal uuel raudteel Rail Balticul on Eesti territooriumil kaks rahvusvahelist reisiterminali: Ülemiste ja Pärnu. Rahvusvahelised reisiterminalid ja nende ümbrus moodustavad peamise multimodaalse transpordisõlme, ühendades erinevad transpordiliigid ning aidates kaasa ühistranspordi kasutamise suurendamisele piirkonnas. Investeeringuga parandatakse ka jaamade ligipääsetavust. Investeeringud maantee transporditaristusse on olulised majanduskasvu ja tööhõive hoogustamise võimaldajad. Peamised eelised on liiklusohutuse 24 parandamine, sõiduaja vähendamine ning inimeste ja ettevõtjate ühenduvuse edendamine. Samuti aitab see parandada maakasutuse tõhusust, kaasata piirkondadesse nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid (logistikaparkide arendamine, elamuehitusprojektid ja muud kinnisvarainvesteeringud), vähendada keskkonnakulusid (müra, CO2, looduslike liikide rändetingimuste parandamine jne), arendada intelligentseid transpordisüsteeme ning sellel on nii otsene 24https://www.transpordiamet.ee/liiklusohutusprogramm 68  kui ka kaudne mõju tööhõivele. Prioriteetsed projektid maanteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukavas25. TEN-T maantee transpordiühenduste arendamine TEN-T maantee transpordiühendused on endiselt ebapiisavad ja takistavad reisimist (bussireisid) või kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut, samuti on vajakajäämisi liiklusohutuse tagamisel. Seetõttu on tehtavad investeeringud peamiselt seotud liiklusohutusega (sh intelligentsete transpordisüsteemidega), sõiduaja vähendamisega, teekasutajate kuludega ja keskkonnaalaste leevendusmeetmete väljatöötamisega. Teedevõrku on vaja intensiivselt arendada ka seoses TEN-T põhivõrgu välja ehitamise kohustusega 2030. aastaks. TEN-T põhivõrgu E263 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest on valmis ehitatud 22% (hõlmab 64 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 283 km). 2019. aasta lõpuks vastas 19% TEN-T põhimaanteest E67 Tallinna-Pärnu-Ikla (hõlmab 34 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 179 km) määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele. TEN-T E20 Tallinna-Narva maanteest on nõuetele vastavalt välja ehitatud 38% (80 km 2+2 maanteelõigust, kokku 209 km). Liiklusohutuse tagamiseks ehitatakse ohtlikud ühetasandilised ristmikud eritasandiliseks, paigaldatakse nõuetekohane valgustus ning rajatakse ohutud parkimisalad. Olemasolevad maanteed läbivad paljusid asulaid ning tänu rajatavatele ümbersõiduteedele suureneb liiklusohutus, paraneb asulate elu- ja liikluskeskkond ning paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite tingimused ohutuks liiklemiseks. Keskkonnanõuete tagamiseks paigaldatakse müratõkked ning loomadele rajatakse piirdeaiad ning ökoduktid ja -tunnelid (ja muud alternatiivsed nutikad lahendused). Negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeks kasutatakse haljastamist. Teelõikude projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga. Toetust kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punktiga c ning need aitavad kaasa TEN-T põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna-Narva raudteelõigu elektrifitseerimine ja Tapa-Narva raudteelõigu tugevdamine vähendavad Narva ja pealinna Tallinna aegruumilist vahemaad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad Pärnu-Ikla (Via Baltica) piiriala avalike teede rekonstrueerimist. Samuti hõlmavad need Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude raudteede rekonstrueerimist ning Rail Balticu – Balti riikide suurima uue raudtee – ehitamist. 25 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf 69 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.1.2. Näitajad Tabel 62: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 5 i ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või km 19 41 ajakohastatud teede pikkus – TEN-T 5 i ÜF - RCO49 Rekonstrueeritud või km 20 105 ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T 5 i ÜF - RCO53 Uued või ajakohastatud Jaamad ja 0 13 raudteejaamad ja peatused peatused 5 i ÜF - PSO16 Elektrifitseeritud raudteede km 50 450 pikkus – TEN-T Tabel 63: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 i ÜF - RCR56 Täiustatud inimpäeva / 0 2021 17 524 SFOS, maanteetaristust aastas projekti- tulenev ajasääst aruanded, Transpordi- amet 5 i ÜF - PSR15 Hukkunute arv hukkunut/ 1,2 2019 0,84 SFOS, uutel ja aastas projekti- rekonstrueeritud aruanded, maanteelõikudel Transpordi- amet 5 i ÜF - PSR16 Raudteede mln reisijat/ 6,08 2021 11,4 Statistika- kasutajate arv aastas amet aastas 2.1.5.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 64: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 087 134 100 000 5 ÜF - i 088 25 000 000 5 ÜF - i 096 129 697 000 5 ÜF - i 097 71 054 000 5 ÜF - i 100 113 124 000 70 5 ÜF - i 101 28 225 000 Tabel 65: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 01 501 200 000 Tabel 66: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 33 501 200 000 Tabel 67: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 03 501 200 000 2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine 2.1.5.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Paremad ühendused väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi Väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi toetatakse omavalitsuste investeeringuid aktiivsete liikumisviiside taristusse, mis tagab ohutu ja mugava juurdepääsu avalikele teenustele, töökohtadele ja ühistranspordile (sh Rail Balticule). Investeeringud aitavad kaasa regionaalarengule ja vähendavad CO 2 heidet, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sh kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. Projektivaliku aluseks on kohalikele omavalitsustele mõeldud avatud taotlusvoorud. Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid, muudavad tööle ja kooli mineku lihtsamaks ning vähendavad pendelrännet ja sõidule kuluvat aega. Investeeringute toetus antakse tagastamatu abi vormis. Eesti liikuvuspoliitika keskne eesmärk on vähendada inimeste sõltuvust isikliku auto kasutamisest. Omavalitsused saavad anda oma panuse jalgrattasõidu ja jalgsikäimise edendamisega, sh jalgratta- ja/või jalgteede ehitamisega, et tagada parem ja ohutu juurdepääs teenustele ning transpordile. Meetme eesmärk on suurendada omavalitsuste motivatsiooni leida lahendusi ohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast liikuvust (jalgrattasõit või kõndimine), et tagada parem juurdepääs teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikesse peatustesse) ja töökohtadele väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Rail Balticu projekti raames ehitatakse ühendused kohalikest peatustest ainult lähima avaliku maanteeni. Meede aitab omavalitsustel ühendada jalgratta- ja/või jalgteed Rail Balticu kohaliku peatuse lähimast üldkasutatavast maanteest ülejäänud jalgrattavõrgustikuga omavalitsusüksustes. Seega võimendab meede ka keskkonnasäästliku ühistranspordi positiivset mõju, sh kiiret ja ohutut raudteeühendust Eestis ning Eesti ühendamist Kesk-Euroopa, Lääne-Euroopa ja naaberriikidega. 71  Meetme peamine tegevusala on jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine koos tugitaristuga (valgustus, jalgrattaparklad, pingid ja väikevormid). Poliitikaeesmärgi nr 2 meetme eesmärk on jalgratta- ja/või jalgteede arendamine suurimates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmel on sama eesmärk kui poliitikaeesmärgi nr 3 meetmel, kuid see algab varem. Taaste- ja vastupidavusrahastu (5 miljonit eurot) ja Ühtekuuluvusfondi poliitika eesmärgi nr 3 (20 miljonit eurot) investeeringute kasutamine annab omavalitsustele võimaluse luua ulatuslikumad jalgratta- ja jalgteede võrgustikud. Erieesmärgi ja projekti tasandil on välistatud topeltrahastamine ja näitajate topeltarvestus: toetust sama jalgratta- ja/või jalgtee ehitamiseks antakse ainult ühe meetme alusel ja seda võetakse näitajana arvesse ainult üks kord. Taaskäivituskava 5 miljoni euro suurune avatud taotlusvoor viiakse läbi varem kui Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgi nr 3 kohane 20 miljoni euro suurune taotlusvoor. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Elanikud, turistid, ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu riik (v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus kohalike omavalitsuste jalgratta- ja jalgteedesse tehtavate investeeringute mõõtmisel sõltub kohalike omavalitsuste arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.2.2. Näitajad Tabel 68: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 5 ii ÜF - PSO17 Toetatud jalgratta- ja/või jalgteede km 10 76 infrastruktuur 72 Tabel 69: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 ii ÜF - PSR17 Toetatud jalgratta- Kasutajaid 0 2020 600 000 SFOS, ja/või jalgteede aastas projekti- infrastruktuuri aruanded kasutajate arv aastas 2.1.5.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 70: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 083 20 000 000 Tabel 71: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 01 20 000 000 Tabel 72: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 32 20 000 000 Tabel 73: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 03 20 000 000 2.1.6. PRIORITEET: SOTSIAALSEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 73 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu 2.1.6.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erinevad suundumused – automatiseerimine, digiteerimine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, üleminek kliimaneutraalsusele, pikaajaline eeldatav eluiga, vananev elanikkond jm – muudavad üha olulisemaks mitmekülgsemate ja aktiivsemate tööturumeetmete pakkumise kõikidele sihtrühmadele. Sealhulgas: 1) haavatavamad rühmad, kelle seas on vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, madalama kvalifikatsiooni või aegunud oskustega inimesed, suure töötuse või kliimaeesmärkide tõttu suurema töötuse riskiga piirkondades elavad inimesed, kelle hulgas omakorda on ka mitte-eestlaste suur osakaal; 2) noored (eelkõige mittetöötavad ja mitteõppivad noored), aga ka 3) inimesed, kellel on kõrge kvalifikatsioon, mis ei vasta aga tööturu vajadustele. Selleks et tuua riskirühmi tööturule ja aidata neil seal püsida ning vähendada soolist palgalõhet ja tööalast soolist segregatsiooni, toetatakse käesolevast programmist täiendavalt sekkumisi, mis on suunatud oskuste uuendamisele, töötajate töövõime toetamisele, pikaajalise hoolduse ümberkorraldamisele (et leevendada eelkõige naiste hoolduskoormust) ja erivajadustega lastele kvaliteetsete kaasava hariduse teenuste pakkumisele. Noortegarantiid toetatakse ka RRFist (palgatoetus tööandjatele ja värvatud noorte oskuste arendamiseks vajalike koolituste hüvitamine). Sekkumised käsitlevad takistusi ja puudusi parema positsiooni saavutamisel tööturul, sujuvamat tööalast liikuvust või konkurentsivõimelisust tööturul. Sekkumised:  Töötatakse välja paindlikud ja mitmekesised tööturumeetmed ning tugiteenused, et kõrvaldada tööturutõkked töötute ja tööturult eemalejäänud isikutele ning suure töötuse riskiga rühmadele (sh NEET-nooretele).  Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseerumise potentsiaali.  Piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks töötatakse välja ja pakutakse suure tööpuudusega piirkondades tööturumeetmeid, milles võetakse arvesse kohalikke ja piirkondlikke olusid ning kliimaeesmärke.  Rändetaustaga noorte, eelkõige vene keelt kõnelevatest piirkondadest pärit noorte karjäärivõimaluste parandamiseks töötatakse välja lisategevusi, et suurendada nende võimalusi sobiva töökoha leidmiseks (sh teabe- ja motivatsiooniüritused). Rändetaustaga täiskasvanutele, eriti neile, kelle seotus tööturuga on nõrk, pakutakse sihipärast lisatoetust, milles on ühendatud erinevad elemendid, nt teavitustegevus, nõustamine, koolitused ja jätkutugi tööl püsimiseks.  Valmistatakse ette ja töötatakse välja tööturumeetmed (sh meetmed tööoskuste omandamise toetamiseks), et toetada terviseprobleemidega isikute (sh piiratud töövõimega isikud) jätkuvat aktiivset töötamist ja tööturule siirdumist.  Töötatakse välja meetmed eakate inimeste tööturul osalemise toetamiseks, muutes tööandjate ja töötajate stereotüüpset suhtumist.  Tagamaks, et tööjõu oskused oleksid kooskõlas COVID-19-järgse kriisi ja majanduse elavdamise ning tööturu vajadustega, pakutakse oskuste täiendamist ja toetust paindlike täiendus- ja ümberõppe koolitusprogrammide ning piirkondlike meetmete kaudu. Nende kaudu pakutakse töötuse ohus olevatele rühmadele juurdepääsu õppimisvõimalustele, rahalist toetust (nt kraadiõppetoetus, stipendium, transpordi- ja majutustoetus jne) ning muid tugiteenuseid. See hõlmab ka aktiivse tööturupoliitika täiustamiseks vajalikke süsteemiarendusi. 74   Kaalutakse individuaalsete õppekontode (ILA) süsteemi rakendamist tööturumeetmete pakkumisel. Sekkumised kavandatakse koostöös tööandjate ja sidusrühmadega, võttes arvesse tööjõunõudlusega sektorite vajadusi ning pidades silmas piirkondlike erinevuste ja segregatsiooni vähendamise eesmärki. Samuti käsitletakse takistusi või tõkkeid, mis pidurdavad sihtrühmade osalemist (takistuste näideteks on hoolduskoormus, tervisega seotud piirangud, keelebarjäärid ja digioskuste madal tase, NEET-noorte olukord, vanusest tingitud madalam konkurentsivõime). Eesmärk on tõhus ja sujuv üleminek uutele töökohtadele, tööjõu mittevastavuse leevendamine ning piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamine. Sekkumiste raames on planeeritud spetsiifilised soolist võrdõiguslikkust suurendavad tegevused, mille eesmärgiks on vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada noorte sooneutraalseid karjäärivalikuid, vähendada soolisi stereotüüpe jne. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Tööealine elanikkond, tööandjad, töötajad, (sh kõrge töötuse määraga piirkondade elavad töötajad), töötud, mitteaktiivsed inimesed, eakad, vähenenud töövõimega inimesed, värbamis- ja karjäärispetsialistid, poliitikakujundajad, õpilased ja üliõpilased, haridustöötajad, ühiskond tervikuna, haavatavamad- ja riskirühmad (sh NEET-noored, ebapiisava eesti keele oskusega isikud, vähenenud töövõimega madala haridustaseme või aegunud kvalifikatsiooniga inimesed, vanemaealised), sotsiaalpartnerid (ametiühingud, tööandjad), valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, sidusrühmad, ettevõtted (sh piirkonnas töökohtade loomisest huvitatud ja tööturu arengust mõjutatud ettevõtted, riigiasutused, haridusasutused, tööturuteenuseid osutavad organisatsioonid, Eesti Töötukassa, ja vähenenud töövõimega inimestele teenuseid osutavad organisatsioonid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseerumise potentsiaali Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, piirkondlike eripärasid arvestades. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; 75  kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.1.2. Näitajad Tabel 74: Väljundnäitajad eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 a ESF+ Ülemineku PSO20 Osaluskordade arv Number 8901 20 256 Tabel 75: Tulemusnäitajad Andmete allikas Sihtväärtus võrdlusväärtus (2029) Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 a ESF+ Ülemineku PSR19 Peale teenuse % 36% 2020 38% SFOS, saamist tööhõives projektide olev tööealine aruanded elanikkond 2.1.6.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 76: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 134 52 830 270 Tabel 77: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 01 52 830 270 Tabel 78: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 33 52 830 270 76 Tabel 79: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 05 52 830 270 Tabel 80: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 01 2 485 950 6 ESF+ Ülemineku a 02 50 344 320 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske 2.1.6.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Pikaajalise ja tervisliku tööelu säilitamiseks ning töövõimereformi edasiseks rakendamiseks töötatakse välja töötervishoiu ja tööohutuse meetmed, võttes arvesse ka ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia. See hõlmab meetmeid järelevalve tõhustamiseks ja nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmiseks. Koolitatakse töökeskkonna ja -suhetega tegelevaid töötajaid, nende esindajaid, valdkonna spetsialiste ning huvigruppe ja sotsiaalpartneid. Valdkonna arendamiseks koostatakse uuringuid. See sekkumine on seotud teiste erieesmärkide sekkumismeetmetega, mille eesmärk on vähendada tööturu struktuurseid probleeme, töötada välja pikaajalise hoolduse süsteem ja investeerida integreeritud heaolukeskuste loomisesse, ning sekkumisega, mis on suunatud lastele ja noortele. Samuti mõjutab see sekkumist, mis on suunatud enim puudust kannatavatele isikutele. Töötatakse välja meetmed, et varakult avastada ja ennetada töövõime kaotust ja tervise halvenemist, toetades ohutu ja tervist säilitava töökeskkonna arendamist ning selliste teenuste väljatöötamist, mis edendavad tervislikke eluviise kogu elu jooksul. Kavas on töötada välja meetmed tööga seotud tervisekahjustuste varajaseks avastamiseks ja diagnoosimiseks, sh töötervishoiuteenuste reformimine. Samuti on fookuses meetmed, mille eesmärk on parandada institutsionaalset suutlikkust jälgida töötingimuste täitmist; paindlike töömeetodite edendamine, töö korraldamise uuenduslike viiside edendamine ning ametiasutuste, sh sotsiaalpartnerite ja muude töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega tegelevate esindusorganisatsioonide pädevuse suurendamine. Töökeskkonna kõrval võetakse fookusesse ka elukeskkond ning selle füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ning mõõtmisega seotud süsteemi vajakajäämiste kaardistamine, selle põhjal süsteemi parandamiseks meetodite ning vajalike vahendite ja mudelite väljatöötamine, katsetamine ning Eestis asjakohase pädevuse ja suutlikkuse suurendamine. Eraldi tähelepanu pööratakse ajutise töövõimetusega inimestele ja nende töövõime säilimiseks selliste meetmete väljatöötamisele, katsetamisele ja rakendamisele, mis aitaksid neil säilitada oma töökohta ja vältida püsiva töövõimetuse tekkimist. Terviseedendamiseks analüüsitakse praegu eri sektorites (tervishoid, haridus, sisejulgeolek, tööturg, sotsiaalkaitse) ja eri tasanditel pakutavaid killustatud teenuseid, töötatakse välja täiustatud integreeritud mudelid ning peamiste töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide (südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise probleemid, sh sõltuvusainete kuritarvitamine, luu- ja lihaskonna haigused, vähktõbi jne) maandamise ja tegelemisega seotud meetmed. Samuti tegeletakse sekkumise raames krooniliselt haigete isikute ja sõltlaste konkurentsivõime parandamiseks vajaliku toe tagamisega. Terviseedendamisega seotud meetmed hõlmavad terviseriskide varajast avastamist ja sekkumist, nõustamist, ravi ja eri asutuste pakutavat rehabilitatsiooni (sh töötervishoiu ja esmatasandi tervishoiusüsteemis). Analüüsitakse ka teenuste vajaduse hindamist, teenuse pakkumisega seotud poolte praeguseid oskusi, huvi ja valmisolekut uusi meetmeid ja mudeleid rakendada. 77  Sekkumise raames panustatakse ka tööturu osaliste ja tööandjate teadlikkuse suurendamisse tööohutusnõuete täitmisel ning toetatakse sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmade pädevuse tõstmist. Sekkumise raames võetakse fookusesse soodustingimustel vanaduspensionisüsteemi ja töötatud aastatel põhinevate pensionite süsteemi reformimine, võttes arvesse teiste riikide häid tavasid. Töötatakse välja tugistruktuur süsteemi ümberkorraldamiseks ja parandamiseks; kavandatakse ja pakutakse sihtrühmale teenuseid, mis hõlmavad teabevahetust, mitmesuguseid tööturuteenuseid, ümberõpet ja koolitusprogramme. Ligikaudu 45% programmi toetusest suunatakse töötervishoiu ja tööohutuse teenuste arendamiseks, 47% püsiva töövõimetuse ennetamiseks ja 8% haiguste ennetamise meetmete kättesaadavuse parandamiseks. Tööalalase ohutuskultuuri edendamise, nõustamise ja teiste teenuste arendamise ning pakkumise juures võetakse arvesse sihtrühma vajadusi ning panustatakse järelevalve parandamisse. Teenuste osutamine ja kättesaadavus kavandatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Asjakohasema tulemuse saavutamiseks kaasatakse meetmete väljatöötamisse kohalikud omavalitsused ja kogukonna esindajad, aga ka kõik teised asjaomased sotsiaalpartnerid. Meetmete detailsemal kavandamisel kaalutakse sotsiaalsete ettevõtjate suuremat kaasamist. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad – Töötajad ja tööandjad, sh VKEd (ka sotsiaalsed ettevõtted), spetsialistid ja organisatsioonid, kes tegelevad töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega, sh sotsiaalpartnerid ja muud esindusorganisatsioonide töötajad, tervishoiuteenuste osutajad, arendajad ja tööjõuga seotud õigusraamistiku rakendajad; – töötajad ja tööandjad, partnerorganisatsioonid, poliitikakujundajad ja rakendajad tööjõu valdkonnas; – tervise edendamise eest vastutavad isikud, esmatasandi tervishoius ja töötervishoiusüsteemis töötavad tervishoiutöötajad; – terviseriskide ja riskikäitumisega inimesed ja nende pereliikmed, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad, ennetamise, nõustamise, ravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutajatega seotud riigiasutused, elanikkond, töötajad, tervishoiupoliitika kujundajad ja rakendajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Eesti, piirkondlik tasand ja siseriiklik sihtrühm. 78 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.2.2. Näitajad Tabel 81: Väljundnäitajad kate-gooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 d ESF+ Ülemineku PSO21 Töötingimuste, töötervishoiu- Nr 6 12 ja ohutuse alaste arendatud lahenduste arv 6 d ESF+ Ülemineku PSO22 Püsiva töövõimekao arv 1 1 väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi loomine 6 d ESF+ Ülemineku PSO23 Püsiva töövõimekao Kasutajate 0 37 700 väljakujunemise ennetamise ja arv ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate arv Tabel 82: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 79  6 d ESF+ Ülemineku PSR20 Tervislikel põhjustel % 12 2019 12 SFOS, tööhõivest väljalangenute projektide osakaal (15 – 74) aruanded 6 d ESF+ Ülemineku PSR21 Uute osalise ja puuduva % 1,12 2019 1,11 SFOS, töövõimega inimeste projektide osakaal tööealisest aruanded rahvastikust 2.1.6.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 83: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 144 38 050 000 Tabel 84: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 01 38 050 000 Tabel 85: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 33 38 050 000 Tabel 86: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 05 38 050 000 Tabel 87: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 02 38 50 000 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu 2.1.6.3.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Kiiresti muutuvas maailmas peavad õppimisvõimalused olema mitmekesised, kättesaadavad, tulevikku suunatud ning vastama õppija võimetele ja huvidele ning aitama viia õppimisvõimalusi vastavusse ühiskonna 80 ja tööturu arenguvajadustega ning parandama võrdseid võimalusi. Sekkumisloogika põhineb järgmistel vajadustel: • toetada nüüdisaegset õpikäsitust formaalhariduse kõikidel haridustasemetel, võtta kasutusele teadusuuringutel põhinev ja tänapäevane lähenemisviis õpetamise ja õppimise individualiseerimisele ning õpimotivatsiooni ja õppija õpioskuste arendamisele; • tagada kvalifitseeritud haridustöötajate olemasolu ning toetada nende kutsealast arengut; • luua kättesaadavad ja valikurohked õpivõimalused, mis võimaldavad sujuvat üleminekut formaalhariduse ühelt tasemelt teisele; • luua tingimused õppekavade kaasavaks ja teaduspõhiseks väljatöötamiseks ning rakendamiseks formaalhariduse eri tasemetel, et viia need vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega, edendades õppekavade sidusust haridustasemete ja -liikide arvestuses, sh võimaldades võtta formaalhariduses arvesse mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi; • tagada hariduse ja koolituse vastavus tööturu vajadustele, sh regionaalseid erinevusi arvestades; • suurendada majanduse rohe- ja digimuutusega seotud õppesuundade atraktiivsust ning nende alast teadlikkust. 1. Meetmed õppekavade arendamiseks, õpingute korraldamiseks ning haridustöötajate kvalifikatsiooni ja juurdekasvu tagamiseks Õppijakesksete õppekavade väljatöötamine ja rakendamine on paremini seotud õpetajakoolitusega, õpitulemuste hindamise ja jälgimisega ning õppematerjalidega. Eri haridustasemete ja -liikide puhul toetatakse võtmepädevusi, tulevikuoskusi ja olulisi valdkondi (võõrkeeled; teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika; digioskused; ettevõtlus; karjäärivõimalused, kestlik areng; sotsiaalsed oskused ja suhtlemisoskused) koostöös haridusväliste huvirühmadega. Ettevõtlus- ja karjääriõppe toetamine ning ettevõtlikkuse arendamine üld-, kutse- ja kõrghariduses ning noorsootöös aitab suurendada õppijate teadlikkust oma annetest ja võimalusi neid arendada Toetatakse erinevate võimete ja võimalustega õppijate tipptasemel oskuste (sh digioskuste) arendamist. Tagatakse, et õppekavad toetaksid õppijakeskset lähenemisviisi ja praktiliste oskuste omandamist ning et õpingute sisu vastaks paremini ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad suurendada didaktikaalast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, sh toetada erineva emakeele ja hariduslike erivajadustega õppureid. Toetatakse uuenduslike õpimeetodite rakendamist, töötatakse välja õppematerjalid ja tagatakse nende kättesaadavus. Samuti lõimitakse õppesse paremini digitaalpedagoogika, toetatakse uuenduslike õppematerjalide loomist, sh hariduslike erivajadustega lastele. Õppematerjalide koostamisel võetakse arvesse eri vanuses ja eri vajadustega õppijate, sh erineva emakeelega õppijate põhipädevusi ja tulevikuoskusi. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses. Toetatakse teadusuuringutel ja tõenditel põhineva kvaliteedihindamise ja arenguvajaduste seire kasutuselevõttu ning pikemaajalisi ja ulatuslikumaid haridusteadusuuringuid, võttes arvesse piirkonna arenguvajadusi. Õppekavade väljatöötamise ja riiklike õpieesmärkide saavutamise toetamiseks tagatakse haridusasutustele toetus nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise ja aineülese didaktika valdkonnas. Nüüdisaegsete õppekavade rakendamiseks luuakse seiresüsteem ja -vahendid. Õpitulemuste hindamisel luuakse lisaks ainespetsiifiliste teadmiste hindamisele ka võimalusi anda tagasisidet tulevikuoskuste ja võtmepädevuste kujunemise kohta. Kehtestatakse tingimused, mille alusel hinnatakse haridusasutuste tegevuse tõhusust ja kvaliteeti, sh õpianalüütikat, et toetada õppe personaliseerimist. Meetmed on kavandatud hariduse kvaliteedi ja teadmistepõhise arengu soodustamiseks teadushariduse ja - kommunikatsiooni kaudu, populariseerides õppijate seas vajalikke valdkondi (sh teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika), toetades spetsialiste jõudmist tööturule eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate ettevõtjate jaoks. Meetmed hõlmavad eri vanuserühmadele ja haridustasemele mõeldud teadusalgatusi ning teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatusi, samuti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna algatusi. Toetatakse kutsehariduse ajakohastatud kvaliteedihindamise rakendamist, et hindamistulemusi saaks kasutada kvaliteedikultuuri arendamiseks ja strateegiliseks juhtimiseks, samuti selleks, et teavitada huvirühmi kutsehariduse vastavusest riiklikele nõuetele, arengukavade eesmärkidele, tööturu vajadustele ja õppijate ootustele. Selleks et tagada tööjõud hariduse valdkonnas, luuakse paindlikud võimalused tööleasumiseks, toetus alustavatele haridustöötajatele ja kutsealase arengu võimalused kogu karjääri jooksul. Töötatakse välja 81 meetmed nii valdkonnasisese kui ka -välise liikuvuse suurendamiseks ning õpetajakutse populariseerimiseks. Toetatakse haridusasutuste juhtide ja kohalike omavalitsuste ametnike poolt innovatsiooni rakendamist ning koostööl põhineva koolikultuuri loomist. Noorsootöö kvaliteedi parandamiseks tuleb suurendada erialase haridusega noorsootöötajate arvu ning levitada parimaid tavasid. Noorsootöötajatele pakutakse täienduskoolitust prioriteetsetel teemadel (nt nutikas noorsootöö, noorte vaimne tervis, erivajadustega noorte osalemise toetamine, 19–26-aastaste noorte kaasamine), luuakse platvorm parimate tavade jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks. Lisaks pakutakse töönõustamist. 2. Kõrgkoolide õpetamissuutlikkuse ja -paindlikkuse parandamiseks ning õppevalikute suunamiseks kutse- ja kõrghariduses toetatakse õppekorralduse ajakohastamist ja parendamist. Toetatakse digiõpet, ja digipädevuste kaasamist eri õppevaldkondadesse. Doktoriõppes toetatakse ülikoolidevahelist koostööd, et parandada kvaliteeti. Valitud valdkondades pööratakse tähelepanu kõrghariduse õpetamise suutlikkuse suurendamisele, sh akadeemiliste töötajate liikuvuse toetamisele ja täiendavate õppejõudude palkamisele. Käivitatakse meetmed, et viia kutse- ja kõrgharidus paremini vastavusse tööturu vajadustega ning suurendada nõutava kvalifikatsiooniga lõpetajate arvu. Toetatakse kutseühingute või tööandjate katusorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd, õppekavade ajakohastamist ja õpingute, sh doktoriõppe kvaliteedi parandamist. Keskendutakse valdkondadele, kus tööturul esineb lünki, sh IKT-oskustele, sh õpingute ajakohastamisele, ning digipädevuse kasutuselevõtule kõrg- ja kutsehariduses (IT ja mehhatroonika/tööstusinformaatika), haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele. Toetatakse ka haridusasutustevahelist koostööd, et hõlbustada üleminekut ühelt haridustasemelt teisele. Stipendiumide pakkumine majanduskasvu valdkonnas motiveerib õppureid valima nende valdkondade õppekavu ja toetab õpingute edukat lõpuleviimist. Antakse eritoetust IKT-oskuste arendamiseks kõigil formaalhariduse tasemetel. 3. Kutse- ja kõrghariduse kohandamine tööturu vajadustega (nn PRÕM+) Sekkumisega laiendatakse töökohapõhist õpet prioriteetsetele valdkondadele ja sihtrühmadele (eelkõige noored). Tagatakse praktika ja töökohapõhise õppe protsessi kvaliteet ning juurdepääsetavus, sh ettevõtjate ja koolide juhendajate koolitamine, koolide ja ettevõtjate koostöö praktika ja töökohapõhise õppe arendamisel ja rakendamisel, teaduspõhine ja koostöine õpe (võrdlev õppimine), arendustegevus. Katsetatakse erinevaid töökohapõhise õppe mudeleid, korraldatakse riiklikke kutsemeistrivõistlusi, samuti arendusprogramme võistlejatele ja koolitajatele, ning suurendatakse juhendajate ringi, et tagada edukamad tulemused rahvusvahelises konkurentsis. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad, praktikajuhendajad, ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav asutus, hindajad, ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase sektori õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus; - teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete õpilased, üldsus; - kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud; - õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Sekkumised aitavad viia õppimisvõimalused vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandada võrdseid võimalusi. Nn õppijakeskne lähenemisviis hõlmab kõiki õpilasi, eelkõige kõige haavatavamaid õpilasi, kellel on erinev emakeel ja kehvem sotsiaal-majanduslik taust. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada konkreetseid rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele rühmadele või ebasoodsamas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale 82  ja analüüsidele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad arendada nende metoodika ja didaktika alast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, toetada hariduslike erivajadustega õppijaid, erineva emakeelega õppijaid jne. Meetmetes käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasamist ja mittediskrimineerimist, kehtestades osalejatele nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/komiteede koosseis (nt sooline tasakaal asutuste/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikuprotseduurid (projektide hindamise ja valiku mittediskrimineerivad põhimõtted ning menetlused). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, sh arvestades regionaalseid erinevusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.3.2. Näitajad Tabel 88: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 e ESF+ Ülemineku PSO24 Koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja osalemiskord noortevaldkonna töötajate arv 500 16 750 6 e ESF+ Ülemineku PSO25 õppesuundade 2 3 Toetatud prioriteetsete arv (ISCED õppesuundade arv 2013) 6 e ESF+ Ülemineku PSO26 Õppe kvaliteedi arendamise 13 15 õppeasutuste projektides osalenud arv kõrgharidusasutuste arv 6 e ESF+ Ülemineku PSO27 Töökohapõhises õppes osalejate 800 3000 osalemiskord arv 83 Tabel 89: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 6 e ESF+ Üle- PSR22 Koolituse lõppedes osaluskord 70% 2020 75% SFOS, mineku kvalifikatsiooni projektide saanud haridus- ja aru- noortevaldkonna anded töötajad 6 e ESF+ Üle- PSR23 Prioriteetsetes % kõigist 22,5% 2020 24% SFOS, mineku õppesuundades õppijatest projektide õppivate õppijate aru- osakaal anded 6 e ESF+ Üle- PSR24 Õppe kvaliteedi õppeasutuste 0 2020 15 SFOS, mineku arendamise arv projektide projektid lõpetanud aru- kõrgharidusasutuste anded arv 6 e ESF+ Üle- PSR25 Töökohapõhises Osaluskord 69% 2020 75% SFOS, mineku õppes osalejad, kes projektide said tegevuse aru- lõppedes anded kvalifikatsiooni 2.1.6.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 90: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 6 ESF+ Ülemineku e 145 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 148 9 628 666 6 ESF+ Ülemineku e 149 63 397 972 6 ESF+ Ülemineku e 150 43 363 806 Tabel 91: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 01 132 081 117 Tabel 92: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 33 132 081 117 Tabel 93: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 10 116 390 444 84 Tabel 94: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 132 081 117 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks 2.1.6.4.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärk on järgida Eestile esitatud riigipõhiseid soovitusi (2019)  Rahvastik väheneb ja vananeb. Demograafiliste muutuste tõttu suureneb surve tööturule, tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Väikese sündimuse ja tööealise elanikkonna vähenemise kontekstis on inimressursi kvaliteet Eesti konkurentsivõime ja kestlikkuse seisukohast võtmetähtsusega. Olukorras, kus tööturule on sisenemas väikesearvulised põlvkonnad, on vaja tagada, et nad saaksid ühiskonna- ja tööelus maksimaalselt osaleda.  Koolist väljalangemise ennetamine ning puuetega laste ja noorte kaasava hariduse toetamine ning sellega seotud teenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamine.  Osalemise suurendamine aktiivsetes ja ennetavates tööturumeetmetes. Tegevused hõlmavad märkimisväärset osa Eesti elanikkonnast: 2019. aasta jaanuari seisuga oli Eestis 374 811 last ja noort (0–26-aastased), mis moodustab 28,3% kogu elanikkonnast. Sekkumine on seotud laste ja noorte sotsiaalse kaasatusega, mida käsitletakse erieesmärgis h. Võttes arvesse ESF+ prioriteete, Euroopa lastegarantii eesmärke, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte ees seisvaid probleeme, kavandatakse meetmeid järgmistes valdkondades: 1. Noorsootöö meetmed tööturule sisenemise toetamiseks koostoimes noortegarantiiga Selleks et vähendada noorte riskikäitumist ja ennetada tõrjutuse ohtu, toetatakse piirkondliku juurdepääsu parandamist noorsootööle ja noorte kaasamist noorsootöösse. 1. Toetatakse kohalikke omavalitsusi noorsootööteenuste ühisel kavandamisel, sh kohalike omavalitsuste strateegilise planeerimise suutlikkuse parandamisel, rakendusmudelite loomisel ning parimate tavade jagamisel, võrgustike loomisel ja ühisteenuste pakkumisel. 2. Noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks toetatakse noorteseire- ja analüüsisüsteemi toimimist ja edasiarendamist. 2. Toetusmeetmete pakkumine mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele Noorsootöö asutustele lisatoe pakkumine mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-staatuses noored) abistamiseks. Tugiteenuse eesmärk on leida üles mittetöötavad ja mitteõppivad noored, motiveerida ja aktiveerida neid, pakkudes individuaalseid tugiteenuseid. Lisavahendid eraldatakse mobiilseks noorsootööks (st tänavatöö), mille raames luuakse esmane kontakt noortega ja millest sõltub noorte esialgne kaasamine programmi tegevustesse. Ka see meede panustab koostoimes teiste noortele suunatud sekkumistega noortegarantiisse. 3. Hariduse tugiteenused Hariduse tugiteenuste süsteemi edasiarendamine. Riik toetab kohalikke omavalitsusi hariduse tugiteenuste korraldamisel ja tagab Rajaleidja keskuste võrgustiku toimimise. Rajaleidja võrgustiku eesmärk on toetada kõigi laste (alates lasteaiast, s.o vanusest 1,5 a) ja noorte arengut ja õppimist ning edendada kaasava hariduse põhimõtteid. Rajaleidja võrgustik pakub teenuseid lastele, õppijatele, nende vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jne. Teenused põhinevad ühtsetel standarditel, nende osutamine on kooskõlas 2035. aastaks seatud haridus- ja oskustealaste eesmärkidega ning kohandatud piirkondlike ja kohalike vajadustega. 85  Ülalnimetatud lastele ja noortele suunatud sekkumismeetmed, mis aitavad võidelda koolist väljalangemisega ja seega vältida sotsiaalset tõrjutust, toetavad Euroopa lastegarantii eesmärke ja põhimõtteid, milleks on ennetada sotsiaalset tõrjutust, tagades lasetele ligipääsu selleks vajalikele põhiteenustele. Lapsi ja noori, kes on haridusest ja tööturult kõrvale jäänud ning kes soovivad teha teadlikke valikuid tulevikuks, tuleb toetada ja võimestada. Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, avalikud tööturuasutused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Rakendades asjakohaseid sekkumisi: 1) kõikide piirkondade noortele pakutakse mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (sh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 2) aidatakse mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel naasta kooli või tööturule, et nad saaksid parimal võimalikul viisil ellu astuda; 3) tegeletakse võimalikult vara laste ja noorte tõrjutusega, keskendudes tõrjutuse ja koolist väljalangemise riski varajasele avastamisele, ennetamisele ja sellele reageerimisele; parandatakse ligipääsu hariduse tugiteenustele nii lastel kui ka nende vanematel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - 1,5–7-aastased lapsed; formaalõppes osalevad õppijad, koolist väljalangemise ohus olevad õpilased; vanemad; haridusasutuste juhid; õpetajad; tugispetsialistid; noorsootöötajad ja muud kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid. - 10–19-aastased noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored), üldhariduskoolides õppivad lapsed ja noored, ebasoodsamas olukorras olevad lapsed ja noored, vanemad, õpetajad; 10–14-aastased noored, kõik laste ja noortega tegelevad kohalikud omavalitsused, kohalike asutuste esindajad, ettevõtjate ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumised aitavad otseselt edendada võrdseid võimalusi, tagades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja toetatud õppele, et vähendada koolist väljalangemist ja maksimeerida iga inimese potentsiaali. Erieesmärgi alt toetatavate teenustega luuakse võrdsemad tingimused ebasoodsas seisundis olevatele lastele ja noortele, panustades niiviisi Euroopa sotsiaalõiguste sambasse ning Euroopa lastegarantiisse. Sekkumiste tulemusena on noortele tagatud kõikides Eesti piirkondades võrdsemad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ning vajaliku toetuse ja teenuste saamiseks. Edendatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse riski, et noored jäävad kõrvale ja üksi. Konkreetsete olukordade analüüsi põhjal võetakse vajaduse korral erimeetmeid spetsiifiliste rühmade toetamiseks (nt meetmed ja tegevused, mis on suunatud haavatavatele rühmadele või riskipiirkondadele). Peale spetsiifiliste meetmete käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasatust ja mittediskrimineerimist horisontaalselt, kehtestades nt osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused teenustele juurdepääsul, projektide hindamis- ja valikumenetlustes lähtutakse mittediskrimineerivatest põhimõtetest jne. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Terve Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 86  2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.4.2. Näitajad Tabel 95: Väljundnäitajad Piirkonna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 f ESF+ Ülemineku PSO30 Õppenõustamisteenuse Nõustamis- 7500 30 000 nõustamisjuhtumite arv juhtum 6 f ESF+ Ülemineku PSO28 Noorsootöö teenustes 0 84 000 osalemiskord osalenute arv 6 f ESF+ Ülemineku PSO29 Noorsootöö teenustes 2100 10 000 osalemiskord osalenud NEET noorte arv Tabel 96: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 f ESF+ Üle- PSR27 Õppenõustamist soovitusind 75% 2019 75% SFOS, mineku eenuse eks (%) projek- klienditagasiside tide aru- anded 6 f ESF+ Üle- PSR26 Tugimeetmetes % 68% (2016- 65% SFOS, mineku osalenud NEET osalejatest 2020) projek- noored, kes 6 tide kuud peale aru- tegevusest anded lahkumist on väljunud NEET noore staatusest 2.1.6.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi 87 Tabel 97: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 136 8 846 597 6 ESF+ Ülemineku f 152 20 642 061 Tabel 98: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 01 29 488 658 Tabel 99: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 33 29 488 658 Tabel 100: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 10 29 488 658 Tabel 101: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 02 29 488 658 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust 2.1.6.5.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Selleks et COVID-19 ja muude võimalike kriiside mõjust majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja toetada inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine aitab taastada kestliku majandus ning säilitada ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad inimeste oskuste uuendamist ning täiskasvanute koolituse märkimisväärset toetamist. Inimesed vajavad võimalusi mitmekesiste oskuste omandamiseks. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on kasvanud. Arvestades tööturu suundumusi ja tulevikus vajaminevaid oskusi, ei pakuta täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet aga paindlikult ja vajalikus mahus. Samuti on koolitustes osalemises suur sooline ja piirkondlik ebavõrdsus ning vanemaealised on elukestvast õppest vähem huvitatud. Seetõttu on esmatähtis arendada ja pakkuda kvaliteetseid ning paindlikke elukestva õppe võimalusi. Koolitusturu killustatus, teabe puudumine mitteformaalsete õppimisvõimaluste kohta, kasutajasõbralike võimaluste puudumine koolitusteabele juurdepääsuks ning puudused kvaliteedi hindamise süsteemis on peamised probleemid kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumisel. Täiskasvanud õppijate sihtrühm on 88 heterogeenne. Vajadus leida tasakaal õppimise ja töö vaheli suurendab vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA kutsekvalifikatsioonisüsteemi osana on edukalt käivitunud, kuid kutsesüsteemi ümberkujundamiseks on vaja lisareforme ning arendus- ja koostööd. Oskuste kirjeldused ja kvalifitseerimine on riiklikes andmebaasides erinev ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerida. Haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid peaks arenema ning oskusprofiilide ja kutsestandardite sisu peaks olema märkimisväärselt tõhusam. Omandatud oskuste (enese)hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel, samuti ei ole mikrokvalifikatsioone (mikrokraade) veel välja arendatud. Uuendusliku tehnoloogia, automatiseerimise, digiteerimise ja oodatava eluea pikenemise tõttu on üha tähtsam pakkuda täiskasvanutele rohkem täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning mittestatsionaarset formaalharidust. Sekkumisega toetatakse haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkuse arendamist, tööturu vajadustega kooskõlas oleva kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumist ning tagatakse, et koolitused oleksid tänapäevased, kvaliteetsed ja paindlikud. Täiskasvanuhariduses tuleb arvesse võtta piirkondlikke erinevusi ning käsitleda eri vanuserühmade ja ka mitte-eestlastest elanikkonna vajadusi. Kavandatud meetmed peavad tagama, et täiskasvanud elanikkonna oskused vastaksid koroonajärgse ühiskonna vajadustele, elavdades majandust ning tööturu lühi- ja pikaajalist arengut. Oluline on, et kavandatavad meetmed täiendavad ja on sünergias Erasmus+ programmi täiskasvanutele suunatud tegevustega nt täiskasvanuhariduses õppijate ja valdkonna töötajate õpirändega ja/või rahvusvahelise virtuaalõppe toetamisega ning annavad sisendit ja kasutavad ära Erasmus+ programmi raames rahvusvaheliste kogemuste vahetamise tulemusi, koostööd ja kasutajasõbralike veebiplatvormide ning virtuaalkoostöö vahendite kasutamist, eriti madalate oskustega sihtgruppide toetamiseks. Osalemine PIAACi kordusuuringus võimaldab hinnata viimase kümne aasta jooksul täiskasvanuhariduses tehtud otsuste ja investeeringute tulemuslikkust ning teha plaane edasisteks tegevussuundadeks. Rakendatakse täiskasvanutele suunatud teadlikkuse suurendamise, teavitus- ja populariseerimismeetmeid, et suurendada osalemist elukestvas õppes, parandada õppimisega seotud hoiakuid ning suurendada teadlikkust elukestvast õppest ja enesetäiendamise tähtsusest. Parandatakse täiendus- ja ümberõppe võimalusi käsitleva teabe kättesaadavust. Töötavatele täiskasvanutele, kelle oskusi on vaja ajakohastada või kelle oskused on aegunud, pakutakse tänapäevast kvaliteetset paindlikku mitteformaalset täiendus- ja ümberõpet, milles võetakse arvesse OSKA süsteemi prognoositud oskuste nõudlust ning mis on kooskõlas majanduse ja tööturu vajadustega, arvestades piirkondlikke ja riskirühmade vajadusi. Tulenevalt OSKA hinnangutest vajab IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti ehk seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese. Seega on vajalik tagada IKT valdkonna oskuste edendamisele suunatud täiendkoolitusi nii ESF+st kui ka RRFst. Roheoskuste arendamisel suunatakse RRFst fookus rohepöördest enim mõjutatud valdkondadesse, struktuurivahenditest aga teistes valdkondades ja õppekavades roheoskuste arendamisele. Rahvastiku vananemise trend suurendab vajadust kvalifitseeritud sotsiaaltöötajate järele, kes on üks oluline sihtrühm täiskasvanute mitteformaalses õppes. Oskuste täiendamise peamised sihtrühmad on eelkõige tööealine elanikkond, sh ilma erialase hariduseta, väheste või aegunud oskustega töötavad täiskasvanud ning täiskasvanud, kes vajavad oma töö lisaväärtuse suurendamiseks erioskusi, samuti täiskasvanute koolitajad. Toetatakse madala haridustaseme ja väheste oskustega täiskasvanuid, et nad jätkaksid õpinguid mittestatsionaarses formaalhariduses, tagamaks, et nende oskused vastaksid edasiste karjääri- ja õppimisvõimaluste nõuetele. Meetmete eesmärk on arendada ka haridusasutuste suutlikkust pakkuda kvaliteetset koolitust (sh uute õppekavade väljatöötamine, mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) ja koolitajate oskuste arendamine). 1. Käivitatakse meetmed mitteformaalõppe kvaliteediraamistiku edendamiseks. Hinnatakse mitteformaalõppe pakkujate kvaliteeti. Töötatakse välja ja rakendatakse mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) põhimõtteid ja nõudeid, et viia täiendus- ja ümberõpe paremini vastavusse praegu ja tulevikus vajaminevate oskustega. 2. Paindlike õppeviiside toetamiseks suurendatakse võimalusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise süsteemi (VÕTA) kohaldamiseks haridus- ja kutsekvalifikatsioonide süsteemis. Õppenõustamise suutlikkust parandatakse täiskasvanute õppe nõustajatele ja hindajatele koolituse pakkumisega. Kaasatakse sotsiaalpartnereid ja tööandjaid, luues ja rakendades kaasamistavasid mitteformaalsete ja informaalsete 89  õpingute tunnustamisel ja valideerimisel. Arendatakse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist ning asjakohaste juhendamis- ja hindamismaterjalide ning muude vahendite väljatöötamist. Toetatakse digilahenduste väljatöötamist elukestva õppe ja koolitusajaloo dokumenteerimisel. 3. Käivitatakse kutsekvalifikatsioonisüsteemi reform, et majanduse oskusnõudeid paremini kvalifikatsioonides kajastada. Oskuste klassifikatsiooni ajakohastatakse, oskuste kirjeldused ühtlustatakse kutsekvalifikatsioonide andmebaasides ja eespool nimetatu sidustatakse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO). Arendatakse edasi oskuste prognoosimise ja seire süsteemi OSKA, et paremini jälgida, analüüsida ja prognoosida oskuste nõudlust ja tööjõu pakkumist tööturul, sh arvestades regionaalseid vajadusi. OSKA jälgib ka oskuste ja tööjõu kättesaadavuse parandamiseks tehtud ettepanekute rakendamist. OSKA meetodid hõlmavad täiendavate andmeallikate kasutamist (suurandmed ja andmekaeve). Laiendatakse ja parandatakse OSKA tulemuste, oskuste nõudluse ja pakkumisega seotud teabe esitlemist ja jagamist eri sihtrühmadele. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega inimesed, täiskasvanud õppijad, koolitusasutused, täiskasvanud õppijate õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse kasutusele konkreetseid meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, erinevad piirkonnad olenevalt regionaalsetest tööturu nõudluse ja pakkumise eripäradest. 90 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.5.2. Näitajad Tabel 102: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 g ESF+ Ülemineku PSO31 Täiskasvanute 16 000 61 923 mitteformaalõppes osalemiskord osalenute arv 6 g ESF+ Ülemineku PSO32 Täiskasvanute 500 2077 mitteformaalõppes osalemiskord osalenute arv sotsiaalvaldkonnas 6 g ESF+ Ülemineku PSO33 Täiskasvanute 1250 5000 tasemeharidusse tagasitoomise osaleja tegevustes osalejate arv 91 Tabel 103: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 g ESF+ Ülemineku PSR28 Mitteformaal- osalejad 93% 2020 85% SFOS, õppes osalejad, projektide kes said aruanded koolituse lõppedes kvalifikatsiooni 2.1.6.5.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 104: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 151 80 245 860 6 ESF+ Ülemineku g 161 2 000 000 Tabel 105: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 01 82 245 860 Tabel 106: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 33 82 245 860 Tabel 107: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 10 82 245 860 Tabel 108: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 02 82 245 860 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet 2.1.6.6.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 92 Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitseprobleemid on omavahel seotud ja neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kulutõhusaim viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga seotud probleeme. Need valdkonnad on seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga, mida käsitletakse erieesmärgis f. Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisele, toetades aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise abil. Lastega seotud meetmete kujundamisel on aluseks Euroopa lastegarantii. Meetmeid kavandatakse järgmises valdkonnas: 1) Lastele ja noortele suunatud sotsiaalset tõrjutust ennetavad sekkumised. Oluline on pakkuda lastele ja noortele ning nende vanematele kvaliteetseid teenuseid, mis põhinevad sihtrühmade vajadustel, parandades ka vastavate spetsialistide pädevust. Laste ja noorte sihtrühmas on olulised vaimse tervisega seotud teemad. Meetmed töötatakse välja ning neid rakendatakse koostöös kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonidega jne. Noorte võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade mõjuvõimu suurendamine nõuab kodanikualgatuse arendamist ja rakendamist. 2) Tervikliku lastekaitsesüsteemi loomine, sh koostöö eri tasandite ja sektorite vahel. Lastele ja noortele mõeldud teenuste korraldamine ja integreerimine, võrgustike ja juhtumite haldamise mudelite ning teenuste korraldamise süsteemide väljatöötamine laste ja noorte toetamiseks, sh kohalike omavalitsuste toetamine teenuste korraldamisel. Asjakohaste meetmete rakendamisega toetame Euroopa lastegarantii rakendamist: 1) ennetame vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise põhjuseid noortel, sh neil, kes osalevad pidevates õigusrikkumistes; 2) pakume noortele mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (mh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 3) tagame lastele ja noortele sobivad teenused ning piisava toetuse nende füüsilisele ja vaimsele tervisele ning intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule; 4) loome aluse kodanikuühiskonnas osalemiseks järgmisele põlvkonnale; 5) arendame lastekaitse valdkonnas ja toetame erivajadustega laste toetussüsteemi uuendamist. Kohalike omavalitsustega seotud tegevusi kavandatakse kolme ministeeriumi koostöös. Kohalikke omavalitsusi võimestatakse lastele ja noortele mõeldud teenuste pakkumiseks (rahaline toetus, KOV spetsialistide nõustamine, juhendmaterjalide ja hindamisvahendite väljatöötamine, koolitus, järelevalve, võrgustike loomine). Edukas lõimumine, sh kohanemine, tööturule integreerimine ning uussisserändajate, teisest rahvusest püsielanike ja tagasipöördujate osalemine ühiskonnaelus toetab nende heaolu, Eesti ühiskonna turvalisust ning majandusarengut. Väheneb sotsiaalsüsteemi koormus ning julgeoleku, sotsiaalse tõrjutuse, etniliste konfliktide, radikaliseerumisega jne seotud riskid. Enamik Eesti rahvusvähemuste hulka kuuluvatest inimestest elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas (26% Eesti kogurahvastikust). Planeeritakse järgmisi integreeritud meetmeid, kaasates kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda: 1. Strateegiline kommunikatsioon lõimumis- ja kodakondsusteemade valdkonnas, et mõista rändeprotsesse ja kujundada välja objektiivne arvamus. Strateegilise kommunikatsioonita võivad tekkida rahvuste ja kogukondade vahelised konfliktid. Lisaks takistavad kallutatud teave ja väärarusaamad sihtrühmade edukat tööhõivet ja tööturule integreerumist. 2. Piirkondliku võimekuse arendamine kohalike omavalitsuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide, kultuuri ja spordiga seotud institutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide seas lõimumise, sh kohanemise ja kodakondsuse valdkonnas. Kohalikud omavalitsused osutavad sisserändajatele oma pädevuse piires teenuseid, kuid neil puudub strateegiline arusaam oma rollist, funktsioonist ning ootustest lõimumis- ja kodakondsusteema toetamisel ja uussisserändajate esmasel kohanemisel. Samal ajal suureneb Eestis uussisserändajate ja tagasipöördujatega omavalitsuste arv, suuremate keskuste kõrvale kerkivad uued sihtkohad (nt Pärnu). Sekkumise raames saavad piirkondlikud omavalitsused, nt Narva ja Ida-Virumaa (Kirde- 93 Eesti), Tartu ja Tartumaa (Kagu-Eesti), Tallinn ja Pärnu (Edela-Eesti) toetust kohaliku tasandi lõimumisstrateegiate ja -tegevuste väljatöötamiseks. 3. Võttes arvesse sihtrühma vajadusi, pakutakse keeleõppevõimalusi ka mitteformaalses õppes ja muude uuenduslike keeleõppemeetodite kaudu, mis toetavad igapäevaelus suhtlemisoskuste arendamist. Tööalase eesti keele arendamiseks ning eesti keelt kõnelevas keskkonnas töötamiseks valmisoleku parandamiseks pakutakse keeleõppevõimalusi ja keeletuge tööturumeetmete abil, võimaldades noortel ja täiskasvanutel, kelle emakeel ei ole eesti keel, osaleda töökohaga seotud lähetusprogrammides ja kasutada mentori abi eestikeelses töökeskkonnas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka kinnipeetavatele, et edendada nende integreerumist. Lisaks keeleõppele tuleb luua keelekeskkond, mis toetab keelepraktikat kogukondadevaheliste kontaktide kaudu erinevatel kultuuri- ja spordiüritustel, keelekohvikutes ja kultuuriklubides. Keeleõppe kõrval pakutakse asjakohase teadlikkuse suurendamiseks ka kodanikuõpetuse ning riigikaitsega seotud õppimisvõimalusi. Alushariduse jaoks töötatakse lasteaedades välja varase keeleõppe metoodika, et tagada eesti keele õpetamise professionaalsete meetodite säilimine põhihariduses ja seeläbi toetatakse Euroopa lastegarantii eesmärkide saavutamist. Kutse- ja keskhariduses töötatakse välja ning rakendatakse kompensatsioonimeetmed õppijate keeleoskuse parandamiseks. Tegeletakse eesti keele õpetajate ja koolitajate nappusega ning kvaliteetsete õppe- ja õppematerjalide puudumisega ning edendatakse koostööd haridus- ja teadusasutuste (ülikoolide) vahel, et parandada keeleõppe metoodilist kvaliteeti. Kohanemisprogramm, mis võimaldab hiljuti Eestisse elama asunud välismaalastel iseseisvalt toime tulla, leida vajalikku teavet ning edukalt osaleda tööturul, elukestvas õppes ja ühiskonnas, sh kodanikuühiskonnas laiemalt. Programm annab uussisserändajatele põhiteadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevaelu korralduse, töö ja ettevõtluse, õppimise, teaduse ja pereelu kohta. Uussisserändajad (sh lühiajalised töötajad ja nende pereliikmed) saavad tööga seotud teavet ja nõustamist seoses Eesti tööturuga. Eeltoodud sekkumised parandavad tööalast konkurentsivõimet, tagavad võrdsed võimalused uussisserändajatele, tagasipöördujatele ja teisest rahvusest püsielanikele; aitavad kaasa muudele ESF+ erieesmärkidele, näiteks tööturu probleemide leevendamisele, sotsiaal-majandusliku integratsiooni edendamisele, tööturule ja sotsiaalteenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamisele, mitteaktiivsete inimeste kaasamise edendamisele ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamisele. Tagatakse koostoime ESF+ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahel. ESF+ raames rakendatavate meetmete eesmärk on edendada uussisserändajate ja alaliste elanike ning kodumaale tagasipöördujate sotsiaal-majanduslikku integratsiooni. AMIF keskendub varajase sekkumise meetmetele ning esmasele ja kiirele reageerimisele, toetades lõimumist, sh kohanemist ühtse kontaktpunkti põhimõttel kohe pärast kolmandate riikide kodanike Eestisse saabumist, nt tugiteenused, teabe- ja osalustegevus, nõustamine, lahkumiseelsed meetmed jne. Sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Sotsiaalse tõrjutuse ohus lapsed ja noored, kasuperes noored; - Noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad); - Kahtlustatavad ja süüdistatavad, kuni 29 aasta vanused kinnipeetavad, kriminaalhooldusametnikud; - Eesti elanikud, ELi kodanikud ja nende pereliikmed, kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored (sh ajutiselt Eestis viibivad); - uussisserändajad, sh kolmandate riikide kodanikud, muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis; inimesed, kelle esimene keel ei ole eesti keel; - Kohalikud omavalitsused ja nende töötajad, asjaomaste valdkondade (lastekaitse, asendushooldus, haridus, kriminaalõigus, lõimumine, keeleõpe) spetsialistid, teenuste osutajad, teadlased, õpetajad, haridusasutuste liikmed ja eksperdid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, muud esindusorganisatsioonid, ettevõtjate esindajad, valitsusvälised organisatsioonid, kogukonnad, lapsevanemad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed 94  Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Laste ja noorte valdkonnas hõlmavad kavandatud sekkumised nii üldisi kui ka sihipäraseid tegevusi. Meetmed on suunatud eri sihtrühmadele, võttes arvesse nende eripära. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Viidates asjakohasele sekkumisloogikale, on meetmed suunatud 1) kogu Eestile (kultuurilise mitmekesistamisega seotud ühiskondliku suutlikkuse parandamine). 2) Arvestades sisserändajate ja teiste rahvuste alaliste elanike geograafilist paiknemist (peaaegu 30% Eesti kogu rahvastikust), pööratakse erilist tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnale, sh Tallinnale, kus elab enamik sihtrühma esindajaid (vastavalt 40% ja 82% kogurahvastikust). Meetmed on suunatud ka mujale, kus sihtrühma esindajad moodustavad olulise osa kohaliku omavalitsuse (Tartu, Pärnu, Valga jne) elanikkonnast. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.6.2. Näitajad Tabel 109: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 h ESF+ Ülemineku PSO34 Keeleõppe ja lõimumisega osaluskord 2500 10000 seotud koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridustöötajate arv 6 h ESF+ Ülemineku PSO35 Loodavate e-keeleõppe uus teenus 0 4 teenuste arv 95  6 h ESF+ Ülemineku PSO37 Lastekaitse korraldusmudeli mudel 0 1 väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku PSO38 Riskis olevatele sekkumiste 2 5 lastele/noortele sekkumiste arv väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku PSO36 Lõimumisvaldkonna 1000 6200 keeleõpet toetavates osaluskord tegevustes osalejate arv Tabel 110: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Märkused Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 h ESF Ülemineku PSR29 Haridustöö- osalejad 70% 2020 75% SFOS, Keele- õppe + tajad, kes said projekti- ja/või koolituse de aru- integrat- lõppedes anded siooniga kvalifikat- seotud kooli- siooni tused 6 h ESF Ülemineku PSR31 Lastekaitse mudel 0 2020 1 SFOS, + korraldus- projekti- mudeli de aru- rakendamine anded 6 h ESF Ülemineku PSR32 Riskis number 0 2020 5 SFOS, + olevatele projekti- lastele/noor- de aru- tele anded sekkumiste rakendamine 6 h ESF Ülemineku PSR30 Lõimumis- osalusk 0 2020 4960 SFOS, + valdkonna ord projekti- keeleõpet de aru- toetavate anded tegevuste läbinute arv 2.1.6.6.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 111: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 152 104 520 256 6 ESF+ Ülemineku h 154 8 428 729 6 ESF+ Ülemineku h 158 2 195 788 Tabel 112: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 01 115 144 773 Tabel 113: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 96  6 ESF+ Ülemineku h 33 115 144 773 Tabel 114: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 05 33 848 317 6 ESF+ Ülemineku h 06 33 547 670 6 ESF+ Ülemineku h 07 1 330 848 6 ESF+ Ülemineku h 08 5 799 208 6 ESF+ Ülemineku h 09 40 618 730 Tabel 115: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 02 115 144 773 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 2.1.6.7.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumine hõlmab selliste tegevuste arendamist, mis toetavad iseseisvat elu ja kohalike kogukondade võimekuse suurendamist, eri poliitikavaldkondade koordineerimist ja lõimimist, et hõlbustada ligipääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ning suurendada sotsiaaltöötajate ja muu tööjõu pädevust ning oskusi. Sekkumise eesmärk on töötada välja terviklik pikaajalise hoolduse süsteem, mis ennetaks, vähendaks ja aitaks toime tulla hooldusvajadustega, edendaks inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning toetaks hooldajaid. Sellise süsteemi nurgakivideks on: 1) hea üldine koordineerimine; 2) hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas; 3) hästi toimivad, kvaliteetseid ja piirkondlikult kättesaadavad sotsiaalteenused; 4) professionaalsed sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalises hoolduses; 5) teenuste osutamiseks ja tarbimiseks vajaliku infrastruktuuri ning keskkonna olemasolu mida toetatakse investeeringutega kaasaegsesse sotsiaalteenuste taristusse (vt taristusse tehtavaid investeeringuid käsitlev peatükist 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii). Hea üldine koordineerimine ning hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas • Pikaajalise hoolduse oluline osa on sellise tervikliku hindamissüsteemi loomine, mis hõlmab vajalikke andmeladusid, andmevahetussüsteeme ja -vahendeid. Praegu on puudu sektorisisesest koostööst, riikliku ja kohaliku tasandi ning sotsiaal- ja tervishoiusektori vahelisest koordineerimisest ning innovatsioonist. Sekkumise raames toetatakse tegevusi ja projekte, mis panustavad nende eesmärkide saavutamisse (aitavad luua hindamisinstrumente, andmevahetuskeskkondi jne). • Suurendatakse poliitikakujundajate suutlikkust nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning arendatakse teenuseosutajaid, samuti koostööd kohalikul tasandil arendustegevuste kaudu. • Toetatavate meetmete üks eesmärk on suurendada kogukondade, klientide ja nende katusorganisatsioonide võimekust. Selleks suurendatakse nende teadlikkust ja toetatakse tegevusi, mis 97 ergutavad uuenduslike digitaalsete ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Edu saavutamiseks on otsustava tähtsusega avaliku sektori, aga ka era- ja mittetulundussektori ning haridusasutuste kaasamine. • Panustatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. See hõlmab erinevate tugitehnoloogiate laialdasema kasutamise võimaldamist nii kodukeskkonnas kui ka teenuste osutamisel. Samuti toetatakse meetmeid, mis edendavad teenuste osutamise kvaliteeti ja kättesaadavust, ning tõhustatakse järelevalvet. Hästi toimivad ja piirkondlikult juurdepääsetavad sotsiaalteenused • Eesti sotsiaalpoliitika eesmärk on luua tingimused ja toetada väärikat elu, iseseisvat toimetulekut, kodus elamist ning vaimsete erivajadustega inimeste ja eakate osalemist ühiskonnas nii kaua kui võimalik. Eesti on loonud uued teenused (nt intervallteenused), katsetab kohalikele omavalitsustele mõeldud teenusemudeleid ja loob kaitstud töökoha teenuse. Iseseisva elu eeltingimus on kvaliteetse sotsiaalse taristu olemasolu ja selliste sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis aitavad vältida institutsionaliseerimist ning võimaldavad inimesel elada oma kodus. Sekkumise raames toetatakse eespool kirjeldatud põhimõtetest lähtuvate teenuste arendamist ja pakkumist. Nende teenuste sihtrühmadeks on nii inimesed, kes vajavad pikaajalist hooldust (eakad, puudega inimesed) kui ka hooldajad.  Samuti arendatakse ja toetatakse dementsuse all kannatavatele inimestele teenuste osutamist, see hõlmab dementsussõbralikke koduteenuseid ning toetavad päevahoiuteenuse, nende kättesaadavust ja kvaliteeti, sh tõenduspõhiste sekkumiste/töömetoodikate rakendamist.  Teenused moodustavad ühtse terviku ERF sekkumisest tehtavate investeeringutega pikaajalise hoolduse taristusse. Kutselised sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalise hoolduse valdkonnas  Muudatused teenustes toovad kaasa vajaduse uute oskuste järele. Selleks et rahuldada sotsiaalkaitsesektoris nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele, toetada sektorisisest koostööd, koordineerimist riikliku ja kohaliku tasandi, sotsiaal- ja tervishoiusektori vahel ning panustada innovatsiooni, on vaja kaasata sektorisse lisaspetsialiste ja parandada seal juba töötavate inimeste oskusi. Praegu osutatakse pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi enam kui 80 000 teenuse osutamise kohas, kuid tegelik vajadus on vähemalt 132 000 kohta. See tähendab, et tööjõu nõudlus on isegi suurem kui 2016. aastal OSKA aruandes prognoositi.  Sekkumise raames töötatakse välja õppeprogrammid, mis hõlmavad formaalharidust, täiendusõpet, töökohapõhist õpet jne. Kehtestatakse valdkonnas töötavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded ja suurendatakse seal juba töötavate inimeste pädevusi koolituste, õppematerjalide väljatöötamise, parimate tavade jagamise jne abil. Erilist tähelepanu pööratakse lastega töötavatele spetsialistidele. Toetatavad tegevused hõlmavad nii spetsialistide põhikoolitusi kui ka täiendusõpet.  Tööjõupuuduse vähendamiseks on vaja populariseerida sotsiaalhoolekandesektori töökohti ja toetada sektorisse sisenemist. Eesti probleem on see, et kuigi suur osa inimestest õpib sotsiaalvaldkonnaga seotud erialadel, ei jätka nad pärast ülikooli lõpetamist seal töötamist. Uuringust, milles analüüsiti nende inimeste edukust, kes omandasid kutse- ja kõrghariduse tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, selgus, et neist töötas hiljem sektoris ainult 54% ja 58%. Sotsiaal- ja käitumisteadused annavad üliõpilastele universaalsed oskused, mida saab rakendada eri sektorites. Seega ei saa eeldada, et isegi kui nende tööhõive määr on kõrge, lähevad nad otse tööle inimestega, kes vajavad teenuseid. Sotsiaalhoolekande populariseerimine peab toimuma koostöös ülikoolide ja tööandjatega ning tuleks võtta muid toetavaid meetmeid, nagu järelevalve, nõustamine ja muud töökohapõhised meetmed.  Sotsiaaltöötajate kvalifikatsioonibaas algab õppekavadest ja koolitusest, mis vastavad tööturu vajadustele, st kvaliteetsest täiendusõppest. Sotsiaalvaldkond võib aidata eelkõige leida erikoolituse pakkujaid ja vajaduse korral saada koolitust teemadel, mis on omased kitsamatele sihtrühmadele ning mida ei ole otstarbekas arendada näiteks kõrghariduse raames.  Panustatakse digipädevuste suurendamisse sektoris. Sekkumise raames toetatakse projektide elluviimist, mis parandavad sotsiaalteenuste teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Kvaliteedikriteeriumid lepitakse kokku õiguslikul tasandil – täpsustatakse pikaajalise hoolduse mõiste, KOV rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel, samuti KOVide roll eelistada kodus elamist toetavate teenuste pakkumist asutuspõhisele hooldusele jne. Investeeringute kaudu toetatakse teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustatakse isikukesksete teenuste osutamisse, mis suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; toetatakse ettevalmistustöid uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; katsetatakse uusi uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetatakse tegevusi, mis soosivad tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega 98  tegelemiseks. Sekkumine on tihedalt seotud esieesmärk (k) all punktis 2.1.7 kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö ülalt alla meetodil st toetatavad valdkonnad ja projektid valitakse välja riigi tasandil keskselt vajadusel piirkondlikke eripärasid arvestades. Sekkumise raames antakse eesmärkide saavutamiseks toetust. Investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Erivajadusega inimesed; hooldusvajadusega inimesed; dementsuse all kannatavad inimesed ja nende pereliikmed; hoolduskoormusega või hoolduskoormuse tekkimise potentsiaaliga inimesed; kohalikud omavalitsused ja kogukonnad; Sotsiaalkindlustusamet; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiupoliitika kujundajad; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiutöötajad ning teenuseosutajad; sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiusektor; (tehnoloogia)ettevõtted; eestkostesüsteemi osalised, eraõiguslikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 99 2.1.6.7.2. Näitajad Tabel 116: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 k ESF+ Ülemineku PSO39 Hoolekandeteenuste Arv 900 8770 saajate arv Tabel 117: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 k ESF+ Ülemineku PSR33 Osalejate osakaal, % 70% 2020 70% SFOS, kelle toimetulek projektide paranes või säilis aruanded 6 k ESF+ Ülemineku PSR34 Osalejate osakaal, % 70% 2020 70% SFOS, kelle projektide hoolduskoormusega aruanded seotud olukord paranes 2.1.6.7.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 118: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 161 43 160 000 Tabel 119: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 01 43 160 000 Tabel 120: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 33 43 160 000 Tabel 121: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 10 43 160 000 Tabel 122: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 02 43 160 000 100 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega 2.1.6.8.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika on kooskõlas erieesmärgi e mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades kooli- ja töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe kasutuselevõtu raames kavandatud sekkumisi ja neid täiendades. Samuti aitab see lahendada probleeme, mis on seotud haridustöötajate nappuse ning hariduse ja koolituse ebapiisava vastavusega muutuvate oskuste vajadustele tööturul. Kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste ressursitõhusa võrgustiku ja taristu tagamiseks on vaja võtta arvesse piirkondlikke demograafilisi muutusi ning vaadata läbi hariduse sisu ning haridussüsteemi osaliste ülesanded ja rollid. Kavas on arendada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, mis ühelt poolt soodustab koostööd üld-, kutse- ja kõrghariduse ning teiselt poolt hariduse ja töömaailma vahel. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutustel on suurim mõju Ida-Virumaale, Kagu- ja Kesk-Eestile ning keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele. Piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on keskmisest halvem, rahvaarv väheneb ja kus elab palju teisest rahvusest alalisi elanikke, on vaja leida erilahendusi, milles võetakse arvesse piirkonna kultuurikeskkonda ja arengutausta. Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) Investeeringud, millega toetatakse erinevate haridusasutuste, sh kutseharidusasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja kõrghariduse (sh näiteks ülikoolide piirkondlikud kolledžid) vahelist koostööd. Projektid valitakse välja partnerlusel põhineva hariduskonsortsiumi kontseptsiooni alusel ning täielikus kooskõlas piirkondlike ja kohalike oludega. Projektid peaksid pakkuma kvaliteetseid keskhariduse õppekavasid vähemalt üldkesk- ning kutseharidusasutuste koostöös, kaasates vajaduse korral ka kõrgharidus- ja mitteformaalse õppe pakkujaid ning põhikoole (kui see on vajalik, et hõlbustada üleminekut põhikooli kolmandast astmest keskharidusse). Väikesemahulised investeeringud suunatakse nüüdisaegse kvaliteetse õppe- ja õpetamiskeskkonna loomisele, sh digiõppe taristu loomisele, samuti juba olemasoleva taristu ümberehitamisele ja ajakohastamisele, mis on vajalik kvaliteetse keskhariduse pakkumiseks mitme haridusasutuse koostöös. Sekkumine aitab vähendada hariduslikku kihistumist ja piirkondlikke erinevusi. Eelistatakse projekte piirkondades, kus on suur teisest rahvusest alaliste elanike osakaal ja kus noorte koolist väljalangemise oht on suurem, ning projekte, millel on positiivne mõju innovatsiooni edendamisele ning koolide ja ettevõtjate vahelisele koostööle, et parandada töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) tüüpi koolituse kvaliteeti. 2) Investeeringud põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on alla keskmise ning enamik elanikkonnast väheneb ja vananeb. Investeeringuid tehes keskendutakse hariduse kvaliteedile ja arvestatakse selle kättesaadavusega kõigile õpilastele26. Toetuse saamiseks peavad projektid olema pikas perspektiivis kestlikud (vastavalt õppekohtade prognoosile aastani 2035), aitama parandada hariduse kvaliteeti, sh avaldama mõju haridustöötajate töötingimustele ja õppekeskkonna kvaliteedile, ning toetama formaalhariduse, mitteformaalse ja informaalse õppe vahendite ja taristu ristkasutamist noorte ja täiskasvanute poolt, et teha koostööd hariduskeskustega, eelkõige põhikooli kolmandas astmes. Projektide tulemusena tuleb saavutada seatud ressursitõhususe kriteeriumid, võttes arvesse piirkonna haridusasutuste võrku tervikuna ning muud taristut, mida kasutatakse mitteformaalse ja informaalse õppe pakkumiseks kogukonna noortele ja täiskasvanud õppijatele. Kõik selle tegevussuuna raames ehitatud või rekonstrueeritud ehitised ja rajatised vastavad ligipääsetavuse, energiatõhususe ja muudele horisontaalsetele kriteeriumidele. 3) Investeeringud, mis võimaldavad ning toetavad ligipääsetavust haridusele ja noorsootööle, sh eriti erivajadustega inimeste ligipääsu ja kaasamist üldhariduskoolidesse, kutseharidusasutustesse ning noorsootööasutustesse (ülalnimetatud koolivõrgu investeeringud juba arvestavad ligipääsetavuse jm nõudeid). Toetatakse universaalse disaini põhimõtteid järgivaid investeeringuid õppekeskkonda (sh õppevahendid, töövahendid, õppetingimused, liikumisteed jne), et hõlbustada kaasava hariduse edendamist hariduses ja 26 Vabariigi Valitsuses kinnitatud haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sh kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, nt transporditeenuse. 101  noorsootöös. Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi. 4) Eespool nimetatud sekkumismeetmete rakendamist toetatakse meetmega, millega edendatakse hariduse kvaliteedi hindamist ning kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimist. Selleks toetatakse koolivõrgu ja koolide juhtimisele keskendunud kompleksse ja tervikliku teenuse väljatöötamist ja juurutamist. Teenus põhineb tõenduspõhisel kooli/koolivõrgu kvaliteedijuhtimise metoodikal, mis sobib erinevates olukordades kasutamiseks. See on teadmistepõhine viis pakkuda kohalikele omavalitsustele tööriistakasti, mis võimaldab kavandada tegevusi koolivõrgu ajakohastamiseks, õpetamise ja õppimise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks ning seirata nende tegevustega seotud sisendit, protsesse ja mõju. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Õpilased, õpetajad, kohalikud omavalitsused, riik, koolijuhid, haridusasutused (koolijuhid, õpetajad). Haavatavad sihtrühmad: suuremas väljalangemisohus olevad õpilased, puuetega õpilased, hariduslike erivajadustega õpilased, teisest rahvusest alalised elanikud, madala sotsiaalmajandusliku taustaga isikud. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Sekkumine loob paremad võimalused kaasava hariduse põhimõtete edendamiseks koolides. Kõik investeeringud hoonetesse ja õpikeskkonda peavad vastama puuetega inimeste juurdepääsetavuse kriteeriumidele. Koolipidajad saavad eritoetust väikelahendusteks, et tuge vajavaid lapsi saaks hõlpsamini tavakoolidesse kaasata. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Põhikoolide võrgustiku arendamisse ja ümberkorraldamisse investeerimisel (tegevus 2) keskendutakse väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondadele (eelkõige Ida-Virumaa), kus on suur osa rändetaustaga ja kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga elanikkonnast. Selline lähenemisviis tagab kaasamise ja võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele. Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad ei ole põhikoolide võrgustiku toetusmeetme sihtpiirkonnad. Ülejäänud tegevuste puhul konkreetseid sihtpiirkonnad puuduvad ning neid viiakse ellu üle-eestiliselt. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. 102 Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 103 2.1.6.8.2. Näitajad Tabel 123: Väljundnäitajad Piir-konna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 ii ERF Ülemineku RCO67 Uute või ajakohastatud Isikud 200 1700 haridusasutuste klassiruumide mahutavus Tabel 124: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 ii ERF Ülemineku RCR71 Uute või kasutajaid 0 2021 1530 SFOS, ajakohastatud aastas projektide haridusasutuste aruanded kasutajate arv aastas 2.1.6.8.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 125: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 122 67 000 000 6 ERF Üleminekud ii 149 5 000 000 Tabel 126: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 01 72 000 000 Tabel 127: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 31 50 000 000 6 ERF Ülemineku ii 33 22 000 000 Tabel 128: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 09 N/A Tabel 129: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 03 72 000 000 104 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu 2.1.6.9.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üks tähtis ülesanne sotsiaalsektoris on pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse, piisavuse ja kvaliteedi tagamine, teenuseosutajate valiku laiendamine, tööjõu kvalifikatsiooni ja motivatsiooni parandamine ning pikaajalise hoolduse rahalise kestlikkuse parandamine. Selgelt joonistub välja vajadus suurendada pikaajalise hoolduse riiklikku rahastamist, rakendada kulutõhusamat lähenemisviisi ja suurendada kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda kodus osutatavaid pikaajalise hoolduse teenuseid. N-ö pehmete sekkumiste, sh süsteemi arendamine ja ümberkorraldamine, rahastusmudelite uuendamine, uute teenuste väljatöötamine ja pakkumine jne, kõrval on vaja tegeleda ka pikaajalise hoolduse jaoks tarviliku taristuga nii sotsiaalkaitse sektoris kui ka tervishoius, et tagada inimkesksete ning lõimitud teenuste pakkumine. Partnerite, sidusrühmade ja ekspertide koostöös välja töötatud pikaajalise hoolduse mudel näeb ette, et teenuseid osutatakse riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riik võtab suurema vastutuse selliste pikaajalise hoolduse teenuste arendamise eest, mida ei ole mõistlik igal omavalitsusel eraldiseisvalt välja arendada, samal ajal kui kohalik tasand teab kõige paremini oma abivajajaid ning saab seetõttu pakkuda parimat abi. Selleks et pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamine õnnestuks – teenuste kättesaadavus ja kvaliteet paraneks – tuleb suurendada riigi ja kohalike omavalitsuste panust. Sekkumise eesmärk on toetada tegevusi ja taristuinvesteeringuid, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi, ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist. Kõik see on seotud ESFi vahenditest toetatava pikaajalise hoolduse korralduse muutmise, teenuste arendamise ja osutamise meetmega erieesmärgi k raames. Sekkumise lähtekohaks on deinstitutsionaliseerimise põhimõte ning eesmärgiks on võimalikult palju toetada inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning säilitada inimeste sidet kogukonnaga. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimkeskse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorite institutsionaalsest hooldusest integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Kõik investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuinfrastruktuuri tehakse kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (sh üldkommentaar 5 ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee kokkuvõtvad tähelepanekud, austades nõuetekohaselt võrdsuse ja valikuvabaduse põhimõtteid, õigust iseseisvale elule, ligipääsetavusele ja mis keelab igasuguse eraldamise), Euroopa Liidu põhiõiguste harta, lapse õiguste konventsiooni, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle tegevuskava, Puuetega inimeste õiguste strateegia 2021– 2030 ja muude asjakohased strateegiatega. Sekkumisel on kaks peamist tegevussuunda, mis on üheks osaks pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise tervikpaketiks: 1. Esimene tegevussuund on suunatud sotsiaalhoolekandesektorile. Põhitegevus on seotud investeeringutega, mis võimaldavad pakkuda kogukonna- ja kodupõhiseid lisateenuseid kõrvalabi vajadusega inimestele. Tegevus hõlmab nii uut tüüpi teenuste (nt kogukonna majad vanemaealistele või isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamiseks kohalikus omavalitsuses teenuskohtade jms) loomist kui ka olemasolevate teenuste ümberkujundamist (sh abitehnoloogiate, nutilahenduste kasutamine jms), et toetada inimeste iseseisvust ja vältida institutsionaliseerimist. Erihoolekandeteenuse ümberkorraldamisel kohaldatakse koduläheduse põhimõtet. Teenuste ja taristu arendamisel on esmatähtis säilitada kontakt perega ning võimaldada inimestel saada toetust oma perekondadelt ja minna üle kergematele kogukonnapõhistele teenustele, kui inimene on valmis väiksemaks abiks ja suuremaks sõltumatuseks. Samuti toetatakse tegevusi, mille eesmärk on julgustada era- ja mittetulundussektorit investeerima sotsiaalhoolekande valdkonda; soodustatakse tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laialdasemat kasutamist sotsiaalkaitse valdkonnas nii selleks, et parandada ligipääsu kohalikele omavalitsustele, riiklikele teenustele ning haridus- ja teadusasutustele, kui ka erasektori kaasamiseks. Lisaks täisealiste toetamisele, on oluline toetada ka kompleksprobleemidega ja suure abivajadusega lapsi, kes vajavad integreeritud tuge nii sotsiaal-, haridus- kui ka tervishoiuvaldkonnast. Laste toetamiseks arendame ESF+ vahendite toel sihtgrupispetsiifilise teraapiaid ja sekkumisi, mida pakutakse nii ööpäevaringselt kui ka nö ambulatoorselt. Ööpäevaringsete teenuseid soovime pakkuda perepõhiselt ja viia lapsed välja ühiselamutüüpi hoonest. Ööpäevaringseid teenuseid pakutakse lastele ajutiselt, eesmärgiga ennetada laste sattumist vanglasse. 105  Teenuse osutamise vältel toimub pidev koostöö perega, et laps saab võimalikult kiiresti tagasi oma tavapärasse keskkonda naasta. 2. Teise tegevussuuna eesmärk on luua maakondlikud integreeritud heaolukeskused, mis ühendavad nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi tervishoid ja üldhaigla, eriarstiabi ning muud ühiskondlikud teenused; kodu lähedal osutatavad sotsiaalhoolekandeteenused). Viljandi maakonnas luuakse praegu esimest integreeritud heaolukeskust, kuid sellised keskused on mõistlik luua ka teistesse maakondadesse. 2015. aastal tellis Eesti Haigekassa Maailmapangalt uuringu, mille tulemusena koostati koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi haiglaga tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projekt. Projekti tulemusena loodi haigla-, esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsektori vaheline piirkondlik koostöömudel, mida saab rakendada ka mujal Eestis. Projekti ja ERFi kaasrahastamise tulemusena on Viljandi Eestis esimene, kes ehitab uue maakondliku integreeritud tervise- ja heaolukeskuse, mis vastab tänapäevastele vajadustele ning on majanduslikult elujõuline. Teistes maakondades on olukord praegu vastupidine, sest kasutusel olevad haiglahooned on liiga suured, ebatõhusa planeeringuga ning nende püsi- ja halduskulud on kopsakad. Eesmärk on saavutada Viljandiga sarnane tulemus ka teistes maakondades ning pakkuda seeläbi inimestele õigeaegseid ja tõhusaid teenuseid. Ressursside piiratuse tõttu ei ole võimalik luua integreeritud tervise- ja heaolukeskusi samal ajal kõikidesse Eesti maakondadesse. Seepärast lähtutakse konkreetsete objektide valikul põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse investeeringud nendesse maakondadesse, mis oma sotsiaal-majandusliku või geograafilise positsiooni tõttu on teistest kehvemas olukorras. Investeeringud moodustavad tervikpaketi poliitikaeesmärk 2 raames tehtavate investeeringutega maakonnahaiglate energiatõhususe suurendamiseks. Maakondlikesse integreeritud heaolukeskustesse tehtavad investeeringud põhinevad inimesekesksel integreeritud haigla üldkaval, mis töötatakse välja struktuursete reformide tugiprogrammi toel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Hooldamist vajavad isikud, sh eakad, kognitiivsete häiretega inimesed ja sotsiaalse toimetuleku raskustega isikud, suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lapsed - Kohalikud omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, erasektor, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad, k.a spetsiaalne tööjõud, hooldust vajavate isikute pereliikmed, st võimalikud isikud, kelle suhtes hoolduskoormust kohaldatakse - Tervishoid ja sotsiaalvaldkond (teenuseosutajad, sh spetsiaalne tööjõud) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; 106  kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.9.2. Näitajad Tabel 130: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 6 iii ERF Ülemineku PSO19 Kaasajastatud heaolukeskuste arv arv 0 2 6 iii ERF Ülemineku PSO18 Loodud või kohandatud elu- ja 0 3953 arv teenuskohtade arv Tabel 131: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 iii ERF Ülemineku PSR18 Uue või Kasutajaid/ 0 2020 3162 SFOS, ajakohastatud elu- aastas projektide ja teenuskohtade aruanded kasutajate arv 2.1.6.9.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 132: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 127 95 600 000 Tabel 133: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 01 95 600 000 Tabel 134: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 33 95 600 000 107 Tabel 135: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 09 N/A Tabel 136: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 03 95 600 000 2.1.7. PRIORITEET: INNOVAATILISED KOGUKONDLIKUD LAHENDUSED SOTSIAALHOOLEKANDES See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 2.1.7.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärgiks on toetada kohalike tegevusrühmade kaudu kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste teenuste pakkumise suurendamist, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu edendamist jne, panustades seeläbi sotsiaalse heaolu suurendamisse. Kohalikud tegevusrühmad, kes saavad ESF+ toetust taotleda on samad rühmad, kes rakendavad Leader-lähenemist EAFRDst. EARFD ja ESF+ vahelised kohustused ja toimimisviis on täpsemalt kirjeldatud partnerlusleppes. Sekkumise üldeesmärgiks on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine läbi LEADER põhimõtete. Strateegiate koostamisel, projektide valimisel ning nende rakendamisel lähtutakse LEADERi seitsmest põhielemendist: piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad; altpoolt tulev algatus; avaliku ja erasektori partnerlus; kohalikud tegevusrühmad/grupid; innovatsiooni soodustamine; integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed; võrgustikutöö ning koostöö. Kogukonnapõhine sotsiaalprobleemide 108  uuenduslik lahendamine lähtub lisaks ka sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetest ning aitab tugevdada selle kuvandit ühiskonnas. Sekkumise raames toetatakse tegevusi, mis panustavad järgmistesse eesmärkidesse:  pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine;  inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Sekkumise raames toetatakse kohalikke algatusi, mis parandavad sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; toetavad teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustavad isikukesksete teenuste osutamisse; suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetavad tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Sekkumine on seotud esieesmärk (k) all kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö alt üles meetodil st et toetatavad projektid valitakse välja kohalike tegevusrühmade poolt lähtuvalt nende endi strateegiates seatud eesmärkidest. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Kohalikud tegevusrühmad, kohaliku tasandi organisatsioonid (sh KOVid, ettevõtted, MTÜd, seltsid jne), mis panustavad kohalikul tasandil kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste sotsiaalset heaolu suurendavate teenuste kättesaadavuse parendamisse. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, eri piirkonnad, võttes arvesse kogukondade erinevat võimekust. 109 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.7.1.2. Näitajad Tabel 137: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 7 k ESF+ Ülemineku PSO40 Toetatud kohalike arv 22 22 tegevusrühmade strateegiate arv Tabel 138: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 7 k ESF Üle- PSR35 Maaelanikkonna % 64% 2020 54% SFOS, + mineku osakaal, kes on projektide hõlmatud kohalike aruanded tegevusrühmade strateegiatega 2.1.7.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 139: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 110  7 ESF+ Ülemineku k 152 5 000 000 Tabel 140: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 7 ESF+ Ülemineku k 01 5 000 000 Tabel 141: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 12 5 000 000 Tabel 142: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 10 5 000 000 Tabel 143: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 02 5 000 000 2.1.8. PRIORITEET: MATERIAALSE PUUDUSE VÄHENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 2.1.8.1.1. Fondide sekkumine Toetuse liigid Vaesus püsib Eestis üldiselt ühtlasel tasemel ja on väikeses languses, samas on teatud sihtrühmade (töötud, vanemaealised, üksikvanemad) vaesus ja vaesuse risk suur. Abi toimetulekuks on vaja nii lühiajalisemalt ootamatute raskuste tõttu kui ka pikemaajaliselt. 111 Seetõttu kasutatakse rahalisi vahendeid sihtrühmale toidu ja esmase materiaalse abi andmiseks ning kaasnevate meetmete pakkumiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused: 1) toidu ja esmase materiaalse abi kättesaadavaks tegemine abivajavale sihtrühmale; 2) toiduannetuste kogumine ja jaotamine, mis vähendab ka toidu raiskamist; 3) kaasnevate meetmete pakkumine. Esimeses punktis osutatud tegevus hõlmab toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmist keskselt toetuse saaja poolt ja jaotamist kohalikul tasandil või sihtrühmale voucherite pakkumist, mis võimaldab neil otse osta/saada esmast toiduabi ja materiaalset abi. Voucherite puhul leiab toetuse saaja hankega partneri(d) (kauplused) ja vouchereid jagavad määratud sihtrühmale kohalikud omavalitsused või muud toetuse saaja poolt määratud partnerid. Voucherite kasutuselevõtt suurendab ka kliimaeesmärkidega seotud ja keskkonna-alaste- aspektidega arvestamist. Toiduabi korraldus voucherite kaudu soodustab üleminekut ringmajandusele (aitab vähendada pakendeid jne) ning aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Teise tegevuse puhul leiab toetuse saaja toiduannetusi koguva(d) ja jagava(d) partneri(d) hankega. Partner(id) teeb järgmiseid tegevusi: o kogub üle-eestiliselt annetatavat toitu (kauplustelt, talunikelt jt annetajatelt); o korraldab toiduabi jõudmise (regionaalsete) ladustamiskohtadeni; o ladustab ja jagab toitu (ise või muu partneri abil) üldjuhul oma või nende poolt selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides; o tagab, et abi jõuab sihtrühmani ka juhul, kui sihtrühma kuuluval inimesel puudub võimalus toidupakile ise järgi tulla (transpordi puudumise, füüsilise puude vms tõttu), et tagada sealjuures inimese võimalus osaleda kaasnevates meetmetes; o tagab sellise abi jagamise vähemalt kaks korda aastas. Mõlemat tegevust täiendab kaasnevate meetmete pakkumine, mille eesmärk on leevendada enim puudustkannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust ja toetada toimetulekut. Peamised sihtrühmad Sihtgrupp on objektiivsete kriteeriumite alusel määratud enim puudust kannatavad isikud – peamiselt absoluutses vaesuses elavad inimesed, kodutud ja vaesuse ohus olevad inimesed. Täpsemad sihtrühma kriteeriumid määrab ja kinnitab Sotsiaalministeerium toetuse andmise tingimustes. Ühtsete kriteeriumide määratlemiseks tehakse koostööd KOV-dega (valla- ja linnavalitsused omavad parimat ülevaadet abi vajavatest isikutest), erinevate riigiasutuste (sh asjakohaste ministeeriumide) ning kolmanda sektori vastava valdkonna organisatsioonidega, võttes arvesse perioodi 2014-2020 toiduabi jagamise kogemusi, koostatud analüüse ja kehtivat seadusandlust. Kindlasti on abi saama õigustatud toimetulekutoetuse saajad. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Seega on toimetulekupiir absoluutse vaesuse piiri lähedal, mille puhul on õigustatud nii toiduabi ja esmase materiaalse abi, kui ka kaasnevate meetmete pakkumine. Enim puudust kannatavate isikute kriteeriumide määratlemine toimub järgnevalt: • võttes aluseks koostatud analüüsid, kehtiva seadusandluse ning varasema perioodi kogemuse, esitab Sotsiaalministeerium ettepaneku enim puudust kannatavate isikute kriteeriumite määratluse kohta toetuse andmise tingimustes; • enim puudust kannatavate isikute määratlemise kriteeriumid kooskõlastatakse asjakohaste ministeeriumide, KOV-ide ning kolmanda sektori vastavate organisatsioonidega; • kokkulepitavad kriteeriumid enim puudust kannatavate isikute määratlemiseks kinnitab Sotsiaalministeerium. 112 Riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus Sekkumise eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vähendamisele Eestis. Täpsemalt pakutakse enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja esmast materiaalset abi ning pakutakse sotsiaalse kaasamise meetmeid. Toidu jagamine võimaldab luua paremat kontakti abivajava isikuga ja seeläbi kaasata ta muudesse teenustesse ja/või tugiteenustesse, näiteks tööturuteenustesse, sotsiaalhoolekandeteenustesse, haridusele ja koolitusele juurdepääsule, mis pikemas perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust. Sihtgrupis olev inimene suunatakse temale asjakohaste kaasnevate meetmeteni, mida rahastatakse riigi või KOV eelarvest, teatud juhtudel ka ESFist. Rakendamise eelduseks on koostöö KOVidega, kellel on parim ülevaade enim puudust kannatavatest isikutest oma piirkonnas, et tagada igale abisaajale juurdepääs KOV- poolsetele kaasnevatele meetmetele. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on sotsiaalnõustamine ja teiste sotsiaalteenuste pakkumine KOV-i ülesanne. Seega on olemas kogu riiki kattev struktuur nende meetmete pakkumiseks ning dubleerimine ei ole otstarbekas, seda enam, et enamus enim puudust kannatavatest isikutest tuvastatakse KOV-i poolt. Kodutute varjupaikades pakutakse täiendavaid suunatud teenuseid, nt resotsialiseerimisteenust. Lisaks sotsiaalnõustamisele ja teistele KOV teenustele suunatakse abisaajaid võimalusel sobivatesse ESF meetmetesse, parandamaks toimetulekut pikas perspektiivis. Kaasnevad indikatiivsed KOV meetmed sihtgrupile (sotsiaalteenused) on sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooni- , lapsehoiu-, töötamise toetamise-, toetatud elamise-, hooldamine perekonnas-, eluasemeteenus, jms teenused (sh võlanõustamine). Tegevuste valimise kriteeriumid Rakendamise kavandamise lähtepunkt on jõuda võimalikult laia sihtrühmani, pöörates samal ajal tähelepanu toidu toiteväärtusele ja kvaliteedile ning toetusesaajate väärikusele. Kõiki tegevusi viiakse ellu eelkõige kohalikul tasandil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute, kaupluste jm partneritega, partnerid on kaasatud ka tegevuste välja töötamisel. Vastastikune õppimine, kohalike koostöövõrgustike loomine ja sotsiaalse vastutuse edendamine toiduainesektoris aitab kaasa sekkumise tõhususele. Toetuse saaja teeb regulaarselt koostööd maakondade ja kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondadega arutamaks kitsaskohti ja jagamaks parimaid praktikaid. Korraldatakse arenguseminare toidupankade ja kohalike omavalitsuste esindajatega, kus jagatakse edulugusid toidupäästmisel ja annetajate kaasamisel. KOVide ja lokaalsete toidupanga filiaalide koostöö aitab muutuvas süsteemis teenindada abivajajaid ning tagada nende väärikus ja võimalikult lihtne toidu kättesaamine. Kõikidele abisaajatele jagatakse retseptiraamatuid, kus on soovitused toiduraiskamise vältimiseks ja muud olulised toitu puudutavad soovitused. Täpsed rakendusskeemid igale tegevusele kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi koostatud toetuse andmise tingimustes. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. 2.1.8.1.2. Näitajad Tabel 144: Väljundnäitajad Prioriteet Erieesmärk Fond Piirkonna- ID Näitaja Mõõtühik kategooria 8 m ESF+ Ülemineku MC01 Jagatud toidu ja kauba eur rahaline koguväärtus 113 Tabel 145: Tulemusnäitajad Andmete allikas Võrdlusväärtus Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna- Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 8 m ESF+ Ülemineku MCR1 Toiduabi lõppsaajate arv arv 24 113 2021 SFOS, projektide aruanded 2.1.9. PRIORITEET: INIMESTELE LÄHEDASEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades 2.1.9.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Suurematelt funktsionaalsetelt linnapiirkondadelt oodatakse sekkumiste valikul keskendumist piiratud arvule arenguprobleemidele, mis vajavad oodatud tulemuste saavutamiseks kompleksseid ja lõimitud tegevusi. Projektide suurema mõju saavutamiseks luuakse integreeritum lähenemisviis, laiendades toetusõiguslike organisatsioonide (erasektor, valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtjad, eraisikud) ringi . Konkreetsed tegevused valitakse välja linnapiirkonna strateegia ja tegevuskava koostamise käigus. Linnapiirkonna strateegia koostatakse maakonna strateegia iseseisva osana koostöös kohalike omavalitsuste ja asutustega, kasutades nn alt-üles lähenemisviisi. Võtmeroll linnapiirkonna strateegia ettevalmistamisel, koostamisel ja kinnitamisel on asjaomastel linnalistel omavalitsustel. Strateegia koostamise protsessi kaasatakse ka teised linnapiirkonna sidusrühmad. Projektiettepanekute kogumiseks korraldatakse avatud konkursid, kus peale linnapiirkonna kohalike omavalitsuste saavad osaleda ka ettevõtted ja kolmanda sektori esindajad. Projektide valimise eest vastutavad linnapiirkonna kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade esindajad piirkondlike valikukomisjonide vormis. Kõik projektid peavad olema kooskõlas linnapiirkonna strateegiaga. Hindamise tulemusena koostatakse projektide nimekirja sisaldavad linnapiirkondade tegevuskavad. Linnapiirkonna strateegia esitatakse korraldusasutusele arvamuse saamiseks, et tagada vastavus ühissätete määruse artiklis 29 sätestatud miinimumnõuetele. 114 Projektide valikule kaasa aitamiseks ja linnapiirkondade tegevuskavade koostamiseks antakse üksikasjalikud suunised ja luuakse infovõrgustikud. Et suurendada kohalike omavalitsuste projektide väljatöötamise võimekust, koordineeritakse ja toetatakse nõustamist ning koolitust keskselt. Poliitikaeesmärkide nr 2 ja 5 meetmed, mis on suunatud suurematele funktsionaalsetele linnapiirkondadele, on kavandatud integreeritud viisil, ühendades sekkumised iga funktsionaalse linnapiirkonna konkreetsete probleemide lahendamiseks meetmetega, mis on mõeldud keskkonna ja säästva liikuvuse kitsaskohtadega tegelemiseks suuremates linnapiirkondades. Sünergia teiste poliitika- ja erieesmärkidega saavutatakse maakondlike strateegiate rakendamisega. Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamisega seotud sekkumismeetmeid kavandatakse poliitikaeesmärgi nr 2 raames. Poliitikaeesmärgi nr 5 kohane linnapiirkondade erieesmärk keskendub üldistele elukeskkonnaga seotud takistustele ja arenguvõimalustele, mis on kindlaks määratud linnapiirkonna strateegiate koostamise käigus. Suur osa vahenditest fokuseeritakse Ida-Virumaa linnapiirkondade elukeskkonna arenguprobleemidega tegelemiseks ja need täiendavad õiglasele üleminekule suunatud meetmeid. Nutikad lahendused (sh rohelahendused) Seni ei ole suured funktsionaalsed Eesti linnapiirkonnad teenuste osutamiseks, transpordikorralduse muutmiseks ega linnaruumi atraktiivsemaks muutmiseks piisavalt digitaalseid ja muid nutikaid lahendusi kasutanud. Tänu uuenduslike ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste olemasolule on linnad hea keskkond uuenduslike lahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks. Selliste lahenduste katsetamine võimaldaks lahendada linnade jaoks aktuaalseid arenguprobleeme, toetades samal ajal nende rahvusvahelist konkurentsivõimet. Toetust antakse linnades pakutavate nutikate teenuste ja lahenduste arendamiseks, katsetamiseks ja rakendamiseks (nt uued e-teenused, suur- ja avaandmete kasutatavus, e- demokraatia/kaasamislahendused, intelligentsed süsteemid (sh seireks) ja nutivõrgud (liiklus, valgustus jne)). Neid sekkumisi täiendab ka poliitikaeesmärgi nr 1 sekkumisloogika, mille kohaselt toetatakse ettevõtteid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavates investeeringutes, samuti toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja ettevõtjate vahelist koostoimet. Rohelahenduste projektide eesmärk on suurendada linnaruumi elurikkust, muutes linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja inimestele elamisväärseks. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veekogude rajamist jne. Need sekkumised on suunatud kõigile suurematele linnapiirkondadele. Ida-Viru linnapiirkondade taaselustamine Ida-Viru linnapiirkondades tuleb erilist tähelepanu pöörata alakasutatud linnaaladele. Nagu on märgitud vahehindamise aruandes, ei ole säästvate linnameetmete raames võetavad sekkumised Ida-Viru maakonna mahajäänud ja alakasutatud linnapiirkondade uuendamiseks olnud piisavad. Ida-Viru maakonna puhul on oluline jätkata linnakeskkonna arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku taristu (sh jalgrattataristu) renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud tööjõule ja kohaneda rahvastiku vähenemisega. Lisatähelepanu tuleb pöörata eluasemete tühjenemisega seotud probleemidele, mis toovad endaga kaasa vajaduse linna kompaktsemaks muuta. Need sekkumised on suunatud ainult Ida-Virumaal asuvatele linnapiirkondadele. Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Need meetmed on suunatud Ida-Virumaa ja Pärnu linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.1.9.2). Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus Need meetmed on suunatud kõigile suurematele linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme ning linnapiirkondade spetsiifilisi probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.1.9.2). Meetmete mõju kodanikele ja ettevõtjatele on peamiselt seotud linnakeskkonna paranemisega, muutes suuremad linnapiirkonnad elu- või majandustegevuse jaoks atraktiivsemaks ja mugavamaks. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad ja rahastamisvahendite kasutamine pole tegevuste sihtgruppi, elluviimise piirkonda ja sisu arvestades asjakohane. Toetustel on regionaalse arengu tasakaalustamisele efektiivsem mõju. 115 Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, ühistranspordikeskused, ettevõtted, mittetulundusühendused, teadus- ja arendusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendustesse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Funktsionaalset linnapiirkonna puudutava strateegia osa ettevalmistamisel kaasatakse asjakohased linnapiirkonna partnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga kavandatakse projektide valikukriteeriumid võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peavad olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peavad olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses, nii et igas vanuses inimesed saaksid seal iseseisvalt ja turvaliselt liikuda. Toetuse andmise otsuses tuleb selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Nii poliitikaeesmärgi 2 (SO viii) kui ka poliitikaeesmärgi 5 (SO i) meetmete kaudu eraldatakse väh. 8% ERFi vahenditest säästvale linnaarengule. SO-d rakendatakse vormis „muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide kavandatud algatusi“ vastavalt ÜSM art. 28 punktile c. Eelmise perioodi õppetundide näitel on leitud, et säästva linnaarengu küsimuste lõimimisel olemasolevasse strateegilisse raamistikku on lisaväärtus funktsionaalsete piirkondade tervikliku planeerimise tähenduses. Seetõttu lisatakse olemasolevatele maakondlikele strateegiatele eraldi linnapiirkonna strateegia, kus keskendutakse konkreetse linnapiirkonna arenguprobleemidele ja vajadustele ning tuuakse välja arengueesmärgid ning lahendused. Ministri määrusega kehtestatakse toetatavate tegevuste rakendamise tingimused, mh sätestatakse linnapiirkonna tegevuskava koostamise põhimõtted, linnapiirkonna asjaomaste osapoolte roll ja ülesanded tegevuste valikuks. Projektide rahastamist haldab keskne rakendusüksus. Funktsionaalne linnapiirkond (käesoleva SO sihtpiirkond) hõlmab nii keskuslinna ja sellega lähedalt seotud tiheasustusega ala. Lähitagamaad defineeritakse kui keskuslinna ümbritsevat katkematu asustusega valglinnastunud ala, mida seob keskuslinnaga igapäevane pendelränne. Toetus on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, mille elanikkond ületab 50 000 inimest – suuremad funktsionaalsed linnapiirkonnad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnastud). Suuremates linnapiirkondades (kõik teised Eesti linnad on alla 18 000 elaniku) on tihedamast rahvastiku kontsentreerumisest võimendunud liikuvuse, linnaruumi ning teenustega seotud väljakutsed, mt nõuvad need eritähelepanu ja on valitud sekkumissuuna objektiks. Linnapiirkondade geograafiline mõõde on kooskõlas metoodikaga, mille on välja töötanud Statistikaamet, kasutades sarnase rahvastikutihedusega asustusklastreid ja kohandades laialdaselt kasutatavat OECD linnapiirkonna määratlust, arvestades Eesti territooriumi suurust. Linnapiirkonna täpsema määratlemise üle võivad otsustada omavalitsused, võttes arvesse funktsionaalseid seoseid (nt igapäevane pendelränne, ühiselt korraldatavad teenused). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Võimalikud seosed linnaarengu erinevate sekkumismeetmete vahel tehakse kindlaks linnapiirkonna strateegiates, piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete puutumus ja ulatus sõltub konkreetse linnapiirkonna strateegiast ja tegevuste valikust. Potentsiaalselt võivad kõik sekkumised täiendada Interregi programmide tegevusi, kuna linnapiirkondade arenguprobleemid on olulised nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil. Eesti-Läti programmi puhul võib ilmneda koosmõju projektidel Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas, sest ühisosana toetatakse rohelist taristut ja bioloogilist mitmekesisust. Kesk-Läänemere programmist, kus sihtpiirkonda mahuvad kõik linnapiirkonnad, toetatakse ühisosana CO2 heitme vähendamist ja avalike teenuste arendamist. 116 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.9.1.2. Näitajad Tabel 146: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 9 i ERF Ülemineku RCO114 Avalik ruum, mis on m2 0 80 000 linnapiirkondades loodud või taastatud 9 i ERF Ülemineku RCO36 Roheline taristu, mida ha 10 40 toetatakse muudel eesmärkidel kui kliimamuutustega kohanemine 9 i ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 6 26 arengu projektid 9 i ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 4 territoriaalse arengu strateegiatesse strateegiad 9 i ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Isikute arv 0 678 588 arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond 9 i ERF Ülemineku PSO41 Uute ja uuendatud Teenuste arv 0 6 korraldusega teenuste arv Tabel 147: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 9 i ERF Üle- PSR36 Arendatud avalikust Inimeste 0 2021 232 SFOS, mineku linnaruumist kasu saanud arv 000 Statisti- elanike arv kaamet 9 i ERF Üle- RCR11 Uute ja uuendatud avalike Kasutajate 0 2021 128 SFOS, mineku digiteenuste, -toodete ja - arv 000 projektia protsesside kasutajad aastas ruanded 9 i ERF Üle- PSR38 Projektide arv, milles Projektide 0 2021 6 SFOS, mineku uuendatud korraldusega arv projektia teenustega seotud ruanded pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20% 9 i ERF Üle- PSR37 Integreeritud projektidest Organisat- 0 2021 16 SFOS, mineku kasu saanud sioonide projektia organisatsioonide arv arv ruanded 117 2.1.9.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 148: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 168 21 516 000 9 ERF Ülemineku i 083 2 000 000 9 ERF Ülemineku i 079 4 000 000 9 ERF Ülemineku i 018 8 000 000 9 ERF Ülemineku i 158 6 000 000 9 ERF Ülemineku i 170 200 000 Tabel 149: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 01 41 716 000 Tabel 150: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 19 41 716 000 Tabel 151: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 ERF Ülemineku i 3 41 716 000 2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades 2.1.9.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Projektid valitakse välja avatud taotlusvoorudes, kus projektivaliku protsessi on kaasatud erinevad kohaliku tasandi osapooled. Integreeritud territoriaalse arengu projektid peavad tulenema maakonna arengustrateegiast. Toetuse saajad peavad oma tegevused fokuseerima kõige olulisematele maakonna arengustrateegiast tulenevatele väljakutsetele ning tulemuste saavutamiseks rakendama kompleksseid ja integreeritud tegevusi. Positiivne näide territoriaalse ja integreeritud lähenemisviisi kasutamisest perioodil 2014–2020 on piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks. Selle tegevuse jaoks koostati kõigi oluliste kohalike ja regionaalsete organisatsioonide koostöös maakondlikud pikaajalised tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise kavad. Sama lähenemist kasutati ka investeeringumeetme puhul, kus projektid valiti välja maakonnas, kaasates erinevaid osalisi. Eelmisest perioodist saadud positiivne õppetund on, et piirkonna probleemid ja integreeritud lahendused oli võimalik läbi mõelda maakonnas kohapeal ja seetõttu on nimetatud meetmed olnud tõhusad. Selleks et tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust projekte koostada ja ellu viia ning kaasata kõiki vajalikke osalisi, koordineeritakse keskselt nõustamised ja koolitused käesoleva erieesmärgi osana. 118 Kuna paljudes Eesti piirkondades rahvastik väheneb ja vananeb, tuleks kohalikes omavalitsustes arendada tänapäevaste ja sihtgrupist lähtuvate teenuste arendamise suutlikkust, sh suutlikkust arendada tarkasid teenuseid ja digilahendusi. Vähene kohaliku tasandi arengusuutlikkus takistab toetusmeetmete, reformide ja poliitikameetmete edukat rakendamist. Territoriaalse haldusreformiga on loodud eeldused arenguhüppeks kohaliku omavalitsuse tasandil, kuid ilma suutlikkuse suurendamiseta kohalike omavalitsuste arengutempo ei muutu. Kui veel 2010. aastal tuli 69,9% riigi sisemajanduse kogutoodangust Harju- ja Tartumaalt, siis 2019. aastal juba 75,6%. Elaniku kohta ületab SKP riigi keskmist taset ainult Harju maakonnas (143%) ja küündib selle lähedale ka Tartumaal (91%), kuid viies maakonnas jääb see alla 50% riigi keskmisest (kõige madalam Põlvamaal 39%). Kuigi ettevõtlustegevus on kõigis maakondades alates majanduskriisist pidevalt kasvanud, on see olnud kiireim Tallinna ja Tartu linnapiirkondades ning aeglasem kõige väiksema ettevõtlusaktiivsusega piirkondades. Samuti esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi juurdepääsul kapitalile ja kvalifitseeritud töötajatele. Endiselt on kõige aeglasem kasv ja madalam ettevõtlusaktiivsuse tase Hiiumaal ja Ida-Viru maakonnas. Analüüsid on näidanud, et ekspordi kasv toob kaasa brutopalga tõusu. Seepärast on oluline, et innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamine ning muu ettevõtluse arendamist toetav tegevus (sh poliitikaeesmärgi nr 1 raames) aitaks piirkondlikel ettevõtjatel muutuda ekspordile orienteeritumaks ning liikuda edasi väärtusahelas ja tõhususes. Ida-Viru maakond erineb ülejäänud Eestist, sest töötuse määr on jätkuvalt kõrgem, baasitaristut ei ole piisavalt arendatud, piirkonnas on suur hulk kasutuseta hooneid ja tööstuslikku tühermaad ning elamukinnisvara väärtus on väike. Õiglase ülemineku fond täiendab selles piirkonnas investeeringuid, mida on juba kavandatud teiste poliitikaeesmärkide ja riiklike toetusmeetmetega. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond Ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on piirkonniti väga erinev: väljaspool pealinnapiirkonda elanikkond vananeb ja väheneb. See tendents toob kaasa kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja kinnisvara väikese väärtuse ning takistab selliste kohalike ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, kes sooviksid investeerida toodete/teenuste lisandväärtuse suurendamisse. Kohalike omavalitsuste potentsiaali on atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamisel alakasutatud. Avaliku sektori toetus ettevõtluskeskkonna soodustamisel, arendus- ja innovatsioonivõimekuse arendamisel ning piirkonnaspetsiifiliste tugiteenuste pakkumisel muudab ettevõtted väljaspool pealinnapiirkonda konkurentsivõimelisemaks ja võimaldab saada poliitikaeesmärgist nr 1 rohkem kasu. Et tugevdada kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ning suurendada piirkondliku ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, on vaja toetada erinevaid tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad olla jätkusuutliku turismi edendus ja kohaturundus, ettevõtlusvõrgustike, piirkonnaspetsiifiliste kompetentsikeskuste ja klastrite arendamine, ettevõtlikkuse ja kaugtöö edendamine, ettevõtjate diagnostika, koolitused ja muud maakonna arengustrateegias kavandatud tegevused. Tegevusi võib kombineerida vajadusel sihistatud investeeringutega (külastusobjektid, tööstusalade jm ettevõtluseks vajaliku tehnilise taristu (nt juurdepääsuteed) parem kasutamine, tootearendus- ja koostöökeskused või inkubaatorid). Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Et tagada ligipääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, pakub meede piirkonnas tegutsevatele teenuseosutajatele võimaluse kavandada oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad hõlmata avalike teenuste arendamist (paranenud teenusekvaliteet ja uuenduslikud viisid teenuste osutamiseks, nt e-teenused, mobiilsed teenused, kohalike omavalitsusega koostöös osutatavad teenused, kogukonnateenused, mitmesugused pilootprojektid) ning avalike teenuste taristu kohandamisega seotud tegevusi (multifunktsionaalsed teenusekeskused või taristuvõrgustiku terviklik väljaarendamine, säästva veemajanduse edendamine), avaliku linnaruumi arendamist, sh linnakeskuste elavdamine ja ehituspärandi taaskasutuselevõtt. Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus On vaja arendada kohaliku ja piirkondliku tasandi (kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste liidud, maakondlikud arenduskeskused jne) suutlikkust rakendada maakonna arengustrateegiaid ja koostada suure mõjuga projekte. Vajalikud sekkumised hõlmavad järgmist:  majandusarengut ning teenusekorralduse ja teenusvõrgustike kavandamist toetavad uuringud, analüüsid, ekspertiisid, nõustamised;  arendussuutlikkust toetavad ja suurendavad arendus- ja koolitustegevused olulistele kohalikele ja piirkondlikele osalistele (keskendudes teenustele, ettevõtlusele, tööturule, oskustele ja majandusarengule); 119   võrgustike töö toetamine (oluliste piirkondlike osaliste esindajaid hõlmavad rakke- ja eksperdirühmad kindla eesmärgi saavutamiseks). Uuringute, analüüside ja ekspertiiside kasutamise eesmärk on aidata ette valmistada teisi projekte ja parandada projektide kvaliteeti. Koolitused ja toetav võrgustikutöö koordineeritakse keskselt ja on kättesaadav kõigile olulistele osalistele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Toetatud tegevused tagavad elanikele kättesaadavad ja kvaliteetsed teenused ning paremad tööhõive ja ettevõtluse arendamise võimalused väljaspool pealinnapiirkonda. Oodatavad tulemused:  piirkondlike ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamine ning parem koostöö teadus- ja arendusorganisatsioonidega;  piirkondliku ettevõtluse suurem lisandväärtus;  hästi tasustatud töökohtade lisandumine;  parem juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele;  alakasutatud hoonete ja alade pindala vähenemine linnakeskustes;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus rakendada strateegiaid, koostada ja rakendada projekte;  teenuste võrgustik ja korraldus vastavad kahaneva elanikkonna vajadustele. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad ja rahastamisvahendite kasutamine pole tegevuste sihtgruppi, elluviimise piirkonda ja sisu arvestades asjakohane. Toetustel on regionaalse arengu tasakaalustamisele efektiivsem mõju. Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused ja muud piirkondlikud organisatsioonid, VKEd, mittetulundusühendused, piirkondlikud vee-ettevõtted. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Taristusse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Teenuste arendamisel võetakse arvesse mittediskrimineerimist ja juurdepääsetavuse põhimõtteid. Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamisel võetakse arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Sekkumise kavandamise ettevalmistamisse tuleks kaasata asjakohased sotsiaalpartnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga (https://kompetentsikeskus.sm.ee/vorgustik/) kavandatakse projektide valiku kriteeriumid, täpsustatakse ja vajadusel kohaldatakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Erieesmärgi nr 2 „kohalike omavalitsuste paremat suutlikkust“ käsitlev meede integreerib võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mittediskrimineerimise lähenemisviisi koolitusteemadesse, õpetades, kuidas tagada võrdõiguslikkus, kaasamine ja mittediskrimineerimine projekti eri valdkondades. Taristusse või arukate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peaksid olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peaksid olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses. Toetuse andmise otsuses tuleks selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis ja see põhineb maakondlikel arengustrateegiatel, milles kirjeldatakse piirkonnale omaseid väljakutseid ja arenguvajadusi erinevates valdkondades. 120  Eesti puhul on funktsionaalsed piirkonnad arenenud linnade võrgustiku alusel. Iga selline linn tegutseb ümbritsevate maapiirkondade keskusena, pakkudes teatud teenuseid, töökohti (kui tööjõuareaali keskus) ja transpordiühendusi teiste linnadega. Eesti funktsionaalsed piirkonnad (pendelrände andmetel) kattuvad suuresti maakonnapiiridega. Maakonnad on Eestis kõige levinum koostööpiirkond avalike teenuste osutamisel, ühistranspordi korraldamisel ja ettevõtjatele tugiteenuste osutamisel. Pärast haldusreformi koostati kõigis Eesti maakondades arengustrateegiad. Erieesmärk on suunatud kõikidele funktsionaalsetele piirkondadele Eestis, kuid toetuse saajatena on välistatud erieesmärgi 1 sihtpiirkonnaks olevad suuremad linnad oma linnalise territooriumi ulatuses. Erilist tähelepanu pööratakse Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale, et toetada järelejõudmist ülejäänud riigile. Väiksemate linnakeskuste elavdamisel pööratakse erilist tähelepanu muinsuskaitse alla jäävatele keskustele. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus sõltub arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt Valga-Valka kaksiklinnad), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega Interregi programmides, nagu Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 121 2.1.9.2.2. Näitajad Tabel 152: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna väärtus Prioriteet Mõõtühik (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 9 ii ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad Ettevõtjad 15 160 (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 9 ii ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad Ettevõtjad 0 10 ettevõtjad 9 ii ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust saavad Ettevõtjad 15 150 ettevõtjad 9 ii ERF Ülemineku PSO41 Uute ja uuendatud Teenuste arv 0 64 korraldusega teenuste arv 9 ii ERF Ülemineku PSO42 Uute arenguprogrammide Programmid 8 20 arv 9 ii ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Isikute arv 0 475 arengu strateegiate 000 raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond 9 ii ERF Ülemineku RCO75 Integreeritud piirkondliku Panused 0 15 arengu strateegiad strateegiatesse 9 ii ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 38 127 arengu projektid Tabel 153: Tulemusnäitajad 2.1.9.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 154: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 169 83 890 000 9 ERF Ülemineku ii 158 64 000 000 9 ERF Ülemineku ii 170 3 300 000 Tabel 155: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 01 151 190 000 Tabel 156: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 24 151 190 000 122  Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 9 ii ERF Üle- RCR02 Erasektori Euro 0 2021 9 300 SFOS, mineku investeeringud, mis 000 taotluse täiendavad avaliku rahulda- sektori toetust mise (sellest: toetused) otsused 9 ii ERF Üle- PSR38 Projektide arv, Projektide 0 2021 44 SFOS, mineku milles uuendatud arv projekti- korraldusega aruanded teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud on vähenevad vähemalt 20% 9 ii ERF Üle- PSR39 Terviklikult Teenus- 0 2021 20 SFOS, mineku arendatud võrgustikud projekti- teenusvõrgustike aruanded arv 9 ii ERF Üle- PSR37 Integreeritud Organisat- 0 2021 254 SFOS, mineku projektidest kasu sioonide arv projekti- saanud aruanded organisatsioonide arv 9 ii ERF Üle- PSR40 Arenguprogrammi Osalejate 0 2021 2 000 SFOS, mineku läbinud osalejate arv projekti- arv (ametialase aruanded kompetentsi tõstmiseks) Tabel 157: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 ERF Ülemineku ii 3 151 190 000 2.1.10. PRIORITEET: ÕIGLANE ÜLEMINEK See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 123 2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega 2.1.10.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üleminekuprobleemide lahendamiseks ja õiglase ülemineku territoriaalses kavas kirjeldatud arenguvajadustega tegelemiseks on õiglase ülemineku fondi rakendamisel Ida-Virumaal valitud kaks tegevussuunda. Valitud lähenemisviis aitab kõige tõhusamalt leevendada Ida-Viru maakonna ainulaadseid probleeme seoses üleminekuga CO2-neutraalsele majandusele 2050. aastaks. Fondi rakendamisel tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuursete muutustega. Esimene tegevussuund on „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada see, mida enamik kohalikke sidusrühmi ja Ida-Viru elanikkond tajub ülemineku peamise raskusena: vajadus mitmekesistada kohalikku majandust ja korraldada ümber tööjõudu. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud meetmetele. Lõviosa esimese tegevussuuna mahust on suunatud Ida-Viru peamise probleemi lahendamisele, milleks on maakonna majanduse ümberkujundamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Seetõttu on esimese tegevussuuna põhirõhk suurte ettevõtlusinvesteeringute toetamisel, suhteliselt suurte tööstusarenduste ligimeelitamisel ja uute, suurema lisandväärtusega töökohtadega ettevõtete loomisel. Põhivarasse tehtavate investeeringute kõrval on ette nähtud ka toetus ettevõtjate teadmusmahukuse suurendamiseks. See ei hõlma üksnes ettevõtetesisest teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust, vaid ka kohalike haridus- ja teadusasutuste võimekuse suurendamist, et saavutada piirkonnas pikaajaline positiivne mõju. Kuna majanduse mitmekesistamist peetakse üleminekuprotsessis oluliseks arenguvajaduseks, on piirkonna majanduse terviklikuks ümberkujundamiseks ülimalt oluline spetsiaalse tugitaristu loomine mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekkeks. Sel põhjusel on plaanis pakkuda majanduse mitmekesistamist toetavaid lisateenuseid ja VKEde investeerimistoetusi. Teine suurem üleminekuga seotud probleem, mille lahendame samuti õiglase ülemineku fondi esimese tegevussuuna raames on maakonna tööjõu ümberkorraldamine ja arendamine. Õiglase ülemineku fondi kaudu peame tagama turvavõrgustiku neile, kelle jaoks üleminek saab alguse töökoha kaotamisega. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ning pakkuma põlevkivisektori töötajatele ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi. Ette on nähtud tööturumeetmed, näiteks ajutine sissetulekutoetus töötajatele, kes lähevad üle uuele tööle, ning põlevkivitööstuse töötajate ümber- ja täiendõppeprogrammid. Selleks et vastata piirkondade uute ettevõtjate ja uusi ärimudeleid viljelevate ettevõtjate vajadustele, vajab piirkond ka ulatuslikumat koolituspakkumist, mis tagab kasvuvaldkondades tegelevatele ettevõtjatele nende vajadustele vastava oskuste profiiliga tööjõu, pöörates sh tähelepanu roheoskuste arendamisele. Seepärast on üleminekuprotsessi positiivsete tulemuste saavutamiseks vaja suurendada ka täiendõppe ning kutse- ja kõrghariduse pakkumist. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides d, e, f, g, h, i, j ja o kirjeldatud meetmetele. Põlevkivist loobumise kontekstis tuleb Ida-Virumaa suuremate omavalitsuste jaoks välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed lahendused soojuse tootmiseks, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Energiaostuvõimetuse ohu vältimiseks, kohalike hoonete energiatõhusamateks muutmiseks ning kohalike elanike elutingimuste parandamiseks on põhjendatud ka korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Ülemineku ajal peame tegelema põlevkivi kaevandamise järelmõjuga keskkonnale ja tervisele, taastades ja ennistades saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkust, suurendades piirkonna ringmajandussuutlikkust (arendades seda majanduse ümberkorraldamise osana) ja mõistes paremini põlevkivi töötlemise mõju tervisele. Toetatakse põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonna- ja tervisemõju leevendamist, et luua eeltingimused saastunud alade taaskasutamiseks teiste sektorite, nt metsanduse, tööstusalade arendamise jm vajadusteks. Põlevkivi töötlemise tervisemõjude paremaks mõistmiseks tehakse biomonitooring, mis on üks tõhusamaid meetodeid inimeste kokkupuute hindamiseks looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töökeskkonnas. 124 Üleminekuprotsessi jaoks on samuti oluline tagada inimeste heaolu Ida-Virumaal. Sellepärast töötatakse fondi raames välja sotsiaalset muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise meede, et tagada sotsiaal- ja tervishoiusektori areng, luua piirkonnas ühtne ja kergesti juurdepääsetav teenuste võrgustik, arendada paremaid sidemeid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemides ning toetada sotsiaal-majanduslikku arengut, aidates seeläbi kaasa õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal. Kohalikel omavalitsustel on piirkonnas oluline roll üleminekumõju leevendamisel ja üleminekuprotsessi kiirendamisel. Samal ajal peavad omavalitsused toime tulema survega oma eelarvetele, mis on tingitud põlevkivisektori vähenemisest. Seega on õiglase ülemineku fondist vaja toetada investeeringuid, mis leevendavad ülemineku mõjusid kohalikele omavalitsustele. Näiteks on plaanis toetada omavalitsusi sotsiaal- ja hooldusteenuste arendamisel ning energiatõhususe valdkonnas, mis võimaldab neil vähendada oma püsikulusid. Samuti on oluline meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt üleminekuprotsessi subjektid, vaid selle aktiivsed osalejad ja kujundajad. Tähtis on tagada, et kohalik kogukond tunneks oma kaasvastutust kliimaneutraalsusele ülemineku eest. Seega peab julgustama inimeste individuaalseid ja ka kogukondlikke pingutusi selles protsessis. Kogukondadele ja mittetulundusorganisatsioonidele antakse toetust selliste piirkondlike algatuste elluviimiseks, mis võimendavad õiglast üleminekut, ehk tulenevad kliimaneutraalsusele üleminekust või aitavad sellele kaasa, ning arendavad sotsiaalset ettevõtlust. Sellisteks tegevusteks võivad olla nt kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasamise projektid; keskkonnateadlikkuse ja ringmajanduse edendamine; sotsiaalne või muu innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine; noortele mõeldud ja noorte algatatud tegevused jne. Kõik õiglase ülemineku raames Ida-Virumaal elluviidavad sekkumised peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH). Eesti õiglase ülemineku kavale teostati osana ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavast 2022. a alguses DNSH analüüs.“ DNSH analüüs leidis, et õiglase ülemineku protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi üldlevinud põlevkivi kasutuselt taastuvenergiaallikatele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. DNSH analüüs järeldas, et kavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi sammaste vahel on selgitatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas. Peamised sihtrühmad Nii uued kui ka olemasolevad ettevõtted (peamiselt VKEd), kes on huvitatud töökohtade loomisest ning tulevikukindlate teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas, teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, piirkondlikud organisatsioonid, omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, kaugkütte pakkujad, korteriühistud, üleminekuprotsessi keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest mõjutatud elanikkond, põlevkivisektori töötajad, täiskasvanuhariduse omandajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Teave õiglase ülemineku protsessi ja toetusmeetmete kohta tehakse kättesaadavaks eesti ja vene keeles kogu rakendamisprotsessi vältel. Ida-Virumaal on Eesti suurim sooline palgalõhe ning eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on märkimisväärne tööhõive lõhe viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. Selleks et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida ja koolitustegevustes osaleda, on oluline tagada venekeelsed õppekavad koos põhjaliku eesti keele õppega. See pakub ühelt poolt võimalust õppida tuttavas keelekeskkonnas, kuid samal ajal kindlustada õppijate laiemad karjäärivõimalused eestikeelses keskkonnas. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Õiglase ülemineku sihtpiirkond on Ida-Viru maakond, kuna kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab seda piirkonda Eestis kõige rohkem. Territoriaalsete vahendite kasutamist õiglase ülemineku fondi raames ei kavandata, kuid kõik sekkumised töötatakse välja tihedas koostöös piirkondlike organisatsioonidega. 125 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevahelised meetmed ei ole sekkumistega otseselt hõlmatud, kuid plaanis on toetada Ida- Virumaa Omavalitsuste Liidu osalemist üleeuroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, et hõlbustada teadmiste omandamist üleminekuprotsessist ja kogemuste vahetamist teiste samasugust üleminekut läbivate ELi piirkondadega. Ida-Viru maakond on piiriala, mis teeb koostööd naaberpiirkondadega (näiteks Soome rannikualad üle Soome lahe), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega Interregi programmides, nagu Kesk- Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.10.1.2. Näitajad Tabel 158: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 10 JTF JTF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad 80 228 ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 10 JTF JTF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad 20 78 ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust ettevõtjad 60 150 saavad ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO15 Loodud ettevõtjad 10 40 ettevõtlusinkubatsiooni võime 10 JTF JTF Ülemineku PSO43 Osaluskordade arv Osaluskordade 4003 14 766 arv 10 JTF JTF Ülemineku RCO22 Lisandunud võimsus MW 0 7 taastuvenergia tootmiseks 10 JTF JTF Ülemineku RCO34 Täiendav jäätmete tonne/aastas 0 10 000 ringlussevõtu suutlikkus 10 JTF JTF Ülemineku RCO38 Toetatava taastatud hektarid 20 100 maa pindala 10 JTF JTF Ülemineku RCO18 Suurema eluruumid 0 400 energiatõhususega eluruumid Tabel 159: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 126  10 JTF JTF Üle- RCR01 Toetatavates üksustes lo täistööaja 0 2021 1 085 SFOS / mineku odud töökohad ekvivalenti projekti aastas aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR102 Toetatavates üksustes täistööaja 0 2021 40 SFOS / mineku loodud teadusuuringute ekvivalenti projekti valdkonna töökohad aastas aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR02 Erasektori inves- euro 0 2021 168 00 SFOS / mineku teeringud, 0 000 projekti mis täiendavad avaliku aru- anded sektori toetust 10 JTF JTF Üle- RCR03 Toote- või protsessi- ettevõtjad 0 2021 30 FOS / mineku innovatsiooni kasutusele projekti võtvad VKEd aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR04 Turundus- või organisat- ettevõtjad 0 2021 20 SFOS / mineku siooniinnovatsiooni projekti kasutusele võtvad VKEd aru- anded 10 JTF JTF Üle- PSR41 Osalejad, kes said osalejate 0 2021 11 SFOS / mineku lahkudes kvalifikatsiooni arv 475 projekti aru- anded 10 JTF JTF Üle- PSR43 Peale teenuse saamist isikute arv 0 2021 845 SFOS / mineku tööhõives olev tööealine Statistik elanikkond aamet 10 JTF JTF Üle- RCR18 VKEd, kes kasutavad ettevõtjat 0 2021 40 SFOS / mineku ettevõtlusinkubaatori aastas projekti teenuseid aru- pärast inkubaatori anded asutamist 10 JTF JTF Üle- RCR29 Hinnangulised tonni CO2 10 SFOS / mineku kasvuhoonegaaside ekvivalenti 148 2021, 1 211 projekti heitkogused aastas 2024 aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR52 Taastatud maa, mida hektarid 0 2021 60 SFOS / mineku kasutatakse rohealade, projekti sotsiaaleluruumide, aru- majandusliku või muu anded kasutuse jaoks 10 JTF JTF Üle- RCR26 MWh/aasta 600 2024 3600 SFOS / Primaarenergia aastane mineku s 0 projekti tarbimine (sellest: aru- elamud, üldkasutatavad anded hooned, ettevõtted, muu) 2.1.10.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 160: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 002 28 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 003 47 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 004 10 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 010 69 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 011 21 500 000 127 10 JTF Ülemineku JTF 012 15 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 013 3 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 020 24 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 021 12 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 023 4 900 000 10 JTF Ülemineku JTF 027 3 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 044 10 100 000 t10 JTF Ülemineku JTF 046 16 740 432 10 JTF Ülemineku JTF 054 5 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 042 15 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 070 3 324 081 10 JTF Ülemineku JTF 073 6 380 375 10 JTF Ülemineku JTF 121 6 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 127 4 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 140 3 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 146 1 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 149 6 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 150 9 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 151 10 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 158 1 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 160 840 000 10 JTF Ülemineku JTF 162 4 000 000 Tabel 161: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 01 340 284 888 Tabel 162: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 32 340 284 888 Tabel 163: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 10 JTF Ülemineku JTF 03 340 284 888 128 3. RAHASTAMISKAVA 3.1. Ümberpaigutused ja panused Tabel 164: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse (jaotus aastate kaupa) Ümberpaigutamiste Ümberpaiguta Jaotus aastate kaupa allikas miste siht Piirkon Piirkonna Fon na Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total kategooria d katego oria 2 3 5 6 6 6 Ei ole ESF Ülemine 31 ÜF 207 784 676 622 622 622 asjakohane + ku - 535 475 240 360 420 420 420 335 1 1 1 1 Ei ole Ülemine ÜF ERF 629 988 438 977 977 977 8 989 asjakohane ku - 278 866 351 732 732 732 691 Tabel 165: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (kokkuvõte) ERF ESF+ ÜF EMFAF AMIF ISF BMVI Kokku Ülemineku Ülemineku ERF Ülemineku -8 989 0 0 0 0 -8 989 691 691 ESF+ Ülemineku -31 535 0 0 0 0 -31 535 335 335 ÜF N/A 8 989 691 31 535 335 0 0 0 0 40 525 026 EMFAF N/A 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 8 989 691 31 535 335 - 40 525 0 0 0 0 0 026 129 Ümberpaigutuste põhjendus Fondidevaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud riigipõhiseid soovitusi 2019–2020, mille Euroopa Komisjon Eestile andis, ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega. Olulised märksõnad arenguvajadustes on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (võrreldes muude Eesti piirkondadega on struktuurne probleem kirde- ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus); sotsiaalse turvavõrgu parandamine ja hoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamine; haridussüsteemi paremasse vastavusse viimine tööturu nõudlusega ning oskuste nappuse vähendamine. ERFi suunatud raha on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtjate arengu toetamisele, et vähendada regionaalset ebavõrdsust. Piirkonna VKEsid toetatakse lisaks tootlike investeeringute tegemisel, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiemat kasutamist sotsiaalvaldkonnas). ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja vähendamist ning hariduse vastavusse viimist tööturu nõudlusega. Lastele ja noortele on suunatud sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Lähtuvat laste- ja noortegarantii eesmärkidest on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist väljalangemisega ning pakkuda erinevaid hariduslikke tugiteenuseid. Samuti tugimeetmed mittetöötavate ja -õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks. Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud. 3.2. JTF: eraldised programmis ja ümberpaigutamised Ei ole asjakohane – Eesti ei plaani teha ülekandeid ESF+-ist ja ERFist JTFi. 130 3.3. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 166: Rahalised assigneeringud aastate kaupa 2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna Fond 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata ERF Ülemineku 0 289 294 299 305 126 679 831 126 679 129 197 491 129 197 1 701 751 762 956 335 832 491 561 917 251 604 737 154 Kokku 0 289 294 299 305 126 679 831 126 679 129 197 491 129 197 1 701 751 762 956 335 832 491 561 917 251 604 737 154 ESF+ Ülemineku 0 88 91 94 96 40 636 514 40 636 514 41 384 376 41 384 377 534 063 021 323 706 157 537 731 299 989 337 Kokku 0 88 91 94 96 40 636 514 40 636 514 41 384 376 41 384 377 534 063 021 323 706 157 537 731 299 989 337 JTF JTFi määruse 0 26 26 27 27 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 154 artikli 3 472 897 331 773 961 kohased 165 387 113 515 870 vahendid JTFi määruse 0 98 100 198 artikli 4 674 259 kohased 701 711 934 vahendid 412 JTFi määruse 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 artikli 7 kohased 131  2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna Fond 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 3 kohaste vahenditega) JTFi määruse 0 0 0 0 artikli 7 kohased vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 4 kohaste vahenditega) Kokku 0 125 127 27 27 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 353 146 157 331 773 896 866 098 113 515 282 Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 0 137 137 137 138 56 608 217 56 608 216 57 826 382 57 826 382 779 286 600 554 411 722 200 641 846 129 013 Kokku 0 640 650 559 568 235 431 416 235 431 240 145 240 145 3 369 248 541 165 227 416 240 241 336 520 721 862 370 786 132 3.4. Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa Tabel 167: Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Liikmesriigi Kaasrah Liidu osalus osaluse esialgne Kokku astamise Liikmesri jaotus määr Prioriteet igi osalus (a)=(b)+(c)+(i Liidu osaluse jaotus Avalikud eraallika )+(j) allikad d (d)=(e)+(f (g)=(a)+( (h)=(a)/( (e) (f) ) d) g) Liidu toetuse Kohandatav Poliitikaeesmär arvutamise alus Liidu osalus summa k/ JTFi (rahastamiskõlblik Piirkonna Fond Ilma Ilma erieesmärk ud kulud või kategooria Artikli Artikli artikli artikli number või avaliku sektori 36 36 36 36 tehniline abi osalus kokku) lõike 5 lõike 5 lõike 5 lõike 5 kohas kohas kohas kohas e e e e tehnili tehnili tehnili tehnili se abi se abi se se jaoks jaoks abita abita (b) (c) (i) (j) 576 102 329 1 032 Prioriteet 1: Rahastamiskõlblikud 20 176 3 571 198 962 130 832 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 702 252 920 472 032 794 522 047 442 68% Nutikam Eesti kulud 554 129 446 075 993 244 Prioriteet 2: 28 264 Digitaalse Rahastamiskõlblikud 54 137 1 894 9 582 335 27 308 94 214 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 65 950 200 372,35 955 800 70% ühenduvuse kulud 915 827 085 373 572,00 572,35 arendamine 378 549 088 534 342 1 009 13 241 66 961 2 343 14 745 ERF Ülemineku 460 874 324 327 085 668 962 409 46% 463 689 659 417 Prioriteet 3: Rahastamiskõlblikud 513 Rohelisem Eesti Rohelisem Eesti kulud 204 5 108 35 150 878 146 187 79 545 66 641 391 679 ÜF Ei kohaldu 245 492 013 353 63% 848 463 762 150 553 597 163 940 Prioriteet 4: Avaliku sektori 81 563 2 854 14 436 505 42 582 42 582 141 942 Rohelisem Eesti Säästev linnaline ERF Ülemineku 99 360 000 70% osalus 714 730 286 270 858 858 858 liikumine 444 Ühendatum Prioriteet 5: Avaliku sektori 11 117 76 493 1 912 99 317 99 317 633 547 ÜF Ei kohaldu 534 230 000 706 84% Eesti Ühendatum Eesti osalus 674 047 326 899 899 899 953 142 Sotsiaalsem Prioriteet 6: Avaliku sektori 4 983 25 203 882 74 342 74 342 247 808 ERF Ülemineku 173 466 000 396 70% Eesti Sotsiaalsem Eesti osalus 883 349 117 572 572 572 651 133  417 16 691 75 701 3 028 220 574 220 574 733 295 ESF+ Ülemineku 512 720 705 299 70% 979 206 048 890 890 595 472 Prioriteet 7: Innovaatilised kogukondlikud Avaliku sektori 4 232 169 767 2 228 7 428 Sotsiaalsem Eesti ESF+ Ülemineku 5 200 000 30 711 2 228 572 70% lahendused osalus 240 289 760 572 572 sotsiaalhoolekand es Prioriteet 8: Materiaalse Avaliku sektori 13 214 528 2 397 1 804 18 040 Sotsiaalsem Eesti ESF+ Ülemineku 16 236 632 95 891 1 804 071 90% puuduse osalus 872 594 275 071 703 vähendamine Prioriteet 9: 163 Inimestele Rahastamiskõlblikud 5 736 29 008 1 015 85 567 44 552 41 015 285 225 Inimestele ERF Ülemineku 199 657 710 897 70% lähedasem Eesti kulud 402 814 308 592 020 572 302 lähedasem Eesti 186 JTFi määruse 126 artikli 3 5 066 22 349 893 94 445 15 381 79 063 249 407 154 961 870 651 62% kohased 077 851 994 155 192 964 025 JTF 948 Prioriteet 10: Õiglane üleminek vahendid rahastamiskõlblikud JTFi määruse kulud kokku 191 artikli 4 7 651 121 245 19 745 101 499 320 179 198 934 412 283 62% kohased 323 255 815 440 667 089 vahendid 1 396 247 48 887 8 652 1 109 640 376 141 733 498 2 811 ERF kokku Ülemineku 1 701 561 154 795 224 61% 859 856 000 113 887 201 154 972 467 434 74 17 389 78 866 3 154 224 607 224 607 758 764 ESF+ kokku Ülemineku 534 157 337 70% 6 584 862 241 650 533 533 870 JTFi määrus 126 e artikli 5 066 22 349 893 94 445 15 381 79 063 249 407 154 961 870 651 62% 3kohase d 077 851 994 155 192 964 025 948 vahend id JTF JTFi määrus 191 e artikli 7 651 121 245 19 745 101 499 320 179 198 934 412 283 62% 4kohase d 323 255 815 440 667 089 vahend id 649 111 Ühtekuuluvusfo 16 226 2 791 245 505 178 863 66 641 1 025 22 779 722 013 060 643 76% nd kokku 522 088 049 452 597 7 062 893 510 1 795 442 2 798 5 95 221 460 08 15 492 814 739 980 703 5 164 Kogusumma 3 369 336 786 992 65% 38 486 643 4 069 588 105 888 779 777 134  3.5. Temaatilised eeltingimused ERF, ESF+ ja ÜF kasutamisele Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 1.1 riikliku ERF 1) teadus- ja JAH Nutika spetsialiseerumise strateegiat 1. JAH 1. Kriteeriumid on täidetud uue „Teadus- ja ja innovatsioonisuu (strateegiaid) toetavad: 2. JAH „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse piirkondlik tlikkuse 1. probleemide, sealhulgas innovatsiooni arendustegevuse, (TAIE) arengukavaga 2021–2035“, mille valitsus 3. JAH u nutika arendamine ja leviku kitsaskohtade analüüs; innovatsiooni ning kiitis heaks 15. juulil 2021. spetsialisee suurendamine 4. JAH 2. pädeva piirkondliku/riikliku ettevõtluse (TAIE) rumise ning 5. JAH arengukava 2021– https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_are institutsiooni või asutuse olemasolu, mis ngukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf strateegia kõrgtehnoloogia 6. JAH 2035“ vastutab nutika spetsialiseerumise hea kasutuselevõtt strateegia elluviimise eest; 7. JAH https://www.hm.ee valitsemine 3. seire- ja hindamisvahendid /et/TAIE-2035 1. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi tulemuslikkuse hindamiseks strateegia vastastikune eksperdihinnang: eesmärkide saavutamisel; Uuringu “Nutika Eesti valitsus taotles eritoetust „Horisont 2020“ 4. sidusrühmade koostöö toimimine (nn spetsialiseerumise poliitika toetusvahendi kaudu, et toetada ettevõtjalik avastamisprotsess); seiresüsteem ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 5. vajaduse korral vajalikud meetmed tõhus valitsemine” ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tööd ühise riiklike või piirkondlike teadus- ja lõppraport teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja innovatsioonisüsteemide täiustamiseks; https://www.etag.ee ettevõtlusstrateegia ettevalmistamisel 6. vajaduse korral meetmed tööstussektori /wp- ajavahemikuks 2021–2027 ning edaspidi läbi ülemineku toetamiseks; content/uploads/20 teadus- ja innovatsioonisüsteemi tõhususe 21/11/NS_seire_lop üldhindamise ning teadus- ja 7. meetmed nutika spetsialiseerumise strateegia toetatavates prioriteetsetes praport.pdf innovatsioonisüsteemipoolse lisandväärtuse loomise rolli ja mõju üksikasjalikuma hindamise valdkondades koostöö tugevdamiseks 2. edendamisel. väljaspool konkreetset liikmesriiki TAIE arengukava asuvate partneritega. 2021–2035“ 2. Nutika spetsialiseerumise strateegia juhtimine on MKMi ning HTMi ühine vastutus, HTMis https://www.hm.ee vastutab strateegia elluviimise eest teadus- ja /et/TAIE-2035 arendustegevuse poliitika osakond ning MKMis TAIE majandusarengu osakond. Nutika fookusvaldkondade spetsialiseerumise strateegia elluviimine toimub teekaardid TAIE fookusvaldkondade teekaartide kaudu. https://hm.ee/korghari Teekaardid kiidab heaks ja nende elluviimist dus-ja-teadus/teadus- seirab TAIE juhtkomisjon. Haridus- ja ja- teadusminister ning ettevõtluse ja arendustegevus/taie- infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks fookusvaldkonnad 25.11.2022 käskkirjaga Teekaardi elluviimiseks vajalikud vahendid ja õigusliku raami Teaduspoliitika kavandavad HTM ja MKM, tegevuste elluviimise Komisjoni koosseis eest vastutavad Eesti Teadusagentuur ja 135 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://www.riigiteataj Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. TAIE a.ee/akt/31904202200 juhtkomisjoni ülesandeid täidab teaduspoliitika 2 komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni ühendkomisjon. Komisjoni ülesanded ja töökord Innovatsioonipoliitika viitega nutika spetsialiseerumise juhtimisele Komisjoni koosseis kinnitati Vabariigi Valituses 29.10.2022. https://www.riigiteataj a.ee/akt/33004202200 3. Nutikas spetsialiseerumise strateegia 3 juhtimine toimub TAIE arengukava raames TAIE Komisjoni töökord fookusvaldkondade teekaartide koostamise ja viitega nutika seire kaudu. Teekaardid koostatakse koosloomes spetsialiseerumise poliitikakujundajate, ettevõtjate ja teadlastega. juhtimisele: Teekaarte uuendatakse koosloomes põhjalikult https://www.riigiteataj iga 3-4 aasta tagant, tuginedes välistelt a.ee/akt/12610202200 ekspertidelt tellitud kvantitatiivsele ja 2 kvalitatiivsele analüüsile. Vahepealsel perioodil toimub teekaartide elluviimise iga-aastane seire TAIE juhtkomisjonis. Eeltingimus täideti 3. TAIE 25.11.2022. a teekaartide juhtimise protsessi fookusvaldkondade ning teekaartide heakskiitmisega TAIE teekaardid juhtkomisjonis ning kinnitamisega haridus- ja teadusministri ja ettevõtlus- ja infotehnoloogia https://hm.ee/korghari ministri poolt. dus-ja-teadus/teadus- ja- 4. TAIE arengukavas rakendatakse TAIE arendustegevus/taie- teekaartide raames ettevõtlikku fookusvaldkonnad avastusprotsessi, mille käigus toimub teekaartide eesmärkide ja prioriteetsete tegevussuundade seadmine alt-üles 4. TAIE lähenemisega koosloomes ettevõtjate, teadlaste fookusvaldkondade ja poliitikakujundajatega. Haridus- ja teekaardid teadusminister ning ettevõtluse ja infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks https://hm.ee/korghari 25.11.2022 käskkirjaga. dus-ja-teadus/teadus- ja- 5. 2021. a käivitati ümberkujundatud arendustegevus/taie- rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse fookusvaldkonnad programm. 5. TAIE 6. TAIE arengukava kohaselt toetatakse fookusvaldkondade üleminekut lineaarselt majandusmudelilt teekaardid ringmajandusele, ettevõtjate ärimudelite kohandamist vähese süsinikdioksiidiheitega, 136 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://hm.ee/korghari ringmajandust soosiva, kestliku ja dus-ja-teadus/teadus- keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamiseks ja- ja rakendamiseks (sh selleks vajalike oskuste arendustegevus/taie- arendamise kaudu). Lisaks on nimetatud fookusvaldkonnad tegevused kavandatud Eesti taastekava raames, sh oskuste arendamiseks rohe- ja digipöörde elluviimiseks www.rrf.ee 7. TAIE 7. Väljavaateid ja tegevusi rahvusvahelise fookusvaldkondade koostöö tõhustamiseks TAIE teekaardid fookusvaldkondades kirjeldatakse TAIE https://hm.ee/korghar fookusvaldkondade teekaartidel. Haridus- ja idus-ja-teadus/teadus- teadusminister ning ettevõtluse ja ja- infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks arendustegevus/taie- 25.11.2022 käskkirjaga. fookusvaldkonnad 1.2 Riiklik ERF v) digitaalse EI Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. EI 1. Riiklik lairibakava koostatakse 2022. a lõpuks või ühendatuse lairibakava, mis hõlmab järgmist: 1a. EI https://ttja.ee/lairib pärast huvigruppide kaasamist. piirkondlik parandamine 1. investeerimispuudujäägi hinnang, a-kolmas-etapp- 1a. Üksikasjalik kaardistamine väga suure lairibakava 1b. EI alates-2021 millega tuleb tegeleda, et tagada läbilaskevõimega võrkudes seoses RRF 2. JAH kõigile liidu kodanikele juurdepääs toetusmeetmega viidi läbi 2021. a septembriks väga suure läbilaskevõimega 2a. JAH (https://ttja.ee/lairiba-kolmas-etapp-alates- võrkudele27, põhinedes järgneval: 2b. JAH 2021). Täidetakse hiljemalt 2022. a lõpuks. a) a) hiljutine olemasoleva era- ja avaliku 2c. JAH 1b. Konsultatsioon kavandatud investeeringute taristu ning teenusekvaliteedi 3. JAH kohta väga suure läbilaskevõimega võrkudesse kaardistamine28 lairiba kaardistamise seoses RRF toetusmeetmega viidi ellu 2021. a standardnäitajate abil; 4. JAH septembriks (https://ttja.ee/lairiba-kolmas- b) b) konsultatsioon kavandatavate 5. JAH etapp-alates-2021). Täidetakse hiljemalt 2022. a investeeringute üle vastavalt riigiabi lõpuks. nõuetele. 2. Asjakohased riiklikud sekkumistingimused 2. Kavandatud riikliku sekkumise toetuste taotlemiseks kehtestatakse ministri selgitus jätkusuutlike määrusega. investeerimismudelite alusel, mis: 2a. Eestis on hõredalt asustatud piirkondades a) a) suurendab umbes 60 000 majapidamist, kus väga suure taskukohasust ja ligipääsu läbilaskevõimega võrkude rajamiseks on vaja avatud, kvaliteetsele ja 27 Kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud eesmärgiga, mis on koostoimes põhjendusega 24 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 28 Kooskõlas artikliga 22 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 137 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele tulevikukindlale taristule ja riigi abi. 5G-koridoride ja piirkondade turutõrked teenustele; määratakse kindlaks riiklikus lairibakavas. b) b) kohandab finantsabi https://www.netikaart.ee võimalusi kindlaks tehtud 2b. Konsultatsioonid huvirühmadega parima turutõrgetega; investeerimismudeli leidmiseks kestsid 2021. a c) c) võimaldab ELi, riiklikest suveni. Nende tulemusena jõuti järeldusele, et või piirkondlikest allikatest raha tuleks eraldada lairibavõrkude katvuse pärit erinevate piirkondlike erinevuste põhjal. Rahaline abi rahastamisvormide jätkub tõenäoliselt eraettevõtjate jaoks täiendavat kasutust. kapitalitoetuse vormis, mida antakse avatud 3. Meetmed väga suure läbilaskevõimega taotlusvoorude kaudu. võrkude nõudluse ja kasutuse toetamiseks, sealhulgas meetmed 2c. Tulevased riigiabimeetmed hõlmavad kõiki nende kasutuselevõtu hõlbustamiseks, sobivaid saadaolevaid rahastamisallikaid. eelkõige ELi direktiivi kiire Riiklikku kaasfinantseerimist ei ole veel elektroonilise side võrkude otsustatud ja toetuse taotlejad peavad tasuma kasutuselevõtukulude vähendamise 30% omafinantseeringu. meetmete kohta29 tõhusa rakendamise 3. EL direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kaudu. kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete 4. Tehnilise abi ja ekspertide nõustamise kohta võeti Eesti riigisisesesse õigusesse üle mehhanismid, näiteks 2016. a. Bürokraatiaga seotud kulude lairibakompetentsi büroo, et vähendamiseks tehti asjakohastes õigusaktides tugevdada kohalike sidusrühmade ka täiendavaid muudatusi. Näiteks uute suutlikkust ja nõustada projekti fiiberoptiliste kaablite paigaldamiseks elluviijaid. olemasolevatele elektripostidele ei ole vaja kohalikult omavalitsuselt lisalube taotleda ning 5. Seiremehhanism, mis põhineb lairiba kui rajatakse kaabelliin, mis ühendab kaardistamise standardnäitajatel. lairibavõrgu lõpp-punkti ja lõppkasutajate ruumes asuvat pääsupunkti, ei ole vaja kohalikku omavalitsust teavitada. 4. Lairiba kompetentsibüroo ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis rakendab kooskõlastustegevust koos teiste asjaomaste asutustega: Rahandusministeerium (regionaalareng, riigiabi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid jne), Maaeluministeerium (maaelu areng), riigi reguleeriv asutus (kaardistamine, turuanalüüs, juurdepääsu reguleerimine). 29 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/61/EL (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0061&from=ET). 138 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 5. Eesti riigi reguleeriv asutus haldab andmebaasi, kus saab jälgida lairibaühenduse kiiruse aadressitaseme andmeid (www.netikaart.ee). 2.1 ERF ja i) JAH 1. Vastavalt direktiivi 2018/844 (millega 1. JAH „Hoonete 1. 09.07.2020 võeti vastu riiklik hoonete Strateegilin Ühtek energiatõhususe muudetakse direktiivi 2010/31/EL 1a. JAH rekonstrueerimise rekonstrueerimise strateegia, millest teavitati e uuluv edendamine ja hoonete energiatõhususe kohta ja pikaajaline Euroopa Komisjoni (energiatõhususe direktiivi 1b. JAH poliitikaraa usfon kasvuhoonegaasi direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe strateegia“ 2012/27/EL artikkel 4 ja Eesti energiamajanduse mistik d (ÜF) de heitkoguste kohta) nõuetele on vastu võetud riiklik 1c. JAH (https://ec.europa.e korralduse seaduse § 4). elamute ja vähendamine hoonete rekonstrueerimise pikaajaline 2. JAH u/energy/sites/ener 1a. Strateegia sisaldab energiatõhususe direktiivi mitteeluho strateegia elamute ja mitteeluhoonete /files/documents/ee 2018/844/EL artikli 1 lõike 2 punkti 2a nõudeid. onete riikliku elamufondi rekonstrueerimise _ltrs_2020.pdf) Vajalik analüüs on osaliselt kirjas Eesti energiatõh toetamiseks, mis: „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“. ususe a. hõlmab soovituslikke vahe-eesmärke „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise „Energiamajanduse kordasead 2030., 2040. ja 2050. aastaks; strateegia“ alapeatükis 7.1 on määratletud arengukava aastani mise eesmärgid olemasolevale hoonefondile (2030. a b. annab soovitusliku ülevaate 2030“ toetamisek 22%, 2040. a 64% ja 2050. a 100%). rahalistest vahenditest strateegia (https://www.mkm. s rakendamise toetamiseks; ee/media/99/downl 1b. Nõue on täidetud „Hoonete c. määratleb tõhusad mehhanismid oad) rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“ hoonete rekonstrueerimisse (alapeatükid 7.2 ja 10.5). Rahalised vahendid tehtavate investeeringute strateegia elluviimiseks lepitakse kokku iga- Ehitusseadustik edendamiseks. aastase riigieelarve strateegia protsessi käigus. https://www.riigite 2. Energiatõhususe parandamise meetmed ataja.ee/akt/105032 1c. Nõue on täidetud uue „Hoonete vajaliku energiasäästu saavutamiseks 015001?leiaKehtiv rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“. Tõhusaid mehhanisme investeeringute Ehitusseadustiku ja edendamiseks on kirjeldatud 1. ja 10. peatükis. planeerimisseaduse 2. Nõue on täidetud energiamajanduse rakendamise seadus korralduse seaduse https://www.riigite (https://www.riigiteataja.ee/akt/10910202000 ataja.ee/akt/127042 9) 8. peatükis. Valitsuse meetmed 022004?leiaKehtiv energiatõhususe edendamisel ja energiateenuste arendamisel ning „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ 10. peatükk. Meetmed (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/ documents/ee_ltrs_2020.pdf). 2.2 ERF ja i) JAH „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Nõuded on täidetud „Eesti riiklikus energia- ja Energiasekt ÜF energiatõhususe aastani 2030“ teavitatakse komisjoni ja kliimakava aastani kliimakavas aastani 2030“, mis esitati Euroopa 2. JAH edendamine ja 2030“ Komisjonile detsembris 2019. 139 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele ori kasvuhoonegaasi vastavalt määruse (EL) 2018/199930 artikli 3 https://ec.europa.eu/e 2. Riiklik energia- ja kliimakava sisaldab haldamine de heitkoguste sätetele ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe nergy/sites/default/fil eesmärke ja meetmeid vähese vähendamine kohaste kasvuhoonegaaside heitkoguste es/documents/ee_final süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks 3. _necp_main_ee.pdf vähendamise pikaajaliste eesmärkidega ning peatüki. „Poliitikasuunad ja meetmed“ ja see hõlmab järgmist: alapeatüki 5.3 „Investeerimisvajaduste 1. kõik selle lisas I esitatud vormis ülevaade“ kohaselt. nõutavad elemendid31; 2. ülevaade kavandatud rahastamisvahenditest ja mehhanismidest vähese süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks. 2.3. ERF ja ii) JAH Võetud on meetmed, mis tagavad järgmise: 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Eesti on täitnud 2020. a eesmärgi (25%) Taastuvene ÜF taastuvenergia 1. Vastavus 2020. aasta siduvale riiklikule 2. JAH ja kliimakava aastani taastuvate energiaallikate osakaaluks rgia edendamine taastuvenergia eesmärgile ja sellele 2030“ energia summaarses lõpptarbimises kasutamise kooskõlas taastuvenergia osakaalule kui lähtetasemele https://ec.europa.eu (2019. a 31,89%, 2020. a esialgsete tulemuslik direktiiviga (EL) kuni 2030. aastani või on võetud täiendavaid /energy/sites/defaul tulemuste kohaselt >35%). Sealhulgas on edendamin 2018/2001, meetmeid, kui lähtetaset ei ole säilitatud t/files/documents/e Eestis taastuvenergia osatähtsus soojuse ja e eri sealhulgas selles kauem kui ühe aasta jooksul kooskõlas e_final_necp_main_e jahutuse sektoris (2019. a 52,28%) kõrgem sektorites sätestatud direktiiviga (EL) 2018/2001 ja määrusega e.pdf direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 23 lõike 2c ja kogu säästlikkuse (EL) 2018/1999. kohasest tasemest (50%). Eesti 2030. a liidus kriteeriumidega riiklik energia- ja kliimakava esitati Euroopa 2. Kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 ja https://www.riigite Komisjonile detsembris 2019. määruse (EL) 2018/1999 nõuetega ataja.ee/akt/109102 2. Direktiiv (EL) 2018/2001 võeti Eesti taastuvenergiaallikate osakaalu 020010?leiaKehtiv õigusaktidesse üle energiamajanduse suurenemine kütte- ja jahutussektoris korralduse seadusega. vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile https://www.riigiteataja.ee/akt/10910202 23 0010?leiaKehtiv 2.4 Tõhus ERF ja iv) JAH Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH 1. Hädaolukorra 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse katastroofi ÜF kliimamuutusteg katastroofide riskijuhtimiskava, mis on 2. JAH riskihindamise nr 1313/2013/EL kohane riiklik hädaolukorra de a kohanemise, koostatud riskihinnangute põhjal, võttes koondanalüüs - 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013. 140 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele riskijuhtimi katastroofiohtud nõuetekohaselt arvesse kliimamuutuste 3. JAH https://www.sisemi riskihindamise koondanalüüs esitati komisjonile se e ennetamise ja võimalikku mõju ja olemasolevaid nisteerium.ee/sites/ detsembris 2020. raamistik vastupanuvõime kliimamuutustega kohanemise strateegiaid, default/files/disaste 2014. a koostas Eesti Keskkonnaagentuur edendamine, ning see hõlmab järgmist: r_risk_management_ kliimakriteeriumite aruande, milles määratleti võttes arvesse 1. peamiste ohtude kirjeldus, mida on summary_of_estonia kliimaohtudena tormid, ulatuslikud metsa- ja ökosüsteemil hinnatud vastavalt otsuse nr _2020_final.pdf maastikutulekahjud, äärmuslik temperatuur ja põhinevaid 1313/2013/EL32 artikli 6 lõike 1 üleujutused tiheasustatud piirkondades. 2020. a lähenemisviise sätetele, kajastades praegust ja koostati kooskõlas riikliku hädaolukorra „Kliimamuutustega muutuvat riskiprofiili. Hinnang põhineb kohanemise seadusega (HOS) ja võttes arvesse kliimaohtudest tulenevalt arengukava 2030“ kliimamuutustega kohanemise arengukava kliimamuutuste prognoosidel ja https://envir.ee/klii aastani 2030 uued hädaolukorra lahendamise stsenaariumidel; mamuutustega- plaanid, mis on üksnes asutusesiseseks 2. katastroofide ennetamise, valmisoleku ja kohanemise- kasutuseks. Üldsusele avaldatakse riskianalüüsi reageerimismeetmete kirjeldus arengukava osana riskiankeet. tuvastatud peamiste ohtude Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava kõrvaldamiseks. Meetmeid aastani 2030 prioriseeritakse proportsionaalselt Eesti tuleviku (https://envir.ee/media/925/download) ja selle kliimastsenaariumid ohtude ja nende majandusmõjuga, rakendusplaani ettepanek suutlikkuse puudujääkide33, https://www.klab.ee (https://envir.ee/media/926/download), mis on tulemuslikkuse ja tõhususega, võttes /wp- praegu läbivaatamisel, käsitlevad mh vajadust arvesse võimalikke alternatiive; content/uploads/sit arendada erinevaid päästevõimekusi, nagu es/4/2016/04/2016 metsatulekahju kustutamine, riskidest 3. teave ennetamise, valmisoleku ja -04-07- teavitamine jne. reageerimisega seotud käitus- ja KAUR_Lopparuanne. hoolduskulude katmiseks saadaolevate pdf rahastamisvahendite ja -mehhanismide 2. HOS § 9 loetleb sündmused, mis võivad viia kohta. hädaolukorrani ja nõuavad riskianalüüsi, Riiklik hädaolukorra vastutaja määrab VV. Juhised hädaolukorra seadus – riskianalüüsi läbiviimiseks (sh ennetus-, https://www.riigite valmisoleku ja reageerimismeetmete ataja.ee/akt/118062 prioriseerimiseks) - 021003?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004 . Üldsusele juhis – 2. https://www.rescue.ee/et/metsa-ja- maastikutulekahju, https://www.olevalmis.ee/ . Siseturvalisuse kava Eesti esitas 1313/2013/EL art. 6 kohase katastroofiriskide juhtimise kokkuvõtte katastroofiriski- ja võimekuse hindamise 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1313/2013 liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta. 33 Otsuse 1313/2013 artikli 6 punktis b nõutava riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohaselt. 141 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://www.sisemi tulemustega DG ECHO-le 30.12.2020. HOS § 9 nisteerium.ee/stak2 järgi otsustab vastutav ministeerium 030 hädaolukorra ärahoidmise meetmed. Siseturvalisuse HOS § 15 ja VV määrus nr 78 (29.07.2021) loetleb programm 2022- hädaolukorda põhjustavad sündmused, mille 2025 kohta koostatakse reageerimisplaan ja määrab https://www.sisemi vastutaja. nisteerium.ee/media Eesti on analüüsinud kõiki riske, sh /754/download metsatulekahjude ohtu. Meetmed on kliimamuutustega kohanemise kavas 2030 ja Katastroofiriskide siseturvalisuse programmis 2022–2025. juhtimise kokkuvõte Üleujutusriski maandamine ja plaanid - https://www.sisemi https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleuju nisteerium.ee/media tused. /1451/download 3. Hädaolukordade ennetamise, ettevalmistamise Tormist tingitud ja reageerimise tegevus- ja hoolduskulud üleujutuse kaetakse riigieelarvest. Suuremate riskiankeet hädaolukordade korral taotletakse toetust ELi https://www.rescue. Solidaarsusfondist. ee/files/2021- HOS § 9 kohaselt otsustab asjaomane 01/riskiankeet- ministeerium, milliseid hädaolukorra (sh uuendatud-vorm- võimearendusvajaduste) ärahoidmise ueleujutus.docx?ac4 ettepanekuid on vaja rakendada, ning võtab 61b61a1 hädaolukorra ärahoidmiseks vajalikke tegevusi arvesse ministeeriumi valitsemisala tegevuste ja eelarve planeerimisel. HOS § 3 kohaselt vastutab Suurõnnetuse ohuga iga asutus ja isik oma tegevusvaldkonnas ettevõtte riskiankeet kriisireguleerimisülesannete täitmise eest. § 4 https://www.rescue. alusel juhib riikliku kriisireguleerimispoliitika ee/files/2021- väljatöötamist ja elluviimist (sh õigusaktide 01/riskiankeet- täitmise järelevalvet) Vabariigi Valitsus. uuendatud-vorm- doomino.docx?2542 48f0e1. 3. Hädaolukorra seadus 142 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://www.riigite ataja.ee/akt/117052 020003?leiaKehtiv 2.6 ÜF vi) JAH Jäätmekava(d) on kehtestatud vastavalt 1. JAH Riigi jäätmekava 1. Kriteerium 1 on täidetud kliimaministri Jäätmekäitl ringmajandusele direktiivi 2008/98/EÜ (muudetud 2. JAH 2023-2028 käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava use ülemineku direktiiviga EL 2018/851/EL) artiklile 28 ja https://kliimaminist 2023-2028“ kinnitamisega. 3. JAH ajakohastat edendamine see hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi eerium.ee/media/12 Allpool on toodud iga kriteeriumi osas ud ning see sisaldab järgmist: 4. JAH 031/download konkreetsed peatükid, kus nimetatud info kavandami 1. jäätmekäitluse hetkeolukorra analüüs sisaldub, kuid lisaks võib kriteeriumi täitmist ja selle n asjaomases geograafilises üksuses, toetavat infot leida ka mujal dokumendis. rakenduskava sealhulgas tekkivate jäätmete liik, https://kliimaminist Kriteeriumis 1 nimetatud asjaolud on kirjeldatud kogus ja allikas ning nende edasise eerium.ee/media/12 Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 2 arengu hindamine, võttes arvesse 029/download (hetkeolukord), peatükis 1.1 (hinnang väljatöötatud jäätmetekke vältimise jäätmevoogudele tulevikus), sh tabel 1 ja programmis sätestatud meetmete peatükis 1.2 (olulisemad jäätmevood ja eeldatavat mõju vastavalt direktiivi Riigi jäätmekava võtmevaldkonnad). Planeeritavad eesmärgid ja 2008/98/EÜ, mida on muudetud 2023-2028 meetmed eri jäätmeliikide lõikes on toodud direktiiviga 2018/851/EL, artiklile 29; keskkonnamõju peatükis 3 (Riigi jäätmekava 2023–2028 strateegilise strateegilised eesmärgid ja meetmed), sh 2. olemasolevate hindamise (KSH) meetmed täpsemalt on eraldi lisas (7) (Riigi jäätmekogumissüsteemide analüüs, aruanne jäätmekava 2023-2028 rakenduskava). sealhulgas liigiti kogumise materjaliline ja territoriaalne katvus, https://kliimaminist Jäätmetekke vältimise meetmed on peatükis 3.1 ning meetmed selle toimimise eerium.ee/media/10 (Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning parandamiseks, samuti uute 737/download jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse kogumissüsteemide vajadus; edendamine) ning Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava lehel (7.1 I sammas). 3. investeeringute puudujäägi analüüs, milles on põhjendatud olemasolevate jäätmekäitluskohtade sulgemise vajadust ja täiendavat või 2. Kriteerium on täidetud kliimaministri ajakohastatud jäätmetaristut, käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava sisaldades teavet käitus- ja 2023-2028“ kinnitamisega. hoolduskulude katmiseks saadaolevate Kriteeriumis 2 nimetatud asjaolud on kirjeldatud tuluallikate kohta; eelkõige Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 2 4. teave selle kohta, kuidas määratletakse (hetkeolukord) ja ka peatükis 3 (Riigi jäätmekava tulevased jäätmekäitluskohad ja 2023–2028 strateegilised eesmärgid ja tulevaste jäätmekäitlusrajatiste meetmed), sh meetmed täpsemalt on eraldi lisas suutlikkus. (7) (Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava), samuti peatükis 1.2. Jäätmevaldkonna 143 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele olemasolevate ja planeeritavate käitluskohtade ülevaade on täpsemalt toodud peatüki 3.2 tabelis 16 (Tabel 16. olemasolevad ja planeeritavad jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused). 3. Kriteerium on täidetud kliimaministri käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava 2023-2028“ kinnitamisega. Kriteeriumis 3 nimetatud asjaolud on kirjeldatud eelkõige Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 1.2 (olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad) ja peatükkides 3.2 (ohutu materjaliringluse suurendamine) ja 3.3 (jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna). Lisaks on planeeritavad meetmed koos võimaliku planeeritava rahastusallikaga eraldi lisas (lisa 7)(Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava). Samamoodi on planeeritavate käitluskohtade ülevaade koos võimaliku rahastusallikaga täpsemalt toodud peatüki 3.2 tabelis 16 (Tabel 16. olemasolevad ja planeeritavad jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused) ja rahastuse teema on kajastatud ka peatükis 6 (tegevuste rahastamine) ja sh tabel 18 (Planeeritavate tegevuste jaotus rahastusallika alusel). 4. Kriteerium 4 on täidetud kliimaministri käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava 2023-2028“ kinnitamisega. Kriteeriumis 4 nimetatud asjaolud on kirjeldatud eelkõige Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 144 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 1.2 (olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad) aga ka peatükkides 3.2 (ohutu materjaliringluse suurendamine) ja 3.3 (jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna). Lisaks on planeeritavad tegevused eraldi lisas (lisa 7)(Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava). Samamoodi on planeeritavate käitluskohtade ülevaade koos võimalike käitlusvõimsustega toodud peatüki 3.2 tabelis 16 (Olemasolevad ja planeeritavad jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused). 3.1 Põhjalik ÜF ii) kestliku, JAH Olemasolevate ja kavandatavate taristute 1. JAH „Transpordi ja 1. ITF/OECD uuring (mida finantseerib komisjoni sobival kliimamuutuste mitmeliigiliste liikumisvõimaluste 2. JAH liikuvuse struktuurireformi tugiteenistus) Eesti tasemel suhtes kaardistamine, välja arvatud kohalikul arengukava 2021– „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ transpordi vastupanuvõimel tasandil, kuni 2030. aastani on olemas ning: 3. JAH 2035“ – kinnitati alusena hõlmab strateegilise poliitikamudeli kavandami ise, aruka, 4. JAH 11.11.2021 loomist kogu Eesti jaoks, kajastab kõiki 1. sisaldab kavandatavate investeeringute ne turvalise ja majanduslikku hinnangut, mida 5. – https://mkm.ee/me transpordiliike ja aitab Eesti ühendvedu toetavad nõudlusanalüüs ja liikluse 6. JAH dia/6865/download poliitikakujundajatel mõista peamisi võimaldava modelleerimine, mis peaks võtma transporditegevuse käivitajaid Eestis ning teha 7. JAH Lisa üleeuroopalise arvesse raudtee liberaliseerimise tõenduspõhiseid otsuseid oma transporditaristu transpordivõrgu 8. JAH https://mkm.ee/me edasisel arendamisel. Seda kasutati riikliku eeldatavat mõju; (TEN-T) 9. JAH dia/6908/download arengukava väljatöötamisel 2. on kooskõlas riiklike energia- ja arendamine (https://mkm.ee/media/6865/download). kliimakavadega; iii) kestliku, https://mkm.ee/tra Modelleerimisvahend võimaldab prognoosida 3. hõlmab investeeringuid TEN-T kliimamuutuste nsport-ja- liiklusvoogude arengut ning hinnata põhivõrgukoridoridesse, nagu on suhtes liikuvus/transpordi- transpordipoliitika ja investeeringute mõju. Seda määratletud [määruses (EL) vastupanuvõimel tulevik kavandatakse strateegiliste otsuste tegemise 2021/1153, millega luuakse Euroopa ise, aruka ja vahendina, mille kavandamise periood on 2050. ühendvedude ühendamise rahastu ning tunnistatakse aasta. kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 „Transpordi alase riikliku, ITF/OECD uuring: https://www.itf- ja (EL) nr 283/2014] kooskõlas programm aastateks piirkondliku ja oecd.org/sites/default/files/docs/passenger- asjaomaste TEN-T võrgukoridoride 2021–2024“ kohaliku mobility-goods-transport-estonia.pdf. töökavadega; https://mkm.ee/me liikuvuse arendamine ja 4. TEN-T põhivõrku mittehõlmavate dia/638/download täiustamine, investeeringute jaoks tagab vastastikuse sealhulgas täiendavuse, võimaldades piirkondade 145 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele parem ja kohalike kogukondade piisavat Lisa 2. Kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse juurdepääs TEN- ühendatust TEN-T põhivõrguga ja selle https://mkm.ee/me arengukava 2021–2035“ on kooskõlas riiklike T-le ja piiriülene sõlmedega; dia/641/download energia- ja kliimakavadega. liikuvus 5. vajaduse korral aruanded ERTMSi Transpordi https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- juurutamise kohta vastavalt komisjoni konkurentsivõime ja kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine- 5. jaanuari 2017. aasta liikuvuse programm riigieelarve; rakendusmäärusele EL 2017/6 Euroopa 2022-2025 https://mkm.ee/media/6865/download raudteeliikluse juhtimissüsteemi https://www.mkm.e 3. Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas Euroopa arenduskava kohta; e/media/7121/dow visandatakse investeerimisprioriteetide 6. edendab mitmeliigilist transporti, nload üldsuund kooskõlas TEN-T võrgukoridoride tuvastades mitmeliigilist transporti ITF/OECD uuring plaanidega. Investeerimiskavasid käsitletakse võimaldavate või ümberlaaditava üksikasjalikult nelja-aastastes https://www.itf- kauba- ja reisiterminalide vajadused; transpordiprogrammides, mida vaadatakse läbi oecd.org/sites/defau 7. sisaldab taristu kavandamise seisukohast lt/files/docs/passen igal aastal, ning taristuga seotud olulisi meetmeid, mille eesmärk on ger-mobility-goods- investeerimiskavasid vaadatakse üksikasjalikult edendada alternatiivkütuseid kooskõlas transport- läbi igas asjaomases ametiasutuses (nt asjakohaste riiklike estonia.pdf Transpordiamet ja Eesti Raudtee). „Transpordi poliitikaraamistikega; programm aastateks 2021–2024“ 8. esitab liiklusohutusriskide https://mkm.ee/media/638/download, koondanalüüsi kooskõlas olemasolevate Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse riiklike liiklusohutusstrateegiatega koos programm 2022-2025 mõjutatud teede ja lõikude https://mkm.ee/media/620/download, kaardistamise ning asjaomaste „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“: investeeringute prioriteetidega; https://www.transpordiamet.ee/media/5314/d 9. annab teavet rahastamisvahendite ownload kohta, mis vastavad kavandatavatele investeeringutele ning mis on vajalikud 4. Arengukavaga tagatakse vastastikune olemasoleva ja kavandatud taristu täiendavus. käitus- ja hoolduskulude katmiseks. 5. Ei kohaldata, ERTMSi juurutamist ei kavandata. 6. See sisaldub arengukavas, mitmeliigiline transport on arengukavas keskne põhimõte, mistõttu on seda käsitletud arengukava kõigis peatükkides. 7. See on lisatud arengukavasse ning seda käsitletakse kõikide transpordiliikide korral ja ka üldiselt taristut käsitlevas peatükis. 146 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 8. See sisaldub strateegilisel tasandil arengukavas, transpordiprogrammide põhisuundades ja üksikasjalikult liiklusohutuse strateegia meetmetes. Strateegilisel tasandil on liiklusohutuse riskihindamine osa transpordi arengukavast ja täpsemaid tegevusi on kirjeldatud „Liiklusohutusprogrammis 2016– 2025“ (https://www.transpordiamet.ee/liiklusohutus programm ). Rahastatakse liiklusohtlike kohtade ohutuse valdkonda ja liiklusohtlike kohtade valimise metoodikat. 9. Teave investeeringutele vastavate rahastamisvahendite kohta saab olema taristu investeerimiskavas (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3200/420 2/1002/VV_k93_lisa_145k.pdf#) ja transpordiprogrammides (Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 2022- 2025 https://mkm.ee/media/620/download), mis on kooskõlas arengukavaga. Käitus- ja hoolduskulud kaetakse strateegilisel tasandil transpordiprogrammidega ja üksikasjalikult iga konkreetse asutuse asjakohastes taristuhalduse kavades (nt Transpordiamet, https://transpordiamet.ee, https://www.transpordiamet.ee/en/media/156 /download ja Eesti Raudtee, https://www.evr.ee), https://www.mkm.ee/media/6948/download. 4.1 Aktiivse ESF a) Kõigi JAH Vastu on võetud aktiivse tööturupoliitika 1. JAH „Heaolu arengukava Aktiivse tööturupoliitika strateegiaraamistikku tööturupoli tööotsijate, eriti strateegiline poliitikaraamistik, pidades 2. JAH 2023–2030“ ( on kirjeldatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“ itika noorte, silmas tööhõivesuuniseid, ja see hõlmab https://www.sm.ee/ (https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023- 3. JAH strateegilin pikaajaliste järgmist: heaolu-arengukava- 2030#welfare-development), mis sisaldab kõiki e töötute, 4. JAH tööhõive-eesmärke. „Heaolu arengukava 2023- 1. meetmed tööotsijate profiilide 2023-2030#heaolu- poliitikaraa ebasoodsas koostamise ja nende vajaduste 5. JAH arengukava-20 2030“ jõustus 23.02.2023. Tööhõiveprogrammi mistik olukorras hindamise jaoks; 2021-2023 jätkuprogramm, mis hõlmab aastaid „Eesti Töötukassa olevate rühmade 2024-2029, kiideti valitsuse poolt heaks arengukava 2022- ja mitteaktiivsete 28.09.2023. 2025“ inimeste 147 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele tööhõivele 2. teave vabade töökohtade ja (https://www.tootu 1. Eesti Töötukassa korraldab teenuseid juurdepääsu töötamisvõimaluste kohta, võttes kassa.ee/web/sites/ kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste parandamine arvesse tööturuvajadusi; default/files/2022- seadusega: ning füüsilisest 3. meetmed, mis tagavad, et selle 01/tootukassa_aren https://www.riigiteataja.ee/akt/118022022005 isikust kavandamine, rakendamine, seire ja gukava.pdf) , § 10 „Individuaalne tööotsimiskava“. ettevõtjana läbivaatamine toimuks tihedas „Tööhõiveprogramm 2021–2023“: tegutsemise ja koostöös asjaomaste sidusrühmadega; Tööhõiveprogramm https://www.riigiteataja.ee/akt/104022022004 sotsiaalmajandus 4. meetmed aktiivse tööturupoliitika 2024-2029 Programmi üldeesmärk on lühendada töötuse e edendamine; jälgimise, hindamise ja läbivaatamise https://www.riigite kestust ning aidata tööle isikud, kelle jaoks; ataja.ee/akt/103102 töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude 5. noorte tööhõivealaste sekkumiste 023021 eriliste takistuste tõttu raskendatud, samuti korral on tõenduspõhised ja leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötust. sihtotstarbelised võimalused Tööturuteenuste ja - Eesti tööjõudu jälgitakse pidevalt Eesti tööjõu- mittetöötavate, hariduse või toetuste seadus: uuringu kaudu (https://www.stat.ee/et/avasta- koolituseta noorte jaoks, sealhulgas https://www.riigite statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg). teavitamismeetmed, ja tuginedes ataja.ee/akt/118022 Uuringu eesmärk on hinnata tööturu olukorda kvaliteedinõuetele võetakse arvesse 022005 ning omada ülevaadet majandustegevusest kvaliteetse töökohapõhise õppe ja (tööhõive, töötus) ja töötingimustest. õppepraktika kriteeriume, sealhulgas 2. OSKA (https://oska.kutsekoda.ee) analüüsi noortegarantii kavade rakendamise tehakse pidevalt, et analüüsida Eesti kontekstis. Noortegarantii majandusarengu jaoks vajalikke tööjõuvajadusi tugevdamise ja oskusi järgmise 10 aasta jooksul. Analüüsi tegevuskava 2022- korraldatakse koostöös Haridus- ja 2027 Teadusministeeriumi, Majandus- ja https://www.sm.ee/ Kommunikatsiooniministeeriumi, media/2324/downl Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja oad Rahandusministeeriumiga. Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste veebiandmebaas: https://www.tootukassa.ee/et/toootsijale/too- kaotamine 3. „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja „Heaolu arengukava 2023-2030“ juhtkomiteesse kuuluvad peale ministeeriumide ka sotsiaalpartnerite ja organisatsioonide esindajad. Heaolu arengukava juhtkomisjoni moodustamise käskkiri: https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023- 2030 148 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele Töötukassa nõukogu moodustatakse järgmiselt: valitsus nimetab ühe liikme; Ametiühingute Keskliit ja Töötajate Ametiühingute Liit nimetavad mõlemad ühe liikme; Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks liiget. Valdkonna eest vastutav minister on ametialaselt nõukogu liige. 4. „Heaolu arengukava 2023-2030“ eesmärkide täitmise kohta koostatakse igal aastal aruanne, mis esitatakse heaolu arengukava juhtkomiteele. Vastavalt „Eesti Töötukassa arengukavale 2020– 2023“ hindab nõukogu arengukava ja aastaplaani elluviimist nõukogule esitatud aruannete põhjal. „Töötukassa arengukava 2022–2025“: https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/ files/2022-01/tootukassa_arengukava.pdf. Arengukava on töötukassa strateegiline dokument, mis on aluseks aastaplaani koostamisele. Arengukava ja aastaplaan on aluseks töötukassa eelarve koostamisele. Arengukava täitmist korraldab ja selle eest vastutab töötukassa juhatus. Nõukogu hindab arengukava ja aastaplaani täitmist (tegevustulemusi) kord aastas aruannete põhjal. Arengukava uuendatakse igal aastal ning arvestatakse ka teiste riiklike strateegiatega. 5. Noorte tööhõivepoliitikat teostatakse noortegarantii tegevuskava kaudu, kuhu on koondatud olulisemad noorte töötust leevendavad ja ennetavad meetmed. Meetmed on planeeritud parimatele tavadele ja uuringutele tuginedes, sh võetakse arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi ja kvaliteedijuhiseid. Noorte tööhõivepoliitika on valdkondadeülene ehk kaasatud on nii haridus-, tervise-, sotsiaal- kui ka töövaldkond. Noortegarantii tugevdamise tegevuskavakinnitati valitsuses 28.04.2022. Tegevuskava:  sisaldab tegevusi, mis aitavad kaasa noorte oskuste arendamisele; 149 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele  kirjeldab tegevusi, mis aitavad ennetada ja tegeleda noorte töötuse ja NEET-noorte probleemiga;  kirjeldab tegevuskava rakendamise põhiosalisi. Tegevuskava rahastatakse riigieelarvest, RRFist ja ESFist. 4.3 ERF ja ii) taristu JAH Kasutusele on võetud riiklik ja piirkondlik 1. JAH Haridusvaldkonna „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ Haridus- ja ESF arendamise haridus- ja koolitussüsteemi strateegiline arengukava 2021– (valitsuse poolt kinnitatud 11.11.2021) hõlmab 2. JAH koolitussüs kaudu kaasavate poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: 2035 haridus- ja koolitussüsteemi poliitikaraamistikku teemi kõiki 3. JAH ja kvaliteetsete 1. tõenduspõhised süsteemid oskuste https://www.hm.ee ja on haridusvaldkonna terviklik strateegia (kõik tasandeid teenuste 4. JAH tasemed, formaalne, mitteformaalne ja hõlmav ennetamiseks ja prognoosimiseks; /et/kaasamine- kättesaadavuse 5. JAH osalemine/strateegil informaalne õppimine). strateegilin 2. koolilõpetajate seiremehhanismid ning parandamine 6. JAH ine-planeerimine- 1. OSKA süsteem on tööturu jälgimise ja e teenused kvaliteetse ja tõhusa haridus-, aastateks-2021- tulevikuoskuste prognoosimise süsteem. OSKA poliitikaraa juhendamise jaoks igas vanuses 7. JAH koolitus- ja 2035/eesti- analüüse tehakse pidevalt, et analüüsida ja mistik õppijatele; 8. JAH elukestva õppe haridusvaldkonna- prognoosida Eesti majandusarengu jaoks valdkondades; 3. meetmed võrdse juurdepääsu arengukava vajalikke tööjõuvajadusi ja oskusi eri tagamiseks kvaliteetsele, asjakohasele ja valdkondades järgmise 10 aasta jooksul. kaasavale haridusele ja koolitusele, ESF Analüüsid ja prognoosid on HTMile ja selles osalemiseks ja selle õppeasutustele õppe sisu ja koolitusmahu e) haridus- ja lõpuleviimiseks ning põhipädevuste https://www.hm.ee kavandamise aluseks ning koolituskohti koolitussüsteemi omandamiseks kõikidel tasanditel; /sites/default/files/ kavandatakse koostöös sotsiaalsete partnerite ja de kvaliteedi, 4. koordineerimismehhanism, mis hõlmab haridusvaldkonna_ar koolide nõunike kogudega. Majandus- ja tõhususe ja kõiki haridus-ja koolitustasemeid, ning engukava_2035_kinn Kommunikatsiooniministeeriumi ning OSKA tööjõuturu selge vastutuse kindlaksmääramine itatud_vv_0.pdf prognoosimetoodikate põhjal töötatakse välja ja vajadustele asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike käivitatakse terviklik OSKA+ tööjõu ja oskuste vastavuse asutuste vahel; keskpika vajaduse prognoosisüsteem, kus OSKA parandamine, et 5. strateegilise poliitikaraamistiku seire, https://oska.kutseko seotakse rohkem Töötukassa baromeetriga, toetada hindamise ja läbivaatamise kord; da.ee arvestamaks regionaalseid vajadusi. põhipädevuste, sealhulgas 6. sihtmeetmed väheste oskuste ja madala 2. Seiratakse kutse- ja kõrghariduse lõpetanute digioskuste kvalifikatsiooniga täiskasvanute ning Haridus- ja seisundit tööturul, analüüsides eri registrite omandamist; ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus noorteprogramm: andmete põhjal nende hõivet, sissetulekut ja olukorras olevate inimeste jaoks ning https://www.hm.ee tegevusala (regulaarne uuring „Edukus oskuste täiendamise meetmed; /sites/default/files/ tööturul“). Uuringu „Edukus tööturul“ andmestik f) kvaliteetse ja kombineerib Eesti hariduse infosüsteemi, 7. meetmed õpetajate, koolitajate ja 1.1.1_haridus_ja_noo kaasava hariduse Maksu- ja Tolliameti, rahvastikuregistri, akadeemilise personali toetamiseks rteprogramm_2022_ ja koolituse kaitseväekohustuslaste registri, seoses asjaomaste õppemeetodite, 2025_0.pdf 150 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele võrdse põhipädevuste hindamise ja Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa kättesaadavuse kinnitamisega; Täiskasvanute tasuta andmeid. Uuringu tulemusi kasutatakse laiema ja läbimise 8. meetmed õppijate ja töötajate liikuvuse kursused: avalikkuse teavitamiseks, aga ka riigi tasandil ja soodustamine, ning haridus- ja koolitusteenuse https://www.hm.ee haridusasutustes andmepõhiste otsuste eriti ebasoodsas osutajate riikidevahelise koostöö /et/tegevused/taisk tegemiseks. Näiteks poliitikakujundamises olukorras edendamiseks, sealhulgas õpiväljundite asvanuharidus/tasut kasutatakse neid andmeid poliitikanalüüsides, olevate rühmade ja kvalifikatsioonide tunnustamise a-kursused mõju ja tulemuslikkuse hindamisel ning kutse- ja jaoks, alates kaudu. kõrgkoolidele tulemusrahastuse määramisel. alusharidusest ja Uuring on oskuste ja tööjõu vajaduse hooldusest kuni prognoosimise üks alustest. Statistika ja üld- ja uuringud on leitavad Haridus- ja kutsehariduse Teadusministeeriumi veebilehel ning https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja- kõrghariduseni, statistika-0. samuti 3. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ täiskasvanuharid eesmärkide elluviimiseks luuakse igal aastal use ja -õppe programm, mis koostatakse ning mida edendamine, muudetakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve sealhulgas koostamise raames. Strateegia rakendamiseks on õpirände minister heaks kiitnud haridus- ja hõlbustamine noorteprogrammi, mis kinnitatakse igal aastal kõigi jaoks; järgmiseks neljaks aastaks ning mis hõlmab kõiki haridustasemeid ja -valdkondi. Programmis on g) elukestva erimeetmed ja eraldatud vahendid, et tagada õppe, eelkõige kvaliteetse hariduse ja koolituse võrdne paindlike kättesaadavus kõigile, selles osalemine ja täiendus- ja lõpuleviimine kõikidel tasanditel. Võrdse ümberõppe juurdepääsu tagamiseks eri haridusliikidele on võimaluste programmis tegevused 1.2–1.4, 3.3. Võrdsete edendamine võimaluste ja kaasatuse tagamiseks alates kõigi jaoks, alusharidusest on tegevus 2.2. Võtmepädevuste võttes arvesse omandamise tagamiseks on tegevus 2.1 – digioskusi, õppekava ja koolikorralduse arendustegevused. paremini Täiskasvanute kvalifikatsiooni parandamiseks ja prognoosides võtmepädevuste arendamiseks pakutakse muutusi ja täiendus- ja ümberõppevõimalusi ning tööturu arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti vajadustest (tegevus 3.3). lähtuvaid uusi 4. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ oskustealaseid ning haridus- ja noorteprogramm hõlmavad kõiki nõudeid, haridus- ja koolitustasemeid ja -valdkondi, 151 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele hõlbustades seavad neile aluspõhimõtted, eesmärgid ja karjäärivahetust mõõdikud ning juhtimisstruktuuri. Arengukava ja edendades rakendamise koordineerimist on kirjeldatud tööalast peatükis „Arengukava juhtimine ja elluviimine“. liikuvust; Koordineerimismehhanism, sh asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike asutuste vastutusalade jaotus on tsentraalselt reguleeritud järgmiste haridussüsteemi korraldavate õigusaktidega: https://www.hm.ee/et/eesmargid- tegevused/oigusloome. Eesti Vabariigi haridusseadus hõlmab kõiki haridustasemeid ja -asutusi ning määrab haridussüsteemi üldised eesmärgid ja korralduse; hariduse tasemed ja ülesanded, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusalased ülesanded, õppeasutuste liigid ja nende tegevuse üldised põhimõtted ning Eesti Hariduse Infosüsteemi alused: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020003 5. Riiklik seiresüsteem. Haridusvaldkonna arengukava täitmise kohta antakse aru igal aastal tulemusvaldkonna aruandluse raames programmide kaupa ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu. Arengukava eesmärkide täitmist hindavad sõltumatud eksperdid vähemalt kaks korda arengukava elluviimise perioodil, sh tehakse viimane vahehindamine mitte hiljem kui kolm aastat enne arengukava lõppu. Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab laiapõhjaline juhtkomisjon. Komisjon annab nõu ministrile, toetab arengukava elluviimisel valdkondadevaheliste seoste ja mõjude arvessevõtmist ning analüüsib tulemusaruandeid ja hindab arengukava eesmärkide poole liikumist. Juhtkomisjon annab tulemusaruannete põhjal soovitusi programmide 152 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele algatamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Vt peatükk „Arengukava juhtimine ja elluviimine“. 6. Täiskasvanuhariduse arengusuunad on toodud Haridusvaldkonna arengukava strateegilises eesmärgis 3. “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“,tegevussuunas 3.2. Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus 1.5 „Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine. Sh toimuvad tegevused tasuta koolituskursuste pakkumiseks, haridustee katkestanud madalate oskustega täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse, arendatakse VÕTA süsteemi. Selle toetamiseks toimub sihtrühma teadlikkuse tõstmine õppimisvõimalustest, osapoolte koostöö toetamine ning elukestva õppe populariseerimine. Populaarsed on madalate või aegunud oskustega täiskasvanutele suunatud tasuta kursused. Töökohtadega seotud kursusi võimaldatakse riikliku täiendusõppe pakkumise kaudu, need on suunatud peamiselt madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega, ebasoodsamas olukorras täiskasvanutele. Arendatakse piirkondlikku koostööd keskkooli- ja kutsehariduseta madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute formaalhariduse juurde toomiseks. 7. Õpetajakoolituse arengusuunad on esitatud haridusvaldkonna arengukava strateegilises eesmärgis 2 „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“, tegevussuunas 2.4. Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus 2.1 „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused, õpetajate täiendkoolitused ja järelkasv“, millega on eraldatud vahendid õpetajate, koolitajate ja akadeemilise personali toetamiseks asjakohaste õppemeetodite 153 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele omandamisel. Juba käivad näiteks järgmised tegevused: Euroopa Sotsiaalfondi rahastatav ÕKPATi programm (https://www.innove.ee/opetaja-ja-koolijuhi- areng/okpat/), TALIS (rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring), ITEL (innovatiivne õpetamine tõhusa õppimise toetamiseks). 8. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ja programmid sisaldavad meetmeid õppijate ja töötajate liikuvuse, haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö edendamiseks. Haridusvaldkonna arengukavas on strateegilise eesmärgi 1 all suund 1.3 „Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet“. „Haridus- ja noorteprogrammis 2021–2024“ on tegevused (tegevus 1.5) ja eraldatud vahendid liikuvuse ning haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö toetamiseks. Tegevused toetavad hariduse rahvusvahelistumist: rahvusvaheline haridusturundus, kutse- ja kõrghariduse alase rahvusvahelise koostöö arendamine. Viiakse ellu tegevusi, mis pakuvad stipendiumiprogramme, et hõlbustada õpirännet ja korraldada välisriigis omandatud hariduskvalifikatsioonide hindamist, ning teavet ja tugiteenuseid välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks. 4.4 Riiklik ERF iii) Tõrjutud JAH Sotsiaalse kaasamise ja vaesuse 1. JAH Heaolu arengukava Strateegiaraamistikku on kirjeldatud „Heaolu või kogukondade, vähendamiseks on vastu võetud riiklik või 2023-2030 arengukavas 2023-2030“ ja sellega kooskõlas on ja ESF 2. JAH piirkondlik rändajate ja piirkondlik strateegiline poliitikaraamistik https://www.sm.ee/ koostatud viis programmi: „Tööturuprogramm sotsiaalse 3. JAH ebasoodsas või õigusraamistik, mis hõlmab järgmist: heaolu-arengukava- 2023-2026“, „Sotsiaalhoolekande programm kaasamise olukorras 4. JAH 2023-2030 2023–2026“, „Soolise võrdsuse ja võrdse 1. vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse olevate rühmade kohtlemise programm 2023-2026“, tõenduspõhine hindamine, sealhulgas vähendami sotsiaal- „Vanemaealiste programm 2023-2026“ ning laste vaesus, juurdepääs se majandusliku „Laste ja perede programm 2023–2026“. alusharidusele ja kvaliteetsele strateegilin integratsiooni hooldusele, kodutus, ruumiline ja e suurendamine 154 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele poliitikaraa integreeritud hariduslik segregatsioon, piiratud Programmid 2023- 1. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse hindamine, mistik meetmete, juurdepääs esmateenustele ja - 2026 sh laste vaesus, juurdepääs alusharidusele ja sealhulgas taristule ning igas vanuses haavatavate Tööturg kvaliteetsele hooldusele, kodutus, piiratud eluaseme ja inimeste erivajadused; juurdepääs esmatasanditeenustele ja https://www.sm.ee/ sotsiaalteenuste 2. meetmed segregatsiooni ennetamiseks taristule ning igas vanuses haavatavate media/2574/downl kaudu ja selle vastu võitlemiseks kõikides inimeste erivajadused on hõlmatud oad h) aktiivse valdkondades, sealhulgas ülalnimetatud strateegilistes dokumentides. kaasamise sotsiaalkaitse, kaasavad tööturud ja Heaolu arengukava eesmärk on, et inimesed edendamine haavatavate inimeste, sealhulgas Sotsiaalhoolekanneh on hoitud, ebavõrdsus väheneb ning võrdsete rändajate ja pagulaste juurdepääs ttps://www.sm.ee/ toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne võimaluste ja kvaliteetsetele teenustele; media/2572/downl tööelu. aktiivse oad 2. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja 3. meetmed üleminekuks osalemise nende vastu võitlemise meetmeid institutsionaalselt hoolduselt edendamise teel käsitletakse tööturu, sotsiaalhoolekande, kogukonnapõhisele hooldusele; Sooline võrdsus ja ning tööalase vanemaealiste ning soolise võrdsuse ja 4. asjakohased meetmed, et selle võrdne kohtlemine võrdse kohtlemise programmides. konkurentsivõim e parandamine; kavandamine, rakendamine, seire ja https://www.sm.ee/ Tööturule sisenemisega seotud tõkete läbivaatamine toimuks tihedas media/2570/downl vähendamiseks suurendatakse tööandjate koostöös asjaomaste sidusrühmadega, oad teadlikkust ja vähendatakse eelarvamusi sealhulgas sotsiaalpartnerite ja Lapsed ja pere erinevate sihtrühmade suhtes (nt vanemad, asjaomaste kodanikuühiskonna https://www.sm.ee/ muukeelsed, vähenenud töövõimega organisatsioonidega. media/2571/downl inimesed). Pensionäride töötamise oad edendamiseks pakutakse neile tööturuteenuseid. Parandatakse iseseisvat toimetulekut toetavate hooldusvõimaluste Vanemaealiste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh pereliikmete programm 2023-2026 ja lähedaste hoolduskoormuse https://www.sm.ee/ leevendamiseks. media/2573/downl Erinevate sihtrühmade kvaliteetsetele teenustele oad juurdepääsu tagamiseks suurendatakse nii Arengukavade teenuseosutajate kui ka kogukondade programmid 2024- teadlikkust, arendatakse vajalikke oskusi, 2027 tegeletakse eelarvamuste vähendamisega https://www.sm.ee/ ühiskonnas ning tugevdatakse huvikaitset. arengukavad- Vanemaealiste ja erivajadustega inimeste programmid-ja- ühiskonnaelus osalemise toetamiseks tooplaanid#arenguk rakendatakse kohalikul tasandil vabatahtlike avade-program kaasamist. 3. „Heaolu arengukava 2023-2030“ üks aluspõhimõttei on, et inimesel on õigus elada oma kodus ning osaleda ühiskondlikus 155 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele tegevuses. Üks tegevussuundi on: Avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamisse. Sotsiaalhoolekande programmis 2023-2026 on välja toodud, et välja töötatud pikaajalise hoolduse teenuseid pakutakse deinstitutsionaliseerimise põhimõttel, mille kohaselt toimub hooldus- ja tugiteenuste osutamine abivajaja kodus või kodulaadses kogukonna hoolekandeasutuses. 4. „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja „Heaolu arengukava 2023-2030“ juhtkomisjoni https://www.sm.ee/media/3363/download kuuluvad arengukava elluviimisesse enim kaasatud ministeeriumid, Riigikantselei, omavalitsuste esindusorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja peamised alaeesmärkide saavutamisega seotud katusorganisatsioonid. Samuti kaasatakse arengukava elluviimisesse laiahaardeline ja mitut valdkonda hõlmav ekspertkogu. Ekspertkogu ülesanne on anda juhtkomisjonile sisendit heaolu arengukava ettevalmistamisel ja rakendamisel ning anda tagasisidet heaolu arengukava elluviimise kohta. Juhtkomisjoni peamised ülesanded on: anda soovitusi heaolu arengukava eesmärkide saavutamiseks ja jälgida nende elluviimist; anda soovitusi programmide tulemuslikkuse parandamiseks ja jälgida nende rakendamist; pakkuda välja ühismeetmeid eri sektorite, tasandite ja organisatsioonide koostööks. Arengukava toetavate programmide kohta koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis esitatakse Rahandusministeeriumile. 4.6 ESF k) kvaliteetsete, JAH Kasutusele on võetud riiklik või piirkondlik 1. JAH „Heaolu arengukava Kehtestatud on kaks riiklikku strateegiat: Tervishoiu- jätkusuutlike ja tervishoiuvaldkonna strateegiline 2023–2030“ „Heaolu arengukava 2023-2030“ ja „Rahvastiku ja taskukohaste 2. JAH poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: https://www.sm.ee/ tervise arengukava 2020–2030“. pikaajalise teenuste võrdse 156 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele hoolduse ja õigeaegse 1. tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse 3. JAH heaolu-arengukava- 1. Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse vajadusi teenuste kättesaadavuse vajaduste kaardistamine, sealhulgas 2023-2030#heaolu- koos asjaomaste poliitikameetmetega strateegilin parandamine; meditsiini- ja hoolduspersonali vajadus, arengukava-20 käsitletakse „Heaolu arengukavas 2023–2030“ ja e sotsiaalkaitsesüs et tagada jätkusuutlikud ja „Rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030“. „Rahvastiku tervise poliitikaraa teemide kooskõlastatud meetmed; Nagu on sätestatud RTA-s, siis elanikkonna arengukava 2023– mistik ajakohastamine, vähenemise ja vananemise kontekstis seisab 2. meetmed tervishoiu- ja pikaajalise 2026“ sealhulgas tervishoiusektor silmitsi tervishoiutöötajate hoolduse teenuste tõhususe, sotsiaalkaitse https://www.sm.ee/ puudusega. Koolitussuutlikkust tuleb jätkusuutlikkuse ja kättesaadavuse kättesaadavuse rahvastiku-tervise- suurendada peamiselt õenduse valdkonnas. tagamiseks, sh pöörates erilist edendamine, arengukava-2020- Pikas perspektiivis on probleemiks ebapiisav tähelepanu tervishoiu- ja pikaajalise tervishoiusüstee 2030Sotsiaalhooleka koolitussuutlikkus proviisorite ja arstide hoolduse süsteemidest välja jäetud mide ja nnehttps://www.sm tagamiseks ning vananevad meditsiinitöötajad. isikutele; pikaajalise .ee/media/2572/do Tõsine probleem on perearstide puudus, eriti hoolduse 3. meetmed kogukondlike ja perepõhiste wnload maa- ja hõredalt asustatud piirkondades. teenuste teenuste edendamiseks Vananevat elanikkonda arvestades suureneb kättesaadavuse, deinstitutsionaliseerimise, sealhulgas vajadus pikaajalise hoolduse ja seda toetavate tõhususe ja ennetamise ja esmatasandi tervishoiu, Report on the future of meetmete järele. Sotsiaalvaldkonnale lisatööjõu vastupidavuse koduhoolduse ja kogukonnapõhiste long-term care tagamiseks ja olemasoleva toetamiseks ja parandamine; teenuste kaudu. arendamiseks on “Heaolu arengukavas 2023- https://arenguseire.ee/ 2030“ on eraldi tegevussuund, mis tagab wp- sotsiaalvaldkonna tööjõu, oskuste täiendamise ja content/uploads/2021/ väärtustamise. Aluseks on OSKA tööjõu vajaduste 11/2021_the-future- analüüs. of-long-term- care_summary_study. 2. Meetmete planeerimise lähtekohad tervishoiu- pdf ja pikaajalise hoolduse teenuste tagamiseks on „Heaolu arengukavas 2023–2030“ ja „Hoolekandeprogra „Sotsiaalhoolekandeprogrammis 2023–2026“. mm 2022–2025“ Pikaajalise hoolduskoormuse vähendamiseks ja (https://sm.ee/medi vältimiseks, et võimaldada hoolduskoormusega a/1892/download) pereliikmete töötamist ja ühiskonnas osalemist, OSKA tööjõu sotsiaalsete tagatiste pakkumiseks ja selliste vajaduste analüüs leibkondade toimetuleku toetamiseks, kus on pikaajalisi ülalpeetavaid, on realistlikud https://oska.kutseko sekkumised jätkusuutliku rahastamise kaudu, da.ee/uuring/oska- eriti sotsiaal-, tervisehoiu- ja töövaldkonnas. pohikutsealade- Jätkatakse sotsiaalteenuste, sh uuenduslikel toojouvajaduse- tehnoloogilistel lahendustel põhinevate prognoos-ning- sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist. hinnang-noudluse- Esmatähtis on mitme kohaliku omavalitsuse ja-pakkumise- koostöös rakendatavate lahenduste tasakaalule/ väljatöötamist. Poliitikavahendiga kujundatakse 157 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele ümber erihoolekandeteenuste struktuur, muudetakse teenuste kasutust ja korraldust paindlikumaks, korraldatakse ümber erihooldustaristu ning parandatakse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. 3. Kogukonnapõhiseid teenuseid edendavad meetmed on hõlmatud „Heaolu arengukavaga 2023–2030“ ja „Sotsiaalhoolekandeprogrammiga 2023–2026“. Uus heaolu arengukava lähtub DI printsiipidest, mille eesmärk on osutada teenuseid, mis toetavad kodus elavaid inimesi, ja pakkuda võimalusi kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste saamiseks. Täiustatakse teenindussüsteemi ja korrastatakse kogukonnapõhiste teenuste järjekordi, et tagada olemasolevate erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus. Korraldatakse ümber suured (üle 30 koha) ööpäevaringsed hoolekandeasutused ning hangitakse kogukonnas elavate inimeste jaoks eluase. Tänu sellele väheneb suurtes üksustes tegutsevate ööpäevaringsete erihoolekandeasutuste hulk ja suureneb kogukonnapõhiste asutuste hulk. Pikemaajalisem eesmärk on anda toetavate erihoolekandeteenuste korraldamine üle kohalikele omavalitsustele. DI eesmärkide saavutamisele aitab kaasa hoolduskoordinatsiooni ja teenuste integratsiooni juurutamine. 158  4. EELTINGIMUSED 4.1. Horisontaalsed eeltingimused Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine Tõhusad JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis Riigihangete register 1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked järelevalv hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende 1. JAH (https://riigihanked.riik.e fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e- emehhani hankeid fondidest kooskõlas ELi 2. JAH e/rhr-web/#/) riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“, mida haldab smid hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist: Riigihangete seadus Rahandusministeerium kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta riigihang 2. a. JAH rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt 1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja (https://www.riigiteataja. ete turu usaldusväärsete andmete kogumise 2. b. JAH vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest jaoks ee/akt/113032019145?le vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi riigihankemenetluste kohta, mis iaKehtiv) 3. JAH 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad ületavad ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 4. JAH Konkurentsiseadus kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. 84 ning direktiivi 2014/25/EL (https://www.riigiteataja. 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline artiklitest 99 ja 100 tuleneva 5. JAH ee/akt/102062021018) maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate aruandluskohustusega; vormis vastavalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele 2. meetmed andmete tagamiseks (EL) 2015/1986. Info vähemalt järgmiste aspektide jaoks: Rahandusministeeriumi 2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud a. konkurentsi kvaliteet ja veebilehel lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave intensiivsus: võitnud pakkujate (https://www.fin.ee/riigi VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu nimed, esialgne pakkujate arv ja hanked-riigiabi-osalused- sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris. lepinguline maksumus; kinnisvara/riigihanked ;) 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on b. teave lõpliku hinna kohta pärast Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud valituks osutumist ja VKEde kui riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks inimene otsepakkujate osalemise kohta, kui vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi eest. sellist teavet pakuvad riiklikud 4. Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7 esitab Rahandusministeerium süsteemid; kord aastas Vabariigi Valitsusele ülevaate riigihankepoliitika kujundamise, 3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku järelevalve ja riigihangete registri andmeseire ja -analüüsi tagamiseks tegevuse kohta. Ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel. kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete lõikega 2; seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku 4. analüüsitulemuste üldsusele korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; konkurentsiseaduse (vt § 54) järgmise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et 159 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb viitab võimalikule teavitada Konkurentsiametit. pakkumismahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Vahendid JAH Korraldusasutustel on vahendid ja 1. JAH Teatavat liiki abi 1. Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133 § 3 lõike 2 p. 3 seatakse ja suutlikkus kontrollida riigiabi eeskirjade 2. JAH tunnistamine siseturuga tingimuseks, et taotlejad ei ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes suutlikku järgimist: kokkusobivaks ELi ettevõtjad, kui nad on riigiabi saajad. s riigiabi 1. raskustes olevate ja tagasinõudmisele aluslepingu artiklite 107 Rakendusüksused (RÜ) järgivad raskustes olevate ettevõtjate määratlust, eeskirjad kuuluvate ettevõtjate korral; ja 108 alusel mis on esitatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ja 2014. a e (https://eur- teatises „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja tõhusaks 2. juurdepääs kohalike ja riigiasutuste riigiabiekspertide pakutavale lex.europa.eu/legal- ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil saavad kohaldam content/ET/TXT/PDF/?ur RÜd kontrollida taotlejate maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti iseks spetsiaalsele riigiabialasele nõustamisele ja suunistele. i=CELEX:32014R0651&fr (https://www.emta.ee) andmebaasi ja e-äriregistri kaudu om=ET) (https://www.rik.ee/et/e-ariregister). RÜdel on e-äriregistri kaudu juurdepääs majandusaasta aruannetele ning kontrollküsimustikud, et kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes ettevõtjad. Ühenduse suunised raskustes olevate Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri kaudu äriühingute päästmiseks kontrollida ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud tagasinõudmist. ja ümberkorraldamiseks 2. RM riigiabi koordineerijana annab nõu ja suuniseid abiandjatele. antava riigiabi kohta Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on konkurentsiseaduse 6. peatükis. (https://ec.europa.eu/co Vastavalt §-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, mis mpetition/state_aid/legisl on kasutusel aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese tähtsusega abi ja riigiabi ation/rescue_resctructuri Eestis, välja arvatud põllumajandus- ja kalandusvaldkond. Registrit ng_communication_en.pdf kasutatakse vähese tähtsusega abi nõuete täitmise kontrollimiseks. RM ) vastutab registri kaudu tehtavate riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruandluskohustuste eest. Rahandusministeeriumi Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab teha veebisaidil: teave riigiabi kohta https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi, kus (https://www.fin.ee/riigi on ka teave riigiabi kohta, viited Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja hanked-riigiabi-osalused- RM riigiabi käsiraamat. kinnisvara/riigiabi ) On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub umbes 90 inimest, mille eesmärk on kiiresti jagada riigiabialast teavet ja kogemusi. Igal riigiabi andjal on vähemalt üks töötaja, kes tunneb põhjalikult riigiabialaseid regulatsioone. Euroopa JAH Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise 1. JAH 1. EV põhiseadus 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega loodud Liidu tagamiseks on olemas tõhusad 2. JAH (https://www.riigiteataja. mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus põhiõigus mehhanismid, mis hõlmavad järgmist: ee/akt/115052015002) (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, te harta 160 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine tõhus 1. kord, mis tagab fondidest toetatavate Perioodi 2021-2027 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele kohaldam programmide vastavuse ja nende Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § ine ja rakendamise harta asjakohaste sätete ühtekuuluvus- ja 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. rakenda kohaselt; siseturvalisuspoliitika Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V mine 2. aruandekord seirekomisjonile fondide rakendamise (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus. juhtumitest, mis on seotud fondide seadus – ÜSS 2021-2027 ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab keskselt toetatavate tegevuste hartaga (jõustunud 21.03.2022) oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete mittevastavusega. https://www.riigiteataja.e hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele kaasaaitamist. e/akt/111032022001 Hartaga kooskõla nõue on läbivates projektivalikukriteeriumides. Eesti 2035 (vastu võetud Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad 12.05.2021) koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. https://valitsus.ee/strate 2. Seirekomisjonis on partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja kelle egia-eesti-2035- ülesandeks on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel arengukavad-ja- probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse planeering/strateegia/ma kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Inimõiguste terjalid Keskus). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul. ÜRO aruanne Vastavalt seirekomisjoni tööprotseduuridele, mis kinnitatakse esimesel https://tbinternet.ohchr.o seirekomisjoni koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel rg/_layouts/15/treatybod seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta yexternal/Download.aspx fondidest toetatav tegevus hartale või ÜRO puuetega inimeste õiguste ?symbolno=HRI/CORE/ES konventsioonile. Seirekomisjoni sekretariaat teeb õiguskantslerile päringu T/2015&Lang=en enne seirekomisjoni koosolekut ja kaebuste esinemisel lisatakse päevakorda vastav punkt. 2. Seirekomisjonil on e-posti aadress, mille kaudu on kõigil seirekomisjoni Seirekomisjoni kooseis ja liikmetel võimalik avada arutelu või teha ettepanek arutelupunktide liikmed. lisamiseks päevakorda. https://rtk.ee/seire-ja- seirekomisjonid#seireko misjoni-koosseis Õiguskantsler https://www.oiguskantsle r.ee/et Lasteombudsman http://lasteombudsman.e e/et/welcome 161 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/126042013009?le iaKehtiv) Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/106072012022?le iaKehtiv) Puuetega Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 1. JAH 1. 1. „Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate inimeste rakendamise tagamiseks on olemas riiklik 2. JAH strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse poliitikaks õiguste raamistik, mis hõlmab järgmist: Heaolu arengukava 2023- on seatud „Heaolu arengukavas 2023-2030“ Sihtrühma ees seisvaid konventsi 3. JAH probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud 1. mõõdetavate tulemustega eesmärgid, 2030 ooni andmekogumise ja -seire mehhanismid; https://www.sm.ee/heaol sama arengukava programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia kohaldam u-arengukava-2023-2030 „Eesti 2035“. ine ja 2. meetmed, et tagada „Heaolu arengukava 2023-2030“ katab tervikuna ÜRO PIK nõuded. ligipääsetavuspoliitika, õigusaktide ja Sotsiaalhoolekanne rakenda Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti mine standardite nõuetekohane https://www.sm.ee/medi Sotsiaaluuringu, Eesti Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna kooskõlas arvessevõtmine programmide a/2572/download eelarve uuringu kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja nõukogu väljatöötamisel ja rakendamisel. pensoniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset otsusega 3. meetmed, mille kohaselt antakse Sooline võrdsus ja võrdne sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi uuringuid. 2010/48/ seirekomisjonile aru juhtumitest, mille kohtlemine 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte EÜ JAH puhul ei vasta fondidest toetatav PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika https://www.sm.ee/medi väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse poolt 2019 Ligipääsetavuse tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste a/2570/download rakkerühm. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja konventsioonile ning kõnealust konventsiooni käsitletavatest Lapsed ja pere rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja kaebustest, mis on esitatud artikli 69 https://www.sm.ee/medi võrdsete võimaluste aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. a/2571/download õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused: „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku Vanemaealiste programm järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. TTJA teostab 2023-2026 järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka https://www.sm.ee/medi teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle. a/2573/download Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK Arengukavade valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete rakendamisel. programmid 2024-2027 3. Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler ÜRO PIK rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri 162 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine https://www.sm.ee/areng juurde puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada ukavad-programmid-ja- õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve tooplaanid#arengukavade teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. -program Vastavalt seirekomisjoni tööprotseduuridele, mis kinnitatakse esimesel seirekomisjoni koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel #arengukavade-program seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta Strateegia „Eesti 2035“ fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. https://valitsus.ee/strate egia-eesti-2035- Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise arengukavad-ja- volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku planeering/strateegia/ma seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti terjalid ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 2. Ligipääsetavuse nõukogu https://www.sm.ee/et/lig ipaasetavuse-noukogu Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.riigikantsele i.ee/ligipaasetavus TTJA https://www.ttja.ee/arikli ent/ehitised- ehitamine/ligipaasetavus Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (https://www.riigiteataja. ee/akt/131052018055) Nõuded eluruumile (https://www.riigiteataja. ee/akt/103072015034?le iaKehtiv) 163 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine Uuringud https://www.sm.ee/et/uu ringud-ja- analuusid#Sotsiaalvaldko nna%20uuringud%20ja% 20anal%C3%BC%C3%BC sid 3. Puuetega inimeste nõukoda https://www.oiguskantsle r.ee/et/puuetega- inimeste-n%C3%B5ukoda Õiguskantsler https://www.oiguskantsle r.ee/ Õiguskantsleri seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/12788991?leiaKeh tiv) 164 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED Tabel 168: Programmi haldavad asutused Programmi haldavad Asutuse nimetus Konktakti nimi E-post asutused Korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus Urmo Merila [email protected] Auditeerimisasutus Rahandusministeerium Kaur Siruli [email protected] Asutus, kellele laekuvad Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] komisjoni maksed Kui kohaldatav, asutus või Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] asutused, kellele laekuvad komisjoni maksed ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul Raamatupidamisülesanne, kui Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane selle ülesande täitmine on antud asutusele, mis ei ole korraldusasutus Tabel 169. See osa ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsendimääradest, mis hüvitatakse asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul (protsendipunktides) Rahandusministeerium 100 protsendipunkti 6. PARTNERLUS Sarnaselt teiste dokumentidega, millel on riigi arengule suur mõju, on ka 2021.–2027. a ÜKP vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel tähelepanu pööratud kõigile soovijatele igakülgsete ja võrdsete koostöövõimaluste pakkumisele ning tiheda ja sisulise dialoogi loomisele partnerite, huvirühmade esindajate ja ekspertidega. Partnerite kaasamise põhimõtted on sätestatud Eesti riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ osalemiskavas34 ning 2021.–2027. a struktuurivahendite partnerlusleppe ja rakenduskava kaasamisplaanis 35, mis lähtub ühissätete määruse artiklist 836, Euroopa partnerluse käitumisjuhendist37 ning riigiasutuste kaasamise heast tavast38. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel ning edaspidisel rakendamisel on esikohale seatud eri tasandite partnerite osalus, et olukorra analüüs, seatavad eesmärgid ja kavandatavad lahendused oleksid võimalikult asjakohased ja mõjusad. Partnerlus toimib mitmetasandilise valitsemise põhimõttel alt üles lähenemisviisiga, seda koordineerivad Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös ministeeriumidega. Kaasamine on kolmes etapis:  „Eesti 2035“ strateegia ühisloome 2018.–2020. a,  valdkondlikud konsultatsioonid ning arutelud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel 2020.– 2021. a,  rakenduskava elluviimisega seotud koostöö alates 2022. a. 34 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/seminaride_materjalid/osalemise_kava_ee2035.pdf 35 https://pilv.rtk.ee/s/wxZQ8Gy7dFy5SGi 36 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L:2021:231:TOC 37 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0240&from=LV 38 https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava 165  Lisaks on partnereid põhjalikult kaasatud toetuste rakendamisega seotud arengukavade koostamisse ja valdkondlike tegevuste planeerimisse. Kaasamine algas koos „Eesti 2035“ koostamisega 2018. a, koondades võimalikult paljude riigi käekäigust huvitatute arvamusi ning eksperditeadmisi. Koostöö hõlmas globaalsete trendide ja riigi arenguvõimaluste kaardistamist, eesmärkide seadmist ning vajalike reformide ja muudatuste selekteerimist. Ühtlustati toetuste ja riigieelarve prioriteete. „Eesti 2035“ koostamisse kaasatud huvirühmasid ja eksperte on hoitud regulaarselt infoväljas ning neid on kaasatud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse. Partnerite hulka kuuluvad katusorganisatsioonid, valdkondlikud partnerid ja eksperdid ning koostööpartnerid. Strateegia koostamise raames on üle Eesti korraldatud arvukalt seminare ja arutelupäevi nii eesti kui ka vene keeles. Suurimaks algatuseks oli riigi arengusihtide seadmine üle-eestilise ideekorje käigus, kus osales üle 14 000 inimese. Teise etapina toimusid valdkondlikud konsultatsioonid ning laiapõhjalised arutelud uue perioodi ettevalmistamiseks. 2020. a märtsis toimus üle-eestiline partnerite ja huvirühmade arutelupäev, et arutada ühtekuuluvuspoliitika vahendite fookust ja jaotust. Toimusid arutelud ning seminarid ministeeriumide, erinevate asutuste ja Riigikogu liikmetega. 2021. a alguses korraldati ministeeriumide eestvedamisel valdkondlike partnerorganisatsioonidega kahepoolsed kohtumised, kus keskenduti partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisele. Ühe suurema algatusena korraldati märtsis 2021 virtuaalne seminarinädal, mida Rahandusministeeriumi juhtimisel aitasid läbi viia ministeeriumid. Partnerid, eksperdid ja huvirühmade esindajad said viiel päeval kaasa rääkida 46 virtuaalses töötoas, osavõtjaid oli 1000 ringis. Käsitleti teemasid alates toetuste jagamise põhimõtete lihtsustamisest konkreetsete poliitikaeesmärkide sisustamise, eelarve jaotuse ja tingimuste seadmiseni. Kirjalikud kokkuvõtted on kättesaadavad struktuuritoetuste kodulehel. Pärast seminarinädalat sai esitada kirjalikke kommentaare, jätkusid konsultatsioonid ning tehti lisaettepanekuid. 2021. a aprillis toimusid virtuaalselt eesti ja vene keeles Ida-Virumaa õiglase ülemineku visioonipäevad. Ürituse eesmärk oli tutvustada laiale avalikusele õiglase ülemineku eesmärke ja vahetulemusi ning inspireerida osalisi Ida-Virumaal avanevatest võimalustest osa võtma. Toimusid õiglase ülemineku strateegilist raamistikku tutvustavad ettekanded ja modereeritud arutelud Ida-Viru tulevikuvisiooni üle. Aruteludes osalesid põlevkivisektori tööandjate ja ametiühingute esindajad, ettevõtjad, kultuuritegelased, teadlased, noored jpt. Visioonipäevad tõid kokku üle 450 osaleja, millest kohalikud moodustasid üle 40%. Tagasisidet on arvesse võetud õiglase ülemineku meetmete kujundamisel. Lisaks visioonipäevadele korraldati õiglase ülemineku kava koostamise algusfaasis 2020. a suvel ka avalik arvamuskorje kohaliku elanikkonna seas, et selgitada välja olulised valupunktid ja arenguvajadused. Kogu kava ettevalmistamise vältel on korraldatud hulgaliselt seminare, tutvustusi, kohtumisi huvirühmadega jms. Erinevate huvirühmade ja kohaliku kogukonna ettepanekute kaasamiseks moodustas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit piirkondliku õiglase ülemineku platvormi, mille kaudu toimub regulaarne info- ja arvamusvahetus. 2021. a teises pooles toimus ka partnerlusleppe ja rakenduskava avalik konsultatsioon ametliku eelnõude infosüsteemi, partnerite listi ning avaliku kodulehe kaudu. Teemat käsitleti ka linnade ja valdade päeval. 2022. a on kavas korraldada regionaalsed infoseminarid huvirühmadele, partneritele ja kasusaajatele Eesti eri paikades. Kaasamisprotsessi käigus on siht- ja sidusrühmadele tehtud kättesaadavaks võimalikult mitmekesiseid suhtluskanaleid, arvestades inimeste erinevaid ligipääsuvõimalusi ja tarbimisharjumusi. Koostööformaadid hõlmasid silmast silma arutelusid ja kohtumisi, aga ka e-tagasiside vorme ja ametlikke kooskõlastuskanaleid. Aruteluseminarid on peale pealinna toimunud ka teistes piirkondades. Eraldi tähelepanu on pööratud Ida-Viru regiooni kaasamisele, kus emakeeleks on valdavalt vene keel. Regulaarsed dialoogi võimaldavad kanalid ja formaadid on olnud järgmised:  Kõik „Eesti 2035“, 2021.–2027. a ühtekuuluvuspoliitika vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava puudutavad materjalid on koondatud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Riigikantselei kodulehele 39.  Loodud on infolistid ettepanekute, tagasiside ja kommentaaride esitamiseks ning sinna saadetakse ka regulaarselt infokirju.  Arutelud, seminarid, ümarlauad jm üritused, kus osalejad on saanud ülevaate strateegia ning partnerlusleppe ja kava loomise seisust ning võimaluse kaasa rääkida.  Eelnõude avalikud konsultatsioonid eelnõude infosüsteemi, osalusveebi ja kodulehe kaudu. Seirekomisjonis, mis moodustatakse rakenduskava edenemise jälgimiseks, osalevad seotud ametkondade kõrval partnerite katusorganisatsioonid, kes esindavad rakenduskava elluviimisest mõjutatud huvirühmi. See 39 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/koosloome-ja-sundmused 166  võimaldab partnerite esindajatel jälgida nii sekkumiste väljatöötamist ja elluviimist kui ka vajaduse korral teha ettepanekuid sekkumiste tulemuslikkuse suurendamiseks. Programmperioodil 2014–2020 kuulusid seirekomisjoni koosseisu Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Rektorite Nõukogu, Vabaühenduste Liit ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Partnerite katusorganisatsioonide ringi on kavas järgmisel perioodil laiendada ning kutsuda osalema partnereid, kelle valdkondadeks on mh laste ja noorte õigused nt Lastekaitse Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit ning inimõiguste kaitse, samuti regionaalset vaadet esindavad partnerid. Õiglase ülemineku suunamiseks on riigihalduse ministri käskkirjaga loodud nn õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon, kuhu on kaasatud ministeeriumite esindajad, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jt organisatsioonid. Kuna ka taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamise aluseks oleva taastekava valdkonnad, rakendavad asutused ja partnerite ring on suures osas kattuvad, soovime edaspidi seirekomisjoni töös käsitleda teemasid ühiselt. Ühtlasi on nii võimalik toetuste koosmõju tõhusamalt jälgida. Seirekomisjoni moodustamisel lähtutakse ametiasutuste ja partnerorganisatsioonide tasakaalustatud esindatuse põhimõttest ja rakenduskava eesmärkidest. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Rahandusministeerium ning selle koosseis ja koosolekute kokkuvõtted avalikustatakse struktuurifondide veebilehel. Lisaks osalevad huvirühmade esindajad ja eksperdid valdkonna arengukava juhtkomisjonide töös. Partnerite kaasamine riigisisesesse meetmete planeerimisse loob olulist lisandväärtust tegevuste elluviimisele. Partnerite initsiatiivi ja koosloome võimestamist peetakse tähtsaks ka toetuse andmise tingimuste kujundamisel ja meetmete rakendamisel. Sotsiaalpartnerite ja partnerite katusorganisatsioonide kaasarääkimise ja rakendamise võimekuse tagamist ning suurendamist toetatakse poliitikaeesmärkide sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ning ÕÜF ja tehnilise abi eelarvest. Toetatakse töökeskkonna ja töötingimuste ajakohastamist, töökeskkonnast tulenevate tervishoiuriskide vähendamist ja tööelu edendamist, inimkesksete ja lõimitud teenuste arendamist ja osutamist, elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist, kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamist. ÕÜF raames toetatakse huvirühmade, rakenduspartnerite ja Ida-Virumaa omavalitsuste suutlikkuse parandamist ning kommunikatsiooni sihtpiirkonnas. Tehnilisest abist jätkatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist, sotsiaalpartnerite rahastamist, keskset eri sihtrühmade koolitamist, analüüse, rakke- ja eksperdirühmasid ning toetuse saajate ringi laiendatakse ka muudele olulistele katusorganisatsioonidele. Partnerite võimestamiseks toetatakse tehnilisest abist fondidega seotud seminaride, kohtumiste ja uuringute korraldamist riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamiseks, kaasamise suutlikkuse parandamiseks, täiendõpet, liikmehõive suurendamist ja mainekujundust. 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS Teabevahetustegevuse eesmärk 2021–2027.a kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada teadlikkus ELi struktuuritoetuste kohta läbi avatud ja asjakohase teabevahetuse. Suurem teadlikkus ELi struktuuritoetuste otstarbest ja mõjust saavutatakse, kui teavitada rohkem struktuuritoetuste eesmärkidest ning rakenduskava valdkondadest, tagades toetatud projektide nähtavus ja reklaamides ellu viidud muudatusi. Alameesmärgid · suurendada teadlikkust ELi panuse olulisusest Eesti majanduskasvu ning digi- ja rohepöörde saavutamisel; · suurendada teadlikkust strateegiliselt olulistest tegevustest eelarveperioodi vältel, toetades rakendusasutusi ja elluviijaid teavituskava koostamisel ning jagades infot kodulehel; · toetuste taotluste kvaliteedi parandamine ja huvi suurendamine teavitustegevuste ja -nõuete abil ning tagades, et teave oleks kõigile selges ja lihtsas keeles kättesaadav; · ELi toetatavate projektide nähtavuse tagamine (nt reklaamid, logod, üritused, veebilehed jne); · toetuste andmise läbipaistvuse parandamine. Sihtrühmad ja sidusrühmad · Üldsus: 167  o eesti – ja venekeelne elanikkond; · Meedia · Taotlejad ja potentsiaalsed taotlejad · Kasusaajad, sh otsesed ja kaudsed (nt kogukonnad, piirkonnad): · Sidusrühmad: o katusorganisatsioonid (sh valitsusvälised organisatsioonid, ametühingud jne); o poliitikakujundajad; o avalik sektor. Peamised kanalid Meedia, nt: · ajalehed; · veebiportaalid; · TV ja raadio. Veebisaidid, nt: · avatud taotlusvoorude ülevaated; · edulood Eesti kaardil; · kasulikud materjalid potentsiaalsetele toetusesaajatele ja näpunäited abikõlbliku projekti koostamiseks; · ELi logo kasutamine (plakatigeneraator, KKKd logo kasutamise kohta jne). Sotsiaalmeedia (korraldusasutus, koostöö ministeeriumide ja rakendusasutustega), nt: Facebook: · teave avatud taotlusvoorude ja teabepäevade kohta; · edulood; · videosisu edulugudest (vähemalt viis videot aastas). Instagram/Messenger, nt: · reklaamid; · mängud; · lood. Vähem teadlikele sihtrühmadele mõeldud tegevused Iga-aastase riikliku EL fondide teadlikkuse alase uuringu põhjal on fondide positiivsest mõjust vähem teadlikud sihtrühmad, noored ja venekeelne elanikkond. Teismelised ja noored täiskasvanud, nt: · sotsiaalmeedia kaudu kaasamine (18-24 aastaste jaoks kõige olulisemate sotsiaalvõrgustike iga- aastane ülevaatamine); · üliõpilaste jaoks mõeldud tasuta vihiku meelelahutuslik sisu (st mängud, ristsõnad jne). Venekeelne elanikkond, nt: · pressiteated ja artiklid saavutatu kohta; · teave EL rahastusvõimaluste kohta tõlgitakse vajadusel vene keelde. Hindamine Eesmärkide saavutamise hindamiseks kasutatakse järgmisi allikaid: · iga-aastased ELi toetusfondide teadlikkuse alased uuringud; · meediakajastuse analüüs (ELi toetusfondide nähtavuse ja dünaamika jälgimine); · taotlejate rahulolu regulaarne seire; · veebisaidi kasutamise jälgimine (külastused); · sotsiaalmeedia jälgimine (kaasatuse arv). Näitajad: · üldine teadlikkus ELi toetusfondidest 64%-lt 80%-le; · teadlikkus ELi kaasrahastatud piirkondlikest projektidest 43%-lt 45%-le; · noorte (vanuses 18–24) teadlikkus 63%-lt 65%-le; venekeelse elanikkonna teadlikkus 33%-lt 50%- le; · ühtekuuluvuspoliitika fondide positiivne mõju Eesti arengule – positiivse hinnangu sama taseme säilitamine (80% vastustest). 168  Programmi kommunikatsioonijuhi vastutusalad · üldsusele mõeldud teavitustegevused traditsiooniliste kanalite ja sotsiaalmeedia kaudu (nt telesaated, raadiointervjuud, artiklid, üritused, seminarid jne); · rakendusüksuste toetamine ja nõustamine kommunikatsioonitegevuses; · veebisaidi ajakohastamine, et pakkuda meediale, poliitikakujundajatele, toetusesaajatele ja -taotlejatele kasulikku teabematerjali; · uute taotlusvoorude info levitamine; · osalemine riiklikus teabevõrgustikus ja ELi kommunikatsioonialgatustes; · teavitusalase koostöö tugevdamine kohalike omavalitsustega, et suurendada koostööd kohalike taotlejatega ja leida tõhusamaid võimalusi nendeni jõudmiseks. Teabevahetustegevuste rahastamiseks on kogu struktuuritoetuste administratsioonile kavandatud kuni 0,3% programmi prognoositud kogumahust. Läbivad põhimõtted:  Pettuste osas jätkame nulltolerantsi poliitikat. Pettuste ja huvide konflikti vältimiseks planeerimine kasutusele võtta Arachne. Administratsiooniüleselt on välja töötamisel SMART-kontrollid, mis põhinevad riskianalüüsil. Erinevate toetuste rakendamiseks kasutatakse ühte IT-süsteemi ning erinevad automaatkontrollid aiatavad tuvastada võimalikke pettuseid. Ennetavate meetmetena toimuvad regulaarsed koolitused, valdkondlikud võrgustiku kohtumised, andmekvaliteedikontrollid ning info analüüs kitsaskohtade/riskide tuvastamiseks.  Programmiperioodi jooksul toetab korraldusasutus poliitikaeesmärkide ellu viimisel strateegiliste riigihangete kasutamist ja hankijate võimekuse tõstmist. Toetuse saajaid julgustatakse kasutama kriteeriume, mis hindavad hangitava kvaliteeti ja kulude elutsüklit. Võimalusel tuleb hankemenetlusse lisada keskkonna- ja sotsiaalvaldkonda ning innovaatilisi algatusi toetavaid kriteeriume. 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE Tabel 170: Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise kasutamine Ühissätete määruse artiklite 94 ja 95 kavandatud kasutamine JAH EI Programm kasutab alates vastuvõtmisest prioriteedi raames liidu osaluse [ ] [x] hüvitamist ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määrade alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 94 (kui jah, täitke 1. liide] Programm kasutab alates vastuvõtmisest liidu osaluse hüvitamist [ ] [x] kuludega sidumata rahastamise alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 95 (kui jah, täitke 2. liide] 169 LISA 1. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA Poliitika- Strateegiliselt oluline tegevus Elluviimise aeg eesmärgi nr 1 Ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm 2022-2028 1 5G arendamine 2023-2027 1 Temaatilised teadus– ja arendusprogrammid nutika spetsialiseerumise 2022-2029 fookusvaldkondades 2 Kombineeritud sademeveesüsteemide rajamine üleujutusohu ennetamiseks ja 2023-2029 leevendamiseks 2 Ettevõtete ressursitõhususe suurendamine 2023-2029 3 Raudtee elektrifitseerimine 2022-2029 4 Pikaajalise hoolduse reform 2022-2029 4 Inseneriakadeemia 2022-2029 5 Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused 2022-2029 ÕÜ Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 2022- 31.08.2026 LISA 2. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (ERALDI FAILINA) 170  ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ Lisa 1 Õiglase ülemineku territoriaalne kava 1  Sisukord 1. Ülevaade üleminekuprotsessist ja kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide määramine liikmesriigis ............................................................................. 3 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade ............. 3 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine ..... 6 2. Üleminekukatsumuste hindamine iga määratud territooriumi puhul ...................... 7 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine ......................................................................... 7 2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks ................................... 10 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega..................................................................................................... 11 2.4. Kavandatud tegevuste liigid ............................................................................................... 13 3. Juhtimismehhanismid ................................................................................................................ 17 3.1. Partnerlus ..................................................................................................................................... 17 3.2. Seire ja hindamine.................................................................................................................... 18 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) .................................................................................. 18 4. Programmipõhised väljund- või tulemusnäitajad .......................................................... 18 Liide A: Eesti ÕÜF sekkumiste detailne kirjeldus ............................................................................ 21 Liide B: Suurettevõtete võimalikud tulusad investeeringud ....................................................... 26 Liide C: Joonised, tabelid ja illustratsioonid ....................................................................................... 31 Liide D: Lisainformatsioon Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase kohta ..................... 40 Liide E: Viited olulisematele allikatele ................................................................................................. 41 2 1. ÜLEVAADE ÜLEMINEKUPROTSESSIST JA KÕIGE NEGATIIVSEMALT MÕJUTATUD TERRITOORIUMIDE MÄÄRAMINE LIIKMESRIIGIS 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade Kehtiv strateegiline raamistik Eesti ühines ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga 1994. a ja ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. a1. 2019. a liitus Eesti ka ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. a Euroopa Komisjoni 2030. a kliimaeesmärgi kavaga. Eesti kliimapoliitika peamised põhimõtted on kindlaks määratud 2017. a Riigikogus vastu võetud dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP2). 2017. a võttis Eesti valitsus vastu ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“3, milles esitatakse tegevuskava kliimamuutustest tulenevate riskide leevendamiseks, ja „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (ENMAK)4. 2019. a detsembris teatas Eesti Euroopa Komisjonile oma dokumendist „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK5), mis täiendab ENMAKi ja milles määratletakse järgmised peamised eesmärgid: • kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine 2050. aastaks 80% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega; • jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga KHG heidet 13%; • taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%; • energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a; • primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga); • energiajulgeoleku tagamine. Käesolev õiglase ülemineku territoriaalne kava (ÕÜ kava) on kehtiva REKKiga kooskõlas. Ajakohastatud kohustused Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“6, mille Riigikogu kiitis heaks 12. mail 2021, on selgelt väljendatud Eesti ambitsioon saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Lisaks leppis Eesti valitsus 2021. a alguses kokku eesmärgis lõpetada täiendavad investeeringud fossiilkütustesse ja elektri tootmine põlevkivist (edaspidi pk) hiljemalt aastaks 2035 ning loobuda pk kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Seda silmas pidades oli kokku lepitud (vt liide C, joonis 1):  algatada KPP uuendamine (uuendamine oli algatatud 10.05.2022, eelnõu on läbinud Riigikogus esimest lugemist);  2021. a algatada ENMAKi ajakohastamine (koostamine oli algatatud 18.11.2021);  algatada novembris 2022. a „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ ülevaatamine;  esitada märtsiks 2023 Euroopa Komisjonile REKKi eduaruanne ja juuniks 2024 selle ajakohastatud versioon. Energeetika roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ja sektori teekond kliimaneutraalsuse suunas 3 Kuna paljud asjakohased strateegilised dokumendid on hetkel koostamisel või ajakohastamisel, pole praegu võimalik lõplikult kindlaks määrata Eesti teekonda kliimaneutraalsuseni. Siiski, teadaoleva informatsiooni põhjal on võimalik kirjeldada eeldatavat teekonda kliimaneutraalsuseni energeetikasektoris koos selle mõjuga teistele majandussektoritele. Viimase KHG inventuuri7 kohaselt on võrreldes 1990. a Eesti KHG koguheide vähenenud u 71% võrra (arvestades LULUCFi sektoriga – u 65%) ning moodustas 12,85 Mt CO2eq. Enamik Eesti KHG koguheitest (7,23Mt, ehk 56% aastal 2020) tuleb energeetikasektorist pk ulatusliku tarbimise pärast elektri- ja soojusenergia tootmiseks (vt liide C, joonised 2, 3, 4 ja 5). Viimastel aastatel on pk kasutusest loobumine elektritootmisel teinud märkimisväärseid edusamme: kui 2018. a oli kohalikest taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal Eesti elektritootmises 8,9 TWh (ehk 76% kogutoodangust, mis oli kokku 10,58 TWh), siis 2020. a kahanes see maht 2,5 TWh-ni (37% kogutoodangust). See muutus on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) mõju ja riiklike meetmete kombineeritud tulem. Pk-elektri konkurentsivõimet vähendab ka kasutatavate seadmete kasutuskestus, mis on järk- järgult lõppemas. Eesti üleminek kliimaneutraalsele elektrisüsteemile põhineb tulevikus eeldatavalt neljal sambal (täpsustub vastavate strateegiliste dokumentide koostamise käigus): 1. Pk-põhise elektritootmise järkjärguline sulgemine (vt detaile järgmises alapeatükkis). 2. Taastuvenergia tootmise suurendamine (vt liide C, joonis 6). 2020. a ulatus taastuvenergia osakaal kogu energia lõpptarbimises ~31%ni (38% kui arvestada sisse ka müüdud statistika kaubandus), ületades 2020. aastaks seatud eesmärki (25%)8. 2021. a oli Eestis biomassil põhinevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade võimsus 351,8 MW, päikeseelektrijaamasid 335 MW ja maismaa-tuuleenergiat 310 MW. Riigi poolt on tehtud seni 4 vähempakkumise oksjoni kogumahuga 555 GWh, aastatel 2023-2025 on plaanis välja kuulutada täiendavalt 1650 GWh mahus taastuvelektri tehnoloogianeutraalseid vähempakkumise oksjoneid. Uue koalitsioonileppe valguses on kavandatud uueks 2030. a eesmärgiks taastuvatest allikatest toota 100% elektrienergiat, mis tõstab ka taastuvenergia osakaalu eesmärgi kogu energia lõpptarbimises 65%-ni. 3. Energiajulgeoleku tagamine. Tavapärane elektritarbimine Eestis on umbes 900 MWh/h, talviste tippudega ligikaudu 1500 MWh/h. Ülekandevõimsused meie ELi naabritega on u 2500 MW; Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine ELi võrkudega 2026. aastaks suurendab energiajulgeolekut veelgi. Tootmise ajutisi puudujääke saab vajadusel lahendada spetsiaalse võimsusmehhanismi abil. 4. Innovatsioon, teadus- ja arendustegevus energiatõhususe, vesiniku, CCU, virtuaallahenduste jm valdkondades. Nende tegevuste tulemusena on energeetika sektori eeldatav KHG heitmete vähenemine aastaks 2030 märkimisväärne. Vaatamata teistes sektorites lõplike kokkulepete puudumisele ning Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase käivitamisele aastal 2024 (vt tehase detailne kirjeldus all ja liites E), väheneb Eesti neto KHG heide 2030. aastaks võrreldes 2020. aastaga eeldatavalt 38% võrra ning moodustab siis u 8,0 Mt CO2eq. Energeetikasektori KHG heide väheneb samas perioodis u 3,8 Mt-ni CO2eq, ehk 47% võrreldes 2020. aastaga (vt detaile liites C, joonistel 2 ja 3). Põlevkivi kasutusest väljumise protsess aastaks 2030 ja edaspidi Nagu üleval öeldud, pk-põhisest energiatootmisest väljumine on Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise üks alustalasid. Samas, pk-energeetikast väljumine peab toimuma järk-järgult, vältimaks sotsiaal-majanduslikke šokke. Esimene pk-st väljumise etapp on lõpetada selle kasutamine elektritootmises. Vastavalt „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandele 2020“9 (lk 84–87) oli 2020. a Eesti elektrijaamade varustuskindluse hindamisel arvesse võetav (ehk praktiliselt kasutatav) 4 netotootmisvõimsus 1779 MW, millest 1372 MW kasutab kütuseks eelkõige pk. Absoluutse enamiku sellest võimsusest moodustavad Eesti riigi omanduses olevale energiaettevõttele Eesti Energia kuuluvad Ida-Virumaal asuvad tootmisvõimsused. Pk toodetava elektrienergia koguse vähenemine on juba toimumas ning on alalise iseloomuga. Eesti elektrijaama (EEJ) 1., 2. ja 7. plokk ning Balti elektrijaama (BEJ) 12. plokk on nüüdseks suletud. Kokku moodustasid nad u 600 MW mahus pk-elektri tootmise seadmeid, ehk u 1/3 Eesti juhitava elektritootmise võimsusest. Vastavalt Eesti Energia poolt Eesti elektrisüsteemi haldurile Elering veebruaris 2022 esitatud ametlikule prognoosile, EEJ 3., 4. ja 6. plokk on plaanis sulgeda ajavahemikus 2023–2025. Kuni 2035. aastani jäävad reservi EEJ 8. plokk ja 5. plokk. BEJ koostootmisplokis on kavas lõpetada pk kasutamine 2026. aastal. Auvere elektrijaam (edaspidi: AEJ) hakkab alates 2026. a opereerima vähemalt 50% taastuvkütusel ning 50% uttegaasil. Edaspidi läheb AEJ järk-järgult üle 100% taastuvkütusele. Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi hinnangul on vaja hoida AEJ, EEJ 8. plokki ja BEJ koostootmisplokki kuni 2030. aastani reservis Eesti varustuskindluse tagamise miinimumnõuete täitmiseks (vt ka liide C, joonis 7). Lisaks pk kasutamisele elektritootmise kütusena (st põletamisele), kasutatakse pk ka keemiatööstuse toorainena. Suurim osa selle tööstussektori väljundist on toornaftale analoogne põlevkiviõli (edaspidi pk-õli), mida praegu kasutatakse eelkõige laevakütusena. Samuti saab pk kasutada vaikude, alküülresortsinooli jm peenkemikaalide tootmiseks. Riiklikest eesmärkidest lähtudes arendavad põlevkivisektori (edaspidi pk-sektor) tuumikettevõtted erinevaid strateegiaid. Eesti Energia toob oma 2021. a juunis avaldatud pikaajalises strateegias10 välja, et kavatseb pk-elektri tootmise lõpetada juba 2030. aastaks. Hiljemalt 2040. aastaks lõpetab ettevõte kõigis oma käitistes fossiilsete vedelkütuste tootmise ning toodab lisaks taastuvelektrile ja –soojusele edaspidi plastjäätmetest, vanade rehvide hakkest ja põlevkivist keemiatööstuse tooraineid. Vastavalt ettevõtte pikaajalisele strateegiale, peab Eesti Energia jõudma süsinikuneutraalse tööstuseni hiljemalt aastaks 2045. Sellest lähtutakse ka hetkel rajatava keemiatehase puhul (vt tehase detailne kirjeldus liites D). Tehase ehitus on kooskõlas Eesti REKKiga ning oli otsustatud 2020. a alguses, ehk enne uue EL mitmeaastase finantsraamistiku kokku leppimist ja ÕÜF asutamise määruse kehtestamist. Praeguseks on ehitusega alustatud ning tehas saavutab täisvõimsuse 2024. a. Esialgu hakkab tehas tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2035. aastaks üle 100% baaskemikaalide tootmisele. Iga aastaga pk kasutus tehases väheneb: käivitumisel (2024. a) kasutab tehas u 2 mln t/a pk - aastaks 2036 aga langeb pk kasutus juba u 1,2 mln t-ni (asendusena kasutatakse rehvihaket ja plastjäätmeid); põlevkivi kasutus kahaneb ka edaspidi. Käivitumisel lisab keemiatehas Eesti KHG bilansi u 762 tuhat tonni KHG, kuid sisendi muutmise, süsinikupüüdmise tehnoloogia kasutamise ning vedelkütuste tootmise lõpetamise tulemusena kahaneb tehase heide aastaks 2036 juba vaid 62 tuhandele tonnile. Seega, esialgsete prognooside kohaselt ei mõjuta rajatav keemiatehas oluliselt Eesti teed kliimaneutraalsuse suunas ega üleminekut Ida- Viru maakonnas. Teised pk-sektori ettevõtted panustavad nt puidukeemia arendamisele või otse pk-st põhikemikaalide tootmisele. Pk-sektori kasuks kehtib hetkel kokku 18 kaevandamisluba (vt liide C, joonis 8). Kõikidelt nendelt aladelt ei kaevandata, mõnedel aladel toimub maa-ala korrastamine. Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei tohi ületada 20 Mt. Pk kaevandamismahud on viimastel aastatel vähenenud: 2018. a kaevandati kokku u 16 Mt, 2020. a aga vaid u 9 Mt pk. Pk-st väljumise plaani kohaselt kahaneb pk kasutamine ka edaspidi, kuna kaevanduslubade kehtivusaeg on järjest lõppemas. Kõik kehtivad kaevandusload aeguvad aastaks 2050. Praegu ei välista Eesti võimalust, et pärast 2040. aastat võidakse põlevkivi kasutada mitteenergeetilisel eesmärgil keemiatööstuse toorainena, kuid igasugused sellised tegevused 5 (ehk kõik pk väärindamisega seotud tegevused, sh kaevandamine) peavad olema kooskõlas Euroopa kliimamäärusega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1119). 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine Eesti pk-sektor on suurel määral koondunud Eesti idapoolsemasse maakonda Ida-Virumaale (vt liide C, joonised 9, 10 ja 11). Seetõttu tuli 2019. aastal üle 50% kogu Eesti KHG heitkogustest just sealt (vt liide C, joonis 12). Andmed Ida-Virumaa kohta  Rahvaarv (2020. a) – 134 259 inimest; rahvastik vananeb ja väheneb kiiresti.  Absoluutne enamus (üle 80%) maakonna elanikkonnast räägib emakeelena vene keelt.  Piirkonna majandus sõltub 5900 ettevõttest, mille kvartali kogukäive on 505 miljonit eurot ja mis annavad tööd u 40 800 inimesele (hõivatute arv maakonnas kokku, sh mujal registreeritud ettevõtetes, oli 2020. a u 55 500). 15st piirkonnas tegutsevast enam kui 250 töötajaga tööandjast on 11 äriettevõtet, millest omakorda 67% on pk-sektori ettevõtted.  Sissetulekud on keskmiselt 1161 eurot kuus (Eesti keskmine 2020. a oli 1448 eurot kuus), välja arvatud pk-sektoris, kus keskmine palk on 1663 eurot kuus. Piirkonna väljakujunenud madal palgatase ja töövõimaluste puudus pärsib selle atraktiivsust teistest Eesti piirkondadest pärit inimeste ning kohalike noorte silmis.  Tööturu tõrked väljenduvad Ida-Virumaal nii tööhõive lõhes eestlaste ja mitte-eestlaste vahel (tingituna viimaste ebapiisavast eesti keele oskusest), kui soolises palgalõhes, mis on Ida-Virumaal Eesti suurim (2019. a – 27,9%).  Töötuse määr on Ida-Virumaal pikka aega olnud Eesti keskmisest kõrgem. Enne COVID-19 pandeemiat 2019. a oli Ida-Virumaa töötuse määr 10,2% (Eestis tervikuna 5,3%). 01.01.2021 seisuga on töötuse määr 13,9%.  Suhtelise vaesuse all kannatab 35% maakonna elanikkonnast. Ida-Virumaa põlevkivitööstus  Pk-sektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920. aastatest ning see on märkimisväärselt mõjutanud kohalikke sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. 2019. a moodustas pk-tööstus hinnanguliselt 5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust ja u 2,5% kogu tööhõivest. Sektori suurim tööandja on Eesti Energia kontsern (vt liide C, joonis 13).  Pk-sektor on juba pikka aega kahanenud (vt liide C, joonis 14). 1980. aastatel töötas ainuüksi kaevandustes üle 14 000 inimese. 31.12.2019 seisuga töötas aga Ida-Virumaal kogu sektoris vaid 5 813 inimest. 2020. a jooksul lõpetas neist töö 1 033 ja veel 43 töölepingut oli peatatud. Pk-sektori vähenemise mõjusid, sh mõjusid tööhõivele ja kohalikele omavalitsustele Ida-Virumaal, on üksikasjalikult kirjeldatud järgmises peatükis. On selge, et hoolimata uue keemiatehase rajamisest, Eesti on teel kliimaneutraalsuse poole ning see üleminek mõjutab praegu ja tulevikus kõige rohkem just Ida-Virumaad. See vastab ka Euroopa Komisjoni „2020. aasta aruanne Eesti kohta“ D lisas toodud järeldusele11 (lk 62). Üleminek Ida- Virumaal juba toimub ning piirkonna toetamine õiglase ülemineku fondi (edaspidi ÕÜF) abil on ülitähtis. 6 2. ÜLEMINEKUKATSUMUSTE HINDAMINE IGA MÄÄRATUD TERRITOORIUMI PUHUL 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine Majanduslik mõju Pk-sektori ettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Väheneva pk-sektori majandusmõju Ida-Virumaa majandusele saab kirjeldada Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“12 esitatud mõjutasandite kaudu:  I tasand – pk-sektori tuumikettevõtted;  II tasand – tuumikettevõtetest otseselt sõltuvad majandusüksused, mille teenused või tooted on suurel määral suunatud pk-sektori tuumikettevõtetele või mis saavad sealt olulist sisendit, nt lõhkeainete tootjad, termomehaaniliste ja naftakeemiaseadmete koostajad jne;  III tasand – kaudselt sõltuvad majandusüksused, mille jaoks on kasulik nii I ja II tasandi ettevõtete kui ka nendega seotud tööstusliku taristu lähedus ning millega kaasneb teatud (mastaabi)efekt, nt piirkondlikud kaubasadamad, tööriiete tootjad, mitmesuguste tööstusseadmete paigaldajad ja hooldajad, ohtlike jäätmete käitlejad jne;  IV tasand – muud kaudselt sõltuvad majandusüksused, nagu teenindussektori ettevõtted, keda pk- sektori vähenemine mõjutab peamiselt pk-sektori töötajate ja nende majapidamiste kaudu;  V tasand – muud majandusüksused, nt valitsusvälised organisatsioonid, riigiasutused jms. On selge, et peale pk-sektori tuumikettevõtete on üleminekust kõige rohkem ohustatud II ja III tasandi majandusüksused. Lisaks omab üleminek mõju kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV). Eesti KOVid saavad suure osa oma tuludest (Ida-Virumaal keskmiselt 46%) nende territooriumil elavate inimeste üksikisiku tulumaksust. 2019. a moodustas pk-sektori töötajate tulumaks u 14% Ida-Viru KOVide tulumaksu laekumistest. Samuti saavad KOVid pk-sektorist kasu kaevandamise ja vee erikasutuse eest makstavate tasude kaudu, mis moodustavad keskmiselt vaid 4% KOVide tulust kahe tähelepanuväärse erandiga: Alutaguse vald – 42% ja Narva-Jõesuu linn – 11%. Seetõttu vähendab pk-sektori kahanemine Ida-Viru KOVide kogutulu u 10% võrra (üksikute KOVide puhul vahemikus 5–45%). See mõjutab tugevalt KOVide suutlikkust tagada oma elanikele vajalikud teenused, nagu näiteks sotsiaalteenused, kohalik transport, jäätmekäitlus ja avaliku taristu korrashoid. Mõju tööhõivele 2021. a jaanuari seisuga oli Eesti pk-sektoriga Ida-Virumaal seotud 4737 otsest töökohta. KPMG Balticsi 2020. a tehtud uuringu „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“13 kohaselt toob üks töökoht pk-sektoris kaasa 1,3–3,9 (keskmiselt 2,6) kaudset töökohta teistes sektorites. See tähendab, et pk-sektori 4737 töökohta mõjutavad kaudselt veel 6158–18 474 töökohta piirkonnas, ehk 20–42% kõigist Ida-Virumaal hõivatutest. Pk-sektori tuumikettevõtete prognooside kohaselt väheneb nende otsene tööhõive aastaks 2030 u 1000 inimese võrra (neto, st siit on Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase tööjõuvajadus juba maha arvestatud). Arvestades kaudseid töökohti, võib üleminekust tingitud kumulatiivne töökohtade kadu Ida-Virumaal 2030. aastaks ulatuda u 3700-ni (vt liide C, joonis 15). Need prognoosid arvestavad sujuva üleminekuga, kus pk-sektori ettevõtete planeerimishorisont on pikk ning majanduslik keskkond on suhteliselt stabiilne. Konjunktuuri järsu muutuse korral (nt naftahindade langus, ELi HKSi süsteemi muudatused või ühikute järsk hinnatõus vms) võivad ettevõtted tegevuse lihtsalt lõpetada, mis tooks kaasa hüppelise töökadude kasvu. 7 Põlevkivi sektori töötajate profiilis (vt liide C, joonis 16) on mõned läbivad iseloomulikud jooned: pk- sektoris on keskmine tööstaaž 10 aastat, keskmine kuu sissetulek 1663 eurot ning töötajate keskmise vanus 47 aastat. See kõik muudab sektori töötajate liikuvuse keeruliseks. Sektoris on erakordselt madal naiste ja noorte töötajate osakaal (vastavalt 20% ja 16%), kusjuures viimaste aastate jooksul on alla 35-aastased inimesed moodustanud vaid u 30% uutest töötajatest. Piirkonnas väljakujunenud madal palgatase ja heade töövõimaluste puudus väljaspool energeetikasektorit on oluline põhjus, miks Ida-Viru noored ei soovi oma kodumaakonda elukohana kaaluda. Selleks et motiveerida neid jääma, tuleb luua uued loovad ja noorte ootustele vastavad töökohad. Keeruline on piirkonda tuua ka noori eesti emakeelega spetsialiste, kuna kohaliku keelekeskkonnaga harjumine nõuab neilt reeglina suurt pingutust. Sotsiaalne mõju Üleminek kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal saab olla õiglane ja jätkusuutlik vaid siis, kui see hõlmab ulatuslikumat haridus- ja sotsiaalsüsteemi arendamist, kuna see määrab maakonna atraktiivsust elu- ja töökohana. Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud ajavahemikus 1990-2019 221 807 inimeselt 136 240 inimeseni, mis on suurim rahvastiku vähenemine Eestis. Tööealise elanikkonna vähenemine ja ülalpeetavate osakaalu suurenemine on tekitanud olukorra, kus juba praegu paistab Ida-Virumaa silma halvemate sotsiaal-majanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus ning tervise-, soo-, vanuse- jm parameetritel põhinev ebavõrdsus). Ülemineku sotsiaalne mõju avaldub eelkõige pk-sektori töötajate ja nende perede heaolus. Pk-sektoris töötavates leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised, kusjuures 34% leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja. Pk-sektori vähenemise kontekstis on umbes 8000 inimesel otsene oht langeda alla vaesuspiiri. Ülemineku tulemusena võib Ida-Viru keeruline sotsiaalne olukord veelgi süveneda. Ülemineku tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arvu suurenemine õõnestab KOVide niigi piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet. Sellele lisavad pinget piirkonnas ajalooliselt esinenud raskused kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervisetöötajate meelitamisega. Üleminek avaldab mõju ka kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile. Põlevkivitööstus on kohalike jaoks olnud uhkuse allikaks alates 1920. aastatest ning see on suuresti määranud nende väärtuseid, hoiakuid ja püüdlusi. Pk-sektori tegevuse järkjärgulise lõpetamise kontekstis tuleb säilitada kohaliku kogukonna identiteet ja kaitsta selle järjepidevust, sh pöörates tähelepanu materiaalsele ja immateriaalsele tööstuspärandile ja kultuurile. Keskkonnamõju Pk kasutusel on piirkonnas olnud märkimisväärne keskkonnamõju. Ida-Virumaal on pk kaevandatud kokku u 450 km2 alal, millest 300 km2 on allmaakaevandused (vt liide C, joonis 17). Vanadel ja madalatel (< 15 m) kaevandusaladel on viimasel ajal sagenenud varinguaukude teke, põhjustades ohtlikke maapinna muutuseid. Põhjaveetaseme alandamine kaevanduspiirkondades avaldab mõju veerežiimile, mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja koguselist seisundit ning selliste piirkondade joogivee kvaliteeti. Põhjavee tasemete muutus mõjutab veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal on peamiselt märgalad. Pk-tööstuses tekib aastas u 17 miljonit tonni jäätmeid, mis moodustab ligi 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Pk-tuha tekke maht on suur (2020. a 4,9 mln t), kuid selle taaskasutamise määr on olnud suhteliselt väike: u 2%. Selle jäätme tekke vähendamine ja taaskasutamine on Eestile väljakutse. Ehkki kaevandamisel tekkiv aheraine on tänapäeval enamasti inertne ja viimastel aastatel aina enam taaskasutatud (2020. a 100%), on mõned vanad aherainepuistangud jääkreostuse allikateks. Pk-tööstus avaldab mõju ka Ida-Virumaa elanike tervisele. 30 aastat tagasi teostatud esimesed uuringud pk tervisemõju kohta näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike metaboliitide 8 suurenenud taset pk-sektori töötajate ja piirkonna elanike seas. 2014.–2015. a korraldatud esialgne „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ andis kinnitust, et Ida-Viru maakonna elanike tervislik seisund on kehvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on pk-sektorist tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik terviseuuring. Võimalikud kasvuvaldkonnad Kuna Eesti nutika spetsialiseerimise strateegia (edaspidi S3) on koostatud NUTS2 ehk kogu riigi kohta, kuid ÕÜ kava koostatakse konkreetselt Ida-Virumaa kohta, lähtuvad Eesti ÕÜ kava koosseisus välja pakutud kasvuvaldkonnad lisaks S3-le Praxise ülalmainitud uuringust ning regionaalsest „Ida-Viru maakonna arengustrateegiast perioodiks 2021–2035”, täpsemalt selle „Äriplaanist“ (vt peatükk 2.3). Selle tulemusena on Eesti ÕÜ kava nende kolme süntees ning lähenemine Ida-Virumaa arengu toetamisele mitmekihiline ja nüansirikas. Peale S3 toetatakse ka arenguteed, mis on kooskõlas konkreetselt Ida-Viru ainulaadse sisemise potentsiaali ja võimalustega. Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused. Seega, keskne roll piirkonna majanduse restruktureerimisel peab olema töötleval tööstusel. Uute ettevõtete puhul on tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada oma S3 ja kliimaeesmärke, nagu näiteks keskkonna- ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandussektor, vesiniku tootmine vms. Samuti on oluline säilitada olemasolevad pikaajaliste traditsioonidega, kvalifitseeritud tööjõuga ja taristuga tööstusharud, nt kemikaalide, plasti, metalltoodete, elektriseadmete, tekstiili ja rõivaste tootmine, maavarade kaevandamine jms. Teiseks prioriteediks peab olema IKT-sektori areng, mis tagab suureneva automatiseerimise ja digiteerimise kontekstis kohalike ettevõtete konkurentsivõime. Lisaks, nii Praxise uuring ning regionaalse Ida-Viru maakonna arengustrateegia „Äriplaan“, toovad välja, et lisaks ülaltoodud põhilistele kasvuvaldkondadele tuleb toetada sektoreid, mis mitmekesistaksid Ida-Virumaa majanduslikku struktuuri ning pakuks tulevikukindlaid töökohti ka väljaspool tööstust: mikroettevõtlus, tervishoid ja sotsiaaltöö, jätkusuutlik turism, loomemajandus, sh filmitööstus, mis piirkonnas juba tegev ja saab ainulaadse eelisena kasutada siinseid kaevandus- ja tööstuspaiku, jms. Kõik see tagab elanikele mitmesugused töötamisvõimalused, meelitab ligi talente, parandab piirkonna üldist atraktiivsust ja kultuuriruumi jätkusuutlikkust ning kindlustab selle majanduse tulevikku. Ümberkvalifitseerimise vajadused Lähtudes erinevate ametirühmade riskiteguritest (vt liide C, joonis 16), u 49% kogu pk-sektori tööjõust vajab välja- või ümberõpet, et toetada nende üleminekut uutesse valdkondadesse. Ülejäänud töötajate oskused on hõlpsasti rakendatavad teistes valdkondades, kuid nad võivad vajada lisatuge tööotsingutel. Kõrgharidustasemel on ümberõpet peamiselt vaja juhtidel ja tippspetsialistidel (2% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest), kutseõppetasemel – tehnikutel ja keskastmespetsialistidel (13% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest). Ümberõppe asendamine täienduskoolitusega on võimalik eelkõige keemia- ja kütusetehnoloogia valdkonnas, kuna piirkonna keemiatööstus (muudes valdkondades kui pk-keemia) vajab arenguks asjaomaseid spetsialiste. Kaevandusvaldkonna spetsialistid vajavad pigem ümberõpet, mille saab aga asendada täiendusõppega, kui piirkonnas tekivad uued võimalused teiste maavarade kaevandamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata oskustöölistele ja masinaoperaatoritele, et toetada nende üleminekut teiste tööstusharude spetsiifikale või rakendada oskusi võimalikes kasvuvaldkondades. Enamikul juhtudel peaks piisama täienduskoolitustest, kuid oskuste ülepakkumise korral – või kui on soov rakendada end uuel alal – võib tekkida vajadus täieliku ümberõppe järele. Sellisel juhul on suur potentsiaal töökohapõhise õppe rakendamisel. Kuigi piirkonna koolituspakkumine on juba praegu mitmekesine, on oluline arvesse võtta võimalikke uusi kasvuvaldkondi ning pöörata tähelepanu roheoskuste arendamisele. Potentsiaalne täiendus- ja 9 ümberõppe sihtrühm ületab kutsekoolide praegust suutlikkust, mistõttu on oluline haridusasutusi ette valmistada kasvavaks koolitusnõudluseks. ÕÜF raames on plaanis luua hariduspakkumise juhtgrupp, mis aitaks sünkroniseerida haridusalgatusi kohalike ettevõtete, haridusasutuste ja muude partnerite vahel, tagades õppekavade vastavust kohalikele haridusvajadustele. Olenemata ametirühmast on tähtis tagada venekeelse õppe võimalus, et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida. Õpinguid peaks toetama eesti keele süvaõpe ja vajaduse korral erialane keeleõpe (sh inglise keele õpe). 2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks Eesti ÕÜ kava üldeesmärk on võimaldada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal sellisel viisil, mis tagab kohaliku kogukonna heaolu, toetades samal ajal ettevõtjaid üleminekuga seotud uute ärivõimaluste väljaselgitamisel ja rakendamisel. Selle saavutamiseks on esimene ja peamine ülesanne Ida-Viru maakonna majanduse ümberkujundamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Nii ülalnimetatud Praxise analüüsis kui ka Ida-Virumaa „Äriplaanis“ (vt peatükk 2.3) leitakse, et aastakümneid kestnud tööstusarengust, vastupidavatest taristuvõrgustikest, rohketest hoonestamata ja mahajäetud tööstusalade arendamise potentsiaalist ning tugevate teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika alaste oskustega tööjõust tulenevalt peaks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis olema esmatähtis nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine. Samal ajal juhitakse mõlemas uuringus tähelepanu sellele, et edukas majanduse ümberkujundamine seisneb mitmekesistamises nii Eesti S3 fookusvaldkondades (vt peatükk 2.3) kui ka eespool võimalike kasvuvaldkondadena esitatud valdkondades, samuti abivaldkondades. Olenemata tegevusvaldkonnast peab eesmärk olema suurema lisandväärtusega tulevikukindlate toodete ja teenuste väljatöötamine, mis omakorda loob töökohti, mille palgatase ületab asjaomaste sektorite keskmist. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kasutada kohalike teadusasutuste asjatundlikkust, et suurendada kohalike ettevõtete tehnoloogiateadlikkust ning toetada neid enda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisel. Mitmekesistamine ei toimu iseenesest. Seepärast on piirkonna majanduse terviklikul üleminekul tähtis mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekke jaoks spetsiaalse tugitaristu (sh inkubaatorite ja tööstusparkide) loomine. Peame tegelema ka kapitali kättesaadavusega seotud turutõrgetega, mis on pikka aega olnud kohalikele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) probleemiks. Teine suurem üleminekuga seotud probleem on üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine. ÕÜFi kaudu peame tagama turvavõrgu neile, kelle jaoks üleminek tähendab sissetuleku kaotamist. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ja pakkuma ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi pk-sektori töötajatele. Kohalikke sotsiaalteenuseid tuleb ajakohastada, et edukalt toime tulla nende järgi nõudluse kasvuga, mis tuleneb põlevkivitööstuse hääbumisega seotud majanduslikest ja psühholoogilistest tagajärgedest endistele sektori töötajatele ja nende perekondadele. Hästi integreeritud, kättesaadava ja kohaspetsiifilise tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku loomiseks on vajalik valdkondlik innovatsiooni- ja arendustegevus, mida on aga võimatu ellu viia ilma kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajate meelitamiseta Ida-Virumaale. Aastakümneid kestnud keskendatus tööstussektorile on avaldanud mõju Ida-Virumaa inimeste ettevõtlikkusele, mis on Eesti üks madalamaid, ning on võõrandanud ka piirkonna noori. Seetõttu tuleb lisaks pk-sektori töötajate ümberprofileerimisele välja töötada ulatuslikum 10 koolituspakkumine, mis oleks tihedalt seotud võimalike kasvuvaldkondadega, pakuks õppijatele põhjalikke keele-, rohe-, digi- ja ettevõtlusoskusi ning suurendaks entusiasmi oma kodupiirkonna ümberkujundamisel. Naised moodustavad praegu üle poole Ida-Virumaa elanikkonnast, kuid alla poole piirkonna töötajatest. Pk-sektoris on 34%s leibkondadest ainult üks palgatulu saaja ja enamikul juhtudel on ta meessoost (u 80%). Tööstuspiirkonnas jäävad naistele tihti kas kodupidamise kohustused (mitteametlik laste ja eakate hooldus, jms) või teenindussektori madalapalgalised töökohad, mis on automatiseerimise tõttu kadumisohus. Seega on oluline suurendada naiste võimekust ning pakkuda naistele vajalikku tuge selliste probleemide lahendamiseks, mis on neid seni tööturult eemal hoidnud. Eriline roll on siin loomemajanduse arendamisel14. Kohaliku elanikkonna ning KOVide eelarve vähenemise kontekstis tuleb KOVidele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata neid täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. Ida-Virumaa suuremate KOVide jaoks tuleb samuti välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed soojustootmise lahendused, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Energiaostuvõimetuse ohu vältimiseks, kohalike hoonete energiatõhusamateks muutmiseks ning kohalike elanike elutingimuste parandamiseks on põhjendatud ka korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Põlevkivi töötlemisega seotud tervise- ja keskkonnamõjudele tuleb tähelepanu pöörata saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkuse taastamise ja ennistamise kaudu, suurendades seega ka piirkonna ringmajandusalast suutlikkust (arendades seda samal ajal osana majanduse restruktureerimisest), ja suurema teadlikkuse kaudu põlevkivi töötlemise tervisemõjude kohta. Oluline on meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt ülemineku subjektid, vaid selle elluviijad. Ida- Virumaa kohalik kogukond pole siiani täielikult taastunud identiteedikriisist ja emotsionaalsest traumast, mis järgnes nõukogude aja tööstuse kokkuvarisemisele. See omakorda õõnestab usaldust riigi ja ELi algatuste vastu. Seepärast on esmatähtis tagada kohalikule kogukonnale selle järjekordse ülemineku korral n-ö omanikutunne. Seda saab kõige paremini saavutada kogukonnapõhiste rohujuuretasandi algatuste toetamise abil, mis tõstavad esile kohalikku tööstuspärandit ja - identiteeti ning soodustavad inimeste individuaalset ja koostegutsemist ning sotsiaalset ettevõtlust. See omakorda eeldab üleminekust teavitamist kohalikule elanikkonnale arusaadavas ja vastuvõetavas keeles ning kogukondade võimekuse suurendamist. Reageerimisel ülalmainitud arenguvajadustele tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega (nt tööjõutoetuste kavad) kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuurimuutustega (nt majanduse mitmekesistamine, haridus, tervishoid). 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega Peale eespool mainitud Eesti kliima- ja energiastrateegiate, mis annavad üldise raamistiku Eesti üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, on Eesti ÕÜ kava strateegiline raamistik kindlaks määratud kahe strateegiadokumendiga: riiklik „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“ ja piirkondlik „Ida- Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“. Mõlemat dokumenti ajakohastatakse samal ajal Eesti ÕÜ kava koostamisega. „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“15 on riiklik strateegiline dokument, mille eesmärk on toetada Ida- Virumaa kui Eesti jaoks majanduslikult ja strateegiliselt olulise piirkonna arengut. Arenguvajaduste väljaselgitamisest lähtudes on tegevuskava eesmärk kontekstualiseerida riiklikke strateegiaid Ida- Viru maakonna olukorda arvestades ja kavandada riiklikul tasandil spetsiifiliselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. Tegevuskava eesmärk saavutatakse uute piirkonnapõhiste sekkumiste elluviimisega ning riiklike või ELi vahendite kasutustingimuste kohandamisega kohaliku realiteedi järgi. 11 Õiglase ülemineku mehhanismi (edaspidi ÕÜM) rakendamine moodustab vaid osa Ida-Viru tegevuskavast. ÕÜFi investeeringud täiendavad ülejäänud rakenduskava. Tegevuskava koostamise, edenemise jälgimise ja ajakohastamise eest vastutab Rahandusministeerium. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“16 on piirkondlik strateegiadokument, mille koostab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL) koostöös kohalike sidusrühmadega ja mis on „territoriaalne strateegia“ uue ÜSMi artiklis 23 osutatud tähenduses. Strateegias määratletakse kohalik visioon Ida-Virumaa arenguks ja nimetatakse kõige olulisemad arenguprioriteedid kuni 2035. aastani. See strateegia on aluseks maakonna kaheksa KOVi ja nende koostööpartnerite ühistegevuste loomiseks, ülemaakonnaliste ühisinvesteeringute kavandamiseks ja selliste investeeringute jaoks toetuse taotlemiseks. Strateegia tööversioonis esitatud visiooni kohaselt on Ida-Virumaa aastaks 2035 „uue teadmistepõhise kliimasõbraliku majandusmudeli arendamise tunnustatud eestvedaja, kus on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus. Maakonna elukeskkond on inimkeskne, kaasaegse ja kvaliteetse elu- ja teeninduskeskkonnaga ning aktiivse haridus-, töö-, kultuuri- ja spordieluga. Maakond on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudtee, maantee, veeteede ja õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu.“ Selle visiooni saavutamiseks määratletakse strateegias valdkondlikud eesmärgid. Strateegia sisaldab ka mitut valdkondlikku osa:  plaan B – piirkondlik „äriplaan“ ettevõtluse arendamiseks ja investeerimiseks;  plaan C – piirkondlik süsinikdioksiidi kasutuse plaan;  plaan G – piirkondlik roheplaan rohe-, bio-, sini- ja ringmajanduse sektorite edendamiseks;  plaan E – piirkondlik haridusplaan. Maakonna arengustrateegias on kõige suurema probleemina välja toodud see, kuidas tagada väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnas kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus, majandusareng ja elanikkonna heaolu. Kuna Ida-Virumaa on ELi piiriregioon, sõltuvad maakonna arengustrateegias kavandatud meetmed ja eeldatavad tulemused suurel määral muutuvast väliskeskkonnast, sh ELi suhetest Venemaaga. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“ oli kuni 31. jaanuarini 2022 avalikul väljapanekul ning Ida-Viru maakonna KOVidel tuleb see 2022. aastal heaks kiita. Kontseptuaalselt on Eesti ÕÜ kava eelmainitud kahe strateegiadokumendi tulem: ÕÜ kava koostamiseks leitakse nende ühisosad ning käsitletakse konkreetselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku perspektiivist. Kuigi üleminekuprotsess ise on väga pikaajaline, keskendutakse ÕÜ kavas ajavahemikule, mis kestab kuni 2030. aastani. ÕÜ kava koostamist toetab ka „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“. Maakonnaplaneering hõlmab kogu Ida-Virumaa territooriumi ja annab kohalikele strateegiadokumentidele ruumilise mõõtme, määratledes Ida-Virumaa põhilisi ruumilisi arengusuundi ning olles aluseks KOVide üldplaneeringute väljatöötamisel. Maakonnaplaneeringus määratletakse laias laastus piirkonna maakasutus, tööstuspiirkondade ja muude arenguvõimalustega alade asukohad, olemasolevale ja kavandatavale taristule eraldatud koridorid, kultuuri- ja keskkonnaväärtuslikud objektid ja maastikud jms. Ida-Virumaale laieneb ka Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia ehk S3. Strateegia fookusvaldkonnad on ühtlasi „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE)17 defineeritud ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga fookusvaldkonnad ning hõlmavad järgmist:  digilahendused igas eluvaldkonnas;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  kohalike ressursside väärindamine; 12  nutikad ja kestlikud energialahendused. Kuna Eesti tervikuna moodustab ühe NUTS2 piirkonna, siis kehtivad riiklikud strateegiad (sh TAIE) kogu Eesti territooriumil, sh Ida-Viru maakonnas. Arvestades aga sellega, et ÕÜF on suunatud spetsiifiliselt Ida-Virumaale, mis on eraldiseisev NUTS3 piirkond, siis on ilmne, et ÕÜFi raames ette nähtud fookusvaldkonnad vajavad nüansirikkamat lähenemist kui ainult S3s toodu. Seetõttu Eesti ÕÜFi kava koosseisus välja pakutud kasvuvaldkonnad ja tegevused lähtuvad lisaks S3-le ka Praxise uuringust ja regionaalsest arengustrateegiast, täpsemalt selle „Äriplaanist“ (vt üleval). Tulemusena on Eesti ÕÜ kava lähenemine Ida-Virumaa arengu toetamisele mitmekihiline ja toetab peale S3 ka arenguteed, mis on kooskõlas just Ida-Viru ainulaadse endogeense potentsiaali ja võimalustega. ÕÜFi ettevõtlus-, haridus- ja tööturumeetmed on disainitud nii, et need oleks selle lähenemisega kooskõlas. 2.4. Kavandatud tegevuste liigid ÕÜF sekkumiste struktuur Kontseptuaalselt on Eesti ÕÜF jagatud kaheks tegevussuunaks. Esimene tegevussuund kannab nimetust „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada ülemineku peamine probleem: kohaliku majanduse ja tööjõu ümberkorraldamine ja mitmekesistamine. Esimese tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas ÕÜFi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud tegevustele. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle osana kavandatud meetmed vastavad suures osas ÕÜFi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktidele d, e, f, g, h, i, j ja o. Enamiku sekkumiste korral on rahastamise taotlemise protsess konkurentsipõhine: meetmete elluviimiseks kehtestatakse tingimused, mille alusel saab esitada projektiideid. Seejärel hinnatakse esitatud ideid vastavalt kehtestatud nõuetele ja nõuete eduka täitmise korral tehakse positiivne rahastamisotsus. Eesti ÕÜ kava keskmes on VKEde kasvu, mitmekesistamise ja konkurentsivõime toetamine. Võttes arvesse asjaolu, et suurim osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest ongi VKEd, tuleb Eesti puhul ÕÜFi tugimehhanismide kujundamisel rakendada granulaarsemat lähenemisviisi, mis võimaldaks adekvaatselt arvestada ettevõtete erisusi. Tulemuseks olev ÕÜFi sekkumiste struktuur on järgmine: 1. tegevussuund: „Majandus ja tööjõud“:  Ida-Viru suurinvesteeringute toetus;  Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse kasvatamise toetus;  Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja –taristu;  Väikeettevõtluse toetus;  Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele;  Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses. 2. tegevussuund: „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus”:  Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist;  Korterelamute energiatõhususe toetamine;  Kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine, jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ja tervisekahjude vähendamine; 13  Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine;  KOV investeeringud ÕÜF abikõlblikes valdkondades (fookusega KOV hoonete energiatõhususe parendamisel ja sotsiaalse infrastruktuuri ajakohastamisel);  Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks (fookusega keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel ettevõtlusel). ÕÜF sekkumised on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva kava liides A. Eeldatav panus ülemineku mõju leevendamisse Käesolevas ÕÜ kavas kavandatud ja liites A kirjeldatud sekkumiste eesmärk on kõige tõhusamalt leevendada ainulaadseid probleeme, millega Ida-Viru maakond seisab silmitsi üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, võttes arvesse nii võimalikke kasvuvaldkondi kui ka piirkondlikke arenguvajadusi (vt eespool). Käesoleva ÕÜ kavaga ettenähtud sekkumiste põhi rõhk on Ida-Viru majanduse ja tööjõu ümberkorraldamisel ja mitmekesistamisel, kuid käsitletud on ka sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. ÕÜFi rakendamise väljundeid on detailselt kirjeldatud peatükis 4. Tegevuste vastavus DNSH printsiibile Kõik käesoleva kava raames elluviidavad sekkumised peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH). 2022. a alguses teostati kogu Eesti EL struktuurfondide rakenduskavale, sh käesolevale ÕÜ kavale, DNSH analüüs, mis leidis, et ÕÜ protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi taastuvenergiaallikatele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. Fossiilkütustesse ei investeerita. Investeeringud taristusse on eeldatavalt limiteeritud, võimaldades mh väikese ökoloogilise jalajäljega renoveerimistöid. Kõik ülejäänud asjakohased keskkonnamõjud leevendatakse eeldatavalt olemasolevate Eesti keskkonnamõjude seaduste kaudu. Üks meede, millel tuvastati võimalik kahjulik mõju, oli põlevkivi kasutamise lõpetamine kaugküttes ning selle asendamine taastuvenergiaallikaga (suures osas biomassil põhinev). Teatavasti ei toeta igasugune biomass keskkonna- ja kliimaeesmärke. Selle pärast saab programmi raames kasutada vaid uues taastuvenergia direktiivis sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi. Kokkuvõtteks, ei ole ÕÜ kavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel. Lisaks DNSH printsiibi jälgimisele, peavad ÕÜ raames elluviidavad pikaajalised investeeringud läbima kliimakindluse analüüsi. Põhjendus tulusate investeeringute toetamiseks muudes ettevõtetes kui VKEd 2021. aasta jaanuari seisuga oli Eesti pk-sektoriga Ida-Virumaal seotud 4737 otsest töökohta ning hinnanguliselt u 6158–18 474 kaudset töökohta abistavates sektorites. Nagu selgitatud peatükis 2.1, võib pk-sektori hääbumise tõttu aastaks 2030 Ida-Virumaal kaduda u 3700 otsest ja kaudset töökohta, ning sedagi juhul, kui üleminek on sujuv ja konjunktuuris ei toimu järske muutusi. Põlevkiviga mitteseotud Ida-Viru ettevõtete viimaste aastate (2018–2021) statistikat vaadates ilmneb, et vaatamata ettevõtete arvu kasvule on töökohtade arv kahanenud peaaegu kõikides ettevõtte suurusgruppides. 2021. a on töökohti lisandunud vaid suurtesse ettevõtetesse, mis on võimelised looma ka keskmiselt rohkem töökohti – ühe ettevõtte kohta oli 2021. a suurtes ettevõtetes 5–6 korda rohkem töötajaid kui keskmise suurusega ettevõtetes (vt liide C, joonis 18). Seega töökohtade arv Ida-Virumaal pigem kahaneb ning seda mitte ainult pk-sektoris, vaid ka üldiselt. Töökohtade loomise hõlbustamiseks on Eestis mitu toetusprogrammi. Näiteks starditoetus, millega toetatakse kuni 24-kuu vanuste mikroettevõtete arendusplaanide elluviimist maksimaalselt 15 000 euroga, eeldusel, et luuakse vähemalt 2 uut töökohta. Aastatel 2015–2021 moodustasid Ida-Viru 14 ettevõtete taotlused vaid 5% kõigist taotlustest (21 edukat taotlust). See oli üks madalaimatest näitajatest üle Eesti. Kõigi rahuldatud Ida-Virumaalt saabunud taotluste summa sellel perioodil kokku oli u 375 000 eurot ning 7 aastaga loodi selle toetusega 44 uut töökohta. Alates 2020. a maist kuni 2022. a aprillini oli Ida-Virumaal rakendamisel tööstusinvesteeringute toetamise meede, mille tingimused sarnanesid ülalmainitud ÕÜFi suurinvesteeringu toetuse omadega. Kokku rahastati toetusskeemist 13 projekti, mille abil luuakse maakonnas 233 uut töökohta. 5 aastaga (2022–2027) oleks sama tempoga ja toetusega loodud vaid 582 töökohta. Eelnevast ülevaatest on ilmselge, et ÕÜFi vahenditest on põhjendatud ka muude ettevõtete kui VKEd toetamine, kuna ainuüksi VKEd ei suuda maakonnas piisavas mahus töökohti luua. Tulusate investeeringute soovituslik loetelu muudesse ettevõtetesse kui VKEd Selleks et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvus, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje, mille tulemusena saadud indikatiivne loetelu tulusatest investeeringutest muudes ettevõtetes kui VKEd on järgmine: Ettevõtte nimi Plaanitav tegevus Eeldatavad uued töökohad: otsesed / kaudsed / ehitus AS Sillamäe - Reisilaevade kai rajamine 40 / 1000 Sadam Eesti Energia AS - Pump-hüdroelektrijaama rajamine 25 / 400 - Taastuvenergia korrashoiukeskus 45 - Vesiniku tootmine ja lõppkasutamine 20 gaasitaristus ja rasketranspordis NPM Silmet OÜ - RE magneti tehas 1000 Viru Keemia - Puidukeemia toodete tootmine 250 / 1000 / 500 Grupp AS - Biopolüoolide tootmine 50 / 200 - Päikesepargi rajamine 15 / - / 50 - Tuulikupargi rajamine 20 / - / 100 Aquaphor - Uue veepuhastussüsteemide tehase ehitus 700 / 200 International OÜ Jeldwen Eesti AS - Saeveski loomine Ida-Virumaale 30-50 Golden Fields - Heinatehase rajamine (koostöös 100 Factory OÜ põllumeeste ühistuga KEVILI) Ragn-Sells AS - Kliimaneutraalse ülipuhta 50-70 / 300-400 kaltsiumkarbonaadi tootmine ajalooliselt keskkonda ladestatud põlevkivituhast suuremahulise materjalitööstuse tarbeks Fibenol OÜ - Bioressursi fraktsioneerimise tehnoloogial 70-100 (esimeses etappis) baseeruva biotööstus-kompleksi rajamine Ida-Virumaale Kõik ülalmainitud projektiideed on detailselt kirjeldatud käesoleva kava liites B. Ülalmainitud investeeringud kujutavad endast uusi tootlikke investeeringuid, mis ei too kaasa üleviimist ning mis on vajalikud ÕÜ kava rakendamiseks, kuna nad aitavad minna 2050. aastaks üle kliimaneutraalsele majandusele ning loovad Ida-Viru maakonda täiendavaid töökohti. Lähtudes ÕÜFi sekkumiste konkursipõhisest loogikast, ei ole enne taotlusvoorude avamist võimalik teada, kas üleval kirjeldatud projektid reaalselt kandideerivad rahastusele ÕÜ sekkumiste raames. Igal juhul, tuleb neil asjakohaste sekkumiste kaudu taotleda rahastamist konkurentsipõhiselt VKEdega 15 samadel alustel ning vastata mh riigiabi, DNSH, ELi HKS regulatsiooni ning kliimakindluse nõuetele. Biomassi kasutamise korral (nt Viru Keemia Grupp AS või Fibenol OÜ projektide puhul), peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade KHG heitkoguste vähendamisele suunatud investeeringute ammendav loetelu 2021. aasta juunis Eesti suurettevõtete seas läbiviidud ideekorje raames oli ettevõtete poolt esitatud mitu projektiideed, mis käsitlesid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist olemasolevates Ida- Virumaal asuvates ELi HKSi käitistes, sh Eesti Energia Auvere ja Balti elektrijaamade jäätmepuidule üleviimise projektiideed. Hetkel nende projektide toetamist Õiglase ülemineku fondist ei kavandata. Koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega ÕÜFi kavandamisel on võetud arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid meetmeid, sh moderniseerimisfond, REACT-EU, ümberkorraldamisrahastu ja heitkogustega kauplemise süsteemi kauplemistulu. Käesolevas ÕÜ kavas tehakse ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või analoogide maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal. Koostöös kohalike partneritega otsustati, et ÕÜFi rõhk Ida-Virumaal peab olema majanduse mitmekesistamisel ja uute töökohtade loomisel. Linnaruumi, energiatõhususe ja teenuste parandamist ning muid üldist piirkonna arengut soodustavaid tegevusi on plaanis ellu viia pigem teistest allikatest, sh EL programmide toel. Seega saab Ida-Virumaa õiglase osa ka muudest ELi vahenditest ning õiglase ülemineku meetmed on teistele vahenditele lisaks. Sotsiaalvaldkonnas täiendavad ÕÜF sekkumised ESF+ sekkumisi. ESF+ rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse korraldamisele, shuute teenuste arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele. ÕÜFi raames keskendutakse nii uute teenuste arendamisele ja teenuste kvaliteedi tõstmisele kui ka spetsialistide motiveerimisele ja kompetentsi parendamisele, kuna Ida-Viru maakonnas on suur probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet on ebaühtlane. Üleminekust tingitud nõudluse kasvu kontekstis on vaja tugevdada maakonna võimekust sotsiaal- ja terviseteenuseid osutada. Kõikide eri rahastamisallikatega hõlmatud meetmete, sh muudest allikatest rahastatavate erilahenduste ja Ida-Virumaale suunatud suurprojektide kumulatiivne mõju kajastub riiklikus „Ida- Virumaa tegevuskavas 2030“ (vt ptk 2.3). Koostoime ja vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi teiste sammastega Eesti kaalub võimalust kasutada ÕÜMi II samba vahendeid selleks, et käsitleda kapitali kättesaamatuse probleemi, mis on pikka aega takistanud VKEde arengut Ida-Virumaal. ÕÜMi II sammas võiks tagada olemasolevatele ja uutele kohalikele VKEdele juurdepääs nende ümberkujundamiseks vajalikule kapitalile, mh selleks, et võimaldada neile ÕÜMi I samba raames kavandatud sekkumistes ja programmides osalemine. Avaliku sektori laenurahastu (ÕÜMi III sammas) kasutamist kaalutakse eelkõige eluaseme arenduste ja territooriumite taaselustamise projektide elluviimise jaoks. Õiglase ülemineku mehhanismi II ja III samba alusel toetatavad sektorid ja valdkonnad Toetust tuleks kaaluda kõigile ÕÜMi II ja III samba kohaselt toetuskõlblikele sektoritele (sh jätkusuutlik taristu, turismitaristu, teadustegevus, innovatsioon ja digiteerimine jne). Praegu ei ole sektoritele ega valdkondadele mingeid piiranguid ette nähtud. 16 3. JUHTIMISMEHHANISMID 3.1. Partnerlus Partnerlus Kooskõlas uue ÜSMi artikliga 6 on Eesti ÕÜ kava ettevalmistamisel kavandanud ja rakendanud laiaulatuslikku partnerlust, võttes arvesse ÕÜFi eripära. Riiklikul tasandil moodustas Rahandusministeerium ÕÜ kava ettevalmistamise ja elluviimise seire jaoks juhtkomisjoni, kuhu kuulub 20 peamist sidusrühma, sh:  Ministeeriumid (Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium);  Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esindajad;  Liidud ja katusorganisatsioonid (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Keemiatööstuse Liit, MTÜ Rektorite Nõukogu);  Kohalikud partnerid (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru Investeeringute Agentuur);  Keskkonnaorganisatsioonid (Eesti Keskkonnaühenduste Koda);  Eesti Töötukassa;  Noorte esindajad (MTÜ PWP Liit). Juhtkomisjon tegutseb ka rakenduskava seirekomisjoni töörühmana (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 240/2014 artikliga 15). Piirkondlikul tasandil rajas IVOL piirkondliku ÕÜ platvormi, mis ühendab 52 piirkondlikku ja muud sidusrühma. Töösse panustavad ka muud sidusrühmad (nt Ida-Viru teadusnõukogu, haridus- ja turismiklastrid jne). Rahvusvahelisel tasandil osalevad Ida-Virumaa ÕÜ protsessi osapooled mitmes võrgustikus, nt üleeuroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, ning vahetavad teadmisi teiste piirkondadega koostööprojektide ja algatuste (nt ExchangeEU, CINTRAN jm) kaudu. Kavatseme integreerida ÕÜFi nii partnerite kui ka abisaajate jaoks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed peatükis 2.4 loetletud sekkumistesse. Siiski on mitu haldussuutlikkusega seotud vajadust, mida kavatseme ÕÜFi tehnilise abi raames toetada, nimelt:  venekeelsetele abisaajatele ja kogukonnale keskenduv kommunikatsioon;  IVOLi toetamine tõhusate teabevoogude tagamiseks ja abisaajate abistamiseks projektide ettevalmistamisel ja koordineerimisel ning üleminekuga seotud teadmiste suurendamiseks piirkondlike partnerite seas;  IVOLile ja teistele partneritele võimaluste pakkumine, et osaleda rahvusvahelistes võrgustikes, parimate tavade jagamises ja oskuste arendamisega seotud meetmetes;  suuremate ühiskondlike sidusrühmade (ametiühingud, äri- ja keskkonnaorganisatsioonid) suutlikkuse suurendamine aktiivseks osalemiseks ÕÜ protsessis. Avaliku konsulteerimise tulem Lisaks ÕÜ juhtkomisjoni ja piirkondliku platvormi loomisele toimus ÕÜ kava ettevalmistamise käigus mitmekesine avalik konsultatsioon, sh avalikud seminarid, kirjalikud konsultatsioonid, teemarühmad, arutelud sidusrühmadega, üldsuse teavitamine ja teabe levitamine jms. 2020. aasta suvel korraldati avaliku arvamuse küsitlus, mille eesmärk oli hinnata kohalike elanike rahulolu piirkonna praeguse olukorraga ja saada kinnitust tulevaste arenguvajaduste kohta. Küsitluse käigus koguti üle 1500 vastuse. Küsitluse kohaselt oldi enamasti rahul Ida-Virumaa looduskeskkonna 17 ja külastuskohtade mitmekesisusega, piirkonna kultuurilise mitmekesisusega, avalike ruumidega, haritud ja töökate inimestega ning transpordiühendusega. Arenguvajadustena mainiti nt töökohtade loomist, ettevõtluskeskkonna arendamist ja konkurentsivõimelisi palkasid. Noored (alla 30-aastased isikud) on vähem rahul piirkonna vaatamisväärsuste, kultuurilise mitmekesisuse ja avalike ruumidega ning ei pruugi pidada kohalike inimesi eriliselt harituks ega töökateks. Noored on aga rohkem rahul aktiivse ja kokkuhoidva kohaliku kogukonna ning kohalike avalike teenustega. Noored peavad tähtsaks investeerida taastuvenergiasse ning näevad oma tulevikku töökohtadel, mis eeldavad inimestega suhtlemist või on loomingulised (sh IT-sektor). Noorte arvates on Ida-Viru inimtekkeline keskkond aegunud ja aktiivse liiklemise võimalused puudulikud. 2021. a novembris-detsembris toimus noorte kliimakogu, milles osales u 30 eri vanuses Ida-Viru noort, kes esitasid täiendusettepanekuid käesolevasse kavasse. Pärast kliimakogu lõppemist, moodustasid selles osalenud noored mittetulundusühingu (MTÜ PWP Liit), mis on praeguseks võetud liikmeks ÕÜ juhtkomisjoni. Seega, noored on Eesti ÕÜ protsessis teiste huvigruppidega võrreldes võrdväärtuslikud partnerid. 3.2. Seire ja hindamine ÕÜFi sekkumisi jälgitakse kogu rakendusperioodi jooksul pidevalt vastavalt peatükis 4 esitatud näitajatele. Samuti tehakse kaks hindamist: vahehindamise lähteülesanne töötatakse välja 2025. aastal ja viiakse ellu 2026. aastal; lõpphindamise lähteülesanne töötatakse välja 2029. aastal ja viiakse ellu 2030. aastal. Mõlemal hindamisel käsitletakse ÕÜFi edusamme, kuid võetakse arvesse ka ÕÜMi II ja III samba projekte, poliitikaeesmärgi nr 5 („Inimestele lähedasem Eesti“) projekte, mida viiakse ellu Ida-Virumaal, samuti muid konkreetselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. See lähenemisviis tagab, et ÕÜFi analüüsitakse vastastikuse täiendavuse alusel teiste meetmetega. 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) Eesti ÕÜFi korral on rakendusasutused (st teise tasandi vahendusasutused) samad, mis struktuurifondide sekkumiste puhul. Seega vastutab ÕÜFi rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest struktuurifondide rakenduskava seirekomisjon, kuhu kuuluvad kõik asjaomased ministeeriumid ja peamised partnerite katusorganisatsioonid. ÕÜFi juhtkomisjon (mida on kirjeldatud eespool) tegutseb seirekomisjoni alluvuses töörühmana. 4. PROGRAMMIPÕHISED VÄLJUND- VÕI TULEMUSNÄITAJAD Programmipõhised näitajad on ette nähtud ainult meetmete jaoks, mis on seotud KOVide investeeringutega ÕÜFi toetusõiguslikesse aladesse ja piirkondlike algatuste toetuseks, et võimendada õiglast üleminekut. Mõlemad meetmed võimaldavad taotlejatel valmistada ette ulatuslikumat tegevust ja seetõttu on vaja programmipõhiseid näitajaid, et vältida mitmekordset kohaldamist väga piiratud arvu tegevuste korral, mis vastavad igale väljundile või tulemusnäitajale. Tabel 1: Väljundnäitajad Erieesmärk ID Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus eesmärk (2029) (2024) 18 JTF RCO 01 toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 80 228 JTF RCO 02 toetust saavad ettevõtjad ettevõtjad 20 78 JTF RCO 04 mitterahalist toetust saavad ettevõtjad 60 150 ettevõtjad JTF RCO 15 loodud ettevõtlusalase inkubatsiooni ettevõtjad 10 40 suutlikkus JTF PSO43 osaluskordade arv osaluskord 4403 14 766 JTF RCO 22 täiendav võimsus taastuvenergia MW 0 7 tootmiseks JTF RCO 34 täiendav jäätmete ringlussevõtu tonne aastas 0 10 000 suutlikkus JTF RCO 38 toetatava taastatud maa pindala ha 20 100 JTF RCO 18 suurema energiatõhususega eluruumid / 0 400 eluruumid korterid Tabel 2: Tulemusnäitajad Sihtväärtus Mõõtühik Baas- või Andmete eesmärk võrdlus- Vaatlus- väärtus Näitaja (2029) allikas aasta Eri- ID JTF RCR 01 Toetatavates üksustes loodud „Täistööaj 0 2021 1 085 SFOS / töökohad a projekti ekvivalent aruanded i aastas JTF RCR 10 Toetatavates üksustes loodud 0 2021 40 SFOS / 2 teadusuuringute valdkonna Täistööaja projekti töökohad ekvivalent aruanded i aastas JTF RCR 02 erasektori investeeringud, euro 0 2021 168 000 SFOS / mis täiendavad riigi toetusi 000 projekti aruanded JTF RCR 03 toote- või protsessiinnovatsio ettevõtjad 0 2021 30 SFOS / oni kasutusele võtvad VKEd projekti aruanded JTF RCR 04 turundus- või organisatsioonii ettevõtjad 0 2021 20 SFOS / nnovatsiooni kasutusele võtva projekti d VKEd aruanded JTF VVT67 osalejad, kes said lahkudes kv osalejate a 0 2021 11 475 SFOS 2 alifikatsiooni rv / projekti aruanded JTF PSR 43 Peale teenuse saamist osalejate a 0 2021 845 SFOS / tööhõives olev tööealine rv Statistikaa elanikkond met JTF RCR 18 VKEd, kes kasutavad ettevõtlu ettevõtjai 0 2021 40 SFOS / sinkubaatori teenuseid pärast d aastas projekti inkubaatori asutamist aruanded JTF RCR 29 hinnangulised KHG t 10148 2021, 1211 SFOS / heitkogused CO2 ekv/a 2024 projekti aruanded JTF RCR 52 taastatud maa, mida ha 0 2021 60 SFOS / kasutatakse rohealade, projekti sotsiaaleluruumide, aruanded majandusliku või muu kasutuse jaoks 19 JTF RCR 26 Primaarenergia aastane MWh/aast 6000 2021 3600 SFOS / tarbimine (sellest: elamud, as projekti üldkasutatavad hooned, aruanded ettevõtted, muu) 20 LIIDE A: EESTI ÕÜF SEKKUMISTE DETAILNE KIRJELDUS Selgitus: ÕÜF vahendeid on plaanis jaotada kahe tegevussuuna vahele. Esimese tegevussuuna eesmärgiks on aidata ümber korraldada ja mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust ja tööjõudu; teine tegevussuund käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Täpsemalt, ÕÜF meetmestik on planeeritud järgmisena: Sekkumise nimetus Lühikirjeldus Tegevussuund nr 1: majandus ja tööjõud Ida-Viru Sekkumise eesmärk on mitmekesistada piirkonna majandust, toetades uusi suurinvesteeringute suuremahulisi tootlikke investeeringuid suurema lisandväärtusega toetus (sh tööstus) töökohtadega ettevõtetesse. Meede on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele (vt allpool ja liide B), tingimusel et nad vastavad ÕÜFi, ELi HKSi süsteemi, riigiabi ning DNSH nõuetele; biomassi kasutamise korral, peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Meetmest toetatakse eeskätt põhivarainvesteeringuid uute toodete tootmiseks (või teenuste pakkumiseks) ja ettevõtete (või üksuste) rajamiseks. Toetussummad olenevad projekti mahust, ettevõtte suurusest, loodud töökohtade arvust, palgatasemest jm kriteeriumitest. Toetust antakse jooksva taotlemise kaudu. Ida-Viru ettevõtluse Sekkumisel on kaks eesmärki: teadmusmahukuse 1) kasvatada ettevõtete teadmusmahukust, et arendada Ida-Virumaal kasvatamise toetus suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Sekkumine toetab mh rakendusuuringute tellimist ja/või läbiviimist, uute tehnoloogiate loomist, katsetamist ja teadustöötajate palkamist Eesti nutika spetsialiseerimise strateegiaga vastavuses olevates valdkondades. Sekkumine on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele, tingimusel et nad vastavad ÕÜFi, riigiabi ja DNSH nõuetele. Toetust antakse konkursside kaudu; 2) tõsta Ida-Virumaal tegutsevate haridus- ja teadusasutuste voimekust pakkuda piirkonna ettevotlusele vajalikke teadmusteenuseid ja tohustada teadusasutuste, korgkoolide ja ettevotete koostö ö d Ida-Virumaal. Tegevuse tulemusena kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtete arv Ida-Virumaal, suureneb piirkonna teadus- ja korgharidusasutuste koostö ö ettevotetega, paraneb piirkonna ettevotete ligipääs tehnoloogiaalasele teavitamisele ja nõustamisele, arendatakse laboriteenuseid ja piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja asutuste ühishuvidest kantud teadus- ja arendustegevust. Tegevusi rahastatakse programmipõhiselt teadusasutuste ja kõrgkoolide konsortsiumi ühise tegevuskava kaudu. Ettevõtluse Sekkumise eesmärk on luua täiendavate nõustamisteenuste rakendamise mitmekesistamise ning mitme inkubaatori (tööstusinkubaator Narvas ning digiinkubaator ja tugiteenused ja meediainkubaator Jõhvis) loomise kaudu eeldused majandusstruktuuri -taristu muutmiseks, sh uute ettevõtete ja töökohtade tekkimiseks, uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks, iduettevõtete ökosüsteemi ning 21  loomevaldkonna arenguks (sellel on eriti oluline mõju kohalike noorte ja naiste võimekuse suurenemisele, vt ptk 2.2) ning piirkonna turunduseks. Väikeettevõtluse Sekkumise eesmärk on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate väike- ja toetus mikroettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja ekspordisuutlikkust, suurendades nende struktuur- ja inimkapitali. Sekkumine on suunatud just väikestele- ja mikroettevõtetele ning arvestab nende suutlikkusest tulenevate vajadustega: toetussummad on väiksemad ning toetusmäärad on kõrgemad (võrreldes suurinvesteeringute toetusega), toetatavate tegevuste arv on mitmekesisem. Toetatakse nii tootlikke investeeringuid uuenduslike ja suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisse kui ka ettevõtete sisemise suutlikkuse suurendamist, nt personali-, müügi- , turundus-, tehnoloogia-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamist. Rahastamine toimub avatud konkursside kaudu. Tööle asumise toetus Sekkumine koosneb kahest meetmest: ning töötajate 1) ajutine toetus pk-sektoris töö kaotanud töötajatele. Toetusmeetme ümberprofileerimise põhikomponent on pärast uuele tööle asumist töötajale toetuse maksmine, toetus et kompenseerida osaliselt eeldatavalt madalamat sissetulekut teatud põlevkivisektori ajavahemiku (0,5–1 aasta) jooksul. Sekkumise eesmärk on motiveerida pk- töötajatele sektori töötajaid võimalikult kiiresti (kuni 100 päeva jooksul) uut tööd leidma ning pehmendada nende üleminekut uude valdkonda. Meede aitab ära hoida pikaajalist töötust, võimalikke kaasnevaid sotsiaal- majanduslikke probleeme ning töötajate töövalmiduse ja konkurentsivõime vähenemist. Töötajaid aktiveerivad meetmed on osa tööturuasutuse standardpaketist (riiklik rahastus või ESF), mistõttu neid käesolevas meetmes eraldi ei käsitleta; 2) ümber- ja täiendusõppeprogrammid, mis hõlmavad paremat täiendus-, ennetus- ja ümberõppe pakkumist, toetades pk-sektorist teistesse valdkondadesse lahkuvate inimeste sujuvat üleminekut või nende ümberprofileerimist samas ettevõttes. Meede on peamiselt suunatud pk- sektori praegustele ja endistele töötajatele. Sekkumist viib ellu Eesti Töötukassa. Ida-Viru Sekkumise eesmärk on olenevalt piirkonna ettevõtete vajadusest täienduskoolituse suurendada koolituskohti kutseõppes, kõrghariduses ja täienduskoolituses mahu suurendamine nii kooli- kui ka töökohapõhises õppevormis, tagades õppijatele ning uute keeleoskused, digipädevuse ja ettevõtliku suhtumise ning pöörates tasemeõppe tähelepanu ka roheoskuste arendamisele. Toetatakse õppimisvõimaluste õppekavade loomist kutse- ja kõrghariduses; erialase täiend- ja ümberõppe võimaluste arendamine ning loomist kvalifikatsiooni omandamiseks ja tõstmiseks; täiskasvanute üld- ja käivitamine kutse- ja võtmepädevuste, sh ettevõtluspädevuste, rohe- ja digioskuste jm kõrghariduses arendamist; elukestva õppe populariseerimist; koolitajate koolitamist. Sekkumise alusprogramm töötatakse välja ja seda hallatakse juhtkomisjoni kaudu, mis hakkab koosnema kohalikest äri-, koolitus- ja haridussektori esindajatest, tagades nõnda hariduspakkumise vastavuse kohalikele ootustele. Tegevussuund nr 2: keskkond ja sotsiaalne kaasatus Kaugkütte lahti Sekkumise eesmärk on Kiviõli linna soojuse tootmise lahti sidumine sidumine põlevkivist põlevkivitööstusest. Kiviõli linna kaugküttevõrgu soojus pärineb Kiviõli 22  Keemiatööstus AS-st, kus toodetakse soojust ja elektrienergiat koostootmise protsessis ning selleks kasutatakse põlevkivi, uttegaasi ja põlevkiviõli. Kaugküttevõrku on ühendatud ka võrguettevõtjale AS Kiviõli Soojus kuuluvad maagaasi katlad. Kuna suund on võetud põlevkivi energeetilise kasutuse lõpetamisele, siis tuleb leida lahendus linna soojuse tootmisele. Käesolev sekkumine toetab uue soojuse tootmise seadme ehitust, mis kasutab 100% taastuvaid energiaallikaid. Kaugküttevõrgu soojusega varustamiseks on erinevaid võimalusi, näiteks biokütuseid kasutava koostootmisjaama, katlamaja või taastuvenergiat kasutavate soojuspumpade rajamine, mis aitavad võrreldes praeguse soojuse tootmise lahendusega kokku hoida primaarenergiat ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Sekkumise raames saab kasutada vaid uues taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi. Rahastamine jaotatakse konkurentsipõhiselt, tingimusel et pakkujad vastavad ÕÜFi, riigiabi ja DNSH nõuetele. Korterelamute Sekkumise eesmärk on korterelmute rekonstrueerimine, mille läbi energiatõhususe väheneb hoonete energiatarbimine ning elutingimused paranevad tänu toetamine paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Senine üle- eestilise rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimise toetusi on varasemalt diferentseeritud nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse nagu Ida-Virumaa. Arvestades rekonstrueerimise vajaduse mahukust on mõistlik suunata täiendavaid vahendeid soodsamate tingimustega Ida-Virumaale. Sekkumise tegevusi rahastatakse läbi avatud taotlusvooru. Kaevandamisega ja Sekkumise eesmärk on leevendada põlevkivi ja muude maavarade põlevkivi kasutamisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Meede koosneb kolmest töötlemisega seotud tegevusest: keskkonna- a) mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja probleemide / või nende looduslikkuse taastamine (sh põlevkivikaevanduse lahendamine, pärandmõjuna muutunud põhjaveerežiimi uuring ja kaevandatud alade jäätmekäitluse korrastamine), luues seeläbi tingimused saastunud alade kasutamiseks, piirkondlik näiteks metsamajandusmaana, tööstusaladena jms (objektid valitakse arendamine ning mitme uuringu alusel, sh LIFE IP CleanEST jt); tervisekahjude vähendamine b) jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ja ringmajandusalase suutlikkuse parandamine; c) pikaajalise uuringu korraldamine kohalike inimeste kokkupuute kohta looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töötamiskeskkonnas ning nende mõju hindamine inimeste tervisele ja heaolule (asjaomane erialatermin on biomonitooring). Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Ühiskondlikku Sekkumine keskendub tegevusele, mis täiendavad üldisi riiklikke muutust toetavate jõupingutusi Eesti heaolusüsteemi ajakohastamisel ning võimaldavad Ida- sotsiaal- ja Virumaa sotsiaal- ja terviseteenuste süsteemil edukalt toime tulla nõudluse kasvuga teenuste järgi ning rahvastiku vähenemise ja KOVide sissetulekute 23 terviseteenuste vähenemisega, mis tulenevad põlevkivitööstuse hääbumisest Ida- arendamine Virumaal. Kui uue perioodi ESF+ rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse korraldamisele, sh uute teenuste arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele, siis ÕÜFi raames keskendutakse nii uute teenuste arendamisele ja teenuste kvaliteedi tõstmisele kui ka spetsialistide motiveerimisele ja kompetentsi parendamisele, kuna maakonnas on suur probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet kõvasti lonkab. Tulemusena, käesolev sekkumine keskendub kolmele Ida-Viru- spetsiifilisele tegevusele: a) integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru maakonnas, mille tulemiks on katkematu teenus klientide jaoks (sh vaimse tervise valdkonnas). Ida-Virumaa probleemid on juba praegu teravamad, kui mujal Eestis ning väljumine põlevkivipõhisest majandusmudelist ägestab neid potentsiaalselt veelgi. Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on ülemineku raames oluline element, kuna sellest sõltub kas inimesed näevad piirkonnas elamise võimalusi või otsivad neid mujalt. Seetõttu on investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse ÕÜF vahenditest möödapääsmatu; b) motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks, et motiveerida neid valima töökohaks pk-sektori pikaajaliste tervisemõjudega ja endiste pk-sektori töötajate sissetulekute vähenemise tõttu täiendava sotsiaalmajandusliku surve all kannatav piirkond. Motivatsioonipaketi raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvalkdonnas töötavatele ja tulevastele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi, mis aitavad omakorda piirkondlikult ühtlustada pakutava toe kvaliteeti; c) KOVidega ja kodanikuühendustega koostöös innovatsiooniprogrammi käivitamine, mille eesmärk on uute kohaspetsiifiliste sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning koostöö tugevdamine erinevate poolte ja pk-sektori töötajatele sihtrühmade vahel. Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Kohalike Sekkumise eesmärk on toetada Ida-Viru KOVe pk-st väljumisest tingitud omavalitsuste mõjudega kohanemisel, sh tulubaasi vähenemisega ning avalike teenuste investeeringud ajakohastamise vajaduse rahuldamisega. Toetakse vaid selliseid projekte, õiglase ülemineku mis on kooskõlas ÕÜFi nõuetega ega ole toetatavad teistest ELi ja riiklikest toetuskõlblikes vahenditest (nt ERF või ESF+). Käesoleva meetme raames fookuseeritakse valdkondades eelkõige KOV hoonete energiatõhususe parendamisele ja sotsiaalse infrastruktuuri ajakohastamisele; võimalike projektiideede loetelu on hetkel koostamisel koostöös Ida-Viru omavalitsuste liiduga (IVOL). Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Projektide eelvalik investeerimiskavasse lisamiseks tehakse koostöös KOVidega. Piirkondlike Kuna ÕÜF on kavandatud piirkondade ja inimeste jaoks kliimaneutraalsele algatuste toetus majandusele ülemineku mõjude käsitlemiseks, on selle sekkumise eesmärk õiglaseks suurendada piirkonna säilenõtkust, andes inimliku mõõtme ja üleminekuks konstruktiivse emotsionaalse tausta üleminekuprotsessile ning toetades 24 kohalikke rohujuuretasandi algatusi, mis aitavad kaasa ÕÜFi üldmissioonile. Meetme fookus on keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel ettevõtlusel. Toetatavate tegevuste seas võivad olla järgmised algatused (näiteks): kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasatuse algatused; noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajandustavade edendamine; sotsiaalne innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine jms. Selle meetme positiivseks kõrvalmõjuks on kodanikuühiskonna tugevnemine, piirkonnas elavate inimeste kuuluvustunde paranemine, piirkonna atraktiivsuse suurendamine ja sotsiaalse ettevõtluse arenemine. Tegevusi viiakse ellu koostöös kohalike partneritega avatud konkursside kaudu. 25 LIIDE B: SUURETTEVÕTETE VÕIMALIKUD TULUSAD INVESTEERINGUD Selgitus: Õiglase ülemineku fondi reeglite kohaselt peab õiglase ülemineku kavas eraldi välja tooma nimekirja kaalumisel olevatest uutest suurettevõtete projektidest Ida-Virumaal. Selleks et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvus, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje. Selle tulemusena saadud indikatiivne loetelu tulusatest investeeringutest on koondatud käesolevasse õiglase ülemineku kava liitesse. Selles liites ära nimetamine ei tähenda automaatselt suurettevõtete projektiideede finantseerimist või eelistamist väljaspool konkurssi ega too kaasa kohustust meetmete avamisel toetust taotleda, vaid annab suurettevõtetele võimaluse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kõrval õiglase ülemineku fondi raames ettenähtud toetustele kandideerida teiste projektiideedega ühtsetel alustel. Rahandusministeerium on hinnanud esitatud projektiideede vastavust õiglase ülemineku fondi määruses sätestatud nõuetele (sh fossiilkütuste välistus), kuid projektiideid ei ole hinnatud nende võimaliku väärtuse või muude kriteeriumite põhjal. ÕÜF meetmetest toetuse taotlemisel peavad siin liites välja toodud projektid eelnevalt tõendama vastavust DNSH põhimõttetele, määrama potentsiaalset kuuluvust ELi HKS süsteemi ning läbima kliimakindluse analüüsi. Biomassi kasutamise korral (sh Viru Keemia Grupp AS või Fibenol OÜ projektide puhul), peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Ettevõtte nimi Plaanitava Plaanitava tegevuse lühikirjeldus tegevuse nimetus AS Sillamäe Sadam Reisilaevade kai Lühikirjeldus: sellise reisilaevade kai ehitamine Sillamäele, mis rajamine võimaldaks taasavada Sillamäe ja Kotka (Soome) vahelise regulaarse parvlaevaliini ning teenindada ka Peterburi (Venemaa) külastavaid kruiisilaevu. Tegevus muudaks kogu Kirde-Eesti avatumaks maailmale, motiveeriks ettevõtluse arendamist, suurendaks tööhõivet, lihtsustaks kaubavahetust, parandaks elanike elukvaliteeti ning pidurdaks nende väljarännet. Panus 2050. a eesmärki: aitab reprofileerida Ida-Viru majandust loodus- ja puhketurismi suunas, mille mõju kliimale on märgatavalt väiksem kui põlevkivi baasil funktsioneerival majandusel. Loodavad/säilitatavad töökohad: u 40 uut otsest töökohta (sadamas, PPAs ja MTAs koos) ning hinnanguliselt üle 1000 kaudse töökoha. Investeeringu maht: u 15 mln €. Eesti Energia AS Estonia pump- Lühikirjeldus: eesmärk on kuni 50 MW nimivõimsusega ja kuni hüdroelektrijaama 500 000 m3 mahtuvusega energiasalvestusüksuse rajamine (pumphüdroelektrijaama) rajamine. Rajamisel kasutatakse inimtekkelisi pinnavorme, sh Estonia kaevanduskäike ning ülemist veereservuaari. Projekti kontseptsiooni oleme välja töötanud koostöös AFRY Austria GmbH-ga. Panus 2050. a eesmärki: Estonia pumphüdroelektrijaam vähendaks õhku paisatava CO2 kogust aastas kuni 200 000 t võrreldes põlevkivienergiaga. Estonia pumphüdroelektrijaama ehitamise ajal väheneb Eesti jäätmeteke, kuna taaskasutatakse aherainet ning võetakse kasutusse Estonia kaevanduskäigud ja tööstusterritoorium. 26  Loodavad/säilitatavad töökohad: u 400 uut ajutist töökohta ehitamise ajal (u 3 a) ja u 25 uut püsivat töökohta (võimalik olemasoleva personali ümberõpe). Investeeringu maht: 40 kuni 105 mln €, olenevalt jaama võimsusest (50 MW või 100 MW). Taastuvenergia Lühikirjeldus: taastuvenergia korrashoiukeskus luuakse, arvestades korrashoiukeskus taastuvenergeetika tootmisvarade prognoositavat hüppelist kasvu Eestis ja lähipiirkonnas. Taastuvenergia korrashoiukeskuse eesmärk on pakkuda oma klientide varade halduseks terviklikke ja tõhusust suurendavaid lahendusi. Keskuse teenuste hulka hakkavad kuuluma taastuvenergia varade plaaniline hooldus, riketele reageerimine, seadmete remont, mitmesugused eriinspektsioonid, demontaaž ja muud teenused. Panus 2050. a eesmärki: projektiga tagatakse klientide taastuvenergia varade efektiivsus ja pikendatakse nende eluiga, ettevõtte tegevuse kaudu kasvatatakse valdkonna spetsialistide hulka, tänu millele paraneb valdkonna jätkusuutlikus. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 45 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 2,7 mln €. Vesiniku tootmine Lühikirjeldus: projekti eesmärk on toota keskkonnasäästlikku rohelist ja lõppkasutamine vesinikku Ida-Virumaal ja osaleda erinevates transpordisektori gaasitaristus ja vesinikuprojektides ning toota vesinikku ka maagaasi asendamiseks rasketranspordis gaasitaristus. Panus 2050. a eesmärki: rohevesiniku kasutus diislikütuse asemel aitab rasketranspordis vähendada CO2 heidet. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 40 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 50 mln €, NPM Silmet OÜ RE magneti tehas Lühikirjeldus: eesmärk on rajada Sillamäele RE magnetite tootmistehas tootmisvõimsusega 5000 tonni aastas, et rahuldada taastuvenergeetika ja autotööstuse jaoks vajalike magnetite rohepöördest tekitatud suurenevat nõudlust. Magnetitehas saab olema esimene omataoline täistsükliga ettevõte – alustades muldmetallide tootmisest maagi kontsentraadist ja lõpetades magnetite valmistamisega. 100% tootmisjäätmetest taaskasutatakse ettevõttes endas. Tehas võimaldab ümbertöötada juba kasutuses olnud magneteid, millega astutakse pikk samm magnetite ringmajanduse poole. Silmet on ainus tööstuslikult muldmetalle tootev ettevõte Euroopas. Planeeritud tehas on NPM Silmeti oluline laiendusprojekt, mis aitab 2035. aastaks rahuldada 10,5% ELi magnetite nõudlusest. Kuna kasutatav tehnoloogia on uudne, pakub tehas kohalikele noortele võimalust rakendada oma potentsiaali tänapäevaste tehnoloogiate kasutamisel. Panus 2050. a eesmärki: tehas on süsinikdioksiidi netonegatiivne ning aitab märkimisväärselt kaasa roheleppe eesmärkide täitmisele, kuna RE magnetid on keskkonnasäästliku tehnoloogia põhikomponendid. Nt elektrisõidukitesse ja tuulikutesse paigaldatud 5000 tonni magneteid vähendavad süsinikdioksiidi heidet 8–15 Mt/a. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse üle 1000 uue otsese töökoha. Investeeringu maht: u 100 mln €. Viru Keemia Grupp Puidukeemia Lühikirjeldus: projekti peamine eesmärk on Ida-Virumaal halva AS toodete tootmine kvaliteediga paberipuidust puidukeemiatoodete tootmine. Tehase toodang leiab kasutust paberi-, tekstiili- ja keemiatööstuses, sh farmaatsia-, toiduaine-, värvitööstuse- ja kosmeetikatoodetes ning biokomposiitidel põhinevates materjalides. Lisaväljundina on biomassil põhineva taastuvelektrienergia tootmine, mis tarnitakse avatud turule ning soojusenergiat piirkonna kaugküttevõrkudele ja tööstustarbijatele. 27  Panus 2050. a eesmärki: taastuvast allikast toodetud keemiatooted asendavad nafta baasil toodetud kemikaale, vähendades keemiatööstuse sõltuvust fossiilkütustest. Tootmine on negatiivse CO2 heitega. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 250 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 1000 kaudset töökohta, lisaks 500 töökohta ehituse ajal. Investeeringu maht: u 800 mln €. Biopolüoolide Lühikirjeldus: eesmärk on biopolüoolide tootmine rapsiõlist või tootmine tallõlist. Harilikult toodetakse polüooli nafta baasil ning kasutatakse polüuretaani (maailmas levinumaid polümeermaterjale) tootmisel. Üha enam suureneb aga nõudlus taastuval toorainel põhineva biopolüooli järele. VKG vaikude sünteesi baasilt arendatakse biopolüooli tootmine mahus 12 000 t/a. Panus 2050. a eesmärki: projekti tulemusel asendatakse nafta baasil toodetud polüoolid looduslikust toorainest toodetud biopolüooliga, mille tulemusena fossiilse tooraine tarbimine väheneb. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 50 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 0,1 mln € arendustegevuses, 10 mln € tehase rajamisel. Päikesepargi Lühikirjeldus: Aidu ja Ahtme päikeseparkide rajamine rajamine koguvõimsusega 35 MW, mis võimaldab lisaks taastuvenergia tootmisele kasutusele võtta Ahtme endise prügila väheväärtusliku maa ja Aidu karjääris taaskasutada elektrijaama alustarindi rajamisel aheraine killustikku. Panus 2050. a eesmärki: tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heite vähendamisel. Võimaldab võtta kasutusse väheväärtuslikku maad ja taaskasutada aheraine killustikku. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 15 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 50 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,15 mln € arendustegevuses, 25 mln € päikesepargi rajamisel. Tuulikupargi Lühikirjeldus: Lüganuse valda 50 MW tuulikuparkide rajamine, mis rajamine võimaldab toota konkurentsivõimelist taastuvenergiat. Panus 2050. a eesmärki: tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heite vähendamisel. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 100 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,5 mln € arendustegevuses, 65 mln € tuulikupargi rajamisel. Aquaphor Uue Lühikirjeldus: Aquaphor arendab ja toodab joogi- ja koduvee International OÜ veepuhastussüstee puhastussüsteeme ning tööstuslikke, kaubanduslikke ja meditsiinilisi mide tehase ehitus veepuhastussüsteeme. Kliima soojenemise, mikrobioloogilise saaste, rannikualade soolase vee, plastist ühekordsetest toodetest loobumise jm aspektide tagajärjena kasvab koduvee puhastamise ja kõrgtehnoloogilise veepuhastuse turg eeldatavasti hüppeliselt kuni 2035. aastani. Aquaphor International OÜ plaanib turule tuua uue põlvkonna äri- ja tööstuslikud POE-klassi veepuhastussüsteemid, millega seoses on tekkinud vajadus laiendada ettevõtte tootmisvõimsusi u 110 000 ruutmeetri suuruse tehase võrra. Panus 2050. a eesmärki: tegevus aitab kaudselt leevendada kliimamuutuste mõju. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 700 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta tarneahelas. 28  Investeeringu maht: u 160 mln €. Jeldwen Eesti AS Saeveski loomine Lühikirjeldus: eesmärk on ehitada täiesti uus täisautomaatne saeveski Ida-Virumaale Ida-Virumaale, kus teisi saeveskeid pole. Väljundtoodangu koguvõimsus u 150 000 m3. Panus 2050. a eesmärki: uute töökohtade loomine Ida-Virumaal. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 30–50 uut otsest töökohta perspektiiviga suurendada töökohtade arvu kuni 150ni. Investeeringu maht: u 40 mln €. Golden Fields Heinatehase Lühikirjeldus: eesmärk on rajada Ida-Virumaale heinatehas, kus Factory OÜ rajamine kuivatada ja pakkida ekspordiks rohelist haljasmassi, pressida (koostöös looduslikult kuivatatud heina, paigaldada söödapelleti tootmisliin ja põllumeeste seda toodangut ka eksportida. Lisaks, kavas on rajada proteiini ühistuga KEVILI) sisaldavatest viljadest (hernes, uba jne) proteiini eraldamise üksus. Kirjeldatud tehas töötab praegu Lääne-Viru maakonnas Roodeväljal, kus tänastest toormetarnijatest u 50% on Ida-Virumaa põllumajandusettevõtted. Tegu on tootmise laiendamisega. Panus 2050. a eesmärki: heintaimedest toorme tootmine on keskkonnasäästlik tegevus; haljasmassi kuivatite jaoks vajalikku soojusenergiat toodetakse biomassi kateldega. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 100 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 25 mln €. Ragn-Sells AS Kliimaneutraalse Lühikirjeldus: projekti eesmärk on toota kliimaneutraalset kõrge ülipuhta puhtuseastmega sünteetilist kaltsiumkarbonaati (PCC), mida kaltsiumkarbonaa kasutatakse erinevates materjalitööstustes. Toormaterjalina di tootmine kasutatakse ainult keskkonda jäätmetena ladestatud põlevkivi tuhka ajalooliselt (praeguseks on seda akumuleerunud hinnanguliselt u 600 miljonit keskkonda tonni), mis on tehnoloogiliselt eraldatud fossiilkütuste tootmisest / ladestatud kasutamisest. Praegu maailmas toodetav PCC saadakse lubjakivi põlevkivituhast kaevandamise ja põletamise teel, mille tootmise jalajälg on võrreldav suuremahulise tsemenditööstusega. Ragn-Sellsi tehnoloogias põletamisprotsessi ei materjalitööstuse kasutata. Selle asemel rakendatakse põlevkivituha jäätmete tarbeks töötlemisel leostamisprotsessi, kusjuures kasutatav vesi on ringluses. Ühtlasi seotakse tootesse CO2, mille maht on suurem kui kogu toomisprotsessi vältel emiteeritav CO2 kogus. Eelistatult pärineb PCC tootmise käigus seotav CO2 biomassil põhinevast elektri- ja soojusenergia sektorist. Alternatiivina kaalume liitumist Northen Lighti projektiga, mille raames transporditakse Rootsis atmosfäärist kokku kogutud CO2 Eestisse. Tulemuseks on kliimapositiivne toode. Esimeses faasis 2025–2035 on planeeritud töödelda 1 mln t põlevkivituhka, millest saadakse 0,5 mln t PCCd. 2035. aastal on planeeritud tootmismahtu suurendada kuni 7,5 mln t PCCni aastas, milleks kasutatakse 15 mln t põlevkivituhajäätmeid. Panus 2050. a eesmärki: tehnoloogia põhineb ringmajanduspõhimõtetel, aitab märkimisväärselt vähendada PCC tootmise ökoloogilist jalajälge ning uhiuute materjalide kaevandamisest tekkivat jalajälge, sidudes tootmisprotsessi käigus tootesse rohkem CO2, kui emiteeritakse. Loodavad/säilitatavad töökohad: esimeses etapis luuakse u 50–70 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 300–400 kaudset töökohta tarneahelas. Investeeringu maht: u 250 mln €. Fibenol OÜ Bioressursi Lühikirjeldus: olemasoleva Imaveres asuva katsetehase skaleerimine (Graanul Invest fraktsioneerimise Ida-Virumaale. Lehtpuu toorme fraktsioneerimisel väärindatakse Group spin-off) tehnoloogial puidusuhkrute fraktsioon fermentatsiooni protsesside kaudu kas baseeruva alternatiivse proteiini allikaks, plastitööstuse toormeks või etanooliks. biotööstus- Ligniini baasilt rajatakse biokomposiitide tootmine. Eritselluloose kompleksi töödeldakse maksimaalses ulatuses lõpptoodeteks kohapeal või müüakse erinevate kvaliteediklassi toodetena laiale spektrile biomaterjalide tootmisettevõtetele. 90% kasutatavast toormest 29 rajamine Ida- muundatakse kasutatavaks tooraineks toidu-, sööda-, keemia- ja Virumaale materjalitööstustele (mitte energia tootmiseks). Panus 2050. a eesmärki: Tootmisprotsess on madala süsinikjalajäljega ning kasutatav tehnoloogia lähtub ringmajanduse põhimõtetest. Tooted on otsene asendus nafta baasilt toodetud kemikaalide ja materjalide tootmiseks. Lisaks, toodete baasilt arendatavad rakendused on suunatud paljuski pikema elueaga toodete tootmisele kui seda konventsionaalsed tselluloosi tooted, mis omab 2030. aasta perspektiivis olulist rolli Eesti LULUCF arvestuse kontekstis. Loodavad/säilitatavad töökohad: esimeses etapis luuakse u 70–100 uut otsest töökohta, võimekusega luua 150-220 täiendavat töökohta edasistes etappides. Investeeringu maht: u 350 – 500 mln €. 30 LIIDE C: JOONISED, TABELID JA ILLUSTRATSIOONID Joonis 1. Ülevaade Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise strateegilisest raamistikust ja ajakavast Joonis 2. Eesti KHG heitkogused perioodil 1990–2020 (kt CO2 ekv) ning illustratiivne teekond kliimaneutraalsuse saavutamiseni energeetikatööstuse sektoris koos selle mõjuga teistele sektoritele. Graafik kirjeldab stsenaariumi, mille kohaselt hiljemalt aastaks 2035 lõpeb Eestis põlevkivist elektri tootmine ning hiljemalt aastaks 2040 loobutakse pk kasutamisest ka energeetikas tervikuna (nn stsenaarium SEN2). Graafik on indikatiivne ning on koostatud värskeima kättesaadava teabe (sh otse põlevkivisektori tuumikettevõtetelt pärineva teabe) põhjal. Lähteandmed täpsustuvad asjakohaste strateegiliste dokumentide koostamise protsessis. Graafikul on eraldi välja toodud Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase (Enefit 280-2) mõju Eesti KHG heitele. Nagu näha, vaatamata teistes sektorites lõplike kokkulepete puudumisele ning Eesti Energia 31 poolt rajatava keemiatehase käitamisele aastal 2024 (vt tehase detailne kirjeldus liites E), Eesti neto KHG heide on perioodis 2022 - 2030 kahanemistrendis. Joonis 3. Ülaltoodud indikatiivne graafik (joonis 2) tabeli kujul. Joonis 4. Energeetikasektori heitkogused võrreldes 2020. aasta koguheitega, protsentides Joonis 5. Primaarenergiaga varustamise struktuur Eestis 2019. aastal, protsentides 32 Joonis 6. Prognoos kontrollitavate ja muutlike elektriallikate võimsuste osakaalu kohta Eesti elektritootmises, lähtudes „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 2030“ Joonis 7. Ajakava pk kasutavate elektri- ja soojustootmisvõimsuste järkjärguliseks sulgemiseks / transformeerimiseks Enefit Power (Eesti Energia kontserni osa) elektrijaamades. Info põhineb Eesti elektrisüsteemi haldurile Elering veebruaris 2022 esitatud ametlikul prognoosil; info võib täpsustuda lähtuvalt varustuskindluse tagamise vajadustest ja ettevõttele kehtestatud omanikuootustest. 33 Joonis 8. Ida-Virumaal kehtivad põlevkivi kaevandamisload, sh nende kaevandusmahud (tuhat tonni) ja kehtivusajad (kollasega). *Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei tohi ületada 20 Mt. Joonis 9. Ida-Virumaa paiknemine, sealhulgas vahemaad põhilistest regionaalsetest keskustest (koos elanike arvuga) 34 Joonis 10. Eesti KGH heitkoguste regionaalne jagunemine (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2019) 35 Joonis 11. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvate käitiste CO2 heitkoguste jaotus Eestis (2019). Kokku on Eestis 44 ELi HKSi kuuluvat käitist. Neist 13 asuvad Ida- Virumaal ning moodustavad 89% kõigist Eesti ELi HKSi kuluvate käitiste heitkogustest. Joonis 12. Ida-Virumaa osakaal Eesti KGH koguheites. Äriühingu nimi EMTAK Asukoht Riiklikud maksud Tööjõumaksud Käive Töötajate kood (€) (€) (€) arv Eesti Energia AS 35141 11 891 758 4 029 647 926 Tallinn Elektrilevi OÜ 35131 3 475 426 2 373 666 704 Enefit Energiatootmine 35111 Narva- 2 223 741 2 188 325 212 976 622 762 AS Jõesuu Enefit Kaevandused AS 6101 2 157 012 2 306 393 856 Jõhvi Enefit Solutions AS 33121 2 376 517 2 549 902 990 Viru Keemia Grupp AS 70101 281 056 296 670 101 Kohtla-Järve Viru RMT OÜ 33201 292 292 314 926 130 VKG Elektrivõrgud OÜ 35131 Narva 135 335 96 117 36 VKG Energia OÜ 35301 284 067 255 671 99 48 778 354 VKG Kaevandused OÜ 6101 1 532 346 1 647 124 474 VKG Logistika OÜ 52219 Kohtla-Järve 229 388 246 402 128 VKG Oil AS 19201 1 774 459 1 605 088 625 VKG Soojus AS 35301 44 334 47 122 17 Kiviõli Keemiatööstuse 35301 Lüganuse - 36 853 5 OÜ 6 189 715 vald KKT Oil OÜ 19201 814 157 871 067 539 Silpower AS 35301 Sillamäe - 289 369 2 313 201 139 KOKKU 27 511 886 19 154 342 270 257 892 6 531 KOKKU, kohandatud Ida-Virumaa töötajatele 20 291 943 14 765 835 200 756 554 5 148 Osakaal Ida-Virumaa kõikidest ettevõtetest 27% 25% 40% 13% Joonis 13. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete profiil (2020. a III kvartali seis) 36 Joonis 14. Käimasolev üleminek: Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötavate inimeste arv (1995–2020) Joonis 15. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete tööhõive projektsioon aastateks 2022– 2030 37 Joonis 16. Põlevkivisektori tuumikettevõtete töötajate profiil 38 Joonis 17. Ida-Virumaa põlevkivi kaevanduspiirkondade ja ELi HKSi kuluvate käitiste kaart Joonis 18. Ettevõtete ja töökohtade loomise dünaamika Ida-Virumaal aastatel 2018–2021, v.a põlevkivisektor. Allikas: EMTA (2021. a andmed on III kv lõpu seisuga). 39 LIIDE D: LISAINFORMATSIOON EESTI ENERGIA POOLT RAJATAVA KEEMIATEHASE KOHTA 2020. a jaanuaris tegi Eesti Energia nõukogu investeerimisotsuse uue keemiatehase rajamiseks Auvere külas, Ida-Virumaal. Ehitusluba tehase ehitamiseks väljastati märtsis 2020.a. Seega, investeerimisotsus oli tehtud ja ehitusluba oli antud enne uue EL mitmeaastase finantsraamistiku kokku leppimist ja ÕÜF asutamise määruse kehtestamist. Tehase rajamine on kooskõlas hetkel kehtiva REKKiga (nii WEM kui WAM stsenaariumiga). Euroopa Komisjonile esitamise ajal 2019. aastal nägi Eesti REKK ette 2 uue põlevkivitehase ja 1 rafineerimistehase ehitust, millest otsustati ehitada vaid üks tehas. Euroopa Komisjon ei tõstatanud 2020. aasta oktoobris Eesti REKKi eelnõule hinnangu andmisel probleeme plaanitavate tehastega seoses. Praeguseks on keemiatehase ehitusega alustatud ning see saavutab täisvõimsuse 2024. a. Eesti Energia pikaajalise strateegia kohaselt hakkab tehas esialgu tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2035. aastaks üle ainult baaskemikaalide tootmisele. Iga aastaga pk kasutus tehases väheneb: käivitumisel (2024. a) kasutab tehas u 2 mln t/a pk - aastaks 2036 aga langeb pk kasutus juba u 1,2 mln t-ni (asendusena kasutatakse rehvihaket ja plastjäätmeid); põlevkivi kasutus jääb kahanema ka edaspidi. Esialgsete prognooside kohaselt ei mõjuta uus keemiatehas oluliselt Eesti teed kliimaneutraalsuse suunas ega leevenda oluliselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalmajanduslike mõjusid Ida-Virumaal:  Käivitumisel lisab keemiatehas Eesti KHG bilansi u 762 tuhat tonni KHG, kuid sisendi muutmise, süsinikupüüdmise tehnoloogia kasutamise ning vedelkütuste tootmise lõpetamise tulemusena kahaneb tehase heide aastaks 2036 juba vaid 62 tuhandele tonnile. (vt liide D, joonis 2).  Tehas annab tööd umbes 380 inimesele (80 tootmises ning 300 seonduvates kaevandustes), millest enamik on tõenäoliselt säilitatavad töökohad, mitte uued. Isegi kui arvestada uue tehase poolt pakutavaid töökohti, kaob Ida-Virumaal 2030. aastaks ülemineku tulemusena eeldatavalt ligikaudu 1000 otsest ja üle 2600 kaudset töökohta (vt liide D, joonis 14). Kokkuvõtteks: Eesti on pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050 ja on seni teinud märkimisväärseid edusamme selles suunas. Uus keemiatehas, mille rajamist otsustati enne ÕÜF määruse jõustumist, ei sea Eesti poolt seatud kõrgeid kliimaeesmärke kuidagi ohtu. Isegi arvestades uue keemiatehase rajamise tulemusena loodud / säilitatud 380 töökohaga on Ida- Virumaal käimasoleva kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud aastaks 2030 märkimisväärsed. Seetõttu täidab Eesti ÕÜF määruses sätestatud nõudeid ning ÕÜF ressursid on üliolulised, et tagada õiglane ja sujuv üleminek Ida-Virumaal. Tehase rajamiseks ei kasutata ÕÜF vahendeid. 40 LIIDE E: VIITED OLULISEMATELE ALLIKATELE 1 „Pariisi kokkuleppe“ (kehtiv terviktekst): https://www.riigiteataja.ee/akt/201112016003 2 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (kehtiv terviktekst): https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 3 „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“: https://www.envir.ee/sites/default/files/national_adaptation_strategy.pdf 4 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (kehtiv terviktekst): https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 5 „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (kehtiv terviktekst): https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_en.pdf 6 „Eesti pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035“: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 7 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri teemaleht Keskkonnaministeeriumi kodulehel: https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus 8 Eurostat, Eesti 2020. a taastuvenergia statistika: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares 9 Elering, „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2020“: https://www.elering.ee/sites/default/files/public/VKA2020.pdf 10 Eesti Energia, „Tegevuskava aastani 2025 ja teekond süsinikuneutraalsuseni aastaks 2045“: https://www.energia.ee/-/doc/8644186/pdf/EestiEnergia.pdf 11 Euroopa Komisjon, „2020. aasta aruanne Eesti kohta“: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=ET 12 Poliitikauuringute Keskus Praxis, „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“: http://www.praxis.ee/tood/ida-virumaa-polevkivitoostuse- vahenemine/ 13 KPMG Baltics, „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“: https://keemia.ee/sites/default/files/2020-12/Final_Polevkivioli_rahvuslik_rikkus_0.pdf 14 Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raport ühise ELi poliitika kohta kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-8-2016-0357_EN.html 15 „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“: https://www.fin.ee/media/5699/download 16 „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“: https://ivol.kovtp.ee/maakonna- arengustrateegia-muutmine 17 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“: https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf 41  CCI 2021EE16FFPR001 Nimetus inglise keeles Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027, EESTI Nimetus liikmesriigi keeles Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 Versioon 1.1 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates Rahastamiskõlblik kuni Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Selle programmiga hõlmatud Estonia, EE00 NUTS piirkonnad Asjaomased fondid ERF Ühtekuuluvusfond ESF+ JTF EMFAF 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED .................................................................................................................................................................................... 5 1.1. TÖÖHÕIVESSE JA MAJANDUSKASVU INVESTEERIMISE EESMÄRGI JAOKS: .................................................................................. 11 2. PRIORITEEDID .................................................................................................................................................................... 28 2.1 MUUD PRIORITEEDID KUI TEHNILINE ABI ................................................................................................................................................ 28 2.1.1. Prioriteet: Nutikam Eesti ..................................................................................................................................................... 28 2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine .................................................................................................................................................................................. 28 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks................................................................................................................................................................................................... 33 2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu ......................................................................................................... 37 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 40 2.1.2. Prioriteet: Digitaalse ühenduvuse arendamine........................................................................................................... 44 2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine ............................................................................................................... 44 2.1.3. Prioriteet: Rohelisem Eesti .................................................................................................................................................. 46 2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine ................ 47 2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega ............................................................................................................................................................ 51 2.1.3.3. Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise....................................................................................................... 54 2.1.3.4. Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine ............................................... 59 2.1.4. Prioriteet: Säästev linnaline liikumine ........................................................................................................................... 63 2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele ................................................................................................................................................................................ 63 2.1.5. Prioriteet: Ühendatum Eesti ............................................................................................................................................... 66 2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine ................................................................................................. 67 2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine ........................................................................................................................................................................... 70 2.1.6. Prioriteet: Sotsiaalsem Eesti ............................................................................................................................................... 73 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu ....................................... 73 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske ................................ 76 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks 2  võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu .................................................................................................................................................................................. 80 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja - õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks ......................... 84 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust 88 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet ...................................................................................................................................................................................... 91 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet ................................................................................................................................................................................... 96 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega ............................................................................................................................... 100 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu ................................................................................................................ 104 2.1.7. Prioriteet: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes .................................................107 2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet ................................................................................................................................................................................ 107 2.1.8. Prioriteet: Materiaalse puuduse vähendamine .........................................................................................................110 2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist ................................................................................................................................................................................................. 110 2.1.9. Prioriteet: Inimestele lähedasem Eesti .........................................................................................................................113 2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades ......................................................................... 113 2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades ................................ 117 2.1.10. Prioriteet: Õiglane üleminek .......................................................................................................................................122 2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega ........................................................................... 122 3 3. RAHASTAMISKAVA ......................................................................................................................................................... 127 3.1. ÜMBERPAIGUTUSED JA PANUSED ................................................................................................................................................. 127 3.2. JTF: ERALDISED PROGRAMMIS JA ÜMBERPAIGUTAMISED .......................................................................................... 129 3.3. RAHALISED ASSIGNEERINGUD AASTATE KAUPA ........................................................................................................ 130 3.4. KÕIK RAHALISED ASSIGNEERINGUD FONDIDE JA RIIKLIKE KAASRAHASTAMISTE KAUPA....................................................... 132 4. EELTINGIMUSED .............................................................................................................................................134 4.1. TEMAATILISED EELTINGIMUSED ERF, ESF+ JA ÜF KASUTAMISELE............................................................................... 134 4.2. HORISONTAALSED EELTINGIMUSED .................................................................................................................. 157 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED ....................................................................................................................... 163 6. PARTNERLUS ..................................................................................................................................................................... 163 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS .................................................................................................................................. 165 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE ................................................................................................................................................ 167 LISA 1. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA .............................. 168 LISA 2. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (ERALDI FAILINA).......................................................... 168 4 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED Makromajanduslik keskkond Valitsemissektori kulud Eestis (2021.a 41,3% SKPst) on alla ELi keskmise (ELi keskmine 51,5% SKPst). Samuti on valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud investeeringud (35,8% SKPst 2021.a) alla ELi keskmise (49,6% SKPst 2020.a). Eesti makromajanduslikku keskkonda mõjutavad lähikümnenditel enim vähenev ja vananev rahvastik. Rahandusministeeriumi pikaajalises majandusprognoosis eeldatakse, et tööviljakuse reaalkasv käib palga reaalkasvuga ühte sammu. Prognoosist lähtudes väheneb hõive 2035. a 3% võrra ning trend jätkub järgnevatel aastakümnetel. Töötajate arv väheneb 2070. a 20%, mis on 100 000 inimest vähem. Kui suundumused jätkuvad, prognoositakse Eesti majanduskasvuks järgmise 15a jooksul keskmiselt 2,4% aastas. Pikemas perspektiivis prognoositakse majanduskasvu aeglustumist, mis jõuab 2050. a-ks 1,2%ni, misjärel toimub 2070. a-ks rahvastikudünaamikast tulenev kasvu kiirenemine 1,5%ni. Eesti esmane arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise käigus, arvestades ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja olukorda Eestis. Programmi strateegia adresseerib läbivalt ÜRO säästva arengu eesmärke. Nutikas valitsemine Teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks vähe. Teadlastel puuduvad vahendid ja motivatsioon poliitika kujundamisse panustada. OECD hinnangul on poliitika mõju hindamise süsteemi rakendamine Eestis problemaatiline. Valitsusasutustevaheline teabevahetus on ebatõhus. Ava- ja suurandmeid ei ole lisaväärtuse loomiseks piisavalt kasutatud. Avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on ministeeriumide ja piirkondade lõikes erinev. E-teenuste arendamisel tuleb keskenduda olemasolevate teenuste parandamisele ning kohalike omavalitsuste (KOV) pakutavatele e- teenustele. Teenuste kvaliteet on erinev, mõned ei ole veebis kättesaadavad ja on raskesti leitavad. IMD World Talent Ranking asetab Eesti 64 arenenud riigi seas 19. kohale. Vaja on lisainvesteeringuid, mis toovad Eestisse talente ja välisinvesteeringuid. Eesti on tööjõukulude ning energia- ja toorainehindade tõusu tõttu muutunud välisinvestorite jaoks vähem atraktiivseks. Õigussüsteem ja maksukeskkond ei ole piisavalt paindlikud, et võimaldada muudatusi, mida nõuavad uued ärimudelid ja innovatsioon. Strateegilisel juhtimisel tuleb seada prioriteedid avaliku sektori vahendite võimalikult tõhusaks haldamiseks. Oluline on suurendada eri poolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloomevõimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Piirkondliku arengu suunamiseks ja elluviimiseks tuleks parandada koostööd riigi, KOV-ide ning kogukondade vahel. Tuleks välja töötada kasutajakeskse disainiga, paremini integreeritud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust. Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks on vaja investeerida toetussüsteemidesse. Eesti rahvusvahelise positsiooni parandamiseks on vaja investeeringuid mainekujundusse ning olemasolevate lahenduste kasutamist majanduse jm valdkondade edendamiseks. Nutikam Eesti Nutika majanduskasvu ja ettevõtluse eeltingimuste loomine 2021.a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020.a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035 a eesmärgiks. 2021.a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtjatest investeerib T&A-sse (287 ettevõtjat 2020.a), investeeritud summad ei ole suured – 2019.a kokku 264 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on T&A-sse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020.a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020.a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia integreerimine 5  erasektorisse (20. koht ELis). Tootlikkust saab parandada hästi kavandatud investeerimistoetustega VKE-dele, et vähendada riske ning parandada positsiooni üleilmses väärtusahelas. Digitehnoloogia ja automatiseerimise toetamine aitab toime tulla suureneva tööjõupuudusega. Et soodustada erasektori T&A mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtjate võimekust arendada T&A-le tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjate investeeringuid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Kuna ettevõtlus ja ettevõtte asutamine on väljaspool suuremaid linnu raskem (kapitali- ja tööjõupuudus), tuleks nõustada uusi ja väljakujunenud piirkondlikke ettevõtteid. Uuenduslikud idufirmad peavad kiiresti kasvama, selleks vajavad nad eelseemne- ja seemnefaasi investeeringuid. See arenguvajadus on seotud ELi Nõukogu 2019. a. riigipõhise soovitusega: ettepanekuga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, arvestades piirkondlikke erinevusi. Erasektori innovatsiooni ning T&A edendamine nõuab asjakohast ning paindlikku, nõudlusest lähtuvat T&A ning innovatsiooni pakkumist. See nõuab pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist. Vaatamata Eesti teadustöö heale kvaliteedile on teadussüsteemi ning majanduse ja ühiskonna vajaduste vahel puudusi. Teadusasutuste T&A arvestab liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika spetsialiseerumise strateegiaga.1 Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekust on vaja tõsta, arendada tuleb teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi, kasvatada teadus- ja kõrgharidusasutuste võimekust leida koostöös erasektoriga toimivaid lahendusi, suurendada ettevõtjate teadmusmahukust ja lisandväärtust. Analüüside kohaselt esineb puudusi T&A ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema rolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Eelnimetatud probleeme käsitleb uus riiklik teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Nutika spetsialiseerumise riiklik juhtimine lõimitakse riikliku T&A, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üldisesse juhtimissüsteemi. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. Rohelisem ja ühendatum Eesti Mitmekesise looduskeskkonna säilitamine Eestis on ELi tasandil määratletud 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 looduse direktiivi lisades loetletud liiki. Pool elupaikadest ja kolmandik liikidest on ohustatud ning nende ellujäämine Eestis ei ole tagatud. Eesti majandus tekitab kolm korda enam kasvuhoonegaase ühe euro kohta SKPst (2019.a) kui ELis keskmiselt. 2020. a oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 12,8 mln tonni kt CO 2 ekvivalenti koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga. Samal ajal kui suured energiatootjad vähendavad oma heitkoguseid, on tööstuse ja põllumajanduse heitkogused suurenemas. Inimeste keskkonnateadlikkus on tõusuteel, kuid keskkonnahoidlikumad hoiakud ei ole tarbijakäitumist mõjutanud. Võrreldes 2000. a on jäätmeteke Eestis suurenenud kaks korda. Kuigi jäätmete taaskasutamine tõuseb, ei ole see endiselt piisav (2000. a 13% vrd 63%ga 2020. a). Madal ringlussevõtt suurendab keskkonnakoormust. Punkt- ja hajareostus mõjutavad veeökosüsteeme. Saastatust süvendab üha intensiivsem põllumajandus, mis mõjutab pinnase ja vee elurikkust. Eestis on 47,4% pinnaveekogumitest (2020. a) ja 26% põhjaveekogumitest (2020.a) vähem kui heas seisukorras, rannikuvetest ei ole ükski heas või suurepärases seisundis. Seisundit mõjutavad tegurid on peamiselt invasiivsed liigid, ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Läänemeri on tiheda liiklusega piirkond, seega on mere- ja kaldapuhastusvõime säilitamine eluliselt tähtis. Linnastumine, transport ja tootmine mõjutavad õhukvaliteeti ja kasvuhoonegaaside heidet Eesti eri paigus. Paljudes linnapiirkondades ületab kütteperioodil peenosakeste ja benso(a)püreeni tase sageli piirväärtusi. Õhusaaste mõjutab tervist ja tekitab hingamisteede haigusi, põhjustades Eestis krooniliste haiguste suurenemisest tingitud kulude kasvu ja u 600 varajast surma aastas. 1 Eesti nutika spetsialiseerumise (NS) valdkondi käsitleb TAIE arengukava 2021–2035. NSi valdkondade kohta tehakse regulaarselt seiret järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid ja hinnates valdkondade panust TAIE arengukava eesmärkide täitmisesse. Olenevalt tulemustest täiendatakse ja muudetakse vajaduse korral ka NS valdkondi. 6 Keskkonnateadliku käitumise edendamiseks tuleks inimesi teavitada ja parandada keskkonnaandmete kättesaadavust. Loodusvarade kasutamisel tuleb eelistada keskkonnasäästlikke alternatiive, võttes arvesse võimalikke keskkonnamõjusid ja tehes keskkonnamõju hindamisi. Toetada tuleb uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist. Ringmajanduse edendamiseks ja prügilasse ladestamise vähendamiseks on vaja integreeritud planeerimist kõigil ringmajandusega seotud tasanditel. Otsuste tegemisel tuleb arvestada ELi ja ülemaailmseid suundumusi, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja kliimaneutraalsuse saavutamisega. Koos teiste Läänemere-äärsete riikidega tuleb teha jõupingutusi mere keskkonnaseisundi parandamiseks. Nõukogu 2019. a riigipõhises soovituses rõhutatakse, et Eesti peab keskenduma säästvale transpordi- ja energiataristule, sh ressursi- ja energiatõhususele, mis on seotud õhus levivate heitkoguste vähendamise ja keskkonnasäästlike meetmete rakendamisega. Alates 01.01.2022 on kohustuslik keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber). Lisaks julgustatakse läbi viima keskkonnahoidlikke riigihankeid. Ühiskonna vajadustele vastavate kvaliteetsete ruumide ja taristute arendamine Kui suundumused ei muutu, on Eesti rahvaarv rahvastikuprognooside kohaselt vähenemas. Koos vananemise ja linnastumisega toob see kaasa elamuarenduste kasvu suurte keskustega piirnevatel aladel. Eesti on üks kiiremini linnastuvaid OECD riike, 2020.a elas 69,2% Eesti elanikkonnast linnades. Linnastuvatest aladest väljaspool kinnisvara hind ja nõudlus valdavalt langeb ja investeeringud eluasemete konkurentsivõime suurendamiseks on raskendatud. Investeerimiskavade kooskõlastamine riigi ja KOVide vahel on puudulik. Ehitus- ja taristuarendajad ei ole vananeva elanikkonna jaoks olulist ligipääsetavuse põhimõtet ega kliimamuutustega seotud riske enamasti arvesse võtnud. Hoonetes tarbitav energia moodustab üle 50% energia kogutarbimisest, kodumajapidamiste energiakasutus moodustab üle 40% Eesti energia kogutarbimisest. Eesti kohalike transiidivõrkude ühendamine üleeuroopalise transpordivõrguga TEN-T on järk- järgult paranenud, kuid täiendav investeerimisvajadus säilib. Arendatud on Tallinna lennujaama ja sellega ühenduvust (trammiliini pikendamine lennujaamani), kavandamisel on Rail Baltic (sh Ülemiste mitmeliigiline rongijaam lennujaama lähedusse), parandatud on ühendust Vanasadamaga (RRFi toel rajatakse 2026.a trammiühendus Tallinna sadamaga) ning tegeletud on maanteekaubaveo pudelikaelaga (Tallinna ringtee). Rahvusvahelistumine ja konkurentsivõime sõltuvad ühendustest teiste Euroopa keskustega. Ettevõtted vajavad häid ühendusi ja konkurentsivõimelisi logistikaahelaid (kiirus, hind ja vastastikune seotus). Eesti riigiteede võrk hõlmab ligikaudu 17 000 km üldkasutatavaid teid, millest 18% on 2021.a andmete kohaselt halvas või väga halvas seisukorras. Hajaasustusega piirkondades kasutab enamik inimesi igapäevasteks sõitudeks isiklikku autot. Ühistranspordi kasutajate osakaal on vähenenud (tööl käimiseks kasutas 2020.a ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga 36,9% inimestest). 76%-l maa- ja linnaelanikest on ligipääs ühistranspordile, kuid ajalised ja ruumilised vahemaad ning transpordiliikide nõrk omavaheline ühendatus ei soodusta selle kasutamist. Investeerida tuleb ühistranspordi ja rattakasutuse ühendamisse. Energia-, veevarustus- ja internetitaristud on problemaatilised. Eesti energiavarustuse kindlus väheneb ja energiatootmine põhineb suurel määral ühel ressursil, erinevate energiaallikate kasutamine ei ole piisav energiajulgeoleku tagamiseks. Energiaallikate mitmekesistamist piiravad võrgu võimsus ja taristu seisund. Väljaspool linnapiirkondi puudub endiselt juurdepääs kiire interneti püsiühendusele. Teisalt kasvab nõudlus suure kiirusega internetitaristu järele, mis on vajalik uutele ettevõtjatele kaugtöö tegemiseks. Laiaulatuslik ruumiline planeerimine nõuab üldist planeerimise ja riiklike arengukavade süsteemi, milles võetaks arvesse ühiskonna vajadusi ja kliimamuutusi. ELi 2030.a kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleks kodumajapidamiste, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja transpordi (v.a lennundus) CO2 heidet vähendada 13%. Kuna isikliku auto kasutamine on üks peamisi saasteallikaid, on vaja arendada ühist piletisüsteemi ja nõudetransporti maapiirkondades. Transpordiühenduste parandamine nõuab mh TEN-T väljaehitamist. Kliimaeesmärke toetab ka alternatiivkütuste taristu loomine transpordile ja taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine. See panustab energiajulgeolekusse, mis nõuab lisaks elektrivõrgu arendamist, ELi tasandi koostööd ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise toetamist, et vähendada elektrienergia tootmise ja tarbimise ökoloogilist jalajälge. Elukeskkonna planeerimisel tuleb eelistada tervislikke keskkondi ning kestlikke ja uudseid lahendusi – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamist, bioloogilist mitmekesistamist, vihmavee taaskasutamist, veetaristu väljaehitamist, jalgratta- ja jalakäijateede ehitamist, pakiroboteid, autonoomseid sõidukeid. Universaalse disaini kohaldamine tagab, et teenused, ruumid ja hooned on ligipääsetavad. Lisaks on vaja rajada väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgud ning arendada 5G-taristut, et parandada e-teenuste kättesaadavust ja toetada ettevõtjaid hõredalt asustatud 7  piirkondades. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019.a riigipõhistes soovitustes – tuleks keskenduda investeeringutele järgmistes valdkondades: säästev transpordi- ja energiataristu ning ressursi- ja energiatõhusus, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi. Ohutus ja turvalisus KOVid, riigi- ja maakondlikud asutused ei ole kriisideks, sh kliimamuutustest tulenevateks, piisavalt ette valmistatud. Kriisiolukorraks valmisolek on puudulik, kalduvus kriise alahinnata võib põhjustada suurt kahju. Hõredalt asustatud piirkondades võib turvalisuse tagamine olla keeruline. Eestis on endiselt suur sotsiaalmajanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus, mistõttu ei pruugi kogukonna toetus olla hädaolukorras usaldusväärne ega tõhus. Linnades on ühiskonnaelus osalevate inimeste osakaal väiksem ning ühiskonna süvenev polariseerumine võib kaasa tuua väärtuskonflikte, sh piirialade destabiliseerimise. Tehnoloogia areng, digiüleminek ja e-teenuste arvu kasv ning mitmesugused küberohud nõuavad suuremaid investeeringuid küberkaitsevõimesse ja e-teenustesse (elutähtsad süsteemid ja teenused). Eesti piirkondlike iseärasuste tõttu tuleks kogukondi julgeoleku tagamise eest suurema vastutuse võtmisel toetada. Sisejulgeoleku tagamiseks on vaja paremini valmistuda välistegurite, nt ilmastikunähtuste või võimaliku rändesurve leevendamiseks. Vajadust parandada kogukondade integratsiooni turvalisuse suurendamiseks on nimetatud nõukogu 2019.a riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse sotsiaalse turvavõrgu ja sotsiaalteenustele juurdepääsu olulisust. Sotsiaalsem Eesti Edukas kohanemine rahvastikudünaamikaga STATi hinnangul väheneb Eesti rahvaarv 2035.a ligi 1,3 mln elanikuni. Eakate osakaal suureneb 25%ni, tööealine elanikkond väheneb 100 000 inimese võrra. 2035.a rahvastikuprognoosi kohaselt langeb 14- a ja nooremate inimeste osakaal 14,6%-le (2022.a 16,4%). Linnastumine mõjutab märgatavalt piirkondliku tööturu potentsiaali. Kui Tartu maakond säilitab oma vanuseprofiili järgmise 10 a jooksul, siis Ida-Viru ja Hiiu maakonnas on 10 uue pensionäri kohta alla 6 tööealise inimese. Rahvastikumuutused mõjutavad enim Ida-Viru maakonda, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemal asuvaid maapiirkondi. Vähenev ja vananev elanikkond mõjutab otseselt majanduse konkurentsivõimet. Eesti tööturgu iseloomustab nii struktuurne töötus kui struktuurne tööjõupuudus, mis ei tulene üksnes piirkondlikest erinevustest, vaid ka tööotsijate kvalifikatsioonist, mis ei vasta tööandjate vajadustele. Suurenev tööjõupuudus on probleem nii era- (eelkõige tootmissektoris ja digivaldkonnas) kui avalikus sektoris (nt haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, õiguskaitse). Töötuse (sh pikaajalise töötuse) määr on madal (2021.a vastavalt 6,2% 2 ja 1,7%), kuid piirkondlikult eristub Ida-Viru maakond selgelt suurema töötusega (2021.a 10,5%). Tööturu probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on vaja arendada nii tööhõivesse jõudmise kui seal aktiivsena püsimise meetmeid, vähendada tööturu soolist segregatsiooni ja palgalõhet, edendada haridus-, sotsiaal- ja terviseteenuseid ning -süsteeme, samuti toetada ühiskonda lõimumist ja üldist heaolu. Tööealise elanikkonna vähenemise tõttu tuleb töötutel või mitteaktiivsetel rühmadel (vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja -õppivad noored, hoolduskoormusega inimesed (peamiselt naised) aidata tööturule siseneda. Oluline on võimestada ja kaasata noori, toetades nende arengut ning võimaldades neil kujundada oma elu, aidates nii vältida sotsiaalset tõrjutust. Eraldi tuleb tegeleda mitte-eestlaste tööturule toomise ning keeleoskuse ja lõimumise toetamisega. Töö- ja pereelu ühitamiseks, laste ja noorte sotsiaalse kaasatuse tagamiseks ning laste vaesuse ennetamiseks on vaja arendada peredele mõeldud tugiteenuseid ning positiivsete lapsevanemaks olemise põhimõtteid. Kavandatavate sekkumiste õnnestumiseks on oluline kaasata sotsiaalpartnereid ja edendada sotsiaaldialoogi ning avaliku sektori ja kodanikuühiskonna tegevust. Elanikkonna vananemise tõttu tuleb keskenduda eakatele võimaluste pakkumisele (nt elukestev õpe). Põlvkondadevahelise koostöö edendamine ja eakate suurem kaasamine aitab kasu saada nende elukogemusest. Vaja on investeerida paindlikesse sotsiaalteenustesse, keskendudes toetatud iseseisvat elu võimaldava keskkonna loomisse ja ühiskonnaelu osalemise võimaldamisse (nt kodupõhiste sotsiaalteenuste ja ligipääsetavuse suurendamine), kooskõlas deinstitutsionaliseerimise (DI), desegregatsiooni ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Paindlikud teenused, sotsiaal- ja tervishoiuinvesteeringud vanussurve leevendamiseks võivad aidata edendada pensionäride tööhõivet. Oluline on parandada tervist (eriti keskealiste ja eakate meeste hulgas), et vähendada enneaegset haigestumist, suremust ja töövõimetust. Töötajate arvu prognoositavat vähenemist 2035.a-ks saab leevendada ühelt poolt uute põlvkondade võrdse ligipääsu toetamine haridusele ning teisalt pensioniea 2 Statistika andmebaas: NH21. 8 tõstmine. Tööturul aktiivsete inimeste arvu aitab suurendada ka mitte-eestlaste aktiivsem osalemine ja Eestisse tagasipöördujate aktiivne lõimimine. Tehnoloogia areng ja muutuvad ärimudelid pakuvad võimalusi kasutada erinevaid digilahendusi ja uusi töötamisviise (nt kaugtöö, nn digitaalne ränne). Digilahenduste laiem rakendamine aitab edendada tööhõivet maapiirkondades, tuua tööturule erivajadustega inimesi ning arendada sotsiaalset ettevõtlust, mis omakorda aitab edendada sotsiaalmajandust. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019.a riigipõhise soovitusega eelkõige oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavusega ning tööturu suundumuste ja tööealise elanikkonna vähenemisega, mis kujutavad endast haridussüsteemile pikaajalisi väljakutseid. Ebavõrdsuse vähendamine 2020.a oli suhtelise vaesuse määr Eestis 20,6% (u 295 000 inimest), nendest 40,6% olid eakad, 43% töötud, 15,5% lapsed. Harjumaal oli suhtelise vaesuse määr 15,8%, Ida-Virumaal 35%. 2020.a oli Eestis 155 587 puudega inimest, kellest 42,3% elas suhtelises vaesuses. Sama näitaja puuduva ja osalise töövõime kaotusega inimeste hulgas oli 27,1%. 2019.a elas 30 500 inimest absoluutses vaesuses. Tervisenäitajad erinevad piirkonniti, sugude ja haridustasemete vahel. 2021.a pikenesid naistel, võrreldes meestega, nii oodatav eluiga kui ka tervena elada jäänud eluaastad, mistõttu erinevused suurenesid ja olid vastavalt 8,6 ja 3,1 aastat. Piirkondlikult oli pikim oodatav eluiga Hiiu (79,5) ja Tartu maakonnas (79,4) ja lühim Ida-Viru (75) ja Võru maakonnas (75,6 aastat). Algharidusega isikute keskmine oodatav eluiga on üle 10 aasta lühem kui kõrgharidusega inimestel. Suurim lõhe tööturul on eestlaste ja mitte-eestlaste vahel viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. 2021.a oli kodakondsusel põhinev tööhõive määra erinevus meestel 43,7pp ja naistel 13,2pp. Eestlaste töötus oli eesti keelt kõnelevatest mitte-eestlastest peaaegu kaks korda madalam (vastavalt 4,7% ja 8,6%) ja pea kolm korda madalam eesti keelt mittekõnelevatest mitte-eestlastest, kelle tööpuudus oli 12,5%. Elukestvas õppes osalemises (25-64-a) on sarnased erinevused: 2021.a õppis 20,8% eestlastest ja 13,3% mitte-eestlastest. Eestis on suur sooline palgalõhe (2021.a 14,9%), millel on erinevaid põhjuseid (sh haridus- ja tööturuvalikute sooline segregatsioon, ebavõrdne esindatus otsustustasanditel ja hoolduskoormuse jagamisel, diskrimineerivad tavad tööl jne). Mõnevõrra on palgalõhe viimaste aastate jooksul vähenenud. Piirkondlikul tasandil on sooline palgalõhe suurim Ida-Viru maakonnas (27,9%), sektorites suurim rahanduse ja kindlustuse valdkonnas. Probleemiks on ka ealine diskrimineerimine, üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt 20% vähem kui nooremad töötajad. Puudega inimeste puhul on ilmajäetuse määr (2021.a 14,7%) peaaegu kolm korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal. Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et erivajadustega inimestel ei ole piisavat ligipääsu avalikele teenustele (nt sotsiaaltransport, tööle ligipääs, tugiisikud, perekonnale mõeldud toetusmeetmed). 2021.a valminud uuringu andmetel hooldab või abistab 16+ aastastest elanikest 22% ehk u 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Üle 30 000 inimese panustab selleks nädalas üle 40 h. Pereliikmeid hooldavate isikute hoolduskoormus on suur nii oma jõupingutuste kui ka õendus- või isikuhooldusteenuste tasumise näol. KOVid pakuvad abivajajatele vajalikku abi ja sotsiaalteenuseid, kuid teenuste tase ja kättesaadavus on piirkonniti erinev. Sotsiaalteenuste osutamise, täiustamise ja vajaliku taristusse investeerimise toetamine on tähtis mitte ainult mitteametlike hooldajate, vaid ka laiema elanikkonna ja tasakaalustatud piirkondliku arengu jaoks. Töötuse ja sellega seotud probleemide leevendamiseks tuleb stimuleerida piirkondlikku ja kohalikku ettevõtlust ning arendada pädevus- ja/või tootearendus- ning inkubatsioonikeskusi, et elavdada uute ettevõtjate ja töökohtade loomist. Ettevõtjatele mõeldud tugi- ja nõustamisteenused motiveerivad ja aitavad asutada maapiirkondades uusi ettevõtteid. Kaugtöö võimaluste loomine hõredalt asustatud piirkondades, digiplatvormidel jne aitab vähendada piirkondlikke erinevusi. Oluline on võimestada töötuid ja majanduslikult mitteaktiivseid inimesi. Tööhõive määra suurendamise ja piirkondliku tasakaalustamatuse vähendamise meetmed hõlmavad rahalisi stiimuleid töökohtade loomiseks, koolitusprogramme ja mitmesuguseid mobiilsusmeetmeid. Toetamaks eakate osalemist tööturul, tuleks välja töötada meetmed tööandjate hoiakute muutmiseks ja sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja paremat teadlikkust soolise ebavõrdsuse olemusest, selle põhjustest ja kaasnevatest probleemidest ning vajadusest edendada soolist võrdõiguslikkust tööandjate seas, aga ka valitsuse ja KOVide poliitikakujundajate hulgas ning haridusasutustes ja meedias. Soolise tasakaalu parandamiseks ja soolise segregatsiooni vähendamiseks (nt teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika, hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas) on vaja haridus- ja tööhõiveasutuste ning tööandjate vahelist teadmistepõhist koostööd. Ebapiisava eesti keele oskusega isikud peaksid saama lisatuge, nt töökohapõhist keeleõpet, mentorlust ja nõustamisteenuseid. Erivajadustega inimeste toetamisel tuleks keskenduda lahendustele, mis toetavad nende aktiivset 9 osalemist ühiskonnaelus ja majanduslikku iseseisvust (nt tööturuteenused), neid tuleks eelistatult pakkuda nii isiklikul kui kogukonna tasandil. Integreeritud lähenemisviis, milles kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi ja universaaldisaini, aitab positiivset mõju suurendada. Halduskoormuse vähendamine ja ennetamine nõuab kogukonna võimestamist ja hooldajate teadlikkuse suurendamist ning investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja lahendustesse. Need meetmed aitaksid parandada hooldusteenuste kvaliteeti ja teenuseid deinstitutsionaliseerida. Hooldajate tugisüsteem ja nõustamine aitaks neid tööturule tagasi tuua. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019.a riigipõhise soovitusega, eelkõige ettepanekuga parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele, kus esineb suuri piirkondlikke erinevusi. Edasine arenguvajadus puudutab soolist ja vanuselist diskrimineerimist, sh soolist palgalõhet, mis on seotud riigipõhise soovitusega vähendada palgalõhet ja parandada palkade läbipaistvust. Tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti elanike tervena elada jäänud aastate arv on märkimisväärselt Euroopa keskmisest kehvem ja tervisenäitajates on Eestis Euroopa üks suurimaid sooliseid erinevusi. Piirkondlikud erinevused on suured: Põlva maakonnas elavad inimesed tervena üle 10 aasta vähem kui Hiiu ja Harju maakonnas. Haridustase mõjutab märgatavalt tervisekäitumist: 2021. a oli algharidusega meeste oodatav eluiga 9,6 a lühem kui kõrgharidusega meestel; naiste puhul oli erinevus 8,4 aastat. Enneaegse suremuse ja haigestumuse peamised põhjused on vereringeelundite haigused (37%) ja kasvajad (19%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (9%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). Üle poole Eesti elanikkonnast, sh veerand 1. klassi õpilastest, on ülekaalulised. Halb terviseteadlikkus paneb lisakoormuse nii Eesti tervishoiu- kui sotsiaalhoolekandesüsteemile. Võrreldes ülejäänud Euroopaga esineb Eestis palju vaimse tervise häireid nii lastel kui täiskasvanutel. Tööõnnetuste arv on viimasel viiel aastal suurenenud 25%. Haridussüsteemil, noortepoliitikal ning spordil ja kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste teadlikkusele ja väärtustele, millel on oluline roll ebatervisliku käitumise vähendamisel. Vaimset tervist ja heaolu tuleks edendada nii koolis kui tööl. Ebatervislike valikute ennetamine, haiguste varajane avastamine ja ebatervisliku käitumise peatamine nõuab integreeritud ja tõhusat multidistsiplinaarset lähenemisviisi, juhtumipõhist toetust, eraldi koordineeritud teenuseid, ennetust toetavaid õigusakte ja uuenduslikke lahendusi, et aidata inimestel elada pikka ja tervislikku elu. Peale isiklike käitumis- ja tarbimisvalikute on peamised tervisetegurid loodus- ja tehiskeskkond. Oluline on arvesse võtta ümbritsevat keskkonda (sh vee ja õhu kvaliteeti), samuti kliimamuutuste võimalikku mõju tervisele. Tuleks luua taristu, et toetada tervislikku eluviisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähenenud töövõime ja puude ennetamisele, pakkudes ohutut töökeskkonda ja tõhusaid töötervishoiuteenuseid. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole piisavalt integreeritud ning nende kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti erinev. Hooldusteenuste omaosalus ja puudega pereliikmete eest hoolitsevate inimeste töökoormus on ebaproportsionaalselt suur. Lisaks seisab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor silmitsi kvalifitseeritud töötajate puudusega. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning laste ja noorte puhul haridusalased tugiteenused on vaja paremini lõimida. Tervishoiusüsteemi eri tasandite vahelise koostöö suurendamine aitab parandada meditsiiniteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Tervishoiutaristu võrgustik vajab täiendavat kohandamist demograafiliste muutustega, et pakkuda kvaliteetseid meditsiiniteenuseid. On vaja investeerida erinevate terviseteabesüsteemide integreerimisse ja andmete kvaliteedi parandamisse, et suurendada tervishoiusüsteemide haldamise tõhusust. Seda arenguvajadust on nimetatud ka 2019.a riigipõhistes soovitustes, kus rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele. Paindlike ja vajadustel põhinevate elukestva õppe võimaluste loomine Eestis on palju eri- või kutsehariduseta inimesi ning 18–24-aastasi noori, kellel on madal haridustase ja kes ei õpi. Eesti ühiskonna jaoks toob haridussüsteemist väljalangemise kõrge määr kaasa pikaajalised sotsiaalsed riskid. See viitab probleemile, et õpilasi ei toetata sisuliste valikute tegemisel ja haridustasemete vahelistel üleminekutel. Haridussüsteem ei ole piisavalt paindlik ja õppijakeskne ning kesk-, kutse- ja kõrghariduse õpiteede valikul on suured piirkondlikud ja soolised erinevused. Oluline on keskenduda õppijakesksele ja individuaalset paindlikkust võimaldavale haridussüsteemile ning personaliseeritud haridusele. Hea haridus- ja õppekavavälise tegevuse süsteem koos haaravate noorsootöö tegevustega arendab järgmise põlvkonna sotsiaalset kapitali ja konkurentsivõimet. Oluline on aktiivselt kaasata noori ühiskonda, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada nende seotust Eestiga. Kuigi paljud Eesti haridusnäitajad on teiste riikidega võrreldes üldiselt suurepärased, on nii piirkonniti kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel suuri erinevusi. Polariseerumise vähendamiseks on tähtis, et praegune haridussüsteem kujundataks ümber ühisõppe kooliks, mis edendab integratsiooni ja ühtekuuluvust alates varasest lapsepõlvest. 10 Tööandjate sõnul on erasektoris puudu kvalifitseeritud tööjõust, mis on osaliselt piirkondlik probleem. Ühelt poolt on see tingitud jäigast haridussüsteemist, mis ei vasta kiiresti muutuvale nõudlusele tööturul. Teisest küljest on väiksemates linnades ja maapiirkondades raske leida oskustöölisi. Kõrg- ja kutsehariduse omandanute oskused ei vasta jätkuvalt tööandjate ootustele ning väljalangemise määr on endiselt kõrge, eriti kutsehariduses ja -koolituses (kõrghariduses on õpingute katkestamise õpingute esimesel aastal 18,4%; kutsehariduses 19,2%). Lisaks osalevad õppes vähem sotsiaaldemograafilised rühmad, kes vajavad elukestvat õpet enim ehk madalama haridustasemega ja vanemad inimesed. Paindliku elukestva õppe rakendamine samaaegselt jätkuva tööhõivega on hariduse oluline tugisammas. Kuigi elukestvas õppes osalemine on Eestis oluliselt suurenenud, tuleb tähelepanu pöörata erinevate paindlike lahenduste pakkumisele kõrg- ja kutsehariduses ning töökohapõhise õppe võimalustele. Töökohapõhise õppe ja ümberõppe edendamine ning ulatuslik laiendamine aitavad vähendada töötuse riski ning sotsiaalset, piirkondlikku ja soolist ebavõrdsust. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad muudatusi kõigil haridustasemetel ning täiskasvanute koolituse toetamist. Seega vajavad inimesed juurdepääsu nüüdisaegsete oskuste parandamiseks, kombineerides digioskusi erialaspetsiifiliste rohe- ja ülekantavate oskustega. Selleks on vaja pidevaid elukestva oskuste täiendamise võimalusi ja elukestva õppe väärtustamist. Kõrghariduses tuleb tõsta suutlikkust valdkondades, kus tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi andmeil tekib lähiajal tööjõupuudus. Peale koolitusmahu ja -suutlikkuse suurendamise on vaja parandada õppekavade paindlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. Kõrgema taseme oskuste ja doktoriõppe puhul peaksid nii teadusuuringud kui õppekavad olema paremini kooskõlas majanduse ja ühiskonna vajadustega. Doktoriõppe kavade eesmärk peaks olema nii avaliku kui erasektori teadlaste, õppejõudude ja tippekspertide uue põlvkonna ettevalmistamine. Seni on väljaspool teadusasutusi olnud vähe nõudlust doktorikraadiga spetsialistide järele. Doktoriõppekavade ja teadusuuringute parem lõimimine erasektori vajadustega nõuab paremat valdkondadevahelist koostööd, liikuvust ja suuremaid stiimuleid. Seda arenguvajadust on nimetatud nõukogu 2019.a riigipõhises soovituses, milles rõhutatakse vajadust tegeleda oskuste nappusega ning parandada haridussüsteemi suutlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. 1.1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi jaoks: Tabel 1 Poliitikaeesmärk Erieesmärk või Põhjendus või JTF spetsiaalne prioriteet erieesmärk Nutikam Eesti (i) teadus- ja Sekkumised toetavad TA ning innovatsiooni tulemuste (PO1) innovatsioonivõimekuse kasutamise suurendamist; teadus- ja arendustegevuse, ning kõrgetasemeliste innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava ja „Eesti 2035“ tehnoloogiate eesmärkide elluviimist kooskõlas nutika spetsialiseerumise kasutuselevõtu strateegiaga. Probleemid: arendamine ja 1. Erasektori innovatsioonivõimekus ja nõudlus teadus- ja suurendamine arendustegevuse ning innovatsiooni järele - Ettevõtjate suutlikkus rakendada uusi teadmisi ja tehnoloogiaid on madal, sh TA-mahukus ettevõtjates väike. - Erasektori tootlikkus ja positsioon globaalsetes väärtusahelates on madal. 2. Asjakohase ja paindliku nõudlusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine - Teadus- ja arendus ning kõrgharidusasutuste suutlikkus pakkuda ühiskonna ja ettevõtjate vajadustele vastavaid lahendusi on väike. 11  - „Eesti 2035“ ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud probleemid ja nutikas spetsialiseerumine tuleb paremini siduda TA- ja innovatsioonisüsteemi. - Teadus- ja arendusteenuste turg on killustunud. Teaduse tippkeskuste ja teadustaristu teenuste kasutamine väljaspool akadeemilisi ringkondi on piiratud. 3. Hästi toimiv teadmussiirde süsteem - Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemine madal. - Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse on piiratud. - Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente jm innovatsioonipoliitika instrumente kasutatakse vähe. Sekkumiste mõjul: – kasvab erasektori teadusmahukus ja teadusasutuste võimekus teha nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd, paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tagatakse teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub uuenduslike äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt; - avaliku sektori nõudlus teadus- ja tehnoloogiamahukate toodete ja teenuste järele hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris. Nutikam Eesti (ii) digitaliseerimisest Riigiaruande lisa D kohaselt on Eesti avaliku sektori e-teenuste kasu toomine kodanike, kasutajasõbralikkus ning andmete kasutamine ja kvaliteet (PO1) ettevõtjate, endiselt puudulik. Esile on tõstetud valitsusasutuste digitaristu teadusasutuste ja ja -süsteemide tehnilise kestlikkuse probleeme (Riigikontrolli avaliku sektori asutuste iga-aastane ülevaade 2019). jaoks Samuti tekitavad muret järgmised kitsaskohad: - Valitsusasutuste ja avalike e-teenuste kasutajate vajadused muutuvad üha kiiremini, sh iga poliitika- või õigusreformi puhul. Digilahendusi tuleb pidevalt ümber ehitada, ümber kujundada või võtta kasutusele uusi lahendusi, sh erasektoris. - Erasektori avaandmete kasutus, e-arvete, tehisintellekti jt uute tehnoloogiate rakendamine on vähene. - Tehnoloogia areneb edasi, luues uusi võimalusi avalike teenuste ja halduse paremaks osutamiseks. Nende eeliste kasutamiseks on vaja kiiret innovatsioonisuutlikkust (katsetamine, teadus- ja arendustegevus jne). - Küberriskide skaala ja ulatus kasvab ning neid on keerulisem hallata, uued lahendused tekitavad uusi riske. Digiteerimise süvendamiseks tuleb tõsta küberturvalisuse võimekust. - Omavalitsuste tasandil on digitaalse arengu ja digitaalteenuste tase ebaühtlane ja enamasti madal. Valitsusvälised organisatsioonid ei paku ka lahendusi – digiteerimine ei ole veel jõudnud kolmandasse sektorisse. Oluline probleem kohalikele 12  omavalitsustele on küberturvalisus (mida on rõhutanud ka Riigikontroll). Valdkonna reform muudaks (digitaalsed) avalikud teenused kogu riigis võrdselt kättesaadavaks. - OECD 2020. aasta digitaalse valitsemise indeks näitas, et Eesti digitaalne valitsemine ei ole olnud piisavalt küps digitaalse koordineerimise, oskuste ja hoobade osas. Seega on vaja asjakohast suutlikkust suurendada. Samas näitavad eGovernment Benchmarki 2022.a tulemused, et avalike teenuste osutamise edukuselt oleme Euroopas teisel kohal, kõige enam vajab järele aitamist teenuste läbipaistvuse ja piiriülese kättesaadavuse suurendamine. Peame tagama, et Eesti digiriik vastaks kasutajate vajadustele ja oleks tehnoloogiliselt uuenduslik, olles samal ajal turvaline. Digiriigi arendamine on osa ELi digitaalarengu tegevuskavast, nagu on sätestatud Euroopa digistrateegias. Kavandatud sekkumised ja vajadus nende järele tulenevad uuest riiklikust digiühiskonna arengukavast aastani 20303. Nutikam Eesti (iii) VKEde kestliku Kõigist uutest ettevõtjatest on vaid vähesed majanduskasvu ja uuendusmeelsed, teadmistepõhised ja keskenduvad suure (PO1) konkurentsivõime lisaväärtuse andmisele. Selliste ettevõtjate osakaalu tõhustamine ning suurendamine eeldab teadmisi ja oskusi, kuid ka ökosüsteemi, VKEdes töökohtade mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid loomine, muu hulgas ja kättesaadavaid teenuseid. Kavandatud teenused annaksid tootlike investeeringute VKEdele konkurentsivõimelised pädevused ning oleksid kaudu keskselt hallatavaks koostööplatvormiks nii sektorite sees kui ka nende vahel. Eritoetust on vaja ka idufirmadele, et nad saaksid kasvada, ja idufirmade ökosüsteemile. Eesti võib olla digitaalmajanduse teerajaja, kuid digiteenuste kasutamise ja rakendamise poolest on Eesti ettevõtted ELis 19. kohal. See lõhe on osaliselt tingitud sellest, et ettevõtjatel puuduvad teadmised digiteerimise juhtimise kohta ja et digipädevus on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates, sh loomemajanduses ja turismis, on madal. Tegeleda tuleb VKEde konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat pealinnapiirkonda. 69% Eesti ettevõtjate investeeringutest kulutatakse materiaalsele põhivarale ja vähem kui kolmandik immateriaalsele varale. Tegeleda tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja VKEde tehnoloogia ajakohastamise investeeringutega, pidades eelkõige silmas tööstuslikku üleminekut. Eesti majandust iseloomustab ka suure lisandväärtusega toodete ja teenuste vähene eksport, vähene rahvusvaheline tunnustus ja marginaalne positsioon ülemaailmses kaubanduses. Eesti kaupade ekspordihinnad ei ole Euroopa keskmisega võrreldes piisavalt tõusnud. Ligikaudu 98% Eesti ettevõtjatest on VKEd. Seetõttu on enamikul neist piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtjatele. Juurdepääs kapitalile on problemaatiline, eriti väljaspool suuri linnu. 3 https://mkm.ee/sites/default/files/mkm_arengukava_digiuhiskond_26-10-2021.pdf 13 Nutikam Eesti (iv) nutika Innovatsiooni leviku eelduseks on vastavate teadmiste ja spetsialiseerumise, oskustega inimesed. Selleks on vaja kasvatada teadmussiirde, (PO1) tööstusliku ülemineku ja kommertsialiseerimise ja innovatsioonialast pädevust ettevõtluse oskuste teadmussiirde protsessidega seotud inimeste seas. Sekkumised arendamine lahendavad järgmisi probleeme: - Eesti ettevõtjate innovatsioonivõimekus ja teadusmahukus on madal ning oskused teadustulemusi oma ärile sobivaks kohandada ja kasutusele võtta on puudulikud. – Ettevõtjatel ja avalikul sektoril napib teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni ning tootearenduse oskuste ja kogemustega töötajaid. – Teadmust ja tehnoloogiaid vahendavate üksuste ja organisatsioonide töötajatel napib oskusi ja kogemusi teadustulemuste kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, nt intellektuaalomandi, litsentseerimise alaseid oskusi. – Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirdealane võimekus, sh töötajate kogemused ja oskused on madalad. Napib teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi ning osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis on madal. – Et avalik sektor saaks võtta juhirolli struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses ning rakendada ettevõtlikku avastusprotsessi, napib avaliku sektori töötajatel vajalikku kompetentsi ja kogemust. Avaliku sektori juhtide oskused tellida ja integreerida teadus- ja arendustegevuse tulemusi riiklikku poliitikakujundamisse on madalad. Koostöö teadusasutustega ei ole piisav ning vastastikuste vajaduste mõistmine on vähene. – Nutika spetsialiseerumise ja rohepöörde teemad on komplekssed. Et tellida vastavasisulisi uuringuid ja algatada projekte vajavad nii juhid kui ka spetsialistid teadmisi. Sekkumiste tulemus: Nutikat spetsialiseerumist, innovatsiooni levikut, teadmus- ja tehnoloogiasiiret kui ka ettevõtluskoostööd toetava kompetentsi paranemine era– ja avalikus sektoris ning teadusasutustes. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis-, koostöö- kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, digi– ja rohepööret jne. Nutikam Eesti (v) digitaalse Eesti üleüldine lairibaühenduvuse tase on hea, kuid digilõhe on ühenduvuse linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel nii katvuse kui ka (PO1) suurendamine kasutuselevõtu osas endiselt olemas. Väga suure läbilaskevõimega võrkude (VHCN) kaetus on maapiirkondades hetkel 21,1%. Vaatamata võrkude kättesaadavusele on kiire (48%) ja ülikiire (20%) lairibaühenduse kasutuselevõtt alla ELi keskmise (vastavalt 50% ja 32%). 5G-võrkude tõhus kasutuselevõtt aitab samuti kaasa usaldusväärse ja kiire ühenduvuse tagamisele. Investeerimisvajaduste kaardistamise kohaselt on Eesti maapiirkondades ikka veel ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat elu- või töökohta nn valgetes turutõrgetega piirkondades, kus puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega lairibataristule ja neist u 17% asub Kagu- 14  Eestis. Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G leviala puudumine avaldab negatiivset mõju piirkondlike erinevuste vähendamisele ja häirib nüüdisaegsete teenuste kättesaadavust. Uued lairibatehnoloogiad piirkondades võimaldavad elanikele ja ettevõtjatele uuendusi kommunikatsiooni- ja infosisuteenustes. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud maapiirkondade baasvõrkude arendamisse üle 80 miljoni euro. Selle tulemusena on rajatud ligikaudu 7000 km pikkune kiudoptiline võrk, mis hõlmab Eesti peamisi transporditeid ja on 5G arendamiseks kindel alus. Täiendavaid investeeringuid on vaja turutõrgetega seotud valdkondades: väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ehitamine; 5G-tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine; 5G leviala suurtes transpordikoridorides ning elamu- ja äripiirkondades. Kavandatud investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Rohelisem Eesti (i) energiatõhususe Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu edendamine ja energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas (PO2) kasvuhoonegaaside rekonstrueeritakse alla 1% (hoonete energiatõhususe heitkoguste direktiivis soovitatakse 3%) elamufondist. Enamik hooneid vähendamine (umbes 80%) on ehitatud enne 1990. aastat. Eluasemesektori peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja piirkondlikest erinevustest: elamute halb kvaliteet, rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus; energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud kättesaadavus; eluasemeturu piiratud areng väljaspool suuremaid keskusi ja aktiivseid kinnisvarapiirkondi. Seetõttu on oluline energiatõhususe eesmärgi kõrval arvestada ka „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtusi, et korterelamute rekonstrueerimisega parandada ligipääsu tänapäevastele ja kohalikele oludele vastavatele eluasemetele. Kaugkütte ettevõtjate ja eramajade omanike motivatsioon aidata kaasa energiatõhususele ja taastuvenergia kasutuselevõtule on väike, sest sellised investeeringud ei ole tavaliselt majanduslikult tasuvad. See kehtib ka sotsiaalse taristu, näiteks tervishoiuasutuste energiatõhususe kohta. Erieesmärgi meetmed on suunatud (lisa D kohaselt) energiatõhususe edendamisele, et soodustada rekonstrueerimist ja üleminekut taastuvatele kütustele kooskõlas riikliku energiamajanduse arengukavaga aastani 20304, riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 20305, hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 6, Euroopa rohelise kokkuleppe ning Euroopa Komisjoni renoveerimislaine strateegiaga. Selleks et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada olulisi terviseriske, on väga tähtis vähendada õhusaasteaineid, kasvuhoonegaase (nagu CH4 kehvast põlemisprotsessist) ja lühiajalise kliimamõjuga saasteaineid. Välisõhu puhul on teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 kokku lepitud meetmed kõigi seotud sektorite (energia, elamu- ja kaugküte jne) jaoks. Õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 5 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 6 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 15  hindamine linna- ja tööstuspiirkondades on vahend, mille abil hinnata meetmete tulemuslikkust ja tegelikku mõju ning keskkonnapoliitika tõhusust, samuti suurendada üldsuse teadlikkust. Rohelisem Eesti (ii) taastuvenergia Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil edendamine kooskõlas kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu. Sama näeb ette (PO2) direktiiviga (EL) taastuvenergia uus 2023a. 18. oktoobril vastu võetud direktiiv 2018/2001, sealhulgas (EL) 2023/2413, mille Eesti plaanib üle võtta 2024 a. esimeses selles sätestatud pooles. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt aastaks säästlikkuse 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti kriteeriumidega riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondade ülene dekarboniseerimine rakendades kõiki säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid lahendusi.Biometaan on lokaalne keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO2 püütakse kinni ning puhastatakse ära. Biometaani kasutamise osas on täiendav positiivne mõju KHG heitme minimaliseerimine läbi kogu ahela. Taastuvenergia eesmärkide täitmise taustal ei saa ära unustada energia julgeoleku aspekti. Eestis on hästi arenenud gaasitaristu, mille dekarboniseerimisel on suur mõju täiendava energia julgeoleku tekitamisel. Seetõttu on oluline tagada, et olemasolevas gaasitaristus, mida on suures osas EL toetustega rajatud, kasutatakse maksimaalselt keskkonnasõbralikke taastuvaid gaase. Eesti ei ole veel enda biometaani potentsiaali rakendanud maksimaalses mahus. Sekkumise tulemusena rajatakse üle Eesti biometaani sisestusjaamu, mis saavad teenindada kõiki regioonis juba olevaid ja uusi biometaani tehaseid. Rohelisem Eesti (iv) kliimamuutustega 2019. aasta riigiaruande lisa D kohaselt, milles käsitletakse kohanemise ja kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti (PO2) katastroofiriski rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis kahjustavad taristut. ennetamise ning Vaja on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide vastupanuvõime ennetamisse ja katastroofidele vastupanu võimesse. edendamine, võttes Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on äärmiselt arvesse oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude ökosüsteemipõhiseid põhjustatud hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega lähenemisviise ning tagada üleujutusriski parem maandamine ja sadeveesüsteemide toimimine sagedasemate vihmade tingimustes. Üleujutusriskiga on tegemist siis, kui vihmavee pinnasesse imbumist on märkimisväärselt vähendanud halvasti või mittejuhtivad pinnakatendid. Seetõttu on oluline kliimamuutustest tingitud hüdraulilise lisakoormuse vastu luua tänapäevased sademeveesüsteemid, et vältida sademevee põhjustatud üleujutusi ja leevendada kuumalaine tõttu tekkivat soojussaare efekti. Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et asjakohastel institutsioonidel oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde jaoks ning ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Tormised jäävabad talved on osutunud kiiresti kasvavaks ohuks sadamarajatistele ja eri laevade ohutule teenindamisele. Sadama kaitserajatiste puudumine viib sadamarajatiste kasuliku tööea kiire lühenemiseni. 16  Elurikkuse säilitamine on ökosüsteemipõhise lähenemise aluseks ja seetõttu oluline vahend kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Toimivad ökosüsteemid on kliimamuutuste kahjulikule mõjule vastupidavamad ja tähtsad süsinikuvaru säilitamiseks. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb parandada kliimatundlike märgalade seisundit. Eestlaste teadlikkus kliimamuutustest (2021. aastal 47%) jääb alla ELi keskmisest teadlikkusest kliimamuutustest, mis oli 2021 aastal 64%. Kuna EL keskmine vähenes 2023 aasta (oli 63%), siis me ei planeeri ka Eestis väga suurt teadlikkuse hüppelist kasvu. Siseturvalisuse arengukava eesmärk on suurendada 2030. aastaks inimeste teadlikkust häda- ja kriisiolukordadest. Üldsus vajab hästi väljaarendatud vahendeid, et mõista võimalikke ohte, tagajärgi ja enesekaitse meetmeid. Rohelisem Eesti (vi) ring- ja Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ressursitõhusale ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud (PO2) majandusele ülemineku meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud edendamine järgmistele teemadele: i) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, ii) väike ressursitootlikkus ning iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg). Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate energia- ja ressursitõhususe suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini. Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad riigi jäätmekava ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Mis puudutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve, siis Eesti on kaugele maha jäänud: 2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest (eesmärk on 2025. aastaks 55%). Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu. Rohelisem Eesti (viii) säästva Eesti elanikkond on koondunud linnapiirkondadesse. See mitmeliigilise linnalise põhjustab probleeme seoses juurdepääsetavuse, (PO2) liikumiskeskkonna liiklusummikute ja heidetega. Igapäevaste pendelrändajate arv edendamine osana avaldab suurt survet olemasolevale taristule ning suurendab üleminekust CO2- vajadust arendada edasi inimmõõtmelist ja kestlikku 17  neutraalsele linnatranspordisüsteemi. Kavandatud meetmed on suunatud majandusele järgmiste oluliste probleemide lahendamisele:  sõiduaja ja -kulu suurenemine;  suurenev sõltuvus isiklikust autost ja sellest tulenev ebavõrdsus;  säästlike liikumisviiside osakaalu vähenemine (ebaatraktiivsed tänavad, laste iseseisva liikumise vähenemine, killustatud ühistransporditeenused);  transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite suurenemine;  kasvav negatiivne mõju tervisele;  maakasutust ja transpordi planeerimist ei ole piisavalt integreeritud. Suurimat mõju on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. Tallinna piirkonnas elab pool Eesti elanikkonnast ning seal on suurim transpordikoormus ja kõige ulatuslikum pendelrändeliiklus. Pool Eesti CO2 heitest tuleb Tallinna piirkonnast – 1 400 000 t CO2 heidet aastas (eesmärk 2030. aastaks 930 000 t). Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas ei ole jalgratta kasutamine igapäevase liikumisviisina kaugeltki oma potentsiaali saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus nendes linnades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja parkimisvõimalused. Nendes piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse terviklikkusele ning konkurentsivõimele seoses eraautodega. See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse sõlmpunkte, mis soodustaksid erinevate liikumisviiside kombineerimist. Tallinna piirkonnas on väga oluline arendada uusi trammiühendusi, mis on väärtuslik suure läbilaskevõimega ja keskkonnasäästlik ühistranspordiliik. Kavandatud meetmed on kooskõlas riikliku transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035. Ühendatum Eesti (i) kliimamuutuste Hõredalt asustatud riigina sõltub Eesti toimivast suhtes transpordisüsteemist. Paraku on Eesti TEN-T põhivõrgu (PO3) vastupanuvõimelise, väljaehitamisel saavutanud vaid vähest edu. Transpordisektori intelligentse, turvalise, investeerimisvajadused on suured. On vaja ajakohastada kestliku ja mitmeliigilise põhimaanteid, et need vastaksid määruse (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise nõuetele. Liiklusohutust tuleb suurendada, sest Eesti on transpordivõrgu (TEN- maanteede ohutuse poolest alla ELi keskmise. Jalakäijate ja T) arendamine jalgratturite ohutust parandatakse kõnniteede ja tunnelite abil. Lisaks on vaja rohkem investeeringuid keskkonnaga seotud leevendusmeetmetesse. Kõik direktiivi 2014/94/EL kohased kohustused on täidetud, teede laadimistaristut täiustatakse pidevalt. Eesti sisetranspordi väliskulud kokku on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot aastas, mis vastab 5,3%-le Eesti SKPst, millest 51% moodustavad keskkonnakulud (ELi keskmine on 44%). Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 võetakse arvesse keskkonnamõju ning keskendutakse säästva liikuvuse ja selle taristu arendamisele. 18  Pidades silmas 2020. aasta Euroopa poolaasta riigiaruannet, on kavandatud raudteemeede, mis keskendub säästva transpordi arendamisele: raudteede elektrifitseerimine, kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongide kiirust, keskonnasäästlikkust ja rongireisijate arvu. Rail Balticu tõhususe maksimeerimiseks ning sünergia tagamiseks Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi vahel ehitatakse Rail Balticu kohalikud peatused Tallinna ja Ikla vahele ning vähemalt üks rahvusvaheline reisiterminal. Kavandatud meetmed aitavad kaasa ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkide saavutamisele. Selleks et kiirem andmeside võimaldaks intelligentsete transpordisüsteemide sektoril arendada, luua ja katsetada uusi juhtimis-, teabe- ning liikuvusteenuseid, peab digitaalne taristu saama liikuvusteenuse ja -taristu osaks. Ühendatum Eesti (ii) säästva, Regionaalarengu edendamiseks on vaja leida lahendus kliimamuutuste suhtes liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja (PO3) vastupanuvõimelise, jalgrattaga liikumist. Meede aitab luua ohutuid ja säästvaid intelligentse ja liikuvusvõrgustikke, toetades jalgratta- ja/või jalgteede mitmeliigilise riigi, arendamist väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu piirkondliku ja kohaliku ja Pärnu). Jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine koos sellega tasandi liikuvuse kaasneva toetava taristuga (nt valgustus, rattaparkimiskohad, arendamine ja pingid) peaks tagama parema ja kestlikuma juurdepääsu edendamine, sealhulgas teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikele TEN-T võrgule peatustele) ja töökohtadele. Sellistel paremini välja arendatud juurdepääsu ja piiriülese jalgratta- ja/või jalgteede võrgustikel on potentsiaal liikuvuse parandamine märkimisväärselt suurendada ka ühistranspordi, sh raudtee, kasutamist ja kestlikkust tervikuna ning vähendada sõltuvust eraautodest, panustades sellega kasvuhoonegaaside heidete vähendamisse. Eeldatakse, et investeeringud soodustavad kliimamuutuste vähendamist. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule Sotsiaalsem Eesti (a) parandada kõigi kiiresti taastuda ning toetada majanduses toimuvaid tööotsijate, eelkõige (PO4) struktuurimuutusi, vajavad tööotsijad, sh töötud, noorte ja pikaajaliste mitteaktiivsed ja töötavad tööotsijad, aktiivsete töötute ning tööturult tööturumeetmete sihipärast paketti. Eri rühmad seisavad eemalejäänud ja tööturul silmitsi erinevate probleemidega tööturule sisenemisel, ebasoodsas olukorras tööturule naasmisel ja seal püsimisel või üleminekul eri oskusi olevatesse rühmadesse vajavatele töökohtadele. Tööturg on horisontaalselt ja kuuluvate isikute vertikaalselt eraldatud soo, vanuse, töövõime ja kodakondsuse töölesaamise võimalusi alusel. Endiselt teevad muret stereotüübid. Need probleemid ei ja aktiveerimismeetmete takista mitte ainult soolist võrdõiguslikkust ja edusamme kättesaadavust nende soolise palgalõhe kaotamisel, vaid takistavad ka oskustel ja jaoks, tehes seda noorte vajadustel põhinevat tööjõu liikuvust. puhul eelkõige noortegarantii Kuigi eestlased, eelkõige naised, on hästi haritud, töötavad rakendamise kaudu, inimesed sageli töökohtadel, mis jäävad allapoole nende ning füüsilisest isikust omandatud haridus- või oskuste taset. 2016. aasta andmete ettevõtjana tegutsemise kohaselt (PIAAC) töötab 36,1% töötajatest – ligikaudu 200 000 ja sotsiaalmajanduse – töökohal, mis nõuab madalamat haridustaset. Eurostat edendamise kaudu andmetel moodustab töötaja töötunni tootlikkus umbes 85% EL 27 keskmisest töötajast, mille põhjus on madal haridustase ning aegunud haridus ja oskused. Vananenud oskuste või madala haridustasemega inimestel on vähe vahendeid oskuste uuendamiseks ja nad on tööturul haavatavamas olukorras. Ka tööandjate huvi nendesse investeerimise vastu on väiksem. Noorte töötuse määr on kõrgem kui üldine töötuse määr, eriti kriisiolukorras (kasv 6,9%-lt 2019. aastal 12,6%-le 2020. aasta II kvartalis). Noored vajavad töökogemuse puudumise, 19  madalama hariduse, piirkondlike erinevuste, keelebarjääride või muude takistuste tõttu intensiivsemat toetust. Esineb erinevaid sotsiaal-majanduslikke ja piirkondlikke erinevusi, mis põhjustavad täiendavaid struktuurseid erinevusi. Takistuseks on endiselt ka (eelkõige naiste) hoolduskoormus ja terviseprobleemid. Tööturul esineb märkimisväärne kodakondsusel põhinev segregatsioon, mis väljendub eelkõige palgalõhe ja töötuse (2019. aastal 1,5-kordne erinevus töötuse määras) ning tööhõive (eestlased 69,6% vs mitte-eestlased 66%) näitajates. Selle kõige tõttu ei ole märkimisväärset osa elanikkonna tööturupotentsiaalist endiselt piisavalt ära kasutatud. Järgmisel kümnendil on Eesti üks tähtsaim ülesanne leida viis, Sotsiaalsem Eesti (d) edendada töötajate, kuidas hoida inimesi tööturul tervena ning nii kaua kui ettevõtete ja ettevõtjate (PO4) võimalik. Tuleb parandada töötervishoidu ja tööohutust. kohanemist muutustega Tööõnnetuste arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 25%, ning aktiivse ja tervena suurendades töötajate, tööandjate ja riigi kulusid. Töösuhted vananemist ning ja -vormid mitmekesistuvad, tuues kaasa uued riskid ja tervislikku ja hästi töötajate suurema vastutuse. Tööõnnetuste vältimiseks ja kohandatud töötajate töövõime säilitamiseks on vaja suurendada töökeskkonda, kus teadlikkust töökeskkonna ohtudest ja riskidest. Töövõimet ohjatakse terviseriske mõjutavad ka uute tööviiside, sh kaugtöö ja muu paindliku korra kasutuselevõtt. Parandada tuleb füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ja mõõtmise süsteemi töökohal. Vähene järelevalve töökeskkonna üle ning töötervishoiusüsteemi kvaliteedi probleemkohad ja kestlikkus takistavad tööga seotud terviseprobleemide ennetamist ja nende varajast avastamist. Ajutise töövõimetuse korral ei sekkuta töövõime, tööalase konkurentsivõime ega oskuste säilitamisse. Selle perioodi toetussüsteem ei ole tõhus ja võib põhjustada osalise või püsiva töövõimekaotuse. Inimesed lahkuvad ka seetõttu, et pensionisüsteem tagab soodsatel tingimustel vanaduspensioni, mis kipub motiveerima ennetähtaegset pensionile jäämist. Samuti lahkutakse tööandjate suhtumise ja terviseprobleemide tõttu. Tervisekaotuse peamised põhjused on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ja vigastused, mida mõjutavad suuresti elustiil ja keskkond. Tervist mõjutavate tegurite (alkohol, tubakas, uimastid, toitumine, kehaline aktiivsus) peamisi riskitegureid ei ole tõhusalt ennetatud. Lisaks on nõustamis- ja raviteenused killustatud, halvasti integreeritud esmatasandi arstiabi teenustega ning neid ei pakuta piisavalt. Samuti ei leevendata piisavalt vaimse tervisega seotud riske. Vajaka on koostööst eri sektorite (tervis, haridus, sotsiaalvaldkond, õigus, sisejulgeolek jne) ja eri tasanditel (riik, kohalik tasand, kolmas ja erasektor) vahel. Probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on oluline sekkumiste kavandamisse ja elluviimisesse kaasata sotsiaalpartnerid ja edendada sotsiaaldialoogi. Eesti haridussüsteem ei vasta piisavalt tööturu vajadustele ning Sotsiaalsem Eesti (e) muuta haridus- ja oskuste nappus ja mittevastavus nõudlusele süveneb. Tööjõu ja koolitussüsteemid (PO4) oskuste suur puudus mitmes sektoris (sh IKT, inseneriteadus, kvaliteetsemaks, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiusektor ning muud kaasavamaks, kasvuvaldkonnad, sh teadus, tehnoloogia, inseneeria ja tõhusamaks ja tööturule matemaatika) on tõusuteel, ning see takistab edasist vastavamaks, muu majandusarengut. 18–24-aastaste vanuserühmas on hulgas mitteformaalse ja mitteõppivate noorte osakaal endiselt liiga suur, samuti informaalse õppimise 20  valideerimise kaudu, keskhariduseta noorte osakaal. Sidusus ja järjepidevus eri toetamaks haridustasemete ja -liikide vahel ei ole piisav ning kaasava võtmepädevuste, hariduse põhimõtteid ei ole piisavalt rakendatud. Õpingud ei ole sealhulgas ettevõtlus- ja piisavalt seotud tulevase karjääri ja tööga. Üldine teadlikkus digioskuste omandamist, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisest ning edendades on kehv. Õpetajate ja koolijuhtide oskused õppeprotsessi ja - duaalkoolitussüsteemide keskkonna kujundamisel on ebaühtlased. Õppijate ja õpipoisiõppe õpitulemuste ning haridusasutuste sise- ja välishindamise kasutuselevõttu tulemuste tagasisidestamine ei ole piisav. Õpetajaskond vananeb (piirkonniti on 55-aastaseid ja vanemaid õpetajaid kõige rohkem Lääne (48%), Hiiu (47%), Saare ja Jõgeva maakonnas (mõlemas 45%), vajalik on tagada uute õpetajate järelkasv. 60%-l noorsootöötajatel ei ole erialast haridust või noorsootöötaja kvalifikatsiooni. Õppimisvõimalused ja üliõpilaste valikud ei ole piisavalt kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega. Eesti peab parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust ning vastavust tööturu vajadustele ja toetama võtmepädevusi, sh digi- ja valdkonnaüleseid oskusi ning innovatsiooni juhtimist kõikidel haridustasemetel. Selleks, et vähendada soolist palgalõhet on vaja ületada soostereotüüpe poiste ja tüdrukute õppekavade valikul. Oskuste tööturule vastavuse tagamiseks on vajalik piirkonnapõhine lähenemine. VKEde motivatsioon ja suutlikkus pakkuda õppimisvõimalusi ning kaasata õppesse kuni 25- aastasi noori (ilma töökogemuseta) ja hariduslike erivajadustega õppijaid töökohapõhises õppes on vähene. Keerulisemates oludes kasvavad lapsed ja mitteaktiivsed Sotsiaalsem Eesti (f) edendada eelkõige noored, nende kõrvalejäämine hariduse omandamisest, ebasoodsas olukorras (PO4) tööturult ja noorsootöö pakutavatest võimalustest on tõsine olevate rühmade võrdset sotsiaalne probleem. Kuna tööturul suureneb kvalifitseeritud juurdepääsu tööjõu puudus, on väga oluline kaasata noori tööturule või kvaliteetsele ja parandada nende kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. kaasavale haridusele ja koolitusele alates 2021. aastal oli Eestis 15–29-aastaste vanuserühmas alusharidusest ja 22 200 noort, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (nn NEET- lapsehoiust läbi üld- ja noored), s.o 11,2% vanuserühmast (suurim on NEET-noorte kutsehariduse ja -õppe osakaal Kirde-Eestis – 14%). Võrreldes 2019. aastaga on kuni kolmanda taseme mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv suurenenud ning hariduseni, samuti tõusnud tasemele, kus see püsis aastatel 2016–2018 (ehk 9,8% täiskasvanuharidusele ja aastal 2021). Peame keskenduma ennetavatele sekkumistele -koolitusele, ning sellise noorsootöö ja formaalhariduse kaudu ning töötama välja hariduse ja koolituse tõhusamaid meetmeid ja laiemat teavitustegevust läbimist, sealhulgas mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jaoks tugevama hõlbustada õpirännet partnerluse kaudu (riigi, kohalikul ja perekonna tasandil), et kõigile ja ligipääsetavust tugevdada noortegarantiid koos tööturumeetmetega. puuetega inimeste jaoks Noorte vajadustele vastavate teenuste mõju ja kvaliteedi kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on vaja edasi arendada noortepoliitika seire- ja analüüsisüsteemi. Koolist väljalangemise ja tõrjutuse ohu vähendamiseks peavad lastele ja noortele olema kättesaadavad kvaliteetsed haridus- ning tugiteenused, olenemata nende elukohapiirkonnast, emakeelest või võimalikest erivajadustest. Sotsiaalsem Eesti (g) edendada elukestvat Inimesed vajavad juurdepääsu paljudele oskustele, õpet, eelkõige kõigile kombineerides digioskusi tööspetsiifiliste ja valdkonnaüleste (PO4) kättesaadavaid oskustega. Eesti ettevõtjate arengut takistav peamine tegur on paindlikke oskuste oskustööjõu puudus. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust täiendamise ja majandusele ja tööturule taastuda ning kohaneda muutuvas ümberõppe võimalusi, majanduskeskkonnas, on vaja toetada inimeste ümber- ja 21  võttes arvesse täiendusõpet. Oskuste arendamine toob kasu majanduse ettevõtlus- ja digioskusi, taastamisel kestlikule kasvule, et säilitada ja edendada paremini prognoosida uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. muutusi ja uusi vajalikke Eurostati andmed näitavad, et Eesti töötaja tootlikkus oskusi tööturu vajaduste moodustab u 85% EL 27 töötaja keskmisest töötunni põhjal, hõlbustada tootlikkusest. Lõhe peamine põhjus on aegunud haridus ja karjäärialaseid oskused. Suure osa inimeste haridustase on endiselt madal. üleminekuid ning Viiendik kõigist üle 15-aastastest on põhi- või madalama soodustada ametialast haridusega ja paljudel puudub erialane haridus (2021. a liikuvust 26,5%). Hoolimata elukestvas õppes osalemise üldisest kasvust (2021.a 18,4%) on see eakate, madalama haridustaseme ja kehvemate oskustega inimeste, eesti keelt mittekõnelevate inimeste ja meeste hulgas endiselt tagasihoidlik. Piirkondlikult oli madalaim elukestvas õppes osalemise määr 2020. a Kirde- ning Kesk-Eestis (vastavalt 13,8% ja 13%). Koolitusturu killustatus ja kvaliteedihindamissüsteemi puudused muudavad mitteformaalse koolituse pakkumise keeruliseks. Üliõpilaste heterogeensus ja vajadus tasakaalustada õpinguid töötamisega suurendavad vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Puudub teave mitteformaalse õppe võimaluste kohta ning kasutajasõbralik viis teabele juurdepääsuks. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA on edukalt käivitatud, kuid kutsekvalifikatsioonisüsteemi reformimiseks on vaja lisareforme ja koostööd. Stiimulid ja koostöövormid haridusasutuste ning tööandjate koostöö korraldamiseks ja sisu ajakohastamiseks peaksid olema tõhusamad. Oskuste hindamise ja valideerimise võimalused on ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel. Oskuste kirjeldused, klassifikatsioonid ja andmebaasid ei sobi kokku ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Kutsestandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerida. Sotsiaalsem Eesti (h) soodustada aktiivset Lapsed ja noored on täiskasvanutest palju vastuvõtlikumad kaasamist, et edendada erinevatele keskkonnateguritele ja sekkumistele: (PO4) võrdseid võimalusi, ebarahuldavates tingimustes kasvamine vähendab lapse diskrimineerimiskeeldu arengupotentsiaali, soodustab riskikäitumist ja vaimse tervise ja aktiivset osalemist, probleeme. Absoluutses vaesuse elas 2020.a 2,7% lastest. ning parandada eelkõige Praegu ei pakuta abivajavatele lastele kvaliteetseid ja ebasoodsas olukorras ligipääsetavaid teenuseid. Kitsaskohtadeks on abivajaduse olevate rühmade hiline kindlakstegemine, vajaduste hindamise killustatus ning tööalast toetuse andmine eri süsteemide – sotsiaal- ja tervishoiu-, konkurentsivõimet haridus- ja õiguskaitsesüsteem – vahel. Tegevused, mille eesmärk on parandada laste ja noorte heaolu ning arengut, sh kodanikuhariduse edendamine ja aktiivse osalemise hõlbustamine, aitavad ennetada sotsiaalset tõrjutust ning toetada laste ja noorte täiskasvanueluks ettevalmistamist. Rakendatakse meetmeid, mis toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist. See hõlmab tervikliku lastekaitsesüsteemi loomist, eri tasandite ja sektorite vahelise koostöö edendamist, meetmeid laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamiseks, kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamist jne. Ligi 30% Eesti elanikkonnast on mõne muu etnilise rühma esindajad ega räägi eesti keelt esimese keelena, viimase 10 22  aasta jooksul on ränne suurenenud (2020.a on lisaks tagasipöördujatele asunud Eestisse elama 4710 inimest kolmandatest riikidest ja 3724 ELi kodanikku). Mis puudutab keeleoskust, vanust ja tervisenäitajaid, siis valitsevad silmanähtavad sotsiaal-majanduslikud lüngad ning tugev sooline ja rahvuslik segregatsioon tööturul. Ida-Virumaal on kõige halvemad integratsiooninäitajad võrreldes teiste piirkondadega, kus elab samuti etnilisi vähemusi. Koostöö kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmiseks lõimumisprobleemide lahendamiseks kohalikul tasandil on väga oluline. Teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad (sh ajutise kaitse saajad) ja Eestisse tagasipöördujad võivad jääda ebapiisavast eesti keele oskusest tingitud probleemide tõttu Eestis isoleerituks ning nende osalemine tööturul, elukestvas õppes jne on takistatud. Eesti vajab rohkem lõimumist, sh kohanemist toetavaid teenuseid, et elanikud oskaksid eesti keelt hariduse omandamiseks, tööturul ja ühiskonnas tervikuna osalemiseks vajalikul tasemel. Sotsiaalsem Eesti (k) parandada võrdset ja Pikaajalise hoolduse süsteem on killustatud valitsemistasandite õigeaegset juurdepääsu ja sektorite vahel. Kuna kohalike omavalitsuste suutlikkus (PO4) kvaliteetsetele, investeerida kodu- ja institutsioonipõhistesse pikaajalise kestlikele ja hoolduse teenustesse on ebavõrdne, sõltub ligipääs nendele taskukohastele teenustele suuresti isiku elukohast. Vaatamata Eesti teenustele, sealhulgas hoolekandepoliitika üldisele eesmärgile pakkuda teenuseid, teenustele, millega mis toetavad iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui parandatakse eluaseme võimalik, on koduteenused kättesaadavad vaid 15% ulatuses ja isikukeskse hoolduse, kogunõudlusest. Samas on institutsionaalsete teenuste osakaal sealhulgas tervishoiu suurenenud. Uuringud näitavad, et 16–23% hooldust vajavatest kättesaadavust; eakatest vajab oma igapäevaelus rohkem abi, kui praegune ajakohastada süsteem suudab pakkuda. Dementsus on tugevalt sotsiaalkaitsesüsteeme, aladiagnoositud, olles ligikaudu 12 korda madalam kui eeldatav sealhulgas parandada 7% tase üle 60-aastaste vanuserühmas. Umbes 45% juurdepääsu üldhooldusteenuste saajatest kannatavad ka dementsuse all. sotsiaalkaitsele, Teenuseid, mis toetavad iseseisvat elamist kodus, pakutakse pöörates erilist märkimisväärselt harvem kui vaja. Seetõttu on perekondadel nii tähelepanu lastele ja hoolduse kui ka teenuste eest maksmise seisukohast suur ebasoodsas olukorras koormus. Umbes 60 000 inimesel on hoolduskohustused, sh üle olevatele rühmadele; 8100 inimese ei tee selle tõttu tasustatavat tööd, ja umbes 6500 parandada inimest on olnud sunnitud tegema osalise tööajaga tööd. tervishoiusüsteemide ja Elanikkonna vananemine suurendab veelgi abi ja hoolduse pikaajalise hoolduse vajadust. teenuste kättesaadavust Suurema hooldusvajadusega inimesed on sagedamini (sealhulgas puuetega ühiskonnast ja perekonnast füüsiliselt eraldatud. See piirab inimeste jaoks), tõhusust nende sõltumatust ja võimet olla kogukonna täisliige. Hoolduse ja vastupanuvõimet pakkumisel on vaja rakendada uusi tehnoloogialahendusi, teenusemudeleid ja mentaliteeti, mis võiksid toetada inimeste võimet kodus toime tulla ning aidata suurendada nende ohutust ja elukvaliteeti. Pikaajalise hoolduse süsteemi parandamine peab käima käsikäes tööjõu arenguga. Hinnangud näitavad, et Eestis puuduvad tänapäevaste ja inimkesksete teenuste arendamiseks ja pakkumiseks vajalikud oskused (sh digioskused). Pikaajalise hoolduse ümberkorraldamine toob kaasa vajaduse uute pädevuste järele ja suurendab sotsiaalkaitsesektori tööjõuvajadust. 23  Demograafilised muutused ja linnastumine nõuavad Sotsiaalsem Eesti (ii) hariduse, koolituse ja koolivõrgustiku ümberkorraldamist ning kaasavale ja elukestva õppe (PO4) kvaliteetsele haridusele juurdepääsu parandamist. valdkonna kaasavatele ja Esmatähtsad investeerimisvajadused taristusse ja kvaliteetsetele innovatsiooni juhtimisse peaksid edendama koostööd teenustele võrdse haridusasutuste vahel, ja vähendama piirkondlikke erinevusi juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele juurdepääsul. parandamine, arendades juurdepääsetavat Koolikohustuslike õpilaste arv väheneb järgmise 10 aasta taristut, sealhulgas jooksul 4%. Õpilaste arvu kasvutendents on ainult Tallinnas, tugevdades Harjumaal ja osal Tartumaast, teistes maakondades langeb vastupidavust seoses õpilaste arv 5–25%, suurim langus toimub Ida-Viru- ja kaug- ja e-õppe ja - Valgamaal. Kuna haridusvaldkonna töötajaskond vananeb, koolitusega tekib probleem kvaliteetse ja kaasava hariduse kestliku pakkumisega piirkondades, kus elanikkond väheneb ja vananeb. Venekeelsetes piirkondades ja madala tihedusega piirkondades on õpilaste tulemused halvemad, sõltumata õpilase sotsiaal-majanduslikust taustast. Samuti esineb piirkondlikke erinevusi nii põhiharidusest keskharidusse ülemineku kui ka keskhariduse omandamise edukuse määras ning hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele tuleb parandada. Eri haridusvormide koostöö ning ressursside ja teenuste taristu ristkasutus ei ole optimaalne. Õpikeskkonna sidusus ei ole piisav. Tehnoloogiasse, digitaalruumi ja noorsootöö juurdepääsetavusesse, sh hobiõppesse tehtud investeeringud võivad jääda täies mahus realiseerimata. Sageli ei toeta õpikeskkond hariduspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamist, nt õppele ja õpetamisele koostööl põhineva lähenemisviisi kasutuselevõtmine, suurem keskendumine tööturul vajalikele oskustele ja pädevustele jne. Erivajadustega õpilaste kaasava hariduse edendamiseks tuleb jätkata füüsilise ruumiga seotud programme, parandada juurdepääsu koolirajatistele, hankida asjakohased seadmed, varustus ning õpetamis- ja õppevahendid. Kohalike omavalitsuste haldus- ja haridusasutuste peamine edutegur on tõhus innovatsioon ja kvaliteedijuhtimine, mis loob raamistiku muutuste juhtimiseks ja õppeprotsessi täiustamiseks. Tuleb välja töötada paindlik ja tõhus positiivse sekkumise ja innovatsiooni juhtimise mudel, mis võtaks arvesse konkreetse kooli eripära ja aitaks luua kestlikult toimivat haridusprotsessi, eriti raskustes või hiljuti loodud koolides. 2040. aastaks suureneb eakate ja puuetega inimeste osakaal Sotsiaalsem Eesti (iii) tõrjutud vastavalt 19,8%-lt 25,6%-le ja 11,9%-lt 17%-le. Umbes1/3 üle kogukondade, madala (PO4) 65-aastastest on hinnanud, et nende igapäevane tegevus on sissetulekuga terviseprobleemide tõttu piiratud ning nad vajavad igapäevases leibkondade ja tegevuses ja enesehoolduses abi. Samal ajal on 8000 inimest ebasoodsas olukorras tööturult eemal hoolduskoormuse tõttu. Kvaliteetsete ja olevate rühmade, taskukohaste sotsiaalteenuste osutamine on paranenud, kuid sealhulgas erinevused kohalike omavalitsuste vahel on säilinud. Kuigi erivajadustega inimeste astutakse samme tugevama silla loomiseks sotsiaal- ja sotsiaal-majandusliku tervishoiusüsteemi vahel, on sujuv lõimimine endiselt kaasamise edendamine probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes teenuste integreeritud meetmete, osutamise mudeli parandamisega, vaid vaja on investeerida ka muu hulgas eluaseme- ja taristusse. sotsiaalteenuste kaudu Sotsiaalsüsteemi arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise põhimõttel. Praegu on 80 000 pikaajalist hooldust saavat inimest, kuid tegelik vajadus on hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimesel. Vaja on investeerida kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, 24  teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Hooldussektor peab sammu pidama ka tehnoloogilise ja digitaalse arenguga, suurendama oma innovatsioonisuutlikkust ja toetama tehnoloogia kasutuselevõttu. Investeeringuid on vaja ka tervishoidu, eriti väiksemates maakondades ja äärealadel. Maakondades asuvate suurte haiglate taristu ei toimi integreeritud hoolduse eesmärgil ega ole ressursikasutuse seisukohast tõhus. Pikaajalise hoolduse reformi edukaks rakendamiseks ning tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimiseks tehtavad investeeringud peavad tuginema deinstitutsionaliseerimise põhimõttel ning toetama täielikult inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimestele igakülgse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektoris institutsioonipõhiselt lähenemiselt integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Sotsiaalsem Eesti (m) vähendada Vaesuse mõõtmisel kasutatakse Eestis erinevaid näitajaid. materiaalset puudust, Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas (PO4) andes toidu- ja/või kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt esmast materiaalset abi materiaalse ilmajäetuse (puuduse) näitajate kaudu. enim puudust Eesti Statistikaameti andmetel elas 2020. a. absoluutses kannatavatele isikutele, vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti sealhulgas lastele, ning elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises võtta kaasnevaid kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 meetmeid, mis toetavad protsendipunkti võrra. nende isikute sotsiaalset kaasamist Suhteline vaesus oli suurim üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis, 41,4%. Absoluutse vaesuse määr on kõrgeim töötute hulgas, 13,9%. Eelnevate aastatega võrreldes on nii absoluutne vaesus kui vaesuse oht märgatavalt kasvanud üksikvanemate hulgas. Alla 18-aastaste laste hulgas on vaesuse riskis 15,6% ja absoluutses vaesuses 2,5% lastest, see näitaja on lähiaastatega võrreldes veidi tõusnud. „Eesti 2035“ strateegia eesmärgiks seati, et püsivalt suhtelises vaesuses elavate elanike osatähtsus ei ületa 15,6% aastal 2035 (2018.a. oli näitaja 16,7%). Vaesuse vähendamine on ka üks „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärkidest. 2020. aastal oli suhtelise vaesuse piir üheliikmelisel leibkonnal 631 eurot kuus (2019. a 611 eurot kuus). Absoluutse vaesuse piiriks on Eestis arvestuslik elatusmiinimum ehk inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema peamised igapäevased vajadused. 2020. aastal oli üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir 220,48 eurot kuus. Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid arvesse võtmata oleks 39,6% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,6% absoluutses vaesuses. Seetõttu jagatakse enim abivajavatele inimestele lihtsalt kättesaadavat toiduabi ning esmast materiaalset abi. Koos abiga pakutakse inimestele ka neile sobivaid sotsiaalse kaasatuse meetmeid. 25 Inimestele (i) tervikliku ja kaasava Linnapiirkondade arendamisel on oluline roll riigi majanduse sotsiaalse, majandusliku arengus. See on prioriteetne valdkond, millele EK on tähelepanu lähedasem Eesti ja keskkonnaalase juhtinud ja mille jaoks tuleb eraldada vähemalt 8% ERF (PO5) arengu, kultuuri, vahenditest. Suurematel linnapiirkondadel on hulk probleeme, looduspärandi, säästva mis tulenevad ebaühtlasest kasvust, nt valglinnastumisega turismi ja julgeoleku kaasnev soovimatu keskkonnamõju, ebaratsionaalne soodustamine maakasutus, ebapiisav teenuste taristu, suurenenud linnapiirkondades pendelrändest põhjustatud liiklussageduse kasv ja õhusaaste, elurikkuse vähenemine, avaliku linnaruumi ebaühtlane kvaliteet jne. Linnapiirkonna jaoks valitud sekkumised kajastavad piirkondlikes ja kohalikes arengukavades kirjeldatud probleeme ja eesmärke, kuna kohaliku elukeskkonna kvaliteet on linnapiirkondade jaoks läbivalt tähtis. Linnapiirkondade üha olulisem väljakutse seisneb keskkonna- ja kliimaküsimustes. Pärnu linnapiirkond ja Ida-Virumaa linnapiirkonnad seisavad koos maapiirkondadega silmitsi sarnaste probleemidega nagu kirjeldatud poliitikaeesmärk nr 5 SO2. Tähelepanu tuleb pöörata elukeskkonna vähesele atraktiivsusele Ida-Viru linnapiirkondades. Suur alakasutatud linnapiirkondade osakaal, tänapäevastele vajadustele mittevastav kinnisvara, vähene rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega on valdkonnad, millega tuleb poliitikaeesmärgi raames tegeleda. Linnaruumi arenduste toetamisel arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtustega. Poliitikaeesmärgi nr 5 raames kavandatud sekkumised täiendavad teiste poliitikaeesmärkide, eelkõige poliitikaeesmärgi nr 2 tegevusi, mis keskenduvad säästva linnatranspordi arendamisele ja kliimamuutustega seotud küsimustele linnapiirkondades. Probleemide lahendamiseks tuleb arendada arukate ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. Poliitikaeesmärkide 2 ja 5 raames linnapiirkondades kavandatud meetmete ühine eesmärk on parandada elukeskkonna kvaliteeti, suurendades konkurentsivõimet ja vähendades CO2 heidet. Ida-Viru linnapiirkonna kestliku elukeskkonna toetamine täiendab teiste poliitikaeesmärkide ja ÕÜF sekkumisi, mis on suunatud peamiselt sotsiaalsele ja majanduslikule üleminekule järgmistel aastatel. Vähemalt 8% ERF vahenditest suunatakse kestlikule linnaarengule poliitikaeesmärkides nr 2 (SO8) ja nr 5 (SO1) ning neid rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis. 2020. aasta riigiaruandes rõhutatakse mitut Eesti Inimestele (ii) tervikliku ja kaasava regionaalarengu probleemi, mis on samuti PO5 raames sotsiaalse, majandusliku lähedasem Eesti kavandatud sekkumiste fookuses. ja keskkonnaalase (PO5) kohaliku arengu,  Sotsiaal- ja majandusnäitajate vahe pealinnapiirkonna kultuuri, looduspärandi, ja riigi ülejäänud osa vahel on suurenenud. säästva turismi ja  Erinevused SKPs elaniku kohta kajastuvad ka julgeoleku soodustamine piirkonniti erinevas tööviljakuses. SKP (ostujõu mujal kui pariteedi alusel) oli 2019. aastal üle ELi keskmise linnapiirkondades taseme pealinnapiirkonnas Harjumaal (120% ELi keskmisest) ning kõrgem veel Tartumaal (76%), ülejäänud maakondades ulatus see aga kõigest 32– 56 %ni.  Praegune riiklik toetus innovatsioonitegevusele ei vasta piirkondlikele ega ettevõtjate vajadustele, mistõttu tuleb suurendada toetust mahajäänud piirkondadele. 26   Muudest piirkondadest pealinna kolivate inimeste arv on vähenenud, kuid pendelrändajate arv on suurenenud. Toimub intensiivne riigisisene liikumine suuremate funktsionaalsete linnapiirkondade suunas. Eesti rahvastik väheneb kõikjal, välja arvatud kahes suuremas linnapiirkonnas. Lisaks majanduslikule järelejõudmisele paneb see proovile ka kohaliku tasandi teenuste osutamise, tugevate kogukondade säilitamise, atraktiivse elukeskkonna ja üldise ruumi kasutamise. Praegune teenuste osutamise mudel ja vajalik taristu on välja töötatud suurema arvu elanike jaoks, kui rahvastikuprognoosid ette näevad, kohaliku tasandi teenuste nõudluse struktuuri muudavad ka demograafilised protsessid. Elanike lahkumisel kaovad ka teenused ja hooned jäävad tühjaks, väheneb ettevõtlus ning seetõttu ka töövõimalused. Vajadust rahvastikumuutustega edukalt kohaneda kirjeldatakse ka kui pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ üht arenguvajadust. Kuna poliitikaeesmärgi nr 5 puhul algatavad projektide valimise piirkonnad ning kavandatud projektid põhinevad integreeritud piirkondlikel strateegiatel, tuleb toetada ja tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust töötada välja asjakohased piirkondlikud strateegiad ning hinnata ja valida projekte. Sealjuures arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtusi, mis on jätkusuutlikkus, kaasatus ja esteetika. 2019. a liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada 2050.a-ks Õiglane Üleminek Võimaldada kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. a EK 2030.a piirkondadel ja inimestel (JTF) kliimaeesmärgi kavaga, milles tehakse ettepanek vähendada tegeleda liidu 2030. kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. a vähemalt 55% võrra aasta energia- ja ja kus määratletakse Euroopa vastutustundlik tegevuskava kliimaeesmärkide 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks. saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. 2019. a detsembris esitas Eesti EK-le oma riikliku energia- ja aastaks liidu kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles seatakse kliimaneutraalsele eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja majandusele ülemineku primaarenergia tarbimist ning suurendada taastuvenergia sotsiaalsete, osakaalu, säilitades samal ajal energiavarustuskindluse. tööhõivealaste, Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab majanduslike ja energeetikasektor. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud keskkonnamõjudega heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. Seetõttu mõjutab Eesti edusamme kliimaneutraalsuse poole kõige rohkem energeetikasektori, eriti põlevkivisektori ümberkujundamine. Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Ida-Viru maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted toodavad üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu avaldab kliimaneutraalsusele üleminek suurimat mõju just Ida-Viru maakonnale ning seda nii praegu kui ka tulevikus. Põlevkivisektor on märkimisväärselt mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevatest ettevõtjate töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit iseloomustab märkimisväärselt kõrgem keskmine palk kui maakonna ja Eesti keskmine palk. Põlevkivisektori ettevõtted on Ida-Viru maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtjatele. 2021 a mais kiitis Riigikogu heaks Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, kus on selgelt väljendatud Eesti ambitsioon saavutada 2050. a-ks kliimaneutraalsus. See 27  eesmärk eeldab põlevkivi kasutamisest loobumist energeetikas. Et energiatootmist põlevkivist saaks õiglaselt järkjärguliselt lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust Ida-Virumaale põlevkivist loobumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks. 2. PRIORITEEDID 2.1 Muud prioriteedid kui tehniline abi 2.1.1. PRIORITEET: NUTIKAM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine 2.1.1.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel 7 ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel8. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist järgmiselt: 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni nõudluse suurendamine Toetatakse TA ning innovatsiooni suurendamist ettevõtjate ärimudelites ning innovatsiooni toetavat juhtimiskultuuri, suurendades ettevõtjate teadlikkust TA ning innovatsiooni eelistest, samuti töötajate arendamist ja (välis-)tippspetsialistide ligimeelitamist. Rakendusuuringute ja tootearenduse programmis lähtutakse ettevõtjate vajadustest. Toetatakse suurema lisaväärtusega investeeringuid, mis põhinevad TA ning innovatsiooni suutlikkusel, pakkudes nt teadus- ja arendustegevuse vautšereid ja kasutades tehnoloogia arenduskeskuste potentsiaali. Sekkumised hõlmavad ettevõtjate osalemise toetamist rahvusvahelistes TA ja väärtusahelates strateegilist ühist huvi pakkuvates valdkondades ning toetustuue teenuse või tehnoloogia väljaarendamiseks ja turule viimiseks. 2. Nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni pakkumise tagamine 7 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 8 https://pilv.rtk.ee/s/YW8z9T8w6Epn8D4?dir=undefined&openfile=34499 28  2.1. Teadus- ja arendusteenuste ning institutsioonaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides Sekkumised hõlmavad paketti teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele institutsionaalse teadmus- ja tehnosiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja pakkumise arendamiseks, et vastata ühiskonna ja ettevõtjate nõudlusele ning toetada teadustulemuste kiiremat kasutuselevõttu väljaspool akadeemilist sektorit. Toetatakse tõhusa teadushalduse ja teadmussiirde teenuste arendamist (sh hargettevõtluse mudelite ja/või partnerlusprogrammide arendamist teadusasutuste ja ettevõtjate ühisprojektideks), teadlaste ja ettevõtjate koosloomeplatvorme, kiirendeid, intellektuaalomandi ja ärivormide alast nõustamist, teadustulemuste ja teenuste tutvustamist jms. Panustatakse teenuste pakkumiseks vajalike test- ja demokeskkondade, laborite jms arendamisesse. Samuti suure potentsiaaliga teadustulemuste arendamisse nt eksperimentaalarendusgrantide (proof-of-concept) ja teiste tugimeetmete kaudu. Soodustatakse teadusasutuste ning kõrgkoolide ühistegevusi (Adapter-tüüpi tegevused, ühislaborid jms). Sekkumised hõlmavad ka kasutajakesksete, avatud teaduse põhimõtteid järgivate lahenduste väljatöötamist Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS) ning avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et tagada era- ja avaliku sektori kasutajatele parem juurdepääs teadusressurssidele, sh teadusandmetele ja -infole. 2.2. Nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine Keskendutakse kvaliteetse teadus- ja arendustegevuse ning teadlaste hulga, kvaliteedi ja järelkasvu tagamisele ennekõike erasektori vajadusi silmas pidades, et suurendada uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid uurimisküsimusi ning pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Toetatakse rakendus- ning vajadusel asjakohaseid ja nõudlusest lähtuvaid alusuuringuid 9, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadus- ja arendustöötajate järel – ja juurdekasvu, arendatakse teadus- ja arendustööks vajalikku labori- ja uurimistaristut, koostööd, tipptasemel teadlaste värbamist, valdkonna teadustulemuste kommertsialiseerimist jms. Uurimissuunad, -eesmärgid ja -küsimused ning tegevused kavandatakse temaatilistes programmides koostöös ettevõtlussektoriga, järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid. 2.3. Tipptasemel teadmiste ja teadustaristu teenuste pakkumise parandamine era- ja avaliku sektori nõudlusest tulenevate vajaduste rahuldamiseks Eesmärk on teadusvõimekuse kättesaadvuse tõstmine väljaspool akadeemilist sektorit, sh ettevõtluse ja avaliku sektori nõudlusest lähtuvate teenuste arendamise ja pakkumise toetamine. Sekkumised hõlmavad: 1) tippkeskuste tegevuste ja teadusuuringute tulemuste kättesaadavaks tegemine era- ja avalikule sektorile ja 2) teadustaristu teenuste kasutamise väljaspool akadeemilisi ringkondi. Eesmärk on saavutada majanduslik ja ühiskondlik mõju, sidudes nn eesliiniuuringud ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega. Tegevused hõlmavad teadmiste ja tehnoloogia ülekandmist ettevõtjatele patentide, litsentside ja oskusteabe kaudu; ühiskonnas, sh ettevõtluses vajalike teenuste pakkumise võimekuse tõstmist asutustes, sh vajaliku ettevalmistusega teadurite, laborantide ja tehnikute värbamist, ettevõtlussektori vajadustel ja potentsiaalil põhinevat teadustegevust jne. Teadustaristuga 10 seotud sekkumised hõlmavad toetust turu vajadustest lähtuvate TA-teenuste arendamiseks era- ja avalikule sektorile, tuginedes olemasolevale taristule. Sekkumised viiakse ellu järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid. 3. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine teadmussiirde mehhanismidega 3.1. Teadmusvõrgustike ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheliste sidemete arendamine teadus- ja arendustöötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel Toetatakse võrgustike arendamist akadeemilise, era- ja avaliku sekotri vahel. Sekkumised hõlmavad eri liiki TA ja innovatsioonivaldkonna töötajate liikumise toetamist eri sektorite vahel, sh teadlaste ning teiste teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonna spetsialistide liikumise toetamist nii erasektorisse kui ka erasektorist akadeemiasse, teadmussiirde doktorantuuri toetamist ettevõtetes ja avalikus sektoris, koostöö- ja võrgustikutegevusi jne. 3.2. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine: osalemine Euroopa Teadusruumis Toetatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtjate ning avaliku sektori asutuste osalemist Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste vabasse ringlusse, teadustaristu ühisarendustesse ja -kasutusse. Tegevus 9 Alusuuringuid toetatakse juhul, kui need on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, neil on selge rakenduslik potentsiaal või väljund ja need on ettevõtliku avastusprotsessi koosloome käigus defineeritud vajadusena. 10 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. Teadustaristu teenuste arendamine on seotud teadustaristu objektidega, mis kuuluvad Eesti teadustaristu teekaardile ja on seotud TAIE fookusvaldkondadega. 29  hõlmab Eesti osalemist raamprogrammis, partnerlustes, missioonides, „Teaming“ tegevustes jm Euroopa Teadusruumi algatustes. Rahastamisel rakendatakse võimalusel EL raamprogrammi kvaliteedimärgist. 3.3. Riigi kui targa tellija ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eestvedaja võimekuse arendamine Sekkumised toetavad avaliku sektori nõudlust TA ja innovatsiooni järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Riigi võimekust toimida innovatsiooniliidrina arendatakse järgmiselt: 1) toetatakse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovaid sektorite ülesed rakendusuuringuid; 2) toetatakse TA-l tuginevaid innovatsiooniprojekte, uute meetodite arendamist, et suurendada avaliku sektori TAI nõudlust (nt juhtumianalüüsid, erinevate koostöövormide katsetamine jne); 3) arendatakse ministeeriumide ja haruliitude teadus-, arendus- ja innovatsiooninõunike võrgustikke ja ühistegevusi. Toetatakse tegevusi, mis tugevdavad riigi rolli TA kasutajana ja innovatsiooninõudluse eestvedajana, sh uuenduslikud riigihanked, avalikust sektorist lähtuv arendustegevus ettevõtjatele, näidisprojektid, vajalikud taristu- ja IT-lahendused jne. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Toetused nii ettevõtjatele kui ka teistele projektides ja tegevustes osalejatele on tõhusaim viis panustada nii nutika spetsialiseerumise kui ka TAI eesmärkidesse laiemalt. Toetused panustavad ettevõtjate, teadus- ja arendusasutuste, kõrgharidusasutuste, avaliku sektori asutuste jt osapoolte projektide sellistesse arenguetappidesse, mis reeglina veel tulu ei tooda ning seetõttu ei ole elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust tagasi maksta. Seetõttu ei sobi finantsinstrumendid taoliste projektide rahastamiseks. Peamised sihtrühmad Uued ja olemasolevad ettevõtted, kes on a) huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; b) mis juba tegelevad TA ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; c) mis praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma majandustulemusi veel ei paranda; d) on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud TA ning innovatsiooni mahtu. Ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioonid ja suutlikkus ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal, teadmussiirde üksused teadus- ja arendustegevuse ning kõrgharidusasutustes, ettevõtjate ja erasektori ühendused, ministeeriumid jm TA ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), tippkeskused, teadustaristute omanikud, valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused, EIS. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid rahastatakse peamiselt kahe meetmega: – temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine, et edendada akadeemilise, era- ja avaliku sektori koostööd ja koosloomet nutika spetsialiseerumise valdkondades, kus muude tegevuste hulgas toetatakse rahvusvahelist koostööd, osalemist projektides, programmides ja partnerlustes jms tegevusi, mis on vajalikud valdkondade arendamiseks; – teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamise meede on täielikult pühendatud rahvusvahelisele koostööle, eelkõige osalemisele Euroopa teadusruumis, rahvusvahelistes teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni võrgustikes, partnerlustes, EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades, ühisprogrammides, Euroopa raamprogrammis „Euroopa Horisont“ jne. 30 Rahvusvahelise koostöö osa on aga kaasatud ka muudesse sekkumistesse, näiteks teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse kasvatamise meetmesse, toetades mh osalemist rahvusvahelistes teadmussiirde- ja koostöövõrgustikes, õppekülastusi ja töökogemuse omandamist välismaal asuvates kõrgetasemelistes teadmussiirdekeskustes jne. Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.1.2 Näitajad Tabel 2: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 1 (i) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõ 580 1930 ettevõtjad (millest: tjad mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (i) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõ 90 440 toetatavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõ 550 1755 toetust saavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO07 Ühistes Teadu 6 18 teadusprojektides sasutu osalevad sed teadusasutused 1 (i) ERF Ülemineku RCO10 Teadusasutustega Ettevõ 70 295 koostööd tegevad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku PSO01 Toetust saanud Innova 8 56 innovatiivsed tiivsed projektid projek tid 1 (i) ERF Ülemineku PSO02 Mobiilsusskeemide Osalej 280 950 s osalejate arv ad 1 (i) ERF Ülemineku PSO03 Euroopa Liidu Organi 100 350 raamprogrammide satsioo tegevustes nid osalevate organisatsioonide arv 31 Tabel 3: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 1 (i) ERF Ülemineku PSR01 Ettevõtetega Euro 0 2020 18 000 Baas- sõlmitud teadus- 000 finantse ja arendusalaste erimist lepingute maht saavate asutuste andmed 1 (i) ERF Ülemineku PSR03 Tippkeskuste ja Euro 0 2020 4 500 000 SFOS, teadustaristute projekti- teenuste aruanded pakkumisest saadud tulu 1 (i) ERF Ülemineku RCR02 Erasektori Euro 0 2021 68 286 SFOS, investeeringud, 475 taotluse mis täiendavad rahulda- mise avaliku sektori otsused toetust (sellest: toetused, rahastamisvahen did) 1 (i) ERF Ülemineku RCR05 Ettevõttesisese Ettevõt 0 2021 54 SFOS, innovatsiooniga jad projekti- tegelevad VKEd aruanded 1 (i) ERF Ülemineku RCR08 Toetatud Publik 0 2020 800 SFOS, projektidest atsioon projekti- tulenevad id aruanded, publikatsioonid veebialli kad 1 (i) ERF Ülemineku PSR04 Uued, kasutusele Uued 0 2020 22 SFOS, võetud lahend projekti- lahendused ja used aruanded algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks 1 (i) ERF Ülemineku RCR25 VKEd, kellel on Ettevõt 0 2021 570 SFOS, suurem jad Äriregist lisandväärtus er töötaja kohta 1 (i) ERF Ülemineku RCR10 Toetatavates Täistö 0 2020 50 SFOS, 2 üksustes loodud öaja projekti- teadusuuringute ekvival aruanded valdkonna enti töökohad aastas 1 (i) ERF Ülemineku PSR02 Toetatud Projekt 0 2020 15 SFOS, innovatsioonipro projekti- jektide arv aruande d 1 (i) ERF Ülemineku PSR05 Eesti osalemine Eurot 0 2020 44 Horizon Euroopa elaniku Europe teadusruumi kohta andmed: tegevustes: 32  panus elaniku e-Corda; rahvusvaheliselt kohta Eurostat koordineeritud TA-tegevustesse 2.1.1.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 4: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 010 38 373 380 1 ERF Ülemineku i 011 4 030 080 1 ERF Ülemineku i 012 117 188 571 1 ERF Ülemineku i 027 1 968 000 1 ERF Ülemineku i 028 75 740 000 1 ERF Ülemineku i 029 95 000 000 Tabel 5: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 01 332 300 031 Tabel 6: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 33 332 300 031 Tabel 7: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 03 332 300 031 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks 2.1.1.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste teravik on suunatud Eesti avaliku sektori digimuutuste süvendamisele, investeerides Eestile, konkreetsele valdkonnale või organisatsioonile uuenduslike lahenduste väljatöötamisse ja kasutuselevõttu viisil, mis märkimisväärselt uuendab olemasolevaid digiteenuseid ja digiriiki Eestis. Sekkumisega toetatakse ka erasektorit, et digiriigis ehitatud võimalused kanduksid ettevõtjatesse, kes soovivad digiriigis loodud avaandmeid võimestada, olemasolevaid koode kasutada või nt digiriigi lahendustega liidestusi teha. Ettevõtted saaksid seeläbi pakkuda innovatiivsemaid teenuseid, mis oleksid digiriigi võimaluste pealt edasi arendatud. Ettevõtjatele loovad lihtsasti rakendatavad digiriigi komponendid (eesti keeles, kohalik tugi on olemas) lisamotivatsiooni võtta ette digitaliseerimise teekond, eriti VKEde jaoks kaob digilahenduste rakendamise keerukuse barjäär. 33 Erilist tähelepanu pööratakse valdkondlikele digimuutustele ja reformiprogrammidele poliitikakujundamise, avalike teenuste ja avaliku halduse alal, eelkõige valdkondades, kus digitaalne küpsus või n-ö ärimudeli ümberkujundamine on seni olnud väiksem (nt kohtusüsteemi elutsükli digiteerimine, digitaalne tervishoid, integreeritud sotsiaalteenused, digitaalne kultuuripärand jne). Meetmete eesmärgid: • suurendada avalike teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kasutusmugavust ning vähendada kodanike ja eelkõige ettevõtjate halduskoormust kõigil valitsustasanditel; • suurendada riigiasutustes andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise suutlikkust, sh andmeteaduse (sh suurandmete) kasutamist, andmete kvaliteedi parandamist ja avatud andmete kättesaadavust; • soodustada uudsete lahenduste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamist ja laiemat kasutuselevõttu (alustades tehisintellektist), sh edendades rakenduslikku teadus- ja arendustegevust ja suutlikkust digiriigi ja küberturvalisuse valdkonnas ning tõhustades innovatsioonikoostööd; • arendada ja võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega digitaristu ja platvormiteenused, mis toetavad avaliku sektori digilahendusi (sh pilvandmetöötlus, ühised küberturvalisuse platvormid jne); • suurendada küberturvalisuse võimekust asutustes ja kogu riigis; • arendada juurutust, koostööd, koordineerimist ning teadlikkuse suurendamist digiriigi valitsemise, küberturvalisuse ja digitaalteenuste arendamise valdkonnas, et viia digiriigi juhtimise küpsus uuele tasemele; • hoogustada kohalike omavalitsuste digiteerimist ja valitsusvälistes organisatsioonides digilahenduste kasutuselevõttu, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste osutamise uuendamisele, tõugates tagant kohaliku tasandi IT-korralduse reformi ja suurendades küberturvalisust; • võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi läbi erasektori. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks toetatakse peamiselt erinevaid digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud ettevalmistavaid tegevusi, nt analüüse, probleemide kaardistamistegevusi, uuringuid; katseprojekte digilahenduste ja uuenduste väljatöötamiseks ning arendamiseks; digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud vajaliku taristu soetamist, sh tulevikutehnoloogiate investeeringud ning arendustegevused; asjakohaste raamistike ja juhendite välja töötamist, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste arendamist, planeerimist ja kasutuselevõttu; juurutuse, koostöö, koordineerimise ning teadlikkuse suurendamisega seotud tegevusi, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu, sh ettevõtjate hulgas. Lisaks toetatakse kõikides eelnevates punktides nimetatud tegevustes kübervõimekuse parandamisega seotud tegevusi. Digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks erasektoris aidatakse tõsta erasektori digitaliseerituse taset, et see vastaks Eesti riigi digitaliseerituse tasemele. Toetatakse ettevõtete digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu ning seda ettevalmistavaid ja võimendavaid tegevusi, sealhulgas ettevõtete digitaliseerimise taseme hetkeseisu kaardistust ning digitaliseerimise tegevuskava koostamist ja selle elluviimist. Sekkumistega toetatakse 2017. a Tallinna (ministrite) e-riigi deklaratsioonis kokku lepitud suuniseid ja võetud kohustusi, toetades ka teenuste piiriülest osutamist ja tugevdades koosvõimet ning vajaduse korral Euroopa ühiste digitaristute kasutuselevõttu või kohandamist. Sekkumised täiendavad riikliku taaste- ja vastupidavuskava digiriigi investeeringuid, mis on suunatud prioriteetsetele digiteenuste kvaliteedi arenguhüppe programmidele ja digivalitsuse taristu reformile. Peamine eraldusjoon on see, et riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu rahastatavaid tegevusi ei rakendata ÜKP fondidega samaaegselt. Vajaduse korral võib pärast riikliku taaste- ja vastupidavuskava perioodi ja rahaliste vahendite lõppemist rakenduskava vahendeid kasutada lisauuendusteks ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava reformivaldkondade jätkuvaks arendamiseks. Programm ”Digitaalne Euroopa” ja Euroopa ühendamise rahastu täiendavad riigile oluliste arengute toetamist. Eesti on juba taotlenud mõlemast toetust ja seda on plaanis teha ka edaspidi. Taotlemisel jälgitakse, et eelnevalt nimetatud allikatest ei küsitaks toetust tegevustele, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast. Eespool nimetatud sekkumiste tulemusena paraneb avalike (digitaalsete) teenuste kvaliteet: kasutajate rahulolu suureneb, teenuseprotsesside kulutasuvus paraneb, protsesside kestus lüheneb, kasutajad säästavad rohkem aega teenuste kasutamisel ja avalik sektor pakub tõhusamalt (digitaalseid) teenuseid. Samuti suureneb avalike (digitaalsete) teenuste turvalisus: suuri küberriske ei realiseeru ja vahejuhtumeid esineb harvem. 34  Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis Peamised sihtrühmad Avalike teenuste osutajad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning selle allüksused, muud kohalikud ja avaliku sektori asutused, kelle suhtes kohaldatakse küberturvalisuse seadust – teenuseosutajad; ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti (piirkonnapõhist lähenemisviisi ei ole kavandatud, sest Eesti suuruses riigis ei ole see digitaalsete valitsuslahenduste puhul praktiline ega vajalik). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil konkreetselt kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana nimetatud Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu jne. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.2.2 Näitajad Tabel 8: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 1 (ii) ERF Ülemineku RCO14 Avaliku sektori Avaliku 20 50 asutused, keda sektori toetatakse asutused digiteenuste, - toodete ja - protsesside väljatöötamiseks 1 (ii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõtjad 15 230 ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 35 1 (ii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõtjad 15 230 toetatavad ettevõtjad 1 (ii) ERF Ülemineku PSO04 Uued või uuendatud Arv 20 175 digiteenused, -tooted ja -protsessid Tabel 9: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (ii) ERF Üle- RCR11 Uute ja uuendatud Kasuta 0 2020 4 500 SFOS, minek avalike digiteenuste, jaid/ 000 projekti- u -toodete ja - aastas aruanded protsesside kasutajad 2.1.1.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 10: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 016 136 000 000 1 ERF Ülemineku ii 013 20 000 000 Tabel 11: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 1 ERF Ülemineku ii 01 156 000 000 Tabel 12: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 33 156 000 000 Tabel 13: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 03 156 000 000 36 2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu 2.1.1.3.1 Fondide sekkumine Seonduvate meetmete liigid Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel11 ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel12. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtjate loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile ning investeeringutele Eesti kõikidesse piirkondadesse. Sekkumised aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele (IKT, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused; ressursside väärindamine; arukad ja säästvad energialahendused). Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda: 1. ettevõtluse kasvu toetamine, ettevõtluse alustamine, idufirmade ökosüsteemi arendamine ning ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike arendamine Eesti eri piirkondades; 2. VKEde konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordi loomise suutlikkuse suurendamine; 3. VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele (kapitalile), sh piirkondades. Sekkumised hõlmavad ettevõtluse toetamist ja ettevõtte loomist. Toetatakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist; tugiteenuseid tehnoloogilise innovatsiooni, parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise, parema juhtimise ja põlvkondade vahetuse soodustamiseks. Toetatakse digitaalkaubanduse (e-kaubandus, platvormimajandus, koostöömajandus) kasutuselevõttu, et parandada Eesti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet ning reaalajalise majanduse arendamist ja rakendamist. Ettevõtjates tuleks rohkem kohaldada automatiseerimise, sh digiteerimise, standardimise, tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiaid. Sekkumisega toetatakse ka idufirmade ökosüsteemi suuremat konkurentsivõimet ning teadus- ja arendustegevuse mahukaid idufirmasid. Eesmärk on muuta Eesti atraktiivsemaks üleilmse ulatusega kasvavate ettevõtete asutamiseks. Tehnoloogiaettevõtjate arendamiseks sobiva keskkonna loomist soodustatakse avaliku ja erasektori partnerlusena, mis põhineb idufirmade ökosüsteemi praegustel väljakutsetel ja ülemaailmsel arengul selles valdkonnas. Suurendatakse idufirmade konkurentsivõimet, et säilitada ja arendada talente pikas perspektiivis ning edendada mitmekesisust (sooline ja ealine mitmekesisus, erineva haridustasemega inimeste kaasamine). Meetmed, millega suurendatakse VKEde konkurentsivõimet ning suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja eksporti, hõlmavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu toetamist, parandades nende paigutamist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Sekkumine keskendub teenuste osutamisele, mis jagunevad kolme põhikategooriasse: turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks teave ja kontaktid, mis on kõige olulisemad); turuteadlikkus (kasvuprogrammid ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks) ning turu nähtavus (ühised kaubandusstendid, B2B kaubandusmissioonid, sektoripõhine turundustoetus). Sellised teenused võimaldavad jõuda suurema osa rahvusvahelistumise toetust vajavate ettevõtjateni ja pakuvad erinevaid koostöövorme (nt kaubandusmesside või -missioonide kulude jagamine, rahvusvahelistumisega seotud tegevuste hanked, mida ettevõtjad viivad ellu ühiselt). Kirjeldatud lähenemisviis on seega suunatud kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Investeeritakse väärtusahelapõhiste koostöömudelite väljatöötamisse ning luuakse vahendid teadmiste ja tehnoloogia tõhusaks ülekandmiseks teadusasutustelt ettevõtjatele. Toetatakse ettevõtjate olemasolevate ja uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamist ning turuleviimist. Soositakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris, mh teavitustöö ja koolitustegevuse kaudu. Toetust antakse ka inkubatsiooni- ja kiirendusprogrammide, koolituste, meistrikursuste, mentorlus- ja arenguprogrammide, konsultatsioonide ning rahvusvahelise ja sektoritevahelise koostöö arendamise edendamise kaudu. Toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukaid investeeringuid eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Lisaks toetatakse teenuseid, mis on vajalikud VKEde innovatsioonivõime suurendamiseks. Eespool nimetatud meetmete rakendamiseks käivitatakse VKEde 11 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 12 2020 Lõpparuanne ENG (ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine).pdf - Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee) 37  arenguprogramm, mh selleks, et toetada tööstuslikku üleminekut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, investeeringuid tehnoloogiasse ja tootearendusse (sh prototüüpide loomisse). Täiendavalt toetatakse RRFi kaudu ettevõtjate digiteerimist ja automatiseerimist ning soodustatakse ettevõtjate ärimudelite rohepööret. Samuti hõlbustatakse ja toetatakse VKEde koostööd olemasolevate klastrialgatuste ja uute võrgustike tegevustega. Toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sh vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada ja turustada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu. Pööratakse rõhku Eesti ettevõtjate rahvusvahelise nähtavuse suurendamisele, sh äridiplomaatia ning sihipärase reklaami ja turunduse kaudu. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev. Piirkondlikud erinevused on suured lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Toetus VKEde juurdepääsu parandamiseks rahastamisele (kapitalile) hõlmab tegevusi konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomiseks kõigis Eesti piirkondades, sh sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu. Peamiselt arendatakse välja rahastamisvahendeid, mis on suunatud VKEdele vastavalt eelhindamisel välja toodud turutõrgetele (sh regionaalsed erinevused ja alustavate ettevõtjate vajadused). Samuti on eesmärk tagada eelnevate perioodide rahastamisvahendite jätkuv kasutamine VKEde kapitali kättesaadavuse võimaldamisel. Kagu-Eesti VKEsid toetatakse lisaks tootlike investeeringute tegemisel, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd mitmesugustes sektorites, näiteks loovmajandus ja turism; idufirmad, sh tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja väljakujunenud piirkondlikud ettevõtted, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Piirkondliku ettevõtluse arendamise meetme puhul vaid Kagu-Eesti, ülejäänud meetmete puhul terve Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Põhjamaades ja Balti riikides töötatakse välja reaalaja majanduse tegevuskavasid ja projekte Eestiga samal ajal. Seetõttu on oluline, et Eesti teeks Balti riikide ja Põhjamaadega aktiivselt koostööd, et sünkroniseerida meetmed ühiste standardite ja majandustehingute andmete semantika väljatöötamiseks. Koostöö nimetatud riikidega aitab Eesti ettevõtjatel teha piiriüleseid tehinguid lihtsamalt ja tõhusamalt. Kavandatud sekkumised aitavad saavutada ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärke ning hõlmavad mitut kindlaksmääratud poliitikavaldkonda, nagu innovatsioon, aga ka turism ja kultuur. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt sõpruslinnad Valga-Valka), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Läänemere keskosa programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine VKEde kapitali kättesaadavuse tagamiseks rakendatakse rahastamisvahendeid laenude ja tagatiste vormis, teisi meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) koos detailsete 38 ettepanekutega valmib 2022 sügisel, kuid peamine eesmärk on tagada finantseerimise pakkumine ettevõtluse alustamiseks ja kasvu toetamiseks, sh arvestades regionaalseid erisusi. 2.1.1.3.2 Näitajad Tabel 14: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad Ettevõtjad 1950 9840 (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (iii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad Ettevõtjad 80 800 ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahenditest Ettevõtjad 50 300 toetatavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust Ettevõtjad 1870 9450 saavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO05 Toetatavad uued Ettevõtjad 210 1090 ettevõtjad Tabel 15: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iii) ERF Ülemineku RCR17 Uued ettevõtjad, Ettev 0 2021 275 SFOS, mis endiselt õtjad Äriregister tegutsevad 1 (iii) ERF Ülemineku RCR25 Töötaja kohta Ettev 0 2021 4300 SFOS, kasvanud õtjad Äriregister lisandväärtusega VKEde arv 2.1.1.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 16: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 010 17 540 000 1 ERF Ülemineku iii 013 11 440 700 1 ERF Ülemineku iii 021 118 033 276 1 ERF Ülemineku iii 023 613 900 1 ERF Ülemineku iii 024 11 586 124 1 ERF Ülemineku iii 025 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 026 770 000 1 ERF Ülemineku iii 027 7 505 206 1 ERF Ülemineku iii 029 5 000 000 39  Tabel 17: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 01 161 965 206 1 ERF Ülemineku iii 03 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 04 10 524 000 Tabel 18: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 28 7 505 206 1 ERF Ülemineku iii 33 172 000 000 Tabel 19: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 03 179 505 206 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 2.1.1.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika järgib riigiaruande lisa D ja Euroopa poolaasta investeerimissuuniseid ning Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise tulemusi. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021–2035)13 ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“14 rakendamist. Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning innovatsiooni levitamisele ühiskonnas kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Sekkumisloogika toetab erieesmärgi „(i) teadus- ja innovatsioonivõimekuse arendamise ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine“ saavutamist. Sekkumised on suunatud vajalike kompetentside, oskuste ja kogemuste kasvatamisele, et suurendada teadus- ja innovatsioonivõimekust ning eesliinitehnoloogiate kasutuselevõttu. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis- ja administratiivseid, ettevõtlus-, koostöö- ja koosloome- (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, innovatsiooni-, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust. Innovatsiooni levikuks, ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks ja süsteemsete muutuste toimumise vältimatuks eelduseks on asjakohaste oskuste, teadmiste ja inimressursi ning kompetentside olemasolu. Seetõttu keskenduvad sekkumised nutika spetsialiseerumise, teadmussiirde- ja innovatsiooni- ning ettevõtlusoskuste, sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks ja kasutuselevõtuks vajalike oskuste parandamisele teadmussiirde protsessidega seotud võtmeisikute seas: ettevõtjad, teadusasutuste ja kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, avaliku sektori juhid ja spetsialistid. 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumised hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks ettevõtjate ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu, suurendades 13 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 14 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 40 ettevõtejate teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused). Samuti hõlmavad sekkumised töötajate pädevuste arendamise toetamist, sh (välis-)tippspetsialistide kogemuse ja kompetentside kaasamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sh innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise kaudu. Pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Suurendatakse ettevõtjate ja töötajate oskusi ja teadlikkust, mis on vajalikud nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks. Samuti arendatakse digi- ja rohepöörde ning ettevõtjate üleminekuga seotud oskusi ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi paranemist ja põlvkondade vahetust. 2. Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse, ettevõtluskoostöö ja nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks vajalikud pädevused Teadmussiirde- ja innovatsioonivõimekuse ning ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks luuakse teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolevale akadeemilisele ja tugipersonalile (sh teadmussiirdeüksuste ja arendusosakondade töötajad) võimalused oma teadmussiirdealaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Selle tulemusel paraneb teadus- ja arendusalaste ning teadmussiirdega seotud teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteet, suutlikkus kujundada ja juhtida ettevõtluskoostööd ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid järgides ja seda rakendada oma asutuse teadmussiirde võimekuse laiendamisel. Sekkumised hõlmavad mh enesetäiendamise võimalusi spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamiseks ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamiseks, teadustulemuste kommertsialiseerimiseks, kvaliteetsete teadushalduse ja tugiteenuste arendamiseks, koostöö juhtimiseks ettevõtliku avastusprotsessi vaimus, teadusandmete ja -info paremaks kasutamiseks jne. Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuse omandamist ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes ja kogemusõppe kaudu maailma tipptasemel teadmussiirdekeskustes. Kompetentside arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine jms, arvestades seejuures ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi kaasamise mõõdet (nt oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide jt tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused jms). Toetatakse nii asutusepõhiseid kui ka asutuste ühistegevusi. 3. Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumiste kaudu suurendatakse avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö loojatena. Sekkumiste tulemusena kasvab sihtrühma kompetentsus nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaalsete teenuste valdkonnas. Samuti paraneb nende suutlikkus tellida nendes valdkondades teadusmahukaid uuringuid ja projekte ning võimekus neid edukalt ellu viia. Sekkumised keskenduvad avaliku sektori juhtide innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri ja selleks vajalike kompetentside arendamisele. Juhtidele luuakse võimalused täiendada oma teadmisi ja kogemusi nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaliseerumise valdkondades nii individuaalsete kui ka rühmaviisiliste arendustegevuste kaudu (arenguprogrammide, õppekäikude, stažeerimiste, konsultatsioonide, nõustamiste jmt vormis). Sektoriteüleste koostööformaatide kaudu parandatakse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel, luues sel moel eeldused tõhusate lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks. Temaatilistes ühisprojektides töötatakse välja lahenduste või avalike teenuste prototüüpe. Võrgustike arendamise, konverentside ja seminaridega luuakse eeldused ja võimalused kogemuste jagamiseks ja vastastikuseks õppimiseks. Vajaduse korral kaasatakse arendustegevuste sihtrühma kohalike omavalitsuste ja erasektori juhte. Tegevused viiakse ellu kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate digi- ja roheoskuste meetmetega. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest kavandatav tegevus tulu ei too, mistõttu ei ole finantsinstrumentide kasutamine põhjendatud. Peamised sihtrühmad Ettevõtjad (sh VKE-d), teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, sh doktorandid/noorteadlased, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde üksused, ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused) 41 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse toetamiseks vajalike oskuste täiendamine hõlmab mh koolitustel, seminaridel, õppevisiitidel, mentorluses, töövarjutamisel, praktikal vms osalemist, arvestades seejuures rahvusvahelist mõõdet (nt täiendamine välismaal, välisekspertide ja koostööpartnerite kogemuse kaasamine, koostöö rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide teadmussiirdeüksuste jt partneritega, võrgustikutegevused, kogemuste jagamine ja parimate tavade vahetamine jms). Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.1.4.2 Näitajad Tabel 20: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iv) ERF Ülemineku RCO101 VKEd, kes Ettevõtjad 2250 7900 investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskustesse 1 (iv) ERF Ülemineku PSO05 Nutikat Organisatsioonid 35 70 spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid 42 Tabel 21: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iv) ERF Ülemineku RCR98 VKEde töötajad, kes Osalejad 0 2021 23 700 SFOS, läbivad koolituse projekti- aruka aruanded spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks (oskuste liigiti: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused) 1 (iv) ERF Ülemineku PSR06 Nutikat Töötajad 0 2020 680 SFOS, spetsialiseerumist, projekti- tööstuslikku aruanded üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad 2.1.1.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 22: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 023 5 800 000 1 ERF Ülemineku iv 028 4 900 000 Tabel 23: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 01 10 700 000 Tabel 24: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 33 10 700 000 43 Tabel 25: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 03 10 700 000 2.1.2. PRIORITEET: DIGITAALSE ÜHENDUVUSE ARENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine 2.1.2.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 1) Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine Toetust väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks antakse hõredalt asustatud piirkondades, kus ettevõtted ei suuda või ei soovi ise investeerida, sh Eesti kirde- ja kagupiirkondades. Eesti on investeerinud 7000 km baasvõrkude ehitamisse hõredalt asustatud piirkondades, mis on väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude loomise eeltingimus. Siiski on nn valgetes turutõrgete piirkondades ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat aadressi (elu- ja töökohad). Aadressid või nn valged piirkonnad kaardistatakse üksikasjalikult enne toetuse andmist (2021–2022). Prioriteediks seatakse piirkonnad, mis on kõige mahajäänumad ja eeldavad nõudluse kasvu, et tagada lairibateenuste tõhusus ja kasutuselevõtt. 2) 5G leviala arendamine 5G leviala jaoks vajaliku taristu arendamist toetatakse suuremates transpordikoridorides ning elamu- ja äripiirkondades. 5G-võrkude laialdane kasutuselevõtt nõuab erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid mitte ainult 5G-spetsiifilisse taristusse, vaid ka baasvõrgu ja tugijaamade katvuse suurendamisse. 5G- tehnoloogia potentsiaali vallandamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult katseprojektina, vaid ka suuremas ulatuses, kui erasektori investeeringud ei ole kasumlikud. 7000 km pikkune baasvõrk annab hea võimaluse investeerida 5G-taristusse ja -teenustesse. 5G-koridorid ja turutõrkega alad määratakse kindlaks enne riigiabi andmist (2022–2023). Mõlemad meetmed aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamisse on RRFist kavas aastatel 2022‒2023 investeerida 24,29 mln eurot. 5G-taristu arendamiseks TEN-T transpordikoridoridel on kavas taotleda Via Baltica Eesti-Läti piiriülese lõigu katmiseks toetust Euroopa Ühendamise Rahastu digitaliseerimise programmist (CEF Digital). Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust toetatakse maapiirkondades, mis on ühtlasi turutõrkepiirkonnad, kus puudub mõistlik tasuvusaeg investeeringute tagasi teenimiseks ning millest tulenevalt ettevõtted konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee. Transpordikoridoridel tuleb tagada 44  katkematu 5G leviala aastaks 2025 (EL eesmärgid), mis nõuab täiendavate mastide paigaldamist kindla tihedusega. Väheste kasutusjuhtude tõttu ei ole mobiilsideettevõtjad valmis kandma kogu investeeringuga seotud majanduslikku riski. Seetõttu ei sobi finantsinstrumendid taoliste projektide rahastamiseks. Peamised sihtrühmad Peamine sihtrühm on kiire lairibaühenduse ja 5G-teenuse võimalik lõppkasutaja – kodumajapidamised (elanikud), ettevõtted või avaliku sektori organisatsioon, kellel puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega juurdepääsulairiba- ja 5G-võrkudele või kes asuvad nõrga ühendusega piirkonnas. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Sekkumisi valmistatakse ette koostöös erasektori turuteenuste osutajate ja kohalike omavalitsustega. Turutõrgete piirkonnad määratakse kindlaks sekkumiste käigus enne toetuse andmist. Piirkondlike erinevuste vähendamisel eelistatakse mahajäänud regioone. Sihtpiirkond on kogu riik, kuid rohkem tähelepanu on kavas pöörata mahajäänud piirkondadele nagu Kagu- ja Kirde-Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed 5G piiriülesed koridorid Läti ja Leeduga. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.2.1.2 Näitajad Tabel 26: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 2 (v) ERF Ülemineku RCO41 Lisandunud eluruumid, Eluruumid 3 000 14 500 millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku RCO42 Lisandunud ettevõtjad, Ettevõtjad 200 500 kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku PSO06 Rajatud 5G mastid Mastid 0 200 Tabel 27: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 45 2 (v) ERF Ülemineku RCR53 Eluruumid, kuhu Elu- 0 2020 4 800 SFOS, on tellitud ruumid projekti- lairibaühendus aruanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku RCR54 Ettevõtjad, kes on Ette- 0 2020 200 SFOS, tellinud võtjad projekti- lairibaühenduse aruanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku PSR07 5G levialaga kaetud Trans- 0 2021 5 SFOS, transpordikoridori pordi- projekti- d koridori aruanded d 2.1.2.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 28: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 032 17 000 000 2 ERF Ülemineku v 034 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 036 1 720 000 Tabel 29: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 01 63 720 000 Tabel 30: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 31 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 33 18 720 000 Tabel 31: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 03 63 720 000 2.1.3. PRIORITEET: ROHELISEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet 46 See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine 2.1.3.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erieesmärgi sekkumised on suunatud riigipõhiste soovituste lisa D kohaselt energiatõhususe meetmete ja taastuvatele kütustele ülemineku edendamisele, sh sekkumistele hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutamiseks energiatarbimises ja -tootmises. 1. Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks Eestis elab 70% elanikkonnast korterelamutes. Kui korterelamute rekonstrueerimine ei hoogustu, elab ligikaudu 200 000 elanikku eluruumides, mis on jõudnud 2030. aastaks oma eeldatava eluea lõpuni. Rekonstrueerimise toetamisel toetuste ja rahastamisvahendite kaudu on vahetu positiivne mõju elanikele. Elamute põhjalik rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb märgatavalt ning elutingimused paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Rekonstrueerimisel on oluline mõju ka maapiirkondades, kus esinevad turutõrked, sest rekonstrueerimise toetamine loob konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid eluasemeid, vähendades linna- ja maapiirkondade vahelist lõhet. Meedet rakendatakse kõikides piirkondades, kuid toetusi diferentseeritakse nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse. Senine rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimist ergutatakse toetuste ja laenudega. See võimaldab saavutada eluasemete energiatõhususe ja sisekliima parandamisega seotud eesmärke. Laene antakse olukorras, kus krediidiasutused ei paku korteriühistutele laene või annavad laene turu keskmisega võrreldes ebamõistlikel tingimustel. Laenuvõimalus on mõjus turutõrke piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, sh eluaseme investeeringute fondi kontseptsioon kombineeritud toetusmeetmete rakendamiseks. Ühtlasi toetatakse korterelamute energiatõhususe eesmärgil rekonstrueerimist ka Taasterahastust (RRF), et tagada rekonstrueerimisturul üleminekul struktuurivahenditest avanevatele uutele toetusskeemidele (st RRFi vahendid võetakse kasutusele varem) stabiilne rahastus. 2. Toetus korterelamute etapipõhiseks rekonstrueerimiseks madala kinnisvara väärtusega piirkondades Aastaks 2030 on Eestis madala kinnisvara väärtusega piirkondades ligikaudu 1000 probleemset, osaliselt asustatud korterelamut. Osaliselt asustatud korterelamud (korteriühistud) ei ole kulude jaotuse tõttu võimelised hoonet hooldama. Seetõttu on madala kinnisvara väärtusega piirkondades vaja rakendada toetusmeedet, mis vastab korteriühistute finantsvõimekusele, jagades tervikliku rekonstrueerimise väiksemateks tööpakettideks. Väiksemate tööpakettide eesmärk on energia säästmine ja hoonete etapipõhise rekonstrueerimise hõlbustamine, et parandada nende seisukorda. Korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise järjepidevus tagatakse hoonete rekonstrueerimispassiga, mis annab ühtlasi korteriühistule teavet korterelamu rekonstrueerimispotentsiaali kohta. Rekonstrueerimismeetmetega toetatakse paremat elukeskkonda vanades korterelamutes, tuginedes tänapäevastele kvaliteedikriteeriumidele: madalamad energiakulud, parem sisekliima ja juurdepääsetavus. Rekonstrueerimismeetmed aitavad eluruumide kvaliteeti parandada. See omakorda annab kohalikele ettevõtejatele parema juurdepääsu tööjõule, kuna hea elukeskkond muudab piirkonna atraktiivsemaks. 3. Kaugküttetorustiku ja katelseadmete renoveerimine 47 Üleminek säästvamale energiatarbimisele soojuse tootmisel ja jaotamisel katelde kaudu ning soojustorustiku renoveerimine on oluline meede energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. See aitab kaasa ka õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele energiasektoris. Samuti võimaldab see vähendada õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning parandada välisõhu kvaliteeti linnades ja vähendada selle mõju inimeste tervisele. Fossiilkütusel töötavad katlad renoveeritakse taastuvatel energiaallikatel töötavateks katlamajadeks maksimaalselt 21 MW ulatuses, kaugküttetorustik renoveeritakse maksimaalselt 55 km ulatuses. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. Kui renoveerimise tulemusena võetakse uue kütusena kasutusele biomass, peab biomass taastuvenergia allikana arvesse võtmiseks vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele direktiivi (EL) 2018/2001 mõistes. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt kaugkütteks taastuvate energiaallikate kasutamisele ja vanade kaugküttetorude asendamine uute energiatõhusate torudega aitab kaugküttesüsteeme tulevikukindlamaks muuta, tehes need vastupidavamaks tulevastele muutustele, nagu fossiilkütuse hinnatõus ning kliimamuutustest (nt üleujutustest või tormidest) tulenevad riskid. Samuti aitab see saavutada Eesti energia- ja kliimaeesmärke. 4. Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine Lokaalkütte puhul on oluline edendada uusi tehnoloogiaid ja võimaluse korral toetada eramajade ühendamist kaugküttevõrguga või asendada olemasolevad kodumajapidamises kasutatavad kütteseadmed uute taastuvenergial töötavate kütteseadmetega, mis vastavad rangematele heite piirnormidele. Sellise meetme rakendamine aitab otseselt kaasa õhusaaste vähendamisele linnades ning seda tuleks esmalt rakendada piirkondades, kus õhukvaliteedi piir- ja/või sihtväärtused on ületatud. Tihedalt asustatud piirkondades toetatakse ligikaudu 2350 eramajas vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist kaugküttevõrku. Kütteseadmed peavad vastama Komisjoni määrusele (EL) 2015/1189 ja muudele säästvuse nõuetele, sh ökodisaini ja energiamärgistuse standarditele. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. 5. Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine Peamine vahend, kuidas õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhusust ja üldist keskkonnapoliitikat kontrollida, on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Sekkumise tulemusena võimaldab ajakohastatud riiklik seirevõrgustik hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) taset. Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise lahutusvõimega hinnata asjaomaste ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil. Integreeritud hindamine võimaldab rakendatud meetmete asjakohasust ühiskonnale selgelt põhjendada ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist inimeste terviseriskidega. Kohtkütte sektori kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Ülevaatlikuma seireinfo abil on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), et vähendada eramajade kütmisel tekkivaid heitkoguseid ja kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada energiatõhusust. Selle sekkumise raames toetatakse: 1) õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside seirevõrgu arendamist ning seireandmete paremat jaotamist, et hinnata rakendatud meetmete tõhusust ja teavitada elanikkonda; 2) asukohapõhise terviseriski hindamise süsteemi loomist ja elanikkonna teavitamist õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest. 5. Tervishoiusektori taristu energiatõhusus COVID-19 kriis on toonud teravama rõhuasetuse tervishoiutaristule. Eesti maakonnahaiglate taristu on aegunud. Maakonnahaiglad ehitati 1950. ja 1970. aastatel, mitmes maakonnas isegi varem (nt 1906. ja 1938. aastal). Hooned on sageli liiga suured, neid kasutatakse ebatõhusalt ja see suurendab püsikulusid. Maakonnahaiglate taristu energiatõhususe suurendamine aitab parandada energiatõhusust ja suurendada ruumikasutuse efektiivsust. Selle kaudu on võimalik saavutada suuremat kulutõhusust, säästa halduskulusid ja mõjutada tervishoiusektori jätkusuutlikkust. Energiatõhususe arendamine maakonnahaiglates käib käsikäes tervishoiu- ja sotsiaalsfääri integreerimiseks vajalike investeeringutega ning maakonna heaolukeskuste loomisega, mida toetatakse ERFi vahenditest poliitikaeesmärgi nr 4 raames. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. 48 Peamised sihtrühmad Korteriühistud, kohalikud omavalitsused, tihedalt asustatud piirkondades asuvad eramajad/kortermajad, kus kasutatakse tahkekütuse kütteseadmeid, kaugkütteettevõtted, integreeritud heaolukeskused, poliitikakujundajad, linnaõhu saasteainetega kokkupuutuvad elanikud. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Eluasemesektori energiatõhususe meetmete puhul keskendutakse eluasemete parandamiseks tasakaalustatud meetmete pakkumisele kõigis piirkondades, et vältida ebavõrdsust, sh energiaostuvõimetust. Kuna maapiirkondades on korteriühistute finantsvõimekus tervikrekonstrueerimise jaoks liiga kehv, siis töötatakse välja etapipõhise rekonstrueerimise meede, mis võimaldab korterelamu rekonstrueerida pikema aja jooksul, et võetud kohustusi hajutada. Maapiirkondadesse ehitatakse või on ehitatud uusi ligipääsetavaid korterelamuid vähe ning seetõttu suureneb korterelamute rekonstrueerimise tulemusel ka kergemini ligipääsetavate eluruumide arv. Ligipääsetavus on eriti oluline seetõttu, et ühiskonnas kasvab eakate ja erivajadustega inimeste osakaal. Hoonete rekonstrueerimise riikliku pikaajalise strateegia väljatöötamisse kaasati asjaomased sidusrühmad, et kaaluda ettepanekuid, mis tagaksid laiema kasu energiatõhususe, ligipääsetavuse, ohutuse ja piirkondade tühjenemise seisukohast. Meetmed taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks kaugküttes ja -jahutuses töötatakse välja asjaomaseid sektoreid (nt kaugkütteettevõtteid) kaasates. Meetmed tehakse kõigile turuosalistele avalikult kättesaadavaks. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eestis pööratakse erilist tähelepanu suure piirkondliku/maapiirkonna kasu tagamisele. Kuna seni on üle 60% toetustest jaotatud Tallinnas ja Tartus ning nende naaberpiirkondades, keskendutakse järgmisel eelarveperioodil rohkem piirkondlikule mõõtmele ja suurendatakse toetuste ja finantsinstrumentide pakkumist madalama kinnisvarahinnaga turutõrke piirkondadesse. See saavutatakse läbi teavitustegevuse tõhustamise piirkondades ning energiatõhususe valdkonna nõustajate ja spetsialistide arvu suurendamise. Elamute kaugküttevõrkudega ühendamise või tahkekütuse kütteseadme renoveerimise toetused on suunatud tihedalt asustatud piirkondadesse suurtes linnades. Kaugküttesüsteemide ja katlamajade renoveerimise ja ehitamise toetamise (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) sihtpiirkond on kogu Eesti. Õhuseirevõrgu ja õhusaasteainete modelleerimise süsteemi täiustamine ja ajakohastamine hõlmab kogu Eestit. Sotsiaalsesse taristusse investeerimine ja konkreetsed investeerimisobjektid valitakse piirkondlike ja sotsiaal- majanduslike profiilide alusel, eelistades kõige ebasoodsamas olukorras asuvaid objekte. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Tegevuste iseloomust ja sihtrühmast tulenevalt on elluviijad eelkõige siseriiklikud organisatsioonid ja taotlejad. Selle erieesmärgi all plaanitakse teha rahvusvahelist koostööd terviseriski hinnangute süsteemi loomisel. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Antud erieesmärgi all panustavad eesmärki ,,Kaitsta Läänemerd’’ õhukvaliteedi parendamise meetmed. 49 Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Eluasemesektori energiatõhususe parandamiseks rakendatakse lisaks toetusele ka rahastamisvahendeid laenude vormis, teisi erieesmärgi meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Rahastamisvahendeid laenude vormis kasutatakse piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja finantsinstrumentide pakkumiseks turutõrke piirkondades, nt piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Laenuvõimaluse rakendamiseks töötatakse välja elamute rekonstrueerimise rahastu, mis pakub eluasemete rekonstrueerimiseks sobivaid intressimäärasid ja tagasimaksetähtaegu. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) valmib 2022 sügisel. 2.1.3.1.2. Näitajad Tabel 32: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond Siht- Eri- 3 i ERF Üle- RCO18 Suurema energiatõhususega Eluruumid 13 800 32 000 mineku eluruumid 3 i ERF Üle- PSO07 Parendatud korterelamutes Eluruumid 3 600 8 100 mineku asuvate eluruumide arv 3 i ERF Üle- RCO22 Lisandunud võimsus MW 7 21 mineku taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia) 3 i ERF Üle- RCO20 Äsja ehitatud või täiustatud Km 15 55 mineku kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud 3 i ERF Üle- PSO08 Paranenud küttesüsteemiga Elamud 750 2 350 mineku elamud 3 i ERF Üle- PSO09 Õhukvaliteedi hindamiseks Arv 4 16 mineku kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid 3 i ÜF - PSO44 Suurema energiatõhususega Ruut- 0 26 935 tervishoiusektori taristu meetrid Tabel 33: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) ID [5] Fond 50 3 i ERF Üle- RCR26 Primaarenergia MWh/aa 3 100 000 2020 2 964 500 SFOS, mineku aastane tarbimine stas projekt (sellest: elamud, iaruan üldkasutatavad ded hooned, ettevõtted, muu) 3 i ERF Üle- RCR29 Hinnangulised Tonni 2 168 000 2018, 2 138 230 SFOS, mineku kasvuhoonegaasid CO2 2020 projekt e heitkogused ekv/a iaruan ded 3 I ÜF - RCR26 MWh/aa 7 876 2020 5 654 Projekt stas - ide 2022 järelar aasta uande Aastane te d, primaarenergia kesk energi tarbimine mine aauditi tarbi d mine ühe aasta kohta 3 I ÜF - RCR29 tonni 2 672 2020 1 918 Projekt CO2 - iaruan ekvivale 2022 nete nt/aasta aasta alusel Hinnangulised s te kasvuhoonegaasid kesk e heitkogused mine tarbi mine ühe aasta kohta 2.1.3.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 34: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 041 73 600 000 3 ERF Ülemineku i 042 315 900 000 3 ERF Ülemineku i 044 16 200 000 3 ERF Ülemineku i 045 6 300 000 3 ERF Ülemineku i 077 10 000 000 3 ÜF - i 044 30 000 000 Tabel 35: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 01 386 900 000 3 ERF Ülemineku i 03 35 100 000 3 ÜF - i 01 30 000 000 51  Tabel 36: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 33 407 000 000 3 ERF Ülemineku i 32 15 000 000 3 ÜF - i 22 30 000 000 Tabel 37: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 03 422 000 000 3 ÜF - i 03 30 000 000 2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega 2.1.3.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu. Sama näeb ette taastuvenergia uus 2023a. 18. oktoobril vastu võetud direktiiv (EL) 2023/2413, mille Eesti plaanib üle võtta 2024 a. esimeses pooles. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondade ülene dekarboniseerimine rakendades kõiki säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid lahendusi. Biometaan on kodumaine keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ja CO2 püütakse kinni ning puhastatakse. Biometaani kasutamise osas on täiendav positiivne mõju KHG heitme minimaliseerimine läbi kogu ahela. Taastuvenergia eesmärkide täitmise taustal ei saa ära unustada energia julgeoleku aspekti. Eestis on hästi arenenud gaasitaristu, mille dekarboniseerimisel on suur mõju täiendava energia julgeoleku tekitamisel. Seetõttu on oluline tagada, et olemasolevas gaasitaristus, mida on suures osas EL toetustega rajatud, kasutatakse maksimaalselt keskkonnasõbralikke taastuvaid gaase. Eesti ei ole veel enda biometaani potentsiaali rakendanud maksimaalses mahus. Eesti eestvedamisel uuriti regionaalse gaasitaristu (kolm Balti riiki ja Soome) võimalikke dekarboniseerimise võimalusi. Uuring valmis Euroopa Tehnilise toe instrumendi toel (TSI Instrument). Biometaani ressursi kasutamine olemasolevas gaasivõrgus on kõige kiirem võimalus ning väikseima kuluga ühiskonnale tagamaks rohegaaside kasutuse suurendamist15. Olemasolev gaasitaristu on hästi arendatud tarbijate vaatest (näiteks tööstus), kuid potentsiaalsed uued biometaani tehased asuvad olemasolevast gaasitrassist eemal ning seal puudub vajalik tehniline lahendus biometaani võrku sisestamiseks. Lisanduva kodumaise biometaani jõudmine tarbijateni on oluline energiajulgeolekut parandav lähenemine. Seni on tagatud gaasitaristu tarbijatele vajalik energia regionaalse gaasitaristu kaudu, kasutades selleks fossiilset maagaasi. Seatud ambitsioonika taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on vajalik suurendada rohegaaside mahtu olemasolevas gaasitaristus. Toetuse kaudu on mõistlik rajada rohegaaside sisestamiseks vajalik gaasitaristu selliselt, et loodav taristu on erinevatele tootjatele avatud. Selline arendus motiveerib uute tootjate turule tulekut, kuna biometaani on võimalik kestlikult suunata tarbimisse läbi olemasoleva taristu. 15 https://energiatalgud.ee/node/8941 52  Sekkumise tulemusena luuakse üle Eesti biometaani sisestusjaamu, mis saavad teenindada kõiki regioonis juba olevaid ja uusi biometaani tehaseid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Riiklik võrguhaldusettevõte Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Töötatakse välja asjakohane metoodika sisestusjaamade asukohtade rajamiseks selliselt, et oleks tagatud nende maksimaalne avalik kasutamine kõigi biometaani tootjate poolt, arvestades gaasitaristut ning biometaani tehaste potentsiaalseid asukohti. Meedet välja töötades kaasatakse huvitatud pooli, turuosalisi ning seotud ministeeriume. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Biometaani osakaalu suurendamine gaasitaristus saab toimuda väljaspool tiheasustuspiirkondasid ning olemasoleva gaasitaristu läheduses Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.2.2 Näitajad Tabel 38: Väljundnäitajad Eri-eesmärk Siht-väärtus kate-gooria Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond 53 3 (ii) ERF Ülemineku PSO45 Biometaani Arv 0 3 sisestuspunktid Tabel 39: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] Erieesmärk kategooria Sihtväärtus Piirkonna Prioriteet Mõõtühik ID [5] (2029) [200] Fond 3 (ii) ERF Üle- PSR44 Gaasivõrku GWh 0 2021 100 SFOS, mine sisestatud / projekti- ku biometaan aasta aruanded s 2.1.3.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 40: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERDF Ülemineku ii 049 7 000 000 Tabel 41: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERDF Ülemineku ii 01 7 000 000 Tabel 42: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 28 7 000 000 Tabel 43: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 03 7 000 000 2.1.3.3.Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise 2.1.3.3.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 54 Erieesmärgi raames toetatavad tegevused: 1) Üleujutusriskide maandamiskava meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud riskipiirkondades ja hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine hõlmab kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatamise süsteeme. Toetusi antakse investeeringuteks, mis vähendavad rannikualade erosiooni, üleujutuste ja veepuuduse ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja jõekallastel. Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada kliimamuutuste mõju majandusele ja looduskeskkonnale. 2) Märgalade, sh halvas seisukorras veekogude taastamine, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja „ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi“. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi (nt ühe hektari soo taastamine neelab umbes 800 kg süsinikku aastas), samuti vähendab soode taastamine tuleohtu ja aitab säilitada puhta vee varusid. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogude ökoloogilist seisundit. Mitteheas seisundis veekogumite seisundi parandamise tegevustega on plaanis hõlmata 300 ha suurust territooriumit ja need sisaldavad: a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamist ja sette kasutuselevõtu toetamist, sh järvemuda väärindamise tehnoloogiate väljatöötamise toetamist; b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamist olenevalt hüdromorfoloogilisest koormusest, sh jõgede looduslike sängide taastamist, sootide avamist ja muid maastikukujundusega seotud tegevusi; c) veevahetuse parandamist veekogudes, biomanipulatsiooni jm tehnilisi tegevusi, mille tulemuseks on veekogumi hea seisund. Mitteheas seisukorras veekogude taastamine on sünergias Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) meetmetega, kuna loob eelduseid kalavarude loodusliku taastootmisvõime suurendamiseks ning seekaudu kalapüügi kestlikkuse tagamiseks. 3) Linnade elurikkuse suurendamine, et aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele. ELi elurikkuse strateegia 2030 kohaselt on loodus väga tähtis liitlane kliimamuutustega võitlemise vastu. Linnade elurikkuse suurendamine aitab jahutada linnapiirkondi ja leevendada loodusõnnetuste mõju. Rohealad vähendavad õhu-, vee- ja mürasaastet; kaitsevad üleujutuste; põua ja kuumalainete eest ning säilitavad seose inimeste ja looduse vahel. Linnade elurikkuse suurendamise raames toetatakse linnade rohestamisekavade koostamist ja nende ellurakendamist pilootaladel. Sihtrühmaks on üle 10 000 elanikuga linnad kui asustusüksused ja linnaökosüsteemi alad EL looduse taastamise määruse tähenduses 4) Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine, et lahendada sadeveeprobleeme tiheasustusaladel. Kombineeritud sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi sademeveesüsteeme (SUDS) kui lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid. Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust, mis aitab vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Looduslähedaste sadeveesüsteemide toetamine on sünergias ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) sekkumistega, sest sadevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel. 5) Päästevõimekuse suutlikkuse ja valmisoleku suurendamine äärmuslike ilmastikuoludega toimetulekuks. See hõlmab järgmist: inimeste teadlikkuse suurendamine, merepäästevõimekus, metsatulekahjude kustutamine, otsingu- ja päästetööd, kriisiohjesuutlikkus ja päästekeskuste valmisolek üldisteks päästeoperatsioonideks, mis põhinevad Päästeameti riskianalüüsil. Päästeteenistused peavad olema valmis hädaolukordadele igal ajal reageerima, mistõttu tuleb tagada ka päästesuutlikkuseks vajalikud tingimused, nagu hooned ja side. Sekkumine põhineb siseturvalisuse arengukaval aastateks 2020–2030 ja riiklikul kohanemisstrateegia alleesmärgil 1 (täiustatud päästevõimekus ning inimeste võime kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile), ning päästevõime suurendamisega seotud meetmel 1.2. 6) Sadamate akvatooriumide kaitsmine, et tagada avalik parvlaevaliiklus. Sadamate akvatooriumeid on vaja kaitsta kliimamuutuste mõju tõttu. Tormide sagenemine, tugevate rannikutuule suundade muutumine ja 55  pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja üleujutused, nõuavad lainemurdjate ehitamist sadamatesse. Need tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi Eesti saartele. Äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemise tõttu on oluline ajakohastada avalikke sadamaid, et need oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised. Kõige enam kliimamuutustest mõjutatud piirkond on Eesti läänerannik ja saarestik. Rohuküla ja Heltermaa sadamates on vahetu vajadus lainemurdjate järele, et tagada avalik tõrgeteta parvlaevaliiklus Eesti suuruselt teisele saarele Hiiumaale. Väikestel kaugetel saartel on sadamatesse vaja täiendavaid lainemurdjaid, mis tagavad ühenduse Ruhnu (Ringsu sadam) ja Kihnuga (Kihnu sadam). Saartele ühistranspordi tagamine ja avaliku parvlaevaliikluse häirete vältimine on oluline, et säilitada ja soodustada saartel püsivat elamist ja toimivaid teenuseid. 7) Investeeringud meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku, nende tugisüsteemide ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks. Et vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile, on vaja investeerida ka keskkonnaseiresüsteemidesse (nii kohapealsesse kui ka kaugseiresse (meteoroloogilised radarid)), et koostada/tagada usaldusväärsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta. Ilmaprognooside ja hoiatuste aluseks on meteoroloogia ja hüdroloogilise seire võrgustikult saadud andmed. Lisaks saab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid kasutada teadusuuringuteks või muudeks uuteks digitaalteenusteks. 8) Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Tegevusega soovitakse suurendada riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide, andmete kättesaadavuseparandamise, kliima- ja keskkonnahariduse arendamise ning kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise teadlikkuse ja võimekuse parandamise.l Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad või on suunatud avaliku teenuse osutamiseks ja rahastamisvahendite kasutamine pole asjakohane. Peamised sihtrühmad Kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, avalik sektor, äriühingud, sh vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% kohalikule omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond. Märgalade taastamise ja veekogude seisundi parandamise geograafiline ulatus on Eesti väikese ja tiheda pinnaveevõrgu tõttu kogu Eesti territoorium. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Üleujutusmeede: üleujutusriskiga piirkonnad (Pärnu linn, Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Virtsu alevik, Kuressaare linn ja Nasva alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn, Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Kiisa alevik ja Maidla küla, Maardu linn, Paide linn, Sindi linn, Raasiku alevik). Sadamate akvatooriumialade rekonstrueerimine: saared ja rannikualad. Muu tegevus: kogu Eesti 56 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Rahvusvahelisel tasandil püüame tugevdada koordineerimist ja paremat teadmiste vahetamist Balti riikide vahel seoses kliimamuutustega seotud katastroofide ennetamise valmisoleku ja neile reageerimisega. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027.Samuti toetame pidevalt Eesti ülikoolide osalemist ELi Läänemere piirkonna strateegia projektides. Erieesmärgi all on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): halvas seisundis veekogumite tervendamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.3.2. Näitajad Tabel 44: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmäk väärtus eesmärk (2024) (2029) Vahe- Siht- Näitaja gooria konna kate- Fond Piir- Eri- ID 3 iv ERF Üle- RCO25 Uued või tugevdatud km 0,7 7 mineku rajatised üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel 3 iv ERF Üle- RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 50 000 10 mineku uuendatud 293 020 looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse 3 iv ÜF - PSO13 Seisundi parandamiseks hektarid 500 11 400 toetust saanud elupaikade pindala 3 iv ÜF - RCO26 Kliimamuutustega hektarid 120 410 kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu 3 iv ÜF - PSO11 Kohalike omavalitsuste Kohalikud 7 60 arv, kus on toimunud oma- koolitused, seminarid ja valitsused infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima 57  kohanemise ja leevendamise meetmeid. 3 iv ÜF - RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 3 500 000 6 141 uuendatud 176 looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse 3 iv ÜF - PSO12 Veekogumi hektarida 0 300 tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala 3 iv ÜF - RCO28 Ala, mis on hõlmatud hektarid 720 000 1 200 kaitsemeetmetega metsa- 000 või maastikutulekahjude ennetamiseks 3 iv ÜF - PSO14 Sadamate arv, kus on Sadamad 2 4 rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid Tabel 45: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) Fond ID 3 iv ERF Üle- RCR35 Üleujutuste vastu Isikute arv 0 2021 30 000 SFOS, mineku kindlustamiseks rahvastiku- võetud register meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - RCR35 Üleujutuste vastu Isikute arv 0 2021 73 000 SFOS, kindlustamiseks rahvastiku- võetud register meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR09 Osakaal % 47 2021 67 Euro- inimestest, kes on baromeeter kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad. 3 iv ÜF - RCR96 Muude kui Isikute arv 0 2021 200 000 SFOS, kliimaga seotud projekti- loodusriskide ja aruanded inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 58 3 iv ÜF - PSR10 Mitteheast heasse hektarid 0 2021 200 SFOS, seisundisse projekti- paranenud aruanded veekogumite pindala 3 iv ÜF - PSR11 Alade arv, kus Alad 0 2020 60 SFOS, elupaikade ja projekti- liikide seisund on aruanded toetuse abil paranenud 3 iv ÜF - RCR36 Metsa- või Isikute arv 0 2020 400 000 SFOS, maastikutule- rahvas- kahjude vastu tikuregister kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR12 Liinivedusid kasulik 25 2020 50 SFOS, teenindavate eluiga projekti- sadamate aastates aruanded pikaajaline toimekindlus 2.1.3.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 46: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 058 16 289 202 3 ÜF - iv 058 34 400 000 3 ÜF - iv 059 27 925 440 3 ÜF - iv 060 13 600 000 3 ÜF - iv 064 4 000 000 3 ÜF - iv 078 16 000 000 3 ÜF - iv 079 2 550 000 Tabel 47: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 01 16 289 202 3 ÜF - iv 01 98 475 440 Tabel 48: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 33 16 289 202 3 ÜF - iv 30 9 500 000 3 ÜF - iv 33 88 975 440 Tabel 49: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - iv 3 98 475 440 59 3 ERF Ülemineku iv 3 16 289 202 2.1.3.4.Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine 2.1.3.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid. Kattuvuse vältimine erinevate meetmete vahel tagatakse meetmete juhtrühmade kaudu. Sekkumisi on viis: 1. Toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutuseks Tegevused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuna vähendavad vajadust toota uusi materjale ja tooteid. Sihtrühm on pakendamise vähendamist ja muud jäätmetekke vältimist praktiseerivad ettevõtted ning need, kes soovivad oma lahendusi katsetada või kasutamist laiendada. Eelkõige vajab tähelepanu toidujäätmete teke, toidutootmine suure negatiivse keskkonnamõjuga tegevus, seetõttu on tähtis leida mh lahendusi toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks sh läbi digitaalsete lahenduste. Samuti on pakendite kasutamine suurenevas trendis, selle pidurdamiseks ning pakendite keskkonnamõju vähendamiseks on vajalik teha investeeringuid nii pakendite disaini ja tootmisse, sh parandada pakendite ringlussevõetavust, kui ka korduskasutussüsteemidesse. 2. Toetus ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks, ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks Suurem rõhuasetus seatakse tarbijale ning soodustatakse ärimudeleid, mis toetavad kestlikumat tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmadeks on näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on oluline, et rohkem ettevõtted järgiksid kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu toetatakse ka vabatahtlike keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjatevahelise koostööd ning tööstussümbioosi. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus. Üks osa teisese toorme kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate korrastamine (nt stabiliseerimine, alade täitmine) rakendades ringmajanduse põhimõtteid (vajadusel koostatakse eelnevad analüüsid). Ringmajanduse mudelite tõhusaks rakendamiseks on oluline läbi viia asjakohaseid riiklikke koordineerivaid ja praktilisi tegevusi, näiteks uuringuid, pilootprojekte ning juhiste loomist, investeeringuid riigi järelevalve võimekuse suurendamiseks ning suurendada teadlikkust ning edendada innovatsiooni digitaliseerimise abil. Näiteks käivitatakse reaalajal põhineva andmekogumissüsteem, mis võimaldab ettevõtetel masinliidese abil saata oma infosüsteemidest otse andmeid erinevatele andmete haldajatele. Samuti võib olla vajalik olemasolevate andmesüsteemide, näiteks pakendiregistri, arendamine või uute digitaalsete lahenduste loomine, näiteks materjalipank. Paremad andmed ja informatsiooni süsteemid jäätmete- ja materjalivoogude kohta annavad võimaluse edendada ringmajandust efektiivsemalt. Lisaks on oluline analüüsida andmeid, et saada parem ülevaade olulistest materjalivoogudest ning nende ringlussevõtu takistavate tegurite kohta. Vajalik on uurida, kui palju erinevates ahelates, sh piirkonniti ja mahuliselt, tekib biolagunevaid jäätmeid, näiteks toidujäätmeid, reoveesetteid ja kompostijäätmeid, ning nende käitlusviiside ja materjalivoogude ümbersuunamise potentsiaali kohta. Ringsete ärimudelite rakendamiseks on vajalik saada ülevaade kui palju kasutatakse erinevates valdkondades ühekordseid tooteid, mida on võimalik asenda korduskasutatavate toodetega. Samuti võivad kaevandamis- ja tööstusjäätmed olla toormeteks uutele toodetele, seepärast on oluline kaardistada nende koostis, kvaliteet ja kogus ning töötada välja vastavate taasvarade ringlussevõtu mudelid, mis tagaks ringlussevõtu sujuva laiendamise. Seejuures on vaja tegeleda jäätmevoogude jäätmeksoleku lakkamise ja jäätmeprobleemide lahendamisega kogu toote tootmise väärtusahela lõikes. Lisaks on oluline 60  suurendada teadlikkust kestlikest tootmis- ja tarbimistavadest ning käitumisest. Ringmajanduse edendamiseks on vajalik ka asjakohaste õppematerjalide ja juhendite koostamine, et edendada oluliste materjalivoogude ringsemat majandamist. Samuti on vaja kaasata asjakohased eksperdid, kes pakuksid osapooltele lisatuge, et pakkuda piisavat oskusteavet. Ringmajandus on integreeritud materjaliringluse kontseptsioon, mis ühendab erinevaid tegevusvaldkondi, ning selle terviklik rakendamine nõuab ekspertide suuremat pädevust ringmajandusega hõlmatud valdkondades, seetõttu on vaja läbi viia ka asjakohased koolitused ekspertidele. 3. Toetus tööstus- ja teenindussektori energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks ning ressursitõhususe auditite tegemiseks Jätkatakse ressursitõhususe parendamist. Majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks tuleks keskenduda laiemalt ringmajandusele. Sekkumise tagajärjel on suurenenud ettevõtjate ressursitõhususe alane teadlikkus. Investeeringud põhinevad ressursiaudititel. Ettevõtjad on eelnevalt meetme vastu üles näidanud suurt huvi ning seda arendatakse edasi ja sihtrühma laiendatakse lisaks tööstusele ka teenindussektorile. Samuti on lähenemine rohkem seotud energiatõhususe, digiteerimise ja automatiseerimisega. Selline kombineerimine suurendab toetusmeetmete omavahelist seotust ja tõhusust. Sekkumine aitab kaasa Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmisele ja ressursitootlikkuse suurendamisele. Meetmete kavandamisel on oluline, et see põhineks keskkonnaga seotud kasudel ja oleks kooskõlas seatud erieesmärgiga. 4. Toetus liigiti kogumise taristule Uute ärimudelite jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab materjalide liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on riigi peamised partnerid kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur vajadus olmejäätmete (sh bio-, pakendi- ja tekstiilijäätmed) käitluskohtade ja arukate kogumislahenduste järele, mida püsikuludest katta ei saa. Investeeringute tõhusaks suunamiseks on vajalik jäätmemudeli loomine ja arendamine ning jäätmete liigiti kogumise lahenduste analüüsimine ja omavalitsuste suutlikkuse tõstmine. Samuti on vajalik hinnata liigiti kogumise tasemeid, sealhulgas viia läbi sortimisuuringuid ja sellega seonduva süsteemse lahenduse väljatöötamine ja arendamine. Otstarbekas on arendada liigiti kogumise taristut sh võimaldada digitaalseid lahendusi ja korduskasutust ning ringlussevõttu. 5. Toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjaliringluseks Erilist tähelepanu pööratakse jäätmekäitluslahenduste ja valdkondliku innovatsiooni toetamisele, sh digitaliseerimisele. Jäätmekäitlussuutlikkuse puudumise tõttu raisatud teisesed materjalid tekitavad probleemi kogu ELis. Ringlussevõtu eelduseks on jäätmete kogumise taristu ning ohtlike ainete tuvastamine ja käitlemisvõimekuse toetamine. Ohutu materjaliringluse tagamiseks tuleb edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Meetmed toetavad käitlemistehaseid liigiti kogutud jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks piisava võimekuse loomisel. 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite eelhindamine näitab, et ettevõtetele, eriti keskkonnakaalutlustel või ringmajanduse valdkonnas investeerides, võib tekkida suurem rahastusvajadus. Eesti peab keskkonna valdkonnas tegema suurema hüppe ja toetusmeetmed aitavad ületada sellega seotud takistusi võrreldes teiste EL riikidega. Peamised sihtrühmad VKEd, suurettevõtted (peamiselt väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad), valitsusvälised organisatsioonid, korduskasutuskeskused, ringmajanduse ja ressursitõhususe eksperdid, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste ühendused, riigiasutused, jäätmekäitlusettevõtted, tootmisettevõtted, kes kasutavad tootmises rohkem jäätmeid ja vähem kemikaale. Ringmajandusele üleminek nõuab panust kõigilt sidusrühmadelt. Seepärast on kavas toetada ka suuri ettevõtteid, peamiselt väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kellel oleks suurem mõju teiste osaliste mõjutamisele ja kes seaksid kestliku tootmise normiks. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine 61  Kogu Eesti, keskendudes tasakaalustatud piirkondlikule arengule ja pidades silmas vajadust tagada meetmed erineva suutlikkusega piirkondade toetamiseks. Vajaduse korral eelistatakse projekte pigem piirkondades, mis ei asu tõmbekeskustes (Tallinn, Tartu). Ringmajandusel põhinevate tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine, sh parandamine ja korduskasutus, jäätmete liigiti kogumine, kohalikud jäätmekäitluslahendused (nt kompostimine) ja varasemast saastest tuleneva kahju vähendamine või keskkonnaseisundi halvenemise mõju leevendamine, sh kaevandamine. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eestil ja Lätil on Interregi projekt PACKGDEPO (2021–2022), et soodustada pandipakendi süsteemide täiustamist ja piiriülest koostööd. Arutatud on võimalikku koostööprojekti Läti, Leedu ja Eesti vahel ohtlike jäätmete piiriülese liikumise ja aruandluse ühtlustamiseks. Ringmajandus ja selle lahendused on uuel perioodil erinevate Interregi programmide oluline osa. Erieesmärgi meetmed panustavad Läänemere strateegia eesmärki "Kaitsta Läänemerd", kuna nende tulemusena vähendatakse survet keskkonnale, sh väheneb jäätmeteke ja Läänemerre sattuva mereprügi osa ning ohtlike ainete sisaldus. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.3.4.2. Näitajad Tabel 50: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 3 vi ÜF - PSO15 Ringmajanduses toetatavad Ettevõtjad 20 150 ettevõtjad 3 vi ÜF - RCO107 Investeeringud jäätmete liigiti Euro 15 500 51 504 662 kogumise rajatistesse 000 Tabel 51: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 3 vi ÜF - RCR103 Liigiti kogutud Tonni/ 0 2021 45 000 SFOS, jäätmed aastas projekti- aruanded 3 vi ÜF - PSR13 Esmase toorme Tonni/ 0 2021 80 000 SFOS, sääst aastas projekti- projektidega aruanded 3 vi ÜF - RCR48 Toorainena Tonni/ 0 2021 400 SFOS, kasutatud aastas projekti- jäätmed aruanded 62  2.1.3.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 52: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 067 35 528 963 3 ÜF - vi 069 32 000 000 3 ÜF - vi 071 9 000 000 3 ÜF - vi 075 24 500 000 3 ÜF - vi 076 10 000 000 Tabel 53: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 01 111 028 963 Tabel 54: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 33 111 028 963 Tabel 55: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 3 111 028 963 2.1.4. PRIORITEET: SÄÄSTEV LINNALINE LIIKUMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 63 2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele 2.1.4.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Investeeringuid säästvasse linnalisse liikuvuskeskkonda toetatakse kolme liiki meetmetega: jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine, mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede ja trammiliikluse arendamine. Tegevused on rahastamiskõlblikud Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsetes linnapiirkondades (trammiliiklus ainult Tallinnas), sest kitsaskohtade kõrvaldamisel nendes piirkondades on kõige suurem mõju (kõige probleemsemad piirkonnad). Lisaks on rattateede arendamine Ida-Viru linnapiirkondades poliitikaeesmärgi nr 5 raames samuti rahastamiskõlblik. 1) Toetatakse terviklike jalgrattateede põhivõrkude ehitamist kesklinna piirkondades, sh rattaparkimisvõimaluste parandamist, et edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist linnapiirkondades. Aastatel 2021–2027 ehitatavate jalgrattateede pikkus sõltub suurel määral taristu ümberkorraldamisega kaasnevatest vajadustest, millest oleneb ka jalgrattatee 1 km arendamise maksumus. Näiteks on kavandatud jalgrattateede põhivõrgu hinnanguline kogupikkus Tallinnas 165 km, Tartus umbes 40 km jne ning vajadus uute jalgrattateede järele neis kolmes (sh Pärnu) linnapiirkonnas kokku kuni 150 km. Terviklike jalgrattateede põhivõrkude välja arendamine ja uute rattatee lõikude ühendamine olemasolevate jalgrattateedega (sh üsna hästi arendatud ühendused naaberomavalitsustest linnapiirini) on tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisel otsustava tähtsusega. Tallinnas ja Tartus on hiljuti välja töötatud jalgrattastrateegiad (Tallinna rattastrateegia 2018–202816, Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019–204017) mida võetakse sekkumiste kavandamisel arvesse Pärnu strateegiline dokument on koostamisel. 2) Toetatakse eri transpordiliike ja liikumisviise ühendavate mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmpunktide (liikuvuskeskuste) arendamist, sh on tähelepanu turvalistel jalgrattaparklatel, reaalajainfoga platvormidel ja ka teenusel ,,Pargi ja reisi’’. Nn esimese ja viimase kilomeetri liikuvusele heade lahenduste pakkumine aitab suurendada ühistranspordi teeninduspiirkonda ning parandada linnakeskuste ja ümbritsevate piirkondade vahelisi ühendusi. Tulemuseks on ohutumad ja kiiremad teekonnad ning tõhusam inimeste kodude ja töökohtade ühendamine. Seeläbi paraneb keskkonnahoidlike transpordiliikide konkurentsivõime ja väheneb autosõltuvus. Mitmeliigiliste sõlmpunktide arendamine on vajalik eri transpordiliikide ja liikumisviiside sujuvaks ühildumiseks. Ühistranspordi arenguga (sh trammiliiklus) muutuvad linnas liikuvatele inimestele mugavaid ümberistumise võimalusi pakkuvad lahendused (rööbastransport, buss, rendi- ja tõukeratas jms) atraktiivsemaks ja sobilikumaks ka kasutajatele väljastpoolt keskuslinna. 3) Tallinna trammiliikluse arengut toetatakse ühistranspordikasutuse osakaalu suurendamiseks (autokasutuse vähendamine, sh pendelrändes), laiendades trammiteede võrku. Marsruutide valik põhineb kergrööbastranspordi teostatavuse ja tasuvuse analüüsidel Tallinnas ja Harju maakonnas. Tervikliku trammivõrgu arendamine eeldab rahastamise kombineerimist. Võimalikud ehitatavad lõigud on järgmised: Põhja-Tallinn (Kalaranna, Pelguranna), Rae/Peetri, kesklinn (Liivalaia), , Tondi- Järve. Pärast ettevalmistamist võib olenevalt marsruudist projekti realiseerumiseks kuluda kuni viis aastat. Linn peab välja pakkuma kõige elujõulisemad marsruudid, võttes samal ajal arvesse nii ühistranspordi kasutajate osakaalu tõstmise eesmärki kui ka fiskaalseid, ajakava (st vahendite kasutamise ajakava) ja muid piiranguid. RRFi toel rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin, mis ühendab Vanasadama ja Rail Balticu rahvusvahelise terminali Ülemistel. Kavandatavad meetmed peavad olema kooskõlas riigi transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021– 203518 ja kohaliku liikuvuse strateegiatega, mida täpsustatakse üksikasjalikumate valdkondlike arengukavadega (näiteks Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035 19“ ja Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia 203520, Tartu linna arengukava 2018–202521 ja Tartu linna üldplaneering 2030+22). 16 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-Rattastrateegia-2018-2028 17https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline%20tegevuskava_Final_22042 019.pdf 19 https://strateegia.tallinn.ee/ 20 https://www.tallinn.ee/est/liikuvuskava2035/ 21 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/AK2025_dets2020.pdf 22 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/Tartu_yldplaneering_2017.pdf 64  Kavandatud meetmed on osa üleminekust CO2 heite vabale majandusele, millel on positiivne mõju juurdepääsetavuse, liiklusummikute ja heidetega seotud probleemide lahendamisele. Eraldatud jalgrattateede arendamine, uute trammiühenduste loomine ja mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede rajamine on kõik säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuskeskkonna edendamise olulised osad, mis aitavad parandada aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning ühistranspordi tõhusust ja kiirust ning selle konkurentsivõimet võrreldes sõiduautodega. Selle tulemusena on nendel sekkumistel positiivne mõju sõiduaegade ja -kulude vähenemisele, sõltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsusele, säästvate liikumisviiside kasutamisele, transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite vähenemisele, samuti negatiivsete tervisemõjude vähendamisele ning maakasutuse ja transpordi planeerimise paremale integreerimisele. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Erieesmärgi all kavandatud tegevused ei ole majanduslikult tuluteenivad, mistõttu pole rahastamisvahendite kasutamine asjakohane ning meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Sihtpiirkondade (Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade) elanikud, turistid, ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdõiguslikkusele, kaasatusele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse kaitsemeetmeid. Üleminek säästvamale transpordile võib tuua märkimisväärset kokkuhoidu, eriti väikese sissetulekuga leibkondadele, parandades samal ajal liikuvust (sh transporditeenuse kättesaadavust) ja turvalisust ühiskonna kui terviku jaoks (sh haavatavamate rühmade, näiteks eakate, laste, puudega inimeste jt jaoks). Näiteks moodustavad iga-aastased kulud, mis on seotud jalgratta omamise ja kasutamisega, vaid umbes 5% või 10% (elektrijalgrataste puhul) auto omamise ja kasutamisega seotud kuludest. Pakkudes soodsaid transpordivõimalusi ja alternatiive autosõidule (jalgrattasõit, ühistransport, kõndimine), saame parandada ebasoodsas olukorras olevate elanike rühmade juurdepääsu töökohtadele ja ühiskonnaelus osalemisele. Säästvate liikumisvõimaluste arendamine toob kasu ka soolisele võrdõiguslikkusele (teadusuuringud näitavad, et naised kasutavad rohkem ühistransporti või kalduvad rohkem kasu saama suuremast jalgrattasõidu osakaalust). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsed linnapiirkonnad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. 65 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.4.1.2. Näitajad Tabel 56: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 4 viii ERF Ülemineku RCO55 Uute trammi- ja Km 0 3 metrooliinide pikkus 4 viii ERF Ülemineku RCO54 Uued või ajakohastatud Mitmeliigilised 0 1 mitmeliigilised ühendused ühendused 4 viii ERF Ülemineku RCO58 Toetatav sihtotstarbeline Km 0 10 jalgrattataristu 4 viii ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 3 territoriaalse arengu strateegiatesse strateegiad Tabel 57: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja [200] Fond ID 4 viii ERF Üle- PSR14 Uute või Kasutajaid 0 2020 540 000 SFOS, mineku ajakohastatud /aastas projekti- mitmeliigiliste aruanded ühenduste kasutajate arv aastas 4 viii ERF Üle- RCR64 Sihtotstarbelise Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, mineku jalgrattataristu /aastas projekti- kasutajate arv aruanded aastas 4 viii ERF Üle- RCR63 Uute või Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, mineku ajakohastatud /aastas projekti- trammi- ja aruanded metrooliinide kasutajate arv aastas 2.1.4.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 58: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 4 ERF Ülemineku viii 081 56 000 000 4 ERF Ülemineku viii 083 40 000 000 66  Tabel 59: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 01 96 000 000 Tabel 60: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 19 96 000 000 Tabel 61: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 03 96 000 000 2.1.5. PRIORITEET: ÜHENDATUM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine 2.1.5.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Raudteetaristu arendamine, rongide sõidukiiruse suurendamine ja reisirongiliikluse tihendamine on oluline raudteetaristu kasutuse kasvatamiseks ning reisi- ja kaubaliikluse suunamiseks maanteelt raudteele. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvale ja ohutumale liikumisviisile. Prioriteetsed projektid raudteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas23. Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva lõikude elektrifitseerimine 23 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/raudtee 67  Ettevalmistused raudtee elektrifitseerimiseks algasid 2019. aastal. Praegu saab sõita elektrirongiga Tallinnast Turbasse, Paldiskisse ja Aegviitu. 2029. aasta lõpuks laiendatakse elektrivõrku Narva ja Tartusse. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse Tallinnast ida- ja kagusuunda uus 25 kV õhuliin ning uued veoalajaamad. Tallinnast lääne suunas jääb kasutusele olemasolev 3 kV elektrisüsteem. Projekti eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja märkimisväärselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat (see aitab saavutada kliimaeesmärke), ning luua raudteetaristu, mis võimaldab rongidel saavutada kiiruse kuni 160 km/h. Kuna Eesti tegutseb Põhjamaade avatud elektriturul, toodavad taastuvelektrit kõik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad riigid, seda ostetakse vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele ning see on vajaduse korral kättesaadav. See annab võimaluse kasutada raudteetranspordisüsteemis taastuvenergiat ja vähendada keskkonnamõju. Raudtee elektrifitseerimine avaldab otsest mõju CO2 heite vähendamisele. Et suurendada raudtee reisijateveo ohutust ja tõsta kiirus 160 km/h Tallinnast Narva ja Tartusse ning 135 km/h teistesse suundadesse, uuendatakse liikluskorraldussüsteemi (seda ei tehta Ühtekuuluvusfondist). Raudtee õgvendamine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel Tallinna-Tartu linnadevaheliste rongide ühendusaja märkimisväärseks lühendamiseks 1 tunni ja 36 minutini on vaja raudteeliin õgvendada ja kohandada rööbastee geomeetriat kooskõlas kiirusepiirangu suurenemisest tulenevate nõuetega. Raudteeliini õgvendatakse projektijärgse kiiruse 160 km/h alusel ligikaudu 28 kohas. Tallinna-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude rekonstrueerimine Raudtee ja rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja toimivust, et need vastaksid projektkiirusele kuni 160 km/h. Tallinna-Tapa-Tartu raudteeliini investeerimisprojekti alustati 2018. aastal ja seda rahastati riigieelarvest. Projekti teise etapi eesmärk on rekonstrueerida need lõigud, mida esimene etapp ei hõlmanud. Tallinna-Lelle lõigu suutlikkuse suurendamine ja rekonstrueerimine Tallinna-Rapla-Lelle (TEN-T üldraudteevõrk) on oluline raudteetrass säästva ühistranspordi arendamiseks Tallinnas ning seda ümbritsevates Harju ja Rapla maakondades. See on kiire ühistransport Tallinnasse sisenemiseks. Nõudlus selle raudteeliini järele kasvab ning võimalus pakkuda tihedamat ja kvaliteetsemat ühistransporti on väga oluline, et autode kasutusele oleks hea alternatiiv. Võrgu läbilaskevõime suurendamiseks ja sagedasema rongiliikluse pakkumiseks tuleb ehitada raudtee möödasõidukohad. Rail Baltic Rail Balticu (RB) tõhususe maksimeerimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF), Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahelise koostoime tagamiseks ehitatakse vajalikud rahvusvahelised reisiterminalid ning kohalikud peatused RB Tallinna ja Ikla vahelisele raudteelõigule. Investeering aitab kaasa piirkondlikule arengule ja vähendab CO2 heidet, võimaldades igapäevast pendelrännet elektrikiirrongiga. Kohalike peatuste asukohad on osalusprotsessi raames määratud maakonnaplaneeringutes. Kohalikud peatused ühendavad sisemaad linnakeskustega ning aitavad vähendada liikluskoormust maanteedel. Kohalikest peatustest saavad väikesed mitmeliigilised reisiterminalid. Peatustel on hea ligipääs ka olemasolevale teede- ja jalgratta- ning kõnniteetaristule, need varustatakse jalgrataste ja autode parkimiskohtade (sh elektrisõidukite laadimisvõimalustega), bussipeatuse ja muude vajalike rajatistega. Kohalike peatuste rajamine RB raudteemarsruudile täiendab poliitikaeesmärgi nr 2 raames kavandatud investeeringuid, mis on mõeldud isiklike autode kasutuse suurenemisest ning säästvate transpordiliikide kasutamise vähenemisest tekkinud probleemide lahendamiseks. Balti riikide suurimal uuel raudteel Rail Balticul on Eesti territooriumil kaks rahvusvahelist reisiterminali: Ülemiste ja Pärnu. Rahvusvahelised reisiterminalid ja nende ümbrus moodustavad peamise multimodaalse transpordisõlme, ühendades erinevad transpordiliigid ning aidates kaasa ühistranspordi kasutamise suurendamisele piirkonnas. Investeeringuga parandatakse ka jaamade ligipääsetavust. Investeeringud maantee transporditaristusse on olulised majanduskasvu ja tööhõive hoogustamise võimaldajad. Peamised eelised on liiklusohutuse 24 parandamine, sõiduaja vähendamine ning inimeste ja ettevõtjate ühenduvuse edendamine. Samuti aitab see parandada maakasutuse tõhusust, kaasata piirkondadesse nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid (logistikaparkide arendamine, elamuehitusprojektid ja muud kinnisvarainvesteeringud), vähendada keskkonnakulusid (müra, CO 2, looduslike liikide rändetingimuste parandamine jne), arendada intelligentseid transpordisüsteeme ning sellel on nii otsene 24https://www.transpordiamet.ee/liiklusohutusprogramm 68  kui ka kaudne mõju tööhõivele. Prioriteetsed projektid maanteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukavas25. TEN-T maantee transpordiühenduste arendamine TEN-T maantee transpordiühendused on endiselt ebapiisavad ja takistavad reisimist (bussireisid) või kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut, samuti on vajakajäämisi liiklusohutuse tagamisel. Seetõttu on tehtavad investeeringud peamiselt seotud liiklusohutusega (sh intelligentsete transpordisüsteemidega), sõiduaja vähendamisega, teekasutajate kuludega ja keskkonnaalaste leevendusmeetmete väljatöötamisega. Teedevõrku on vaja intensiivselt arendada ka seoses TEN-T põhivõrgu välja ehitamise kohustusega 2030. aastaks. TEN-T põhivõrgu E263 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest on valmis ehitatud 22% (hõlmab 64 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 283 km). 2019. aasta lõpuks vastas 19% TEN-T põhimaanteest E67 Tallinna-Pärnu-Ikla (hõlmab 34 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 179 km) määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele. TEN-T E20 Tallinna-Narva maanteest on nõuetele vastavalt välja ehitatud 38% (80 km 2+2 maanteelõigust, kokku 209 km). Liiklusohutuse tagamiseks ehitatakse ohtlikud ühetasandilised ristmikud eritasandiliseks, paigaldatakse nõuetekohane valgustus ning rajatakse ohutud parkimisalad. Olemasolevad maanteed läbivad paljusid asulaid ning tänu rajatavatele ümbersõiduteedele suureneb liiklusohutus, paraneb asulate elu- ja liikluskeskkond ning paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite tingimused ohutuks liiklemiseks. Keskkonnanõuete tagamiseks paigaldatakse müratõkked ning loomadele rajatakse piirdeaiad ning ökoduktid ja -tunnelid (ja muud alternatiivsed nutikad lahendused). Negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeks kasutatakse haljastamist. Teelõikude projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga. Toetust kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punktiga c ning need aitavad kaasa TEN-T põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna-Narva raudteelõigu elektrifitseerimine ja Tapa-Narva raudteelõigu tugevdamine vähendavad Narva ja pealinna Tallinna aegruumilist vahemaad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad Pärnu-Ikla (Via Baltica) piiriala avalike teede rekonstrueerimist. Samuti hõlmavad need Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude raudteede rekonstrueerimist ning Rail Balticu – Balti riikide suurima uue raudtee – ehitamist. 25 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf 69 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.1.2. Näitajad Tabel 62: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 5 i ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või km 19 41 ajakohastatud teede pikkus – TEN-T 5 i ÜF - RCO49 Rekonstrueeritud või km 20 105 ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T 5 i ÜF - RCO53 Uued või ajakohastatud Jaamad ja 0 13 raudteejaamad ja peatused peatused 5 i ÜF - PSO16 Elektrifitseeritud raudteede km 50 450 pikkus – TEN-T Tabel 63: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 i ÜF - RCR56 Täiustatud inimpäeva / 0 2021 17 524 SFOS, maanteetaristust aastas projekti- tulenev ajasääst aruanded, Transpordi- amet 5 i ÜF - PSR15 Hukkunute arv hukkunut/ 1,2 2019 0,84 SFOS, uutel ja aastas projekti- rekonstrueeritud aruanded, maanteelõikudel Transpordi- amet 5 i ÜF - PSR16 Raudteede mln reisijat/ 6,08 2021 11,4 Statistika- kasutajate arv aastas amet aastas 2.1.5.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 64: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 087 134 100 000 5 ÜF - i 088 25 000 000 5 ÜF - i 096 129 697 000 5 ÜF - i 097 71 054 000 5 ÜF - i 100 113 124 000 70 5 ÜF - i 101 28 225 000 Tabel 65: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 01 501 200 000 Tabel 66: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 33 501 200 000 Tabel 67: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 03 501 200 000 2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine 2.1.5.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Paremad ühendused väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi Väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi toetatakse omavalitsuste investeeringuid aktiivsete liikumisviiside taristusse, mis tagab ohutu ja mugava juurdepääsu avalikele teenustele, töökohtadele ja ühistranspordile (sh Rail Balticule). Investeeringud aitavad kaasa regionaalarengule ja vähendavad CO 2 heidet, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sh kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. Projektivaliku aluseks on kohalikele omavalitsustele mõeldud avatud taotlusvoorud. Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid, muudavad tööle ja kooli mineku lihtsamaks ning vähendavad pendelrännet ja sõidule kuluvat aega. Investeeringute toetus antakse tagastamatu abi vormis. Eesti liikuvuspoliitika keskne eesmärk on vähendada inimeste sõltuvust isikliku auto kasutamisest. Omavalitsused saavad anda oma panuse jalgrattasõidu ja jalgsikäimise edendamisega, sh jalgratta- ja/või jalgteede ehitamisega, et tagada parem ja ohutu juurdepääs teenustele ning transpordile. Meetme eesmärk on suurendada omavalitsuste motivatsiooni leida lahendusi ohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast liikuvust (jalgrattasõit või kõndimine), et tagada parem juurdepääs teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikesse peatustesse) ja töökohtadele väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Rail Balticu projekti raames ehitatakse ühendused kohalikest peatustest ainult lähima avaliku maanteeni. Meede aitab omavalitsustel ühendada jalgratta- ja/või jalgteed Rail Balticu kohaliku peatuse lähimast üldkasutatavast maanteest ülejäänud jalgrattavõrgustikuga omavalitsusüksustes. Seega võimendab meede ka keskkonnasäästliku ühistranspordi positiivset mõju, sh kiiret ja ohutut raudteeühendust Eestis ning Eesti ühendamist Kesk-Euroopa, Lääne-Euroopa ja naaberriikidega. 71  Meetme peamine tegevusala on jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine koos tugitaristuga (valgustus, jalgrattaparklad, pingid ja väikevormid). Poliitikaeesmärgi nr 2 meetme eesmärk on jalgratta- ja/või jalgteede arendamine suurimates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmel on sama eesmärk kui poliitikaeesmärgi nr 3 meetmel, kuid see algab varem. Taaste- ja vastupidavusrahastu (5 miljonit eurot) ja Ühtekuuluvusfondi poliitika eesmärgi nr 3 (20 miljonit eurot) investeeringute kasutamine annab omavalitsustele võimaluse luua ulatuslikumad jalgratta- ja jalgteede võrgustikud. Erieesmärgi ja projekti tasandil on välistatud topeltrahastamine ja näitajate topeltarvestus: toetust sama jalgratta- ja/või jalgtee ehitamiseks antakse ainult ühe meetme alusel ja seda võetakse näitajana arvesse ainult üks kord. Taaskäivituskava 5 miljoni euro suurune avatud taotlusvoor viiakse läbi varem kui Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgi nr 3 kohane 20 miljoni euro suurune taotlusvoor. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Peamised sihtrühmad Elanikud, turistid, ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu riik (v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus kohalike omavalitsuste jalgratta- ja jalgteedesse tehtavate investeeringute mõõtmisel sõltub kohalike omavalitsuste arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.2.2. Näitajad Tabel 68: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 5 ii ÜF - PSO17 Toetatud jalgratta- ja/või jalgteede km 10 76 infrastruktuur 72 Tabel 69: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 ii ÜF - PSR17 Toetatud jalgratta- Kasutajaid 0 2020 600 000 SFOS, ja/või jalgteede aastas projekti- infrastruktuuri aruanded kasutajate arv aastas 2.1.5.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 70: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 083 20 000 000 Tabel 71: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 01 20 000 000 Tabel 72: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 32 20 000 000 Tabel 73: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 03 20 000 000 2.1.6. PRIORITEET: SOTSIAALSEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 73 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu 2.1.6.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erinevad suundumused – automatiseerimine, digiteerimine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, üleminek kliimaneutraalsusele, pikaajaline eeldatav eluiga, vananev elanikkond jm – muudavad üha olulisemaks mitmekülgsemate ja aktiivsemate tööturumeetmete pakkumise kõikidele sihtrühmadele. Sealhulgas: 1) haavatavamad rühmad, kelle seas on vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, madalama kvalifikatsiooni või aegunud oskustega inimesed, suure töötuse või kliimaeesmärkide tõttu suurema töötuse riskiga piirkondades elavad inimesed, kelle hulgas omakorda on ka mitte-eestlaste suur osakaal; 2) noored (eelkõige mittetöötavad ja mitteõppivad noored), aga ka 3) inimesed, kellel on kõrge kvalifikatsioon, mis ei vasta aga tööturu vajadustele. Selleks et tuua riskirühmi tööturule ja aidata neil seal püsida ning vähendada soolist palgalõhet ja tööalast soolist segregatsiooni, toetatakse käesolevast programmist täiendavalt sekkumisi, mis on suunatud oskuste uuendamisele, töötajate töövõime toetamisele, pikaajalise hoolduse ümberkorraldamisele (et leevendada eelkõige naiste hoolduskoormust) ja erivajadustega lastele kvaliteetsete kaasava hariduse teenuste pakkumisele. Noortegarantiid toetatakse ka RRFist (palgatoetus tööandjatele ja värvatud noorte oskuste arendamiseks vajalike koolituste hüvitamine). Sekkumised käsitlevad takistusi ja puudusi parema positsiooni saavutamisel tööturul, sujuvamat tööalast liikuvust või konkurentsivõimelisust tööturul. Sekkumised:  Töötatakse välja paindlikud ja mitmekesised tööturumeetmed ning tugiteenused, et kõrvaldada tööturutõkked töötute ja tööturult eemalejäänud isikutele ning suure töötuse riskiga rühmadele (sh NEET-nooretele).  Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseerumise potentsiaali.  Piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks töötatakse välja ja pakutakse suure tööpuudusega piirkondades tööturumeetmeid, milles võetakse arvesse kohalikke ja piirkondlikke olusid ning kliimaeesmärke.  Rändetaustaga noorte, eelkõige vene keelt kõnelevatest piirkondadest pärit noorte karjäärivõimaluste parandamiseks töötatakse välja lisategevusi, et suurendada nende võimalusi sobiva töökoha leidmiseks (sh teabe- ja motivatsiooniüritused). Rändetaustaga täiskasvanutele, eriti neile, kelle seotus tööturuga on nõrk, pakutakse sihipärast lisatoetust, milles on ühendatud erinevad elemendid, nt teavitustegevus, nõustamine, koolitused ja jätkutugi tööl püsimiseks.  Valmistatakse ette ja töötatakse välja tööturumeetmed (sh meetmed tööoskuste omandamise toetamiseks), et toetada terviseprobleemidega isikute (sh piiratud töövõimega isikud) jätkuvat aktiivset töötamist ja tööturule siirdumist.  Töötatakse välja meetmed eakate inimeste tööturul osalemise toetamiseks, muutes tööandjate ja töötajate stereotüüpset suhtumist.  Tagamaks, et tööjõu oskused oleksid kooskõlas COVID-19-järgse kriisi ja majanduse elavdamise ning tööturu vajadustega, pakutakse oskuste täiendamist ja toetust paindlike täiendus- ja ümberõppe koolitusprogrammide ning piirkondlike meetmete kaudu. Nende kaudu pakutakse töötuse ohus olevatele rühmadele juurdepääsu õppimisvõimalustele, rahalist toetust (nt kraadiõppetoetus, stipendium, transpordi- ja majutustoetus jne) ning muid tugiteenuseid. See hõlmab ka aktiivse tööturupoliitika täiustamiseks vajalikke süsteemiarendusi. 74   Kaalutakse individuaalsete õppekontode (ILA) süsteemi rakendamist tööturumeetmete pakkumisel. Sekkumised kavandatakse koostöös tööandjate ja sidusrühmadega, võttes arvesse tööjõunõudlusega sektorite vajadusi ning pidades silmas piirkondlike erinevuste ja segregatsiooni vähendamise eesmärki. Samuti käsitletakse takistusi või tõkkeid, mis pidurdavad sihtrühmade osalemist (takistuste näideteks on hoolduskoormus, tervisega seotud piirangud, keelebarjäärid ja digioskuste madal tase, NEET-noorte olukord, vanusest tingitud madalam konkurentsivõime). Eesmärk on tõhus ja sujuv üleminek uutele töökohtadele, tööjõu mittevastavuse leevendamine ning piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamine. Sekkumiste raames on planeeritud spetsiifilised soolist võrdõiguslikkust suurendavad tegevused, mille eesmärgiks on vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada noorte sooneutraalseid karjäärivalikuid, vähendada soolisi stereotüüpe jne. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Tööealine elanikkond, tööandjad, töötajad, (sh kõrge töötuse määraga piirkondade elavad töötajad), töötud, mitteaktiivsed inimesed, eakad, vähenenud töövõimega inimesed, värbamis- ja karjäärispetsialistid, poliitikakujundajad, õpilased ja üliõpilased, haridustöötajad, ühiskond tervikuna, haavatavamad- ja riskirühmad (sh NEET-noored, ebapiisava eesti keele oskusega isikud, vähenenud töövõimega madala haridustaseme või aegunud kvalifikatsiooniga inimesed, vanemaealised), sotsiaalpartnerid (ametiühingud, tööandjad), valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, sidusrühmad, ettevõtted (sh piirkonnas töökohtade loomisest huvitatud ja tööturu arengust mõjutatud ettevõtted, riigiasutused, haridusasutused, tööturuteenuseid osutavad organisatsioonid, Eesti Töötukassa, ja vähenenud töövõimega inimestele teenuseid osutavad organisatsioonid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseerumise potentsiaali Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, piirkondlike eripärasid arvestades. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; 75  kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.1.2. Näitajad Tabel 74: Väljundnäitajad eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 a ESF+ Ülemineku PSO20 Osaluskordade arv Number 8901 20 256 Tabel 75: Tulemusnäitajad Andmete allikas Sihtväärtus võrdlusväärtus (2029) Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 a ESF+ Ülemineku PSR19 Peale teenuse % 36% 2020 38% SFOS, saamist tööhõives projektide olev tööealine aruanded elanikkond 2.1.6.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 76: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 134 52 830 270 Tabel 77: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 01 52 830 270 Tabel 78: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 33 52 830 270 76 Tabel 79: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 05 52 830 270 Tabel 80: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 01 2 485 950 6 ESF+ Ülemineku a 02 50 344 320 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske 2.1.6.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Pikaajalise ja tervisliku tööelu säilitamiseks ning töövõimereformi edasiseks rakendamiseks töötatakse välja töötervishoiu ja tööohutuse meetmed, võttes arvesse ka ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia. See hõlmab meetmeid järelevalve tõhustamiseks ja nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmiseks. Koolitatakse töökeskkonna ja -suhetega tegelevaid töötajaid, nende esindajaid, valdkonna spetsialiste ning huvigruppe ja sotsiaalpartneid. Valdkonna arendamiseks koostatakse uuringuid. See sekkumine on seotud teiste erieesmärkide sekkumismeetmetega, mille eesmärk on vähendada tööturu struktuurseid probleeme, töötada välja pikaajalise hoolduse süsteem ja investeerida integreeritud heaolukeskuste loomisesse, ning sekkumisega, mis on suunatud lastele ja noortele. Samuti mõjutab see sekkumist, mis on suunatud enim puudust kannatavatele isikutele. Töötatakse välja meetmed, et varakult avastada ja ennetada töövõime kaotust ja tervise halvenemist, toetades ohutu ja tervist säilitava töökeskkonna arendamist ning selliste teenuste väljatöötamist, mis edendavad tervislikke eluviise kogu elu jooksul. Kavas on töötada välja meetmed tööga seotud tervisekahjustuste varajaseks avastamiseks ja diagnoosimiseks, sh töötervishoiuteenuste reformimine. Samuti on fookuses meetmed, mille eesmärk on parandada institutsionaalset suutlikkust jälgida töötingimuste täitmist; paindlike töömeetodite edendamine, töö korraldamise uuenduslike viiside edendamine ning ametiasutuste, sh sotsiaalpartnerite ja muude töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega tegelevate esindusorganisatsioonide pädevuse suurendamine. Töökeskkonna kõrval võetakse fookusesse ka elukeskkond ning selle füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ning mõõtmisega seotud süsteemi vajakajäämiste kaardistamine, selle põhjal süsteemi parandamiseks meetodite ning vajalike vahendite ja mudelite väljatöötamine, katsetamine ning Eestis asjakohase pädevuse ja suutlikkuse suurendamine. Eraldi tähelepanu pööratakse ajutise töövõimetusega inimestele ja nende töövõime säilimiseks selliste meetmete väljatöötamisele, katsetamisele ja rakendamisele, mis aitaksid neil säilitada oma töökohta ja vältida püsiva töövõimetuse tekkimist. Terviseedendamiseks analüüsitakse praegu eri sektorites (tervishoid, haridus, sisejulgeolek, tööturg, sotsiaalkaitse) ja eri tasanditel pakutavaid killustatud teenuseid, töötatakse välja täiustatud integreeritud mudelid ning peamiste töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide (südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise probleemid, sh sõltuvusainete kuritarvitamine, luu- ja lihaskonna haigused, vähktõbi jne) maandamise ja tegelemisega seotud meetmed. Samuti tegeletakse sekkumise raames krooniliselt haigete isikute ja sõltlaste konkurentsivõime parandamiseks vajaliku toe tagamisega. Terviseedendamisega seotud meetmed hõlmavad terviseriskide varajast avastamist ja sekkumist, nõustamist, ravi ja eri asutuste pakutavat rehabilitatsiooni (sh töötervishoiu ja esmatasandi tervishoiusüsteemis). Analüüsitakse ka teenuste vajaduse hindamist, teenuse pakkumisega seotud poolte praeguseid oskusi, huvi ja valmisolekut uusi meetmeid ja mudeleid rakendada. 77  Sekkumise raames panustatakse ka tööturu osaliste ja tööandjate teadlikkuse suurendamisse tööohutusnõuete täitmisel ning toetatakse sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmade pädevuse tõstmist. Sekkumise raames võetakse fookusesse soodustingimustel vanaduspensionisüsteemi ja töötatud aastatel põhinevate pensionite süsteemi reformimine, võttes arvesse teiste riikide häid tavasid. Töötatakse välja tugistruktuur süsteemi ümberkorraldamiseks ja parandamiseks; kavandatakse ja pakutakse sihtrühmale teenuseid, mis hõlmavad teabevahetust, mitmesuguseid tööturuteenuseid, ümberõpet ja koolitusprogramme. Ligikaudu 45% programmi toetusest suunatakse töötervishoiu ja tööohutuse teenuste arendamiseks, 47% püsiva töövõimetuse ennetamiseks ja 8% haiguste ennetamise meetmete kättesaadavuse parandamiseks. Tööalalase ohutuskultuuri edendamise, nõustamise ja teiste teenuste arendamise ning pakkumise juures võetakse arvesse sihtrühma vajadusi ning panustatakse järelevalve parandamisse. Teenuste osutamine ja kättesaadavus kavandatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Asjakohasema tulemuse saavutamiseks kaasatakse meetmete väljatöötamisse kohalikud omavalitsused ja kogukonna esindajad, aga ka kõik teised asjaomased sotsiaalpartnerid. Meetmete detailsemal kavandamisel kaalutakse sotsiaalsete ettevõtjate suuremat kaasamist. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad – Töötajad ja tööandjad, sh VKEd (ka sotsiaalsed ettevõtted), spetsialistid ja organisatsioonid, kes tegelevad töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega, sh sotsiaalpartnerid ja muud esindusorganisatsioonide töötajad, tervishoiuteenuste osutajad, arendajad ja tööjõuga seotud õigusraamistiku rakendajad; – töötajad ja tööandjad, partnerorganisatsioonid, poliitikakujundajad ja rakendajad tööjõu valdkonnas; – tervise edendamise eest vastutavad isikud, esmatasandi tervishoius ja töötervishoiusüsteemis töötavad tervishoiutöötajad; – terviseriskide ja riskikäitumisega inimesed ja nende pereliikmed, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad, ennetamise, nõustamise, ravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutajatega seotud riigiasutused, elanikkond, töötajad, tervishoiupoliitika kujundajad ja rakendajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Eesti, piirkondlik tasand ja siseriiklik sihtrühm. 78 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.2.2. Näitajad Tabel 81: Väljundnäitajad kate-gooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 d ESF+ Ülemineku PSO21 Töötingimuste, töötervishoiu- Nr 6 12 ja ohutuse alaste arendatud lahenduste arv 6 d ESF+ Ülemineku PSO22 Püsiva töövõimekao arv 1 1 väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi loomine 6 d ESF+ Ülemineku PSO23 Püsiva töövõimekao Kasutajate 0 37 700 väljakujunemise ennetamise ja arv ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate arv Tabel 82: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 79  6 d ESF+ Ülemineku PSR20 Tervislikel põhjustel % 12 2019 12 SFOS, tööhõivest väljalangenute projektide osakaal (15 – 74) aruanded 6 d ESF+ Ülemineku PSR21 Uute osalise ja puuduva % 1,12 2019 1,11 SFOS, töövõimega inimeste projektide osakaal tööealisest aruanded rahvastikust 2.1.6.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 83: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 144 38 050 000 Tabel 84: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 01 38 050 000 Tabel 85: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 33 38 050 000 Tabel 86: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 05 38 050 000 Tabel 87: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 02 38 50 000 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu 2.1.6.3.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Kiiresti muutuvas maailmas peavad õppimisvõimalused olema mitmekesised, kättesaadavad, tulevikku suunatud ning vastama õppija võimetele ja huvidele ning aitama viia õppimisvõimalusi vastavusse ühiskonna 80 ja tööturu arenguvajadustega ning parandama võrdseid võimalusi. Sekkumisloogika põhineb järgmistel vajadustel: • toetada nüüdisaegset õpikäsitust formaalhariduse kõikidel haridustasemetel, võtta kasutusele teadusuuringutel põhinev ja tänapäevane lähenemisviis õpetamise ja õppimise individualiseerimisele ning õpimotivatsiooni ja õppija õpioskuste arendamisele; • tagada kvalifitseeritud haridustöötajate olemasolu ning toetada nende kutsealast arengut; • luua kättesaadavad ja valikurohked õpivõimalused, mis võimaldavad sujuvat üleminekut formaalhariduse ühelt tasemelt teisele; • luua tingimused õppekavade kaasavaks ja teaduspõhiseks väljatöötamiseks ning rakendamiseks formaalhariduse eri tasemetel, et viia need vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega, edendades õppekavade sidusust haridustasemete ja -liikide arvestuses, sh võimaldades võtta formaalhariduses arvesse mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi; • tagada hariduse ja koolituse vastavus tööturu vajadustele, sh regionaalseid erinevusi arvestades; • suurendada majanduse rohe- ja digimuutusega seotud õppesuundade atraktiivsust ning nende alast teadlikkust. 1. Meetmed õppekavade arendamiseks, õpingute korraldamiseks ning haridustöötajate kvalifikatsiooni ja juurdekasvu tagamiseks Õppijakesksete õppekavade väljatöötamine ja rakendamine on paremini seotud õpetajakoolitusega, õpitulemuste hindamise ja jälgimisega ning õppematerjalidega. Eri haridustasemete ja -liikide puhul toetatakse võtmepädevusi, tulevikuoskusi ja olulisi valdkondi (võõrkeeled; teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika; digioskused; ettevõtlus; karjäärivõimalused, kestlik areng; sotsiaalsed oskused ja suhtlemisoskused) koostöös haridusväliste huvirühmadega. Ettevõtlus- ja karjääriõppe toetamine ning ettevõtlikkuse arendamine üld-, kutse- ja kõrghariduses ning noorsootöös aitab suurendada õppijate teadlikkust oma annetest ja võimalusi neid arendada Toetatakse erinevate võimete ja võimalustega õppijate tipptasemel oskuste (sh digioskuste) arendamist. Tagatakse, et õppekavad toetaksid õppijakeskset lähenemisviisi ja praktiliste oskuste omandamist ning et õpingute sisu vastaks paremini ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad suurendada didaktikaalast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, sh toetada erineva emakeele ja hariduslike erivajadustega õppureid. Toetatakse uuenduslike õpimeetodite rakendamist, töötatakse välja õppematerjalid ja tagatakse nende kättesaadavus. Samuti lõimitakse õppesse paremini digitaalpedagoogika, toetatakse uuenduslike õppematerjalide loomist, sh hariduslike erivajadustega lastele. Õppematerjalide koostamisel võetakse arvesse eri vanuses ja eri vajadustega õppijate, sh erineva emakeelega õppijate põhipädevusi ja tulevikuoskusi. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses. Toetatakse teadusuuringutel ja tõenditel põhineva kvaliteedihindamise ja arenguvajaduste seire kasutuselevõttu ning pikemaajalisi ja ulatuslikumaid haridusteadusuuringuid, võttes arvesse piirkonna arenguvajadusi. Õppekavade väljatöötamise ja riiklike õpieesmärkide saavutamise toetamiseks tagatakse haridusasutustele toetus nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise ja aineülese didaktika valdkonnas. Nüüdisaegsete õppekavade rakendamiseks luuakse seiresüsteem ja -vahendid. Õpitulemuste hindamisel luuakse lisaks ainespetsiifiliste teadmiste hindamisele ka võimalusi anda tagasisidet tulevikuoskuste ja võtmepädevuste kujunemise kohta. Kehtestatakse tingimused, mille alusel hinnatakse haridusasutuste tegevuse tõhusust ja kvaliteeti, sh õpianalüütikat, et toetada õppe personaliseerimist. Meetmed on kavandatud hariduse kvaliteedi ja teadmistepõhise arengu soodustamiseks teadushariduse ja - kommunikatsiooni kaudu, populariseerides õppijate seas vajalikke valdkondi (sh teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika), toetades spetsialiste jõudmist tööturule eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate ettevõtjate jaoks. Meetmed hõlmavad eri vanuserühmadele ja haridustasemele mõeldud teadusalgatusi ning teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatusi, samuti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna algatusi. Toetatakse kutsehariduse ajakohastatud kvaliteedihindamise rakendamist, et hindamistulemusi saaks kasutada kvaliteedikultuuri arendamiseks ja strateegiliseks juhtimiseks, samuti selleks, et teavitada huvirühmi kutsehariduse vastavusest riiklikele nõuetele, arengukavade eesmärkidele, tööturu vajadustele ja õppijate ootustele. Selleks et tagada tööjõud hariduse valdkonnas, luuakse paindlikud võimalused tööleasumiseks, toetus alustavatele haridustöötajatele ja kutsealase arengu võimalused kogu karjääri jooksul. Töötatakse välja 81 meetmed nii valdkonnasisese kui ka -välise liikuvuse suurendamiseks ning õpetajakutse populariseerimiseks. Toetatakse haridusasutuste juhtide ja kohalike omavalitsuste ametnike poolt innovatsiooni rakendamist ning koostööl põhineva koolikultuuri loomist. Noorsootöö kvaliteedi parandamiseks tuleb suurendada erialase haridusega noorsootöötajate arvu ning levitada parimaid tavasid. Noorsootöötajatele pakutakse täienduskoolitust prioriteetsetel teemadel (nt nutikas noorsootöö, noorte vaimne tervis, erivajadustega noorte osalemise toetamine, 19–26-aastaste noorte kaasamine), luuakse platvorm parimate tavade jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks. Lisaks pakutakse töönõustamist. 2. Kõrgkoolide õpetamissuutlikkuse ja -paindlikkuse parandamiseks ning õppevalikute suunamiseks kutse- ja kõrghariduses toetatakse õppekorralduse ajakohastamist ja parendamist. Toetatakse digiõpet, ja digipädevuste kaasamist eri õppevaldkondadesse. Doktoriõppes toetatakse ülikoolidevahelist koostööd, et parandada kvaliteeti. Valitud valdkondades pööratakse tähelepanu kõrghariduse õpetamise suutlikkuse suurendamisele, sh akadeemiliste töötajate liikuvuse toetamisele ja täiendavate õppejõudude palkamisele. Käivitatakse meetmed, et viia kutse- ja kõrgharidus paremini vastavusse tööturu vajadustega ning suurendada nõutava kvalifikatsiooniga lõpetajate arvu. Toetatakse kutseühingute või tööandjate katusorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd, õppekavade ajakohastamist ja õpingute, sh doktoriõppe kvaliteedi parandamist. Keskendutakse valdkondadele, kus tööturul esineb lünki, sh IKT-oskustele, sh õpingute ajakohastamisele, ning digipädevuse kasutuselevõtule kõrg- ja kutsehariduses (IT ja mehhatroonika/tööstusinformaatika), haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele. Toetatakse ka haridusasutustevahelist koostööd, et hõlbustada üleminekut ühelt haridustasemelt teisele. Stipendiumide pakkumine majanduskasvu valdkonnas motiveerib õppureid valima nende valdkondade õppekavu ja toetab õpingute edukat lõpuleviimist. Antakse eritoetust IKT-oskuste arendamiseks kõigil formaalhariduse tasemetel. 3. Kutse- ja kõrghariduse kohandamine tööturu vajadustega (nn PRÕM+) Sekkumisega laiendatakse töökohapõhist õpet prioriteetsetele valdkondadele ja sihtrühmadele (eelkõige noored). Tagatakse praktika ja töökohapõhise õppe protsessi kvaliteet ning juurdepääsetavus, sh ettevõtjate ja koolide juhendajate koolitamine, koolide ja ettevõtjate koostöö praktika ja töökohapõhise õppe arendamisel ja rakendamisel, teaduspõhine ja koostöine õpe (võrdlev õppimine), arendustegevus. Katsetatakse erinevaid töökohapõhise õppe mudeleid, korraldatakse riiklikke kutsemeistrivõistlusi, samuti arendusprogramme võistlejatele ja koolitajatele, ning suurendatakse juhendajate ringi, et tagada edukamad tulemused rahvusvahelises konkurentsis. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad, praktikajuhendajad, ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav asutus, hindajad, ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase sektori õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus; - teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete õpilased, üldsus; - kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud; - õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Sekkumised aitavad viia õppimisvõimalused vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandada võrdseid võimalusi. Nn õppijakeskne lähenemisviis hõlmab kõiki õpilasi, eelkõige kõige haavatavamaid õpilasi, kellel on erinev emakeel ja kehvem sotsiaal-majanduslik taust. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada konkreetseid rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele rühmadele või ebasoodsamas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale 82  ja analüüsidele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad arendada nende metoodika ja didaktika alast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, toetada hariduslike erivajadustega õppijaid, erineva emakeelega õppijaid jne. Meetmetes käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasamist ja mittediskrimineerimist, kehtestades osalejatele nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/komiteede koosseis (nt sooline tasakaal asutuste/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikuprotseduurid (projektide hindamise ja valiku mittediskrimineerivad põhimõtted ning menetlused). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, sh arvestades regionaalseid erinevusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.3.2. Näitajad Tabel 88: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 e ESF+ Ülemineku PSO24 Koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja osalemiskord noortevaldkonna töötajate arv 500 16 750 6 e ESF+ Ülemineku PSO25 õppesuundade 2 3 Toetatud prioriteetsete arv (ISCED õppesuundade arv 2013) 6 e ESF+ Ülemineku PSO26 Õppe kvaliteedi arendamise 13 15 õppeasutuste projektides osalenud arv kõrgharidusasutuste arv 6 e ESF+ Ülemineku PSO27 Töökohapõhises õppes osalejate 800 3000 osalemiskord arv 83 Tabel 89: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 6 e ESF+ Üle- PSR22 Koolituse lõppedes osaluskord 70% 2020 75% SFOS, mineku kvalifikatsiooni projektide saanud haridus- ja aru- noortevaldkonna anded töötajad 6 e ESF+ Üle- PSR23 Prioriteetsetes % kõigist 22,5% 2020 24% SFOS, mineku õppesuundades õppijatest projektide õppivate õppijate aru- osakaal anded 6 e ESF+ Üle- PSR24 Õppe kvaliteedi õppeasutuste 0 2020 15 SFOS, mineku arendamise arv projektide projektid lõpetanud aru- kõrgharidusasutuste anded arv 6 e ESF+ Üle- PSR25 Töökohapõhises Osaluskord 69% 2020 75% SFOS, mineku õppes osalejad, kes projektide said tegevuse aru- lõppedes anded kvalifikatsiooni 2.1.6.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 90: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 6 ESF+ Ülemineku e 145 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 148 9 628 666 6 ESF+ Ülemineku e 149 63 397 972 6 ESF+ Ülemineku e 150 43 363 806 Tabel 91: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 01 132 081 117 Tabel 92: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 33 132 081 117 Tabel 93: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 10 116 390 444 84 Tabel 94: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 132 081 117 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks 2.1.6.4.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärk on järgida Eestile esitatud riigipõhiseid soovitusi (2019)  Rahvastik väheneb ja vananeb. Demograafiliste muutuste tõttu suureneb surve tööturule, tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Väikese sündimuse ja tööealise elanikkonna vähenemise kontekstis on inimressursi kvaliteet Eesti konkurentsivõime ja kestlikkuse seisukohast võtmetähtsusega. Olukorras, kus tööturule on sisenemas väikesearvulised põlvkonnad, on vaja tagada, et nad saaksid ühiskonna- ja tööelus maksimaalselt osaleda.  Koolist väljalangemise ennetamine ning puuetega laste ja noorte kaasava hariduse toetamine ning sellega seotud teenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamine.  Osalemise suurendamine aktiivsetes ja ennetavates tööturumeetmetes. Tegevused hõlmavad märkimisväärset osa Eesti elanikkonnast: 2019. aasta jaanuari seisuga oli Eestis 374 811 last ja noort (0–26-aastased), mis moodustab 28,3% kogu elanikkonnast. Sekkumine on seotud laste ja noorte sotsiaalse kaasatusega, mida käsitletakse erieesmärgis h. Võttes arvesse ESF+ prioriteete, Euroopa lastegarantii eesmärke, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte ees seisvaid probleeme, kavandatakse meetmeid järgmistes valdkondades: 1. Noorsootöö meetmed tööturule sisenemise toetamiseks koostoimes noortegarantiiga Selleks et vähendada noorte riskikäitumist ja ennetada tõrjutuse ohtu, toetatakse piirkondliku juurdepääsu parandamist noorsootööle ja noorte kaasamist noorsootöösse. 1. Toetatakse kohalikke omavalitsusi noorsootööteenuste ühisel kavandamisel, sh kohalike omavalitsuste strateegilise planeerimise suutlikkuse parandamisel, rakendusmudelite loomisel ning parimate tavade jagamisel, võrgustike loomisel ja ühisteenuste pakkumisel. 2. Noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks toetatakse noorteseire- ja analüüsisüsteemi toimimist ja edasiarendamist. 2. Toetusmeetmete pakkumine mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele Noorsootöö asutustele lisatoe pakkumine mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-staatuses noored) abistamiseks. Tugiteenuse eesmärk on leida üles mittetöötavad ja mitteõppivad noored, motiveerida ja aktiveerida neid, pakkudes individuaalseid tugiteenuseid. Lisavahendid eraldatakse mobiilseks noorsootööks (st tänavatöö), mille raames luuakse esmane kontakt noortega ja millest sõltub noorte esialgne kaasamine programmi tegevustesse. Ka see meede panustab koostoimes teiste noortele suunatud sekkumistega noortegarantiisse. 3. Hariduse tugiteenused Hariduse tugiteenuste süsteemi edasiarendamine. Riik toetab kohalikke omavalitsusi hariduse tugiteenuste korraldamisel ja tagab Rajaleidja keskuste võrgustiku toimimise. Rajaleidja võrgustiku eesmärk on toetada kõigi laste (alates lasteaiast, s.o vanusest 1,5 a) ja noorte arengut ja õppimist ning edendada kaasava hariduse põhimõtteid. Rajaleidja võrgustik pakub teenuseid lastele, õppijatele, nende vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jne. Teenused põhinevad ühtsetel standarditel, nende osutamine on kooskõlas 2035. aastaks seatud haridus- ja oskustealaste eesmärkidega ning kohandatud piirkondlike ja kohalike vajadustega. 85  Ülalnimetatud lastele ja noortele suunatud sekkumismeetmed, mis aitavad võidelda koolist väljalangemisega ja seega vältida sotsiaalset tõrjutust, toetavad Euroopa lastegarantii eesmärke ja põhimõtteid, milleks on ennetada sotsiaalset tõrjutust, tagades lasetele ligipääsu selleks vajalikele põhiteenustele. Lapsi ja noori, kes on haridusest ja tööturult kõrvale jäänud ning kes soovivad teha teadlikke valikuid tulevikuks, tuleb toetada ja võimestada. Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, avalikud tööturuasutused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Rakendades asjakohaseid sekkumisi: 1) kõikide piirkondade noortele pakutakse mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (sh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 2) aidatakse mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel naasta kooli või tööturule, et nad saaksid parimal võimalikul viisil ellu astuda; 3) tegeletakse võimalikult vara laste ja noorte tõrjutusega, keskendudes tõrjutuse ja koolist väljalangemise riski varajasele avastamisele, ennetamisele ja sellele reageerimisele; parandatakse ligipääsu hariduse tugiteenustele nii lastel kui ka nende vanematel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - 1,5–7-aastased lapsed; formaalõppes osalevad õppijad, koolist väljalangemise ohus olevad õpilased; vanemad; haridusasutuste juhid; õpetajad; tugispetsialistid; noorsootöötajad ja muud kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid. - 10–19-aastased noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored), üldhariduskoolides õppivad lapsed ja noored, ebasoodsamas olukorras olevad lapsed ja noored, vanemad, õpetajad; 10–14-aastased noored, kõik laste ja noortega tegelevad kohalikud omavalitsused, kohalike asutuste esindajad, ettevõtjate ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumised aitavad otseselt edendada võrdseid võimalusi, tagades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja toetatud õppele, et vähendada koolist väljalangemist ja maksimeerida iga inimese potentsiaali. Erieesmärgi alt toetatavate teenustega luuakse võrdsemad tingimused ebasoodsas seisundis olevatele lastele ja noortele, panustades niiviisi Euroopa sotsiaalõiguste sambasse ning Euroopa lastegarantiisse. Sekkumiste tulemusena on noortele tagatud kõikides Eesti piirkondades võrdsemad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ning vajaliku toetuse ja teenuste saamiseks. Edendatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse riski, et noored jäävad kõrvale ja üksi. Konkreetsete olukordade analüüsi põhjal võetakse vajaduse korral erimeetmeid spetsiifiliste rühmade toetamiseks (nt meetmed ja tegevused, mis on suunatud haavatavatele rühmadele või riskipiirkondadele). Peale spetsiifiliste meetmete käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasatust ja mittediskrimineerimist horisontaalselt, kehtestades nt osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused teenustele juurdepääsul, projektide hindamis- ja valikumenetlustes lähtutakse mittediskrimineerivatest põhimõtetest jne. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Terve Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 86  2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.4.2. Näitajad Tabel 95: Väljundnäitajad Piirkonna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 f ESF+ Ülemineku PSO30 Õppenõustamisteenuse Nõustamis- 7500 30 000 nõustamisjuhtumite arv juhtum 6 f ESF+ Ülemineku PSO28 Noorsootöö teenustes 0 84 000 osalemiskord osalenute arv 6 f ESF+ Ülemineku PSO29 Noorsootöö teenustes 2100 10 000 osalemiskord osalenud NEET noorte arv Tabel 96: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 f ESF+ Üle- PSR27 Õppenõustamist soovitusind 75% 2019 75% SFOS, mineku eenuse eks (%) projek- klienditagasiside tide aru- anded 6 f ESF+ Üle- PSR26 Tugimeetmetes % 68% (2016- 65% SFOS, mineku osalenud NEET osalejatest 2020) projek- noored, kes 6 tide kuud peale aru- tegevusest anded lahkumist on väljunud NEET noore staatusest 2.1.6.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi 87 Tabel 97: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 136 8 846 597 6 ESF+ Ülemineku f 152 20 642 061 Tabel 98: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 01 29 488 658 Tabel 99: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 33 29 488 658 Tabel 100: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 10 29 488 658 Tabel 101: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 02 29 488 658 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust 2.1.6.5.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Selleks et COVID-19 ja muude võimalike kriiside mõjust majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja toetada inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine aitab taastada kestliku majandus ning säilitada ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad inimeste oskuste uuendamist ning täiskasvanute koolituse märkimisväärset toetamist. Inimesed vajavad võimalusi mitmekesiste oskuste omandamiseks. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on kasvanud. Arvestades tööturu suundumusi ja tulevikus vajaminevaid oskusi, ei pakuta täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet aga paindlikult ja vajalikus mahus. Samuti on koolitustes osalemises suur sooline ja piirkondlik ebavõrdsus ning vanemaealised on elukestvast õppest vähem huvitatud. Seetõttu on esmatähtis arendada ja pakkuda kvaliteetseid ning paindlikke elukestva õppe võimalusi. Koolitusturu killustatus, teabe puudumine mitteformaalsete õppimisvõimaluste kohta, kasutajasõbralike võimaluste puudumine koolitusteabele juurdepääsuks ning puudused kvaliteedi hindamise süsteemis on peamised probleemid kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumisel. Täiskasvanud õppijate sihtrühm on 88 heterogeenne. Vajadus leida tasakaal õppimise ja töö vaheli suurendab vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA kutsekvalifikatsioonisüsteemi osana on edukalt käivitunud, kuid kutsesüsteemi ümberkujundamiseks on vaja lisareforme ning arendus- ja koostööd. Oskuste kirjeldused ja kvalifitseerimine on riiklikes andmebaasides erinev ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerida. Haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid peaks arenema ning oskusprofiilide ja kutsestandardite sisu peaks olema märkimisväärselt tõhusam. Omandatud oskuste (enese)hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel, samuti ei ole mikrokvalifikatsioone (mikrokraade) veel välja arendatud. Uuendusliku tehnoloogia, automatiseerimise, digiteerimise ja oodatava eluea pikenemise tõttu on üha tähtsam pakkuda täiskasvanutele rohkem täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning mittestatsionaarset formaalharidust. Sekkumisega toetatakse haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkuse arendamist, tööturu vajadustega kooskõlas oleva kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumist ning tagatakse, et koolitused oleksid tänapäevased, kvaliteetsed ja paindlikud. Täiskasvanuhariduses tuleb arvesse võtta piirkondlikke erinevusi ning käsitleda eri vanuserühmade ja ka mitte-eestlastest elanikkonna vajadusi. Kavandatud meetmed peavad tagama, et täiskasvanud elanikkonna oskused vastaksid koroonajärgse ühiskonna vajadustele, elavdades majandust ning tööturu lühi- ja pikaajalist arengut. Oluline on, et kavandatavad meetmed täiendavad ja on sünergias Erasmus+ programmi täiskasvanutele suunatud tegevustega nt täiskasvanuhariduses õppijate ja valdkonna töötajate õpirändega ja/või rahvusvahelise virtuaalõppe toetamisega ning annavad sisendit ja kasutavad ära Erasmus+ programmi raames rahvusvaheliste kogemuste vahetamise tulemusi, koostööd ja kasutajasõbralike veebiplatvormide ning virtuaalkoostöö vahendite kasutamist, eriti madalate oskustega sihtgruppide toetamiseks. Osalemine PIAACi kordusuuringus võimaldab hinnata viimase kümne aasta jooksul täiskasvanuhariduses tehtud otsuste ja investeeringute tulemuslikkust ning teha plaane edasisteks tegevussuundadeks. Rakendatakse täiskasvanutele suunatud teadlikkuse suurendamise, teavitus- ja populariseerimismeetmeid, et suurendada osalemist elukestvas õppes, parandada õppimisega seotud hoiakuid ning suurendada teadlikkust elukestvast õppest ja enesetäiendamise tähtsusest. Parandatakse täiendus- ja ümberõppe võimalusi käsitleva teabe kättesaadavust. Töötavatele täiskasvanutele, kelle oskusi on vaja ajakohastada või kelle oskused on aegunud, pakutakse tänapäevast kvaliteetset paindlikku mitteformaalset täiendus- ja ümberõpet, milles võetakse arvesse OSKA süsteemi prognoositud oskuste nõudlust ning mis on kooskõlas majanduse ja tööturu vajadustega, arvestades piirkondlikke ja riskirühmade vajadusi. Tulenevalt OSKA hinnangutest vajab IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti ehk seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese. Seega on vajalik tagada IKT valdkonna oskuste edendamisele suunatud täiendkoolitusi nii ESF+st kui ka RRFst. Roheoskuste arendamisel suunatakse RRFst fookus rohepöördest enim mõjutatud valdkondadesse, struktuurivahenditest aga teistes valdkondades ja õppekavades roheoskuste arendamisele. Rahvastiku vananemise trend suurendab vajadust kvalifitseeritud sotsiaaltöötajate järele, kes on üks oluline sihtrühm täiskasvanute mitteformaalses õppes. Oskuste täiendamise peamised sihtrühmad on eelkõige tööealine elanikkond, sh ilma erialase hariduseta, väheste või aegunud oskustega töötavad täiskasvanud ning täiskasvanud, kes vajavad oma töö lisaväärtuse suurendamiseks erioskusi, samuti täiskasvanute koolitajad. Toetatakse madala haridustaseme ja väheste oskustega täiskasvanuid, et nad jätkaksid õpinguid mittestatsionaarses formaalhariduses, tagamaks, et nende oskused vastaksid edasiste karjääri- ja õppimisvõimaluste nõuetele. Meetmete eesmärk on arendada ka haridusasutuste suutlikkust pakkuda kvaliteetset koolitust (sh uute õppekavade väljatöötamine, mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) ja koolitajate oskuste arendamine). 1. Käivitatakse meetmed mitteformaalõppe kvaliteediraamistiku edendamiseks. Hinnatakse mitteformaalõppe pakkujate kvaliteeti. Töötatakse välja ja rakendatakse mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) põhimõtteid ja nõudeid, et viia täiendus- ja ümberõpe paremini vastavusse praegu ja tulevikus vajaminevate oskustega. 2. Paindlike õppeviiside toetamiseks suurendatakse võimalusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise süsteemi (VÕTA) kohaldamiseks haridus- ja kutsekvalifikatsioonide süsteemis. Õppenõustamise suutlikkust parandatakse täiskasvanute õppe nõustajatele ja hindajatele koolituse pakkumisega. Kaasatakse sotsiaalpartnereid ja tööandjaid, luues ja rakendades kaasamistavasid mitteformaalsete ja informaalsete 89  õpingute tunnustamisel ja valideerimisel. Arendatakse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist ning asjakohaste juhendamis- ja hindamismaterjalide ning muude vahendite väljatöötamist. Toetatakse digilahenduste väljatöötamist elukestva õppe ja koolitusajaloo dokumenteerimisel. 3. Käivitatakse kutsekvalifikatsioonisüsteemi reform, et majanduse oskusnõudeid paremini kvalifikatsioonides kajastada. Oskuste klassifikatsiooni ajakohastatakse, oskuste kirjeldused ühtlustatakse kutsekvalifikatsioonide andmebaasides ja eespool nimetatu sidustatakse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO). Arendatakse edasi oskuste prognoosimise ja seire süsteemi OSKA, et paremini jälgida, analüüsida ja prognoosida oskuste nõudlust ja tööjõu pakkumist tööturul, sh arvestades regionaalseid vajadusi. OSKA jälgib ka oskuste ja tööjõu kättesaadavuse parandamiseks tehtud ettepanekute rakendamist. OSKA meetodid hõlmavad täiendavate andmeallikate kasutamist (suurandmed ja andmekaeve). Laiendatakse ja parandatakse OSKA tulemuste, oskuste nõudluse ja pakkumisega seotud teabe esitlemist ja jagamist eri sihtrühmadele. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega inimesed, täiskasvanud õppijad, koolitusasutused, täiskasvanud õppijate õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse kasutusele konkreetseid meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, erinevad piirkonnad olenevalt regionaalsetest tööturu nõudluse ja pakkumise eripäradest. 90 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.5.2. Näitajad Tabel 102: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 g ESF+ Ülemineku PSO31 Täiskasvanute 16 000 61 923 mitteformaalõppes osalemiskord osalenute arv 6 g ESF+ Ülemineku PSO32 Täiskasvanute 500 2077 mitteformaalõppes osalemiskord osalenute arv sotsiaalvaldkonnas 6 g ESF+ Ülemineku PSO33 Täiskasvanute 1250 5000 tasemeharidusse tagasitoomise osaleja tegevustes osalejate arv 91 Tabel 103: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 g ESF+ Ülemineku PSR28 Mitteformaal- osalejad 93% 2020 85% SFOS, õppes osalejad, projektide kes said aruanded koolituse lõppedes kvalifikatsiooni 2.1.6.5.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 104: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 151 80 245 860 6 ESF+ Ülemineku g 161 2 000 000 Tabel 105: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 01 82 245 860 Tabel 106: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 33 82 245 860 Tabel 107: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 10 82 245 860 Tabel 108: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 02 82 245 860 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet 2.1.6.6.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 92 Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitseprobleemid on omavahel seotud ja neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kulutõhusaim viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga seotud probleeme. Need valdkonnad on seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga, mida käsitletakse erieesmärgis f. Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisele, toetades aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise abil. Lastega seotud meetmete kujundamisel on aluseks Euroopa lastegarantii. Meetmeid kavandatakse järgmises valdkonnas: 1) Lastele ja noortele suunatud sotsiaalset tõrjutust ennetavad sekkumised. Oluline on pakkuda lastele ja noortele ning nende vanematele kvaliteetseid teenuseid, mis põhinevad sihtrühmade vajadustel, parandades ka vastavate spetsialistide pädevust. Laste ja noorte sihtrühmas on olulised vaimse tervisega seotud teemad. Meetmed töötatakse välja ning neid rakendatakse koostöös kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonidega jne. Noorte võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade mõjuvõimu suurendamine nõuab kodanikualgatuse arendamist ja rakendamist. 2) Tervikliku lastekaitsesüsteemi loomine, sh koostöö eri tasandite ja sektorite vahel. Lastele ja noortele mõeldud teenuste korraldamine ja integreerimine, võrgustike ja juhtumite haldamise mudelite ning teenuste korraldamise süsteemide väljatöötamine laste ja noorte toetamiseks, sh kohalike omavalitsuste toetamine teenuste korraldamisel. Asjakohaste meetmete rakendamisega toetame Euroopa lastegarantii rakendamist: 1) ennetame vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise põhjuseid noortel, sh neil, kes osalevad pidevates õigusrikkumistes; 2) pakume noortele mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (mh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 3) tagame lastele ja noortele sobivad teenused ning piisava toetuse nende füüsilisele ja vaimsele tervisele ning intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule; 4) loome aluse kodanikuühiskonnas osalemiseks järgmisele põlvkonnale; 5) arendame lastekaitse valdkonnas ja toetame erivajadustega laste toetussüsteemi uuendamist. Kohalike omavalitsustega seotud tegevusi kavandatakse kolme ministeeriumi koostöös. Kohalikke omavalitsusi võimestatakse lastele ja noortele mõeldud teenuste pakkumiseks (rahaline toetus, KOV spetsialistide nõustamine, juhendmaterjalide ja hindamisvahendite väljatöötamine, koolitus, järelevalve, võrgustike loomine). Edukas lõimumine, sh kohanemine, tööturule integreerimine ning uussisserändajate, teisest rahvusest püsielanike ja tagasipöördujate osalemine ühiskonnaelus toetab nende heaolu, Eesti ühiskonna turvalisust ning majandusarengut. Väheneb sotsiaalsüsteemi koormus ning julgeoleku, sotsiaalse tõrjutuse, etniliste konfliktide, radikaliseerumisega jne seotud riskid. Enamik Eesti rahvusvähemuste hulka kuuluvatest inimestest elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas (26% Eesti kogurahvastikust). Planeeritakse järgmisi integreeritud meetmeid, kaasates kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda: 1. Strateegiline kommunikatsioon lõimumis- ja kodakondsusteemade valdkonnas, et mõista rändeprotsesse ja kujundada välja objektiivne arvamus. Strateegilise kommunikatsioonita võivad tekkida rahvuste ja kogukondade vahelised konfliktid. Lisaks takistavad kallutatud teave ja väärarusaamad sihtrühmade edukat tööhõivet ja tööturule integreerumist. 2. Piirkondliku võimekuse arendamine kohalike omavalitsuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide, kultuuri ja spordiga seotud institutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide seas lõimumise, sh kohanemise ja kodakondsuse valdkonnas. Kohalikud omavalitsused osutavad sisserändajatele oma pädevuse piires teenuseid, kuid neil puudub strateegiline arusaam oma rollist, funktsioonist ning ootustest lõimumis- ja kodakondsusteema toetamisel ja uussisserändajate esmasel kohanemisel. Samal ajal suureneb Eestis uussisserändajate ja tagasipöördujatega omavalitsuste arv, suuremate keskuste kõrvale kerkivad uued sihtkohad (nt Pärnu). Sekkumise raames saavad piirkondlikud omavalitsused, nt Narva ja Ida-Virumaa (Kirde- 93 Eesti), Tartu ja Tartumaa (Kagu-Eesti), Tallinn ja Pärnu (Edela-Eesti) toetust kohaliku tasandi lõimumisstrateegiate ja -tegevuste väljatöötamiseks. 3. Võttes arvesse sihtrühma vajadusi, pakutakse keeleõppevõimalusi ka mitteformaalses õppes ja muude uuenduslike keeleõppemeetodite kaudu, mis toetavad igapäevaelus suhtlemisoskuste arendamist. Tööalase eesti keele arendamiseks ning eesti keelt kõnelevas keskkonnas töötamiseks valmisoleku parandamiseks pakutakse keeleõppevõimalusi ja keeletuge tööturumeetmete abil, võimaldades noortel ja täiskasvanutel, kelle emakeel ei ole eesti keel, osaleda töökohaga seotud lähetusprogrammides ja kasutada mentori abi eestikeelses töökeskkonnas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka kinnipeetavatele, et edendada nende integreerumist. Lisaks keeleõppele tuleb luua keelekeskkond, mis toetab keelepraktikat kogukondadevaheliste kontaktide kaudu erinevatel kultuuri- ja spordiüritustel, keelekohvikutes ja kultuuriklubides. Keeleõppe kõrval pakutakse asjakohase teadlikkuse suurendamiseks ka kodanikuõpetuse ning riigikaitsega seotud õppimisvõimalusi. Alushariduse jaoks töötatakse lasteaedades välja varase keeleõppe metoodika, et tagada eesti keele õpetamise professionaalsete meetodite säilimine põhihariduses ja seeläbi toetatakse Euroopa lastegarantii eesmärkide saavutamist. Kutse- ja keskhariduses töötatakse välja ning rakendatakse kompensatsioonimeetmed õppijate keeleoskuse parandamiseks. Tegeletakse eesti keele õpetajate ja koolitajate nappusega ning kvaliteetsete õppe- ja õppematerjalide puudumisega ning edendatakse koostööd haridus- ja teadusasutuste (ülikoolide) vahel, et parandada keeleõppe metoodilist kvaliteeti. Kohanemisprogramm, mis võimaldab hiljuti Eestisse elama asunud välismaalastel iseseisvalt toime tulla, leida vajalikku teavet ning edukalt osaleda tööturul, elukestvas õppes ja ühiskonnas, sh kodanikuühiskonnas laiemalt. Programm annab uussisserändajatele põhiteadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevaelu korralduse, töö ja ettevõtluse, õppimise, teaduse ja pereelu kohta. Uussisserändajad (sh lühiajalised töötajad ja nende pereliikmed) saavad tööga seotud teavet ja nõustamist seoses Eesti tööturuga. Eeltoodud sekkumised parandavad tööalast konkurentsivõimet, tagavad võrdsed võimalused uussisserändajatele, tagasipöördujatele ja teisest rahvusest püsielanikele; aitavad kaasa muudele ESF+ erieesmärkidele, näiteks tööturu probleemide leevendamisele, sotsiaal-majandusliku integratsiooni edendamisele, tööturule ja sotsiaalteenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamisele, mitteaktiivsete inimeste kaasamise edendamisele ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamisele. Tagatakse koostoime ESF+ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahel. ESF+ raames rakendatavate meetmete eesmärk on edendada uussisserändajate ja alaliste elanike ning kodumaale tagasipöördujate sotsiaal-majanduslikku integratsiooni. AMIF keskendub varajase sekkumise meetmetele ning esmasele ja kiirele reageerimisele, toetades lõimumist, sh kohanemist ühtse kontaktpunkti põhimõttel kohe pärast kolmandate riikide kodanike Eestisse saabumist, nt tugiteenused, teabe- ja osalustegevus, nõustamine, lahkumiseelsed meetmed jne. Sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Sotsiaalse tõrjutuse ohus lapsed ja noored, kasuperes noored; - Noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad); - Kahtlustatavad ja süüdistatavad, kuni 29 aasta vanused kinnipeetavad, kriminaalhooldusametnikud; - Eesti elanikud, ELi kodanikud ja nende pereliikmed, kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored (sh ajutiselt Eestis viibivad); - uussisserändajad, sh kolmandate riikide kodanikud, muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis; inimesed, kelle esimene keel ei ole eesti keel; - Kohalikud omavalitsused ja nende töötajad, asjaomaste valdkondade (lastekaitse, asendushooldus, haridus, kriminaalõigus, lõimumine, keeleõpe) spetsialistid, teenuste osutajad, teadlased, õpetajad, haridusasutuste liikmed ja eksperdid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, muud esindusorganisatsioonid, ettevõtjate esindajad, valitsusvälised organisatsioonid, kogukonnad, lapsevanemad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed 94  Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Laste ja noorte valdkonnas hõlmavad kavandatud sekkumised nii üldisi kui ka sihipäraseid tegevusi. Meetmed on suunatud eri sihtrühmadele, võttes arvesse nende eripära. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Viidates asjakohasele sekkumisloogikale, on meetmed suunatud 1) kogu Eestile (kultuurilise mitmekesistamisega seotud ühiskondliku suutlikkuse parandamine). 2) Arvestades sisserändajate ja teiste rahvuste alaliste elanike geograafilist paiknemist (peaaegu 30% Eesti kogu rahvastikust), pööratakse erilist tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnale, sh Tallinnale, kus elab enamik sihtrühma esindajaid (vastavalt 40% ja 82% kogurahvastikust). Meetmed on suunatud ka mujale, kus sihtrühma esindajad moodustavad olulise osa kohaliku omavalitsuse (Tartu, Pärnu, Valga jne) elanikkonnast. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.6.2. Näitajad Tabel 109: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 h ESF+ Ülemineku PSO34 Keeleõppe ja lõimumisega osaluskord 2500 10000 seotud koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridustöötajate arv 6 h ESF+ Ülemineku PSO35 Loodavate e-keeleõppe uus teenus 0 4 teenuste arv 95  6 h ESF+ Ülemineku PSO37 Lastekaitse korraldusmudeli mudel 0 1 väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku PSO38 Riskis olevatele sekkumiste 2 5 lastele/noortele sekkumiste arv väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku PSO36 Lõimumisvaldkonna 1000 6200 keeleõpet toetavates osaluskord tegevustes osalejate arv Tabel 110: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Märkused Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 h ESF Ülemineku PSR29 Haridustöö- osalejad 70% 2020 75% SFOS, Keele- õppe + tajad, kes said projekti- ja/või koolituse de aru- integrat- lõppedes anded siooniga kvalifikat- seotud kooli- siooni tused 6 h ESF Ülemineku PSR31 Lastekaitse mudel 0 2020 1 SFOS, + korraldus- projekti- mudeli de aru- rakendamine anded 6 h ESF Ülemineku PSR32 Riskis number 0 2020 5 SFOS, + olevatele projekti- lastele/noor- de aru- tele anded sekkumiste rakendamine 6 h ESF Ülemineku PSR30 Lõimumis- osalusk 0 2020 4960 SFOS, + valdkonna ord projekti- keeleõpet de aru- toetavate anded tegevuste läbinute arv 2.1.6.6.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 111: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 152 104 520 256 6 ESF+ Ülemineku h 154 8 428 729 6 ESF+ Ülemineku h 158 2 195 788 Tabel 112: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 01 115 144 773 Tabel 113: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 96  6 ESF+ Ülemineku h 33 115 144 773 Tabel 114: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 05 33 848 317 6 ESF+ Ülemineku h 06 33 547 670 6 ESF+ Ülemineku h 07 1 330 848 6 ESF+ Ülemineku h 08 5 799 208 6 ESF+ Ülemineku h 09 40 618 730 Tabel 115: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 02 115 144 773 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 2.1.6.7.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumine hõlmab selliste tegevuste arendamist, mis toetavad iseseisvat elu ja kohalike kogukondade võimekuse suurendamist, eri poliitikavaldkondade koordineerimist ja lõimimist, et hõlbustada ligipääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ning suurendada sotsiaaltöötajate ja muu tööjõu pädevust ning oskusi. Sekkumise eesmärk on töötada välja terviklik pikaajalise hoolduse süsteem, mis ennetaks, vähendaks ja aitaks toime tulla hooldusvajadustega, edendaks inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning toetaks hooldajaid. Sellise süsteemi nurgakivideks on: 1) hea üldine koordineerimine; 2) hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas; 3) hästi toimivad, kvaliteetseid ja piirkondlikult kättesaadavad sotsiaalteenused; 4) professionaalsed sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalises hoolduses; 5) teenuste osutamiseks ja tarbimiseks vajaliku infrastruktuuri ning keskkonna olemasolu mida toetatakse investeeringutega kaasaegsesse sotsiaalteenuste taristusse (vt taristusse tehtavaid investeeringuid käsitlev peatükist 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii). Hea üldine koordineerimine ning hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas • Pikaajalise hoolduse oluline osa on sellise tervikliku hindamissüsteemi loomine, mis hõlmab vajalikke andmeladusid, andmevahetussüsteeme ja -vahendeid. Praegu on puudu sektorisisesest koostööst, riikliku ja kohaliku tasandi ning sotsiaal- ja tervishoiusektori vahelisest koordineerimisest ning innovatsioonist. Sekkumise raames toetatakse tegevusi ja projekte, mis panustavad nende eesmärkide saavutamisse (aitavad luua hindamisinstrumente, andmevahetuskeskkondi jne). • Suurendatakse poliitikakujundajate suutlikkust nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning arendatakse teenuseosutajaid, samuti koostööd kohalikul tasandil arendustegevuste kaudu. • Toetatavate meetmete üks eesmärk on suurendada kogukondade, klientide ja nende katusorganisatsioonide võimekust. Selleks suurendatakse nende teadlikkust ja toetatakse tegevusi, mis 97 ergutavad uuenduslike digitaalsete ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Edu saavutamiseks on otsustava tähtsusega avaliku sektori, aga ka era- ja mittetulundussektori ning haridusasutuste kaasamine. • Panustatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. See hõlmab erinevate tugitehnoloogiate laialdasema kasutamise võimaldamist nii kodukeskkonnas kui ka teenuste osutamisel. Samuti toetatakse meetmeid, mis edendavad teenuste osutamise kvaliteeti ja kättesaadavust, ning tõhustatakse järelevalvet. Hästi toimivad ja piirkondlikult juurdepääsetavad sotsiaalteenused • Eesti sotsiaalpoliitika eesmärk on luua tingimused ja toetada väärikat elu, iseseisvat toimetulekut, kodus elamist ning vaimsete erivajadustega inimeste ja eakate osalemist ühiskonnas nii kaua kui võimalik. Eesti on loonud uued teenused (nt intervallteenused), katsetab kohalikele omavalitsustele mõeldud teenusemudeleid ja loob kaitstud töökoha teenuse. Iseseisva elu eeltingimus on kvaliteetse sotsiaalse taristu olemasolu ja selliste sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis aitavad vältida institutsionaliseerimist ning võimaldavad inimesel elada oma kodus. Sekkumise raames toetatakse eespool kirjeldatud põhimõtetest lähtuvate teenuste arendamist ja pakkumist. Nende teenuste sihtrühmadeks on nii inimesed, kes vajavad pikaajalist hooldust (eakad, puudega inimesed) kui ka hooldajad.  Samuti arendatakse ja toetatakse dementsuse all kannatavatele inimestele teenuste osutamist, see hõlmab dementsussõbralikke koduteenuseid ning toetavad päevahoiuteenuse, nende kättesaadavust ja kvaliteeti, sh tõenduspõhiste sekkumiste/töömetoodikate rakendamist.  Teenused moodustavad ühtse terviku ERF sekkumisest tehtavate investeeringutega pikaajalise hoolduse taristusse. Kutselised sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalise hoolduse valdkonnas  Muudatused teenustes toovad kaasa vajaduse uute oskuste järele. Selleks et rahuldada sotsiaalkaitsesektoris nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele, toetada sektorisisest koostööd, koordineerimist riikliku ja kohaliku tasandi, sotsiaal- ja tervishoiusektori vahel ning panustada innovatsiooni, on vaja kaasata sektorisse lisaspetsialiste ja parandada seal juba töötavate inimeste oskusi. Praegu osutatakse pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi enam kui 80 000 teenuse osutamise kohas, kuid tegelik vajadus on vähemalt 132 000 kohta. See tähendab, et tööjõu nõudlus on isegi suurem kui 2016. aastal OSKA aruandes prognoositi.  Sekkumise raames töötatakse välja õppeprogrammid, mis hõlmavad formaalharidust, täiendusõpet, töökohapõhist õpet jne. Kehtestatakse valdkonnas töötavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded ja suurendatakse seal juba töötavate inimeste pädevusi koolituste, õppematerjalide väljatöötamise, parimate tavade jagamise jne abil. Erilist tähelepanu pööratakse lastega töötavatele spetsialistidele. Toetatavad tegevused hõlmavad nii spetsialistide põhikoolitusi kui ka täiendusõpet.  Tööjõupuuduse vähendamiseks on vaja populariseerida sotsiaalhoolekandesektori töökohti ja toetada sektorisse sisenemist. Eesti probleem on see, et kuigi suur osa inimestest õpib sotsiaalvaldkonnaga seotud erialadel, ei jätka nad pärast ülikooli lõpetamist seal töötamist. Uuringust, milles analüüsiti nende inimeste edukust, kes omandasid kutse- ja kõrghariduse tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, selgus, et neist töötas hiljem sektoris ainult 54% ja 58%. Sotsiaal- ja käitumisteadused annavad üliõpilastele universaalsed oskused, mida saab rakendada eri sektorites. Seega ei saa eeldada, et isegi kui nende tööhõive määr on kõrge, lähevad nad otse tööle inimestega, kes vajavad teenuseid. Sotsiaalhoolekande populariseerimine peab toimuma koostöös ülikoolide ja tööandjatega ning tuleks võtta muid toetavaid meetmeid, nagu järelevalve, nõustamine ja muud töökohapõhised meetmed.  Sotsiaaltöötajate kvalifikatsioonibaas algab õppekavadest ja koolitusest, mis vastavad tööturu vajadustele, st kvaliteetsest täiendusõppest. Sotsiaalvaldkond võib aidata eelkõige leida erikoolituse pakkujaid ja vajaduse korral saada koolitust teemadel, mis on omased kitsamatele sihtrühmadele ning mida ei ole otstarbekas arendada näiteks kõrghariduse raames.  Panustatakse digipädevuste suurendamisse sektoris. Sekkumise raames toetatakse projektide elluviimist, mis parandavad sotsiaalteenuste teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Kvaliteedikriteeriumid lepitakse kokku õiguslikul tasandil – täpsustatakse pikaajalise hoolduse mõiste, KOV rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel, samuti KOVide roll eelistada kodus elamist toetavate teenuste pakkumist asutuspõhisele hooldusele jne. Investeeringute kaudu toetatakse teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustatakse isikukesksete teenuste osutamisse, mis suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; toetatakse ettevalmistustöid uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; katsetatakse uusi uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetatakse tegevusi, mis soosivad tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega 98  tegelemiseks. Sekkumine on tihedalt seotud esieesmärk (k) all punktis 2.1.7 kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö ülalt alla meetodil st toetatavad valdkonnad ja projektid valitakse välja riigi tasandil keskselt vajadusel piirkondlikke eripärasid arvestades. Sekkumise raames antakse eesmärkide saavutamiseks toetust. Investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Erivajadusega inimesed; hooldusvajadusega inimesed; dementsuse all kannatavad inimesed ja nende pereliikmed; hoolduskoormusega või hoolduskoormuse tekkimise potentsiaaliga inimesed; kohalikud omavalitsused ja kogukonnad; Sotsiaalkindlustusamet; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiupoliitika kujundajad; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiutöötajad ning teenuseosutajad; sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiusektor; (tehnoloogia)ettevõtted; eestkostesüsteemi osalised, eraõiguslikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 99 2.1.6.7.2. Näitajad Tabel 116: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 k ESF+ Ülemineku PSO39 Hoolekandeteenuste Arv 900 8770 saajate arv Tabel 117: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 k ESF+ Ülemineku PSR33 Osalejate osakaal, % 70% 2020 70% SFOS, kelle toimetulek projektide paranes või säilis aruanded 6 k ESF+ Ülemineku PSR34 Osalejate osakaal, % 70% 2020 70% SFOS, kelle projektide hoolduskoormusega aruanded seotud olukord paranes 2.1.6.7.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 118: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 161 43 160 000 Tabel 119: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 01 43 160 000 Tabel 120: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 33 43 160 000 Tabel 121: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 10 43 160 000 Tabel 122: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 02 43 160 000 100 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega 2.1.6.8.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika on kooskõlas erieesmärgi e mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades kooli- ja töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe kasutuselevõtu raames kavandatud sekkumisi ja neid täiendades. Samuti aitab see lahendada probleeme, mis on seotud haridustöötajate nappuse ning hariduse ja koolituse ebapiisava vastavusega muutuvate oskuste vajadustele tööturul. Kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste ressursitõhusa võrgustiku ja taristu tagamiseks on vaja võtta arvesse piirkondlikke demograafilisi muutusi ning vaadata läbi hariduse sisu ning haridussüsteemi osaliste ülesanded ja rollid. Kavas on arendada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, mis ühelt poolt soodustab koostööd üld-, kutse- ja kõrghariduse ning teiselt poolt hariduse ja töömaailma vahel. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutustel on suurim mõju Ida-Virumaale, Kagu- ja Kesk-Eestile ning keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele. Piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on keskmisest halvem, rahvaarv väheneb ja kus elab palju teisest rahvusest alalisi elanikke, on vaja leida erilahendusi, milles võetakse arvesse piirkonna kultuurikeskkonda ja arengutausta. Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) Investeeringud, millega toetatakse erinevate haridusasutuste, sh kutseharidusasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja kõrghariduse (sh näiteks ülikoolide piirkondlikud kolledžid) vahelist koostööd. Projektid valitakse välja partnerlusel põhineva hariduskonsortsiumi kontseptsiooni alusel ning täielikus kooskõlas piirkondlike ja kohalike oludega. Projektid peaksid pakkuma kvaliteetseid keskhariduse õppekavasid vähemalt üldkesk- ning kutseharidusasutuste koostöös, kaasates vajaduse korral ka kõrgharidus- ja mitteformaalse õppe pakkujaid ning põhikoole (kui see on vajalik, et hõlbustada üleminekut põhikooli kolmandast astmest keskharidusse). Väikesemahulised investeeringud suunatakse nüüdisaegse kvaliteetse õppe- ja õpetamiskeskkonna loomisele, sh digiõppe taristu loomisele, samuti juba olemasoleva taristu ümberehitamisele ja ajakohastamisele, mis on vajalik kvaliteetse keskhariduse pakkumiseks mitme haridusasutuse koostöös. Sekkumine aitab vähendada hariduslikku kihistumist ja piirkondlikke erinevusi. Eelistatakse projekte piirkondades, kus on suur teisest rahvusest alaliste elanike osakaal ja kus noorte koolist väljalangemise oht on suurem, ning projekte, millel on positiivne mõju innovatsiooni edendamisele ning koolide ja ettevõtjate vahelisele koostööle, et parandada töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) tüüpi koolituse kvaliteeti. 2) Investeeringud põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on alla keskmise ning enamik elanikkonnast väheneb ja vananeb. Investeeringuid tehes keskendutakse hariduse kvaliteedile ja arvestatakse selle kättesaadavusega kõigile õpilastele26. Toetuse saamiseks peavad projektid olema pikas perspektiivis kestlikud (vastavalt õppekohtade prognoosile aastani 2035), aitama parandada hariduse kvaliteeti, sh avaldama mõju haridustöötajate töötingimustele ja õppekeskkonna kvaliteedile, ning toetama formaalhariduse, mitteformaalse ja informaalse õppe vahendite ja taristu ristkasutamist noorte ja täiskasvanute poolt, et teha koostööd hariduskeskustega, eelkõige põhikooli kolmandas astmes. Projektide tulemusena tuleb saavutada seatud ressursitõhususe kriteeriumid, võttes arvesse piirkonna haridusasutuste võrku tervikuna ning muud taristut, mida kasutatakse mitteformaalse ja informaalse õppe pakkumiseks kogukonna noortele ja täiskasvanud õppijatele. Kõik selle tegevussuuna raames ehitatud või rekonstrueeritud ehitised ja rajatised vastavad ligipääsetavuse, energiatõhususe ja muudele horisontaalsetele kriteeriumidele. 3) Investeeringud, mis võimaldavad ning toetavad ligipääsetavust haridusele ja noorsootööle, sh eriti erivajadustega inimeste ligipääsu ja kaasamist üldhariduskoolidesse, kutseharidusasutustesse ning noorsootööasutustesse (ülalnimetatud koolivõrgu investeeringud juba arvestavad ligipääsetavuse jm nõudeid). Toetatakse universaalse disaini põhimõtteid järgivaid investeeringuid õppekeskkonda (sh õppevahendid, töövahendid, õppetingimused, liikumisteed jne), et hõlbustada kaasava hariduse edendamist hariduses ja 26 Vabariigi Valitsuses kinnitatud haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sh kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, nt transporditeenuse. 101  noorsootöös. Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi. 4) Eespool nimetatud sekkumismeetmete rakendamist toetatakse meetmega, millega edendatakse hariduse kvaliteedi hindamist ning kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimist. Selleks toetatakse koolivõrgu ja koolide juhtimisele keskendunud kompleksse ja tervikliku teenuse väljatöötamist ja juurutamist. Teenus põhineb tõenduspõhisel kooli/koolivõrgu kvaliteedijuhtimise metoodikal, mis sobib erinevates olukordades kasutamiseks. See on teadmistepõhine viis pakkuda kohalikele omavalitsustele tööriistakasti, mis võimaldab kavandada tegevusi koolivõrgu ajakohastamiseks, õpetamise ja õppimise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks ning seirata nende tegevustega seotud sisendit, protsesse ja mõju. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Õpilased, õpetajad, kohalikud omavalitsused, riik, koolijuhid, haridusasutused (koolijuhid, õpetajad). Haavatavad sihtrühmad: suuremas väljalangemisohus olevad õpilased, puuetega õpilased, hariduslike erivajadustega õpilased, teisest rahvusest alalised elanikud, madala sotsiaalmajandusliku taustaga isikud. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Sekkumine loob paremad võimalused kaasava hariduse põhimõtete edendamiseks koolides. Kõik investeeringud hoonetesse ja õpikeskkonda peavad vastama puuetega inimeste juurdepääsetavuse kriteeriumidele. Koolipidajad saavad eritoetust väikelahendusteks, et tuge vajavaid lapsi saaks hõlpsamini tavakoolidesse kaasata. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Põhikoolide võrgustiku arendamisse ja ümberkorraldamisse investeerimisel (tegevus 2) keskendutakse väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondadele (eelkõige Ida-Virumaa), kus on suur osa rändetaustaga ja kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga elanikkonnast. Selline lähenemisviis tagab kaasamise ja võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele. Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad ei ole põhikoolide võrgustiku toetusmeetme sihtpiirkonnad. Ülejäänud tegevuste puhul konkreetseid sihtpiirkonnad puuduvad ning neid viiakse ellu üle-eestiliselt. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. 102 Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 103 2.1.6.8.2. Näitajad Tabel 123: Väljundnäitajad Piir-konna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 ii ERF Ülemineku RCO67 Uute või ajakohastatud Isikud 200 1700 haridusasutuste klassiruumide mahutavus Tabel 124: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 ii ERF Ülemineku RCR71 Uute või kasutajaid 0 2021 1530 SFOS, ajakohastatud aastas projektide haridusasutuste aruanded kasutajate arv aastas 2.1.6.8.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 125: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 122 67 000 000 6 ERF Üleminekud ii 149 5 000 000 Tabel 126: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 01 72 000 000 Tabel 127: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 31 50 000 000 6 ERF Ülemineku ii 33 22 000 000 Tabel 128: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 09 N/A Tabel 129: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 03 72 000 000 104 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu 2.1.6.9.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üks tähtis ülesanne sotsiaalsektoris on pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse, piisavuse ja kvaliteedi tagamine, teenuseosutajate valiku laiendamine, tööjõu kvalifikatsiooni ja motivatsiooni parandamine ning pikaajalise hoolduse rahalise kestlikkuse parandamine. Selgelt joonistub välja vajadus suurendada pikaajalise hoolduse riiklikku rahastamist, rakendada kulutõhusamat lähenemisviisi ja suurendada kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda kodus osutatavaid pikaajalise hoolduse teenuseid. N-ö pehmete sekkumiste, sh süsteemi arendamine ja ümberkorraldamine, rahastusmudelite uuendamine, uute teenuste väljatöötamine ja pakkumine jne, kõrval on vaja tegeleda ka pikaajalise hoolduse jaoks tarviliku taristuga nii sotsiaalkaitse sektoris kui ka tervishoius, et tagada inimkesksete ning lõimitud teenuste pakkumine. Partnerite, sidusrühmade ja ekspertide koostöös välja töötatud pikaajalise hoolduse mudel näeb ette, et teenuseid osutatakse riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riik võtab suurema vastutuse selliste pikaajalise hoolduse teenuste arendamise eest, mida ei ole mõistlik igal omavalitsusel eraldiseisvalt välja arendada, samal ajal kui kohalik tasand teab kõige paremini oma abivajajaid ning saab seetõttu pakkuda parimat abi. Selleks et pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamine õnnestuks – teenuste kättesaadavus ja kvaliteet paraneks – tuleb suurendada riigi ja kohalike omavalitsuste panust. Sekkumise eesmärk on toetada tegevusi ja taristuinvesteeringuid, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi, ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist. Kõik see on seotud ESFi vahenditest toetatava pikaajalise hoolduse korralduse muutmise, teenuste arendamise ja osutamise meetmega erieesmärgi k raames. Sekkumise lähtekohaks on deinstitutsionaliseerimise põhimõte ning eesmärgiks on võimalikult palju toetada inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning säilitada inimeste sidet kogukonnaga. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimkeskse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorite institutsionaalsest hooldusest integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Kõik investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuinfrastruktuuri tehakse kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (sh üldkommentaar 5 ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee kokkuvõtvad tähelepanekud, austades nõuetekohaselt võrdsuse ja valikuvabaduse põhimõtteid, õigust iseseisvale elule, ligipääsetavusele ja mis keelab igasuguse eraldamise), Euroopa Liidu põhiõiguste harta, lapse õiguste konventsiooni, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle tegevuskava, Puuetega inimeste õiguste strateegia 2021– 2030 ja muude asjakohased strateegiatega. Sekkumisel on kaks peamist tegevussuunda, mis on üheks osaks pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise tervikpaketiks: 1. Esimene tegevussuund on suunatud sotsiaalhoolekandesektorile. Põhitegevus on seotud investeeringutega, mis võimaldavad pakkuda kogukonna- ja kodupõhiseid lisateenuseid kõrvalabi vajadusega inimestele. Tegevus hõlmab nii uut tüüpi teenuste (nt kogukonna majad vanemaealistele või isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamiseks kohalikus omavalitsuses teenuskohtade jms) loomist kui ka olemasolevate teenuste ümberkujundamist (sh abitehnoloogiate, nutilahenduste kasutamine jms), et toetada inimeste iseseisvust ja vältida institutsionaliseerimist. Erihoolekandeteenuse ümberkorraldamisel kohaldatakse koduläheduse põhimõtet. Teenuste ja taristu arendamisel on esmatähtis säilitada kontakt perega ning võimaldada inimestel saada toetust oma perekondadelt ja minna üle kergematele kogukonnapõhistele teenustele, kui inimene on valmis väiksemaks abiks ja suuremaks sõltumatuseks. Samuti toetatakse tegevusi, mille eesmärk on julgustada era- ja mittetulundussektorit investeerima sotsiaalhoolekande valdkonda; soodustatakse tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laialdasemat kasutamist sotsiaalkaitse valdkonnas nii selleks, et parandada ligipääsu kohalikele omavalitsustele, riiklikele teenustele ning haridus- ja teadusasutustele, kui ka erasektori kaasamiseks. Lisaks täisealiste toetamisele, on oluline toetada ka kompleksprobleemidega ja suure abivajadusega lapsi, kes vajavad integreeritud tuge nii sotsiaal-, haridus- kui ka tervishoiuvaldkonnast. Laste toetamiseks arendame ESF+ vahendite toel sihtgrupispetsiifilise teraapiaid ja sekkumisi, mida pakutakse nii ööpäevaringselt kui ka nö ambulatoorselt. Ööpäevaringsete teenuseid soovime pakkuda perepõhiselt ja viia lapsed välja ühiselamutüüpi hoonest. Ööpäevaringseid teenuseid pakutakse lastele ajutiselt, eesmärgiga ennetada laste sattumist vanglasse. 105  Teenuse osutamise vältel toimub pidev koostöö perega, et laps saab võimalikult kiiresti tagasi oma tavapärasse keskkonda naasta. 2. Teise tegevussuuna eesmärk on luua maakondlikud integreeritud heaolukeskused, mis ühendavad nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi tervishoid ja üldhaigla, eriarstiabi ning muud ühiskondlikud teenused; kodu lähedal osutatavad sotsiaalhoolekandeteenused). Viljandi maakonnas luuakse praegu esimest integreeritud heaolukeskust, kuid sellised keskused on mõistlik luua ka teistesse maakondadesse. 2015. aastal tellis Eesti Haigekassa Maailmapangalt uuringu, mille tulemusena koostati koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi haiglaga tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projekt. Projekti tulemusena loodi haigla-, esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsektori vaheline piirkondlik koostöömudel, mida saab rakendada ka mujal Eestis. Projekti ja ERFi kaasrahastamise tulemusena on Viljandi Eestis esimene, kes ehitab uue maakondliku integreeritud tervise- ja heaolukeskuse, mis vastab tänapäevastele vajadustele ning on majanduslikult elujõuline. Teistes maakondades on olukord praegu vastupidine, sest kasutusel olevad haiglahooned on liiga suured, ebatõhusa planeeringuga ning nende püsi- ja halduskulud on kopsakad. Eesmärk on saavutada Viljandiga sarnane tulemus ka teistes maakondades ning pakkuda seeläbi inimestele õigeaegseid ja tõhusaid teenuseid. Ressursside piiratuse tõttu ei ole võimalik luua integreeritud tervise- ja heaolukeskusi samal ajal kõikidesse Eesti maakondadesse. Seepärast lähtutakse konkreetsete objektide valikul põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse investeeringud nendesse maakondadesse, mis oma sotsiaal-majandusliku või geograafilise positsiooni tõttu on teistest kehvemas olukorras. Investeeringud moodustavad tervikpaketi poliitikaeesmärk 2 raames tehtavate investeeringutega maakonnahaiglate energiatõhususe suurendamiseks. Maakondlikesse integreeritud heaolukeskustesse tehtavad investeeringud põhinevad inimesekesksel integreeritud haigla üldkaval, mis töötatakse välja struktuursete reformide tugiprogrammi toel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad - Hooldamist vajavad isikud, sh eakad, kognitiivsete häiretega inimesed ja sotsiaalse toimetuleku raskustega isikud, suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lapsed - Kohalikud omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, erasektor, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad, k.a spetsiaalne tööjõud, hooldust vajavate isikute pereliikmed, st võimalikud isikud, kelle suhtes hoolduskoormust kohaldatakse - Tervishoid ja sotsiaalvaldkond (teenuseosutajad, sh spetsiaalne tööjõud) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; 106  kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.6.9.2. Näitajad Tabel 130: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 6 iii ERF Ülemineku PSO19 Kaasajastatud heaolukeskuste arv arv 0 2 6 iii ERF Ülemineku PSO18 Loodud või kohandatud elu- ja 0 3953 arv teenuskohtade arv Tabel 131: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 iii ERF Ülemineku PSR18 Uue või Kasutajaid/ 0 2020 3162 SFOS, ajakohastatud elu- aastas projektide ja teenuskohtade aruanded kasutajate arv 2.1.6.9.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 132: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 127 95 600 000 Tabel 133: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 01 95 600 000 Tabel 134: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 33 95 600 000 107 Tabel 135: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 09 N/A Tabel 136: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 03 95 600 000 2.1.7. PRIORITEET: INNOVAATILISED KOGUKONDLIKUD LAHENDUSED SOTSIAALHOOLEKANDES See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 2.1.7.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärgiks on toetada kohalike tegevusrühmade kaudu kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste teenuste pakkumise suurendamist, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu edendamist jne, panustades seeläbi sotsiaalse heaolu suurendamisse. Kohalikud tegevusrühmad, kes saavad ESF+ toetust taotleda on samad rühmad, kes rakendavad Leader-lähenemist EAFRDst. EARFD ja ESF+ vahelised kohustused ja toimimisviis on täpsemalt kirjeldatud partnerlusleppes. Sekkumise üldeesmärgiks on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine läbi LEADER põhimõtete. Strateegiate koostamisel, projektide valimisel ning nende rakendamisel lähtutakse LEADERi seitsmest põhielemendist: piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad; altpoolt tulev algatus; avaliku ja erasektori partnerlus; kohalikud tegevusrühmad/grupid; innovatsiooni soodustamine; integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed; võrgustikutöö ning koostöö. Kogukonnapõhine sotsiaalprobleemide 108  uuenduslik lahendamine lähtub lisaks ka sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetest ning aitab tugevdada selle kuvandit ühiskonnas. Sekkumise raames toetatakse tegevusi, mis panustavad järgmistesse eesmärkidesse:  pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine;  inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Sekkumise raames toetatakse kohalikke algatusi, mis parandavad sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; toetavad teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustavad isikukesksete teenuste osutamisse; suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetavad tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Sekkumine on seotud esieesmärk (k) all kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö alt üles meetodil st et toetatavad projektid valitakse välja kohalike tegevusrühmade poolt lähtuvalt nende endi strateegiates seatud eesmärkidest. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis. Peamised sihtrühmad Kohalikud tegevusrühmad, kohaliku tasandi organisatsioonid (sh KOVid, ettevõtted, MTÜd, seltsid jne), mis panustavad kohalikul tasandil kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste sotsiaalset heaolu suurendavate teenuste kättesaadavuse parendamisse. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, eri piirkonnad, võttes arvesse kogukondade erinevat võimekust. 109 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.7.1.2. Näitajad Tabel 137: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 7 k ESF+ Ülemineku PSO40 Toetatud kohalike arv 22 22 tegevusrühmade strateegiate arv Tabel 138: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 7 k ESF Üle- PSR35 Maaelanikkonna % 64% 2020 54% SFOS, + mineku osakaal, kes on projektide hõlmatud kohalike aruanded tegevusrühmade strateegiatega 2.1.7.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 139: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 110  7 ESF+ Ülemineku k 152 5 000 000 Tabel 140: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 7 ESF+ Ülemineku k 01 5 000 000 Tabel 141: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 12 5 000 000 Tabel 142: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 10 5 000 000 Tabel 143: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 02 5 000 000 2.1.8. PRIORITEET: MATERIAALSE PUUDUSE VÄHENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 2.1.8.1.1. Fondide sekkumine Toetuse liigid Vaesus püsib Eestis üldiselt ühtlasel tasemel ja on väikeses languses, samas on teatud sihtrühmade (töötud, vanemaealised, üksikvanemad) vaesus ja vaesuse risk suur. Abi toimetulekuks on vaja nii lühiajalisemalt ootamatute raskuste tõttu kui ka pikemaajaliselt. 111 Seetõttu kasutatakse rahalisi vahendeid sihtrühmale toidu ja esmase materiaalse abi andmiseks ning kaasnevate meetmete pakkumiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused: 1) toidu ja esmase materiaalse abi kättesaadavaks tegemine abivajavale sihtrühmale; 2) toiduannetuste kogumine ja jaotamine, mis vähendab ka toidu raiskamist; 3) kaasnevate meetmete pakkumine. Esimeses punktis osutatud tegevus hõlmab toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmist keskselt toetuse saaja poolt ja jaotamist kohalikul tasandil või sihtrühmale voucherite pakkumist, mis võimaldab neil otse osta/saada esmast toiduabi ja materiaalset abi. Voucherite puhul leiab toetuse saaja hankega partneri(d) (kauplused) ja vouchereid jagavad määratud sihtrühmale kohalikud omavalitsused või muud toetuse saaja poolt määratud partnerid. Voucherite kasutuselevõtt suurendab ka kliimaeesmärkidega seotud ja keskkonna-alaste- aspektidega arvestamist. Toiduabi korraldus voucherite kaudu soodustab üleminekut ringmajandusele (aitab vähendada pakendeid jne) ning aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Teise tegevuse puhul leiab toetuse saaja toiduannetusi koguva(d) ja jagava(d) partneri(d) hankega. Partner(id) teeb järgmiseid tegevusi: o kogub üle-eestiliselt annetatavat toitu (kauplustelt, talunikelt jt annetajatelt); o korraldab toiduabi jõudmise (regionaalsete) ladustamiskohtadeni; o ladustab ja jagab toitu (ise või muu partneri abil) üldjuhul oma või nende poolt selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides; o tagab, et abi jõuab sihtrühmani ka juhul, kui sihtrühma kuuluval inimesel puudub võimalus toidupakile ise järgi tulla (transpordi puudumise, füüsilise puude vms tõttu), et tagada sealjuures inimese võimalus osaleda kaasnevates meetmetes; o tagab sellise abi jagamise vähemalt kaks korda aastas. Mõlemat tegevust täiendab kaasnevate meetmete pakkumine, mille eesmärk on leevendada enim puudustkannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust ja toetada toimetulekut. Peamised sihtrühmad Sihtgrupp on objektiivsete kriteeriumite alusel määratud enim puudust kannatavad isikud – peamiselt absoluutses vaesuses elavad inimesed, kodutud ja vaesuse ohus olevad inimesed. Täpsemad sihtrühma kriteeriumid määrab ja kinnitab Sotsiaalministeerium toetuse andmise tingimustes. Ühtsete kriteeriumide määratlemiseks tehakse koostööd KOV-dega (valla- ja linnavalitsused omavad parimat ülevaadet abi vajavatest isikutest), erinevate riigiasutuste (sh asjakohaste ministeeriumide) ning kolmanda sektori vastava valdkonna organisatsioonidega, võttes arvesse perioodi 2014-2020 toiduabi jagamise kogemusi, koostatud analüüse ja kehtivat seadusandlust. Kindlasti on abi saama õigustatud toimetulekutoetuse saajad. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Seega on toimetulekupiir absoluutse vaesuse piiri lähedal, mille puhul on õigustatud nii toiduabi ja esmase materiaalse abi, kui ka kaasnevate meetmete pakkumine. Enim puudust kannatavate isikute kriteeriumide määratlemine toimub järgnevalt: • võttes aluseks koostatud analüüsid, kehtiva seadusandluse ning varasema perioodi kogemuse, esitab Sotsiaalministeerium ettepaneku enim puudust kannatavate isikute kriteeriumite määratluse kohta toetuse andmise tingimustes; • enim puudust kannatavate isikute määratlemise kriteeriumid kooskõlastatakse asjakohaste ministeeriumide, KOV-ide ning kolmanda sektori vastavate organisatsioonidega; • kokkulepitavad kriteeriumid enim puudust kannatavate isikute määratlemiseks kinnitab Sotsiaalministeerium. 112 Riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus Sekkumise eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vähendamisele Eestis. Täpsemalt pakutakse enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja esmast materiaalset abi ning pakutakse sotsiaalse kaasamise meetmeid. Toidu jagamine võimaldab luua paremat kontakti abivajava isikuga ja seeläbi kaasata ta muudesse teenustesse ja/või tugiteenustesse, näiteks tööturuteenustesse, sotsiaalhoolekandeteenustesse, haridusele ja koolitusele juurdepääsule, mis pikemas perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust. Sihtgrupis olev inimene suunatakse temale asjakohaste kaasnevate meetmeteni, mida rahastatakse riigi või KOV eelarvest, teatud juhtudel ka ESFist. Rakendamise eelduseks on koostöö KOVidega, kellel on parim ülevaade enim puudust kannatavatest isikutest oma piirkonnas, et tagada igale abisaajale juurdepääs KOV- poolsetele kaasnevatele meetmetele. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on sotsiaalnõustamine ja teiste sotsiaalteenuste pakkumine KOV-i ülesanne. Seega on olemas kogu riiki kattev struktuur nende meetmete pakkumiseks ning dubleerimine ei ole otstarbekas, seda enam, et enamus enim puudust kannatavatest isikutest tuvastatakse KOV-i poolt. Kodutute varjupaikades pakutakse täiendavaid suunatud teenuseid, nt resotsialiseerimisteenust. Lisaks sotsiaalnõustamisele ja teistele KOV teenustele suunatakse abisaajaid võimalusel sobivatesse ESF meetmetesse, parandamaks toimetulekut pikas perspektiivis. Kaasnevad indikatiivsed KOV meetmed sihtgrupile (sotsiaalteenused) on sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooni- , lapsehoiu-, töötamise toetamise-, toetatud elamise-, hooldamine perekonnas-, eluasemeteenus, jms teenused (sh võlanõustamine). Tegevuste valimise kriteeriumid Rakendamise kavandamise lähtepunkt on jõuda võimalikult laia sihtrühmani, pöörates samal ajal tähelepanu toidu toiteväärtusele ja kvaliteedile ning toetusesaajate väärikusele. Kõiki tegevusi viiakse ellu eelkõige kohalikul tasandil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute, kaupluste jm partneritega, partnerid on kaasatud ka tegevuste välja töötamisel. Vastastikune õppimine, kohalike koostöövõrgustike loomine ja sotsiaalse vastutuse edendamine toiduainesektoris aitab kaasa sekkumise tõhususele. Toetuse saaja teeb regulaarselt koostööd maakondade ja kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondadega arutamaks kitsaskohti ja jagamaks parimaid praktikaid. Korraldatakse arenguseminare toidupankade ja kohalike omavalitsuste esindajatega, kus jagatakse edulugusid toidupäästmisel ja annetajate kaasamisel. KOVide ja lokaalsete toidupanga filiaalide koostöö aitab muutuvas süsteemis teenindada abivajajaid ning tagada nende väärikus ja võimalikult lihtne toidu kättesaamine. Kõikidele abisaajatele jagatakse retseptiraamatuid, kus on soovitused toiduraiskamise vältimiseks ja muud olulised toitu puudutavad soovitused. Täpsed rakendusskeemid igale tegevusele kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi koostatud toetuse andmise tingimustes. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. 2.1.8.1.2. Näitajad Tabel 144: Väljundnäitajad Prioriteet Erieesmärk Fond Piirkonna- ID Näitaja Mõõtühik kategooria 8 m ESF+ Ülemineku MC01 Jagatud toidu ja kauba eur rahaline koguväärtus 113 Tabel 145: Tulemusnäitajad Andmete allikas Võrdlusväärtus Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna- Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 8 m ESF+ Ülemineku MCR1 Toiduabi lõppsaajate arv arv 24 113 2021 SFOS, projektide aruanded 2.1.9. PRIORITEET: INIMESTELE LÄHEDASEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades 2.1.9.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Suurematelt funktsionaalsetelt linnapiirkondadelt oodatakse sekkumiste valikul keskendumist piiratud arvule arenguprobleemidele, mis vajavad oodatud tulemuste saavutamiseks kompleksseid ja lõimitud tegevusi. Projektide suurema mõju saavutamiseks luuakse integreeritum lähenemisviis, laiendades toetusõiguslike organisatsioonide (erasektor, valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtjad, eraisikud) ringi . Konkreetsed tegevused valitakse välja linnapiirkonna strateegia ja tegevuskava koostamise käigus. Linnapiirkonna strateegia koostatakse maakonna strateegia iseseisva osana koostöös kohalike omavalitsuste ja asutustega, kasutades nn alt-üles lähenemisviisi. Võtmeroll linnapiirkonna strateegia ettevalmistamisel, koostamisel ja kinnitamisel on asjaomastel linnalistel omavalitsustel. Strateegia koostamise protsessi kaasatakse ka teised linnapiirkonna sidusrühmad. Projektiettepanekute kogumiseks korraldatakse avatud konkursid, kus peale linnapiirkonna kohalike omavalitsuste saavad osaleda ka ettevõtted ja kolmanda sektori esindajad. Projektide valimise eest vastutavad linnapiirkonna kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade esindajad piirkondlike valikukomisjonide vormis. Kõik projektid peavad olema kooskõlas linnapiirkonna strateegiaga. Hindamise tulemusena koostatakse projektide nimekirja sisaldavad linnapiirkondade tegevuskavad. Linnapiirkonna strateegia esitatakse korraldusasutusele arvamuse saamiseks, et tagada vastavus ühissätete määruse artiklis 29 sätestatud miinimumnõuetele. 114 Projektide valikule kaasa aitamiseks ja linnapiirkondade tegevuskavade koostamiseks antakse üksikasjalikud suunised ja luuakse infovõrgustikud. Et suurendada kohalike omavalitsuste projektide väljatöötamise võimekust, koordineeritakse ja toetatakse nõustamist ning koolitust keskselt. Poliitikaeesmärkide nr 2 ja 5 meetmed, mis on suunatud suurematele funktsionaalsetele linnapiirkondadele, on kavandatud integreeritud viisil, ühendades sekkumised iga funktsionaalse linnapiirkonna konkreetsete probleemide lahendamiseks meetmetega, mis on mõeldud keskkonna ja säästva liikuvuse kitsaskohtadega tegelemiseks suuremates linnapiirkondades. Sünergia teiste poliitika- ja erieesmärkidega saavutatakse maakondlike strateegiate rakendamisega. Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamisega seotud sekkumismeetmeid kavandatakse poliitikaeesmärgi nr 2 raames. Poliitikaeesmärgi nr 5 kohane linnapiirkondade erieesmärk keskendub üldistele elukeskkonnaga seotud takistustele ja arenguvõimalustele, mis on kindlaks määratud linnapiirkonna strateegiate koostamise käigus. Suur osa vahenditest fokuseeritakse Ida-Virumaa linnapiirkondade elukeskkonna arenguprobleemidega tegelemiseks ja need täiendavad õiglasele üleminekule suunatud meetmeid. Nutikad lahendused (sh rohelahendused) Seni ei ole suured funktsionaalsed Eesti linnapiirkonnad teenuste osutamiseks, transpordikorralduse muutmiseks ega linnaruumi atraktiivsemaks muutmiseks piisavalt digitaalseid ja muid nutikaid lahendusi kasutanud. Tänu uuenduslike ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste olemasolule on linnad hea keskkond uuenduslike lahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks. Selliste lahenduste katsetamine võimaldaks lahendada linnade jaoks aktuaalseid arenguprobleeme, toetades samal ajal nende rahvusvahelist konkurentsivõimet. Toetust antakse linnades pakutavate nutikate teenuste ja lahenduste arendamiseks, katsetamiseks ja rakendamiseks (nt uued e-teenused, suur- ja avaandmete kasutatavus, e- demokraatia/kaasamislahendused, intelligentsed süsteemid (sh seireks) ja nutivõrgud (liiklus, valgustus jne)). Neid sekkumisi täiendab ka poliitikaeesmärgi nr 1 sekkumisloogika, mille kohaselt toetatakse ettevõtteid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavates investeeringutes, samuti toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja ettevõtjate vahelist koostoimet. Rohelahenduste projektide eesmärk on suurendada linnaruumi elurikkust, muutes linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja inimestele elamisväärseks. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veekogude rajamist jne. Need sekkumised on suunatud kõigile suurematele linnapiirkondadele. Ida-Viru linnapiirkondade taaselustamine Ida-Viru linnapiirkondades tuleb erilist tähelepanu pöörata alakasutatud linnaaladele. Nagu on märgitud vahehindamise aruandes, ei ole säästvate linnameetmete raames võetavad sekkumised Ida-Viru maakonna mahajäänud ja alakasutatud linnapiirkondade uuendamiseks olnud piisavad. Ida-Viru maakonna puhul on oluline jätkata linnakeskkonna arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku taristu (sh jalgrattataristu) renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud tööjõule ja kohaneda rahvastiku vähenemisega. Lisatähelepanu tuleb pöörata eluasemete tühjenemisega seotud probleemidele, mis toovad endaga kaasa vajaduse linna kompaktsemaks muuta. Need sekkumised on suunatud ainult Ida-Virumaal asuvatele linnapiirkondadele. Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Need meetmed on suunatud Ida-Virumaa ja Pärnu linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.1.9.2). Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus Need meetmed on suunatud kõigile suurematele linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme ning linnapiirkondade spetsiifilisi probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.1.9.2). Meetmete mõju kodanikele ja ettevõtjatele on peamiselt seotud linnakeskkonna paranemisega, muutes suuremad linnapiirkonnad elu- või majandustegevuse jaoks atraktiivsemaks ja mugavamaks. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad ja rahastamisvahendite kasutamine pole tegevuste sihtgruppi, elluviimise piirkonda ja sisu arvestades asjakohane. Toetustel on regionaalse arengu tasakaalustamisele efektiivsem mõju. 115 Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, ühistranspordikeskused, ettevõtted, mittetulundusühendused, teadus- ja arendusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendustesse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Funktsionaalset linnapiirkonna puudutava strateegia osa ettevalmistamisel kaasatakse asjakohased linnapiirkonna partnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga kavandatakse projektide valikukriteeriumid võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peavad olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peavad olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses, nii et igas vanuses inimesed saaksid seal iseseisvalt ja turvaliselt liikuda. Toetuse andmise otsuses tuleb selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Nii poliitikaeesmärgi 2 (SO viii) kui ka poliitikaeesmärgi 5 (SO i) meetmete kaudu eraldatakse väh. 8% ERFi vahenditest säästvale linnaarengule. SO-d rakendatakse vormis „muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide kavandatud algatusi“ vastavalt ÜSM art. 28 punktile c. Eelmise perioodi õppetundide näitel on leitud, et säästva linnaarengu küsimuste lõimimisel olemasolevasse strateegilisse raamistikku on lisaväärtus funktsionaalsete piirkondade tervikliku planeerimise tähenduses. Seetõttu lisatakse olemasolevatele maakondlikele strateegiatele eraldi linnapiirkonna strateegia, kus keskendutakse konkreetse linnapiirkonna arenguprobleemidele ja vajadustele ning tuuakse välja arengueesmärgid ning lahendused. Ministri määrusega kehtestatakse toetatavate tegevuste rakendamise tingimused, mh sätestatakse linnapiirkonna tegevuskava koostamise põhimõtted, linnapiirkonna asjaomaste osapoolte roll ja ülesanded tegevuste valikuks. Projektide rahastamist haldab keskne rakendusüksus. Funktsionaalne linnapiirkond (käesoleva SO sihtpiirkond) hõlmab nii keskuslinna ja sellega lähedalt seotud tiheasustusega ala. Lähitagamaad defineeritakse kui keskuslinna ümbritsevat katkematu asustusega valglinnastunud ala, mida seob keskuslinnaga igapäevane pendelränne. Toetus on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, mille elanikkond ületab 50 000 inimest – suuremad funktsionaalsed linnapiirkonnad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnastud). Suuremates linnapiirkondades (kõik teised Eesti linnad on alla 18 000 elaniku) on tihedamast rahvastiku kontsentreerumisest võimendunud liikuvuse, linnaruumi ning teenustega seotud väljakutsed, mt nõuvad need eritähelepanu ja on valitud sekkumissuuna objektiks. Linnapiirkondade geograafiline mõõde on kooskõlas metoodikaga, mille on välja töötanud Statistikaamet, kasutades sarnase rahvastikutihedusega asustusklastreid ja kohandades laialdaselt kasutatavat OECD linnapiirkonna määratlust, arvestades Eesti territooriumi suurust. Linnapiirkonna täpsema määratlemise üle võivad otsustada omavalitsused, võttes arvesse funktsionaalseid seoseid (nt igapäevane pendelränne, ühiselt korraldatavad teenused). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Võimalikud seosed linnaarengu erinevate sekkumismeetmete vahel tehakse kindlaks linnapiirkonna strateegiates, piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete puutumus ja ulatus sõltub konkreetse linnapiirkonna strateegiast ja tegevuste valikust. Potentsiaalselt võivad kõik sekkumised täiendada Interregi programmide tegevusi, kuna linnapiirkondade arenguprobleemid on olulised nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil. Eesti-Läti programmi puhul võib ilmneda koosmõju projektidel Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas, sest ühisosana toetatakse rohelist taristut ja bioloogilist mitmekesisust. Kesk-Läänemere programmist, kus sihtpiirkonda mahuvad kõik linnapiirkonnad, toetatakse ühisosana CO2 heitme vähendamist ja avalike teenuste arendamist. 116 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.9.1.2. Näitajad Tabel 146: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 9 i ERF Ülemineku RCO114 Avalik ruum, mis on m2 0 80 000 linnapiirkondades loodud või taastatud 9 i ERF Ülemineku RCO36 Roheline taristu, mida ha 10 40 toetatakse muudel eesmärkidel kui kliimamuutustega kohanemine 9 i ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 6 26 arengu projektid 9 i ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 4 territoriaalse arengu strateegiatesse strateegiad 9 i ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Isikute arv 0 678 588 arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond 9 i ERF Ülemineku PSO41 Uute ja uuendatud Teenuste arv 0 6 korraldusega teenuste arv Tabel 147: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 9 i ERF Üle- PSR36 Arendatud avalikust Inimeste 0 2021 232 SFOS, mineku linnaruumist kasu saanud arv 000 Statisti- elanike arv kaamet 9 i ERF Üle- RCR11 Uute ja uuendatud avalike Kasutajate 0 2021 128 SFOS, mineku digiteenuste, -toodete ja - arv 000 projektia protsesside kasutajad aastas ruanded 9 i ERF Üle- PSR38 Projektide arv, milles Projektide 0 2021 6 SFOS, mineku uuendatud korraldusega arv projektia teenustega seotud ruanded pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20% 9 i ERF Üle- PSR37 Integreeritud projektidest Organisat- 0 2021 16 SFOS, mineku kasu saanud sioonide projektia organisatsioonide arv arv ruanded 117 2.1.9.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 148: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 168 21 516 000 9 ERF Ülemineku i 083 2 000 000 9 ERF Ülemineku i 079 4 000 000 9 ERF Ülemineku i 018 8 000 000 9 ERF Ülemineku i 158 6 000 000 9 ERF Ülemineku i 170 200 000 Tabel 149: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 01 41 716 000 Tabel 150: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 19 41 716 000 Tabel 151: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 ERF Ülemineku i 3 41 716 000 2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades 2.1.9.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Projektid valitakse välja avatud taotlusvoorudes, kus projektivaliku protsessi on kaasatud erinevad kohaliku tasandi osapooled. Integreeritud territoriaalse arengu projektid peavad tulenema maakonna arengustrateegiast. Toetuse saajad peavad oma tegevused fokuseerima kõige olulisematele maakonna arengustrateegiast tulenevatele väljakutsetele ning tulemuste saavutamiseks rakendama kompleksseid ja integreeritud tegevusi. Positiivne näide territoriaalse ja integreeritud lähenemisviisi kasutamisest perioodil 2014–2020 on piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks. Selle tegevuse jaoks koostati kõigi oluliste kohalike ja regionaalsete organisatsioonide koostöös maakondlikud pikaajalised tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise kavad. Sama lähenemist kasutati ka investeeringumeetme puhul, kus projektid valiti välja maakonnas, kaasates erinevaid osalisi. Eelmisest perioodist saadud positiivne õppetund on, et piirkonna probleemid ja integreeritud lahendused oli võimalik läbi mõelda maakonnas kohapeal ja seetõttu on nimetatud meetmed olnud tõhusad. Selleks et tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust projekte koostada ja ellu viia ning kaasata kõiki vajalikke osalisi, koordineeritakse keskselt nõustamised ja koolitused käesoleva erieesmärgi osana. 118 Kuna paljudes Eesti piirkondades rahvastik väheneb ja vananeb, tuleks kohalikes omavalitsustes arendada tänapäevaste ja sihtgrupist lähtuvate teenuste arendamise suutlikkust, sh suutlikkust arendada tarkasid teenuseid ja digilahendusi. Vähene kohaliku tasandi arengusuutlikkus takistab toetusmeetmete, reformide ja poliitikameetmete edukat rakendamist. Territoriaalse haldusreformiga on loodud eeldused arenguhüppeks kohaliku omavalitsuse tasandil, kuid ilma suutlikkuse suurendamiseta kohalike omavalitsuste arengutempo ei muutu. Kui veel 2010. aastal tuli 69,9% riigi sisemajanduse kogutoodangust Harju- ja Tartumaalt, siis 2019. aastal juba 75,6%. Elaniku kohta ületab SKP riigi keskmist taset ainult Harju maakonnas (143%) ja küündib selle lähedale ka Tartumaal (91%), kuid viies maakonnas jääb see alla 50% riigi keskmisest (kõige madalam Põlvamaal 39%). Kuigi ettevõtlustegevus on kõigis maakondades alates majanduskriisist pidevalt kasvanud, on see olnud kiireim Tallinna ja Tartu linnapiirkondades ning aeglasem kõige väiksema ettevõtlusaktiivsusega piirkondades. Samuti esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi juurdepääsul kapitalile ja kvalifitseeritud töötajatele. Endiselt on kõige aeglasem kasv ja madalam ettevõtlusaktiivsuse tase Hiiumaal ja Ida-Viru maakonnas. Analüüsid on näidanud, et ekspordi kasv toob kaasa brutopalga tõusu. Seepärast on oluline, et innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamine ning muu ettevõtluse arendamist toetav tegevus (sh poliitikaeesmärgi nr 1 raames) aitaks piirkondlikel ettevõtjatel muutuda ekspordile orienteeritumaks ning liikuda edasi väärtusahelas ja tõhususes. Ida-Viru maakond erineb ülejäänud Eestist, sest töötuse määr on jätkuvalt kõrgem, baasitaristut ei ole piisavalt arendatud, piirkonnas on suur hulk kasutuseta hooneid ja tööstuslikku tühermaad ning elamukinnisvara väärtus on väike. Õiglase ülemineku fond täiendab selles piirkonnas investeeringuid, mida on juba kavandatud teiste poliitikaeesmärkide ja riiklike toetusmeetmetega. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond Ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on piirkonniti väga erinev: väljaspool pealinnapiirkonda elanikkond vananeb ja väheneb. See tendents toob kaasa kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja kinnisvara väikese väärtuse ning takistab selliste kohalike ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, kes sooviksid investeerida toodete/teenuste lisandväärtuse suurendamisse. Kohalike omavalitsuste potentsiaali on atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamisel alakasutatud. Avaliku sektori toetus ettevõtluskeskkonna soodustamisel, arendus- ja innovatsioonivõimekuse arendamisel ning piirkonnaspetsiifiliste tugiteenuste pakkumisel muudab ettevõtted väljaspool pealinnapiirkonda konkurentsivõimelisemaks ja võimaldab saada poliitikaeesmärgist nr 1 rohkem kasu. Et tugevdada kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ning suurendada piirkondliku ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, on vaja toetada erinevaid tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad olla jätkusuutliku turismi edendus ja kohaturundus, ettevõtlusvõrgustike, piirkonnaspetsiifiliste kompetentsikeskuste ja klastrite arendamine, ettevõtlikkuse ja kaugtöö edendamine, ettevõtjate diagnostika, koolitused ja muud maakonna arengustrateegias kavandatud tegevused. Tegevusi võib kombineerida vajadusel sihistatud investeeringutega (külastusobjektid, tööstusalade jm ettevõtluseks vajaliku tehnilise taristu (nt juurdepääsuteed) parem kasutamine, tootearendus- ja koostöökeskused või inkubaatorid). Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Et tagada ligipääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, pakub meede piirkonnas tegutsevatele teenuseosutajatele võimaluse kavandada oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad hõlmata avalike teenuste arendamist (paranenud teenusekvaliteet ja uuenduslikud viisid teenuste osutamiseks, nt e-teenused, mobiilsed teenused, kohalike omavalitsusega koostöös osutatavad teenused, kogukonnateenused, mitmesugused pilootprojektid) ning avalike teenuste taristu kohandamisega seotud tegevusi (multifunktsionaalsed teenusekeskused või taristuvõrgustiku terviklik väljaarendamine, säästva veemajanduse edendamine), avaliku linnaruumi arendamist, sh linnakeskuste elavdamine ja ehituspärandi taaskasutuselevõtt. Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus On vaja arendada kohaliku ja piirkondliku tasandi (kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste liidud, maakondlikud arenduskeskused jne) suutlikkust rakendada maakonna arengustrateegiaid ja koostada suure mõjuga projekte. Vajalikud sekkumised hõlmavad järgmist:  majandusarengut ning teenusekorralduse ja teenusvõrgustike kavandamist toetavad uuringud, analüüsid, ekspertiisid, nõustamised;  arendussuutlikkust toetavad ja suurendavad arendus- ja koolitustegevused olulistele kohalikele ja piirkondlikele osalistele (keskendudes teenustele, ettevõtlusele, tööturule, oskustele ja majandusarengule); 119   võrgustike töö toetamine (oluliste piirkondlike osaliste esindajaid hõlmavad rakke- ja eksperdirühmad kindla eesmärgi saavutamiseks). Uuringute, analüüside ja ekspertiiside kasutamise eesmärk on aidata ette valmistada teisi projekte ja parandada projektide kvaliteeti. Koolitused ja toetav võrgustikutöö koordineeritakse keskselt ja on kättesaadav kõigile olulistele osalistele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Toetatud tegevused tagavad elanikele kättesaadavad ja kvaliteetsed teenused ning paremad tööhõive ja ettevõtluse arendamise võimalused väljaspool pealinnapiirkonda. Oodatavad tulemused:  piirkondlike ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamine ning parem koostöö teadus- ja arendusorganisatsioonidega;  piirkondliku ettevõtluse suurem lisandväärtus;  hästi tasustatud töökohtade lisandumine;  parem juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele;  alakasutatud hoonete ja alade pindala vähenemine linnakeskustes;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus rakendada strateegiaid, koostada ja rakendada projekte;  teenuste võrgustik ja korraldus vastavad kahaneva elanikkonna vajadustele. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad ja rahastamisvahendite kasutamine pole tegevuste sihtgruppi, elluviimise piirkonda ja sisu arvestades asjakohane. Toetustel on regionaalse arengu tasakaalustamisele efektiivsem mõju. Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused ja muud piirkondlikud organisatsioonid, VKEd, mittetulundusühendused, piirkondlikud vee-ettevõtted. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Taristusse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Teenuste arendamisel võetakse arvesse mittediskrimineerimist ja juurdepääsetavuse põhimõtteid. Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamisel võetakse arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Sekkumise kavandamise ettevalmistamisse tuleks kaasata asjakohased sotsiaalpartnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga (https://kompetentsikeskus.sm.ee/vorgustik/) kavandatakse projektide valiku kriteeriumid, täpsustatakse ja vajadusel kohaldatakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Erieesmärgi nr 2 „kohalike omavalitsuste paremat suutlikkust“ käsitlev meede integreerib võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mittediskrimineerimise lähenemisviisi koolitusteemadesse, õpetades, kuidas tagada võrdõiguslikkus, kaasamine ja mittediskrimineerimine projekti eri valdkondades. Taristusse või arukate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peaksid olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peaksid olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses. Toetuse andmise otsuses tuleks selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis ja see põhineb maakondlikel arengustrateegiatel, milles kirjeldatakse piirkonnale omaseid väljakutseid ja arenguvajadusi erinevates valdkondades. 120  Eesti puhul on funktsionaalsed piirkonnad arenenud linnade võrgustiku alusel. Iga selline linn tegutseb ümbritsevate maapiirkondade keskusena, pakkudes teatud teenuseid, töökohti (kui tööjõuareaali keskus) ja transpordiühendusi teiste linnadega. Eesti funktsionaalsed piirkonnad (pendelrände andmetel) kattuvad suuresti maakonnapiiridega. Maakonnad on Eestis kõige levinum koostööpiirkond avalike teenuste osutamisel, ühistranspordi korraldamisel ja ettevõtjatele tugiteenuste osutamisel. Pärast haldusreformi koostati kõigis Eesti maakondades arengustrateegiad. Erieesmärk on suunatud kõikidele funktsionaalsetele piirkondadele Eestis, kuid toetuse saajatena on välistatud erieesmärgi 1 sihtpiirkonnaks olevad suuremad linnad oma linnalise territooriumi ulatuses. Erilist tähelepanu pööratakse Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale, et toetada järelejõudmist ülejäänud riigile. Väiksemate linnakeskuste elavdamisel pööratakse erilist tähelepanu muinsuskaitse alla jäävatele keskustele. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus sõltub arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt Valga-Valka kaksiklinnad), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega Interregi programmides, nagu Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 121 2.1.9.2.2. Näitajad Tabel 152: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna väärtus Prioriteet Mõõtühik (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 9 ii ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad Ettevõtjad 15 160 (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 9 ii ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad Ettevõtjad 0 10 ettevõtjad 9 ii ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust saavad Ettevõtjad 15 150 ettevõtjad 9 ii ERF Ülemineku PSO41 Uute ja uuendatud Teenuste arv 0 64 korraldusega teenuste arv 9 ii ERF Ülemineku PSO42 Uute arenguprogrammide Programmid 8 20 arv 9 ii ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Isikute arv 0 475 arengu strateegiate 000 raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond 9 ii ERF Ülemineku RCO75 Integreeritud piirkondliku Panused 0 15 arengu strateegiad strateegiatesse 9 ii ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 38 127 arengu projektid Tabel 153: Tulemusnäitajad 2.1.9.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 154: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 169 83 890 000 9 ERF Ülemineku ii 158 64 000 000 9 ERF Ülemineku ii 170 3 300 000 Tabel 155: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 01 151 190 000 Tabel 156: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 24 151 190 000 122  Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 9 ii ERF Üle- RCR02 Erasektori Euro 0 2021 9 300 SFOS, mineku investeeringud, mis 000 taotluse täiendavad avaliku rahulda- sektori toetust mise (sellest: toetused) otsused 9 ii ERF Üle- PSR38 Projektide arv, Projektide 0 2021 44 SFOS, mineku milles uuendatud arv projekti- korraldusega aruanded teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud on vähenevad vähemalt 20% 9 ii ERF Üle- PSR39 Terviklikult Teenus- 0 2021 20 SFOS, mineku arendatud võrgustikud projekti- teenusvõrgustike aruanded arv 9 ii ERF Üle- PSR37 Integreeritud Organisat- 0 2021 254 SFOS, mineku projektidest kasu sioonide arv projekti- saanud aruanded organisatsioonide arv 9 ii ERF Üle- PSR40 Arenguprogrammi Osalejate 0 2021 2 000 SFOS, mineku läbinud osalejate arv projekti- arv (ametialase aruanded kompetentsi tõstmiseks) Tabel 157: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 ERF Ülemineku ii 3 151 190 000 2.1.10. PRIORITEET: ÕIGLANE ÜLEMINEK See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 123 2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega 2.1.10.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üleminekuprobleemide lahendamiseks ja õiglase ülemineku territoriaalses kavas kirjeldatud arenguvajadustega tegelemiseks on õiglase ülemineku fondi rakendamisel Ida-Virumaal valitud kaks tegevussuunda. Valitud lähenemisviis aitab kõige tõhusamalt leevendada Ida-Viru maakonna ainulaadseid probleeme seoses üleminekuga CO2-neutraalsele majandusele 2050. aastaks. Fondi rakendamisel tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuursete muutustega. Esimene tegevussuund on „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada see, mida enamik kohalikke sidusrühmi ja Ida-Viru elanikkond tajub ülemineku peamise raskusena: vajadus mitmekesistada kohalikku majandust ja korraldada ümber tööjõudu. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud meetmetele. Lõviosa esimese tegevussuuna mahust on suunatud Ida-Viru peamise probleemi lahendamisele, milleks on maakonna majanduse ümberkujundamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Seetõttu on esimese tegevussuuna põhirõhk suurte ettevõtlusinvesteeringute toetamisel, suhteliselt suurte tööstusarenduste ligimeelitamisel ja uute, suurema lisandväärtusega töökohtadega ettevõtete loomisel. Põhivarasse tehtavate investeeringute kõrval on ette nähtud ka toetus ettevõtjate teadmusmahukuse suurendamiseks. See ei hõlma üksnes ettevõtetesisest teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust, vaid ka kohalike haridus- ja teadusasutuste võimekuse suurendamist, et saavutada piirkonnas pikaajaline positiivne mõju. Kuna majanduse mitmekesistamist peetakse üleminekuprotsessis oluliseks arenguvajaduseks, on piirkonna majanduse terviklikuks ümberkujundamiseks ülimalt oluline spetsiaalse tugitaristu loomine mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekkeks. Sel põhjusel on plaanis pakkuda majanduse mitmekesistamist toetavaid lisateenuseid ja VKEde investeerimistoetusi. Teine suurem üleminekuga seotud probleem, mille lahendame samuti õiglase ülemineku fondi esimese tegevussuuna raames on maakonna tööjõu ümberkorraldamine ja arendamine. Õiglase ülemineku fondi kaudu peame tagama turvavõrgustiku neile, kelle jaoks üleminek saab alguse töökoha kaotamisega. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ning pakkuma põlevkivisektori töötajatele ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi. Ette on nähtud tööturumeetmed, näiteks ajutine sissetulekutoetus töötajatele, kes lähevad üle uuele tööle, ning põlevkivitööstuse töötajate ümber- ja täiendõppeprogrammid. Selleks et vastata piirkondade uute ettevõtjate ja uusi ärimudeleid viljelevate ettevõtjate vajadustele, vajab piirkond ka ulatuslikumat koolituspakkumist, mis tagab kasvuvaldkondades tegelevatele ettevõtjatele nende vajadustele vastava oskuste profiiliga tööjõu, pöörates sh tähelepanu roheoskuste arendamisele. Seepärast on üleminekuprotsessi positiivsete tulemuste saavutamiseks vaja suurendada ka täiendõppe ning kutse- ja kõrghariduse pakkumist. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides d, e, f, g, h, i, j ja o kirjeldatud meetmetele. Põlevkivist loobumise kontekstis tuleb Ida-Virumaa suuremate omavalitsuste jaoks välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed lahendused soojuse tootmiseks, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Energiaostuvõimetuse ohu vältimiseks, kohalike hoonete energiatõhusamateks muutmiseks ning kohalike elanike elutingimuste parandamiseks on põhjendatud ka korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Ülemineku ajal peame tegelema põlevkivi kaevandamise järelmõjuga keskkonnale ja tervisele, taastades ja ennistades saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkust, suurendades piirkonna ringmajandussuutlikkust (arendades seda majanduse ümberkorraldamise osana) ja mõistes paremini põlevkivi töötlemise mõju tervisele. Toetatakse põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonna- ja tervisemõju leevendamist, et luua eeltingimused saastunud alade taaskasutamiseks teiste sektorite, nt metsanduse, tööstusalade arendamise jm vajadusteks. Põlevkivi töötlemise tervisemõjude paremaks mõistmiseks tehakse biomonitooring, mis on üks tõhusamaid meetodeid inimeste kokkupuute hindamiseks looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töökeskkonnas. 124 Üleminekuprotsessi jaoks on samuti oluline tagada inimeste heaolu Ida-Virumaal. Sellepärast töötatakse fondi raames välja sotsiaalset muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise meede, et tagada sotsiaal- ja tervishoiusektori areng, luua piirkonnas ühtne ja kergesti juurdepääsetav teenuste võrgustik, arendada paremaid sidemeid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemides ning toetada sotsiaal-majanduslikku arengut, aidates seeläbi kaasa õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal. Kohalikel omavalitsustel on piirkonnas oluline roll üleminekumõju leevendamisel ja üleminekuprotsessi kiirendamisel. Samal ajal peavad omavalitsused toime tulema survega oma eelarvetele, mis on tingitud põlevkivisektori vähenemisest. Seega on õiglase ülemineku fondist vaja toetada investeeringuid, mis leevendavad ülemineku mõjusid kohalikele omavalitsustele. Näiteks on plaanis toetada omavalitsusi sotsiaal- ja hooldusteenuste arendamisel ning energiatõhususe valdkonnas, mis võimaldab neil vähendada oma püsikulusid. Samuti on oluline meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt üleminekuprotsessi subjektid, vaid selle aktiivsed osalejad ja kujundajad. Tähtis on tagada, et kohalik kogukond tunneks oma kaasvastutust kliimaneutraalsusele ülemineku eest. Seega peab julgustama inimeste individuaalseid ja ka kogukondlikke pingutusi selles protsessis. Kogukondadele ja mittetulundusorganisatsioonidele antakse toetust selliste piirkondlike algatuste elluviimiseks, mis võimendavad õiglast üleminekut, ehk tulenevad kliimaneutraalsusele üleminekust või aitavad sellele kaasa, ning arendavad sotsiaalset ettevõtlust. Sellisteks tegevusteks võivad olla nt kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasamise projektid; keskkonnateadlikkuse ja ringmajanduse edendamine; sotsiaalne või muu innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine; noortele mõeldud ja noorte algatatud tegevused jne. Kõik õiglase ülemineku raames Ida-Virumaal elluviidavad sekkumised peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH). Eesti õiglase ülemineku kavale teostati osana ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavast 2022. a alguses DNSH analüüs.“ DNSH analüüs leidis, et õiglase ülemineku protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi üldlevinud põlevkivi kasutuselt taastuvenergiaallikatele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. DNSH analüüs järeldas, et kavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. Meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi sammaste vahel on selgitatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas. Peamised sihtrühmad Nii uued kui ka olemasolevad ettevõtted (peamiselt VKEd), kes on huvitatud töökohtade loomisest ning tulevikukindlate teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas, teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, piirkondlikud organisatsioonid, omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, kaugkütte pakkujad, korteriühistud, üleminekuprotsessi keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest mõjutatud elanikkond, põlevkivisektori töötajad, täiskasvanuhariduse omandajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Teave õiglase ülemineku protsessi ja toetusmeetmete kohta tehakse kättesaadavaks eesti ja vene keeles kogu rakendamisprotsessi vältel. Ida-Virumaal on Eesti suurim sooline palgalõhe ning eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on märkimisväärne tööhõive lõhe viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. Selleks et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida ja koolitustegevustes osaleda, on oluline tagada venekeelsed õppekavad koos põhjaliku eesti keele õppega. See pakub ühelt poolt võimalust õppida tuttavas keelekeskkonnas, kuid samal ajal kindlustada õppijate laiemad karjäärivõimalused eestikeelses keskkonnas. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Õiglase ülemineku sihtpiirkond on Ida-Viru maakond, kuna kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab seda piirkonda Eestis kõige rohkem. Territoriaalsete vahendite kasutamist õiglase ülemineku fondi raames ei kavandata, kuid kõik sekkumised töötatakse välja tihedas koostöös piirkondlike organisatsioonidega. 125 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevahelised meetmed ei ole sekkumistega otseselt hõlmatud, kuid plaanis on toetada Ida- Virumaa Omavalitsuste Liidu osalemist üleeuroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, et hõlbustada teadmiste omandamist üleminekuprotsessist ja kogemuste vahetamist teiste samasugust üleminekut läbivate ELi piirkondadega. Ida-Viru maakond on piiriala, mis teeb koostööd naaberpiirkondadega (näiteks Soome rannikualad üle Soome lahe), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega Interregi programmides, nagu Kesk- Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei kohaldu. 2.1.10.1.2. Näitajad Tabel 158: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 10 JTF JTF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad 80 228 ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 10 JTF JTF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad 20 78 ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust ettevõtjad 60 150 saavad ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO15 Loodud ettevõtjad 10 40 ettevõtlusinkubatsiooni võime 10 JTF JTF Ülemineku PSO43 Osaluskordade arv Osaluskordade 4003 14 766 arv 10 JTF JTF Ülemineku RCO22 Lisandunud võimsus MW 0 7 taastuvenergia tootmiseks 10 JTF JTF Ülemineku RCO34 Täiendav jäätmete tonne/aastas 0 10 000 ringlussevõtu suutlikkus 10 JTF JTF Ülemineku RCO38 Toetatava taastatud hektarid 20 100 maa pindala 10 JTF JTF Ülemineku RCO18 Suurema eluruumid 0 400 energiatõhususega eluruumid Tabel 159: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 126  10 JTF JTF Üle- RCR01 Toetatavates üksustes lo täistööaja 0 2021 1 085 SFOS / mineku odud töökohad ekvivalenti projekti aastas aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR102 Toetatavates üksustes täistööaja 0 2021 40 SFOS / mineku loodud teadusuuringute ekvivalenti projekti valdkonna töökohad aastas aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR02 Erasektori inves- euro 0 2021 168 00 SFOS / mineku teeringud, 0 000 projekti mis täiendavad avaliku aru- anded sektori toetust 10 JTF JTF Üle- RCR03 Toote- või protsessi- ettevõtjad 0 2021 30 FOS / mineku innovatsiooni kasutusele projekti võtvad VKEd aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR04 Turundus- või organisat- ettevõtjad 0 2021 20 SFOS / mineku siooniinnovatsiooni projekti kasutusele võtvad VKEd aru- anded 10 JTF JTF Üle- PSR41 Osalejad, kes said osalejate 0 2021 11 SFOS / mineku lahkudes kvalifikatsiooni arv 475 projekti aru- anded 10 JTF JTF Üle- PSR43 Peale teenuse saamist isikute arv 0 2021 845 SFOS / mineku tööhõives olev tööealine Statistik elanikkond aamet 10 JTF JTF Üle- RCR18 VKEd, kes kasutavad ettevõtjat 0 2021 40 SFOS / mineku ettevõtlusinkubaatori aastas projekti teenuseid aru- pärast inkubaatori anded asutamist 10 JTF JTF Üle- RCR29 Hinnangulised tonni CO2 10 SFOS / mineku kasvuhoonegaaside ekvivalenti 148 2021, 1 211 projekti heitkogused aastas 2024 aru- anded 10 JTF JTF Üle- RCR52 Taastatud maa, mida hektarid 0 2021 60 SFOS / mineku kasutatakse rohealade, projekti sotsiaaleluruumide, aru- majandusliku või muu anded kasutuse jaoks 10 JTF JTF Üle- RCR26 MWh/aasta 600 2024 3600 SFOS / Primaarenergia aastane mineku s 0 projekti tarbimine (sellest: aru- elamud, üldkasutatavad anded hooned, ettevõtted, muu) 2.1.10.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 160: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 002 28 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 003 47 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 004 10 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 010 69 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 011 21 500 000 127 10 JTF Ülemineku JTF 012 15 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 013 3 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 020 24 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 021 12 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 023 4 900 000 10 JTF Ülemineku JTF 027 3 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 044 10 1 00 000 t10 JTF Ülemineku JTF 046 16 740 432 10 JTF Ülemineku JTF 054 5 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 042 15 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 070 3 324 081 10 JTF Ülemineku JTF 073 6 380 375 10 JTF Ülemineku JTF 121 6 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 127 4 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 140 3 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 146 1 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 149 6 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 150 9 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 151 10 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 158 1 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 160 840 000 10 JTF Ülemineku JTF 162 4 000 000 Tabel 161: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 01 340 284 888 Tabel 162: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 32 340 284 888 Tabel 163: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 10 JTF Ülemineku JTF 03 340 284 888 128 3. RAHASTAMISKAVA 3.1. Ümberpaigutused ja panused Tabel 164: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse (jaotus aastate kaupa) Ümberpaigutamiste Ümberpaiguta Jaotus aastate kaupa allikas miste siht Piirkon Piirkonna Fon na Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total kategooria d katego oria 2 3 5 6 6 6 Ei ole ESF Ülemine 31 ÜF 207 784 676 622 622 622 asjakohane + ku - 535 475 240 360 420 420 420 335 1 1 1 1 Ei ole Ülemine ÜF ERF 629 988 438 977 977 977 8 989 asjakohane ku - 278 866 351 732 732 732 691 Tabel 165: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (kokkuvõte) ERF ESF+ ÜF EMFAF AMIF ISF BMVI Kokku Ülemineku Ülemineku ERF Ülemineku -8 989 0 0 0 0 -8 989 691 691 ESF+ Ülemineku -31 535 0 0 0 0 -31 535 335 335 ÜF N/A 8 989 691 31 535 335 0 0 0 0 40 525 026 EMFAF N/A 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 8 989 691 31 535 335 - 40 525 0 0 0 0 0 026 129 Ümberpaigutuste põhjendus Fondidevaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud riigipõhiseid soovitusi 2019–2020, mille Euroopa Komisjon Eestile andis, ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega. Olulised märksõnad arenguvajadustes on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (võrreldes muude Eesti piirkondadega on struktuurne probleem kirde- ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus); sotsiaalse turvavõrgu parandamine ja hoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamine; haridussüsteemi paremasse vastavusse viimine tööturu nõudlusega ning oskuste nappuse vähendamine. ERFi suunatud raha on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtjate arengu toetamisele, et vähendada regionaalset ebavõrdsust. Piirkonna VKEsid toetatakse lisaks tootlike investeeringute tegemisel, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiemat kasutamist sotsiaalvaldkonnas). ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja vähendamist ning hariduse vastavusse viimist tööturu nõudlusega. Lastele ja noortele on suunatud sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Lähtuvat laste- ja noortegarantii eesmärkidest on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist väljalangemisega ning pakkuda erinevaid hariduslikke tugiteenuseid. Samuti tugimeetmed mittetöötavate ja -õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks. Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud. 3.2. JTF: eraldised programmis ja ümberpaigutamised Ei ole asjakohane – Eesti ei plaani teha ülekandeid ESF+-ist ja ERFist JTFi. 130 3.3. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 166: Rahalised assigneeringud aastate kaupa 2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna Fond 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata ERF Ülemineku 0 289 294 299 305 126 679 831 126 679 129 197 491 129 197 1 701 751 762 956 335 832 491 561 917 251 604 737 154 Kokku 0 289 294 299 305 126 679 831 126 679 129 197 491 129 197 1 701 751 762 956 335 832 491 561 917 251 604 737 154 ESF+ Ülemineku 0 88 91 94 96 40 636 514 40 636 514 41 384 376 41 384 377 534 063 021 323 706 157 537 731 299 989 337 Kokku 0 88 91 94 96 40 636 514 40 636 514 41 384 376 41 384 377 534 063 021 323 706 157 537 731 299 989 337 JTF JTFi määruse 0 26 26 27 27 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 154 artikli 3 472 897 331 773 961 kohased 165 387 113 515 870 vahendid JTFi määruse 0 98 100 198 artikli 4 674 259 kohased 701 711 934 vahendid 412 JTFi määruse 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 artikli 7 kohased 131  2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna Fond 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 3 kohaste vahenditega) JTFi määruse 0 0 0 0 artikli 7 kohased vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 4 kohaste vahenditega) Kokku 0 125 127 27 27 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 353 146 157 331 773 896 866 098 113 515 282 Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 0 137 137 137 138 56 608 217 56 608 216 57 826 382 57 826 382 779 286 600 554 411 722 200 641 846 129 013 Kokku 0 640 650 559 568 235 431 416 235 431 240 145 240 145 3 369 248 541 165 227 416 240 241 336 520 721 862 370 786 132 3.4. Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa Tabel 167: Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Liikmesriigi Kaasrah Liidu osalus osaluse esialgne Kokku astamise Liikmesri jaotus määr Prioriteet igi osalus (a)=(b)+(c)+(i Liidu osaluse jaotus Avalikud eraallika )+(j) allikad d (d)=(e)+(f (g)=(a)+( (h)=(a)/( (e) (f) ) d) g) Liidu toetuse Kohandatav Poliitikaeesmär arvutamise alus Liidu osalus summa k/ JTFi (rahastamiskõlblik Piirkonna Fond Ilma Ilma erieesmärk ud kulud või kategooria Artikli Artikli artikli artikli number või avaliku sektori 36 36 36 36 tehniline abi osalus kokku) lõike 5 lõike 5 lõike 5 lõike 5 kohas kohas kohas kohas e e e e tehnili tehnili tehnili tehnili se abi se abi se se jaoks jaoks abita abita (b) (c) (i) (j) 576 102 329 1 032 Prioriteet 1: Rahastamiskõlblikud 20 176 3 571 198 962 130 832 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 702 252 920 472 032 794 522 047 442 68% Nutikam Eesti kulud 554 129 446 075 993 244 Prioriteet 2: 28 264 Digitaalse Rahastamiskõlblikud 54 137 1 894 9 582 335 27 308 94 214 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 65 950 200 372,35 955 800 70% ühenduvuse kulud 915 827 085 373 572,00 572,35 arendamine 378 549 088 534 342 1 009 13 241 66 961 2 343 14 745 ERF Ülemineku 460 874 324 327 085 668 962 409 46% 463 689 659 417 Prioriteet 3: Rahastamiskõlblikud 513 Rohelisem Eesti Rohelisem Eesti kulud 204 5 108 35 150 878 146 187 79 545 66 641 391 679 ÜF Ei kohaldu 245 492 013 353 63% 848 463 762 150 553 597 163 940 Prioriteet 4: Avaliku sektori 81 563 2 854 14 436 505 42 582 42 582 141 942 Rohelisem Eesti Säästev linnaline ERF Ülemineku 99 360 000 70% osalus 714 730 286 270 858 858 858 liikumine 444 Ühendatum Prioriteet 5: Avaliku sektori 11 117 76 493 1 912 99 317 99 317 633 547 ÜF Ei kohaldu 534 230 000 706 84% Eesti Ühendatum Eesti osalus 674 047 326 899 899 899 953 142 Sotsiaalsem Prioriteet 6: Avaliku sektori 4 983 25 203 882 74 342 74 342 247 808 ERF Ülemineku 173 466 000 396 70% Eesti Sotsiaalsem Eesti osalus 883 349 117 572 572 572 651 133  417 16 691 75 701 3 028 220 574 220 574 733 295 ESF+ Ülemineku 512 720 705 299 70% 979 206 048 890 890 595 472 Prioriteet 7: Innovaatilised kogukondlikud Avaliku sektori 4 232 169 767 2 228 7 428 Sotsiaalsem Eesti ESF+ Ülemineku 5 200 000 30 711 2 228 572 70% lahendused osalus 240 289 760 572 572 sotsiaalhoolekand es Prioriteet 8: Materiaalse Avaliku sektori 13 214 528 2 397 1 804 18 040 Sotsiaalsem Eesti ESF+ Ülemineku 16 236 632 95 891 1 804 071 90% puuduse osalus 872 594 275 071 703 vähendamine Prioriteet 9: 163 Inimestele Rahastamiskõlblikud 5 736 29 008 1 015 85 567 44 552 41 015 285 225 Inimestele ERF Ülemineku 199 657 710 897 70% lähedasem Eesti kulud 402 814 308 592 020 572 302 lähedasem Eesti 186 JTFi määruse 126 artikli 3 5 066 22 349 893 94 445 15 381 79 063 249 407 154 961 870 651 62% kohased 077 851 994 155 192 964 025 JTF 948 Prioriteet 10: Õiglane üleminek vahendid rahastamiskõlblikud JTFi määruse kulud kokku 191 artikli 4 7 651 121 245 19 745 101 499 320 179 198 934 412 283 62% kohased 323 255 815 440 667 089 vahendid 1 396 247 48 887 8 652 1 109 640 376 141 733 498 2 811 ERF kokku Ülemineku 1 701 561 154 795 224 61% 859 856 000 113 887 201 154 972 467 434 74 17 389 78 866 3 154 224 607 224 607 758 764 ESF+ kokku Ülemineku 534 157 337 70% 6 584 862 241 650 533 533 870 JTFi määrus 126 e artikli 5 066 22 349 893 94 445 15 381 79 063 249 407 154 961 870 651 62% 3kohase d 077 851 994 155 192 964 025 948 vahend id JTF JTFi määrus 191 e artikli 7 651 121 245 19 745 101 499 320 179 198 934 412 283 62% 4kohase d 323 255 815 440 667 089 vahend id 649 111 Ühtekuuluvusfo 16 226 2 791 245 505 178 863 66 641 1 025 22 779 722 013 060 643 76% nd kokku 522 088 049 452 597 7 062 893 510 1 795 442 2 798 5 95 221 460 08 15 492 814 739 980 703 5 164 Kogusumma 3 369 336 786 992 65% 38 486 643 4 069 588 105 888 779 777 134  3.5. Temaatilised eeltingimused ERF, ESF+ ja ÜF kasutamisele Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 1.1 riikliku ERF 1) teadus- ja JAH Nutika spetsialiseerumise strateegiat 1. JAH 1. Kriteeriumid on täidetud uue „Teadus- ja ja innovatsioonisuu (strateegiaid) toetavad: 2. JAH „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse piirkondlik tlikkuse 1. probleemide, sealhulgas innovatsiooni arendustegevuse, (TAIE) arengukavaga 2021–2035“, mille valitsus 3. JAH u nutika arendamine ja leviku kitsaskohtade analüüs; innovatsiooni ning kiitis heaks 15. juulil 2021. spetsialisee suurendamine 4. JAH 2. pädeva piirkondliku/riikliku ettevõtluse (TAIE) rumise ning 5. JAH arengukava 2021– https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_are institutsiooni või asutuse olemasolu, mis ngukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf strateegia kõrgtehnoloogia 6. JAH 2035“ vastutab nutika spetsialiseerumise hea kasutuselevõtt strateegia elluviimise eest; 7. JAH https://www.hm.ee valitsemine 3. seire- ja hindamisvahendid /et/TAIE-2035 1. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi tulemuslikkuse hindamiseks strateegia vastastikune eksperdihinnang: eesmärkide saavutamisel; Uuringu “Nutika Eesti valitsus taotles eritoetust „Horisont 2020“ 4. sidusrühmade koostöö toimimine (nn spetsialiseerumise poliitika toetusvahendi kaudu, et toetada ettevõtjalik avastamisprotsess); seiresüsteem ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 5. vajaduse korral vajalikud meetmed tõhus valitsemine” ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tööd ühise riiklike või piirkondlike teadus- ja lõppraport teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja innovatsioonisüsteemide täiustamiseks; https://www.etag.ee ettevõtlusstrateegia ettevalmistamisel 6. vajaduse korral meetmed tööstussektori /wp- ajavahemikuks 2021–2027 ning edaspidi läbi ülemineku toetamiseks; content/uploads/20 teadus- ja innovatsioonisüsteemi tõhususe 21/11/NS_seire_lop üldhindamise ning teadus- ja 7. meetmed nutika spetsialiseerumise strateegia toetatavates prioriteetsetes praport.pdf innovatsioonisüsteemipoolse lisandväärtuse loomise rolli ja mõju üksikasjalikuma hindamise valdkondades koostöö tugevdamiseks 2. edendamisel. väljaspool konkreetset liikmesriiki TAIE arengukava asuvate partneritega. 2021–2035“ 2. Nutika spetsialiseerumise strateegia juhtimine on MKMi ning HTMi ühine vastutus, HTMis https://www.hm.ee vastutab strateegia elluviimise eest teadus- ja /et/TAIE-2035 arendustegevuse poliitika osakond ning MKMis TAIE majandusarengu osakond. Nutika fookusvaldkondade spetsialiseerumise strateegia elluviimine toimub teekaardid TAIE fookusvaldkondade teekaartide kaudu. https://hm.ee/korghari Teekaardid kiidab heaks ja nende elluviimist dus-ja-teadus/teadus- seirab TAIE juhtkomisjon. Haridus- ja ja- teadusminister ning ettevõtluse ja arendustegevus/taie- infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks fookusvaldkonnad 25.11.2022 käskkirjaga Teekaardi elluviimiseks vajalikud vahendid ja õigusliku raami Teaduspoliitika kavandavad HTM ja MKM, tegevuste elluviimise Komisjoni koosseis eest vastutavad Eesti Teadusagentuur ja 135 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://www.riigiteataj Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. TAIE a.ee/akt/31904202200 juhtkomisjoni ülesandeid täidab teaduspoliitika 2 komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni ühendkomisjon. Komisjoni ülesanded ja töökord Innovatsioonipoliitika viitega nutika spetsialiseerumise juhtimisele Komisjoni koosseis kinnitati Vabariigi Valituses 29.10.2022. https://www.riigiteataj a.ee/akt/33004202200 3. Nutikas spetsialiseerumise strateegia 3 juhtimine toimub TAIE arengukava raames TAIE Komisjoni töökord fookusvaldkondade teekaartide koostamise ja viitega nutika seire kaudu. Teekaardid koostatakse koosloomes spetsialiseerumise poliitikakujundajate, ettevõtjate ja teadlastega. juhtimisele: Teekaarte uuendatakse koosloomes põhjalikult https://www.riigiteataj iga 3-4 aasta tagant, tuginedes välistelt a.ee/akt/12610202200 ekspertidelt tellitud kvantitatiivsele ja 2 kvalitatiivsele analüüsile. Vahepealsel perioodil toimub teekaartide elluviimise iga-aastane seire TAIE juhtkomisjonis. Eeltingimus täideti 3. TAIE 25.11.2022. a teekaartide juhtimise protsessi fookusvaldkondade ning teekaartide heakskiitmisega TAIE teekaardid juhtkomisjonis ning kinnitamisega haridus- ja teadusministri ja ettevõtlus- ja infotehnoloogia https://hm.ee/korghari ministri poolt. dus-ja-teadus/teadus- ja- 4. TAIE arengukavas rakendatakse TAIE arendustegevus/taie- teekaartide raames ettevõtlikku fookusvaldkonnad avastusprotsessi, mille käigus toimub teekaartide eesmärkide ja prioriteetsete tegevussuundade seadmine alt-üles 4. TAIE lähenemisega koosloomes ettevõtjate, teadlaste fookusvaldkondade ja poliitikakujundajatega. Haridus- ja teekaardid teadusminister ning ettevõtluse ja infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks https://hm.ee/korghari 25.11.2022 käskkirjaga. dus-ja-teadus/teadus- ja- 5. 2021. a käivitati ümberkujundatud arendustegevus/taie- rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse fookusvaldkonnad programm. 5. TAIE 6. TAIE arengukava kohaselt toetatakse fookusvaldkondade üleminekut lineaarselt majandusmudelilt teekaardid ringmajandusele, ettevõtjate ärimudelite kohandamist vähese süsinikdioksiidiheitega, 136 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://hm.ee/korghari ringmajandust soosiva, kestliku ja dus-ja-teadus/teadus- keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamiseks ja- ja rakendamiseks (sh selleks vajalike oskuste arendustegevus/taie- arendamise kaudu). Lisaks on nimetatud fookusvaldkonnad tegevused kavandatud Eesti taastekava raames, sh oskuste arendamiseks rohe- ja digipöörde elluviimiseks www.rrf.ee 7. TAIE 7. Väljavaateid ja tegevusi rahvusvahelise fookusvaldkondade koostöö tõhustamiseks TAIE teekaardid fookusvaldkondades kirjeldatakse TAIE https://hm.ee/korghar fookusvaldkondade teekaartidel. Haridus- ja idus-ja-teadus/teadus- teadusminister ning ettevõtluse ja ja- infotehnoloogia minister kiitsid teekardid heaks arendustegevus/taie- 25.11.2022 käskkirjaga. fookusvaldkonnad 1.2 Riiklik ERF v) digitaalse EI Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. EI 1. Riiklik lairibakava koostatakse 2022. a lõpuks või ühendatuse lairibakava, mis hõlmab järgmist: 1a. EI https://ttja.ee/lairib pärast huvigruppide kaasamist. piirkondlik parandamine 1. investeerimispuudujäägi hinnang, a-kolmas-etapp- 1a. Üksikasjalik kaardistamine väga suure lairibakava 1b. EI alates-2021 millega tuleb tegeleda, et tagada läbilaskevõimega võrkudes seoses RRF 2. JAH kõigile liidu kodanikele juurdepääs toetusmeetmega viidi läbi 2021. a septembriks väga suure läbilaskevõimega 2a. JAH (https://ttja.ee/lairiba-kolmas-etapp-alates- võrkudele27, põhinedes järgneval: 2b. JAH 2021). Täidetakse hiljemalt 2022. a lõpuks. a) a) hiljutine olemasoleva era- ja avaliku 2c. JAH 1b. Konsultatsioon kavandatud investeeringute taristu ning teenusekvaliteedi 3. JAH kohta väga suure läbilaskevõimega võrkudesse kaardistamine28 lairiba kaardistamise seoses RRF toetusmeetmega viidi ellu 2021. a standardnäitajate abil; 4. JAH septembriks (https://ttja.ee/lairiba-kolmas- b) b) konsultatsioon kavandatavate 5. JAH etapp-alates-2021). Täidetakse hiljemalt 2022. a investeeringute üle vastavalt riigiabi lõpuks. nõuetele. 2. Asjakohased riiklikud sekkumistingimused 2. Kavandatud riikliku sekkumise toetuste taotlemiseks kehtestatakse ministri selgitus jätkusuutlike määrusega. investeerimismudelite alusel, mis: 2a. Eestis on hõredalt asustatud piirkondades a) a) suurendab umbes 60 000 majapidamist, kus väga suure taskukohasust ja ligipääsu läbilaskevõimega võrkude rajamiseks on vaja avatud, kvaliteetsele ja 27 Kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud eesmärgiga, mis on koostoimes põhjendusega 24 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 28 Kooskõlas artikliga 22 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 137 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele tulevikukindlale taristule ja riigi abi. 5G-koridoride ja piirkondade turutõrked teenustele; määratakse kindlaks riiklikus lairibakavas. b) b) kohandab finantsabi https://www.netikaart.ee võimalusi kindlaks tehtud 2b. Konsultatsioonid huvirühmadega parima turutõrgetega; investeerimismudeli leidmiseks kestsid 2021. a c) c) võimaldab ELi, riiklikest suveni. Nende tulemusena jõuti järeldusele, et või piirkondlikest allikatest raha tuleks eraldada lairibavõrkude katvuse pärit erinevate piirkondlike erinevuste põhjal. Rahaline abi rahastamisvormide jätkub tõenäoliselt eraettevõtjate jaoks täiendavat kasutust. kapitalitoetuse vormis, mida antakse avatud 3. Meetmed väga suure läbilaskevõimega taotlusvoorude kaudu. võrkude nõudluse ja kasutuse toetamiseks, sealhulgas meetmed 2c. Tulevased riigiabimeetmed hõlmavad kõiki nende kasutuselevõtu hõlbustamiseks, sobivaid saadaolevaid rahastamisallikaid. eelkõige ELi direktiivi kiire Riiklikku kaasfinantseerimist ei ole veel elektroonilise side võrkude otsustatud ja toetuse taotlejad peavad tasuma kasutuselevõtukulude vähendamise 30% omafinantseeringu. meetmete kohta29 tõhusa rakendamise 3. EL direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kaudu. kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete 4. Tehnilise abi ja ekspertide nõustamise kohta võeti Eesti riigisisesesse õigusesse üle mehhanismid, näiteks 2016. a. Bürokraatiaga seotud kulude lairibakompetentsi büroo, et vähendamiseks tehti asjakohastes õigusaktides tugevdada kohalike sidusrühmade ka täiendavaid muudatusi. Näiteks uute suutlikkust ja nõustada projekti fiiberoptiliste kaablite paigaldamiseks elluviijaid. olemasolevatele elektripostidele ei ole vaja kohalikult omavalitsuselt lisalube taotleda ning 5. Seiremehhanism, mis põhineb lairiba kui rajatakse kaabelliin, mis ühendab kaardistamise standardnäitajatel. lairibavõrgu lõpp-punkti ja lõppkasutajate ruumes asuvat pääsupunkti, ei ole vaja kohalikku omavalitsust teavitada. 4. Lairiba kompetentsibüroo ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis rakendab kooskõlastustegevust koos teiste asjaomaste asutustega: Rahandusministeerium (regionaalareng, riigiabi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid jne), Maaeluministeerium (maaelu areng), riigi reguleeriv asutus (kaardistamine, turuanalüüs, juurdepääsu reguleerimine). 29 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/61/EL (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0061&from=ET). 138 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 5. Eesti riigi reguleeriv asutus haldab andmebaasi, kus saab jälgida lairibaühenduse kiiruse aadressitaseme andmeid (www.netikaart.ee). 2.1 ERF ja i) JAH 1. Vastavalt direktiivi 2018/844 (millega 1. JAH „Hoonete 1. 09.07.2020 võeti vastu riiklik hoonete Strateegilin Ühtek energiatõhususe muudetakse direktiivi 2010/31/EL 1a. JAH rekonstrueerimise rekonstrueerimise strateegia, millest teavitati e uuluv edendamine ja hoonete energiatõhususe kohta ja pikaajaline Euroopa Komisjoni (energiatõhususe direktiivi 1b. JAH poliitikaraa usfon kasvuhoonegaasi direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe strateegia“ 2012/27/EL artikkel 4 ja Eesti energiamajanduse mistik d (ÜF) de heitkoguste kohta) nõuetele on vastu võetud riiklik 1c. JAH (https://ec.europa.e korralduse seaduse § 4). elamute ja vähendamine hoonete rekonstrueerimise pikaajaline 2. JAH u/energy/sites/ener 1a. Strateegia sisaldab energiatõhususe direktiivi mitteeluho strateegia elamute ja mitteeluhoonete /files/documents/ee 2018/844/EL artikli 1 lõike 2 punkti 2a nõudeid. onete riikliku elamufondi rekonstrueerimise _ltrs_2020.pdf) Vajalik analüüs on osaliselt kirjas Eesti energiatõh toetamiseks, mis: „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“. ususe a. hõlmab soovituslikke vahe-eesmärke „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise „Energiamajanduse kordasead 2030., 2040. ja 2050. aastaks; strateegia“ alapeatükis 7.1 on määratletud arengukava aastani mise eesmärgid olemasolevale hoonefondile (2030. a b. annab soovitusliku ülevaate 2030“ toetamisek 22%, 2040. a 64% ja 2050. a 100%). rahalistest vahenditest strateegia (https://www.mkm. s rakendamise toetamiseks; ee/media/99/downl 1b. Nõue on täidetud „Hoonete c. määratleb tõhusad mehhanismid oad) rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“ hoonete rekonstrueerimisse (alapeatükid 7.2 ja 10.5). Rahalised vahendid tehtavate investeeringute strateegia elluviimiseks lepitakse kokku iga- Ehitusseadustik edendamiseks. aastase riigieelarve strateegia protsessi käigus. https://www.riigite 2. Energiatõhususe parandamise meetmed ataja.ee/akt/105032 1c. Nõue on täidetud uue „Hoonete vajaliku energiasäästu saavutamiseks 015001?leiaKehtiv rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“. Tõhusaid mehhanisme investeeringute Ehitusseadustiku ja edendamiseks on kirjeldatud 1. ja 10. peatükis. planeerimisseaduse 2. Nõue on täidetud energiamajanduse rakendamise seadus korralduse seaduse https://www.riigite (https://www.riigiteataja.ee/akt/10910202000 ataja.ee/akt/127042 9) 8. peatükis. Valitsuse meetmed 022004?leiaKehtiv energiatõhususe edendamisel ja energiateenuste arendamisel ning „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ 10. peatükk. Meetmed (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/ documents/ee_ltrs_2020.pdf). 2.2 ERF ja i) JAH „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Nõuded on täidetud „Eesti riiklikus energia- ja Energiasekt ÜF energiatõhususe aastani 2030“ teavitatakse komisjoni ja kliimakava aastani kliimakavas aastani 2030“, mis esitati Euroopa 2. JAH edendamine ja 2030“ Komisjonile detsembris 2019. 139 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele ori kasvuhoonegaasi vastavalt määruse (EL) 2018/199930 artikli 3 https://ec.europa.eu/e 2. Riiklik energia- ja kliimakava sisaldab haldamine de heitkoguste sätetele ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe nergy/sites/default/fil eesmärke ja meetmeid vähese vähendamine kohaste kasvuhoonegaaside heitkoguste es/documents/ee_final süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks 3. _necp_main_ee.pdf vähendamise pikaajaliste eesmärkidega ning peatüki. „Poliitikasuunad ja meetmed“ ja see hõlmab järgmist: alapeatüki 5.3 „Investeerimisvajaduste 1. kõik selle lisas I esitatud vormis ülevaade“ kohaselt. nõutavad elemendid31; 2. ülevaade kavandatud rahastamisvahenditest ja mehhanismidest vähese süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks. 2.3. ERF ja ii) JAH Võetud on meetmed, mis tagavad järgmise: 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Eesti on täitnud 2020. a eesmärgi (25%) Taastuvene ÜF taastuvenergia 1. Vastavus 2020. aasta siduvale riiklikule 2. JAH ja kliimakava aastani taastuvate energiaallikate osakaaluks rgia edendamine taastuvenergia eesmärgile ja sellele 2030“ energia summaarses lõpptarbimises kasutamise kooskõlas taastuvenergia osakaalule kui lähtetasemele https://ec.europa.eu (2019. a 31,89%, 2020. a esialgsete tulemuslik direktiiviga (EL) kuni 2030. aastani või on võetud täiendavaid /energy/sites/defaul tulemuste kohaselt >35%). Sealhulgas on edendamin 2018/2001, meetmeid, kui lähtetaset ei ole säilitatud t/files/documents/e Eestis taastuvenergia osatähtsus soojuse ja e eri sealhulgas selles kauem kui ühe aasta jooksul kooskõlas e_final_necp_main_e jahutuse sektoris (2019. a 52,28%) kõrgem sektorites sätestatud direktiiviga (EL) 2018/2001 ja määrusega e.pdf direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 23 lõike 2c ja kogu säästlikkuse (EL) 2018/1999. kohasest tasemest (50%). Eesti 2030. a liidus kriteeriumidega riiklik energia- ja kliimakava esitati Euroopa 2. Kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 ja https://www.riigite Komisjonile detsembris 2019. määruse (EL) 2018/1999 nõuetega ataja.ee/akt/109102 2. Direktiiv (EL) 2018/2001 võeti Eesti taastuvenergiaallikate osakaalu 020010?leiaKehtiv õigusaktidesse üle energiamajanduse suurenemine kütte- ja jahutussektoris korralduse seadusega. vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile https://www.riigiteataja.ee/akt/10910202 23 0010?leiaKehtiv 2.4 Tõhus ERF ja iv) JAH Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH 1. Hädaolukorra 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse katastroofi ÜF kliimamuutusteg katastroofide riskijuhtimiskava, mis on 2. JAH riskihindamise nr 1313/2013/EL kohane riiklik hädaolukorra de a kohanemise, koostatud riskihinnangute põhjal, võttes koondanalüüs - 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013. 140 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele riskijuhtimi katastroofiohtud nõuetekohaselt arvesse kliimamuutuste 3. JAH https://www.sisemi riskihindamise koondanalüüs esitati komisjonile se e ennetamise ja võimalikku mõju ja olemasolevaid nisteerium.ee/sites/ detsembris 2020. raamistik vastupanuvõime kliimamuutustega kohanemise strateegiaid, default/files/disaste 2014. a koostas Eesti Keskkonnaagentuur edendamine, ning see hõlmab järgmist: r_risk_management_ kliimakriteeriumite aruande, milles määratleti võttes arvesse 1. peamiste ohtude kirjeldus, mida on summary_of_estonia kliimaohtudena tormid, ulatuslikud metsa- ja ökosüsteemil hinnatud vastavalt otsuse nr _2020_final.pdf maastikutulekahjud, äärmuslik temperatuur ja põhinevaid 1313/2013/EL32 artikli 6 lõike 1 üleujutused tiheasustatud piirkondades. 2020. a lähenemisviise sätetele, kajastades praegust ja koostati kooskõlas riikliku hädaolukorra „Kliimamuutustega muutuvat riskiprofiili. Hinnang põhineb kohanemise seadusega (HOS) ja võttes arvesse kliimaohtudest tulenevalt arengukava 2030“ kliimamuutustega kohanemise arengukava kliimamuutuste prognoosidel ja https://envir.ee/klii aastani 2030 uued hädaolukorra lahendamise stsenaariumidel; mamuutustega- plaanid, mis on üksnes asutusesiseseks 2. katastroofide ennetamise, valmisoleku ja kohanemise- kasutuseks. Üldsusele avaldatakse riskianalüüsi reageerimismeetmete kirjeldus arengukava osana riskiankeet. tuvastatud peamiste ohtude Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava kõrvaldamiseks. Meetmeid aastani 2030 prioriseeritakse proportsionaalselt Eesti tuleviku (https://envir.ee/media/925/download) ja selle kliimastsenaariumid ohtude ja nende majandusmõjuga, rakendusplaani ettepanek suutlikkuse puudujääkide33, https://www.klab.ee (https://envir.ee/media/926/download), mis on tulemuslikkuse ja tõhususega, võttes /wp- praegu läbivaatamisel, käsitlevad mh vajadust arvesse võimalikke alternatiive; content/uploads/sit arendada erinevaid päästevõimekusi, nagu es/4/2016/04/2016 metsatulekahju kustutamine, riskidest 3. teave ennetamise, valmisoleku ja -04-07- teavitamine jne. reageerimisega seotud käitus- ja KAUR_Lopparuanne. hoolduskulude katmiseks saadaolevate pdf rahastamisvahendite ja -mehhanismide 2. HOS § 9 loetleb sündmused, mis võivad viia kohta. hädaolukorrani ja nõuavad riskianalüüsi, Riiklik hädaolukorra vastutaja määrab VV. Juhised hädaolukorra seadus – riskianalüüsi läbiviimiseks (sh ennetus-, https://www.riigite valmisoleku ja reageerimismeetmete ataja.ee/akt/118062 prioriseerimiseks) - 021003?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004 . Üldsusele juhis – 2. https://www.rescue.ee/et/metsa-ja- maastikutulekahju, https://www.olevalmis.ee/ . Siseturvalisuse kava Eesti esitas 1313/2013/EL art. 6 kohase katastroofiriskide juhtimise kokkuvõtte katastroofiriski- ja võimekuse hindamise 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1313/2013 liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta. 33 Otsuse 1313/2013 artikli 6 punktis b nõutava riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohaselt. 141 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://www.sisemi tulemustega DG ECHO-le 30.12.2020. HOS § 9 nisteerium.ee/stak2 järgi otsustab vastutav ministeerium 030 hädaolukorra ärahoidmise meetmed. Siseturvalisuse HOS § 15 ja VV määrus nr 78 (29.07.2021) loetleb programm 2022- hädaolukorda põhjustavad sündmused, mille 2025 kohta koostatakse reageerimisplaan ja määrab https://www.sisemi vastutaja. nisteerium.ee/media Eesti on analüüsinud kõiki riske, sh /754/download metsatulekahjude ohtu. Meetmed on kliimamuutustega kohanemise kavas 2030 ja Katastroofiriskide siseturvalisuse programmis 2022–2025. juhtimise kokkuvõte Üleujutusriski maandamine ja plaanid - https://www.sisemi https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleuju nisteerium.ee/media tused. /1451/download 3. Hädaolukordade ennetamise, ettevalmistamise Tormist tingitud ja reageerimise tegevus- ja hoolduskulud üleujutuse kaetakse riigieelarvest. Suuremate riskiankeet hädaolukordade korral taotletakse toetust ELi https://www.rescue. Solidaarsusfondist. ee/files/2021- HOS § 9 kohaselt otsustab asjaomane 01/riskiankeet- ministeerium, milliseid hädaolukorra (sh uuendatud-vorm- võimearendusvajaduste) ärahoidmise ueleujutus.docx?ac4 ettepanekuid on vaja rakendada, ning võtab 61b61a1 hädaolukorra ärahoidmiseks vajalikke tegevusi arvesse ministeeriumi valitsemisala tegevuste ja eelarve planeerimisel. HOS § 3 kohaselt vastutab Suurõnnetuse ohuga iga asutus ja isik oma tegevusvaldkonnas ettevõtte riskiankeet kriisireguleerimisülesannete täitmise eest. § 4 https://www.rescue. alusel juhib riikliku kriisireguleerimispoliitika ee/files/2021- väljatöötamist ja elluviimist (sh õigusaktide 01/riskiankeet- täitmise järelevalvet) Vabariigi Valitsus. uuendatud-vorm- doomino.docx?2542 48f0e1. 3. Hädaolukorra seadus 142 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele https://www.riigite ataja.ee/akt/117052 020003?leiaKehtiv 2.6 ÜF vi) JAH Jäätmekava(d) on kehtestatud vastavalt 1. JAH Riigi jäätmekava 1. Kriteerium 1 on täidetud kliimaministri Jäätmekäitl ringmajandusele direktiivi 2008/98/EÜ (muudetud 2. JAH 2023-2028 käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava use ülemineku direktiiviga EL 2018/851/EL) artiklile 28 ja https://kliimaminist 2023-2028“ kinnitamisega. 3. JAH ajakohastat edendamine see hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi eerium.ee/media/12 Allpool on toodud iga kriteeriumi osas ud ning see sisaldab järgmist: 4. JAH 031/download konkreetsed peatükid, kus nimetatud info kavandami 1. jäätmekäitluse hetkeolukorra analüüs sisaldub, kuid lisaks võib kriteeriumi täitmist ja selle n asjaomases geograafilises üksuses, toetavat infot leida ka mujal dokumendis. rakenduskava sealhulgas tekkivate jäätmete liik, https://kliimaminist Kriteeriumis 1 nimetatud asjaolud on kirjeldatud kogus ja allikas ning nende edasise eerium.ee/media/12 Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 2 arengu hindamine, võttes arvesse 029/download (hetkeolukord), peatükis 1.1 (hinnang väljatöötatud jäätmetekke vältimise jäätmevoogudele tulevikus), sh tabel 1 ja programmis sätestatud meetmete peatükis 1.2 (olulisemad jäätmevood ja eeldatavat mõju vastavalt direktiivi Riigi jäätmekava võtmevaldkonnad). Planeeritavad eesmärgid ja 2008/98/EÜ, mida on muudetud 2023-2028 meetmed eri jäätmeliikide lõikes on toodud direktiiviga 2018/851/EL, artiklile 29; keskkonnamõju peatükis 3 (Riigi jäätmekava 2023–2028 strateegilise strateegilised eesmärgid ja meetmed), sh 2. olemasolevate hindamise (KSH) meetmed täpsemalt on eraldi lisas (7) (Riigi jäätmekogumissüsteemide analüüs, aruanne jäätmekava 2023-2028 rakenduskava). sealhulgas liigiti kogumise materjaliline ja territoriaalne katvus, https://kliimaminist Jäätmetekke vältimise meetmed on peatükis 3.1 ning meetmed selle toimimise eerium.ee/media/10 (Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning parandamiseks, samuti uute 737/download jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse kogumissüsteemide vajadus; edendamine) ning Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava lehel (7.1 I sammas). 3. investeeringute puudujäägi analüüs, milles on põhjendatud olemasolevate jäätmekäitluskohtade sulgemise vajadust ja täiendavat või 2. Kriteerium on täidetud kliimaministri ajakohastatud jäätmetaristut, käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava sisaldades teavet käitus- ja 2023-2028“ kinnitamisega. hoolduskulude katmiseks saadaolevate Kriteeriumis 2 nimetatud asjaolud on kirjeldatud tuluallikate kohta; eelkõige Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 2 4. teave selle kohta, kuidas määratletakse (hetkeolukord) ja ka peatükis 3 (Riigi jäätmekava tulevased jäätmekäitluskohad ja 2023–2028 strateegilised eesmärgid ja tulevaste jäätmekäitlusrajatiste meetmed), sh meetmed täpsemalt on eraldi lisas suutlikkus. (7) (Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava), samuti peatükis 1.2. Jäätmevaldkonna 143 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele olemasolevate ja planeeritavate käitluskohtade ülevaade on täpsemalt toodud peatüki 3.2 tabelis 16 (Tabel 16. olemasolevad ja planeeritavad jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused). 3. Kriteerium on täidetud kliimaministri käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava 2023-2028“ kinnitamisega. Kriteeriumis 3 nimetatud asjaolud on kirjeldatud eelkõige Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 1.2 (olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad) ja peatükkides 3.2 (ohutu materjaliringluse suurendamine) ja 3.3 (jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna). Lisaks on planeeritavad meetmed koos võimaliku planeeritava rahastusallikaga eraldi lisas (lisa 7)(Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava). Samamoodi on planeeritavate käitluskohtade ülevaade koos võimaliku rahastusallikaga täpsemalt toodud peatüki 3.2 tabelis 16 (Tabel 16. olemasolevad ja planeeritavad jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused) ja rahastuse teema on kajastatud ka peatükis 6 (tegevuste rahastamine) ja sh tabel 18 (Planeeritavate tegevuste jaotus rahastusallika alusel). 4. Kriteerium 4 on täidetud kliimaministri käskkirja nr 1-2/23/534 alusel „Riigi jäätmekava 2023-2028“ kinnitamisega. Kriteeriumis 4 nimetatud asjaolud on kirjeldatud eelkõige Riigi jäätmekava 2023-2028 peatükis 144 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 1.2 (olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad) aga ka peatükkides 3.2 (ohutu materjaliringluse suurendamine) ja 3.3 (jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna). Lisaks on planeeritavad tegevused eraldi lisas (lisa 7)(Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava). Samamoodi on planeeritavate käitluskohtade ülevaade koos võimalike käitlusvõimsustega toodud peatüki 3.2 tabelis 16 (Olemasolevad ja planeeritavad jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused). 3.1 Põhjalik ÜF ii) kestliku, JAH Olemasolevate ja kavandatavate taristute 1. JAH „Transpordi ja 1. ITF/OECD uuring (mida finantseerib komisjoni sobival kliimamuutuste mitmeliigiliste liikumisvõimaluste 2. JAH liikuvuse struktuurireformi tugiteenistus) Eesti tasemel suhtes kaardistamine, välja arvatud kohalikul arengukava 2021– „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ transpordi vastupanuvõimel tasandil, kuni 2030. aastani on olemas ning: 3. JAH 2035“ – kinnitati alusena hõlmab strateegilise poliitikamudeli kavandami ise, aruka, 4. JAH 11.11.2021 loomist kogu Eesti jaoks, kajastab kõiki 1. sisaldab kavandatavate investeeringute ne turvalise ja majanduslikku hinnangut, mida 5. – https://mkm.ee/me transpordiliike ja aitab Eesti ühendvedu toetavad nõudlusanalüüs ja liikluse 6. JAH dia/6865/download poliitikakujundajatel mõista peamisi võimaldava modelleerimine, mis peaks võtma transporditegevuse käivitajaid Eestis ning teha 7. JAH Lisa üleeuroopalise arvesse raudtee liberaliseerimise tõenduspõhiseid otsuseid oma transporditaristu transpordivõrgu 8. JAH https://mkm.ee/me edasisel arendamisel. Seda kasutati riikliku eeldatavat mõju; (TEN-T) 9. JAH dia/6908/download arengukava väljatöötamisel 2. on kooskõlas riiklike energia- ja arendamine (https://mkm.ee/media/6865/download). kliimakavadega; iii) kestliku, https://mkm.ee/tra Modelleerimisvahend võimaldab prognoosida 3. hõlmab investeeringuid TEN-T kliimamuutuste nsport-ja- liiklusvoogude arengut ning hinnata põhivõrgukoridoridesse, nagu on suhtes liikuvus/transpordi- transpordipoliitika ja investeeringute mõju. Seda määratletud [määruses (EL) vastupanuvõimel tulevik kavandatakse strateegiliste otsuste tegemise 2021/1153, millega luuakse Euroopa ise, aruka ja vahendina, mille kavandamise periood on 2050. ühendvedude ühendamise rahastu ning tunnistatakse aasta. kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 „Transpordi alase riikliku, ITF/OECD uuring: https://www.itf- ja (EL) nr 283/2014] kooskõlas programm aastateks piirkondliku ja oecd.org/sites/default/files/docs/passenger- asjaomaste TEN-T võrgukoridoride 2021–2024“ kohaliku mobility-goods-transport-estonia.pdf. töökavadega; https://mkm.ee/me liikuvuse arendamine ja 4. TEN-T põhivõrku mittehõlmavate dia/638/download täiustamine, investeeringute jaoks tagab vastastikuse sealhulgas täiendavuse, võimaldades piirkondade 145 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele parem ja kohalike kogukondade piisavat Lisa 2. Kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse juurdepääs TEN- ühendatust TEN-T põhivõrguga ja selle https://mkm.ee/me arengukava 2021–2035“ on kooskõlas riiklike T-le ja piiriülene sõlmedega; dia/641/download energia- ja kliimakavadega. liikuvus 5. vajaduse korral aruanded ERTMSi Transpordi https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- juurutamise kohta vastavalt komisjoni konkurentsivõime ja kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine- 5. jaanuari 2017. aasta liikuvuse programm riigieelarve; rakendusmäärusele EL 2017/6 Euroopa 2022-2025 https://mkm.ee/media/6865/download raudteeliikluse juhtimissüsteemi https://www.mkm.e 3. Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas Euroopa arenduskava kohta; e/media/7121/dow visandatakse investeerimisprioriteetide 6. edendab mitmeliigilist transporti, nload üldsuund kooskõlas TEN-T võrgukoridoride tuvastades mitmeliigilist transporti ITF/OECD uuring plaanidega. Investeerimiskavasid käsitletakse võimaldavate või ümberlaaditava üksikasjalikult nelja-aastastes https://www.itf- kauba- ja reisiterminalide vajadused; transpordiprogrammides, mida vaadatakse läbi oecd.org/sites/defau 7. sisaldab taristu kavandamise seisukohast lt/files/docs/passen igal aastal, ning taristuga seotud olulisi meetmeid, mille eesmärk on ger-mobility-goods- investeerimiskavasid vaadatakse üksikasjalikult edendada alternatiivkütuseid kooskõlas transport- läbi igas asjaomases ametiasutuses (nt asjakohaste riiklike estonia.pdf Transpordiamet ja Eesti Raudtee). „Transpordi poliitikaraamistikega; programm aastateks 2021–2024“ 8. esitab liiklusohutusriskide https://mkm.ee/media/638/download, koondanalüüsi kooskõlas olemasolevate Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse riiklike liiklusohutusstrateegiatega koos programm 2022-2025 mõjutatud teede ja lõikude https://mkm.ee/media/620/download, kaardistamise ning asjaomaste „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“: investeeringute prioriteetidega; https://www.transpordiamet.ee/media/5314/d 9. annab teavet rahastamisvahendite ownload kohta, mis vastavad kavandatavatele investeeringutele ning mis on vajalikud 4. Arengukavaga tagatakse vastastikune olemasoleva ja kavandatud taristu täiendavus. käitus- ja hoolduskulude katmiseks. 5. Ei kohaldata, ERTMSi juurutamist ei kavandata. 6. See sisaldub arengukavas, mitmeliigiline transport on arengukavas keskne põhimõte, mistõttu on seda käsitletud arengukava kõigis peatükkides. 7. See on lisatud arengukavasse ning seda käsitletakse kõikide transpordiliikide korral ja ka üldiselt taristut käsitlevas peatükis. 146 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 8. See sisaldub strateegilisel tasandil arengukavas, transpordiprogrammide põhisuundades ja üksikasjalikult liiklusohutuse strateegia meetmetes. Strateegilisel tasandil on liiklusohutuse riskihindamine osa transpordi arengukavast ja täpsemaid tegevusi on kirjeldatud „Liiklusohutusprogrammis 2016– 2025“ (https://www.transpordiamet.ee/liiklusohutus programm ). Rahastatakse liiklusohtlike kohtade ohutuse valdkonda ja liiklusohtlike kohtade valimise metoodikat. 9. Teave investeeringutele vastavate rahastamisvahendite kohta saab olema taristu investeerimiskavas (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3200/420 2/1002/VV_k93_lisa_145k.pdf#) ja transpordiprogrammides (Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 2022- 2025 https://mkm.ee/media/620/download), mis on kooskõlas arengukavaga. Käitus- ja hoolduskulud kaetakse strateegilisel tasandil transpordiprogrammidega ja üksikasjalikult iga konkreetse asutuse asjakohastes taristuhalduse kavades (nt Transpordiamet, https://transpordiamet.ee, https://www.transpordiamet.ee/en/media/156 /download ja Eesti Raudtee, https://www.evr.ee), https://www.mkm.ee/media/6948/download. 4.1 Aktiivse ESF a) Kõigi JAH Vastu on võetud aktiivse tööturupoliitika 1. JAH „Heaolu arengukava Aktiivse tööturupoliitika strateegiaraamistikku tööturupoli tööotsijate, eriti strateegiline poliitikaraamistik, pidades 2. JAH 2023–2030“ ( on kirjeldatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“ itika noorte, silmas tööhõivesuuniseid, ja see hõlmab https://www.sm.ee/ (https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023- 3. JAH strateegilin pikaajaliste järgmist: heaolu-arengukava- 2030#welfare-development), mis sisaldab kõiki e töötute, 4. JAH tööhõive-eesmärke. „Heaolu arengukava 2023- 1. meetmed tööotsijate profiilide 2023-2030#heaolu- poliitikaraa ebasoodsas koostamise ja nende vajaduste 5. JAH arengukava-20 2030“ jõustus 23.02.2023. Tööhõiveprogrammi mistik olukorras hindamise jaoks; 2021-2023 jätkuprogramm, mis hõlmab aastaid „Eesti Töötukassa olevate rühmade 2024-2029, kiideti valitsuse poolt heaks arengukava 2022- ja mitteaktiivsete 28.09.2023. 2025“ inimeste 147 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele tööhõivele 2. teave vabade töökohtade ja (https://www.tootu 1. Eesti Töötukassa korraldab teenuseid juurdepääsu töötamisvõimaluste kohta, võttes kassa.ee/web/sites/ kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste parandamine arvesse tööturuvajadusi; default/files/2022- seadusega: ning füüsilisest 3. meetmed, mis tagavad, et selle 01/tootukassa_aren https://www.riigiteataja.ee/akt/118022022005 isikust kavandamine, rakendamine, seire ja gukava.pdf) , § 10 „Individuaalne tööotsimiskava“. ettevõtjana läbivaatamine toimuks tihedas „Tööhõiveprogramm 2021–2023“: tegutsemise ja koostöös asjaomaste sidusrühmadega; Tööhõiveprogramm https://www.riigiteataja.ee/akt/104022022004 sotsiaalmajandus 4. meetmed aktiivse tööturupoliitika 2024-2029 Programmi üldeesmärk on lühendada töötuse e edendamine; jälgimise, hindamise ja läbivaatamise https://www.riigite kestust ning aidata tööle isikud, kelle jaoks; ataja.ee/akt/103102 töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude 5. noorte tööhõivealaste sekkumiste 023021 eriliste takistuste tõttu raskendatud, samuti korral on tõenduspõhised ja leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötust. sihtotstarbelised võimalused Tööturuteenuste ja - Eesti tööjõudu jälgitakse pidevalt Eesti tööjõu- mittetöötavate, hariduse või toetuste seadus: uuringu kaudu (https://www.stat.ee/et/avasta- koolituseta noorte jaoks, sealhulgas https://www.riigite statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg). teavitamismeetmed, ja tuginedes ataja.ee/akt/118022 Uuringu eesmärk on hinnata tööturu olukorda kvaliteedinõuetele võetakse arvesse 022005 ning omada ülevaadet majandustegevusest kvaliteetse töökohapõhise õppe ja (tööhõive, töötus) ja töötingimustest. õppepraktika kriteeriume, sealhulgas 2. OSKA (https://oska.kutsekoda.ee) analüüsi noortegarantii kavade rakendamise tehakse pidevalt, et analüüsida Eesti kontekstis. Noortegarantii majandusarengu jaoks vajalikke tööjõuvajadusi tugevdamise ja oskusi järgmise 10 aasta jooksul. Analüüsi tegevuskava 2022- korraldatakse koostöös Haridus- ja 2027 Teadusministeeriumi, Majandus- ja https://www.sm.ee/ Kommunikatsiooniministeeriumi, media/2324/downl Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja oad Rahandusministeeriumiga. Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste veebiandmebaas: https://www.tootukassa.ee/et/toootsijale/too- kaotamine 3. „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja „Heaolu arengukava 2023-2030“ juhtkomiteesse kuuluvad peale ministeeriumide ka sotsiaalpartnerite ja organisatsioonide esindajad. Heaolu arengukava juhtkomisjoni moodustamise käskkiri: https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023- 2030 148 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele Töötukassa nõukogu moodustatakse järgmiselt: valitsus nimetab ühe liikme; Ametiühingute Keskliit ja Töötajate Ametiühingute Liit nimetavad mõlemad ühe liikme; Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks liiget. Valdkonna eest vastutav minister on ametialaselt nõukogu liige. 4. „Heaolu arengukava 2023-2030“ eesmärkide täitmise kohta koostatakse igal aastal aruanne, mis esitatakse heaolu arengukava juhtkomiteele. Vastavalt „Eesti Töötukassa arengukavale 2020– 2023“ hindab nõukogu arengukava ja aastaplaani elluviimist nõukogule esitatud aruannete põhjal. „Töötukassa arengukava 2022–2025“: https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/ files/2022-01/tootukassa_arengukava.pdf. Arengukava on töötukassa strateegiline dokument, mis on aluseks aastaplaani koostamisele. Arengukava ja aastaplaan on aluseks töötukassa eelarve koostamisele. Arengukava täitmist korraldab ja selle eest vastutab töötukassa juhatus. Nõukogu hindab arengukava ja aastaplaani täitmist (tegevustulemusi) kord aastas aruannete põhjal. Arengukava uuendatakse igal aastal ning arvestatakse ka teiste riiklike strateegiatega. 5. Noorte tööhõivepoliitikat teostatakse noortegarantii tegevuskava kaudu, kuhu on koondatud olulisemad noorte töötust leevendavad ja ennetavad meetmed. Meetmed on planeeritud parimatele tavadele ja uuringutele tuginedes, sh võetakse arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi ja kvaliteedijuhiseid. Noorte tööhõivepoliitika on valdkondadeülene ehk kaasatud on nii haridus-, tervise-, sotsiaal- kui ka töövaldkond. Noortegarantii tugevdamise tegevuskavakinnitati valitsuses 28.04.2022. Tegevuskava:  sisaldab tegevusi, mis aitavad kaasa noorte oskuste arendamisele; 149 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele  kirjeldab tegevusi, mis aitavad ennetada ja tegeleda noorte töötuse ja NEET-noorte probleemiga;  kirjeldab tegevuskava rakendamise põhiosalisi. Tegevuskava rahastatakse riigieelarvest, RRFist ja ESFist. 4.3 ERF ja ii) taristu JAH Kasutusele on võetud riiklik ja piirkondlik 1. JAH Haridusvaldkonna „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ Haridus- ja ESF arendamise haridus- ja koolitussüsteemi strateegiline arengukava 2021– (valitsuse poolt kinnitatud 11.11.2021) hõlmab 2. JAH koolitussüs kaudu kaasavate poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: 2035 haridus- ja koolitussüsteemi poliitikaraamistikku teemi kõiki 3. JAH ja kvaliteetsete 1. tõenduspõhised süsteemid oskuste https://www.hm.ee ja on haridusvaldkonna terviklik strateegia (kõik tasandeid teenuste 4. JAH tasemed, formaalne, mitteformaalne ja hõlmav ennetamiseks ja prognoosimiseks; /et/kaasamine- kättesaadavuse 5. JAH osalemine/strateegil informaalne õppimine). strateegilin 2. koolilõpetajate seiremehhanismid ning parandamine 6. JAH ine-planeerimine- 1. OSKA süsteem on tööturu jälgimise ja e teenused kvaliteetse ja tõhusa haridus-, aastateks-2021- tulevikuoskuste prognoosimise süsteem. OSKA poliitikaraa juhendamise jaoks igas vanuses 7. JAH koolitus- ja 2035/eesti- analüüse tehakse pidevalt, et analüüsida ja mistik õppijatele; 8. JAH elukestva õppe haridusvaldkonna- prognoosida Eesti majandusarengu jaoks valdkondades; 3. meetmed võrdse juurdepääsu arengukava vajalikke tööjõuvajadusi ja oskusi eri tagamiseks kvaliteetsele, asjakohasele ja valdkondades järgmise 10 aasta jooksul. kaasavale haridusele ja koolitusele, ESF Analüüsid ja prognoosid on HTMile ja selles osalemiseks ja selle õppeasutustele õppe sisu ja koolitusmahu e) haridus- ja lõpuleviimiseks ning põhipädevuste https://www.hm.ee kavandamise aluseks ning koolituskohti koolitussüsteemi omandamiseks kõikidel tasanditel; /sites/default/files/ kavandatakse koostöös sotsiaalsete partnerite ja de kvaliteedi, 4. koordineerimismehhanism, mis hõlmab haridusvaldkonna_ar koolide nõunike kogudega. Majandus- ja tõhususe ja kõiki haridus-ja koolitustasemeid, ning engukava_2035_kinn Kommunikatsiooniministeeriumi ning OSKA tööjõuturu selge vastutuse kindlaksmääramine itatud_vv_0.pdf prognoosimetoodikate põhjal töötatakse välja ja vajadustele asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike käivitatakse terviklik OSKA+ tööjõu ja oskuste vastavuse asutuste vahel; keskpika vajaduse prognoosisüsteem, kus OSKA parandamine, et 5. strateegilise poliitikaraamistiku seire, https://oska.kutseko seotakse rohkem Töötukassa baromeetriga, toetada hindamise ja läbivaatamise kord; da.ee arvestamaks regionaalseid vajadusi. põhipädevuste, sealhulgas 6. sihtmeetmed väheste oskuste ja madala 2. Seiratakse kutse- ja kõrghariduse lõpetanute digioskuste kvalifikatsiooniga täiskasvanute ning Haridus- ja seisundit tööturul, analüüsides eri registrite omandamist; ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus noorteprogramm: andmete põhjal nende hõivet, sissetulekut ja olukorras olevate inimeste jaoks ning https://www.hm.ee tegevusala (regulaarne uuring „Edukus oskuste täiendamise meetmed; /sites/default/files/ tööturul“). Uuringu „Edukus tööturul“ andmestik f) kvaliteetse ja kombineerib Eesti hariduse infosüsteemi, 7. meetmed õpetajate, koolitajate ja 1.1.1_haridus_ja_noo kaasava hariduse Maksu- ja Tolliameti, rahvastikuregistri, akadeemilise personali toetamiseks rteprogramm_2022_ ja koolituse kaitseväekohustuslaste registri, seoses asjaomaste õppemeetodite, 2025_0.pdf 150 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele võrdse põhipädevuste hindamise ja Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa kättesaadavuse kinnitamisega; Täiskasvanute tasuta andmeid. Uuringu tulemusi kasutatakse laiema ja läbimise 8. meetmed õppijate ja töötajate liikuvuse kursused: avalikkuse teavitamiseks, aga ka riigi tasandil ja soodustamine, ning haridus- ja koolitusteenuse https://www.hm.ee haridusasutustes andmepõhiste otsuste eriti ebasoodsas osutajate riikidevahelise koostöö /et/tegevused/taisk tegemiseks. Näiteks poliitikakujundamises olukorras edendamiseks, sealhulgas õpiväljundite asvanuharidus/tasut kasutatakse neid andmeid poliitikanalüüsides, olevate rühmade ja kvalifikatsioonide tunnustamise a-kursused mõju ja tulemuslikkuse hindamisel ning kutse- ja jaoks, alates kaudu. kõrgkoolidele tulemusrahastuse määramisel. alusharidusest ja Uuring on oskuste ja tööjõu vajaduse hooldusest kuni prognoosimise üks alustest. Statistika ja üld- ja uuringud on leitavad Haridus- ja kutsehariduse Teadusministeeriumi veebilehel ning https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja- kõrghariduseni, statistika-0. samuti 3. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ täiskasvanuharid eesmärkide elluviimiseks luuakse igal aastal use ja -õppe programm, mis koostatakse ning mida edendamine, muudetakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve sealhulgas koostamise raames. Strateegia rakendamiseks on õpirände minister heaks kiitnud haridus- ja hõlbustamine noorteprogrammi, mis kinnitatakse igal aastal kõigi jaoks; järgmiseks neljaks aastaks ning mis hõlmab kõiki haridustasemeid ja -valdkondi. Programmis on g) elukestva erimeetmed ja eraldatud vahendid, et tagada õppe, eelkõige kvaliteetse hariduse ja koolituse võrdne paindlike kättesaadavus kõigile, selles osalemine ja täiendus- ja lõpuleviimine kõikidel tasanditel. Võrdse ümberõppe juurdepääsu tagamiseks eri haridusliikidele on võimaluste programmis tegevused 1.2–1.4, 3.3. Võrdsete edendamine võimaluste ja kaasatuse tagamiseks alates kõigi jaoks, alusharidusest on tegevus 2.2. Võtmepädevuste võttes arvesse omandamise tagamiseks on tegevus 2.1 – digioskusi, õppekava ja koolikorralduse arendustegevused. paremini Täiskasvanute kvalifikatsiooni parandamiseks ja prognoosides võtmepädevuste arendamiseks pakutakse muutusi ja täiendus- ja ümberõppevõimalusi ning tööturu arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti vajadustest (tegevus 3.3). lähtuvaid uusi 4. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ oskustealaseid ning haridus- ja noorteprogramm hõlmavad kõiki nõudeid, haridus- ja koolitustasemeid ja -valdkondi, 151 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele hõlbustades seavad neile aluspõhimõtted, eesmärgid ja karjäärivahetust mõõdikud ning juhtimisstruktuuri. Arengukava ja edendades rakendamise koordineerimist on kirjeldatud tööalast peatükis „Arengukava juhtimine ja elluviimine“. liikuvust; Koordineerimismehhanism, sh asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike asutuste vastutusalade jaotus on tsentraalselt reguleeritud järgmiste haridussüsteemi korraldavate õigusaktidega: https://www.hm.ee/et/eesmargid- tegevused/oigusloome. Eesti Vabariigi haridusseadus hõlmab kõiki haridustasemeid ja -asutusi ning määrab haridussüsteemi üldised eesmärgid ja korralduse; hariduse tasemed ja ülesanded, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusalased ülesanded, õppeasutuste liigid ja nende tegevuse üldised põhimõtted ning Eesti Hariduse Infosüsteemi alused: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020003 5. Riiklik seiresüsteem. Haridusvaldkonna arengukava täitmise kohta antakse aru igal aastal tulemusvaldkonna aruandluse raames programmide kaupa ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu. Arengukava eesmärkide täitmist hindavad sõltumatud eksperdid vähemalt kaks korda arengukava elluviimise perioodil, sh tehakse viimane vahehindamine mitte hiljem kui kolm aastat enne arengukava lõppu. Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab laiapõhjaline juhtkomisjon. Komisjon annab nõu ministrile, toetab arengukava elluviimisel valdkondadevaheliste seoste ja mõjude arvessevõtmist ning analüüsib tulemusaruandeid ja hindab arengukava eesmärkide poole liikumist. Juhtkomisjon annab tulemusaruannete põhjal soovitusi programmide 152 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele algatamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Vt peatükk „Arengukava juhtimine ja elluviimine“. 6. Täiskasvanuhariduse arengusuunad on toodud Haridusvaldkonna arengukava strateegilises eesmärgis 3. “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“,tegevussuunas 3.2. Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus 1.5 „Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine. Sh toimuvad tegevused tasuta koolituskursuste pakkumiseks, haridustee katkestanud madalate oskustega täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse, arendatakse VÕTA süsteemi. Selle toetamiseks toimub sihtrühma teadlikkuse tõstmine õppimisvõimalustest, osapoolte koostöö toetamine ning elukestva õppe populariseerimine. Populaarsed on madalate või aegunud oskustega täiskasvanutele suunatud tasuta kursused. Töökohtadega seotud kursusi võimaldatakse riikliku täiendusõppe pakkumise kaudu, need on suunatud peamiselt madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega, ebasoodsamas olukorras täiskasvanutele. Arendatakse piirkondlikku koostööd keskkooli- ja kutsehariduseta madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute formaalhariduse juurde toomiseks. 7. Õpetajakoolituse arengusuunad on esitatud haridusvaldkonna arengukava strateegilises eesmärgis 2 „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“, tegevussuunas 2.4. Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus 2.1 „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused, õpetajate täiendkoolitused ja järelkasv“, millega on eraldatud vahendid õpetajate, koolitajate ja akadeemilise personali toetamiseks asjakohaste õppemeetodite 153 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele omandamisel. Juba käivad näiteks järgmised tegevused: Euroopa Sotsiaalfondi rahastatav ÕKPATi programm (https://www.innove.ee/opetaja-ja-koolijuhi- areng/okpat/), TALIS (rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring), ITEL (innovatiivne õpetamine tõhusa õppimise toetamiseks). 8. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ja programmid sisaldavad meetmeid õppijate ja töötajate liikuvuse, haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö edendamiseks. Haridusvaldkonna arengukavas on strateegilise eesmärgi 1 all suund 1.3 „Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet“. „Haridus- ja noorteprogrammis 2021–2024“ on tegevused (tegevus 1.5) ja eraldatud vahendid liikuvuse ning haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö toetamiseks. Tegevused toetavad hariduse rahvusvahelistumist: rahvusvaheline haridusturundus, kutse- ja kõrghariduse alase rahvusvahelise koostöö arendamine. Viiakse ellu tegevusi, mis pakuvad stipendiumiprogramme, et hõlbustada õpirännet ja korraldada välisriigis omandatud hariduskvalifikatsioonide hindamist, ning teavet ja tugiteenuseid välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks. 4.4 Riiklik ERF iii) Tõrjutud JAH Sotsiaalse kaasamise ja vaesuse 1. JAH Heaolu arengukava Strateegiaraamistikku on kirjeldatud „Heaolu või kogukondade, vähendamiseks on vastu võetud riiklik või 2023-2030 arengukavas 2023-2030“ ja sellega kooskõlas on ja ESF 2. JAH piirkondlik rändajate ja piirkondlik strateegiline poliitikaraamistik https://www.sm.ee/ koostatud viis programmi: „Tööturuprogramm sotsiaalse 3. JAH ebasoodsas või õigusraamistik, mis hõlmab järgmist: heaolu-arengukava- 2023-2026“, „Sotsiaalhoolekande programm kaasamise olukorras 4. JAH 2023-2030 2023–2026“, „Soolise võrdsuse ja võrdse 1. vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse olevate rühmade kohtlemise programm 2023-2026“, tõenduspõhine hindamine, sealhulgas vähendami sotsiaal- „Vanemaealiste programm 2023-2026“ ning laste vaesus, juurdepääs se majandusliku „Laste ja perede programm 2023–2026“. alusharidusele ja kvaliteetsele strateegilin integratsiooni hooldusele, kodutus, ruumiline ja e suurendamine 154 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele poliitikaraa integreeritud hariduslik segregatsioon, piiratud Programmid 2023- 1. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse hindamine, mistik meetmete, juurdepääs esmateenustele ja - 2026 sh laste vaesus, juurdepääs alusharidusele ja sealhulgas taristule ning igas vanuses haavatavate Tööturg kvaliteetsele hooldusele, kodutus, piiratud eluaseme ja inimeste erivajadused; juurdepääs esmatasanditeenustele ja https://www.sm.ee/ sotsiaalteenuste 2. meetmed segregatsiooni ennetamiseks taristule ning igas vanuses haavatavate media/2574/downl kaudu ja selle vastu võitlemiseks kõikides inimeste erivajadused on hõlmatud oad h) aktiivse valdkondades, sealhulgas ülalnimetatud strateegilistes dokumentides. kaasamise sotsiaalkaitse, kaasavad tööturud ja Heaolu arengukava eesmärk on, et inimesed edendamine haavatavate inimeste, sealhulgas Sotsiaalhoolekanneh on hoitud, ebavõrdsus väheneb ning võrdsete rändajate ja pagulaste juurdepääs ttps://www.sm.ee/ toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne võimaluste ja kvaliteetsetele teenustele; media/2572/downl tööelu. aktiivse oad 2. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja 3. meetmed üleminekuks osalemise nende vastu võitlemise meetmeid institutsionaalselt hoolduselt edendamise teel käsitletakse tööturu, sotsiaalhoolekande, kogukonnapõhisele hooldusele; Sooline võrdsus ja ning tööalase vanemaealiste ning soolise võrdsuse ja 4. asjakohased meetmed, et selle võrdne kohtlemine võrdse kohtlemise programmides. konkurentsivõim e parandamine; kavandamine, rakendamine, seire ja https://www.sm.ee/ Tööturule sisenemisega seotud tõkete läbivaatamine toimuks tihedas media/2570/downl vähendamiseks suurendatakse tööandjate koostöös asjaomaste sidusrühmadega, oad teadlikkust ja vähendatakse eelarvamusi sealhulgas sotsiaalpartnerite ja Lapsed ja pere erinevate sihtrühmade suhtes (nt vanemad, asjaomaste kodanikuühiskonna https://www.sm.ee/ muukeelsed, vähenenud töövõimega organisatsioonidega. media/2571/downl inimesed). Pensionäride töötamise oad edendamiseks pakutakse neile tööturuteenuseid. Parandatakse iseseisvat toimetulekut toetavate hooldusvõimaluste Vanemaealiste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh pereliikmete programm 2023-2026 ja lähedaste hoolduskoormuse https://www.sm.ee/ leevendamiseks. media/2573/downl Erinevate sihtrühmade kvaliteetsetele teenustele oad juurdepääsu tagamiseks suurendatakse nii Arengukavade teenuseosutajate kui ka kogukondade programmid 2024- teadlikkust, arendatakse vajalikke oskusi, 2027 tegeletakse eelarvamuste vähendamisega https://www.sm.ee/ ühiskonnas ning tugevdatakse huvikaitset. arengukavad- Vanemaealiste ja erivajadustega inimeste programmid-ja- ühiskonnaelus osalemise toetamiseks tooplaanid#arenguk rakendatakse kohalikul tasandil vabatahtlike avade-program kaasamist. 3. „Heaolu arengukava 2023-2030“ üks aluspõhimõttei on, et inimesel on õigus elada oma kodus ning osaleda ühiskondlikus 155 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele tegevuses. Üks tegevussuundi on: Avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamisse. Sotsiaalhoolekande programmis 2023-2026 on välja toodud, et välja töötatud pikaajalise hoolduse teenuseid pakutakse deinstitutsionaliseerimise põhimõttel, mille kohaselt toimub hooldus- ja tugiteenuste osutamine abivajaja kodus või kodulaadses kogukonna hoolekandeasutuses. 4. „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja „Heaolu arengukava 2023-2030“ juhtkomisjoni https://www.sm.ee/media/3363/download kuuluvad arengukava elluviimisesse enim kaasatud ministeeriumid, Riigikantselei, omavalitsuste esindusorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja peamised alaeesmärkide saavutamisega seotud katusorganisatsioonid. Samuti kaasatakse arengukava elluviimisesse laiahaardeline ja mitut valdkonda hõlmav ekspertkogu. Ekspertkogu ülesanne on anda juhtkomisjonile sisendit heaolu arengukava ettevalmistamisel ja rakendamisel ning anda tagasisidet heaolu arengukava elluviimise kohta. Juhtkomisjoni peamised ülesanded on: anda soovitusi heaolu arengukava eesmärkide saavutamiseks ja jälgida nende elluviimist; anda soovitusi programmide tulemuslikkuse parandamiseks ja jälgida nende rakendamist; pakkuda välja ühismeetmeid eri sektorite, tasandite ja organisatsioonide koostööks. Arengukava toetavate programmide kohta koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis esitatakse Rahandusministeeriumile. 4.6 ESF k) kvaliteetsete, JAH Kasutusele on võetud riiklik või piirkondlik 1. JAH „Heaolu arengukava Kehtestatud on kaks riiklikku strateegiat: Tervishoiu- jätkusuutlike ja tervishoiuvaldkonna strateegiline 2023–2030“ „Heaolu arengukava 2023-2030“ ja „Rahvastiku ja taskukohaste 2. JAH poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: https://www.sm.ee/ tervise arengukava 2020–2030“. pikaajalise teenuste võrdse 156 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele hoolduse ja õigeaegse 1. tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse 3. JAH heaolu-arengukava- 1. Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse vajadusi teenuste kättesaadavuse vajaduste kaardistamine, sealhulgas 2023-2030#heaolu- koos asjaomaste poliitikameetmetega strateegilin parandamine; meditsiini- ja hoolduspersonali vajadus, arengukava-20 käsitletakse „Heaolu arengukavas 2023–2030“ ja e sotsiaalkaitsesüs et tagada jätkusuutlikud ja „Rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030“. „Rahvastiku tervise poliitikaraa teemide kooskõlastatud meetmed; Nagu on sätestatud RTA-s, siis elanikkonna arengukava 2023– mistik ajakohastamine, vähenemise ja vananemise kontekstis seisab 2. meetmed tervishoiu- ja pikaajalise 2026“ sealhulgas tervishoiusektor silmitsi tervishoiutöötajate hoolduse teenuste tõhususe, sotsiaalkaitse https://www.sm.ee/ puudusega. Koolitussuutlikkust tuleb jätkusuutlikkuse ja kättesaadavuse kättesaadavuse rahvastiku-tervise- suurendada peamiselt õenduse valdkonnas. tagamiseks, sh pöörates erilist edendamine, arengukava-2020- Pikas perspektiivis on probleemiks ebapiisav tähelepanu tervishoiu- ja pikaajalise tervishoiusüstee 2030Sotsiaalhooleka koolitussuutlikkus proviisorite ja arstide hoolduse süsteemidest välja jäetud mide ja nnehttps://www.sm tagamiseks ning vananevad meditsiinitöötajad. isikutele; pikaajalise .ee/media/2572/do Tõsine probleem on perearstide puudus, eriti hoolduse 3. meetmed kogukondlike ja perepõhiste wnload maa- ja hõredalt asustatud piirkondades. teenuste teenuste edendamiseks Vananevat elanikkonda arvestades suureneb kättesaadavuse, deinstitutsionaliseerimise, sealhulgas vajadus pikaajalise hoolduse ja seda toetavate tõhususe ja ennetamise ja esmatasandi tervishoiu, Report on the future of meetmete järele. Sotsiaalvaldkonnale lisatööjõu vastupidavuse koduhoolduse ja kogukonnapõhiste long-term care tagamiseks ja olemasoleva toetamiseks ja parandamine; teenuste kaudu. arendamiseks on “Heaolu arengukavas 2023- https://arenguseire.ee/ 2030“ on eraldi tegevussuund, mis tagab wp- sotsiaalvaldkonna tööjõu, oskuste täiendamise ja content/uploads/2021/ väärtustamise. Aluseks on OSKA tööjõu vajaduste 11/2021_the-future- analüüs. of-long-term- care_summary_study. 2. Meetmete planeerimise lähtekohad tervishoiu- pdf ja pikaajalise hoolduse teenuste tagamiseks on „Heaolu arengukavas 2023–2030“ ja „Hoolekandeprogra „Sotsiaalhoolekandeprogrammis 2023–2026“. mm 2022–2025“ Pikaajalise hoolduskoormuse vähendamiseks ja (https://sm.ee/medi vältimiseks, et võimaldada hoolduskoormusega a/1892/download) pereliikmete töötamist ja ühiskonnas osalemist, OSKA tööjõu sotsiaalsete tagatiste pakkumiseks ja selliste vajaduste analüüs leibkondade toimetuleku toetamiseks, kus on pikaajalisi ülalpeetavaid, on realistlikud https://oska.kutseko sekkumised jätkusuutliku rahastamise kaudu, da.ee/uuring/oska- eriti sotsiaal-, tervisehoiu- ja töövaldkonnas. pohikutsealade- Jätkatakse sotsiaalteenuste, sh uuenduslikel toojouvajaduse- tehnoloogilistel lahendustel põhinevate prognoos-ning- sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist. hinnang-noudluse- Esmatähtis on mitme kohaliku omavalitsuse ja-pakkumise- koostöös rakendatavate lahenduste tasakaalule/ väljatöötamist. Poliitikavahendiga kujundatakse 157 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele ümber erihoolekandeteenuste struktuur, muudetakse teenuste kasutust ja korraldust paindlikumaks, korraldatakse ümber erihooldustaristu ning parandatakse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. 3. Kogukonnapõhiseid teenuseid edendavad meetmed on hõlmatud „Heaolu arengukavaga 2023–2030“ ja „Sotsiaalhoolekandeprogrammiga 2023–2026“. Uus heaolu arengukava lähtub DI printsiipidest, mille eesmärk on osutada teenuseid, mis toetavad kodus elavaid inimesi, ja pakkuda võimalusi kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste saamiseks. Täiustatakse teenindussüsteemi ja korrastatakse kogukonnapõhiste teenuste järjekordi, et tagada olemasolevate erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus. Korraldatakse ümber suured (üle 30 koha) ööpäevaringsed hoolekandeasutused ning hangitakse kogukonnas elavate inimeste jaoks eluase. Tänu sellele väheneb suurtes üksustes tegutsevate ööpäevaringsete erihoolekandeasutuste hulk ja suureneb kogukonnapõhiste asutuste hulk. Pikemaajalisem eesmärk on anda toetavate erihoolekandeteenuste korraldamine üle kohalikele omavalitsustele. DI eesmärkide saavutamisele aitab kaasa hoolduskoordinatsiooni ja teenuste integratsiooni juurutamine. 158  4. EELTINGIMUSED 4.1. Horisontaalsed eeltingimused Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine Tõhusad JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis Riigihangete register 1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked järelevalv hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende 1. JAH (https://riigihanked.riik.e fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e- emehhani hankeid fondidest kooskõlas ELi 2. JAH e/rhr-web/#/) riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“, mida haldab smid hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist: Riigihangete seadus Rahandusministeerium kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta riigihang 2. a. JAH rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt 1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja (https://www.riigiteataja. ete turu usaldusväärsete andmete kogumise 2. b. JAH vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest jaoks ee/akt/113032019145?le vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi riigihankemenetluste kohta, mis iaKehtiv) 3. JAH 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad ületavad ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 4. JAH Konkurentsiseadus kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. 84 ning direktiivi 2014/25/EL (https://www.riigiteataja. 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline artiklitest 99 ja 100 tuleneva 5. JAH ee/akt/102062021018) maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate aruandluskohustusega; vormis vastavalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele 2. meetmed andmete tagamiseks (EL) 2015/1986. Info vähemalt järgmiste aspektide jaoks: Rahandusministeeriumi 2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud a. konkurentsi kvaliteet ja veebilehel lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave intensiivsus: võitnud pakkujate (https://www.fin.ee/riigi VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu nimed, esialgne pakkujate arv ja hanked-riigiabi-osalused- sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris. lepinguline maksumus; kinnisvara/riigihanked ;) 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on b. teave lõpliku hinna kohta pärast Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud valituks osutumist ja VKEde kui riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks inimene otsepakkujate osalemise kohta, kui vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi eest. sellist teavet pakuvad riiklikud 4. Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7 esitab Rahandusministeerium süsteemid; kord aastas Vabariigi Valitsusele ülevaate riigihankepoliitika kujundamise, 3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku järelevalve ja riigihangete registri andmeseire ja -analüüsi tagamiseks tegevuse kohta. Ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel. kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete lõikega 2; seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku 4. analüüsitulemuste üldsusele korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; konkurentsiseaduse (vt § 54) järgmise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et 159 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb viitab võimalikule teavitada Konkurentsiametit. pakkumismahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Vahendid JAH Korraldusasutustel on vahendid ja 1. JAH Teatavat liiki abi 1. Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133 § 3 lõike 2 p. 3 seatakse ja suutlikkus kontrollida riigiabi eeskirjade 2. JAH tunnistamine siseturuga tingimuseks, et taotlejad ei ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes suutlikku järgimist: kokkusobivaks ELi ettevõtjad, kui nad on riigiabi saajad. s riigiabi 1. raskustes olevate ja tagasinõudmisele aluslepingu artiklite 107 Rakendusüksused (RÜ) järgivad raskustes olevate ettevõtjate määratlust, eeskirjad kuuluvate ettevõtjate korral; ja 108 alusel mis on esitatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ja 2014. a e (https://eur- teatises „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja tõhusaks 2. juurdepääs kohalike ja riigiasutuste riigiabiekspertide pakutavale lex.europa.eu/legal- ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil saavad kohaldam content/ET/TXT/PDF/?ur RÜd kontrollida taotlejate maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti iseks spetsiaalsele riigiabialasele nõustamisele ja suunistele. i=CELEX:32014R0651&fr (https://www.emta.ee) andmebaasi ja e-äriregistri kaudu om=ET) (https://www.rik.ee/et/e-ariregister). RÜdel on e-äriregistri kaudu juurdepääs majandusaasta aruannetele ning kontrollküsimustikud, et kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes ettevõtjad. Ühenduse suunised raskustes olevate Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri kaudu äriühingute päästmiseks kontrollida ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud tagasinõudmist. ja ümberkorraldamiseks 2. RM riigiabi koordineerijana annab nõu ja suuniseid abiandjatele. antava riigiabi kohta Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on konkurentsiseaduse 6. peatükis. (https://ec.europa.eu/co Vastavalt §-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, mis mpetition/state_aid/legisl on kasutusel aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese tähtsusega abi ja riigiabi ation/rescue_resctructuri Eestis, välja arvatud põllumajandus- ja kalandusvaldkond. Registrit ng_communication_en.pdf kasutatakse vähese tähtsusega abi nõuete täitmise kontrollimiseks. RM ) vastutab registri kaudu tehtavate riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruandluskohustuste eest. Rahandusministeeriumi Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab teha veebisaidil: teave riigiabi kohta https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi, kus (https://www.fin.ee/riigi on ka teave riigiabi kohta, viited Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja hanked-riigiabi-osalused- RM riigiabi käsiraamat. kinnisvara/riigiabi ) On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub umbes 90 inimest, mille eesmärk on kiiresti jagada riigiabialast teavet ja kogemusi. Igal riigiabi andjal on vähemalt üks töötaja, kes tunneb põhjalikult riigiabialaseid regulatsioone. Euroopa JAH Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise 1. JAH 1. EV põhiseadus 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega loodud Liidu tagamiseks on olemas tõhusad 2. JAH (https://www.riigiteataja. mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus põhiõigus mehhanismid, mis hõlmavad järgmist: ee/akt/115052015002) (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, te harta 160 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine tõhus 1. kord, mis tagab fondidest toetatavate Perioodi 2021-2027 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele kohaldam programmide vastavuse ja nende Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § ine ja rakendamise harta asjakohaste sätete ühtekuuluvus- ja 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. rakenda kohaselt; siseturvalisuspoliitika Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V mine 2. aruandekord seirekomisjonile fondide rakendamise (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus. juhtumitest, mis on seotud fondide seadus – ÜSS 2021-2027 ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab keskselt toetatavate tegevuste hartaga (jõustunud 21.03.2022) oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete mittevastavusega. https://www.riigiteataja.e hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele kaasaaitamist. e/akt/111032022001 Hartaga kooskõla nõue on läbivates projektivalikukriteeriumides. Eesti 2035 (vastu võetud Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad 12.05.2021) koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. https://valitsus.ee/strate 2. Seirekomisjonis on partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja kelle egia-eesti-2035- ülesandeks on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel arengukavad-ja- probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse planeering/strateegia/ma kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Inimõiguste terjalid Keskus). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul. ÜRO aruanne Vastavalt seirekomisjoni tööprotseduuridele, mis kinnitatakse esimesel https://tbinternet.ohchr.o seirekomisjoni koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel rg/_layouts/15/treatybod seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta yexternal/Download.aspx fondidest toetatav tegevus hartale või ÜRO puuetega inimeste õiguste ?symbolno=HRI/CORE/ES konventsioonile. Seirekomisjoni sekretariaat teeb õiguskantslerile päringu T/2015&Lang=en enne seirekomisjoni koosolekut ja kaebuste esinemisel lisatakse päevakorda vastav punkt. 2. Seirekomisjonil on e-posti aadress, mille kaudu on kõigil seirekomisjoni Seirekomisjoni kooseis ja liikmetel võimalik avada arutelu või teha ettepanek arutelupunktide liikmed. lisamiseks päevakorda. https://rtk.ee/seire-ja- seirekomisjonid#seireko misjoni-koosseis Õiguskantsler https://www.oiguskantsle r.ee/et Lasteombudsman http://lasteombudsman.e e/et/welcome 161 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/126042013009?le iaKehtiv) Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/106072012022?le iaKehtiv) Puuetega Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 1. JAH 1. 1. „Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate inimeste rakendamise tagamiseks on olemas riiklik 2. JAH strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse poliitikaks õiguste raamistik, mis hõlmab järgmist: Heaolu arengukava 2023- on seatud „Heaolu arengukavas 2023-2030“ Sihtrühma ees seisvaid konventsi 3. JAH probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud 1. mõõdetavate tulemustega eesmärgid, 2030 ooni andmekogumise ja -seire mehhanismid; https://www.sm.ee/heaol sama arengukava programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia kohaldam u-arengukava-2023-2030 „Eesti 2035“. ine ja 2. meetmed, et tagada „Heaolu arengukava 2023-2030“ katab tervikuna ÜRO PIK nõuded. ligipääsetavuspoliitika, õigusaktide ja Sotsiaalhoolekanne rakenda Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti mine standardite nõuetekohane https://www.sm.ee/medi Sotsiaaluuringu, Eesti Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna kooskõlas arvessevõtmine programmide a/2572/download eelarve uuringu kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja nõukogu väljatöötamisel ja rakendamisel. pensoniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset otsusega 3. meetmed, mille kohaselt antakse Sooline võrdsus ja võrdne sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi uuringuid. 2010/48/ seirekomisjonile aru juhtumitest, mille kohtlemine 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte EÜ JAH puhul ei vasta fondidest toetatav PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika https://www.sm.ee/medi väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse poolt 2019 Ligipääsetavuse tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste a/2570/download rakkerühm. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja konventsioonile ning kõnealust konventsiooni käsitletavatest Lapsed ja pere rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja kaebustest, mis on esitatud artikli 69 https://www.sm.ee/medi võrdsete võimaluste aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. a/2571/download õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused: „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku Vanemaealiste programm järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. TTJA teostab 2023-2026 järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka https://www.sm.ee/medi teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle. a/2573/download Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK Arengukavade valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete rakendamisel. programmid 2024-2027 3. Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler ÜRO PIK rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri 162 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine https://www.sm.ee/areng juurde puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada ukavad-programmid-ja- õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve tooplaanid#arengukavade teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. -program Vastavalt seirekomisjoni tööprotseduuridele, mis kinnitatakse esimesel seirekomisjoni koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel #arengukavade-program seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta Strateegia „Eesti 2035“ fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. https://valitsus.ee/strate egia-eesti-2035- Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise arengukavad-ja- volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku planeering/strateegia/ma seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti terjalid ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 2. Ligipääsetavuse nõukogu https://www.sm.ee/et/lig ipaasetavuse-noukogu Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.riigikantsele i.ee/ligipaasetavus TTJA https://www.ttja.ee/arikli ent/ehitised- ehitamine/ligipaasetavus Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (https://www.riigiteataja. ee/akt/131052018055) Nõuded eluruumile (https://www.riigiteataja. ee/akt/103072015034?le iaKehtiv) 163 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine Uuringud https://www.sm.ee/et/uu ringud-ja- analuusid#Sotsiaalvaldko nna%20uuringud%20ja% 20anal%C3%BC%C3%BC sid 3. Puuetega inimeste nõukoda https://www.oiguskantsle r.ee/et/puuetega- inimeste-n%C3%B5ukoda Õiguskantsler https://www.oiguskantsle r.ee/ Õiguskantsleri seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/12788991?leiaKeh tiv) 164 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED Tabel 168: Programmi haldavad asutused Programmi haldavad Asutuse nimetus Konktakti nimi E-post asutused Korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus Urmo Merila [email protected] Auditeerimisasutus Rahandusministeerium Kaur Siruli [email protected] Asutus, kellele laekuvad Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] komisjoni maksed Kui kohaldatav, asutus või Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] asutused, kellele laekuvad komisjoni maksed ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul Raamatupidamisülesanne, kui Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane selle ülesande täitmine on antud asutusele, mis ei ole korraldusasutus Tabel 169. See osa ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsendimääradest, mis hüvitatakse asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul (protsendipunktides) Rahandusministeerium 100 protsendipunkti 6. PARTNERLUS Sarnaselt teiste dokumentidega, millel on riigi arengule suur mõju, on ka 2021.–2027. a ÜKP vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel tähelepanu pööratud kõigile soovijatele igakülgsete ja võrdsete koostöövõimaluste pakkumisele ning tiheda ja sisulise dialoogi loomisele partnerite, huvirühmade esindajate ja ekspertidega. Partnerite kaasamise põhimõtted on sätestatud Eesti riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ osalemiskavas34 ning 2021.–2027. a struktuurivahendite partnerlusleppe ja rakenduskava kaasamisplaanis 35, mis lähtub ühissätete määruse artiklist 836, Euroopa partnerluse käitumisjuhendist37 ning riigiasutuste kaasamise heast tavast38. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel ning edaspidisel rakendamisel on esikohale seatud eri tasandite partnerite osalus, et olukorra analüüs, seatavad eesmärgid ja kavandatavad lahendused oleksid võimalikult asjakohased ja mõjusad. Partnerlus toimib mitmetasandilise valitsemise põhimõttel alt üles lähenemisviisiga, seda koordineerivad Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös ministeeriumidega. Kaasamine on kolmes etapis:  „Eesti 2035“ strateegia ühisloome 2018.–2020. a,  valdkondlikud konsultatsioonid ning arutelud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel 2020.– 2021. a,  rakenduskava elluviimisega seotud koostöö alates 2022. a. 34 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/seminaride_materjalid/osalemise_kava_ee2035.pdf 35 https://pilv.rtk.ee/s/wxZQ8Gy7dFy5SGi 36 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L:2021:231:TOC 37 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0240&from=LV 38 https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava 165  Lisaks on partnereid põhjalikult kaasatud toetuste rakendamisega seotud arengukavade koostamisse ja valdkondlike tegevuste planeerimisse. Kaasamine algas koos „Eesti 2035“ koostamisega 2018. a, koondades võimalikult paljude riigi käekäigust huvitatute arvamusi ning eksperditeadmisi. Koostöö hõlmas globaalsete trendide ja riigi arenguvõimaluste kaardistamist, eesmärkide seadmist ning vajalike reformide ja muudatuste selekteerimist. Ühtlustati toetuste ja riigieelarve prioriteete. „Eesti 2035“ koostamisse kaasatud huvirühmasid ja eksperte on hoitud regulaarselt infoväljas ning neid on kaasatud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse. Partnerite hulka kuuluvad katusorganisatsioonid, valdkondlikud partnerid ja eksperdid ning koostööpartnerid. Strateegia koostamise raames on üle Eesti korraldatud arvukalt seminare ja arutelupäevi nii eesti kui ka vene keeles. Suurimaks algatuseks oli riigi arengusihtide seadmine üle-eestilise ideekorje käigus, kus osales üle 14 000 inimese. Teise etapina toimusid valdkondlikud konsultatsioonid ning laiapõhjalised arutelud uue perioodi ettevalmistamiseks. 2020. a märtsis toimus üle-eestiline partnerite ja huvirühmade arutelupäev, et arutada ühtekuuluvuspoliitika vahendite fookust ja jaotust. Toimusid arutelud ning seminarid ministeeriumide, erinevate asutuste ja Riigikogu liikmetega. 2021. a alguses korraldati ministeeriumide eestvedamisel valdkondlike partnerorganisatsioonidega kahepoolsed kohtumised, kus keskenduti partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisele. Ühe suurema algatusena korraldati märtsis 2021 virtuaalne seminarinädal, mida Rahandusministeeriumi juhtimisel aitasid läbi viia ministeeriumid. Partnerid, eksperdid ja huvirühmade esindajad said viiel päeval kaasa rääkida 46 virtuaalses töötoas, osavõtjaid oli 1000 ringis. Käsitleti teemasid alates toetuste jagamise põhimõtete lihtsustamisest konkreetsete poliitikaeesmärkide sisustamise, eelarve jaotuse ja tingimuste seadmiseni. Kirjalikud kokkuvõtted on kättesaadavad struktuuritoetuste kodulehel. Pärast seminarinädalat sai esitada kirjalikke kommentaare, jätkusid konsultatsioonid ning tehti lisaettepanekuid. 2021. a aprillis toimusid virtuaalselt eesti ja vene keeles Ida-Virumaa õiglase ülemineku visioonipäevad. Ürituse eesmärk oli tutvustada laiale avalikusele õiglase ülemineku eesmärke ja vahetulemusi ning inspireerida osalisi Ida-Virumaal avanevatest võimalustest osa võtma. Toimusid õiglase ülemineku strateegilist raamistikku tutvustavad ettekanded ja modereeritud arutelud Ida-Viru tulevikuvisiooni üle. Aruteludes osalesid põlevkivisektori tööandjate ja ametiühingute esindajad, ettevõtjad, kultuuritegelased, teadlased, noored jpt. Visioonipäevad tõid kokku üle 450 osaleja, millest kohalikud moodustasid üle 40%. Tagasisidet on arvesse võetud õiglase ülemineku meetmete kujundamisel. Lisaks visioonipäevadele korraldati õiglase ülemineku kava koostamise algusfaasis 2020. a suvel ka avalik arvamuskorje kohaliku elanikkonna seas, et selgitada välja olulised valupunktid ja arenguvajadused. Kogu kava ettevalmistamise vältel on korraldatud hulgaliselt seminare, tutvustusi, kohtumisi huvirühmadega jms. Erinevate huvirühmade ja kohaliku kogukonna ettepanekute kaasamiseks moodustas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit piirkondliku õiglase ülemineku platvormi, mille kaudu toimub regulaarne info- ja arvamusvahetus. 2021. a teises pooles toimus ka partnerlusleppe ja rakenduskava avalik konsultatsioon ametliku eelnõude infosüsteemi, partnerite listi ning avaliku kodulehe kaudu. Teemat käsitleti ka linnade ja valdade päeval. 2022. a on kavas korraldada regionaalsed infoseminarid huvirühmadele, partneritele ja kasusaajatele Eesti eri paikades. Kaasamisprotsessi käigus on siht- ja sidusrühmadele tehtud kättesaadavaks võimalikult mitmekesiseid suhtluskanaleid, arvestades inimeste erinevaid ligipääsuvõimalusi ja tarbimisharjumusi. Koostööformaadid hõlmasid silmast silma arutelusid ja kohtumisi, aga ka e-tagasiside vorme ja ametlikke kooskõlastuskanaleid. Aruteluseminarid on peale pealinna toimunud ka teistes piirkondades. Eraldi tähelepanu on pööratud Ida-Viru regiooni kaasamisele, kus emakeeleks on valdavalt vene keel. Regulaarsed dialoogi võimaldavad kanalid ja formaadid on olnud järgmised:  Kõik „Eesti 2035“, 2021.–2027. a ühtekuuluvuspoliitika vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava puudutavad materjalid on koondatud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Riigikantselei kodulehele 39.  Loodud on infolistid ettepanekute, tagasiside ja kommentaaride esitamiseks ning sinna saadetakse ka regulaarselt infokirju.  Arutelud, seminarid, ümarlauad jm üritused, kus osalejad on saanud ülevaate strateegia ning partnerlusleppe ja kava loomise seisust ning võimaluse kaasa rääkida.  Eelnõude avalikud konsultatsioonid eelnõude infosüsteemi, osalusveebi ja kodulehe kaudu. Seirekomisjonis, mis moodustatakse rakenduskava edenemise jälgimiseks, osalevad seotud ametkondade kõrval partnerite katusorganisatsioonid, kes esindavad rakenduskava elluviimisest mõjutatud huvirühmi. See 39 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/koosloome-ja-sundmused 166  võimaldab partnerite esindajatel jälgida nii sekkumiste väljatöötamist ja elluviimist kui ka vajaduse korral teha ettepanekuid sekkumiste tulemuslikkuse suurendamiseks. Programmperioodil 2014–2020 kuulusid seirekomisjoni koosseisu Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Rektorite Nõukogu, Vabaühenduste Liit ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Partnerite katusorganisatsioonide ringi on kavas järgmisel perioodil laiendada ning kutsuda osalema partnereid, kelle valdkondadeks on mh laste ja noorte õigused nt Lastekaitse Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit ning inimõiguste kaitse, samuti regionaalset vaadet esindavad partnerid. Õiglase ülemineku suunamiseks on riigihalduse ministri käskkirjaga loodud nn õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon, kuhu on kaasatud ministeeriumite esindajad, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jt organisatsioonid. Kuna ka taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamise aluseks oleva taastekava valdkonnad, rakendavad asutused ja partnerite ring on suures osas kattuvad, soovime edaspidi seirekomisjoni töös käsitleda teemasid ühiselt. Ühtlasi on nii võimalik toetuste koosmõju tõhusamalt jälgida. Seirekomisjoni moodustamisel lähtutakse ametiasutuste ja partnerorganisatsioonide tasakaalustatud esindatuse põhimõttest ja rakenduskava eesmärkidest. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Rahandusministeerium ning selle koosseis ja koosolekute kokkuvõtted avalikustatakse struktuurifondide veebilehel. Lisaks osalevad huvirühmade esindajad ja eksperdid valdkonna arengukava juhtkomisjonide töös. Partnerite kaasamine riigisisesesse meetmete planeerimisse loob olulist lisandväärtust tegevuste elluviimisele. Partnerite initsiatiivi ja koosloome võimestamist peetakse tähtsaks ka toetuse andmise tingimuste kujundamisel ja meetmete rakendamisel. Sotsiaalpartnerite ja partnerite katusorganisatsioonide kaasarääkimise ja rakendamise võimekuse tagamist ning suurendamist toetatakse poliitikaeesmärkide sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ning ÕÜF ja tehnilise abi eelarvest. Toetatakse töökeskkonna ja töötingimuste ajakohastamist, töökeskkonnast tulenevate tervishoiuriskide vähendamist ja tööelu edendamist, inimkesksete ja lõimitud teenuste arendamist ja osutamist, elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist, kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamist. ÕÜF raames toetatakse huvirühmade, rakenduspartnerite ja Ida-Virumaa omavalitsuste suutlikkuse parandamist ning kommunikatsiooni sihtpiirkonnas. Tehnilisest abist jätkatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist, sotsiaalpartnerite rahastamist, keskset eri sihtrühmade koolitamist, analüüse, rakke- ja eksperdirühmasid ning toetuse saajate ringi laiendatakse ka muudele olulistele katusorganisatsioonidele. Partnerite võimestamiseks toetatakse tehnilisest abist fondidega seotud seminaride, kohtumiste ja uuringute korraldamist riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamiseks, kaasamise suutlikkuse parandamiseks, täiendõpet, liikmehõive suurendamist ja mainekujundust. 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS Teabevahetustegevuse eesmärk 2021–2027.a kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada teadlikkus ELi struktuuritoetuste kohta läbi avatud ja asjakohase teabevahetuse. Suurem teadlikkus ELi struktuuritoetuste otstarbest ja mõjust saavutatakse, kui teavitada rohkem struktuuritoetuste eesmärkidest ning rakenduskava valdkondadest, tagades toetatud projektide nähtavus ja reklaamides ellu viidud muudatusi. Alameesmärgid · suurendada teadlikkust ELi panuse olulisusest Eesti majanduskasvu ning digi- ja rohepöörde saavutamisel; · suurendada teadlikkust strateegiliselt olulistest tegevustest eelarveperioodi vältel, toetades rakendusasutusi ja elluviijaid teavituskava koostamisel ning jagades infot kodulehel; · toetuste taotluste kvaliteedi parandamine ja huvi suurendamine teavitustegevuste ja -nõuete abil ning tagades, et teave oleks kõigile selges ja lihtsas keeles kättesaadav; · ELi toetatavate projektide nähtavuse tagamine (nt reklaamid, logod, üritused, veebilehed jne); · toetuste andmise läbipaistvuse parandamine. Sihtrühmad ja sidusrühmad · Üldsus: 167  o eesti – ja venekeelne elanikkond; · Meedia · Taotlejad ja potentsiaalsed taotlejad · Kasusaajad, sh otsesed ja kaudsed (nt kogukonnad, piirkonnad): · Sidusrühmad: o katusorganisatsioonid (sh valitsusvälised organisatsioonid, ametühingud jne); o poliitikakujundajad; o avalik sektor. Peamised kanalid Meedia, nt: · ajalehed; · veebiportaalid; · TV ja raadio. Veebisaidid, nt: · avatud taotlusvoorude ülevaated; · edulood Eesti kaardil; · kasulikud materjalid potentsiaalsetele toetusesaajatele ja näpunäited abikõlbliku projekti koostamiseks; · ELi logo kasutamine (plakatigeneraator, KKKd logo kasutamise kohta jne). Sotsiaalmeedia (korraldusasutus, koostöö ministeeriumide ja rakendusasutustega), nt: Facebook: · teave avatud taotlusvoorude ja teabepäevade kohta; · edulood; · videosisu edulugudest (vähemalt viis videot aastas). Instagram/Messenger, nt: · reklaamid; · mängud; · lood. Vähem teadlikele sihtrühmadele mõeldud tegevused Iga-aastase riikliku EL fondide teadlikkuse alase uuringu põhjal on fondide positiivsest mõjust vähem teadlikud sihtrühmad, noored ja venekeelne elanikkond. Teismelised ja noored täiskasvanud, nt: · sotsiaalmeedia kaudu kaasamine (18-24 aastaste jaoks kõige olulisemate sotsiaalvõrgustike iga- aastane ülevaatamine); · üliõpilaste jaoks mõeldud tasuta vihiku meelelahutuslik sisu (st mängud, ristsõnad jne). Venekeelne elanikkond, nt: · pressiteated ja artiklid saavutatu kohta; · teave EL rahastusvõimaluste kohta tõlgitakse vajadusel vene keelde. Hindamine Eesmärkide saavutamise hindamiseks kasutatakse järgmisi allikaid: · iga-aastased ELi toetusfondide teadlikkuse alased uuringud; · meediakajastuse analüüs (ELi toetusfondide nähtavuse ja dünaamika jälgimine); · taotlejate rahulolu regulaarne seire; · veebisaidi kasutamise jälgimine (külastused); · sotsiaalmeedia jälgimine (kaasatuse arv). Näitajad: · üldine teadlikkus ELi toetusfondidest 64%-lt 80%-le; · teadlikkus ELi kaasrahastatud piirkondlikest projektidest 43%-lt 45%-le; · noorte (vanuses 18–24) teadlikkus 63%-lt 65%-le; venekeelse elanikkonna teadlikkus 33%-lt 50%- le; · ühtekuuluvuspoliitika fondide positiivne mõju Eesti arengule – positiivse hinnangu sama taseme säilitamine (80% vastustest). 168  Programmi kommunikatsioonijuhi vastutusalad · üldsusele mõeldud teavitustegevused traditsiooniliste kanalite ja sotsiaalmeedia kaudu (nt telesaated, raadiointervjuud, artiklid, üritused, seminarid jne); · rakendusüksuste toetamine ja nõustamine kommunikatsioonitegevuses; · veebisaidi ajakohastamine, et pakkuda meediale, poliitikakujundajatele, toetusesaajatele ja -taotlejatele kasulikku teabematerjali; · uute taotlusvoorude info levitamine; · osalemine riiklikus teabevõrgustikus ja ELi kommunikatsioonialgatustes; · teavitusalase koostöö tugevdamine kohalike omavalitsustega, et suurendada koostööd kohalike taotlejatega ja leida tõhusamaid võimalusi nendeni jõudmiseks. Teabevahetustegevuste rahastamiseks on kogu struktuuritoetuste administratsioonile kavandatud kuni 0,3% programmi prognoositud kogumahust. Läbivad põhimõtted:  Pettuste osas jätkame nulltolerantsi poliitikat. Pettuste ja huvide konflikti vältimiseks planeerimine kasutusele võtta Arachne. Administratsiooniüleselt on välja töötamisel SMART-kontrollid, mis põhinevad riskianalüüsil. Erinevate toetuste rakendamiseks kasutatakse ühte IT-süsteemi ning erinevad automaatkontrollid aiatavad tuvastada võimalikke pettuseid. Ennetavate meetmetena toimuvad regulaarsed koolitused, valdkondlikud võrgustiku kohtumised, andmekvaliteedikontrollid ning info analüüs kitsaskohtade/riskide tuvastamiseks.  Programmiperioodi jooksul toetab korraldusasutus poliitikaeesmärkide ellu viimisel strateegiliste riigihangete kasutamist ja hankijate võimekuse tõstmist. Toetuse saajaid julgustatakse kasutama kriteeriume, mis hindavad hangitava kvaliteeti ja kulude elutsüklit. Võimalusel tuleb hankemenetlusse lisada keskkonna- ja sotsiaalvaldkonda ning innovaatilisi algatusi toetavaid kriteeriume. 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE Tabel 170: Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise kasutamine Ühissätete määruse artiklite 94 ja 95 kavandatud kasutamine JAH EI Programm kasutab alates vastuvõtmisest prioriteedi raames liidu osaluse [ ] [x] hüvitamist ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määrade alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 94 (kui jah, täitke 1. liide] Programm kasutab alates vastuvõtmisest liidu osaluse hüvitamist [ ] [x] kuludega sidumata rahastamise alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 95 (kui jah, täitke 2. liide] 169 LISA 1. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA Poliitika- Strateegiliselt oluline tegevus Elluviimise aeg eesmärgi nr 1 Ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm 2022-2028 1 5G arendamine 2023-2027 1 Temaatilised teadus– ja arendusprogrammid nutika spetsialiseerumise 2022-2029 fookusvaldkondades 2 Kombineeritud sademeveesüsteemide rajamine üleujutusohu ennetamiseks ja 2023-2029 leevendamiseks 2 Ettevõtete ressursitõhususe suurendamine 2023-2029 3 Raudtee elektrifitseerimine 2022-2029 4 Pikaajalise hoolduse reform 2022-2029 4 Inseneriakadeemia 2022-2029 5 Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused 2022-2029 ÕÜ Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 2022- 31.08.2026 LISA 2. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (ERALDI FAILINA) 170  ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ Lisa 1 Õiglase ülemineku territoriaalne kava 1  Sisukord 1. Ülevaade üleminekuprotsessist ja kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide määramine liikmesriigis ............................................................................. 3 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade ............. 3 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine ..... 6 2. Üleminekukatsumuste hindamine iga määratud territooriumi puhul ...................... 7 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine ......................................................................... 7 2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks ................................... 10 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega..................................................................................................... 11 2.4. Kavandatud tegevuste liigid ............................................................................................... 13 3. Juhtimismehhanismid ................................................................................................................ 17 3.1. Partnerlus ..................................................................................................................................... 17 3.2. Seire ja hindamine.................................................................................................................... 18 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) .................................................................................. 18 4. Programmipõhised väljund- või tulemusnäitajad .......................................................... 18 Liide A: Eesti ÕÜF sekkumiste detailne kirjeldus ............................................................................ 21 Liide B: Suurettevõtete võimalikud tulusad investeeringud ....................................................... 24 Liide C: Joonised, tabelid ja illustratsioonid ....................................................................................... 29 Liide D: Lisainformatsioon Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase kohta ..................... 38 Liide E: Viited olulisematele allikatele ................................................................................................. 39 2 1. ÜLEVAADE ÜLEMINEKUPROTSESSIST JA KÕIGE NEGATIIVSEMALT MÕJUTATUD TERRITOORIUMIDE MÄÄRAMINE LIIKMESRIIGIS 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade Kehtiv strateegiline raamistik Eesti ühines ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga 1994. a ja ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. a1. 2019. a liitus Eesti ka ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. a Euroopa Komisjoni 2030. a kliimaeesmärgi kavaga. Eesti kliimapoliitika peamised põhimõtted on kindlaks määratud 2017. a Riigikogus vastu võetud dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP2). 2017. a võttis Eesti valitsus vastu ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“3, milles esitatakse tegevuskava kliimamuutustest tulenevate riskide leevendamiseks, ja „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (ENMAK)4. 2019. a detsembris teatas Eesti Euroopa Komisjonile oma dokumendist „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK5), mis täiendab ENMAKi ja milles määratletakse järgmised peamised eesmärgid: • kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine 2050. aastaks 80% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega; • jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga KHG heidet 13%; • taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%; • energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a; • primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga); • energiajulgeoleku tagamine. Käesolev õiglase ülemineku territoriaalne kava (ÕÜ kava) on kehtiva REKKiga kooskõlas. Ajakohastatud kohustused Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“6, mille Riigikogu kiitis heaks 12. mail 2021, on selgelt väljendatud Eesti ambitsioon saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Lisaks leppis Eesti valitsus 2021. a alguses kokku eesmärgis lõpetada täiendavad investeeringud fossiilkütustesse ja elektri tootmine põlevkivist (edaspidi pk) hiljemalt aastaks 2035 ning loobuda pk kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Seda silmas pidades oli kokku lepitud (vt liide C, joonis 1):  algatada KPP uuendamine (uuendamine oli algatatud 10.05.2022, eelnõu on läbinud Riigikogus esimest lugemist);  2021. a algatada ENMAKi ajakohastamine (koostamine oli algatatud 18.11.2021);  algatada novembris 2022. a „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ ülevaatamine;  esitada märtsiks 2023 Euroopa Komisjonile REKKi eduaruanne ja juuniks 2024 selle ajakohastatud versioon. Energeetika roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ja sektori teekond kliimaneutraalsuse suunas 3 Kuna paljud asjakohased strateegilised dokumendid on hetkel koostamisel või ajakohastamisel, pole praegu võimalik lõplikult kindlaks määrata Eesti teekonda kliimaneutraalsuseni. Siiski, teadaoleva informatsiooni põhjal on võimalik kirjeldada eeldatavat teekonda kliimaneutraalsuseni energeetikasektoris koos selle mõjuga teistele majandussektoritele. Viimase KHG inventuuri7 kohaselt on võrreldes 1990. a Eesti KHG koguheide vähenenud u 71% võrra (arvestades LULUCFi sektoriga – u 65%) ning moodustas 12,85 Mt CO2eq. Enamik Eesti KHG koguheitest (7,23Mt, ehk 56% aastal 2020) tuleb energeetikasektorist pk ulatusliku tarbimise pärast elektri- ja soojusenergia tootmiseks (vt liide C, joonised 2, 3, 4 ja 5). Viimastel aastatel on pk kasutusest loobumine elektritootmisel teinud märkimisväärseid edusamme: kui 2018. a oli kohalikest taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal Eesti elektritootmises 8,9 TWh (ehk 76% kogutoodangust, mis oli kokku 10,58 TWh), siis 2020. a kahanes see maht 2,5 TWh-ni (37% kogutoodangust). See muutus on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) mõju ja riiklike meetmete kombineeritud tulem. Pk-elektri konkurentsivõimet vähendab ka kasutatavate seadmete kasutuskestus, mis on järk- järgult lõppemas. Eesti üleminek kliimaneutraalsele elektrisüsteemile põhineb tulevikus eeldatavalt neljal sambal (täpsustub vastavate strateegiliste dokumentide koostamise käigus): 1. Pk-põhise elektritootmise järkjärguline sulgemine (vt detaile järgmises alapeatükkis). 2. Taastuvenergia tootmise suurendamine (vt liide C, joonis 6). 2020. a ulatus taastuvenergia osakaal kogu energia lõpptarbimises ~31%ni (38% kui arvestada sisse ka müüdud statistika kaubandus), ületades 2020. aastaks seatud eesmärki (25%)8. 2021. a oli Eestis biomassil põhinevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade võimsus 351,8 MW, päikeseelektrijaamasid 335 MW ja maismaa-tuuleenergiat 310 MW. Riigi poolt on tehtud seni 4 vähempakkumise oksjoni kogumahuga 555 GWh, aastatel 2023-2025 on plaanis välja kuulutada täiendavalt 1650 GWh mahus taastuvelektri tehnoloogianeutraalseid vähempakkumise oksjoneid. Uue koalitsioonileppe valguses on kavandatud uueks 2030. a eesmärgiks taastuvatest allikatest toota 100% elektrienergiat, mis tõstab ka taastuvenergia osakaalu eesmärgi kogu energia lõpptarbimises 65%-ni. 3. Energiajulgeoleku tagamine. Tavapärane elektritarbimine Eestis on umbes 900 MWh/h, talviste tippudega ligikaudu 1500 MWh/h. Ülekandevõimsused meie ELi naabritega on u 2500 MW; Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine ELi võrkudega 2026. aastaks suurendab energiajulgeolekut veelgi. Tootmise ajutisi puudujääke saab vajadusel lahendada spetsiaalse võimsusmehhanismi abil. 4. Innovatsioon, teadus- ja arendustegevus energiatõhususe, vesiniku, CCU, virtuaallahenduste jm valdkondades. Nende tegevuste tulemusena on energeetika sektori eeldatav KHG heitmete vähenemine aastaks 2030 märkimisväärne. Vaatamata teistes sektorites lõplike kokkulepete puudumisele ning Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase käivitamisele aastal 2024 (vt tehase detailne kirjeldus all ja liites E), väheneb Eesti neto KHG heide 2030. aastaks võrreldes 2020. aastaga eeldatavalt 38% võrra ning moodustab siis u 8,0 Mt CO2eq. Energeetikasektori KHG heide väheneb samas perioodis u 3,8 Mt-ni CO2eq, ehk 47% võrreldes 2020. aastaga (vt detaile liites C, joonistel 2 ja 3). Põlevkivi kasutusest väljumise protsess aastaks 2030 ja edaspidi Nagu üleval öeldud, pk-põhisest energiatootmisest väljumine on Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise üks alustalasid. Samas, pk-energeetikast väljumine peab toimuma järk-järgult, vältimaks sotsiaal-majanduslikke šokke. Esimene pk-st väljumise etapp on lõpetada selle kasutamine elektritootmises. Vastavalt „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandele 2020“9 (lk 84–87) oli 2020. a Eesti elektrijaamade varustuskindluse hindamisel arvesse võetav (ehk praktiliselt kasutatav) 4 netotootmisvõimsus 1779 MW, millest 1372 MW kasutab kütuseks eelkõige pk. Absoluutse enamiku sellest võimsusest moodustavad Eesti riigi omanduses olevale energiaettevõttele Eesti Energia kuuluvad Ida-Virumaal asuvad tootmisvõimsused. Pk toodetava elektrienergia koguse vähenemine on juba toimumas ning on alalise iseloomuga. Eesti elektrijaama (EEJ) 1., 2. ja 7. plokk ning Balti elektrijaama (BEJ) 12. plokk on nüüdseks suletud. Kokku moodustasid nad u 600 MW mahus pk-elektri tootmise seadmeid, ehk u 1/3 Eesti juhitava elektritootmise võimsusest. Vastavalt Eesti Energia poolt Eesti elektrisüsteemi haldurile Elering veebruaris 2022 esitatud ametlikule prognoosile, EEJ 3., 4. ja 6. plokk on plaanis sulgeda ajavahemikus 2023–2025. Kuni 2035. aastani jäävad reservi EEJ 8. plokk ja 5. plokk. BEJ koostootmisplokis on kavas lõpetada pk kasutamine 2026. aastal. Auvere elektrijaam (edaspidi: AEJ) hakkab alates 2026. a opereerima vähemalt 50% taastuvkütusel ning 50% uttegaasil. Edaspidi läheb AEJ järk-järgult üle 100% taastuvkütusele. Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi hinnangul on vaja hoida AEJ, EEJ 8. plokki ja BEJ koostootmisplokki kuni 2030. aastani reservis Eesti varustuskindluse tagamise miinimumnõuete täitmiseks (vt ka liide C, joonis 7). Lisaks pk kasutamisele elektritootmise kütusena (st põletamisele), kasutatakse pk ka keemiatööstuse toorainena. Suurim osa selle tööstussektori väljundist on toornaftale analoogne põlevkiviõli (edaspidi pk-õli), mida praegu kasutatakse eelkõige laevakütusena. Samuti saab pk kasutada vaikude, alküülresortsinooli jm peenkemikaalide tootmiseks. Riiklikest eesmärkidest lähtudes arendavad põlevkivisektori (edaspidi pk-sektor) tuumikettevõtted erinevaid strateegiaid. Eesti Energia toob oma 2021. a juunis avaldatud pikaajalises strateegias10 välja, et kavatseb pk-elektri tootmise lõpetada juba 2030. aastaks. Hiljemalt 2040. aastaks lõpetab ettevõte kõigis oma käitistes fossiilsete vedelkütuste tootmise ning toodab lisaks taastuvelektrile ja –soojusele edaspidi plastjäätmetest, vanade rehvide hakkest ja põlevkivist keemiatööstuse tooraineid. Vastavalt ettevõtte pikaajalisele strateegiale, peab Eesti Energia jõudma süsinikuneutraalse tööstuseni hiljemalt aastaks 2045. Sellest lähtutakse ka hetkel rajatava keemiatehase puhul (vt tehase detailne kirjeldus liites D). Tehase ehitus on kooskõlas Eesti REKKiga ning oli otsustatud 2020. a alguses, ehk enne uue EL mitmeaastase finantsraamistiku kokku leppimist ja ÕÜF asutamise määruse kehtestamist. Praeguseks on ehitusega alustatud ning tehas saavutab täisvõimsuse 2024. a. Esialgu hakkab tehas tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2035. aastaks üle 100% baaskemikaalide tootmisele. Iga aastaga pk kasutus tehases väheneb: käivitumisel (2024. a) kasutab tehas u 2 mln t/a pk - aastaks 2036 aga langeb pk kasutus juba u 1,2 mln t-ni (asendusena kasutatakse rehvihaket ja plastjäätmeid); põlevkivi kasutus kahaneb ka edaspidi. Käivitumisel lisab keemiatehas Eesti KHG bilansi u 762 tuhat tonni KHG, kuid sisendi muutmise, süsinikupüüdmise tehnoloogia kasutamise ning vedelkütuste tootmise lõpetamise tulemusena kahaneb tehase heide aastaks 2036 juba vaid 62 tuhandele tonnile. Seega, esialgsete prognooside kohaselt ei mõjuta rajatav keemiatehas oluliselt Eesti teed kliimaneutraalsuse suunas ega üleminekut Ida- Viru maakonnas. Teised pk-sektori ettevõtted panustavad nt puidukeemia arendamisele või otse pk-st põhikemikaalide tootmisele. Pk-sektori kasuks kehtib hetkel kokku 18 kaevandamisluba (vt liide C, joonis 8). Kõikidelt nendelt aladelt ei kaevandata, mõnedel aladel toimub maa-ala korrastamine. Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei tohi ületada 20 Mt. Pk kaevandamismahud on viimastel aastatel vähenenud: 2018. a kaevandati kokku u 16 Mt, 2020. a aga vaid u 9 Mt pk. Pk-st väljumise plaani kohaselt kahaneb pk kasutamine ka edaspidi, kuna kaevanduslubade kehtivusaeg on järjest lõppemas. Kõik kehtivad kaevandusload aeguvad aastaks 2050. Praegu ei välista Eesti võimalust, et pärast 2040. aastat võidakse põlevkivi kasutada mitteenergeetilisel eesmärgil keemiatööstuse toorainena, kuid igasugused sellised tegevused 5 (ehk kõik pk väärindamisega seotud tegevused, sh kaevandamine) peavad olema kooskõlas Euroopa kliimamäärusega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1119). 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine Eesti pk-sektor on suurel määral koondunud Eesti idapoolsemasse maakonda Ida-Virumaale (vt liide C, joonised 9, 10 ja 11). Seetõttu tuli 2019. aastal üle 50% kogu Eesti KHG heitkogustest just sealt (vt liide C, joonis 12). Andmed Ida-Virumaa kohta  Rahvaarv (2020. a) – 134 259 inimest; rahvastik vananeb ja väheneb kiiresti.  Absoluutne enamus (üle 80%) maakonna elanikkonnast räägib emakeelena vene keelt.  Piirkonna majandus sõltub 5900 ettevõttest, mille kvartali kogukäive on 505 miljonit eurot ja mis annavad tööd u 40 800 inimesele (hõivatute arv maakonnas kokku, sh mujal registreeritud ettevõtetes, oli 2020. a u 55 500). 15st piirkonnas tegutsevast enam kui 250 töötajaga tööandjast on 11 äriettevõtet, millest omakorda 67% on pk-sektori ettevõtted.  Sissetulekud on keskmiselt 1161 eurot kuus (Eesti keskmine 2020. a oli 1448 eurot kuus), välja arvatud pk-sektoris, kus keskmine palk on 1663 eurot kuus. Piirkonna väljakujunenud madal palgatase ja töövõimaluste puudus pärsib selle atraktiivsust teistest Eesti piirkondadest pärit inimeste ning kohalike noorte silmis.  Tööturu tõrked väljenduvad Ida-Virumaal nii tööhõive lõhes eestlaste ja mitte-eestlaste vahel (tingituna viimaste ebapiisavast eesti keele oskusest), kui soolises palgalõhes, mis on Ida-Virumaal Eesti suurim (2019. a – 27,9%).  Töötuse määr on Ida-Virumaal pikka aega olnud Eesti keskmisest kõrgem. Enne COVID-19 pandeemiat 2019. a oli Ida-Virumaa töötuse määr 10,2% (Eestis tervikuna 5,3%). 01.01.2021 seisuga on töötuse määr 13,9%.  Suhtelise vaesuse all kannatab 35% maakonna elanikkonnast. Ida-Virumaa põlevkivitööstus  Pk-sektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920. aastatest ning see on märkimisväärselt mõjutanud kohalikke sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. 2019. a moodustas pk-tööstus hinnanguliselt 5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust ja u 2,5% kogu tööhõivest. Sektori suurim tööandja on Eesti Energia kontsern (vt liide C, joonis 13).  Pk-sektor on juba pikka aega kahanenud (vt liide C, joonis 14). 1980. aastatel töötas ainuüksi kaevandustes üle 14 000 inimese. 31.12.2019 seisuga töötas aga Ida-Virumaal kogu sektoris vaid 5 813 inimest. 2020. a jooksul lõpetas neist töö 1 033 ja veel 43 töölepingut oli peatatud. Pk-sektori vähenemise mõjusid, sh mõjusid tööhõivele ja kohalikele omavalitsustele Ida-Virumaal, on üksikasjalikult kirjeldatud järgmises peatükis. On selge, et hoolimata uue keemiatehase rajamisest, Eesti on teel kliimaneutraalsuse poole ning see üleminek mõjutab praegu ja tulevikus kõige rohkem just Ida-Virumaad. See vastab ka Euroopa Komisjoni „2020. aasta aruanne Eesti kohta“ D lisas toodud järeldusele11 (lk 62). Üleminek Ida- Virumaal juba toimub ning piirkonna toetamine õiglase ülemineku fondi (edaspidi ÕÜF) abil on ülitähtis. 6 2. ÜLEMINEKUKATSUMUSTE HINDAMINE IGA MÄÄRATUD TERRITOORIUMI PUHUL 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine Majanduslik mõju Pk-sektori ettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Väheneva pk-sektori majandusmõju Ida-Virumaa majandusele saab kirjeldada Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“12 esitatud mõjutasandite kaudu:  I tasand – pk-sektori tuumikettevõtted;  II tasand – tuumikettevõtetest otseselt sõltuvad majandusüksused, mille teenused või tooted on suurel määral suunatud pk-sektori tuumikettevõtetele või mis saavad sealt olulist sisendit, nt lõhkeainete tootjad, termomehaaniliste ja naftakeemiaseadmete koostajad jne;  III tasand – kaudselt sõltuvad majandusüksused, mille jaoks on kasulik nii I ja II tasandi ettevõtete kui ka nendega seotud tööstusliku taristu lähedus ning millega kaasneb teatud (mastaabi)efekt, nt piirkondlikud kaubasadamad, tööriiete tootjad, mitmesuguste tööstusseadmete paigaldajad ja hooldajad, ohtlike jäätmete käitlejad jne;  IV tasand – muud kaudselt sõltuvad majandusüksused, nagu teenindussektori ettevõtted, keda pk- sektori vähenemine mõjutab peamiselt pk-sektori töötajate ja nende majapidamiste kaudu;  V tasand – muud majandusüksused, nt valitsusvälised organisatsioonid, riigiasutused jms. On selge, et peale pk-sektori tuumikettevõtete on üleminekust kõige rohkem ohustatud II ja III tasandi majandusüksused. Lisaks omab üleminek mõju kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV). Eesti KOVid saavad suure osa oma tuludest (Ida-Virumaal keskmiselt 46%) nende territooriumil elavate inimeste üksikisiku tulumaksust. 2019. a moodustas pk-sektori töötajate tulumaks u 14% Ida-Viru KOVide tulumaksu laekumistest. Samuti saavad KOVid pk-sektorist kasu kaevandamise ja vee erikasutuse eest makstavate tasude kaudu, mis moodustavad keskmiselt vaid 4% KOVide tulust kahe tähelepanuväärse erandiga: Alutaguse vald – 42% ja Narva-Jõesuu linn – 11%. Seetõttu vähendab pk-sektori kahanemine Ida-Viru KOVide kogutulu u 10% võrra (üksikute KOVide puhul vahemikus 5–45%). See mõjutab tugevalt KOVide suutlikkust tagada oma elanikele vajalikud teenused, nagu näiteks sotsiaalteenused, kohalik transport, jäätmekäitlus ja avaliku taristu korrashoid. Mõju tööhõivele 2021. a jaanuari seisuga oli Eesti pk-sektoriga Ida-Virumaal seotud 4737 otsest töökohta. KPMG Balticsi 2020. a tehtud uuringu „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“13 kohaselt toob üks töökoht pk-sektoris kaasa 1,3–3,9 (keskmiselt 2,6) kaudset töökohta teistes sektorites. See tähendab, et pk-sektori 4737 töökohta mõjutavad kaudselt veel 6158–18 474 töökohta piirkonnas, ehk 20–42% kõigist Ida-Virumaal hõivatutest. Pk-sektori tuumikettevõtete prognooside kohaselt väheneb nende otsene tööhõive aastaks 2030 u 1000 inimese võrra (neto, st siit on Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase tööjõuvajadus juba maha arvestatud). Arvestades kaudseid töökohti, võib üleminekust tingitud kumulatiivne töökohtade kadu Ida-Virumaal 2030. aastaks ulatuda u 3700-ni (vt liide C, joonis 15). Need prognoosid arvestavad sujuva üleminekuga, kus pk-sektori ettevõtete planeerimishorisont on pikk ning majanduslik keskkond on suhteliselt stabiilne. Konjunktuuri järsu muutuse korral (nt naftahindade langus, ELi HKSi süsteemi muudatused või ühikute järsk hinnatõus vms) võivad ettevõtted tegevuse lihtsalt lõpetada, mis tooks kaasa hüppelise töökadude kasvu. 7 Põlevkivi sektori töötajate profiilis (vt liide C, joonis 16) on mõned läbivad iseloomulikud jooned: pk- sektoris on keskmine tööstaaž 10 aastat, keskmine kuu sissetulek 1663 eurot ning töötajate keskmise vanus 47 aastat. See kõik muudab sektori töötajate liikuvuse keeruliseks. Sektoris on erakordselt madal naiste ja noorte töötajate osakaal (vastavalt 20% ja 16%), kusjuures viimaste aastate jooksul on alla 35-aastased inimesed moodustanud vaid u 30% uutest töötajatest. Piirkonnas väljakujunenud madal palgatase ja heade töövõimaluste puudus väljaspool energeetikasektorit on oluline põhjus, miks Ida-Viru noored ei soovi oma kodumaakonda elukohana kaaluda. Selleks et motiveerida neid jääma, tuleb luua uued loovad ja noorte ootustele vastavad töökohad. Keeruline on piirkonda tuua ka noori eesti emakeelega spetsialiste, kuna kohaliku keelekeskkonnaga harjumine nõuab neilt reeglina suurt pingutust. Sotsiaalne mõju Üleminek kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal saab olla õiglane ja jätkusuutlik vaid siis, kui see hõlmab ulatuslikumat haridus- ja sotsiaalsüsteemi arendamist, kuna see määrab maakonna atraktiivsust elu- ja töökohana. Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud ajavahemikus 1990-2019 221 807 inimeselt 136 240 inimeseni, mis on suurim rahvastiku vähenemine Eestis. Tööealise elanikkonna vähenemine ja ülalpeetavate osakaalu suurenemine on tekitanud olukorra, kus juba praegu paistab Ida-Virumaa silma halvemate sotsiaal-majanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus ning tervise-, soo-, vanuse- jm parameetritel põhinev ebavõrdsus). Ülemineku sotsiaalne mõju avaldub eelkõige pk-sektori töötajate ja nende perede heaolus. Pk-sektoris töötavates leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised, kusjuures 34% leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja. Pk-sektori vähenemise kontekstis on umbes 8000 inimesel otsene oht langeda alla vaesuspiiri. Ülemineku tulemusena võib Ida-Viru keeruline sotsiaalne olukord veelgi süveneda. Ülemineku tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arvu suurenemine õõnestab KOVide niigi piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet. Sellele lisavad pinget piirkonnas ajalooliselt esinenud raskused kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervisetöötajate meelitamisega. Üleminek avaldab mõju ka kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile. Põlevkivitööstus on kohalike jaoks olnud uhkuse allikaks alates 1920. aastatest ning see on suuresti määranud nende väärtuseid, hoiakuid ja püüdlusi. Pk-sektori tegevuse järkjärgulise lõpetamise kontekstis tuleb säilitada kohaliku kogukonna identiteet ja kaitsta selle järjepidevust, sh pöörates tähelepanu materiaalsele ja immateriaalsele tööstuspärandile ja kultuurile. Keskkonnamõju Pk kasutusel on piirkonnas olnud märkimisväärne keskkonnamõju. Ida-Virumaal on pk kaevandatud kokku u 450 km2 alal, millest 300 km2 on allmaakaevandused (vt liide C, joonis 17). Vanadel ja madalatel (< 15 m) kaevandusaladel on viimasel ajal sagenenud varinguaukude teke, põhjustades ohtlikke maapinna muutuseid. Põhjaveetaseme alandamine kaevanduspiirkondades avaldab mõju veerežiimile, mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja koguselist seisundit ning selliste piirkondade joogivee kvaliteeti. Põhjavee tasemete muutus mõjutab veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal on peamiselt märgalad. Pk-tööstuses tekib aastas u 17 miljonit tonni jäätmeid, mis moodustab ligi 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Pk-tuha tekke maht on suur (2020. a 4,9 mln t), kuid selle taaskasutamise määr on olnud suhteliselt väike: u 2%. Selle jäätme tekke vähendamine ja taaskasutamine on Eestile väljakutse. Ehkki kaevandamisel tekkiv aheraine on tänapäeval enamasti inertne ja viimastel aastatel aina enam taaskasutatud (2020. a 100%), on mõned vanad aherainepuistangud jääkreostuse allikateks. Pk-tööstus avaldab mõju ka Ida-Virumaa elanike tervisele. 30 aastat tagasi teostatud esimesed uuringud pk tervisemõju kohta näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike metaboliitide 8 suurenenud taset pk-sektori töötajate ja piirkonna elanike seas. 2014.–2015. a korraldatud esialgne „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ andis kinnitust, et Ida-Viru maakonna elanike tervislik seisund on kehvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on pk-sektorist tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik terviseuuring. Võimalikud kasvuvaldkonnad Kuna Eesti nutika spetsialiseerimise strateegia (edaspidi S3) on koostatud NUTS2 ehk kogu riigi kohta, kuid ÕÜ kava koostatakse konkreetselt Ida-Virumaa kohta, lähtuvad Eesti ÕÜ kava koosseisus välja pakutud kasvuvaldkonnad lisaks S3-le Praxise ülalmainitud uuringust ning regionaalsest „Ida-Viru maakonna arengustrateegiast perioodiks 2021–2035”, täpsemalt selle „Äriplaanist“ (vt peatükk 2.3). Selle tulemusena on Eesti ÕÜ kava nende kolme süntees ning lähenemine Ida-Virumaa arengu toetamisele mitmekihiline ja nüansirikas. Peale S3 toetatakse ka arenguteed, mis on kooskõlas konkreetselt Ida-Viru ainulaadse sisemise potentsiaali ja võimalustega. Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused. Seega, keskne roll piirkonna majanduse restruktureerimisel peab olema töötleval tööstusel. Uute ettevõtete puhul on tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada oma S3 ja kliimaeesmärke, nagu näiteks keskkonna- ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandussektor, vesiniku tootmine vms. Samuti on oluline säilitada olemasolevad pikaajaliste traditsioonidega, kvalifitseeritud tööjõuga ja taristuga tööstusharud, nt kemikaalide, plasti, metalltoodete, elektriseadmete, tekstiili ja rõivaste tootmine, maavarade kaevandamine jms. Teiseks prioriteediks peab olema IKT-sektori areng, mis tagab suureneva automatiseerimise ja digiteerimise kontekstis kohalike ettevõtete konkurentsivõime. Lisaks, nii Praxise uuring ning regionaalse Ida-Viru maakonna arengustrateegia „Äriplaan“, toovad välja, et lisaks ülaltoodud põhilistele kasvuvaldkondadele tuleb toetada sektoreid, mis mitmekesistaksid Ida-Virumaa majanduslikku struktuuri ning pakuks tulevikukindlaid töökohti ka väljaspool tööstust: mikroettevõtlus, tervishoid ja sotsiaaltöö, jätkusuutlik turism, loomemajandus, sh filmitööstus, mis piirkonnas juba tegev ja saab ainulaadse eelisena kasutada siinseid kaevandus- ja tööstuspaiku, jms. Kõik see tagab elanikele mitmesugused töötamisvõimalused, meelitab ligi talente, parandab piirkonna üldist atraktiivsust ja kultuuriruumi jätkusuutlikkust ning kindlustab selle majanduse tulevikku. Ümberkvalifitseerimise vajadused Lähtudes erinevate ametirühmade riskiteguritest (vt liide C, joonis 16), u 49% kogu pk-sektori tööjõust vajab välja- või ümberõpet, et toetada nende üleminekut uutesse valdkondadesse. Ülejäänud töötajate oskused on hõlpsasti rakendatavad teistes valdkondades, kuid nad võivad vajada lisatuge tööotsingutel. Kõrgharidustasemel on ümberõpet peamiselt vaja juhtidel ja tippspetsialistidel (2% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest), kutseõppetasemel – tehnikutel ja keskastmespetsialistidel (13% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest). Ümberõppe asendamine täienduskoolitusega on võimalik eelkõige keemia- ja kütusetehnoloogia valdkonnas, kuna piirkonna keemiatööstus (muudes valdkondades kui pk-keemia) vajab arenguks asjaomaseid spetsialiste. Kaevandusvaldkonna spetsialistid vajavad pigem ümberõpet, mille saab aga asendada täiendusõppega, kui piirkonnas tekivad uued võimalused teiste maavarade kaevandamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata oskustöölistele ja masinaoperaatoritele, et toetada nende üleminekut teiste tööstusharude spetsiifikale või rakendada oskusi võimalikes kasvuvaldkondades. Enamikul juhtudel peaks piisama täienduskoolitustest, kuid oskuste ülepakkumise korral – või kui on soov rakendada end uuel alal – võib tekkida vajadus täieliku ümberõppe järele. Sellisel juhul on suur potentsiaal töökohapõhise õppe rakendamisel. Kuigi piirkonna koolituspakkumine on juba praegu mitmekesine, on oluline arvesse võtta võimalikke uusi kasvuvaldkondi ning pöörata tähelepanu roheoskuste arendamisele. Potentsiaalne täiendus- ja 9 ümberõppe sihtrühm ületab kutsekoolide praegust suutlikkust, mistõttu on oluline haridusasutusi ette valmistada kasvavaks koolitusnõudluseks. ÕÜF raames on plaanis luua hariduspakkumise juhtgrupp, mis aitaks sünkroniseerida haridusalgatusi kohalike ettevõtete, haridusasutuste ja muude partnerite vahel, tagades õppekavade vastavust kohalikele haridusvajadustele. Olenemata ametirühmast on tähtis tagada venekeelse õppe võimalus, et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida. Õpinguid peaks toetama eesti keele süvaõpe ja vajaduse korral erialane keeleõpe (sh inglise keele õpe). 2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks Eesti ÕÜ kava üldeesmärk on võimaldada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal sellisel viisil, mis tagab kohaliku kogukonna heaolu, toetades samal ajal ettevõtjaid üleminekuga seotud uute ärivõimaluste väljaselgitamisel ja rakendamisel. Selle saavutamiseks on esimene ja peamine ülesanne Ida-Viru maakonna majanduse ümberkujundamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Nii ülalnimetatud Praxise analüüsis kui ka Ida-Virumaa „Äriplaanis“ (vt peatükk 2.3) leitakse, et aastakümneid kestnud tööstusarengust, vastupidavatest taristuvõrgustikest, rohketest hoonestamata ja mahajäetud tööstusalade arendamise potentsiaalist ning tugevate teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika alaste oskustega tööjõust tulenevalt peaks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis olema esmatähtis nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine. Samal ajal juhitakse mõlemas uuringus tähelepanu sellele, et edukas majanduse ümberkujundamine seisneb mitmekesistamises nii Eesti S3 fookusvaldkondades (vt peatükk 2.3) kui ka eespool võimalike kasvuvaldkondadena esitatud valdkondades, samuti abivaldkondades. Olenemata tegevusvaldkonnast peab eesmärk olema suurema lisandväärtusega tulevikukindlate toodete ja teenuste väljatöötamine, mis omakorda loob töökohti, mille palgatase ületab asjaomaste sektorite keskmist. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kasutada kohalike teadusasutuste asjatundlikkust, et suurendada kohalike ettevõtete tehnoloogiateadlikkust ning toetada neid enda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisel. Mitmekesistamine ei toimu iseenesest. Seepärast on piirkonna majanduse terviklikul üleminekul tähtis mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekke jaoks spetsiaalse tugitaristu (sh inkubaatorite ja tööstusparkide) loomine. Peame tegelema ka kapitali kättesaadavusega seotud turutõrgetega, mis on pikka aega olnud kohalikele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) probleemiks. Teine suurem üleminekuga seotud probleem on üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine. ÕÜFi kaudu peame tagama turvavõrgu neile, kelle jaoks üleminek tähendab sissetuleku kaotamist. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ja pakkuma ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi pk-sektori töötajatele. Kohalikke sotsiaalteenuseid tuleb ajakohastada, et edukalt toime tulla nende järgi nõudluse kasvuga, mis tuleneb põlevkivitööstuse hääbumisega seotud majanduslikest ja psühholoogilistest tagajärgedest endistele sektori töötajatele ja nende perekondadele. Hästi integreeritud, kättesaadava ja kohaspetsiifilise tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku loomiseks on vajalik valdkondlik innovatsiooni- ja arendustegevus, mida on aga võimatu ellu viia ilma kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajate meelitamiseta Ida-Virumaale. Aastakümneid kestnud keskendatus tööstussektorile on avaldanud mõju Ida-Virumaa inimeste ettevõtlikkusele, mis on Eesti üks madalamaid, ning on võõrandanud ka piirkonna noori. Seetõttu tuleb lisaks pk-sektori töötajate ümberprofileerimisele välja töötada ulatuslikum 10 koolituspakkumine, mis oleks tihedalt seotud võimalike kasvuvaldkondadega, pakuks õppijatele põhjalikke keele-, rohe-, digi- ja ettevõtlusoskusi ning suurendaks entusiasmi oma kodupiirkonna ümberkujundamisel. Naised moodustavad praegu üle poole Ida-Virumaa elanikkonnast, kuid alla poole piirkonna töötajatest. Pk-sektoris on 34%s leibkondadest ainult üks palgatulu saaja ja enamikul juhtudel on ta meessoost (u 80%). Tööstuspiirkonnas jäävad naistele tihti kas kodupidamise kohustused (mitteametlik laste ja eakate hooldus, jms) või teenindussektori madalapalgalised töökohad, mis on automatiseerimise tõttu kadumisohus. Seega on oluline suurendada naiste võimekust ning pakkuda naistele vajalikku tuge selliste probleemide lahendamiseks, mis on neid seni tööturult eemal hoidnud. Eriline roll on siin loomemajanduse arendamisel14. Kohaliku elanikkonna ning KOVide eelarve vähenemise kontekstis tuleb KOVidele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata neid täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. Ida-Virumaa suuremate KOVide jaoks tuleb samuti välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed soojustootmise lahendused, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Energiaostuvõimetuse ohu vältimiseks, kohalike hoonete energiatõhusamateks muutmiseks ning kohalike elanike elutingimuste parandamiseks on põhjendatud ka korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Põlevkivi töötlemisega seotud tervise- ja keskkonnamõjudele tuleb tähelepanu pöörata saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkuse taastamise ja ennistamise kaudu, suurendades seega ka piirkonna ringmajandusalast suutlikkust (arendades seda samal ajal osana majanduse restruktureerimisest), ja suurema teadlikkuse kaudu põlevkivi töötlemise tervisemõjude kohta. Oluline on meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt ülemineku subjektid, vaid selle elluviijad. Ida- Virumaa kohalik kogukond pole siiani täielikult taastunud identiteedikriisist ja emotsionaalsest traumast, mis järgnes nõukogude aja tööstuse kokkuvarisemisele. See omakorda õõnestab usaldust riigi ja ELi algatuste vastu. Seepärast on esmatähtis tagada kohalikule kogukonnale selle järjekordse ülemineku korral n-ö omanikutunne. Seda saab kõige paremini saavutada kogukonnapõhiste rohujuuretasandi algatuste toetamise abil, mis tõstavad esile kohalikku tööstuspärandit ja - identiteeti ning soodustavad inimeste individuaalset ja koostegutsemist ning sotsiaalset ettevõtlust. See omakorda eeldab üleminekust teavitamist kohalikule elanikkonnale arusaadavas ja vastuvõetavas keeles ning kogukondade võimekuse suurendamist. Reageerimisel ülalmainitud arenguvajadustele tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega (nt tööjõutoetuste kavad) kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuurimuutustega (nt majanduse mitmekesistamine, haridus, tervishoid). 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega Peale eespool mainitud Eesti kliima- ja energiastrateegiate, mis annavad üldise raamistiku Eesti üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, on Eesti ÕÜ kava strateegiline raamistik kindlaks määratud kahe strateegiadokumendiga: riiklik „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“ ja piirkondlik „Ida- Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“. Mõlemat dokumenti ajakohastatakse samal ajal Eesti ÕÜ kava koostamisega. „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“15 on riiklik strateegiline dokument, mille eesmärk on toetada Ida- Virumaa kui Eesti jaoks majanduslikult ja strateegiliselt olulise piirkonna arengut. Arenguvajaduste väljaselgitamisest lähtudes on tegevuskava eesmärk kontekstualiseerida riiklikke strateegiaid Ida- Viru maakonna olukorda arvestades ja kavandada riiklikul tasandil spetsiifiliselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. Tegevuskava eesmärk saavutatakse uute piirkonnapõhiste sekkumiste elluviimisega ning riiklike või ELi vahendite kasutustingimuste kohandamisega kohaliku realiteedi järgi. 11 Õiglase ülemineku mehhanismi (edaspidi ÕÜM) rakendamine moodustab vaid osa Ida-Viru tegevuskavast. ÕÜFi investeeringud täiendavad ülejäänud rakenduskava. Tegevuskava koostamise, edenemise jälgimise ja ajakohastamise eest vastutab Rahandusministeerium. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“16 on piirkondlik strateegiadokument, mille koostab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL) koostöös kohalike sidusrühmadega ja mis on „territoriaalne strateegia“ uue ÜSMi artiklis 23 osutatud tähenduses. Strateegias määratletakse kohalik visioon Ida-Virumaa arenguks ja nimetatakse kõige olulisemad arenguprioriteedid kuni 2035. aastani. See strateegia on aluseks maakonna kaheksa KOVi ja nende koostööpartnerite ühistegevuste loomiseks, ülemaakonnaliste ühisinvesteeringute kavandamiseks ja selliste investeeringute jaoks toetuse taotlemiseks. Strateegia tööversioonis esitatud visiooni kohaselt on Ida-Virumaa aastaks 2035 „uue teadmistepõhise kliimasõbraliku majandusmudeli arendamise tunnustatud eestvedaja, kus on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus. Maakonna elukeskkond on inimkeskne, kaasaegse ja kvaliteetse elu- ja teeninduskeskkonnaga ning aktiivse haridus-, töö-, kultuuri- ja spordieluga. Maakond on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudtee, maantee, veeteede ja õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu.“ Selle visiooni saavutamiseks määratletakse strateegias valdkondlikud eesmärgid. Strateegia sisaldab ka mitut valdkondlikku osa:  plaan B – piirkondlik „äriplaan“ ettevõtluse arendamiseks ja investeerimiseks;  plaan C – piirkondlik süsinikdioksiidi kasutuse plaan;  plaan G – piirkondlik roheplaan rohe-, bio-, sini- ja ringmajanduse sektorite edendamiseks;  plaan E – piirkondlik haridusplaan. Maakonna arengustrateegias on kõige suurema probleemina välja toodud see, kuidas tagada väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnas kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus, majandusareng ja elanikkonna heaolu. Kuna Ida-Virumaa on ELi piiriregioon, sõltuvad maakonna arengustrateegias kavandatud meetmed ja eeldatavad tulemused suurel määral muutuvast väliskeskkonnast, sh ELi suhetest Venemaaga. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“ oli kuni 31. jaanuarini 2022 avalikul väljapanekul ning Ida-Viru maakonna KOVidel tuleb see 2022. aastal heaks kiita. Kontseptuaalselt on Eesti ÕÜ kava eelmainitud kahe strateegiadokumendi tulem: ÕÜ kava koostamiseks leitakse nende ühisosad ning käsitletakse konkreetselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku perspektiivist. Kuigi üleminekuprotsess ise on väga pikaajaline, keskendutakse ÕÜ kavas ajavahemikule, mis kestab kuni 2030. aastani. ÕÜ kava koostamist toetab ka „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“. Maakonnaplaneering hõlmab kogu Ida-Virumaa territooriumi ja annab kohalikele strateegiadokumentidele ruumilise mõõtme, määratledes Ida-Virumaa põhilisi ruumilisi arengusuundi ning olles aluseks KOVide üldplaneeringute väljatöötamisel. Maakonnaplaneeringus määratletakse laias laastus piirkonna maakasutus, tööstuspiirkondade ja muude arenguvõimalustega alade asukohad, olemasolevale ja kavandatavale taristule eraldatud koridorid, kultuuri- ja keskkonnaväärtuslikud objektid ja maastikud jms. Ida-Virumaale laieneb ka Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia ehk S3. Strateegia fookusvaldkonnad on ühtlasi „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE)17 defineeritud ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga fookusvaldkonnad ning hõlmavad järgmist:  digilahendused igas eluvaldkonnas;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  kohalike ressursside väärindamine; 12  nutikad ja kestlikud energialahendused. Kuna Eesti tervikuna moodustab ühe NUTS2 piirkonna, siis kehtivad riiklikud strateegiad (sh TAIE) kogu Eesti territooriumil, sh Ida-Viru maakonnas. Arvestades aga sellega, et ÕÜF on suunatud spetsiifiliselt Ida-Virumaale, mis on eraldiseisev NUTS3 piirkond, siis on ilmne, et ÕÜFi raames ette nähtud fookusvaldkonnad vajavad nüansirikkamat lähenemist kui ainult S3s toodu. Seetõttu Eesti ÕÜFi kava koosseisus välja pakutud kasvuvaldkonnad ja tegevused lähtuvad lisaks S3-le ka Praxise uuringust ja regionaalsest arengustrateegiast, täpsemalt selle „Äriplaanist“ (vt üleval). Tulemusena on Eesti ÕÜ kava lähenemine Ida-Virumaa arengu toetamisele mitmekihiline ja toetab peale S3 ka arenguteed, mis on kooskõlas just Ida-Viru ainulaadse endogeense potentsiaali ja võimalustega. ÕÜFi ettevõtlus-, haridus- ja tööturumeetmed on disainitud nii, et need oleks selle lähenemisega kooskõlas. 2.4. Kavandatud tegevuste liigid ÕÜF sekkumiste struktuur Kontseptuaalselt on Eesti ÕÜF jagatud kaheks tegevussuunaks. Esimene tegevussuund kannab nimetust „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada ülemineku peamine probleem: kohaliku majanduse ja tööjõu ümberkorraldamine ja mitmekesistamine. Esimese tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas ÕÜFi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud tegevustele. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle osana kavandatud meetmed vastavad suures osas ÕÜFi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktidele d, e, f, g, h, i, j ja o. Enamiku sekkumiste korral on rahastamise taotlemise protsess konkurentsipõhine: meetmete elluviimiseks kehtestatakse tingimused, mille alusel saab esitada projektiideid. Seejärel hinnatakse esitatud ideid vastavalt kehtestatud nõuetele ja nõuete eduka täitmise korral tehakse positiivne rahastamisotsus. Eesti ÕÜ kava keskmes on VKEde kasvu, mitmekesistamise ja konkurentsivõime toetamine. Võttes arvesse asjaolu, et suurim osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest ongi VKEd, tuleb Eesti puhul ÕÜFi tugimehhanismide kujundamisel rakendada granulaarsemat lähenemisviisi, mis võimaldaks adekvaatselt arvestada ettevõtete erisusi. Tulemuseks olev ÕÜFi sekkumiste struktuur on järgmine: 1. tegevussuund: „Majandus ja tööjõud“:  Ida-Viru suurinvesteeringute toetus;  Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse kasvatamise toetus;  Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja –taristu;  Väikeettevõtluse toetus;  Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele;  Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses. 2. tegevussuund: „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus”:  Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist;  Korterelamute energiatõhususe toetamine;  Kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine, jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ja tervisekahjude vähendamine; 13  Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine;  KOV investeeringud ÕÜF abikõlblikes valdkondades (fookusega KOV hoonete energiatõhususe parendamisel ja sotsiaalse infrastruktuuri ajakohastamisel);  Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks (fookusega keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel ettevõtlusel). ÕÜF sekkumised on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva kava liides A. Eeldatav panus ülemineku mõju leevendamisse Käesolevas ÕÜ kavas kavandatud ja liites A kirjeldatud sekkumiste eesmärk on kõige tõhusamalt leevendada ainulaadseid probleeme, millega Ida-Viru maakond seisab silmitsi üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, võttes arvesse nii võimalikke kasvuvaldkondi kui ka piirkondlikke arenguvajadusi (vt eespool). Käesoleva ÕÜ kavaga ettenähtud sekkumiste põhi rõhk on Ida-Viru majanduse ja tööjõu ümberkorraldamisel ja mitmekesistamisel, kuid käsitletud on ka sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. ÕÜFi rakendamise väljundeid on detailselt kirjeldatud peatükis 4. Tegevuste vastavus DNSH printsiibile Kõik käesoleva kava raames elluviidavad sekkumised peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH). 2022. a alguses teostati kogu Eesti EL struktuurfondide rakenduskavale, sh käesolevale ÕÜ kavale, DNSH analüüs, mis leidis, et ÕÜ protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi taastuvenergiaallikatele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. Fossiilkütustesse ei investeerita. Investeeringud taristusse on eeldatavalt limiteeritud, võimaldades mh väikese ökoloogilise jalajäljega renoveerimistöid. Kõik ülejäänud asjakohased keskkonnamõjud leevendatakse eeldatavalt olemasolevate Eesti keskkonnamõjude seaduste kaudu. Üks meede, millel tuvastati võimalik kahjulik mõju, oli põlevkivi kasutamise lõpetamine kaugküttes ning selle asendamine taastuvenergiaallikaga (suures osas biomassil põhinev). Teatavasti ei toeta igasugune biomass keskkonna- ja kliimaeesmärke. Selle pärast saab programmi raames kasutada vaid uues taastuvenergia direktiivis sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi. Kokkuvõtteks, ei ole ÕÜ kavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel. Lisaks DNSH printsiibi jälgimisele, peavad ÕÜ raames elluviidavad pikaajalised investeeringud läbima kliimakindluse analüüsi. Põhjendus tulusate investeeringute toetamiseks muudes ettevõtetes kui VKEd 2021. aasta jaanuari seisuga oli Eesti pk-sektoriga Ida-Virumaal seotud 4737 otsest töökohta ning hinnanguliselt u 6158–18 474 kaudset töökohta abistavates sektorites. Nagu selgitatud peatükis 2.1, võib pk-sektori hääbumise tõttu aastaks 2030 Ida-Virumaal kaduda u 3700 otsest ja kaudset töökohta, ning sedagi juhul, kui üleminek on sujuv ja konjunktuuris ei toimu järske muutusi. Põlevkiviga mitteseotud Ida-Viru ettevõtete viimaste aastate (2018–2021) statistikat vaadates ilmneb, et vaatamata ettevõtete arvu kasvule on töökohtade arv kahanenud peaaegu kõikides ettevõtte suurusgruppides. 2021. a on töökohti lisandunud vaid suurtesse ettevõtetesse, mis on võimelised looma ka keskmiselt rohkem töökohti – ühe ettevõtte kohta oli 2021. a suurtes ettevõtetes 5–6 korda rohkem töötajaid kui keskmise suurusega ettevõtetes (vt liide C, joonis 18). Seega töökohtade arv Ida-Virumaal pigem kahaneb ning seda mitte ainult pk-sektoris, vaid ka üldiselt. Töökohtade loomise hõlbustamiseks on Eestis mitu toetusprogrammi. Näiteks starditoetus, millega toetatakse kuni 24-kuu vanuste mikroettevõtete arendusplaanide elluviimist maksimaalselt 15 000 euroga, eeldusel, et luuakse vähemalt 2 uut töökohta. Aastatel 2015–2021 moodustasid Ida-Viru 14 ettevõtete taotlused vaid 5% kõigist taotlustest (21 edukat taotlust). See oli üks madalaimatest näitajatest üle Eesti. Kõigi rahuldatud Ida-Virumaalt saabunud taotluste summa sellel perioodil kokku oli u 375 000 eurot ning 7 aastaga loodi selle toetusega 44 uut töökohta. Alates 2020. a maist kuni 2022. a aprillini oli Ida-Virumaal rakendamisel tööstusinvesteeringute toetamise meede, mille tingimused sarnanesid ülalmainitud ÕÜFi suurinvesteeringu toetuse omadega. Kokku rahastati toetusskeemist 13 projekti, mille abil luuakse maakonnas 233 uut töökohta. 5 aastaga (2022–2027) oleks sama tempoga ja toetusega loodud vaid 582 töökohta. Eelnevast ülevaatest on ilmselge, et ÕÜFi vahenditest on põhjendatud ka muude ettevõtete kui VKEd toetamine, kuna ainuüksi VKEd ei suuda maakonnas piisavas mahus töökohti luua. Tulusate investeeringute soovituslik loetelu muudesse ettevõtetesse kui VKEd Selleks et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvus, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje, mille tulemusena saadud indikatiivne loetelu tulusatest investeeringutest muudes ettevõtetes kui VKEd on järgmine: Ettevõtte nimi Plaanitav tegevus Eeldatavad uued töökohad: otsesed / kaudsed / ehitus AS Sillamäe - Reisilaevade kai rajamine 40 / 1000 Sadam Eesti Energia AS - Pump-hüdroelektrijaama rajamine 25 / 400 - Taastuvenergia korrashoiukeskus 45 - Vesiniku tootmine ja lõppkasutamine 20 gaasitaristus ja rasketranspordis NPM Silmet OÜ - RE magneti tehas 1000 Viru Keemia - Puidukeemia toodete tootmine 250 / 1000 / 500 Grupp AS - Biopolüoolide tootmine 50 / 200 - Päikesepargi rajamine 15 / - / 50 - Tuulikupargi rajamine 20 / - / 100 Aquaphor - Uue veepuhastussüsteemide tehase ehitus 700 / 200 International OÜ Jeldwen Eesti AS - Saeveski loomine Ida-Virumaale 30-50 Golden Fields - Heinatehase rajamine (koostöös 100 Factory OÜ põllumeeste ühistuga KEVILI) Ragn-Sells AS - Kliimaneutraalse ülipuhta 50-70 / 300-400 kaltsiumkarbonaadi tootmine ajalooliselt keskkonda ladestatud põlevkivituhast suuremahulise materjalitööstuse tarbeks Fibenol OÜ - Bioressursi fraktsioneerimise tehnoloogial 70-100 (esimeses etappis) baseeruva biotööstus-kompleksi rajamine Ida-Virumaale Kõik ülalmainitud projektiideed on detailselt kirjeldatud käesoleva kava liites B. Ülalmainitud investeeringud kujutavad endast uusi tootlikke investeeringuid, mis ei too kaasa üleviimist ning mis on vajalikud ÕÜ kava rakendamiseks, kuna nad aitavad minna 2050. aastaks üle kliimaneutraalsele majandusele ning loovad Ida-Viru maakonda täiendavaid töökohti. Lähtudes ÕÜFi sekkumiste konkursipõhisest loogikast, ei ole enne taotlusvoorude avamist võimalik teada, kas üleval kirjeldatud projektid reaalselt kandideerivad rahastusele ÕÜ sekkumiste raames. Igal juhul, tuleb neil asjakohaste sekkumiste kaudu taotleda rahastamist konkurentsipõhiselt VKEdega 15 samadel alustel ning vastata mh riigiabi, DNSH, ELi HKS regulatsiooni ning kliimakindluse nõuetele. Biomassi kasutamise korral (nt Viru Keemia Grupp AS või Fibenol OÜ projektide puhul), peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade KHG heitkoguste vähendamisele suunatud investeeringute ammendav loetelu 2021. aasta juunis Eesti suurettevõtete seas läbiviidud ideekorje raames oli ettevõtete poolt esitatud mitu projektiideed, mis käsitlesid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist olemasolevates Ida- Virumaal asuvates ELi HKSi käitistes, sh Eesti Energia Auvere ja Balti elektrijaamade jäätmepuidule üleviimise projektiideed. Hetkel nende projektide toetamist Õiglase ülemineku fondist ei kavandata. Koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega ÕÜFi kavandamisel on võetud arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid meetmeid, sh moderniseerimisfond, REACT-EU, ümberkorraldamisrahastu ja heitkogustega kauplemise süsteemi kauplemistulu. Käesolevas ÕÜ kavas tehakse ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või analoogide maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal. Koostöös kohalike partneritega otsustati, et ÕÜFi rõhk Ida-Virumaal peab olema majanduse mitmekesistamisel ja uute töökohtade loomisel. Linnaruumi, energiatõhususe ja teenuste parandamist ning muid üldist piirkonna arengut soodustavaid tegevusi on plaanis ellu viia pigem teistest allikatest, sh EL programmide toel. Seega saab Ida-Virumaa õiglase osa ka muudest ELi vahenditest ning õiglase ülemineku meetmed on teistele vahenditele lisaks. Sotsiaalvaldkonnas täiendavad ÕÜF sekkumised ESF+ sekkumisi. ESF+ rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse korraldamisele, shuute teenuste arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele. ÕÜFi raames keskendutakse nii uute teenuste arendamisele ja teenuste kvaliteedi tõstmisele kui ka spetsialistide motiveerimisele ja kompetentsi parendamisele, kuna Ida-Viru maakonnas on suur probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet on ebaühtlane. Üleminekust tingitud nõudluse kasvu kontekstis on vaja tugevdada maakonna võimekust sotsiaal- ja terviseteenuseid osutada. Kõikide eri rahastamisallikatega hõlmatud meetmete, sh muudest allikatest rahastatavate erilahenduste ja Ida-Virumaale suunatud suurprojektide kumulatiivne mõju kajastub riiklikus „Ida- Virumaa tegevuskavas 2030“ (vt ptk 2.3). Koostoime ja vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi teiste sammastega Eesti kaalub võimalust kasutada ÕÜMi II samba vahendeid selleks, et käsitleda kapitali kättesaamatuse probleemi, mis on pikka aega takistanud VKEde arengut Ida-Virumaal. ÕÜMi II sammas võiks tagada olemasolevatele ja uutele kohalikele VKEdele juurdepääs nende ümberkujundamiseks vajalikule kapitalile, mh selleks, et võimaldada neile ÕÜMi I samba raames kavandatud sekkumistes ja programmides osalemine. Avaliku sektori laenurahastu (ÕÜMi III sammas) kasutamist kaalutakse eelkõige eluaseme arenduste ja territooriumite taaselustamise projektide elluviimise jaoks. Õiglase ülemineku mehhanismi II ja III samba alusel toetatavad sektorid ja valdkonnad Toetust tuleks kaaluda kõigile ÕÜMi II ja III samba kohaselt toetuskõlblikele sektoritele (sh jätkusuutlik taristu, turismitaristu, teadustegevus, innovatsioon ja digiteerimine jne). Praegu ei ole sektoritele ega valdkondadele mingeid piiranguid ette nähtud. 16 3. JUHTIMISMEHHANISMID 3.1. Partnerlus Partnerlus Kooskõlas uue ÜSMi artikliga 6 on Eesti ÕÜ kava ettevalmistamisel kavandanud ja rakendanud laiaulatuslikku partnerlust, võttes arvesse ÕÜFi eripära. Riiklikul tasandil moodustas Rahandusministeerium ÕÜ kava ettevalmistamise ja elluviimise seire jaoks juhtkomisjoni, kuhu kuulub 20 peamist sidusrühma, sh:  Ministeeriumid (Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium);  Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esindajad;  Liidud ja katusorganisatsioonid (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Keemiatööstuse Liit, MTÜ Rektorite Nõukogu);  Kohalikud partnerid (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru Investeeringute Agentuur);  Keskkonnaorganisatsioonid (Eesti Keskkonnaühenduste Koda);  Eesti Töötukassa;  Noorte esindajad (MTÜ PWP Liit). Juhtkomisjon tegutseb ka rakenduskava seirekomisjoni töörühmana (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 240/2014 artikliga 15). Piirkondlikul tasandil rajas IVOL piirkondliku ÕÜ platvormi, mis ühendab 52 piirkondlikku ja muud sidusrühma. Töösse panustavad ka muud sidusrühmad (nt Ida-Viru teadusnõukogu, haridus- ja turismiklastrid jne). Rahvusvahelisel tasandil osalevad Ida-Virumaa ÕÜ protsessi osapooled mitmes võrgustikus, nt üleeuroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, ning vahetavad teadmisi teiste piirkondadega koostööprojektide ja algatuste (nt ExchangeEU, CINTRAN jm) kaudu. Kavatseme integreerida ÕÜFi nii partnerite kui ka abisaajate jaoks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed peatükis 2.4 loetletud sekkumistesse. Siiski on mitu haldussuutlikkusega seotud vajadust, mida kavatseme ÕÜFi tehnilise abi raames toetada, nimelt:  venekeelsetele abisaajatele ja kogukonnale keskenduv kommunikatsioon;  IVOLi toetamine tõhusate teabevoogude tagamiseks ja abisaajate abistamiseks projektide ettevalmistamisel ja koordineerimisel ning üleminekuga seotud teadmiste suurendamiseks piirkondlike partnerite seas;  IVOLile ja teistele partneritele võimaluste pakkumine, et osaleda rahvusvahelistes võrgustikes, parimate tavade jagamises ja oskuste arendamisega seotud meetmetes;  suuremate ühiskondlike sidusrühmade (ametiühingud, äri- ja keskkonnaorganisatsioonid) suutlikkuse suurendamine aktiivseks osalemiseks ÕÜ protsessis. Avaliku konsulteerimise tulem Lisaks ÕÜ juhtkomisjoni ja piirkondliku platvormi loomisele toimus ÕÜ kava ettevalmistamise käigus mitmekesine avalik konsultatsioon, sh avalikud seminarid, kirjalikud konsultatsioonid, teemarühmad, arutelud sidusrühmadega, üldsuse teavitamine ja teabe levitamine jms. 2020. aasta suvel korraldati avaliku arvamuse küsitlus, mille eesmärk oli hinnata kohalike elanike rahulolu piirkonna praeguse olukorraga ja saada kinnitust tulevaste arenguvajaduste kohta. Küsitluse käigus koguti üle 1500 vastuse. Küsitluse kohaselt oldi enamasti rahul Ida-Virumaa looduskeskkonna 17 ja külastuskohtade mitmekesisusega, piirkonna kultuurilise mitmekesisusega, avalike ruumidega, haritud ja töökate inimestega ning transpordiühendusega. Arenguvajadustena mainiti nt töökohtade loomist, ettevõtluskeskkonna arendamist ja konkurentsivõimelisi palkasid. Noored (alla 30-aastased isikud) on vähem rahul piirkonna vaatamisväärsuste, kultuurilise mitmekesisuse ja avalike ruumidega ning ei pruugi pidada kohalike inimesi eriliselt harituks ega töökateks. Noored on aga rohkem rahul aktiivse ja kokkuhoidva kohaliku kogukonna ning kohalike avalike teenustega. Noored peavad tähtsaks investeerida taastuvenergiasse ning näevad oma tulevikku töökohtadel, mis eeldavad inimestega suhtlemist või on loomingulised (sh IT-sektor). Noorte arvates on Ida-Viru inimtekkeline keskkond aegunud ja aktiivse liiklemise võimalused puudulikud. 2021. a novembris-detsembris toimus noorte kliimakogu, milles osales u 30 eri vanuses Ida-Viru noort, kes esitasid täiendusettepanekuid käesolevasse kavasse. Pärast kliimakogu lõppemist, moodustasid selles osalenud noored mittetulundusühingu (MTÜ PWP Liit), mis on praeguseks võetud liikmeks ÕÜ juhtkomisjoni. Seega, noored on Eesti ÕÜ protsessis teiste huvigruppidega võrreldes võrdväärtuslikud partnerid. 3.2. Seire ja hindamine ÕÜFi sekkumisi jälgitakse kogu rakendusperioodi jooksul pidevalt vastavalt peatükis 4 esitatud näitajatele. Samuti tehakse kaks hindamist: vahehindamise lähteülesanne töötatakse välja 2025. aastal ja viiakse ellu 2026. aastal; lõpphindamise lähteülesanne töötatakse välja 2029. aastal ja viiakse ellu 2030. aastal. Mõlemal hindamisel käsitletakse ÕÜFi edusamme, kuid võetakse arvesse ka ÕÜMi II ja III samba projekte, poliitikaeesmärgi nr 5 („Inimestele lähedasem Eesti“) projekte, mida viiakse ellu Ida-Virumaal, samuti muid konkreetselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. See lähenemisviis tagab, et ÕÜFi analüüsitakse vastastikuse täiendavuse alusel teiste meetmetega. 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) Eesti ÕÜFi korral on rakendusasutused (st teise tasandi vahendusasutused) samad, mis struktuurifondide sekkumiste puhul. Seega vastutab ÕÜFi rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest struktuurifondide rakenduskava seirekomisjon, kuhu kuuluvad kõik asjaomased ministeeriumid ja peamised partnerite katusorganisatsioonid. ÕÜFi juhtkomisjon (mida on kirjeldatud eespool) tegutseb seirekomisjoni alluvuses töörühmana. 4. PROGRAMMIPÕHISED VÄLJUND- VÕI TULEMUSNÄITAJAD Programmipõhised näitajad on ette nähtud ainult meetmete jaoks, mis on seotud KOVide investeeringutega ÕÜFi toetusõiguslikesse aladesse ja piirkondlike algatuste toetuseks, et võimendada õiglast üleminekut. Mõlemad meetmed võimaldavad taotlejatel valmistada ette ulatuslikumat tegevust ja seetõttu on vaja programmipõhiseid näitajaid, et vältida mitmekordset kohaldamist väga piiratud arvu tegevuste korral, mis vastavad igale väljundile või tulemusnäitajale. Tabel 1: Väljundnäitajad Erieesmärk ID Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus eesmärk (2029) (2024) 18 JTF RCO 01 toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 80 228 JTF RCO 02 toetust saavad ettevõtjad ettevõtjad 20 78 JTF RCO 04 mitterahalist toetust saavad ettevõtjad 60 150 ettevõtjad JTF RCO 15 loodud ettevõtlusalase inkubatsiooni ettevõtjad 10 40 suutlikkus JTF PSO43 osaluskordade arv osaluskord 4403 14 766 JTF RCO 22 täiendav võimsus taastuvenergia MW 0 7 tootmiseks JTF RCO 34 täiendav jäätmete ringlussevõtu tonne aastas 0 10 000 suutlikkus JTF RCO 38 toetatava taastatud maa pindala ha 20 100 JTF RCO 18 suurema energiatõhususega eluruumid / 0 400 eluruumid korterid Tabel 2: Tulemusnäitajad Sihtväärtus Mõõtühik Baas- või Andmete eesmärk võrdlus- Vaatlus- väärtus Näitaja (2029) allikas aasta Eri- ID JTF RCR 01 Toetatavates üksustes loodud „Täistööaj 0 2021 1 085 SFOS / töökohad a projekti ekvivalent aruanded i aastas JTF RCR 10 Toetatavates üksustes loodud 0 2021 40 SFOS / 2 teadusuuringute valdkonna Täistööaja projekti töökohad ekvivalent aruanded i aastas JTF RCR 02 erasektori investeeringud, euro 0 2021 168 000 SFOS / mis täiendavad riigi toetusi 000 projekti aruanded JTF RCR 03 toote- või protsessiinnovatsio ettevõtjad 0 2021 30 SFOS / oni kasutusele võtvad VKEd projekti aruanded JTF RCR 04 turundus- või organisatsioonii ettevõtjad 0 2021 20 SFOS / nnovatsiooni kasutusele võtva projekti d VKEd aruanded JTF VVT67 osalejad, kes said lahkudes kv osalejate a 0 2021 11 475 SFOS 2 alifikatsiooni rv / projekti aruanded JTF PSR 43 Peale teenuse saamist osalejate a 0 2021 845 SFOS / tööhõives olev tööealine rv Statistikaa elanikkond met JTF RCR 18 VKEd, kes kasutavad ettevõtlu ettevõtjai 0 2021 40 SFOS / sinkubaatori teenuseid pärast d aastas projekti inkubaatori asutamist aruanded JTF RCR 29 hinnangulised KHG t 10148 2021, 1211 SFOS / heitkogused CO2 ekv/a 2024 projekti aruanded JTF RCR 52 taastatud maa, mida ha 0 2021 60 SFOS / kasutatakse rohealade, projekti sotsiaaleluruumide, aruanded majandusliku või muu kasutuse jaoks 19 JTF RCR 26 Primaarenergia aastane MWh/aast 6000 2021 3600 SFOS / tarbimine (sellest: elamud, as projekti üldkasutatavad hooned, aruanded ettevõtted, muu) 20 LIIDE A: EESTI ÕÜF SEKKUMISTE DETAILNE KIRJELDUS Selgitus: ÕÜF vahendeid on plaanis jaotada kahe tegevussuuna vahele. Esimese tegevussuuna eesmärgiks on aidata ümber korraldada ja mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust ja tööjõudu; teine tegevussuund käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Täpsemalt, ÕÜF meetmestik on planeeritud järgmisena: Sekkumise nimetus Lühikirjeldus Tegevussuund nr 1: majandus ja tööjõud Ida-Viru Sekkumise eesmärk on mitmekesistada piirkonna majandust, toetades uusi suurinvesteeringute suuremahulisi tootlikke investeeringuid suurema lisandväärtusega toetus (sh tööstus) töökohtadega ettevõtetesse. Meede on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele (vt allpool ja liide B), tingimusel et nad vastavad ÕÜFi, ELi HKSi süsteemi, riigiabi ning DNSH nõuetele; biomassi kasutamise korral, peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Meetmest toetatakse eeskätt põhivarainvesteeringuid uute toodete tootmiseks (või teenuste pakkumiseks) ja ettevõtete (või üksuste) rajamiseks. Toetussummad olenevad projekti mahust, ettevõtte suurusest, loodud töökohtade arvust, palgatasemest jm kriteeriumitest. Toetust antakse jooksva taotlemise kaudu. Ida-Viru ettevõtluse Sekkumisel on kaks eesmärki: teadmusmahukuse 1) kasvatada ettevõtete teadmusmahukust, et arendada Ida-Virumaal kasvatamise toetus suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Sekkumine toetab mh rakendusuuringute tellimist ja/või läbiviimist, uute tehnoloogiate loomist, katsetamist ja teadustöötajate palkamist Eesti nutika spetsialiseerimise strateegiaga vastavuses olevates valdkondades. Sekkumine on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele, tingimusel et nad vastavad ÕÜFi, riigiabi ja DNSH nõuetele. Toetust antakse konkursside kaudu; 2) tõsta Ida-Virumaal tegutsevate haridus- ja teadusasutuste voimekust pakkuda piirkonna ettevotlusele vajalikke teadmusteenuseid ja tohustada teadusasutuste, korgkoolide ja ettevotete koostö ö d Ida-Virumaal. Tegevuse tulemusena kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevotete arv Ida-Virumaal, suureneb piirkonna teadus- ja korgharidusasutuste koostö ö ettevotetega, paraneb piirkonna ettevotete ligipääs tehnoloogiaalasele teavitamisele ja nõustamisele, arendatakse laboriteenuseid ja piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja asutuste ühishuvidest kantud teadus- ja arendustegevust. Tegevusi rahastatakse programmipõhiselt teadusasutuste ja kõrgkoolide konsortsiumi ühise tegevuskava kaudu. Ettevõtluse Sekkumise eesmärk on luua täiendavate nõustamisteenuste rakendamise mitmekesistamise ning mitme inkubaatori (tööstusinkubaator Narvas ning digiinkubaator ja tugiteenused ja meediainkubaator Jõhvis) loomise kaudu eeldused majandusstruktuuri -taristu muutmiseks, sh uute ettevõtete ja töökohtade tekkimiseks, uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks, iduettevõtete ökosüsteemi ning 21  loomevaldkonna arenguks (sellel on eriti oluline mõju kohalike noorte ja naiste võimekuse suurenemisele, vt ptk 2.2) ning piirkonna turunduseks. Väikeettevõtluse Sekkumise eesmärk on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate väike- ja toetus mikroettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja ekspordisuutlikkust, suurendades nende struktuur- ja inimkapitali. Sekkumine on suunatud just väikestele- ja mikroettevõtetele ning arvestab nende suutlikkusest tulenevate vajadustega: toetussummad on väiksemad ning toetusmäärad on kõrgemad (võrreldes suurinvesteeringute toetusega), toetatavate tegevuste arv on mitmekesisem. Toetatakse nii tootlikke investeeringuid uuenduslike ja suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisse kui ka ettevõtete sisemise suutlikkuse suurendamist, nt personali-, müügi- , turundus-, tehnoloogia-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamist. Rahastamine toimub avatud konkursside kaudu. Tööle asumise toetus Sekkumine koosneb kahest meetmest: ning töötajate 1) ajutine toetus pk-sektoris töö kaotanud töötajatele. Toetusmeetme ümberprofileerimise põhikomponent on pärast uuele tööle asumist töötajale toetuse maksmine, toetus et kompenseerida osaliselt eeldatavalt madalamat sissetulekut teatud põlevkivisektori ajavahemiku (0,5–1 aasta) jooksul. Sekkumise eesmärk on motiveerida pk- töötajatele sektori töötajaid võimalikult kiiresti (kuni 100 päeva jooksul) uut tööd leidma ning pehmendada nende üleminekut uude valdkonda. Meede aitab ära hoida pikaajalist töötust, võimalikke kaasnevaid sotsiaal- majanduslikke probleeme ning töötajate töövalmiduse ja konkurentsivõime vähenemist. Töötajaid aktiveerivad meetmed on osa tööturuasutuse standardpaketist (riiklik rahastus või ESF), mistõttu neid käesolevas meetmes eraldi ei käsitleta; 2) ümber- ja täiendusõppeprogrammid, mis hõlmavad paremat täiendus-, ennetus- ja ümberõppe pakkumist, toetades pk-sektorist teistesse valdkondadesse lahkuvate inimeste sujuvat üleminekut või nende ümberprofileerimist samas ettevõttes. Meede on peamiselt suunatud pk- sektori praegustele ja endistele töötajatele. Sekkumist viib ellu Eesti Töötukassa. Ida-Viru Sekkumise eesmärk on olenevalt piirkonna ettevõtete vajadusest täienduskoolituse suurendada koolituskohti kutseõppes, kõrghariduses ja täienduskoolituses mahu suurendamine nii kooli- kui ka töökohapõhises õppevormis, tagades õppijatele ning uute keeleoskused, digipädevuse ja ettevõtliku suhtumise ning pöörates tasemeõppe tähelepanu ka roheoskuste arendamisele. Toetatakse õppimisvõimaluste õppekavade loomist kutse- ja kõrghariduses; erialase täiend- ja ümberõppe võimaluste arendamine ning loomist kvalifikatsiooni omandamiseks ja tõstmiseks; täiskasvanute üld- ja käivitamine kutse- ja võtmepädevuste, sh ettevõtluspädevuste, rohe- ja digioskuste jm kõrghariduses arendamist; elukestva õppe populariseerimist; koolitajate koolitamist. Sekkumise alusprogramm töötatakse välja ja seda hallatakse juhtkomisjoni kaudu, mis hakkab koosnema kohalikest äri-, koolitus- ja haridussektori esindajatest, tagades nõnda hariduspakkumise vastavuse kohalikele ootustele. Tegevussuund nr 2: keskkond ja sotsiaalne kaasatus Kaugkütte lahti Sekkumise eesmärk on Kiviõli linna soojuse tootmise lahti sidumine sidumine põlevkivist põlevkivitööstusest. Kiviõli linna kaugküttevõrgu soojus pärineb Kiviõli 22  Keemiatööstus AS-st, kus toodetakse soojust ja elektrienergiat koostootmise protsessis ning selleks kasutatakse põlevkivi, uttegaasi ja põlevkiviõli. Kaugküttevõrku on ühendatud ka võrguettevõtjale AS Kiviõli Soojus kuuluvad maagaasi katlad. Kuna suund on võetud põlevkivi energeetilise kasutuse lõpetamisele, siis tuleb leida lahendus linna soojuse tootmisele. Käesolev sekkumine toetab uue soojuse tootmise seadme ehitust, mis kasutab 100% taastuvaid energiaallikaid. Kaugküttevõrgu soojusega varustamiseks on erinevaid võimalusi, näiteks biokütuseid kasutava koostootmisjaama, katlamaja või taastuvenergiat kasutavate soojuspumpade rajamine, mis aitavad võrreldes praeguse soojuse tootmise lahendusega kokku hoida primaarenergiat ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Sekkumise raames saab kasutada vaid uues taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi. Rahastamine jaotatakse konkurentsipõhiselt, tingimusel et pakkujad vastavad ÕÜFi, riigiabi ja DNSH nõuetele. Korterelamute Sekkumise eesmärk on korterelmute rekonstrueerimine, mille läbi energiatõhususe väheneb hoonete energiatarbimine ning elutingimused paranevad tänu toetamine paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Senine üle- eestilise rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimise toetusi on varasemalt diferentseeritud nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse nagu Ida-Virumaa. Arvestades rekonstrueerimise vajaduse mahukust on mõistlik suunata täiendavaid vahendeid soodsamate tingimustega Ida-Virumaale. Sekkumise tegevusi rahastatakse läbi avatud taotlusvooru. Kaevandamisega ja Sekkumise eesmärk on leevendada põlevkivi ja muude maavarade põlevkivi kasutamisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Meede koosneb kolmest töötlemisega seotud tegevusest: keskkonna- a) mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja probleemide / või nende looduslikkuse taastamine (sh põlevkivikaevanduse lahendamine, pärandmõjuna muutunud põhjaveerežiimi uuring ja kaevandatud alade jäätmekäitluse korrastamine), luues seeläbi tingimused saastunud alade kasutamiseks, piirkondlik näiteks metsamajandusmaana, tööstusaladena jms (objektid valitakse arendamine ning mitme uuringu alusel, sh LIFE IP CleanEST jt); tervisekahjude vähendamine b) jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ja ringmajandusalase suutlikkuse parandamine; c) pikaajalise uuringu korraldamine kohalike inimeste kokkupuute kohta looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töötamiskeskkonnas ning nende mõju hindamine inimeste tervisele ja heaolule (asjaomane erialatermin on biomonitooring). Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Ühiskondlikku Sekkumine keskendub tegevusele, mis täiendavad üldisi riiklikke muutust toetavate jõupingutusi Eesti heaolusüsteemi ajakohastamisel ning võimaldavad Ida- sotsiaal- ja Virumaa sotsiaal- ja terviseteenuste süsteemil edukalt toime tulla nõudluse kasvuga teenuste järgi ning rahvastiku vähenemise ja KOVide sissetulekute 23 terviseteenuste vähenemisega, mis tulenevad põlevkivitööstuse hääbumisest Ida- arendamine Virumaal. Kui uue perioodi ESF+ rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse korraldamisele, sh uute teenuste arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele, siis ÕÜFi raames keskendutakse nii uute teenuste arendamisele ja teenuste kvaliteedi tõstmisele kui ka spetsialistide motiveerimisele ja kompetentsi parendamisele, kuna maakonnas on suur probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet kõvasti lonkab. Tulemusena, käesolev sekkumine keskendub kolmele Ida-Viru- spetsiifilisele tegevusele: a) integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru maakonnas, mille tulemiks on katkematu teenus klientide jaoks (sh vaimse tervise valdkonnas). Ida-Virumaa probleemid on juba praegu teravamad, kui mujal Eestis ning väljumine põlevkivipõhisest majandusmudelist ägestab neid potentsiaalselt veelgi. Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on ülemineku raames oluline element, kuna sellest sõltub kas inimesed näevad piirkonnas elamise võimalusi või otsivad neid mujalt. Seetõttu on investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse ÕÜF vahenditest möödapääsmatu; b) motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks, et motiveerida neid valima töökohaks pk-sektori pikaajaliste tervisemõjudega ja endiste pk-sektori töötajate sissetulekute vähenemise tõttu täiendava sotsiaalmajandusliku surve all kannatav piirkond. Motivatsioonipaketi raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvalkdonnas töötavatele ja tulevastele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi, mis aitavad omakorda piirkondlikult ühtlustada pakutava toe kvaliteeti; c) KOVidega ja kodanikuühendustega koostöös innovatsiooniprogrammi käivitamine, mille eesmärk on uute kohaspetsiifiliste sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning koostöö tugevdamine erinevate poolte ja pk-sektori töötajatele sihtrühmade vahel. Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Kohalike Sekkumise eesmärk on toetada Ida-Viru KOVe pk-st väljumisest tingitud omavalitsuste mõjudega kohanemisel, sh tulubaasi vähenemisega ning avalike teenuste investeeringud ajakohastamise vajaduse rahuldamisega. Toetakse vaid selliseid projekte, õiglase ülemineku mis on kooskõlas ÕÜFi nõuetega ega ole toetatavad teistest ELi ja riiklikest toetuskõlblikes vahenditest (nt ERF või ESF+). Käesoleva meetme raames fookuseeritakse valdkondades eelkõige KOV hoonete energiatõhususe parendamisele ja sotsiaalse infrastruktuuri ajakohastamisele; võimalike projektiideede loetelu on hetkel koostamisel koostöös Ida-Viru omavalitsuste liiduga (IVOL). Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Projektide eelvalik investeerimiskavasse lisamiseks tehakse koostöös KOVidega. Piirkondlike Kuna ÕÜF on kavandatud piirkondade ja inimeste jaoks kliimaneutraalsele algatuste toetus majandusele ülemineku mõjude käsitlemiseks, on selle sekkumise eesmärk õiglaseks suurendada piirkonna säilenõtkust, andes inimliku mõõtme ja üleminekuks konstruktiivse emotsionaalse tausta üleminekuprotsessile ning toetades 24 kohalikke rohujuuretasandi algatusi, mis aitavad kaasa ÕÜFi üldmissioonile. Meetme fookus on keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel ettevõtlusel. Toetatavate tegevuste seas võivad olla järgmised algatused (näiteks): kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasatuse algatused; noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajandustavade edendamine; sotsiaalne innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine jms. Selle meetme positiivseks kõrvalmõjuks on kodanikuühiskonna tugevnemine, piirkonnas elavate inimeste kuuluvustunde paranemine, piirkonna atraktiivsuse suurendamine ja sotsiaalse ettevõtluse arenemine. Tegevusi viiakse ellu koostöös kohalike partneritega avatud konkursside kaudu. 25 LIIDE B: SUURETTEVÕTETE VÕIMALIKUD TULUSAD INVESTEERINGUD Selgitus: Õiglase ülemineku fondi reeglite kohaselt peab õiglase ülemineku kavas eraldi välja tooma nimekirja kaalumisel olevatest uutest suurettevõtete projektidest Ida-Virumaal. Selleks et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvus, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje. Selle tulemusena saadud indikatiivne loetelu tulusatest investeeringutest on koondatud käesolevasse õiglase ülemineku kava liitesse. Selles liites ära nimetamine ei tähenda automaatselt suurettevõtete projektiideede finantseerimist või eelistamist väljaspool konkurssi ega too kaasa kohustust meetmete avamisel toetust taotleda, vaid annab suurettevõtetele võimaluse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kõrval õiglase ülemineku fondi raames ettenähtud toetustele kandideerida teiste projektiideedega ühtsetel alustel. Rahandusministeerium on hinnanud esitatud projektiideede vastavust õiglase ülemineku fondi määruses sätestatud nõuetele (sh fossiilkütuste välistus), kuid projektiideid ei ole hinnatud nende võimaliku väärtuse või muude kriteeriumite põhjal. ÕÜF meetmetest toetuse taotlemisel peavad siin liites välja toodud projektid eelnevalt tõendama vastavust DNSH põhimõttetele, määrama potentsiaalset kuuluvust ELi HKS süsteemi ning läbima kliimakindluse analüüsi. Biomassi kasutamise korral (sh Viru Keemia Grupp AS või Fibenol OÜ projektide puhul), peab kasutatav biomass vastama taastuvenergia direktiivis (REDII, 2018/2001/EU) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Ettevõtte nimi Plaanitava Plaanitava tegevuse lühikirjeldus tegevuse nimetus AS Sillamäe Sadam Reisilaevade kai Lühikirjeldus: sellise reisilaevade kai ehitamine Sillamäele, mis rajamine võimaldaks taasavada Sillamäe ja Kotka (Soome) vahelise regulaarse parvlaevaliini ning teenindada ka Peterburi (Venemaa) külastavaid kruiisilaevu. Tegevus muudaks kogu Kirde-Eesti avatumaks maailmale, motiveeriks ettevõtluse arendamist, suurendaks tööhõivet, lihtsustaks kaubavahetust, parandaks elanike elukvaliteeti ning pidurdaks nende väljarännet. Panus 2050. a eesmärki: aitab reprofileerida Ida-Viru majandust loodus- ja puhketurismi suunas, mille mõju kliimale on märgatavalt väiksem kui põlevkivi baasil funktsioneerival majandusel. Loodavad/säilitatavad töökohad: u 40 uut otsest töökohta (sadamas, PPAs ja MTAs koos) ning hinnanguliselt üle 1000 kaudse töökoha. Investeeringu maht: u 15 mln €. Eesti Energia AS Estonia pump- Lühikirjeldus: eesmärk on kuni 50 MW nimivõimsusega ja kuni hüdroelektrijaama 500 000 m3 mahtuvusega energiasalvestusüksuse rajamine (pumphüdroelektrijaama) rajamine. Rajamisel kasutatakse inimtekkelisi pinnavorme, sh Estonia kaevanduskäike ning ülemist veereservuaari. Projekti kontseptsiooni oleme välja töötanud koostöös AFRY Austria GmbH-ga. Panus 2050. a eesmärki: Estonia pumphüdroelektrijaam vähendaks õhku paisatava CO2 kogust aastas kuni 200 000 t võrreldes põlevkivienergiaga. Estonia pumphüdroelektrijaama ehitamise ajal väheneb Eesti jäätmeteke, kuna taaskasutatakse aherainet ning võetakse kasutusse Estonia kaevanduskäigud ja tööstusterritoorium. 26  Loodavad/säilitatavad töökohad: u 400 uut ajutist töökohta ehitamise ajal (u 3 a) ja u 25 uut püsivat töökohta (võimalik olemasoleva personali ümberõpe). Investeeringu maht: 40 kuni 105 mln €, olenevalt jaama võimsusest (50 MW või 100 MW). Taastuvenergia Lühikirjeldus: taastuvenergia korrashoiukeskus luuakse, arvestades korrashoiukeskus taastuvenergeetika tootmisvarade prognoositavat hüppelist kasvu Eestis ja lähipiirkonnas. Taastuvenergia korrashoiukeskuse eesmärk on pakkuda oma klientide varade halduseks terviklikke ja tõhusust suurendavaid lahendusi. Keskuse teenuste hulka hakkavad kuuluma taastuvenergia varade plaaniline hooldus, riketele reageerimine, seadmete remont, mitmesugused eriinspektsioonid, demontaaž ja muud teenused. Panus 2050. a eesmärki: projektiga tagatakse klientide taastuvenergia varade efektiivsus ja pikendatakse nende eluiga, ettevõtte tegevuse kaudu kasvatatakse valdkonna spetsialistide hulka, tänu millele paraneb valdkonna jätkusuutlikus. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 45 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 2,7 mln €. Vesiniku tootmine Lühikirjeldus: projekti eesmärk on toota keskkonnasäästlikku rohelist ja lõppkasutamine vesinikku Ida-Virumaal ja osaleda erinevates transpordisektori gaasitaristus ja vesinikuprojektides ning toota vesinikku ka maagaasi asendamiseks rasketranspordis gaasitaristus. Panus 2050. a eesmärki: rohevesiniku kasutus diislikütuse asemel aitab rasketranspordis vähendada CO2 heidet. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 40 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 50 mln €, NPM Silmet OÜ RE magneti tehas Lühikirjeldus: eesmärk on rajada Sillamäele RE magnetite tootmistehas tootmisvõimsusega 5000 tonni aastas, et rahuldada taastuvenergeetika ja autotööstuse jaoks vajalike magnetite rohepöördest tekitatud suurenevat nõudlust. Magnetitehas saab olema esimene omataoline täistsükliga ettevõte – alustades muldmetallide tootmisest maagi kontsentraadist ja lõpetades magnetite valmistamisega. 100% tootmisjäätmetest taaskasutatakse ettevõttes endas. Tehas võimaldab ümbertöötada juba kasutuses olnud magneteid, millega astutakse pikk samm magnetite ringmajanduse poole. Silmet on ainus tööstuslikult muldmetalle tootev ettevõte Euroopas. Planeeritud tehas on NPM Silmeti oluline laiendusprojekt, mis aitab 2035. aastaks rahuldada 10,5% ELi magnetite nõudlusest. Kuna kasutatav tehnoloogia on uudne, pakub tehas kohalikele noortele võimalust rakendada oma potentsiaali tänapäevaste tehnoloogiate kasutamisel. Panus 2050. a eesmärki: tehas on süsinikdioksiidi netonegatiivne ning aitab märkimisväärselt kaasa roheleppe eesmärkide täitmisele, kuna RE magnetid on keskkonnasäästliku tehnoloogia põhikomponendid. Nt elektrisõidukitesse ja tuulikutesse paigaldatud 5000 tonni magneteid vähendavad süsinikdioksiidi heidet 8–15 Mt/a. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse üle 1000 uue otsese töökoha. Investeeringu maht: u 100 mln €. Viru Keemia Grupp Puidukeemia Lühikirjeldus: projekti peamine eesmärk on Ida-Virumaal halva AS toodete tootmine kvaliteediga paberipuidust puidukeemiatoodete tootmine. Tehase toodang leiab kasutust paberi-, tekstiili- ja keemiatööstuses, sh farmaatsia-, toiduaine-, värvitööstuse- ja kosmeetikatoodetes ning biokomposiitidel põhinevates materjalides. Lisaväljundina on biomassil põhineva taastuvelektrienergia tootmine, mis tarnitakse avatud turule ning soojusenergiat piirkonna kaugküttevõrkudele ja tööstustarbijatele. 27  Panus 2050. a eesmärki: taastuvast allikast toodetud keemiatooted asendavad nafta baasil toodetud kemikaale, vähendades keemiatööstuse sõltuvust fossiilkütustest. Tootmine on negatiivse CO2 heitega. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 250 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 1000 kaudset töökohta, lisaks 500 töökohta ehituse ajal. Investeeringu maht: u 800 mln €. Biopolüoolide Lühikirjeldus: eesmärk on biopolüoolide tootmine rapsiõlist või tootmine tallõlist. Harilikult toodetakse polüooli nafta baasil ning kasutatakse polüuretaani (maailmas levinumaid polümeermaterjale) tootmisel. Üha enam suureneb aga nõudlus taastuval toorainel põhineva biopolüooli järele. VKG vaikude sünteesi baasilt arendatakse biopolüooli tootmine mahus 12 000 t/a. Panus 2050. a eesmärki: projekti tulemusel asendatakse nafta baasil toodetud polüoolid looduslikust toorainest toodetud biopolüooliga, mille tulemusena fossiilse tooraine tarbimine väheneb. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 50 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 0,1 mln € arendustegevuses, 10 mln € tehase rajamisel. Päikesepargi Lühikirjeldus: Aidu ja Ahtme päikeseparkide rajamine rajamine koguvõimsusega 35 MW, mis võimaldab lisaks taastuvenergia tootmisele kasutusele võtta Ahtme endise prügila väheväärtusliku maa ja Aidu karjääris taaskasutada elektrijaama alustarindi rajamisel aheraine killustikku. Panus 2050. a eesmärki: tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heite vähendamisel. Võimaldab võtta kasutusse väheväärtuslikku maad ja taaskasutada aheraine killustikku. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 15 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 50 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,15 mln € arendustegevuses, 25 mln € päikesepargi rajamisel. Tuulikupargi Lühikirjeldus: Lüganuse valda 50 MW tuulikuparkide rajamine, mis rajamine võimaldab toota konkurentsivõimelist taastuvenergiat. Panus 2050. a eesmärki: tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heite vähendamisel. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 100 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,5 mln € arendustegevuses, 65 mln € tuulikupargi rajamisel. Aquaphor Uue Lühikirjeldus: Aquaphor arendab ja toodab joogi- ja koduvee International OÜ veepuhastussüstee puhastussüsteeme ning tööstuslikke, kaubanduslikke ja meditsiinilisi mide tehase ehitus veepuhastussüsteeme. Kliima soojenemise, mikrobioloogilise saaste, rannikualade soolase vee, plastist ühekordsetest toodetest loobumise jm aspektide tagajärjena kasvab koduvee puhastamise ja kõrgtehnoloogilise veepuhastuse turg eeldatavasti hüppeliselt kuni 2035. aastani. Aquaphor International OÜ plaanib turule tuua uue põlvkonna äri- ja tööstuslikud POE-klassi veepuhastussüsteemid, millega seoses on tekkinud vajadus laiendada ettevõtte tootmisvõimsusi u 110 000 ruutmeetri suuruse tehase võrra. Panus 2050. a eesmärki: tegevus aitab kaudselt leevendada kliimamuutuste mõju. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 700 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta tarneahelas. 28  Investeeringu maht: u 160 mln €. Jeldwen Eesti AS Saeveski loomine Lühikirjeldus: eesmärk on ehitada täiesti uus täisautomaatne saeveski Ida-Virumaale Ida-Virumaale, kus teisi saeveskeid pole. Väljundtoodangu koguvõimsus u 150 000 m3. Panus 2050. a eesmärki: uute töökohtade loomine Ida-Virumaal. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 30–50 uut otsest töökohta perspektiiviga suurendada töökohtade arvu kuni 150ni. Investeeringu maht: u 40 mln €. Golden Fields Heinatehase Lühikirjeldus: eesmärk on rajada Ida-Virumaale heinatehas, kus Factory OÜ rajamine kuivatada ja pakkida ekspordiks rohelist haljasmassi, pressida (koostöös looduslikult kuivatatud heina, paigaldada söödapelleti tootmisliin ja põllumeeste seda toodangut ka eksportida. Lisaks, kavas on rajada proteiini ühistuga KEVILI) sisaldavatest viljadest (hernes, uba jne) proteiini eraldamise üksus. Kirjeldatud tehas töötab praegu Lääne-Viru maakonnas Roodeväljal, kus tänastest toormetarnijatest u 50% on Ida-Virumaa põllumajandusettevõtted. Tegu on tootmise laiendamisega. Panus 2050. a eesmärki: heintaimedest toorme tootmine on keskkonnasäästlik tegevus; haljasmassi kuivatite jaoks vajalikku soojusenergiat toodetakse biomassi kateldega. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 100 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 25 mln €. Ragn-Sells AS Kliimaneutraalse Lühikirjeldus: projekti eesmärk on toota kliimaneutraalset kõrge ülipuhta puhtuseastmega sünteetilist kaltsiumkarbonaati (PCC), mida kaltsiumkarbonaa kasutatakse erinevates materjalitööstustes. Toormaterjalina di tootmine kasutatakse ainult keskkonda jäätmetena ladestatud põlevkivi tuhka ajalooliselt (praeguseks on seda akumuleerunud hinnanguliselt u 600 miljonit keskkonda tonni), mis on tehnoloogiliselt eraldatud fossiilkütuste tootmisest / ladestatud kasutamisest. Praegu maailmas toodetav PCC saadakse lubjakivi põlevkivituhast kaevandamise ja põletamise teel, mille tootmise jalajälg on võrreldav suuremahulise tsemenditööstusega. Ragn-Sellsi tehnoloogias põletamisprotsessi ei materjalitööstuse kasutata. Selle asemel rakendatakse põlevkivituha jäätmete tarbeks töötlemisel leostamisprotsessi, kusjuures kasutatav vesi on ringluses. Ühtlasi seotakse tootesse CO2, mille maht on suurem kui kogu toomisprotsessi vältel emiteeritav CO2 kogus. Eelistatult pärineb PCC tootmise käigus seotav CO2 biomassil põhinevast elektri- ja soojusenergia sektorist. Alternatiivina kaalume liitumist Northen Lighti projektiga, mille raames transporditakse Rootsis atmosfäärist kokku kogutud CO2 Eestisse. Tulemuseks on kliimapositiivne toode. Esimeses faasis 2025–2035 on planeeritud töödelda 1 mln t põlevkivituhka, millest saadakse 0,5 mln t PCCd. 2035. aastal on planeeritud tootmismahtu suurendada kuni 7,5 mln t PCCni aastas, milleks kasutatakse 15 mln t põlevkivituhajäätmeid. Panus 2050. a eesmärki: tehnoloogia põhineb ringmajanduspõhimõtetel, aitab märkimisväärselt vähendada PCC tootmise ökoloogilist jalajälge ning uhiuute materjalide kaevandamisest tekkivat jalajälge, sidudes tootmisprotsessi käigus tootesse rohkem CO2, kui emiteeritakse. Loodavad/säilitatavad töökohad: esimeses etapis luuakse u 50–70 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 300–400 kaudset töökohta tarneahelas. Investeeringu maht: u 250 mln €. Fibenol OÜ Bioressursi Lühikirjeldus: olemasoleva Imaveres asuva katsetehase skaleerimine (Graanul Invest fraktsioneerimise Ida-Virumaale. Lehtpuu toorme fraktsioneerimisel väärindatakse Group spin-off) tehnoloogial puidusuhkrute fraktsioon fermentatsiooni protsesside kaudu kas baseeruva alternatiivse proteiini allikaks, plastitööstuse toormeks või etanooliks. biotööstus- Ligniini baasilt rajatakse biokomposiitide tootmine. Eritselluloose kompleksi töödeldakse maksimaalses ulatuses lõpptoodeteks kohapeal või müüakse erinevate kvaliteediklassi toodetena laiale spektrile biomaterjalide tootmisettevõtetele. 90% kasutatavast toormest 29 rajamine Ida- muundatakse kasutatavaks tooraineks toidu-, sööda-, keemia- ja Virumaale materjalitööstustele (mitte energia tootmiseks). Panus 2050. a eesmärki: Tootmisprotsess on madala süsinikjalajäljega ning kasutatav tehnoloogia lähtub ringmajanduse põhimõtetest. Tooted on otsene asendus nafta baasilt toodetud kemikaalide ja materjalide tootmiseks. Lisaks, toodete baasilt arendatavad rakendused on suunatud paljuski pikema elueaga toodete tootmisele kui seda konventsionaalsed tselluloosi tooted, mis omab 2030. aasta perspektiivis olulist rolli Eesti LULUCF arvestuse kontekstis. Loodavad/säilitatavad töökohad: esimeses etapis luuakse u 70–100 uut otsest töökohta, võimekusega luua 150-220 täiendavat töökohta edasistes etappides. Investeeringu maht: u 350 – 500 mln €. 30 LIIDE C: JOONISED, TABELID JA ILLUSTRATSIOONID Joonis 1. Ülevaade Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise strateegilisest raamistikust ja ajakavast Joonis 2. Eesti KHG heitkogused perioodil 1990–2020 (kt CO2 ekv) ning illustratiivne teekond kliimaneutraalsuse saavutamiseni energeetikatööstuse sektoris koos selle mõjuga teistele sektoritele. Graafik kirjeldab stsenaariumi, mille kohaselt hiljemalt aastaks 2035 lõpeb Eestis põlevkivist elektri tootmine ning hiljemalt aastaks 2040 loobutakse pk kasutamisest ka energeetikas tervikuna (nn stsenaarium SEN2). Graafik on indikatiivne ning on koostatud värskeima kättesaadava teabe (sh otse põlevkivisektori tuumikettevõtetelt pärineva teabe) põhjal. Lähteandmed täpsustuvad asjakohaste strateegiliste dokumentide koostamise protsessis. Graafikul on eraldi välja toodud Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase (Enefit 280-2) mõju Eesti KHG heitele. Nagu näha, vaatamata teistes sektorites lõplike kokkulepete puudumisele ning Eesti Energia 31 poolt rajatava keemiatehase käitamisele aastal 2024 (vt tehase detailne kirjeldus liites E), Eesti neto KHG heide on perioodis 2022 - 2030 kahanemistrendis. Joonis 3. Ülaltoodud indikatiivne graafik (joonis 2) tabeli kujul. Joonis 4. Energeetikasektori heitkogused võrreldes 2020. aasta koguheitega, protsentides Joonis 5. Primaarenergiaga varustamise struktuur Eestis 2019. aastal, protsentides 32 Joonis 6. Prognoos kontrollitavate ja muutlike elektriallikate võimsuste osakaalu kohta Eesti elektritootmises, lähtudes „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 2030“ Joonis 7. Ajakava pk kasutavate elektri- ja soojustootmisvõimsuste järkjärguliseks sulgemiseks / transformeerimiseks Enefit Power (Eesti Energia kontserni osa) elektrijaamades. Info põhineb Eesti elektrisüsteemi haldurile Elering veebruaris 2022 esitatud ametlikul prognoosil; info võib täpsustuda lähtuvalt varustuskindluse tagamise vajadustest ja ettevõttele kehtestatud omanikuootustest. 33 Joonis 8. Ida-Virumaal kehtivad põlevkivi kaevandamisload, sh nende kaevandusmahud (tuhat tonni) ja kehtivusajad (kollasega). *Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei tohi ületada 20 Mt. Joonis 9. Ida-Virumaa paiknemine, sealhulgas vahemaad põhilistest regionaalsetest keskustest (koos elanike arvuga) 34 Joonis 10. Eesti KGH heitkoguste regionaalne jagunemine (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2019) 35 Joonis 11. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvate käitiste CO2 heitkoguste jaotus Eestis (2019). Kokku on Eestis 44 ELi HKSi kuuluvat käitist. Neist 13 asuvad Ida- Virumaal ning moodustavad 89% kõigist Eesti ELi HKSi kuluvate käitiste heitkogustest. Joonis 12. Ida-Virumaa osakaal Eesti KGH koguheites. Äriühingu nimi EMTAK Asukoht Riiklikud maksud Tööjõumaksud Käive Töötajate kood (€) (€) (€) arv Eesti Energia AS 35141 11 891 758 4 029 647 926 Tallinn Elektrilevi OÜ 35131 3 475 426 2 373 666 704 Enefit Energiatootmine 35111 Narva- 2 223 741 2 188 325 212 976 622 762 AS Jõesuu Enefit Kaevandused AS 6101 2 157 012 2 306 393 856 Jõhvi Enefit Solutions AS 33121 2 376 517 2 549 902 990 Viru Keemia Grupp AS 70101 281 056 296 670 101 Kohtla-Järve Viru RMT OÜ 33201 292 292 314 926 130 VKG Elektrivõrgud OÜ 35131 Narva 135 335 96 117 36 VKG Energia OÜ 35301 284 067 255 671 99 48 778 354 VKG Kaevandused OÜ 6101 1 532 346 1 647 124 474 VKG Logistika OÜ 52219 Kohtla-Järve 229 388 246 402 128 VKG Oil AS 19201 1 774 459 1 605 088 625 VKG Soojus AS 35301 44 334 47 122 17 Kiviõli Keemiatööstuse 35301 Lüganuse - 36 853 5 OÜ 6 189 715 vald KKT Oil OÜ 19201 814 157 871 067 539 Silpower AS 35301 Sillamäe - 289 369 2 313 201 139 KOKKU 27 511 886 19 154 342 270 257 892 6 531 KOKKU, kohandatud Ida-Virumaa töötajatele 20 291 943 14 765 835 200 756 554 5 148 Osakaal Ida-Virumaa kõikidest ettevõtetest 27% 25% 40% 13% Joonis 13. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete profiil (2020. a III kvartali seis) 36 Joonis 14. Käimasolev üleminek: Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötavate inimeste arv (1995–2020) Joonis 15. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete tööhõive projektsioon aastateks 2022– 2030 37 Joonis 16. Põlevkivisektori tuumikettevõtete töötajate profiil 38 Joonis 17. Ida-Virumaa põlevkivi kaevanduspiirkondade ja ELi HKSi kuluvate käitiste kaart Joonis 18. Ettevõtete ja töökohtade loomise dünaamika Ida-Virumaal aastatel 2018–2021, v.a põlevkivisektor. Allikas: EMTA (2021. a andmed on III kv lõpu seisuga). 39 LIIDE D: LISAINFORMATSIOON EESTI ENERGIA POOLT RAJATAVA KEEMIATEHASE KOHTA 2020. a jaanuaris tegi Eesti Energia nõukogu investeerimisotsuse uue keemiatehase rajamiseks Auvere külas, Ida-Virumaal. Ehitusluba tehase ehitamiseks väljastati märtsis 2020.a. Seega, investeerimisotsus oli tehtud ja ehitusluba oli antud enne uue EL mitmeaastase finantsraamistiku kokku leppimist ja ÕÜF asutamise määruse kehtestamist. Tehase rajamine on kooskõlas hetkel kehtiva REKKiga (nii WEM kui WAM stsenaariumiga). Euroopa Komisjonile esitamise ajal 2019. aastal nägi Eesti REKK ette 2 uue põlevkivitehase ja 1 rafineerimistehase ehitust, millest otsustati ehitada vaid üks tehas. Euroopa Komisjon ei tõstatanud 2020. aasta oktoobris Eesti REKKi eelnõule hinnangu andmisel probleeme plaanitavate tehastega seoses. Praeguseks on keemiatehase ehitusega alustatud ning see saavutab täisvõimsuse 2024. a. Eesti Energia pikaajalise strateegia kohaselt hakkab tehas esialgu tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2035. aastaks üle ainult baaskemikaalide tootmisele. Iga aastaga pk kasutus tehases väheneb: käivitumisel (2024. a) kasutab tehas u 2 mln t/a pk - aastaks 2036 aga langeb pk kasutus juba u 1,2 mln t-ni (asendusena kasutatakse rehvihaket ja plastjäätmeid); põlevkivi kasutus jääb kahanema ka edaspidi. Esialgsete prognooside kohaselt ei mõjuta uus keemiatehas oluliselt Eesti teed kliimaneutraalsuse suunas ega leevenda oluliselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalmajanduslike mõjusid Ida-Virumaal:  Käivitumisel lisab keemiatehas Eesti KHG bilansi u 762 tuhat tonni KHG, kuid sisendi muutmise, süsinikupüüdmise tehnoloogia kasutamise ning vedelkütuste tootmise lõpetamise tulemusena kahaneb tehase heide aastaks 2036 juba vaid 62 tuhandele tonnile. (vt liide D, joonis 2).  Tehas annab tööd umbes 380 inimesele (80 tootmises ning 300 seonduvates kaevandustes), millest enamik on tõenäoliselt säilitatavad töökohad, mitte uued. Isegi kui arvestada uue tehase poolt pakutavaid töökohti, kaob Ida-Virumaal 2030. aastaks ülemineku tulemusena eeldatavalt ligikaudu 1000 otsest ja üle 2600 kaudset töökohta (vt liide D, joonis 14). Kokkuvõtteks: Eesti on pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050 ja on seni teinud märkimisväärseid edusamme selles suunas. Uus keemiatehas, mille rajamist otsustati enne ÕÜF määruse jõustumist, ei sea Eesti poolt seatud kõrgeid kliimaeesmärke kuidagi ohtu. Isegi arvestades uue keemiatehase rajamise tulemusena loodud / säilitatud 380 töökohaga on Ida- Virumaal käimasoleva kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud aastaks 2030 märkimisväärsed. Seetõttu täidab Eesti ÕÜF määruses sätestatud nõudeid ning ÕÜF ressursid on üliolulised, et tagada õiglane ja sujuv üleminek Ida-Virumaal. Tehase rajamiseks ei kasutata ÕÜF vahendeid. 40 LIIDE E: VIITED OLULISEMATELE ALLIKATELE 1 „Pariisi kokkuleppe“ (kehtiv terviktekst): https://www.riigiteataja.ee/akt/201112016003 2 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (kehtiv terviktekst): https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 3 „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“: https://www.envir.ee/sites/default/files/national_adaptation_strategy.pdf 4 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (kehtiv terviktekst): https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 5 „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (kehtiv terviktekst): https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_en.pdf 6 „Eesti pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035“: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 7 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri teemaleht Keskkonnaministeeriumi kodulehel: https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus 8 Eurostat, Eesti 2020. a taastuvenergia statistika: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares 9 Elering, „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2020“: https://www.elering.ee/sites/default/files/public/VKA2020.pdf 10 Eesti Energia, „Tegevuskava aastani 2025 ja teekond süsinikuneutraalsuseni aastaks 2045“: https://www.energia.ee/-/doc/8644186/pdf/EestiEnergia.pdf 11 Euroopa Komisjon, „2020. aasta aruanne Eesti kohta“: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=ET 12 Poliitikauuringute Keskus Praxis, „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“: http://www.praxis.ee/tood/ida-virumaa-polevkivitoostuse- vahenemine/ 13 KPMG Baltics, „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“: https://keemia.ee/sites/default/files/2020-12/Final_Polevkivioli_rahvuslik_rikkus_0.pdf 14 Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raport ühise ELi poliitika kohta kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-8-2016-0357_EN.html 15 „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“: https://www.fin.ee/media/5699/download 16 „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“: https://ivol.kovtp.ee/maakonna- arengustrateegia-muutmine 17 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“: https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf 41